2
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 26 lg 3 ning RB Rail
AS Eesti filiaali taotluse alusel algatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)
kaheksale Rail Baltica raudteelõigule keskkonnamõju hindamised ehitusprojekti koostamise
käigus.
TTJA tunnistas 21.02.2025 kirjaga nr 16-6/20-17539-081 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Tootsi-
Pärnu“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande nõuetele.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2.
Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et KMH käigus on muuhulgas hinnatud ka Rail Baltica Raeküla
kergliiklustunneli rajamise keskkonnamõjusid, leiab Transpordiamet, et keskkonnamõju
hindamise algatamise vajadus puudub.
Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste
seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest
tulenevad keskkonnameetmed on toodud korralduse lisas 3.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3,
liiklusseaduse § 11 lõike 6 ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82
„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, otsustab Transpordiamet: