Määruse edastamine

Digiallkirjad

4 (4)

MÄÄRUS        29.05.2025 nr 7

Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 833 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona osade, oluliste osade ning komponentide loetelu ja liigitus.

(2) Määrust kohaldatakse ka sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona poolvalmis olulistele osadele ning komponentidele.

(3) Käesolevat määrust ei kohaldata:

1) relvaseaduse §-des 18, 19 ja § 20 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud relvadele, laskemoonale ja nende osadele, sealhulgas olulistele osadele ning komponentidele;

2) õppemoonale;

3) harjutusmoonale, mis on spetsiaalselt loodud ohutuks harjutamiseks ja mis ei sisalda sõjarelva laskemoona või lahingumoona olulisi komponente.

§ 2. Käsitulirelva mõiste ja liigitus

(1) Relvaseaduse § 833 lõike 1 punktis 1 nimetatud käsitulirelv (edaspidi käsitulirelv) on kuni 20 mm kaliibriga tulirelv, mis ei ole püsivalt relvaalusele kinnitatud või mida inimene suudab kanda ja käsitseda ilma täiendava varustuseta.

(2) Käsitulirelvad liigitatakse järgmiselt:

1) vintraudne automaattulirelv kaliibriga kuni 12,7 mm;

2) vintraudne poolautomaatne ja ühelasuline kaliibriga kuni 12,7 mm tulirelv, mis on konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks;

3) sileraudne tulirelv kaliibriga kuni 20 mm, mis on konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks;

4) käsitulirelv, milles kasutatakse kestavaba laskemoona.

(3) Käesoleva määruse tähenduses loetakse käsitulirelvaks ka 40 mm kaliibriga madala algkiirusega püstolgranaadiheitja.

§ 3. Käsitulirelva osad ja olulised osad

(1) Käsitulirelva osadeks loetakse relvaseaduse § 201 lõikes 1 nimetatud osasid koos sulguriga.

(2) Käsitulirelva olulisteks osadeks loetakse relvaseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud olulised osad.

§ 4. Raskerelva mõiste ja liigitus

(1) Relvaseaduse § 833 lõike 1 punktis 3 nimetatud raskerelv (edaspidi raskerelv) on sileraudne relv kaliibriga üle 20 mm ning muu relv, mille kaliiber ületab 12,7 mm.

(2) Raskerelvaks loetakse muuhulgas järgmised relvad:

1) kahur;

2) haubits;

3) suurtükk;

4) miinipilduja;

5) granaadiheitja;

6) raketiheitja;

7) raketikompleks;

8) tagasilöögita relv.

(3) Raskerelvaks käesoleva määruse tähenduses ei loeta:

1) suitsu- ja valgusgranaadi või muu pürotehnilise toote heitjat;

2) gaasiheitjat.

§ 5. Raskerelva osad ja olulised osad

(1) Raskerelva osad on sõltuvalt raskerelva liigist:

1) relvaraud;

2) relvaraam;

3) relva lukukoda;

4) relva lukk;

5) kaitseriiv;

6) adapter;

7) relvaplatvorm;

8) sihtimisseade;

9) tulejuhtimisseade;

10) raketiheitja laskeseade;

11) raketikompleksi laskeseade;

12) muu raskerelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselt raskerelva jaoks konstrueeritud ja vajalik raskerelva kasutamiseks.

(2) Raskerelva olulised osad on sõltuvalt raskerelva liigist:

1) relvaraud;

2) relvaraam;

3) relva lukukoda;

4) relva lukk;

5) adapter;

6) raketiheitja terviklik laskeseade;

7) raketikompleksi terviklik laskeseade.

§ 6. Relvasüsteemi osad ja olulised osad

(1) Relvaseaduse § 833 lõikes 11 nimetatud relvasüsteem (edaspidi relvasüsteem) koosneb muuhulgas järgmistest osadest:

1) relvaseaduse § 833 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud sõjarelv;

2) relvaplatvorm;

3) sihtimisseade;

4) tulejuhtimisseade.

(2) Relvasüsteemi oluline osa on relvaseaduse § 833 lõikes 1 nimetatud sõjarelv.

§ 7. Sõjarelva laskemoon

(1) Relvaseaduse § 833 lõikes 21 nimetatud sõjarelva laskemoona komponendid on sõltuvalt laskemoona liigist:

1) püssirohi või muu paiskelaeng;

2) sütik, sealhulgas relvaseaduse § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud sütik;

3) süütekapsel;

4) sõjaliseks otstarbeks mõeldud lõhkeaine;

5) kuul, haavel või muu lendkeha;

6) padruni- või mürsukest;

7) muu sõjarelva laskemoona komponent, mis on spetsiaalselt sõjarelva laskemoona jaoks konstrueeritud ja vajalik laskemoona kasutamiseks.

(2) Sõjarelva laskemoon koosneb järgmistest olulistest komponentidest sõltuvalt sõjarelva laskemoona liigist:

1) sütik, välja arvatud relvaseaduse § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud sütik;

2) süütekapsel;

3) sõjaliseks otstarbeks mõeldud lõhkeaine;

4) mürsukest, kuul või muu lendkeha, mis on täidetud lõhkeainega või muu sõjalisel otstarbel kasutatava keemilise aine, segu või muu komponendiga.

§ 8. Lahingumoon

(1) Relvaseaduse § 833 lõikes 2 nimetatud lahingumoona (edaspidi lahingumoon) liigitatakse järgmiselt:

1) pomm;

2) torpeedo;

3) reaktiivmürsk;

4) rakett;

5) miin;

6) granaat;

7) süvaveepomm;

8) lõhkelaeng;

9) lõhkeseade;

10) lõhkepakett;

11) süütepomm;

12) varitsev ründemoon.

(2) Varitsev ründemoon on käesoleva määruse tähenduses mehitamata õhu-, maismaa- või veesõiduki baasil sõjaliseks otstarbeks projekteeritud ja valmistatud lahingumoon, mis on võimeline sõidu kestel ja kindla aja vältel püsima ooterežiimis sihtmärgi leidmiseks, tuvastamiseks ja hävitamiseks.

(3) Lahingumoonaks ei loeta lahingumoonaks projekteeritud ja valmistatud mehitamata õhu-, maismaa- või veesõidukit, millel puudub lahingumoona oluline osa.

§ 9. Lahingumoona osad ja olulised osad

(1) Lahingumoona osa on:

1) korpus;

2) kilduv materjal;

3) kumulatiivkoonus;

4) mootor;

5) navigeerimisseade;

6) tulejuhtimisseade;

7) sihtimisseade;

8) mehitamata õhu-, maismaa- või veesõiduk;

9) laeng, sütik või muu osa, mis sisaldab sõjalisel otstarbel kasutamiseks mõeldud lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet;

10) muu lahingumoona osa, mis on spetsiaalselt lahingumoona jaoks konstrueeritud ja vajalik lahingumoona kasutamiseks.

(2) Lahingumoona oluline osa on laeng, sütik või muu osa või komponent, mis sisaldab lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet.

Hanno Pevkur

Minister

Kadri Peeters

Kaitsevõime asekantsler kantsleri ülesannetes