Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-2/4720 |
Registreeritud | 30.05.2025 |
Sünkroonitud | 02.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
Toimik | 8-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Margit Juhkam (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Eelnõu
27.05.2025
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmise
seadus
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) elamumajanduse ümberkorraldamisel korteriomandi või kaasomandis oleva elamu
mõttelise osa omandamiseks, kui loobutud on korterite või kaasomandite kasutamisest, mis
moodustavad rohkem kui poole korterelamu või elamu üldpinnast, ning korterelamut või
kaasomandis olevat elamut ei ole otstarbekas rekonstrueerida ;“;
2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Korteriomandi või kaasomandis oleva elamu mõttelise osa omandamisel käesoleva
paragrahvi lõike 1 punkti 10 alusel peavad nimetatud punktis sätestatud tingimused olema
täidetud ainult kinnisasja omandamise menetluse algatamisel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud aluse esinemise hindamiseks on
menetluse läbiviijal õigus koguda ja töödelda korteriomandi või kaasomandi kohta järgmisi
andmeid:
1) elektritarbimise viimase 12 kuu andmed,
2) majandamiskulude võlgnevuse viimase 12 kuu andmed.“;
3) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 10 alusel elamumajanduse ümberkorraldamisel võib
omandatava eluotstarbelise vara hindaja olla ka isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja
kehtiv kinnisvara hindaja 6. taseme kutse.“;
4) paragrahvi 12 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Nimetatud nõudeid ei kohaldata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 10 alusel omandatava
korteriomandiosas.“;
5) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 10 alusel omandatavate korteriomandite hindamisel
võib sama korterelamu kolme korteri hindamise alusel saadud keskmist ruutmeetrihinda
rakendada ka samas korterelamus ülejäänud samaväärsete korteriomandite hindamisel.“;
6) paragrahvi 16 täiendatakse pärast tekstiosa „tasust“ tekstiosaga „, kuid mitte vähem kui on
0,4-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutokuupalk“;
7) paragrahvi 23 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõikes 1 või 2“;
2
8) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„.Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 10 alusel kinnisasja omandamisel vahetamise teel võib
vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus erineda ka rohkem kui 30 protsenti.“;
9) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui tasu ja käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud hüvitis tuleb välja maksta isikule, kelle
asukoht või arvelduskonto number ei ole teada, või kui menetlusosaline ei ole teada, kantakse
need Rahandusministeeriumi hallatavale deposiitkontole või deponeeritakse kohaliku
omavalitsuse üksuse hallataval eraldi kontol.“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2025. a
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2025. a
(allkirjastatud digitaalselt)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Justiits- ja Digiministeerium
Kliimaministeerium
Kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduse muutmine
Austatud ministrid
Esitame teistkordseks kooskõlastamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
muutmise seaduse, mis on seotud tühjenevate kortermajade probleemistikuga.
Eelnõu oli esmakordselt kooskõlastamisel 2023. a suvel ning on eelnõude infosüsteemist EIS
leitav toimiku 23-0959 alt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1) eelnõu
2) seletuskiri
2) kooskõlastustabel
Lisaadressaadid:
Andmekaitse Inspektsioon
Eesti Omanike Keskliit
Eesti Korteriühistute Liit
MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Helje Päivil 5885 1353
Meie 30.05.2025 nr 1.1-10.1/2563-1
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1.
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Jrk
nr Kooskõlastaja/ Märkused/ettepanekud Seisukoht või selgitus
Justiitsministeerium
1
Eelnõu punktiga 1 muudetakse KAHOS § 4 lg 1 p 10 ja sõnastatakse see järgmiselt:
„10) elamumajanduse ümberkorraldamisel korteriomandi või kaasomandis oleva
elamu mõttelise osa omandamiseks, kui loobutud on korterite või kaasomandite
kasutamisest, mis moodustavad rohkem kui poole korterelamu või elamu üldpinnast,
ning korterelamut või kaasomandis olevat elamut ei ole otstarbekas rekonstrueerida ;“
Muudatuse eesmärk on arusaadav, kuid pakutud sõnastus võib tekitada segadust,
eelkõige just lause osa „kui loobutud on korterite või kaasomandite kasutamisest, mis
moodustavad rohkem kui poole korterelamu või elamu üldpinnast“.
Esiteks oleks selgem, kui „kaasomandite“ asemel kasutataks näiteks „kaasomandis
oleva elamu mõtteliste osade“ või „mõtteliste osade“, kuna korteriomandi- ja
korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt koosneb korteriomand kaasomandist ja
eriomandist (§ 1 lg 1).
Teiseks vajaks täpsustamist, mida peetakse silmas üldpinna all ja kuidas tuvastada,
millal on üle poole üldpinna tingimus täidetud. Arvestada tuleb, et alates KrtS-i
jõustumisest 01.01.2018 ei kanta kinnistusraamatusse andmeid korteriomandi
eriomandi eseme pindala (ruutmeetrite) kohta ja seetõttu ei ole varem
kinnistusraamatusse kantud vastavaid andmeid võimalik ka muuta, võimalik on ainult
pindala andmete kustutamine. Korteriomandite ruutmeetrite kohta leiab infot
ehitisregistrist, kuid nendel andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus
(ehitusseadustiku § 61). Kinnistusraamatus kajastub korteriomandi kaasomandi
mõttelise osa suurus ja mõtteline osa näitab, milline osa tervikust kuulub
korteriomanikule kui kinnisasja kaasomanikule.
Arvestatud.
Eelnõu punkti 1 sõnastust täpsustatud
Seda arvestades võiks eelnõu sõnastuses üldpinna asemel kasutada kaasomandi
suurust. Seetõttu palume KAHOS § 4 lg 1 p 10 sõnastada järgmiselt: „10)
elamumajanduse ümberkorraldamisel korteriomandi või kaasomandis oleva elamu
mõttelise osa omandamiseks, on loobutud korteriomanditest või kaasomandis oleva
elamu mõttelistest osadest, mis moodustavad üle poole selle kinnisasja kaasomandi
osadest, ning korterelamut või kaasomandis olevat elamut ei ole otstarbekas
rekonstrueerida ;“
2
Eelnõu punktiga 2 (KAHOS § 4 lg 6) antakse menetluse läbiviijale õigus koguda ja
töödelda isikuandmeid, sealhulgas elektritarbimise ja kommunaalteenuse tarbimise
andmeid. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole isikuandmete töötlemist käsitlev norm
piisavalt konkreetne, et tõdeda selle vähest mõju eraelu puutumatusele. Seletuskirjas
ei ole käsitletud alternatiive ega kaasnevaid riske, puudu on andmekaitse mõjuhinnang
(IKÜM artikkel 35) ja meetme sobivuse analüüs (PS § 11). Kuigi seletuskirjas
selgitatakse, et eelnõuga luuakse seadusesse loetelu andmetest, mida on asjakohane
koguda selleks, et sisustada konkreetsete korterite kasutusest välja langemist, siis
normist andmete loetelu ei nähtu. Vastupidi, isikuandmeteks võib olla palju enamat
kui selgituste ja näidetena toodud. Arvestades normi võimalikku rakendamise mõju
niivõrd laias sõnastuses, ei saa nõustuda järeldusega, et mõju on vähene. Normi lai
sõnastus võib olla aktsepteeritav, kui muu viis ei ole sama tõhus või puudub üldse ning
kaasnevad andmetöötlusriskid on piisavalt maandatud. Seletuskirjas põhistatakse
andmetöötluse vajadust vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmisega, samas
tõdetakse, et norm ei ole kohustav, vaid võimalus. Nii jäetakse töötluse minimaalsus
ja seega eesmärgipärasus ilma piirideta, mistõttu võib ka riive andmesubjektidele olla
omavalitsuste lõikes suuresti erinev. Norm peaks olema kindlasti selgem ning oluliselt
täpsem, seda nii adressaadi (kohustatud isik teabe esitamiseks) kui ka andmesubjekti
vaatest (kes oskaks vajadusel oma õigusi kaitsta). On selge, et lähtuvalt konkreetsest
menetlusest võib andmestik varieeruda, kuid see ei tohiks olla ilma igasuguste
raamideta. Osas, mille vajadus on projekti faasis tegelikult teada, tuleks normi
vastavalt täpsustada. Nagu seletuskirjas viidatakse, siis on isikuandmete kogumine
isiku eraelu puutumatuse ehk põhiseaduse (PS) § 26 kohaldamisalas. PS § 11 järgi
peab igasugune põhiõiguste riive olema sobiv, vajalik ja proportsionaalne
(mõõdukas). Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist ning lähtuvalt
Arvestatud.
Eelnõus sätet täpsustatud konkreetsete andmetega.
Seletuskirja vastavalt täiendatud ja parandatud, lisatud
andmekaitsealane mõjuhinnang ja põhiseaduspärasuse analüüs
eelnõu § 4 lõike 1 punktist 10 on võimalik möönda, et inimeste isikuandmeid
analüüsides on võimalik hinnata, kui palju inimesi tegelikult kortermajas elab. See
tähendab, et abinõu soodustab eesmärgi saavutamist. Samas on konkreetne abinõu
vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem
koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Normis ei ole
isikuandmete töötluse ulatust konkretiseeritud. Arvestama peab, et isikuandmeteks
võivad olla ükskõik millised andmed, mis on seostatavad konkreetse füüsilise isikuga.
Kui norm on konkretiseerimata, siis võiks tõlgenduses jõuda ka selleni, et eelnõus
pakutud norm lubab töödelda ka eriliiki andmeid, mis on samuti isikuandmed. Kui
eesmärgiks ongi niivõrd lai ulatus, puuduks üldse vajadus täpsustada, et lubatavateks
andmeteks on ka elektri- või muud tarbimisandmed. Pigem näibki murekohaks olevat
just ebaselgus andmete ulatuse suhtes. Hetkel ei ole võimalik hinnata, kas
korteriühistute esitatud dokumentatsioon on puudulik või vananenud, seda enam, kui
andmete esitamisest on huvitatud sama ühistu ise ja puudusi võib esineda näiteks
harva. Lisaks tuuakse seletuskirjas, et ka tarbimisandmete alusel ei saa väärtõlgendust
välistada. Võõrandamise eelduseks on, et korter on kasutusest välja langenud, samas
leitakse seletuskirjas, et ka tarbimisandmete alusel võib jõuda valele tulemusele
(ilmselt juhul, kui inimesed kasutavad korterit suvekodu või muu ajutise
elamiskohana). Seetõttu leiame, et eesmärgi saavutamine võib olla võimalik muul
moel ja alternatiive ei ole piisavalt käsitletud. Arvestades IKÜM-is esitatud
põhimõtteid ning eeldust, et andmete töötlemisel tuleks lähtuda ka olemasolevatest
tehnilistest võimalustest, millega ei väljastata või ei anta juurdepääsu kogu
andmestikule, vaid võimaldatakse töödelda andmeid minimaalsel hulgal konkreetse
eesmärgi täitmiseks (sh ei tehta vaikimisi kättesaadavaks kõike ja kõigi osas), on
oluline, et töötlemisega seotud osapooled saaksid normist ühtviisi aru. See tähendab,
et ilma täiendavate piiritluste ja põhjendusteta ei pruugi kavandatud abinõu olla
vajalik ning puudub võimalus hinnata abinõu mõõdukust. Abinõu mõõdukuse üle
otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivust,
teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Siinkohal oleks oluline hinnata, kas riive inimeste
eraelu puutumatusele kaalub üles abinõu eesmärgi või mitte. Kui abinõu eesmärgiks
on lubada menetluse käigus töödelda kõiki isikuandmeid, sealjuures ilma täiendavate
piiranguteta, ei ole see ilmselgelt mõõdukas. Eeltoodust tulenevalt palume KAHOS §
4 lg 6 sõnastust täpsustada ning eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada.
Justiitsministeerium on valmis koostööks, et leida probleemile parim lahendus.
3
Eelnõu p 2 (KAHOS § 4 lg 6) – seletuskirja selgitustes lk 8 öeldakse järgmist:
„Samuti ei ole KAHOS menetlust ettevalmistavas etapis võimalik tugineda HMS § 38
lõikes 1 sätestatud menetlusosalise ning muu isiku poolt tõendite ja andmete esitamise
kohustusele, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised
asjaolud, sest säte reguleerib juba algatatud haldusmenetluse käiku.“
Märgime, et viidatud tõlgendus ei ole asjakohane, sest ka KAHOS menetlust
ettevalmistav
menetlus on haldusmenetlus. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või
haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel (HMS § 2).
Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata
tsiviilõigussuhtes (HMS § 106 lg 1). See tähendab, et igasugune haldusorgani tegevus,
mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes, on haldusmenetlus, ning selle hulka kuulub ka
KAHOS menetlust ettevalmistav menetlus.
Korterelamu KAHOS § 10 lg 1 p 10 eeldustele vastavuse kontroll KOV poolt on
toiming HMS
tähenduses ning selle kontrolli teostamine haldusmenetlus HMS tähenduses.
Märgime, et
haldusorgani initsiatiivil algab haldusmenetlus menetlusosalise suhtes esimese
menetlustoimingu sooritamisega (HMS § 35 lg 1 p 3) ning selleks esimeseks
menetlustoiminguks võibki olla andmete kogumine kortermaja täituvuse kohta.
Palume seletuskirja vastavalt korrigeerida.
Arvestatud.
Nimetatud lause seletuskirjast välja võetud.
4
4. Eelnõu seletuskirjas sisalduv mõjuanalüüs vajab olulist täiendamist. Eelkõige tuleks
põhjalikumalt analüüsida muudatuste regionaalset mõju maapiirkondadele, hinnata,
kui
palju tühjenevaid kortermaju on Eestis praegu ja millised on tulevikutendentsid, ning
esitada arvandmed, kui paljusid inimesi muudatused otseselt puudutavad. Soovitud
mõju
kõrval tuleb objektiivselt kirjeldada ka negatiivset mõju ja võimalikke riske.
Täpsemad soovitused on lisatud seletuskirja ääremärkustena.
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud, mõjuanalüüs ümber struktureeritud ja
täiendatud.
5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis
jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju
kohta.3
Haridus- ja Teadusministeerium
5
Juhime tähelepanu eelnõu punktile 4, millega kavandatakse täiendada seaduse § 12
lõiget 5 kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud nõudeid ei kohaldata
käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 10 alusel omandatava kinnisvara puhul.“.
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses kasutatakse läbivalt terminit
„kinnisasi“, mistõttu teeme ettepaneku sätte sõnastuses kasutatud termin „kinnisvara“
asendada terminiga „kinnisasi“.
Arvestatud.
Vastav muudatus eelnõusse tehtud
6 Lisaks märgime, et seletuskirjas on 4. punkti selgituses toodud: „KAHOS § 12 lõike
5 sätte kohaldamine KAHOS § 4 lõike 1 punktides 9 ja 10 nimetatud kinnisasja
omandamise puhul ei ole põhjendatud ja pigem motiveerib omanikke oma vara
korrashoidmisest loobuma.“ Samas ei ole kavandatavas sättes § 4 lõike 1 punktile 9
viidatud. Palume seletuskirja ja eelnõu tekst vastavusse viia.
Arvestatud.
Viide § 4 lg 1 p 9 seletuskirjast välja võetud
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
7 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku täpsustada ja parandada
seletuskirja osa „Seaduse mõjud“ tekstiosa „avaldub elanike sotsiaalsete probleemide
(töötuks jäämine, makseraskused, võlgade kuhjumine jms) kiiremas lahendamise,“.
Oleme seisukohal, et korterelamute lammutamine ei lahenda neid probleeme. Need on
pigem probleemi algpõhjus, mitte selle tagajärg, mida üritatakse lahendada.
Arvestatud.
Seletuskirja muudetud ja täiendatud. Käesoleva eelnõuga
täpsustatakse ainult KAHOS menetlust, probleemi algpõhjusi
tõesti ei lahendata.
8 Seaduse eelnõu seletuskirjas puudub analüüs selle kohta, et kohaliku omavalitsuse
üksustes on kinnisvara olukorra halvenemist põhjustanud kolmandatest riikidest pärit
kodanike tegevusetus. Näitena saab kirjeldada olukorda, kus kolmandatest riikidest
pärit omanikud on omandanud vara vaid soodsama viisarežiimi saamiseks ning
reaalsuses vara kasutamiseks ja hooldamiseks neil huvi puudub. Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku seda mõju seletuskirjas kirjeldada ja
analüüsida.
Selgitatud.
Käesoleva eelnõuga nimetatud probleeme ei lahendata ja
kirjeldatud olukorra mõju KAHOS menetlusele ka otseselt ei
avaldu.
Välisministeerium
9 Tulenevalt Euroopa Liidu investeeringute kaitse lepingute ning ka Eesti
investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu mudeli teistsugusest
hüvitise regulatsioonist on ettepanek lisada KAHOS tasu ja hüvitisi puudutavasse
sätetesse viide võimalikule välislepingust tulenevale teistsugusele regulatsioonile.
Nimetatud välislepingutes on üldjuhul sätestatud, et sundvõõrandamise korral tasutav
hüvitis „peab vastama investeeringu (ehk kinnisasja) õiglasele turuväärtusele vahetult
enne sundvõõrandamise või eelseisva sundvõõrandamise avalikustamist, olenevalt
sellest, kumb on varasem; sellele lisanduvad mõistliku määraga intressid, mida
arvutatakse ärilistel alustel alates sundvõõrandamise kuupäevast kuni hüvitise
maksmise kuupäevani.“
Selgitatud.
Käesoleva eelnõuga reguleeritakse kitsalt vaid KAHOS § 4
lõike 1 p 10 alusel omandamise regulatsiooni täpsustamist.
Muud ettepanekud KAHOSe osas edastame
Kliimaministeeriumile.
10 Lisaks on üldjuhul lepingutes ka nõue, et hindamiskriteeriumid peavad põhinema
rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetel ja normidel õiglase turuväärtuse
määramisel. Seega võib võrreldes KAHOSega tekkida sundvõõrandamisel makstava
tasu suuruses erinevusi (õiglane turuväärtus + intressid (nagu on kirjas
välislepingutes) vs. § 12 alusel määratud väärtus ja kahjuhüvitis (KAHOS)). Selleks,
et vältida vastuolu seaduse ja välislepingu vahel on vajalik täiendada KAHOS § 11
lõiget 2 kas lausega „Kui käesolevas lõikes sätestatu on vastuolus välislepinguga,
kohaldatakse välislepingus sätestatut.“ või lausega „Käesolevas lõikes sätestatut
kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole välislepingus sätestatud teisiti.“ Eelnõu
koostaja võib kasutada ka teistsugust sõnastust, mis aitab saavutada soovitud
eesmärgi.
Sama
Eesti Linnade ja Valdade Liit
11 Täiendada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lõiget 1 punktiga
202 ja sõnastada see järgmiselt: „202) kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või
kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille
sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord või kaitseeeskiri oluliselt piirab,
omandamiseks.“.
Selgitatud.
Käesoleva eelnõuga reguleeritakse kitsalt vaid KAHOS § 4
lõike 1 p 10 alusel omandamise regulatsiooni täpsustamist.
Muud ettepanekud KAHOSe osas edastame
Kliimaministeeriumile.
Põhjendus: Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 7 kohaselt võtab
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse alla volikogu. LKS
§ 20 reguleerib kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamist riigile,
kuid kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja
omandamist kohalikule omavalitsusele ei ole seaduses reguleeritud. Samas võib
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja
sihtotstarbelist kasutamist ala kaitse-eeskiri samuti oluliselt piirata, mis tingib
vajaduse kinnisasi kohalikule omavalitsusele omandada. Näiteks on Tallinna linn
võtnud kaitse alla Pääsküla raba ja kehtestanud selle kaitse-eeskirja, kuid
kaitsealale jäävate kinnisasjade, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitse-eeskiri
oluliselt piirab, omandamise võimalust seadus ette ei näe.
12 Tunnistada KAHOSe § 25 lõige 2 kehtetuks.
Põhjendus: KAHOSe § 25 lõike 2 kohaselt ei maksta kinnisasja osade vahetamisel
ja ümberkruntimisel maakorralduse osalisele KAHOSes sätestatud täiendavaid
hüvitisi. KAHOSe § 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab kinnisasja omandaja maksma
kinnisasja omandamise korral kinnisasja omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja
väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju
ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad. KAHOSe üldise põhimõtte kohaselt
tuleb kinnisasja omanikule hüvitada kogu kahju, mis tal kinnisasja omandamise
või sundvõõrandamisega tekib. Teatud juhtudel KAHOSe § 25 lõikes 2 sätestatud
piirang aga seda ei taga. Näiteks on vajalik viia läbi maakorraldus, millega
muudetakse KOV omandis oleva kinnisasja ja eraomandis oleva kinnisasja piire
selliselt, et piiride muutmise tulemusel läheb eraomandis oleva kinnisasja osa,
millel asub ehitis või ehitise osa (mis tuleb lammutada) KOV omandis oleva
kinnisasja koosseisu. Sellisel juhul kaasneb kinnistute piiride muutmisega
kinnisasja omanikule otsene varaline kahju, kuid KAHOSe § 25 lõige 2 sellisel
juhul kahju hüvitamist ette ei näe. Taoline olukord võib olla ka kinnistute
ümberkruntimisel. Lisaks võib kinnistute piiride muutmise ja ümberkruntimisega
kaasneda kinnisasja omanikule ka muu kahju nagu saamata jääv tulu, kui ehitist
kasutati tulu saamiseks ning võimalikud on ka muud KAHOSes nimetatud kulud.
Sama
13 Muuta KAHOSe § 271 lõiget 1 ja jätta sellest välja sõnad „kinnisasja omaniku ja“
ja täiendada lõiget 2 ja lisada selle lõppu sõnad „ning sundkustutamise
kinnistamisavalduse esitab menetluse läbiviija“.
Põhjendus: KAHOSe § 271 lõike 1 kohaselt kustutatakse omandatavat kinnisasja
koormav piiratud asjaõigus või märge kinnisasja omaniku ja piiratud asjaõiguse
või märke omaja nõusolekul ning lõike 2 kohaselt, kui isik, kelle kasuks on
omandatava kinnisasja kinnistusraamatu registriossa kantud piiratud asjaõigus või
märge, ei anna nõusolekut piiratud asjaõiguse või märke kustutamiseks, võib
omandamise otsustaja põhjendatud juhul otsustada piiratud asjaõiguse või märke
sundkustutamise. Meile tundub, et kinnisasja omandamisel kinnisasja koormava
piiratud asjaõiguse või märke kustutamiseks kinnisasja omaniku nõusoleku nõue
on sattunud eespool nimetatud sättesse ekslikult, kuna kinnisasja omandamisel ei
ole senisel omanikul enam kinnisasja koormavate õigustega puutumust. Samuti ei
reguleeri KAHOS (§ 271 lg 2 ), mis saab siis, kui kinnisasja omanik nõusolekut ei
anna, sest nimetaud sätte kohaselt võib omandamise otsustaja piiratud asjaõiguse
või märke sundkustutamise otsustada üksnes siis, kui piiratud asjaõiguse või
märke omaja kande kustutamiseks nõusolekut ei anna. Kui kohalik omavalitsus
või riik kinnisasja omandab, kustutatakse piiratud asjaõigus ja märge kinnisasja
uue omaniku, st kohaliku omavalitsuse või riigi taotlusel ning kinnisasja eelmise
omaniku nõusolekut ei ole selleks vaja. KAHOSe § 271 lõikes 2 on sätestatud
üksnes see, et kinnisasja omandamise otsustaja otsustab piiratud asjaõiguse või
märke sundkustutamise, kuid reguleerimata on see, kes esitab sundkustutamise
korral vastava kinnistamisavalduse, selleks peaks olema sarnaselt KAHOSe §-le
35 menetluse läbiviija
Sama
14 4. Täiendada KRS § 341 lõiget 7 punktiga 10 ja sõnastada see järgmiselt:
„10) kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbiviija taotleb
kinnisasja piiride muutmist, ümberkruntimist või kinnisasja jagamist
maakorraldustoimingu käigus ja kinnisasja avalikes huvides omandaja on oma
otsuses tuvastatud, et see ei kahjusta kinnistusregistriossa kantud isiku õigust.“.
Põhjendus: KRS § 341 lõike 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või
kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud
õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Sama
Sama paragrahvi lõikes 7 on loetletud, millal ei ole puudutatud isiku nõusolek
nõutav. Näiteks kohalikul omavalitsusel on kinnisasju vajalik omandada, sh
maakorralduse käigus kinnisasjade piire muuta, kinnisasju ümber kruntida ja
jagada, enamasti tee ehitamiseks. Olemasolevate teede katastriüksused on
valdavalt suurte pindaladega ning võivad olla koormatud paljude isikute
õigustega, sh on mitmed kinnisasjad koormatud ka näiteks üle- või alla
ehitamisservituutidega. Kinnisasja avalikes huvides omandamise, sh
maakorralduse menetluses, selgitab selle läbiviija (riik või kohaliku omavalitsuse
üksus) välja isikud, kelle kinnistusraamatusse kantud õigust maakorralduse
tulemusel tehtav kinnistusregistriosas olev kanne kahjustaks. Sellisteks isikuteks
saavad olla näiteks isikud, kelle kasuks seatud servituuti teostatakse kogu
kinnisasjal või kelle kasuks seatud servituudi teostamise ala kattub
maakorraldusega hõlmatud kinnisasja osaga, st kohaga, kus piire muudetakse või
ümberkruntimine või jagamine toimub. Juhul kui maakorraldus ei hõlma (kattu
ega puuduta) sellise õiguse teostamise ala ja kinnisasja avalikes huvides
omandamise menetluse läbiviija on selle tuvastanud, siis sellisel juhul ei kahjusta
maakorralduse läbiviimine kinnistusregistriossa kantud õiguse õigustatud isiku
õigusi. Näiteks kui 3,5 ha suurust tee kinnistut koormavad servituudid, sh
naaberkinnistuteks olevate sadade korteriomandite kasuks ning teemaa
laiendamiseks on vaja muuta tee kinnistu ja sellega piirneva mõne hoopis teises
kohas asuva naaberkinnistu piire, siis juhul kui piiride muutmiseks oleks vajalik
kõigi kinnistusraamatusse kantud õiguste omajate nõusolekut, sh ka nende
mitmesaja korteriomandi omaniku, nõusolekut, oleks kinnistute piiride muutmine
sisuliselt võimatu. Seetõttu on vajalik sõnaselgelt sätestada, et eespoolkirjeldatud
juhul ei ole kinnistusregistriossa kantud õiguse omaja puudutatud isikuks KRS §
341 lõike 1 mõistes ja tema nõusolek ei ole kinnistusraamatu kande, st
maakorralduse tulemusel muutunud katastriüksus(t)e pindala(de) kande,
tegemiseks vajalik
15 Lisaks eeltoodule märgime, et KAHOSe muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse raames (Meie kiri 24.01.2023 nr 5-1/407-2 „Kinnisasja
avalikes huvides omandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Teema tegeles JDM
väljatöötamiskavatsus“) oleme teinud ettepaneku välja töötada seaduse
regulatsioon, et omavalitsustel oleks lihtsustatud korras võimalik seadustada
aastatel 2004-2018 lammutatud majades korteromandi lõppemine ja seejärel oleks
võimalik ka korteriühistud äriregistrist kustutada ning korrastada ehitisregistris
olevaid andmeid. Kahjuks sellist regulatsiooni käesolev eelnõu ei sisalda ja seega
palume veelkord kaaluda ja leida lahendus antud probleemile.
1
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses avalikes huvides
elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil korteriomandi omandamiseks vajalikku
regulatsiooni.
Elamumajanduse ümberkorraldamine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
kontekstis tähendab kahaneva rahvastikuga piirkondades eluasemeturu tasakaalustamist
selliselt, et tühjenevates kortermajades, mille rekonstrueerimine ei ole otstarbekas, luuakse
võimalus pakkuda elanikele sobiv elamispind mujal ja võimaldada tühjade kasutusest
väljalangenud korterelamute lammutamist ning maa-ala kasutamist muul otstarbel.
Regulatsiooni muutmise eesmärk on kõrvaldada senised mitmetimõistetavused ja takistused
eelnimetatud regulatsioonist menetluse toimimise ja ajalise ressurssi kasutamise tõhustamiseks.
Lahendamist vajavad probleemid on järgmised:
1. Seaduses toodud alus avalikes huvides kinnisasjade omandamiseks elamumajanduse
ümberkorraldamise eesmärgil on põhjendamatult piirav, selles toodud kriteeriumid võivad
menetluse ajal muutuda ning puudub selge õiguslik alus saada andmeid kriteeriumide
täitumise kohta.
2. Kõik seaduses ettenähtud tasud, hüvitised ning tasude arvutamise reeglid ei sobi kinnisasja
avalikes huvides omandamisele elamumajanduse ümberkorraldamisel.
3. Kinnisasja omandamisel kohaliku huvi korral ei rakendu kõik samad võimalused, mis riigi
huvi korral ning see takistab mõistliku aja jooksul probleemi lahendamist.
Lisaks korteriomandi omandamisele elamumajanduse ümberkorraldamisel lisatakse
regulatsiooni ka kaasomandis oleva elamu mõtteline osa, sest vahel on kortermajadega seotud
analoogsed probleemid ka elamutes, mis on kasutuses kaasomanditena.
Eelnõu kohaselt muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust järgmiselt:
1. Muudetakse elamumajanduse ümberkorraldamisel korteriomandite avalikes huvides
omandamise alust, vähendades piiranguid ja laiendades võimalust lisaks korteriomandite
omandamisele ka kaasomandis oleva elamu mõttelise osa omandamiseks. Lisatakse
õiguslik alus saada andmeid kriteeriumide täitumise kohta, et oleks võimalik õigeaegselt
reageerida tühjeneva korterelamu või kaasomandis oleva elamu probleemi lahendamiseks,
et see ei eskaleeruks ja ei tooks kaasa lisaks sotsiaalsetele probleemidele elukeskkonna
halvenemist või lausa ohtlikke olukordi.
2. Muudetakse tasude arvestuse, hindamispõhimõtete, hüvitiste maksmise ja kinnisasjade
vahetustehingu väärtuste vahe ülempiiri viisil, mis toetab loogiliselt korteriomandite ja
2
kaasomandis oleva elamu mõttelise osa omandamise eesmärki tühjenevas korterelamus või
kaasomandis olevas elamus.
3. Täiendatakse seadust kinnisasja omandamise otsustamiseks kohaliku huvi korral, mis
võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel operatiivselt tegeleda mistahes probleemi
lahendamisega, milleks on vaja omandada avalikes huvides kinnisasju.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigivara osakonna jurist Helje Päivil
(tel: 5885 1353, e-post: [email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel: 5885 1493, e-post [email protected]).
Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (töösuhe
lõppenud).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust (RT I, 04.12.2024, 10).
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (edaspidi KAHOS) on kehtinud 2018. aasta 1.
juulist ja sellest ajast on selles ka alus korteriomandi omandamiseks elamumajanduse
ümberkorraldamise eesmärgil (KAHOS § 4 lõike 1 punkt 10). Sätte mõtteks on luua eelkõige
tühjenevates kortermajades, mille rekonstrueerimine ei ole otstarbekas, võimalus pakkuda
elanikele sobiv elamispind mujal ja võimaldada tühjade kasutusest väljalangenud korterelamute
lammutamist ning maa-ala kasutamist muul otstarbel.
Nimetatud aluse lisamise vajadus tulenes suurenevast tendentsist, et kahaneva rahvastikuga
piirkondades, eelkõige Ida-Viru, Valga, Jõgeva ja Järva maakondades, hakkasid mitmed
kortermajad tühjenema, mis tõid kaasa selles piirkonnas kinnisvara väärtuse vähenemise,
korterite müümine neis kortermajades oli väga keeruline ning sellest tekkis allakäiguspiraal –
langes nii elukeskkonna atraktiivsus kui piirkonna majanduslik käekäik.
Nn tühjenevate korterelamute probleemi juurpõhjuseks on viimaste aastakümnete jooksul aset
leidnud rahvastiku vananemine, tööstusalade ümberpaiknemine, inimeste koondumine
suurematesse linnadesse ning ulatuslik väljaränne maapiirkondadest. See on tekitanud teatud
Eesti piirkondades mitmeid sotsiaalmajanduslikke probleeme, sh on selle tendentsi tagajärjel
elanikest tühjenenud hulk kortereid ja samas majas elavatele teistele korteriomanikele on aina
kasvavate kommunaalmaksete tasumine ülejõukäiv, tekivad võlad, varade väärtus langeb.
3
Vastavalt 2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale1 on
prognoositud, et Eestis aastaks 2050 võib kasutusest välja langeda suurusjärgus 5300
korterelamut (~5 mln m²), mis on 23% kõikidest korterelamutest.
Probleemi lahendamise süsteemseks eesmärgiks on kahaneva rahvastikuga piirkondades
elamumajanduse ümberkorraldamine ja eluasemeturu tasakaalustamine selliselt, et
vähendatakse alakasutatud ja väheväärtusliku kinnisvara hulka ning tasakaalustatakse
eluasemeturgu. Selleks omandab KOV suures ulatuses tühjaks jäänud korterelamud, mida ei
ole korterelamu auditi kohaselt otstarbekas renoveerida ning neis elavad leibkonnad aidatakse
kolida elamiskõlblikusse või rekonstrueerimisele kuuluvasse korterelamusse. Seejärel
lammutab KOV tühjaks jäänud kortermajad. Vabanenud ja omandatud maade arvelt saab KOV
kasvatada enda käsutuses olevat maaressurssi, mis on Eestis ajaloolistel põhjustel väga väike
ning seejärel kasutada neid alasid elukeskkonna ja ettevõtluse arendamisel. Koos
korteriomandite omandamisega ja korterelamu lammutamisega tuleb aga lahendada
omandiprobleemid, kinnistusraamatusse kantud õiguste ja kohustustega seotud probleemid
ning lõpuks kustutada korteriomandid kinnistusraamatust ja korteriühistu korteriühistute
registrist.
KAHOS § 4 lõike 1 punkt 10 sellist lahendust võimaldab, kuid seda sätet praktikas mõnda aega
ei kasutatud.
2019. aastal käivitas Rahandusministeerium projekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades
probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud
korterelamute lammutamine“ (edaspidi pilootprojekt). Pilootprojektis osalenud kolmes
kohaliku omavalitsuse üksuses (Kohtla-Järve, Lüganuse ja Valga) oli 2018. aasta andmetel
20%‒30% kõikidest eluruumidest korterelamutes asustamata. Mõnes piirkonnas oli asustamata
eluruumide osakaal kuni 50%. Prognooside kohaselt lisandub nendes kohalikes omavalitsuses
20 aasta jooksul veel samas suurusjärgus asustamata eluruume. Pilootprojekti käigus testiti
koos Kohtla-Järve linna, Lüganuse valla ja Valga vallaga õiguslikke ning praktilisi lahendusi
KOVi poolt tühjenevates korterelamutes elanikelt korteriomandite omandamiseks.
Eelpoolnimetatud pilootprojekti käigus koostati mitmeid uuringuid ja analüüse2, mis andsid
sisendi KAHOS rakendamisel selgunud probleemkohtade lahendamise vajadusest ja
võimalustest.
Eelnõu eesmärgiks on täpsustada ja täiendada pilootprojekti läbiviimise käigus tuvastatud
KAHOS regulatsiooni õiguslikke probleeme. Eelnõu koostamisele eelnes seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsuse3 koostamine ja selle kooskõlastamise menetlus. Eelnõus on võetud
arvesse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel esitatud märkuseid ja ettepanekuid. Eelnõu
järgib väljatöötamiskavatsuses välja toodud probleeme ja nende lahendusettepanekuid.
1 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. 2020 aasta, Tallinna Tehnikaülikool. 2 Suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks. 2020. aasta, Tallinna
Tehnikaülikool.
Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest, läbiviija Tallinna
Tehnikaülikool, tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Õigusanalüüs ja menetluse läbiviimise juhend 2022. aasta, Advokaadibüroo LEXTAL
3 EIS toimik nr 22-1613
4
Käesolevas eelnõus käsitatavad probleemid ja nende lahendused on võimalik tinglikult jaotada
kolmeks:
Probleem 1
KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10 toodud alus on põhjendamatult piirav, selles toodud kriteeriumid
võivad menetluse ajal muutuda ning KOVidel puudub selge õiguslik alus saada andmeid
kriteeriumide täitumise kohta.
Probleemi lahendamiseks muudetakse elamumajanduse ümberkorraldamisel korteriomandite
avalikes huvides omandamise alust, vähendades piiranguid ja laiendades võimalust lisaks
korteriomandite omandamisele ka kaasomandis oleva elamu mõttelise osa omandamiseks.
Lisatakse õiguslik alus saada andmeid kriteeriumide täitumise kohta, et oleks võimalik
õigeaegselt reageerida tühjeneva korterelamu või kaasomandis oleva elamu probleemi
lahendamiseks, et see ei eskaleeruks ja ei tooks kaasa lisaks sotsiaalsetele probleemidele
elukeskkonna halvenemist või lausa ohtlikke olukordi.
Probleem 2
Kõik KAHOSes ettenähtud tasud, hüvitised ning tasude arvutamise reeglid ei sobi § 4 lõike 1
punktis 10 nimetatud alusel omandamisele.
Probleemi lahendamise tulemuseks on selge regulatsioon tasude arvestuse,
hindamispõhimõtete, hüvitiste maksmise ja kinnisasjade vahetustehingu väärtuste vahe
ülempiiri osas, mis toetab loogiliselt korteriomandite omandamise eesmärki tühjenevas
korterelamus.
Probleem 3
KOVile ei kohaldu kõik samasuguseid võimalused kui riigile.
Probleemi lahendamise tulemuseks on süsteemne ja arusaadav regulatsioon kinnisasja
omandamise otsustamiseks kohaliku huvi korral, mis võimaldab KOVil operatiivselt tegeleda
mistahes probleemi lahendamisega, milleks on vaja omandada avalikes huvides kinnisasju.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast punktist.
Punktiga 1 täiendatakse ja täpsustatakse KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10, mis annab aluse
omandada kinnisasja avalikes huvides elamumajanduse ümberkorraldamisel.
Kehtiva KAHOS § 4 lõike 1 punkt 10 seab avalikes huvides omandamisel elamumajanduse
ümberkorraldamisel järgmised kriteeriumid:
1) loobutud on alates 18 korteriga korterelamus rohkem kui poolte korterite kasutamisest;
2) muudel juhtudel rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest;
3) korterelamut ei ole otstarbekas rekonstrueerida.
5
Vastavalt KAHOS seletuskirjale tulenesid osakaalud Rahandusministeeriumi poolt koostatud
korterelamute ülevaatusest Kohtla-Järvel, kus paiknevad riigile 2017. aastal loovutatud
korterid. Need olid esimesed riigile loovutatud korterid ning selleaegne parim teadmine. Alates
sellest ajast on tühjenevate korterelamute probleemi põhjalikumalt uuritud ning pilootprojekti
käigus analüüsitud ka KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 rakendamist erinevate korterelamute
suhtes.
Pilootprojekti käigus sai kinnitust, et alla 18 korteritega korterelamute kasutusest loobutud
korterite piirmäär on põhjendamatult kõrge (rohkem kui kolm neljandikku), muutes väiksemate
kortermajade puhul sätte rakendamise praktikas peaaegu võimatuks. Korterelamute suurus ei
ole aga antud küsimuses oluline, kuna rohkem kui poolte korterite kasutamisest loobumisel ei
ole korterelamu korras hoidmine ja majandamine enam korralikult võimalik ega jätkusuutlik
nii väiksemas kui ka suuremas hoones.
Alla 18 korteriga tühjeneva korterelamu puhul peab haldusorgan aga täiendavalt ootama kuni
probleemid piisavalt suurenevad, kuigi hoones on kasutuses vähem kui pool korteriomanditest.
Näiteks 12 korteriga maja puhul oleks tingimus „rohkem kui kolm neljandikku“ täidetud alles
siis, kui on loobutud 10 korteri kasutamisest. Kui sätte rakendamiseks peab ootama, kuni maja
on juba nii suures ulatuses kasutusest välja langenud, kannatavad korterelamu viimased
elanikud ja kohalik elukeskkond, kuna hoone võib olla tehnilise seisukorra tõttu ohtlik.
Kuid ka alates 18-korteriga kortermajades ei ole oluline niivõrd loobutud korteriomandite arv,
kuivõrd kasutusest väljalangenud pinna suurus.
Tuleb arvestada, et korterid ei ole hoones ühesuurused ja alati ei pruugi tegemist olla
tüüpelamutega (tüüp-korruselamud, barakid, endised ühiselamud, kööktubadega puithooned
jne). Väikeasulates on korterelamutena kasutusel ka endised meiereihooned, endised elamu-
ärihooned jne, mistõttu pooled korterid ei pruugi moodustada poolt korteriomandite
kogupinnast. Tihti on kortereid kokku ehitatud ja esinevad muud eristuvad olukorrad. Ka
omanike kulud on korteriomandite puhul enamasti seotud nii hoone kui terviku suuruse kui ka
korteri pinnaga.
Seetõttu muudetakse avalikes huvides korteriomandite omandamiseks elamumajanduse
ümberkorraldamisel piirmäära, et kasutusest peab olema välja langenud rohkem kui pool
kortermaja korteriomandite üldpinnast, mitte aga korterite arvust.
Samuti võimaldab kehtiv sõnastus omandada üksnes korteriomandeid, mistõttu ei ole võimalik
sellel alusel omandada kaasomandisse kuuluvat elamu osa, mis ei ole korteriomanditeks
jagatud. Juhul, kui kaasomandis olev elamu ei ole ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav
või ohtlik, ei ole selle omandamine KAHOS § 4 lõike 1 punkti 9 alusel samuti võimalik.
Vastasel juhul peaks KOV enne KAHOS menetluse algust veenma omanikke kaasomandit
lõpetama ja kinnistu korteriomanditeks jagama. Enne sellise muutuse tegemist oleks tarvilik
selgitada välja, kui palju on selliseid korterelamuid, kus pole korteriomandeid moodustatud.
6
Seetõttu lisatakse võimalus omandada ka kaasomandis oleva elamu, mille osas kehtib samuti
aluse rakendamiseks tingimus, et kasutusest peab olema välja langenud rohkem kui pool elamu
üldpinnast.
Põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 sätestab omandipõhiõiguse, selle lõike 1 kohaselt on igaühe
omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandipõhiõigus on küll täielikult ja tervikuna kaitstav,
kuid tegemist ei ole siiski piiramatu õigusega: omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada
ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.
Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning
vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
Seaduses sätestatud juhtudel ja korras tähendab, et omaniku nõusolekuta võõrandamine eeldab
seaduslikku alust. Ilma seadusliku aluseta toime pandud omanikupositsioonist ilmajätmine on
PS-ga keelatud.4 KAHOS § 4 lõige 1 näeb ette juhud, millal on kinnisasja omandamine,
sealhulgas sundvõõrandamine lubatav. Põhjalikum analüüs omandipõhiõiguse riive kohta
sundvõõrandamise korral on leitav 2018. aasta KAHOS eelnõu seletuskirjast5.
Käesoleva eelnõuga täpsustatakse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud alust, et kinnisasjade
(korteriomandite ja elamu mõttelise osa) omandamine elamumajanduse ümberkorraldamisel
teeniks selgemalt ja eesmärgipärasemalt üldiseid huve.
Üldise huvi olemasolu tuleb igal konkreetsel juhul eraldi hinnata. Seetõttu tuleb ka selliste
kortermajade ja kaasomandis oleva elamu osas läbi viia vastav audit, millega oleks tõendatud,
et korterelamut või kaasomandis olevat elamut ei ole otstarbekas rekonstrueerida ning selle
lammutamise eesmärgil korteriomandite või kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade
omandamine on vajalik üldistes huvides vältimaks elukeskkonna halvenemist või ohtlikult
lagunevaid hooneid.
Hüvitise õiglus sõltub konkreetsest situatsioonist. KAHOS näeb ette, et kinnisasja hindamine
viiakse läbi hüvitamise eesmärgil. Tasu kinnisasja eest peab sisaldama kinnisasja väärtust,
otseselt kaasnevat varalist kahju ja saamata jäänud tulu.
Hüvitus peab olema kohene. Hüvituse kohesuse nõudest tuleneb, et isikul on õigus saada hüvitis
hiljemalt samal ajal omaniku nõusolekuta võõrandamise menetluse lõpuleviimisega.6 KAHOSe
kohaselt makstakse isikutele tasu ja täiendavad hüvitised välja pärast sundvõõrandamise otsuse
tegemist. Kinnisasja valduse ülevõtmine ja omandi ülekandmine on võimalik alles pärast tasu
ja hüvitiste maksmist või väljamaksmise võimatuse korral pärast raha deponeerimist.
Käesolev eelnõu järgib eelnimetatud põhimõtteid ja kokkuvõttes võib öelda, et eelnõu on
põhiseadusega kooskõlas.
Punktiga 2 täiendatakse § 4 lõigetega 5 ja 6.
4 RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 27. 5 Riigikogu eelnõu 598 SE 6 RKPJKo 08.11.1996, 3-4-1-2-96, p 5.
7
Lõige 5 sätestab, et piirmäärad peavad olema täidetud ainult menetlust alustades, kuna eeldus,
et loobutud on vajalikul määral korterite kasutusest, võib menetluse kestel muutuda. Seega võib
tekkida olukord, kus menetlus on õiguspäraselt algatatud, aga omandamise otsuse tegemise
hetkel ei ole kinnisasja avalikes huvides omandamise alused enam täidetud. HMS § 54 alusel
peab haldusakt olema andmise hetkel kehtiva õigusega kooskõlas. Eelnevalt kirjeldatud
olukorras ei oleks KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 alusel korterite omandamine enam võimalik.
Kirjeldatud probleemi ei tekiks, kui kõik korterid omandatakse KOVi asemel ühe omaniku (nt
arendaja) poolt eesmärgiga teostada maja rekonstrueerimine või lammutamine. Sellisel puhul
saavutaks KOV oma eesmärgi korrastada elamufondi ning eemaldada sealt tühjenevad ja
lagunevad kortermajad.
Korterite kasutusele võtmine on aga probleem, kui maja rekonstrueerimist või lammutamist ei
teostata või see tegevus on pelgalt näilik. Selliselt jääb lagunev ja tühjana seisev kortermaja
elamufondi alles ning sellest tulenevaid ohtusid ja negatiivseid mõjusid ei likvideerita. Ühtlasi
on menetluse ajal korterite kasutusele võtmine probleemiks juhul, kui mõni üksik elanik soovib
kogu menetlust takistada või venitada, väites, et on endale kuuluva korteri kasutusse võtnud.
Seega on mõistlik sätestada, et kasutusest välja langenud korterite määra ja rekonstrueerimise
otstarbekuse tingimused peavad olema täidetud üksnes menetlust algatades.
Lõikega 6 antakse avalikes huvides omandamise menetluse läbiviijale õigus § 4 lõike 1 punktis
10 nimetatud aluse esinemise hindamiseks koguda ja töödelda andmeid, sealhulgas
elektritarbimise kohta võrguettevõtjalt ja korteriühistu või kaasomandis oleva elamu
majandamiskulude võlgnevuse andmeid korteriühistult. Andmeid küsitakse viimase 12 kuu
kohta.
KOVil puudub praegu selge õiguslik alus saada korterelamute ja elanike/omanike kohta
andmeid, et uurida korterelamu vastavust KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 alusele. Kuna
tarbimisandmed on teave, mida on võimalik seostada korteri omanikuks oleva füüsilise isikuga,
siis on kaudselt tegemist isikuandmetega, mille kogumiseks peab olema seaduslik alus7,
mistõttu haldusmenetluses ettenähtud haldusorgani uurimispõhimõte ei ole antud juhul piisav.
Kuigi kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 6 lõige 1 paneb KOVile ülesandeks
korraldada vallas või linnas elamumajandust ning KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 alusel, toimub
kinnisasja omandamine elamumajanduse ümberkorraldamise raames, ei tulene neist sätetest, et
näiteks elektri ja vee tarbimisandmete ning korteriühistu (edaspidi KÜ) majandusnäitajate
töötlemine on taolise seadusest tuleneva kohustuse tarbeks vajalik.
Mõistlik lahendus on, et KAHOSt täiendatakse paragrahviga, milles sätestatakse, et menetluse
läbiviijal on õigus eelmainitud andmeid koguda ja töödelda eesmärgiga tuvastada KAHOS § 4
lõike 1 punktis 10 nimetatud kasutusest väljalangenud korterite arvu konkreetses majas, mille
osas on KOVil eelteadmine muude andmete alusel.
7 Isikuandmete kaitse seadus § 10 lg 2
8
Eelteadmine muude andmete alusel jõuab tavaliselt KOVini läbi probleemide, kui näiteks
korterelamut ei köeta korteriomanike võlgnevuste tõttu KÜ ees või kortermaja on osaliselt
tühjenenud ja KÜ ei suuda kortermaja toimimist korraldada või KÜ ei ole enam
tegevusvõimeline.
Pilootprojekti raames läbiviidud menetluste puhul sai selgeks, et elektri tarbimisandmete
kasutamine on üks täpsemaid viise hinnata eluruumide kasutamist ja nende pinnalt sisustada
kasutusest väljalangenud korterite määra.
Ühtlasi loodaks sedasi seadusesse loetelu andmetest, mida on asjakohane koguda selleks, et
sisustada konkreetsete korterite kasutusest välja langemist. Näiteks kui korteris on viimase 12
kuu elektritarbimine alla 100 kWh, on põhjust eeldada, et selline korter on kasutusest välja
langenud.
Majandamiskulude võlgnevuse andmed annavad täiendavat infot juhul, kui eelmiste andmete
alusel võib jääda kahtlus, et aeg-ajalt, näiteks nädalavahetusiti seal keegi siiski elab. Kui
võlgnevused on järjest rohkem kui 6 kuu osas, võib eeldada, et tegemist ei ole juhuslike
makseraskuste, vaid teadliku valikuga korteriga mitte seotud olla.
Hinnatava korteriga seotud elektri ja vee tarbimisandmed on isikuandmed Euroopa Liidu
isikuandmete kaitse üldmääruse8 (edaspidi IKÜM) artikli 4 mõistes, sest kuigi andmete
kogumisel ja töötlemisel ei ole andmete seostamine isikuga omaette vajadus ega eesmärk, on
neid tarbimisandmed võimalik seostada korteri omanikuks oleva füüsilise isikuga. Isegi kui
näiteks elektri tarbimisandmed oleksid kortermaja peale koondatud, näiteks ühe kortermaja
kohta oleks teada mitmes korteris on aktiivne võrguleping või viimase 12 kuu jooksul tarbimine
väiksem kui 100 kWh, oleks tegu isikuandmetega, kuna hilisemal analüüsil on siiski võimalik
andmeid kokku viia konkreetse korteriga. Veelgi enam – menetluse käigus need andmed
paratamatult ka viidaks kokku.
Seega saab öelda, et antud juhul on isikustamata andmete töötlemine võimatu, samas ei saa
KOV vajalikku infot kätte mingil muul mõistlikul moel.
Pilootprojekti raames osutusid kortermajade tühjenemise hindamisel ühtlasi kasulikuks KÜ
majandusnäitajad, millest nähtusid konkreetse korteriomandiga seotud võlgnevus KÜ ees.
Konkreetse korteriomandiga seotud pikaaegse võlgnevuse ehk sissenõutavaks muutunud
kohustuste info on samuti isikuandmed, sest ka seda teavet on võimalik seostada konkreetse
korteri omanikuga. Vajalikke andmeid ei pruugi alati saada KÜ majandusaasta aruandest, sest
kuigi KÜ majandusaasta aruanded on äriregistris olemas ja KOVile ligipääsetavad, ei ole
tühjeneva kortermaja puhul alati KÜ juhatus aktiivne, mistõttu majandusaasta aruanded ei
pruugi olla õigeaegselt esitatud ega ajakohased. Sellest tulenevalt ei saa eeldada, et KOV saab
KAHOS menetlust ette valmistades alati KÜ majandusnäitajate osas tugineda äriregistri
andmetele (andmed võivad olla puudulikud või vananenud).
Eelnimetatud andmete kogumine ei ole KOVi jaoks tingimata kohustuslik igal ettetuleval juhul,
sest see ei pruugi iga kortermaja puhul olla vajalik, näiteks kui rohkem kui pooled korteritest
8 Isikuandmete kaitse üldmäärus
9
on mõnes kortermajas juba asjaõigusseaduse § 126 alusel loovutatud ning KOVile on seetõttu
teada, et KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud kriteerium on täidetud, kuna piisavalt suur
hulk korteritest on tühjad, sh omanikuta. Sellisel juhul tarbimisandmeid või andmeid pikaaegse
võlgnevuse kohta lisaks koguda, töödelda ega analüüsida vaja ei ole.
Kuid just kaheldavate juhtude korral, kui KOVile teadaolevate andmete alusel kuulub
kortermaja asustatus ja kasutus piiri peale ning on vaja otsustada selle kortermaja suhtes
võimalikud arengud, kas seda on otstarbekas rekonstrueerida või hoopis tulevikus lammutada
ning ei ole täpselt teada, kas täidetud on KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10 toodud kriteeriumid,
ilmneb vajadus koguda ja töödelda eelnimetatud andmeid väga piiratud konkreetsel eesmärgil.
Seetõttu saab kokkuvõtvalt öelda, et KOVil peab selleks, et teada saada elamus kasutusest
väljalangenud üldpinna suurust, esinema eeltoodud andmete töötlemiseks õiguslik alus IKÜM
artiklist 6 johtuvalt.
KAHOS menetluste iseloomu arvestades on sobilik IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti c
kohaldamine (isikuandmete töötlemise vajadus tuleneb vastutava töötleja seadusjärgse
kohustuse nõuetekohase täitmise eesmärgist juhul, kui muude võimalustega ei ole võimalik
saada teavet selle kohta, kas elamumajanduse ümberkorraldamine KAHOS § 4 lg 1 p 10 alusel
on võimalik, eelkõige seda, kas selle aluse kohaldamiseks vajalik kriteerium on täitunud –
kasutusest väljalangenud rohkem kui pool elamu üldpinnast).
Andmekaitsealane mõjuhinnang on toodud seletuskirja punktis 6.5.
Põhiseaduspärasuse analüüs
Üks kesksemaid õigusi, mida kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus, on eraelu puutumatuse
põhiõigus (PS § 26). Eraelu puutumatus kaitseb üksikisikut riigi ja teiste isikute meelevaldse
sekkumise eest tema privaatsusesse ning seda õigust võib piirata üksnes seadusega ja
proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes (PS § 11).
Piiramise eelduseks on legitiimne eesmärk, näiteks avalik kord, julgeolek või teiste inimeste
õiguste kaitse.
Piirang peab olema vajalik, proportsionaalne ja demokraatlikus ühiskonnas põhjendatud.
Seadusandja peab kaaluma riive eesmärgiks olevaid üldisi huvisid ja üksikisiku põhiõiguse
riivet, et leida nende vahel mõistlik tasakaal (RKÜKo 31.03.2011, 3-3-1-69-09, p 59).
Põhiseaduspärasuse kontroll
Kas põhiõigusi on piiratud?
PS § 26 sätestab eraelu puutumatuse põhiõiguse.
Eelnõuga soovitakse sätestada, et teatud juhtudel võib vajadusel koguda ja töödelda
isikuandmeid, st konkreetse korteri (korteriomandi) kohta elektritarbimise andmeid ja
majandamiskulude võlgnevuse olemasolu korteriühistu ees. Kuigi andmete kogumisel ja
töötlemisel ei ole andmete seostamine isikuga omaette vajadus ega eesmärk, ei ole selliseid
andmeid võimalik isikustamata kujul saada ja nende andmete alusel on võimalik teha järeldusi
korteriomaniku ja temaga koos elavate lähikondsete elu-olu ning isiklike harjumuste kohta,
10
mistõttu on tegemist isikuandmetega, mille kogumisega ja töötlemisega riivatakse isiku eraelu
puutumatust.
Põhiõiguse riive legitiimne eesmärk
Eraelu puutumatuse riive võiks olla materiaalselt õiguspärane siis, kui see on kooskõlas PS §-s
11 sätestatud nõuetega ja proportsionaalne ka kitsamas tähenduses9. PS §-st 11 tulenevalt peab
põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab
olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas) abinõu.
Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Abinõu on
vajalik aga üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem
piiravat meedet kasutades. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt
põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust10. Juhul, kui
seaduses sätestatud põhiõiguse riivel ei ole legitiimset eesmärki või kui piirang on legitiimse
eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, on tegemist põhiõiguse rikkumisega11.
Eelnõuga kavandatakse täiendada KAHOS paragrahvi 4, mille esimene lõige annab alused,
millistel juhtudel on kinnisasja võimalik avalikes huvides omandada, eraldi lõikega, millega
riigile või kohalikule omavalitsuse üksusele (kinnisasja omandaja) antakse õigus koguda ja
töödelda isikuandmeid. Selliste andmete kogumine ja töötlemine on teatud juhtudel vajalik, et
tuvastada, millisel hetkel tekib KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10 ettenähtud alusel õigus KAHOSe
kohaseks avalikul eesmärgil korteri omandamiseks.
Seega, kavandatud muudatusest tuleneva eraelu puutumatuse riive legitiimseks eesmärgiks on
tagada, et kinnisasja omandaja saaks tõendatud infot, kui suur osa elamust on teadaolevalt
tühjenevas kortermajas kasutuses või tühjenenud, et kas on tekkinud alus korteriomandi või
kaasomandi KAHOSe alusel omandamiseks ja saaks võtta õigeaegselt kasutusele meetmed
elamumajanduse ümberkorraldamiseks.
Eelnevast lähtuvalt on kavandataval eraelu puutumatuse põhiõiguse riivel legitiimne eesmärk.
Riive proportsionaalsus
Kavandatav eraelu puutumatuse põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne
abinõu, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas.
Eelnevalt on selgitatud, et eraelu puutumatuse põhiõiguse riive legitiimseks eesmärgiks on
tuvastada seadusliku aluse olemasolu elamumajanduse ümberkorraldamisel korteriomandi või
kaasomandite omandamiseks KAHOSe kohaselt.
Riive sobivus
Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele.
9 RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 14 10 RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15 11 RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 36
11
Kavandatav eraelu puutumatuse õiguse piirang konkreetses vormis on sobiv abinõu, sest
kogutavate andmete kaudu on teatud juhtudel võimalik tuvastada, kas on täidetud vajalikud
kriteeriumid riigi või KOVi poolt vajalike abinõude kasutuselevõtuks elamumajanduse
ümberkorraldamise eesmärgil.
Vajalikkus
Andmete kogumine teatud juhtudel on vajalik abinõu, et probleemsetes tühjenevates
kortermajades, kus teadaolevalt esinevad võlgnevuste tõttu kütte- ja muud elamisväärsete olude
probleemid, saaks kavandada elamumajanduse ümberkorraldamist ja sel eesmärgil KAHOS §
4 lg 1 p 10 alusel korteriomandite ja kaasomandite omandamist, elanike ümberkolimist ning
ohtliku kortermaja (elamu) lammutamist.
Varasema pilootprojekti kogemusel on selgunud, et teatud juhtudel ei ole muul moel võimalik
saada teada KAHOS § 4 lg 1 p 10 aluse kohaldamise õigust andvate kriteeriumite täitumisest,
kuna säte nõudis, et rohkem kui poolte korterite kasutamisest on loobutud.
See tähendab, et korteri kasutamisest loobumise tuvastamine ei ole alati võimalik avalikult
kättesaadavate mitteisikustatud andmete alusel, mistõttu saab märkida, et abinõu on vajalik,
kuna eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet
kasutades. Näiteks isikute elukoha registreerimine ei anna tegelikku vastust, kas korteris
elatakse või mitte. Samas elektritarbimise, veekasutuse, aga ka kommunaalteenuste tasumise
(majandamiskulude) võlgnevus kogumina annavad otsese teadmise, kas korterit või
kaasomandit on elamiseks kasutatud ja kas selle edaspidist kasutamist on eeldada.
Rohkem on andmete kättesaadavuse olukordi selgitatud eespool samas punktis.
Samas tuleb märkida, et nimetatud andmete kogumine ei ole tingimata kohustuslik igal
ettetuleval juhul, sest see ei pruugi iga kortermaja (elamu) puhul olla vajalik, näiteks kui rohkem
kui pooled korteritest on mõnes kortermajas juba asjaõigusseaduse § 126 alusel loovutatud ning
KOVile on seetõttu teada, et KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud kriteerium on täidetud,
(loobutud on korterite või kaasomandite kasutamisest, mis moodustavad rohkem kui poole
korterelamu või elamu üldpinnast). Sellisel juhul tarbimisandmeid või andmeid pikaaegse
võlgnevuse kohta lisaks koguda, töödelda ega analüüsida vaja ei ole.
Kokkuvõttes - kuigi selliste andmete kogumise ja töötlemisega riivatakse isikute eraelu
puutumatust, on see vajalik nii nende isikute endi kui teiste lähikonnas elavate isikute õiguste
ja vabaduste kaitseks (õigus tervise kaitsele, õigus elukohale, õigus vabale eneseteostusele,
omandipõhiõigus jms), samuti elu- ja looduskeskkonna säästmise kohustuse täitmiseks.
Andmete kogumine ja töötlemine annab hädavajaliku teabe, mis võimaldab näiteks ümber
korraldada tühjeneva, kütmata või ohtlikul viisil köetava kortermaja sel viisil, et kolida ümber
veel kortermajas elavad inimesed, leida neile elamisväärsed asenduskorterid ning ohtlik elamu
lammutada. Sellise elamumajanduse ümberkorralduse kaudu paranevad nii korteris veel elavate
elanike elutingimused, paraneb nende tervis ning suureneb ohutus, kui ka kogu kohaliku
ümbruskonna elukeskkond ning väärtus.
Mõõdukus
12
Abinõu loetakse mõõdukaks, kuna andmete kogumise lõppeesmärk – parem ja tervislikum
elukeskkond, kaalub üle eraelu puutumatuse põhiõigusse sekkumise ulatuse ja intensiivsuse,
sest isegi kui kogutavaid andmeid on võimalik seostada korteri omanikuga, siis tegelikkuses on
suure osa andmete tulemus see, et saadakse teada vaid, et nimetatud omanik ega keegi teine
vastavas korteris ei ela.
Seega kavandatava põhiõiguse riive eesmärk on piisavalt kaalukas, et õigustada kavandatavast
abinõust tulenevat sekkumise võimalikke ebasoodsaid tulemusi.
Punktiga 3 täiendatakse § 12 lõiget 2 lausega, millega sätestatakse, et käesoleva seaduse § 4
lõike 1 punkti 10 alusel elamumajanduse ümberkorraldamisel omandatava eluotstarbelise vara
hindaja võib olla ka isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv kinnisvara hindaja 6.
taseme kutse.
KAHOS § 12 lõikes 2 sätestatud kinnisasja ja piiratud asjaõiguse väärtuse ning varalise kahju
hindamiseks 7. taseme hindaja nõue pole tühjenevate kortermajade puhul põhjendatud.
Kuigi KAHOS § 12 lõige 2 sätestab, et kutseline hindaja kaasatakse vaid vajadusel, siis
tulenevalt KOVide pigem piiratud kogemusest ja pädevusest ei ole praktikas muud võimalust
korteriomandite väärtuse määramiseks, kui kaasata kutseline hindaja. KAHOS § 12 lõige 2
sätestab, et sellisel juhul peab kaasama 7. taseme vara hindaja kutsega kutselise hindaja.
Praktikas on nii kõrge kutsetaseme nõue tekitanud KAHOS menetluse läbiviimisel mitmeid
raskusi.
Esiteks tegutsevad 7. taseme vara hindaja kutsega kutselised hindajad ainult Tallinnas ja Tartus,
mistõttu nende kaasamine kaugemates väikelinnades ja -valdades on keeruline. Kõrgelt
kvalifitseeritud hindajad ei soovi väikelinnades hindamist teostada, kuna töötasu ning aja- ja
transpordikulu ei ole korrelatsioonis. Määratud kutsetasemega hindaja kaasamise nõue on
oluliseks lisakuluks menetlust läbiviivale KOVile.
Kutsetaseme sisu kohaselt on 6. taseme hindajad samuti kvalifitseeritud koostama
hindamisaruannet korteriomanditele. See oleks kooskõlas maa hindamise seaduse § 4 lõikes 1
antud maa hindaja määratlusega, mille järgi eluotstarbeliste varade hindaja võib olla ka isik,
kellel on kutseseaduse alusel antud ja kehtiv kinnisvara hindaja 6. taseme kutse.
Punktiga 4 täiendatakse § 12 lõiget 5 kolmanda lausega, mille kohaselt samas sättes eelnevalt
kehtestatud nõue ei kehti käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 10 alusel omandatava kinnisvara,
s.o korteriomandi või kaasomandis oleva elamu mõttelise osa avalikes huvides omandamise
puhul.
KAHOS § 12 lõige 5 sätestab, et hoonestatud kinnisasja väärtuse hindamisel lähtutakse
kinnisasja turuväärtusest või maa turuväärtuse ning hoone kulumiga ehitusmaksumuse
summast, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui kinnisasja füüsilisest isikust omanikult
omandatakse kinnisasi, kus asub tema elamiseks kasutatav hoone, siis lähtutakse kinnisasja
väärtuse hindamisel maa turuväärtuse ja hoone ehitusmaksumuse summast
13
KAHOS § 12 lõike 5 sätte kohaldamine KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud kinnisasja
omandamise puhul ei sobi põhimõtteliselt, kuna tühjeneva kortermaja korteriomandi
omandamisel ei oma hoone juurde kuuluva maa väärtus tähtsust ja pigem võib motiveerida
omanikke oma vara korrashoidmisest loobuma.
Punktiga 5 täiendatakse § 12 lõikega 61, mis annab võimaluse käesoleva seaduse § 4 lõike 1
punkti 10 alusel omandatavate korteriomandite hindamisel piirduda kolme korteri hindamisega
ning nende alusel saadud keskmist ruutmeetrihinda rakendada ka samas kortermajas ülejäänud
samaväärsete korteriomandite hindamisel. Üldine põhimõte on küll, et iga kinnisasi tuleks
hinnata eraldi, kuid KAHOS menetluses on korterite hindamine KOVi jaoks oluline kulu, eriti
olukorras, kus tuleks kasutada 7. taseme hindajat.
KAHOS menetlust läbiviiva KOVi jaoks teeks olukorra täiendavalt lihtsamaks see, kui
seaduses oleks sätestatud täpsemalt, millisel tingimusel võib KOV eeldada, et tühjeneva ja
laguneva kortermaja korterite väärtus on alla 0,3 keskmise brutokuupalga. Üldjuhul võib
eeldada, et kõik majas olevad kasutusest välja langenud korterid on võrreldavas seisukorras
ning seega võrreldava väärtusega. Sellisel juhul ei peaks kõiki korteriomandeid ükshaaval
hindama ja piisaks mõnest kasutusest välja langenud korteri hindamisest, mille järgselt teiste,
sama maja kasutusest välja langenud korterite puhul võiks eeldada samaväärset ruutmeetri
väärtust. See aitaks ühtlasi lahendada mitmeid praktilisi probleeme olukorras, kus
menetlusosaline ei ole teada või temaga ei ole võimalik kontakti saada, mis teeb korteri
hindamise võimatuks, kuivõrd puudub juurdepääs või luba sisenemiseks. Võib eeldada, et iga
kortermaja puhul leidub vähemalt kolm sellist kasutusest välja langenud korteri omanikku, keda
on võimalik kaasata hindamise teostamisel.
Punktiga 6 täiendatakse § 16.
KAHOS § 16 sätestatud täiendav hüvitis eluruumi kaotuse eest sõltub omandatava kinnisasja
väärtusest (KAHOS § 11 lõikes 2 nimetatud tasust 10 protsenti). Seega olukorras, kus isik elab
lagunevas ja tühjenevas kortermajas ning tema korteri väärtuseks hinnatakse 1 euro (kuivõrd
korter ei ole turul realiseeritav), muutub sellise korteri kaotusel säte enamasti sisutühjaks, sest
selliselt ei ole võimalik saavutada sätte eesmärki, mis seletuskirja kohaselt on emotsionaalse
kahju korvamine.
Kui lähtuda kehtivatest määradest, siis peaks see olema 0,4 keskmist brutokuupalka. KAHOS
§ 15 lõike 3 alusel on motivatsioonitasu 20 protsenti kinnisasja väärtusest, kuid mitte vähem
kui 0,8 keskmist brutokuupalka. KAHOS § 16 alusel on täiendav hüvitis eluruumi kaotuse eest
10 protsenti kinnisasja väärtusest, seega peaks alammäär olema pool motivatsioonitasu
alammäärast ehk 0,4 keskmist brutokuupalka.
Seetõttu lisatakse sättesse täiendava hüvitise alammäär, milleks on mitte vähem kui 0,4-kordne
Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutokuupalk.
14
Punktiga 7 tehakse § 23 lõikes 5 täiendus viitena § 3 lõikele 2, et ka KOV võib juhul, kui
kiirmenetluses 30 päeva jooksul kokkulepet ei saavutata, otsustada kinnisasja
sundvõõrandamise.
Kehtivas seaduses kohaliku huvi korral ei ole antud menetluse läbiviijale kiirmenetluse
luhtumise korral õigust koheselt sundvõõrandamise otsustamiseks. KAHOS § 23 lõike 5
sätestab, et kui kiirmenetluses ei saavutata 30 päeva jooksul kokkulepet, võib alustada
läbirääkimisi kokkuleppel omandamiseks või KAHOS § 3 lõikes 1 nimetatud isik otsustada
asja sundvõõrandamise. See tähendab, et kui KOV algatab kiirmenetluse ning ei saavuta seal
30 päeva jooksul kokkulepet, siis pole kehtiva sätte kohaselt kohaliku omavalitsuse üksusel
võimalik koheselt sundvõõrandamise üle otsustada, vaid tuleb esmalt läbida
kokkuleppemenetlus.
Juhul, kui kiirmenetluses on selge, et omanikuga ei oleks võimalik kokkuleppele jõuda ka
kokkuleppemenetluse käigus, siis tähendaks järgneva puhtformaalse kokkuleppemenetluse
läbiviimine asjaosalistele menetluse ebamõistlikku venimist. Seega tuleks KAHOS § 23 lõiget
5 täiendada selliselt, et kohaliku huvi korral oleks kiirmenetluse ebaõnnestumisel ka kohaliku
omavalitsuse üksusel võimalik sundvõõrandamine otsustada koheselt peale kiirmenetluse
läbiviimist.
Punktiga 8 täiendatakse § 24 lõiget 4, tuues välja erisuse, et käesoleva seaduse § 4 lõike 1
punkti 10 alusel kinnisasja omandamisel vahetamise teel võib vahetatavate kinnisasjade harilik
väärtus erineda ka rohkem kui 30%.
KAHOS § 24 lõikes 4 sätestatud vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe ülempiir ei võimalda
KAHOS § 4 lõike 1 punkti 10 alusel omandamisel vahetustehinguid teha. KAHOS § 24 lõige
4 sätestab, et erineva väärtusega kinnisasjade vahetamisel peab väärtuslikuma kinnisasja
omandaja hüvitama väärtuste vahe ning väärtuste vahe ei või olla rohkem kui 30%, kui
väärtuslikuma kinnisasja saab isik, kelle kinnisasi avalikes huvides omandatakse. Teiste
sõnadega, KOV võib tühjenevas kortermajas asuva korteri omandada vahetamise teel, andes
vastu väärtuslikuma korteri, mille järgselt omanik kohustub KOVile tasuma korterite väärtuste
vahe, mis ei või olla suurem kui 30%.
Arvestades KAHOS menetluses menetletavate korterite väärtusi, ei ole vahetustehingud
sisuliselt võimalikud. Isegi kui KOVi poolt omandatava korteri väärtus hinnatakse kõrgemaks
kui 1 euro, on väärtus siiski nii väike, et maksimaalselt 30 protsenti kallimat, kuid
elamiskõlblikku korterit ei ole võimalik KOVil vahetusena pakkuda. Seega olukorras, kus
KOVi omandis on elamiskõlblikke kortereid, mida isikutele vahetuseks pakkuda, ei ole
võimalik väärtuse piirmäära tõttu KAHOS menetluse kohast vahetust teha.
Seetõttu on lahenduseks sätestada erand, et kui omandamine toimub KAHOS § 4 lõike 1 punkti
10 alusel oleks lubatud väärtuste vahe näiteks kuni 50 protsenti või ei ole üldse väärtuste vahe
ülempiiri või kohaldatakse vahetustehingule KOVi vara valitsemise korda. Samuti oleks
võimalik sätestada väärtuste vahe ülempiir kindla summana.
15
Punktiga 9 muudetakse § 30 lõiget 2 nii, et kui tasu ja hüvitis tuleb välja maksta isikule, kelle
asukoht või arvelduskonto number ei ole teada, või kui menetlusosaline ei ole teada, kantakse
see KOV hallatavale eraldi kontole, mitte aga deposiitkontole, nagu see on kehtivas seaduses.
Kuivõrd KOVidele deposiitkonto teenust ei osutata, siis ei ole võimalik KOVidel formaalselt
seda tasu väljamaksmise kohustust täita. Praktikas on KOVid määranud ühele oma kontodest
deposiitkonto funktsiooni ning deponeerinud vajadusel tasu ja hüvitise sellele kontole.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Kavandatavaid muudatusi seoses KAHOS menetluse lihtsustamiseks elamumajanduse
ümberkorraldamise eesmärgil analüüsitakse sihtrühmade kaupa ning eraldi käsitatakse
andmekaitsealast mõjuhinnangut.
Mõjutatud sihtrühmad
I sihtrühm ‒ kahaneva rahvastikuga piirkondade KOVid ja elanikkond
II sihtrühm – tühjenevate kortermajade korteriomanikud (kaasomandis olevate elamute
kaasomanikud) ja elanikud
III sihtrühm – kinnisvarahindajad.
6.1. Sihtrühm I ‒ kahaneva piirkonna KOVid ja elanikkond
Sihtrühma suurus: Kahaneva rahvastikuga piirkondade (eelkõige Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti
mõned piirkonnad) KOVid ja nende elanikkond. Potentsiaalselt ja kaudselt võib puudutada
ligikaudu 20 KOVi 79st ja nende elanikkonda – ligikaudu 204 000 inimest12, mis moodustab
kuni 15% Eesti rahvastikust.
Mõju regionaalarengule, elukeskkonnale, majandusele ja sotsiaalne mõju
Mõju avaldumise ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Muudatuste mõju on eelduslikult suurem nende piirkondade KOVides, kus paikneb enam
probleemseid korterelamuid (näiteks kõikidest riigile seni loovutatud korteritest asub valdav
enamus, ligikaudu 67% Ida-Virumaal – ca 230 korterit Kohtla-Järve linnas ja ca 50 korterit
Lüganuse vallas) ja kus esineb turutõrkest tulenevalt suurem huvi loovutada kortereid. Üldiselt
on mõju suurem piirkondades, kus kinnisvarahinnad on muu Eestiga võrreldes 30–40%
madalamad.
12 Sihtrühmana on välja toodud kogu potentsiaalselt mõjutatavates KOVides elav elanikkond, kellest suur osa on
puudutatud vaid kaudselt. Andmed pärinevad ELVL kodulehelt.
16
Sihtrühmana nimetatud elanikkonna absoluutsest suurusest üks osa ei pruugi olla mõjust üldse
puudutatud ning suur osa on puudutatud vaid kaudselt: elanikud, kes ise ei ela probleemsetes
elamutes, kuid elavad tühjenevate korterelamute piirkonnas, saavad mõjutatud läbi üldise
elukeskkonna, mida tühjenevad korterelamud kas halvendavad (kui probleem eskaleerub) või
parendavad (kui probleemiga hakatakse tegelema ja lahendatakse).
Muudatuste mõju piirkonna elukeskkonnale on eeldatavalt positiivne, kuna võimaldab
probleemses piirkonnas tõhusamalt KOVil omandada just selliseid korteriomandeid, mis
asuvad lagunevates kortermajades, mille renoveerimine ei ole otstarbekas ja lähevad
lammutamisele.
Majanduslikus mõttes soodustavad muudatused probleemiga tegelemist kohalikul tasemel ning
hoiavad olemasolevate varade väärtust ja võimaldavad teadlikumalt kasutada investeeringuid,
mis mõjutab positiivselt kohalikku elukeskkonda ja vähendab elanike otsust piirkonnast
lahkuda. Kaudne mõju kahaneva rahvastikuga piirkondade KOVi tulubaasile ja elanikkonnale
laiemalt.
Sotsiaalse mõju avaldumine sõltub KOVi tegevusest elanike sotsiaalsete probleemide (töötuks
jäämine, makseraskused, võlgade kuhjumine jms) varasemal märkamisel, ennetamisel ja
lahendamisel. Mõju elanike turvalisusele seisneb elanike elukeskkonna parandamises nende
ümberkolimise ning tühjenenud korterelamute ohutuse tagamise ja vajadusel ka lammutamise
kaudu.
Positiivse mõju ulatus sõltub KOVide valmisolekust ja soovist tühjenevate korterelamute
probleemistiku lahendamiseks ja selleks vajalike vahendite stabiilsest kättesaadavusest.
Ebasoovitavate mõjude risk seisneb selles, et kuigi käesoleva eelnõu muudatustega püütakse
KAHOS menetlust kohandada just korteriomandite omandamiseks sobivamaks, siis hõlmab see
menetlus tervet kogumit muid sotsiaalseid ja korralduslikke tegevusi (näiteks leida tühjenevas
kortermaja viimastele elanikele samas piirkonnas uus elamispind, teha ruumiplaneeringulisi
otsuseid, millistel kortermajadel on potentsiaali rekonstrueerimiseks ja täiendavaks
asustamiseks, millistel mitte) ning mõne kahaneva rahvastikuga piirkonna KOVi võimekus
selliseid probleeme lahendada ei ole piisav.
Käesolev eelnõu on seotud suurema probleemi – tühjenevate ja lagunevate kortermajade
probleemi ‒ komplekssemast lahendamise eesmärgist, mille üheks osaks on ka
asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 126 muutmine, millega muudetakse regulatsiooni selliselt,
et loobutud kinnisomandi omand läheb edaspidi KOVile, mitte riigile (KOVi pädevuses on
elamumajanduse korraldamine ning üldiselt elukeskkonna kujundamine oma territooriumil).
Koos AÕS § 126 muutmisega nähakse KOVidele ette ka rahalised toetusmeetmed ning just
vastavate meetmete rakendamisel on eeldada, et käesoleva eelnõuga muudetavat KAHOSe
menetlust hakatakse rohkem kasutamata.
Seega kavandatavate toetusmeetmete abil, sealhulgas arvestades juba pilootprojekti kogemusi
ja väljatöötatud üksikasjalikke juhendeid, peaks ebasoovitavate mõjude risk olema väike.
Ebasoovitavate mõjude risk võib tuleneda siiski ka juhul, kui kavandatud toetusmeetmed ei kata
sotsiaalselt nõrgemate ja niigi raskustes olevate KOVide ressursivajadusi. Riski saab maandada
võimalikult paindlike toetusmeetmete väljatöötamisega, et vajadusel suunata operatiivselt
ressursse kõige kriitilisemate probleemidega KOVidele.
17
Kuigi sihtrühmana on välja toodud kogu potentsiaalselt mõjutatavates KOVides elav
elanikkond, siis suure osa jaoks on eelnõuga kaasneva muudatuse mõju ulatus kaudne ning
sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna muudatuse mõju elukeskkonna
parendamise eesmärgil tegutsemiseks on positiivne
Ulatus keskmine, sagedus väike, ebasoovitatavate mõjude risk väike.
Hinnang mõju olulisusele
Mõju kogu Eesti regionaalarengule, elukeskkonnale, majandusele ja sotsiaalne mõju on
väheoluline, samas probleemsemate piirkondade KOVide ja nende elanike jaoks võib mõju olla
oluline, kuna sellistes piirkondades on rohkem halvas seisukorras kortermaju, mis vajavad
lammutamist ja milles on paljud korteriomandid juba loovutatud. Samas just neile suunatakse
ka mõju leevendavad toetusmeetmed.
Mõju on oluline, kuid mitte sedavõrd oluline, samuti mitte negatiivne, et seda oleks vaja
täiendavalt analüüsida.
6.2. Sihtrühm II – tühjenevate kortermajade korteriomanikud (elamute kaasomanikud)
ja elanikud
Sihtrühma suurus: Statistikaameti andmete alusel13 (eelnõu koostamise aja seisuga) võib Eesti
elanikkond 25 aasta jooksul väheneda 51198 inimese võrra, kellest 24000 elavad
kortermajades. Kuivõrd keskmiselt elab igas korteris 2 inimest, tühjeneb 25 aasta jooksul 12000
korterit. Kuna eelnõuga reguleeritava KAHOS menetluse alustamiseks peab olema elamus
tühjenenud vähemalt pool korteritest (so keskmiselt 9,9 korterit ühes elamus), siis oleks
meetmest puudutatud elamuid 25 aasta jooksul kokku maksimaalselt suurusjärgus (12
000/9,9=1212) 1200 ja ühe aasta jooksul 48. Nendes 48 elamus oleksid kuni pooltes korterites
(ca 480 korterit) elanikud, igas korteris keskmiselt 2 inimest. Seega oleks igal aastal puudutatud
isikuid (48*9,9*2=950) suurusjärgus kuni üks tuhat inimest (so inimesed, kes tühjenevas
elamus elavad). Kui elamus tühjeneb enne KAHOS menetluse alustamist üle poole korteritest,
on seal ka puudutatud isikuid selle võrra vähem.
Sotsiaalne mõju ja mõju elukeskkonnale
Mõju avaldumise ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Muudatus mõjutab omanikke ja elanikke sellistes tühjenevates ja lagunevates kortermajades,
mille renoveerimine ei ole otstarbekas ning mille osas KOV alustab KAHOS menetlust korterite
omandamiseks (millest ei ole loobutud) eesmärgiga lagunev maja lammutada, elanikud ümber
kolida ning lõpetada nii korteriühistu kui korteriomandite kanded kinnistusraamatus. Eelnõuga
kavandatavad muudatused ei tekita korteriomanikele täiendavaid kohustusi ega kehtesta uusi
nõudeid ega kohanemisraskusi võrreldes kehtiva olukorraga. Vastupidi – eelnõuga
kavandatavad muudatused peaksid kohandama KAHOS menetluse lagunevatest majadest
KOVi poolt korteriomandite omandamise eripäradele vastavaks ning kohati ka
korteriomanikule soodsamaks. Näiteks KAHOS § 16 sätestatud täiendav hüvitis eluruumi
kaotuse eest sõltub omandatava kinnisasja väärtusest (KAHOS § 11 lõikes 2 nimetatud tasust
10 protsenti), aga lagunevas kortermajas mõnikord korteril rahalist väärtust ei olegi (kuivõrd
korter ei ole turul realiseeritav), mistõttu sellisel juhul muutub säte enamasti sisutühjaks ega ole
13 Statistikaameti koduleht
18
võimalik saavutada sätte eesmärki, mis KAHOSe seletuskirja kohaselt on emotsionaalse kahju
korvamine. Muudatustega lisatakse § 16 täiendava hüvitise alammäär, milleks on mitte vähem
kui 0,4-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutokuupalk, mis
tagab selle, et ka rahaliselt väärtusetu kodu kaotuse eest korteriomanik ikkagi mingi hüvitise
saab.
Selliselt kaotatakse ka potentsiaalselt tekkida võiv ebavõrdne olukord, mil osa kinnisasja
omanikke saab KAHOSe menetluses eluruumi kaotuse eest hüvitist, osa aga mitte ning
muudatuse mõju on muuta kogu protsess, millega kaasneb kortermajades elanike
ümberkolimine ning neile asenduspinna leidmine elamisväärses majas, sujuvamaks ja
paindlikumaks.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitatavate mõjude risk väike.
Hinnang mõju olulisusele
Muudatuse tulemusel ei teki senise regulatsiooniga võrreldes korteriomanikele tuntavat mõju
ega vajadust muutustega kohaneda. Mõju on väheoluline.
6.3. Sihtrühm III - kinnisvarahindajad
Sihtrühma suurus: Eesti kutseregistri14 andmetel on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu poolt
väljastatud kehtivaid 6. taseme kinnisvara hindajate kutsetunnistusi 64 isikule ja 7. taseme vara
hindajate kutsetunnistusi 54 isikule, kokku 118 kutselist hindajat.
Mõju avaldumise ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Mõju avaldub eelkõige 6. taseme kinnisvara hindajatele, kuna neile laieneb läbi muudatuse
võimalus olla KAHOSe menetluses eluotstarbelise vara hindajaks elamumajanduse
ümberkorraldamise eesmärgil korterite omandamisel (eelkõige siis korterite hindamisel
kortermajades), mida neil seni ei ole olnud. Kutsetaseme sisu kohaselt on 6. taseme hindajad
samuti kvalifitseeritud koostama hindamisaruannet korteriomanditele. Samas ei teki selliste
korterite hindamise vajadust massiliselt üle Eesti ja koos teise kavandatava muudatusega, mille
kohaselt võib omandatavate korteriomandite hindamisel piirduda kolme korteri hindamisega
ning nende alusel saadud keskmist ruutmeetrihinda rakendada ka samas kortermajas ülejäänud
samaväärsete korteriomandite hindamisel, vähendatakse vajadust iga üksiku korteri
hindamiseks veelgi. See on leevenduseks KOVidele hindamise tellimise kulude kandmisel.
7. taseme vara hindajatele toob muudatus kaasa pigem kergenduse, kuna praktika on näidanud,
et kõrgelt kvalifitseeritud hindajad ei soovi väikelinnades ja – valdades hindamist teostada,
kuna väheväärtusliku korteri hindamisega kaasnev töötasu ning aja- ja transpordikulu ei ole
korrelatsioonis nende kvalifikatsiooni ja töönõudlusega.
Ebasoovitavaid mõjusid mõjusid muudatusega ei kaasne.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitatavate mõjude risk puudub.
Hinnang mõju olulisusele
Mõju on väheoluline.
14 https://www.kutseregister.ee/kutsed
19
6. 5. Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealase mõju hindamisel tuleb leida vastused järgmistele küsimustele:
1) milliseid andmeid millises ulatuses töödeldakse – andmete koosseis, kuidas andmeid
säilitatakse. Mis on andmete töötlemise eesmärgid, kasud avalikkusele?
2) kes on andmete esitamise kohustatud subjektid?
3) isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse (valimi suurus);
4) vajaduse ja proportsionaalsuse hindamine;
5) riskide tuvastamine ja vähendamise võimalused.
Milliseid andmeid kogutakse ja töödeldakse?
Eelnõuga antakse avalikes huvides omandamise menetluse läbiviijale õigus § 4 lõike 1 punktis
10 nimetatud aluse esinemise hindamiseks koguda ja töödelda andmeid: elektritarbimise kohta
võrguettevõtjalt ning majandamiskulude pikemaajalise võlgnevuse andmeid korteriühistult.
Andmete kogumise ja töötlemise eesmärk on saadud teabe alusel otsustada, kas on vajalik
kohuselt võtta tarvitusele meetmed tühjeneva kortermaja (elamu) probleemi eskaleerumise
peatamiseks: näiteks ümber korraldada tühjeneva, kütmata või ohtlikul viisil köetava
kortermaja sel viisil, et kolida ümber veel kortermajas elavad inimesed, leida neile
elamisväärsed asenduskorterid ning ohtlik elamu lammutada. Sellise elamumajanduse
ümberkorralduse kaudu paranevad nii korteris veel elavate elanike elutingimused, paraneb
nende tervis ning suureneb ohutus, kui ka kogu kohaliku ümbruskonna elukeskkond ning
väärtus.
Sealjuures tuleb rõhutada, et juurdepääsu ei anta kõikide kortermajade või elamutega seotud
elektritarbimise või majandusnäitajatele, mida on võimalik seostada omanikuga ehk isikustada,
vaid võimaldatakse koguda ja töödelda andmeid minimaalselt vajalikul hulgal konkreetselt juba
teadaolevalt probleemse kortermaja korterite (elamu kaasomandi) osas, et selgitada välja
korterelamus või elamus tegelikult kasutusest väljalangenud üldpinna suurus.
Tuvastamine on vajalik selgitamaks, millisel hetkel tekib KAHOS § 4 lõike 1 punktis 10
ettenähtud alusel õigus KAHOSe kohaseks avalikul eesmärgil korterite või kaasomandite
omandamiseks.
Vajaduse tekkimisel kogutakse konkreetse kinnisomandi korteriomandite või kaasomandi
osade kohta järgmisi andmeid:
1) elektritarbimise viimase 12 kuu andmed;
2) majandamiskulude võlgnevuse viimase 12 kuu andmed;
Kahe esimese andmete alusel saaks ilmselt teha järelduse, et kui korteris on viimase 12 kuu
elektritarbimine alla 100 kWh, on põhjust eeldada, et selline korter on kasutusest välja
langenud.
Kommunaalmaksete võlgnevuste andmed annavad aga täiendavat infot juhul, kui
elektritarbimise andmete alusel võib jääda kahtlus, et aeg-ajalt, näiteks nädalavahetusiti seal
keegi siiski elab. Kui koosmõjus väga vähese elektri tarbimise andmetele on ka
20
kommunaalmaksete võlgnevused järjest rohkem kui 6 kuu osas, võib eeldada, et tegemist ei ole
juhuslike makseraskuste, vaid teadliku valikuga korteriga seotud kohustusi mitte täita.
Andmete esitamise kohustatud subjektid
Elektritarbimise andmete andmise kohustatud subjektiks on Elering AS (äriregistri kood
11022625), kes on elektrituruseaduse mõistes Eesti põhivõrguettevõtja ja süsteemihaldur ning
kelle kohustuste hulka kuulub elektrisüsteemi mõõte- ja tarbimisandmete kogumise ja
töötlemise tagamine.
Kommunaalmaksete võlgnevuse andmete andmise kohustatud subjektiks on korteriühistu või
selle puudumisel isik, kes tarbitud teenuste näitusid kommunaalettevõtjale korteriomanike või
kaasomanike kokkuleppe alusel kohustub edastama. Potentsiaalselt puudutab see umbes 1713
korteriühistut ehk kuni 7% kogu Eesti korteriühistutest, mida Eestis on 24479.
Isikute kategooriad, kelle andmeid kogutakse ja töödeldakse ning valimi suurus:
Andmete kogujaks ja töötlejaks on KAHOS § 6 lõikes 2 nimetatud kinnisasja omandajad: kas
riik või kohaliku omavalitsuse üksus.
Isikud, kelle andmeid kogutakse, on teadaolevalt probleemsete (tühjenevate) kortermajade või
kaasomandis olevate elamute korteriomanikud või kaasomanikud. Arvestades punktis 6.2
käsitletud sihtrühma (tühjenevate kortermajade korteriomanikud) suurust − kuni 1000 inimest
aastas – võib arvestada enam-vähem sama suurusjärguga, kuigi eeldatavalt ei puuduta andmete
kogumine siiski kõiki neist.
Vajaduse ja proportsionaalsuse hindamine ning riskide tuvastamine ja vähendamise võimalused
on põhjalikumalt kajastatud seletuskirja lk 9−11 põhiseaduspärasuse kontrolli juures.
Kokkuvõtvalt on mõju oluline, kuid ebasoovitavate mõjude risk väike, kuna andmed
kasutatakse ainult sihipäraselt võimaliku ohuolukorra õigeaegse märkamise ning lahendamise
eesmärgil. Riive on põhiseaduspärane.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Kuna eelnõuga ei tekitata KAHOSe kohaselt kinnisasja omandamise lubatavuse aluste (§ 4)
juurde täiendavat alust, vaid kohandatakse olemasolevaid sätteid sobivamaks ja toimivamaks
korteriomandi omandamiseks elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil, siis KAHOSe
muudatuste mõju eraldiseisvana ei tekita juurde olulisi tegevusi ega kulusid või tulusid ei riigile
ega KOVile.
Eelpool mainitud tühjenevate ja lagunevate kortermajade suurema probleemi lahendamisega
seotud AÕS § 126 muutmisel on kavandatud KOVidele järgmised rahalised toetusmeetmed:
1) Üleriigiline toetusmeede KOVidele tühjenevate kortermajade probleemistiku lahendamiseks
(korterite omandamiseks ja lammutamiseks);
2) Toetusmeede KOVile AÕS § 126 alusel loovutatud vara ülalpidamiskulude ajutiseks
katmiseks.
21
Kavandatud meetmed rakendatakse pärast AÕS § 126 muutmise seadusena jõustumist ning
rahalised vahendid selleks nähakse ette riigieelarvest alates 2026. aastast.
Kui algselt oli kavandatud eelnimetatud kulud katta omandireformi reservfondi (edaspidi ORF)
laekunud ja laekuvatest rahalistest vahenditest, siis Vabariigi Valitsuse 14.11.2024
kabinetinõupidamise otsusel alustatakse ettevalmistusi omandireformi reservfondi
likvideerimiseks ning alates 2026. aastast kantakse seni ORFi laekunud vaba jääk ja edaspidi
maa erastamise järelmaksulepingutest tulenev tulu otse riigieelarvesse ning selle kasutamine
muutub tavalise eelarveprotsessi osaks
Loovutatud kinnisasjade ning tühjenevate kortermajade probleemi lahendamiseks on
eelnimetatud kabinetiotsuse kohaselt ette nähtud eraldada 2026. ja 2027. kummalgi aastal 1 mln
eurot ning järgnevatel aastatel 2 mln eurot aastas. Aastal 2030 peab andma ülevaate
toetusmeetme kasutamisest ja siis otsustatakse edasine toetusvajadus.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. Eelnõuga plaanitud muudatused ei vaja kohanemisaega ning
normiadressaadid ei pea oma tegevust ümber korraldama.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati 2023. aasta juunis kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse
avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL) eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
Ministeeriumid ja ELVL kooskõlastasid eelnõu ning esitati rida ettepanekuid, mida eelnõu
koostajad on võimalusel arvestanud.
Eelnõu menetlemine peatati põhjusel, kuna see on seotud AÕS § 126 muutmisega ning tolle
eelnõu edasise menetluse osas oli mitmeid takistusi. Käesoleval hetkel on AÕS eelnõu
kooskõlastamise menetlus lõppjärgus ning esitamisel Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.
Käesolevaga esitame eelnõu teistkordseks kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile
ning tema ettepanekul esitame eelnõu arvamuse avaldamiseks ka Andmekaitse Inspektsioonile,
Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Korteriühistute Liidule, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule.
Samuti esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile.
Algatab Vabariigi Valitsus 2025
(allkirjastatud digitaalselt)
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/25-0606 - Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/305bd68c-3a03-42e4-8c90-2efb7e6cced4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/305bd68c-3a03-42e4-8c90-2efb7e6cced4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine | 31.07.2023 | 672 | 8-2/4907 | Väljaminev kiri | jm | Rahandusministeerium |
Eelnõu kooskõlastamiseks | 12.07.2023 | 691 | 8-2/4907 | Sissetulev kiri | jm | Rahandusministeerium |