Muudatusettepanekud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) 632 SE juurde

1

Muudatusettepanekud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) 632 SE juurde

Riigikogu menetluses on kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (kohtute haldamise tõhustamine) 632 SE.

Justiits- ja Digiministeerium palub muuta kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadust (kohtute haldamise tõhustamine) 632 SE järgmiselt:

Eelnõu § 1 (kohtute seaduse muutmine) muutmine

1. 632 SE-st jäetakse välja punkt 20 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni).

Selgitus: Punkti 20 eesmärgiks oli asendada tekstiosa „Justiitsministeerium“ tekstiosaga

„Justiits- ja Digiministeerium“. Kuna vastavad muudatused on sisse viidud 01.01.2025

jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse § 10519 lõike 12 alusel, ei ole vastav muudatus vajalik.

2. Paragrahvi § 401 lõige 3 (pärast numeratsiooni korrigeerimist eelnõu punkt 32) muudetakse

ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist,

nimetatakse kohtu esimeheks või kui ta kohtuniku volitused peatuvad käesoleva seaduse § 584

lõike 3 alusel.“;

Selgitus: Muudatuse eesmärk on täiendada KHAN-i kohtunikust liikme volituse lõppemist

selliselt, et lisaks kohtunikuametist vabastamisele ja kohtu esimeheks nimetamisele lõpevad

volitused ka siis kui kohtunikust liikme volitused on peatunud KS § 584 lõike 3 alusel, st

väljaspool kohut töötamise korral. KHAN-i kohtunikust liikme volituste lõppemine sellisel

juhul on põhjendatud, kuna kohtunike täiskogu valitud kohtunikust liige ei saa esindada

kohtusüsteemi, kui ta ei ole selle osa ehk on näiteks üle viidud juriidilisele tööle ametiasutusse

või avalik-õigusliku ülikooli õppejõuks.

3. Punktis 35 (pärast numeratsiooni korrigeerimist punktis 34) asendatakse tekstiosa „lõike 2

punkt 1) tekstiosaga „lõike 3 punkt 1“;

Selgitus: Muudatusega korrigeeritakse ebatäpsus 632 SE-s ning sätestatakse, et § 41 lõike 2

punkti 1 asemel (mida kehtivas seaduses ei ole) tunnistatakse kehtetuks § 41 lõike 3 punkt 1.

KS-i § 41, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja pädevusi, tunnistatakse kehtetuks, sest

kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uue üksusena KHAN.

4. Eelnõu § 1 täiendatakse punktiga 47 (pärast numeratsiooni korrigeerimist punkti 20 osas)

järgmiselt:

„47) paragrahvi 57 lõike 11 teises lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

Selgitus: Muudatuse kohaselt vormistab kohtuniku üleviimise teatud juhtudel KHAN. Kehtiva

seaduse järgi, kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse KS §-des 12, 20 ja 24 sätestatud

korras (maa-, haldus-, või ringkonnakohtu esimeheks nimetamisel), ei kohaldata KS § 57 lõiget

1 (kohtuniku üleviimine Riigikohtu poolt) ning kohtuniku üleviimise vormistab valdkonna eest

2

vastutav minister. Kuna edaspidi on kohtu esimehe nimetamine valdkonna eest vastutava

ministri asemel KHAN-i pädevuses, on kohane, et ka vastava kohtuniku üleviimise vormistab

KHAN. Tegemist on ekslikult 632 SE-st välja jäänud muudatusega.

5. Paragrahvid 1303 - 1306 (eelnõu punktid 60 ja 61) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1303. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu moodustamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute haldus- ja arendusnõukogu alustab tööd 2025.

aasta 1. novembril.

(2) Enne 2025. aasta 1. novembrit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute

haldus- ja arendusnõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute

haldamise nõukoda.“

§ 1304. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu pädevus

Enne 2026. aasta 1. aprilli täidab käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1, 3–5, 6, 13 ja 14,

lõikes 2 ja lõike 3 punktides 2–4 sätestatud kohtute haldamise nõukoja ülesandeid kohtute

haldus- ja arendusnõukogu.“;

1305. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud Kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2026. aasta 1. aprillil.

§ 1306. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine

Käesoleva seaduse § 412 lõike 4 alusel nimetatakse Kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse

hiljemalt 2026. aasta 1. aprilliks.“;

6. Paragrahvid 1316 ja 1317 (eelnõu punkt 62) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1316. Kohtudirektori volituste lõppemine

Enne 2026. aasta 1. aprilli ametisse nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad kuni 2026.

aasta 31. märtsini.

§ 1317. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine

Enne 2025. aasta 1. novembrit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni

2025. aasta 31. oktoobrini.“.

Eelnõu § 5 (kriminaalmenetluse seadustiku muutmine) muutmine

632 SE-st jäetakse välja § 5 (kriminaalmenetluse seadustiku muutmine), muutes vastavalt

järgmiste paragrahvide numeratsiooni.

Selgitus: Kriminaalmenetluse seadustiku § 1562 lõige 2 ja § 165 lõige 6 sätestavad volitusnormi

menetlusdokumentide infosüsteemi kaudu kättesaadavaks tegemisele. Kuna ka edaspidi

kehtestab nõuded menetlusdokumentide infosüsteemi ja e-toimiku kaudu kättesaadavaks

3

tegemisele minister, tekitab põhjendamatut ebaselgust vastava õiguse andmine ka KHAN-ile.

Sisemist töökorraldust puuduvat on KHAN-il õigus reguleerida sisemiste kordadega.

Eelnõu § 10 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine) muutmine (pärast

numeratsiooni korrigeerimist eelnõu § 9)

632 SE §-st 10 (pärast numeratsiooni muutmist eelnõu § 9) jäetakse välja punkt 1 (muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni).

Selgitus: Punkt 1 sätestab volitusnormi menetlusdokumentide infosüsteemi kaudu

elektroonilisele kättetoimetamisele ja kättesaadavaks tegemisele. Kuna ka edaspidi kehtestab

nõuded menetlusdokumentide infosüsteemi kaudu kättesaadavaks tegemisele minister, tekitab

põhjendamatut ebaselgust vastava õiguse andmine ka KHAN-ile. Sisemist töökorraldust

puuduvat on KHAN-il õigus reguleerida sisemiste kordadega.

Eelnõu § 11 (Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine) muutmine

632 SE-st jäetakse välja § 11 (Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine), muutes vastavalt

järgmise paragrahvi numeratsiooni).

Selgitus: 632 SE § 11 reguleerib Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lõiget 1, mis sätestab Justiits-

ja Digiministeeriumi valitsemisala ja millega täpsustati Justiits- ja Digiministeeriumi pädevusi

seoses esimese ja teise astme kohtute tegevuse korraldamisega. Paragrahv jäetakse 632 SE-st

välja, tagamaks selgus, et vaatamata valdavale osale kohtuhaldusülesannete üleandmisele on

valdkonna eest vastutav minister jätkuvalt justiits- ja digiminister. Konkreetsed pädevused ja

ülesannete jaotuse sätestab eelkõige kohtute seadus.

Eelnõu § 12 (väärteomenetluse seadustiku muutmine) muutmine

632 SE-st jäetakse välja § 12 (väärteomenetluse seadustiku muutmine), muutes vastavalt

järgmise paragrahvi numeratsiooni.

Selgitus: Väärteomenetluse seadustiku § 41 lõige 10 ja § 471 lõige 2 sätestavad volitusnormi

menetlusdokumentide infosüsteemi kaudu kättesaadavaks tegemisele. Kuna ka edaspidi

kehtestab nõuded menetlusdokumentide infosüsteemi ja e-toimiku kaudu kättesaadavaks

tegemisele minister, tekitab põhjendamatut ebaselgust vastava õiguse andmine ka KHAN-ile.

Sisemist töökorraldust puuduvat on KHAN-il õigus reguleerida sisemiste kordadega.

Eelnõu § 13 (seaduse jõustumine) muutmine (pärast numeratsiooni korrigeerimist eelnõu

§ 10)

Eelnõu § 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt (arvestades numeratsiooni korrigeerimist):

„§ 10. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. aprillil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 27, 32, 60 ja 62 jõustuvad 2025. aasta 1. septembril.

4

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 28, 30, 34, punktis 35 esitatud kohtute seaduse § 411 lõike 1

punktid 1–3, 10–12, 14 ja lõige 3, punktid 36, 46, 61 ning § 4 jõustuvad 2025. aasta 1.

novembril.“

Selgitus: Ettepanekutega korrigeeritakse seaduse rakendamise ajakava. Seaduse jõustumise

ajakava muutmine on vajalik arvestades eelnõu senist menetlust ja huvigruppide tagasisidet.

Muudatuste tulemusel on uuele kohtuhaldusmudelile üleminek varasemast pikem, st tagatud on

pikem ettevalmistusaeg. Arvestades eelnõu pikaajalist ettevalmistust on seaduse lõplik

jõustumine, st uue kohtuhaldusmudeli lõplik rakendumine 2026. aasta 1. aprillil optimaalseim

ning tagab piisava aja muudatuste ettevalmistamiseks.

 01.09.2025 jõustuvad muudatused, mis on vajalikud eelkõige KHAN-i liikmete valimiseks,

näiteks KHAN-i koosseis, kohtunike täiskogu õigus valida KHAN-i kohtunikest liikmed

ja asendusliikmed, samuti kohtute haldamise nõukoja pädevus kehtestada enne 01.11.2025

ise KHAN-i liikmete valimise kord (tulevikus on see KHAN-i pädevuses). Seega luuakse

vastavate sätetega eeldused KHAN-i liikmete valimiseks.

 01.11.2025 jõustuvad muudatused, mis on seotud KHAN-i töölehakkamisega ja esimeses

etapis vajalike pädevustega. Muuhulgas jõustuvad siis sätted mis puudutavad õigust

kehtestada KHT põhimäärus ning valida KHT direktorit.

 01.04.2026 muudatuste jõustumisega antakse haldusülesanded ja asjakohased pädevused

täitevvõimult kohtusüsteemile üle, sealhulgas tunnistatakse kehtetuks asjakohased justiits-

ja digiministri määrused. Samuti jõustuvad muudatused, mis on seotud KHT

töölehakkamisega ja kohtudirektorite volituste lõppemisega. Selline ajavahe KHAN-i

töölehakkamise ning muudatuste lõpliku jõustumise vahel (5 kuud) võimaldab KHAN-il

teha kõik vajalikud ettevalmistused uue mudeli rakendamiseks, sealhulgas valmistada ette

juhendid, korrad ja otsused üleantavate pädevuste rakendamiseks. Lisaks teha

ettevalmistused KHT töölehakkamiseks. Üldises korras jõustuvad ka ametikitsendustega

seotud sätted. Uue kohtuhaldusmudeli rakendamise muudetud ajaraami iseloomustab

allolev tabel 1.

Tabel 1. Kohtuhaldusmudeli rakendamise ajaraam.

Täiendavalt on muudatusettepanekutele lisatud Justiits- ja Digiministeeriumi käsitlus kohtute

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtute haldamise

tõhustamine) 632 SE põhiseaduspärasuse osas.

aug sept okt nov dets jaan veebr märts aprill

KHT alustab tööd, lõplike pädevuste üleandmine

2026 Rakenduskava

2025

KHAN liikmete valimiskorra ettevalmistamine

KHN kinnitab uue valimiskorra (erakorraline)

Liikmekandidaatide esitamine

KHAN liikmete valimised täiskogus (erakorraline)

KHAN kuulutab välja KHTD konkursi

KHTD ametisse nimetamine (hiljemalt 01.04.2026)

KHT ettevalmistamine

KHANi töölehakkamine (01.11.2025)

Esimeste sätete jõustumine (01.09)

1

Lisa

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtute haldamise tõhustamine) 632 SE põhiseaduspärasus

Kohtuhaldusmudeli muutmise põhiseaduslik raamistik

Põhiseaduse sätted, mis on asjakohased kohtuhaldusmudeli ümberkujundamise ja uue

haldusmudeli rakendamisel, loovad raamistiku, mille piires tuleb kavandatavaid muudatusi

hinnata.

PS § 3 sätestab, et riigivõimu võib teostada üksnes põhiseaduse ja seaduste alusel, rõhutades

õigusriigi põhimõtet ning vajadust tagada, et ka kohtuhaldus oleks seaduslikult reguleeritud ja

läbipaistev. PS § 4 sätestab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte, mille järgimine on

keskne küsimus kohtute haldusmudeli kujundamisel – tuleb tagada, et täidesaatev võim ei sekku

kohtuvõimu sõltumatusse ega funktsioneerimisse. PS § 14 kohaselt on kohtuvõimul kohustus

tagada põhiõiguste kaitse, mistõttu tuleb reformide puhul arvestada, et need ei vähendaks

kohtusüsteemi võimekust seda ülesannet täita.

PS § 115 sätestab, et riigieelarve kuulub Riigikogu pädevusse. See on keskne säte

eelarveautonoomia analüüsis. Kuigi kohtuvõimul võib olla oma eelarve koostamise ja kaitsmise

kord, ei tohi see seada kahtluse alla parlamendi rolli eelarvelise kontrolli teostajana.

PS § 146 rõhutab, et õigust mõistab üksnes sõltumatu kohus, ning seob kohtuvõimu sõltumatuse

otseselt õigusemõistmise ülesandega. Seega tuleb tagada, et kohtute tugistruktuurid ja

juhtimismudelid ei mõjutaks ega kahjustaks kohtunike sõltumatust. PS § 147 reguleerib

kohtunike sõltumatust, eluaegsust ning ametikitsendusi. See säte on oluline näiteks kohtu

esimeeste nimetamise ja järelevalve kontekstis, kus tuleb tagada, et personalipoliitilised otsused

ei ohustaks kohtunike sõltumatust. PS § 148 sätestab kohtusüsteemi astmed ning annab

seadusandjale pädevuse kohtukorralduse määratlemisel, mis võimaldab seadusandlikku

paindlikkust, kuid nõuab samas põhiseaduspärasuse tagamist uute institutsioonide loomisel.

Seejuures on oluline, et põhiseadus käsitleb esimese ja teise astme kohtuid võrdsena

Riigikohtuga, st kohus on tervikuna põhiseaduslik institutsioon.

Kõik kavandatavad reformid peavad jääma nende põhiseaduslike normide ja põhimõtete

piiridesse.

Planeeritavate muudatuste vastavus põhiseadusega

a) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu ning Kohtuhaldusteenistus

Kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN) moodustamine strateegilise tasandi

otsustuskoguna on kooskõlas põhiseadusega, sest KHAN-i pädevuses ei ole õigusemõistmine,

vaid kohtute arendamise ja haldamise suunamine, mis ei riku võimude lahususe põhimõtet (PS

§ 4) ega õigusemõistmise sõltumatust (PS § 146). Eelnõus sätestatud KHAN-i koosseisu

enamuse moodustavad kohtunikud (6 kohtunikku 11-st liikmest). Justiits- ja digiminister ning

Riigikogu liikmed lisavad demokraatliku aruandekohustuse mõõtme, kuid ei saa moodustada

poliitilist otsustusenamust ega juhtida haldusotsuseid. Seejuures tuleb KHAN-il kinnitada ka

oma kodukord täiendavate sisemise töökorralduse reeglitega, näiteks seoses võimalike huvide

konfliktiga otsuste tegemisel.

2

Seega on tegemist kollegiaalorganiga, mis on tasakaalustatud iseseisva juhtimisvormina ning

mille otsustusprotsessile kehtestatakse eelnõuga avalikkust ja kontrolli tagavad

menetlusnõuded (sh otsuste avalikustamine, erapooletuse ja taandamise reeglid). Erinevalt

kehtivast kohtuhaldusmudeli regulatsioonist tagab uus loodav süsteem oluliselt paremini

kohtuvõimu sõltumatuse. KHAN-i moodustamine tugevdab põhiseaduslikku võimude lahusust

ning loob tasakaalustatud ja läbipaistva mudeli, milles kohtuvõim suudab ise vastutada oma

arengusuundade eest. Põhiseaduslikult oluline tasakaal täitevvõimu ja kohtuvõimu vahel ei kao,

vaid tugevneb ning eelkõige kohtuvõimu sisemise eneseregulatsiooni abil.

Muudatused, millega KHAN-ile antakse õigus otsustata kohtute haldamist või arendamist

puudutavat, on selgelt rakendusliku iseloomuga ega mõjuta põhiõigusi, ennekõike õigust

õiglasele kohtumenetlusele. Tegemist on sisuliselt sisekorralduslike või menetlust toetavate

töövahenditega. Näiteks kantselei kodukorra kehtestamine, kohtute tööpiirkondade määramine,

eelarve kinnitamine, mille reguleerimine kohtusüsteemis endas on kooskõlas rahvusvaheliste

soovitustega ning aitab tugevdada kohtuvõimu eneseregulatsiooni ja sisemist vastutust.

Samuti on põhiseadusega kooskõlas täitevvõimult KHAN-ile antav pädevus personaliotsuste ja

järelevalve osas. PS § 147 sätestab, et kohtunike sõltumatus ja tagatised määratakse seadusega.

Seadusandjal on volitus kujundada kohtusüsteemi sisemist juhtimismudelit, sealhulgas

määrata, milline organ nimetab kohtu esimehi ja teostab nende üle järelevalvet. Oluline on, et

otsustusprotsessis säilib kohtunike hääleenamus, mis vastab Euroopa standarditele ja

kindlustab, et personaliküsimustes domineerib kohtuvõimu sisemine otsustusõigus. Lisaks

tuleb esimeeste valimisel konkursi korras kuulata ära asjaomase kohtu üldkogu arvamus, mis

tagaks asjatundliku ja demokraatliku valikuprotsessi. Samuti ei tekita KHAN-i poolt tehtav

ametisse nimetamine alluvussuhet kohtuniku ja selle otsustanud organi vahel – kohtuesimees

jääb kohtunikuna sõltumatuks õigusemõistmise teostamisel ja täidab oma juhtimisfunktsiooni

eeskätt organisatsioonilises tähenduses (töökorraldus, administratiivne koordineerimine).

Seetõttu on KHAN-i pädevus kohtu esimeeste ametisse nimetamisel ja järelevalve teostamisel

põhiseadusega kooskõlas, eeldusel et see sätestatakse selgelt seaduses, sisaldab

tasakaalumehhanisme ning ei too kaasa sõltumatuse sisulist riivet. Eelnevalt nimetatu on

eelnõuga tagatud.

KHAN ei saa eelnõuga antavate volituste alusel mõjutada kohtuasjade sisulist lahendamist ega

piirata isikute õigust pöörduda kohtusse või saada erapooletut õigusemõistmist seaduse alusel

moodustatud sõltumatus kohtus. Ka ei anta KHAN-ile õigust kehtestada normatiivseid sätteid,

mis reguleeriksid isikute subjektiivseid õigusi või vabadusi. Kõik sellised sätted kuuluvad

endiselt seadusandja pädevusse ning on sätestatud menetlusseadustes Riigikogu tasandil. Seega

ei astu KHAN seadusandja asemele. Tegemist on piiratud määratlusala ja selgelt sätestatud

pädevustega, mille alusel KHAN täidab rakendusfunktsiooni, mida varem on täitnud valdavas

osas justiits- ja digiminister. Volituse üleandmine kohtuvõimu kollegiaalorganile, kus

kohtunikud moodustavad hääleenamuse, vähendab poliitilise suva ohtu. Avalikustamise ja

põhjendamise kohustus loob omakorda läbipaistvuse ning välistab meelevaldsed või kitsalt

siseringile suunatud otsused.

Kohtuhaldusteenistus (KHT) on kavandatud kohtuasutusena, mille eesmärk on kohtutele

õigusemõistmiseks vajalike tingimuste loomine ja kohtute ning KHAN-i teenindamine. KHT

ei sekku kohtumenetluste sisusse ega mõjuta õigusemõistmise sõltumatust (PS § 146).

Tegemist on asutusega, mis osutab kohtutele ja KHAN-ile haldus-, personalijuhtimise, finants-

ja IT-teenuseid, kuid ei tegele kohtuasjade lahendamise ega sisulise õigusemõistmisega.

3

KHT jääb kohtuvõimu organisatsioonilise kontrolli alla (KHT üle teostab järelevalvet KHAN).

Lisaks tähendab KHT loomine institutsionaalse võimekuse suurendamist, mis võimaldab

kohtutel paremini täita oma põhifunktsiooni – sõltumatut õigusemõistmist. KHT rajamine

eraldi kohtuasutusena on sarnane rahvusvaheliselt tunnustatud mudelitele, kus kohtuvõimul on

selge haldusautonoomia sõltumatult täitevvõimust. Seega tugevdab KHT loomine

institutsionaalset iseseisvust ega riiva kohtunike sõltumatuse ega kohtuvõimu sisemise

tasakaalu põhialuseid.

Ka kohtute haldamise põhimõtteline üleviimine täitevvõimult kohtusüsteemile on kooskõlas

põhiseadusega. PS § 146 rõhutab kohtute sõltumatust ega näe ette, et kohtuhaldus peaks

tingimata kuuluma täitevvõimu pädevusse. Vastupidi, kohtusüsteemi puudutavate otsuste, nagu

kodukorra kehtestamine, kohtunike arvu ettepanekud, personali- ja eelarvejuhtimine jm

üleandmine kohtuvõimule suurendab selle institutsionaalset autonoomiat ning vastab

põhiseaduse eesmärgile kaitsta õigusemõistmist mis tahes välise mõju eest. Muudatus tugevdab

ka PS § 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet, kuna see eemaldab

täitevvõimu kanalid, mille kaudu oleks võimalik mõjutada kohtute toimimist vahendite

eraldamise, tööjaotuse või personalivalikute kaudu.

Seega pole põhiseaduslikke takistusi, et seadusandja otsustab korraldada kohtuhalduse

sõltumatult kohtuvõimu enda kaudu. Veelgi enam, Eestis ei ole kohtuhalduse funktsioon kunagi

olnud selgesõnaliselt defineeritud kui täitevvõimu tuumikülesanne – see on olnud

õiguspoliitiline valik, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste arengute ega rahvusvaheliste

soovitustega, mille kohaselt peaks kohtuhaldus olema täitevvõimust sõltumatu organi

pädevuses. Eelnõuga sätestatud mudel ei rikasta mitte üksnes kohtuvõimu sõltumatust, vaid

loob ka selgemad ja tõhusamad mehhanismid selle haldusliku toimimise juhtimiseks, ilma

täitevvõimu poliitilise sõltuvuseta.

b) Eelarvemudeli muutus

Eelarve-autonoomia muudatused ei muuda põhiseaduses ette nähtud protsessi või Riigikogu

kontrolli riigieelarve üle. Eelnõu muudab üksnes seda, kuidas kohtuvõim oma eelarveprojekti

sisemiselt koostab ja esindab, mitte seda, kes langetab lõplikud eelarveotsused. Kohtute

haldusstruktuuris luuakse selgem vastutusliin, kus KHT koondab kohtute ja enda

eelarvevajadused, mille kinnitab KHAN ning mis esitatakse Riigikogu rahanduskomisjonile.

Seega jääb kohtute eelarve ka uues mudelis osaks riigieelarvest ning allub kõikidele riigieelarve

seaduse ja rahanduslikule kontrollile kehtivatele reeglitele, sealhulgas eelarve tasakaalu,

struktuuri, muutmis- ja aruandluskohustustele.

Oluline on rõhutada, et eelarveliselt kohtute grupi loomine ei tähenda, et kohtuvõim muutuks

iseseisvaks eelarvesubjektiks põhiseaduslikus tähenduses. Tegemist on riigieelarve liigenduse

muudatusega, mille eesmärk on koondada kohtuvõimu vajadused ja taotlused läbipaistvamalt

ja terviklikumalt, andes kohtusüsteemile ühtse hääle eelarveläbirääkimistel. Selle kaudu saab

Riigikogu tervikpildi ja selgema ülevaate terve kohtuvõimu, st nii esimese ja teise astme kohtute

kui Riigikohtu rahastamisvajadustest, mitte killustatud taotluste kogumi eri ministeeriumide

eelarveosades.

Seega tugevdavad eelarve-autonoomia muudatused kohtuvõimu sisemist vastutusvõimet, samal

ajal säilitades parlamendi eelarvepädevuse täies ulatuses. Muudatus ei nihesta võimude

tasakaalu ega nõrgenda rahvaesinduse kontrolli eelarveliste otsuste üle, vaid loob

4

läbipaistvama, professionaalsema ja iseseisvama eelarvemenetluse raamistiku kohtuvõimu

sees.

Kokkuvõtlikult

Kokkuvõtlikult on eelnõu keskne eesmärk muuta senist kohtute haldusmudelit kooskõlas PS §

146 sätestatud kohtuvõimu sõltumatuse põhimõttega ja toetab võimude lahusust ning tasakaalu

vastavalt PS §-le 4. Eelnõu ei riku kohtunike eluaegsuse garantiid ega õigusemõistmise

sõltumatust, ei võta Riigikogult eelarvepädevust ning ei muuda kohtusüsteemi struktuuri

vastuolus PS § 148 nõuetega.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikogu põhiseaduskomisjon [email protected] Muudatusettepanekud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) 632 SE juurde Esitame Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepanekud 632 SE (kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine)) muutmiseks. Muudatusettepanekutele on lisatud Justiits- ja Digiministeeriumi käsitlus eelnõu 632 SE põhiseaduspärasuse osas. Eelnõu on üheks osaks kohtureformist, mille eesmärk on kujundada kohtutest kaasaegne organisatsioon, mis keskendub kiirele, kvaliteetsele ja kõikjalt Eestist kättesaadavale õigusemõistmisele. Arvestades ühiskonna ootusi kiiremale ja efektiivsemale kohtusüsteemile palun eelnõu menetleda kiireloomulisena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Mari-Liis Mikli 5861 8982 [email protected]

Meie 30.05.2025 nr 8-4/4711-1