Pöördumine

Energex OÜ

Mäealuse 2/3,

12618 Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1,

10122 Tallinn

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

Sepise 7,

11415 Tallinn

Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus,

Soovime esitada ettepaneku ettevõtja varustuskindluse toetusmeetme1 (edaspidi: meede)

jätkumiseks täiendava rahastuse määramise toel.

Ettevõtja varustuskindluse toetuse meetme kogumaht on 20 000 000 €. Toetust antakse

kuni 300 000 € mikro- ja väikeettevõttele ning kuni 500 000 € keskmise suurusega ja

suurettevõttele. Toetuse tulemusena saavutatakse energia varustuskindluse kasv toetust

saanud ettevõttes. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri andmebaasi2 põhjal on

keskmine toetussumma 26.05.2025 kuupäeva seisuga projekti kohta 88 876 € ning

investeering 227 268 €.

EISilt saadud teabe põhjal esitati pärast toetusmeetme eelarve ammendumist projekte

8 300 000 € toetussumma ulatuses, millele meetme eelarvet suurendamata ei ole võimalik

toetust anda.

Vastavalt kirjale lisatud analüüsile kasvas taastuvenergia aastatoodang iga toetatud euro

kohta 5 kWh ning salvestusseadmete potentsiaalne aastane kasutamine 9 kWh. Eeldusel,

et toetus jaguneb proportsionaalselt 30% taastuvenergia tootmiseks, 45% energia

salvestusseadmetele ning 25% elektrifitseerimiseks, jääb eelarvet suurendamata

installeerimata kuni 12 700 kW taastuvenergia võimsust, mille aastane toodang on ligi 13

000 MWh ning aastas jääb kasutamata suurusjärgus 33 300 MWh salvestatud valdavalt

taastuvelektrit. Samuti jäävad endiselt kasutusse kümned fossiilkütustel töötavad

masinad ja seadmed, mida ei ole veel asendatud keskkonnasõbralikumate ja

töökindlamate elektritoitel töötavate alternatiividega. Kuigi analüüs on teostatud piiratud

ja mitteesindusliku valimiga ning sellest tulenevalt on tegemist ebatäpsete osakaaludega,

oleks projektide mitterahastamise mõju märkimisväärne ka teiste osakaalude korral.

Tegemist on projektidega, mille puhul on taotlejad teinud ära eeltööna investeeringuga

seotud energiatoodangu analüüsi, projekteerimise ning taotlenud ehitusload. EIS ei

avaldanud oma veebilehel infot, et toetusrahad on ammendumas ning seetõttu oli

taotlejatel ootus tingimustele vastava taotluse korral rahastust saada – sellest teadmisest

lähtuvalt on tehtud kulutusi toetuse taotlemiseks vajalike eeltegevuste elluviimiseks.

Kui täiendavat rahastust ei eraldata, jääb kasutamata märkimisväärne osa taastuvenergia

tootmis- ja salvestuspotentsiaalist, mis pidurdab Eesti liikumist ENMAK 2035 eesmärgi

suunas katta 2030. aastal 100% elektrienergia tarbimisest taastuvatest allikatest pärineva

elektrienergiaga3. Täiendav rahastus võimaldaks ellu viia juba projekteeritud ja

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/101062023004?leiaKehtiv 2 https://rar.fin.ee/rar 3 Vt ka: Eesti taastuvelektri eesmärk 2030 | Elering

ehitusvalmis lahendused, mis parandavad oluliselt ettevõtjate varustuskindlust –

võimaldades neil toota, salvestada ja tarbida elektrit kohapeal, olenemata turu

hinnakõikumistest või elektrivõrgu võimekusest. Ka elektrifitseerimine toetab ettevõtete

sõltumatust fossiilkütustest, võimaldades asendada diisli- ja muudel kütustel töötavad

seadmed elektrilistega, mis kasutavad üha enam taastuvatest allikatest pärinevat

energiat.

Kui täiendavat rahastust ei eraldata, jääb kasutamata märkimisväärne sihipärane

investeering majanduse stabiilsuse ja tulevikukindla energiataristu tagamisse.

Eelnevalt kirjeldatust tulenevalt palume leida 8 300 000 € lisavahendeid varustuskindluse

projektide toetamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest, riigieelarvest või

teistest RRF meetmetest üle jäävatest vahenditest. Kuna taastuvenergia tootmisseadmed,

salvestusseadmed ja elektrifitseerimine vähendavad otseselt CO2 heitmeid, siis on

asjakohane kasutada meetme rahastamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi tulusid

või finantseerida meedet üle jäävatest RRF vahenditest.

Ettevõtted on investeeringute elluviimisega valmis alustama kohe, meede toetab Eesti

ettevõtete konkurentsivõimet, jalajälje vähenemist ning suurendab ettevõtete

varustuskindlust.

Kuna toetust antakse vastavalt taaste- ja vastupidavuskavale, siis on sellel piiratud

abikõlblikkuse periood, mis lõppeb 31.05.2026. Seetõttu tuleb RRF rahade ümbertõstmine

otsustada esimesel võimalusel, et projektid oleks võimalik tähtaegselt ellu viia ning

suurendada Eesti ettevõtjate varustuskindlust.

Energex OÜ

Energex OÜ

Mäealuse 2/3,

12618 Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1,

10122 Tallinn

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

Sepise 7,

11415 Tallinn

Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus,

Soovime esitada ettepaneku ettevõtja varustuskindluse toetusmeetme1 (edaspidi: meede)

jätkumiseks täiendava rahastuse määramise toel.

Ettevõtja varustuskindluse toetuse meetme kogumaht on 20 000 000 €. Toetust antakse

kuni 300 000 € mikro- ja väikeettevõttele ning kuni 500 000 € keskmise suurusega ja

suurettevõttele. Toetuse tulemusena saavutatakse energia varustuskindluse kasv toetust

saanud ettevõttes. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri andmebaasi2 põhjal on

keskmine toetussumma 26.05.2025 kuupäeva seisuga projekti kohta 88 876 € ning

investeering 227 268 €.

EISilt saadud teabe põhjal esitati pärast toetusmeetme eelarve ammendumist projekte

8 300 000 € toetussumma ulatuses, millele meetme eelarvet suurendamata ei ole võimalik

toetust anda.

Vastavalt kirjale lisatud analüüsile kasvas taastuvenergia aastatoodang iga toetatud euro

kohta 5 kWh ning salvestusseadmete potentsiaalne aastane kasutamine 9 kWh. Eeldusel,

et toetus jaguneb proportsionaalselt 30% taastuvenergia tootmiseks, 45% energia

salvestusseadmetele ning 25% elektrifitseerimiseks, jääb eelarvet suurendamata

installeerimata kuni 12 700 kW taastuvenergia võimsust, mille aastane toodang on ligi 13

000 MWh ning aastas jääb kasutamata suurusjärgus 33 300 MWh salvestatud valdavalt

taastuvelektrit. Samuti jäävad endiselt kasutusse kümned fossiilkütustel töötavad

masinad ja seadmed, mida ei ole veel asendatud keskkonnasõbralikumate ja

töökindlamate elektritoitel töötavate alternatiividega. Kuigi analüüs on teostatud piiratud

ja mitteesindusliku valimiga ning sellest tulenevalt on tegemist ebatäpsete osakaaludega,

oleks projektide mitterahastamise mõju märkimisväärne ka teiste osakaalude korral.

Tegemist on projektidega, mille puhul on taotlejad teinud ära eeltööna investeeringuga

seotud energiatoodangu analüüsi, projekteerimise ning taotlenud ehitusload. EIS ei

avaldanud oma veebilehel infot, et toetusrahad on ammendumas ning seetõttu oli

taotlejatel ootus tingimustele vastava taotluse korral rahastust saada – sellest teadmisest

lähtuvalt on tehtud kulutusi toetuse taotlemiseks vajalike eeltegevuste elluviimiseks.

Kui täiendavat rahastust ei eraldata, jääb kasutamata märkimisväärne osa taastuvenergia

tootmis- ja salvestuspotentsiaalist, mis pidurdab Eesti liikumist ENMAK 2035 eesmärgi

suunas katta 2030. aastal 100% elektrienergia tarbimisest taastuvatest allikatest pärineva

elektrienergiaga3. Täiendav rahastus võimaldaks ellu viia juba projekteeritud ja

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/101062023004?leiaKehtiv 2 https://rar.fin.ee/rar 3 Vt ka: Eesti taastuvelektri eesmärk 2030 | Elering

ehitusvalmis lahendused, mis parandavad oluliselt ettevõtjate varustuskindlust –

võimaldades neil toota, salvestada ja tarbida elektrit kohapeal, olenemata turu

hinnakõikumistest või elektrivõrgu võimekusest. Ka elektrifitseerimine toetab ettevõtete

sõltumatust fossiilkütustest, võimaldades asendada diisli- ja muudel kütustel töötavad

seadmed elektrilistega, mis kasutavad üha enam taastuvatest allikatest pärinevat

energiat.

Kui täiendavat rahastust ei eraldata, jääb kasutamata märkimisväärne sihipärane

investeering majanduse stabiilsuse ja tulevikukindla energiataristu tagamisse.

Eelnevalt kirjeldatust tulenevalt palume leida 8 300 000 € lisavahendeid varustuskindluse

projektide toetamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest, riigieelarvest või

teistest RRF meetmetest üle jäävatest vahenditest. Kuna taastuvenergia tootmisseadmed,

salvestusseadmed ja elektrifitseerimine vähendavad otseselt CO2 heitmeid, siis on

asjakohane kasutada meetme rahastamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi tulusid

või finantseerida meedet üle jäävatest RRF vahenditest.

Ettevõtted on investeeringute elluviimisega valmis alustama kohe, meede toetab Eesti

ettevõtete konkurentsivõimet, jalajälje vähenemist ning suurendab ettevõtete

varustuskindlust.

Kuna toetust antakse vastavalt taaste- ja vastupidavuskavale, siis on sellel piiratud

abikõlblikkuse periood, mis lõppeb 31.05.2026. Seetõttu tuleb RRF rahade ümbertõstmine

otsustada esimesel võimalusel, et projektid oleks võimalik tähtaegselt ellu viia ning

suurendada Eesti ettevõtjate varustuskindlust.

Energex OÜ