Ekspordistrateegia arvamus

Ekspordi strateegia

2025–2028

Rikkam ühiskond targa ekspordi kaudu

Eessõna

Ligi 80 protsenti Eesti majandusest on eksport, seega sõltub majanduse pikaajaline kasv meie võimest eksportida

ning luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid. Strateegia eesmärk on tagada Eesti ettevõtetele parimad võimalused globaalsel turul, toetada nende kasvu ja tugevdada meie majanduse vastupidavust.

Eesti suurim eelis on meie kuulumine maailma suuruselt kolmanda siseturuga Euroopa Liitu, mis pakub ligipääsu

ligi 450 miljonile tarbijale. Peame seda maksimaalselt ära kasutama, et väärtusahelates kõrgemale liikuda ning kasvatada meie ettevõtete rahvusvahelist haaret nii Euroopa Liidu siseturul kui ka sellest väljaspool.

Peame praegusel keerulisel geopoliitilisel ja heitlikul kaubanduspiirangute ajastul targalt tegutsema ning kasutama

ära oma tugevusi, et panustada näiteks Euroopa enda kaitsevõimekuse suurendamisse, mis annab kasvueelise Eesti

kaitsetööstusettevõtetele. Samuti on Eesti IT- ja tehnoloogiaettevõtetel suur eelis ja võimekus panustada senisest

enam Euroopa tööstusettevõtete digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, eriti nüüd, mil näiteks Saksamaa on

otsustanud oma majanduse elavdamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks järgnevate aastate jooksul suunata sadu

miljardeid eurosid. Eesti ettevõtetel tuleb olla kohal ja sellest oma osa võtta.

Samal ajal on oluline suurendada koostööd nii sektori sees kui ka sektori ja riigi vahel. Riik majandust ei juhi ja ei saa ette öelda, kuidas ettevõtted oma tegevust korraldavad. Küll aga saame teha otsuseid, mis muudavad majandust ja

ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks, konkurentsivõimelisemaks ning eemaldavad teelt ebavajalikud ja koormavad

bürokraatlikud takistused, mis pärsivad ettevõtete kasvu ja arengut. Oleme riigina toeks seal, kus meie abi kõige vajalikum on.

DOCUMENT NAME OR EVENT TITLE

Ekspordistrateegia keskendub olulistele valikutele ja fookustele, mis võimaldavad meil suunata ressursse

mõjusaimatesse sektoritesse. Oleme valinud fookussektorid lähtuvalt sellest, kes jätab meie majandusse kõige

suurema jälje, ning sellest, kui suur on nende tulevikupotentsiaal.

Eesti tööstus on olnud meie majanduse vundament ja jääb selleks ka tulevikus. Globaalsed suundumused ja

kliimaeesmärgid nõuavad, et ettevõtted kohaneksid kõrgtehnoloogiliste ja kestlike lahendustega. See on väljakutse,

kuid ka võimalus tugevdada meie konkurentsipositsiooni maailmaturul.

Ekspordi edu ei sünni iseenesest – see on terve majanduskeskkonna tugevuse peegeldus. Kui ettevõtluskeskkond on

soodne, kui meie inimesed on vajalike oskustega ja nutikad ning kui riigi ja erasektori koostöö on tugev, siis saab

sellest hoogu juurde ka ekspordi kasv. Eesti majandus ja ekspordiedu sõltuvad meie ühistest valikutest ja tööst –

koostöös suudame saavutada rohkem ja kindlustada Eesti ettevõtete edu maailmas.

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Visioon

Eesti ekspordib usaldust, kvaliteeti ja innovatsiooni. Eesti ettevõtjad on maailmas

nähtavad ja mõjukad riigi sihitud teenuste, nutika mainekujunduse ja tugevate

partnerlussuhete arendamise mõjul.

Eesmärk

Ekspordistrateegia eesmärk on aidata eksportivatel ettevõtetel kasvatada

konkurentsivõimet ja lisandväärtust, et tõsta Eesti majanduse jõukust ja tagada kestlik

tulevik.

Edusammude vaatlemiseks ning eksporditeenuste ja -toetuste ajakohasena hoidmiseks tagame regulaarse

ekspordinäitajate jälgimise ja hindamise, mis võimaldab tegevusi kohandada vastavalt muutuvatele

majandustingimustele ja uutele väljakutsetele. Järelevalve ja hindamise protsessi toetamiseks viime kord kvartalis

läbi mõõdikute seire, mille tulemus kuvatakse MKMi kodulehel aegreana.

Mõõdik Baastase Sihttase (2028) Selgitus

Kaupade ja teenuste ekspordi maht eurodes

30,1 mld € (2024) 43 mld € Allikas: Statistikaamet

Ettevõtete arv, kes ekspordivad > 10 mln euro eest aastas

615 (2023*) 700 Allikas: Äriregister

Ekspordiühiku hinnad kasvavad ELi keskmisest kiiremini

Baasaasta on 2024 Kiirem kasv kogu perioodil

Allikas: Eurostat

Väljapoole lähiriike (Soome, Rootsi, Läti, Leedu) mineva ekspordi osakaal

56% 65% Allikas: Statistikaamet

Rahulolu EISi eksporditeenustega

- >4 Allikas: EISi kogutud andmed

*Asendatakse 2024. aasta andmetega, kui need tehakse Äriregistris kättesaadavaks.

1. Sissejuhatus

Ligi kolmandik Eesti ettevõtetest tegeleb ekspordiga. Seejuures 80% ettevõtetest1 teevad koostööd eksportijatega

või toodavad neile kaupu ja teenuseid. Alates 2010. aasta finantskriisist on Eesti ekspordi turuosa maailmaturul

1 https://arenguseire.ee/wp-

content/uploads/2021/03/eesti_ettevotete_osalemine_ja_positsioon_globaalsetes_ja_lokaalsetes_vaartusahelates_51220

18.pdf

kasvanud 11,3% võrra2. Ekspordi kogukasvu on vedanud suuresti mahu, mitte lisandväärtuse kasv. Järgnevatel

aastatel on Eesti eksportijate üks olulisi väljakutseid liikuda keerukamate ja kallimate toodete poole.

Ekspordi struktuur on muutunud teenuste kesksemaks. Kui 2011. aastal moodustasid teenused 28% Eesti

ekspordist, siis 2024. aastal juba 41%. Kasvu on väga jõudsalt vedanud IT-teenuste eksport, mis on suurenenud

viimase kümne aastaga enam kui kuus korda.

2025. aasta alguses valitsevad maailma kaubanduses turbulentsed ajad. Kasvavad geopoliitilised pinged ja kiiresti

muutuvad tollimaksud loovad eksporditurgudel üha uusi väljakutseid. Just selle keerulise olukorra mõistmine ja

ettenägemine on olnud ekspordistrateegia lähtepunkt. Strateegia oleme koostöös ettevõtlussektori

esindusorganisatsioonidega välja töötanud justnimelt selleks, et Eesti ettevõtted suudaksid muutuvates tingimustes

edukalt tegutseda ning tugevdada oma positsiooni välisturgudel.

Strateegia põhineb neljal tegevussuunal, mis loovad aluse Eesti ekspordi kasvuks ja pikaajaliseks arenguks:

ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamine sihitud toetusmeetmete ja -teenuste tervikliku ökosüsteemi kaudu;

eksporditurgude valiku mitmekesistamise toetamine, Eesti strateegiline mainekujundus ning riigi ja ettevõtjate

strateegiline ja koordineeritud koostöö.

Selleks, et suunata ressursid sinna, kus ekspordi mõju Eesti majandusele on kõige suurem, oleme strateegia

koostamisel paika pannud fookussektorid, kellele oma tegevusi planeerides eelkõige keskendume. Valik tugineb nii

sektorite ekspordipotentsiaalile kui ka senisele kasvule ja innovatsioonivõimekusele. Fookussektorite määratlemine

aitab meil sihipärasemalt toetada ettevõtete rahvusvahelistumist ja suurendada Eesti nähtavust globaalsetel

turgudel. Samas jääb eksporditugi kättesaadavaks ka teistele sektoritele, kellel on rahvusvahelistumise ambitsioon

ja potentsiaal.

2. Peamised tegevussuunad ekspordi

arendamisel3

 Tõstame ettevõtete ekspordivõimekust sihitud toetusmeetmete, paindliku

ekspordifinantseerimise ja teenuste tervikliku ökosüsteemi loomisega.

 Toetame eksporditurgude valiku mitmekesistamist kasvu saavutamiseks ja kriisides

vastupidavuse suurendamiseks.

 Toetame eksportööre Eesti maine strateegilise kujundusega.

2 Estonia In-Depth Review 2025 3 Strateegia lisa 1 kirjeldab Team Estonia tänaseid ja jätkuvaid tegevusi. Allpool on fookus lisategevustel.

 Tugevdame riigi ja ettevõtjate strateegilist koostööd ja infovahetust.

2.1. Tõstame ettevõtete ekspordivõimekust sihitud toetusmeetmete, paindliku

ekspordifinantseerimise ja teenuste tervikliku ökosüsteemi loomisega

Ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmiseks pakume sihitud teenuseid ja toetusi, mis lähtuvad ettevõtete ja sektorite

konkreetsetest vajadustest ja arengueesmärkidest, toetades neid kogu arengutsükli vältel – alates idee arendamisest

kuni välisturule jõudmiseni. Meetmete tõhususe tagame koostöö, andmepõhise planeerimise ja süsteemse

mõjuhindamisega ning keskendume paindlikele rahastusvõimalustele ja sisukale nõustamisele.

Uued tegevused:

 Suurendame ekspordilaenu mahtu ja muudame tingimused paindlikumaks (vastutaja MKM, tähtaeg

2026 I kv).

 Muudame ettevõtete ekspordinõustamise personaalsemaks ja terviklikumaks, n-ö ühe ukse põhimõttest

lähtuvaks (vastutaja EIS).

 Loome erialaliitudele rahvusvahelistumise edendamise toetuse, mis võimaldab neil eksporditegevusi

juhtida (vastutaja MKM, tähtaeg 2025 II kv).

 Toetame uute toodete sertifitseerimist eksportturgude nõuete ja ootustega vastavuse tagamiseks

(vastutaja MKM, tähtaeg 2026 III kv).

MÕÕDIK:

Mõõdik Baastase Sihttase (2028) Selgitus

Ettevõtete arv, kes ekspordivad > 10 mln euro eest aastas

615 (2023*) 700 Allikas: Äriregister

2.2. Toetame eksporditurgude valiku mitmekesistamist kasvu saavutamiseks ja kriisides

vastupidavuse suurendamiseks

Eesti majanduse kestlik kasv ja kriisikindlus sõltuvad eksportturgude mitmekesisusest. Suurem hulk eksportturge

vähendab sõltuvust üksikutest sihtturgudest ning loob ettevõtetele rohkem võimalusi kasvu ja edu saavutamiseks.

Läheneme sellele sihipäraselt, tuginedes globaalsetele trendidele, sektorite vajadustele ja ettevõtete

ekspordipotentsiaalile. Rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine, sihitud turuteabe jagamine ja sobivate

tugiteenuste pakkumine aitavad ettevõtetel uutele turgudele siseneda ning vastata rahvusvahelistele ootustele ja

nõudmistele.

Uued tegevused:

 Avame neli ettevõtluskeskust (Riia, London, Pariis, Berliin) ja koostame kaheksa riigi-

/piirkonnastrateegiat (Singapur, Kagu-Aasia, Aafrika, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Iisrael, India)

(vastutaja VM, tähtaeg 2025 II kv).

 Suurendame ettevõtjate turuteadlikkust ekspordivõimalustest Ukrainas, sh algatame Ukraina sihtturu-

uuringu (vastutaja VM, tähtaeg 2025 II kv).

 Tagame strateegilise vaate ja teenuste toe Saksamaa turul ulatusliku investeerimiskava raames

ärivõimaluste kasutamiseks (vastutaja VM/EIS).

 Riikides, kus on uste avamiseks vaja valitsuse tuge, sõlmime valdkondlikke koostöölepinguid (vastutaja

Team Estonia).

 Soodustame Eesti ettevõtete laienemist ja uutele turgudele sisenemist ühinemiste ja omandamiste abil

(M&A) (vastutaja MKM, tähtaeg 2028 II kv).

MÕÕDIK:

Mõõdik Baastase Sihttase (2028) Selgitus

Väljapoole lähiriike (Soome, Rootsi, Läti, Leedu) mineva ekspordi osakaal

56% 65% Allikas: Statistikaamet

2.3. Toetame eksportööre Eesti maine strateegilise kujundusega

Eesti ettevõtete edu rahvusvahelistel turgudel sõltub lisaks toodete ja teenuste kvaliteedile riigi tuntusest ja

usaldusväärsest mainest. Meie eesmärk on tugevdada Eesti positsiooni rahvusvahelisel areenil nii digiriigi kui ka

targa tööstuse ja innovatsioonikeskusena. Ettevõtete toetamine välisturgudel eeldab ühtset ja sihitud sõnumite

edastamist. Kõik, kes Eestit rahvusvahelises suhtluses esindavad, omavad rolli ekspordivõimaluste loomisel ja

usaldusväärsete suhete kujundamisel. Seetõttu on oluline, et Eesti esinduslik suhtlus ja koostöö rahvusvahelisel tasandil toetaks ühtset narratiivi.

Uued tegevused:

 Loome ja teeme kättesaadavaks Eesti kui targa tööstusriigi ning fookussektorite sõnumid ja

turundusmaterjalid bränd Estonia tööriistakastis (vastutaja MKM/EIS, tähtaeg 2025 IV kv).

 Laiendame e-esitluskeskuse tegevuste ja teenuste valikut, et suurendada Eesti kui tööstusriigi nähtavust

ärivisiitide ja pressireiside vastuvõtmise toel (vastutaja EIS, tähtaeg 2025 IV kv).

 Tagame Eesti avaliku teenistuse välissuhtluse ja majanduskoostööd suunava põhimõtete kogumi ehk

äridiplomaatia hea tava laialdasema rakendamise (vastutaja EIS, tähtaeg 2025 IV kv).

 Suurendame Eesti ekspordi edulugude kajastamist rahvusvahelistes meediaväljaannetes ja

sotsiaalmeediakanalites (vastutaja EIS).

MÕÕDIK:

Mõõdik Baastase Sihttase (2028) Selgitus

Ekspordiühiku hinnad kasvavad ELi keskmisest kiiremini

Baasaasta on 2024 Kiirem kasv kogu perioodil

Allikas: Eurostat

2.4. Tugevdame riigi ja ettevõtjate strateegilist koostööd ja infovahetust

Tõhus ja koordineeritud koostöö riigi ja ettevõtjate vahel on ekspordiedu üks olulisi eeltingimusi. Ettevõtjad peavad

saama oma tegevuses tugineda ajakohasele, usaldusväärsele ja hõlpsasti kättesaadavale infole. Sihitud ja süsteemne

infovahetus aitab luua selge ülevaate turu võimalustest ja takistustest ning riigi pakutavatest teenustest.

Läbimõeldud infovahetus ning koostöö tugevdavad kogu eksporditoetuse ökosüsteemi.

Uued tegevused:

 Käivitame ekspordiportaali, sh rahvusvaheliste ärivõimaluste ettevõteteni toomiseks (vastutaja VM,

tähtaeg 2026 I kv).

 Edastame ettevõtjatele teavet sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta (vastutajad VM ja EIS,

tähtaeg 2025 IV kv).

 Suurendame EISi käsutuses olevat tööriistakasti tegevuste, turgude ja klientide andmepõhiseks

juhtimiseks (vastutaja EIS).

 Tagame süsteemse toe pärast sihtturul läbiviidud tegevusi, hinnates saavutatud tulemusi, planeerides

edasisi samme ja pakkudes lisatuge uute võimaluste avastamiseks ja kontaktide arendamiseks

(vastutaja EIS).

MÕÕDIK:

Mõõdik Baastase Sihttase (2028) Selgitus

Rahulolu EISi eksporditeenustega

- >4 Allikas: EISi kogutud andmed

3. Majanduskasvu edendamiseks

fookussektorite valimine

Fookussektoreid valides on meie lähtekohaks eelkõige TAIE arengukava, mis täna seab esiplaanile neli majandusliku suunaga prioriteetset valdkonda (digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja

-teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused). Samuti lähtume

fookussektori valikul tänaste võimekuste hindamise kõrval uutest tehnoloogiatrendidest. Lisaks hindame järgmisi

ettevõtete ekspordivõimekuse ja majandusliku mõjuga seotud karakteristikuid4:

1) Vaatame sektori mahtu ning selle osakaalu SKPs ja koguekspordis, et hinnata selle

majanduslikku kaalu.

2) Keskendume loodavale lisandväärtusele, mis näitab sektori suutlikkust pakkuda kõrgema

väärtusega tooteid ja teenuseid.

3) Hindame sektori panust maksutulude laekumisse, sh osakaalu tööhõives, et mõista selle laiemat

mõju majandusele.

Fookussektorite valikul arvestame lisaks majanduslikele näitajatele sektori ettevõtete panust teadus- ja

arendustegevusse, võimet pakkuda innovaatilisi lahendusi, väärindada maksimaalselt kohalikke ressursse

ning kasutada kestlikke lahendusi.

4 Hindamisel lähtume Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorist (EMTAK) kahekohalise koodi täpsusega.

Eelnevat arvesse võttes on valitud fookussektorid järgmised5:

Visioon, milliseks võiksid kujuneda valitud fookussektorid, on toodud lisas 2.

4. Võtmeosapooled

Ekspordistrateegia elluviimisel on võtmetähtsusega Eesti ettevõtted, erialaliidud ja katusorganisatsioonid.

Ettevõtted vastutavad otseselt oma toodete ja teenuste eksportimise eest, investeerides innovatsiooni,

tootearendusse ja turundusse. Erialaliidud ja katusorganisatsioonid pakuvad ettevõtetele tuge ja teadmisi, kasvatada

ettevõtete teadmisi ekspordivõimalustest ja –riskidest, aidates neil orienteeruda rahvusvahelistes nõuetes ja

pakkudes koostöövõrgustikku, mis hõlbustab ühisturundust ja ühiseid ekspordiprojekte.

SIIA TULEB LÕPPVERSIOONIS JOONIS TEAM ESTONIA KOHTA

5 Lisaks nimetatud sektoritele toetatakse turismisektori tegevusi läbi arengudokumendi „Turismi pikk vaade 2035“.

Team Estonia on Eesti riigi majandusarengu ja rahvusvahelise konkurentsivõime edendamiseks loodud

koostöömudel, mida veavad eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Välisministeerium (VM)

ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). Team Estonia eesmärk on koordineerida riigi pingutusi ettevõtete

rahvusvahelisele areenile viimisel, investeeringute ligimeelitamisel ning Eesti kui atraktiivse investeerimis- ja

ettevõtluskeskkonna kuvandi edendamisel. Koostöö on suunatud ka välismaiste talentide ja teadmiste kaasamisele.

MKM kujundab strateegilist suunda, VM pakub diplomaatilist tuge ja esindusvõimalusi samas kui EIS keskendub

eeskätt asjakohaste ja mõjusate teenuste pakkumisele, et aidata kaasata uusi välisinvesteeringuid ja Eesti ettevõtetel

siseneda edukalt uutele sihtturgudele või laieneda kasvuvõimalusi olemasolevatel eksportturgudel.

5. Seos olemasolevate strateegiatega

Ekspordistrateegia on loogiline jätk riiklikele arengudokumentidele, sealhulgas „Eesti 2035“ strateegiale, „Teadus-

ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavale (TAIE 2035)“ ning majandusplaanile ja majanduse

kasvu kavale. Kui eelmainitud dokumendid loovad laiemad raamid Eesti majanduse ja innovatsiooni edendamiseks,

siis ekspordistrateegia keskendub konkreetselt ekspordiga seotud tegevustele, tagades fookuse, sihipärased

meetmed ja süsteemse toetuse ettevõtete välisturgudele laienemiseks.

„Eesti 2035“ on seadnud sihiks tugeva, uuendusliku ja vastutustundliku majanduskeskkonna loomise. Selle sihi

elluviimine eeldab süsteemset lähenemist Eesti konkurentsieelistele ning see saab toimuda vaid kõigi

ministeeriumide koostöös.

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE 2035)“ annab

ekspordistrateegiale fookusvaldkonnad ning seab eesmärgiks tugevdada Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekust,

mis omakorda toetab ekspordivõimaluste avardamist ja lisandväärtuse loomist välisturgudel.

Majanduspoliitika plaan seab laiemad eesmärgid ja prioriteedid, mille põhjal kujundatakse ekspordistrateegia

ning mis adresseerib kõiki aspekte, mis on olulised Eesti konkurentsivõime parandamiseks eksporditurgudel.

Vähem bürokraatiat, kiirem asjaajamine, ligipääs kapitalile, efektiivsed teenused jmt aitavad vähendada ettevõtete

kulusid ning soodustavad liikumist kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumise poole.

Majanduspoliitika plaan on seadnud eesmärgiks Eesti majanduse kahekordistamise aastaks 2035. Selle eesmärgi

täitmiseks peab ka eksport kasvama vähemalt kaks korda.

Vabariigi Valitsuse „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ annab panuse Eesti majanduslike ja poliitiliste huvide

edendamisele ning keskendub tugevalt majandusdiplomaatia rollile. Välisdiplomaatiliste sihtide seadmine ja nende

saavutamine loob soodsama keskkonna ekspordistrateegia elluviimiseks ning tagab stabiilse rahvusvahelise

keskkonna, milles Eesti ettevõtetel on paremad võimalused eksporditegevust laiendada ja majanduslikku mõju

suurendada.

Välisinvesteeringute strateegia toetab ekspordistrateegiat, kuna välisinvesteeringud aitavad tuua Eestisse

kapitali, oskusteavet ja tehnoloogiat, mis suurendavad kohalike ettevõtete ekspordivõimekust. Tänased välisinvesteeringud loovad aluse homsetele eksporditoodetele ja -teenustele.

Turismistrateegia ja „Turismi pikk vaade 2035“ toetavad ekspordistrateegiat, kuna turism toob Eestisse

rahvusvahelisi kontakte ja suurendab Eesti tuntust välismaal. Edukas turism suurendab nõudlust Eesti toodete ja

teenuste järele välisriikides, tugevdades seeläbi ka eksporti.

Lisa 1. Team Estonia osapoolte rollid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi roll on üldise strateegilise suuna andmine ja poliitika

kujundamine. MKM vastutab riigi ettevõtlus- ja majanduspoliitika kujundamise eest, määrates kindlaks prioriteetsed

valdkonnad ja sektorid, kus Eesti ettevõtted võiksid olla konkurentsivõimelised.

Välisministeerium vastutab rahvusvaheliste suhete ja äridiplomaatia eest. Välisministeeriumil on oluline roll Eesti

rahvusvahelise poliitilise ja diplomaatilise keskkonna kujundamisel, mis toetab ettevõtluse rahvusvahelistumist.

Välisministeerium tagab ligipääsu kontaktidele ja pakub diplomaatilist tuge oluliste majanduspartnerite riikides.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vastutab otseselt ettevõtete nõustamise, rahalise ja praktilise toe

pakkumise ning välisinvesteeringute ja rahvusvahelise äri arendamise eest. EIS toetab ettevõtteid eksporditurgudele

sisenemisel ja aitab luua suhteid välisinvestoritega. Selleks pakutakse erinevaid teenuseid, alates ekspordialasest

nõustamisest kuni osalemiseni rahvusvahelistel messidel, ärimissioonidel ja muudel üritustel. EISil on ka võtmeroll

välisinvesteeringute ligimeelitamisel, töötades välja investeeringute soodustamise programme ja kontakteerudes

võimalike investoritega.

Välisesindused ja ekspordinõunikud annavad ettevõtetele tuge välisturgudele sisenemiseks ja turuinfo

kogumiseks. Eestil on 2024. aasta seisuga 36 välisesindust, mis pakuvad ettevõtetele välisriikides kohapealset tuge,

aitavad luua ärikontakte ja edendavad Eesti huve rahvusvaheliselt. Lisaks on Eestil 195 aukonsulit, kes on valmis

toetama Eesti ettevõtteid enam kui 90 riigis, laiendades oluliselt abi kättesaadavust ja kohalike kontaktide

võrgustikku. Täiendavalt on EISil nõunikud 14 riigis, kes jagavad põhjalikku turuinfot ning aitavad strateegilise nõu

ja kohaliku ekspertteadmisega, et suurendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet globaalsetel turgudel.

Lisa 1. Eksporti toetavad teenused

Teenus Kirjeldus Teenusepakkuja

Ekspordinõunike teenused sihtturgudel

Välisriigis resideeruva ekspordinõuniku mitmekülgne tugi, mis hõlmab turuinfo jagamist ja -teadlikkuse kasvatamist, ärikontaktide vahendamist ning loomist.

EIS

Arenduspartnerite otsing ja arenduskoostöö nõustamine

Arenduskoostöö eksperdid aitavad ettevõtetel leida ja ühendust saada nii Eestis kui üle maailma parimate ekspertidega arenduses, testimises ja sertifitseerimises, teadlaste ja teadusarendusasutustega, kes aitavad ettevõtjal arendada ja turule tuua uusi tooteid ja teenuseid.

EIS

Ärikontaktide loomine sihtturgudel

Ärikontaktide loomine sihtturgudel toimub kahel suunal: 1) Eesti ettevõtjate nõustamine eksporditurgudele sisenemisel ning 2) välisettevõtete kokkuviimine Eesti ettevõtetega. EISil on ekspordinõunikud 14 välisturul, lisaks tehakse koostööd Välisministeeriumi majandusnõunikega. Teenindatakse välisettevõtete ostusoove, et leida neile potentsiaalseid koostööpartnereid Eestis. Korraldatakse Eesti ettevõtlussektoreid tutvustavaid sihtturupõhiseid PR- ja turundustegevusi, et toetada ettevõtteid uutele välisturgudele laienemisel. Tradewithestonia.com annab välispartneritele ülevaate Eesti ekspordisektoritest, - tegevustest, erialaliitudest, uudistest ja edulugudest.

EIS

Ühisstendid rahvusvahelistel messidel

Korraldame rahvusvahelistel välismessidel riiklikke ühisstende, et aidata Eesti ettevõtetel välisturgudel edu saavutada. Ühisstendi komplekteerimisel jälgitakse, et väljas oleks tugeva ekspordipotentsiaaliga ettevõtjad, tootevalik oleks mitmekesine ja innovaatiline ning juba

EIS

kogenud ettevõtjate kõrval oleks võimalus osaleda ka alustavatel eksportööridel.

Sihtturu seminarid Korraldatakse seminare, et ettevõtted saaksid uutele turgudele sisenemiseks ja kontaktide loomiseks eelinfot. Antakse infot ja näpunäiteid, kuidas sihtturul edukalt tegutseda, millised on võimalused ja väljakutsed ning sihtriigi ärikultuuri eripärad. Samuti jagatakse infot kontaktide ja koostöövõimaluste leidmise kohta.

EIS

Visiidid ja ärimissioonid eksporditurgudele

Visiidid ja ärimissioonid pakuvad Eesti rahvusvahelise ambitsiooniga ettevõtetele võimalust suurendada enda nähtavust välisturgudel ja avastada globaalseid ekspordivõimalusi.

Sektoripõhine ärimissioon sihtturule võimaldab süvitsi tutvuda soovitud ekspordituruga. Eesmärk on saada ülevaade oma toote või teenuse võimalustest konkreetsel välisturul ja sõlmida uusi ärikontakte. Ärimissioone korraldatakse erinevatesse sihtriikidesse sektoripõhiselt.

EIS

Ekspordilaen Ekspordilaen on mõeldud Eestis toodetud kaupade eksportimise tehingute rahastamiseks ja laen väljastatakse Eesti eksportijale. Ekspordilaenu sihtotstarve on võimaldada välisostjale vähemalt kahe aasta pikkust maksetähtaega ning rahastada krediidikindlustuse preemiamakse tasumist ja vajaduse korral ka välisostjale müüdavate kaupade tootmist.

EIS

Pikaajaliste eksporditehingute kindlustus

Üle kaheaastase maksetähtajaga eksporditehingute riskide kindlustamiseks mõeldud teenused on tarnijakrediidi kindlustus ja ostjakrediidi kindlustus. Need teenused on mõeldud eksportijale, kes müüb kapitali- või kestvuskaupu (nt masinad, seadmed, tehaste sisseseade) või osutab välisriigis asuvale ostjale suures mahus teenuseid (nt väga mahukas IT-arendus), samuti sellises tehingus osalevale finantseerijale.

AS KredEx Krediidikindlustus

Saatkonna ruumide võimaldamine erialaliitude, ettevõtte või toote esitlusürituste korraldamiseks

Ettevõtjatel on võimalus koos saatkonnaga sündmusi korraldada. Võimekus on olemas suuremates saatkondades, kus on selleks sobilikud ruumid. Eraldi on seitsmes fookusriigis ettevõtjatele loodud Ettevõtluskeskuse kontseptsiooni all laiemad võimalused ürituste ja sündmuste korraldamiseks. Võimalus on korraldada nii virtuaalseid kui hübriidvormis üritusi, seminare, tootetutvustusi. Saatkond tagab ruumid ning võimalusel ka ruumide tehnilised lahendused. Ettevõtja peab katma võimalikud sündmusega kaasnevad lisakulud.

Välisministeerium

Asukohariigi ärikeskkonnast üldise ülevaate andmine ja esmane nõustamine

Eesti saatkonnad välisriikides annavad ülevaate ja jagavad materjale ärikeskkonda reguleerivatest õigusaktidest, ärikultuurist, tavadest. Muud üldist laadi päringud võivad olla nt äritingimuste, maksude, transpordikanalite,

Välisministeerium

töölubade jms kohta, samuti päringud ettevõtete andmete kontrollimiseks või statistikapäringud.

Ettevõtete seaduslike huvide kaitse, probleemide korral suhtlemine asukohariigi ametivõimudega

Ettevõtte uuele turule sisenemisel ja seal tegutsemisel võivad esile kerkida mitmed takistused või murekohad. Näiteks sihtriigi majanduskeskkonnast, seadusandlusest, bürokraatiast, hangetest ja konkurentsitingimustest tulenevad probleemid. Takistused võivad olla sihtriigis ka seoses isikute, kaupade ja kapitali liikumisega (sh ärikultuur, tavad, keeleoskus) ning tehniliste kaubandustõkete esinemine sihtriigis.

Välisministeerium

Lisa 2. Visioon fookussektorite tulevikust

Puidutööstus

Eesti puidutööstusel on oluline positsioon globaalses majanduses, keskendudes kohalikul ressursil põhineva

väärtusahela maksimeerimisele. Eestist eksporditakse kõrgelt väärindatud puidutoodangut, näiteks ehituselemente,

mööblit ja nutikaid lahendusi. Puitu kasutatakse uutes valdkondades, näiteks bioplastide, viskooskangaste,

biokütuste ja energiatõhusate ehitusmaterjalide tootmises.

Teadusasutuste, ettevõtete ja riigi tihe koostöö toetab tootmisprotsesside optimeerimist. Automatiseerimine ja

digitehnoloogiad aitavad parandada ressursside kasutust. Kohalikud väikeettevõtted ja suured tööstusettevõtted

loovad tõhusa ökosüsteemi, mis toetab nii kohalikku kasvu kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Merendussektor

Meremajanduse globaalselt kasvav ja mitmekesine turg ning Eesti ärikeskkond võimaldavad arendada, toota ja

eksportida väikeseeriate ja eriprojektidena väga keerukaid, kõrge kvaliteediga, tarku ja keskkonnasäästlikke laevu jt meretööstustooteid kogu väärtusahela ulatuses. Eesti meretööstuse konkurentsivõime põhineb headel

rahvusvahelistel koostöösuhetel ja valmisolekul rakendada oma toodetes kõige uudsemaid tehnoloogilisi lahendusi.

Eesti merendussektor on muutunud mitmekülgseks ja tugevnenud konkurentsivõimega tööstusharuks.

Laevanduses on toimunud üleminek taastuvatele energiaallikatele, mis on vähendanud süsinikujalajälge.

Autonoomsed ja kaugjuhitavad laevad on muutnud logistika efektiivsemaks ja ohutumaks.

Eesti sadamad on digitaliseeritud ja toimivad rahvusvaheliste logistikasõlmedena, kus tehnoloogia aitab

optimeerida kauba liikumist ja vähendada keskkonnamõjusid. Meretuulepargid mängivad olulist rolli

taastuvenergia tootmises ja energiajulgeoleku suurendamisel.

Eesti merendussektor on lõimunud rahvusvaheliste väärtusahelatega, pakkudes kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja

teenuseid, muutes sektori rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks.

Toidu- ja joogitööstus

Eesti toidu- ja joogisektor on kujunenud oluliseks tegijaks, keskendudes kohalikul ressursil põhinevale toodangule.

Väärindatakse kohalikke bioressursse, nagu teraviljad, marjad, liha ja piim, et toota kõrgema lisandväärtusega tooteid, sealhulgas tervisetooteid ja funktsionaalset toitu. Eesti puhtast toorainest valmistatud tooted, nagu taimsed

alternatiivid ja mahetooted, on nõutud ka eksporditurgudel.

Sektor panustab teaduskoostöösse, mis viib uute tehnoloogiate ja tootmismeetodite kasutuselevõtuni.

Täppispõllumajandus ja automatiseerimine suurendavad tootmise efektiivsust, tagades samal ajal toidu kvaliteedi

ja jälgitavuse.

Eesti toidu- ja joogisektor on mitmekesistanud oma turge ja ekspordib kõrgelt väärindatud tooteid, vastates

nõudlusele jätkusuutlike ja tervist toetavate toodete järele.

Masina- ja metallitööstus

Eesti masina- ja metallitööstus on kõrgtehnoloogiline ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline sektor, kus

domineerivad nutikad tootmislahendused, automatiseeritud tootmisliinid, robootika ja tehisintellekti rakendused.

Need on muutnud sektori tõhusamaks ja paindlikumaks, võimaldades kiiret kohandumist turu nõudlusega.

Digitaalsete kaksikute ja suurandmete kasutamine aitab optimeerida tootmist ja vähendada jäätmeid.

Rohepöörde põhimõtted on lõimitud sektori tegevusse, kasutades taastuvenergiat ja ringlusse võetud materjale.

Eesti masina- ja metallitööstus on juhtiv robootika ja automaatika lahenduste tootja, pakkudes jätkusuutlikke tooteid

nii Euroopa kui globaalsel turul.

Sektor on tihedalt seotud rahvusvaheliste väärtusahelatega ja panustab uute tehnoloogiate arendamisse, osaledes Euroopa Liidu projektides ning pakkudes lahendusi energiatõhususe ja automatiseerimise valdkondades.

Kaitsetööstus

Eesti kaitsetööstus on tehnoloogiliselt arenenud ja rahvusvaheliselt tunnustatud sektor, keskendudes

kõrgtehnoloogiliste lahenduste arendamisele. Peamised valdkonnad hõlmavad küberkaitset, mehitamata süsteeme,

robootikat ja tarkvarapõhiseid lahendusi ja laskemoona, mis toetavad kaasaegset sõjapidamist. Eesti on liider

küberjulgeolekus ja digitaalse lahinguvälja lahendustes, pakkudes tugevat konkurentsieelist.

Kaitsetööstus on lõimitud rahvusvaheliste kaitseprojektidega, osaledes Euroopa Liidu ja NATO programmides. Eesti

ettevõtted arendavad autonoomseid süsteeme ja tehisintellekti rakendusi, aidates kaasa rahvusvahelisele

julgeolekule.

Tihe koostöö teadusasutustega ja sidemed teiste tehnoloogiasektoritega tagavad Eesti kaitsetööstuse

konkurentsivõime, toetades nii riigi julgeolekut kui ka majandust.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad

Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor on jätkuvalt üks meie riigi majanduse tugisammastest ja

rahvusvaheline edulugu. E-riigi kogemused ja digilahendused, sealhulgas e-teenused, tarkvaraarendus ja

pilvetehnoloogiad, on kindlustanud Eesti juhtpositsiooni globaalses tehnoloogiavaldkonnas. Eesti IKT-ökosüsteem on tuntud teadusasutuste, idufirmade ja tehnoloogiaettevõtete uuendusmeelsuse ja tiheda koostöö poolest.

Tehisintellekti, suurandmete ja asjade interneti rakendused juhivad sektori arengut, muutes tööstusi efektiivsemaks

ja intelligentsemaks. Küberkaitse on Eesti IKT sektori üks peamisi tugevusi, pakkudes lahendusi rahvusvahelisele

turule.

IKT sektor mängib olulist rolli teiste tööstusharude digitaliseerimises ja on seotud tervisetehnoloogia,

rohetehnoloogia ja kaitsetööstusega, tagades Eesti püsiva uuenduslikkuse globaalses tehnoloogiamaailmas.

Rohetehnoloogiad

Eesti rohetehnoloogiate sektor on üks meie majanduse võtmevaldkondi, keskendudes taastuvenergiale,

energiasalvestusele ja süsiniku vähendamise tehnoloogiatele. Eesti on saavutanud edu päikese- ja tuuleenergia

tootmises ning arendanud rohelise vesiniku ja biogaasi tehnoloogiaid, mis tugevdavad energiajulgeolekut ja aitavad

saavutada süsinikuneutraalsust.

Sektori areng põhineb uuenduslikel tehnilistel lahendustel ning koostööl teadusasutuste ja tööstusega. Eesti

ettevõtted pakuvad rahvusvaheliselt nutikaid energiasüsteeme ja rohelise taristu lahendusi.

Rohetehnoloogia sektor on lõimitud Euroopa ja rahvusvaheliste energiaprojektidega, tagades Eesti innovatsiooni

juhtpositsiooni ja panustades majanduse kasvu ning keskkonnasäästlikkusse.

Tervisetehnoloogiad

Eesti tervisetehnoloogiasektor on rahvusvaheliselt tunnustatud innovatsioonikeskus, pakkudes tipptasemel

tervisetehnoloogiaid ja -teenuseid. Sektor põhineb teadusasutuste, tervishoiuasutuste ja ettevõtete tihedal koostööl,

kus arendatakse digitaalseid lahendusi ja tervishoiuautomatiseerimise süsteeme. Terviseandmete kasutamine ja analüüs on saanud Eesti peamiseks konkurentsieeliseks haiguste ennetamisel ja täppismeditsiinis.

E-tervise ja digitaalsete teenuste arendamine on viinud Eesti juhtpositsioonile digitaalse tervishoiu lahendustes,

nagu kaugravi ja tehisintellekti kasutamine diagnostikas. Personaalmeditsiini lahendused on laialdaselt kasutusel, võimaldades kohandatud ravi.

Eesti tervisetehnoloogiasektor on ka oluline eksportija, osaledes rahvusvahelistes projektides ja pakkudes

kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Sektori kasv on seotud tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamise ja ennetava

tervishoiu edendamisega uuenduslike tehnoloogiate abil.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

09.05.2025 nr 10-1/1871-1

Ekspordistrateegia kooskõlastamine

Austatud minister,

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ekspordistrateegia eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: ekspordistrateegia

Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Erialaliidud

Anneli Arro +372 5884 3388

[email protected]

Ekspordi strateegia

2025–2028

Rikkam ühiskond targa ekspordi kaudu

Eessõna

Ligi 80 protsenti Eesti majandusest on eksport, seega sõltub majanduse pikaajaline kasv meie võimest eksportida

ning luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid. Strateegia eesmärk on tagada Eesti ettevõtetele parimad võimalused globaalsel turul, toetada nende kasvu ja tugevdada meie majanduse vastupidavust.

Eesti suurim eelis on meie kuulumine maailma suuruselt kolmanda siseturuga Euroopa Liitu, mis pakub ligipääsu

ligi 450 miljonile tarbijale. Peame seda maksimaalselt ära kasutama, et väärtusahelates kõrgemale liikuda ning kasvatada meie ettevõtete rahvusvahelist haaret nii Euroopa Liidu siseturul kui ka sellest väljaspool.

Peame praegusel keerulisel geopoliitilisel ja heitlikul kaubanduspiirangute ajastul targalt tegutsema ning kasutama

ära oma tugevusi, et panustada näiteks Euroopa enda kaitsevõimekuse suurendamisse, mis annab kasvueelise Eesti

kaitsetööstusettevõtetele. Samuti on Eesti IT- ja tehnoloogiaettevõtetel suur eelis ja võimekus panustada senisest

enam Euroopa tööstusettevõtete digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, eriti nüüd, mil näiteks Saksamaa on

otsustanud oma majanduse elavdamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks järgnevate aastate jooksul suunata sadu

miljardeid eurosid. Eesti ettevõtetel tuleb olla kohal ja sellest oma osa võtta.

Samal ajal on oluline suurendada koostööd nii sektori sees kui ka sektori ja riigi vahel. Riik majandust ei juhi ja ei saa ette öelda, kuidas ettevõtted oma tegevust korraldavad. Küll aga saame teha otsuseid, mis muudavad majandust ja

ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks, konkurentsivõimelisemaks ning eemaldavad teelt ebavajalikud ja koormavad

bürokraatlikud takistused, mis pärsivad ettevõtete kasvu ja arengut. Oleme riigina toeks seal, kus meie abi kõige vajalikum on.

DOCUMENT NAME OR EVENT TITLE

Ekspordistrateegia keskendub olulistele valikutele ja fookustele, mis võimaldavad meil suunata ressursse

mõjusaimatesse sektoritesse. Oleme valinud fookussektorid lähtuvalt sellest, kes jätab meie majandusse kõige

suurema jälje, ning sellest, kui suur on nende tulevikupotentsiaal.

Eesti tööstus on olnud meie majanduse vundament ja jääb selleks ka tulevikus. Globaalsed suundumused ja

kliimaeesmärgid nõuavad, et ettevõtted kohaneksid kõrgtehnoloogiliste ja kestlike lahendustega. See on väljakutse,

kuid ka võimalus tugevdada meie konkurentsipositsiooni maailmaturul.

Ekspordi edu ei sünni iseenesest – see on terve majanduskeskkonna tugevuse peegeldus. Kui ettevõtluskeskkond on

soodne, kui meie inimesed on vajalike oskustega ja nutikad ning kui riigi ja erasektori koostöö on tugev, siis saab

sellest hoogu juurde ka ekspordi kasv. Eesti majandus ja ekspordiedu sõltuvad meie ühistest valikutest ja tööst –

koostöös suudame saavutada rohkem ja kindlustada Eesti ettevõtete edu maailmas.

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Visioon

Eesti ekspordib usaldust, kvaliteeti ja innovatsiooni. Eesti ettevõtjad on maailmas

nähtavad ja mõjukad riigi sihitud teenuste, nutika mainekujunduse ja tugevate

partnerlussuhete arendamise mõjul.

Eesmärk

Ekspordistrateegia eesmärk on aidata eksportivatel ettevõtetel kasvatada

konkurentsivõimet ja lisandväärtust, et tõsta Eesti majanduse jõukust ja tagada kestlik

tulevik.

Edusammude vaatlemiseks ning eksporditeenuste ja -toetuste ajakohasena hoidmiseks tagame regulaarse

ekspordinäitajate jälgimise ja hindamise, mis võimaldab tegevusi kohandada vastavalt muutuvatele

majandustingimustele ja uutele väljakutsetele. Järelevalve ja hindamise protsessi toetamiseks viime kord kvartalis

läbi mõõdikute seire, mille tulemus kuvatakse MKMi kodulehel aegreana.

Mõõdik Baastase Sihttase (2028) Selgitus

Kaupade ja teenuste ekspordi maht eurodes

30,1 mld € (2024) 43 mld € Allikas: Statistikaamet

Ettevõtete arv, kes ekspordivad > 10 mln euro eest aastas

615 (2023*) 700 Allikas: Äriregister

Ekspordiühiku hinnad kasvavad ELi keskmisest kiiremini

Baasaasta on 2024 Kiirem kasv kogu perioodil

Allikas: Eurostat

Väljapoole lähiriike (Soome, Rootsi, Läti, Leedu) mineva ekspordi osakaal

56% 65% Allikas: Statistikaamet

Rahulolu EISi eksporditeenustega

- >4 Allikas: EISi kogutud andmed

*Asendatakse 2024. aasta andmetega, kui need tehakse Äriregistris kättesaadavaks.

1. Sissejuhatus

Ligi kolmandik Eesti ettevõtetest tegeleb ekspordiga. Seejuures 80% ettevõtetest1 teevad koostööd eksportijatega

või toodavad neile kaupu ja teenuseid. Alates 2010. aasta finantskriisist on Eesti ekspordi turuosa maailmaturul

1 https://arenguseire.ee/wp-

content/uploads/2021/03/eesti_ettevotete_osalemine_ja_positsioon_globaalsetes_ja_lokaalsetes_vaartusahelates_51220

18.pdf

kasvanud 11,3% võrra2. Ekspordi kogukasvu on vedanud suuresti mahu, mitte lisandväärtuse kasv. Järgnevatel

aastatel on Eesti eksportijate üks olulisi väljakutseid liikuda keerukamate ja kallimate toodete poole.

Ekspordi struktuur on muutunud teenuste kesksemaks. Kui 2011. aastal moodustasid teenused 28% Eesti

ekspordist, siis 2024. aastal juba 41%. Kasvu on väga jõudsalt vedanud IT-teenuste eksport, mis on suurenenud

viimase kümne aastaga enam kui kuus korda.

2025. aasta alguses valitsevad maailma kaubanduses turbulentsed ajad. Kasvavad geopoliitilised pinged ja kiiresti

muutuvad tollimaksud loovad eksporditurgudel üha uusi väljakutseid. Just selle keerulise olukorra mõistmine ja

ettenägemine on olnud ekspordistrateegia lähtepunkt. Strateegia oleme koostöös ettevõtlussektori

esindusorganisatsioonidega välja töötanud justnimelt selleks, et Eesti ettevõtted suudaksid muutuvates tingimustes

edukalt tegutseda ning tugevdada oma positsiooni välisturgudel.

Strateegia põhineb neljal tegevussuunal, mis loovad aluse Eesti ekspordi kasvuks ja pikaajaliseks arenguks:

ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamine sihitud toetusmeetmete ja -teenuste tervikliku ökosüsteemi kaudu;

eksporditurgude valiku mitmekesistamise toetamine, Eesti strateegiline mainekujundus ning riigi ja ettevõtjate

strateegiline ja koordineeritud koostöö.

Selleks, et suunata ressursid sinna, kus ekspordi mõju Eesti majandusele on kõige suurem, oleme strateegia

koostamisel paika pannud fookussektorid, kellele oma tegevusi planeerides eelkõige keskendume. Valik tugineb nii

sektorite ekspordipotentsiaalile kui ka senisele kasvule ja innovatsioonivõimekusele. Fookussektorite määratlemine

aitab meil sihipärasemalt toetada ettevõtete rahvusvahelistumist ja suurendada Eesti nähtavust globaalsetel

turgudel. Samas jääb eksporditugi kättesaadavaks ka teistele sektoritele, kellel on rahvusvahelistumise ambitsioon

ja potentsiaal.

2. Peamised tegevussuunad ekspordi

arendamisel3

 Tõstame ettevõtete ekspordivõimekust sihitud toetusmeetmete, paindliku

ekspordifinantseerimise ja teenuste tervikliku ökosüsteemi loomisega.

 Toetame eksporditurgude valiku mitmekesistamist kasvu saavutamiseks ja kriisides

vastupidavuse suurendamiseks.

 Toetame eksportööre Eesti maine strateegilise kujundusega.

2 Estonia In-Depth Review 2025 3 Strateegia lisa 1 kirjeldab Team Estonia tänaseid ja jätkuvaid tegevusi. Allpool on fookus lisategevustel.

 Tugevdame riigi ja ettevõtjate strateegilist koostööd ja infovahetust.

2.1. Tõstame ettevõtete ekspordivõimekust sihitud toetusmeetmete, paindliku

ekspordifinantseerimise ja teenuste tervikliku ökosüsteemi loomisega

Ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmiseks pakume sihitud teenuseid ja toetusi, mis lähtuvad ettevõtete ja sektorite

konkreetsetest vajadustest ja arengueesmärkidest, toetades neid kogu arengutsükli vältel – alates idee arendamisest

kuni välisturule jõudmiseni. Meetmete tõhususe tagame koostöö, andmepõhise planeerimise ja süsteemse

mõjuhindamisega ning keskendume paindlikele rahastusvõimalustele ja sisukale nõustamisele.

Uued tegevused:

 Suurendame ekspordilaenu mahtu ja muudame tingimused paindlikumaks (vastutaja MKM, tähtaeg

2026 I kv).

 Muudame ettevõtete ekspordinõustamise personaalsemaks ja terviklikumaks, n-ö ühe ukse põhimõttest

lähtuvaks (vastutaja EIS).

 Loome erialaliitudele rahvusvahelistumise edendamise toetuse, mis võimaldab neil eksporditegevusi

juhtida (vastutaja MKM, tähtaeg 2025 II kv).

 Toetame uute toodete sertifitseerimist eksportturgude nõuete ja ootustega vastavuse tagamiseks

(vastutaja MKM, tähtaeg 2026 III kv).

MÕÕDIK:

Mõõdik Baastase Sihttase (2028) Selgitus

Ettevõtete arv, kes ekspordivad > 10 mln euro eest aastas

615 (2023*) 700 Allikas: Äriregister

2.2. Toetame eksporditurgude valiku mitmekesistamist kasvu saavutamiseks ja kriisides

vastupidavuse suurendamiseks

Eesti majanduse kestlik kasv ja kriisikindlus sõltuvad eksportturgude mitmekesisusest. Suurem hulk eksportturge

vähendab sõltuvust üksikutest sihtturgudest ning loob ettevõtetele rohkem võimalusi kasvu ja edu saavutamiseks.

Läheneme sellele sihipäraselt, tuginedes globaalsetele trendidele, sektorite vajadustele ja ettevõtete

ekspordipotentsiaalile. Rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine, sihitud turuteabe jagamine ja sobivate

tugiteenuste pakkumine aitavad ettevõtetel uutele turgudele siseneda ning vastata rahvusvahelistele ootustele ja

nõudmistele.

Uued tegevused:

 Avame neli ettevõtluskeskust (Riia, London, Pariis, Berliin) ja koostame kaheksa riigi-

/piirkonnastrateegiat (Singapur, Kagu-Aasia, Aafrika, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Iisrael, India)

(vastutaja VM, tähtaeg 2025 II kv).

 Suurendame ettevõtjate turuteadlikkust ekspordivõimalustest Ukrainas, sh algatame Ukraina sihtturu-

uuringu (vastutaja VM, tähtaeg 2025 II kv).

 Tagame strateegilise vaate ja teenuste toe Saksamaa turul ulatusliku investeerimiskava raames

ärivõimaluste kasutamiseks (vastutaja VM/EIS).

 Riikides, kus on uste avamiseks vaja valitsuse tuge, sõlmime valdkondlikke koostöölepinguid (vastutaja

Team Estonia).

 Soodustame Eesti ettevõtete laienemist ja uutele turgudele sisenemist ühinemiste ja omandamiste abil

(M&A) (vastutaja MKM, tähtaeg 2028 II kv).

MÕÕDIK:

Mõõdik Baastase Sihttase (2028) Selgitus

Väljapoole lähiriike (Soome, Rootsi, Läti, Leedu) mineva ekspordi osakaal

56% 65% Allikas: Statistikaamet

2.3. Toetame eksportööre Eesti maine strateegilise kujundusega

Eesti ettevõtete edu rahvusvahelistel turgudel sõltub lisaks toodete ja teenuste kvaliteedile riigi tuntusest ja

usaldusväärsest mainest. Meie eesmärk on tugevdada Eesti positsiooni rahvusvahelisel areenil nii digiriigi kui ka

targa tööstuse ja innovatsioonikeskusena. Ettevõtete toetamine välisturgudel eeldab ühtset ja sihitud sõnumite

edastamist. Kõik, kes Eestit rahvusvahelises suhtluses esindavad, omavad rolli ekspordivõimaluste loomisel ja

usaldusväärsete suhete kujundamisel. Seetõttu on oluline, et Eesti esinduslik suhtlus ja koostöö rahvusvahelisel tasandil toetaks ühtset narratiivi.

Uued tegevused:

 Loome ja teeme kättesaadavaks Eesti kui targa tööstusriigi ning fookussektorite sõnumid ja

turundusmaterjalid bränd Estonia tööriistakastis (vastutaja MKM/EIS, tähtaeg 2025 IV kv).

 Laiendame e-esitluskeskuse tegevuste ja teenuste valikut, et suurendada Eesti kui tööstusriigi nähtavust

ärivisiitide ja pressireiside vastuvõtmise toel (vastutaja EIS, tähtaeg 2025 IV kv).

 Tagame Eesti avaliku teenistuse välissuhtluse ja majanduskoostööd suunava põhimõtete kogumi ehk

äridiplomaatia hea tava laialdasema rakendamise (vastutaja EIS, tähtaeg 2025 IV kv).

 Suurendame Eesti ekspordi edulugude kajastamist rahvusvahelistes meediaväljaannetes ja

sotsiaalmeediakanalites (vastutaja EIS).

MÕÕDIK:

Mõõdik Baastase Sihttase (2028) Selgitus

Ekspordiühiku hinnad kasvavad ELi keskmisest kiiremini

Baasaasta on 2024 Kiirem kasv kogu perioodil

Allikas: Eurostat

2.4. Tugevdame riigi ja ettevõtjate strateegilist koostööd ja infovahetust

Tõhus ja koordineeritud koostöö riigi ja ettevõtjate vahel on ekspordiedu üks olulisi eeltingimusi. Ettevõtjad peavad

saama oma tegevuses tugineda ajakohasele, usaldusväärsele ja hõlpsasti kättesaadavale infole. Sihitud ja süsteemne

infovahetus aitab luua selge ülevaate turu võimalustest ja takistustest ning riigi pakutavatest teenustest.

Läbimõeldud infovahetus ning koostöö tugevdavad kogu eksporditoetuse ökosüsteemi.

Uued tegevused:

 Käivitame ekspordiportaali, sh rahvusvaheliste ärivõimaluste ettevõteteni toomiseks (vastutaja VM,

tähtaeg 2026 I kv).

 Edastame ettevõtjatele teavet sihtriikide riigihangetes osalemise võimaluste kohta (vastutajad VM ja EIS,

tähtaeg 2025 IV kv).

 Suurendame EISi käsutuses olevat tööriistakasti tegevuste, turgude ja klientide andmepõhiseks

juhtimiseks (vastutaja EIS).

 Tagame süsteemse toe pärast sihtturul läbiviidud tegevusi, hinnates saavutatud tulemusi, planeerides

edasisi samme ja pakkudes lisatuge uute võimaluste avastamiseks ja kontaktide arendamiseks

(vastutaja EIS).

MÕÕDIK:

Mõõdik Baastase Sihttase (2028) Selgitus

Rahulolu EISi eksporditeenustega

- >4 Allikas: EISi kogutud andmed

3. Majanduskasvu edendamiseks

fookussektorite valimine

Fookussektoreid valides on meie lähtekohaks eelkõige TAIE arengukava, mis täna seab esiplaanile neli majandusliku suunaga prioriteetset valdkonda (digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja

-teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused). Samuti lähtume

fookussektori valikul tänaste võimekuste hindamise kõrval uutest tehnoloogiatrendidest. Lisaks hindame järgmisi

ettevõtete ekspordivõimekuse ja majandusliku mõjuga seotud karakteristikuid4:

1) Vaatame sektori mahtu ning selle osakaalu SKPs ja koguekspordis, et hinnata selle

majanduslikku kaalu.

2) Keskendume loodavale lisandväärtusele, mis näitab sektori suutlikkust pakkuda kõrgema

väärtusega tooteid ja teenuseid.

3) Hindame sektori panust maksutulude laekumisse, sh osakaalu tööhõives, et mõista selle laiemat

mõju majandusele.

Fookussektorite valikul arvestame lisaks majanduslikele näitajatele sektori ettevõtete panust teadus- ja

arendustegevusse, võimet pakkuda innovaatilisi lahendusi, väärindada maksimaalselt kohalikke ressursse

ning kasutada kestlikke lahendusi.

4 Hindamisel lähtume Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorist (EMTAK) kahekohalise koodi täpsusega.

Eelnevat arvesse võttes on valitud fookussektorid järgmised5:

Visioon, milliseks võiksid kujuneda valitud fookussektorid, on toodud lisas 2.

4. Võtmeosapooled

Ekspordistrateegia elluviimisel on võtmetähtsusega Eesti ettevõtted, erialaliidud ja katusorganisatsioonid.

Ettevõtted vastutavad otseselt oma toodete ja teenuste eksportimise eest, investeerides innovatsiooni,

tootearendusse ja turundusse. Erialaliidud ja katusorganisatsioonid pakuvad ettevõtetele tuge ja teadmisi, kasvatada

ettevõtete teadmisi ekspordivõimalustest ja –riskidest, aidates neil orienteeruda rahvusvahelistes nõuetes ja

pakkudes koostöövõrgustikku, mis hõlbustab ühisturundust ja ühiseid ekspordiprojekte.

SIIA TULEB LÕPPVERSIOONIS JOONIS TEAM ESTONIA KOHTA

5 Lisaks nimetatud sektoritele toetatakse turismisektori tegevusi läbi arengudokumendi „Turismi pikk vaade 2035“.

Team Estonia on Eesti riigi majandusarengu ja rahvusvahelise konkurentsivõime edendamiseks loodud

koostöömudel, mida veavad eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Välisministeerium (VM)

ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). Team Estonia eesmärk on koordineerida riigi pingutusi ettevõtete

rahvusvahelisele areenile viimisel, investeeringute ligimeelitamisel ning Eesti kui atraktiivse investeerimis- ja

ettevõtluskeskkonna kuvandi edendamisel. Koostöö on suunatud ka välismaiste talentide ja teadmiste kaasamisele.

MKM kujundab strateegilist suunda, VM pakub diplomaatilist tuge ja esindusvõimalusi samas kui EIS keskendub

eeskätt asjakohaste ja mõjusate teenuste pakkumisele, et aidata kaasata uusi välisinvesteeringuid ja Eesti ettevõtetel

siseneda edukalt uutele sihtturgudele või laieneda kasvuvõimalusi olemasolevatel eksportturgudel.

5. Seos olemasolevate strateegiatega

Ekspordistrateegia on loogiline jätk riiklikele arengudokumentidele, sealhulgas „Eesti 2035“ strateegiale, „Teadus-

ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavale (TAIE 2035)“ ning majandusplaanile ja majanduse

kasvu kavale. Kui eelmainitud dokumendid loovad laiemad raamid Eesti majanduse ja innovatsiooni edendamiseks,

siis ekspordistrateegia keskendub konkreetselt ekspordiga seotud tegevustele, tagades fookuse, sihipärased

meetmed ja süsteemse toetuse ettevõtete välisturgudele laienemiseks.

„Eesti 2035“ on seadnud sihiks tugeva, uuendusliku ja vastutustundliku majanduskeskkonna loomise. Selle sihi

elluviimine eeldab süsteemset lähenemist Eesti konkurentsieelistele ning see saab toimuda vaid kõigi

ministeeriumide koostöös.

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE 2035)“ annab

ekspordistrateegiale fookusvaldkonnad ning seab eesmärgiks tugevdada Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekust,

mis omakorda toetab ekspordivõimaluste avardamist ja lisandväärtuse loomist välisturgudel.

Majanduspoliitika plaan seab laiemad eesmärgid ja prioriteedid, mille põhjal kujundatakse ekspordistrateegia

ning mis adresseerib kõiki aspekte, mis on olulised Eesti konkurentsivõime parandamiseks eksporditurgudel.

Vähem bürokraatiat, kiirem asjaajamine, ligipääs kapitalile, efektiivsed teenused jmt aitavad vähendada ettevõtete

kulusid ning soodustavad liikumist kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumise poole.

Majanduspoliitika plaan on seadnud eesmärgiks Eesti majanduse kahekordistamise aastaks 2035. Selle eesmärgi

täitmiseks peab ka eksport kasvama vähemalt kaks korda.

Vabariigi Valitsuse „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ annab panuse Eesti majanduslike ja poliitiliste huvide

edendamisele ning keskendub tugevalt majandusdiplomaatia rollile. Välisdiplomaatiliste sihtide seadmine ja nende

saavutamine loob soodsama keskkonna ekspordistrateegia elluviimiseks ning tagab stabiilse rahvusvahelise

keskkonna, milles Eesti ettevõtetel on paremad võimalused eksporditegevust laiendada ja majanduslikku mõju

suurendada.

Välisinvesteeringute strateegia toetab ekspordistrateegiat, kuna välisinvesteeringud aitavad tuua Eestisse

kapitali, oskusteavet ja tehnoloogiat, mis suurendavad kohalike ettevõtete ekspordivõimekust. Tänased välisinvesteeringud loovad aluse homsetele eksporditoodetele ja -teenustele.

Turismistrateegia ja „Turismi pikk vaade 2035“ toetavad ekspordistrateegiat, kuna turism toob Eestisse

rahvusvahelisi kontakte ja suurendab Eesti tuntust välismaal. Edukas turism suurendab nõudlust Eesti toodete ja

teenuste järele välisriikides, tugevdades seeläbi ka eksporti.

Lisa 1. Team Estonia osapoolte rollid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi roll on üldise strateegilise suuna andmine ja poliitika

kujundamine. MKM vastutab riigi ettevõtlus- ja majanduspoliitika kujundamise eest, määrates kindlaks prioriteetsed

valdkonnad ja sektorid, kus Eesti ettevõtted võiksid olla konkurentsivõimelised.

Välisministeerium vastutab rahvusvaheliste suhete ja äridiplomaatia eest. Välisministeeriumil on oluline roll Eesti

rahvusvahelise poliitilise ja diplomaatilise keskkonna kujundamisel, mis toetab ettevõtluse rahvusvahelistumist.

Välisministeerium tagab ligipääsu kontaktidele ja pakub diplomaatilist tuge oluliste majanduspartnerite riikides.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vastutab otseselt ettevõtete nõustamise, rahalise ja praktilise toe

pakkumise ning välisinvesteeringute ja rahvusvahelise äri arendamise eest. EIS toetab ettevõtteid eksporditurgudele

sisenemisel ja aitab luua suhteid välisinvestoritega. Selleks pakutakse erinevaid teenuseid, alates ekspordialasest

nõustamisest kuni osalemiseni rahvusvahelistel messidel, ärimissioonidel ja muudel üritustel. EISil on ka võtmeroll

välisinvesteeringute ligimeelitamisel, töötades välja investeeringute soodustamise programme ja kontakteerudes

võimalike investoritega.

Välisesindused ja ekspordinõunikud annavad ettevõtetele tuge välisturgudele sisenemiseks ja turuinfo

kogumiseks. Eestil on 2024. aasta seisuga 36 välisesindust, mis pakuvad ettevõtetele välisriikides kohapealset tuge,

aitavad luua ärikontakte ja edendavad Eesti huve rahvusvaheliselt. Lisaks on Eestil 195 aukonsulit, kes on valmis

toetama Eesti ettevõtteid enam kui 90 riigis, laiendades oluliselt abi kättesaadavust ja kohalike kontaktide

võrgustikku. Täiendavalt on EISil nõunikud 14 riigis, kes jagavad põhjalikku turuinfot ning aitavad strateegilise nõu

ja kohaliku ekspertteadmisega, et suurendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet globaalsetel turgudel.

Lisa 1. Eksporti toetavad teenused

Teenus Kirjeldus Teenusepakkuja

Ekspordinõunike teenused sihtturgudel

Välisriigis resideeruva ekspordinõuniku mitmekülgne tugi, mis hõlmab turuinfo jagamist ja -teadlikkuse kasvatamist, ärikontaktide vahendamist ning loomist.

EIS

Arenduspartnerite otsing ja arenduskoostöö nõustamine

Arenduskoostöö eksperdid aitavad ettevõtetel leida ja ühendust saada nii Eestis kui üle maailma parimate ekspertidega arenduses, testimises ja sertifitseerimises, teadlaste ja teadusarendusasutustega, kes aitavad ettevõtjal arendada ja turule tuua uusi tooteid ja teenuseid.

EIS

Ärikontaktide loomine sihtturgudel

Ärikontaktide loomine sihtturgudel toimub kahel suunal: 1) Eesti ettevõtjate nõustamine eksporditurgudele sisenemisel ning 2) välisettevõtete kokkuviimine Eesti ettevõtetega. EISil on ekspordinõunikud 14 välisturul, lisaks tehakse koostööd Välisministeeriumi majandusnõunikega. Teenindatakse välisettevõtete ostusoove, et leida neile potentsiaalseid koostööpartnereid Eestis. Korraldatakse Eesti ettevõtlussektoreid tutvustavaid sihtturupõhiseid PR- ja turundustegevusi, et toetada ettevõtteid uutele välisturgudele laienemisel. Tradewithestonia.com annab välispartneritele ülevaate Eesti ekspordisektoritest, - tegevustest, erialaliitudest, uudistest ja edulugudest.

EIS

Ühisstendid rahvusvahelistel messidel

Korraldame rahvusvahelistel välismessidel riiklikke ühisstende, et aidata Eesti ettevõtetel välisturgudel edu saavutada. Ühisstendi komplekteerimisel jälgitakse, et väljas oleks tugeva ekspordipotentsiaaliga ettevõtjad, tootevalik oleks mitmekesine ja innovaatiline ning juba

EIS

kogenud ettevõtjate kõrval oleks võimalus osaleda ka alustavatel eksportööridel.

Sihtturu seminarid Korraldatakse seminare, et ettevõtted saaksid uutele turgudele sisenemiseks ja kontaktide loomiseks eelinfot. Antakse infot ja näpunäiteid, kuidas sihtturul edukalt tegutseda, millised on võimalused ja väljakutsed ning sihtriigi ärikultuuri eripärad. Samuti jagatakse infot kontaktide ja koostöövõimaluste leidmise kohta.

EIS

Visiidid ja ärimissioonid eksporditurgudele

Visiidid ja ärimissioonid pakuvad Eesti rahvusvahelise ambitsiooniga ettevõtetele võimalust suurendada enda nähtavust välisturgudel ja avastada globaalseid ekspordivõimalusi.

Sektoripõhine ärimissioon sihtturule võimaldab süvitsi tutvuda soovitud ekspordituruga. Eesmärk on saada ülevaade oma toote või teenuse võimalustest konkreetsel välisturul ja sõlmida uusi ärikontakte. Ärimissioone korraldatakse erinevatesse sihtriikidesse sektoripõhiselt.

EIS

Ekspordilaen Ekspordilaen on mõeldud Eestis toodetud kaupade eksportimise tehingute rahastamiseks ja laen väljastatakse Eesti eksportijale. Ekspordilaenu sihtotstarve on võimaldada välisostjale vähemalt kahe aasta pikkust maksetähtaega ning rahastada krediidikindlustuse preemiamakse tasumist ja vajaduse korral ka välisostjale müüdavate kaupade tootmist.

EIS

Pikaajaliste eksporditehingute kindlustus

Üle kaheaastase maksetähtajaga eksporditehingute riskide kindlustamiseks mõeldud teenused on tarnijakrediidi kindlustus ja ostjakrediidi kindlustus. Need teenused on mõeldud eksportijale, kes müüb kapitali- või kestvuskaupu (nt masinad, seadmed, tehaste sisseseade) või osutab välisriigis asuvale ostjale suures mahus teenuseid (nt väga mahukas IT-arendus), samuti sellises tehingus osalevale finantseerijale.

AS KredEx Krediidikindlustus

Saatkonna ruumide võimaldamine erialaliitude, ettevõtte või toote esitlusürituste korraldamiseks

Ettevõtjatel on võimalus koos saatkonnaga sündmusi korraldada. Võimekus on olemas suuremates saatkondades, kus on selleks sobilikud ruumid. Eraldi on seitsmes fookusriigis ettevõtjatele loodud Ettevõtluskeskuse kontseptsiooni all laiemad võimalused ürituste ja sündmuste korraldamiseks. Võimalus on korraldada nii virtuaalseid kui hübriidvormis üritusi, seminare, tootetutvustusi. Saatkond tagab ruumid ning võimalusel ka ruumide tehnilised lahendused. Ettevõtja peab katma võimalikud sündmusega kaasnevad lisakulud.

Välisministeerium

Asukohariigi ärikeskkonnast üldise ülevaate andmine ja esmane nõustamine

Eesti saatkonnad välisriikides annavad ülevaate ja jagavad materjale ärikeskkonda reguleerivatest õigusaktidest, ärikultuurist, tavadest. Muud üldist laadi päringud võivad olla nt äritingimuste, maksude, transpordikanalite,

Välisministeerium

töölubade jms kohta, samuti päringud ettevõtete andmete kontrollimiseks või statistikapäringud.

Ettevõtete seaduslike huvide kaitse, probleemide korral suhtlemine asukohariigi ametivõimudega

Ettevõtte uuele turule sisenemisel ja seal tegutsemisel võivad esile kerkida mitmed takistused või murekohad. Näiteks sihtriigi majanduskeskkonnast, seadusandlusest, bürokraatiast, hangetest ja konkurentsitingimustest tulenevad probleemid. Takistused võivad olla sihtriigis ka seoses isikute, kaupade ja kapitali liikumisega (sh ärikultuur, tavad, keeleoskus) ning tehniliste kaubandustõkete esinemine sihtriigis.

Välisministeerium

Lisa 2. Visioon fookussektorite tulevikust

Puidutööstus

Eesti puidutööstusel on oluline positsioon globaalses majanduses, keskendudes kohalikul ressursil põhineva

väärtusahela maksimeerimisele. Eestist eksporditakse kõrgelt väärindatud puidutoodangut, näiteks ehituselemente,

mööblit ja nutikaid lahendusi. Puitu kasutatakse uutes valdkondades, näiteks bioplastide, viskooskangaste,

biokütuste ja energiatõhusate ehitusmaterjalide tootmises.

Teadusasutuste, ettevõtete ja riigi tihe koostöö toetab tootmisprotsesside optimeerimist. Automatiseerimine ja

digitehnoloogiad aitavad parandada ressursside kasutust. Kohalikud väikeettevõtted ja suured tööstusettevõtted

loovad tõhusa ökosüsteemi, mis toetab nii kohalikku kasvu kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Merendussektor

Meremajanduse globaalselt kasvav ja mitmekesine turg ning Eesti ärikeskkond võimaldavad arendada, toota ja

eksportida väikeseeriate ja eriprojektidena väga keerukaid, kõrge kvaliteediga, tarku ja keskkonnasäästlikke laevu jt meretööstustooteid kogu väärtusahela ulatuses. Eesti meretööstuse konkurentsivõime põhineb headel

rahvusvahelistel koostöösuhetel ja valmisolekul rakendada oma toodetes kõige uudsemaid tehnoloogilisi lahendusi.

Eesti merendussektor on muutunud mitmekülgseks ja tugevnenud konkurentsivõimega tööstusharuks.

Laevanduses on toimunud üleminek taastuvatele energiaallikatele, mis on vähendanud süsinikujalajälge.

Autonoomsed ja kaugjuhitavad laevad on muutnud logistika efektiivsemaks ja ohutumaks.

Eesti sadamad on digitaliseeritud ja toimivad rahvusvaheliste logistikasõlmedena, kus tehnoloogia aitab

optimeerida kauba liikumist ja vähendada keskkonnamõjusid. Meretuulepargid mängivad olulist rolli

taastuvenergia tootmises ja energiajulgeoleku suurendamisel.

Eesti merendussektor on lõimunud rahvusvaheliste väärtusahelatega, pakkudes kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja

teenuseid, muutes sektori rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks.

Toidu- ja joogitööstus

Eesti toidu- ja joogisektor on kujunenud oluliseks tegijaks, keskendudes kohalikul ressursil põhinevale toodangule.

Väärindatakse kohalikke bioressursse, nagu teraviljad, marjad, liha ja piim, et toota kõrgema lisandväärtusega tooteid, sealhulgas tervisetooteid ja funktsionaalset toitu. Eesti puhtast toorainest valmistatud tooted, nagu taimsed

alternatiivid ja mahetooted, on nõutud ka eksporditurgudel.

Sektor panustab teaduskoostöösse, mis viib uute tehnoloogiate ja tootmismeetodite kasutuselevõtuni.

Täppispõllumajandus ja automatiseerimine suurendavad tootmise efektiivsust, tagades samal ajal toidu kvaliteedi

ja jälgitavuse.

Eesti toidu- ja joogisektor on mitmekesistanud oma turge ja ekspordib kõrgelt väärindatud tooteid, vastates

nõudlusele jätkusuutlike ja tervist toetavate toodete järele.

Masina- ja metallitööstus

Eesti masina- ja metallitööstus on kõrgtehnoloogiline ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline sektor, kus

domineerivad nutikad tootmislahendused, automatiseeritud tootmisliinid, robootika ja tehisintellekti rakendused.

Need on muutnud sektori tõhusamaks ja paindlikumaks, võimaldades kiiret kohandumist turu nõudlusega.

Digitaalsete kaksikute ja suurandmete kasutamine aitab optimeerida tootmist ja vähendada jäätmeid.

Rohepöörde põhimõtted on lõimitud sektori tegevusse, kasutades taastuvenergiat ja ringlusse võetud materjale.

Eesti masina- ja metallitööstus on juhtiv robootika ja automaatika lahenduste tootja, pakkudes jätkusuutlikke tooteid

nii Euroopa kui globaalsel turul.

Sektor on tihedalt seotud rahvusvaheliste väärtusahelatega ja panustab uute tehnoloogiate arendamisse, osaledes Euroopa Liidu projektides ning pakkudes lahendusi energiatõhususe ja automatiseerimise valdkondades.

Kaitsetööstus

Eesti kaitsetööstus on tehnoloogiliselt arenenud ja rahvusvaheliselt tunnustatud sektor, keskendudes

kõrgtehnoloogiliste lahenduste arendamisele. Peamised valdkonnad hõlmavad küberkaitset, mehitamata süsteeme,

robootikat ja tarkvarapõhiseid lahendusi ja laskemoona, mis toetavad kaasaegset sõjapidamist. Eesti on liider

küberjulgeolekus ja digitaalse lahinguvälja lahendustes, pakkudes tugevat konkurentsieelist.

Kaitsetööstus on lõimitud rahvusvaheliste kaitseprojektidega, osaledes Euroopa Liidu ja NATO programmides. Eesti

ettevõtted arendavad autonoomseid süsteeme ja tehisintellekti rakendusi, aidates kaasa rahvusvahelisele

julgeolekule.

Tihe koostöö teadusasutustega ja sidemed teiste tehnoloogiasektoritega tagavad Eesti kaitsetööstuse

konkurentsivõime, toetades nii riigi julgeolekut kui ka majandust.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad

Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor on jätkuvalt üks meie riigi majanduse tugisammastest ja

rahvusvaheline edulugu. E-riigi kogemused ja digilahendused, sealhulgas e-teenused, tarkvaraarendus ja

pilvetehnoloogiad, on kindlustanud Eesti juhtpositsiooni globaalses tehnoloogiavaldkonnas. Eesti IKT-ökosüsteem on tuntud teadusasutuste, idufirmade ja tehnoloogiaettevõtete uuendusmeelsuse ja tiheda koostöö poolest.

Tehisintellekti, suurandmete ja asjade interneti rakendused juhivad sektori arengut, muutes tööstusi efektiivsemaks

ja intelligentsemaks. Küberkaitse on Eesti IKT sektori üks peamisi tugevusi, pakkudes lahendusi rahvusvahelisele

turule.

IKT sektor mängib olulist rolli teiste tööstusharude digitaliseerimises ja on seotud tervisetehnoloogia,

rohetehnoloogia ja kaitsetööstusega, tagades Eesti püsiva uuenduslikkuse globaalses tehnoloogiamaailmas.

Rohetehnoloogiad

Eesti rohetehnoloogiate sektor on üks meie majanduse võtmevaldkondi, keskendudes taastuvenergiale,

energiasalvestusele ja süsiniku vähendamise tehnoloogiatele. Eesti on saavutanud edu päikese- ja tuuleenergia

tootmises ning arendanud rohelise vesiniku ja biogaasi tehnoloogiaid, mis tugevdavad energiajulgeolekut ja aitavad

saavutada süsinikuneutraalsust.

Sektori areng põhineb uuenduslikel tehnilistel lahendustel ning koostööl teadusasutuste ja tööstusega. Eesti

ettevõtted pakuvad rahvusvaheliselt nutikaid energiasüsteeme ja rohelise taristu lahendusi.

Rohetehnoloogia sektor on lõimitud Euroopa ja rahvusvaheliste energiaprojektidega, tagades Eesti innovatsiooni

juhtpositsiooni ja panustades majanduse kasvu ning keskkonnasäästlikkusse.

Tervisetehnoloogiad

Eesti tervisetehnoloogiasektor on rahvusvaheliselt tunnustatud innovatsioonikeskus, pakkudes tipptasemel

tervisetehnoloogiaid ja -teenuseid. Sektor põhineb teadusasutuste, tervishoiuasutuste ja ettevõtete tihedal koostööl,

kus arendatakse digitaalseid lahendusi ja tervishoiuautomatiseerimise süsteeme. Terviseandmete kasutamine ja analüüs on saanud Eesti peamiseks konkurentsieeliseks haiguste ennetamisel ja täppismeditsiinis.

E-tervise ja digitaalsete teenuste arendamine on viinud Eesti juhtpositsioonile digitaalse tervishoiu lahendustes,

nagu kaugravi ja tehisintellekti kasutamine diagnostikas. Personaalmeditsiini lahendused on laialdaselt kasutusel, võimaldades kohandatud ravi.

Eesti tervisetehnoloogiasektor on ka oluline eksportija, osaledes rahvusvahelistes projektides ja pakkudes

kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Sektori kasv on seotud tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamise ja ennetava

tervishoiu edendamisega uuenduslike tehnoloogiate abil.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

09.05.2025 nr 10-1/1871-1

Ekspordistrateegia kooskõlastamine

Austatud minister,

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ekspordistrateegia eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: ekspordistrateegia

Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Erialaliidud

Anneli Arro +372 5884 3388

[email protected]