COM(2025) 194 Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi, Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 8.5.2025

COM(2025) 194 final

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

concerning new negotiating directives for a regional Free Trade Agreement and

bilateral Free Trade Agreements with the countries of the Cooperation Council for the

Arab States of the Gulf and respectively the Kingdom of Bahrain, the State of Kuwait,

the Sultanate of Oman, the State of Qatar, the Kingdom of Saudi Arabia and the State

of the United Arab Emirates

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

The Council authorised the Commission to open negotiations in 1989, on behalf of the

European Community, with the countries of the GCC on an inter-regional free trade

agreement and, as appropriate, on bilateral free trade agreements. After more than ten years of

region-to-region negotiations with the GCC, in 2001, the Council adopted revised negotiating

directives to reinvigorate those negotiations. The negotiations eventually came to a standstill

in 2008 due to insurmountable differences in ambitions for a free trade agreement. Several

attempts were made since then to resume discussions for a regional free trade agreement.

However, these have not yet resumed.

Notwithstanding the present standstill of the negotiations, at the EU-GCC Summit of 16

October 2024 both parties agreed that the EU-GCC trade and investment relationship “must

be developed, as appropriate, through multilateral, regional, and bilateral frameworks” and

that both sides “will continue to explore tailor-made agreements supporting trade and

investments”.

The Joint Statement of the EU-GCC Summit of 16 October 2024 reaffirmed also the EU and

GCC members’ “mutual interests and ambition, tapping into the opportunities offered by an

enhanced business and investment environment, the green and digital transitions, sustainable

energy, connectivity, and advancing on sectoral cooperation in areas contributing to the goal

of enhanced economic integration and diversification of our respective economies”.

In line with these commitments and with the objectives of the EU’s Joint Communication on

the Strategic Partnership with the Gulf of May 2022, which called for consolidating the EU

economic bilateral partnerships with the GCC countries, the EU is offering the possibility of

negotiating free trade agreements with those Gulf partners that are interested and share the

EU’s level of ambition in parallel to the bilateral Strategic Partnership Agreements. These

agreements would be complementary to the existing EU-GCC trade and investment

partnership.

In this view, the new draft negotiating directives aim to update and replace the previous

negotiating directives from 1989, as revised in 2001, taking into account the need to enhance

the existing regional and bilateral trade cooperation by aligning it with the ambitious strategic

orientations underway in the EU and in the GCC countries contributing to promote

international standards, economic reforms and improving the business climate. The new

negotiating directives will also take into account advanced rules for traders and investors with

sustainability at its core, to allow to broaden engagement to new areas of cooperation and to

provide for new market access opportunities with the objective to strengthen the EU’s role as

a privileged partner of the Gulf countries.

EN 2 EN

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

The proposed negotiating directives will further support modern agreements with GCC

countries, which will build on a Joint Communication for a Strategic Partnership with the

Gulf and complement and form part of a broader network of agreements between the EU and

its international partners.

The first-ever EU-GCC Summit, held in Brussels on 16 October 2024, underlined the

commitment to a more ambitious framework and reaffirmed both sides’ resolve to elevate the

EU-GCC Strategic Partnership and strengthen cooperation through multilateral, regional, and

bilateral frameworks.

• Consistency with other Union policies

The modern agreements with GCC countries are relevant for the EU's 2024-2029 trade policy

priorities, notably to increase the EU's strategic competitiveness, diversify trade links and

supply chains, encourage investment and strengthen sustainability of the EU economy. They

will also align with key policy priorities stemming from the Global Gateway strategy, the

European Green Deal, promoting the increase EU's strategic competitiveness, encouraging

investment and strengthening sustainability of the EU economy (ie the new Industrial

strategy) and should be seen as contributing to the development of a future bilateral Strategic

Partnership Agreement and Middle East Strategy.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The recommended draft Council decision for the adoption of revised negotiating directives

concerns the negotiation of agreements that fall within the common commercial policy and

may also include specific commitments on transport. For that reason, the substantial legal

base is provided for by the first subparagraph of Article 207(4) TFEU, and for the transport

aspects by Article 91 and Article 100(2) TFEU. Regarding the procedure, Article 218(1)

TFEU stipulates that the specific rules of Article 207 TFEU have to be applied with regard to

the provisions falling under the common commercial policy. Concerning the transport

provisions Article 218 TFEU is relevant for determining the procedural legal base.

Furthermore, the procedural legal base distinguishes between the recommendation of the

Commission and the decision of the Council. Therefore, the recommendation of the

Commission has to be based on the second subparagraph of Article 207(3) TFEU and on

Article 218(3) TFEU. For the Council decision the procedural base is the third subparagraph

of Article 207(3) TFEU and Article 218 (4) TFEU. Overall, the recommendation for a

Council decision has to be based on the TFEU, and in particular Article 91, Article 100(2) and

the first subparagraph of 207(4), in conjunction with the second and third subparagraphs of

Article 207(3), Article 218(3) and Article 218 (4) thereof.

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

The common commercial policy is a matter of exclusive competence of the Union in

accordance with Article 3(1)(e) TFEU. The negotiation of international agreements covering

commitments on the provision of services in the area of transport has become an exclusive

competence in accordance with Article 3(2) TFEU.

• Proportionality

The negotiation of the envisaged agreements does not go beyond what is necessary or

appropriate to achieve the policy objectives of the common commercial policy.

EN 3 EN

• Choice of the instrument

The recommendation is the only legal instrument available for the Commission to initiate an

adaptation of the Council negotiating directives.

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

Not applicable.

• Stakeholder consultations

A wide stakeholders consultations process involving the private sector, trade unions, and

other non-governmental organisations will be carried out as part of the Sustainable Impact

Assessment providing an opportunity to express views, expectations and concerns.

Complementary information will be sought in academic literature, think-tank and NGO

reports, and any other relevant reputable source, which could contribute to obtaining

additional information on the possible impact of the agreements.

• Collection and use of expertise

Not applicable

• Impact assessment

A Sustainable Impact Assessment of the agreements will be carried out in parallel to the

negotiations.

• Regulatory fitness and simplification

Not applicable.

• Fundamental rights

The recommendation concerns negotiating directives which the Council addresses to the

Commission. It has no effects on the fundamental rights established in the Charta of

Fundamental Rights of the European Union.

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

The recommendation has no budgetary implications.

EN 4 EN

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

concerning new negotiating directives for a regional Free Trade Agreement and

bilateral Free Trade Agreements with the countries of the Cooperation Council for the

Arab States of the Gulf and respectively the Kingdom of Bahrain, the State of Kuwait,

the Sultanate of Oman, the State of Qatar, the Kingdom of Saudi Arabia and the State

of the United Arab Emirates

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 91, Article 100(2) and the first subparagraph of 207(4), in conjunction with the second

and third subparagraphs of Article 207(3), Article 218(3) and Article 218 (4) thereof,

Having regard to the recommendation from the European Commission,

Whereas:

(1) In 1989 the Council authorised the Commission to open negotiations, on behalf of the

European Community, with the countries of the GCC on an inter-regional free trade

agreement or on bilateral free trade agreements. In 2001, the Council adopted revised

negotiating directives to reinvigorate those negotiations.

(2) Since 2008 the Free Trade Agreement negotiations between the EU and the countries

of the Cooperation Council for the Arab States of the Gulf are stalled.

(3) On 20 June 2022 the Council endorsed the “Joint Communication on a strategic

partnership with the Gulf”, called for comprehensive and stronger partnership between

the EU and the GCC and its Member States. 1

(4) The first ever EU-GCC Summit, held in Brussels on 16 October 2024, underscored the

growing significance of EU-GCC relations and reconfirmed the EU’s commitment to a

more ambitious partnership with the Gulf countries, including on trade and investment

related matters.

(5) In the Joint Statement of the EU-GCC Summit of 16 October 2024 the countries of the

Cooperation Council for the Arab States of the Gulf expressed renewed interest to

further develop their trade and investment relations with the EU through multilateral,

regional, and bilateral frameworks, as appropriate.

(6) Given the EU’s and GCC members’ mutual interests and ambition to tap into the

opportunities offered by an enhanced trade and investment partnership the EU is

offering the possibility of negotiating free trade agreements with those Gulf partners

that are interested and share the EU’s level of ambition in line with the objectives set

out in the “Joint Communication on a strategic partnership with the Gulf” of June

2022.

(7) With the objective to strengthen the EU’s role as a privileged partner of the GCC

countries the new negotiating directives aim to enhance the existing regional and

1 Joint Communication on a “Strategic Partnership with the Gulf” | EEAS

EN 5 EN

bilateral trade cooperation by aligning it with the ambitious strategic orientations

underway in the EU and in the GCC countries,

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

The negotiating directives for a regional Free Trade Agreement and bilateral Free Trade

Agreements with the countries of the Cooperation Council for the Arab States of the Gulf and

respectively the Kingdom of Bahrain, the State of Kuwait, the Sultanate of Oman, the State of

Qatar, the Kingdom of Saudi Arabia and the State of the United Arab Emirates adopted 1989,

as revised in 2001, are replaced by the negotiating directives as set out in the Annex to this

Decision.

Article 2

This Decision is addressed to the Commission.

Done at Brussels,

For the Council

The President

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 8.5.2025

COM(2025) 194 final

ANNEX

ANNEX

to the

Recommendation for a Council Decision

concerning new negotiating directives for a regional Free Trade Agreement and

bilateral Free Trade Agreements with the countries of the Cooperation Council for the

Arab States of the Gulf and respectively the Kingdom of Bahrain, the State of Kuwait,

the Sultanate of Oman, the State of Qatar, the Kingdom of Saudi Arabia and the State

of the United Arab Emirates

EN 1 EN

ANNEX

NEGOTIATING DIRECTIVES FOR A REGIONAL FREE TRADE AGREEMENT

AND BILATERAL FREE TRADE AGREEMENTS WITH THE COUNTRIES OF THE

COOPERATION COUNCIL FOR THE ARAB STATES OF THE GULF, AND

RESPECTIVELY THE KINGDOM OF BAHRAIN, THE STATE OF KUWAIT, THE

SULTANATE OF OMAN, THE STATE OF QATAR, THE KINGDOM OF SAUDI

ARABIA AND THE STATE OF THE UNITED ARAB EMIRATES

A. NATURE AND SCOPE OF THE AGREEMENTS

These negotiating directives are intended to guide the Commission in the negotiations aiming,

as appropriate, for a region-to-region free trade agreement with the member countries of the

Cooperation Council for the Arab States (GCC) and free trade agreements with one or several

individual GCC member countries (“the agreements”), which could be extended to all GCC

member countries at a later stage.

The EU’s trade and investment relations with the GCC member countries are currently

covered by the Partnership and Cooperation Agreement (PCA) of 1989.1 The PCA focuses on

economic cooperation and development, which corresponded to the main interests of the

parties at the time. Although those objectives remain valid, further modernisation and

strengthening of economic links with the Gulf region are necessary to meet the demands of

modern trade relations, including contributing to the EU’s strategic competitiveness and

economic security

The Council authorised the Commission to open negotiations in 1989, on behalf of the

European Community, with the countries of the GCC on an inter-regional free trade

agreement or on bilateral free trade agreements. After more than ten years of region-to-region

negotiations with the GCC, in 2001, the Council adopted revised negotiating directives to

reinvigorate those negotiations while taking into account new international obligations, in

particular the establishment of the World Trade Organisation. The negotiations eventually

came to a standstill in 2008 due to insurmountable differences in ambitions for a free trade

agreement. Several attempts were made since then to resume discussions for a regional free

trade agreement. However, to this date these efforts have been unsuccessful.

Notwithstanding the present standstill of the negotiations, at the EU-GCC Summit of 16

October 2024 both parties agreed that the EU-GCC trade and investment relationship “must

be developed, as appropriate, through multilateral, regional, and bilateral frameworks” and

that both sides “will continue to explore tailor-made agreements supporting trade and

investments”.

In line with these commitments and with the objectives of the EU’s Joint Communication on

the Strategic Partnership with the Gulf of May 2022, which called for consolidating the EU

economic bilateral partnerships with the GCC countries, the EU is offering the possibility of

negotiating free trade agreements with those Gulf partners that are interested and share the

EU’s level of ambition.2 These agreements would be complementary to the existing EU-GCC

trade and investment partnership and to the objective of an EU-GCC region-to-region free

trade agreement.

1 EUR-Lex - 21989A0225(01) - EN - EUR-Lex 2 Joint Communication on a “Strategic Partnership with the Gulf” | EEAS

EN 2 EN

The Joint Statement of the EU-GCC Summit of 16 October 2024 reaffirmed also the EU and

GCC members’ “mutual interests and ambition, tapping into the opportunities offered by an

enhanced business and investment environment, the green and digital transitions, sustainable

energy, connectivity, and advancing on sectoral cooperation in areas contributing to the goal

of enhanced economic integration and diversification of our respective economies”. These

agreements will reflect the ambitious strategic orientations underway in the EU and in the

GCC countries contributing to promoting international standards, economic reforms and

improving the business climate. By enabling a wide scope for cooperation, the agreements

will provide for new market access opportunities and clear rules for traders and investors with

sustainability at its core.

The agreements should exclusively contain provisions related to trade and investment related

areas applicable between the parties. The agreements should be ambitious, comprehensive and

fully consistent with World Trade Organisation (WTO) rules and taking into account the

parties’ commitments under the WTO.

However, the agreements should have a high level of ambition going beyond existing

commitments taken in the framework of the WTO.

The agreements should provide for the progressive and reciprocal liberalisation of trade in

goods, services and foreign direct investment. They will include detailed rules to promote,

facilitate or govern such trade and foreign direct investment. All commitments under the

agreements are undertaken with a view to have a direct and immediate impact on trade and in

compliance with EU law. All elements will be negotiated in parallel and will form part of a

single undertaking ensuring a balanced outcome between the elimination of duties, the

elimination of unnecessary regulatory obstacles to trade and an improvement in rules, leading

to an effective opening of each other’s markets. The agreements should only include

obligations in such areas covered by the competence of the parties to the agreements,

including parties at national or local level such as national or local governments.

The agreements should ensure that all levels of government, including sub-central authorities

and relevant entities, comply with their commitments set out in the agreements.

The agreements should recognise that sustainable development is an overarching objective of

the parties and that they aim at ensuring and facilitating respect of international environmental

and labour agreements and standards. Therefore, the agreements should include the Paris

Agreement among their essential elements. The agreements should also contribute to the

promotion of sustainable development and broader EU and international standards values,

inter alia by including trade-related provisions on labour and environment, including through

responsible business conduct, responsible governance of tenure of land, fisheries and forests,

responsible agriculture investment and transparency. To address such measures, sustainable

development should be taken into account throughout the agreements, including in the form

of a specific chapter on trade and sustainable development, covering both social and

environmental standards.

The economic, environmental and social impacts of the trade and investment provisions

(including on gender equality and women’s rights) should be examined by means of an

independent Sustainability Impact Assessment (SIA), which should be undertaken in parallel

with the negotiations. The Commission should ensure that the SIA is conducted in regular

dialogue with all relevant stakeholders from civil society. The SIA should be finalised prior to

the conclusion of the negotiations and its findings should be taken into account in the

negotiating process. The SIA feedback should: (a) clarify the likely effects of the agreements

on sustainable development and climate, and the potential impact in other countries, in

particular least developed countries and, where relevant, overseas countries and territories

EN 3 EN

associated to and outermost regions of the Union; and (b) to propose measures to maximise

the benefits of the agreements and to prevent or minimise potential negative impacts.

B. PROPOSED CONTENT OF THE AGREEMENTS

Preamble, General Principles

In view of liberalising bilateral trade and foreign direct investment, the agreements should

refer, inter alia, to:

• the principles and objectives of the EU's external action;

• the commitment of the parties to sustainable development and the contribution of

international trade to sustainable development in its economic, social and

environmental dimensions, including economic development, poverty reduction, full

and productive employment and decent work for all, the protection and preservation

of the environment and natural resources;

• the additional commitment of the parties to fully comply with their rights and

obligations arising from WTO membership;

• the commitment of the parties to enhance consumer welfare through policies

ensuring a high level of consumer protection and economic well-being;

• the commitment of the parties to prevent and remove non-tariff-related obstacles to

trade and foreign direct investment;

• the right to regulate economic activity in the public interest in accordance with

international obligations, to achieve legitimate public policy objectives such as the

protection and promotion of public health, social services, public education, safety,

the environment, public morals, social or consumer protection, financial stability,

privacy and data protection and the promotion and protection of cultural diversity;

• the objective of the parties to create a new framework for economic relations

between the parties and above all for the development of trade and foreign direct

investment;

• the shared objective of the parties of taking into account the particular challenges

faced by small and medium sized enterprises (SMEs) in contributing to the

development of trade and foreign direct investment;

• the commitment of the parties to communicate and consult on the implementation of

the Agreements with all relevant stakeholders from civil society, including the

private sector, trade unions, and other non-governmental organisations.

Objectives

The agreements should confirm the joint objective of progressively and reciprocally

liberalising substantially all trade in goods and services and foreign direct investment, in full

compliance with WTO rules, notably Article XXIV of the General Agreement on Tariffs and

Trade (GATT 1994) and Article V of the General Agreement on Trade in Services (GATS).

The agreements should ensure a high level of market access for public procurement, and

trade-related intellectual property rights (IPR), including geographical indications, and

strengthen dialogue and cooperation on technical and regulatory frameworks.

The agreements should recognise that sustainable development is an overarching objective of

the parties and should ensure and facilitate respect of international environmental and social

agreements and standards in order to promote trade. The agreements should ensure that the

EN 4 EN

parties do not encourage trade or foreign direct investment by lowering domestic

environmental, labour or occupational health and safety legislation, and standards or by

relaxing core labour standards or laws aimed at protecting and promoting cultural diversity.

Trade in Goods

The aim of the agreements is to ensure the highest possible degree of trade liberalisation, in

line with the priority of fostering the competitiveness of the EU. The agreements should cover

substantially all trade in goods between the parties. It should also include provisions limiting

the use of trade restrictive practises, such as import and export restrictions, including import

and export monopolies, import and export licencing, fees and formalities, transit, temporary

admission of goods, repaired goods.

Rules of origin

Rules of origin and provisions providing for administrative co-operation should be trade

facilitating and simpler and should take into account the standard preferential rules of origin

of the EU and the interests of the EU.

Anti-fraud measures

The agreements should include an enhanced administrative co-operation that sets out

procedures and appropriate measures that the Parties may take where a lack of administrative

co-operation in customs matters, irregularities or fraud are established.

The agreements should include an effective and enforceable anti-fraud clause covering

instances of lack of cooperation as well as irregularities or fraud.

The agreements should also include the obligation for the competent authorities of the GCC

member countries to cooperate with the European Public Prosecutor’s Office (EPPO) in the

investigations and prosecutions of crimes affecting the financial interests of the European

Union, in accordance with the existing relevant mutual legal assistance instruments or other

applicable provisions.

Management of administrative errors

The agreements should include provisions to examine jointly the possibility of adopting

appropriate measures in case of errors committed by the competent authorities in the

application of the preferential rules of origin.

Trade defence

Anti-dumping and anti-subsidy provisions of the agreements should include increased

transparency obligations than the current PCA, the lesser duty rule in anti-dumping

investigations and the public interest test.

Global safeguards provisions of the agreements should include increased transparency,

consultations before imposition of definitive measures and the least disruptive form of

measures. The agreements should also include a temporary bilateral safeguard mechanism

covering preferential trade.

Customs and trade facilitation, and mutual administrative assistance in customs matters

The agreements should establish strong customs cooperation between the customs authorities

of the parties, ensuring the correct application and enforcement of customs legislation for a

transparent and predictable trade environment. This should include measures to reinforce risk

management and effective customs controls through the exchange of customs-related

information. The agreements should include measures to ensure effective and timely

EN 5 EN

cooperation on concerns and risks relating to the circumvention of EU restrictive measures

including the exchange of customs and trade data and include the possibility to take restrictive

measures, to address risks arising from e-commerce and establish cooperation on prohibitions

and restrictions.

The agreements should include a protocol on mutual administrative assistance in customs

matters.

The agreements should include provisions to facilitate legitimate trade. They should improve

customs practices such as those related to the clearance of goods such as risk management,

advance ruling and authorised traders. They should ensure the right to appeal binding

decisions and contribute to both, simplifying customs procedures and ensuring their proper

enforcement in compliance with international conventions and standards applicable in the

field of customs and trade facilitation, including those developed by the WTO and the World

Customs Organization. The agreed procedures and forms of cooperation should also take into

account the level of harmonisation achieved between GCC countries.

Technical barriers to trade

The agreements should address unnecessary obstacles to trade stemming from standards,

technical regulations, and conformity assessment procedures, for example, by promoting the

recognition of a supplier’s declaration of conformity. It should build on the WTO Technical

Barriers to Trade Agreement, improve its application, and, where appropriate, introduce

provisions going beyond its scope.

Sanitary and phytosanitary measures

The agreements should build on and go beyond the WTO Agreement on Sanitary and

Phytosanitary (SPS) Measures, with the aim to facilitate access to each party’s market while

protecting human, animal or plant life or health. SPS provisions should cover issues such as

transparency, the recognition of equivalence, risk assessment and analysis, recognition of

regionalisation measures for animal and plant health disease/pest control, control, inspection

and approval procedures, transparency of SPS measures, recognition of the EU as a single

entity including fast track procedures for market access applications taking into account the

harmonised SPS policy of the EU, implementation of pre-listing of food-producing

establishments, regulatory cooperation, cooperation on animal welfare and antimicrobial

resistance, and the creation of a mechanism to address expeditiously specific trade concerns

related to SPS measures. SPS provisions should also include cooperation on sustainable food

systems. Procedures and forms of cooperation should also take into account the level of

harmonisation achieved between GCC countries.

Animal welfare

The agreements should promote continued cooperation and exchanges on animal welfare, and

the discussion, inter alia, of possible commitments on equivalence on animal welfare between

the parties. The EU standards on animal welfare should serve as a basis for the negotiations.

Intellectual property rights and geographical indications

The agreements should go beyond the Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual

Property Rights (TRIPS). On intellectual property rights (IPRs), there should be the objective

of strengthening IPRs protection and enforcement, in particular with respect to the fight

against counterfeiting and piracy, and control at the customs and border measures. The

agreements should include detailed provisions on the enforcement of IPRs and the protection

of all types of IPRs, including copyright and related rights, trademarks, industrial designs,

EN 6 EN

patents including supplementary protection certificates for medicinal and plant protection

products, trade secrets, regulatory data protection and protection of plant varieties, and

provisions on effective recognition and protection of geographical indications.

Competition, subsidies and state-owned enterprises

The agreements should include provisions on:

(a) enforcement of competition law (including restrictive agreements, cartels, abuse of

dominance and merger review), principles of transparency, due process, procedural

fairness and non-discrimination, in line with the Party's law;

(b) subsidies including the prohibition of certain subsidies and transparency provisions

regarding subsidies to enterprises producing goods and/or providing services; and

(c) state-owned enterprises, designated monopolies and enterprises granted special rights

or privileges with respect to non-discriminatory treatment, commercial

considerations, neutral regulation and transparency. Such rules should apply at

different levels of government and sectors and should not affect public service

obligations.

Procedures and cooperation should also take into account the level of harmonisation achieved

between GCC countries.

Public procurement

The agreements should aim at setting disciplines in public procurement procedures and at

providing market access opportunities covering both, bilateral and GCC relations.

They should aim at improving transparency, non-discrimination and procedural fairness

notably by introducing provisions for the use of electronic means, including for the

publication of procurement information, notices, tender documentation and the receipt of

tenders.

Negotiations on market access should be based on the principle of national treatment.

National treatment should ensure treatment no less favourable than that accorded to domestic

goods, services and suppliers.

Negotiations should achieve a comprehensive coverage of procurement in all sectors at all

levels of government, as well as coverage of procurement by state owned enterprises and

undertakings with special or exclusive rights notably in the utilities sector. Procurement of

goods, services and public works should be covered with limited exceptions. In addition,

commitments in relation to concessions and public-private partnerships/concessions should be

considered.

Trade and sustainable development

The agreements should include provisions on sustainable development of relevance in a trade

and investment context. They should promote the implementation of the 2030 Agenda for

sustainable development.

The agreements should recognise the right of a party to regulate in the labour and

environmental area, ensuring consistency with internationally agreed standards and

agreements.

The agreements should encourage parties to achieve and uphold overall high levels of

environmental and labour protection, and not to lower those levels of protection to encourage

EN 7 EN

trade or investment. This should include a commitment not to derogate from or fail to enforce

domestic labour or environmental laws.

The agreements should include provisions to promote adherence to and effective

implementation of relevant internationally agreed environmental, human rights and labour

principles, rules and standards, including all fundamentalprinciples and rights at work as

defined by the International Labour Organization’s Declaration on Fundamental Principles

and Rights at Work, as amended in 2022, the ILO’s fundamental instruments, and all other

relevant international labour standards, including labour protection, and labour inspection, as

well as relevant multilateral environmental agreements, including the UN Framework

Convention on Climate Change and the Paris Agreement. The agreements should include a

commitment by each Party to make continued and sustained efforts towards ratifying any

outstanding ILO fundamental conventions.

The agreements should promote cooperation on and a greater contribution of trade and

investment to sustainable development, including by addressing areas such as the facilitation

of trade in environmental and climate-friendly goods and services and the promotion of

responsible business conduct and due diligence, having regard to internationally recognised

instruments and encouraging parties to use international practices, including OECD and

sector-specific guidelines.

The agreements should also contain commitments promoting trade in legally obtained and

sustainably managed natural resources, in particular in relation to biodiversity, fauna and

flora, aquatic ecosystems, forestry products, and marine biological resources and aquaculture,

and should cover relevant international instruments and practices. It should also promote trade

favouring low-emission, climate resilient development.

The agreements should include provisions on trade and gender equality, including the parties’

commitment to strive to promote equal rights, treatment, and opportunities and to effectively

implement their obligations under international agreements addressing gender equality and

women’s rights, including the Convention on the Elimination of all Forms of Discrimination

Against Women.

Services and investment

The negotiations should aim at the progressive and mutual liberalisation of trade in services

and foreign direct investment, beyond the parties’ WTO commitments. In line with Article V

of GATS, the Agreement should include substantial sectoral coverage and should apply to all

modes of supply.

In particular, the agreements should contain regulatory disciplines. The agreements should

include provisions on investment, cross-border supply of services and temporary presence of

natural persons for business purposes), domestic regulation, as well as regulatory frameworks

for specific services sectors (e.g. international maritime transport services, delivery services,

telecommunication services and financial services).

For the EU and its Member States the possibility should be maintained to preserve and

develop their capacity to define and implement cultural and audio-visual policies for the

purposes of preserving their cultural diversity. Audiovisual services should therefore be

excluded from the scope of liberalisation of services and investment.

Digital trade

The agreements should include horizontal regulatory disciplines applying to trade enabled by

electronic means to ensure predictability and legal certainty for businesses, to provide a

EN 8 EN

secure online environment for consumers, and to address unjustified data localisation

requirements, which should not affect the EU’s personal data protection rules and should

preserve the policy space required to develop and implement the EU legal framework in this

area. Such disciplines should comply with the EU legal framework on the protection of

personal and non-personal data.

Such disciplines should be in line with the EU legal framework and preserve the regulatory

autonomy required to implement and develop the EU's data and digital policies. In particular,

the EU should not agree to disciplines or commitments that could affect its legal framework

on cybersecurity, notably on a high common level of security of networks and information

systems across the EU. The EU and its Member States intend to maintain the possibility to

preserve and develop their capacity to define and implement cultural and audio-visual policies

for the purposes of preserving their cultural diversity. The European Union should not agree

to rules or commitments for audio-visual services.

Capital movements, payments and transfers and temporary safeguard measures

The agreements should include provisions to ensure that capital movements, payments and

transfers that are necessary to give effect to the commitments under the agreements are not

restricted. The agreements should contain the standard prudential carve-out and safeguard

provisions to ensure the EU’s ability to take measures for the operation of the EU’s economic

and monetary union and measures in relation to balance-of-payments or external financial

difficulties. These should be in accordance with the Treaty on the Functioning of the

European Union.

Energy and raw materials

The agreements should include specific trade and investment disciplines on energy and raw

materials, notably limiting price distortions, facilitating energy and raw materials investments,

promoting market access to energy grids and facilitating renewable investments, ensuring

environmental impact assessment and offshore safety standards. It should also include further

cooperation in energy and raw materials.

In particular, cooperation on energy should cover renewable energy, renewable fuels of non-

biological origin (hydrogen), as well as energy efficiency, energy infrastructure and regional

market integration, sustainable energy and clean technology supply chains, carbon capture,

utilisation and storage solutions, including direct air capture, as well as methane emissions

abatement in the oil, gas and coal sectors, in line with EU and international rules (OGMP 2.0).

Cooperation should also cover energy transition from hydrocarbon resources to decarbonised

ones, aiming to promote regional cooperation and connectivity in energy.

Further cooperation activities should also be proposed for the sector of critical minerals. This

should include cooperation to reduce or eliminate measures taken by third parties to distort

raw materials trade and facilitate trade and investment linkages to ensure the establishment of

well-functioning, sustainable and resilient raw materials supply chains, cooperation in the

areas of responsible sourcing of critical raw materials and raw materials value chains

sustainability in line with UN and ESG standards and research and innovation along the

whole raw materials value chain.

Small and medium sized enterprises

The agreements should facilitate the participation of SMEs on both sides in trade between the

EU and the GCC members through ‘commitments on sharing market access information’ and

EN 9 EN

creating an ‘appropriate institutional set-up’, meant to ensure that the needs of SMEs of both

sides are taken into account in the implementation of the agreement.

Good regulatory practices

The agreements should recognise the importance of good regulatory practices and the role

regulatory cooperation can play in avoiding trade barriers resulting from unnecessary

divergent regulatory approaches and promoting international trade and investment.

To define an effective regulatory cycle and cultivate a coherent and trade-facilitating

regulatory environment, good regulatory practices' provisions should cover internal

coordination, regulatory processes and mechanisms, early information, public consultations,

impact assessments, retrospective evaluation regulatory register, information exchange.

The agreements should also provide the possibility of engaging in joint dialogue on those

matters with all GCC partners.

Transparency

The agreements should facilitate access to information for economic operators and the general

public concerning regulatory requirements and the responsible public administrations, while

building on relevant WTO obligations (Article X of GATT 1994).

The main provisions should cover (national and GCC level measures), publication, enquiries,

administration of measures of general application and review and appeal.

Exceptions

Exceptions should be provided to allow a party to take measures for the protection of health

or the environment or for essential security, including the Union’s standard tax exception

clause for trade agreements, which should ensure compatibility of specific elements in the

area of direct taxation with EU trade policy.

Dispute settlement

The agreements should include an effective dispute settlement mechanism covering all

provisions and providing for rulings binding on the parties. The dispute settlement mechanism

should be transparent, open and based on experience gained in the WTO and the EU’s

bilateral trade agreements. Proceedings should involve three steps: consultations; panel

proceedings; and compliance. A non-binding mediation mechanism should also be available

as alternative form of dispute resolution covering non-violation complaints.

Other issues

The agreements could include additional provisions related to the trade and economic

relationship where, in the course of negotiations, the parties have expressed their mutual

interest.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 8.5.2025

COM(2025) 194 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja

kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide

koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi,

Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu volitas komisjoni alustama 1989. aastal Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi

Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega piirkondliku vabakaubanduslepingu või kahepoolsete

vabakaubanduslepingute üle. Pärast enam kui kümme aastat kestnud piirkondadevahelisi

läbirääkimisi Pärsia lahe koostöönõukoguga võttis nõukogu 2001. aastal vastu muudetud

läbirääkimisjuhised, et neid läbirääkimisi uuesti elavdada. Läbirääkimised seiskusid lõpuks

2008. aastal ületamatute erinevuste tõttu vabakaubanduslepingu eesmärkides. Sellest ajast

alates on tehtud mitmeid katseid jätkata arutelusid piirkondliku vabakaubanduslepingu üle.

Arutelusid aga ei ole veel uuesti alustatud.

Hoolimata läbirääkimiste praegusest seisakust leppisid mõlemad pooled ELi ja Pärsia lahe

koostöönõukogu 16. oktoobri 2024. aasta tippkohtumisel kokku, et ELi ja Pärsia lahe

koostöönõukogu kaubandus- ja investeerimissuhteid „tuleb vajaduse korral arendada

mitmepoolsete, piirkondlike ja kahepoolsete raamistike kaudu“ ning et „mõlemad pooled

jätkavad kaubandust ja investeeringuid toetavate individuaalselt kohandatud lepingute

uurimist“.

ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu 16. oktoobri 2024. aasta tippkohtumise ühisavalduses

kinnitati taas ka ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu liikmete vastastikuseid huve ja

ambitsioone kasutada ära võimalusi, mida pakuvad tõhustatud ettevõtlus- ja

investeerimiskeskkond, rohe- ja digipööre, säästlik energia, ühendatus ning valdkondliku

koostöö edendamine valdkondades, mis aitavad kaasa meie majanduste suuremale

majanduslikule integratsioonile ja mitmekesistamisele.

Kooskõlas nende kohustustega ja eesmärkidega, mis on esitatud ELi 2022. aasta mai

ühisteatises strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega, milles kutsuti üles tugevdama

ELi kahepoolseid majanduspartnerlusi Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega, pakub EL

võimalust pidada läbirääkimisi vabakaubanduslepingute üle nende Pärsia lahe partneritega,

kes on sellest huvitatud ja kes jagavad ELi ambitsioonikust, ning teha seda paralleelselt

kahepoolsete strateegilise partnerluse lepingute üle peetavate läbirääkimistega . Need

lepingud täiendaksid olemasolevat ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu kaubandus- ja

investeerimispartnerlust.

Sellega seoses on uute läbirääkimisjuhiste eelnõu eesmärk ajakohastada ja asendada eelmised,

1989. aasta läbirääkimisjuhised, mis vaadati läbi 2001. aastal, võttes arvesse vajadust

tõhustada olemasolevat piirkondlikku ja kahepoolset kaubanduskoostööd, viies selle

vastavusse ELis ja Pärsia lahe koostöönõukogu riikide praeguste ambitsioonikate strateegiliste

suunistega, mis aitavad kaasa rahvusvaheliste standardite edendamisele, majandusreformidele

ja ettevõtluskliima parandamisele. Uutes läbirääkimisjuhistes võetakse arvesse ka täiendatud

eeskirju kauplejatele ja investoritele, mille keskmes on kestlikkus, et anda võimalus kaasata

uusi koostöövaldkondi ja pakkuda uusi turulepääsu võimalusi, tugevdamaks ELi rolli Pärsia

lahe riikide privilegeeritud partnerina.

ET 2 ET

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kavandatud läbirääkimisjuhistega toetatakse veelgi ajakohaste lepingute sõlmimist Pärsia

lahe koostöönõukogu riikidega ning need toetuvad ühisteatisele strateegilise partnerluse kohta

Pärsia lahe riikidega ning täiendavad ELi ja tema rahvusvaheliste partnerite vaheliste

lepingute laiemat võrgustikku ja on osa sellest.

16. oktoobril 2024 Brüsselis toimunud esimesel ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu

tippkohtumisel rõhutati pühendumust ambitsioonikamale raamistikule ning kinnitati taas

mõlema poole tahet tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu strateegilist partnerlust

ning tihendada koostööd mitmepoolsete, piirkondlike ja kahepoolsete raamistike kaudu.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Praegu sõlmitavad lepingud Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega on olulised ELi 2024.–

2029. aasta kaubanduspoliitika prioriteetide jaoks, eelkõige selleks, et suurendada ELi

strateegilist konkurentsivõimet, mitmekesistada kaubandussidemeid ja tarneahelaid,

soodustada investeeringuid ja muuta ELi majandus kestlikumaks. Samuti on need kooskõlas

peamiste poliitiliste prioriteetidega, mis tulenevad strateegiast „Global Gateway“, Euroopa

rohelisest kokkuleppest, ELi strateegilise konkurentsivõime edendamisest, investeeringute

soodustamisest ja ELi majanduse kestlikumaks muutmisest (st uuest tööstusstrateegiast), ning

nad annavad panuse tulevase kahepoolse strateegilise partnerluse lepingu ja Lähis-Ida

strateegia väljatöötamisse.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Soovitatud nõukogu otsuse eelnõu muudetud läbirääkimisjuhiste vastuvõtmiseks käsitleb

läbirääkimisi lepingute üle, mis kuuluvad ühise kaubanduspoliitika alla ja võivad sisaldada ka

transpordialaseid erikohustusi. Sel põhjusel on peamine õiguslik alus ELi toimimise lepingu

artikli 207 lõike 4 esimene lõik ning transpordiküsimustes ELi toimimise lepingu artikkel 91

ja artikli 100 lõige 2. Seoses menetlusega on ELi toimise lepingu artikli 218 lõikes 1

sätestatud, et ühise kaubanduspoliitika alla kuuluvate sätete suhtes tuleb kohaldada ELi

toimimise lepingu artikli 207 eeskirju. Transporti käsitlevate sätete puhul on

menetlusõigusliku aluse kindlaksmääramisel asjakohane ELi toimimise lepingu artikkel 218.

Lisaks on menetlusõiguslikus aluses tehtud vahet komisjoni soovitusel ja nõukogu otsusel.

Seepärast peab komisjoni soovitus põhinema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 teisel

lõigul ja artikli 218 lõikel 3. Nõukogu otsuse menetluslik alus on ELi toimimise lepingu

artikli 207 lõike 3 kolmas lõik ja artikli 218 lõige 4. Kokkuvõttes peab nõukogu otsuse

soovituse aluseks olema Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikkel 91, artikli 100

lõige 2 ning artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 207 lõikega 3, artikli 218

lõikega 3 ning artikli 218 lõikega 4.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ühine kaubanduspoliitika kuulub ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti e kohaselt

liidu ainupädevusse. Läbirääkimiste pidamine rahvusvaheliste lepingute üle, mis hõlmavad

kohustusi teenuste osutamiseks transpordivaldkonnas, on ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike

2 kohaselt ELi ainupädevuses.

• Proportsionaalsus

Läbirääkimised kavandatavate lepingute üle ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik või

asjakohane ühise kaubanduspoliitika poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

ET 3 ET

• Vahendi valik

Soovitus on ainus õiguslik vahend, mida komisjon saab kasutada, et algatada nõukogu

läbirääkimisjuhiste kohandamine.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Kestlikkushinnangu raames viiakse läbi ulatuslikud konsultatsioonid sidusrühmadega,

millesse on kaasatud erasektor, ametiühingud ja muud valitsusvälised organisatsioonid ja mis

annavad võimaluse väljendada oma seisukohti, ootusi ja muresid.

Lisateabe saamiseks tutvutakse akadeemilise kirjandusega, mõttekodade ja valitsusväliste

organisatsioonide aruannetega ning muude asjakohaste mainekate allikatega, mis võiksid anda

lisateavet lepingute võimaliku mõju kohta.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata

• Mõju hindamine

Paralleelselt läbirääkimistega koostatakse lepingute kestlikkushinnang.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

• Põhiõigused

Soovitus käsitleb läbirääkimisjuhiseid, mille nõukogu saadab komisjonile. See ei mõjuta

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi.

4. MÕJU EELARVELE

Soovitus ei mõjuta eelarvet.

ET 4 ET

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja

kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide

koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi,

Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91, artikli 100 lõiget 2 ning

artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 207 lõikega 3, artikli 218 lõikega 3 ning

artikli 218 lõikega 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) 1989. aastal volitas nõukogu komisjoni alustama Euroopa Ühenduse nimel

läbirääkimisi Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega piirkondadevahelise

vabakaubanduslepingu või kahepoolsete vabakaubanduslepingute üle. 2001. aastal

võttis nõukogu vastu muudetud läbirääkimisjuhised, et neid läbirääkimisi uuesti

elavdada.

(2) Alates 2008. aastast ei ole ELi ja Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu riikide

vahelistes vabakaubanduslepingu läbirääkimistes edasiminekut toimunud.

(3) Nõukogu kiitis 20. juunil 2022 heaks ühisteatise strateegilise partnerluse kohta Pärsia

lahe riikidega, milles kutsus üles looma ulatuslikku ja tugevamat partnerlust ELi ning

Pärsia lahe koostöönõukogu ja selle liikmesriikide vahel. 1

(4) 16. oktoobril 2024 Brüsselis toimunud ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu esimesel

tippkohtumisel rõhutati ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhete kasvavat tähtsust

ning kinnitati veel kord ELi pühendumust ambitsioonikamale partnerlusele Pärsia lahe

riikidega, sealhulgas kaubanduse ja investeeringutega seotud küsimustes.

(5) ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu 16. oktoobri 2024. aasta tippkohtumise

ühisavalduses väljendasid Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu riigid taas huvi

arendada edasi kaubandus- ja investeerimissuhteid ELiga, tehes seda vajaduse korral

mitmepoolsete, piirkondlike ja kahepoolsete raamistike kaudu.

(6) Võttes arvesse ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu liikmete vastastikuseid huve ja

soovi kasutada ära võimalusi, mida annab tõhustatud kaubandus- ja

investeerimispartnerlus, pakub EL võimalust pidada vabakaubanduslepingute üle

läbirääkimisi nende Pärsia lahe partneritega, kes on sellest huvitatud ja jagavad ELi

ambitsioonikust kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud 2022. aasta juuni

ühisteatises strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega.

(7) Selleks et tugevdada ELi rolli Pärsia lahe koostöönõukogu riikide privilegeeritud

partnerina, on uute läbirääkimisjuhiste eesmärk tõhustada olemasolevat piirkondlikku

1 Ühisteatis strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega. Euroopa välisteenistus.

ET 5 ET

ja kahepoolset kaubanduskoostööd, viies selle kooskõlla ELi ja Pärsia lahe

koostöönõukogu riikide praeguste ambitsioonikate strateegiliste suunistega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhistega asendatakse 1989. aastal vastu võetud ja

2001. aastal läbi vaadatud läbirääkimisjuhised piirkondliku vabakaubanduslepingu ja

kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide

koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi, Kuveidi

Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 8.5.2025

COM(2025) 194 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus: Nõukogu otsus,

mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja

kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide

koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi,

Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga

ET 1 ET

LISA

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS PIIRKONDLIKU

VABAKAUBANDUSLEPINGU JA KAHEPOOLSETE

VABAKAUBANDUSLEPINGUTE SÕLMIMISEKS PÄRSIA LAHE ARAABIA

RIIKIDE KOOSTÖÖNÕUKOGU RIIKIDEGA NING VASTAVALT BAHREINI

KUNINGRIIGI, KUVEIDI RIIGI, OMAANI SULTANIRIIGI, KATARI RIIGI, SAUDI

ARAABIA KUNINGRIIGI JA ARAABIA ÜHENDEMIRAATIDEGA

A. LEPINGUTE LAAD JA KOHALDAMISALA

Käesolevate läbirääkimisjuhistega suunatakse komisjoni tegevust läbirääkimistel, mille

eesmärk on sõlmida piirkondadevaheline vabakaubandusleping Pärsia lahe Araabia riikide

koostöönõukogu (edaspidi „Pärsia lahe koostöönõukogu“) liikmesriikidega ja

vabakaubanduslepingud ühe või mitme Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriigiga (edaspidi

koos „lepingud“). Viimast liiki lepingud võidakse hiljem sõlmida ka ülejäänud Pärsia lahe

koostöönõukogu liikmesriikidega.

Praegu reguleerib ELi kaubandus- ja investeerimissuhteid Pärsia lahe koostöönõukogu

liikmesriikidega 1989. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostööleping1. Selles lepingus on

vastavalt lepinguosaliste tolleaegsetele põhihuvidele käsitletud peamiselt majanduskoostöö ja

arengu küsimusi. Kuigi need eesmärgid on aktuaalsed ka praegu, on majandussidemeid Pärsia

lahe piirkonna riikidega vaja ajakohastada ja tugevdada, et need vastaksid tänapäeva

kaubandussuhete laadile ning muu hulgas aitaksid tugevdada ELi strateegilist

konkurentsivõimet ja majandusjulgeolekut.

1989. aastal volitas nõukogu komisjoni alustama Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi

Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu või

kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks. Piirkondadevahelised läbirääkimised

Pärsia lahe koostöönõukoguga kestsid üle kümne aasta. 2001. aastal muutis nõukogu

läbirääkimisjuhiseid, et läbirääkimisi elavdada ning ka põhjusel, et Maailma

Kaubandusorganisatsiooni asutamise tõttu oli riikidel tekkinud uusi rahvusvahelisi kohustusi.

2008. aastal läbirääkimised seiskusid, kuna vabakaubanduslepingu eesmärkides ei suudetud

kokku leppida. Hiljem on tehtud mitu katset läbirääkimisi piirkondliku vabakaubanduslepingu

üle taasalustada, kuid need katsed on olnud edutud.

Kuigi praegu läbirääkimisi ei toimu, jõudsid mõlemad lepinguosalised ELi ja Pärsia lahe

koostöönõukogu 16. oktoobri 2024. aasta tippkohtumisel üksmeelele selles, et ELi ja Pärsia

lahe koostöönõukogu kaubandus- ja investeerimissuhteid tuleb arendada mitmepoolsete,

piirkondlike ja kahepoolsete raamistike kaudu ning et mõlemad pooled uurivad võimalusi

sõlmida lepinguid konkreetselt kaubanduse ja investeeringute toetamiseks.

Pidades silmas eeltoodut ja võttes arvesse eesmärke, mis on esitatud ELi 2022. aasta mai

ühisteatises, milles käsitleti strateegilisi partnerlusi Pärsia lahe riikidega ja kutsuti üles

tugevdama ELi kahepoolseid majanduspartnerlusi Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega, on

EL valmis pidama läbirääkimisi vabakaubanduslepingute sõlmimiseks nende asjasthuvitatud

Pärsia lahe riikidega, kellel on samad taotlused kui ELil2. Need lepingud sõlmitaks lisaks

senisele ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu kaubandus- ja investeerimispartnerlusele ning neil

oleksid erinevad eesmärgid kui piirkondadevahelisel ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu

vabakaubanduslepingul.

1 EUR-Lex - 21989A0225(01) - EN - EUR-Lex. 2 Euroopa välisteenistus, Ühisteatis strateegilise partnerluse kohta Pärsia lahe riikidega.

ET 2 ET

ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu 16. oktoobri 2024. aasta tippkohtumise ühisavalduses

kinnitati taas, et ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu liikmetel on ühiseid huve ja taotlusi ning

et tuleb kasutada ära võimalused, mida pakuvad ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna

parandamine, rohe- ja digipööre, kestlik energia, ühenduste parandamine ning valdkondliku

koostöö edendamine valdkondades, mis toetavad meie majanduste integreerumist ja

mitmekesistamist. Need lepingud peaksid kajastama ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu

riikide laiahaardelisi strateegilisi suundumusi, mis seisnevad rahvusvaheliste normide

edendamises, majandusreformides ja ettevõtluskliima parandamises. Lepingud võimaldaksid

laiaulatuslikku koostööd. Nendega nähtaks ette ka uued turulepääsu võimalused ning selged,

kestlikkusest lähtuvad reeglid kauplejatele ja investoritele.

Lepingud peaksid sisaldama sätteid ainult lepinguosaliste vahelise kaubanduse ja

investeeringute kohta. Lepingud peaksid olema laiahaardelised ja terviklikud, vastama

täielikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitele ning kajastama kohustusi,

mille lepinguosalised on võtnud WTO raames.

Lepingud peaksid siiski olema laiahaardelisemad kui WTO raames võetud kohustused.

Lepingutega peaks olema ette nähtud kaubavahetuse ja teenustekaubanduse ning välismaiste

otseinvesteeringute järkjärguline vastastikune liberaliseerimine. Nendega on kavas ette näha

üksikasjalikud reeglid kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute edendamiseks,

lihtsustamiseks ja reguleerimiseks. Nende lepingutega võetakse ainult selliseid kohustusi, mis

on kooskõlas ELi õigusaktidega ning mis avaldavad otsest ja viivitamatut mõju kaubandusele.

Kõikide elementide üle peetakse läbirääkimisi samaaegselt ning eesmärgiga saavutada

tollimaksude kaotamise, tarbetute regulatiivsete kaubandustõkete kaotamise ja reeglite

parandamise vahel selline tasakaal, mis võimaldab ka tegelikult turud üksteisele avada.

Lepingutega tuleks võtta kohustusi üksnes neis valdkondades, mis kuuluvad lepinguosaliste,

sealhulgas riigi (näiteks riigivalitsuse) ja kohaliku tasandi osaliste (näiteks kohalikud

omavalitsused) pädevusse.

Lepingutega tuleks tagada, et kõik valitsustasandid, sealhulgas riigivalitsusest madalama

tasandi asutused ja üksused, täidaksid lepingutes sätestatud kohustusi.

Lepingutega tuleks tunnustada, et kestlik areng on mõlema lepinguosalise kõrgem eesmärk

ning et mõlemad lepinguosalised püüavad tagada ja hõlbustada rahvusvaheliste keskkonda ja

tööjõudu käsitlevate kokkulepete ja normide täitmist. Seepärast tuleks lepingutes arvesse võtta

Pariisi kokkuleppe peamisi sätteid. Lepingud peaksid ka edendama kestlikku arengut ning ELi

ja rahvusvahelistest normidest tulenevaid üldisemaid väärtusi. Seetõttu peaksid lepingud

sisaldama muu hulgas kaubandusega seotud töö- ja keskkonnaalaseid sätteid, näiteks sätteid

vastutustundliku ärikäitumise, maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundliku

majandamise, vastutustundlike põllumajandusinvesteeringute ja läbipaistvuse kohta. Selliste

meetmete puhul tuleks lepingute kõigis osades võtta arvesse kestlikku arengut ning lisada ka

konkreetne peatükk kaubanduse ja kestliku arengu kohta, mis hõlmaks nii sotsiaal- kui ka

keskkonnanorme.

Kaubandus- ja investeerimissätete majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju

(sealhulgas mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele) tuleks uurida sõltumatu

kestlikkushinnangu abil. See hinnang tuleks teha samal ajal läbirääkimistega. Komisjon peaks

tagama, et kestlikkushinnangu läbiviimise käigus peetakse korrapärast dialoogi kõigi

asjaomaste kodanikuühiskonna sidusrühmadega. Kestlikkushinnang peaks valmima enne

läbirääkimiste lõppu ja selle tulemusi tuleks läbirääkimistel arvesse võtta.

Kestlikkushinnanguga tuleb: a) selgitada välja lepingute tõenäoline mõju kestlikule arengule

ja kliimale ning võimalik mõju muudele, eelkõige vähim arenenud riikidele ning asjakohastel

juhtudel liiduga assotsieerunud ülemeremaadele ja -territooriumidele ning liidu

ET 3 ET

äärepoolseimatele piirkondadele; b) teha ettepanekuid meetmete kohta, millega

maksimeeritakse lepingutest saadavat kasu ja hoitakse ära või viiakse miinimumini nende

võimalikud negatiivsed tagajärjed.

B. LEPINGUTE KAVANDATAV SISU

Preambul, üldpõhimõtted

Selleks et liberaliseerida kahepoolset kaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid, tuleks

lepingutes käsitleda muu hulgas järgmist:

• ELi välistegevuse põhimõtted ja eesmärgid;

• lepinguosaliste valmisolek tagada kestlik areng ja rahvusvahelise kaubanduse panus

kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalsesse ja keskkonnaalasesse mõõtmesse, mis

muu hulgas hõlmab majandusarengut, vaesuse vähendamist, täielikku ja tootlikku

tööhõivet ning kõigile inimväärse töö tagamist, samuti keskkonna ja loodusvarade

kaitsmist ja säilitamist;

• lepinguosaliste valmisolek pidada täielikult kinni ka nende WTO liikmesusest

tulenevatest õigustest ja kohustustest;

• lepinguosaliste valmisolek suurendada tarbijate heaolu poliitikameetmete kaudu,

millega tagatakse tarbijate kaitsmise kõrge tase ja nende majanduslik heaolu;

• lepinguosaliste valmisolek hoida ära ja kõrvaldada mittetariifsed kaubandus- ja

välismaiste otseinvesteeringute tõkked;

• õigus reguleerida majandustegevust avalikes huvides kooskõlas rahvusvaheliste

kohustustega, et saavutada õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, näiteks

rahvatervise kaitse ja edendamine, sotsiaalteenused, riiklik haridus, ohutus,

keskkond, avalik kord, sotsiaal- ja tarbijakaitse, eraelu puutumatus ja andmekaitse

ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse;

• eesmärk luua lepinguga lepinguosaliste vaheliste majandussuhete ja eelkõige

kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute arendamiseks uus raamistik;

• lepinguosaliste ühine eesmärk võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate (VKEd) ees seisvaid raskusi kaubanduse ja välismaiste

otseinvesteeringute arengusse panustamisel;

• lepinguosaliste valmisolek suhelda ja konsulteerida lepingute rakendamise

küsimustes kõigi asjaomaste kodanikuühiskonna sidusrühmadega, kaasa arvatud

erasektori ja ametiühingute ning muude valitsusväliste organisatsioonidega.

Eesmärgid

Lepingud peaksid kinnitama ühist eesmärki, milleks on kogu kaubavahetuse,

teenustekaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute järkjärguline ja vastastikune põhjalik

liberaliseerimine täielikus kooskõlas WTO eeskirjadega, eelkõige üldise tolli- ja

kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikliga ja teenustekaubanduse üldlepingu

(GATS) V artikliga. Lepingutega tuleks tagada hea turulepääs riigihangete ja kaubandusega

seotud intellektuaalomandiõiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste kaitse valdkonnas, ning

süvendada dialoogi ja koostööd tehnilistes ja õigusküsimustes.

Lepingutega tuleks tunnustada, et kestlik areng on lepinguosaliste peamine eesmärk, ning

tagada kaubanduse edendamist silmas pidades rahvusvaheliste keskkonna- ja sotsiaallepingute

ja -normide täitmine ning seda hõlbustada. Lepingutega tuleks välistada see, et kaubanduse ja

ET 4 ET

välismaiste otseinvesteeringute toetamiseks madaldavad lepinguosalised siseriiklike

õigusaktide nõudeid keskkonna, tööõiguse ning töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas või

muudavad leebemaks tööõiguse põhieeskirju, mille eesmärk on kaitsta ja edendada

kultuurilist mitmekesisust.

Kaubavahetus

Lepingute eesmärk on kaubandust võimalikult suurel määral liberaliseerida, lähtudes

peaeesmärgist edendada ELi konkurentsivõimet. Lepingud peaksid hõlmama kogu

lepinguosaliste vahelist kaubavahetust. Samuti peaksid need sisaldama sätteid, millega

piiratakse kaubandust piiravate tavade kasutamist, nagu impordi- ja ekspordipiirangud,

sealhulgas impordi- ja ekspordimonopolid, sätteid impordi- ja ekspordilitsentside, lõivude ja

formaalsuste kohta ning sätteid transiidi, kaupade ajutise impordi ja kaupade parandamise

kohta.

Päritolureeglid

Päritolureeglid ja halduskoostööd käsitlevad sätted peaksid lihtsustama kaubandust, olema

arusaadavamad ning arvesse võtma ELi standardseid sooduspäritolureegleid ja ELi huve.

Pettusevastased meetmed

Lepingud peaksid sisaldama tõhustatud halduskoostöö klauslit, milles sätestatakse kord ja

asjakohased meetmed, mida lepinguosalised võivad kohaldada juhul, kui ilmneb

halduskoostöö puudumine tolliküsimustes, eeskirjade eiramine või pettus.

Lepingud peaksid sisaldama ka tõhusat ja jõustatavat pettustevastast klauslit, mis hõlmab

koostöö puudumise ning eeskirjade eiramise ja pettuse juhtumeid.

Lisaks peaksid lepingud sisaldama Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriikide pädevate

asutuste kohustust teha koostööd Euroopa Prokuratuuriga Euroopa Liidu finantshuve

kahjustavate kuritegude uurimisel ja nende eest süüdistuste esitamisel kooskõlas kehtivate

asjakohaste vastastikust õigusabi käsitlevate õigusaktide ja muude kohaldatavate sätetega.

Haldusvigade käsitlemine

Lepingutes tuleks sätestada, et juhul, kui pädevad asutused on teinud sooduspäritolureeglite

kohaldamisel vigu, uuritakse asjakohaste meetmete võtmise võimalust ühiselt.

Kaubanduse kaitsemeetmed

Lepingute dumpingu- ja subsiidiumivastased sätted peaksid sisaldama kohustust suurendada

läbipaistvust võrreldes praeguse partnerlus- ja koostöölepinguga, kohustust lähtuda

dumpinguvastastes uurimistes väiksema tollimaksu reeglist ja avaliku huvi kindlakstegemise

kohustust.

Lepingute üldised kaitsemeetmed peaksid sisaldama suuremat läbipaistvust, konsultatsioone

enne lõplike meetmete kehtestamist ja kõige vähem häirivaid meetmeid. Lepingud peaksid

sisaldama ka sooduskaubanduse suhtes kohaldatavat ajutist kahepoolset kaitsemehhanismi.

Toll ja kaubanduse lihtsustamine ning vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Lepingutega tuleks luua lepinguosaliste tolliasutuste vahel tugev koostöö, mis tagaks

tollialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise ja täitmise, et kaubanduskeskkond oleks

läbipaistev ja prognoositav. See peaks sisaldama meetmeid riskijuhtimise ja tõhusa

tollikontrolli tugevdamiseks tollialase teabe vahetamise kaudu. Lepingud peaksid sisaldama

meetmeid, sealhulgas tolli- ja kaubandusandmete vahetamine, millega tagatakse tõhus ja kiire

koostöö ELi piiravatest meetmetest kõrvalehoidmisest tingitud probleemide ja riskide

ET 5 ET

lahendamiseks, ning võimalust võtta piiravaid meetmeid, vähendada e-kaubandusest

tulenevaid riske ning teha koostööd keeldude ja piirangute valdkonnas.

Lepingud peaksid sisaldama protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes.

Need peaksid sisaldama sätteid, millega lihtsustatakse seaduslikku kaubandust. Need peaksid

ka parandama tolli tegevust, näiteks kauba tollivormistust, sealhulgas riskijuhtimist,

eelotsuseid ja volitatud kauplejaid. Lepingud peaksid tagama siduvate otsuste edasikaebamise

õiguse ning aitama kaasa nii tolliprotseduuride lihtsustamisele kui ka nende nõuetekohase

järgimise tagamisele kooskõlas tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas kohaldatavate

rahvusvaheliste konventsioonide ja normidega, sealhulgas Maailma

Kaubandusorganisatsiooni ja Maailma Tolliorganisatsiooni välja töötatud konventsioonide ja

normidega. Kokkulepitud koostöömenetluste ja -vormide puhul tuleks arvesse võtta ka Pärsia

lahe koostöönõukogu riikide vahel saavutatud ühtlustamise taset.

Tehnilised kaubandustõkked

Lepingutega tuleks kõrvaldada standarditest, tehnilistest normidest ja

vastavushindamismenetlustest tulenevaid tarbetuid kaubandustõkkeid. Nii näiteks tuleks

saavutada tarnija vastavusdeklaratsiooni tunnustamine. Lepingud peaksid tuginema WTO

tehniliste kaubandustõkete lepingule, parandama selle kohaldamist ja vajaduse korral

kehtestama sätteid, mis lähevad lepingu kohaldamisalast kaugemale.

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Lepingud peaksid tuginema WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevale lepingule ja

minema sellest kaugemale, et hõlbustada juurdepääsu kummagi lepinguosalise turule ning

kaitsta samal ajal inimeste, loomade või taimede elu ja tervist. Sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmed peaksid käsitlema selliseid küsimusi nagu läbipaistvus, samaväärsuse

tunnustamine, riskihindamine ja -analüüs, looma- ja taimetervise kaitseks ning

haiguste/kahjurite tõrjeks võetavate piirkondadeks jaotamise meetmete tunnustamine,

kontrolli-, inspekteerimis- ja heakskiitmismenetlused, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete

läbipaistvus, ELi tunnustamine ühtse üksusena, sealhulgas turulepääsu taotluste

kiirmenetlused, võttes arvesse ELi ühtlustatud sanitaar- ja fütosanitaarpoliitikat,

toidutootmisettevõtete eelregistreerimine, regulatiivne koostöö, koostöö loomade heaolu ja

antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas ning mehhanismi loomine sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmetega seotud konkreetsete kaubandusprobleemide kiireks lahendamiseks.

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed peaksid hõlmama ka kestlike toidusüsteemide alast

koostööd. Koostöömenetluste ja -vormide puhul tuleks arvesse võtta Pärsia lahe

koostöönõukogu riikide vahel saavutatud ühtlustamise taset.

Loomade heaolu

Lepingutega toetatakse loomade heaoluga seotud koostöö ja teabevahetuse jätkumist ning

nähakse ette, et lepinguosalised arutavad muu hulgas vastastikust loomade heaolu

samaväärsuse tagamist. Läbirääkimistes tuleks lähtuda loomade heaolu käsitlevatest ELi

normidest.

Intellektuaalomandiõigused ja geograafilised tähised

Lepingud peaksid minema intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust

kaugemale. Mis puudutab intellektuaalomandit, siis tuleks lähtuda eesmärgist tugevdada

intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist, eelkõige võltsimise ja piraatluse vastast

võitlust ning tollikontrolli ja piiril võetavaid meetmeid. Lepingud peaksid sisaldama

üksikasjalikke sätteid intellektuaalomandi õiguste jõustamise ja igat liiki intellektuaalomandi

ET 6 ET

õiguste kaitse kohta, sealhulgas autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused, kaubamärgid,

disainilahendused, patendid, sealhulgas ravimite ja taimekaitsevahendite täiendava kaitse

tunnistused, ärisaladused, regulatiivne andmekaitse ja taimesortide kaitse, ning sätteid

geograafiliste tähiste tõhusa tunnustamise ja kaitse kohta.

Konkurents, subsiidiumid ja riigi osalusega ettevõtted

Lepingud peaksid sisaldama sätteid järgmise kohta:

(a) konkurentsiõigus (sealhulgas piiravad kokkulepped, kartellid, turgu valitseva

seisundi kuritarvitamine ja ühinemiste kontroll), läbipaistvus, menetluste

nõuetekohasus ning õiglase menetluse ja mittediskrimineerimise põhimõtete

järgimine kooskõlas lepinguosalise õigusaktidega;

(b) subsiidiumid, sealhulgas teatavate subsiidiumide keelustamine ning sätted kaupu

tootvatele ja teenuseid osutavatele ettevõtetele antavate subsiidiumide läbipaistvuse

kohta. ja

(c) riigi osalusega ettevõtted, määratud monopolid ja eri- või eelisõigustega ettevõtted

seoses mittediskrimineeriva kohtlemise, äriliste kaalutluste, neutraalse reguleerimise

ja läbipaistvusega. Selliseid reegleid tuleks kohaldada eri valitsemistasanditel ja

sektorites ning need ei tohiks mõjutada avalike teenuste osutamise kohustusi.

Menetluste ja koostöö puhul tuleks arvesse võtta ka Pärsia lahe koostöönõukogu riikide vahel

saavutatud ühtlustamise taset.

Riigihanked

Lepingute eesmärk peaks olema riigihankemenetluse põhimõtete kehtestamine ja turulepääsu

võimaluste pakkumine, mis hõlmaks suhteid nii kahepoolsel kui ka Pärsia lahe

koostöönõukogu tasandil.

Nende eesmärk peaks olema parandada läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja õiglast

menetlust, eelkõige kehtestades sätted elektrooniliste vahendite kasutamise kohta, sealhulgas

hanketeabe, teadete ja hankedokumentide avaldamiseks ning pakkumuste vastuvõtmiseks.

Turulepääsu üle peetavad läbirääkimised peaksid põhinema võrdse kohtlemise põhimõttel.

Võrdne kohtlemine peaks tagama vähemalt sama soodsa kohtlemise kui omamaiste kaupade,

teenuste ja tarnijate puhul.

Läbirääkimistega tuleks saavutada hangete laiaulatuslik hõlmatus kõigis sektorites ja kõigil

valitsustasanditel, samuti tuleks hõlmata riigiettevõtete ja eri- või ainuõigustega ettevõtjate

hanked, eelkõige kommunaalteenuste sektoris. Kaupade, teenuste ja ehitustööde riigihanked

peaksid olema hõlmatud, nähes ette ainult piiratud erandeid. Lisaks tuleks arvesse võtta

kontsessioonide ning avaliku ja erasektori partnerlustega seotud kohustusi.

Kaubandus ja kestlik areng

Lepingud peaksid sisaldama selliseid sätteid kestliku arengu kohta, mis on asjakohased

kaubanduse ja investeeringute seisukohalt. Need peaksid edendama kestliku arengu

tegevuskava 2030 rakendamist.

Lepingutega tuleks kinnitada lepinguosaliste õigust võtta vastu tööjõu- ja keskkonnaalaseid

õigusakte, kuid nad peavad tagama kooskõla rahvusvaheliste normide ja kokkulepetega.

Lepingud peaksid julgustama lepinguosalisi saavutama ja säilitama üldist kõrget keskkonna-

ja töökaitse taset ning mitte alandama neid kaitsetasemeid, et soodustada kaubandust või

ET 7 ET

investeeringuid. See peaks hõlmama kohustust mitte jätta jõustamata tööjõu- ja

keskkonnaalaseid õigusakte ega teha nende suhtes erandeid.

Lepingud peaksid sisaldama sätteid, millega tagatakse, et järgitakse ja rakendatakse

rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud asjakohaseid keskkonna-, inimõiguste ja tööõiguse

põhimõtteid, reegleid ja norme, sealhulgas tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi, mis on

sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste

deklaratsioonis koos selle 2022. aasta muudatustega, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni

põhidokumentides, kõigis muudes asjakohastes rahvusvahelistes töö, töökaitse ja

tööinspektsiooni alastes normdokumentides ning asjakohastes mitmepoolsetes

keskkonnalepetes, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis ja Pariisi

kokkuleppes. Lepingutega tuleks ette näha, et kõik lepinguosalised peavad tegema pidevalt ja

järjekindlalt tööd seni veel ratifitseerimata ILO põhikonventsioonide ratifitseerimiseks.

Lepingutega tuleks soodustada kaubanduse ja investeeringute alase koostöö süvendamist ning

suurendada kaubanduse ja investeeringute panust kestlikku arengusse. Seda silmas pidades

tuleks lepingutes käsitleda muu hulgas keskkonna- ja kliimasõbralike kaupade ja teenustega

kauplemise lihtsustamist ning vastutustundliku ettevõtluse ja hoolsuskohustuse edendamist,

võttes arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud dokumente ja innustades lepinguosalisi

rakendama rahvusvahelist tava, sealhulgas OECD ja valdkondlikke suuniseid.

Lepingud peaksid sisaldama ka kohustusi, millega edendatakse kauplemist seaduslikult

saadud ja säästvalt majandatud loodusvaradega, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse,

loomastiku ja taimestiku, veeökosüsteemide, metsatoodete, mere bioloogiliste ressursside ja

vesiviljeluse alaseid kohustusi, ning hõlmama asjakohaseid rahvusvahelisi õigusakte ja

tavasid. Ühtlasi tuleks edendada vähesaastavat arengut soodustavat kaubandust, mis

suurendaks vastupidavust kliimamuutustele.

Lepingud peaksid sisaldama sätteid kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta, sealhulgas

lepinguosaliste kohustust püüda edendada võrdseid õigusi, kohtlemist ja võimalusi ning täita

kohustusi, mis tulenevad soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi käsitlevatest

rahvusvahelistest lepingutest, sealhulgas naiste diskrimineerimise kõigi vormide

likvideerimise konventsioonist.

Teenused ja investeeringud

Läbirääkimiste eesmärk peaks olema järkjärguliselt ja vastastikku liberaliseerida

teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid laiemalt, kui on ette nähtud

lepinguosaliste kohustustega WTO raames. Kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingu

(GATS) V artikliga peaks lepingul olema laialdane valdkondlik ulatus ja leping peaks

hõlmama kõiki tarneviise.

Lepingud peaksid sisaldama regulatiivseid põhimõtteid. Lepingud peaksid sisaldama sätteid

investeeringute, piiriülese teenuste osutamise ja füüsiliste isikute ajutise ärilisel eesmärgil

riigis viibimise ning siseriikliku reguleerimise kohta ning õigusraamistikke konkreetsete

teenuste sektorite jaoks (nt rahvusvahelised meretransporditeenused, kulleriteenused,

telekommunikatsiooniteenused ja finantsteenused).

ELile ja selle liikmesriikidele peaks jääma õigus määrata ise kindlaks ja rakendada kultuuri-

ja audiovisuaalpoliitikat kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks. Seetõttu tuleks

audiovisuaalteenused teenuste ja investeeringute liberaliseerimise kohaldamisalast välja jätta.

Digikaubandus

ET 8 ET

Lepingud peaksid sisaldama horisontaalseid regulatiivseid põhimõtteid, mida kohaldatakse

elektrooniliste vahendite abil toimuva kaubanduse suhtes, et tagada ettevõtjatele

prognoositavus ja õiguskindlus, pakkuda tarbijatele turvalist veebikeskkonda ja lahendada

põhjendamatute andmelokaliseerimise nõuete probleem, ilma et see mõjutaks ELi

isikuandmete kaitse reegleid, ning kaitsma poliitikaruumi, mis on vajalik ELi õigusraamistiku

väljatöötamiseks ja rakendamiseks selles valdkonnas. Sellised põhimõtted peaksid olema

kooskõlas isikuandmete ja isikustamata andmete kaitset käsitleva ELi õigusraamistikuga.

Need põhimõtted peaksid olema kooskõlas ELi õigusraamistikuga ning säilitama ELi

digipoliitika arendamiseks ja rakendamiseks vajaliku regulatoorse autonoomia. Eelkõige ei

tohi EL nõustuda selliste põhimõtete või kohustustega, mis võivad mõjutada liidu

küberturvalisust käsitlevat õigusraamistikku, eeskätt selle võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse

ühtlaselt kõrget taset käsitlevat osa. EL ja selle liikmesriigid kavatsevad säilitada võimaluse

määrata ise kindlaks ja rakendada kultuuri- ja audiovisuaalpoliitikat kultuurilise

mitmekesisuse säilitamiseks. Euroopa Liit ei lepi kokku audiovisuaalteenuste valdkonna

norme ega kohustusi.

Kapitali liikumine, maksed ja ülekanded ning ajutised kaitsemeetmed

Lepingud peaksid sisaldama sätteid, millega tagatakse, et ei piirata kapitali liikumist, makseid

ega ülekandeid, mis on vajalikud lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Lepingud

peaksid käsitlema standardset usaldatavusnõuetega seotud erandit ja sätteid kaitsemeetmete

kohta, et EL saaks võtta meetmeid ELi majandus- ja rahaliidu toimimise tagamiseks ning

maksebilansiraskuste ja väliste finantsraskuste kõrvaldamiseks. Need sätted peaksid olema

kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

Energia ja toorained

Lepingud peaksid sisaldama konkreetseid energia ja toorainetega seotud kaubandus- ja

investeerimispõhimõtteid, eelkõige hinnamoonutuste piiramist, energia- ja

tooraineinvesteeringute hõlbustamist, energiavõrkude turulepääsu edendamist ja

taastuvenergiasse investeerimise hõlbustamist, keskkonnamõju hindamise ja avamere

ohutusstandardite tagamist. See peaks hõlmama ka edasist koostööd energia ja toorainete

valdkonnas.

Eelkõige peaks energeetikaalane koostöö hõlmama taastuvenergiat, muid kui bioloogilise

päritoluga taastuvkütuseid (vesinik), energiatõhusust, energiataristut ja piirkondlikku

turuintegratsiooni, säästva energia ja puhta tehnoloogia tarneahelaid, süsinikdioksiidi

kogumise, kasutamise ja säilitamise lahendusi, sealhulgas kogumist otse atmosfäärist, samuti

metaaniheite vähendamist nafta-, gaasi- ja söesektoris kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste

eeskirjadega (OGMP 2.0). Koostöö peaks hõlmama ka energiasüsteemi ümberkujundamist

süsivesinikuressurssidelt vähese CO2 heitega ressurssidele, et edendada piirkondlikku

koostööd ja ühenduvust energiavaldkonnas.

Samuti tuleks teha ettepanekuid edasiste koostöömeetmete kohta kriitilise tähtsusega

maavarade sektoris. Nende hulka peaks kuuluma koostöö, millega vähendada või kaotada

kolmandate isikute poolt võetud meetmeid, mis moonutavad toorainekaubandust, ning

hõlbustada kaubandus- ja investeerimissidemeid, et edendada hästitoimivate, kestlike ja

vastupidavate toorainetarneahelate loomist, koostööd kriitiliste toorainete vastutustundliku

hankimise ja toorainete väärtusahelate kestlikkuse valdkonnas kooskõlas ÜRO ning

keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisnormidega ning teadusuuringuid ja innovatsiooni kogu

toorainete väärtusahela ulatuses.

ET 9 ET

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Lepingud peaksid hõlbustama mõlema poole VKEde osalemist ELi ja Pärsia lahe

koostöönõukogu liikmete vahelises kaubanduses kohustuste kaudu, mis on seotud turulepääsu

käsitleva teabe jagamisega ja asjakohase institutsioonilise ülesehituse loomisega, tagamaks, et

lepingute rakendamisel võetakse arvesse mõlema poole VKEde vajadusi.

Hea reguleerimistava

Lepingutes tuleks tunnistada hea reguleerimistava tähtsust ja regulatiivse koostöö rolli

ebavajalikest regulatiivsete lähenemisviiside erinevustest tulenevate kaubandustõkete

vältimisel ning rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute edendamisel.

Tõhusa reguleerimistsükli kindlaksmääramiseks ning sidusa ja kaubandust hõlbustava

õiguskeskkonna loomiseks peaksid hea reguleerimistava sätted hõlmama sisemist

koordineerimist, reguleerimisprotsesse ja -mehhanisme, varajast teavitamist, avalikke

konsultatsioone, mõjuhinnanguid, järelhindamist, reguleerivate meetmete registrit,

teabevahetust.

Lepingutega tuleks ette näha ka võimalus alustada nendes küsimustes ühist dialoogi kõigi

Pärsia lahe koostöönõukogu partneritega.

Läbipaistvus

Lepingud peaksid hõlbustama ettevõtjate ja üldsuse juurdepääsu teabele regulatiivsete nõuete

ja vastutavate haldusasutuste kohta, tuginedes samal ajal asjakohastele WTO kohustustele

(GATT 1994 artikkel X).

Peamised sätted peaksid hõlmama (riikliku ja Pärsia lahe koostöönõukogu tasandi) meetmeid,

avaldamist, päringuid, üldkohaldatavate meetmete haldamist ning läbivaatamist ja

edasikaebamist.

Erandid

Tuleks ette näha erandid, et võimaldada lepinguosalisel võtta meetmeid tervise või keskkonna

või oluliste julgeolekuhuvide kaitseks, sealhulgas liidu standardne kaubanduslepingute

maksuerandiklausel, mis peaks tagama otsese maksustamise valdkonna konkreetsete

elementide kooskõla ELi kaubanduspoliitikaga.

Vaidluste lahendamine

Lepingud peaksid sisaldama tõhusat vaidluste lahendamise mehhanismi, mis kehtiks kõigi

sätete suhtes ja mille raames tehtavad otsused oleksid osalistele siduvad. Vaidluste

lahendamise mehhanism peaks olema läbipaistev ja avatud ning tuginema WTO ja ELi

kahepoolsetest kaubanduslepingutest saadud kogemustele. Menetlus peaks hõlmama kolme

etappi: konsultatsioonid; vahekohtumenetlus ja nõuetele vastavus. Vaidluste kohtuvälise

lahendamise alternatiivse vormina peaks olema kättesaadav ka mittesiduv

vahendamismehhanism, mis hõlmab kaebusi, mis ei ole seotud rikkumisega.

Muud küsimused

Lepingud võivad sisaldada kaubandus- ja majandussuhete alaseid lisasätteid küsimustes, mille

vastu lepinguosalised on läbirääkimiste käigus väljendanud vastastikust huvi.

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Välisministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/25-01073

Resolutsiooni teema: Uued läbirääkimisjuhised vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega

Adressaat: Välisministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Soovitus ELi nõukogu otsuseks, mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja vastavalt Araabia Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi, Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga, COM(2025) 194.

EISi toimiku nr: 25-0216

Tähtaeg: 16.06.2025

Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).

Tähtaeg: 10.06.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 26.06.2025 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (18.06.2025) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 16.06.2025

Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 29.05.2025 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201  

.

29.05.2025

Soovitus ELi nõukogu otsuseks, mis käsitleb uusi läbirääkimisjuhiseid piirkondliku vabakaubanduslepingu ja

kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja vastavalt Araabia

Ühendemiraatide, Bahreini Riigi, Katari Riigi, Kuveidi Riigi, Omaani Sultaniriigi ja Saudi Araabia Kuningriigiga

COM(2025) 194 final

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 10.06.2025

KOKi esitamise tähtpäev 18.06.2025

VV esitamise tähtpäev 26.06.2025

Peavastutaja VÄM. Kaasvastutajad: MKM, RAM, JUSTDIGI, KLIM, REM, SIM.

Ettepaneku selgitus: Ettepanek hõlmab sisuliselt läbirääkimismandaadi uuendamist Pärsia lahe koostöönõukoguga regionaalse vabakaubandusleppe ning huvitatud regiooni riikidega kahepoolsete vabakaubanduslepete sõlmimiseks. Selle raames on komisjon esitanud nõukogule kinnitamiseks uued läbirääkimisjuhised. Vabakaubanduslepete läbirääkimised ELile majanduslikult ja geopoliitiliselt olulise regiooniga on alates 2008. aastast olnud seisakus, kuid arvestades viimastel aastatel tihenenud suhtlust ning muutunud geopoliitilist ja majanduslikku konteksti loodab Euroopa Komisjon nüüd huvitatud riikidega kõnelusi elavdada. Eelmised juhised pärinevad 1989. aastast ning nõuavad uuendamist, et muuhulgas võtta arvesse uusi koostöövaldkondi (sh kestlik areng ja Eestile olulise valdkonnana ka digikaubandus).

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);

Sisukokkuvõte

Komisjon esitas 8. mail 2025 ettepaneku (COM(2025) 194 final) läbirääkimisjuhiste uuendamiseks kahepoolsete vabakaubanduslepete sõlmimiseks Pärsia lahe

2

koostöönõukogu riikidega (Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Katar, Kuveit, Omaan, Saudi Araabia).

Tegemist on 1989. aastat kehtivate ja 2001. aastal läbi vaadatud läbirääkimisjuhiste uuendamisega, millega nõukogu volitas komisjoni Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi alustama Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega piirkondliku vabakaubanduslepingu või kahepoolsete vabakaubanduslepingute üle. Pärast enam kui kümme aastat kestnud piirkondadevahelisi läbirääkimisi Pärsia lahe koostöönõukoguga võttis nõukogu 2001. aastal vastu muudetud läbirääkimisjuhised, et neid läbirääkimisi uuesti elavdada. Läbirääkimised seiskusid lõpuks 2008. aastal ületamatute erinevuste tõttu vabakaubanduslepingu eesmärkides. Sellest ajast alates on tehtud mitmeid katseid jätkata arutelusid piirkondliku vabakaubanduslepingu üle, kuid arutelusid ei ole veel uuesti alustatud.

Uue hoo andis ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu esimene tippkohtumine 2024. aasta 16. oktoobris, kus lepiti kokku arendada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu kaubandus- ja investeerimissuhteid. EL pakub võimalust pidada läbirääkimisi vabakaubanduslepingute üle nende Pärsia lahe partneritele läbirääkimisi nende Pärsia lahe partneritega, kes on sellest huvitatud ja jagavad ELi ambitsioonikust. Uuendatud läbirääkimisjuhiste eesmärk on viia need vastavusse ELis ja Pärsia lahe koostöönõukogu riikide praeguste ambitsioonikate strateegiliste suunistega, mis aitavad kaasa rahvusvaheliste standardite edendamisele, majandusreformidele ja ettevõtluskliima parandamisele. Uutes läbirääkimisjuhistes võetakse arvesse ka täiendatud eeskirju kauplejatele ja investoritele, mille keskmes on kestlikkus, et anda võimalus kaasata uusi koostöövaldkondi ja pakkuda uusi turulepääsu võimalusi, tugevdamaks ELi rolli Pärsia lahe riikide privilegeeritud partnerina.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaksid lepingud sisaldama sätteid ainult lepinguosaliste vahelise kaubanduse ja investeeringute kohta. Lepingud peaksid olema laiahaardelised ja terviklikud, vastama täielikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitele ning kajastama kohustusi, mille lepinguosalised on võtnud WTO raames. Lepingutega peaks olema ette nähtud kaubavahetuse ja teenustekaubanduse ning välismaiste otseinvesteeringute järkjärguline vastastikune liberaliseerimine. Samuti tuleks komisjoni nägemuse kohaselt lepingutega tunnustada, et kestlik areng on mõlema lepinguosalise kõrgem eesmärk ning et mõlemad lepinguosalised püüavad tagada ja hõlbustada rahvusvaheliste keskkonda ja tööjõudu käsitlevate kokkulepete ja normide täitmist. Enne läbirääkimiste lõppu peaks valmima ka sõltumatu kestlikkushinnang kaubandus- ja investeerimissätete majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete mõjude kohta.

Lepingud koosneks mh järgnevatest sisuteemadest: kaubavahetus; päritolureeglid; pettusevastased meetodid; haldusvigade käsitlemine; kaubanduse kaitsemeetmed; tolliküsimused ja kaubanduse lihtsustamine; tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamine; sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed; loomade heaolu; intellektuaalomandiõigused ja

3

geograafilised tähised; konkurents, subsiidiumid ja riigi osalusega ettevõtted; riigihanked; kaubandus ja kestlik areng; teenused ja investeeringud; digikaubandus; kapitali liikumine; energia ja toorained; väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad.

Paralleelselt on komisjon ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Pärsia lahe koostöönõukogu riikidega alustamas läbirääkimisi individuaalsete strateegiliste partnerluslepete sõlmimiseks, mis sisaldaksid üldisemaid kaubandust puudutavaid sätteid (vastava mandaadi andmine Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud 22.05.2025; EISi toimik 25-0185).

Eesmärgid

 Ajakohastada ja asendada eelmised, 1989. aasta vabakaubanduslepete läbirääkimisjuhised, mis vaadati läbi 2001. aastal

 Tõhustada olemasolevat piirkondlikku ja kahepoolset kaubanduskoostööd  Kaasata kaubanduslepe läbirääkimistes uusi koostöövaldkondi ja pakkuda ELi

ettevõtjatele uusi turulepääsu võimalusi  Tugevdada ELi konkurentsivõimet ja majandusjulgeolekut

Mõju ja sihtrühm

Majandus

Ettevõtlus

Mõju sihtrühmale: Uute võimaluste loomine Eesti ettevõtjatele eri sektoritest, sealhulgas digikaubandusele, lihtsustades ja parandades ligipääsu Laheriikide turgudele

Kaasamine

Ettevõtjad ja erialaliidud, sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit jt