Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu majanduskomisjon

[email protected]

Meie 29.05.2025 nr 1-9/2095-1

Muudatusettepanekud Riigikogu menetluses

oleva TKS § 4 muutmise osas

Austatud Riigikogu majanduskomisjon

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) teeb Riigikogu menetluses olevale eelnõule (tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seadus) 624 SE järgmised muudatusettepanekud:

1. Muuta eelnõu pealkiri ning sõnastada see järgmiselt: „Tarbijakaitseseaduse

muutmise seadus“.

Selgitus: muudatuste tegemine on vajalik tulenevalt sellest, et muudatusettepanekute kohaselt tehakse muudatusi ka teistes tarbijakaitseseaduse (TKS) sätetes (tarbijavaidluste komisjoni tööd puudutavad sätted), mitte üksnes TKS §-s 4.

2. Täiendada eelnõu § 1 punktis 8 esitatud lõike 9 teist lauset pärast sõna „jooksul“

sõnadega „,mis ei või olla lühem kui 14 kalendripäeva tahteavalduse kättesaamisest

arvates,“.

Selgitus: eelnõus tuuakse sõnaselgelt välja, et kui kaupleja teeb tarbijale arveedastusviisi muutmise ettepaneku, peab kaupleja määrama tarbijale vähemalt 14 kalendripäevase aja, mille jooksul saab tarbija pöörduda kaupleja poole, kui ta ei ole arveedastusviisi muutmisega nõus. 3. Sõnastada eelnõu § 1 punkt 8 (võttes arvesse ka muudatusettepanekut nr 2)

järgmiselt: „8) paragrahvi täiendatakse lõigetega 9 ja 91 järgmises sõnastuses:

„(9) Võlaõigusseaduse kohase kestvuslepingu puhul võib tarbija enda valitud arveedastusviisi igal ajal muuta. Kui kaupleja teeb tarbijale arveedastusviisi muutmise ettepaneku, loetakse tarbija sellega nõustunuks, kui ta ei ole kaupleja sellesisulises tahteavalduses ette nähtud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui 14 kalendripäeva tahteavalduse kättesaamisest arvates, teatanud, et ta ei ole muudatusega nõus. Kaupleja on kohustatud tarbijat vaikimise tagajärgedest teavitama. „(91) Kui kaupleja soovib tarbijale teha ettepaneku kasutada paberarve saamise asemel muud arveedastusviisi, tuleb tal vastavasisuline tahteavaldus teha posti teel.“;“.

2 (16)

Selgitus: eelnõus reguleeritakse selgelt, et kui kaupleja teeb tarbijale ettepaneku kasutada paberarve asemel muud arveedastusviisi, tuleb vastav pakkumine teha tarbijale posti teel ehk kasutades sama viisi, kuidas tarbija on seni arveid saanud.

4. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „vahelisele“ sõnadega „kaupade müügi- või teenuse osutamise“;“.

Selgitus: muudatuse tegemine on vajalik, et tagada direktiivi 2013/11/EL1 artikli 11 lõike 1 punkti

b korrektne ülevõtmine Eesti õigusesse, kuivõrd kõnealune säte ei ole Eesti õigusesse korrektselt

üle võetud. Sellest lähtudes kitsendatakse TKS-i § 36 lõike 3 sõnastust selliselt, et kohaldatava

õiguse küsimus saab tekkida üksnes kaupade müügi- või teenuse osutamisega seotud vaidlustes.

Seega kitsendatakse komisjoni pädevust võrreldes kehtiva regulatsiooniga.

TKS-i § 36 lõike 3 sõnastuse kitsendamisega tagatakse direktiivi 2013/11/EL artikli 11 lõike 1

punkti b korrektne ülevõtmine Eesti õigusesse. Muus osas jääb lõike 3 sõnastus samaks võrreldes

kehtiva regulatsiooniga.

5. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) seaduse 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk

Tarbijavaidluste komisjon

1. jagu

Üldsätted

§ 40. Tarbijavaidluste komisjoni staatus

(1) Tarbijavaidluste komisjon (edaspidi komisjon) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

juures tegutsev käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud lepingulisi vaidlusi (edaspidi

tarbijavaidlusasi) kohtuväliselt lahendav üksus.

(2) Komisjon on sõltumatu ja erapooletu. Komisjoni ülesanne on lahendada tarbijavaidlusasi

õigesti, võimalikult lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega.

(3) Komisjon ei lahenda järgmisi tarbijavaidlusasju:

1) käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud vaidlused;

2) vaidlused, mis on seotud surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest tuleneva

kahjunõudega;

3) vaidlused, mille kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes.

(4) Tarbijavaidlusasja menetlusosalised on tarbija ja kaupleja (edaspidi käesolevas peatükis ka

pool või pooled).

(5) Komisjonile kohaldatakse riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1.

§ 41. Komisjoni koosseis

(1) Komisjonil on juhtliikmed ja kaasistujad (edaspidi koos komisjoni liikmed).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL, 21. mai 2013, tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise

kohta

3 (16)

(2) Komisjoni juhtliikmed määrab viieks aastaks avaliku konkursi alusel valdkonna eest vastutav

minister.

(3) Komisjoni juhtliikmete hulgast määrab valdkonna eest vastutav minister komisjoni juhataja.

(4) Komisjoni kaasistujad on mittetulundusühingute seaduses sätestatud alusel ja korras asutatud

kauplejate huve esindavate ettevõtlus- või kutseliitude ja käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud

tarbijate huve esindavate tarbijaühenduste esindajad või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti teenistujad (edaspidi koos komisjoni kaasistuja).

(5) Komisjoni kaasistujad määrab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

käskkirjaga neljaks aastaks.

(6) Komisjoni kaasistujate volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektor käesoleva seaduse § 412 lõikes 2 nimetatud taotluse alusel.

(7) Komisjoni liikmel, kes osaleb komisjoni koosseisus tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ja

lahendamisel, on hääleõigus.

§ 411. Nõuded juhtliikmele

(1) Komisjoni juhtliikmeks nimetatakse isik:

1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele

vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või välisriigi

haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni, mis vastab riiklikult tunnustatud magistrikraadile;

2) kes tunneb tarbijaõigust ja lepinguõigust ning kellel on teadmised või oskused tarbijavaidluse

kohtuvälise või kohtuliku lahendamise alal;

3) kes oskab eesti keelt vähemalt C1-tasemel;

4) kes on kõrgete kõlbeliste omadustega;

5) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

6) kes ei ole kohtuniku, komisjoni juhtliikme, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud ega

advokatuurist välja heidetud.

§ 412. Nõuded komisjoni kaasistujale ja komisjoni kaasistuja määramine

(1) Ettepaneku määrata isik komisjoni kaasistujaks teevad käesoleva seaduse § 41 lõikes 4

nimetatud ettevõtlus- või kutseliidud ja tarbijaühendused või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, kes esitavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile isiku nõusolekul tema kohta

järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) töökoht, e-posti aadress ning telefoninumber;

3) elulookirjeldus.

(2) Komisjoni kaasistujaks määratakse isik:

1) kellel on tarbijaõiguste või majandusvaldkonna või muud tarbijavaidlusasjade lahendamiseks

vajalikud kutsealased teadmised;

2) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

3) kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

(3) Komisjoni kaasistuja volitused võib enne tähtaega lõpetada isiku esitanud käesoleva seaduse §

41 lõikes 4 nimetatud ettevõtlus- või kutseliidu ja tarbijaühenduse või Tarbijakaitse ja Tehnilise

4 (16)

Järelevalve Ameti või komisjoni kaasistuja enda kirjalikul taotlusel.

§ 413. Komisjoni juhataja pädevus ja ülesanded

(1) Komisjoni juhataja esindab ja juhib komisjoni ning korraldab komisjoni ülesannete täitmist.

(2) Komisjoni juhataja määrab konkreetse tarbijavaidlusasja lahendamiseks juhtliikme, lähtudes

tarbijavaidlusasja olemusest ja juhtliikme töökoormusest.

§ 42. Komisjoni tegevusega seotud kulud

(1) Komisjoni tegevust rahastatakse riigieelarvest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

selleks eraldatud vahenditest.

(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab komisjoni juhtliikme tasu määramise põhimõtted

ja alused.

(3) Komisjoni kaasistuja tööd ei tasustata.

2. jagu

Menetlus komisjonis

§ 43. Tarbijavaidlusasja lahendamine

(1) Tarbijavaidlusasja lahendab komisjoni juhtliige ainuisikuliselt.

(2) Kui tarbijavaidlusasja läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on tarbijavaidlusasja asjaolud ebaselged või keerulised, võib komisjon tarbijavaidlusasja läbi vaadata ja lahendada kolmeliikmelises koosseisus. (3) Komisjoni juhtliige kaasab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tarbijavaidlusasja valdkonda ja sisu silmas pidades kaks komisjoni kaasistujat, kellest üks on käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 nimetatud ettevõtlus- või kutseliidu ja teine tarbijaühenduse esindaja. (4) Kui tarbijavaidlusasja läbi vaatama ja lahendama nimetatud komisjoni kaasistujal ei ole mõjuval põhjusel võimalik tarbijavaidlusasja menetlemisel osaleda, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni juhtliiget, kes nimetab uue komisjoni kaasistuja.

§ 431. Tarbijavaidlusasja menetlemise kord

(1) Tarbijavaidlusasi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.

(2) Pool võib esitada komisjonile kirjaliku taotluse tarbijavaidlusasja arutamiseks suulisel istungil.

Kui teabe ja tõendite alusel, mis koguti tarbijavaidlusasja läbivaatamist ette valmistades, on

tarbijavaidlusasja asjaolud selged, võib komisjoni juhtliige jätta rahuldamata poole taotluse

arutada tarbijavaidlusasja suulisel istungil.

(3) Komisjoni juhtliige võib omal algatusel otsustada tarbijavaidlusasja arutamise suuliselt poolte

ärakuulamisega komisjoni istungil.

§ 432. Komisjoni juhtliikme menetluslik otsus

(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhul tehakse poole taotluse lahendamiseks ning menetluse

5 (16)

juhtimiseks ja korraldamiseks mõeldud menetlustoiming komisjoni juhtliikme menetlusliku

otsusega.

(2) Menetluslikust otsusest peab nähtuma, kelle kohta on menetluslik otsus tehtud ning mis on

selle sisu ja põhjendus.

(3) Komisjoni juhtliikme menetluslik otsus vormistatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti järelevalve infosüsteemis teatisena, mis edastatakse pooltele infosüsteemi kaudu.

§ 44. Poole esindamine menetluses

(1) Pool võib kasutada menetluses osalemiseks esindajat.

(2) Esindamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esindamise kohta sätestatut.

(3) Komisjoni juhtliige kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ega luba selle puudumise

korral isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja esindusõiguse

kontrollimist igas menetlusetapis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

§ 45. Menetluskulude kandmine

(1) Tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

(2) Komisjon otsustab tarbija nõuet rahuldavas otsuses, et kaupleja hüvitab tarbijale

eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud.

(3) Vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis on pooltele tasuta.

§ 46. Menetluse avalikkus

(1) Tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis on avalik, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

(2) Komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2.

§ 461. Menetluse kinniseks kuulutamine

(1) Komisjoni juhtliige kuulutab menetlusliku otsusega menetluse omal algatusel või poole

põhjendatud taotluse alusel kinniseks, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38

sätestatud alustel.

(2) Komisjoni menetluse kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluse kinniseks kuulutamise sätteid.

§ 47. Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamine

(1) Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 356 lõikeid 1 ja 2.

(2) Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisel katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja

peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti.

6 (16)

(3) Tarbijavaidlusasja menetlus peatatakse ka juhul kui tarbija on avaldanud soovi lahendada

tarbijavaidlusasi lepitusmenetluses ja kaupleja on andnud selleks nõusoleku.

(4) Menetluse peatamise otsustab komisjoni juhtliige menetlusliku otsusega.

§ 48. Taandamiskohustus

(1) Komisjoni juhtliige või kaasistuja taandab ennast menetlusest viivitamata, kui esineb mõni

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolu.

(2) Pool võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul esitada avalduse komisjoni juhtliikme

või kaasistuja taandamiseks.

(3) Komisjoni juhtliikme või kaasistuja taandamise korral alustab komisjon tarbijavaidlusasja

läbivaatamist algusest peale.

§ 481. Taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine

(1) Taandamisavaldus esitatakse komisjonile hiljemalt istungil enne tarbijavaidlusasja sisulise

arutamise algust. Kui taandumisavaldus esitatakse istungil, lükatakse istung edasi.

Taandamisavalduse võib istungil esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada pärast

tarbijavaidlusasja sisulise arutamise algust.

(2) Kirjalikus menetluses esitatakse taandamisavaldus tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise

otsuses märgitud tähtaja jooksul.

(3) Taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul

avalduse esitamisest arvates.

(4) Komisjoni kaasistuja taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga samasse komisjoni

koosseisu kuuluv komisjoni juhtliige. Taandamisavalduse rahuldamise korral nimetab komisjoni

juhtliige taandatud komisjoni kaasistuja asemel uue komisjoni kaasistuja.

(5) Komisjoni juhtliikme taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni juhataja, komisjoni juhataja

taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni teine juhtliige. Kui komisjoni juhtliikme taandamise

avaldus jäetakse rahuldamata, võib avalduse esitaja pöörduda kolme tööpäeva jooksul

taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest teada saamisest komisjoni juhtliikme

taandamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori poole, kes lahendab

avalduse kirjalikult.

(6) Asja läbivaatava komisjoni kogu koosseisu taandamise avalduse lahendab Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor, kes määrab ka uue tarbijavaidlusasja läbi vaatava

komisjoni juhtliikme.

§ 482. Selgitamiskohustus

(1) Komisjoni juhtliige selgitab poolte kompromissi saavutamise huvides kummalegi poolele

asjakohase valdkonna nõudeid ja komisjoni seonduvat praktikat. Komisjoni juhtliige selgitab

pooltele ka lepitusmenetluse põhimõtteid ja lepitusmenetluse läbiviimise võimalust.

(2) Komisjoni juhtliige selgitab menetluse käigus vajaduse korral kummalegi poolele menetlusega

7 (16)

seotud asjaolusid, sealhulgas võib ta teha tarbijale ettepaneku avaldus tagasi võtta, kui lähtudes

komisjoni praktikast või kohaldatavate õigusaktide või kohtu otsuste alusel on põhjendatud

eeldada, et tarbijavaidlusasi lahendatakse tema kahjuks.

(3) Komisjoni juhtliige võib tarbijavaidlusasja menetluse ajal teha ettepaneku lahendada

tarbijavaidlusasi lepitusmenetluses, viia läbi lepitusmenetlust või teha tarbijavaidlusasja menetluse

ajal ettepaneku lahendada tarbijavaidlusasi kompromissiga.

§ 483. Komisjoni sekretariaat

(1) Komisjoni sekretariaadi ülesandeid täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2)Tarbijavaidluse lahendamise valmistab ette, menetluslikud otsused vormistab ja lahendamist

ettevalmistavaid menetlustoiminguid teeb komisjoni sekretariaat.

(3) Komisjoni sekretariaat tagab ka komisjoni töö tehnilise korraldamise, sealhulgas istungi ruumi

broneerimise ja otsuste avaldamise ning komisjoni ja komisjoni tegevuse kohta nõutava teabe

avaldamise ja aruannete esitamise.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel ning teeb taotluse korral

püsival andmekandjal ja muul sobival viisil kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 34 ja 37

nimetatud teabe komisjoni kohta ja komisjoni aastaaruande.

§ 484. Menetlusdokumendi edastamine

Menetlusdokument edastatakse pooltele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteemi kaudu.

§ 49. Tarbijavaidlusasja andmete säilitamine

(1) Tarbijavaidlusasja andmeid, sealhulgas isiku üldandmeid, töödeldakse Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis.

(2) Menetluse käigus kogutud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud

õigusaktides ettenähtud korras.

(3) Menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat pärast

tarbijavaidlusasja lahendamist.

3. jagu

Avalduse esitamine komisjonile ja menetluse alustamine

§ 50. Avalduse esitamine

(1) Tarbijal on õigus esitada avaldus tarbijavaidlusasja lahendamiseks, kui kaupleja on keeldunud

tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega.

(2) Avalduses märgitakse:

1) tarbija nimi, isikukood, telefoninumber või e-posti aadress;

2) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress;

3) tarbijavaidlusasja sisu ja tarbija sõnaselge nõue;

4) faktilised asjaolud ja tõendid, millega tarbija nõuet põhjendab, tuues esile missugust asjaolu ja

8 (16)

millise tõendiga soovitakse tõendada, ning eelnenud teabevahetus kauplejaga;

5) tarbija kinnitus, et tarbijavaidlusasja ei menetle teine seaduse alusel ja korras tunnustatud

vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus või kohus, või samas tarbijavaidlusasjas ei ole jõustunud

kohtulahendit;

6) tarbija kinnitus, et ta on kaupleja poole varem nõudega juba pöördunud;

7) tarbijavaidlusasja suulise arutamise soovi korral tarbija sellekohane avaldus;

8) kui tarbija näeb võimalust kompromissile jõuda, siis tema ettepanek kompromissi sõlmimise

kohta;

9) lepitusmenetluse läbiviimise soovi korral tarbija sellekohane avaldus.

(3) Nõude esitamisel võib tarbija tugineda eelkõige võlaõigusseaduse §-s 101 sätestatud

õiguskaitsevahenditele.

(4) Avaldus, koos avalduses esitatud väiteid põhistavate tõenditega, esitatakse kirjalikult või

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.

§ 501. Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

(1) Kui tarbija avaldus ei vasta käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud nõuetele, määrab

komisjoni sekretariaat mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

(2) Enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni juhtliikmel õigus vajaduse korral

vastaspoole seisukoht ära kuulata.

(3) Komisjoni juhtliige otsustab avalduse menetlusse võtmise 14 päeva jooksul nõuetekohase

avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest arvates.

(4) Kui tarbija on avaldusele lisanud oma kompromissettepaneku, küsib komisjoni juhtliige selle

kohta vastaspoole seisukohta. Kui tarbija soovib lepitusmenetluse läbiviimist, küsib komisjoni

juhtliige selle kohta vastaspoole arvamust ja nõusolekut.

(5) Piiriülese vaidluse korral, kui tekib kohaldatava õiguse küsimus ning tarbija ja kaupleja

vahelisele lepingule kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, arvestatakse tarbijavaidlusasja lahendamisel

ja otsuse tegemisel tarbija elukoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine.

(6) Kui vastaspool tunnistab tarbija nõuet ning rahuldab selle, teavitab komisjoni juhtliige tarbijat

ja vastaspoolt avalduse menetlusse võtmata jätmisest nõude vabatahtliku rahuldamise tõttu.

§ 502. Avalduse menetlusse võtmata jätmine

Komisjoni juhtliige keeldub avalduse menetlusse võtmisest menetlusliku otsusega, kui:

1) tarbija ei ole enne pöördunud nõudega kaupleja poole;

2) nõue on perspektiivitu, sealhulgas ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või tarbijal puudub

õiguskaitsevajadus;

3) samade poolte sama tarbijavaidlusasi samal alusel on lahendatud tarbijavaidluste komisjonis

või teise, seaduse alusel tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu

menetluses;

4) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse

lahendamine ei ole praktika kujundamise seisukohast oluline;

5) vaidlust ei saa avalduses märgitud faktiliste asjaolude ja tõendite alusel lahendada käesoleva

9 (16)

seaduse §-s 521 sätestatud tähtaja jooksul;

6) tarbija ei ole kõrvaldanud avalduses esinenud puudusi määratud tähtaja jooksul;

7) tarbijavaidlusasja lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse käesoleva seaduse § 40 lõike 3

alusel;

8) vastaspoole suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või likvideerimismenetlus;

9) kaupleja on vabatahtlikult rahuldanud tarbija nõude.

§ 503. Avalduse täpsustamine

(1) Tarbija võib pärast avalduse menetlusse võtmist:

1) täiendada või parandada esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid, ilma et muudetaks avalduse

aluseks olevaid põhilisi asjaolusid;

2) nõuet suurendada, vähendada, laiendada ja kitsendada;

3) nõuda esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teist eset või muu hüve.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täpsustuse võib tarbija esitada ka suuliselt

tarbijavaidluste komisjoni istungil.

§ 504. Avalduse tagasivõtmine

(1) Tarbija võib avalduse vastaspoole nõusolekuta tagasi võtta igal ajal enne komisjoni otsuse

avalikustamist.

(2) Avalduse tagasivõtmine tehakse komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil suuliselt.

(3) Avalduse tagasivõtmise korral lõpetab komisjoni juhtliige tarbijavaidlusasja menetlemise

menetlusliku otsusega.

(4) Avalduse tagasivõtmisel võib tarbija sama nõudega uuesti komisjoni või kohtu poole pöörduda.

(5) Avalduse tagasivõtmise tagajärgi selgitatakse menetluse lõpetamise või menetlusse võtmisest

keeldumise otsuses.

§ 505. Avalduste liitmine

Komisjoni sekretariaat võib liita avaldused ühte menetlusse, kui nõuded samale kaupleja vastu

põhinevad sarnastel asjaoludel ja õiguslikel alustel ning ühine menetlemine võimaldab nende

kiiremat lahendamist.

4. jagu

Lepitusmenetlus

§ 51. Lepitusorgan

(1) Tarbijavaidluste komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses.

(2) Komisjonis toimuvale lepitusmenetlusele kohaldatakse lepitusseaduses lepitusorgani tegevuse

kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(3) Lepitusmenetlust viib läbi komisjoni juhtliige, kes ei ole sama tarbijavaidlusasja varem

komisjonis menetlenud.

10 (16)

§ 511. Komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumine

(1) Komisjoni kui lepitusorgani poole pöördumise korral kohaldatakse lepitusavaldusele käesoleva

seaduse 6. peatüki 3. jaos avalduse ja avalduse menetlusse võtmise kohta sätestatut.

(2) Tarbija võib taotleda lepitusmenetluse alustamist komisjonis kuni tarbijavaidlusasjas otsuse

tegemiseni.

(3) Kui lepitusmenetluse alustamise avaldus esitatakse tarbijavaidlusasja menetluse kestel,

loetakse tarbijavaidlusasja avaldus lepitusmenetluse alustamise avalduseks.

(4) Kui tarbija on esitanud lepitusavalduse, küsib komisjoni juhtliige kauplejalt nõusolekut

lepitusmenetluses osalemiseks.

§ 512. Lepitusmenetluse lõppemine

(1) Kui pooled nõustuvad lepitusettepanekuga, kinnitab lepitusorgan kokkuleppe ja edastab neile

lepituskokkuleppe ärakirjad.

(2) Kui pooled ei sõlmi komisjonis alustatud lepitusmenetluses kokkulepet, on tarbijal õigus

otsustada, kas ta soovib tarbijavaidlusasja menetluse algatamist komisjonis või menetluse

lõpetamist.

(3) Kui tarbijavaidlusasja menetlemise kestel komisjonis alustatud lepitusmenetluses ei sõlmi

pooled kokkulepet, on tarbijal õigus otsustada, kas ta soovib jätkata peatatud tarbijavaidlusasja

menetlemist komisjonis või menetluse lõpetada.

(4) Kui lepitusmenetlus ei ole edukas, ei mõjuta see tarbija õigust pöörduda kohtusse.

5. jagu

Tarbijavaidlusasja menetlemine

§ 52. Avalduse läbivaatamise ettevalmistamine

(1) Pärast avalduse menetlusse võtmist saadab komisjoni sekretariaat avalduse kauplejale ning

annab talle võimaluse mõistliku aja jooksul vastata ja vastuväidete tõendamiseks tõendid esitada.

(2) Kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, otsustab komisjoni juhtliige menetlusliku

otsusega menetluse lõpetamise. Kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet, kuid ei teavita komisjoni

nõude täitmisest, jätkab komisjon menetlust.

(3) Komisjoni sekretariaat selgitab pooltele vajaduse korral lisatõendite esitamise vajadust ja teeb

tarbijavaidlusasja lahendamiseks vajalikud muud toimingud ning määrab tõendite esitamise

tähtaja.

(4) Kui kaupleja avaldusele ei vasta, võetakse tarbijavaidlusasja lahendamisel aluseks tarbija

esitatud avaldus ja asjas kogutud tõendid.

§ 521. Menetluse tähtaeg

(1) Avaldus vaadatakse läbi ja otsus tehakse 90 päeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest

arvates.

11 (16)

(2) Komisjoni juhtliige võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni 90

päeva, kui tarbijavaidlusasi on eriti keerukas. Pooli teavitatakse tähtaja pikendamisest ja

tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise eeldatavast ajast.

§ 53. Tõendamine

(1) Pool peab tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, väited ja vastuväited.

(2) Komisjon hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

siseveendumuse kohaselt, kas poole esitatud väide on tõendatud või mitte.

(3) Komisjon võib koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik poole õiguste tõhusaks kaitseks. Sellisel juhul jäävad tõendite kogumise kulud komisjoni kanda. § 531. Tõendid (1) Tõendiks on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel teeb

komisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise,

samuti muud tarbijavaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

(2) Tõendiks võib olla dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus.

(3) Komisjon võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka menetlusosalise seletuse.

(4) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku §-e 272–277 ja 285–291.

§ 532. Eksperdiarvamus

(1) Vaidlevate poolte nõusolekul on komisjonil õigus vajaduse korral tellida vaidlusaluse kauba

või teenuse kohta eksperdiarvamus. Eksperdiarvamus on eriteadmistega erapooletu isiku arvamus

asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude kohta. Eksperdi määramisel arvestab komisjon

poolte arvamusega ning eksperdiarvamuse andmise tähtaja määrab komisjoni juhtliige

kokkuleppel eksperdiga.

(2) Kaubale või teenusele eksperdiarvamuse andmisega seotud kulud kannavad vaidlevad pooled

võrdsetes osades ja tasuvad need enne ekspertiisi tegemist, kui komisjon ei otsusta teisiti.

(3) Eksperdiarvamuse andmisega seotud kulud tasub kaupleja, kui vaidlusaluse kauba puudused

ilmnesid 12 kuu jooksul kauba tarbijale üleandmise päevast arvates või kui vaidlusaluse teenuse

puudused ilmnesid kuue kuu jooksul teenuse osutamise päevast arvates ja kaupleja ei tellinud

eksperdiarvamust kauba või teenuse puuduse olemuse ja tekkepõhjuse väljaselgitamiseks.

(4) Komisjonil on õigus tellida vaidlusalusele kaubale või teenusele eksperdiarvamuse andmine

ka juhul, kui eksperdiarvamust taotleb üks vaidlevatest pooltest ja ta on nõus tasuma sellega seotud

kulud.

(5) Eksperdiarvamus vormistatakse kirjalikult ja saadetakse vaidlevatele poolele.

§ 54. Tarbijavaidlusasja arutamine istungil

12 (16)

(1) Komisjon võib omal algatusel või poole taotlusel korraldada menetluse käigus istungi, kui see

aitab kaasa tarbijavaidlusasja õigele ja tõhusale lahendamisele. Komisjoni töökeel on eesti keel.

(2) Istungil osalevad tarbijavaidlusasja menetlema määratud komisjoni liikmed ja pooled. Istungile

võib kutsuda eksperte ja ära kuulata nende eksperdiarvamuse. Istungit juhatab komisjoni juhtliige.

(3) Komisjoni juhtliige võib asja arutamise istungi pidada ilma kolmeliikmelist komisjoni

moodustamata.

(4) Kui istungile kutsutud pool ei saa istungile ilmuda, teatab ta sellest komisjonile enne istungi

algust ja põhjendab istungile ilmumise takistust.

(5) Kui pool jätab istungile mõjuva põhjuseta ilmumata, vaadatakse tarbijavaidlusasi läbi tema

kohalolekuta.

§ 55. Istungi pidamise kord

(1) Komisjoni juhtliige teeb kindlaks istungil osalejate isikusamasuse ja esindajate volitused ning

komisjoni koosseisu taandamise aluste puudumise. Komisjoni juhtliige selgitab pooltele

menetluse tulemuse õiguslikku tähendust.

(2) Komisjoni juhtliige selgitab istungil vaidluse olemust ja asjakohaseid õigusnorme. Istungil

tutvutakse tõenditega ja uuritakse neid. Tarbija võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid suuliselt

täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni tarbijavaidlusasja sisulise arutamiseni.

(3) Pooled võivad istungil esitada lisatõendeid. Nende esitamise korral antakse vastaspoolele

võimalus võtta seisukoht. Komisjoni juhtliige otsustab lisatõendite vastuvõtmise.

(4) Tarbijavaidlusasja sisulisel arutamisel kuulatakse ära poolte selgitused, tutvutakse

dokumentide ja tõenditega ning uuritakse neid ja kuulatakse ära poolte lõppseisukohad.

(5) Komisjoni juhtliige võib tarbijavaidlusasja arutamise edasi lükata juhul, kui:

1) komisjoni kaasistuja taandab ennast komisjoni istungilt;

2) poolel on mõjuv põhjus istungile mitte ilmuda;

3) ilmneb muu takistus, mida ei saa istungil kõrvaldada.

(6) Pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist teatab komisjoni juhtliige sisulise lahendamise kohta

otsuse teatavakstegemise aja.

§ 551. Menetluskonverentsina peetav istung

(1) Komisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina nii, et

menetlusosalisel või tema esindajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas ja teha

menetlustoiminguid reaalajas.

(2) Menetluskonverentsina korraldatud istungil tagatakse nii pildi kui ka heli reaalajas

ülekandmise korral menetlusosaliste õigused ja muud istungi tingimused.

§ 552. Tarbijavaidlusasja lõpetamine kompromissiga

(1) Pooled ja komisjoni juhtliige võivad mis tahes menetlusetapis teha ettepaneku lahendada

tarbijavaidlusasi kompromissiga.

13 (16)

(2) Kompromissi võib sõlmida kuni tarbijavaidlusasjas otsuse avalikustamiseni. Kompromiss võib

olla tingimuslik.

(3) Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna.

(4) Komisjoni juhtliige kinnitab kompromissi menetlusliku otsusega, milles märgib kompromissi

tingimused ja millega ühtlasi lõpetab tarbijavaidlusasja menetluse.

(5) Komisjoni juhtliige ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus seaduse või heade kommetega

või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kui komisjoni juhtliige kompromissi ei kinnita, teeb ta

selle kohta põhjendatud otsuse ja jätkab tarbijavaidlusasja menetlemist.

§ 56. Menetluse lõpetamine

Komisjoni juhtliige lõpetab menetlusliku otsusega tarbijavaidlusasja menetlemise, kui:

1) asjas tehakse sisuline otsus;

2) pooled on sõlminud kompromissi ja komisjoni juhtliige kinnitab selle;

3) tarbija võtab avalduse tagasi või tal puudub huvi menetlust jätkata;

4) kaupleja rahuldab tarbija nõude;

5) menetluse käigus ilmneb käesoleva seaduse §-s 502 sätestatud menetlusse võtmist välistav

asjaolu;

6) lepitusorgan kinnitab poolte vahel sõlmitud lepituskokkuleppe;

7) lepitusmenetlus nurjub ja tarbija ei soovi menetluse jätkamist komisjonis.

6. jagu

Tarbijavaidluse sisuline lahendamine, otsuse avaldamine ja selle järgimine

§ 57. Sisulise otsuse tegemine tarbijavaidlusasja lahendamise kohta

(1) Komisjon teeb tarbijavaidlusasja sisulise lahendamise kohta otsuse, kui tarbijavaidlusasja

asjaolud on selged ja see on lõpliku lahendi tegemiseks valmis.

(2) Enne otsuse tegemist annab komisjon pooltele lisaavalduste ja -tõendite esitamise tähtpäeva

ning teavitab pooli otsuse tegemise kuupäevast. Komisjoni juhtliige võib määratud tähtpäeva

muuta, kui seda tingib menetlusolukorra muutumine.

(3) Komisjoni otsus tehakse lihthäälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoni liikmel on õigus

eriarvamusele ja see kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda

erapooletuks.

§ 58. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

(1) Komisjoni otsus peab olema põhjendatud ning õiguspärane. Komisjon ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega ning komisjonil on õigus täpsustada nõude õiguslikku

kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitsmiseks.

(2) Komisjon võib otsust tehes tugineda üksnes neile tarbijavaidlusasjas kogutud tõenditele ja

asjaoludele, millega pooltel oli võimalik tutvuda ja mille kohta arvamust avaldada.

§ 581. Otsuse sisu

(1) Komisjoni otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist ning kirjeldavast ja põhjendavast

14 (16)

osast.

(2) Otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise aeg;

2) tarbijavaidlusasja number;

3) otsuse teinud komisjoni koosseis või komisjoni juhtliikme nimi;

4) poolte nimed ning tarbija isikukood;

5) esindaja olemasolul esindaja andmed;

6) tarbija nõue;

7) istungi aeg või viide tarbijavaidlusasja menetlemisele kirjalikus menetluses.

(3) Otsuse resolutsiooniga lahendab komisjon nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon

peab olema arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta ning eristatav otsuse muudest osadest.

Resolutsioonis märgitakse komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise, osalise rahuldamise või

rahuldamata jätmise kohta ning kohtusse pöördumise võimalus.

(4) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse tarbija esitatud nõuded ning nende kohta esitatud väited ja

tõendid.

(5) Otsuse põhjendavas osas märgitakse komisjoni tuvastatud asjaolud ja nende põhjal tehtud

järeldused, tõendid, millele nimetatud järeldused tuginevad ning õigusaktid, mida komisjon

kohaldas. Komisjon põhjendab otsuses, miks ta ei nõustu ühe või teise poole faktiväidetega, samuti

seda, miks ta mõnda tõendit ei arvesta.

(6) Tarbija kasuks tehtud otsuses lahendatakse tarbija menetluskulude kauplejapoolne hüvitamine

vastavalt käesoleva seaduse § 45 lõikele 2.

§ 582. Otsuse vigade parandamine

(1) Komisjoni juhtliige parandab otsuse kirja- ja arvutusvead ning muud olulised ebatäpsused.

Enne vigade parandamist võib komisjoni juhtliige pooled ära kuulata.

(2) Otsuse parandamise kohta tehakse otsusele märge.

(3) Komisjoni otsuse vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse ka komisjoni juhtliikme

menetlusliku otsuse vigade parandamisele.

§ 59. Otsuse avaldamine

(1) Komisjoni otsus tehakse pooltele kättesaadavaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates.

(2) Komisjoni otsus ilma vaidluses osalenud tarbija isikuandmeteta avaldatakse Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates.

§ 60. Otsuse järgimine

(1) Komisjoni otsuse järgimiseks on kauplejal aega 30 päeva selle Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast arvates, kui otsuses ei ole

määratud teist tähtaega.

(2) Komisjoni juhtliige võib poole põhjendatud taotlusel selgitada otsuse järgimist ja pikendada

15 (16)

otsuse järgimiseks antud tähtaega.

(3) Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse

läbivaatamiseks kohtusse. Otsusega mittenõustumisel on kohtusse pöördumise vorm hagiavaldus.

(4) Kaupleja on kohustatud teavitama komisjoni sekretariaati otsuses märgitud tähtaja jooksul

kirjalikult otsuse järgimisest ja esitama seda tõendavad dokumendid või samas asjas kohtusse

pöördumisest ja hagiavalduse menetlusse võtmisest.

(5) Kui kumbki pool ei teavita komisjoni sekretariaati otsuse järgimisest või vaidluse

läbivaatamisest kohtus ega tõenda seda, kannab komisjoni sekretariaat kaupleja komisjoni otsuseid

mittejärgivate kauplejate nimekirja. Komisjoni sekretariaat teavitab kauplejat nimekirja

kandmisest viivitamata. Komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja kantakse ka

kaupleja, kes ei ole järginud juhtliikme kompromissi kinnitamise otsust.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatakse kauplejate nimekiri, kes ei

ole järginud komisjoni otsuseid.

(7) Komisjoni sekretariaat kustutab nimekirja kantud kaupleja nimekirjast, kui:

1) kaupleja järgib komisjoni otsust pärast nimekirja kandmist;

2) kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud üle 36 kuu.“.“.

Selgitus: eesmärk on muuta tarbijavaidluste komisjoni reguleerivaid sätteid, et muuta

tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine menetlusosalistele usaldusväärsemaks ja

tulemuslikumaks. TVK menetluskorda käsitleb TKS-i 6. peatükk, mis on uuesti sõnastatud, kuivõrd

tehtud on põhimõttelisi muudatusi, sh menetluskord on senisest täpsemini sõnastatud. Kõnealused

muudatused on eelnevalt kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi ning

Rahandusministeeriumiga, samuti erinevate huvigruppidega.

Peamised muudatused võrreldes kehtiva regulatsiooniga:

1) Komisjoni juhtliikmeks on tulevikus võimalik kandideerida avaliku konkurssi alusel. Praeguse

regulatsiooni kohaselt teevad ettepaneku isiku kandmiseks komisjoni esimeeste nimekirja õiguse

mõistmise või õigusteenuse osutamisega seotud isikute kutseühendused ning riigiasutuse (TKS §

41 lg 3).

2) sätestatakse oluliselt täpsemini menetlusnormid, et tagada komisjonis asjade tõhusam

menetlemine, sh sätestatakse nõuded kaasistujatele, luuakse täpsem tõendite regulatsioon,

reguleeritakse menetluse peatamise ja kinniseks kuulutamise alused jne;

3) sätestatakse poolte võimalus kasutada lepitusmenetlust, mille kasuks räägib see, et

lepitusorgani poolt kinnitatud kokkulepe on sundtäidetav. Seega nähakse vaidlevatele pooltele

võimalus kasutada lisaks olemasolevale tarbijavaidluste komisjoni menetlusele, sh kompromissi

sõlmimisele, ka lepitusmenetlust.

4) nähakse ette, et komisjoni otsuseid mittejärgivad kauplejad lisatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (TTJA) veebilehel olevasse musta nimekirja aastaks praeguse ühe aasta asemel

kolmeks aastaks alates kaupleja nimekirja kandmisest. Selle eesmärk on distsiplineerida

kauplejaid tarbija kasuks tehtud otsuseid suuremas mahus täitma. Täna on probleemiks see, et ca.

50% komisjoni poolt tehtud otsustest jäetakse kauplejate poolt täitmata.

6. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) seadust täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses:

„§ 771. Alustatud tarbijavaidluste lõpetamine

16 (16)

Enne 2026. aasta 1. märtsi alustatud tarbijavaidluste menetlemine viiakse lõpuni kuni 2026. aasta

28. veebruarini kehtinud seaduse kohaselt.“.“.

Selgitus: muudatusega nähakse ette, et enne 2026. aasta 1. märtsi alustatud tarbijavaidluste

menetlemine viiakse lõpuni kuni 2026. aasta 28. veebruarini kehtinud seaduse kohaselt. Eelnev

tähendab seda, et enne 1. märtsi 2026 algatatud menetlustele kohaldatakse menetluse alguses

kehtinud õigusnorme.

7. Sõnastada eelnõu § 2 järgmiselt:

„§ 2. Käesoleva seaduse § 1 punktid 9–11 jõustuvad 2026. aasta 1.märtsil.“.

Selgitus: tarbijavaidluste komisjoni tegevust puudutavad muudatused jõustuvad 2026. aasta 1.

märtsil, et anda TTJA-le piisavalt aega muudatuste tegemiseks. Samuti tingib sellise jõustumisaja

see, et tänaste esimeestega lõppevad viieaastased lepingud 2026. a veebruari lõpus.

Ostukviitungeid ja paberarveid puudutavad muudatused (punktid 1–8) jõustuvad üldises korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Mari-Liis Aas

+372 625 6459, [email protected]