EESTI PEREKONNASEISUAMETNIKE KUTSELIIT
29. mai 2025
Siseministeerium
[email protected]
Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit edastab arvamuse nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõule
Tartu Linnavalitsuse ettepanekud ja märkused:
1) NS § 16 lg 11 ja 12
soovitakse keelata isikule tema soovil uue isikunime andmine eelnõus toodud karistusseadustikus sätestatud süüteo ja kelle karistusandmed selle eest ei ole karistusregistrist kustutatud. Loetelu süütegude kohta hõlmab süütegusid, mille süüdimõistetud isiku nime kohtaulahendites ei asendata initsiaalide või tähemärgiga.
Eelnõus on välja toodud, et nimetatud isikute nimemuutmise avaldus jäetakse läbi vaatamata.
Tartu Linnavalitsus ei avalda arvamust eelnõus sätestatud süütegude loetelu kohta, kuid kuna nimetatud isikute poolt esitatud avaldus jäetakse läbi vaatamata, mida peab kirjalikult põhjendama kontrollides karistusandmeid karistusregistrist, avaldajat teavitama ning mida on võimalik ka vaidlustada, tuleb selleks ette näha ka rahastamise alused.
2) NS § 16 lg 2 ja lg 2 p 2
Asendatakse elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamise võimalus veebikeskkonnas avalduse esitamisega.
Tartu Linnavalitsuse hinnangul võiks pigem soodustada erinevaid avalduse esitamise viise. Kuigi e-keskkonnas esitatud avalduse korral kontrollitakse menetluses vajalikke andmeid automaatselt ja lihtsustab mõningal määral ametnike tööd, ei nähtu eelnõu seletuskirjast, kas ja kuidas on Siseministeerium hinnanud digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamise võimaluse kaotamist isikule. Nii välistatakse ka alaealiste nimede muutmise avalduste esitamise võimalus digitaalselt.
Kas kõiki oma lapse nime muuta soovijaid sunnitakse nüüd kolmekesi korraga kohapeale tulema? See tundub suhteliselt ilmvõimatu ja põhjendamatu, arvestades tänapäeva peremudeleid ja võimalust isiklikult kohale tulla.
Elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamine on siiani väga hästi toiminud ja taotlejate poolt omaks võetud. Lisaks võib seetõttu suureneda ka kohapeal esitatavate avalduste hulk või tuleb leida lahendusi muul moel avalduse vastuvõtmiseks, kuna nimemuutmisi menetlevad üksnes neli maakonnakeskuse kohalikku omavalitsust.
Tartu Linnavalitsus ei nõustu ka Siseministeeriumi poolt nimemuutmise kiire menetluse põhjendustega, sest senise praktika kohaselt on just kiirus nimemuutmisel taotlejale pigem negatiivse mõjuga. Pigem tuleks mõningatel juhtudel hoopis sarnaselt abiellujate ja lahutajatega anda isikule järelemõtlemise aeg.
Teeme ettepaneku lisada, mitte asendada, nimeseaduse § 16 lõikele 2 avalduse esitamise võimalus rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas.
3) NS § 16 lg 21
Täiendatakse nimeseadust piiranguga, et turvalises veebikeskkonnas ei või esitada alaealisele lapsele või piiratud teovõimega täisealisele isikule.
Tartu Linnavalitsus juhib eelnõu koostajate tähelepanu, et alaealine ongi laps ehk alla 18-aastane isik, nii TSüS kui LasteKSi mõttes. Seega võiks eelnõus kasutada alaealise kohta terminit alla 18-aastasene isik.
Samuti on eksitav eelnõus piirata turvalises veebikeskkonnas piiratud teovõimega täisealisele isikule avalduse esitamise võimalust, kuivõrd piiratud teovõimega isik ei saa kehtiva seaduse kohaselt üldse nimemuutmise avaldust esitada, kuivõrd NS 16 lõike 2 kohaselt esitatakse avaldus isiklikult ja kui piiratud teovõimega isik ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute tähendusest, ei saagi tema nime muuta (vt ka 2-17-1453, p-d 12–17).
Eestkostja ei saa teha asju, mille suhtes seadus näeb ette, et neid saab teha ainult isiklikult – eestkostja ei saa teha eestkostetava nimel testamenti, ei saa isadust omaks võtta, ei saa esitada ka avaldust isiku nime andmiseks.
Kui seadus lubab, võib piiratud teovõimega isik teha selliseid toiminguid isiklikult ja ta ei vaja selleks eestkostja nõusolekut, kuid nimeseaduses seda otseselt kirjas ei ole. Seega piiratud teovõimega isik ei saagi nime muuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik Susann Liin 19.04.2022 SiM infohommikul)
Tartu Linnavalitsus teeb ettepaneku anda alla 18-aastase isiku nimemuutmise avalduse esitamise võimalus digitaalset ja e-keskkonnas suunata ametniku menetlusse ning piiratud teovõimega isiku nimemuutmise avalduse korral tagastada avaldus läbivaatamata või täiendada vastavalt nimeseadust ning leida õiguslikult pädev lahendus.
4) NS § 16 lg 61
Kehtiva seaduse kohaselt otsustab nimemuutmise minister või tema volitatud Siseministeeriumi ametnik või volitatud perekonnaseisuasutuses töötav ametnik. Eelnõuga lisatakse, et automaatkannete puhul otsustab nimemuutmise Siseministeerium.
Tartu Linnavalitsus teeb ettepaneku korrastada ja anda õiguslik selgus nimemuutmise pädevuse jaotuses, st milline asutus milliseid nimemuutmisi otsustab. Praegu see eelnõust üldse puudub, kaotades ära ka varasema segasevõitu, aegunud ja puuduliku regulatsiooni.
5) NS § 16 lg 64
Eelnõuga soovitakse isikule uue nime andmine otsustada automaatselt, kui avaldus on esitatud veebikeskkonnas ja selle vastavust on kontrollitud andmekogudest automaatselt. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et automaat ei saa teha automaatset kontrolli kaalutlusotsuste puhul.
Tartu Linnavalitsusele jääb arusaamatuks, kuidas automaat kontrollib nimeseaduse § 7 lõikes 2 ja lõike 3 punktis 3 sätestatud nõuet, et ees- ja perekonnanimi koos või eraldi peavad olema kooskõlas heade kommetega ja ilma põhjuseta ei või anda üldtuntud isikunime, selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime.
Teiseks ei ole nimemuutmisel kiirus kohe üldse oluline, pigem võib see tekitada inimestes ehmatust ja teadmatust, mida ja kuidas edasi. Praeguse praktikast tulenevalt ja kogemustest nimemuutmise avalduste menetlemisel ning nende põhjendustest. Tihti ei tea avalduse esitaja ise ka, kas, mida, miks ja millal ta nime muuta soovib ja avaldus on esitatud emotsiooni ajel. Seetõttu on Tartu Linnavalitsuse ettepanek seadusega kehtestada (kahenädalane) vahe avalduse esitamisest kuni nimemuutmise otsuse tegemisel ehk nö avaldus tagasi võtta, mida võimaldab HMS § 43 lg 1 p 2. Automaatkannete puhul avalduse tagasivõtmise võimalus aga puudub. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et nimemuutmine on niivõrd oluline isiku identiteediga seotud toiming, et seda ei tohi teha koheselt ja automaatselt. Isikule peab andma võimaluse ka nimemuutmisest loobuda. Automaatkandega see võimalus aga võetakse isikult ära. Nimemuutmise otsust pigem ei tohi teha kiirustades, sest tegemist ei ole elutähtsa teenusega.
6) NS § 19
Muudetakse uue eesnime andmise regulatsiooni loobudes eesnime muutmise põhjustest ning piirates uue eesnime andmist üksnes siis, kui selle võtmise korral ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise elava isiku isikunime ja sünniaastaga.
Tartu Linnavalitsus toetab eesnime muutmise põhjustest loobumist, kuid ei saa nõustada ei automaatkandega ega liiga kitsa piiranguga sama isikunime võtmisel.
Automaat ei ole küll kuidagi võimeline kontrollima eesnime vastavust seaduses sätestatud nõuetele (vt p 5 või eelnõu seletuskiri lk 11 3-lõik (automaat ei saa teha kaalutlusotsust nt selles, et kas soovitud nimi vastab headele kommetele. Heade kommete ja üldtuntud isiku nimede (Elisabeth Arden) kandmise soov võib senise praktika kohaselt olla täisealistel isikutel tunduvalt suurem kui lapse sünni registreerimisel lapsele nime panemisel.
Samuti leiab Tartu Linnavalitsus, et ainult ühel aastal sündinud sama isikunimega isikute piirang on liiga kitsas. Juba praegu oleme korduvalt menetlenud nimemuutmise avaldusi, kus soovitakse oma nime muuta just põhjusel, et keegi teine juba kannab seda Eestis.
Kuigi Tartu Linnavalitsus pooldab isiku õigust oma nime vabalt valida, peab avalik õigus kaitsma ka teiste isikute põhiseaduslikke õigus vabale eneseteostusele, perekonnaelu ja eraelu puutumatust. Riigikohus on leidnud, et nimi on osa isiku identiteedist. Seega leiab Tartu Linnavalitsus, et vähemalt 10-aastane, mitte 1-aastane sünniaja vahe peaks olema tagatud isiku soovil isikunime muutmisel. See aitaks kindlamini välistada ka indentiteedivargused ja kaitseb sama nime kandva isiku õigust oma indentiteedile.
Tallinna Perekonnaseisuameti ettepanekud ja märkused:
1) eelnõu § 1 lg 4, millega täiendatakse nimeseaduse (NS) § 16 lõikega 21
Ettepanek muuta eelnõu § 1 lg 4, millega täiendatakse nimeseaduse (NS) § 16 lõikega 21, sõnastust ning anda võimalus veebikeskkonna kaudu esitada ka alaealiste laste nimemuutmise avaldusi.
Põhjendus: Tallinna Perekonnaseisuametis on maikuus esitatud 32 avaldust, neist 17 (üle poole esitatud avaldustest) on laste nimemuutmised.
Kuna alaealiste nimemuutmiste hulk on märkimisväärne, siis nende avalduste e-teenusest väljajätmisel on meie hinnangul mitmeid ebasoovitavaid tagajärgi.
Toome need eraldi veelkord välja:
• Alaealised ja nende vanemad jäävad kehvemasse olukorda võrreldes teiste avaldajatega (ebavõrdsus).
• Alaealiste laste vanemate võimalusi nimemuutmise avalduse esitamiseks kahandatakse (praegusega võrreldes halvendatakse - seni sai nimemuutmise avaldust esitada ka e-posti teel, e-teenuse tulekul e-posti teel esitamise võimalus kaob).
• Alaealiste laste vanemad peavad kulutama rohkem aega ja ressurssi, kui teised avaldajad (nimemuutmine on kulukam ja aeganõudvam – tuleb kulutada aega ja raha lapsevanema ning alaealise sõiduks, näiteks Saaremaalt Pärnusse, Hiiumaalt Tallinnase, Rakverest Jõhvi või Võrust Tartusse).
E-teenuse üks eesmärkidest on muuta nimemuutmise teenust avaldajatele kättesaadavamaks ja vähendada isiklikult kohapeale tulevate isikute arvu, kuid piirates alaealiste laste nimemuutmise avalduste e-teenuses esitamist saame vastupidise tulemuse. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et eelnõuga tehtavad muudatused ei suurenda ettevõtjate ega isikute halduskoormust, vaid pigem vähendavad seda ning teevad riigiga suhtlemise kiiremaks ja lihtsamaks.
Tallinna Perekonnaseisuamet on varasemalt vastava ettepaneku edastanud koos põhjendustega Siseministeeriumile.
2) Eelnõu § 1 lg 7-ga muudetakse ja sõnastatakse ümber NS § 19
Sellega kaotatakse ka NS § 19 lg 1 p 6.
Eelnõu seletuskirjas lk 14 on välja toodud, et „Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga on selliste andmetega isikutele antud võimalus andmete korrastamiseks riigilõivuta nimemuutmise menetluses, enamik sellistest juhtumistest on avastatud ning vajadust sellise sätte järele enam ei ole.“
Palume selgitada, kui inimene endiselt soovib korrastada oma eesnime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud eesnimest, kas siis riigilõivuvaba võimalust enam nimemuutmise korras perekonnaseisuasutuses ei ole? Näiteks perekonnanime osas on endiselt riigilõivu vaba võimalus korrastamiseks olemas (NS 171 lg 1 p 5).
3) Eelnõu § 1 lg 7-ga muudetakse ja sõnastatakse ümber NS § 19.
Sellega kaotatakse NS § 19 lg 3 p 2.
Palume selgitada, kas edaspidi ei ole eesnime muutmisel nimemuutmise korras piirangut, et ei või võtta eesnime, mis on samane perekonnanimega (nt Sander Sander)?
Näiteks perekonnanime muutmise osas on vastav piirang endiselt olemas – isiku eesnimi ja perekonnanimi ei või olla samad (NS 171 lg 3 p 8).
4) Eelnõu § 1 p 6-ga täiendatakse NS § 16 lõikega 64.
Ettepanek täiendada „Siseministri 12. detsembri 2017 määruse nr 45 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja avalduse vorm“ muutmine“ kavandi § 1 punkti 2 „määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: lõikega 7 järgmises sõnastuses: „isik muudab täisealisena ees- või perekonnanime käesoleva seaduse alusel esimest korda.“
Põhjendus: NS § 16 lg 4 alusel antakse isikule uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi üldjuhul üks kord ning rohkem kui üks kord vaid mõjuval põhjusel. Kehtestatud korrast puudub automaatotsust takistav piirang - nime saab käesoleva seaduse alusel muuta üldjuhul vaid üks kord.
5) Siseministri 12. detsembri 2017 määruse nr 45 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja avalduse vorm“ kavandi eelnõu § 1 punkt 2-ga täiendatakse määrust § 81 ning kavandi lg 1 p 1 alusel ei saa nimetatud karistusandmetega isikud e-teenuses automaatotsusega nime muuta.
Palume selgitada, kelle menetlusse avaldus läheb või kes jätab avalduse läbi vaatamata? Kui isik esitab avalduse kohapeal, siis kuidas saab ametnik kontrollida, kas isikul on vastav karistus? Kustumata karistusega isik ei tohiks saada uut eesnime ega esivanemate või abikaasa perekonnanime, kuid nendel alustel nimede otsustamise pädevus on neljal maakonnakeskuse kohalikul omavalitsusel. Ametnikul peab olema võimalus karistusandmeid kontrollida (NS 16 p 11 ja p 12). Kui avaldus esitatakse Siseministeeriumi pädevuses oleval alusel ja isikul on kehtiv karistus, siis kas sellisel juhul tehakse läbivaatamata jätmise otsus juba MK KOV-is?
Palume selgitada, kui menetluse käigus selgub, et isikul on kehtiv karistus ja avaldus jäetakse läbi vaatamata, kas siis riigilõiv tagastatakse ja mis ulatuses?
6) Ettepanekud Siseministri 12. detsembri 2017 määruse nr 45 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja avalduse vorm“ lisale „Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avaldus“
• lisada avalduse vormile otsuse väljavõtte väljastamise viisi märkeruut (isiklikult järele tulles või digiallkirjaga kinnitatult e-posti aadressile)
• alaealiste laste nimemuutmisel märgitakse avalduse vormile avaldaja väljale tihti alaealise rahvus, emakeel ja haridustase. Ettepanek eristada vormil selgelt statistiliste andmete osa, et oleks üheselt arusaadav – statistilised andmed märgitakse avaldaja, mitte alaealise kohta (näiteks lisada avalduse vormile „täidab avaldaja“ väljale uue eesnime ja uue perekonnanime järele AVALDAJA STATISTILISED ANDMED).
Lugupidamisega
Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit