Väärteomenetluse alustamata jätmine

KÄSKKIRI

TUNNISTUS

Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lõike 3 alusel.

1. Rahandusministri 3. jaanuari 2024.a käskkirjaga nr 2 „Volituste andmine kohtuvälise

menetleja ametnikele“ on Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete

osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Mihhail Antonov’ile (isikukood 38406020238)

antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda

väärtegusid riigihangete seaduse § 213-215 ning karistusseadustiku § 279 alusel.

2. Tunnistan kehtetuks riigihalduse ministri 14.07.2021 käskkirja nr 120 „Tunnistus“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

08.02.2024

nr 21

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Andrei Svištš

Advokaadibüroo RASK

[email protected]

Väärteomenetluse alustamata jätmine

Austatud vandeadvokaadid Svištš ja Kõiv

Advokaadibüroo RASK kliendiks oleva ettevõtja esindajatena esitasite Rahandusministeeriumile

ning Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuurile taotlusena pealkirjastatud

pöördumise järelevalve ja asjakohasel juhul süüteomenetluse alustamiseks seoses kontsessiooni-

lepingu sõlmimise menetluse "Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021", viitenumber 224521, (edaspidi

ka: riigihange) tulemusena Tartu Linnavalitsuse kaudu Tartu linna (edaspidi ka: hankija) ja Eesti

Keskkonnateenused AS-i, registrikood 10277820, (edaspidi ka: jäätmevedaja) vahel veopiirkondades

1-4 sõlmitud kontsessioonilepingute (edaspidi ka: hankeleping) väidetava õigusvastase muutmisega.

Väidetavalt on jäätmevedaja põhjendamatult tõstnud jäätmete tühjendamise teenustasu korraldatud

jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldajate jaoks. Pöördumises ei ole seatud kahtluse alla asjaolu,

et Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses on jäätmete vastuvõtutasu tõusnud, kuid leiate, et jäätmete

vastuvõtutasu suurenemisest tingitult jäätmete tühjendamise teenustasu muutmisel on hankelepingu(te)s

toodud hinnavalemit valesti rakendatud. Leiate, et hankelepingu(te) p-s 8.3 ette nähtud hinnamuutuse

regulatsiooni tuleb kohaldada koostoimes p-ga 4.9.3 selliselt, et teenustasu (tühjendustasu) arvutatakse

algse valemi alusel tervikuna ümber (uuesti), võttes arvesse muutunud vastuvõtutasu jäätmekäitlus-

keskuses ja akuutset mahukaalu koefitsienti. Seeasemel, et piirduda muudatuse-eelselt kehtinud

tühjendustasu muutmisega sellele p-s 4.9.3 sisalduva käitlustasu hinnavalemi (k*m*L) alusel leitud

käitlustasu muudatuse väärtuse (nn hinnalisa) liitmise teel. Olukorras, kus Aardlapalu jäätmekäitlus-

keskuses on jäätmete vastuvõtutasu küll suurenenud, kuid samas on mahukaalu koefitsient

vähenenud, järeldate, et hankelepingu(te) järgi pidi jäätmemahuti tühjendustasu jäätmevaldajate

jaoks hoopiski vähenema, mitte suurenema. Pöördumises hankelepingu(te) tingimustele omistatud

subjektiivsest tõlgendusest lähtudes järeldate, et võttes mahukaalu koefitsiendi (k) muutust arvesse

üksnes p-s 4.9.3 toodud käitlustasu hinnavalemis (k*m*L) sisalduva jäätmete vastuvõtutasu

(L) hinnatõusust tingitud käitlustasu hinnavahe ulatuses on mahukaalu koefitsiendi muutuse mõju

kogu tühjendustasule lubamatult vähendatud. Riigihankes pakkumuste võrdlemise ja hindamise

aluseks olnud ühikuhinna (jäätmevedaja pakkumuses toodud konkreetsele jäätmeliigile vastava

kogumistasu) muutmisele ei ole pöördumises osutatud.

Kokkuvõtvalt olete pöördumises asunud seisukohale, et eelnimetatuga on sõlmitud hankelepinguid

muudetud ja muutmine ei ole toimunud kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) §-ga

123. Kirjeldatud tegu vastab Teie hinnangul RHS §-s 213 sätestatud väärteokoosseisule, mille

kohaselt on RHS-is sätestatud nõudeid rikkudes toimunud hankelepingu muutmine karistatav

väärteona.

Teie 15.05.2025

Meie 30.05.2025 nr 12.2-1/2313-3

2

30.05.2025 kirjaga nr 12.2-1/2313-2 teavitasime Teid järelevalvemenetluse alustamata jätmisest.

Järelevalvemenetluse alustamata jätmise teates märkisime ühtlasi, et järelevalveteates sisalduva

väärteoetteheite (RHS § 213) osas käsitleme Teie pöördumist väärteoteatena ning vastame sellele

eraldi dokumendiga väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 59 lg-s 2 sätestatud korras.

Karistusseadustiku (edaspidi ka: KarS) § 3 lg 5 kohaselt, kui isik paneb toime teo, mis vastab

väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust

ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Vastavalt (VTMS) § 29 lg 1 p-le 4 väärteomenetlust

ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos on kuriteo tunnused. 28.05.2025 teavitas

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur Rahandusministeeriumi kriminaal-

menetluse alustamata jätmisest (vt 26.05.2025 nr RP-6-4/25/310-1 teatis kriminaalmenetluse

nr 25770000055 alustamata jätmise kohta). Seega puudub käesolevas asjas VTMS § 29 lg 1

p-s 4 nimetatud menetlustakistus ning Rahandusministeerium saab väärteoteadet lahendada.

VTMS § 59 lg 1 järgi on väärteoteade teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust,

milles võivad esineda väärteotunnused. VTMS § 59 lg 2 kohaselt, kui väärteo toimepanemise

kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest

arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata

jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. VTMS § 2

sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteo-

menetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lähtudes subsidiaarselt (VTMS § 2) kriminaal-

menetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 193 lg-s 1 sätestatust, peavad ka väärteomenetluse

alustamiseks esinema üheaegselt ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud.

Väärteomenetluse ajend on väärteole viitav teave. Väärteomenetluse alus on aga väärteotunnuste

sedastamine väärteoteates või muus väärteomenetluse ajendis. Seega ei saa väärteomenetlust,

nagu ka kriminaalmenetlust, alustada pelgalt süüteotunnuste otsimiseks. Kohtuväline menetleja

saab väärteomenetlust alustada üksnes siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele,

et väärtegu on toime pandud (vt RKKKo 18.04.2005, nr 3-1-1-19-05, p 7.1; 03.04.2006, nr 3-1-

1-2-06, p 6). Mitte igasugune kahtlus ei saa anda alust isiku suhtes väärteomenetluse alustamiseks,

vaid selline süüteokahtlus peab olema piisavalt põhjendatud ja tuginema menetleja käsutuses

(menetluse alustamise otsustamise hetkel) olevale teabele (vt RKKKo 07.04.2014, nr 3-1-1-

22-14, p 7.3). Seejuures süütuse presumptsioonist (PS § 22, KrMS § 7) tulenevalt tuleks kõik

kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Rahandusministeerium, olles tutvunud väärteoteates toodud faktiväidetega, leiab, et esitatud

väärteoteatest ega selle lisadest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid küllaldased väärteo kõigi koos-

seisupäraste tunnuste sedastamiseks väärteomenetluse ajendis ja kohtuvälisel menetlejal põhjendatud

süüteokahtluse tekkimiseks. Selgitame väärteomenetluse alustamata jätmist alljärgnevalt.

RHS § 213 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes hankelepingu või

raamlepingu muutmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RHS § 213 lg

2 järgi sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik (so eraõiguslikust juriidilisest

isikust hankija, vt RHS § 5 lg 2 p-d 1-3 ja KarS § 14 lg 4 ning RHS § 5 lg 1 ja § 123, mille

adressaatideks on hankijad), – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. RHS § 213 on

karistus- ehk sekundaarnorm, mille eesmärgiks on tagada RHS §-s 123 sätestatud käitumis-

ehk primaarnormi täitmist. RHS § 213 on koosseisutüübilt siseviiteline tagajärjedelikt, mille

objektiivsed tunnused seisnevad hanke- või raamlepingu muutmises selliselt, et on rikutud

hankelepingu muutmise lubatavusele RHS §-s 123 ette nähtud nõudeid. Hankija kohustus

lähtuda hanke- või raamlepingu muutmisel RHS §-s 123 sätestatust on käsitatav keeluna muuta

lepingut RHS §-s 123 nimetamata alusel. Õiguslik keelunorm ei pea alati olema sõnastatud

keeluna. Seaduses sätestatud kohustav norm suunab käituma normis näidatud viisil ning keelab

samas käituda mis tahes muul moel.

3

Seega on tegemist keeluga muuta riigihanke menetluse teel sõlmitud lepinguid mis tahes muul

alusel, kui on ette nähtud RHS §-s 123 (vt RHS § 213 komm-d 2-4 ja 6 – M. A. Simovart, M.

Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).

Seejuures ei ole seadusandja aga pidanud vajalikuks sanktsioneerida väärteona hankelepingu

õigusvastasele muutmisele suunatud tegevust, mis ei ole õigushüve kahjustamist reaalselt kaasa

toonud. Asjaolust, et RHS § 213 on tagajärjedelikt, tuleneb muu hulgas tõdemus, et kui hanke-

või raamlepingu muutmisele suunatud toimingud on õiguslikult defektsed, nt kui vastav hankija

tahteavaldus osutub vormilise või sisulise puuduse tõttu tühiseks, so õiguslikult algusest peale

ex tunc kehtetuks, siis puudub ka RHS §-s 213 ette nähtud koosseisupärane tagajärg.

Materiaalne süütegu on lõpule viidud alles siis, kui on saabunud koosseisupärane tagajärg (vt

KarS § 12 komm 10.1 – J. Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud

väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Juura 2015). Seega järeldub asjaolust, et

RHS § 213 on koosseisutüübilt materiaalne ehk tagajärjedelikt, et väärtegu saab olla toime pandud

alles siis, kui hanke- või raamlepingut on õiguslikult kehtivalt muudetud. Väärteokatse üldjuhul,

erikoosseisu puudumisel, karistatav ei ole (vt KarS § 251). Kui hankelepingu muutmist ei ole

õiguslikult kehtivalt toimunud (nt vastav tahteavaldus on vormilistel või sisulistel põhjustel tühine,

samuti kui lepingu muutmisele suunatud toimingud ei ole mõnel muul põhjusel toonud kaasa

kehtivat lepingumuudatust), siis sellisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS

§ 84 lg 1, vt mutatis mutandis RKHKo 05.11.2018, nr 3-17-1410, p 19.2) ning väärteovastutust ei

kaasne.

Iseenesest on väärteoteate esitaja õigesti leidnud, et RHS 4. ptk-is sätestatud menetluse tulemusena

sõlmitud korraldatud jäätmeveo kui nn tavateenuste kontsessioonilepingu (CPV kood 90512000-

9 "Jäätmeveoteenused") muutmine on vastavalt RHS § 141 lg-le 7 allutatud RHS §-s 123 toodud

regulatsioonile, st hankija vabadust lepingu muutmises kokkuleppimisel, so lepingu muutmiseks

vajaliku tahteavalduse tegemisel, on kitsendatud RHS §-s 123 toodud eeldustega. Ent praegusel

juhul ei nähtu väärteoteatest ning sellele lisatud materjalidest, samuti riigihangete registrist ja

teistest Rahandusministeeriumile teadaolevatest allikatest, et hankija oleks sõlmitud hanke-

lepinguid muutnud või isegi, kui muutmist jaatada, et muudatused oleksid vastuolus RHS §

123 lg 1 p-s 2 sätestatuga.

Väärteoteatele lisatud hankija 09.01.2025 vastuskirjast nr 8-13.2/00283 teate esitaja teabenõudele

selgub, et hankija ja jäätmevedaja ei ole hankelepingu(te) muutmises kokku leppinud. Hankija

selgitas, et korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu tingimustest tulenevalt muutuvad korraldatud

jäätmeveo tühjendustasud jäätmevaldajate jaoks, ilma jäätmevedaja taotluseta, so automaatselt

ilma poolte vahelise kokkuleppeta, kui muutuvad jäätmete käitlustasud, so jäätmete vastuvõtuhinnad

Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses.

Hankelepingu(te) p 8.1 kohaselt võib lepingu tingimusi muuta ja täiendada üksnes poolte kirjalikul

kokkuleppel ja kooskõlas õigusaktidega ning hanke alusdokumentides sätestatuga. Lepingu(te)

p-s 5.7 on ette nähtud jäätmevedajale õigus taotleda teenustasude muutmist riigipoolse käibemaksu,

kütuseaktsiisi, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda mõjutava riikliku

maksu muutmise korral, mida ei olnud võimalik pakkumuse esitamise momendil ette näha. Lisaks

sätestab hankelepingu(te) p 5.8, et alates kolmandast aastast on jäätmevedajal õigus taotleda

teenuse hinna muutmist tarbijahinnaindeksi muutuse võrra üks kord aastas.

Riigihankes väljendasid pakkujad oma pakkumuse maksumused jäätmete kogumistasu ühiku-

hinna põhiselt, mille muutmist ei ole väärteoteates hankijale ette heidetud. Rahandusministeeriumile

teadaolevalt ei ole riigihanke alusdokumentides ega sõlmitud hankelepingutes ette nähtud, et

hankija kooskõlastaks või kinnitaks jäätmevedajate jaoks siduvalt jäätmemahutite tühjendustasude

rahalised määrad (hinnakirja) või nende muudatused.

4

Jäätmeseaduse (edaspidi: JäätS) § 66 lg 4 alusel kehtestatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud

jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise

kord valla- või linnavolikogu määrusega. Tartu Linnavolikogu 28.06.2018 määruse nr 29 [RT IV,

21.09.2023, 15] § 10 lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu

suurus selgitatakse välja riigihanke korras. Nagu eelnevalt märkisime, siis riigihankes väljendasid

pakkujad oma pakkumuse maksumuse ühikuhinna, so jäätmeliigile vastava kogumistasu, põhiselt.

Ühikuhindu ei ole muudetud, sh hankelepingu(te) p-de 5.7-5.8 alusel. Korraldatud jäätmeveoga

hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu (tühjendustasu) jäätmevaldajate jaoks arvutatakse välja

matemaatilise tehtega riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu(te)s sisalduva hinnavalemi

alusel. Seda, et (kirjalikult sõlmitud) hankelepingu(te)s sisalduvat hinnavalemit oleks kunagi

muudetud, ei ole väärteoteates väidetud.

Kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele üldhuviteenuste osutamisel, nt korraldatud jäätmeveo puhul,

tekib kolmiksuhe, mille osalised on kohaliku omavalitsuse üksus e hankija, ettevõtjast teenuse osutaja

e jäätmevedaja ja tarbija e jäätmevaldaja (vt RKHKo 18.04.2024, nr 3-20-1313, p 19). Riigikohus

on korraldatud jäätmeveo olemust selgitades sedastanud, et JäätS § 66 lg 1 alusel korraldatud

jäätmeveo puhul kujuneb jäätmeveo teenustasu suurus jäätmevedaja leidmiseks korraldatud riigihanke

tulemusel. Jäätmevaldaja on sellisel juhul jäätmevedaja kliendiks ning maksab tasu jäätmeveo

teenuse eest jäätmevedajale (vt RKPJKo 30.10.2018, nr 5-18-2, p 34). JäätS § 66 lg 1 alusel

korraldatud jäätmeveo korral ei ole kohaliku omavalitsuse (KOV) üksus jäätmeveoteenuse vahendaja,

vaid KOV korraldab konkursi, leidmaks jäätmeveoteenuse osutaja, kellega jäätmetekitaja on

seejärel kohustatud sõlmima lepingu. Kuna jäätmetekitaja (jäätmevaldaja) sõlmib otse riigihanke

võitnud jäätmevedajaga lepingu, ei kehtesta omavalitsusüksus jäätmetekitajale ka jäätmekäitluse

eest teenustasu hinda. Teenustasu suuruse määrab sellisel juhul konkurents JäätS § 66 lg 1 alusel

korraldatud jäätmevedajate vahelise riigihanke käigus (vt RKPJKo 06.01.2015, nr 3-4-1-34-

14, p 35). Seejuures sisaldab jäätmevaldaja poolt vedajale tasutav tühjendustasu (teenustasu) lisaks

jäätmevedaja tasule jäätmete kogumise ja veo eest ka vedajale üle antud jäätmete edasise käitlemisega

seotud kulusid jäätmekäitluskohas. Sisuliselt vahendab jäätmevedaja jäätmete töötlemise tasu

jäätmevaldajatelt jäätmete töötlejale (vt RKHKo 15.01.2015, nr 3-3-1-68-14, p 18). Lisaks on

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidnud, et jäätmevedaja poolt jäätmevaldajalt tasu nõudmise aluseks

on ennekõike vedaja ja jäätmetekitaja vahel sõlmitud (võlaõiguslik) leping. Kui jäätmevaldaja ei ole

sõlminud jäätmevedajaga lepingut jäätmete veoks, ei saa talle kehtida jäätmevedaja lepinguline

hinnakiri. Vedaja ei saa seadusjärgse võlasuhte raames nõuda jäätmevaldajalt tasu või muu hüvitise

maksmist, mida ei ole seaduse või delegatsiooninormi raames kohaliku omavalitsuse õigusaktiga

selgelt ette nähtud ning isikul, kellelt nõutakse tasu väidetava teenuse eest, on võimalus selle tasu

nõudmise aluse ja suuruse üle vaielda, mh tsiviilkohtumenetluses isikult tasu nõudmise vaidluses

(vt RKTKo 25.09.2013, nr 3-2-1-80-13, p-d 57-58).

Hankelepingu(te) p 4.9 ("Arvete esitamine jäätmevaldajatele") alapunkt 4.9.2 sätestab, et teenustasu

arvestamise aluseks on jäätmevedaja pakkumuses toodud hinnad jäätmeliikide ning jäätmemahutite

tüüpide kaupa, ja alapunktis 4.9.3 on sätestatud konkreetse kogumismahuti osas (algse) teenustasu

(tühjenduse hinna) leidmise valem, mida jäätmevedaja peab jäätmevaldajatega lepingute sõlmimisel

ja neile arvete esitamisel järgima. Hankelepingu(te) p-s 8.3 sisalduva tingimuse kohaselt, kui

muutuvad jäätmete vastuvõtutasud Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses, siis muutuvad ka korraldatud

jäätmeveo teenustasud (jäätmevaldajatele). Seejuures "teenustasude muutmisel lähtutakse lepingu

p 4.9.3 toodud valemitest".

Seega on hankelepingu(te)s ette nähtud, et jäätmete vastuvõtutasude muutumine (suurenemine)

Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses tingib jäätmevaldajatelt võetava korraldatud jäätmeveo teenustasu

ehk tühjendustasu muutumise (suurenemise). Seejuures teenustasude muutmisel (suurendamisel) küll

lähtutakse p-s 4.9.3 toodud valemitest, kuid ei ole öeldud, et teenustasu arvutatakse uuesti tervikuna

ümber p 4.9.3 alusel. Samuti ei ole hankelepingu(te)s ette nähtud, et mahukaalu koefitsiendi (jäätmete

mahu ja kaalu suhte t/m3) vähenemise korral, kui jäätmete vastuvõtuhind Aardlapalu jäätmekäitlus-

keskuses ei vähene, tuleks vastavalt vähendada eelnevalt kehtestatud tühjendustasu.

5

Enamgi veel, hankelepingu(te) tingimustest ei tulene, et mahukaalu koefitsiendi muutus eraldivõetuna

looks aluse tühjendustasude muutmiseks (suurendamiseks või vähendamiseks). Mahukaalu koefitsiendi

ajakohastatud väärtus omandab tähenduse üksnes siis, kui on muutunud jäätmete vastuvõtutasu

Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses.

Mööname, et lepingu(te)s ei ole sõnaselgelt lahti kirjutatud ega näitlikustatud, kuidas teenustasude

muutumisel algse teenustasu valemitest lähtumine toimub. Siiski ei võimalda hankelepingu(te) tekst

Rahandusministeeriumil üheselt järeldada, et p 8.3 ei saa sisustada selliselt, et mahukaalu koefitsiendi

(k) muutust arvestatakse sedavõrd, kuivõrd on muutunud jäätmete vastuvõtutasu Aardlapalu jäätme-

käitluskeskuses – st ainult p-s 4.9.3 toodud käitlustasu hinnavalemis (k*m*L) sisalduva jäätmete

vastuvõtutasu (L) hinnatõusust tingitud käitlustasu hinnavahe ulatuses (nö hinnalisana).

Hankelepingu(te)s ei ole ette nähtud, et hankija kinnitaks või kehtestaks riigihanke alustingimustes

sisalduva hinnavalemi põhjal arvutatavad tühjendustasud. Hankelepingutes on ette nähtud jäätmeveo

teenustasu suuruse määramise kord ehk metoodika, mille muutmist ei ole väärteoteates hankijale

ette heidetud (lepingu p-d 8.3 ja 4.9.3 kehtivad algses sõnastuses muutumatul kujul). Väärteoteates

sisalduv etteheide seondub sellega, kuidas on jäätmevedaja (suhtes jäätmevaldajatega) kõnelaust

metoodikat rakendanud. Seega taandub väärteoetteheide sellele, kuidas oleks õige sõlmitud hanke-

lepingutes muutumatuna püsinud lepingutingimusi tõlgendada.

RHS § 8 lg 2 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse hankelepingule, sh kontsessioonilepingule (§ 8

lg 1), võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. VÕS § 29 lg 1 esimesest lausest johtuvalt tuleb lepingu

tõlgendamisel lähtuda esmalt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning alles siis, kui poolte

ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, aktualiseerub objektiivne tõlgendusmeetod (VÕS § 29

lg-d 4-5) (vt RKTKo 27.12.2024, nr 2-22-2316, p 11.2; hankelepingu tõlgendamise kohta vt ka

RKTKo 12.11.2014, nr 3-2-1-102-14, p-d 18-19). Rahandusministeeriumile teadaolevalt ei ole

hankija ja jäätmevedaja vahel hankelepingu(te) p 8.3 ja p 4.9.3 sisustamisel vaidlusi tekkinud.

Kui pooled on lepingu(te)st ühtemoodi aru saanud, siis ei saanud nad ka vahetada teineteisega

tahteavaldusi eesmärgiga kutsuda esile muutusi algselt sõlmitud lepingu(te) tingimustes. Ent

ka siis, kui hankelepingu(te) kui tüüptingimustega lepingu(te) tõlgendamisel tuleks lähtuda VÕS §

39 lg-st 1, st nii, nagu riigihankes osalev mõistlik ettevõtja pidi tingimust samadel asjaoludel mõistma,

puudub piisav ning küllaldane alus hankelepingu(te) õigusvastase muutmise jaatamiseks.

Võimalik hankelepingu(te) ebakohane täitmine jäätmevedaja poolt, nagu ka hüpoteetiline hankija

eksimus või hooletus lepingu(te) kohase täitmise üle järelevalve teostamisel, ei pruugi olla piisavad

jaatamaks hankelepingu(te) muutmist olukorras, kus poolte vastastikused tahteavaldused ei ole

selgelt tuvastatavad. Kuna RHS § 213 lg 1 on koosseisutüübilt materiaalne e tagajärjedelikt, siis

väärtegu saab olla toime pandud alles siis, kui hankelepingut on õiguslikult kehtivalt muudetud.

Hankelepingu, nagu iga muu võlaõigusliku lepingu, muutmiseks on üldjuhul vajalik vastav poolte

kokkulepe (VÕS § 13 lg 1). Eesti kohtupraktikas on leitud, et RHS § 8 lg-s 7 sätestatud vorminõuet,

nagu ka hankelepingus endas kokkulepitud (rangemat) vorminõuet, rikkudes sõlmitud hankelepingu

muudatus on TsÜS § 83 lg 1 või lg 2 järgi tühine (vt HMKo 2-19-10964/34, p 29 jj; TlnRnKo 2-

19-10964/46, p-d 7-9). Kuigi Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et poolte kavatsus muuta

hankelepingut (õigusvastaselt) ei pea tingimatult väljenduma kirjalikus kokkuleppes (vt EKo C-

441/22: Obshtina Razgrad, p 64), ei tähenda see, et hankelepingu(te) muutmist võiks jaatada

olukorras, kus lepingupooled muudatuste tegemises kokkuleppimist eitavad ning neid väiteid

ümberlükkavad objektiivsed tõendid, mis kinnitaksid vastava muutmise kokkuleppe olemasolu

või vähemalt viitaksid muutmiskokkuleppe olemasolu tõenäosusele, puuduvad. Hankelepingut ei

saa pidada muudetuks üksnes läbi järelduste tegemise sellest, kuidas hankelepingut on täidetud.

Hankelepingu muutmist ei saa järeldada lepingu täitja poolsest lepingu rikkumisest ega ka hankija

poolt RHS-ist tulenevate kohustuste rikkumisest, vaid hankelepingu muutmine eeldab igal juhul

mõlema poole tahteavaldust. RHS § 8 lg-st 2, VÕS § 13 lg-st 1 ja TsÜS §-st 68 tulenevalt

saab hankelepingut muuta ainult kokkuleppeliselt (vt TlnRnKo 04.05.2023, nr 3-21-1711, p-d

14-17).

6

Olukorras, kus hankelepingu(te) p-d 8.3 ja 4.9.3 kehtivad algses sõnastuses muutumatul kujul

edasi, kuid väärteoteate esitaja arvates on jäätmevedaja arvete esitamisel jäätmevaldajatele neid

lepingusätteid vääralt sisustanud, ei ole võrdsustatav hankelpingu(te) õigusvastase muutmisega.

Seda muu hulgas põhjusel, et lepingu(te) võimalik väärtõlgendus nende täitja poolt ei saa tuua

kaasa õiguslikke tagajärgi – jäätmevaldajad ei pruugi olla kohustatud põhjendamatus ulatuses

arveid tasuma ning neil võib olla õigus nõuda alusetult tasutu tagastamist (nt VÕS 52. ptk ette

nähtud alusetu rikastumise sätete alusel). Nimetatut ei välista ka see, kui hankija peaks nõustuma

jäätmevedaja poolse tõlgendusega, mis osutub vastuolus olevaks kehtiva kontsessioonilepinguga

(mis omakorda on aluseks jäätmeveolepingute sõlmimisele ja tasu nõudmisele jäätmevaldajatelt).

Lisaks eeltoodule juhime väärteoteate esitaja tähelepanu asjaolule, et segaolmejäätmete tühjendus-

tasu võib lisaks p-des 4.9.3 ja 8.3 reguleeritule olla mõjutatud ka hankelepingu(te) p-st 4.9.5

tulenevalt. Viimase kohaselt peab biojäätmete kogumismahutite tühjendamise hind olema kogu

teenuse osutamise perioodil vähemalt 50% soodsam kui on segaolmejäätmete mahuti tühjendamise

hind – kui lepingu(te) täitmise käigus esinevad asjaolud, mis viiksid biojäätmete hinna kõrgemaks

kui on pool segaolmejäätmete hinnast, korrigeeritakse segaolmejäätmete hinda (korrigeerimise

metoodika ei ole lepingutekstis eraldi lahti kirjutatud, aga näitlikustatud selgituse esitas hankija

riigihankes alusdokumentide kohta riigihangete registris selgituspäringule vastamisel, vt RH 224521

teabevahetus ID 556051).

Kokkuvõtvalt nendime, et väärteoteate menetlemisel kohtuvälisele menetlejale teatavaks saanud

asjaolude kogum ei anna alust põhjendatud süüteokahtluseks. Kui väärteo toimepanemise kohta

puudub küllaldaselt andmeid, siis puudub süüteomenetluse alus ja väärteomenetlust ei alustata.

Väärteomenetluse alustamine ei saa põhineda oletustel, vaid ainult selgetel väärteo tunnustel.

Väärteomenetluse ajendis väärteo tunnuste sedastamine on menetluse alustamise primaarseks

eelduseks. Väärteomenetlust kui menetlussubjekti põhiõigusi riivavat ja menetlusalust isikut

karistusähvardusel paratamatult stigmatiseerivat süüteomenetlust ei saa alustada ning toimetada

pelgalt süüteotunnuste otsimiseks, so selleks, et hakata alles välja selgitama, kas antud teos üldse on

karistatava teo tunnused või mitte. Kõigi väärteokoosseisu järgi nõutavate tunnuste olemasolu

peab olema kohtuvälisele menetlejale selge juba väärteomenetluse alustamise otsustamise ajahetkel.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 29 lg 1 p-s 1 ja § 59 lg-s 2 sätestatule, teatame,

et Rahandusministeerium ei alusta 15.05.2025 esitatud väärteoteate ajendil väärteomenetlust.

Täiendavalt juhime teate esitaja tähelepanu sellele, et kuigi väärteoteate võib esitada igaüks,

ei ole väärteomenetlus tõhusaim vahend teate esitaja õiguste ja huvide kaitseks. Isegi, kui väärteo

toimepanemine peaks leidma tuvastamist ning menetlusalust isikut karistataks, ei saa kohtuväline

menetleja taastada ega ennistada väärteoteate esitaja õigusi. Kui teate esitaja leiab jätkuvalt, et

hankija on sõlmitud lepinguid õigusvastaselt muutnud, siis võib muudatus olla käsitletav õigus-

vastase otselepinguna, mille tühisuse tuvastamiseks võib teate esitajal olla võimalik pöörduda

vaidlustusega riigihangete vaidlustuskomisjoni (vt RHS § 141 lg 7, § 121 lg 1 p 1, lg 4, § 185 lg

1, lg 4 p 3, § 189 lg 8, § 197 lg 3 p 1; vt ka EKo C-454/06: Pressetext, p 34; RKHKo 30.05.2022,

nr 3-20-1150, p 38; TlnRKo 24.04.2017, nr 3-17-159, p 15).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mihhail Antonov

jurist riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

7

Lisa(d):

Kohtuvälise menetleja ametniku tunnistus

Lisaadressaadid:

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur

Mihhail Antonov 58851448

[email protected]