Tulemusaruanne 2024

1

2024

Riigikantselei

2024

Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruanne

2

Tulemusvaldkonna üldinfo

Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, kus

on turvaline keskkond.

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ sihid: kõigi inimeste vajadustega

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning uuendusmeelne, teadmiste loomist ja

kasutamist väärtustav riik.

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna

mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 2035*

Täidesaatva võimu

suutlikkus 1 6,6 - - /kasvab/ /kasvab/ /kasvab/

Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamisel üldeesmärkide saavutamiseks lähtutakse eelarvestrateegia perioodil valitsuse poliitika paremaks planeerimiseks ja koordineerimiseks koostatud strateegiast „Eesti 2035“. Edaspidi asendatakse mõõdik „Eesti 2035“ mõõdikuga.

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud 24 305 26 553 18 200

sh piirmääraga vahendid 13 338 15 279 13 364

Investeeringud 0 176 67

sh piirmääraga vahendid 0 96 55

1 Executive Capacity http://www.sgi-network.org/2019/Governance/Executive_Capacity

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika põhialused jms)

Programm, sh vastutavad ministeeriumid

Tõhus riik „Eesti 2035“

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse

toetamine

Riigikantselei

3

Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Eesti Euroopa Liidu poliitika elluviimise suutlikkus ja tugevnenud Eesti rahvusvaheline kuvand

võimaldab Eestil olla eestkõneleja endale olulistes küsimustes, sealhulgas Ukraina toetamisel,

julgeoleku- ja kaitsepoliitika, digiteemade ja piiriülese taristu küsimustes. Jätkame tööd selles

suunas, et julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis ning ühiskonnas on läbiv, pidev ja sihipärane

tegevus. See peab peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva riigivõimu, kohaliku

omavalitsuse üksuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute mõtlemises,

valmisolekus, tegutsemises ning omavahelises koostöös.

Toetus Euroopa Liidule püsib kõrge, kuid inimeste osalustunne Euroopa Liidu otsustusprotsessis

on väike, võrreldes teiste liikmesriikidega (Eurobarometer). Venemaa sõjaga Ukraina vastu ja ka

Ukraina Euroopa-pürgimustega kaasnev geopoliitiline nihe toob kaasa arutelud nii Euroopa

koostöövormi ja -valdkondade, otsustusprotsessi tõhususe kui ka Euroopa poliitilise koostöö

struktureerimise üle, mis on Eesti huvidele elulise tähtsusega. Eesti eksperditeadmised, nähtavus

ja kohalolek Euroopa Liidu institutsioonides peab kasvama hästi mõtestatud rahvusvahelise

personalipoliitika kaudu. 2024. aastal toimusid taas Euroopa Parlamendi valimised, lepiti kokku

uus Euroopa Ülemkogu strateegiline tegevuskava ning Euroopa Komisjoni tööprogramm. 2025.

aasta suvel esitatakse uus pikaajalise eelarve ettepanek, millest sõltuvad Eesti jaoks

võtmetähtsusega investeeringud ja välisühendused. Järgmise kümnendi alguses on Eesti

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, mille planeerimist ja ettevalmistamist tuleb alustada aegsasti

(2027).

Usaldusväärse riigi alasihi saavutamisele aitab kaasa tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu

väljatöötamine – seaduseelnõu, mille jõustumisel suureneb Eesti suutlikkus kriisideks

valmistuda ja neid lahendada ning riigi teadlikkus kriisidest.

Maailma võrdluses on Eesti riigivalitsemine paindlik ja tõhus. Maailmapanga hea valitsemise

indeksi kohaselt oleme „Eesti 2035-s“ seatud eesmärgi saavutanud. Eesti e-teenused on

maailmas esirinnas. Avalike digiteenustega rahulolu on suur – 83 protsenti – ning sellega oleme

OECD riikidest teisel kohal. Tööd tuleb jätkata sellega, et muuta riigivalitsemine veelgi

tõhusamaks ja juba riigi kogutud andmed panna avalike teenuste nimel tööle.

Programmi üldinfo

Programmi nimetus Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine

Programmi eesmärk Valitsuse tegevuseesmärgid on ellu viidud

4

Programmi mõõdikud

Tabel 3. Programmi nimetus ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 2035*

Täidesaatva võimu

suutlikkus 2 6,7 - - /kasvab/ /kasvab/ /kasvab/

Programmi olukorra analüüs

Muutunud rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast tulenevalt vajab julgeoleku ja turvalisuse

tagamine (Riigivalitsemise vajalik muutus D) veelgi suuremat pingutust üleriigilise valmisoleku

parandamiseks, samuti riigikaitse- ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse suurendamiseks ja

strateegilise kommunikatsiooni tõhustamiseks.

Paremat poliitikakujundamise kvaliteeti ja andmemajanduse arendamist (Riigivalitsemise vajalik

muutus A) toetab ka jätkuv riigi koosloome keskkonna väljatöötamine, avaliku sektori

innovatsiooni juurutamine valitsussektoris (sh Riigikantselei innovatsioonifondi käivitamine,

innovatsioonitiimi disainmõtlemise tööriistad, nt müksatonid, sprindid) ning andmepõhise

otsustamise (juhtimislauad, tehisintellekti (AI) otsustustoe loomine) juurutamine avalikus

sektoris.

Uudsete kaasamislahenduste katsetamine (nagu 2024. a kevadel toimunud Arvamusrännak

kliimaseaduse ja rohereformi jaoks ettepanekute kogumiseks) ning koosloome arengukiirendi

aitavad kaasa koosloomelisemale poliitikakujundamisele, Eesti inimeste ja kogukondade

toetamisele valitsemises osalemiseks (Riigivalitsemise vajalik muutus A) ning „Eesti 2035“ sihi

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik saavutamisele.

2 Executive Capacity http://www.sgi-network.org/2019/Governance/Executive_Capacity

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja Riigikantselei

5

Riigikantselei innovatsioonifondi käivitamine aitab kaasa uudsete lahenduste leidmisele ja

katseprojektide toetamisele (Riigivalitsemise vajalik muutus A). Riigikantselei innovatsioonifond

ja -tiim koordineerivad ja toetavad avaliku sektori innovatsioonitegevusi, lähtudes riigi

strateegilistest eesmärkidest.

Strateegilise planeerimise seisukohast on oluline liikuda edasi korrastamisega, et tagada

riigieelarve suurem selgus, vähendada riigisisest aruandluskoormust ning automatiseerida

võimalikult suurel määral olemasolevaid aruandluse formaate, et vähendada erinevate osaliste

koormust aruannete koostamisel.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

Meede 1.

Tegevus

Alates 2022. a veebruarist on Riigikantselei toetanud valitsust, peaministrit ja teisi võtmeosalisi

Venemaa Föderatsiooni sõjategevusega kaasnevate mõjudega tegelemisel. See on mõjutanud

Riigikantselei 2024. aasta tegevusi, tulemusi ning eelarvet.

Tulemus:

• Eesti riigikaitseks ja tsiviilkriisideks valmisoleku suurendamiseks koostatakse

Riigikantselei eestvedamisel ministeeriumide ja teiste asutustega koostöös tsiviilkriisi

ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis loob riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra

seaduse ja hädaolukorra seaduse vahel killustunud kriiside maailma asemele ühtse

õigusruumi.

• Riigikantselei koostas kõigi ministeeriumidega koostöös laia riigikaitse ja

elanikkonnakaitse investeeringute kava.

• Kiideti heaks riigikaitse tegevuskava, milles lepiti kokku täidesaatva riigivõimu asutuste

riigikaitseülesanded ning nende täitmiseks vajalikud tegevused.

• Riigikantselei eestvedamisel jätkati Vabariigi Valitsuse ettevalmistamist

kriisiolukordadeks, korraldades valitsusele kriisiõppuse.

• Riigikantselei jätkas olukorrateadlikkuse hoidmist ja suurendamist valitsuse ning

võtmeasutuste tasandil.

• Tulevikuseire alaste kompetentside suurendamiseks korraldati Riigikantselei

eestvedamisel ministeeriumide strateegia-, teadus- ja innovatsiooninõunikele

tulevikuseire seminar ning jätkatakse tulevikuseire alase teadlikkuse parandamisega ja

selle integreerimisega strateegilise planeerimise süsteemi.

6

• 2024. aasta sügisel käivitati valitsuses uus formaat – valitsuskabineti

majandusnõupidamine – kus arutatakse ning võetakse valitsemisalade kaupa vastu

otsuseid, mis soodustavad majanduskasvu.

• Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammid avalikustab Riigikantselei automatiseeritud

juhtimislaudadena, mis annavad hea ülevaate ülesannete täitmise seisust.

• 2024. aastal toimusid riigieelarve seaduse muutmise protsessis Riigikantselei juhitud

arutelud, kuidas lihtsustada strateegilise planeerimise protsesse, ning lepiti kokku

vajalikud muutused, sh valmis ka strateegilise juhtimise aruandluse automatiseerimise

prototüüp.

• Riigikantselei jätkas riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb

kogutud andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogial. Jätkus ka avaliku

sektori innovatsiooni juurutamine valitsussektoris.

• Kaasamise edendamiseks ELi asjades koostati praktiliste abivahenditega kaasamise

teekaart ELi asjades.

• Koostöö ja infovahetuse edendamiseks, bürokraatia vähendamiseks, aga ka avalikkuse

paremaks kaasamiseks ja partnerluseks jätkus riigi koosloome keskkonna

väljatöötamine (KOOS). Praeguseks on koosloome keskkond kasutuses Euroopa Liidu

asjade menetluses. Ministeeriumide koosloome tõhustamiseks on katsetamisel

väljatöötamiskavatsuse ja muutmise seaduse eelnõu (sh seletuskiri) koostamine.

Järgmisena hakatakse arendama keskkonna avalikku vaadet, et võimaldada

huvirühmade paremat kaasatust.

• Kaasamise ja koostöö edendamiseks käivitus 2024. a kevadel koosloome

arengukiirendi, millega toetatakse kaasamisega seotud algatuste elluviimist kuni 50

000 euro ning arenguprogrammiga. Nüüdseks on arengukiirendis osalemas kaheksa

meeskonda viiest ministeeriumist.

• Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud kaasa suure arenguhüppe ELi välis- ja

kaitsepoliitikas, mida Eesti on eest vedanud (nt 1 miljon mürsku, ELi kaitsevalmiduse ja

kaitsetööstuse strateegia, külmutatud varade kasutusele võtmine, sanktsioonide

tugevdamine, Ukraina sõjaline toetamine, ELi läbirääkimiste alustamine Ukraina ja

Moldovaga).

• Riigikantselei koordineerimisel koostati 2024. a mais Eesti raamseisukohad järgmise

ELi pikaajalise eelarve kohta, et Eesti saaks aktiivselt osaleda ettepanekute

ettevalmistavas protsessis.

• Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsuse ja pühendumuse taseme tõstmiseks ning

koostöö parandamiseks jätkati arendustegevustega, sh arenguprogrammiga tippjuhtide

digivõimekuse edendamiseks. Uuendati tippjuhtide kompetentsimudelit ning toetati

juhtide kandideerimist rahvusvaheliste organisatsioonide mõjukatele ametikohtadele.

7

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Programmi ja programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Vabariigi Valitsuse ja

peaministri tegevuse

toetamine

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud 24 305 26 553 18 200

sh piirmääraga vahendid 13 338 15 279 13 364

Investeeringud 0 176 67

sh piirmääraga vahendid 0 96 55

2024. aasta lõplikke tegevuskulude ja investeeringute eelarveid suurendas peamiselt 2023. aasta

jääkide ületoomine 2024. aastasse. Samas vähendati seoses 2024. aasta lisaeelarvega

tegevuskulusid. Lisaks suurendati vajalike võrguseadmete ostmise tõttu investeeringuid

tegevuskulude arvelt.

2024. aasta eelarvesse planeeritud vahenditest kantakse 2025. aastasse üle tegevuskulusid

kogusummas 1 464 000 eurot. Ülekandmise vajadus tuleneb eelkõige asjaolust, et mitme

tegevuse elluviimine ja tegelikud väljamaksed jäid ajaliselt täielikult või osaliselt 2025. aastasse.

Näiteks on 271 000 eurot kavandatud teadus- ja arendustegevuse projektideks, sealhulgas

kriisiuuringu tegemiseks, mille ettevalmistavad tegevused algasid 2024. aastal, kuid

koostöölepingud partneritega sõlmitakse 2025. aasta jooksul. Samuti ei jõutud 2024. aastal

lõpule viia Rüütelkonna hoone ekspositsiooni täiendamist, mistõttu kasutatakse selleks

ettenähtud 202 000 eurot 2025. aastal. Lisaks sisaldab ülekantav summa 128 000 euro ulatuses

toetusi, mis maksti küll välja 2024. aastal ettemaksuna, kuid mille tekkepõhised kulud kajastuvad

alanud eelarveaastal. Remondifondi vahendid summas 116 000 eurot, mis olid ette nähtud

Rahukohtu 3 ja Rahukohtu 1 hoonekompleksi remonttöödeks, tuuakse samuti üle 2025. aastasse,

kuna kõik planeeritud tööd ei jõudnud 2024. aasta jooksul teostuseni. Lisaks kantakse 2025.

aastasse üle 141 000 eurot, kuna kõiki laiapindse riigikaitse strateegilise kommunikatsiooni

tegevusi ei jõutud 2024. aastal ellu viia (sh sobivate inimeste värbamine, planeeritud koolituse

korraldamine ja tööks vajalike vahendite hankimine). Ülekandmise vajadus hõlmab ka 2024.

aastal võetud, kuid veel täitmata lepinguliste kohustuste katmist.

Investeeringuid kantakse üle 41 000 eurot seoses võrguseadmete soetamisega. Seadmed telliti

ja osteti 2024. aasta lõpus, kuid nende tegelik üleandmine toimus 2025. aasta alguses, mistõttu

kajastuvad tekkepõhised kulud 2025. aastal.

1

2024

Riigikantselei

2024

Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruanne

2

Tulemusvaldkonna üldinfo

Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, kus

on turvaline keskkond.

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ sihid: kõigi inimeste vajadustega

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning uuendusmeelne, teadmiste loomist ja

kasutamist väärtustav riik.

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna

mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 2035*

Täidesaatva võimu

suutlikkus 1 6,6 - - /kasvab/ /kasvab/ /kasvab/

Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamisel üldeesmärkide saavutamiseks lähtutakse eelarvestrateegia perioodil valitsuse poliitika paremaks planeerimiseks ja koordineerimiseks koostatud strateegiast „Eesti 2035“. Edaspidi asendatakse mõõdik „Eesti 2035“ mõõdikuga.

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud 24 305 26 553 18 200

sh piirmääraga vahendid 13 338 15 279 13 364

Investeeringud 0 176 67

sh piirmääraga vahendid 0 96 55

1 Executive Capacity http://www.sgi-network.org/2019/Governance/Executive_Capacity

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika põhialused jms)

Programm, sh vastutavad ministeeriumid

Tõhus riik „Eesti 2035“

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse

toetamine

Riigikantselei

3

Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Eesti Euroopa Liidu poliitika elluviimise suutlikkus ja tugevnenud Eesti rahvusvaheline kuvand

võimaldab Eestil olla eestkõneleja endale olulistes küsimustes, sealhulgas Ukraina toetamisel,

julgeoleku- ja kaitsepoliitika, digiteemade ja piiriülese taristu küsimustes. Jätkame tööd selles

suunas, et julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis ning ühiskonnas on läbiv, pidev ja sihipärane

tegevus. See peab peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva riigivõimu, kohaliku

omavalitsuse üksuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute mõtlemises,

valmisolekus, tegutsemises ning omavahelises koostöös.

Toetus Euroopa Liidule püsib kõrge, kuid inimeste osalustunne Euroopa Liidu otsustusprotsessis

on väike, võrreldes teiste liikmesriikidega (Eurobarometer). Venemaa sõjaga Ukraina vastu ja ka

Ukraina Euroopa-pürgimustega kaasnev geopoliitiline nihe toob kaasa arutelud nii Euroopa

koostöövormi ja -valdkondade, otsustusprotsessi tõhususe kui ka Euroopa poliitilise koostöö

struktureerimise üle, mis on Eesti huvidele elulise tähtsusega. Eesti eksperditeadmised, nähtavus

ja kohalolek Euroopa Liidu institutsioonides peab kasvama hästi mõtestatud rahvusvahelise

personalipoliitika kaudu. 2024. aastal toimusid taas Euroopa Parlamendi valimised, lepiti kokku

uus Euroopa Ülemkogu strateegiline tegevuskava ning Euroopa Komisjoni tööprogramm. 2025.

aasta suvel esitatakse uus pikaajalise eelarve ettepanek, millest sõltuvad Eesti jaoks

võtmetähtsusega investeeringud ja välisühendused. Järgmise kümnendi alguses on Eesti

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, mille planeerimist ja ettevalmistamist tuleb alustada aegsasti

(2027).

Usaldusväärse riigi alasihi saavutamisele aitab kaasa tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu

väljatöötamine – seaduseelnõu, mille jõustumisel suureneb Eesti suutlikkus kriisideks

valmistuda ja neid lahendada ning riigi teadlikkus kriisidest.

Maailma võrdluses on Eesti riigivalitsemine paindlik ja tõhus. Maailmapanga hea valitsemise

indeksi kohaselt oleme „Eesti 2035-s“ seatud eesmärgi saavutanud. Eesti e-teenused on

maailmas esirinnas. Avalike digiteenustega rahulolu on suur – 83 protsenti – ning sellega oleme

OECD riikidest teisel kohal. Tööd tuleb jätkata sellega, et muuta riigivalitsemine veelgi

tõhusamaks ja juba riigi kogutud andmed panna avalike teenuste nimel tööle.

Programmi üldinfo

Programmi nimetus Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine

Programmi eesmärk Valitsuse tegevuseesmärgid on ellu viidud

4

Programmi mõõdikud

Tabel 3. Programmi nimetus ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 2035*

Täidesaatva võimu

suutlikkus 2 6,7 - - /kasvab/ /kasvab/ /kasvab/

Programmi olukorra analüüs

Muutunud rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast tulenevalt vajab julgeoleku ja turvalisuse

tagamine (Riigivalitsemise vajalik muutus D) veelgi suuremat pingutust üleriigilise valmisoleku

parandamiseks, samuti riigikaitse- ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse suurendamiseks ja

strateegilise kommunikatsiooni tõhustamiseks.

Paremat poliitikakujundamise kvaliteeti ja andmemajanduse arendamist (Riigivalitsemise vajalik

muutus A) toetab ka jätkuv riigi koosloome keskkonna väljatöötamine, avaliku sektori

innovatsiooni juurutamine valitsussektoris (sh Riigikantselei innovatsioonifondi käivitamine,

innovatsioonitiimi disainmõtlemise tööriistad, nt müksatonid, sprindid) ning andmepõhise

otsustamise (juhtimislauad, tehisintellekti (AI) otsustustoe loomine) juurutamine avalikus

sektoris.

Uudsete kaasamislahenduste katsetamine (nagu 2024. a kevadel toimunud Arvamusrännak

kliimaseaduse ja rohereformi jaoks ettepanekute kogumiseks) ning koosloome arengukiirendi

aitavad kaasa koosloomelisemale poliitikakujundamisele, Eesti inimeste ja kogukondade

toetamisele valitsemises osalemiseks (Riigivalitsemise vajalik muutus A) ning „Eesti 2035“ sihi

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik saavutamisele.

2 Executive Capacity http://www.sgi-network.org/2019/Governance/Executive_Capacity

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja Riigikantselei

5

Riigikantselei innovatsioonifondi käivitamine aitab kaasa uudsete lahenduste leidmisele ja

katseprojektide toetamisele (Riigivalitsemise vajalik muutus A). Riigikantselei innovatsioonifond

ja -tiim koordineerivad ja toetavad avaliku sektori innovatsioonitegevusi, lähtudes riigi

strateegilistest eesmärkidest.

Strateegilise planeerimise seisukohast on oluline liikuda edasi korrastamisega, et tagada

riigieelarve suurem selgus, vähendada riigisisest aruandluskoormust ning automatiseerida

võimalikult suurel määral olemasolevaid aruandluse formaate, et vähendada erinevate osaliste

koormust aruannete koostamisel.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

Meede 1.

Tegevus

Alates 2022. a veebruarist on Riigikantselei toetanud valitsust, peaministrit ja teisi võtmeosalisi

Venemaa Föderatsiooni sõjategevusega kaasnevate mõjudega tegelemisel. See on mõjutanud

Riigikantselei 2024. aasta tegevusi, tulemusi ning eelarvet.

Tulemus:

• Eesti riigikaitseks ja tsiviilkriisideks valmisoleku suurendamiseks koostatakse

Riigikantselei eestvedamisel ministeeriumide ja teiste asutustega koostöös tsiviilkriisi

ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis loob riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra

seaduse ja hädaolukorra seaduse vahel killustunud kriiside maailma asemele ühtse

õigusruumi.

• Riigikantselei koostas kõigi ministeeriumidega koostöös laia riigikaitse ja

elanikkonnakaitse investeeringute kava.

• Kiideti heaks riigikaitse tegevuskava, milles lepiti kokku täidesaatva riigivõimu asutuste

riigikaitseülesanded ning nende täitmiseks vajalikud tegevused.

• Riigikantselei eestvedamisel jätkati Vabariigi Valitsuse ettevalmistamist

kriisiolukordadeks, korraldades valitsusele kriisiõppuse.

• Riigikantselei jätkas olukorrateadlikkuse hoidmist ja suurendamist valitsuse ning

võtmeasutuste tasandil.

• Tulevikuseire alaste kompetentside suurendamiseks korraldati Riigikantselei

eestvedamisel ministeeriumide strateegia-, teadus- ja innovatsiooninõunikele

tulevikuseire seminar ning jätkatakse tulevikuseire alase teadlikkuse parandamisega ja

selle integreerimisega strateegilise planeerimise süsteemi.

6

• 2024. aasta sügisel käivitati valitsuses uus formaat – valitsuskabineti

majandusnõupidamine – kus arutatakse ning võetakse valitsemisalade kaupa vastu

otsuseid, mis soodustavad majanduskasvu.

• Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammid avalikustab Riigikantselei automatiseeritud

juhtimislaudadena, mis annavad hea ülevaate ülesannete täitmise seisust.

• 2024. aastal toimusid riigieelarve seaduse muutmise protsessis Riigikantselei juhitud

arutelud, kuidas lihtsustada strateegilise planeerimise protsesse, ning lepiti kokku

vajalikud muutused, sh valmis ka strateegilise juhtimise aruandluse automatiseerimise

prototüüp.

• Riigikantselei jätkas riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb

kogutud andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogial. Jätkus ka avaliku

sektori innovatsiooni juurutamine valitsussektoris.

• Kaasamise edendamiseks ELi asjades koostati praktiliste abivahenditega kaasamise

teekaart ELi asjades.

• Koostöö ja infovahetuse edendamiseks, bürokraatia vähendamiseks, aga ka avalikkuse

paremaks kaasamiseks ja partnerluseks jätkus riigi koosloome keskkonna

väljatöötamine (KOOS). Praeguseks on koosloome keskkond kasutuses Euroopa Liidu

asjade menetluses. Ministeeriumide koosloome tõhustamiseks on katsetamisel

väljatöötamiskavatsuse ja muutmise seaduse eelnõu (sh seletuskiri) koostamine.

Järgmisena hakatakse arendama keskkonna avalikku vaadet, et võimaldada

huvirühmade paremat kaasatust.

• Kaasamise ja koostöö edendamiseks käivitus 2024. a kevadel koosloome

arengukiirendi, millega toetatakse kaasamisega seotud algatuste elluviimist kuni 50

000 euro ning arenguprogrammiga. Nüüdseks on arengukiirendis osalemas kaheksa

meeskonda viiest ministeeriumist.

• Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud kaasa suure arenguhüppe ELi välis- ja

kaitsepoliitikas, mida Eesti on eest vedanud (nt 1 miljon mürsku, ELi kaitsevalmiduse ja

kaitsetööstuse strateegia, külmutatud varade kasutusele võtmine, sanktsioonide

tugevdamine, Ukraina sõjaline toetamine, ELi läbirääkimiste alustamine Ukraina ja

Moldovaga).

• Riigikantselei koordineerimisel koostati 2024. a mais Eesti raamseisukohad järgmise

ELi pikaajalise eelarve kohta, et Eesti saaks aktiivselt osaleda ettepanekute

ettevalmistavas protsessis.

• Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsuse ja pühendumuse taseme tõstmiseks ning

koostöö parandamiseks jätkati arendustegevustega, sh arenguprogrammiga tippjuhtide

digivõimekuse edendamiseks. Uuendati tippjuhtide kompetentsimudelit ning toetati

juhtide kandideerimist rahvusvaheliste organisatsioonide mõjukatele ametikohtadele.

7

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Programmi ja programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Vabariigi Valitsuse ja

peaministri tegevuse

toetamine

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud 24 305 26 553 18 200

sh piirmääraga vahendid 13 338 15 279 13 364

Investeeringud 0 176 67

sh piirmääraga vahendid 0 96 55

2024. aasta lõplikke tegevuskulude ja investeeringute eelarveid suurendas peamiselt 2023. aasta

jääkide ületoomine 2024. aastasse. Samas vähendati seoses 2024. aasta lisaeelarvega

tegevuskulusid. Lisaks suurendati vajalike võrguseadmete ostmise tõttu investeeringuid

tegevuskulude arvelt.

2024. aasta eelarvesse planeeritud vahenditest kantakse 2025. aastasse üle tegevuskulusid

kogusummas 1 464 000 eurot. Ülekandmise vajadus tuleneb eelkõige asjaolust, et mitme

tegevuse elluviimine ja tegelikud väljamaksed jäid ajaliselt täielikult või osaliselt 2025. aastasse.

Näiteks on 271 000 eurot kavandatud teadus- ja arendustegevuse projektideks, sealhulgas

kriisiuuringu tegemiseks, mille ettevalmistavad tegevused algasid 2024. aastal, kuid

koostöölepingud partneritega sõlmitakse 2025. aasta jooksul. Samuti ei jõutud 2024. aastal

lõpule viia Rüütelkonna hoone ekspositsiooni täiendamist, mistõttu kasutatakse selleks

ettenähtud 202 000 eurot 2025. aastal. Lisaks sisaldab ülekantav summa 128 000 euro ulatuses

toetusi, mis maksti küll välja 2024. aastal ettemaksuna, kuid mille tekkepõhised kulud kajastuvad

alanud eelarveaastal. Remondifondi vahendid summas 116 000 eurot, mis olid ette nähtud

Rahukohtu 3 ja Rahukohtu 1 hoonekompleksi remonttöödeks, tuuakse samuti üle 2025. aastasse,

kuna kõik planeeritud tööd ei jõudnud 2024. aasta jooksul teostuseni. Lisaks kantakse 2025.

aastasse üle 141 000 eurot, kuna kõiki laiapindse riigikaitse strateegilise kommunikatsiooni

tegevusi ei jõutud 2024. aastal ellu viia (sh sobivate inimeste värbamine, planeeritud koolituse

korraldamine ja tööks vajalike vahendite hankimine). Ülekandmise vajadus hõlmab ka 2024.

aastal võetud, kuid veel täitmata lepinguliste kohustuste katmist.

Investeeringuid kantakse üle 41 000 eurot seoses võrguseadmete soetamisega. Seadmed telliti

ja osteti 2024. aasta lõpus, kuid nende tegelik üleandmine toimus 2025. aasta alguses, mistõttu

kajastuvad tekkepõhised kulud 2025. aastal.