Karmen Joller
Sotsiaalminister .05.2025
Kirjalik küsimus hooldereformi tuleviku kohta
Austatud sotsiaalminister
Eelmisel laupäeval avalikustati Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe, kus sotsiaalse heaolu punktis on kirjas järgmine punkt: „Vähendame kohalike omavalitsuste halduskoormust hooldereformi rakendamisel, kaotades nõude inimese omaosaluse kompenseerimiseks keskmise pensioni ulatuses.“ Vastav punkt koalitsioonilepingus on tõsist segadust tekitanud, kuna pole selgust kas ja millistel tingimustel hooldereform jätkub. Endine sotsiaalminister Signe Riisalo väitis üleeile ERR-is ilmunud uudise1, et muudatus puudutab inimese omaosalust majutuse ja toitlustuse eest, mida inimesed ka praegu ise katavad. Riisalo sõnul „Kehtivas seaduses on KOV-il kohustus kompenseerida inimese omaosalust keskmise pensionini. See loogika ja kohustus ei kao kuhugi ära. Küll aga ei pea tulevikus KOV-id tegema arvutusi igal aastal, kui keskmine pension on muutunud, kõikide hooldatavate seas lepingute muutmistega. Nad saavad paindlikumalt oma kohustust täita inimeste ees.“ Lisaks lisas endine sotsiaalminister, et mõne inimese jaoks võib see olukorda muuta, kuid reformi tervikuna see ei mõjuta. Eilses, 27.05, ilmunud Delfi uudises2 on konkreetselt kirjas, et valitsuse plaan puudutab just väiksema pensioni saajaid. Kehtivas seaduses on kehtestatud nõue, mille kohaselt KOV tasub alla keskmist pensioni saavate inimeste puhul vahe, mis nende pensioni ja keskmise pensioni vahele jääb. Ehk kui inimese sissetulek on väiksem kui keskmine vanaduspension, peab omavalitsus katma osa kuludest Uue koalitsioonilepingu sõnastuse järgi soovitakse see nõue kaotada. Olete ise kinnitanud, et selle muudatusega „hooldereformi mõte ei kao ja tegu on omavalitsuste bürokraatia vähendamisega. Hooldereform jätkub täies mahus ning selle eesmärgid jäävad kehtima. Muudatuse sisuks ei ole abi vähendamine, vaid bürokraatia vähendamine, mille üle on omavalitsused aastaid põhjendatult kurtnud,“. Olete väitnud, et ei näe, et muudatus vähendaks vähekindlustatud inimeste kaitset, kuigi nende omaosalus nüüd kasvab.
Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmised küsimused:
1. Vastasite selle aasta 12. mail riigikogu liikmete arupärimisele vastates, et kuna hooldusreform käivitus 2023. aasta juulis, siis ühe aasta andmete pealt ei ole võimalik hinnata kogu reformi mõju. Tõite veel välja, et Sotsiaalministeerium viib 2026.aasta lõpuks läbi reformi mõjude analüüsi, mille pinnalt selgub, millised on suurimad kitsaskohad ja alles siis saab hinnata, kas ja milliseid muudatusi on vaja. Ehk täiendavate meetmete või muudatuste aluseks on mõjude analüüs. Palun selgitage, miks nüüd ilma sisulise analüüsita soovite muuta hooldereformi tingimusi?
2. Miks Te liigse bürokraatia sildi all soovite vähendada vähekindlustatud inimeste kaitset? Sotsiaalministeeriumi andmetel said selle aasta jaanuari seisuga väiksema sissetuleku tõttu toetust 4582 inimest kõigist 11 413 hooldekoduteenuse saajast. Kas saate kinnitada, et nende 4582 inimese omaosalus ei tõuse?
3. Palun selgitage täpsemalt, mis on erinevus tänase ja plaanitava muudatuse osas? Näiteks rahvapensioni saaja puhul, kuidas toimub kehtiva seaduse järgi omaosaluse arvutamine ja kuidas see on tulevikus plaanitud?
4. Teie peamine argument on olnud, et muudatus ei vähenda vähekindlustatud inimeste kaitset, sest sotsiaalhoolekande seadus juba reguleerib KOV-de kohustust hinnata inimese majanduslikku toimetulekut ja sätestab, et teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks. Kui me väidame, et sotsiaalhoolekande seadus juba reguleerib kehtivat olukorda, siis miks kuni hooldereformi jõustumiseni maksid inimesed ise 81% teenusega seotud kuludest?
5. Kui kehtiva seaduse järgi peab omavalitsus aitama väiksema sissetulekuga inimest omaosaluse eest tasumisel, siis kas tulevikus see kohustus kaob? Koalitsioonilepingu vastav punkt on vormistatud kindlas kõneviisis, mis ütleb selgelt, et kaotame nõude inimese omaosaluse kompenseerimiseks keskmise pensioni ulatuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helmen Kütt
Riigikogu liige