2024. aasta tervisevaldkonna tulemusaruande kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI 2024. aasta tervisevaldkonna tulemusaruande kinnitamine Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2019. a määruse nr 26 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: 1. Kinnitan tulemusvaldkonna "Tervis" 2024. aasta tulemusaruande (lisa). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

30.05.2025 nr 40

1 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

Tulemusvaldkonna TERVIS 2024. aasta tulemusaruanne

2 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

Sisukord

1. Tervise tulemusvaldkond 3

1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo ja mõõdikud 3

1.2. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide kaupa (tuhat eurot) 4

1.3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 4

1.4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 4

2. Tervist toetavate valikute programm 8

2.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 9

2.2. Programmi olukorra analüüs 9

2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 11

2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 13

3. Tervist toetava keskkonna programm 15

3.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 16

3.2. Programmi olukorra analüüs 16

3.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 17

3.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 18

4. Inimkeskse tervishoiu programm 20

4.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 21

4.2. Programmi olukorra analüüs 21

4.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 22

4.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 26

LISA 1. Programmide meetme ja tegevustasandi mõõdikud 29

LISA 2. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse 36

3 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

1. Tervise tulemusvaldkond

1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo ja mõõdikud

Tulemusvaldkond Tervis (TE)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb.

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ siht

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 2030/2035*

Oodatav eluiga Mehed 73,6 74,5 75,1 76,0 76,4 78,0 (2030) Naised 82,3 83,1 83,4 83,3 83,4 84,0 (2030)

Tervena elada jäänud aastad** Mehed 57,9 56,4 56,8 57,7 58,4 62,0/63,0 Naised 60,6 59,5 60,6 60,1 60,5 63,0/64,5

* 2030. aasta sihttase on seatud rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030. 2035. aasta sihttase on seatud riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“.

** Tegemist on „Eesti 2035“ mõõdikuga.

RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond

Tervist toetavate valikute

programm

Tervist toetava keskkonna programm

Inimkeskse tervishoiu programm

Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia

Sotsiaalministeerium (SoM)

4 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

1.2. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide kaupa (tuhat eurot)

1.3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tulemusvaldkonna lõplik eelarve (2 529,2 miljonit eurot) on esialgsest eelarvest 29,7 miljoni euro võrra suurem. Eelarve aasta sees toimunud muudatused olid järgmised:

• aastast 2023 viidi 2024. aastasse üle kasutamata piirmääraga planeeritud kulusid 17,2 miljonit eurot;

• reservidest lisandus 2024. aastal 6,6 miljonit eurot, sealhulgas laiapindseks riigikaitseks 3,0 miljonit eurot, tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumiseks 1,2 miljonit eurot, Ukraina pagulastele sotsiaal- ja tervishoiu teenuste osutamiseks 1,8 miljonit eurot, Ukraina sõjapõgenike teenusteks 0,4 miljonit eurot;

• riigiasutustest laekuvatest vahenditest planeeritud kulud suurenesid laekumistest 6,2 miljoni euro ulatuses;

• majandustegevusest laekuvate tulude arvelt planeeritud eelarve kulud suurenesid laekumistest 5,5 miljoni euro võrra;

• välisvahenditega seotud kulusid on suurendatud 1,4 miljoni euro ulatuses tulenevalt täiendavatest laeku- mistest ja struktuurivahendite meetmete kasutamisest;

• lisaeelarve ja seaduse muudatustega vähendati eelarvet kokku 7,2 miljoni euro ulatuses sotsiaalmaksust laekuvaid kulusid, seadustest tulenevaid arvestuslike kulusid 2,7 miljoni euro ulatuses ning piirmääraga kulusid 4,5 miljoni euro ulatuses.

2024. aasta eelarve täitmine oli 2 472,9 miljonit eurot, mis on 56,3 miljoni euro võrra vähem kui plaanitud. Kasu- tamata jääkidest viiakse üle 2025. aastasse 24,8 miljonit eurot.

Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat eurot)

Tulemusvaldkond TERVIS Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 2 499 492 2 529 232 2 472 892 97,8%

1.4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ja rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030 on seatud ees- märgiks tervena elada jäänud eluaastate pikenemine. 2024. aastal Eesti inimeste oodatav eluiga pikenes, seda nii meestel kui ka naistel. Hoolimata oodatava eluea pikenemisest on jätkuvalt ebavõrdsust nii sugude, rahvuse, hariduse kui ka elukoha võrdluses. Naiste oodatav eluiga on meestest 8,3 aasta võrra pikem ja erinevus vähe-

Tervist toetavatate valikute programm 34 355 tuhat eurot

Tervist toetavata keskkonna programm 13 909 tuhat eurot

Inimkeskse tervishoiu programm 2 480 968 tuhat eurot

Kokku 2 529 232 tuhat eurot

5 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

neb, kõrgharitud inimeste ja põhiharidusega inimeste oodatava eluea erinevus on üle 11 aasta. Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on seatud eesmärgiks pikendada inimeste tervena elatud eluiga. 2024. aastal on inimeste tervena elada jäänud aastate arv suurenenud, seda nii meestel kui naistel. Murekohaks on inimeste ter- visenäitajate regionaalne erinevus. Kõige pikemalt elavad tervena Hiiumaa elanikud (Eesti keskmisest 5,1 aastat rohkem) ja kõige lühemalt elavad tervena Võrumaa elanikud (Eesti keskmisest 6,9 aastat vähem), erinevus nende maakondade vahel on 12,0 aastat. Eesti inimeste tervisenäitajad on nii oodatava eluea kui tervena elada jäänud aastate puhul jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest madalamad.

Inimeste tervist mõjutavad elustiil, valikud, geneetika, ümbritsev keskkond ja tervishoiusüsteem. Eesti avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suurenes aastatel 2020–2021 tänu ajutistele tähtajalistele toetustele COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks, kuid vähenes taas 2022. aastal. Aastaks 2023 on riigi panus tervishoius- üsteemi jõudnud pandeemiaaegsele tasemele (5,7% SKP-st), kuid sellest hoolimata on Eestis avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s (2023. a 5,7%) endiselt tunduvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (2022. a 8,4%).

Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi. Alates 2025. aastast on Tervisekassa eelarve kasvavas puudujäägis (2025. aastal on prognoositav puudujääk 167,6 miljonit eurot). Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks toetas valitsus 2024. aasta sügisel otsust võtta 2025. aastal kasutusele Tervisekassa kogutud reservid rohkem kui 160 miljoni euro ulatuses, kuid rahastuse edasine jätkusuutlikkus vajab täiendavaid lahendusi.

Eesti inimeste omaosalus tervishoiukulude katmisel oli 2023. aastal 22,1%, Euroopa Liidus oli see 2022. aastal keskmiselt 14,3%. Enim tehakse kulutusi omaosalusena hambaravile (32,7%), ravimitele (27,8%) ja pikaajalisele õendus- ja hooldusabile (17,8%). Inimeste omaosaluskoormuse vähendamiseks võeti 2024. aastal vastu otsused, millega alates 2025. aastast väheneb statsionaarse õendusabi omaosalus 15 protsendilt kümnele protsendile. Samuti laiendati täiendava ravimihüvitise regulatsiooni meditsiiniseadmetele ning 2025. aasta aprillist piirati visii- ditasu küsimist ühele korrale aastas, kui inimene jääb ravile ja arsti jälgimisele.

Tervisesüsteemis elanikele vajaliku abi ja teenuste osutamiseks on vaja kvalifitseeritud ja pädevaid tervishoiutöötajaid ja teisi spetsialiste. Viimasel kümnendil on Eestis õdede ja arstide arv suurenenud, kuid see on jätkuvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (Eestis 2023. a vastavalt 6,6 ja 3,5 ning EL-is 8,5 ja 4,1 1000 elaniku kohta).1 Tervishoiutöötajate palgatõusuks eraldati 2024. aastal enam kui 86 miljonit eurot. Vastavalt kollektiivleppes kokkulepitule tõs- teti tervishoiutöötajate tunnitasude alammäära 2024. aasta aprillist 10%.

Jätkuvalt on tarvilik fookuses hoida tervisevaldkonna toimepidevust kriisiolu- kordades. Kriisivalmiduse suurendamiseks kiitis valitsus 2024. aastal heaks uue tervishoiuvarude kontseptsiooni ning eraldas üle 24 miljoni euro, et suu- rendada 18 haigla traumavaru üle Eesti.

Kriisid on kaasa toonud vaimse tervise probleemide sagenemise nii täiskasvanute kui laste hulgas. Perioodil 2020–2022 tehtud rahvastiku vaimse tervise uuringust ilmneb, et igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressiooni risk ning need riskid on võrreldes pandeemiaeelse ajaga suurenenud. 2024. aastal võeti vastu seadusemuudatus, millega tagati vaimse tervise teenustele kohalikes omavalitsustes püsirahastus.

Alkoholi ja tubaka, sealhulgas nikotiini sisaldavate toodete kättesaadavus ja tarbimine on viimastel aastatel Eesti ühiskonnas suurenenud. Nende toodete puhul on tarbimist soodustavaks teguriks kindlasti ka inimeste kõrge stressitase. Alates 2019. aastast on suurenenud Eesti inimeste (vanuses 15-aastased ja vanemad) alkoholi tarbimine ja ka suremus alkoholi tarvitamisest otseselt põhjustatud haigustesse. Erandiks on 2023. aasta, mil

1 Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tabel THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi.

Tervishoiu- töötajate arv on endiselt väiksem kui Euroopa keskmine

1000 ELANIKU KOHTA

ÕDE 8,5

ARSTI 4,1

6,6

3,5

6 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

majanduslangusest tingituna vähenes alkoholi kogutarbimine ning ka sellega seotud suremus. Murekohaks on ka viimastel aastatel tõusturendis olnud alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete, sealhulgas e-sigarettide tarbimise laialdane levik noorte hulgas. Alates 2022. aastast on suurenenud ka narkootikumide üledoosist tekkinud sur- made arv (2022. a 80 ja 2023. a 113). 2024. aastal tehti oluline samm üledoosisurmade vähendamiseks, lisades politsei esmaabivarustusse retseptiravimi naloksoon, mis blokeerib narkootikumi mõju 30–90 minutiks.

Jätkuvalt on probleemne kasvav ülekaalulisus kogu elanikkonnas. 2024. aastal oli rohkem kui pool täiskasva- nutest ülekaalulised või rasvunud (52,7%)2. Algkooliõpilaste hulgas on ülekaaluline või rasvunud juba peaaegu iga kolmas laps ja 13–15-aastaste hulgas iga neljas. Ülekaalulisus ja rasvumine suurendab südame- ja veresoonkon- nahaiguste, diabeedi ja teatud vähkkasvajate tekke riski, aga võib põhjustada või süvendada ka vaimse tervise probleeme. Aastas põhjustab täiskasvanute ülekaal ja rasvumine kokku ligikaudu 250 000 haigusjuhtu ehk summaarselt esineb liigsest kehakaalust põhjustatud haigusi igal viiendal täiskasvanul Eestis. Tervise Arengu Ins- tituudi andmetel võib ülekaalulisuse ja inaktiivsusega seotud kulu riigile ulatuda kuni 300 miljoni euroni aastas.3 Seetõttu nõuab jätkuvat tähelepanu ennetustegevuste toetamine, samuti tuleb otsida võimalusi ülekaalulistele inimestele tõenduspõhiste teenuste loomiseks.

Vähki haigestumine on Eestis tõsine probleem. Igal aastal diagnoositakse pahaloomuline kasvaja umbes 9000 inimesel, kusjuures 2022. aastal registreeriti ligi 9200 uut vähijuhtu, mis on senini suurim diagnoositud juhtude arv. Surmapõhjuste seas on vähk endiselt teisel kohal, kuid alates 2000. aastast on vähisuremus nii meestel kui ka naistel vähenenud. Teadaolevalt on 40% vähijuhtudest ennetatavad. 2024. aastal loodi Tartu Ülikooli meditsii- niteaduste valdkonna koosseisu Eesti vähitõrje võrgustik ESTCAN, mille eesmärk on kiirendada rahvusvahelises koostöös vähi ennetamist ja ravi Eestis.

2024. aasta olulisimad saavutused:

Inimkeskse tervishoiu programm

• Inimeste omaosaluskoormuse vähendamiseks võeti 2024. aastal vastu otsused, millega alates 2025. aastast väheneb statsionaarse õendusabi omaosalus 15 protsendilt kümnele protsendile ning laiendati täiendava ravimihüvitise regulatsiooni ka meditsiiniseadmetele. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengust- rateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“.

• Kriisivalmiduse suurendamiseks kinnitati uus riigi tervishoiuvarude kontseptsioon ning otsustati, et traumavaru loomiseks haiglates üle Eesti investeeritakse 24 miljonit eurot. Hädaolukorra seaduse muu- datustega loetakse ravimitega varustamine ja perearstiabi osutamine edaspidi elutähtsateks teenusteks. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Parandame riigi rah- vusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“.

• Valitsus kinnitas „Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040“, kus suurima muutusena kavandatakse haig- late liitmist Tallinnas. Koostöös Eesti Perearstide Seltsiga valmis „Esmatasandi arengukava 2035“.

• Võeti vastu ravikindlustuse seaduse muudatused, millega võimaldatakse inimesel pikaajalise haigus- lehe ajal töötada tervisele kohandatud tingimustes, lapsevanematele anti õigus saada varasema 14 päeva asemel hooldushüvitist kuni 60 päeva olenemata lapse diagnoosist ning sotsiaalmaksuvabastus laienes hüvitistele, mida tööandja maksab töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu ja riikliku ajutise töövõimetushüvitise vahe eest. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vaja- likku muutusesse „Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“.

2 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. TKU40: Kehamassiindeksi kategooriad soo ja vanuserühma järgi. 3 Tervise Arengu Instituut. Kehalise inaktiivsuse ja liigse kehakaalu kulu Eestis.

7 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

Tervist toetavate valikute programm

• 2024. aastal võeti vastu uus rahvatervishoiu seadus, millega muudetakse haiguste ennetamise ja tervise kaitse valdkonna rollid, nõuded ja põhimõtted selgemaks, muu hulgas ajakohastatakse ka kohalike oma- valitsuste ülesandeid rahvatervishoiu valdkonnas. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja kesk- konda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“.

• Vaimse tervise edendamiseks loodi sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega püsiv rahastus kohalike omavalituste pakutavatele vaimse tervise teenustele. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“.

Tervist toetava keskkonna programm

• 2024. aastal võeti vastu uus rahvatervishoiu seadus, kus muu hulgas sätestati nõuded kosmeetika- toodetele, iluteenuse, ujumis- ja suplemisteenuse ja sotsiaalteenuse osutamisele ning elukeskkonna füüsikalistele ohuteguritele. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muu- tusesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“.

• Tubakatoodete reguleerimiseks võeti 2024. aastal vastu seadusemuudatused, millega kehtestati tubaka- toodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete turule tulemiseks esitatavate teavituste läbivaatamiseks riigilõivud ning elektrooniliste sigarettide koostises olevate ainete ja toodetest eralduvate ainete aruande hindamise tasud. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“.

Järgmiste aastate väljakutsed:

• Tervisesüsteemi fookuse toomine haiguste ennetusele, sealhulgas suurem rõhuasetus rahva tervist toetavatele ennetustegevustele, tervist toetava elukeskkonna ja valikute kujundamisele ning tervishoius personaalsete ennetusteenuste arendamisele ja rakendamisele.

• Tervishoiutöötajate süveneva nappusega toimetulek, kus eriti suurteks murekohtadeks on perearstide nappus, tööjõu koondumine linnadesse ja konkurents tööjõu pärast. Vajalik on ümber hinnata tervishoiu- töötajate rollid ja uuendada õigusruumi, uuendada residentuuri ja praktika korraldust, rakendada meetmeid arstide ja õdede tagasitoomiseks tervishoidu.

• Tervisesüsteemi sisemine tõhustamine ja rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine, mis eeldab rahastuspõ- himõtete ülevaatamist, pidades silmas inimestele jõukohast omaosaluskoormust. Praegune ravikindlustuse rahastusmudel ei taga raviteenuste piisavat kättesaadavust, mis mõjutab inimestele õigeaegse terviseabi pakkumist ja pärsib vajalike reformide elluviimist.

• Esmatasandi tervishoiu kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, et vähendada koormust kiirabile, erakorralise meditsiini osakondadele ja eriarstiabile. Vajalik on tugevdada tervisekeskuste meeskondi täiendavate spetsialistidega ja anda enam ülesandeid üldarstidele ja pereõdedele, samuti motiveerida pere- arste koonduma tervisekeskustesse ja -võrgustikesse.

• Kriisideks valmisolek, mis hõlmab nii tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamist, katastroofimeditsiini arendamist ja elanikkonnakaitset, varude tagamist kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste toimekindlust.

8 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

2. Tervist toetavate valikute programm

Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm

Programmi eesmärk

Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium)

Sotsiaalministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervisekassa (TerK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

9 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

2.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1.

Tabel 3. Tervist toetavate valikute programmi ja programmi meetmete mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 Standarditud varajase suremuse kordaja (30–69-aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigus- tesse 100 000 sama vana elaniku kohta) Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon

363,7 (2016) – – 301 294

Meede 1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel

Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta Allikas: Eurostat

266,7 – – 206,6 198,9

2.2. Programmi olukorra analüüs

Haigestumist ja varajast suremust kroonilistesse mittenakkushaigustesse on võimalik paljudel juhtudel tervisekäitumise ja elustiili kaudu mõjutada. Peamised surmapõhjused on vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad, mis põhjustasid 2024. aastal ligi 11 000 inimese surma. Pea 40% vähkidest ja 80% südame- ja veresoonkonnahaigustest on ennetatavad eluviisi muutmise ja oma valikute kaudu. Olulisteks ris- kiteguriteks kõnealustel haigustel on tasakaalustamata toitumine, alkoholi, tubaka ja nikotiini tarbimine, istuv eluviis ja vähene liikumine. Olulise panuse lisavad vaimse tervise häired.

Inimeste terviseseisundit mõjutavad olulisel määral toitumis- ja liikumisharjumused. Jätkuvalt on mureko- haks kasvav ülekaalulisus kogu elanikkonnas. 2024. aastal oli rohkem kui pool täiskasvanutest ülekaalulised või rasvunud (naistest 44%, meestest 60%).4 Tervise Arengu Instituudi andmetel võib täiskasvanute ülekaalu- lisuse ja inaktiivsusega seotud kulu riigile ulatuda kuni 300 miljoni euroni aastas.5 Algkooliõpilaste hulgas on ülekaaluline juba peaaegu iga kolmas laps ja 13–15-aastaste hulgas iga neljas. Peamine toitumisega seotud ülemäärase kehakaalu tekke põhjus on liiga madala toiteväärtuse ja suure energiasisaldusega toitude tarbi- mine. 2022. aasta uuringu järgi tarbib vähemalt viiel päeval nädalas maiustusi 42%, suhkruga karastusjooke 15%, kartulikrõpse 7% ja friikartuleid 5% õpilastest ning koolipäevadel ei söö hommikueinet 21% õpilastest. Jät- kuvalt nõuab tähelepanu ennetustegevuste toetamine, samuti tuleb otsida võimalusi ülekaalulistele inimestele tõenduspõhiste teenuste loomiseks. WHO soovitab noortel iga päev liikuda keskmise või suure intensiivsusega vähemalt 60 minutit ja täiskasvanutel 30 minutit. Seda soovitust järgib vaid väike osa Eesti elanikkonnast. Nii noorte kui ka täiskasvanute seas on iga päev tervisele vajalikul määral piisavalt aktiivseid ligikaudu vaid 10%. 11–15-aastastest kooliõpilastest liigub iga päev WHO soovituste kohaselt vaid 16% (19% poistest ja 13% tüd- rukutest). Vähemalt kaks korda nädalas on vabal ajal intensiivsel tasemel kehaliselt aktiivsed 71% õpilastest.6

Eestis on alkoholitarbimine Euroopa keskmisest tasemest kõrgem. Alkoholi kogutarbimine hakkas kasvama COVID-19 pandeemia ajal ning pärast aktsiisimäärade langetamist 2019. aastal, tõustes 2022. aastaks 11,2 liitrini ühe täiskasvanud elaniku kohta. 2023. aastal langes alkoholitarbimine 2,7%, mille peamiseks põhjuseks võib lugeda ostujõu vähenemist ja tarbimiskäitumise muutmist. Viimase kümne aasta jooksul on suurenenud alkoholi mittetarvitavate täiskasvanute osakaal, kuid alkoholi liigtarvitajaid on endiselt ligi viiendik

4 Tervise Arengu Instituut. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. 5 Tervise Arengu Instituut. Uuring „Kehalise inaktiivsuse ja liigse kehakaalu kulu Eestis“ (2024). 6 Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023.

10 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

16–64-aastastest täiskasvanutest.7 Alkoholist tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 53 442 eluaastat ja alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud olid Tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 50,5 miljonit eurot.8

Kuigi tavasigarettide suitsetamise populaarsus noorte seas väheneb, on murekohaks viimastel aastatel tõusturendis olnud alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete, sealhulgas e-sigarettide tarbimise laialdane levik noorte hulgas. 2022. aasta andmetel oli e-sigarette proovinud 10% 11-aastastest, 31% 13-aastastest ja 47% 15-aastastest noortest. E-sigareti ja huuletubaka tarvitajaid on ka nende noorte seas, kes tavasigarette ei suitseta ning nende toodete tarvitamise kasv on märgatav just tüdrukute seas.9 Kui 2020. aastal oli Eestis täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt regu- laarseid elektroonilise sigareti tarvitajaid 3,8% täiskasvanud elanikkonnast, siis aastal 2022 oli neid juba 10,4% ning aastal 2024 juba 11,8%.10 2022. aastal oli tubakatoodete tarvitamisest tingitud riskikoormus 59 363 eluaas- tat ja tubakatoodete tarvitamisega seotud otsesed kulud olid Tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 55,6 miljonit eurot.11

Narkootiliste ainete (sh retseptiravimid ilma arsti väljakirjutuseta) tarvitamine on 2024. aastal võrreldes 2022. aastaga vähenenud. 2024. aasta andmetel tarvitas neid viimase 12 kuu jooksul 4,4% vastanutest (2022. a 6,1%) ja viimase 30 päeva jooksul 5,1% (2022. a 5,3%). Suurim langus on 16–24-aastaste naiste seas, kelle tarvitamine langes 12,5%-lt 4,1%-le (viimase 30 päeva näitaja langes 12,6%-lt 4,9%-le). Kõige sagedamini tarvitati viimase 30 päeva jooksul amfetamiini (7,2%), eriti 16–24-aastaste meeste seas (14,8%). Viimastel aastatel on märkimis- väärselt suurenenud narkootikumide üledoosist tingitud surmade arv (2021. a 39, 2024. a 100). Põhjuseks on uute, eriti kangete sünteetiliste opioidide turuletulek. 2023. aastal oli 50% üledoosist tingitud surmadest seo- tud sünteetiliste opioididega. Probleemiga tegelemisel on jätkuvalt vajalik valitsemisalade (eriti siseturvalisuse) tihe omavaheline koostöö ühiste eesmärkide saavutamiseks.

HIV-i levik on viimasel kümnel aastal vähenenud. 2024. aastal diagnoositi Eestis 133 uut juhtu, millest ainult viiendiku puhul on teada nakatumistee. Teadaoleva levikuteega juhtudest nakatus 5% narkootikumide süstimisel, 26% homoseksuaalsel ja 68% heteroseksuaalsel teel. 2024. aastal vähe- nes HIV-i esmajuhtude arv 100 000 elaniku kohta 9,7-ni (2023. a 13,4).12 Seksuaaltervise teenused on olulised seksuaalsel teel levivate nakkushai- guste varajaseks avastamiseks. 2024. aastal sai Tervise Arengu Instituudi pakutavaid seksuaalsel teel levivate infektsioonide nõustamise ja testimise teenuseid 422 meest, kellest 22% said positiivse diagnoosi. Enam levinud olid gonorröa (49%), klamüüdia (20%) ja süüfilis (12%). HIV-positiivseid juh- tumeid ei avastatud.

Viimaste aastate kriisid on kaasa toonud vaimse tervise probleemide sage- nemise nii täiskasvanute kui laste hulgas. 2024. aastal oli 11,7% inimesi vanuses 16–64, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud dep- ressiooni. Perioodil 2020–2022 tehtud rahvastiku vaimse tervise uuringust ilmneb, et igal viiendal Eesti inimesel (20%) on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressiooni risk ning need riskid on võrreldes pandeemia-

7 Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2024. 8 Sotsiaalministeerim. T. Lai. Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“. 9 Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. 10 Tervise Arengu Instituut. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2024. 11 Sotsiaalministeerim. T. Lai. Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“. 12 Terviseamet. HIV-nakkus - statistika.

Alkoholist tingitud ~50,5 miljonit eurot

Tubakast tingitud ~55,6 miljonit eurot

Otsesed kulud tervisekassa raviarvete põhjal on suured

Eesti inimesi on depressiooni riskiga

Eesti inimesi on ärevushäire riskiga

Vaimse tervise probleemide sagenemine

28%

20%

11 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

eelse ajaga suurenenud. Nii depressiooni kui ka ärevushäirete korral olid kõige ohustatumad noored täiskas- vanud (18–24-aastased), kellest ärevushäirete risk oli 37%-l ja depressioonirisk 56%-l.13 2022. aastal esines viimase 12 kuu jooksul vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode 45%-l tüdrukutest ja 23%-l poistest. Enim depressiivseid episoode esineb 15-aastaste tüdrukute ja nende õpilaste seas, kelle hinnangul on nende tervis halb, kellel on raske rääkida oma muredest vanematega ja kellele ei meeldi koolis käia.

Kuigi Eesti suitsiidikordaja on olnud alates 2000-ndate algusest langustrendis, ületab see ikka Euroopa kesk- mist. 2023. aastal suri suitsiidi tõttu 192 inimest ja standarditud suitsiidikordaja 100 000 inimese kohta oli 13,7. Meeste standarditud suitsiidikordajad on enamikus vanuserühmades märgatavalt kõrgemad kui naistel – erandiks on 10–19-aastased, kus sooline võrdlus erineb aastati. Kõrgeim standarditud suitsiidikordaja oli 2023. aastal kõige eakamate vanuserühmas (vähemalt 80-aastased; kordaja 39,0), arvuliselt enim suitsiide oli 40–59-aastaste hulgas (56 juhtumit).14 Elanike vaimse tervise toetamisel on jätkuvalt oluline panna suuremat rõhku varasele märkamisele ja sekkumisele. Sealjuures on senine vaimse tervise abisüsteem olnud liigselt eriarstiabi poole kaldu, mistõttu ei jõua abi piisava hulga abivajajateni ning probleemide ilmnemisel saadakse abi liiga hilja.

2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Eesti 2035 Panus strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas olevatesse vajalikesse muutus- tesse on detailsemalt välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.

Tervise Arengu Instituudi 2024. aasta tegemistest on detailsem ülevaade organisatsiooni aastaaruandes.

Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava vajalikesse muutustesse „Kujundame elukesk- konna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“.

• Terviseriskide ennetamiseks ja tervise edendamiseks võeti 2024. aastal vastu uus rahvatervishoiu sea- dus, millega muudetakse haiguste ennetamise ja tervise kaitse valdkonna rollid, nõuded ja põhimõtted selgemaks, muu hulgas on edaspidi solaariumi- ja tätoveerimisteenused lubatud vaid täisealistele, ning ajakohastatakse kohalike omavalitsuste ülesandeid rahvatervishoiu valdkonnas. Tervise Arengu Instituudi juhitav ennetuse teadusnõukogu hindas 2024. aasta jooksul 11 ennetustegevuse tõendatuse taset. Samuti jätkus mitme rahvatervishoiu sekkumise arendamine ja rakendamine, sealhulgas VEPA iseõppija veebikur- suse väljaarendamine ning hooliva kogukonna ennetusmudeli kohandamise ja testimisega alustamine. 4–7-aastaste laste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud sekkumine „Seikluste laegas“ laienes Tervisekassa toel igasse maakonda. Samuti on Tervisekassa, Tervise Arengu Instituudi ja maakondlike arenduskeskuste koostöö tulemusena 2024. aastast igas maakonnas haridusasutuste tervisedendaja.

• Tasakaalustatud toitumise edendamist toetab uus rahvatervishoiu seadus, mille raames alustati nõuete uuendamist toitlustamisele tervishoiu- ja haridusasutustes, noorte püsilaagrites, kinnipidamisasutustes ja sotsiaalteenuse osutamisel. Tervise Arengu Instituut tegi rahvastiku toitumise pilootuuringu ning alustas koolitoidu uuringuga, et saada laiemat ülevaadet õpilaste söömisharjumustest koolis. Täiendavalt valmis Tervise Arengu Instituudil pakendipõhise toidu koostise uuringu tulemusi koondav raport, mis kogus toidu-

13 Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. 14 Usberg K, Laido Z, Täht T, Ader M, Lepnurm M, Idavain J. Suitsiidide statistika: epidemioloogiline ülevaade Eestis 2000–2023. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2024.

12 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

pakenditelt infot nende suhkru-, soola- ja küllastunud rasvhapete sisalduse kohta ning võrdles toimunud muutusi 2018. aastal toimunud kaardistusega.

• Uimastite tarvitamise ennetamiseks ja vähendamiseks lisati politsei esmaabivarustusse naloksooni ninasprei, mis võimaldab edaspidi opioidide üleannustamise korral kuni kiirabi tulekuni kiiremini esmaabi osutada. Alkoholi kahjulike mõjude ennetamiseks ja vähendamiseks koostati alkoholi tarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035, mis on jätkustrateegia alkoholipoliitika rohelisele raamatule. Aren- gusuundade lõplik kokkuleppimine jääb eeldatavasti 2025. aastasse. Samuti valmis WHO-l Eesti viimase kümne aasta alkoholipoliitika mõjude hindamise analüüs, milles anti Eestile soovitusi täiendavate poliitika- meetmete rakendamiseks. Tervise Arengu Instituudil valmisid alkoholi kaugmüügi testostlemise analüüs ja Euroopa alkoholi litsentsisüsteeme kaardistav analüüs. Tervise Arengu Instituut avaldas ka Eesti täiskasva- nud rahvastiku uimastite tarvitamise uuringu tulemused, jätkati reovee seiret uimastite jääkide suhtes ning nakkushaiguste levimuse ja riskikäitumise seiret narkootikume süstivate inimeste seas Narvas.

• Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks laiendas Tervisekassa alates 1. juulist 2024 PrEPi (pre-exposure prophylaxis ehk kokkupuute-eelne profülaktika) ravimite kättesaadavust, võimaldades seda lisaks infekt- sionistidele soodustusega määrata ka androloogidel, dermatoveneroloogidel ja günekoloogidel. PrEPi ravimid on näidustatud suure HIVi nakatumise riskiga HIV-negatiivsetele inimestele, eelkõige meestega seksivatele meestele. Ravimi väljakirjutamise laiendamine parandas oluliselt nakkust ennetava teenuse kättesaadavust.

• Vaimse tervise edendamiseks loodi loodi sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega püsiv rahastus kohalike omavalituste pakutavatele vaimse tervise teenustele. Et vaimse tervise teenuste pakkumine oleks võrd- selt kättesaadav kõigile omavalitsustele ning rahastus oleks tagatud järjepidevalt, mindi muudatuse abil üle varasemalt toetusmeetme taotlusvooru põhiselt lähenemiselt vaimse tervise teenuste püsivale rahas- tamisele kohaliku omavalitsuse toetusfondi kaudu. Samuti valmis „Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava 2025–2028“, mis rõhutab iga inimese panuse olulisust suitsiidennetuses ning toob interdistsiplinaarselt välja konkreetsed tegevuseesmärgid Eestis, tuginedes parimale rahvusvahelisele teadmisele. Täiendavalt alustati „Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava“ elluviimist, mille raames kutsuti kokku kliiniline töörühm ja nõuandev koda, kes töötasid 2024. aastal välja soovitused, mis puudutavad kliendi seisundi hindamist, rakendatavate sekkumiste kriteeriume ja väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi rakendavate juhenda- jate miinimumteadmisi ja -oskusi. Paralleelselt tehti ettevalmistusi astmelise abi digilahenduste analüüsiks koostöös TEHIKuga. Valmisid Eesti laste vaimse tervise uuring ja ministeeriumiteülese töörühma raport „Laste ja noorte vaimse tervise parandamise ettepanekud“, mis annavad ülevaate Eesti laste vaimse ter- vise ja heaolu hetkeseisust ja selle peamistest mõjuritest ning toovad välja praktilised valdkonnaülesed soovitused laste vaimse tervise edendamiseks. Samuti valmis Tervise Arengu Instituudil uuring õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituste hindamiseks.

13 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Tervist toetavate valikute programmi ja programmi tegevuste 2024. aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)

Tervist toetavate valikute programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 26 124 34 355 26 304 76,6%

Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine

Kulud 8 756 15 099 9 355 62,0%

Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine

Kulud 3 757 5 278 3 496 66,2%

Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine

Kulud 1 206 1 042 864 82,9%

Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine

Kulud 5 418 5 909 5 602 94,8%

Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)

Kulud 6 987 7 027 6 987 99,4%

Tervist toetavate valikute programmi 2024. aasta lõplik eelarve oli 34,4 miljonit eurot, mis oli esialgsest eelarvest 8,2 miljonit eurot suurem:

• 2,4 miljoni euro ulatuses toodi üle 2023. aasta eelarve jääke (sh Vabariigi Valitsuse reservieraldiste jääke 0,02 miljonit eurot);

• 0,2 miljoni euro ulatuses vähendati eelarvet 2024. aasta lisaeelarvega;

• 0,1 miljoni euro ulatuses suurendati eelarvet seaduse ja ministri liigenduse muudatustega;

• 0,1 miljonit eurot eraldati Vabariigi Valitsuse reservist vahendeid küberturvalisuse koolitusteks ja laiapind- seks riigikaitseks;

• 2,3 miljoni euro ulatuses suurenes majandustegevuse ja teistelt riigiasutustelt saadud vahendite arvel;

• 3,7 miljoni euro ulatuses suurenes välisvahenditega seotud eelarve.

2024. aastal kulutati kokku oli 26,3 miljonit eurot (76,6% lõplikust eelarvest). Kokku jäi kasutamata 8,1 miljonit eurot (sh välisvahendeid 3,9 miljonit eurot), millest 2025. aastasse kantakse üle 5,8 miljonit.

Programmi tegevusest “Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine” jäi kasutamata 5,7 miljonit eurot:

• 2,1 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata ja kantakse järgmisesse eelarveaastasse üle piirmääraga vahen- deid. Ülekantavatest vahenditest 1,0 miljonit eurot on seotud strateegilise partnerluse projektide ning teadus- ja arendustegevuse projektide jääkide ning lepinguliste kohustustega üleminekuga järgmisesse aastasse.

• 3,3 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid, sellest 1,4 miljonit eurot kantakse üle projektide jätkamiseks (sh ETAGi teadusgrantide jäägid ja EK Euroopa Tervise ja Digivaldkonna Rakendusameti pro- jekt vähi ja teiste mittenakkushaiguste ennetuseks).

• 0,3 miljoni euro ulatuses kantakse üle majandustegevuse ja toetuste arvel tehtavate kulude jääke.

Programmi tegevusest “Vaimse tervise edendamine” jäi kasutamata 1,8 miljonit eurot:

• 1,5 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata ning kantakse järgmisesse eelarveaastasse üle piirmääraga vahendeid, sealhulgas 0,07 miljonit eurot Vabariigi Valitsuse reservivahendid laiapindseks riigikaitseks. Ülekantavatest vahenditest 0,8 miljonit eurot on seotud strateegilise partnerluse projektide ning teadus-

14 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

ja arendustegevuse projektide jääkide ning lepinguliste kohustustega üleminekuga järgmisesse aastasse. 0,7 miljoni euro ulatuses kantakse järgmisesse aastasse üle vaimse tervise edendamise vahendeid, jätka- takse 2024. aastal ajutiselt seiskunud tegevustega (sh astmelise abi tegevuskava, väikese intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste arendus, EU Kids Online III uuringulaine toetus). TEHIK katab asutusesisese kokkuhoiu arvel 2025. aasta kriitilisi vajadusi.

• 0,3 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid, millest järgmisesse eelarveaastasse viiakse üle 0,1 miljonit eurot.

Programmi tegevusest “Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine” jäi kasutamata 0,2 mil- jonit eurot:

• 0,1 miljonit eurot on seotud tuludest sõltuvate ja piirmääraga vahenditega, mis kantakse üle järgmisesse aastasse (sh toitumisprogrammi sekkumine “Seikluste laegas”).

• 0,1 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid.

Programmi tegevusest “Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine” jäi kasutamata 0,3 miljonit eurot:

• 0,1 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata ja kantakse järgmisesse aastasse üle piirmääraga vahendeid. TÜ tellitud sõltuvushäirete hindamise valideerimise küsimustike lepinguliste tööde ja alkoholi kaugmüügi tes- tostlemise lõpp nihkusid 2025. aastasse (TAI). Jääki kasutatakse tegevuste lõpetamiseks.

• 0,1 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid ning 0,05 miljoni euro ulatuses tuludest sõltuvaid vahendeid.

15 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

3. Tervist toetava keskkonna programm

Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm

Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium)

Sotsiaalministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

16 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

3.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1.

Tabel 5. Tervist toetava keskkonna programmi ja programmi meetmete mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut

1947 (2021) – – 1363 1328

Meede 1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine

Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta Allikas: Eurostat

266,7 – – 206,6 198,9

3.2. Programmi olukorra analüüs

Umbes neljandik maailma rahvastiku tervisekaotusest on otseselt seotud keskkonnast, sealhulgas töö-, elu- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Keskkonnamõjudele on kõige vastuvõtlikumad lapsed, rasedad ja vanu- rid ning kroonilise haigusega inimesed.

Kvaliteetne ja ohutu joogivesi on üks keskkonnatervishoiu prioriteetidest. Eestis on kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal viimastel aastatel olnud stabiilne ja heal tasemel (2024. a 98,2%). Kvaliteetne joogivesi tähendab, et näiteks veevarustussüsteemis levivast Legionellast ja pliist põhjustatud hai- gusjuhte esineb Eestis vähe ning seda kinnitavad ka Terviseameti andmed. Terviseameti andmetel oli 2024. aastal vaid 22 leegionärihaiguse ehk legionelloosi juhtu.

Kui joogivee kvaliteet on püsinud stabiilselt heal tasemel, siis basseinide ja supluskohtade vee kvaliteet on viimasel aastal mõnevõrra paranenud, kuid sihttasemed on siiski jäänud kättesaamatuks. 2024. aastal oli kvali- teetse veega basseinide osakaal 83%, mis on kolme protsendipunkti võrra suurem tulemus eelneva aastaga võrreldes (sihttase 94%). Ujulatele on suurimaks probleemiks basseinivee nõuetekohase vaba ja seotud kloori taseme hoidmine, kuna see sõltub erinevatest teguritest (nt kasutatavatest puhastusseadmetest, puhastamise efektiivsusest, temperatuurist jne). Sup- luskohtadest on heale või väga heale kvaliteeditasemele vastanud alates aastast 2018 üle 86% kõikidest supluskohtadest. 2024. aastal vastas tervi- sekaitsenõuetele 87,4% supluskohtadest (sihttase 90%).

Viimastel aastatel on suurenenud terviskaitsenõuetele vastavate haridusasutuste (2024. a 78%) osakaal. Koo- lide ja lasteaedade järelevalve toimus 2024. aastal järelevalveplaani (ohuprognoos) ja kaebuste alusel. Tulemus ei pruugi kajastada reaalset olukorda, kuna kontrollitavaid asutusi oli võrreldes tegutsevate asutustega vähe. Koolide ja koolieelsete lasteasutuste elukeskkond on üldiselt hea, puuduseid esineb valdavalt ventilatsiooni, ruumide viimistluse ja vähem valgustuse nõuete täitmisega. Kui haridusasutuste puhul ei ole sihttase veel saa- vutatud (80,3%), siis sotsiaalasutuste puhul on ohutuid ja tervisekaitsenõuetele vastavaid asutusi oluliselt enam (2024. aastal 89%, sellest valdav osa täiskasvanute üldhooldekodud), kui sihttasemega on seatud (63,9%).

Kvaliteetse veega basseine vaid 83%

17 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

Terviseamet nõustab ja teeb järelevalvet kemikaale, biotsiide ja kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete ning iluteenuste ohutuse üle. Kemikaale (sh detergente) turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid, oli 2024. aastal 74%, mis jääb alla seatud sihttaseme (80%). Ilusalongide ning biotsiide ja kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete üle on järelevalve olnud efektiivne: ettepanekud on täitnud ja rikkumised kõrvaldanud suurem osa ettevõtetest (2024. aastal vastavalt 98%, 92% ja 84%), kui sihttasemetega seatud.

Eestis on üha kasvavaks probleemiks libameditsiini levik, sealhulgas tervisele ohtlike kemikaalide soovitamine ja kasutamine väidetava tervise parandamise eesmärgil. 2024. aastal võeti vastu uus rahvatervishoiu seadus, millega luuakse esmakordselt alus sekkuda libameditsiini ja sellega seotud valeinfo levitamisesse. Seadusega antakse Terviseametile õigus alustada järelevalvet ning määrata trahv, kui propageeritakse otseselt tervisele ohtlike toodete kasutamist tervise hoidmise, kaitsmise või parandamise nimel.

Viimastel aastatel on Eestis üha enam tõstatunud tuuleparkide rajamise idee kui keskkonnasäästliku energia tootmise lahendus, mis tekitas 2024. aastal elanikkonnas palju avalikku diskussiooni ning vastupanu ja muret võimalike tervisemõjude pärast. Usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid otsest seost tuuleparkidega pikaaja- lise kokkupuute ja tervisemõjude vahel, puuduvad. 2025. aastal jätkatakse valdkondlike teadusuuringutega, et paremini mõista tuuleparkide mõju inimeste tervisele ja heaolule.

3.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Eesti 2035 Panus strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas olevatesse vajalikesse muutus- tesse on detailsemalt välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.

Terviseameti 2024. aasta tegemistest on detailsem ülevaade 2024. aasta kokkuvõttes.

Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava vajalikku muutusesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“.

• Tervist toetava ja parandava keskkonna kujundamiseks võeti 2024. aastal vastu uus rahvatervishoiu seadus, kus muu hulgas sätestati nõuded kosmeetikatoodetele, iluteenuse, ujumis- ja suplemisteenuse ja sotsiaalteenuse osutamisele ning elukeskkonna füüsikalistele ohuteguritele. 2024. aastal valmistati ette uue seaduse rakendusaktide eelnõud (siseruumide müra, vibratsiooni ja mitteioniseeriva kiirguse elukesk- konna ohutuse nõuded, nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mudale ja turbale, vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus jne), mille kinnitamine jääb 2025. aastasse. Samuti allkirjastati Tartu Ülikooliga leping biomonitooringu uuringu tegemiseks ning esitati vajalikud taotlused eeti- kakomiteele ja Andmekaitse Inspektsioonile isikuandmete analüüsimiseks. Uuringu tegevused jätkuvad 2025. aastal.

• Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskide vähendamiseks korraldati koostöös Maailma Tervise- organisatsiooniga (WHO) aprillis Põhja- ja Baltimaade vee ja tervise võrgustiku kohtumine, kus osalesid eksperdid, riigiesindajad, teadlased, vee-ettevõtluse esindajad, et edendada regionaalset kogemuste ja parima praktika vahetamist joogivee riskipõhiste seire lähenemisviiside rakendamisel Põhja- ja Baltimaades keskenduti muu hulgas ka väikeste veevärkide riskihindamisele. Koostöös Tervise Arengu Instituudiga töö- tati välja tervisekäitumise uuringu küsimused kraanivee ja pudelivee tarbimise hindamiseks elanikkonnas, et hinnata joogivee kvaliteedialase teadlikkuse, kättesaadavuse ja kraanivee usaldusväärsuse suurenda- mise meetmete mõju. 2024. aastal osalesid Sotsiaalministeerium ja Terviseamet Kliimaministeeriumi

18 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

tellitud tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendi koostamise töös. Juhend pakub suuniseid tuule- parkidega seotud välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra, vibratsiooni ja varjutamise hindamiseks ning nimetatud häiringutega seotud leevendusmeetmete väljatöötamiseks. Samuti alustasid Sotsiaalminis- teerium ja Terviseamet läbirääkimisi Eesti teadlastega, et teha tuuleparkidega seostatavate tervisemõjude ja häiringute (sh müra, eraldi väljatooduna infraheli mõjud) teaduskirjanduse analüüs, et saada selle põh- jal viimane teadmine tuuleparkide tervisemõjudest ja teha järeldusi kehtivate müra ja infraheli piirnormide asjakohasuse kohta.

• Toodete ja teenuste ohutuse tagamiseks ja riskide vähendamiseks koostati ujulate ohutuse teemal tee- nuseosutajatele ja partneritele saadetud küsitluse ning ujulate ohutuse töögrupi analüüsi tulemuste põhjal terviseministri määruse „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ eelnõu, millega muu hulgas lisan- dub ujulatele ja veekeskustele edaspidi vetelpääste võimekuse tagamise nõue olenevalt basseini eripärast.

• Kemikaalide ohutuse tagamiseks ja riskide vähendamiseks on uuendamisel EL-i detergentide määrus, mille eesmärk on lihtsustada detergente käsitlevaid EL-i eeskirju ja viia need kooskõlla uute turu arenguten- dentsidega, et paremini kaitsta tervist ja keskkonda ning tagada detergentide ühtse turu parem toimimine. 2024. aastal toimusid määruse eelnõu arutelud Euroopa Nõukogus, kus ka Eesti enda huvide ja valitsuse seisukohtade eest seisis. Läbirääkimised Euroopa Parlamendiga jätkuvad ka 2025. aastal.

• Tubakatoodete reguleerimiseks võeti 2024. aastal vastu seadusemuudatused, millega kehtestati tubaka- toodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete turule tulemiseks esitatavate teavituste läbivaatamiseks riigilõivud ning elektrooniliste sigarettide koostises olevate ainete ja toodetest eralduvate ainete aruande hindamise tasud. Muudatuse eesmärk on tagada, et tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete turule tulemise kulud katavad ettevõtjad ise, mitte ei kaeta seda riigieelarvelistest vahenditest. Samuti kiitis valitsus heaks Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid puudutavate Euroopa Liidu õigusaktide ajakohas- tamisel. Suund on kehtestada kogu Euroopas lubatud maitseainete nimekirjad ja seada nikotiinisisaldusele ülempiirid, keelustada internetimüük ja võtta kasutusele atraktiivsust vähendavad standardpakendid. Lisaks soovitatakse laiendada suitsuvabade alade ulatust ja keelata ühekordselt kasutatavate e-sigarettide turustamine.

3.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 6. Tervist toetava keskkonna programmi ja programmi tegevuste 2024. aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)

Tervist toetava keskkonna programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 9 781 13 909 10 973 78,9% Tegevus 1.1. Tervist toetava ja parandava keskkonna kujundamine Kulud 1 021 2 072 969 46,8% Tegevus 1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Kulud 3 052 4 153 3 158 76,0% Tegevus 1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Kulud 977 1 935 1 829 94,5% Tegevus 1.4. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Kulud 4 731 5 749 5 017 87,3%

Tervist toetava keskkonna programmi 2024. aasta lõplik eelarve oli 13 908,8 miljonit eurot, mis esialgsest eelarvest oli 4,1 miljoni euro võrra suurem:

• 0,6 miljoni euro ulatuses toodi 2023. aastast üle kasutamata piirmääraga vahendeid (sh reservieraldiste jääke 0,02 miljonit eurot);

• 1,0 miljoni euro ulatuses eraldati vahendeid Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist, sellest 0,99 miljonit

19 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

eurot laiapindse riigikaitse (sh elanikkonnakaitse) arendamiseks ning kokku 0,03 miljonit eurot hoone ener- giasäästumeetme ja küberturvalisuse koolituse seotud kuludeks;

• 0,9 miljoni euro ulatuses suurendati eelarvet majandustegevuse ning muude tulude arvel;

• 1,1 miljoni euro ulatuses suurendati eelarvet seoses välisvahenditega (sh 2023. aastast ülekantava jäägi arvel 0,3 miljonit eurot);

• 0,5 miljoni euro ulatuses suurendati eelarvet lisaeelarve ja seaduse muudatuste käigus.

2024. aastal kulutati kokku 10,9 miljonit eurot (78,9% lõplikust eelarvest). Kokku jäi kasutamata 2,9 miljonit eurot (sh välisvahendeid 1,5 miljonit eurot), millest 2025. aastasse kantakse kokku 1,7 miljonit eurot.

Programmi tegevusest “Tervist toetava ja parandava keskkonna kujundamine” jäi kasutamata 1,1 miljonit eurot:

• 0,4 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata piirmääraga vahendeid, sealhulgas tervisevaldkonna strateegilise partnerluse ning teadus- ja arendustegevuse projektide jäägid, mille kohustused lõppevad ja kulud teki- vad 2025. aastal. Jääk viiakse üle järgmisesse eelarveaastasse samaks otstarbeks. TEHIK katab asutuse 2024.a jäägiga oma 2025.a IKT kulude puudujääki;

• 0,7 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid.

Programmi tegevusest “Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid” jäi kasutamata 1,0 miljonit eurot:

• 0,1 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata piirmääraga vahendeid. Kasutamata tegevuskulud kantakse üle infraheli valdkonna arendamiseks (metoodika koostamine, võrdlusmõõtmised, akrediteerimine jm);

• 0,3 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata vahendeid majandustegevuse ja muude tulude arvel. Kasutamata jäänud majandamiskulud on vajalikud MKMi reaalajamajanduse projekti (keskkonnatervise infosüsteemi ärianalüüs) lõpetamiseks (osa tegevusi on lükatud 2025. aasta I kvartalisse) ning vee laboratoorse seire teostamiseks;

• 0,6 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid.

Programmi tegevusest “Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine” jäi kasutamata 0,1 miljonit eurot:

• 0,03 miljonit eurot jäi kasutamata piirmääraga vahendeid ja 0,07 miljonit eurot majandustegevuse (oma- tulu) arvel saadud vahendeid. 2025. aastal kasutatakse jääke biotsiidimääruse tegevusteks ja ennetustööks ning teadlikkuse tõstmiseks biotsiidide valdkonnas. Terviseamet võtab 2025. aastal üle ka Hea Laboritava kontrollasutusele pandud ülesannete täitmise;

• 0,1 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid. Jääk kantakse üle (EK projekt, biotsiidi hindamine);

• 0,1 miljoni euro ulatuses planeeritust rohkem kulus ressurssi mitterahalise kulu jaoks (amortisatsioon).

Programmi tegevusest “Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine” jäi kasutamata 0,7 miljonit eurot:

• 0,1 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata piirmääraga ning 0,6 miljoni euro ulatuses omatulu vahendeid. Ülekantavaid omatulu vahendeid nähakse eelkõige ette laborite ülalpidamiseks (sh tööjõukulud, labori- tarvikud ja materjalid) ning vajalik omatulu laekumise kõikumiste tasandamiseks, likviidsuse tagamiseks ja ettenägematute kulude katteks. Kasutamata tegevuskulude üleviimine on kriitiliselt vajalik kasvavate tubakavaldkonnaga seotud kulude katteks (sh teatiste menetlemine, hindamine ning alates 2025. aastast lisandunud uus ülesanne – riigilõivude laekumiste kontroll). Eelarve jäi alatäidetuks, kuna mõned planeeri- tud kulud ei tekkinud või olid väiksemad, kui algselt oodati.

20 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

4. Inimkeskse tervishoiu programm

Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm

Programmi eesmärk

Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elada jäänud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium)

Sotsiaalministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Tervisekassa (TerK), Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Ravimiamet (RA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

21 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

4.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1.

Tabel 7. Inimkeskse tervishoiu programmi ja programmi meetmete mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Katmata tervishoiuteenuste vajadus, % Allikas: Eurostat

9,1% 12,9% 8,5% 12,0% 11,3%

Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s, % Allikas: Tervise Arengu Instituut

5,2% 5,7% – 5,1% 5,1%

Meede 1. Inimkeskse tervishoiu arendamine

Raviga välditav suremus 100 000 elaniku kohta Allikas: Eurostat

135,6 (2021) – – 114,2 110,0

4.2. Programmi olukorra analüüs

Inimeste oodatavat eluiga ja tervena elada jäänud eluaastaid aitavad pikendada toimiv tervisesüsteem ning elanikkonna vajadustele vastavate tervise- ja raviteenuste ja ravimite kättesaadavus. Eesti avaliku sektori ter- vishoiukulude osakaal SKP-s suurenes aastatel 2020–2021 tänu ajutistele tähtajalistele toetustele COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks, kuid 2022. aastal vähenes taas. Aastaks 2023 on panus tervishoiusüsteemi jõudnud pandeemiaaegsele tasemele (5,7% SKP-st), kuid sellest hoolimata on Eestis avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s (2023. a 5,7%) endiselt tun- duvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (2022. a 8,4%).15

Samuti on 2024. aastal vähenenud ravikindlustusega kaetute osakaal rah- vastikus (2024. a 93,9%, 2023. a 94,2%). Enamikus EL-i riikides on inimeste residentsuse põhjal ravikindlustuskaitsega keskmiselt kaetud 98% elanik- konnast, Eesti näitaja on sellest väiksem. Kuigi töötavate ravikindlustatute osakaal on viimase kümne aasta jooksul kasvanud, puudub parimas tööeas olevatest 20–59-aastastest inimestest igal kümnendal isikul ravikindlus- tus.16 Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi. Alates 2025. aastast on Tervisekassa eelarve kasvavas puudujäägis – 2025. aasta puudujääk on 167,6 miljonit eurot, 2026. aastal 177,6 miljonit eurot, 2027. aastal 225,0 mil- jonit eurot ja 2028. aastal 254,2 miljonit eurot.17

Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse probleemi ei saa lahendada inimeste omaosaluse suurendamise kaudu. Eesti inimeste omaosalus tervishoiuku- lude katmisel oli 2023. aastal 22,1%, EL-is oli see 2022. aastal keskmiselt 14,3%. Enim tehakse kulutusi omaosalusena hambaravile (32,7%), ravimitele (27,8%) ja pikaajalisele õendus- ja hooldusabile (17,8%).

15 Eurostat statistika 16 Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. 17 Riigi Teataja. 2025. aasta riigieelarve seadus.

Kõrge omaosalus tervishoiukulude katmisel

14,3% 22,1% LEIBKONNA KESKMINE OMAOSALUS

Puudujääk 2025. aastaks.

Puudujääk 2028. aastaks.

Tervisekassa eelarve on kasvavas puudujäägis

167,6

254,2

miljonit eurot

miljonit eurot

22 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

Eesti elanike rahulolematust tervishoiusüsteemiga iseloomustab ka inimeste hinnang katmata tervishoiutee- nuste vajaduse kohta, põhjuseks nii rahalised ja geograafilised takistused kui ka pikad ootejärjekorrad. Hinnang katmata tervishoiuteenuste vajadusele on viimasel aastal paranenud: kui 2023. aastal jäi pere- või eriarstiabi, sealhulgas hambaarstiabi kättesaamatuks 12,9%-le elanikest, siis 2024. aastal oli vastav näitaja 8,5%. Tervis- hoiuteenuste kättesaamatuks jäämise põhjuseks on püsivalt eelkõige pikad ootejärjekorrad (7,8%).

Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on otseselt seotud ka kvalifitseeritud ja pädevate tervishoiutöö- tajate ja teiste spetsialistide olemasoluga. Viimasel kümnendil on Eestis õdede ja arstide arv suurenenud, kuid see on jätkuvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (Eestis vastavalt 6,5 ja 3,5 ning EL-is 8,5 ja 4,1 1000 elaniku kohta). Tervishoiutöötajate puuduse lahendamise küsimus on eriti kriitiline õdede, perearstide ja psühhiaatrite hulgas. Arstide puhul on probleemkohaks ka arstide kõrge keskmine vanus, mis näitab, et noorte arstide juurdekasv ei ole piisav. 2024. aastal tõsteti küll tervishoiutöötajate tunnitasu alammäära 10%, kuid tervishoiutöötajate puu- dus on jätkuvalt peamine väljakutse tervishoiusüsteemi kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel.

Laste hõlmatus vaktsineerimisega on viimastel aastatel olnud langustrendis. Soovituslik hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiiniga on 95%. Enne COVID-19 pandeemiat oli sellega hõlmatus stabiilselt umbes 90% juures, kuid pärast pandeemiat on hõlmatus tugevalt vähenenud. 2024. aastal oli hõlmatus nende hai- guste vastu Eesti kaheaastaste laste seas vaid 83,3%. Hõlmatuse andmete tõlgendamisel tuleb siiski silmas pidada, et vaktsineerimisteatiste digitaalsele vormile üleminekuga seoses võib endiselt esineda andmekvali- teedi probleeme. Tervisevaldkonna osapooled teevad omavahel tihedat koostööd, et elanikkonna hõlmatust vaktsineerimisega taastada. 2024. aastal korraldati olukorra analüüsimiseks kaks uuringut ja läbiti rahvusva- heline tervise-eeskirjade auditeerimine. 2024. aastal hakati HPV vastu vaktsineerimist pakkuma ka poistele. 2024. aasta jooksul vaktsineeriti HPV vastu umbes 36% 12-aastastest, 44% 13-aastastest ja 44% 14-aastastest poistest.

Võrreldes eelneva aastaga on 2024. aastal suurenenud vähi sõeluuringutes osalemise määrad: emakakaelavähi sõeluuringus osales 64,7% (osalusmäär tõusis võrreldes 2023. aastaga 0,6 protsendipunkti võrra) ja jämesoo- levähi sõeluuringus osales 61,5% (osalusmäär tõusis 1,1 protsendipunkti võrra). Rinnavähi sõeluuringus osalemise määr on jäänud eelneva aastaga võrreldes samaks: osales 64,5% kutsututest. Vähi sõeluuringutes osalemise määr on tõusutrendis, mis näitab, et inimesed tähtsustavad sõeluuringutes osalemist ja vähi enneta- mist järjest rohkem.

4.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Eesti 2035 Panus strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas olevatesse vajalikesse muutus- tesse on detailsemalt välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.

Tervisekassa 2024. aasta tegemistest on detailsem ülevaade Tervisekassa 2024. aasta majandusaasta aruandes.

Ravimiameti 2024. aasta tegemistest on detailsem ülevaade organisatsiooni aastaraamatus.

Terviseameti 2024. aasta tegemistest on detailsem ülevaade 2024. aasta kokkuvõttes.

23 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava vajalikesse muutustesse „Nüüdisajastame töö- tervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“, „Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“, „Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse“, „Uuen- dame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti on tegevused seotud Euroopa Liidu Nõukogu riigipõhise soovituse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja rahastamise parandamine“ täitmisega.

• Kriisivalmiduse suurendamiseks kinnitati uus riigi tervishoiuvarude kontseptsioon ning otsustati, et traumavaru loomiseks haiglates üle Eesti investeeritakse 24 miljonit eurot. Hädaolukorra seaduse muu- datustega loetakse ravimitega varustamine ja perearstiabi osutamine edaspidi elutähtsateks teenusteks. Kolme Balti riigi terviseministrid sõlmisid kriisikoostöö memorandumi, mis aitab valmistuda üksteise abis- tamiseks võimalike tervisekriiside korral. Koostöö keskendub tegevustele, mis aitavad tervisealaseid kriise ennetada ja nendeks paremini valmis olla, näiteks kriisireguleerimisega seotud andmete vahetamine või omavahelise koostöö harjutamine kriisiolukorras tegutsemiseks.

• Tervishoiusüsteemi tõhususe tagamiseks jätkati koostöös partneritega strateegiliste dokumentide koostamisega. Vabariigi Valitsus kinnitas „Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040“. Suurima muutu- sena kavandatakse haiglate liitmist Tallinnas, mille tulemusena tekib tugev pädevuskeskus Põhja-Eestis. Maakonnahaiglad jätkavad oma piirkonna elanikele arstiabi osutamist, samuti jääb alles ööpäevaringne võimalus saada abi. Edaspidi on plaanis suurendada vaimse tervise, palliatiivravi ja õendusabi kättesaa- davust maakonnahaiglates. Arengusuundadega koos kirjeldatakse ka investeeringuvajadusi aastani 2040, prioriteetsena tuuakse välja investeeringud psühhiaatriakliinikutesse ja moodustatava Tallinna ühendhaigla uus meditsiinilinnak. Koostöös Eesti Perearstide Seltsiga valmis „Esmatasandi arengukava 2035“. Jätka- takse esmatasandi tegevuskava ning kiirabi arengusuundade ja rakenduskava koostamisega. Lähtudes OECD soovitustest lepiti kokku, et 2025. aastal tõuseb alates jaanuarist retseptitasu 2,5 eurolt 3,5 eurole, alates aprillist eriarstiabi (sh EMO) visiidi tasu 5 eurolt 20 eurole ja haiglavoodi tasu 2,5 eurolt 5 eurole. Haavatavamatele sihtrühmadele nagu pensionäridele, töötutele, lapseootel naistele ja toimetulekutoetuse saajatele on visiiditasu endiselt 5 eurot. Täiendavalt otsustati, et alates 2026. aastast kohaldub Tervise- kassa poolt makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele sarnaselt Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava vanemahüvitisega madalam ülempiir.

• Tervisekassa puudujäägi vähendamiseks toetas valitsus 2024. aasta sügisel otsust võtta 2025. aastal kasutusele Tervisekassa kogutud reservid rohkem kui 160 miljoni euro ulatuses.

• Tervisesüsteemi kvaliteedi tagamiseks jõustusid tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus ja sellega seotud muudatused patsiendiohutuse süsteemis, käivitus ka keskne patsiendiohutuse andmekogu, kuhu raviasutuste töötajad peavad sisestama patsiendiohutusjuhtumeid. Muutus kaasajastab nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate kaitset tahtmatute eksimuste korral. Eesmärk on muuta üldist kul- tuuri ja suhtumist tahtmatutesse ravivigadesse ja parandada välditava kahju hüvitamist patsiendile.

• Tervise ebavõrdsuse vähendamiseks võeti vastu ravikindlustuse seaduse muudatused, millega võimal- datakse inimesel pikaajalise haiguslehe ajal töötada tervisele kohandatud tingimustes (näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites) ning saada samal ajal palgavahehüvitist ja töövõimet toetavaid tööturuteenuseid. Lisaks anti lapsevanemale õigus saada varasema 14 päeva asemel hooldushüvitist kuni 60 päeva olenemata lapse diagnoosist (varem oli 60 päeva hooldushüvitist õigus saada ainult onko- loogilise haiguse korral). Seadusemuudatusega laienes ka sotsiaalmaksuvabastus hüvitistele, mille puhul tööandja omal soovil kompenseerib töötajale haigus- või hoolduslehel olemise tõttu saamata jääva töötasu ja riikliku süsteemi poolt makstud ajutise töövõimetuse hüvitise vahe. Varem oli tööandja jaoks sotsiaal- maksuvaba haigushüvitis, mida maksti töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest. 2024. aasta juunist jõustus seadusemuudatus, millega vanemapuhkuselt naasvatele inimestele arvutatakse haigus- ja hooldushüvitisi inimesele soodsamal viisil, kas eelmise aasta tulu või vanemahüvitise päevamäärast lähtudes. Harvikhaigusegatega laste ja lapseeas alanud harvikhaigusega täiskasvanute abistamiseks eral- dati hea tegevusfondidele 2024. aastal riigieelarvest 4,2 miljonit eurot (3,6 miljonit eurot SA Tartu Ülikooli

24 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

Kliinikumi Lastefondile, 0,5 miljonit SA Tallinna Lastehaigla Toetusfondile ja 0,15 miljonit MTÜ Eesti Fenüül- ketonuuria Ühingule). Tervisekassa rahastas 2024. aastal 68 erineva harvikhaiguse raviks vajalikku ravimit, sealhulgas on alates aasta keskpaigast harvikhaigust tsüstilist fibroosi põdevatele inimestele mõeldud ravim Kaftrio kättesaadav Tervisekassa kulul.

• Inimkesksema tervishoiu tagamiseks valmis 2024. aastal patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus eesmärgiga luua üheselt mõistetav võimalus nii arstile kui ka ravitavale juhuks, kui patsiendile vastuvõetava elukvaliteedi saavutamine pole tõenäoline. Plaanitava tahteavaldusega ei saa soovida eutaneerimist, vaid on võimalik loobuda elu säilitavast ravist. Eelnõu lõplik valmimine ja valitsuses heaks kiitmine jäid 2025. aastasse. Samuti käivitus Tervisekassa kiirendiprogramm, mille kaudu rahastatakse kuut raviteekonna arendamise projekti. Ravikäsitluse parandamist alustati kopsuvähi, südamepuudulikkuse, müokardiinfarkti, vaimse tervise, dementsuse ja laste suutervise raviteekonnal. Ööpäevaringse erihooldusteenuse parandamiseks võeti vastu seadusemuudatused, millega loodi eri- hoolekandeasutuste õendusabile ühtsed reeglid, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada ühtsed standardid kõigile teenusepakkujatele. Alates 2025. aastast korraldab ja rahastab õendusabi teenust Sotsiaalkindlustus ameti asemel Tervisekassa.

• Inimeste omaosaluskoormuse vähendamiseks laiendati ravikindlustuse seaduse muudatustega täiendava ravimihüvitise regulatsiooni ka meditsiiniseadmetele, mis leevendab suurte ravimi- ja meditsiiniseadme- kuludega inimeste omaosaluskoormust. Hüvitise määramisel arvestatakse kokku patsiendi omaosaluse kulud nii ravimite kui meditsiiniseadmete ostmisel, varem kehtis hüvitis vaid ravimitele. Olulise muudatu- sena vähendati 2025. aastast statsionaarse õendusabi omaosalus 15 protsendilt kümnele ehk Tervisekassa hakkab tasuma varasema 85 protsendi asemel 90 protsenti teenuse hinnast, mõjutades positiivselt umbes 14 000 inimest aastas, neist enamik pensioniealised. Muudatuse tulemusena väheneb hind inimeste jaoks üle 200 euro. 2025. aasta aprillist piirati visiiditasu küsimist ühele korrale aastas, kui inimene jääb ravile ja arsti jälgimisele. Sellega väheneb kroonilise haigusega ja suurema arstiabi vajadusega inimeste omaosalus tervishoiuteenuste kasutamisel. Täiendavalt jõustus 2024. aastast ravikindlustuse seaduse muudatus, mil- lega suurendati hambaravihüvitisi 40 euro pealt 60 euroni aastas kõigile täiskasvanutele ja 85 euro pealt 105 euroni aastas haavatavamas olukorras olevatele inimestele.

• Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse parandamiseks hakkas Tervisekassa 2024. aastal rahas- tama ligi 40 uut ravimit erinevate vähihaiguste, raskete krooniliste haiguste ja harvaesinevate haiguste raviks. Lisaks laiendati mitme juba loetelus oleva ravimi rahastustingimusi, muutes need ravimid senisest kättesaadavamaks. Ka meditsiiniseadmete valik laienes 113 uue seadme võrra (nt kompressioonrinna- hoidjad, kateetriadapterid, kõritorud jne). Uut tüüpi meditsiiniseadmed toetavad raske kroonilise haigusega patsientide elukvaliteedi säilimist. 2024. aastal valmis partnerite koostöös uus tervisetehnoloogiate hinda- mise juhend, andes selgemad suunised, milliseid andmeid tervisetehnoloogiate toime, ohutuse ja kulude kohta tuleb esitada. Lisaks uuele juhendile mõjutab käesolevast aastast tervisetehnoloogiate kasutuse- levõttu ka Euroopa-ülene tervisetehnoloogiate ühishindamine. Rahastustaotluste menetlemisel võetakse edaspidi arvesse ühishindamise aruandeid või muid selle käigus esitatud andmeid, hoides ära andmete topelt esitamise ja optimeerides kohalike ekspertide ressurssi. Nende muudatuste jõustamiseks alates 01.01.2025 valmistati 2024. aastal ette kolme määruse muudatused.

• Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks jõustus 2024. aasta veebruaris immuniseerimiskava muudatus, mille alusel võimaldatakse HPV-vastast vaktsineerimist kõigile 12–18-aastastele noortele, varem võimaldati seda üksnes 12–14-aastastele tüdrukutele. Lisaks on paranenud immuniseerimisalaste andmete hõive ja kvali- teet. Võrreldes 2023. aastaga on vigaste vaktsineerimisteatiste osakaal vähenenud ja on edastatud umbes 62 000 teatist rohkem. Samuti valmis Eesti antimikroobse resistentsuse ohjamise strateegia 2025–2030, mille eesmärk on ennetada ravimresistentsuse levikut inimestel, loomadel ja keskkonnas. Strateegia keskendub vastutustundlikule ravimite kasutamisele ja käsitleb inimeste, loomade ja keskkonna tervist ühe tervikuna.

25 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

• Vähijuhtude ja -surmade vähendamiseks jätkatakse vähitõrje tegevuskava 2021–2030 elluviimisega. Valit- suse teadus- ja arendustegevuste nelja-aastase rahastuse (2,6 miljonit eurot) toel asutati Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna juurde Eesti vähitõrje võrgustik ESTCAN. Rakuravi ja vähiandmete juhtlaua arendusprojektid pälvisid Riigikantselei innovatsioonifondist täiendavad 3 miljonit eurot. Vähikeskuse lähiaastate eesmärk on saada ELi kõikehõlmava vähikeskuse (comprehensive cancer centre) akrediteering.

• Tervishoiutöötajate olemasolu ja võimekuse tagamiseks tõsteti vastavalt kollektiivleppes kokkulepitule 1. aprillist 2024 tervishoiutöötajate tunnitasu alammäära 10 protsenti. Regionaalse tööjõu puuduse lee- vendamiseks jõustusid 2024. aastal lähtetoetustega seonduvad muudatused, mille tulemusena muutusid apteekrite lähtetoetuste tingimused paindlikumaks ning lisaks apteekritele ja eriarstidele hakkasid lähtetoe- tust saama ka õed, kes naasevad tervishoiusüsteemi ja asuvad tööle tõmbekeskustest väljaspool. Arstide, õdede ja apteekrite lähtetoetuste taotlemine ja väljamaksmine anti Sotsiaalministeeriumilt üle Tervise- ametile. Täiendavalt kinnitati õdede põhiõppe praktika juhendamist reguleeriv määrus, millega toetatakse praktikabaasidele makstava praktika juhendamise tasustamist, et parandada nii praktika juhendamise kva- liteeti kui ka suurendada tervishoiuteenuse osutajate motivatsiooni praktikantide vastuvõtmiseks. Samuti jätkati EU4Health rahastuse toel tervishoiuspetsialistide planeerimiseks vajaliku raamistiku ja töövahendi arendamist (HEROES)18.

• Sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreerimiseks valmisid sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreeritud kor- raldus- ja rahastusmudeli esmane analüüs ja ettepanekud, mis kooskõlastati laiapõhjalise vajalikest partneritest koosneva töörühmaga. Maakondades korraldati integratsioonivõimaluste arutelusid ja kolmes maakonnas moodustati integratsiooni initsiatiivgrupid.

• Innovaatilise arengu toetamiseks koostati koos huvigruppidega e-tervise strateegia aastateks 2025–2030, mis keskendub andmepõhisele juhtimisele, terviseandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisele ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtule. 2025. aastal koostatakse strateegiale rakenduskava. Euroopa Parlament võttis vastu ühtse Euroopa terviseandmeruumi (EHDS) määruse, mille üks eesmärk on vahetada terviseandmeid kõigi Euroopa Liidu riikide vahel. See tähendab, et tulevikus saab inimene oma retsepti välja osta mistahes Euroopa Liidu riigis ning seal haigestudes ka soovi korral kohalikule arstile teha nähtavaks oma senise haigusloo. 2024. aastal alustati piiriülest terviseandmete vahetust Leedu, Läti ja Kreekaga ning kokku vahetab Eesti terviseandmeid juba 13 Euroopa Liidu riigiga. Tervisekassa alustas digiteenin- dusplatvormide rahastamist perearstiabis. Digiplatvorme kasutavad juba pooled perearstidest ja ligi kolmandik patsientidest. Tervishoiutöötajate dokumenteerimiskohustuste ja bürokraatia vähendamiseks algatati projekt „Andmed otsuste tegemiseks“, milles keskenduti 2024. aasta dubleerivate andmekogumiste tuvastamisele ja kaardistamisele. 2025. aastal jätkuvad projekti tegevused dubleerimiste lõpetamiseks. Täiendavalt loodi Kaitseressursside Ametile õiguslik alus ja tehniline võimalus digitaalsel kujul saate- kirjade tervise infosüsteemi edastamiseks. Sellest tulenevalt ei pea kaitseväkke minejatele enam eriarsti juurde pöördumiseks pabersaatekirja väljastama.

• Tõenditel põhineva tervisepoliitika kujundamise arendamiseks jätkus 2024. aastal tervisesüsteemi toimivuse hindamise ettevalmistamine (HSPA). Selle aluseks on Euroopa Liidu struktuursete reformide ellu- viimise programmist (TSI) toetatud projekti „Health system performance assessment framework for Estonia“ käigus valminud hindamise raamistik. Tegevuse käigus analüüsitakse tervisesüsteemi tulemuslikkust, prot- sesside toimivust, ressursside olemasolu ja kasutamise tõhusust, võrdsust ja süsteemi säilenõtkust.

18 HEROES Joint Action (HEalth woRkfOrce to meet health challEngeS

26 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

4.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 8. Inimkeskse tervishoiu programmi ja programmi tegevuste 2024. aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)

Inimkeskse tervishoiu programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 2 463 587 2 480 968 2 435 615 98,2% Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Kulud 3 392 5 222 3 459 66,3% Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse Kulud 46 233 42 966 37 721 87,8% Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Kulud 7 605 7 657 5 712 74,6% Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine Kulud 11 421 12 447 10 305 82,8% Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Kulud 3 486 5 429 4 408 81,2% Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine Kulud 2 378 335 2 385 860 2 358 717 98,9% Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine Kulud 926 1 435 946 66,0% Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus Kulud 9 461 14 288 9 872 69,1% Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) Kulud 2 728 5 666 4 474 79,0%

Inimkeskse tervishoiu programmi esialgne eelarve oli 2 463,6 miljonit eurot, lõplik eelarve oli sellest 17,4 mil- jonit eurot suurem – kokku 2 481,0 miljonit eurot.

Peamised muudatused eelarves on:

• 2023. aasta eelarvest viidi 2024. aasta eelarvesse üle piirmääraga vahendeid 14,5 miljonit eurot. Suuremad ülekantavad jäägid olid:

• toetused Tervisekassale 6,7 miljonit eurot, millest 6,2 miljonit eurot oli seotud Ukraina sõjapõgenike ter- vishoiuteenuste rahastamisega ja 0,5 miljonit eurot vaktsiinikindlustuse maksetega;

• tervishoiualaseks hädaolukorraks tervishoiuteenuse osutajatele suunatud toetused 2,7 miljonit eurot;

• Vabariigi Valitsuse reservivahendid 1 miljonit eurot, sealhulgas 0,7 miljonit eurot riigikaitse arengukava täitmiseks (tervishoiuteenuse osutajate õppusteks ja koolitusteks planeeritud 0,3 miljonit eurot ja riigi tegevusvaru haldamiseks planeeritud 0,4 miljonit eurot), 0,2 miljonit eurot IKT teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks ja 0,1 miljonit eurot EL kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse raamlepingu täitmi- seks ning projekti “1+ miljoni genoomi” jätkamiseks;

• strateegiliste partnerite toetused 0,6 miljonit eurot vaimse tervise ja Eesti Punase Risti toetamiseks.

• Vabariigi Valitsuse reservist eraldati 5,5 miljonit eurot. Suuremad eraldised on seotud:

• 1,9 miljonit eurot laiapindse riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse arendamisega;

• 1,8 miljonit eurot Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuteenuste osutamisega;

• 1,2 miljonit eurot tervishoiuvaru haldamisega ning tervishoiuteenuste osutajate kriisitoimepidevuse tõstmisega;

• 0,4 miljonit eurot Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate integreerumiseks Eesti tervishoiusüsteemi.

27 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

• Majandustegevusest laekus oodatult enam vahendeid 4,8 miljoni euro ulatuses, peamiselt Ravimiameti ja Terviseameti tegevustest.

• Teistest riigiasutustest saadi lisarahastust 3,7 miljoni euro ulatuses, peamiselt Tervisekassalt IKT teenuse osutamiseks.

• 2024. aasta lisaeelarvega vähendati riigieelarves sotsiaalmaksu laekumist 2,6 miljonit eurot ning piirmää- raga kulusid 3,7 miljonit eurot ühekordsete kokkuhoiumeetmete raames.

• Seaduse muudatuste ja ministri liigendustega on vähendatud programmi eelarvet 1,3 miljoni euro osas peamiselt asutuste tegevuskulude jaotuste muudatustest programmide vahel.

• Välisvahenditega seotud eelarve muutus 3,4 miljonit eurot väiksemaks. Vähendamine oli seotud peamiselt tervishoiuteenuse osutajatele mõeldud investeeringute toetuse eelarve muutmisest aasta sees, vastavalt taotlejate infole lükkusid investeeringud järgnevatele aastatele.

Eelarve 2024. aasta täitmine on 2 435,6 miljonit eurot, mis moodustab 98,2% eelarvest. Kokku jäi kasutamata 45,4 miljonit eurot, millest 17,3 miljonit eurot kantakse üle järgmisesse aastasse. Väiksem ülekandmine võrrel- des jääkidega on seotud peamiselt sotsiaalmaksu väiksemast laekumisest võrreldes eelarvestamisega 23,4 miljonit eurot, kulusid saab teha vastavalt laekumisele ja eelarvet selles osas üle ei kanta.

Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamise tegevuses jäi kasutamata 1,7 miljonit eurot, millest 0,6 miljonit eurot ei viida üle (seotud erinevate välisprojektidega seotud kulude suurema planeerimisega, kui tegelik laeku- mine osutus) ning üle viiakse 1,1 miljonit eurot asutuste tegevuskulusid.

Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse tegevuses jäi kasutamata 5,2 miljonit eurot. Ülejääk on seotud SA Viljandi Haigla projekti “TERVIKUMi rajamine” käibemaksukulu toetusega - jääk tekkis planeeritud ehitustege- vuse edasilükkumise tõttu aastate vahel. Jääk viiakse üle 2025. aastasse ja kasutatakse sihtotstarbel.

Personali võimekuse, juhtimise ja vastutuse tegevuses jäi kasutamata 1,9 miljonit eurot. Sellest jäägist:

• 1,7 miljonit eurot on seotud seadusest tulenevast kohustusest maksta eriarstide ja õdede lähtetoetust, kus saajate arv osutus väiksemaks planeeritud mahust ning neid vahendeid üle ei kanta;

• 0,2 miljonit eurot kasutamata vahendeid on seotud tervishoiutöötajate koolituse rahastamisega (tervishoiu- töötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi, psühholoogide kutseaasta rahastamine, residentuur ning tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamine). Jäägid on kohustustega kaetud ning viiakse 2025. aas- tasse üle samaks otstarbeks.

Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamise tegevuses jäi kasutamata 2,1 miljonit eurot. Jääk on seotud peamiselt kriisivalmisolekuks mõeldud vahendite kasutamiseks. Põhjuseks nii riigihangetega seotud ajakulu, mistõttu 0,7 miljonit eurot kasutatakse 2025. aastal. Reservivahenditest 1,2 miljonit eurot tervishoiuteenuste osutajate kriisitoimepidevuse tõstmiseks ja riigi tervishoiuvaru haldamiseks (sh varu moodustamiseks) jäid 2024. aastal kasutamata, kuna riigi tervishoiuvaru puudutava õigusruumi muudatuste jõustumine viibis. Sea- duse muudatused, millega kaasnes varude omandi üleminek regionaalhaiglatele, jõustus alles 29.11.2024. Ministri määrus, mis reguleerib varude käitlemist (sh haldamist, moodustamist, uuendamist ja rahastamist), jõustus 09.02.2025. Lisaks ei olnud 2024. aastal võimalik kriisitoimepidevusega seotud tegevusi täismahus realiseerida, kuna tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks nappis tervishoiuteenuse osutajatel inimressurssi ja aega. Vahendid kasutatakse 2025. aastal samade eesmärkide täitmiseks.

Tervisesüsteemi kvaliteedi ja patsiendiohutuse tegevuses jäi kasutamata 1 miljonit eurot, vahendid viiakse üle ja kasutatakse samaks sihtotstarbeks. 2024. aastal toetati esmakordselt Vabariigi Valitsuse otsuse alusel Eesti vähikeskuse asutamist ja pidamist vastavast kuludest jäi kasutamata 0,4 miljonit eurot. 0,3 miljonit eurot on seotud Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajatele planeeritud reservivahendid on ette nähtud tööpraktika tasustamiseks, et toetada nende integreerumist Eesti tervishoiusüsteemi. Alakulu põhjuseks oli ajutise kaitse

28 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

saajate arvu pidev vähenemine, hambaarstide tööpraktika tasustamise lõpetamine alates 01.07.2024 ning taotluste arvu oluline langus. Ülejäänud kulud on seotud asutuste tegevuskuludega sh Euroopa Komisjoni pro- jektidest saadud ettemaksetega ja majandustegevusest laekunud vahenditega.

Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamise teenuse osas oli kasutus võrreldes eelarvega 27,1 miljonit eurot väiksem. Väiksem kasutus on seotud:

• 23,4 miljonit eurot seoses sotsiaalmaksu väiksemast laekumisest vähenes ravikindlustuse maksed Tervi- sekassale. Tegemist on tuludest sõltuva eelarvega seetõttu eelarvet üle kanda ei saa;

• 0,9 miljonit euro ulatuses olid eraldise maksed Tervisekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionä- ride eest väiksemad tegeliku arvu ja pensionite suurusest tulenevalt;

• 1,7 miljonit eurot oli prognoositud välisvahendite eelarve suurem kui täitmine. Seda peamiselt uue Euroopa struktuurivahendite tegevuse „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetus- süsteemi loomiseks“ kasutamise osas, mis lükkus järgnevatesse aastatesse - kasutamise periood 2029. aastani. Jääki üle ei viida;

• ülejäänud kulud viiakse üle samaks sihtotstarbeliseks kasutuseks 2025. aastal. Seotud asutuste tegevusku- ludega ning 0,5 miljonit euro osas Tervisekassa lepinguliste jääkidega vaktsiinikindlustuse, haigushüvitiste ning patsiendikindlustuse tegevustega;

Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamise tegevuses jäid kasutamata asutuste tegevuskulud 0,5 miljonit eurot, mis kantakse üle 2025. aastasse.

Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavuse tegevuses jäi Ravimiametil kasutamata majandustegevusest laekuvate vahendite jääk summas 4,4 miljonit eurot. See summa kantakse üle 2025. aasta eelarvesse, et tagada tegevuse jätkumine aasta alguses, mil uusi rahalisi vahendeid pole veel laekunud.

Nakkushaiguste leviku tõkestamise (vaktsineerimine, AMR) tegevuses jäid kasutamata 1,2 miljonit eurot asu- tuste tegevuskuludest, millest enamus viiakse üle 2025. aastasse, sisaldab 0,6 miljonit eurot välisvahendite jääke (üle viiakse rahaline ettemakse Euroopa Komisjoni poolt 0,5 miljonit eurot) ning majandamistegevusest ja teistest riigiasutustest laekunud vahendite jääki 0,5 miljonit eurot.

29 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

LISA 1. Programmide meetme ja tegevustasandi mõõdikud

TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel

Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad on esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut

10,0% – 11,7% 9,8% 9,4%

11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on viimasel 12 kuul esinenud depressiivseid episoode Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut

34% (2021/2022) – – 26,4% 25,3%

Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

14,3 14,0 12,8 13,5 13,0

0–19-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

2,8 3,4 3,4 3,8 3,4

20–64-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

14,9 13,6 14,1 13,9 13,1

65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

23,7 25,1 17,3 22,2 22,1

15–34-aastaste tahtlike enesevigastuste arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

269,5 286,1 – 212,7 212,2

Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervisesporti harrastavate 16–64- aastaste osakaal Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut

18,3% – 17,7% 16,3% 16,8%

Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut

16,2% (2021/2022) – – 22,8% 24%

Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal Allikas: Euroopa laste rasvumise seire (COSI) Tervise Arengu Instituut

28,1% (2021/2022) – – 24,0% 23,5%

Ülekaaluliste või rasvunud 1–4-aastaste laste osakaal Allikas: tervise infosüsteem 28,7% – – 27,2% 26,9%

Ülekaaluliste või rasvunud 10–14-aastaste laste osakaal Allikas: tervise infosüsteem 31,5% – – 29,4% 28,7%

Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste osakaal rahvastikus Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut

52,7% – 52,7% 51,0% 50,8%

30 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas (ESPAD) Tervise Arengu Instituut

38,0% (2018/2019) – – 28,9% 27,7%

Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta (kolme aasta keskmine) Allikas: Tervise Arengu Instituut

37,4 57,3 71,6 18,6 17,2

Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate elanike kohta Allikas: Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis

11,2 liitrit 10,9 liitrit – 10,1 liitrit 10 liitrit

15-aastaste purjus olnud noorte osakaal Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut

31,2% (2021/2022) – – 25,0% 22,5%

Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse surnute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

55,8 45,8 45,9 38,3 36,3

Alkoholimürgistusest tingitud surmajuhtumite arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

10,1 7,6 7,5 7,7 7,7

Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste naiste hulgas Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut

12,1% – 9,7% 11,6% 11,3%

Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste meeste hulgas Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut

21,0% – 18,1% 21,4% 20,4%

Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiharidusega 16–64-aastaste hulgas Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut

29,8% – 24,5% 28,0% 26,7%

15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut

32,7% (2021/2022) – – 30,0% 27,5%

16–64-aastaste tubakasuitsule eksponeeritus kodus Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut

11,6% – 8,8% 6,7% 5,6%

Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)

Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Terviseamet

18,5 13,4 9,7 9,5 9,1

Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

8,5 9,3 11,4 7,7 6,8

Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja korduvravijuhud) 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

9,6 7,2 6,6 7,6 7,2

31 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

Tegevused, mis ei ole TERE struktuuri osad ja rahastusega kaetud, kuid on olulised rahvastiku tervise arengukava eesmärkide saavutamiseks:

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Lisategevus: seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine

Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles alati kondoomi kasutavate 16–64-aastaste osakaal Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut

28,3% – 24,3% 38,9% 40,8%

Indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

29,9 31,5 33,1 25,4 24,9

Teismeliste (10–19) sünnitajate arv 1000 sama vana tüdruku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

2,4 2,1 1,7 3,3 3,3

Summaarne sündimuskordaja Allikas: Tervise Arengu Instituut

1,4 1,3 1,2 1,6 1,6

Raseduse ajal suitsetanud sünnitajate osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut

4,6% 4,5% – 5,1% 5,0%

Lisategevus: vigastuste ennetamine

Haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

13 036 12 563 – 13 260 13 217

Üle 65-aastaste haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet

9 615 9 855 – 10 312 10 298

Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime taga- järjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

72,9 69,8 66,8 59,0 56,0

0–19-aastaste vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõh- juste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet

11,4 12,8 11,5 8,7 8,3

Juhuslike kukkumiste tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

15,9 14,7 12,0 10,7 9,9

32 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine

Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ja parandava keskkonna kujundamine

Tervise säilimist ja paranemist soodustava elukeskkonna poliitika on kujundatud ning elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Tegevus 1.1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid

Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal Allikas: Terviseamet

98,3% 98,8% 98,2% 99,5% 99,5%

Kvaliteetse veega basseinide osakaal Allikas: Terviseamet

82% 80% 83% 94% 94%

Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass loetakse „väga heaks“ või „heaks“ Allikas: Terviseamet

92,3% 86,3% 87,4% 90% 90%

Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Kemikaale, sh detergente turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet

82% 74% 74% 80% 80%

Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet

70% 79% 92% 80% 80%

Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet

91% 86% 84% 79,1% 82%

Ilusalongide osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet

81% 93,3% 98% 73% 75%

Tervisekaitsenõuetele vastavate haridusasutuste osakaal kontrollitud haridusasutustest Allikas: Terviseamet

75% 62% 78% 80,3% 80,7%

Tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaalasutuste osakaal kontrollitud sotsiaalasutustest Allikas: Terviseamet

73% 55% 89% 63,9% 64,1%

33 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine

Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujundatud ja elluviimine korralda- tud, rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse Osakaal 18-aastastest ja vanematest elanikest, kes on täitnud nõusoleku vormi loovutada surmajärgselt elundeid või kudesid siirda- miseks Allikas: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

3,0% 4,1% 4,8% 8,4% 10%

0–14-aastaste laste hambaraviga hõlmatus Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet

69,2% 74,7% – 70,3% 71%

15-aastaste ja vanemate hambaraviga hõlmatus Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet

50,1% 51,2% – 55,7% 58,1%

13-aastaste tütarlaste HPV (inimese papilloomiviirusevastane vaktsiin) vaktsineerimisega hõlmatus Allikas: Terviseamet

50,3% 49,6% 56,2% 63,7% 66,5%

Elanikkonna hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega Allikas: Terviseamet

11,7% 12,5% 12,3% 16,3% 18,6%

Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus Allikas: Tervise Arengu Instituut

58,2% 64,1% 64,7% 57,3% 59,4%

Rinnavähi sõeluuringuga hõlmatus Allikas: Tervise Arengu Instituut

62,6% 64,5% 64,5% 62,5% 63,8%

Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus Allikas: Tervise Arengu Instituut

54,9% 60,4% 61,5% 55,5% 57,9%

Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja vastutus

Arstide arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

342,9 347,1 – 361,9 365,4

Perearstide keskmine vanus Allikas: Tervise Arengu Instituut

55,4 56,1 – 53,5 53

Psühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

15,2 15,1 – 19,5 20,5

Õdede arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

650,3 662,2 – 720,7 741,5

Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

71,8 69,3 69,6 76,3 76,9

Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine Pereõdede iseseisvate vastuvõttude osakaal perearstiabis tehtud vastuvõttudest Allikas: Tervise Arengu Instituut

40,5% 41,2% – 38,3% 40,2%

Hospitaliseerimised astma tõttu 100 000 elaniku kohta Allikas: OECD Statistics

16,2* (2021) – – 22,9 22,6

Hospitaliseerimised kõrgvererõhktõve tõttu 100 000 elaniku kohta Allikas: OECD Statistics

56,8* (2021) – – 86,0 85,8

Hospitaliseerimised diabeedi tõttu 100 000 elaniku kohta Allikas: OECD Statistics

79,9* (2021) – – 102,3 101,9

Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive Allikas: Tervise Arengu Instituut

68,6% 71% – 71,6% 73%

34 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda müokardiinfarkti haiglaravi perearsti juurde Allikas: Tervisekassa

33,2% 29,6% 26,9% 45,6% 42,5%

Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi haiglaravi perearsti juurde Allikas: Tervisekassa

21,2% 20,4% 19,3% 37,8% 33%

Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus

Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus Allikas: OECD Statistics, Müokardiinfarktiregister

14,7 (2021) – – 11,0 10,7

Kopsuvähi viie aasta suhteline elumus Allikas: Tervise Arengu Instituut

23% (2022) – – 18,9% 19,1%

Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne suremus Allikas: OECD Statistics

17 (2021) – – 14,5 14,3

Keisrilõigete osakaal esmassünnitajate ajalise üksiksünnituse korral (Robson 1 + 2) Allikas: Tervisekassa

16,2% (2019) – – 15,6% 15,5%

Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline elumus Allikas: Tervise Arengu Instituut

65,0% (2020) – – 69,9% 70,7%

Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine

Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus Allikas: Tervisekassa ja Statistikaamet

95,5% 94,2% 93,9% 97,1% 97,6%

Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes Allikas: Tervise Arengu Instituut

23,2% 22,1% – 19,6% 18,9%

Täiskasvanute (19-aastaste ja vanemate) hambaravihüvitise kasuta- mine Allikas: Tervisekassa

19,3% 19,9% 21,3% 37,4% 42,8%

Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus kõrgeima ja madalaima sissetulekuga inimeste vahel Allikas: Eurostat

43,8% 38,6% 38,1% 33,9% 31,4%

Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel Allikas: Eurostat

24,9% 18,4% 20,1% 22,7% 22,2%

Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine

Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite koguma- hust Allikas: OECD Statistics

37,1% 38,6% – 41,3% 41,9%

Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade omaosalusest Allikas: Tervise Arengu Instituut

14,1% 15% – 14,4% 14,4%

Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)

2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes Allikas: Terviseamet

79,1% 84,4% 83,3% 91,3% 86%

14-aastaste revaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes Allikas: Terviseamet

78,1% 72,8% 47,2% 86,5% 87,4%

35 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes Allikas: Terviseamet

50,6%** 83,5% 83,3% 91,3% 86%

7-aastaste hõlmatus revaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi suhtes Allikas: Terviseamet

67,0% 63,5% 62,9% 77,8% 78,5%

60-aastaste ja vanemate hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsinee- rimisega Allikas: Terviseamet

26,0% 26,1% 24,7% 32,1% 30%

Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal kõigist esmas- ja retsidiivjuhtudest Allikas: Tervise Arengu Instituut

16,8% 18,4% 13,5% 15,2% 14,3%

* Seoses COVID-19 pandeemiaga toimus 2021. aasta tulemustes oluline muutus. Jälgitakse, kas tegemist on lühiajalise erinevuse või uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid muudetud.

** Terviseameti andmetel võib 2022. aasta erakordselt madala taseme puhul tegemist olla andmekvaliteedi veaga.

36 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND TERVIS

LISA 2. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse Strateegia „Eesti 2035“ vajalikud muutused Sotsiaalministeeriumi 2024. aasta olulisemad tegevused

Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoia- kuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist

• uue rahvatervishoiu seaduse vastuvõtmine • tubakatoodete turule tulemisel täiendavate riigilõivude ja hindamiste tasude

kehtestamine • politsei esmaabivarustusse naloksooni ninasprei lisamine • alkoholi tarvitamise vähendamise arengusuundade 2025–2035 koostamine • esmatasandi arengukava 2035 valmimine

Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu

• inimesel pikaajalise haiguslehe ajal töötamise võimaldamine tervisele kohan- datud tingimustes

Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda

• püsiva rahastuse loomine kohalike omavalituste pakutavatele vaimse tervise teenustele

• Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava 2025–2028 valmimine

Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvesta- des ühiskondlikke muutusi

• statsionaarse õendusabi omaosaluse vähendamine 15 protsendilt kümnele protsendile

• täiendava ravimihüvitise regulatsiooni laiendamine meditsiiniseadmetele

Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse • e-tervise strateegia koostamine aastateks 2025–2030

Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse

• riigi tervishoiuvarude kontseptsiooni kinnitamine • 24 miljoni euro eraldamine traumavaru loomiseks haiglates üle Eesti • ravimitega varustamise ja perearstiabi osutamise määramine elutähtsateks

teenusteks