Kooskõlastus

AB Artes Terrae OÜ Reg kood 12978320

Küütri 14, Tartu 51007 Tel 742 0218

[email protected] www.artes.ee

Tartu 2025

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

Valga Vallavalitsus Reg nr 77000507

Puiestee 8, Valga linn, 68203 Töö nr: 24031ÜP3

Kuupäev: 21.04.2025

AB Artes Terræ

Planeeringu asukoha eelvaliku otsuse tegija: Valga vald.

Planeeringu asukoha eelvaliku eelnõu koostamise konsultant: AB Artes Terrae OÜ. Projekti juht ja planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 163359), volitatud maastikuarhitekt- ekspert (tase 8, nr 155390) Heiki Kalberg. Planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 202002) Jürgen Vahtra.

Planeeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande koostaja: LEMMA OÜ. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert (KMH litsents KMH0153) Piret Toonpere.

Huvitatud isik: Sunly Wind OÜ (registrikood 14937897)

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 3 / 36

Sisukord

1 Eriplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk ...................................................................... 5

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ja täiendav kaasamine .................... 7

2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .................................................................................. 7 2.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK), ENMAK 2035 ja energiamajanduse korralduse seadus ............................................................................................................................... 7 2.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ............................................. 8 2.4 Valga maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................................... 8 2.5 Arengustrateegia Valgamaa 2035+ ....................................................................................... 10 2.6 Õru valla üldplaneering ......................................................................................................... 11 2.7 Tõlliste valla üldplaneering ................................................................................................... 11 2.8 Tõrva valla üldplaneering ...................................................................................................... 11 2.9 Koostatav Valga valla üldplaneering ..................................................................................... 11 2.10 Kehtivad detailplaneeringud ................................................................................................. 12 2.11 Kohaliku kogukonna täiendav kaasamine ............................................................................. 12

3 Planeerimislahendus ........................................................................................................... 14

3.1 Eelvaliku ala tekkelugu .......................................................................................................... 14 3.2 Tuulepargi eelvaliku ala ......................................................................................................... 16 3.3 Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ............................................ 17 3.4 Tuuleparki teenindav elektri- ja sidetaristu .......................................................................... 19 3.5 Tuuleparki teenindavad teed ................................................................................................ 21 3.6 Tuletõrjevesi .......................................................................................................................... 23 3.7 Lennuohutuse tagamine ....................................................................................................... 24 3.8 Riigikaitselised piirangud ....................................................................................................... 24 3.9 Mürakategooria määramine ................................................................................................. 24 3.10 Varjutusega seonduvad mõjud ............................................................................................. 26 3.11 Visuaalne mõju ...................................................................................................................... 27 3.12 Mõju vähendamine taimestikule .......................................................................................... 28 3.13 Mõju vähendamine linnustikule ............................................................................................ 29

3.13.1 Rajamis- ja käitamisaegne mõju vähendamine ............................................................. 29 3.13.2 Järelseire ....................................................................................................................... 30

3.14 Mõju vähendamine nahkhiirtele ........................................................................................... 30 3.14.1 Rajamiseaegne mõju vähendamine .............................................................................. 30 3.14.2 Käitamisaegne mõju vähendamine ............................................................................... 30 3.14.3 Järelseire ....................................................................................................................... 31

3.15 Natura 2000 võrgustik ........................................................................................................... 32 3.16 Ökosüsteemid ....................................................................................................................... 32 3.17 Rohevõrgustikule, sh loomade elupaikade sidusus .............................................................. 32 3.18 Veestik ................................................................................................................................... 33 3.19 Mõju pinnasele ja huumuskihile ........................................................................................... 33 3.20 Kliima ja kliimakindlus ........................................................................................................... 34 3.21 Veekogu ehituskeeluvöönd ................................................................................................... 34 3.22 Kultuuriväärtused .................................................................................................................. 34 3.23 Mõju sideteenustele ............................................................................................................. 34 3.24 Jäätmeteke ............................................................................................................................ 35

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

4 / 36 AB Artes Terræ

3.25 Avariiolukorrad ...................................................................................................................... 35 3.26 Maakonnaplaneeringu muutmine ............................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

4 Planeeringu elluviimine ....................................................................................................... 35

5 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 36

6 Joonised .............................................................................................................................. 36

Põhijoonis .......................................................................................................................................... 36

7 Lisad .................................................................................................................................... 36

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne .................................................................................................................................... 36

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 5 / 36

1 Eriplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Valga valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi EP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamine algatati Valga Vallavolikogu 25.10.2023. a otsusega nr 81 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Sunly Wind OÜ (registrikood 14937897) ja Eurowind Energy OÜ (registrikood 16584180) esitatud taotlused Valga vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks.

Sunly Wind OÜ esitas planeeringu algatamise taotluse 31.08.2023. a 7400 ha suurusele alale ning Eurowind Energy OÜ esitas vastava taotluse 09.10.2023 2800 ha suurusele alale. Valga Vallavolikogu 31.01.2024 otsuse nr 96 alusel muudeti Vallavolikogu 25.10.2023. a otsust nr 81. Otsuse nr 96 kohaselt esitas Eurowind Energy OÜ 29.11.2023. a Valga Vallavalitsusele taotluse, millega võtab tagasi KOV EP ja KSH algatamise taotluse tuulepargi kavandamiseks ja teeb ettepaneku 24.10.2023 Valga Vallavalitsusega sõlmitud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu tellimise ja mõjude hindamise läbiviimise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude kandmise eellepingu (nr 8-1.10/136) ülesütlemiseks. Valga Vallavalitsus luges poolte vahelise lepingu lõpetatuks poolte vahelise kokkuleppe alusel. Valga Vallavolikogu otsusega nr 96 vähendati kogu planeeringuala 2800 ha võrra. KOV EP ja KSH koostamist jätkati planeeringualal, mille suurus on ligikaudu 7400 ha (vt Joonis 1) ja millele planeeringu koostamisest on huvitatud Sunly Wind OÜ.

Valga Vallavalitsus algatas tuuleparkide asukoha leidmiseks eriplaneeringu, kuid lähteseisukohtade koostamise käigus selgus, et asukohta asutakse otsima ühele tuulepargile, mis võib koosneda mitmes grupis paiknevatest tuulikutest. Eriplaneeringut koostatakse olulise ruumilise mõjuga objektiks oleva tuulepargi1 ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks.

Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 95 lõikest 1, mille kohaselt koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184 Võrgueeskiri on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

Eriplaneeringu koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks sobivaimad asukohad ning tingimused planeeringualal hinnates muuhulgas asjakohaseid mõjusid, sh viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eesmärgiks on planeering kehtestada asukoha eelvaliku otsuse alusel planeerimisseaduse § 951 alusel, mille kohaselt võib tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse

1 Tuulepark on Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” kohaselt mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Olulise ruumilise mõjuga tuulepark on üle 30 m tipukõrgusega tuulikutest koosnev tuulepark.

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

6 / 36 AB Artes Terræ

koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

Joonis 1. Valga valla tuulepargi eriplaneeringu ala.

Tuulepargi liitumine toimub uue 110 kV või 330 kV liinile rajatava alajaama kaudu või Tsirguliina olemasolevasse alajaama ning planeeringuga on määratud alajaamale kolm põhimõttelist asukohta, millest valitakse edasisel kavandamisel üks.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku juurde kuulub Valga valla tuulepargi eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne. Viidatud aruandes on põhjalikumalt käsitletud asjakohaseid mõjusid ning esitatud vajadusel leevendus- ja seiremeetmed, mis on võetud aluseks planeeringulahenduse koostamisel. Planeeringu seletuskirjas ei korrata üle planeeringu lisaks oleva mõjude hindamise aruandes esitatud asjaolusid, kuid otsuse tegemisel on aluseks aruandes esitatu – vajadusel tuleb vastava teemavaldkonna otsuse põhjuse selgitamisel tutvuda mõjude hindamise aruandega.

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 7 / 36

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ja täiendav kaasamine

2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 20502 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. 08.02.2023. a. Riigikogus ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Eriplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.

2.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)3, ENMAK 2035 ja energiamajanduse korralduse seadus

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis.

ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.

Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.

Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.

ENMAK 2035 koostamine algatati 18.11.2021 ja selle Vabariigi Valitusele esitamise aeg on 2025.

1. novembrist 2022 on energiamajanduse korralduse seaduses §321 sätestatud, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast.

Tuulepargi rajamine on kooskõlas nii ENMAK 2030+ eesmärkidega kui ka energiamajanduse korralduse seadusega. Tuulepargi rajamine loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks.

2 https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_en.pdf 3 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

8 / 36 AB Artes Terræ

2.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20304

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.

Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega.

2.4 Valga maakonnaplaneering 2030+5 2017. aastal kehtestatud maakonnaplaneering sätestab, et Valga maakond ei ole riiklikult oluliseks tuuleenergeetika arendamise piirkonnaks (ptk 3.26 on esitatud ettepanek muutmiseks). Märgitud on, et lähtuvalt tuuleressursist võib väiketuulikuid arendada kohalikuks väiksemahuliseks tarbimiseks. Seoses vahepeal muutunud taastuvenergia vajaduse suurenemisega, tehnoloogia arenguga ja riigikaitseliste piirangute oodatavate muutumisega on Valga maakonnas muutunud aktuaalseks tuuleparkide kavandamine.

Maakonnaplaneeringuga ei nähta ette konkreetseid taastuvenergia arendamise piirkondi maakonnas, arendamine toimub arendushuvi ja ressursi olemasolu arvestades ning järgnevate tingimuste kaudu. Eriplaneeringus järgitakse järgnevaid maakonnaplaneeringus sätestatud tingimusi tuuleparkide kavandamiseks:

 Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised. Riigikaitseliste huvide tagamiseks on tarvis Kaitseministeeriumiga koostööd alustada juba tuulegeneraatori või tuulepargi kavandamise algstaadiumis;

 tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus riigimaanteest olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest;

 tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus raudtee kaitsevööndi piirist olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest;

 tuuleparkide kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Uute tuuleparkide kavandamisel tuleb eesmärgiks seada seadusandluse järgse kõige rangema tööstusmüra ekvivalenttaseme normväärtuse tagamine ehk II kategooria elamumaa puhul 50 dB päeval ning 40 dB öösel;

 tuulikute ja tuuleparkide, kui maastikul domineerivate objektide, kavandamisel lähtuda maastikuväärtuste säilimisest.

4 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 5https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/valgamaa/valga-mp-2030/

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 9 / 36

Tingimused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks:

 tuumaladel ja koridorides, kus metsakategooriaks on tulundusmets, võib arendada majandustegevust;

 võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%;

 uue hoonestuse kavandamisel ei tohi üldjuhul läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Koridori läbilõikamisel tuleb leida samaväärne asenduskoridor;

 rohumaadel on koosluse säilitamise huvides vajalik taastada põllumajandustegevus (karjatamine ja regulaarne niitmine);

 säilitada tuleb maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide, nagu kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad, hoidmine;

 infrastruktuuriobjektide (eelkõige maanteede) arenduste/rekonstrueerimise korral, mis toimuvad rohevõrgustiku konfliktialadel, tuleb nende objektide kavandamise (planeerimise, projekteerimise) faasis ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke jm asjakohaseid meetmeid.

Tingimused väärtuslike maastike säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks:

 säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö; ▫ väärtuslikel maastikel ehitamise peamiseks põhimõtteks peab olema ajaloolise

asustusstruktuuri hoidmine, võimalusel taastamine ning ajalooliste ehitusjoonte, maastikulise paigutuse, külatüüpide ja hoonete omavahelise paigutusmustri vastavuse tagamine ajaloolisele üldilmele. Miljöölised väärtused tuleb säilitada oma õiges keskkonnas, s.t mitte näha ette talude, üksikute hoonete või rajatiste ümberpaigutamist;

▫ hoida traditsioonilist maakasutust ja maastikke, kus tavapärasest paremini on säilinud asustusstruktuur, teedevõrk ja arhitektuur;

 säilitada ja avada ilusad vaatekohad;  uute rajatiste ja joonehitiste kavandamisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine

ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku ajaloolis-kultuurilise taustaga, ▫ maastikul domineerima jäävate objektide (nt tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide,

vesiehitiste, kõrgepingeliinide jt) kavandamine on üldjuhul keelatud. Erandkorras ehitamise kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda maastikuanalüüsist ja kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustust.

 põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena; ▫ säilitada põllumajandusmaastike avatus (maastikul avanevad lähi- ja kaugvaated); ▫ koostöös maaomanike, taluliitude ja külaliikumise organisatsioonidega ning

omavalitsustega tuleb leida võimalusi väärtuslike põllumajandusmaade kasutuses hoidmiseks;

▫ hoida korras maaparandussüsteemid.

Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringuga seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise üldistest tingimustest.

Tuulepargi eelvalikualadega kattuvad maakonnaplaneeringu kohased rohevõrgustiku alad. Maakonnaplaneeringus määratud vastavate alade kattuvused planeeritud tuulepargi eelvalikualaga on esitatud joonis 2-l.

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

10 / 36 AB Artes Terræ

Joonis 2. Rohevõrgustiku, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade paiknemine tuulepargi eelvalikualade suhtes.

Mõjude hindamisel on käsitletud ka rohevõrgustiku osa ja seatud tingimuste alusel on tehtud planeeringulahendus, mis ei too kaasa vajadust maakonnaplaneeringu muutmiseks.

2.5 Arengustrateegia Valgamaa 2035+6 Valga maakonna arengustrateegia 2035+ ja arengustrateegia tegevuskava 2019-2023+ on koostatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muudatustest lähtuvalt, mis näevad ette, et pärast haldusreformi ja maavalitsuste kaotamist on omavalitsusüksuste ülesanne ühiselt kavandada maakonna arengut ja suunata selle elluviimist. Maakonna arengustrateegia on dokument, mille alusel viiakse ellu omavalitsustele antud ühiste ülesannete täitmist, kavandatakse omavalitsusüksuste ülese mõjuga investeeringuid ja esitatakse taotlusi toetuste saamiseks erinevatest programmidest.

6 https://www.valgamaa.ee/userfiles/valgamaa/Strateegia%202035+/VALGA%20MAAKONNA%20ARENGUSTRAT EEGIA%202035+.pdf

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 11 / 36

Arengustrateegia ei käsitle otseselt tuuleparkide ja elektrituulikute rajamist, kuid toob piirkonna nõrkusena välja elektrivõrkude madala varustuskindluse ja seab eesmärgiks tagada ettevõtetele ja majapidamistele vajadustele vastava võimsusega elektriühendused.

2.6 Õru valla üldplaneering Õru valla üldplaneering on kehtestatud Õru Vallavolikogu 14.07.2006. a määrusega nr 6. Üldplaneering on üle vaadatud Õru Vallavolikogu poolt 19.02.2010. a otsusega nr 5 ja 14.03.2014. a otsusega nr 10.

Õru valla üldplaneeringu põhijoonise kohaselt kattub eriplaneeringu ala rohevõrgustiku koridori alaga ja rohevõrgustiku tugialaga. Üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku alad ühtivad maakonnaplaneeringu aladega.

Üldplaneering ei käsitle taastuvenergia ja elektrituulikute temaatikat.

2.7 Tõlliste valla üldplaneering Tõlliste valla üldplaneering on kehtestatud Tõlliste Vallavolikogu 17.06.2006. a määrusega nr 9. Üldplaneering on üle vaadatud Tõlliste Vallavolikogu poolt 08.03.2010. a otsusega nr 5 ja 17.03.2014. a otsusega nr 7.

Tõlliste valla üldplaneeringu põhijoonise kohaselt kattub eriplaneeringu ala rohevõrgustiku koridori alaga, maakondliku väärtusega alaga, rohevõrgustiku tugialaga. Üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku alad ühtivad maakonnaplaneeringu aladega.

Üldplaneering ei käsitle taastuvenergia ja elektrituulikute temaatikat.

2.8 Tõrva valla üldplaneering Planeeringuala piirneb Tõrva vallaga. Planeeringuga kavandatud tuulepargi asukoha eelvaliku ala TU3 asub Tõrva vallaga külgneval alal. Tõrva valla üldplaneeringuga ei ole müratundlike ehitisi (elamud, haridusasutused jne) või puhke- ja virgestusalasid kavandatava tuulepargi Tõrva valda ulatuvale mõjualale kavandatud.

Kuna Tõrva valla osas ei ole võimalik Valga vallal määrata mürast tulenevaid tingimusi ehitamiseks, siis on projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel oluline täiendavalt üle kontrollida müratundlike ehitiste olemasolu.

2.9 Koostatav Valga valla üldplaneering 2024. a novembri seisuga on Valga valla üldplaneering kooskõlastamise eelses seisus. Üldplaneeringu eelnõuga on sõnastatud Valga valla ruumilise arengu üldpõhimõtted ning eri piirkondade arengut suunavad maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringu eelnõu sisaldab muude teemade kõrval ka taastuvenergeetika osa, sh tuuleenergeetika teemat. Valga valla tuulepargi eriplaneeringu eesmärk on üldplaneeringu eelnõu kohane ning võimaldab üldplaneeringuga kavandatud arengu elluviimist.

Valga valla üldplaneeringu koostamise käigus viidi läbi esialgne analüüs tuulikute püstitamiseks sobilike alade leidmiseks (vt joonis 3). Käesolev eriplaneering käsitleb analüüsi käigus leitud aladest nelja. Ülejäänud viis ala on väiksemad ja jäävad eriplaneeringu ala ja Valga linna vahele. Arvestades Valga linna linnalähedase hajaasustuse arenguga ja vajadusega säilitada piirkonnas looduskeskkonna (ökosüsteemiteenuste) kvaliteet ning vaadeldes juurde võimaliku olulise koosmõju esinemise võimalust, kui tuulepargid jäävad üksteisele lähemale kui 15 km, siis on Valga valla üldplaneeringuga kaalumisel täiendavate tuuleparkide rajamise võimaluse välistamine. Valga valla tuulepargi eriplaneeringu lahendusest ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest lähtuvalt täiendatakse üldplaneeringu tuuleenergeetika osa.

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

12 / 36 AB Artes Terræ

Joonis 3. Valga valla üldplaneeringu koostamise käigus läbi viidud esialgne analüüs tuulikute püstitamiseks sobilike alade leidmiseks, väljavõte aladest.

Valga valla tuulepargi eriplaneeringu eesmärgist lähtudes on koostatava üldplaneeringu lahendusest arvestatud järgmiste teemadega:

 tiheasustusalad,  maakasutusjuhtotstarbed, sh müratundlikud alad,  rohevõrgustik.

2.10 Kehtivad detailplaneeringud

Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud. Samuti ei koostata planeeringualal 2025. a alguse seisuga ühtegi detailplaneeringut.

2.11 Kohaliku kogukonna täiendav kaasamine Eriplaneeringu koostamisel on lisaks planeerimisseaduses nõutule toimunud arendaja ja valla koostöös täiendavaid tutvustusüritusi eesmärgiga tagada inimeste parem informeeritus ja kaasarääkimise võimalus. Planeeringu protsessi käigus on toimunud järgmised täiendavad üritused:

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 13 / 36

 16.08.2023 - Sunly tuulepargi eeltutvustus Õru kultuurikeskuses ja Hummuli rahvamajas;  24.10.2023 - Sunly kogukonnaõhtu Õru kultuurikeskuses;  31.01.2024 - energiaühistu töötuba “Kas tuulepark toob meile oma ja soodsama elektri?”

Tsirguliina rahvamajas;  16.05.2024 - Valga Vallavalitsuse tuulepargi eriplaneeringu teabepäev Tsirguliina rahvamajas;  28.06.2024 - Sunly õppereis Saarde tuuleparki ning Pikkori aku- ja päikeseparki;  24.07.2024 - Tetra Tech maastikuarhitekti Kerttu Otsa välitööd Unikülas ja tuulepargi

tutvustamine Väike-Make, Kalda, Jaanimäe ja Une-Mati taludes;  25.07.2024 - tuulepargi visuaalse mõju hindamise töötuba Tsirguliina rahvamajas.

Toimunud ürituste alusel on kujundatud planeeringulahendust. Nii üldise mõjude hindamise protsessi kui ürituste sisendina on korrigeeritud elektrituulikute asukohta ja arvu, samuti täiendava vaadet piirava haljastuse rajamise põhimõtteid.

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

14 / 36 AB Artes Terræ

3 Planeerimislahendus Edasise projekteerimise aluseks on asukoha eelvaliku joonisel esitatud ruumikujud ja käesolevas peatükis määratud tingimused.

3.1 Eelvaliku ala tekkelugu Tuulepargi asukoha eelvaliku määramisel arvestati ptk 1 välja toodud planeeringu koostamise eesmärke ning ptk 2 esitatud arengudokumentide sisendeid. Töö algetapis leiti esmase kaardianalüüsi alusel võimalikud potentsiaalselt sobivad alad.

Potentsiaalselt sobilike alade leidmisel lähtuti järgnevatest välistavatest kriteeriumitest:

 välistati alad, mis jäävad elamutele lähemale kui 1000 m (kauguse vähendamist võib planeeringu koostamisel kaaluda kuni 750 meetrini juhul, kui maaomanik väljendab selleks EP menetluse käigus kirjalikult nõusolekut ning tagatud on müra piirväärtuse täitmine. Lisaks välistati esialgu alad tiheasustusaladest 2000 m ulatuses. Lähtudes lähteseisukohtade avalikustamisel saadud tagasisidest, siis otsustati 2000 m puhvrit kasutada tiheasustusaladele jäävate müratundlike alade suhtes7. Sellised kaugused tagavad enamikel juhtudel müranormide täitmise ning vastab riigiasutuste poolt soovitatud kauguskriteeriumitele8. Elamute osas lähtuti esialgses analüüsis ETAK9 elu- ja ühiskondliku hoone paiknemisest ning tiheasustusalade piiride ja tiheasustusaladele jäävate müratundlike ala juhtotstarbega alade osas Valga valla üldplaneeringu tööversioonist;

 välistati kaitsealad, hoiualad, püsielupaikade, sh projekteeritavate kaitsealuste objektide alad, kuhu üldjuhul lähtuvalt kehtivast kaitsekorrast ei ole võimalik ehitustegevust kavandada;

 välistati taimede kasvukohtade kaitseks moodustatud püsielupaigad 100 m puhvriga ennetamaks ebasoodsat mõju kasvukohtadele. Kriteeriumi valikul lähtuti Keskkonnaameti poolsest soovitusest;

 välistati metsise püsielupaigad 1 km puhvriga ennetamaks olulist otsest ebasoodsat mõju II kaitsekategooria linnuliigi püsielupaikadele. Kriteeriumi valikul lähtuti Keskkonnaameti poolsest soovitusest;

 välistati 2 km kõigist I kaitsekategooria linnuliikide püsielupaikadest ja kaitsealustel aladel paiknevatest leiukohtadest.

Kaardianalüüsist ja esialgsetest seisukohtadest selgus, et eriplaneeringu territooriumil paikneb potentsiaalselt neli piirkonda (vt joonis 4), millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium. KSH aruandes on vastava mõjuvaldkonna mõju hindamise juures esitatud ka asjakohane olemasoleva keskkonnaseisundi info. Alade 1 ja 3 osas esineb kattuvus riigi poolt uuritava potentsiaalse tuuleenergia eelisarendusalaga Valga-Tõrva.

7 Valga Vallavalitsuse korraldus 13. juuni 2024 nr 157 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 13.03.2019 kiri nr 17-7/2019/2142 Taastuvenergia kajastamine kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes (registreeritud Valga Vallavalitsuse dokumendiregistris 13.03.2021 nr 9-1.3/1124) 9 Eesti topograafia andmekogu (ETAK) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja geoinfosüsteem

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 15 / 36

Joonis 4. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobiv ala.

Planeeringu koostamise käigus on omavalitsus täpsustanud, et kauguskriteeriumit 1000 m rakendatakse ka teadaolevate rajamisel/seadustamisel olevate elamute suhtes ja elamumaa sihtotstarbega maaüksuste suhtes. Elamumaa sihtotstarbega maaüksuste puhul on võimalik elektrituulikut vahemikus 750…1000 m kavandada juhul kui maaomanik kirjalikult väljendab, et ei soovi antud maaüksusele elamut rajada.

Eriplaneeringu koostamisel ja selle käigus mõjude hindamisel on olnud eesmärgiks tagada, et planeeringulahendus oleks elukeskkonda parendav, huvisid tasakaalustav ja lõimiv ning otstarbekat, mõistlikku ja säästlikku maakasutust tagav. Lähtuvalt mõjude hindamisest ning koostööst kogukonnaga on korrigeeritud asukoha eelvaliku alade piire, sh loobutud ala TU1 osas eelvaliku tegemisest linnukaitselistel põhjustel.

Töö käigus tekkis veendumus, et rakendades planeeringus esitatud leevendavaid meetmeid puudub oluline ebasoodne keskkonnamõju planeeringuala esitatud eelvalikualade osas. Planeeringus on määratud põhimõttelised elektrituulikute asukohad ja esitatud võimalikud teenindava taristu asukohad. Järgnevates peatükkides on esitatud tingimused, mida täites (sh ka vajalikke uuringuid tehes) puuduvad välistavad tegurid ning on tagatud planeeringu elluviimine ja vastavus nii looduskaitselistele eesmärkidele, taastuvenergia eesmärkide täitmisele kui ka piirkonna elanike tervisekaitselistele nõuetele.

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

16 / 36 AB Artes Terræ

Eriplaneeringu lahenduse koostamise lõplikul vormistamisel täpsustati veelkord eelvalikualade ulatusi. Täpsustamise tulemusel eemaldati eelvalikualade osad, kuhu erinevaid piiranguid arvestades saaks elektrituulikuid püstitada, kuid kuhu planeeringulahendus põhimõttelisi elektrituulikute asukohti ei määra. Täpsustamise aluseks võeti põhimõttelised elektrituulikute asukohad ning samuti arvestati elektrituuliku 50 m suuruse nihutamisruumi põhimõttega.

3.2 Tuulepargi eelvaliku ala Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184 Võrgueeskiri on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Maakaablil eraldiseisva rajatisena puudub oluline ruumiline mõju planeerimisseaduse § 6 punkti 13 tähenduses. Tuulepark planeeritakse põhivõrguga ühendada maakaabliga ning maakaabli kavandamisel võib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus lahenduse anda üldisemas täpsusastmes ja ühendus ei pea jääma terviklikult eriplaneeringu alale. Kõigi tuulepargi asukoha eelvaliku alade ühendused planeeritakse maakaabliga ning seetõttu ei ole vajalik asukoha eelvaliku staadiumis määrata kaablikoridor – tuuleparki põhivõrguga ühendavate kaabelliinide osas näidatakse põhijoonisel põhimõttelised (näitlikud) asukohad, millele võib projekteerimisfaasis lisanduda veel alternatiive. Täpne liitumispunkt selgub ja sellest lähtuv liini kulgemine projekteerimisel peale liitumistingimuste määramist põhivõrgu valdaja poolt.

Joonis 5. Tuulepargi elektrituulikute eelvaliku alad.

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 17 / 36

Arvestades järgmistes peatükkides toodud tingimusi võib eelvaliku alale (vt joonis 5) ehitada:

 tuulepargi elektrituulikuid (sh peab elektrituuliku laba jääma igas võimalikus asendis eelvaliku ala sisse) suurima lubatud kõrgusega 270 meetrit;

 tuulepargi elektrituulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikke teid ning montaažiplatse;  tuulepargi siseseid elektri- ja sideühendusi;  tuulepargi alajaama põhivõrgu alajaamaga ühendavat ühendusliini ja vajalikke ehitisi

põhivõrgu külge ühenduse tegemiseks;  tuulepargi toimimiseks ja tuulepargiga seonduvaid vajalikke muid ehitisi.

Esitatud põhimõttelistes asukohtades on planeering elluviidav muid planeeringuga seatud tingimusi täites. Projekteerimisel on lubatud märgitud hoonestusala ulatuses elektrituuliku asukohta muuta, kui on tagatud muude planeeringuga seatud tingimuste (sh mõjude hindamisest tulenevate tingimuste) täitmine. Muu taristu asukoht on esitatud planeeringus ligikaudselt ja projekteerimisel võib ehitiste asukohta täpsustada lähtudes planeeringuga seatud tingimustest. Tuuleparki teenindavat taristut võib ehitada ka väljaspoole eelvalikuala ja planeeringuala.

Eriplaneering ei reguleeri tuuleparkidega mitteseonduva taristu ja ehitiste püstitamist, kui see ei ole käesoleva planeeringuga otseselt vastuolus. See tähendab, et muude ehitiste ehitamine toimub vastavalt kehtivale õigusele, kuid muude ehitiste ehitamine ei või takistada eriplaneeringuga määratud tuulepargi elluviimist, sh ei või ehitada tuulepargi lähedusse 500 m ulatuses üksiktuulikut (ei ole iseseisvalt tuulepark ega olulise ruumilise mõjuga ehitis), mis piiraks või takistaks tuulepargi tõhusat tööd. Samuti tuleb kavandatud tuulepargi ümbruses müratundlike ehitiste kavandamisel arvestada tuulepargi poolt põhjustatavate müratasemetega (ptk 3.9).

3.3 Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused Projekteerimistingimusi on lubatud anda kogu tuulepargile kui ka igale elektrituulikule eraldi. Projekteerimisel tuleb tagada, et kaasuvad mõjud ei oleks planeeringus käsitletud mõjudest suuremad. Ehitusloa taotlusega koos tuleb esitada kohalikule omavalitsusele kogu tuulepargi KMH eelhinnangu koostamiseks vajalik teave10, mis võimaldab hinnata tuulepargist tulenevaid mõjusid tervikuna ning sellest tulenevaid täiendavaid tingimusi eraldiseisvatele elektrituulikutele.

Planeeringuga on ette nähtud tuuleelektrijaama (elektritootmisrajatis) rajamine, mis koosneb tuulepargi olulistest rajatistest - elektrituulikutest (ehitise kasutamise otstarve: 23023, tuuleelektrijaama rajatis11) ja nende teenindamiseks vajalikest ehitistest (vt allpool).

Eriplaneeringus on aladel on määratud elektrituulikute põhimõttelised asukohad kokku kuni 22 elektrituuliku ehitamiseks:

 alale TU2 on lubatud ehitada kuni viis elektrituulikut;  alale TU3 on lubatud ehitada kuni üheksa elektrituulikut;

10 Nõue tuleneb KeHJS § 61 (1). Planeeringu kooskõlastamise käigus on välja toodud, et direktiivi (EL) 2023/24131 ülevõtmiseks kavandatavate seadusemuudatustega võib kaduda õigusaktidest nõue tuulepargi jaoks teha KMH eelhinnang. Juhul, kui projekteerimistingimuste või ehitusloa taotlemise hetkel ei ole enam kehtivas õiguses eelhinnangu nõuet, siis võib loobuda eelhinnangu koostamiseks vajaliku teabe esitamise nõudest, kuid otsustajale tuleb esitada kavandatavate tegevuste kirjeldus, kus otsustajal on võimalik hinnata tuulepargist tulenevaid mõjusid tervikuna ning sellest tulenevaid täiendavaid tingimusi eraldiseisvatele elektrituulikutele. Allpool tekstis on KMH eelhinnangu mõistet täiendavalt kasutatud – juhul, kui kehtiva õiguse järgi ei ole KMH eelhinnangut vaja, siis tuleb vastavas asjakohases valdkonnas (taimestik, linnustik, ökosüsteemid) esitada eksperthinnang, mis sisaldab otsustamiseks vajalikku teavet. 11 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1260/2202/1006/MKM_m51_lisa_uus.pdf#

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

18 / 36 AB Artes Terræ

 alale TU4 on lubatud ehitada kuni kaheksa elektrituulikut.

Iga elektrituuliku projekteeritav ehitisealune pind peab asuma planeeringuga määratud elektrituuliku hoonestusalas. Tuulikute paigutamisel järgitakse planeeringus põhimõtet, et elektrituulikut on lubatud olemasolevale elamule paigutada 1000 meetrist lähemale üksnes hoone omaniku nõusolekul ning kui on täidetud müranõuded. Vastav ala, kuhu tuuliku paigutamisel on vajalik hankida nõusolek on kujutatud põhijoonisel:

 elektrituuliku nr 7 paigutamisel märgitud hoonestusala idapoolsesse ossa on vajalik hankida Nurme maaüksuse (katastritunnus: 94302:002:0040) paikneva elamu omaniku nõusolek;

 elektrituuliku nr 14 paigutamisel märgitud hoonestusala põhja/kirde ossa on vajalik hankida Pustse-Kotteri maaüksuse (katastritunnus: 94301:001:0031) Varnu maaüksuse (katastritunnus: 94301:002:0291) paikneva elamu omaniku nõusolek12.

Iga elektrituuliku suurim lubatud ehitisealune pind on 25 500 m2. Elektrituuliku ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvas osad – see tähendab, et tuuliku laba projektsioon maapinnal laba igas võimalikus asendis loetakse ehisealuse pinna sisse.

Elektrituuliku suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast on 270 m (vt joonis 6). Suurim lubatud sügavus on 6 m olemasolevast maapinnast.

Joonis 6. Elektrituuliku suurim lubatud kõrgus.

Kuna kavandatava tuulepargi näol on tegemist tööstusrajatisega ning piirkonnas puudub ehitatud keskkond, siis arhitektuurilisi ning kujunduslikke tingimusi planeeringuga elektritootmisrajatistele ei määrata.

Teadaolevad tuulepargi teenindamiseks rajatavad ehitised ning nende võimalikud asukohad:

 tuulepargi teenindamiseks vajalikud teed ja platsid (ehitise kasutamise otstarve: 21100, teed)5. Ehitusprojektis täpsustada teede ja platside asetus põhijoonisel kujutatud võimalikes asukohtades. Olulisel kõrvalekaldumisel planeeringus esitatud põhimõttelisest lahendusest

12 Planeeringumenetluses on arvestatud Kure maaüksusel (katastritunnus: 94301:002:0121) paikneva elamu omaniku poolt 17.11.2024 antud nõusolekuga püstitada Vändra maaüksusele (katastritunnus: 94302:001:0200) elektrituulik tingimusel, et elektrituuliku paigaldamine ei ületa seadusega lubatud müra normtasemeid ning sellekohast nõusoleku vajadust põhijoonisel kujutatud ei ole.

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 19 / 36

esitada projektlahendusega asjakohased põhjendused ja kokkulepped maaomanikega. Elektrituulikute montaažiplatsid võivad elektrituuliku hoonestusalast ulatuda kuni 100 m väljapoole;

 tuulepargi teenindamiseks vajalikud elektriühendused (ehitise kasutamise otstarve: 22143, maakaabelliin)5. Elektriühenduste võimalik asukoht ja tingimused on esitatud ptk 3.4;

 tuulepargi teenindamiseks vajalikud sideühendused (ehitise kasutamise otstarve: 22245, side õhu- või kaabelliin)5. Sideühenduste osas eelistada võimalike elektriühendustega paralleelseid trasse. Täpne sidelahendus esitada ehitusprojektis;

 tuletõrje veevõtukohad (22227, tuletõrje veevõtukoht, sealhulgas hüdrant)5. Projekteerimisel asukoha määramisel järgida ptk 0 esitatud tingimusi;

 piirdeaiad ja väravad (24212, piirdeaiad ja väravad)5. Planeeringuga võimalikke asukohti ei määrata. Projekteerimisel arvestada planeeringus esitatud mõjusid vähendavate tingimustega;

 muud asjakohased eelpool nimetamata ehitised (va oluline rajatis). Vajadusel määrata asukoht lähtuvalt ehitise iseloomust projekteerimistingimuste andmisel või projekti koostamisel võttes arvesse planeeringus esitatud mõjusid leevendavaid meetmeid.

Kohalik omavalitsus võib tuulepargi teenindamiseks vajalikule ehitisele vajadusel väljastada eraldiseisvad projekteerimistingimused.

Eriplaneering ei reguleeri tuuleparkidega mitteseonduva taristu ja ehitiste püstitamist, kui see ei ole käesoleva planeeringuga otseselt vastuolus. See tähendab, et muude ehitiste ehitamine toimub vastavalt kehtivale õigusele, kuid muude ehitiste ehitamine ei või takistada eriplaneeringuga määratud tuulepargi elluviimist, sh ei või ehitada tuulepargi lähedusse 700 m ulatuses elektrituulikut, mis piiraks või takistaks tuulepargi tõhusat tööd. Samuti tuleb müratundlike ehitiste kavandamisel arvestada tuulepargi põhjustatavate müratasemetega (vt ptk 3.9).

Projekteerimise aluseks on asjakohastele nõuetele vastavad ehitusgeoloogiline uuring ja geodeetiline mõõdistus. Asjakohasel juhul võib kohalik omavalitsus nõuda muu ehitusuuringu tegemist, kui selline vajadus on ilmnenud.

Juhul, kui tuulepargi püstitamiseks on vajalik raie ja võimalik, et ka maapinna täitmine ajutiste ladustamis- või manööveralade tegemiseks, siis tuleb peale eesmärgi täitmist tuleb luua tingimused, et alal saaks välja kujuneda algne looduslik seisund. Planeeringuga haljastusnõudeid ei seata. Jäätmete osas järgida ptk 3.24 esitatud tingimusi. Liikluskorralduse osas juhinduda ptk 3.5 ja 3.7 esitatust.

Elektrituulikute elueaks on ligikaudu 50 aastat. Elektrituuliku amortiseerumisel tuleb see asendada uuega või lammutada. Elektrituuliku lammutamise või rekonstrueerimise/uuendamise tähtaeg on kaks aastat, selle kasutamisest välja langemise ajast arvestatuna.

3.4 Tuuleparki teenindav elektri- ja sidetaristu Tuulepargi jaoks vajalikud elektri- ja sideliinid tuleb teha maa-aluste kaabelliinidega ning nende täpne asukoht määratakse projekteerimisel. Üldine põhimõte on, et sideliin on elektriliiniga samas koridoris. Planeeritud tuuleparkide liitumiseks elektri põhivõrguga on esitatud kolm põhimõttelist lahendust (vt joonis 7):

 Õru aleviku lähistel rajatakse 330 kV õhuliinile liitumiseks uus alajaam,  planeeringuala lõunanurgas paiknevale 110 kV õhuliinile rajatakse uus alajaam;  planeeringualast väljaspool olemasoleva Tsirguliina alajaama (330 kV) lähedusse rajatakse

liitumiseks uus alajaam.

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

20 / 36 AB Artes Terræ

Täpne elektri liitumispunkt (koos tehniliste parameetritega) selgub ja sellest lähtuv liini asukoha valik tehakse projekteerimisel peale liitumistingimuste määramist põhivõrgu valdaja poolt, planeeringus on esitatud näitlikud liitumisalajaamade piirkonnad. Hinnanguline liitumisalajaama maa-ala suurus on kuni 200 x 200 meetrit.

Sideliini liitumispunkt määratakse projekteerimisel lähtuvalt võrguvaldaja tehnilistest tingimustest.

Joonis 7. Kavandatud tuulepargi elektri põhimõtteline ühendus põhivõrguga.

Eriplaneeringu tuulepargi asukoha eelvalikuga määratakse elektri ja side kaabelliinide kavandamiseks järgnevad tingimused:

 kaabelliinid tuleb projekteerida vastavalt projekteerimisnormidele ja parimale teadmisele. Kaabli täpne kaugus teest ning teega ristumise lahendamise meetod lepitakse kokku tee omanikuga projekteerimise käigus. Kaabelliinide ehitamiseks vajaliku ala ulatuses kooskõlastatakse projekt maa omanikuga. Erinevatele omanikele kuuluvate kaablite projekteerimisel raadataval alal tuleb ühildada kaitsevööndid võimalikult suures ulatuses, et raadatav ala oleks võimalikult väike;

 kaabelliinide ja alajaamade maardlate aladele projekteerimise korral arvestada, et kui projekteeritavad rajatised ei asu olemasolevate rajatiste kaitsevööndis või püsiva

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 21 / 36

hoonestusega alal või elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel, on vajalik saada MaaPS alusel maardlate alade suhtes kooskõlastusi andva asutuse luba;

 kaabelliini projekteerimisel ja ehitamisel raudtee kaitsevöödisse tuleb ehitusseadustiku § 73 kohaselt raudtee kaitsevööndis töötamiseks olema luba töödeks raudtee kaitsevööndis raudteevaldajalt ning TTJA-lt. Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel;

 edasisel projekteerimisel (trassikoridoride täpsustamisel) vältida metsa vääriselupaikade, loodusdirektiivi heas seisundis (A või B esinduslikkusega) elupaikade ja I ja II kaitsekategooria kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide teadaolevaid leiukohti. Samuti tuleb vältida trassi asukohana püsielupaikade esinemisalasid ja kaitsealasid; põhijoonisel esitatud lahendus ei läbi kirjeldatud leiukohti, püsialupaikasid ja kaitsealasid);

 vooluveekogudega ristumisel tuleb veekogude ehituskeeluvööndites üldreeglina elektrikaablid paigaldada kinnisel meetodil/puurimisel, et vältida kallaste kahjustamist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Meetmest võib kõrvale kalduda Keskkonnaameti loal kui ollakse veendunud, et ehituslik lahendus ei halvenda veekogu seisundit. Ehitusmasinate ja veokitega veekogudes sõitmine ei ole lubatud;

 riigitee(de)ga ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil;  kaablitrasside süvistamisel soovitavalt eemaldada välja kaevatavat materjali kihtide kaupa -

rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täita kanalid võimalikult looduslähedaselt, kaabli lähiümbrus tehniliselt vajaliku täitematerjaliga, seejärel lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa varem samalt trassialalt võetud mättad. Meedet on eeskätt vajalik rakendada kui kaablitrassiga läbitakse pool-looduslikke kooslusi või kaitsealuste taime-, seene- ja samblikuliikide leiukohti; põhijoonisel esitatud lahendus ei läbi kirjeldatud leiukohti.

3.5 Tuuleparki teenindavad teed Tuulikute ehituse ning hilisema hoolduse jaoks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt ligipääsetavad juurdepääsuteed tuulikuteni. Eriplaneeringu tuulepargi põhijoonisel on esitatud põhimõtteliste juurdepääsuteede asukohad algusega olemasolevalt avalikult kasutatavalt teelt. Tuulepargialale TU2 Kiviküla teelt (9430105) algavad juurdepääsud on esimeses lõigus (põhijoonisel näidatud ulatuses), kuni kavandatud veevõtukohani, kavandatud avaliku teena. Juurdepääsuteede asukoha valikul on eelisatud olemasolevaid teid ja metsasihte. Lähtuvalt valitud tuuliku tehnilistest nõuetest tuleb projekteerimisel koostada täpsem analüüs võimalike juurdepääsuteede osas tuulepargi edasisel projekteerimisel. Sealjuures tuleb teha koostööd teede omanikega. Vajadusel tuleb teostada vajalikud ristmike ümberehitused, teede laiendused ning rakendada liikluskorralduslikke meetmeid tuulikute ohutuks kohale toomiseks.

Tuulepargi edasisel kavandamisel tuleb:

 määrata nii ehitamiseks kui edasiseks teenindamiseks (sh võimalikeks päästetöödeks) vajalike teede asukoht koos ümberehitamisvajadusega ja nende ristumiskohad riigiteedega ning riigiteede võimalik ümberehitamisvajadus;

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

22 / 36 AB Artes Terræ

 arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga;

 vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda järgmises etapis;

 hinnata asukohtade juurdepääsetavust ülegabariidilistele veostele;  seada vajalikud servituudid;  maardlate aladele projekteerimise korral arvestada, et kui projekteeritavad rajatised ei asu

olemasolevate rajatiste kaitsevööndis või püsiva hoonestusega alal või elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel, on vajalik saada MaaPS alusel maardlate alade suhtes kooskõlastusi andva asutuse luba.

Transpordiamet ja kohalik omavalitsus ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja ümberehitamise kohustust kui riigiteede või kohalikutee võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

Määruse13 § 63 kohaselt on avalikult kasutatava asulavälise tee puhul elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast võrdub elektrituuliku masti kõrguse ja tiiviku raadiuse summast. Kõik planeeritud tuulikute positsioonid, va elektrituulik nr 14, vastavad sellele nõudele. Elektrituuliku nr 14 ehitamisel suurima lubatud kõrgusega hoonestusala võimalikult idaservale võib olenevalt vundamendi laiusest tekkida määrusele mittevastav olukord. Planeering on elluviidav, kui antud alal kas:

 vähendatakse elektrituuliku kõrgust või  ehitatakse elektrituulik hoonestusala tsentrisse või tsentrist lääne poole või  arvatakse vastav teeosa välja avalikult kasutatavate teede nimekirjast. Viidatud tee osa on

avalikult kasutatava tee lõpuosa.

Teatud ilmastikuolude korral on võimalik oht jäätüki tekkeks elektrituulikul ja teel liikuvale isikule või sõidukile kukkumiseks. Võimaliku ohu vältimiseks tuleb elektrituulikutele, mille ohutsooni14 jääb avalikult juurdepääsetav tee, paigaldada jäätumisvastane süsteem või koostada projekteerimisel ohuanalüüs, mis määrab elektrituuliku lähialal ohutsooni ja esitab seal tegutsemiseks juhised. Ohutsooni tekkimisel tuleb:

 konkreetse elektrituuliku või mitme lähestikku paikneva elektrituuliku ohutsoonis tähistada teel ohutsoon koos selgitusega, milles oht seisneb;

 ohutsooniga teele pööramisel eelneval ristmikul tuleb tähistada eesolev ohutsooni ala, et teed kasutada sooviv isik saaks otsustada kas soovib teed kasutada või mitte.

Ehitatavate elektrituulikute detailid on eeldatavalt vaja tuua Paldiski sadamast läbi Mandri-Eesti. Teekonna pikkuseks kujuneb ca 250 km. Teise variandina võib tuulikute transport toimuda Läti poolt.

13 Kliimaministri 17.11.2023 a määrus nr 71 Tee projekteerimise normid 14 Ohutsoonina käsitletakse käesolevas planeeringus kaugust elektrituulikust 1,5×(torni kõrgus + rootori läbimõõt), mis on maksimaalne ohu esinemise ulatus. Kuna ohutsoon on leitud üldistatult, siis ohutsooni ulatust võib tuulepargi omanik vähendada täpsema riskihinnangu alusel.

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 23 / 36

Joonis 8. Tuulikute transpordi võimalikud marsruudid Transpordiameti eriveoteedelt.

Transpordiameti avaldatud info kohased olemasolevad eriveoteede koridorid planeeritud eelvalikualani ei vii ning joonis 8-l esitatud marsruutidest tuleb veoste täpsemate tehniliste parameetrite alusel valida sobilikum ning kohandada see suurveoste transportimiseks. Eriveoteena ei kasutata Tõlliste-Uniküla-Õruste tee Õruste-Uniküla lõiku. Eriplaneeringus on esitatud võimalikud tee koridorid, täpne juurdepääsutee lahendus eriveoteelt esitada projekteerimisel. Tuuleparkide ehitusperioodil ning vajadusel hooldusperioodil kasutada olemasolevaid erivedudeks sobivaid veoteid ning taotleda Transpordiametilt eriveoluba.

3.6 Tuletõrjevesi

Elektrituulikute põlengud on suhteliselt harvaesinevad, kuid erinevad allikad pakuvad, et igal aastal süttib 1 elektrituulik vahemikus 2000 kuni 15000 elektrituuliku kohta. Kindlasti on tehnoloogiline areng elektrituulikute tuleohutust oluliselt parandanud, kuid põlengut ei saa kindlasti pidada välistatuks. Elektrituulikute suurim tuleoht valitseb elektrituuliku gondliosas, kus paikneb suur hulk mehaanilisi ja elektrilisi süsteeme. Kuna gondel asub maapinnast umbes ca 200 m kõrgusel, siis tavapäraste pääste- ja kustutusvahenditega ei ole sellisel kõrgusel tööde teostamine võimalik. Elektrituuliku põlengu korral on eesmärgiks tagada ohutusperimeeter elektrituuliku kokkuvarisemist silmas pidades ja vältida tule edasist levikut maastikule. Tulekustutusvee olemasolu on ennekõike vajalik elektrituuliku langevate

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

24 / 36 AB Artes Terræ

põlevate osiste kustutamiseks ja maastikupõlengu tekkimise takistamiseks. Elektrituulikute tuleohutuse tagamisel arvestada järgmiste tingimustega:

 elektrituulikud tuleb varustada tulekustutusvahenditega, häireseadmete ja automaatse tulekustutussüsteemiga;

 Päästeametile peab väljakutse korral olema tagatud vajalik juurdepääs ehitistele ja olulistele seadmetele;

 tuulepargi valmimisel tuleb teha koostööd Päästeametiga ja koostada plaanid erinevate ohu- ja/või avariiolukordade lahendamiseks.

Projekteerimisel tuleb tagada, et igast elektrituulikust asuks tuletõrje veevõtukoht mööda teid kuni kolme kilomeetri kaugusel. Planeeringu põhijoonisele on kantud võimalikud tuletõrjevee saamise asukohad ning kus täna paikneb tiik.

Edasisel kavandamisel tagada veevõtukoha vähim lubatud maht on 500 m³. Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema teenindustee ääres ja sellele peab olema vähemalt 15 m raadiusega mahasõit. Tuletõrje veevõtukoht peab olema varustatud kuivhüdrandiga. Kui tuletõrje veevõtukoht on elektrituulikule lähemal kui elektrituuliku kogukõrgus, siis peab vastava lähima elektrituuliku päästetöödeks kasutama järgmist lähimal olevat veevõtukohta (kaugus mööda teid kuni kolm km).

Projekteerimisel on koostöös Päästeameti ja maaomanikuga lubatud planeeritud veevõtukoha asukohta muuta lähtudes eelpool kirjeldatud tingimustest.

3.7 Lennuohutuse tagamine Planeeritavad elektrituulikud on oma kõrguse tõttu takistused. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 14 (ICAO Annex 14) nõuetest lähtuvalt peavad elektrituulikud olema valgustatud, kas madalintensiivsusega tüüp B tuledega või keskintensiivsusega tüüp B tuledega. Kuna tuulepargi näol on tegu takistuste grupiga, ei pea keskintensiivsusega tulesid paigaldama igale elektrituulikule. Keskintensiivsusega tuledega peab valgustatud olema pargi perimeeter ning tulede vahekaugus ei tohi seejuures ületada 900 meetrit. Keskintensiivsusega tulede paigaldamisel tuleb tagada, et tuled sähviksid samaaegselt. Visuaalse mõju vähendamiseks maapinnal on soovitav võimalusel kasutada tulesid, mille nähtavust maapinnalt on piiratud.

3.8 Riigikaitselised piirangud Planeeritud elektrituulikute püstitamine on lubatav pärast Mandri-Eesti kompensatsioonimeetmete täielikku rakendumist. Tuulepargi ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

3.9 Müra Tuulepargi elektrituulikutest lähtub müra, mis ei võimalda ehitada uut elamut või mõnda muud müratundlikku ehitist elektrituuliku vahetusse naabrusesse. Müra suurus ja levik sõltub elektrituuliku mudelist, elektrituuliku kõrgusest, elektrituulikute arvust, nende paiknemisest ning maastikust.

Määruses15 on määratud müra kategooriate kohased normtasemed. KSH läbiviimisel on modelleeritud elektrituulikute paiknemisele vastavad mürakategooria alade tööstusmüra sihtväärtusele vastava öise müra leviku alad, mis on kujutatud joonis 9-l. Vastavalt tuulepargi põhjustatud müratasemele rakenduvad planeeringuga Valga valla territooriumil tuulepargi läheduses piirangud (mürakategooria), mis välistavad vastavalt müra leviku ulatusele teatudmüratundlike ehitiste (vt joonis 9) ehitamise. Tõrva valla territooriumile ulatuva müra mõjuala osas ei asu planeeringu koostamisel määruse kohaseid müratundlike ehitisi (elamud, haridusasutused jne) või alasid (puhke- ja virgestusalad) ning

15 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 25 / 36

neid ei ole sinna tänaste planeeringutega (sh Tõrva valla üldplaneeringuga) kavandatud.

Joonis 9. Tuulepargist tingitud müra normtasemete piirkonnad tööstusmüra öise sihtväärtuse alusel.

Tuulepargi edasisel kavandamisel tuleb:

 eelistada madalama müratasemega elektrituulikute mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms);

 kasutada uusi töökorras tuulikuid;  tagamaks kõigil elamualade õuealadel öise müra sihtväärtuse täitmine tuleb põhijoonisel

kujutatud tuuliku positsioonidel 2, 4, 5, 10, 12, 13 ja 14 kasutada tuulikuid, mille müraheide ei ületa 106 dB ja teistel positsioonidel tuulikuid, mille müraheide ei ületa 107 dB. Võimalik on projekteerimisel leida ka alternatiivseid tuulikute töörežiimide kombinatsioone, mis tagavad elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse täitmise;

 jälgida tuuliku tootjapoolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad garanteerivad tuuliku tehnilises dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul, kui tuulikud on paigaldatud ja hooldatud nõuetekohaselt. Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale kui on tehniliselt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui garanteeritud müratase;

 ehitusloa taotlusel esitada soovitava tuuliku mudeli garanteeritud mürataseme andmed ja sellele vastav mürataseme modelleering, mille alusel omavalitsusel on võimalik veenduda

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

26 / 36 AB Artes Terræ

vastava tuuliku mudeli kasutamisel müra normtasemete täitmises müratundlikel aladel. Mürahinnangus arvestada koosmõju teiste piirkonnas arendatavate tuuleparkidega ajahetke parima teadmise alusel. Tagada tuleb, et tuuleparkide koosmõjus ei ületata müratundlikel aladel müra öist sihtväärtust (planeeringu koostamisel 2024. a sügisel kehtiva määruse kohaselt 40 dB). Sihtväärtuse ületamine on lubatav üksnes müratundliku ala omaniku nõusolekul, kuid arvestama peab, et ka omaniku nõusolekul ei ole lubatav müratundlikul alal ületada tööstusmüra öist piirväärtust;

 arvestada, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil.

Kasutusloa taotluses tuleb esitada lõplik kogu ala terviklik müramodelleering, mis täpsustab eelmisel joonisel näidatud jooni ja on edaspidi aluseks müratundlike ehitiste ehitamise piiri määramiseks. Tuulepargi edasisel käitlemisel tuleb tagada müra vastavus kehtivatele normidele, planeeringu koostamise hetkel on kehtivad asjakohased normid määratud järgmiste määrustega:

 sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

 sotsiaalministri 06.05.2002 määrus nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“;

 sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

3.10 Varjutusega seonduvad mõjud Häirival tasemel varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas või ilma kliimatingimusi arvutades üle 30 h/a) elamualadel tuleb vältida. Häirival tasemel varjutust on lubatud elamualal tekitada ainult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Varjutuse vältimiseks on kaks võimalust:

 rajada vastavate varjutustundlike alade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt segaistutusena kuuske ja mändi. Tõke (tihe puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuulepargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool asukohavaliku ala huvitatud isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala omanikuga;

 kasutada olulisel määral varjutust (üle 8 h/a) põhjustavatel tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada.

Ehitusloa taotlusel tuleb esitada ehitatava elektrituuliku mudeli andmed ja sellele vastav varjutustaseme modelleering koos häiriva varjutuse vältimiseks kasutatavate meetmete kirjeldusega, mille alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel varjutuse häiringutaseme ületamise vältimises tundlikel aladel.

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 27 / 36

Joonis 10. Tuulepargi modelleeritud näitlik varjutus. Ilmastikku arvestades kaheksa tunni piirjoon.

3.11 Visuaalne mõju Tuulepargi ehitamisel on tuulikute nähtavus eri asukohtades erinev, nähtavus mõjutab nii reljeef kui ka maastiku avatus-suletus (metsad või lagedad alad). Olenevalt elamu ja selle õueala ning tuulikute asukohast võib tuulikut olla näha väga palju või vähe või üldse mitte. Olenevalt tuulepargi tuulikute nähtavuse vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga ulatusest hinnatakse maastikuvaate muutust skaalal väga madal- madal- mõõdukas- suur- väga suur (vt KSH ptk 4.7.3). Väljatöötatud planeeringulahenduse korral ei jää mitte ükski elamuala alale, kus maastikuvaate suurus oleks väga suur, kuid elamualasid, kus tuulepark tekitab suure maastikuvaate muutuse on 28 tk. Tuulepargi rajamisest jäävad enim mõjutatud Uniküla, Tõlliste küla, Kiviküla ja Õruste küla elamualad, mis paiknevad lagedamatel aladel. Elamualad, mille on suur maastikuvaate muutus on järgnevad (esitatud katastriüksuse nimi ja elamu ehitusregistri kood):

1. Parmu-Jaani, 111026909 2. Kure, 111027338 3. Õisu, 120780443 4. Metsniku, 111027398 5. Nurme, 120685127

6. Perve, 111026806 7. Väike-Make, 120781817 8. Soosaare, 120312356 9. Kalda, 111026760 10. Kuusiku, 111027396

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

28 / 36 AB Artes Terræ

11. Nilbi, 111002504 12. Sepa, 111026793 13. Kirpu, 111026798 14. Uniküla puhkeala, 120588837 15. Pärtle-Vidriku, 111009473 16. Mustajärve, 111009553 17. Pärdiku 18. Kajaja-Vidriku, 120838340 19. Varnu, 111027454

20. Jaanimäe, 111026816 21. Sakala, 120780389 22. Kääriku-Vidriku, 120860240 23. Kooba, 111026780 24. Künka, 111031841 25. Uue-Vidriku, 121281375 26. Õhtupäikese, 120768737 27. Vanamõisa, 120297155 28. Valli, 120780602

Suure maastikuvaate muutusega maaüksuse omaniku soovil on arendaja kohustuseks projekteerimisel:

 fotomontaaži tegemine elamu õuealalt, selgitamaks visuaalse mõju täpsemat esinemist ja mõjutatud vaatesektorite paiknemist;

 fotomontaaži alusel näha ette elamu õuealale visuaalse mõju vähendamiseks täiendav istutatav haljastus vaatesuundadesse, kus vaadet elektrituulikutele soovitakse vältida. Haljastamisel kasutada kodumaiseid piirkonda sobituvaid eelistatult kiirekasvulisi liike.

3.12 Mõju vähendamine taimestikule Elektrituulikute asukoha täpsustamisel tuleb:

 metsa vääriselupaikasid (VEP) säilitada. Vääriselupaikade vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. VEP alade puhul tuleb arvestada 50 m puhvriga reaalse ehitusala ja VEP vahel või näha ette ehituslikud meetmed veerežiimi muutuse vältimiseks. Väiksem puhver on lubatav olukordades, kus vääriselupaiga ja kavandatava ehitusala vahele jääb juba nt toimiv maaparanduskraav, olemasolev tee või lageraielank, mis välistab ehitustegevuse täiendava mõju vääriselupaigale;

 A ja B väärtusega loodusdirektiivi (LD) elupaigatüüpide esinemisalad säilitada. LD elupaigatüüpide vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. Liigniiskete koosluste puhul arvestada 50 m puhvriga reaalse ehitusala ja LD elupaigatüübi vahel või näha ette ehituslikud meetmed veerežiimi muutuse vältimiseks. Väiksem puhver on lubatav olukordades, kus heas seisundis LD elupaigatüübi ja kavandatava ehitusala vahele jääb juba nt toimiv maaparanduskraav, tee vms rajatis, mis välistab ehitustegevuse mõju väärtuslikule kooslusele;

 teadaolevaid I ja II kaitsekategooria kaitsealuste taime- ja seeneliikide kasvukohad üldjuhul säilitada. Keskkonnaameti nõusolekul on lubatud II kaitsekategooria taime ja seeneliikide leiukohtade kahjustamine nende väheesinduslikes populatsioonides. III kaitsekategooria kasvukohtade puhul tuleb tagada liigi elupaiga säilimine.

Tuulepargi projekteerimisel, ehitamisel ja/või hooldamisel tuleb:

 taristu asukoha täpsustamisel arvestada kõrge väärtusega taimekoosluste (LD A ja B esinduslikkusega eraldised, metsa VEP, kaitsealuste taimeliikide kasvukohad) paiknemisega. See tähendab, et elektrituuliku vundament, montaažiplats, kaabelliin või muu teenindav rajatis ei tohi kattuda looduskaitseliste piirangute ala või hea seisunditaseme ökosüsteemi piirkonnaga; elektrituuliku laba võib käia üle nimetatud ala. Elektrituulikute ja taristu asukohtade edasisel täpsustamisel tuleb tagada, et asukohtade täpsustamine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju taimestikule kui KSH käigus hinnatud lahendus. Erand võib olla lubatav mõjuulatust vähendavate ehituslike meetmete rakendamisel. Vastav hinnang tuleb

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 29 / 36

esitada ehitusloa taotlusele lisatavas KMH eelhinnangu koostamiseks vajalikus teabes või eksperthinnangus;

 kaabelliinide ehitamisel poollooduslike koosluste või loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisaladele süvistamisel tuleb kaevatav materjal eemaldada kihtide kaupa – rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täita kanalid võimalikult looduslähedaselt, esmalt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa varem samalt trassialalt võetud mättad;

 tuulepargi ehitiste, rajatiste, teenindusteede servade niitmist võimalusel mitte teostada sagedamini kui üks kord aastas. Võrdlemisi harv niitmine aitab soodustada liigilist mitmekesisust;

 haljastuse taastamisel vältida võõrliikide kasutamist ning monokultuurse murukatte rajamist. Eelistada kodumaist päritolu taimeistikuid ja seemnesegusid.

Tuuliku pos 7 puhul jääb tuuliku ehitusala mõjualasse VEP127151. Tegu on märgalal paikneva männikuga ehk kooslus on tundlik valguse ja veerežiimi muutuse suhtes. Tuuliku positsiooni rajamisel tuleb:

 võimalikult palju kasutada ehitusalana ära pos 7 piirkonnas olemasolevat metsatee ala minimeerimaks raadatava ala suurust. Säilitada vähemalt 10 m ulatusega metsariba VEP alaga külgnevalt vältimaks valgusrežiimi muutust ja tuulemurru ohtu VEP alal;

 elektrituuliku pos 7 alaga seotud võimalike uute kuivendussüsteemide rajamisel tuleb ehitusprojektide koostamisel tagada, et kuivendussüsteemi kuivendav mõju ei ulatuks metsa vääriselupaika. Ehitusaegse vee ärajuhtimise ja ala kuivenduse projekt koos leevendavate meetmetega tuleb koostada vastavat pädevust ja kogemust omava projekteerija poolt;

 rajatava elektrituuliku vundamendisüvendi ehitusaega tuleb hoida minimaalsena vältimaks pikaajalist veetaseme alandust metsa vääriselupaigas VEP127151. Vundamendi ehitusprojekti koostamisel hinnata alanduslehtri ulatust. Juhul kui VEP alal võib veealandus olla rohkem kui 0.5 m, siis tuleb kasutusele võtta ehituslikud meetmed olulise veealanduse vältimiseks VEP esinemisalal. Sobiliku ehitusliku meetme valib projekteerija. Veealandust ümbritsevatel aladel vältiv ehituslik meede võib olla nt vundamendisüvendis sulundseinte kasutamine.

3.13 Mõju vähendamine linnustikule

3.13.1 Rajamis- ja käitamisaegne mõju vähendamine Tuulepargi ehitus- ja käitamisperioodiks tuleb:

 metsade haudelinnustiku kaitseks raadamised ja suuremad pinnasetööd ajastada perioodile 21.07–28.02. Vältida veerežiimi muutmist jm mõjusid, mis ei ole arenduse seisukohalt hädavajalikud. Tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel projekteerimisel tuleb tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju linnustikule kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotlusele lisatavas KMH eelhinnangu koostamiseks vajalikus teabes või eksperthinnangus;

 tuulikute positsioonide 1 ja 15 ehitustegevus tuleb teostada väljaspool pesitsusperioodi 31.07- 1.03, kuna antud tuulikupositsioonid jäävad kanakulli elupaikade 1 km puhvrisse;

  soovituslikult tuuliku rajamisel tõsta selle nähtavust linnustiku jaoks (rakendada kokkupõrgete

riski vähendava värvikombinatsiooni kasutamist või muud lindude jaoks tuuliku nähtavust parandavat tehnoloogiat);

 rände perioodil kasutada tuulikute seiskamist lindude kõrge aktiivsusega rände perioodil ajaliselt või vastava juhtimissüsteemi abil kõigil asukohavaliku aladel. Läbiviidud punktvaatluste alusel on antud piirkonnas ränne aktiivseim sügisel 01.-20. oktoober ja

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

30 / 36 AB Artes Terræ

kevadperioodil 15. märts kuni 15. mai. Teadusuuringud on näidanud selliste meetmete tõhusust kokkupõrgete vältimisel ja seega ka lindude hukkumise vältimisel. Perioodi pikkust ja rakendamise vajadust võib täpsustada järelseire alusel;

 asukohavaliku alal TU3 kanakulli kokkupõrkeriski vähendamiseks kasutada tuuliku välja lülitamist haukaliste lähenemisel, kasutades masinõppeprogramme, nt http://nvisionist.com/nvbird-wtg/ vms. Soovitada võib meetme rakendamist kõigil asukohavaliku aladel kuna I ja II kaitsekategooria haukaliste (väike-konnakotkas, merikotkas, kalakotkas jt) poolne õhuruumi kasutus toimub kõigil uuringualadel toitumispaikadele jõudmiseks nt (põllumaad, VäikeEmajõgi);

 võimalusel varustada läheduses pesitsevaid haukalisi GPS seadmetega, et hinnata nende hukkumisriski ja/või lennutrajektoori tulenevalt rajatud tuulikutest.

3.13.2 Järelseire Järelseirena tuleb:

 teostada linnustiku inventuur kasutades uuringus kasutatud metoodikaga võrreldavat loendusmetoodikat (teostada linnustiku punktloendus, rähniliste, laanepüü ja kanakulli peibutus) sammuga 5 aastat vähemalt kahel korral pärast vastava arendusala tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist (esimene kord peale tuulikute käivitumist ja teine kord 5 aasta möödumisel esimesest inventuurist). Loendusmetoodikate osas järgida Keskkonnaameti koostatud juhendit16;

 teostada hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega kahel aastal peale tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist vastavalt metoodikale. Metoodika kirjeldus on esitatud Maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.3. Hukkunud lindude otsimist teostatakse lumevabadel perioodidel sagedusega kaks korda kuus. Seiret teostatakse tuulepargi kõigi tuulikute all (üle kümne elektrituulikuga tuulepargi puhul võib koostöös Keskkonnaametiga täpsustada seiratavate tuulikute arvu) vähemalt tuulikulaba pikkusega võrdse raadiuse ulatuses mõõdetuna elektrituuliku tornist (otsimistingimustest lähtuvalt võib otsitava ala ulatust vähendada). Seireskeemi võib seiretööde tulemuste analüüsist lähtudes täpsustada. Kui linnustiku osas ilmneb seirest soovimatu keskkonnamõju, siis tuleb seiret teostavatel ekspertidel välja tuua sobiv meetmepakett keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks või kompenseerimiseks.

3.14 Mõju vähendamine nahkhiirtele

3.14.1 Rajamiseaegne mõju vähendamine Tuulepargi rajamisel tuleb vältida metsa raiet ja raadamist üle 60 aastastel metsaeraldistel perioodil 15.04-15.09 vältimaks suvevarjepaikades olevate nahkhiirte hukkumist.

3.14.2 Käitamisaegne mõju vähendamine Kõigi uuringualade puhul on tegu metsamaastikuga, kus esineb kõrgendatud nahkhiirte hukkumise oht. Optimaalne leevendusmeede nahkhiirte hukkumise vähendamiseks, on tuulikute seiskamine pimedal ajal nahkhiirte aktiivsusperioodil (üldjuhul mai algus kuni septembri lõpp). Võttes arvesse ka nahkhiirte möödalendude hooajalisust (kui möödalennud on hooajalised), sademete esinemist ja tuulekiirust, mille puhul nahkhiired lendavad, on võimalik tuulepargi tootlikkuse kao minimeerimine. Nahkhiirte olulise hukkumise vältimiseks tuleb tuulikud peatada öisel ajal nahkhiirte aktiivsusperioodil nahkhiirte aktiivsust soodustavatel ilmastikutingimustel ehk olukordades, kus tuule kiirus on alla 5 m/s, puuduvad sademed ja õhutemperatuur on kõrgem kui + 5 C. Tuulikute tööaja piiramisel põhinevate

16 Mägi, M., Saad, P. 2024. Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 31 / 36

leevendusmeetmete tõhusust on korduvalt uuringute käigus tõendatud, asukohapõhiste leevendusmeetmete abil on õnnestunud hukkuvate nahkhiirte hulka 78% võrra vähendada.

Arvestades läbiviidud uuringu tulemusi on alade kaupa asjakohane tuulikuid peatada öisel ajal järgnevatel perioodidel nahkhiirte aktiivsust soodustavatel ilmastikutingimustel:

 asukohavaliku alal 2 põhjapoolses osas on oluline tuulikute peatamine sigimisperioodil (01.06– 15.07) ja sügisrändel (15.08–15.09);

 asukohavaliku alal 3 oli nahkhiirte aktiivsus ühtlaselt suur üle terve ala, mistõttu tuleb tuulikud peatada kogu nahkhiirte aktiivsusperioodiks 01.05-15.09 ;

 asukohavaliku alal 4 Väike Emajõest kuni 500 m kaugusele jäävatel aladel tuleb tuulikud peatada kogu nahkhiirte aktiivsusperioodiks 01.05-15.09 ). Ülejäänud alal rakenduvad piirangud sigimisperioodil (01.06–14.07);

 hukkumisriski vähendamiseks on võimalik otsese ajalise piirangu asemel kasutada nt Wildlife Acoustics’ SMART System, mis käitab tuulikut reaalajas vastavalt nahkhiirte aktiivsusele ning võimaldab vajadusel tuulikut seisata;

 eelnevalt soovitatud ajalised piirangud võib asendada vastaval seiresüsteemil põhineva töötamise piiranguga, kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Samuti võib ajalisi piiranguid täpsustada järelseire alusel.

Tuuliku positsioon 14 korral tuleb:

• rakendada kogu nahkhiirte aktiivsusperioodi katvat tuuliku käitamispiirangut ehk perioodil 01.05-15.09 nahkhiirte aktiivsust soodustavatel ilmastikutingimustel tuleb öisel ajal tuulikud seisata. Piirangu perioodi võib täpsustada järelseire alusel;

• teostada nahkhiirte elupaiga parendustegevus (varjekastide ja õõnsustega varjepuude rajamine ning raie korral õõnsustega puude säilitamine17) planeeringu põhijoonisel näidatud rikastusmeetmete alal. Rikastamismeetmed määratakse täpsemalt rikastusmeetmete kavas, mis tuleb koostada koostöös nahkhiirte eksperdiga ja esitada koos tuulepargi ehitusloa taotlusega. Rikastusmeetmete kava tuleb ellu viia enne vastava tuulikupositsiooni ehitustegevuse alustamist. Tagada tuleb rajatavate varjepaikade säilimine (st vajadusel hooldus ja asendamine) kogu tuulepargi eluea jooksul.

3.14.3 Järelseire Järelseirena tuleb:

 selgitada nahkhiirte hukkumisriski ja tuulikute vältimise määra (kevadrändel 01.05–31.05; sigimisperioodil 01.06–14.07; sügisrändel 01.08–15.09);

 salvestada nahkhiiri, tuulikute rootorite tööraadiuse kõrgusel, kasutades selleks nahkhiirte automaaregistraatoreid. Andmete alusel on võimalik tuulikute tööaja piiranguid optimeerida ning võimalusel vähendada aega mil tuulikutel käivituda ei lasta või vajadusel suurendada piirangut vältimaks olulist ebasoodsat keskkonnamõju;

 lisaks mõõta nahkhiirte aktiivsust puuvõrade ja maapinna läheduses ning ka erinevatel kaugustel tuulikutest (nt kuni 100 m, 500 m, 1000 m), sh arvestada ilmastikutingimusi (tuule suund, temperatuur, sademed), mis võimaldavad täiendavalt analüüsida tuulikute võimalikke mõjusid nahkhiirtele;

17 Reason, P.F. and Wray, S. (2023). UK Bat Mitigation Guidelines: a guide to impact assessment, mitigation and compensation for developments affecting bats. Version 1.1. Chartered Institute of Ecology and Environmental Management, Ampfield. https://cieem.net/wp-content/uploads/2023/09/Bat-Mitigation-Guidelines-2023- V1.1.pdf

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

32 / 36 AB Artes Terræ

 võimalusel (soovituslik meede) kasutada väljaõpetatud koeri hukkunud nahkhiirte tuvastamiseks tuulikute alt.

3.15 Natura 2000 võrgustik Eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel on arvesse võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist, et tagada alade ja nende kaitse-eesmärkide soodne seisund. Natura 2000 alad välistati esmasel kaardianalüüsil kui potentsiaalselt sobilikud alad. Seoses võimaliku ebasoodsa mõjuga Sauniku loodusalale loobuti tuulepargi kavandamisest eriplaneeringuga potentsiaalselt sobilikule alale TU1. Linnustiku uuringuga on tuvastatud võrdlemisi aktiivne hanede rändeaegne liikumine kõigil potentsiaalselt sobilikel aladel. Otsene seos Võrtsjärve linnualaga ei ole kinnitatud, kuid tõenäoliselt see võib esineda.

Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleb rände perioodil kasutada tuulikute seiskamist lindude kõrge aktiivsusega rände perioodil ajaliselt või vastava juhtimissüsteemi abil kõigil asukohavaliku aladel. Läbiviidud punktvaatluste alusel on antud piirkonnas ränne aktiivseim sügisel 01.-20. oktoober ja kevadperioodil 15. märts kuni 15. mai. Teadusuuringud on näidanud selliste meetmete tõhusust kokkupõrgete vältimisel ja seega ka lindude hukkumise vältimisel. Perioodi pikkust ja rakendamise vajadust võib täpsustada järelseire alusel.

3.16 Ökosüsteemid ELME projekti ökosüsteemide seisundihinnangute alusel heas seisundis ökosüsteeme tuleb säilitada. Heas seisundis ökosüsteemide vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. Samas esineb olukordasid, kus ortofoto kohane ja/või looduses reaalselt esinev loogiline tee või kaablikoridor läbib heas seisundis ökosüsteemi ala. Projekteerimisel tuleb täpsustada ökosüsteemi ajakohane seisund ning olenevalt projekteeritava rajatise iseloomust lähtuvalt otsustada lõplik lahendus.

Tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju ökosüsteemide seisundile kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotlusele lisatavas KMH eelhinnangu koostamiseks vajalikus teabes või eksperthinnangus.

3.17 Rohevõrgustikule, sh loomade elupaikade sidusus

Tuuleparkide ehitusalade kavandamisel ei tohi looduslike alade osakaal ühelgi rohevõrgustiku elemendil väheneda alla 90%, esitatud lahenduse korral on see nõue täidetud. Lisaks tuleb tuulikute ja nendega seotud taristu paigutamisel rohevõrgustikus tagada minimaalne rohevõrgustiku killustamine. Koridoride puhul eelistada tuulikute asukohtadena koridori servaalasid ning minimeerida koridoride risti suunas killustamist uute teedega.

Tuulepargi edasisel kavandamisel tuleb:

 raadatava metsaala ulatust minimeerida. Maksimaalselt kasutada ligipääsuteedena juba olemasolevaid teid. Tuulikute montaažiplatside projekteerimisel eelistada lahendusi, mille korral raadatav ala on minimaalne (nt kasutada ära juurdepääsuteid platside osana);

 tuulepargi projekteerimisel vältida kahepaiksete sigimisveekogude hävimist või olulist mõjutamist. Juhul, kui see on möödapääsmatu, on vajalik rajada kahepaiksetele sigimiseks sobivaid asendusveekogusid. Juhul kui tuulepargi osana kavandatakse veekogusid (nt kraave või tuletõrjeveehoidlaid), siis kavandada need viisil, mis võimaldavad neil toimida ka kahepaiksete sigimisveekogudena. Samas ei tohi selliseid kahepaiksetele sobivaid veekogusid rajada lähemale kui 200 m tuulikutest vältimaks nahkhiirte meelitamist tuulikute juurde;

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 33 / 36

 rohevõrgustiku tugialadel tuleb vältida veel kuivendamata või nõrgema kuivenduse mõjuga metsaalade täiendavat kuivendamist, kuna see vähendaks ala elurikkust ning tugiala ökoloogilist ja kliimamuutuste leevendamisega seonduvat väärtust.

3.18 Veestik Tuulepargi edasisel kavandamisel:

 ei tohi mõjutada veekogude hüdroloogilist režiimi ja kvaliteediseisundit;  tuleb ehitustööde käigus, eeskätt veekogude ületamisel ning ehituskeeluvööndis teostatavate

tööde puhul tuleb vältida veekogude kallaste kahjustamist, erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud;

 kui tuulepargialadel kavandatakse täiendavaid kuivenduskraave või olemasolevate kuivenduskraavide olulist rekonstrueerimist ning ehitusaegset vee ärajuhtimist, siis tuleb kraavidele enne eesvoolu või looduslikesse veekogudesse juhtimist näha ette voolurahustid (settetiigid või puhastuslodud), et vähendada heljumi sissekannet;

 ei tohi kahjustada ehitustegevusega olemasolevate maaparandussüsteemide (drenaaži) toimimist. Kui drenaaži mõjutamine on vältimatu, siis tuleb maaparandussüsteemi edasiseks toimimiseks drenaaž vajadusel rekonstrueerida. Projekteerimisel on vajalik arvestada olemasolevate maaparandusehitistega, sh vajadusel kavandada nende ümberehitamine või täiendamine ning tegevusega ei tohi muuta veerežiimi ka süsteemi ümbritsevatel aladel. Ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga;

 tuleb võimaluse korral eelistada tuulikute paigutamisel alasid, kus on ehitusgeoloogiliselt sobivamad tingimused, mis vähendavad kuivendamise ja pinnasetööde vajadust. Tuulepargi projekteerimiseks tuleb koostada ehitusgeoloogiline uuring vastava pädevusega ettevõtja poolt, mille alusel tuleb määrata sobilik vundamendilahendus ja täpsustada ehitusprojektis tuulepargi võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele ning vajadusel kavandada meetmed olulise ebasoodsa mõju vältimiseks pinna- ja põhjaveele.

Tuulikute positsioon 1 ja 2 puhul tuleb täiendavalt:

 lähtuvalt ehitusgeoloogilisest uuringust tuleb leida sobilik vundamendi, montaažiplatsi ja juurdepääsutee tehniline lahendus, mille väljatöötamisel tuleb tähelepanu pöörata astangu püsivuse tagamisele;

 eelistada minimaalse ruumivajadusega lahendusi, mis võimaldavad säilitada maksimaalselt olemasolevat nõlva taimkatet. Taimkate toimib veekogu kaldanõlvadel puhversüsteemina, mis vähendab veekogusse jõudva heljumi, toitainete ja reostuse kogust;

 ehitusprojektis esitada nii ehituslikud kui töökorralduslikud meetmed vältimaks nõlva varingute ning valingvihmade korral heljumi, ehitusmaterjalide jms kandumise vältimiseks veekogusse.

3.19 Mõju pinnasele ja huumuskihile Tuulepargi edasisel kavandamisel:

 võimalusel vältida tuulepargi teenindamiseks vajalike ehitiste ehitamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Väärtusliku põllumajandusmaa korral paigutada ehitised massiivi serva- alale, et tagada massiivi tõhus kasutamine. Tuulepark ja seda teenindav taristu ei tohi halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist (planeeritud põhimõtteline lahendus ei kattu väärtuslike põllumajandusmaadega);

 ehitustöödel kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest ohtlike ainete lekkimist keskkonda;

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

34 / 36 AB Artes Terræ

 kooritav kasvupinnas võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Kõrge boniteediga muld laotada ümbritsevale säilivale põllumaale, mis tagab selle edasise põllumajandusliku kasutuse;

 pinnasetööde lõppedes ala heakorrastada ja haljastada.

3.20 Kliima ja kliimakindlus

Tuulepargi edasisel projekteerimisel pöörata tähelepanu, et tuulepargi rajamisega ei kaasneks lähialadel paiknevate märgalade olulist kuivendamist. Metsamaa raadamisega kaasnev mõju kuulub kompenseerimisele metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse kohaselt. Potentsiaalselt sobilikele aladele 3 ja 4 tuulepargi edasisel projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohu riski ning tuulepargi taristu kavandamisel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid tagamaks tuulikutele ligipääsu ka üleujutusohu tingimustes ning teede püsivuseks. Soovitatav on tuulikuid ja taristut üleujutusohuga alale mitte kavandada.

3.21 Veekogu ehituskeeluvöönd Planeeritud tuulepargi asukoha eelvaliku aladel veekogude ehituskeeluvööndeid ei paikne. Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd:

 maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;  maakaabelliinile;  kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud:

▫ tehnovõrgule ja -rajatisele; ▫ avalikult kasutatavale teele; ▫ maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda

ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale.

Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivast õigusest ning selle alusel kavandada elektrituulikute ning neid teenindava taristu asukohad.

3.22 Kultuuriväärtused Planeeringulahendus ei mõjuta riikliku kaitse all olevaid kultuuriväärtusi.

Hästi ja väga hästi säilinud (Sõgelsepa metsatee, Sõgelsepa piirisiht) pärandkultuuriobjektid tuleb tuuleparkide edasisel kavandamisel säilitada. Tuulepargi edasisel kavandamisel tuua tuulepargi kohta infot andvatel infomaterjalidel välja tuua soovituslikult kõigi alljärgnevate ja kohustuslikult esimese kolme kultuuriobjekti kohta info (lühikokkuvõte mis on olnud ja kus paikneb):

 Sõgelsepa metsatee, 943:MET:001;  Sõgelsepa piirisiht, 943:MEK:001;  Uniküla raketibaas, 943:OKU:002;  Turbaaugud, 608:TVK:001;  Mustumetsa metsavahikoht, 943:VKK:004;  Metsaveo raudtee, 943:RTR:001;  Tõlliste vallamaja, 820:VAL:002;  Magasiait, 820:MAG:001;  Vana Tartu-Valga maantee, 820:MNT:002.

Soovitatav on pärandkultuuriobjektide korrastamine, tähistamine ja avaliku juurdepääsu tagamine.

3.23 Mõju sideteenustele Tuulepargi edasisel kavandamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu 24031ÜP3

AB Artes Terræ 35 / 36

Ametiga ning sidevõrkude operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid radaritele ning sideteenustele (eeskätt raadiosidele).

3.24 Jäätmeteke Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis tuleb:

 rakendada sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjusta ülemäärast ohtu tervisele, varale ja keskkonnale. Tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, jäätmeliigile sobivasse ja jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele vastupidavasse kogumisvahendisse. Puistesse kogumisel tuleb eelistada kõvakattega pinda või vajadusel maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist leostumise tulemusena saasteainete keskkonda sattumist ning laialikandumist tuulega;

 vältida jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal ning tekkivad jäätmed esimesel võimalusel käitlemiseks üle anda loastatud jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale;

 juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmed, millele on olemas kordus- ja taaskasutusvõimalused, tuleb suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu;

 jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest;

 avariiliste olukordade esinemise tõenäosuse vähendamiseks rakendada pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle ning reostuse tekkimisel tagada selle asjakohane ja kiire likvideerimine.

Tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi rekonstrueerimiseks või lammutamiseks. Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti kohaselt, sh kõik lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda.

3.25 Avariiolukorrad Projekteerimisel tuleb teha koostööd Päästeametiga. Võimalikke avariiolukordi ja riske (sh jäätükkide kandumise ohtu) tuleb järgmises etapis käsitleda.

4 Planeeringu elluviimine Tuulepargi edasisel kavandamisel tuleb teha koostööd Tõrva valla ja asjakohaste riigiasutustega. Pärast eriplaneeringu kehtestamist on võimalikud järgnevad etapid tuulepargi rajamiseks:

1. projekteerimistingimuste väljastamine; 2. põhivõrgu valdajalt liitumistingimuste taotlemine; 3. asjaõiguslike kokkulepete tegemine maa omanikega. Ühegi maaomaniku maale ei saa ehitada

omamata selleks maaomaniku nõusolekut. Kõik ehitusprojektid peavad olema kooskõlastatud maa omanikuga. Riigimaa kasutusse andmine toimub Riigivaraseaduses ja Metsaseaduses sätestatud korras;

4. servituutide ja muude asjaõiguslike kokkulepete (nt teede tugevdamiseks või pöörderaadiuste tagamiseks nende ümberehitamise kokku leppimine) seadmine teede, elektri ülekandeliinide (maakaablite) ja vajadusel muude tehnovõrkude jaoks;

5. varjutuse mõju vähendamiseks vajalike meetmete rakendamine või vastavate kokkulepete sõlmimine häirival tasemel esineva varjutuse esinemisaladel varjutuse talumise osas;

24031ÜP3 Valga valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus, eelnõu

36 / 36 AB Artes Terræ

6. projekteerimine, sh vajalikud uuringud (geodeetiline mõõdistamine, geoloogilised uuringud jne) ja analüüsid. KMH eelhinnangu või vastavate eksperthinnangute koostamine. Projektlahenduse alusel müra modelleerimine ning müra õigusaktides sätestatud normtasemetele vastavuse kontrollimine;

7. projekteerimisest tulenev täiendav asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine; 8. ehituslubade taotlemine ja väljastamine; 9. projektikohane elluviimine, st ehitamine ja muu tegevus sh kõigi planeeringus ja

ehitusprojektis määratud tingimuste kohaselt; 10. kasutuslubade taotlemine. Kasutusloa taotluse lisana tuleb loa taotlejal esitada müra

arvutusliku hindamise tulemused, mille alusel on omavalitsusel võimalik hinnata uute müratundlike hoonete lubatavust tuulepargi lähipiirkonda;

11. kasutuslubade väljastamine; 12. seire ning seirest lähtuv vajalik tegevuste korrektuur tulevikus.

5 Kokkuvõte Planeeringu koostamisel on algselt püstitatud eesmärk tuulepargi rajamiseks. Läbi asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise ning avalikkuse kaasamise protsessi on läbi huvide tasakaalustamise ja lõimumise koostatud planeeringulahendus, mis oma seletuskirjas ja joonistel seatud tingimustega tagab otstarbeka maakasutuse ja taastuvenergia eesmärkide täitmise. Planeeringu lahendus annab otsustamiseks veendumuse, et planeeringu tingimusi, sh leevendus- ja seiremeetmeid, täites on Valga valla territooriumil planeeringulahendus elluviidav. Tõrva valla territooriumile ulatuva müramõju osas tuleb lubade välja andmisel veenduda, et sealne olukord vastab planeeringu koostamise ajal olnud olukorrale.

6 Joonised Põhijoonis

7 Lisad Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

Tallinn 2025

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh

keskkonnamõju strateegilise hindamise

ESIMESE ETAPI ARUANNE

EELNÕU 23.02.2025

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

2

Nimetus: Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegilise hindamise esimene etapi aruanne

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Otsustaja: Valga Vallavalitsus Reg nr 77000507 Valga maakond, Valga vald, Valga linn, Puiestee tn 8, 68203 E-post [email protected]

Eriplaneeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel +372 509 1874 E-post [email protected]

Huvitatud isik: Sunly Wind OÜ Reg nr 14937897 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60/5, 10412 E-post [email protected]

Töö versioon: 23.02.2025

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

3

Sisukord

Aruande kokkuvõte ................................................................................................................................. 5

1 Üldosa .............................................................................................................................................. 7

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk .............................................................................................. 7

1.2 Osapooled ............................................................................................................................... 7

1.3 Ülevaade KSH korraldamisest ja avalikkuse kaasamisest ........................................................ 8

1.4 Metoodika ............................................................................................................................. 10

1.5 Lähtematerjalid ..................................................................................................................... 11

1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel .............................................. 11

2 Kavandatav tegevus ja käsitletavad alternatiivid .......................................................................... 12

2.1 Kavandatav tegevus............................................................................................................... 12

2.2 Asukohaalternatiivid ............................................................................................................. 12

2.3 Tuulikute kõrguse alternatiivid.............................................................................................. 14

2.4 Tuulikute paigutus ja tehniline lahendus ning alternatiivid .................................................. 14

2.4.1 Tuulikud ja nende paigutus ........................................................................................... 14

2.4.2 Vundament .................................................................................................................... 15

2.4.3 Montaažiplatsid ............................................................................................................. 16

2.4.4 Teed ............................................................................................................................... 17

2.4.5 Tuulepargi sisesed elektriühendused ............................................................................ 17

2.4.6 Tuulepargi alajaam ja ühendus võrguga ....................................................................... 17

3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ............................................................ 19

4 Tuulikute ja tuulepargi sisese infrastruktuuriga eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs . 21

4.1 Mõjud looduskeskkonnale .................................................................................................... 21

4.1.1 Natura hindamine.......................................................................................................... 21

4.1.2 Mõju taimestikule.......................................................................................................... 37

4.1.3 Mõju linnustikule ........................................................................................................... 49

4.1.4 Mõju nahkhiirtele .......................................................................................................... 68

4.1.5 Mõju ökosüsteemide seisundile ja bioloogilisele mitmekesisusele .............................. 88

4.1.6 Mõju rohevõrgustikule, sh loomade elupaikade sidususele ......................................... 90

4.1.7 Mõju metsloomadele (va linnud ja nahkhiired) ............................................................ 99

4.1.8 Mõju koduloomadele .................................................................................................... 99

4.1.9 Mõju kaitsealadele ...................................................................................................... 100

4.1.10 Mõju veestikule ........................................................................................................... 104

4.1.11 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale .............................................. 113

4.2 Võimalik mõju kliimale ja kliimakindlus .............................................................................. 118

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

4

4.3 Võimalik mõju kultuuripärandile ......................................................................................... 124

4.3.1 Hindamise metoodika ................................................................................................. 124

4.3.2 Kultuuriväärtuste paiknemine ja mõjud ...................................................................... 124

4.3.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus .................................................. 127

4.4 Taristust ja maakasutusest tulenevad kitsendused ............................................................ 127

4.4.1 Teed ja liiklusohutus .................................................................................................... 127

4.4.2 Maavaravarud ............................................................................................................. 129

4.4.3 Muud kitsendused ja mõjud ........................................................................................ 129

4.5 Jäätmeteke .......................................................................................................................... 132

4.5.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus .................................................. 134

4.6 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale .......................................................................... 134

4.6.1 Müra ............................................................................................................................ 135

4.6.2 Varjutus ....................................................................................................................... 153

4.6.3 Muud võimalikud mõjud tervisele .............................................................................. 160

4.6.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................................................... 163

4.7 Mõju maastikule sh visuaalne mõju .................................................................................... 174

4.7.1 Hindamise metoodika ................................................................................................. 174

4.7.2 Maastiku väärtus ja ehitismälestised .......................................................................... 177

4.7.3 Võimalikud mõjud ....................................................................................................... 177

4.7.4 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus .................................................. 182

4.8 Koosmõjude ja kumulatiivse mõju esinemine ..................................................................... 183

4.9 Võimalik piiriülene mõju ..................................................................................................... 185

5 Alternatiivide võrdlus ja tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida ..................... 186

5.1 Asukohaalternatiivide võrdlus ............................................................................................. 186

5.2 Tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida .................................................... 186

6 Võrguühenduse rajamine, võimalikud trassikoridorid ja mõjud ................................................. 187

6.1 Õhuliini ja maakaabli positiivsed ja negatiivsed küljed ....................................................... 187

6.2 Kõrgepingeliinide keskkonnamõjud .................................................................................... 188

6.2.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus .................................................. 190

Kasutatud allikad ................................................................................................................................. 191

Lisad ..................................................................................................................................................... 198

Lisa 1 – Varjutuse modelleeringu raport (varjutuskalendritega) .................................................... 198

Lisa 2 – Fotomontaažid .................................................................................................................... 198

Lisa 3 – Linnustiku ja nahkhiirte uuringu aruanne .......................................................................... 198

Lisa 4 – Taimestiku uuringu aruanne ............................................................................................... 198

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

5

Aruande kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Valga valla eriplaneering Valga valla territooriumile kavandatavale tuulepargile sobiva asukoha leidmiseks. Tegu on eriplaneeringu asukoha eelvaliku1 etapiga.

Valga valla eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Valga Vallavolikogu 25.10.2023. a otsusega nr 81 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Sunly Wind OÜ (registrikood 14937897) ja Eurowind Energy OÜ (registrikood 16584180) esitatud taotlused Valga vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks. Sunly Wind OÜ esitas vastava taotluse 31.08.2023. a 7400 ha suurusele alale ning Eurowind Energy OÜ esitas vastava taotluse 09.10.2023. a 2800 ha suurusele alale. EP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks sobivaimad asukohad planeeringualal ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg-s 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

Valga Vallavolikogu 31.01.2024. a otsuse nr 96 alusel muudeti Vallavolikogu 25.10.2023. a otsust nr 81. Otsuse nr 96 kohaselt esitas Eurowind Energy OÜ 29.11.2023. a Valga Vallavalitsusele taotluse, millega võtab tagasi KOV EP ja KSH algatamise taotluse tuulepargi kavandamiseks ja teeb ettepaneku 24.10.2023. a Valga Vallavalitsusega sõlmitud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu tellimise ja mõjude hindamise läbiviimise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude kandmise eellepingu (nr 8-1.10/136) ülesütlemiseks. Valga Vallavalitsus luges poolte vahelise lepingu lõpetatuks poolte vahelise kokkuleppe alusel. Valga Vallavolikogu otsusega nr 96 vähendati kogu planeeringuala 2800 ha võrra. KOV EP ja KSH koostamist jätkatakse planeeringualal, mille suurus on ligikaudu 7400 ha ja millele planeeringu koostamisest on huvitatud Sunly Wind OÜ.

EP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks sobivaimad asukohad planeeringualal ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. EP koostatakse täpsusastmes, mis võimaldab peale selle kehtestamist jätkata tuulepargi edasist kavandamist projekteerimistingimustega.

Eriplaneeringu ala hõlmab Valga valla põhjaosa. Eriplaneeringu ala hõlmab järgmiste külade piirkondasid: Mustumetsa küla, Killinge küla, Kiviküla, Uniküla, Õruste küla, Tõlliste küla ja Sooru küla. Eriplaneeringuala pindala on ligikaudu 7400 ha.

Elektrituulikute2 (edaspidi kasutatakse mõistet tuulik) suurim lubatud kõrgus ja arv tuulepargi maa-alal määratletakse asukoha eelvaliku käigus, lähtudes sobiva asukoha suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemisest. Tuulikute lubatud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga.

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistiku määrab dokument Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 3 . Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks, et Eesti

1 Asukoha eelvalik planeerimisseaduse kohaselt on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. 2 Elektrituulik on elektrituruseaduse kohaselt igasugune tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade. Käesolevas planeeringus ja KSHs eeldatakse, et elektrituulik on kolmelabaline ja horisontaalteljega vastavalt ptk 2.4.1 kirjeldatule. 3 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

6

saaks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht4. Maismaa tuuleenergia osas tähendavad sellised eesmärgid, et aastaks 2030 tuleb maismaale rajada vähemalt 1GW võimsusega uusi tuuleparke5. Võimalik, et vajadus on suurem6.

Koostatav eriplaneering on kooskõlas Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega, sh Eesti energiamajanduse arengukavaga 2030+ ja Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030.

KSH programmi koostamisel teostati esmane Valga valla eriplaneeringu territooriumi lihtsustatud kaardianalüüs. Kaardianalüüsiga välistati ilmselgelt sobimatud alad tuulepargi asukohaks. Ilmselgelt sobimatute aladena käsitleti kõiki looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, sh projekteeritavad kaitstavad alad) ja Eesti topograafilise andmekogu7 (edaspidi ETAK) andmestiku alusel elu- ja ühiskondlikke hooneid 1000 m puhvervööndiga.

Kaardianalüüsil ja esialgsetest seisukohtades selgus, et eriplaneeringu territooriumil paikneb potentsiaalselt neli piirkonda, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium. Nende alade osas viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.

KSH läbiviimisel ilmnes, et eeskätt linnukaitselistel põhjustel on ala 1 (TU1) tervikuna ebasobiv tuulepargi alana kasutamiseks. Arvestades TU1 alal esinevaid loodusväärtusi ja võimalikke koosmõjusid teiste potentsiaalselt sobilike aladega metsise elupaikadevahelisele sidususele, siis annab KSH aruanne suunise TU1 ala osas asukohavalikut mitte teha. Ala 2 (TU2) ja 3 (TU3) puhul linnukaitseliselt otseselt tuulepargi arenduseks välistatud alasid ei tsoneeritud. Ala 4 (TU4) puhul tsoneeriti linnukaitseliselt tuulepargi arenduseks välistatud alaks must-toonekure võimalik toitumisveekogu koos puhvriga. Ala 4 välistatud alale tuulikuid ei kavandatud. Ebasoovitavates osades tuleks, kas edasisest arendustegevusest loobuda või on see võimalik üksnes juhul kui vastava liigi elupaigakasutuse uuringuga tuvastatakse, et alal oleks võimalik tuuleparki rajada ilma vastaval liigi püsielupaigas või kaitstaval alal paikneva elupaiga kaitse eesmärke kahjustamata. Ebasoovitavate aladena kaardistati lisaks ka esinduslikumad märgalad, loodusdirektiivi heas seisundis elupaigatüüpide esinemisalad, metsa vääriselupaigad, kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ja nahkhiirte jaoks olulised toitumisveekogud ning metsakooslused. Kuna potentsiaalselt sobilikud alad kattuvad rohevõrgustiku aladega, siis anti KSH aruandes soovitusi rohevõrgustiku toimimiseks säilitamaks rohevõrgustiku sidusust. Asukohavalikuks sobilikele aladele koostati tuulikute paiknemislahendus. Esialgne tuulikute paigutuslahendus koostati 27-le tuulikule, kuid tuulikute arvu vähendati 23-le lähtuvalt 25.07.2024 Tsirguliinas toimunud visuaalse mõju hindamise töötoa tagasisidele (vt ptk 4.7.1).

Tuulikute sotsiaalsete ja inimese tervist mõjutavate aspektide hindamiseks teostati tuulikute müra modelleerimine (vt ptk 4.6.1), varjutuse modelleerimine (vt ptk 4.6.2) ja koostati nähtavusanalüüs koos visualiseeringutega (vt ptk 4.7). Modelleeringute põhjal korrigeeriti planeeringulahendust, sh määrati tuulikute käitamistingimused tagamaks võimalikult häiringutevaba elukeskkond.

Arvestades eriplaneeringu ja selle KSH täpsusastet, siis määrati KSH käigus ka edasiseks tuulepargi projekteerimiseks vajalike uuringute vajadus, millest võib selguda täiendavate meetmete vajadus tuulepargi rajamiseks ja käitamiseks.

4 Energiamajanduse korralduse seadus § 321 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024005?leiaKehtiv 5 Riigikantselei. 2022. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. 6 ENMAK 2035 eelnõu tööversioon 13.november 2024 seisuga näeb ette vajadust 2850 MW maismaatuuleparkide järgi. 7 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla- p609.html

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne

7

1 Üldosa

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Valga valla eriplaneering Valga valla territooriumile kavandatavale tuulepargile sobiva asukoha leidmiseks. Tegu on eriplaneeringu asukoha eelvaliku8 etapiga.

KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Käesoleva KSH aruande puhul on tegu eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamisega ehk KSH esimese etapi aruandega. Kuna planeeringus on määratud tuulepargi indikatiivne lahendus, siis on hinnatud mõjud planeeringu täpsusastmele vastava täpsusega.

Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 95 lg-le 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p-le 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest tuulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks.

Tuuleelektrijaamade (edaspidi tuulepargi) rajamise (kavandatava tegevuse) eesmärk on tuulest elektrienergia tootmine ja suunamine põhivõrku. Tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppest pikaajaliste kliimaeesmärkide osas, millega iga riik, sh Eesti, võttis endale kohustuse liikuda puhtama ja süsinikuneutraalse tuleviku suunas. Eesti on seadnud eesmärgiks, et kliimaeesmärkide täitmiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks toodab Eesti 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht9. Selleks tuleb rajada maismaale vähemalt 1 GW võimsuse ulatuses uusi tuuleparke10.

1.2 Osapooled

Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:

− Eriplaneeringu ja KSH koostamise algataja ning kehtestaja on Valga Vallavolikogu ning eriplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Valga Vallavalitsus (Valga maakond, Valga vald, Valga linn, Puiestee tn 8, 68203);

− Eriplaneeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected]; tel: +372 509 1874; kontaktisik: Heiki Kalberg);

− KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621; e-post: [email protected]; tel: +372 505 9914).

KSH töögruppi kuuluvad:

8 Asukoha eelvalik planeerimisseaduse kohaselt on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. 9 Energiamajanduse korralduse seadus § 321 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024005?leiaKehtiv 10 Riigikantselei. 2022. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

8

− Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, varjutus, müra, visualiseeringud, Natura hindamine, alternatiivide võrdlus; Juhtekspert omab vastavalt KeHJS § 34 lg 4 KSH juhtimise õigust;

− Heli Aun – keskkonnakonsultant – keskkonnakirjelduse koondamine, maardlad, mõjud looduskeskkonnale, hüdrogeoloogiliste tingimustega seotud küsimused ja kartograafia;

− Andrus Veskioja – keskkonnakonsultant – mõju kliimamuutustele;

− Mihkel Vaarik – keskkonnakonsultant – mõju pinnasele, veerežiimile ja veekeskkonnale;

− Astrid Koplimäe – keskkonnakonsultant – visuaalsed mõjud, sh fotomontaažide koostamiseks vajalikud välitööd;

− Laura Elina Tuovinen (osales töögrupis kuni 08.2024) – keskkonnakonsultant – Mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule ja kaitsealadele; WindPro modelleeringute koostamine;

− Helen Opp (osaleb töögrupis alates 08.2024) – keskkonnakonsultant – WindPro modelleeringute koostamine.

Mõju linnustikule ja nahkhiirtele, sh vajalike analüüside ja välitööde läbiviimise teostas Loodusekspert OÜ töögrupp Ants Tulli juhtimisel. Vastavad valdkonnad integreeris KSH aruandesse ja vajadusel ajakohastas KSH juhtekspert.

Taimestiku alase inventuuri tuulepargi esialgse eskiisi kohastel võimalikel ehitusaladel ja nende vahetus läheduses viis läbi Midges OÜ töögrupp Liisi Peets juhtimisel. Vastavad valdkonna integreeris KSH aruandesse KSH juhtekspert.

KSH aruande koostamisel kasutati lisaks piirkonna kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid. Sealjuures kasutati ka riigi tuuleenergia eelisarendusalade leidmiseks teostatud linnustiku-, metsaelupaikade-, sooelupaikade-, taimeliikide- ja nahkhiirte uuringute Valga-Tõrva lõpparuandeid (nn KAUR Repower uuring). Riigi tuuleenergia eelisarendusalade uuringuala Valga-Tõrva kattus käesolevas KSH aruandes hinnatava alaga TU1 ja osaliselt TU3-ga.

Lisaks lähtuti tuulikute mõjude hindamisel teaduskirjandusest ning tuuleparkide kohta mujal maailmas läbiviidud uuringutest.

1.3 Ülevaade KSH korraldamisest ja avalikkuse kaasamisest

Valga valla eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Valga Vallavolikogu 25.10.2023. a otsusega nr 81 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Sunly Wind OÜ (registrikood 14937897) ja Eurowind Energy OÜ (registrikood 16584180) esitatud taotlused Valga vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks. Sunly Wind OÜ esitas vastava taotluse 31.08.2023. a 7400 ha suurusele alale ning Eurowind Energy OÜ esitas vastava taotluse 09.10.2023. a 2800 ha suurusele alale. EP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks sobivaimad asukohad planeeringualal ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg-s 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

Valga Vallavolikogu 31.01.2024. a otsuse nr 96 alusel muudeti Vallavolikogu 25.10.2023. a otsust nr 81. Otsuse nr 96 kohaselt esitas Eurowind Energy OÜ 29.11.2023. a Valga Vallavalitsusele taotluse, millega võtab tagasi KOV EP ja KSH algatamise taotluse tuulepargi kavandamiseks ja teeb ettepaneku 24.10.2023. a Valga Vallavalitsusega sõlmitud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu tellimise ja mõjude hindamise läbiviimise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude kandmise eellepingu (nr 8-1.10/136) ülesütlemiseks. Valga Vallavalitsus luges poolte vahelise lepingu lõpetatuks poolte vahelise kokkuleppe alusel. Valga Vallavolikogu otsusega nr 96 vähendati kogu planeeringuala 2800 ha võrra. KOV EP ja KSH koostamist jätkatakse planeeringualal, mille suurus on ligikaudu 7400 ha ja millele planeeringu koostamisest on huvitatud Sunly Wind OÜ.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

9

EP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks sobivaimad asukohad planeeringualal ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. EP koostatakse täpsusastmes, mis võimaldab peale selle kehtestamist jätkata tuulepargi edasist kavandamist projekteerimistingimustega.

Eriplaneeringu ala hõlmab Valga valla põhjaosa. Eriplaneeringu ala hõlmab järgmiste külade piirkondasid: Mustumetsa küla, Killinge küla, Kiviküla, Uniküla, Õruste küla, Tõlliste küla ja Sooru küla. Eriplaneeringuala pindala on ligikaudu 7400 ha.

Tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv tuulepargi maa-alal määratletakse asukoha eelvaliku käigus, lähtudes sobiva asukoha suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemisest. Tuulikute lubatud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga.

Vastavalt eriplaneeringule ja selle KSH asukohavaliku etapi koostamiseks korraldatud riigihanke tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringuga tuulepargile sobivat asukohta. Peale hankemenetlust hakati koostama eriplaneeringute lähteseisukohti ja KSH programmi.

Valga Vallavalitsus teatas oma kodulehel 11.04.2024. a Valga valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõju hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamisest ja avalikust arutelust. Avalikustamine toimus ajavahemikus 30.04.2024– 29.05.2024 ning sel ajal oodati ka kirjalikke arvamusi nimetatud dokumendi kohta.

Valga valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõju hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 30.04.2024–29.05.2024 Valga Vallavalitsuses, Valga Keskraamatukogus, Õru raamatukogus, Tsirguliina raamatukogus, Sooru raamatukogus ja Hummuli raamatukogus nende lahtiolekuaegadel ja veebilehel https://www.valga.ee/tuulepargi-eriplaneering. Eriplaneeringu väljapaneku järgsed arutelud toimusid 27.06.2024 Valga sõjamuuseumis ja Tsirguliina rahvamajas, kus tutvustati eriplaneeringu protsessi, avalikustatud dokumendi sisu, avalikustamise käigus laekunud arvamusi ning vastati kohalolnute küsimustele. Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku 11 kirja.

Lisaks seaduses nõutud kaasamisele on arendaja ja valla koostöös toimunud rida täiendavaid tutvustusüritusi eesmärgiga tagada inimeste parem informeeritus ja kaasarääkimise võimalus:

− 16.08.2023 - Sunly tuulepargi eeltutvustus Õru kultuurikeskuses ja Hummuli rahvamajas

− 24.10.2023 - Sunly kogukonnaõhtu Õru kultuurikeskuses

− 31.01.2024 - Energiaühistu töötuba “Kas tuulepark toob meile oma ja soodsama elektri?” Tsirguliina rahvamajas

− 16.05.2024 - Valga Vallavalitsuse tuulepargi eriplaneeringu teabepäev Tsirguliina rahvamajas

− 28.06.2024 - Sunly õppereis Saarde tuuleparki ning Pikkori aku- ja päikeseparki

− 24.07.2024 - Tetra Tech maastikuarhitekti Kerttu Ots välitööd Unikülas ja tuulepargi tutvustamine Väike-Make, Kalda, Jaanimäe ja Une-Mati taludes

− 25.07.2024 - Tuulepargi visuaalse mõju hindamise töötuba Tsirguliina rahvamajas

− 2.12.2024 - Tsirguliina rahvamajas eriplaneeringu materjale tutvustav infopäev.

Avalikkust hoiti kursis lisaks valla kodulehel ka tuulepargi kodulehe, uudiskirja ja Lõuna-Eesti Postimehe abil. Lisaks on projektile koostatud kodulehekülg https://herrotuulepark.ee/

Asjaomaste asutuste seisukohtade, avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel korrigeeriti planeeringu lähteseisukohtasid ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsust. Arvamuste ja ettepanekute arvestamise või mittearvestamise andmed koondati tabelisse, mis avaldati omavalitsuse kodulehel ning saadeti tutvumiseks kirja saatnud isikule või asutusele.

Kõik eriplaneeringuga seonduv, sh nii laekunud ettepanekud kui vallapoolsed seisukohad neile ning avalikel aruteludel tõstatud täiendavalt kaaluda soovitavad käsitlused ja vallapoolsed seisukohad neile on avalikult kättesaadavad Valga valla kodulehelt https://www.valga.ee/tuulepargi-eriplaneering.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

10

25. novembrist 2024 kuni 5. jaanuarini 2025 viidi läbi eriplaneeringu eelnõu materjalide kooskõlastamist ja arvamuste kogumisest, lähtudes planeerimisseaduse § 105 lõikest 1. Selle käigus koguti kaasatud isikute arvamusi ning taotleti kooskõlastusi valitsusasutustelt. Kokku esitati tähtajaks 32 arvamuskirja, sealhulgas Õruste küla elanike ühispöördumine 22 allkirjaga ja Rahvaalgatus.ee portaali kaudu esitatud arvamus 409 allkirjaga. Vallavalitsus on asunud esitatud arvamusi läbi vaatama ja oma seisukohta kujundama. Arvamuse kujundamisse kaasatakse ka Valga Vallavolikogu ja selle teemakohaste komisjonide liikmed, et kohaliku elu küsimused ja olulised ruumiotsused saaksid lahendatud tasakaalustatult.

Ametiasutustest ei kooskõlastanud planeeringulahendus Keskkonnaamet, kes esitas planeeringu, KSH ja selle lisade täiendusettepanekuid. Ettepanekute alusel materjale täiendatakse ja esitatakse uuesti kooskõlastamiseks.

Peatükki täiendatakse jooksvalt vastavalt KSH menetluse toimumisele.

1.4 Metoodika

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) ja planeerimisseadusest (PlanS). KSH aruande koostamisel lähtuti Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgiti KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p-le 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit.

Sarnaselt eriplaneeringule endale toimub planeerimisseaduse kohaselt ka eriplaneeringute KSH aruande koostamine kahes etapis. Eriplaneeringu asukoha eelvalikuga koos koostatakse KSH I etapi aruanne, mis tegeleb sobilike asukohtade väljaselgitamise ja võrdlemisega keskkonnamõjudest lähtuvalt. Samuti pannakse KSH I etapi aruandes paika tingimused, millega on vaja arvestada ning tuvastatakse ja määratakse täiendavate uuringute vajadus objekti jaoks väljavalitud asukohas. Eriplaneeringu detailse lahendusega koos koostatakse KSH aruanne, mis tegeleb juba konkreetsete tuulepargile lahenduste mõjude hindamise ja leevendusmeetmete leidmisega. Nii planeeringulahenduse kui ka KSH koostamise protsess on avalik ning avalikkust kaasav.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Omavalitsus on käesoleva eriplaneeringu koostamisel andnud suunise alade puhul, mille puhul see osutub võimalikuks, detailse lahenduse koostamisest loobuda vähendamaks halduskoormust. Seega kohtades, kus on veendumus välistavate tegurite puudumise osas (sh veendumus olulise ebasoodsa mõju puudumise osas Natura aladele), seatakse asukohavaliku koostamisel tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks, mh ka ligikaudsed tuulikute, neid teenindavate teede ja ühendusliinide asukohad. Antud planeeringu puhul edasist planeeringu detailse lahenduse (ja sellega kaasneva KSH) koostamist ühegi asukohavaliku ala puhul ette ei nähta.

PlanS ega KeHJS ei anna suunist, kuidas sellises olukorras lahendada KSH aruande koostamine. Asukohavaliku KSH aruanne peaks oma olemuselt käsitlema asukoha sobivust ja asukohavalikut tulenevaid mõjusid, mitte olema tuulepargi detailse lahenduse mõjude hinnang. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) on väljendanud seisukohta, et detailsest lahendusest loobumise korral peaks KSH I etapi aruanne olema suurema täpsusastmega, sh alusuuringud olema täpsemad. Käesolevas KSH aruandes on lähtutud lähenemisest, mille korral antakse soovitused teadaolevate ja potentsiaalsete kõrgema väärtusega looduskoosluste ennetavaks väljaarvamiseks asukohavaliku aladest. Samuti on KSH koostamise alusuuringud läbi viidud suurema täpsusastmega kui oleks vajalik asukohavaliku sobivuse hindamiseks. Olulisel määral tuulepargi lahenduse muutust põhjustada võivaid loodusuuringuid

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

11

projekteerimise etappi ei jääta, vaid sellised alusuuringud on asukohavaliku etapi KSH käigus teostatud.

KSH aruande koostamisel lähtuti asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest, millest olulisemad olid:

− Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

− Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.

− Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

− Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ning erialases teaduskirjanduses esitatud infot. Kirjandusallikatele on viidatud vastavate väidete esitamisel joonealuse märkusena. Juhul kui mõjude esinemise hinnang on antud viies läbi täiendavaid uuringuid või kasutades arvutuslikku hindamist, siis on vastava mõjuvaldkonna mõjude hindamismetoodika kirjeldatud vastava hinnangu juures ptk 4.

KeHJS kohaselt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne sisaldama lähteandmeid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks. Käesolevas aruandes on võetud lähenemine, et aruandes esitatakse projekteerimistingimustes ette nähtav täiendava hindamise ja uuringute vajadus. Vastavad lähteandmed (mõjuhinnangud ja uuringud, mida tuulepargi edasisel projekteerimisel tuleb teostada) on esitatud ptk 4 iga mõjuvaldkonna hinnangu lõpus värvilisel taustal.

1.5 Lähtematerjalid

KSH koostamisel võeti lähtematerjalideks:

– Valga Vallavolikogu 25.10.2023. a otsus nr 81 “Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine”;

– Valga Vallavolikogu 31.01.2024. a otsus nr 96 “Valga Vallavolikogu 25.oktoobri 2023 otsuse nr 81 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine”;

– AB Artes Terrae OÜ ja LEMMA OÜ. 2024. Valga valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.

1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel

Käesoleva eriplaneeringute KSH I etapi aruande eelnõu koostamise käigus olulisi raskuseid ei ilmnenud.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

12

2 Kavandatav tegevus ja käsitletavad alternatiivid

2.1 Kavandatav tegevus

Vastavalt Valga Vallavolikogu 25.10.2023. a otsusele nr 81 ja 31.01.2024. a otsusele nr 96 ja riigihanke tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringuga tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks sobivaimad asukohad planeeringualal ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Tuulikute suurim lubatud kõrgus ja maksimaalne arv tuulepargi maa-alal määratakse asukoha eelvaliku käigus lähtudes sobiva asukoha suurusest, tuulikute efektiivsest paiknemisest, kitsendusi põhjustavate objektide asukohtadest ja Kaitseministeeriumi etteantud kõrguspiirangutest.

Tuulikute asukohavaliku tegemisel arvestatakse õigusaktidest tulevate piirangute ja kitsendustega, ametkondade poolt tehtud soovitustega (sh juhendid taastuvenergia tootmise kavandamiseks), kohalike huvide ja väärtustega ja kaasatud isikute põhjendatud avaldustega.

EPs lahendatakse liitumine 110 kV või 330 kV ülekandevõrguga. Tuulepargi liitumiseks elektrivõrguga on eelistatud olemasolevad alajaamad või liitumine otse 110 kV/330 kV elektriliinile. Ühendus kavandatakse maakaabelliiniga. Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste kaabelliinide indikatiivne asukoht ja ligikaudne pikkus on määratud asukoha eelvaliku käigus.

2.2 Asukohaalternatiivid

Vastavalt eriplaneeringu algatamise korraldusele koostatakse eriplaneering Valga valla põhjapoolses osas kogupindalal 7400 ha. Eriplaneeringu ala hõlmab järgmiste külade piirkondasid: Mustumetsa küla, Killinge küla, Kiviküla, Uniküla, Õruste küla, Tõlliste küla ja Sooru küla. (Joonis 1)

Joonis 1. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks potentsiaalsed sobilikud alad. Joonisel on ka kujutatud Keskkonnaagentuuri poolt tuuleenergeetika võimalike eelisarendusalade väljaselgitamiseks läbiviidava uuringuala paiknemine piirkonnas.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

13

KSH programmi koostamisel teostati esmane Valga valla eriplaneeringu territooriumi lihtsustatud kaardianalüüs.

Potentsiaalselt sobilike alade leidmisel lähtuti järgnevatest välistavatest kriteeriumitest:

− Välistati alad, mis jäävad olemasolevatele elamutele lähemale kui 1000 m (kauguse vähendamist võib planeeringu koostamisel kaaluda kuni 750 meetrini juhul, kui maaomanik väljendab selleks EP menetluse käigus kirjalikult nõusolekut ning tagatud on müra piirväärtuse täitmine). Lisaks välistati alad esialgu tiheasustusalast 2000 m ulatuses. Lähtudes lähteseisukohtade avalikustamisel saadud tagasisidet, siis otsustati 2000 m puhvrit kasutada tiheasustusaladele jäävate müratundlike alade suhtes11. Sellised kaugused tagavad enamikel juhtudel müranormide täitmise ning vastab riigiasutuste poolt soovitatud kauguskriteeriumitele12. Elamute osas lähtuti esialgses analüüsis ETAK elu- ja ühiskondliku hoone paiknemisest ning tiheasustusalade piiride ja tiheasustusaladele jäävate müratundlike ala juhtotstarbega alade osas Valga valla üldplaneeringu tööversioonist.

− Välistati kaitsealad, hoiualad, püsielupaikade, sh projekteeritavate kaitsealuste objektide alad, kuhu üldjuhul lähtuvalt kehtivast kaitsekorrast ei ole võimalik ehitustegevust kavandada.

− Välistati taimede kasvukohtade kaitseks moodustatud püsielupaigad 100 m puhvriga ennetamaks ebasoodsat mõju kasvukohtadele. Kriteeriumi valikul lähtuti Keskkonnaameti poolsest soovitusest13.

− Välistati metsise püsielupaigad 1 km puhvriga ennetamaks olulist otsest ebasoodsat mõju II kaitsekategooria linnuliigi püsielupaikadele. Kriteeriumi valikul lähtuti Keskkonnaameti poolsest soovitusest.

− Välistati 2 km kõigist I kaitsekategooria linnuliikide püsielupaikadest ja kaitsealustel aladel paiknevatest leiukohtadest.

Planeeringu koostamise käigus on omavalitsus täpsustanud, et kauguskriteeriumit 1000 m rakendatakse ka teadaolevate rajamisel/seadustamisel olevate elamute suhtes ja elamumaa sihtotstarbega maaüksuste suhtes. Elamumaa sihtotstarbega maaüksuste puhul on võimalik tuulikut neile lähemale kui 1000 m kavandada juhul kui maaomanik väljendab, et ei soovi antud maaüksusele elamut rajada.

Kaardianalüüsil ja esialgsetest seisukohtades selgus, et eriplaneeringu territooriumil paikneb potentsiaalselt neli piirkonda, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium. Piirkondade kirjeldus ja potentsiaalses mõjualas paiknevate objektide kirjeldus on esitatud KSH programmis ning seda siinkohal ei korrata. KSH aruandes on vastava mõjuvaldkonna mõju hindamise juures esitatud ka asjakohane olemasoleva keskkonnaseisundi info.

Tabel 1. Potentsiaalselt sobilikud alad Valga valla eriplaneeringu aladel.

Tähis Asustusüksused kuhu jääb Pindala, ha

1 Mustumetsa küla ja Kiviküla 443

2 Uniküla ja Kiviküla 128

3 Uniküla ja Tõlliste küla 302

4 Õruste küla, Tõlliste küla ja Sooru küla 401

11 Valga Vallavalitsuse korraldus 13. juuni 2024 nr 157. 12 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 13.03.2019 kiri nr 17-7/2019/2142 Taastuvenergia kajastamine kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes (registreeritud Valga Vallavalitsuse dokumendiregistris 13.03.2021 nr 9-1.3/1124). 13 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (28.06.2021).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

14

2.3 Tuulikute kõrguse alternatiivid

Käesolevas KSH-s arvestatakse mõjude hindamisel maksimaalse 5 aasta perspektiivis võimaliku tuuliku kõrgusega, milleks on hinnanguliselt kuni 270 m. Tuulikute kõrgus on eeskätt oluline visuaalse mõju ja varjutuse tekke aspektist vaadatuna. Juhtivate tuulikutootjate tuulikute kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid on teadaolevalt käesoleva KSH aruande koostamise ajal ligi 270 m tipukõrgusega. Mõjude hindamise metoodikast lähtuvalt lähtutakse hindamisel halvimast olukorrast ehk kasutatakse maksimaalseid tuuliku parameetreid, mida lähitulevikus võib oodata. Sellest lähtuvalt hinnatakse kuni 180 m rootori ja kuni 270 m tipukõrgusega tuulikutest koosneva tuulepargi rajamist.

2.4 Tuulikute paigutus ja tehniline lahendus ning alternatiivid

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp ei pane üldjuhul paika tuulikute ega nendega seotud tuulepargi sisese infrastruktuuri paiknemist. Samas juhul kui soovitakse eriplaneering asukoha eelvaliku etapi järgselt kehtestada, on vajalik määrata tuulikute põhimõttelised asukohad ja samuti kaasneva taristu indikatiivne lahendus. Käesolevas eriplaneeringus on peale esmast asukohavalikuks sobilike alade selgitamist koostatud asukohavaliku alale ka tuulepargi põhimõtteline lahendus, sh määratud tuulikute ligikaudne paigutus. Tuulikute paigutuse, sh arvu väljatöötamisel on arvestatud KSH käigus kaardistatud loodusväärtuste paiknemist (välditud on kõrgema loodusväärtusega alasid). Samuti on tuulikute paigutuslahendus töötatud välja huvitatud isikuga koostöös arvestades ka tuulepargi tootlust14. Lisaks on arvestatud tuulikute paigutuslahenduse väljatöötamisel ka visuaalsete mõjude esinemist (vt täpsemalt 4.7).

Tuulepargi asukoha eelvaliku etapis ei ole teada tuulikute tehniline lahendus. Mõjude asjakohaseks hindamiseks on siiski vaja omada ettekujutust tuulepargi tehnilisest lahendusest eeskätt maavajaduse ja sellega kaasnevate mõjude hindamiseks. Seega on järgnevates alapeatükkides antud põhimõtteline tuulepargi osade kirjeldus, millest on lähtutud mõjude hindamisel. Täpsem tehniline lahendus selgub tuulepargi projekteerimisel. Järgnevalt on tegu indikatiivsete andmetega.

2.4.1 Tuulikud ja nende paigutus

Tuuleparkides kasutatakse tänapäeval valdavalt kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Käesolevas KSH aruandes on eeldatud, et tuulepargis soovitakse kasutada just selliseid tuulikuid.

Tuulikud värvitakse tavapäraselt naturaalset tooni (valge, hall) mati värviga. Lennuohutuse tagamiseks on tuulikute gondlitel punast värvi märgutuled.

Seeriatootmises olevate maismaa tuulikute maksimaalne võimsus ulatab käesoleval ajal juba peaaegu 7 MW 15 . Senini on tuulikute võimsus seoses tehnoloogia arenguga olnud pidevalt suurenev. Keskkonnamõjude hindamisel ei ole tuulikute võimsus otseselt keskkonnale avalduvaid mõjusid määrav aspekt. Küll aga määrab võimsus tuulikute energiatootlust ning taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks on asjakohane võimalikult suure tootlusega tuulikute rajamine, mis vähendab nende arvu vajadust.

Tuulikud toodavad energiat tuule kiirusega vahemikus u 3–25 m/s.

14 Tootlusprognoosid on huvitatud isiku poolt teostatud eriplaneeringust ja selle KSH-st eraldiseisvalt ja nende detailseid tulemusi KSH aruandes ei esitata. KSH koostamisel on lähtutud huvitatud isiku poolt KSH koostajale tootluse osas esitatud infost. 15 https://www.vestas.com/en/products/enventus-platform/v162-6-8-mw

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

15

Joonis 2. Tuuliku mõõtmed ja tavapärane tuulikute paiknemine tuulepargis. Tegu on illustratiivse joonisega.

Tuulikuid paigutatakse tuulepargis valdavas tuule suunas üksteisest ligikaudu 5–9 rootori diameetri kaugusele (160 m rootori korral u 800 m) ja teistes tuule suundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele (160 m rootori korral u 480 m).

Käesolevas eriplaneeringus soovitakse võimalusel (selleks välistuste puudumisel) tuulepargi asukohaks sobilike alade puhul kasutada planeerimisseaduses lubatud menetluskäiku, mille puhul asukohavalikule järgneb projekteerimistingimuste väljastamine. Sellest lähtuvalt on eriplaneeringu koostamisel peale looduskeskkonna piirangutest tulenevate tuulepargiks sobimatute alade välistamist koostatud ka põhimõttelised tuulikute ja teede lahendused.

2.4.2 Vundament

Eriplaneeringu raames tuulikute vundamendi tüüpi ei määrata. Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogilistele omadustele ehitusprojekti koostamisel. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioonivundament – raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp.

Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga, mis teeb vundamendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuulikute mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka vundamendi läbimõõdu suurenemist. 30 m läbimõõdu korral on vundamendi ehitusaluseks pinnaks 706 m2. Vundamendi sügavus sõltub samuti ehitusgeoloogilistest tingimustest. Sügavus võib olla vahemikus u 2–6 m. Ühe tuuliku rajamiseks väljakaevatav pinnase maht on 1000–2000 m3. Osaliselt kasutatakse väljakaevatud pinnast vundamendi katmiseks.

Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitatsioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gravitatsioonvundamendist. Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas vaiasid võidakse rajada ulatuvana 10–20 m sügavusele.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

16

Joonis 3. Tuulikute vundamentide tüübid 16 . Vasakult gravitatsioonivundament, ühevaialine vaivundament ehk monovaivundament, plaatvundament kombineeritud vaiadega, plaatvundament kombineeritud ankrutega.

2.4.3 Montaažiplatsid

Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab montaažiplatsil hoiustada tuuliku detaile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud montaažiplatside standardlahendused, mida lähtuvalt asukoha eripäradest vajadusel modifitseeritakse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi tavapäraselt peale ehitustööde lõppu ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks.

Mida kõrgem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Vestas V150 tehnilised joonised näevad ette 77×35 m ehk 2695 m2 montaažiplatsi17. 180 m rootori diameetriga tuuliku puhul võib arvestada montaažiplatsi suuruseks u 70×150 m ehk u 10 000 m2. Montaažiplatside kuju sõltub konkreetse tuuliku tootja tehnilistest nõuetest (Joonis 4 näide montaažiplatsist).

16 Annan, D. 2019. Getting Your Wind Farm On The Right Footing. https://www.golder.com/insights/getting- your-wind-farm-on-the-right-footing/ 17 Vestas. 2017. Hardstand V150 max 166m HH.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

17

Joonis 4. Võimalik tuuliku vundamendi ala koos montaažiplatsidega. Allikas: Maa-amet Kaldaerofoto – Tootsi/Sopi tuulepark.

2.4.4 Teed

Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis võimaldavad tuulikute rajamist (sh tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötava tuulepargi puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordivajadust.

Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraavide kavandamine.

2.4.5 Tuulepargi sisesed elektriühendused

Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maakaablitega. Maakaablid paigaldatakse kuni paari meetri laiusesse ja u 1 m sügavusse kaevikusse.

2.4.6 Tuulepargi alajaam ja ühendus võrguga

Tuulepargi ühendamiseks võrku on sageli vajalik alajaama rajamine. Lähestikku paiknevad tuulepargid võidakse liita võrguga ühe alajaama abil. Alajaama suurus sõltub tuulepargi võimsusest. 110 kV alajaama maa vajadus on Jäneda alajaama näite põhjal 50×70 m ehk u 3500 m2 (Joonis 5). 330 kV alajaama maa vajadus on Sopi alajaama näitel 120×120 m ehk 14 400 m2 (Joonis 6). Alajaama territooriumi puhul on tegu üldjuhul kõvakattelise alaga, mis piiratakse reeglina aiaga.

Alajaam võidakse tuulepargi rajamisel kavandada teatud juhtudel tuulepargi alale, teatud juhtudel olemasoleva kõrgepingeliini juurde liitumispunktile. Võimalik on ka, et alajaama rajamise vajadus puudub ja nt laiendatakse mõnda olemasolevat alajaama.

Antud planeeringu puhul ei ole kavandatud tuulepargi asukohavaliku alale alajaama rajamist. Alajaam võidakse rajada kõrgepingeliiniga liitumispunkti, kuid selle täpset lahendust planeeringuga ei määrata. EP asukohavaliku seletuskiri ja joonis käsitlevad ühenduseks kolme alternatiivset võimalust, mida võidakse edasisel projekteerimisel täpsustada.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

18

Joonis 5. 110 kV alajaama illustratsioon – Jäneda alajaam. Allikas: Maa-amet Kaldaerofoto.

Joonis 6. 330 kV alajaama illustratsioon – Sopi alajaam. Allikas: Maa-amet Kaldaerofoto.

Kuivõrd tuulepargi liitumistingimused selguvad võrguettevõtte poolt väljastatavate tehniliste tingimuste ja liitumislepingu alusel peale planeeringu kehtestamist, siis ei ole eriplaneeringu koostamisel teada tuulepargi liitumiskoht. Valga valla eriplaneeringu koostamise käigus on, arvestades ka mõjude hindamises esitatud meetmete soovitusi, loobutud elektriõhuliinide kavandamisest. Elektriühendused põhivõrguga kavandatakse maakaablitega ja planeeringus määratakse nende võimalikud indikatiivsed koridorid, mis võivad projekteerimisel täpsustuda.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

19

3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

Seoste analüüs asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega on esitatud KSH programmis. Siinkohal analüüsi täiemahuliselt ei korrata. Toodud on välja riiklikute kliima- ja energiapoliitika alaste strateegiliste dokumentide kokkuvõte.

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistikku määrab dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. 08.02.2023. a Riigikogus ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. 12.05.2021. a kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti riikliku kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. „Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti.

Dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 18 “. 08.02.2023. a Riigikogus ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. 12.05.2021. a kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti riikliku kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. „Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti.

Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks, et Eesti saaks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht19. Selleks tuleb rajada maismaale vähemalt 1 GW võimsuse ulatuses uusi tuuleparke20. 01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%.

Koostatav eriplaneering on kooskõlas Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega, sh Eesti energiamajanduse arengukavaga 2030+ ja Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030.

Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Valga valla territooriumil kehtivad üldplaneeringud ja maakonnaplaneering ei ole määranud eriplaneeringu alale elektrituulikute arenduspiirkondi, kuid ala suhtes on huvi tuulepargi rajamiseks ning nii riiklikud kui kohalikud taastuvenergia eesmärgid näevad ette taastuvenergia osakaalu suurendamist.

Valga maakonnaplaneeringuga tuulikuparkide rajamiseks eelistatud alasid ei kavandata, kuid Valga maakonnaplaneeringu seletuskirja ptk-s 4.2.5 on esitatud taastuvenergeetika arendamise põhimõtted. Maakonnaplaneering sätestab, et Valga maakond ei ole riiklikult oluliseks tuuleenergeetika arendamise piirkonnaks. Märgitud on, et lähtuvalt tuuleressursist võib väiketuulikuid arendada kohalikuks väiksemahuliseks tarbimiseks. Seoses vahepeal muutunud taastuvenergia vajaduse suurenemisega, tehnoloogia arenguga ja riigikaitseliste piirangute oodatavate muutumisega Valga maakonnas on muutunud aktuaalseks tuuleparkide kavandamine ka Valga maakonnas.

Maakonnaplaneeringuga ei nähta ette konkreetseid taastuvenergia arendamise piirkondi maakonnas, arendamine toimub arendushuvi ja ressursi olemasolu arvestades ning järgnevate tingimuste kaudu. Valga maakonnakonnaplaneering seab tuulikute ja tuuleparkide kavandamiseks järgmised tingimused:

18 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 19 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine 20 Riigikantselei. 2022. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

20

− Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised. Riigikaitseliste huvide tagamiseks on tarvis Kaitseministeeriumiga koostööd alustada juba tuulegeneraatori või tuulepargi kavandamise algstaadiumis;

− tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus riigimaanteest olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest;

− tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus raudtee kaitsevööndi piirist olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest;

− tuuleparkide kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Uute tuuleparkide kavandamisel tuleb seada eesmärgiks seadusandluse järgse kõige rangema tööstusmüra ekvivalenttaseme normväärtuse tagamine ehk II kategooria elamumaa puhul 50 dB päeval ning 40 dB öösel;

− tuulikute ja tuuleparkide, kui maastikul domineerivate objektide, kavandamisel lähtuda maastikuväärtuste säilimisest.

Eriplaneeringu koostamisel järgitakse maakonnaplaneeringus seatud tuuleparkide arendamise tingimusi. Eriplaneeringu koostamisel otsustatakse koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga maakonnaplaneeringu muutmise või täpsustamise vajadus.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

21

4 Tuulikute ja tuulepargi sisese infrastruktuuriga eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs

KSH programmis on teostatud mõjude esialgne kaardistamine ning oluliste mõjuvaldkondade selgitamine. Mõjuvaldkondi, mida programmi koostamisel on tuvastatud kui ebaolulisi, KSH aruandes ei käsitleta. KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks asjakohaseid sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele vastavalt KSH programmis määratavale hindamisulatusele. Käesoleva KSH puhul on seega ühildatud KeHJS § 40 lg 4 kohaste ning PlanS § 4 lg 2 kohaste mõjude hindamine KSH programmis määratud hindamisulatuses.

Eriplaneeringu ala, eeskätt potentsiaalselt sobilike alade keskkonnatingimuste kirjeldus on esitatud mõjuhinnangutega samas peatükis. Iga alapeatüki lõpus on esitatud keskkonnameetmete ja ehitusprojekti koostamiseks vajaliku täiendava hindamise kirjeldus.

Lähtudes eriplaneeringu iseloomust on mõju hindamine teostatud täpsusastmes, mis on eriplaneeringu asukohavaliku etapis võimalik ja asjakohane. Eriplaneeringu esimese etapi ülesanne on PlanS kohaselt leida kavandatavale objektile potentsiaalselt sobilike asukohtade seast sobilikuim. Antud eriplaneeringu lähteülesande kohaselt tuleb leida kõik sobilikud asukohad. Lähteülesanne ega KSH programm ei näe ette võimalike sobilike alade paremusjärjestamise vajadust.

PlanS kohaselt on edasi võimalik, et asukoha valikule järgneb detailse lahenduse ja selle KSH aruande koostamine või alternatiivselt projekteerimistingimuste väljastamine (vajadusel koos ehitusloa taotlusele KMH läbiviimisega). Lahendus on võimalik juhul kui asukoha eelvaliku käigus selgub, et eriplaneeringu aladel esineb ala(d), kus puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks arendamaks, sh on tekkinud veendumus Natura aladele ebasoodsa mõju puudumise osas. Otsuse asukoha eelvaliku osas, sealjuures ka otsuse projekteerimistingimuste või detailse lahenduse valiku osas, saab teha volikogu, lähtudes muuhulgas ka KSH tulemustest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Antud juhul on KSH aruande koostamisel eeldatud, et detailsest lahendusest loobutakse ja peale asukohavaliku kehtestamist on võimalik jätkata projekteerimistingimuste menetlusega. Hinnatud on seega nii asukohavalikut kui väljatöötatud tuulepargi lahendust.

4.1 Mõjud looduskeskkonnale

4.1.1 Natura hindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest21, 22.

Kavade ja suurema üldistustasemega planeeringute puhul (nagu seda on ka eriplaneeringute asukohavaliku etapp) viiakse Natura hindamine läbi vajalikus täpsusastmes lähtudes seejuures strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, mis peab võimaldama kindlaks teha tundlikke/ohustatud piirkondi ning konflikte/riske, millega on vajalik edasistes planeerimise etappides

21 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 22 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

22

arvestada. Juhul kui eriplaneeringu asukoha eelvaliku järgselt soovitakse tuuleparki kavandada projekteerimistingimustega, siis on selle eelduseks Natura aladele mõju välistamine.

Eriplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel teostatud kaardianalüüsil välistati Natura loodusalad, mille kaitse-eesmärgiks ei ole linnud või nahkhiired 100 m puhvriga, Natura loodusalad, mille kaitse- eesmärgiks on nahkhiired, 600 m puhvriga. Linnuala osas rakendati 600 m puhvrit. Sellise lähenemisega on välditud otsene ebasoodne mõju Natura aladele.

4.1.1.1 Natura eelhindamine

Natura eelhindamine viidi läbi KSH programmi koostamisel. Siinkohal korratakse seda informatiivselt.

Eriplaneeringu ala kattub kahe Natura 2000 loodusalaga: põhjaosas Sauniku loodusalaga (EE0080408) ja idaosas Õru loodusalaga (EE0080428), mis on ühtlasi ka Õru hoiuala (KLO2000105). Eriplaneeringu alast põhja- ja loodesuunda jäävad u 2,9 km kaugusele Kada järve loodusala (EE0080429), u 1,9 km kaugusele Soontaga-Sauniku loodusala (EE0080410). Kirdesuunda jääb u 4,6 km kaugusele Prange loodusala (EE0080407). Läänesuunda jäävad u 6,4 km kaugusele Otepää linnuala (EE0080401) ja Otepää loodusala (EE0080401), u 2,9 km kaugusele Mõneku loodusala (EE0080472) ja u 5,8 km kaugusele Valli soo loodusala (EE0080427) (Joonis 7).

Natura loodusalade puhul võib üldjuhul mõju pidada välistatuks 100 m kaugusel loodusalast23. Eriti tundlike märgalade puhul võib võimaliku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Potentsiaalsest sobilike alade võimalikku mõjualasse (100 m kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast 1) jääb Sauniku loodusala, mis on moodustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Kaitstav elupaigatüüp: siirde- ja õõtsiksood (7140). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus).

Kuna ala on moodustatud märgala elupaigatüübi ja liigniisketes tingimustes kasvava taimeliigi kaitseks, ei saa potentsiaalselt sobiliku ala 1 puhul välistada mõju Sauniku loodusalale. Vajalik on asjakohase hindamise läbiviimine.

Linnualade osas on võimalike mõjualade tuvastamisel lähtutud üle-eestilisest maismaalinnustiku analüüsist24 (edaspidi ka MLA). MLA toob kaitsekorralduslikult oluliste ja tuulikute suhtes tundlike linnuliikide puhul välja võimalike mõjualade ulatused (olenevalt liigist 1-3 tsooni25). MLA kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumaks liigiks must-toonekurg, kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Seega vaadeldakse Natura eelhindamisel Natura linnualasid, mis jäävad kuni 14 km kaugusele potentsiaalsetest tuulepargi aladest.

Lähim Natura linnuala - Otepää linnuala (EE0080401) jääb u 6,8 km kaugusele lähimast potentsiaalselt sobilikust tuulepargi alast (Joonis 7). Otepää linnuala on moodustatud linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: kanakull (Accipiter gentilis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), väiketüll (Charadrius

23 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) 24 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Kaardikihid Keskkonnaagentuuri ruumiandmete teenusest. https://kliimaministeerium.ee/elurikkus- keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus-ja-lisad 25 Tsoon 1 ala on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu analüüsis aluseks võetud teadmiste ja eelduste kohaselt tuulikute püstitamine põhjustab negatiivse mõju. Tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda. Tsooni 2 arvatakse ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid ööbimis- ja toitumispaikade vahel. Tsoon 3 alad vajavad tähelepanu, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

23

dubius), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), roherähn e meltsas (Picus viridis).

MLA kohaselt ei esine ühtegi linnualale jääva liigi leiukohaga või peatuspaigaga seotud MLA kohast tsoon 1, 2 või 3 ala, mis ulatuks potentsiaalselt sobilike tuulepargi aladeni. Mõju Otepää linnualale on seega välistatud. Ei esine alale jäävaid kaitse-eesmärgiks olevate liikide leiukohti, mille puhul esineks oluliste toitumisalade või liikumiskoridoride seotus potentsiaalsete tuulepargi aladega.

Potentsiaalsete tuulepargi alade mõjualasse jääb ka Võrtsjärve linnuala (EE0080571), mis paikneb 7,3 km kaugusel lähimast potentsiaalselt sobilikust alast. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), sinirind (Luscinia svecica), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), kalakotkas (Pandion haliaeetus), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), mudatilder (Tringa glareola), kiivitaja (Vanellus vanellus).

MLA kohaselt esineb ala kaitse-eesmärgiks oleva liigi suur-laukhani Võrtsjärvelt alguse saava peatuspaigaga seotud tsoon 3 ala kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga 1. Mõju Võrtsjärve linnuala kaitse-eesmärkidele ei ole seega välistatud. Vajalik on asjakohase hindamise läbiviimine.

Joonis 7. Eriplaneeringu alade ja potentsiaalselt sobilike tuulepargi alade paiknemine Natura alade suhtes. Alus: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 10.01.2024.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

24

4.1.1.2 Natura asjakohane hindamine

4.1.1.2.1 Natura alade iseloomustus

Sauniku loodusala, on moodustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Kaitstav elupaigatüüp: siirde- ja õõtsiksood (7140). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus).

Soohiilakas on Eestis oma leviku põhjapiiril, kasvades meist loode pool vaid Ahvenamaa saartel ja nende naabruses Rootsi rannikul. Lubjalembese liigina on soohiilakas levinud rohkem Lääne-Eestis, kuid üksikuid leiukohti on teada ka mujal Eestis. Kokku on Eestis umbes poolsada enam-vähem elujõulist populatsiooni, kuid enamasti on neis leitud vaid üksikuid taimi, sest taimed on raskesti märgatavad ning igal aastal maapealset osa ei moodusta. Soohiilakas on II kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohualtiks. Soohiilaka kasvukohti ohustab liigi kaitse tegevuskava järgi peamiselt kuivendamine ja võsastumine.

Kollane kivirik kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning loodusdirektiivi II ja IV lisa liikide hulka. Kollase kiviriku populatsioonide koguarv on langenud 100-lt 40-ni. Peamiseks ohuteguriks on põllu- ja metsamajanduse intensiivistumine ning kuivendamine. Liiki saab kaitsta vaid tema kasvukohti muutuste eest hoides. Põhiliseks kasvukohatüübiks on kollasele kivirikule Eestis jäänud allikasood (Kollase kiviriku kaitse tegevuskava eelnõu). Liik on kantud Eestis punasesse nimekirja ohualti liigina.

Sauniku loodusala peamiseks väärtuseks on sookooslused ja ohustatud liigid kollane kivirik ning soohiilakas. Elupaikade ja kasvukohtade soodne seisund tagatakse läbi loodusliku arengu. Ala kaitsekorralduskava on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 22.03.2024 korraldusega nr 1-3/24/108.

Tabel 2. Sauniku loodusala kaitse-eesmärgid ja mõjutegurid.

Kaitseväärtus Seisund (pindala/ise ndit)

Kaitse eesmärk

Mõjutegu rid

Kaitsekorraldu skavas kavandatud meetmed

Oodatav tulemus

Märkused

Natura eesmärgid

soohiilakas (Liparis loeselii) LKS – I, KE – jah, LoD – I, LoA - jah

4,6 ha / 80 taime

Sobiva kasvukoha säilitamine 4,6 ha. 80 taime

Kuivenda mine

Kasvukoha looduslikule arengule jätmine. Kraavitatuse mõju uuring

Sobiv kasvukoht on säilinud 4,6 ha. 80 taime

kollane kivirik (Saxifraga hirculus) LKS – I, KE – jah, LoD – I, LoA - jah

20,7 ha / 200 gen. võsu

Sobiva kasvukoha säilitamine 20,7 ha. 200 gen. võsu

Kuivenda mine

Kasvukoha looduslikule arengule jätmine. Kraavitatuse mõju uuring

Sobiv kasvukoht on säilinud 20,7 ha. 200 gen. võsu

Siseriiklikud eesmärgid

ainulehine sookäpp (Malaxis monophyllos) KE – jah, LoD – ei, LoA - ei

0,63 ha / teadmata seisundiga

Sobiva kasvukoha säilitamine 0,63 ha. Andmete täpsustamin e.

Kuivenda mine

Kasvukoha looduslikule arengule jätmine. Kraavitatuse mõju uuring Inventuur

Sobiv kasvukoht on säilinud.

2017. a inventuuris ei leitud ühtki isendit.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

25

kõdu- koralljuur (Corallorhiza trifida) KE – jah, LoD – ei, LoA - ei

0,58 ha / 23 taime

Sobiva kasvukoha säilitamine 0,58 ha.

Kuivenda mine

Kasvukoha looduslikule arengule jätmine. Kraavitatuse mõju uuring

Sobiv kasvukoht on säilinud. 20 isendit

Võrtsjärve linnuala (EE0080571) paikneb 7,3 km kaugusel lähimast potentsiaalselt sobilikust alast. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on esitatudloetletud Tabel 3.

Võrtsjärve linnuala pindalaga 29 730 ha asub Tartu-, Viljandi- ja Valgamaal. Linnualasse on hõlmatud tervenisti Võrtsjärv ning osaliselt järvekaldal hooldatavad niidud. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Võrtsjärv on eutroofne järv ning viimastel aastakümnetel on roostike levik kiirenenud.

Võrtsjärve linnuala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, kuhu koguneb regulaarselt olulisel arvul globaalselt ohustatud liike või teisi globaalse kaitseväärtusega liike. See on oluline rändepeatuspaik väikekosklale (Mergellus albellus) (9% rändetee asurkonnast), suur-laukhanele (Anser albifrons) (3,5% rändetee asurkonnast), luitsnokk-pardile (Anas clypeata) (2% rändetee asurkonnast) ja väikeluigele (Cygnus columbianus) (1% rändetee asurkonnast). Sealjuures on suur-laukhane rändekogum (35 000 is.) teadaolevalt suurim Eestis. Eesti mastaabis on Võrtsjärve linnuala oluline muuhulgas tuttpütile (Podiceps cristatus), jääkosklale (Mergus merganser), rabahanele (Anser fabalis) ja sõtkale (Bucephala clangula). Olulisel määral peatub, toitub ja pesitseb siin suur hulk teisi liike. Kokku on Võrtsjärvel ja selle ümbruses registreeritud 214 liiki. Ala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA).

Alale on koostatud Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020.

Ohud linnualale on maakasutuse vähenemine, puhkemajandus, järve eutrofeerumine.

Tabel 3. Võrtsjärve linnuala kaitse-eesmärgid Natura standardandmebaasi aruande alusel.

Liik Ala populatsioon Ala hinnang

Ladina k Eesti k Tüüp Suurus

Ühik A|B|C|D A|B|C

Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang

Acrocephalus arundinaceus

rästas-roolind r 100 150 p B A B A

Anas acuta soopart r 2 3 p B C B C

Anas platyrhynchos

sinikael-part r 100 120 p C B C B

Anas platyrhynchos

sinikael-part c 1500 1500 i C B C B

Anser albifrons suur-laukhani c 14100 14100 i B A C A

Anser fabalis rabahani c 2500 2500 i C B C C

Aythya ferina punapea-vart r 40 60 p B B C B

Aythya fuligula tuttvart r 40 60 p C C C C

Botaurus stellaris

hüüp r 25 35 p A A C A

Branta leucopsis valgepõsk- lagle

c 320 320 i C C C C

Bucephala clangula

sõtkas c 2000 2000 i C B C B

Calidris pugnax tutkas c 3000 3000 i C A C A

Chlidonias niger mustviires r 100 150 p B A B A

Chroicocephalus ridibundus

naerukajakas r 500 500 p C B C C

Ciconia nigra must- toonekurg

r 1 1 p C C B B

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

26

Circus aeruginosus

roo-loorkull r 10 15 p B A C A

Crex crex rukkirääk r 30 50 p C C C C

Cyanecula svecica

sinirind r 2 2 p B A B A

Cygnus columbianus bewickii

väikeluik c 250 250 i C B C C

Fulica atra lauk r 20 30 p C B C B

Haliaeetus albicilla

merikotkas r 2 2 p B B C A

Larus fuscus tõmmukajakas r 1 1 p C B B C

Mareca penelope

viupart r 2 2 p B B B C

Mareca penelope

viupart c 1100 1100 i B B B C

Mergus albellus väikekoskel c 2140 2140 i B A C A

Mergus merganser

jääkoskel c 1800 1800 i C B C B

Pandion haliaetus

kalakotkas r 1 1 p B B C B

Podiceps cristatus

tuttpütt c 1700 1700 i B B C A

Podiceps cristatus

tuttpütt r 80 120 p B B C A

Porzana porzana

täpikhuik r 50 70 p B A C A

Spatula querquedula

rägapart r 35 45 p C B C B

Sterna hirundo jõgitiir r 50 70 p C B C C

Zapornia parva väikehuik r 1 1 p B C C C

Tringa glareola mudatilder c 1000 1000 i C A C A

Vanellus vanellus

kiivitaja r 30 50 p C C C C

4.1.1.2.2 Mõju kaitse eesmärkidele

Sauniku loodusalal kaitstav elupaigatüüp: siirde- ja õõtsiksood (7140). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus).

Kaitsealuste liigi teadaolevad kasvukohad ja kaitse-eesmärgiks olev sookooslus ulatub potentsiaalselt sobilikust alast TU1 u 100 m kaugusele. Tuulepargi rajamisel võib liiki eeskätt ohustada kasvukoha/elupaiga veerežiimi muutus. Keskkonnaamet soovitab oma juhendis89 loodusalade puhul kasutada 100 m ulatusega puhvrit välistamaks võimalikku mõju taimedele ja kooslustele. Antud juhul jääb kaitstava liigi kasvukoht loodusalal 100 m kaugusele. Samas on tegu märgalal paikneva kasvukohaga. Märgalade puhul võib ehitustegevusega seotud kuivendustegevuse mõju ulatuda kuni 250 m kaugusele. Seega ei saa välistada potentsiaalselt sobilikule alale TU1 tuulikute planeerimise mõju Sauniku loodusala kaitse-eesmärkidele.

Võrtsjärve linnuala on oluline rändepeatuspaik väikekosklale, väikeluigele ja suur-laukhanele. Võrtsjärve linnuala ohutegurina on välja toodud maakasutuse vähenemist, puhkemajandust ja järve eutrofeerumist. Potentsiaalselt sobiv tuuleala TU1 vähim kaugus linnualast on 7,3 km. Teised alad jäävad veelgi kaugemale. Vastavalt MLA-le ei tohiks tuulikuid rajada kuni 1 km kauguseni mere ja suurte järvede (nt Peipsi, Võrtsjärv) rannikust. Kõigi alade puhul on see kaugus tagatud. Natura eelhindamisest selgus, et liigispetsiifiliselt esineb ala kaitse-eesmärgiks oleva liigi suur-laukhani

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

27

Võrtsjärvelt alguse saava peatuspaigaga seotud MLA kohase tsoon 3 ala kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU1 (Joonis 8).

Joonis 8. Võrtsjärve linnualaga seotud suur-laukhane ja rabahanede MLA kohane tsoneering potentsiaalselt sobilike alade suhtes.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne

28

Tabel 4. Mõju Võrtsjärve linnuala kaitse-eesmärkidele.

Liik ja kaitse- kategoori a

Elupaiga paiknemine

Elupaiga kasutuse kirjeldus Mõju hinnang

Rästas- roolind

Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Rästas-roolind eelistab elupaigana tihedaid roostikke. Võrtsjärve linnualal kaitstakse rästas-roolindu Võrtsjärve hoiuala Valga maakonna osas.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Viupart Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Viupart on Eestis arvukas läbirändaja, kuid harv pesitseja. Pesa teeb veekogu lähedale rohu sisse. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on ujupartidele olulised koondumispaigad kevadel Tarvastu, Sangla ja Valguta polder ning Väikese Emajõe äärsed niidud.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7 jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Soopart e pahlsaba- part (II)

Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Soopart on peamiselt järvedel, kitsastes lahtedes, rabades, soistel aladel ning jõesuudmetes. Suvel eelistab vähese taimestikuga avaraid ja niiskeid soiseid alasid. Talveperioodil eelistab sisemaa mageveekogusid. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on ujupartidele olulised koondumispaigad kevadel Tarvastu, Sangla ja Valguta polder ning Väikese Emajõe äärsed niidud.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7 jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Sinikael- part

Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Sinikael-part teeb pesa veekogu lähedale varjatud kohta maapinnale. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on ujupartidele olulised koondumispaigad kevadel Tarvastu, Sangla ja Valguta polder ning Väikese Emajõe äärsed niidud.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7 jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Rägapart Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Rägapart on Eestis üldlevinud vähearvukas haudelind. Asustab järvede kaldaid ja rannaniite. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on ujupartidele olulised koondumispaigad kevadel Tarvastu, Sangla ja Valguta polder ning Väikese Emajõe äärsed niidud.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7 jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude tähtsamatest kevad- ja

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

29

sügisrände koondumispaikadest. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Suur- laukhani

Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Suur-laukhani Eestis ei pesitse. Rändel peatuvad suur-laukhaned märgala- põllud kompleksmaastikus, toitudes päeval põldudel ja looduslikel rohumaadel ning keskpäeval puhates ja ööbides märgalal (järv, merelaht, laugastik või üleujutatud lammi- ja poldrialad). Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on hanede toitumisalad Võrtsjärve äärsed poldrid (Tarvastu, Valguta ja Tamme polder). Hanede puhkeala kevadrändel on Võrtsjärve keskosa kuni Tondisaareni.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7 jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest (Tarvastu, Valguta ja Tamme polder). Samas MLA kohane Võrtsjärve peatuspaikadega seotud tsoon 3 ala (väiksema intensiivusega siirdekoridor) kattub TU1 idaosaga. Alal läbiviidud linnustiku uuringud näitavad et kevadisel ja sügisesel perioodil hanede liikumist üle potentsiaalselt sobilike alade esineb, tegu on arvestatava rändeteega. Seos Võrtsjärvega on ebaselge, aga võimalik. Ebasoodne mõju võib esineda. Vajalik on leevendavate meetmete rakendamine.

Rabahani Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Rabahani Eestis ei pesitse, kuid on arvukas läbirändaja. Rändel peatuvad haned märgala-põllud kompleksmaastikus, toitudes varahommikul põldudel ja looduslikel rohumaadel. Puhke- ja ööbimisaladeks on väga erinevad märgalad (järv, merelaht, laugastik, turbaväljad, üleujutatud lammi- ja poldrialad). Võrreldes suur-laukhanega, toituvad rabahaned enam haritaval maal ja vähem looduslikel rohumaadel. Võrtsjärve kaitsekorralduskava kohaselt on hanede toitumisalad Võrtsjärve äärsed poldrid (Tarvastu, Valguta ja Tamme polder). Hanede puhkeala kevadrändel on Võrtsjärve keskosa kuni Tondisaareni.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7 jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest (Tarvastu, Valguta ja Tamme polder). Samas MLA kohane Võrtsjärve peatuspaikadega seotud tsoon 3 ala (väiksema intensiivusega siirdekoridor) kattub TU1 idaosaga. Alal läbiviidud linnustiku uuringud näitavad et kevadisel ja sügisesel perioodil hanede liikumist üle potentsiaalselt sobilike alade esineb, tegu on arvestatava rändeteega. Seos Võrtsjärvega on ebaselge, aga võimalik. Ebasoodne mõju võib esineda. Vajalik on leevendavate meetmete rakendamine.

Punapea- vart

Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Punapea-vart on Eestis rändlind ja vähearvukas pesitseja. Rände ajal eelistab vabaveelaikudega vahelduvaid roostikke.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Tuttvart Elupaik ei ole EELISes registreeritud

Tuttvart tegutseb meresaartel ja rannikul, suurte ja väikeste järvede ääres, jõekoolmetel, kalatiikidel ja rabalaugastel. Harilikult pesitsevad tihedate kogumikena, sageli naerukajakate koloonias, sest nii on röövluse oht väiksem.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Hüüp (II) Elupaik KLO9117394

Hüüp elab suurte roostikega veekogudel, eriti roostikuga järve- või merelahtedel. Hüüpi kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve hoiuala Valga ja Viljandi osas.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

30

Valgepõsk -lagle (III)

Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Eestis tavaline läbirändaja, pesitseb valdavalt väikestel saartel. Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Ebasoodne mõju on välistatud.

Sõtkas Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Sõtkas on Eestis arvukas läbirändaja ja talvituja ning ka järjest arvukam haudelind. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on Võrtsjärve lõunaosa sügisrändel neile oluline koondumiskoht.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7 jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Mustviire s (III)

Elupaik KLO9120857

Mustviires pesitseb veekogude madalates servaosades või veekogude ääres üleujutatavatel aladel mudapõndakutel või ujuval taimestikul.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Must- toonekurg (I)

Võrtsjärve linnualal kaitstakse must- toonekurge Kiviaru püsielupaigas (KLO3000521) ja Kärma püsielupaigas (KLO3000924).

Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Must-toonekure põhitoiduks on väiksemad kalad ja kahepaiksed. Toitu otsib lind põhiliselt madalatest varjulistest voolu- või seisuveekogudest. Pesapaigad asuvad suurtes metsamassiivides, mis jäävad inimasustusest kaugele. Liik on väga tundlik häirimise suhtes. Võrtsjärve linnualal kaitstakse must-toonekurge Kiviaru must-toonekure püsielupaigas (KLO3000521) ja Kärma must-toonekure püsielupaigas (KLO3000924).

Potentsiaalsete alade esmasel määramisel on arvestatud must- toonekure kõigi teadaolevate elupaikade 3 km puhvriga. Potentsiaalsed tuulepargialad jäävad linnualal asuvatest must-toonekure elupaikadest rohkem kui 14 km kaugusele. Tegu on nn tsoon 3 kaugusega ehk antud liigi suhtes tähelepanu vajava alaga MLA kohaselt. Seega on tagatud piisav vahemaa liigile ebasoodsa mõju vältimiseks. Ebasoodne mõju on välistatud.

Roo- loorkull (III)

Elupaik KLO9131625

Roo-loorkull on Eestis väiksearvuline, aga üldlevinud haudelind, kes pesitseb roostikes. Saagijahil võib neid näha ka põldudel, luhtadel, rannakarjamaadel. Arvukamalt võib roo-loorkulle vaadelda Võrtsjärve kaldaaladel.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Ebasoodne mõju on välistatud.

Rukkirääk (III)

Püsirohumaad Võrtsjärve kaldaaladel

Rukkirääk on avamaastiku liik, veetes suurema osa oma elust maapinnal kõrges taimestikus viljapõldudel, niisketel niitudel, luhtadel ja raiesmikel. Võrtsjärve linnualal kaitstakse rukkiräägu elupaiku Võrtsjärve hoiuala Tartu maakonna osas.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Ebasoodne mõju on välistatud.

Väikeluik (II)

Rändepeatuspai k KLO9131633

Väikeluik esineb Eestis ainult läbirändel ja ei pesitse siin. Rändel eelistab madalaveelisi järvi ja merelahti, kus on palju toitu. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on Võrtsjärve piirkonnas väikeluige peatuskohtadeks poldrid ja põllud, kus nad toituda saavad. Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava kohaselt toimub

Peamiseks ohuks on kokkupõrkeoht ööbimisalade ja toitumisalade vahelistel lendudel. Lisaks kokkupõrgetele tuleb arvestada, et tehiskonstruktsioonid võivad põhjustada ka toitumispaikade hülgamist ning barjääriefekti lindude lennukoridorides.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

31

väikeluige ränne tundrast lõuna suunas pikki Põhja-Jäämere rannikut Valgele merele, sealt edasi Soome lahele ning Peipsi järvele. Üks osa linde liigub Läänemerele, teine osa järgib juhtjoonena Peipsi järve. Kevadine ränne järgib Eestit ületades sama joont. Kevadel Eestis talletatud varurasvad määravad suures osas ära väikeluige populatsiooni seisundi ja pesitsusedukuse.

Kuigi kokkupõrkeid elektrituulikutega Eestis veel täheldatud pole, on väike- ja laululuikede talvitusaladel see arvestatav oht, kuna luikede rändekõrgus on sama, mis turbiinidel ning suurte lindudena on luikede manööverdamisvõimalused piiratud (Väikeluige kaitse tegevuskava, 2018).

Tehiskonstruktsioonidest avalduvate mõjude puhul on väga oluline ohu ennetamine juba võimalike ohustavate rajatiste planeerimise faasis. Uute õhuliinide, tuuleparkide vms tehiskonstruktsioonide rajamisel on oluline käsitleda väikeluikede rändeaegset koondumispaika funktsionaalse tervikuna, mille tõhusa toimimise tagavad tingimused kogumi sõlmpunktides – ööbimisaladel ja toitumispaikades ning samaväärselt nende vahel olevates liikumiskoridorides.

Kuna alad jäävad Võrtsjärvest rohkem kui 1 km kaugusele ning kattuvusi siirdekoridoridega (mis on kajastuvad EOÜ ja Kotkaklubi töös tsoon 2 ja 3 kaardikihis), ei ole, siis võib järeldada, et ebasoodne mõju on välistatud. Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7 jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude tähtsamatest koondumispaikadest kevad- ning sügisrändel.

Lauk Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Lauk on Eestis tavaline haudelind, kes pesitseb taimestikurikastel järvedel ja madalatel siselahtedel, samuti jõgede ja tiikide roostikes.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Merikotka s (I)

Elupaigad KLO9127570

KLO9127573

Merikotkas on levinud kõikjal Eestis rannikualadel ja suurte siseveekogude ja jõgede lähedal. Merikotkas pesitseb vanades metsades, kus pesametsa keskmine vanus on lehtmetsades 90 aastat ja okasmetsades 120-130 aastat. Pesa ehitab lind meelsamini männikutesse ja pesapuuna eelistabki peamiselt mändi ja haaba. Merikotkal puuduvad peaaegu looduslikud vaenlased ning seetõttu võib eeldada, et liigi elupaigavalik lähtub toitumistingimustest ja liigisisesest konkurentsist. Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskavas on kirjas, et tuuleparke ega üksikuid suuri tuulikuid ei tohi rajada kotkaste pesadele lähemale kui 2 km, et vältida kotkaste tuulikutes hukkumist, ja olulistele toitumisaladele lähemale kui 1 km (rannikud, märgalad, järved). Pesade ja toitumisalade vahelistele põhilistele lennukoridoridele ei tohi samuti tuulikuid ehitada. MLA näeb merikotka pesadele I tsooni puhvriks pesadest 2 km.

Vastavalt liigi kaitse tegevuskavale ning üle-eestilisele MLAle on vaja ebasoodsa mõju välistamiseks arvestada pesa 2 km puhvriga. Antud juhul on kõigist linnualale jäävatest elupaikadest vastav kaugus tagatud. Ebasoodne mõju on välistatud.

Tõmmuka jakas (II)

Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Tõmmukajakas on avamereliste väikesaarte haruldane haudelind. Rändeperioodil võib kohata üksikuid linde kõikjal merel, aga ka sisemaal. Tõmmukajakat kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi maakonna osas.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

32

Naerukaja kas

Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Naerukajakas eelistab pesitseda koloniaalselt, asustades meelsasti meresaari ja rannikuroostikke. Samas võib neid pesitsemas leida ka siseveekogudel (rabajärved või poldritel). Pesa ehitatakse veekogu kaldale. Naerukajakat kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi maakonna osas.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Sinirind Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Sinirind on lind värvuliste seltsist ning tema alamliik luha-sinirind on Eestis luhapajustikes ja vanades turbaaukudes haruldane haudelind. Üksikuid paare on varasematel aastatel pesitsemas leitud näiteks Aardla poldril (Ropka–Ihaste luhal).

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Väikekosk el (II)

Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Väikekoskel on Eestis väikesearvuline läbirändaja. Võrtsjärv on üks parimatest rändepeatuspaikadest. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on Võrtsjärve lõunaosa sügisrändel neile oluline koondumiskoht.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7 jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude tähtsamatest koondumispaikadest kevad- ning sügisrändel. Ebasoodne mõju on välistatud.

Jääkoskel Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Jääkoskel on levinud lisaks Lääne-Eesti saartele ja Eesti põhjarannikule ka Võrtsjärvel ja mujalgi Lõuna-Eesti veekogudel. Jääkoskel tegutseb peamiselt avaveel. Pesa teeb jääkoskel igasugustesse õõnsustesse, kõige sagedamini puuõõnsustesse. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on Võrtsjärve lõunaosa sügisrändel neile oluline koondumiskoht.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7 jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude tähtsamatest koondumispaikadest kevad- ning sügisrändel. Ebasoodne mõju on välistatud.

Kalakotka s (I)

KLO3000377 Kalakotkas toitub kaladest ja peab jahti suurematel jõgedel, järvedel ja merelahtedel. Heale toitumispaigale lendamiseks on saagiretked kuni 25 km pikkused. Reeglina kasutatakse siiski kalastuskohti 10 km raadiuses pesast. Kalakotka pesapaigaks on Eestis üldjuhul raba- ja metsamaastik, kus pesalt avaneb vaade ümbritsevale mitme kilomeetri ulatuses. Võrtsjärve linnualal kaitstakse kalakotkast Jõeküla kalakotka püsielupaigas (KLO3000377).

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Ebasoodne mõju on välistatud.

Tutkas (I) Elupaik ei ole EELISes registreeritud

Tutkas on Eestis eelkõige niiskete heinamaade lind, kes asustab meelsasti luhtasid ja madalsoid. Vähemal määral esineb neid ka karjamaadel, kus on laiu mätastunud ja kulustunud alasid. Pesa läheduses on enamasti vähese hõreda taimestikuga vesiseid alasid, kus linnud ja hiljem nende pojad toituda saavad. Liiki kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi ja Valga maakonna osas.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

33

Tuttpütt Elupaik ei ole EELISes registreeritud

Tuttpütt on Eestis tavaline haudelind, kes asustab järvi ja lahtesid ning pesitseb ka meresaarte kaldavööndis. Järvedest eelistab suuremaid keskmise toitainete- ja taimestikurikkusega keset kultuurmaastikku olevaid järvi.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Väikehuik (II)

KLO9131635 Väikehuik on Eestis haruldane haudelind. Tema elupaigaks on madalad merelahed ja poldrid.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Täpikhuik Elupaik ei ole EELISes registreeritud

Täpikhuik elab madalaveelistel märgaladel, kus on mudast madalalt üle ujutatud pinnast ning tihedat poolveelist taimkatet, samuti puid. Eestis eelistab ta pesitseda tihedas tarnastikus või roostikus mererannikul ja siseveekogude kallastel paiknevates roostikes, luhtadel, madal- ja siirdesoodes ning poldritel. Harvem kohatakse liiki rannaniitudel ja muudel niisketel rohumaadel. Liiki kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi ja Valga maakonna osas.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Jõgitiir (III)

KLO9131627 Jõgitiir ehitab pesa saartele või jõe või järve kaldale lopsakama taimestiku varju, ära ei põlga ta ka puude ja põõsastega asustatud kohti. Elatakse suurtes kolooniates.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Mudatilde r

Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Mudatilder on Eestis tavaline haudelind. Tema elupaigaks on sood ja rabad, aga rändel ka järvede mudased kaldad, üleujutatud luhad ja heinamaad. Liiki kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi osas.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Kiivitaja Elupaik ei ole EELISes registreeritud.

Kiivitaja on avamaastiku liik, kes pesitseb nii soodes, rabades, põllumajandusmaastikul, heina- ja karjamaadel, rannaniitudel kui ka saartel. Teda kohtab pesitsejana peaaegu kõikjal, välja arvatud suurtes metsamassiivides. Kiivitajat kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi maakonna osas.

Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala TU1 asub linnualast u 7,3 km kaugusel ja teised veelgi kaugemal. MLA kohaseid liigiga seotud tsoneeringu alasid potentsiaalselt sobilike aladeni ei ulatu. Tagatud on suurjärvedega soovitatav 1 km puhver. Ebasoodne mõju on välistatud.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

34

4.1.1.2.3 Mõju Natura alade terviklikkusele

Tabel 5. Natura alade terviklikkuse kontroll-küsimustik.

Sauniku loodusala

Kas projekt või kava võib:

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Ei

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Jah (TU1 osa mis jääb lähemale kui 250 m kaitseväärtustest)

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Ei

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Jah (TU1 osa mis jääb lähemale kui 250 m kaitseväärtustest)

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Jah (TU1 osa mis jääb lähemale kui 250 m kaitseväärtustest)

Võrtsjärve linnuala

Kas projekt või kava võib:

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?

Ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

Jah (eeskätt TU1 puhul ei saa välistada rändeaegse liikumise häiringuid ja suremust kokkupõrgetes)

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?

Ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? Ei

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

Ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

Jah (eeskätt TU1 puhul ei saa välistada rändeaegse liikumise häiringuid ja suremust kokkupõrgetes)

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Jah (eeskätt TU1 puhul ei saa välistada rändeaegse liikumise häiringuid ja suremust kokkupõrgetes)

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

Ei

4.1.1.2.4 Kumulatiivsed mõjud teiste planeeringutega

Valga valla eriplaneeringu ala potentsiaalses mõjupiirkonnas puuduvad olemasolevad tuulepargid. Samuti ei kavandata Valga valla üldplaneeringuga täiendavaid tuuleparke.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

35

Potentsiaalsetest tuulepargi aladest 15 km raadiusesse võidakse teisi tuuleparke kavandada Tõrva valla tuulepargi eriplaneeringuga. Käesolevaks ajaks on valminud Tõrva valla tuulepargi eriplaneeringu eelnõu, mis näeb ette tuulepargi kavandamist u 20 km kaugusele Valga valla eriplaneeringus käsitletavatest potentsiaalselt sobilikest aladest. Arvestades suurt vahemaad, siis olulist mõjude kumuleerumist ei ole oodata ühegi Natura ala suhtes.

Tõrva vallas on algatatud ka teine tuuleparkide eriplaneering, mille osas puudub info, et kumulatiivset mõju hinnata. Kuna tegu on ajaliselt tunduvalt hilisema planeeringuga, siis tuleb vajadusel mõjude kumuleerumist hinnata antud planeeringu KSH käigus.

4.1.1.2.5 Leevendavate meetmete kavandamine ning tingimused

KOV EP esimest etappi on üldjuhul asjakohane käsitleda kõrgema taseme strateegilise planeerimisdokumendina ja ühtlasi „kavana“ loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses. Euroopa Komisjon on juhises „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019/C 33/01) ptk-s 4.6.1 selgitanud, et Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia enne kava heakskiitmist. Sama juhise ptk-s 4.7.3 on Euroopa Komisjon omakorda märkinud, et „Heakskiitmisotsuse võib teha ainult pärast seda, kui nad on veendunud, et kava või projekt ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju.“ Muu hulgas võivad vastava mõju ära hoida leevendusmeetmed (juhise ptk 4.6.6). Natura asjakohasel hindamisel ei pea strateegilise planeerimisdokumendi tasandil minema üksikasjalikumaks või kasutama rohkem ressursse, kui on Natura alade kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalik ning oleks kohatu ja teostamatu hinnata mõju detailsusastmes, mida tavaliselt nõuab projekti tasandi asjakohane hindamine. Järelikult kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ise määrab Natura asjakohase hindamise võimaliku ulatuse ehk tuleb arvestada strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastet. Kui strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele mõjudele, nt ehituse- ja kasutuse etappi (mahu, koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, mille abil välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või loatasandile iga kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi suunise osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

Asukoha eelvaliku etapis peab tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu täpsusastet silmas pidades on olemasoleva info põhjal võimalik valitud asukohta kavandatavat tegevust realiseerida nii, et ebasoodne mõju Natura aladele ja kaitse-eesmärkidele on välistatud. Lõplik veendumus, et planeeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse- eesmärkidele välistatud, peab selguma planeeringu kehtestamise ajaks. See tähendab ühtlasi, et juhul kui soovitakse asukohavaliku järgselt edasi minna projekteerimistingimuste menetlusega, siis tuleb ebasoodsad mõjud Natura aladele välistada asukohavaliku KSH aruande Natura hindamises.

Antud juhul on vajalik välistamaks olulist ebasoodsat mõju kavandatavale linnualale rakendada leevendavaid meetmeid. Meetmed on esitatud Tabel 6.

Tabel 6. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus.

Meede/tingimus Tõhusus

Potentsiaalselt sobilikule alale TU1 tuulepargi kavandamisel ebasoodsa mõju välistamiseks Sauniku loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb:

− välistada tuulepargi ja sellega seonduva taristu rajamine loodusalale jäävast kaitse-eesmärgiks olevatest siirde- ja õõtsiksoo (7140) elupaigatüübi eraldistest ja soohiilaka ning kollane kiviriku kasvukohtadest 250m ulatuses (va vajadusel olemasoleva tee rekonstrueerimine). Sellega tagatakse

Tõhus

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

36

Meede/tingimus Tõhusus

kasvukoha/elupaigatüübi eraldise säilimine ning võimaliku veerežiimi muutuse välistamine.

− tuulepargi edasisel kavandamisel uute kuivendussüsteemide rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb ehitusprojektide koostamisel tagada, et kuivendussüsteemi kuivendav mõju ei ulatuks loodusalale. Ehitusaegse vee ärajuhtimise ja ala kuivenduse projekt koos leevendavate meetmetega tuleb koostada vastavat pädevust ja kogemust omava projekteerijapoolt.

− tuulikute vundamendisüvendite ehitusaega tuleb hoida minimaalsena välistamaks pikaajalist veetaseme alandust ümbritsevatel aladel. Vundamentide ehitusprojektide koostamisel hinnata alanduslehtri ulatust. Juhul kui loodusala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste esinemisalal võib veealandus olla rohkem kui 0.5m, siis tuleb kasutusele võtta ehituslikud meetmed olulise veealanduse vältimiseks loodusala elupaigatüüpide esinemisalal. Sobiliku ehitusliku meetme valib projekteerija. Veealandust ümbritsevatel aladel vältiv ehituslik meede võib olla nt vundamendisüvendis sulundseinte kasutamine.

Linnustiku uuringuga on tuvastatud võrdlemisi aktiivne hanede rändeaegne liikumine kõigil potentsiaalselt sobilikel aladel. Otsene seos Võrtsjärve linnualaga ei ole kinnitatud, kuid tõenäoliselt see võib esineda. MLA kohaselt ulatub Võrtsjärvega seotud suur-laukhanede tsoon 3 ala TU1 alale. Alal läbiviidud linnustiku uuring (vt ka ptk 4.1.1.3) näitas kõrget hanede rändeaktiivsust kõigil aladel. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleb tuulepargi kavandamisel:

− rände perioodil kasutada tuulikute seiskamist lindude kõrge aktiivsusega rände perioodil ajaliselt või vastava juhtimissüsteemi abil kõigil asukohavaliku aladel. Läbiviidud punktvaatluste alusel on antud piirkonnas ränne aktiivseim sügisel 01.-20. oktoober ja kevadperioodil 15. märts kuni 15. mai. Teadusuuringud on näidanud selliste meetmete tõhusust kokkupõrgete vältimisel ja seega ka lindude hukkumise vältimisel26. Perioodi pikkust ja rakendamise vajadust võib täpsustada järelseire alusel.

Tõhus

4.1.1.3 Natura-hindamise tulemused ja järeldus

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel on arvesse võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist, et tagada alade ja nende kaitse-eesmärkide soodne seisund. Natura 2000 alad koos esmaste puhvritega välistati esmasel kaardianalüüsil potentsiaalselt sobilike aladena. Täiendaval analüüsil leiti, et rakendades Sauniku loodusala ümber täiendavat kaitsepuhvrit ja rakendades rände perioodil tuulikute ajalist või vastava juhtimissüsteemi abil peatamis, siis on olemasoleva teabe alusel välistatud oluline negatiivne mõju kõigi Natura linnu- ja loodusalade suhtes.

Planeeringu koostamise raames väljatöötatud tuulepargi lahenduse korral on oluline ebasoodne mõju Natura linnu- ja loodusalade terviklikkuse ja kaitse -eesmärkide suhtes välistatud. Lahendus arvestab Tabel 6 esitatud leevendavaid meetmeid.

26 IFC (International Finance Copertion), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development, KfW Group 2023. Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Good Practice Handbook and Decision Support Tool. https://www.ifc.org/en/insights- reports/2023/bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-energy-facilities

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

37

4.1.2 Mõju taimestikule

Tuulepargi puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses).

Otsese mõjuala ulatus piirneb sealjuures tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri reaalse ehitusaluse pinnaga. Raadamist (metsaga kaetud alal) ja pinnasetöid teostatakse tuulikute montaažialadel, ehitustehnika poolt kasutatavatelt aladelt, uute ühendusteede koridoride alustelt aladelt ja tuulepargiga kaasnevate maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m kaitsevööd27.

Raadamist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamist ei ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb oluliselt kõrgemale kui metsa kõrgus.

Suurimaks taimestiku eemaldamist põhjustavaks tegevuseks on tuulepargi teede rajamine. Teede ehitisealuse pinna suurus sõltub suuresti alal olemasolevatest teedest ja nende kasutamise võimalustest ning tuulikute kavandatavast paiknemisest. Tuulepargi asukoha eelvaliku etapis on teede pindala hindamine seotud ebamäärasusega, sest määratakse teede indikatiivsed asukohad, mis võivad projekteerimisel täpsustuda.

Taimestiku eemaldamise vajadus sõltub väga palju tuulepargi täpsest paigutusest. Ligikaudu võib hinnata, et otseselt tuuliku ehitusaladega seotud pindala on u 1 ha ja sellele lisandub 1–2 ha teede ja trassidega seotud ehitusalade näol.

Kaudsemalt võib tuulepargi rajamine avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist ja ehitustegevuse iseloomust. Kuivade koosluste puhul võib mõju ulatus olla mõni meeter ehitusaladest. Märgalade puhul võib mõju ulatuda mõnesaja meetrini ehitusaladest.

Tuulepargi kasutusaegse mõju kohta taimestikule on teaduskirjanduses andmeid vähe. Teadusuuringutes on täheldatud võimalikke taimestiku omaduste muutust seoses tuulepargi põhjustatavate mikroklimaatiliste muutustega28. Olulist kasutusaegset mõju taimestikule tuuleparkide puhul senini tuvastatud ei ole.

4.1.2.1 Hindamise metoodika

Mõju taimestikule hinnati eriplaneeringu alal kaardistatud potentsiaalselt sobilikel aladel. Selleks analüüsiti olemasolevaid andmeid kaitsealuste taimeliikide, metsa vääriselupaikade, loodusdirektiivi elupaikade ja heas seisundis ökosüsteemide esinemisalade kohta Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (edaspidi EELIS ) andmebaasis ja Keskkonnaagentuur ELME kaardikihtide kataloogis (2021). Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad ja potentsiaalsed kõrgema taimestikulise väärtusega koosluseosad, mille vältimisel ehitusalana on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju taimestikule. Välistades potentsiaalselt kõrgema väärtusega koosluseosad tuulepargi asukohana väheneb oluliselt ka tõenäosus kõrge väärtusega taimekoosluste leidmiseks täiendavate uuringutega.

Potentsiaalselt sobilik ala 1 ja potentsiaalselt sobiliku ala 3 põhjaosa kattuvad nn riigi potentsiaalsete tuuleenergia eelisarendusaladega, kus on Keskkonnaagentuuri poolt tellitud loodusuuringud. Taimestiku osas on valminud käesoleva KSH aruande koostamise ajaks taimestiku uuringud

27 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 3. 28 Diffendorfer et al. 2022. Wind turbine wakes can impact down-wind vegetation greenness. DOI 10.1088/1748 9326/ac8da9.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

38

niiduelupaikade 29 , sooelupaikade 30 ja loodusdirektiivi metsaelupaikade 31 osas. KSH aruandes on vastavaid uuringutulemusi kasutatud.

Riigi uuringualadega mittekattuvatel aladel viidi KSH raames läbi taimestiku uuring paralleelselt planeeringu koostamisega st peale esmase eskiislahenduse koostamist. Uuring teostatakse tuulikute potentsiaalsete asukohtade ning võimalikele ligipääsuteede/platside asukohtadele ehk potentsiaalselt ehitustegevusest puudutatud alal ja vähemalt 50 m raadiusesse jäävatele aladele. Taimestiku uuringu käigus kaardistati kaitsealuste soontaime-, seene- ja samblaliikide leiukohad. Kaitsealuse liigi esinemisel määrati liigi arvukus alal ja kaardistatakse leiukoht. Lisaks kaardistatakse alal kõrge ökoloogilise väärtusega kooslused – metsa vääriselupaikade tunnustele potentsiaalselt vastavad alad ja kõrgema esinduslikkusega (A ja B) loodusdirektiivi elupaigatüüpidele vastavad kooslused. Uuring viiakse läbi juhul, kui ehitusalasid kavandatakse potentsiaalselt kõrge bioloogilise mitmekesisusega aladel, mille osas samas taimestiku andmed on ebapiisavad. Kõrge bioloogilise mitmekesisusega aladena käsitletakse potentsiaalseid ja teadaolevaid loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisalasid (metsa puhul vanemaid kui 60 a metsaeraldisi), poollooduslikke koosluseid ja märgalasid. Taimestiku inventuuri välitööd toimusid 20., 21. ja 25.juulil ning 5.augustil 2024. Välitööd teostasid Eliisa Pass , Margit Turb ja Liisi Peets. Inventuuril kasutati GPS-seadet, et salvestada nii läbitud teekond kui ka oluliste objektide punktid ning kaitset väärivad piirkonnad. Inventuurialal liiguti mööda transekte, mis jäid nooremates metsades (alla 60 aastased metsad) puhverala keskele. Kõrgema väärtusega kooslustes (st üle 60 aastastes metsades) inventeeriti põhjalikumalt. Tähelepanelikumalt keskenduti potentsiaalsetele käpaliste leiukohtadele.

4.1.2.2 Kaitsealused taimeliigid

Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud kolme kategooriasse. I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus kasvukohtadega, suures hävimisohus olevad liigid, mille edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes kasvukohtades ning mille arvukus langeb ning levila aheneb. III kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega on esitatud Tabel 7-s.

Tabel 7. Kaitsealuste taimeliikide leiukohtade kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega. Alus: EELIS 16.09.2024. Potentsiaalselt sobilike puhul on helerohelisel taustal kuvatud Keskkonnaagentuuri tellitud riigi tuulealade uuringu käigus kaardistatud kaitsealuste liikide leiukohad ja läbiviidud kaitsealuste taimede inventuuri tulemid.

Kood Nimi eesti k Nimi lad k Kaitse- kategooria

Alaga kattuv pindala (ha) ja lisainfo või arv

Potentsiaalselt sobilik ala 1

KLO9349171 KAUR 3050

vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III 0,31 ha (vaatlus 10.07.2023. a, 35 taime isendit), soostunud mets,

seisund hea

KLO9349320 KAUR 3520

kahelehine käokeel Platanthera bifolia III 0,03 ha (vaatlus 10.07.2023. a, üks

taime isend), soostunud mets, seisund hea

29 Pärandkoosluste Kaitse Ühing. 2023. Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad). LÕPPARUANNE. 30 Eestimaa Looduse Fond. 2023. Sooelupaikade ja -taimeliikide uuring tuuleenergeetika võimalikel arendusaladel. Riigihanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile" osa 3 Leping nr. 4–5/23/3. 31 Consultare OÜ. 2023. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur Valga-Tõrva uuringualal. Riigihanke „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks (Keskkonnaagentuur)“ osa 14 raames.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

39

Kood Nimi eesti k Nimi lad k Kaitse- kategooria

Alaga kattuv pindala (ha) ja lisainfo või arv

KLO9349321 KAUR 3521

kahelehine käokeel Platanthera bifolia III 0,03 ha (vaatlus 10.07.2023. a, kaks

taime isendit), soostunud mets, seisund rahuldav

KLO9349165 KAUR 3001

balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica III 0,04 ha (vaatlus 10.07.2023. a, 13

taime isendit), niidutaimede-rohke metsasiht, seisund rahuldav

KLO9349172 KAUR 3049

vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III 0,13 ha (vaatlus 10.07.2023. a, 60 taime isendit), soostunud mets,

seisund hea

KLO9349323 KAUR 3538

rohekas käokeel Platanthera chlorantha

III 0,03 ha (vaatlus 10.07.2023. a, viis

taime isendit), noor segamets, seisund rahuldav

KLO9403015 sulgjas õhik Neckera pennata III 1,12 ha (vaatlus 26.03.2020. a,

ohtrus 2 (VEP skaala 1–3))

KLO9349390 kahkjaspunane sõrmkäpp

Dactylorhiza incarnata

III 0,40 ha (vaatlus 20.06.2023. a,

esineb üksikuid taimi)

KLO9349389 kahkjaspunane sõrmkäpp

Dactylorhiza incarnata

III 0,03 ha (vaatlus 20.06.2023. a, üks

taime isend, areaal 10 m)

KLO9349391 kahkjaspunane sõrmkäpp

Dactylorhiza incarnata

III 0,56 ha (vaatlus 20.06.2023. a, üks

taime isend)

KLO9349392 suur käopõll Listera ovata III 0,56 ha (vaatlus 20.06.2023. a, üks

taime isend)

KLO9349393 soo-neiuvaip Epipactis palustris III 0,56 ha (vaatlus 20.06.2023. a,,

vähearvukas)

Potentsiaalselt sobilik ala 3

KLO9345850 roomav öövilge Goodyera repens III 3,31 ha (vaatlus 26.07.2019. a,

kaheksa taime isendit)

KLO9402079 sulgjas õhik Neckera pennata III 3,31 ha (vaatlus 26.07.2019. a, 15

taime isendit)

KLO9402084 Wulfi turbasammal Sphagnum wulfianum

III 3,31 ha (vaatlus 26.07.2019. a,

kolm taime isendit)

KLO9402068 Helleri ebatähtlehik Crossocalyx hellerianus

III 3,31 ha (vaatlus 26.07.2019. a,

kaheksa taime isendit)

KLO9349377 kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata

III 0,56 ha (vaatlus 05.07.2023,

vähearvukas)

Analüüsist ilmnes, et ainult potentsiaalselt sobilikele aladele 1 ja 3 jääb III kaitsekategooria taimeliikide leiukohti. Teiste alade puhul kattuvus registreeritud kaitsealuste taimeliikide leiukohtadega puudub. Ka väljatöötatud planeeringulahenduse alusel TU2, 3 ja 4 aladel välitöödel kontrollitud tuulikute ja teede asukohtades täiendavaid kaitsealuste taimeliikide leiukohti ei tuvastatud.

Väljatöötatud esialgse planeeringulahenduse (mis koosnes 27 tuulikust ja nendevahelistest teedest) võimalike ehitusalade ja nende vahetusse lähedusse jäävatel aladel läbiviidud taimestiku invnetuuri käigus leiti kaitstavatest liikidest enim kahelehise käokeele leiukohti 18, roomava öövilke leiukohti 4, suure käopõllu leiukohti 2, laialehise neiuvaiba leiukohti 5, karukolla leiukohti 3, pruunika pesajuure leiukohti 1. Lisaks kaardistati 8 kännukatiku leiukohta ja haruldasematest liikidest lillatümaku, punapooriku, suursarviku ja rohelise varjusambliku leiukohti 1. Välitöödel kaardistati 33 III kategooria taimeliigi leiukohta ja 1 kõrge esinduslikkusega metsaelupaigatüüp. Tuvastatud kaitsealused taimeliigid on nii Eestis kui ka piirkonnas laialdaselt levinud. Lisaks olid paljud kaitstavate liikide leiukohad noortes või keskealistes majandusmetsades ja seetõttu need leiukohad ei pruugi jääda kestlikkeks.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

40

4.1.2.3 Metsakooslused, sh vääriselupaigad

Kõigi nelja potentsiaalselt sobiliku ala puhul on valdavalt tegu metsamaadega. Tuulepargi rajamine eeldab tuulikute ehitusaladelt ja tuulepargiga seotud infrastruktuuri alustelt aladelt metsa raadamist32.

Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus metsamaaga, märgalaga, lageda alaga ja haritava maaga on esitatud Tabel 8-s. Maakasutuslikult väiksema keskkonnamõjuga pidavaks võib pidada tuulepargi rajamist haritavale maale ning lagedatele aladele. Märgalade ja metsade puhul on tuulepargi rajamisega kaasnev muutus keskkonnatingimustes suurem ja seega ka reeglina keskkonnamõjud suuremad.

Tabel 8. Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus metsamaaga, märgalaga, lageda alaga ja haritava maaga (ETAK andmed seisuga 17.09.2024. a).

Ala nr Ala pindala, ha

Metsamaa pindala, ha (% kogu alast)

Märgala pindala, ha (% kogu alast)

Lageda ala pindala, ha (% kogu alast)

Haritava maa pindala, ha (% kogu alast)

1 442,90 430,61 (97%) 9,25 (2%) 2,99 (1%) 0 (0%)

2 128,33 126,33 (98%) 0,18 (0%) 1,45 (1%) 0,26 (0%)

3 301,91 298,20 (99%) 2,23 (1%) 1,25 (0%) 0,12 (0%)

4 400,84 384,73 (96%) 0,20 (0%) 11,91 (3%) 1,39 (0%)

Lisaks metsa pindala vähenemisele on keskkonnamõju olulisuse hindamisel oluline ka mõjutatavate metsakoosluste ökoloogiline väärtus. Metsa ökoloogiliselt väga väärtuslikud osad määratakse metsa vääriselupaikadeks. Metsaseaduse kohaselt on metsa vääriselupaik (VEP) ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Alade kattuvus vääriselupaikadega on esitatud Tabel 9-s.

Tabel 9. Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus vääriselupaikadega. Alus: EELIS 17.09.2024.

VEP kood VEP tüüp Alaga kattuv pindala, ha

Potentsiaalselt sobilik ala 1

VEP127077 Märgalade männikud ja kaasikud 5,95

VEP127074 Haavikud 1,02

VEP208500 Teised lehtmetsad 1,12

VEP210405 Teised lehtmetsad 0,79

VEP150006 Märgalade männikud ja kaasikud 0,85

Vääriselupaikade kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga 1, ha 9,73

Väärisaelupaikade kattuvuse osakaal potentsiaalselt sobiliku alaga 1, % 2,20

Potentsiaalselt sobilik ala 3

VEP127085 Männikud ja männisegametsad 3,31

VEP127144 Haavikud 1,04

VEP127143 Kuusikud ja kuusesegametsad 1,84

VEP127212 Kuusikud ja kuusesegametsad 0,94

VEP211197 Pangajärsakud 0,06

VEP205347 Teised lehtmetsad 1,81

VEP204262 Pinnakattejärsakud 1,93

VEP204263 Allika-alad 1,56

VEP204264 Männikud ja männisegametsad 0,50

32 Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

41

VEP kood VEP tüüp Alaga kattuv pindala, ha

Vääriselupaikade kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga 3, ha 12,99

Väärisaelupaikade kattuvuse osakaal potentsiaalselt sobiliku alaga 3, % 4,30

Potentsiaalselt sobilik ala 4

VEP127151 Märgalade männikud ja kaasikud 0,89

VEP204543 Männikud ja männisegametsad 2,42

VEP206741 Haavikud 3,04

Vääriselupaikade kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU4, ha 6,35

Väärisaelupaikade kattuvuse osakaal potentsiaalselt sobiliku alaga TU4, % 1,58

Potentsiaalselt sobilikest aladest 1, 3 ja 4 kattuvad osaliselt vääriselupaikadega. Arvestades vääriselupaikade tähtsust bioloogilise mitmekesisuse hoidmisel, siis tuleb edasisel planeerimisel nendele aladele paigutada tuulikud ja nende jaoks rajatav hoonestus, platsid ja teed rajada nii, et need ei kattuks vääriselupaikadega. Vääriselupaikade vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. VEP alade puhul tuleb arvestada vähemalt 50 m puhvriga reaalse ehitusala (st tiivik võib ulatuda lähemale) ja VEP vahel (v.a kui juba olemasolevad tingimused nt ehitusala ja VEP vaheline olemasolev kuivendussüsteem, välistavad ehitustegevuse täiendava mõju kandumise VEP alale). Turvasmuldadel paikneva metsa vääriselupaiga puhul rakendada veerežiimi muutvate rajatiste puhul kas 250 m kauguspuhvrit või ehituslikke meetmeid veerežiimi muutuse vältimiseks.

4.1.2.4 Loodusdirektiivi elupaigad väljaspool kaitsealasid

Euroopa Liidu looduskaitsealast tegevust korraldavaks seadusandlikuks aktiks on 1992. a vastu võetud Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ehk loodusdirektiiv (LD). Loodusdirektiivi eesmärgiks on kaitsta biotoope mitte ainult kui teatud looma- ja taimeliikide elupaiku/kasvukohti, vaid kui omaette väärtust omavaid nähtusi. Elupaigad on direktiivis defineeritud kui looduslikud või poollooduslikud maismaa või veealad, mis on eristatavad teistest oma geograafiliste, abiootiliste või biootiliste omaduste poolest. Kõrge väärtusega loodusdirektiivi kohaste elupaigatüüpide esinemisalad on kaitse all Natura 2000 võrgustikku kuuluvate loodusaladena. Samas on LD kohaseid elupaiku inventeeritud ka väljaspool kaitsealuseid alasid. LD elupaikasid esineb kõigil neljal potentsiaalselt sobilikul alal (Tabel 10).

Tabel 10. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldiste kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega. Alus: EELIS 19.09.2024. Potentsiaalselt sobilike alade puhul on helerohelisel taustal kuvatud Keskkonnaagentuuri tellitud riigi tuulealade uuringu käigus kaardistatud niidu- ja sooelupaikade esinemisalad.

id Elupaiga

kood Elupaiga nimetus

Alaga kattuva osa pindala, ha

Esinduslikkus (ja muu oluline info väärtuse kohta)

Potentsiaalselt sobilik ala 1

-844842070 91D0* Siirdesoo- ja rabametsad

7,14 Esinduslikkus: B33 Struktuuri säilimine: I34

-847118887 91D0* Siirdesoo- ja rabametsad

1,40 Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II

-848734849 9010* Vanad loodusmetsad 6,39 Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II

-848166362 9080* Soostuvad ja soo-

lehtmetsad 1,69

Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II

33 Esinduslikkus: A – väga hea; B – hea; C – arvestatav; D – väheesinduslik; p – potentsiaalne elupaik. 34Struktuuri säilimine: I – väga hea; II – hea; III – keskmine.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

42

id Elupaiga

kood Elupaiga nimetus

Alaga kattuva osa pindala, ha

Esinduslikkus (ja muu oluline info väärtuse kohta)

-847279164 9080* Soostuvad ja soo-

lehtmetsad 0,78

Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: I

-868665206 91D0* Siirdesoo- ja rabametsad

4,72 Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: I

-864861293 91D0* Siirdesoo- ja rabametsad

0,85 Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: I

-865470415 91D0* Siirdesoo- ja rabametsad

1,54 Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: I

Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga 1 kokku EELIS andmete alusel

24,51

KAUR 25291 6430 Niiskuslembesed

kõrgrohustud 1,13

Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II

KAUR 25292 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud 1,40

Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II

Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga 1 kokku KAUR andmete alusel

2,53

EELIS ja KAUR alad kokku 27,02

Potentsiaalselt sobilik ala 2

540145481 9080* Soostuvad ja soo-

lehtmetsad 8,21

Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III

Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga 2 kokku 8,21

Potentsiaalselt sobilik ala 3

473345083 9010* Vanad loodusmetsad 2,68 Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: III

1296345481 6450 Lamminiidud 1,21 Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –

-1060045481 6450 Lamminiidud 0,40 Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –

-877413801 9010* Vanad loodusmetsad 2,42 Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: II

-873892932 9010* Vanad loodusmetsad 3,37 Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: I

-878086158 91D0* Siirdesoo- ja rabametsad

5,28 Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: II

Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga 3 kokku 15,36

Potentsiaalselt sobilik ala 4

-1920845083 6450 Lamminiidud 0,66 Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –

Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga 4 kokku 0,66

Ala 1 puhul on tähelepanuväärne, et see piirneb põhjast Koopesoo ehk Priipalu sooga. Tegu on ühega taastatud jääksoodest. Alal on 2021 aastal lõpetatud mahukas soo veerežiimi taastamisprojekt 35 . Arvestades taastamistegevustesse tehtud panust, siis on ülimalt oluline, et teiste tegevustega ei kahjustataks elluviidud tegevusi. Oodata on, et soo taastamistegevuste tõttu paraneb pikaajalises plaanis nii märgala kui seda ümbritsevate märgade metsaelupaigatüüpide eraldiste seisund.

Analüüsist ilmnes, et enim paikneb pindalaliselt loodusdirektiivi elupaikasid potentsiaalselt sobilikul alal 1 ning kõige vähem potentsiaalselt sobilikul alal 4 (LD elupaiga eraldis jääb potentsiaalselt sobiliku ala 4 edelaosa äärealale). Tuulepargi rajamisel tuleb vältida tuulikute ja nendega seotud platside, teede

35 https://www.rmk.ee/organisatsioon/el-fondid-1/uhtekuuluvusfond/kuivendatud-ammendatud-ja-huljatud- turbaalade-korrastamine

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

43

ja kaablite rajamist esinduslike LD elupaigatüüpide esinemisaladele. Potentsiaalselt sobilike alade puhul on kohane suurepindalalised LD elupaigatüüpide esinemisalad asukohavaliku alast välja arvata. LD elupaigatüüpide vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. Arvestada vähemalt 50 m puhvriga reaalse ehitusala (st tiivik võib ulatuda lähemale) ja A–B esinduslikkusega LD elupaigatüübi eraldise esinemisala vahel. LD heas seisundis (esinduslikkus A–B) märgala elupaigatüüpide puhul rakendada veerežiimi muutvate rajatiste puhul kas 250 m kauguspuhvrit või ehituslikke meetmeid veerežiimi muutuse vältimiseks. Puhverala ei ole vajalik rakendada kui juba olemasolevad tingimused nt ehitusala ja LD elupaigatüübi eraldise vaheline olemasolev kuivendussüsteem, välistavad ehitustegevuse täiendava mõju kandumise LD eraldise alale.

4.1.2.5 Hindamise tulemused

Potentsiaalselt sobilikul alal 1 esineb mitmeid LD elupaikasid, III kategooria kaitsealuseid taimeliike, vääriselupaikasid, 2023 ELF inventuuri märgalasid ja säilitamist vajavaid märgala kooslusi (Joonis 9). Taimestikust tulenevatel põhjustel ei ole alale tuulepargi rajamine välistatud, kuid vajalik on kõrge väärtusega taimekoosluste säilitamine. Sealjuures on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt oluline säilitada Koopesoo ja seda ümbritsevate metsakoosluste ümber piisav (soovitavalt vähemalt 250 m) puhvervöönd vältimaks kahjustamaks juba elluviidud soo taastamistegevusi ja võimaldamaks märgalakoosluse seisundi paranemist pikaajalises plaanis.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

44

Joonis 9. Potentsiaalselt sobiliku ala 1 paiknemine kõrge väärtusega taimekoosluste suhtes.

Potentsiaalse sobiliku ala 2 kattuvus teadaolevate kõrge väärtusega koosluste ja kaitsealuste taimeliikide leiukohtadega on madal. Teada on ühe metsa LD elupaigatüübi eraldise (9080 esinduslikkusega C, Joonis 10) esinemine. Osaliselt on elupaigatüübi eraldis raietega kahjustatud. Teadaolevad taimestikust tulenevad välistused potentsiaalselt sobiliku ala TU2 puhul puuduvad. Välitööde käigus leiti perspektiivse ligipääsutee äärest III kat taimeliikide kasvukoht, mida on võimalik tee rekonstrueerimise käigus säilitada.

Planeeringu koostamisel väljatöötatud tuulikute ja trasside paigutuslahenduse korral LD elupaigatüübi eraldis on suures osas säiliv. Ligipääsutee vähendab eraldise pindala vähesel määral, kuid tegu on madala esinduslikkusega eraldisega. Tuulikute asukohad kattuvad raielankide, noorendikega või majandatud/majandatavate metsaaladega (st kas on lähiminevikus tehtud raiet või on alale väljastatud metsateatis raie tegemiseks). Teede asukohtadena on eelistatud võimalusel olemasolevaid metsateid või kuivenduskraavide pervi minimeerimaks ebasoodsat mõju taimestikule.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

45

Joonis 10. Potentsiaalselt sobilik ala 2 ja indikatiivsete tuulikute ja tuulepargi taristu paiknemine kõrge väärtusega taimekoosluste suhtes.

Potentsiaalselt sobiliku ala 3 väärtuslikuimad taimekooslused on seotud majandamata metsaaladega (Joonis 11). Planeeringu koostamisel on koostatud tuulikute põhimõttelise paiknemise skeem (Joonis 11). Alale on võimalik taimestikust ja taimekooslustest lähtuvalt paigutada kuni üheksa tuulikut koos vajaliku taristuga ilma olulist ebasoodsat mõju taimestikule avaldamata.

Planeeringu koostamisel väljatöötatud tuulikute ja trasside paigutuslahenduse korral on välditud kattuvus LD elupaigatüübi eraldiste, vääriselupaikade ja kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega. Tuulikute kavandatud asukohad kattuvad raielankide, noorendikega või majandatud/majandatavate metsaaladega (st kas on lähiminevikus tehtud raiet või on alale väljastatud metsateatis raie tegemiseks). Teede asukohtadena on eelistatud võimalusel olemasolevaid metsateid või kuivenduskraavide pervi minimeerimaks ebasoodsat mõju taimestikule.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

46

Joonis 11. Potentsiaalselt sobilik ala 3 ja indikatiivsete tuulikute ja tuulepargi taristu paiknemine kõrge väärtusega taimekoosluste suhtes.

Potentsiaalselt sobiliku ala 4 puhul esinevad kattuvused kolme metsa vääriselupaigaga ja ühe LD elupaigaga (Joonis 12). Välistades tuulepargi asukohana metsa vääriselupaigad ja LD elupaiga, siis jääb alale jätkuvalt piisavalt ruumi, kus piirangud tuulepargi rajamisele puuduvad.

Planeeringu koostamisel väljatöötatud tuulikute ja trasside paigutuslahenduse korral LD elupaigatüübi eraldises, vääriselupaigad ja kaitsealuste taimeliikide kasvukohad on säilivad. Võrreldes esialgse eskiislahendusega on tuulikute ja teede asukohti korrigeeritud lähtudes KSH käigus läbiviidud taimestikuinventuuri tulemustest vältimaks väärtuslike koosluseosadega kattuvust. Tuulikute asukohad kattuvad raielankide, noorendikega või majandatud/majandatavate metsaaladega (st kas on lähiminevikus tehtud raiet või on alale väljastatud metsateatis raie tegemiseks). Teede asukohtadena on eelistatud võimalusel olemasolevaid metsateid või kuivenduskraavide pervi minimeerimaks ebasoodsat mõju taimestikule.

Planeeringu koostamisel väljatöötatud tuulikute paigutuslahenduse korral ei ole metsa vääriselupaikade suhtes KSH aruandes toodud kaugussoovitus täidetud tuuliku positsioon 7 korral. Teiste positsioonide puhul on mõju vältimiseks vajalik puhverala tagatud või paikneb VEPi ja tuuliku vundamendiala vahel juba olemasolev kuivendussüsteem, tee, lageraielank vms. Teede ja kaablite indikatiivsed koridorid VEP alasid ei läbi ja järgitakse võimalusel olemasolevaid teid, metsasihte vms looduses olemasolevaid koridore ning olulist mõju VEPidel oodata ei ole.

Tuuliku pos 7 puhul jääb tuuliku ehitusala mõjualasse VEP127151. Tegu on märgalal paikneva männikuga ehk kooslus on tundlik veerežiimi muutuse suhtes. Soovitud asukohta ehitades võib kaasneda ebasoodne mõju VEP alale. Minimeerimaks antud VEP elupaigas kooslusele avalduvat negatiivset mõju tuleb antud tuuliku projekteerimisel rakendada ehituslikke meetmeid VEP alal vee režiimi minimaalseks muutmiseks (vt ka ptk 4.1.2.6).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

47

Joonis 12. Potentsiaalselt sobiliku ala 4 ja indikatiivsete tuulikute ja tuulepargi taristu paiknemine kõrge väärtusega taimekoosluste suhtes.

Väljatöötatud planeeringulahenduse korral on tagatud väärtuslike taimekoosluste säilimine. Tuulepargi rajamisega kaasnev metsa raadamise vajadus on u 44 ha. Paigutuslahenduse puhul on püütud maksimaalselt ära kasutada olemasolevat taristut (metsateid) ja eelistaud võimalusel tuulikute asukohana raiesmikke või metsa noorendikke.

4.1.2.6 Meetmed ja edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Asukohavaliku etapis tuulikute asukohtade põhimõttelisel määramisel rakendatavad meetmed:

− metsa vääriselupaikasid tuleb säilitada. Vääriselupaikade vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. VEP alade puhul tuleb arvestada 50 m puhvriga reaalse ehitusala ja VEP vahel või näha ette ehituslikud meetmed veerežiimi muutuse vältimiseks. Väiksem puhver on lubatav olukordades, kus vääriselupaiga ja kavandatava ehitusala vahele jääb juba nt toimiv maaparanduskraav, olemasolev tee või lageraielank, mis välistab ehitustegevuse täiendava olulise mõju vääriselupaigale.

− A ja B väärtusega loodusdirektiivi (LD) elupaigatüüpide esinemisalad tuleb säilitada. LD elupaigatüüpide vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. Liigniiskete koosluste puhul arvestada 50 m puhvriga reaalse ehitusala ja LD elupaigatüübi vahel või näha ette ehituslikud meetmed veerežiimi muutuse vältimiseks. Väiksem puhver on lubatav olukordades, kus heas seisundis LD elupaigatüübi ja kavandatava ehitusala vahele jääb juba nt toimiv maaparanduskraav, tee vms rajatis, mis välistab ehitustegevuse olulise mõju väärtuslikule kooslusele.

− teadaolevaid I ja II kaitsekategooria kaitsealuste taime- ja seeneliikide kasvukohti tuleb üldjuhul säilitada. Keskkonnaameti nõusolekul on lubatud II kaitsekategooria taime ja seeneliikide leiukohtade kahjustamine nende väheesinduslikes populatsioonides.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

48

III kaitsekategooria kasvukohtade puhul tuleb tagada liigi elupaiga säilimine. Asukohavaliku etapis tuleks olulise mõju vältimiseks välistada tuulepargi ja selle infrastruktuuri asukohana teadaolevad kaitsealuste taime-, seene-, sambla ja samblikuliikide pindalalised leiukohad. Kasvukohtadel valgus- ja niiskusrežiimi säilimiseks mitte määrata võimalikke ehitusalasid lähemale kui 20 m kaitsealuse liigi leiukohast. Väiksem puhver on lubatav olukordades, kus kasvukoha ja kavandatava ehitusala vahele jääb juba nt toimiv maaparanduskraav, tee vms rajatis, mis välistab ehitustegevuse olulise mõju kasvukohale.

− säilitada Koopesoo ja seda ümbritsevate metsakoosluste ümber piisav (soovitavalt vähemalt 250 m) puhvervöönd vältimaks kahjustamaks juba elluviidud soo taastamistegevusi ja võimaldamaks märgalakoosluse seisundi paranemist pikaajalises plaanis.

− eelnevate kõrgema väärtusega looduskoosluste välistamistega on vähendatud oluliselt tõenäosust kaitsealuste taime-, seene-, sambla- ja samblikuliikide esinemiseks potentsiaalsetel tuulikute ehitusaladel. Seega taimestiku vaatest võib pidada olulist ebasoodsat mõju kõrge väärtusega taimekooslustele välistatuks ning hinnata tuulepargi rajamist väljaspool välistatud alasid taimestiku mõjude vaatest elluviidavaks.

− rajada elektriühendused maakaablitega, mis vähendab oluliselt raadamise vajadust.

Tuulepargi edasisele projekteerimisel tuleb rakendada järgmisi meetmed:

− tuuliku pos 7 puhul jääb tuuliku ehitusala mõjualasse VEP127151. Tegu on märgalal paikneva männikuga ehk kooslus on tundlik valguse ja veerežiimi muutuse suhtes. Tuuliku positsiooni rajamisel tuleb:

− maksimaalselt kasutada ehitusalana ära pos 7 piirkonnas olemasolevat metsatee ala minimeerimaks raadatava ala suurust. Säilitada vähemalt 10 m ulatusega metsariba VEP alaga külgnevalt vältimaks valgusrežiimi muutust ja tuulemurru ohtu VEP alal.

− tuuliku pos 7 alaga seotud võimalike uute kuivendussüsteemide rajamisel tuleb ehitusprojektide koostamisel tagada, et kuivendussüsteemi kuivendav mõju ei ulatuks metsa vääriselupaika. Ehitusaegse vee ärajuhtimise ja ala kuivenduse projekt koos leevendavate meetmetega tuleb koostada vastavat pädevust ja kogemust omava projekteerija poolt.

− rajatava tuuliku vundamendisüvendi ehitusaega tuleb hoida minimaalsena vältimaks pikaajalist veetaseme alandust metsa vääriselupaigas VEP127151. Vundamendi ehitusprojekti koostamisel hinnata alanduslehtri ulatust. Juhul kui VEP alal võib veealandus olla rohkem kui 0.5 m, siis tuleb kasutusele võtta ehituslikud meetmed olulise veealanduse vältimiseks VEP esinemisalal. Sobiliku ehitusliku meetme valib projekteerija. Veealandust ümbritsevatel aladel vältiv ehituslik meede võib olla nt vundamendisüvendis sulundseinte kasutamine.

− tuulepargi edasisel projekteerimisel (sh teede ja trasside asukohtade täpsustamisel) tuleb arvestada kõrge väärtusega taimekoosluste (LD A ja B esinduslikkusega eraldised, metsa VEP, kaitsealuste taimeliikide kasvukohad) paiknemisega. Tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel tuleb tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju taimestikule kui KSH käigus hinnatud lahendus. See tähendab, et üldjuhul ei ole lubatav tuulikupositsioone nihutada väärtuslikele taimekooslustele lähemale kui hinnatud asukohad. Erand võib olla lubatav mõjuulatust vähendavate ehituslike meetmete rakendamisel. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus.

− kaablitrasside ehitamisel poollooduslike koosluste või loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisaladele tuleb süvistamisel kaevatav materjal eemaldada kihtide kaupa – rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täita kanalid võimalikult looduslähedaselt, esmalt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa varem samalt trassialalt võetud mättad.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

49

− tuulepargi ehitiste, rajatiste, teenindusteede servade niitmist võimalusel mitte teostada sagedamini kui üks kord aastas. Võrdlemisi harv niitmine aitab soodustada liigilist mitmekesisust.

− haljastuse taastamisel vältida võõrliikide kasutamist ning monokultuurse murukatte rajamist. Eelistada kodumaist päritolu taimeistikuid ja seemnesegusid.

4.1.3 Mõju linnustikule

Tuulepargid võivad mõjutada linde peamiselt kolmel viisil: 1) linnud võivad hukkuda kokkupõrke tõttu tuuliku laba või mastiga36. 2) häirimine võib põhjustada elupaikade kasutamise vähenemist või lindude ümberasumist

potentsiaalselt sobilikult alalt37. 3) elupaikade hävimine ja muutmine põhjustab muutusi linnustikus38.

Tuulikute mõju linnustikule avaldub kõige selgemalt kokkupõrkesuremuses – lendavad linnud võivad põrkuda tuulikutega (eelkõige tuuliku labadega, kuid on ka näiteid lindude lendamisest vastu tuuliku masti) ja kaasneva infrastruktuuriga ning saada surma või vigastada. Lindude kokkupõrked tuulikutega ei ole valdavalt sagedased, kuid on teada mitmeid näiteid, kus tuuleparkides on hukkunud ka palju linde või kaitsealuste liikide isendeid. Risk sõltub eelkõige tuulepargi asukohast, reljeefist ja linnuliikide käitumuslikest omapäradest. Suhteliselt sagedamini põrkuvad tuulikutega liuglendurid sh toonekurelased ja kurelised ning eelkõige röövlinnud38, kes tihtipeale ei väldi tuuleparke39.

Kokkupõrkeoht seondub teisalt ka barjääriefektiga – vältimaks tuuleparki peavad linnud lendama tuulepargist mööda või kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab lindude energiakulu. Barjääriefekt avaldab olulisemat mõju pigem suuremate tuuleparkide puhul või ka juhul kui tuulepark rajada lindude regulaarsele liikumisteele (nt rändeteele või igapäevasele lennuteele pesitsusala ja toitumisala vahel). Arvestades Valga valla eriplaneeringu alade suurust ja paiknemist sisemaal, peamistest rändekoridoridest eemal, siis antud eriplaneeringu puhul olulist barjääriefekti teket linnustiku osas oodata ei ole.

Tuulepargi rajamisega kaasneb ka otsene linnustiku elupaigakadu ning häiringutest tulenev elupaiga kvaliteedi langus. Tuulikute rajamisest tulenev otsene elupaigakadu on enamasti suhteliselt vähene, kuid tuulikute ehitusplatsidele tuleb arvestada lisaks juurde juurdepääsuteede ja elektriliitumiste rajamine. Tuulepargist tulenevad ning elupaiga kvaliteeti mõjutavad häiringud avalduvad nii ehitusetapis, tuulikute töötamise ajal kui lammutamisetapis. Häiringu allikaks võivad olla tuulikud iseenesest (sh tuulikute poolt tekitatav müra, valguse-varjude vilkumine, vibratsioon) ja/või nendega seotud muu infrastruktuur või tuulepargiga seotud senisest intensiivsem inimeste liikumine39 (nii tuulepargi hooldus kui rajatud juurdepääsuteid kasutavad muud liiklejad). Häiringu mõju ulatus ja olulisus on erinev, sõltudes liigist ja liigirühmast ja võimalikust harjumisest tuulikutega.39. Tuulepargiga seotud häiringutele tundlikemaks (seega ka tuuleparke enam vältivateks) linnurühmadeks on peetud luikesid, hanesid, kurgi, kahlajaid ja mõningaid liike värvulistest. Uuringud on kinnitanud, et ka näiteks metsakanalised (nt metsised)40,41 väldivad tuulepargi alasid. Häiringute tulemusel ei pruugi linnud

36 Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid. 37 Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42. 38 Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp. 39 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects. 40 Coppes, J., Braunisch, V., Bollmann, K., Storch, I., Mollet, P., Grünschachner-Berger, V., Taubmann, J., Suchant, R., Nopp- Mayr, U., 2020. The impact of wind energy facilities on grouse: a systematic review. Journal of Ornithology (2020) 161:1–15. 41 Taubmann, J., Kämmerle, J-L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I,, Fiedler, W., Suchant, R. and Coppes, J., 2021. Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology 2021 (1),. https://doi.org/10.2981/wlb.00737.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

50

enam kasutada potentsiaalselt sobilikul alal või läheduses olevat elupaika, või kasutavad seda harvemini, mille tulemusel populatsiooni jaoks kasutatava elupaiga pindala väheneb.

Linnustikule avalduva mõju vähendamisel on seega esmane ülesanne tuulepargi hoolikas asukohavalik. Asukohavaliku esmaseks ülesandeks on vältida tuulikute kavandamist linnustiku seisukohalt kõige tundlikumatele aladele ning ohustatud häirimistundlike või kokkupõrkealtide liikide elupaikade lähedusse.

4.1.3.1 Hindamise metoodika

Mõju linnustikule hinnati eriplaneeringu aladel kaardistatud potentsiaalselt sobilikel aladel. Selleks analüüsiti olemasolevaid andmeid kaitsealuste linnuliikide kohta andmebaasidest EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur), PlutoF ja üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs42.

EELIS andmestikku analüüsiti I kaitsekategooria liikide suhtes 5 km ulatuses uuringualadest, II kaitsekategooriaga liikide suhtes 2 km raadiuses ja III kaitsekategooria liikide osas uuringualadega kattuvatel aladel. Andmeid on kasutatud 01.04.2024. a seisuga.

Seejärel viidi läbi linnustiku uuring43 potentsiaalselt sobilikel aladel ja nendest 500 m raadiuses – edaspidi uuringuala. Uuringu käigus registreeriti kõik liigid, aga eelistähelepanu all olid kaitstavad ja kaitsekorralduslikult olulised liigid, eriti haukalised, pistrikulised, must-toonekurg, sookurg, hanelised jt. Uuringualal valiti vaatluskohad selliselt, et kaetud oleks kindlasti üle poole uuringualast, soovitavalt vähemalt 75–80%. Vaatluspunktide esmane valik tehti kameraalselt ortofotode abil, hiljem täpsustati vaatluskohtade arv ja asukoht ettevalmistava välitöö käigus.

Kevadel (märts–mai), suvel (juuni–august) ja sügisel (september–november) toimusid loendused kindlaksmääratud loenduspunkti(de)st. Minimaalne loendustundide arv igast vaatluspunktist kevadel ja sügisel 36 tundi ja suvel 18 tundi. Ühe vaatlustsükli (üks loendus ühest vaatluspunktist) pikkus oli 2– 3 tundi. Loendusajad jaotati valgele ajale soovitavalt ühtlaselt. Sõltuvalt linnurühmast ja nähtusest oli vajalik suurema tähelepanu pööramine teatud osale ööpäevast. Näiteks rände puhul on enamusel liikidel aktiivsem ränne nelja tunni jooksul peale päikesetõusu, röövlindudel aga keskpäevaga piirnevatel tundidel, kui kujunenud on tõusvad õhuvoolud.

Välitöö käigus registreeriti linnu liik, arv (salkade, parvede puhul), lennukõrgus (kasutades laserbinoklit või hinnates lennukõrguse teada oleva kõrgusega objektide abil), linnu poolt uurimisalas veedetud aeg (sek) ja soovitavalt lennutrajektoor visandina välitöökaardile või nutiseadmesse.

Uuringu käigus viidi läbi haudelinnustiku inventuur. Selleks viidi läbi kaitsealuste linnuliikide

pesitsusterritooriumite kaardistamine punktloenduse meetodil 44 ja peibutusloendus rähnide,

laanepüü ja kanakulli osas45. Lisaks viidi läbi metskanaliste (eeskätt metsis) inventuur uuringualadel 1

ja 4. Suurte raopesade otsimine viidi läbi eraldi uuringualal 3 ja 4 (lisaks otsiti pesi rähnide, laanepüü

ja kanakulli peibutamise ajal) ning uuringualadel 1 ja 2 otsiti pesi peibutusloendustega paralleelselt,

kontrolliti ka teadaolevate kanakulli pesade asustatust.

Uuringu käigus koostati must-toonekure toitumisala sobilikkuse ja elupaiga kestlikkuse hinnang.

Andmebaasi andmete analüüsi ning uuringute käigus kogutud andmete alusel tsoneeriti uuringualad

linnustiku vaates kolmeks:

42 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Kaardikihid Keskkonnaagentuuri ruumiandmete teenusest. 43 täismahus uuringu aruanne esitatakse KSH aruande Lisana 3, kuid kuna aruanne sisaldab I ja II kategooria liikide leiukohtade andmeid, siis on tegu asutusesisese kasutusega aruandega 44 https://www.eoy.ee/ET/13/14/punktloendus/ 45 https://www.keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (Rähnid)

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

51

1) Punased alad -tuulikute asukohtadena ebasobivad alad – alad kuhu tuulikute rajamisel võib esineda oluline ebasoodne mõju linnustikule, sealjuures võib esineda oluline ebasoodne mõju I või II kaitsekategooria linnuliigile ning seda ei ole võimalik tehniliste või ajaliste meetmetega leevendada;

2) Kollased alad - tuulikute asukohtadeks vähesobivad alad – alad kuhu tuulikute rajamisel olulises mahus võib esineda oluline ebasoodne mõju linnustikule. Sellisteks aladeks liigitati valdavalt III kaitsekategooria linnuliikide elupaigad. Vähesobivaid alasid tuleks püüda võimalikult suurel määral (vähemalt 50 % pindalast) säilitada.

3) Rohelised alad (järgnevatel joonistel värvitud alad) – alad kus linnustikust tulenevad tuulikute rajamist piiravad kitsendused puuduvad.

4.1.3.2 Hindamise tulemused

4.1.3.2.1 Linnustiku hindamise tulemused potentsiaalselt sobiliku ala 1 suhtes

Kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade ülevaade

Uuringualast 1 2,6 km kaugusele jääb must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik KLO9128283. Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019. aasta hinnang) kuulub must-toonekurg kategooriasse „kriitilises seisundis”. Pesa (id -1036847573) jääb 3 km kaugusele uuringualast. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 31.05.2023. a, mil see oli sihtliigi poolt asustamata. Seire alusel oli pesa viimati asutatud 1999. a, mil pesas oli 3 poega. Seega seire alusel ei ole elupaik olnud viimase 24 aasta jooksul olnud asutatud.

Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) alusel ja ka ortofoto alusel ei ole elupaiga metsas suuremahulisi raied tehtud. Seega elupaigaks sobilik metsaala on säilinud. EELIS andmebaasis puudub info, et pesa oleks varisenud, samuti puudub info pesapuu seisundi kohta.

GPS saatjatega varustatud must-toonekurgede toitumisalade analüüsi alusel (edaspidi GPS analüüs)46 jääb uuringualale 1 üks teadaolev must-toonekure toitumisveekogu (Soontaga oja, VEE1012700). Toitumisalad määrati must-toonekure puhul kõigi sobivate saatjatega jälgitud aastate andmete põhjal (2007–2022). Tegu ei ole GPS andmete analüüsi alusel esmatähtsa toitumisveekoguga. Toitumisveekogu jääb väljaspoole potentsiaalselt sobilikku tuulepargi ala. ning planeering ei näe ette antud toitumisala ette tuulikute paigaldamist, st et pesapaiga ja toitumisala vaheline sidusus on tagatud.

Alast 2,6 km kaugusele jääb kalakotka (Pandion haliaetus) registreeritud elupaik KLO9129625. Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019. aasta hinnang) kuulub kalakotkas kategooriasse „ohualdis“. Pesa (id -1178468493) jääb 3,1 km kaugusele uuringualast. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 17.07.2022. a, mil see oli sihtliigi poolt asustamata. Seire alusel oli pesa viimati asutatud 2018. a, mil pesas oli üks hukkunud poeg. Seega seire alusel ei ole elupaik olnud viimase viie aasta jooksul olnud asutatud. Perioodil 2000–2018 oli pesa EELIS andmebaasi andmetel kõigil seirekordadel asustatud. 2020. a seireandmetes on märge, et tegu on tehispesaga.

Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) alusel ja ka ortofoto alusel ei ole elupaiga metsas suuremahulisi raied tehtud. Seega elupaigaks sobilik metsaala on säilinud.

Uuringualast 2,9 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129608. Pesa (id -1772107859) jääb 3 km kaugusele uuringualast. Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019. aasta hinnang) kuulub väike-konnakotkas kategooriasse „ohulähedane“. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 01.08.2023. a, mil see oli sihtliigi poolt asustamata. Seire alusel oli pesa viimati konnakotka poolt asutatud 2011. a, mil pesa oli asutatud

46 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

52

ning seal kasvas üks poeg. Keskkonnaagentuuri ruumiandmete teenusest kättesaadava MLA erisuse kaardikihi alusel on antud elupaiga suhtes soovitatud vähendatud 1 km tsoon 1 ala käsitlust.

Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) alusel ja ka ortofoto alusel ei ole elupaiga metsas suuremahulisi raied tehtud. Küll aga on uuendusraieid tehtud elupaigaga külgnevatel metsaaladel.

Uuringualast 3,3 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129305. Pesa (id 212990292) jääb 3,6 km kaugusele uuringualast. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 01.08.2023. a, mil see oli sihtliigi poolt asustamata ja pesa varisenud. Seire alusel oli pesa viimati asutatud 2019. a, mil pesa oli asutatud, kuid pesitsemine ebaõnnestus. EELIS andmebaasi alusel oli pesa asustatud ka 2018. a, mil oli ka pesa esmaregistreerimine. Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) alusel ei ole elupaiga metsas suuremahulisi raied peale pesa esmaregistreerimist tehtud.

Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019. aasta hinnang) kuulub kanakull kategooriasse „ohualdis“. Alaga 1 kattub kanakulli (Accipiter gentilis) elupaigaga KLO9133077. Antud elupaik kattub ka potentsiaalselt sobiliku tuulepargi alaga. Elupaik on registreeritud 31.07.2023. a (elupaik registreeriti nii KAUR korraldatud RePower uuringu kui käesoleva planeeringu koostamisel läbiviidud linnustiku uuringu käigus). Tegu on rahuldavas seisundis elupaigaga. Pesapuuks on kuusk ja vaatlusel kohati ühte noorlindu.

Uuringuala 1 kattub kanakulli (Accipiter gentilis) elupaigaga KLO9120519. Viimane EELIS andmebaasi kohane elupaiga vaatlus oli 24.04.2023. a, mil pesa oli varisenud. Elupaik registreeriti EELIS andmebaasis 2015. a ja on olnud vahemikus 2015–2020 vahelduva eduga asutatud. Edukas pesitsus on viimati registreeritud 2020. a.

Uuringuala 1 kattub metsise (Tetrao urogallus) elupaigaga KLO9131764. Viimane vaatlus EELIS andmebaasis on 16.04.2021. a, mil loendati kolm metsisekukke ja märgiti, et mängupaik on asustatud. Tegu on elupaiga modelleeringu alusel registrisse kantud elupaigaga. Elupaigas olulisel määral raieid kaardiandmete alusel ei ole viimastel aastatel tehtud. Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019. aasta hinnang) kuulub metsis kategooriasse „ohualdis“.

Uuringualast 1 670 m kaugusele jääb metsise (Tetrao urogallus) elupaik KLO9101751. Viimane vaatlus EELIS andmebaasis on 22.04.2018. a, mil loendati kolm metsisekukke. Elupaigas olulisel määral raieid kaardiandmete alusel ei ole viimastel aastatel tehtud.

MLA kohaselt esineb uuringuala 1 puhul kattuvust laanepüü (Tetrastes bonasia) tsoon 3 aladega ehk liigi modelleeritud elupaikadega. MLA kohaselt esineb uuringuala 1 puhul vähest kattuvust põhja osas suur laukhane (Anser albifrons) tsoon 3 alaga. KAUR Repower uuringu käigus on alal registreeritud mitmed III kaitsekategooria linnuliikide leiukohad.

Metsiste jt kanaliste vaatlused

Valga uuringualal 1 viidi metsise jt kanaliste välitööd läbi ajavahemikus aprill–mai (03.04.2023, 07.04.2023, 16.04.2023, 22.04.2023, 10.05.2023). Metsise puhul võeti aluseks M. Leivitsa poolt koostatud metsise mängupaikade mudel (2021 a) ning valiti välja võimalikud mängualad, kus otsiti mängupuude alt ja ümbruskonnast mängudele iseloomulikke lühikesi väljaheiteid. Pikemad ekskremendid määrati toitumispuudeks, mis on olulised metsise toitumisalad. Koopesoosse (tuntud ka kui Priipalu raba, mis on RMK poolt taastatud 47 2021–2022. a) paigaldati aprillikuus neli rajakaamerat (kokku salvestasid rajakaamerad neljas erinevas punktis), et lisaks hommikusele metsise loendusele saada täiendavat lisainfot mängupaika külastatavate kukkede kohta. Rajakaamerad paigutati võimalike mängupuude lähedusse, mis fikseeriti lühikeste ekskrementide esinemise põhjal. Rajakaamerad eemaldati oktoobri esimeses pooles.

47 https://media.rmk.ee/files/Priipalu_projekt.pdf

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

53

Koopesoo metsise mängu hommikune seire teostati 06.05.2023, kuid hommikuse vaatluse käigus metsise kukkesid ei nähtud. Rajakaamerate abil õnnestus fikseerida mänguperioodil 1–3 metsisekukke (28.04.2023 üks mängiv metsise kukk, 04.05.2023, 05.05.2023 pärastlõunased kukkede vaatlused, 18.05.2023 üksik mängiv isend kella 13 ajal ning 27.09.2023 üksik metsise kukk). Seire hommikul (6.05.23) fikseeriti 5–6 mängivat tedrekukke (LK III kat).

Koopesoos kasvatas üks sookure (LK III kat) paar poega ning rabas käisid aktiivselt toitumas hoburästad (LK III kat). Lisaks fikseeriti üks toituv raudkull (LK III kat).

Välitööde tulemused näitasid, et põhiline metsise mänguala on koondunud Koopesoo rabasse (kattub potentsiaalse sobiliku alaga 1), kus mängis rajakaamerate põhjal 1–3 metsisekukke. Välitöödel nähti korraga maksimaalselt kahte metsisekukke Koopesoo raba läheduses lendu tõusmas mändidelt. Koopesoost läänes paiknevad metsisele sobilikud toitumismetsad, mis fikseeriti pikkade toitumisekskrementide põhjal. Metsise otsingualal, mis jäi potentsiaalselt sobilikule alale 1, fikseeriti kiskluse tõttu hukkunud metsise kuke sabasuled. Lõunapoolsetel otsingualadel, mis jäävad väljapoole potentsiaalset sobilikku ala 1, nähti metsise toitumisjälgi. Edelapoolne toitumisala, mis jääb väljapoole potentsiaalset sobilikku ala 1, on väga tugeva kuivendusmõjuga hiljuti rajatud kuivenduskraavide tõttu ning mängualaks ei sobi. Kagupoolsed metsise vaatlused, mis jääb väljapoole potentsiaalset sobilikku ala 1, on samuti seotud metsise toitumisalaga.

Kuivõrd Koopesoo raba on vaid mõned aastad tagasi taastatud, siis võib selle ala tähtsus mängupaigana metsisele tulevikus tõusta. Oluline on tagada häiringute vaba liikumiskoridor Virna metsise mänguala ning Koopesoo metsise mängualade vahel, et isendid saaksid nende mängualade vahel häirimatult liikuda. MLA kohaselt nähakse ette puhvertsoon ümber asustatud mänguasurkonna 1 km raadiusega (tsoon 2) ning ühenduskoridorid alamasurkondade vahel, hõlmates võimalikult palju sobivat elupaika. Metsise seisukohalt (arvestades mängu- ja elupaiga ning selle juurde kuuluva puhvriga) on Valga uuringualale 1 väga keeruline tuulikuid rajada, sest valdava ala potentsiaalsest arendusalast paikneb metsise mänguala ühe kilomeetri puhvris. Lõunapoolsed metsise otsingualad sobivad toitumisaladeks nagu ka edelapoolne otsinguala on sobiv metsisele toitumisalana. Kagupoolsed metsise vaatlused on samuti seotud metsise toitumisalaga. Samuti on oluline elupaikade sidususe säilitamiseks tagada lõunapoolselt Virna mängualalt häiringuvaba ühenduskoridor Koopesoo mängualale.

Metsise välitööd teostati kevadel, võttes aluseks metsise mängupaikade mudel. Metsise mängualana on sobilik Koopesoo raba, kus rajakaamerate abiga salvestati metsise mänguperioodil 1-3 kukke. Koopesoo olulisus metsise mängupaigana tõenäoliselt tulevikus suureneb seal teostatud taastamistööde tõttu, mis mõjuvad metsise mängule positiivselt läbi veerežiimi taastamise. Väljaspool Koopesood vaadeldi metsist valdavalt toitumisaladel.

Rähniliste, kakuliste, laanepüü ja kanakulli peibutusleiud; kaitsealused ning olulised haudelinnud ja nende elupaigad

Valga uuringualal 1 tuvastati välitöö käigus kanakulli pesa, kus liik 2023. a kevadiste välitööde käigus

avastati ning liik oli kohal ka 25.02.2024. Tõenäoliselt on tegemist lõuna poolt pärit linnuga, sest

lähimas 1,4 km kaugusel asuvas lõunapoolses leiukohas (KLO9120519, Mustumetsa) on mõlemad

pesad (-854891712 ja 1020767630) varisenud, mida kinnitavad EELIS andmebaasi 2023. a seire andmed

ning ka välitööde käigus ei õnnestunud seal enam pesi puudelt leida.

Üks punktvaatluspunkt asus pesapaigast 900 m kaugusel ning kanakulli õnnestus lennul näha

03.05.2023. a punktist kagus ja teine vaatlus tehti rände ajal 17.10.2023. a. Kanakulli jahistrateegia

hõlmab kiireid sööste maapinna suunas tabamaks saakobjekti (eeskätt hallvares, pasknäär, hakk ja

harakas, kodutuvi, kaelustuvi ning laanepüü ja teder, imetajatest on saakloomade seas olnud peamiselt

oravad ning jänesed 48 ) on kokkupõrkeoht kõrgete tuulikutega >200 m väga madal. Kanakulli

48 Keskkonnaamet, 2022. Kanakulli kaitse tegevuskava.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

54

surmajuhtumeid tuulikute tõttu on teada vaid üksikuid49, mis võib olla seotud liigi toitumisstrateegiaga

– valdav enamik liigi toiduobjektidest on leitavad maapinnalt (nt punaorav, jänes) või madalamatelt

lennukõrgustelt (<100 m; tuvid, kanalised, vareslased).

Uuringualalt 1 leiti kokku (sh KAUR uuringu andmed) neli 2023. a asustatud viu pesa (nii herilaseviu kui

ka hiireviu kuuluvad LK III kat), millest kolm kuulusid hiireviule ning üks idapoolne pesapaik

herilaseviule. Alljärgnevalt analüüsiti hiire- ja herilaseviu võimalikke toitumisalasid. Kuivõrd hiireviu

püüab saaki avamaastikul, siis on oluline pesitusala läheduses paikneva avamaastiku paiknemine, mille

põhjal saab hinnata võimalikke tõenäolisi toitumisalasid. Herilaseviu põhiline jahiala jääb metsamaale,

kus saaki otsitakse metsaservades, metsalagendikel, raiesmikel ja sihtidel, mõnikord niitudel. Sageli

peatub herilaseviu ojade jt väiksemate veekogude läheduses.

Eesti uurijate andmete kohaselt ulatusid Eestis GPS saatjate abil määratud hiireviu kodupiirkonnad 3,2

km2 kuni 4,7 km2-ni50. Suveperioodil juulis 1,7–2,8 km2-ni. See tähendab, et peamine tegutsemisraadius

pesakohast võib ulatuda 0,74–1,2 km-ni. Mets võib olla hiireviule tähtis saagiala. Metsades varitsetakse

näiteks häilude, sihtide ja kraavide ääres, majandusmetsades ka lageraiesmikel. Viude saagijahialana

mängivad enamasti põhirolli siiski avamaabiotoobid. Kindlasti ei kasutata ka neid päris juhuslikult, vaid

eelistatakse metsaservale lähemaid alasid. GPS saatjatega linnud näitasid, et paindlik hiireviu kasutab

saagijahiks enamikku biotoopidest, mida ümbruses leidub, kuid teatud kõlvikuid siiski eelistatakse.

Näiteks rohumaade rohkusest peavad meie hiireviud lugu50.

Seoses hiireviuga kaasneb tuulepargi rajamisega kokkupõrkerisk. Nimelt esineb haukalistest kõige

rohkem suremust tuulikuparkides tuuletallajal, seejärel hiireviul, puna-harksabal ja merikotkal51. Põhja-

Euroopas on haukalistest leitud kõrgeimat suremust tuulikute tõttu hiireviul, kes väldib väga vähesel

või mõningal määral (250–500 m kaugus) tuulikuid51.

Punktvaatlused

Valga uuringualal 1 oli kevadine haneliste ränne pigem tagasihoidlik, mil hanelistest (valdavad vaatlused tehti perekond hane kohta, vähesemal määral õnnestus liigini määrata suur-laukhane ja tundra-rabahane) loendati kokku 580 isendit. Üle 80% hanedest (475 isendit), kes põhja suunal lendasid paiknesid rootori ohutsoonis (vahemik 90–180 m) .

Kevadrändel vaadeldi 16 laululuike (LK II kat), kes lendasid 30–50 m kõrgusel. Sookure (LK III kat) kohta tehti 38 rändevaatlust ning suurim nähtud lindude arv oli 23 isendit, kes suundusid 300 m kõrgusel loodesse.

Üks põnevamaid rändeleide olid üksikud järvekaurid (LK II kat), kes suundusid põhjal suunal tõenäoliselt Võrtsjärve suunal. Kõik isendid lendasid rootori ohutsoonis. MLA-s on välja toodud, et Eesti sisemaal järvekauri käsitleda ei ole vaja, sest rändel peatuvad sisevetel harva, talvel üldse mitte. Ränne üle maismaa toimub tuulikutest kõrgemal.

Haukalistest vaadeldi kevadisel rändeperioodil rootori ohutsoonis hiireviusid (LK III kat, 9 vaatlust), millest kuus vaatlust asus rootori ohualas.

Haruldasematest haukalistest vaadeldi kevadperioodil väike-konnakotkast (LK I kat; kolm kevadist vaatlust, kus lind oli ühel juhul ülelennul ca 70 m kõrgusel, teisel korral tõusis kotkas õhusambas

49 Rydell, J.; Ottvall, R.; Pettersson, S.; Green, M. The Effects of Wind Power on Birds and Bats - an Updated Synthesis Report 2017; Swedish Environmental Protection Agency (Naturvårdsverket): Stockholm, 2017; p 132. 50 Väli, Ü., Sein, G., Laansalu, A., Sellis, U. Milliseid elupaiku eelistavad meie viud? Eesti Loodus, November 2015. 51 Rydell, J.; Ottvall, R.; Pettersson, S.; Green, M. The Effects of Wind Power on Birds and Bats - an Updated Synthesis Report 2017; Swedish Environmental Protection Agency (Naturvårdsverket): Stockholm, 2017; p 132.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

55

kõrgemale ja kolmandal korral oli liik ülelennul ala loode osas) ning roo-loorkulli (LK III kat; juhuvaatlus, lind ülelennul).

Suvisel loendusperioodil vaadeldi haukalistest enim hiireviud (viis vaatlust kõrgusel 150 m. Üksikud vaatlused tehti järgnevate paiksete haukaliste kohta: raudkull (LK III kat), roo-loorkull (150 m kõrgusel). Pistrikulistest vaadeldi lõopistrikku rootori ohutsoonis (100 m).

Kaitsealustest liikidest vaadeldi rootori ohutsoonis suitsupääsukest (LK III kat; 8 isendit), kellest seitsme vaatluse puhul lennati vahemikus 130–150 m. Veel õnnestus vaadelda suurkoovitaja salka (neli isendit), kes suundusid kagusse 120 m kõrgusel. Õõnetuvi vaadeldi kolmel korral 116 m kõrgusel suundumas loodesse. Sookure (LK III kat) kaks isendit olid ülelennul 150 m kõrgusel.

Suvisel punktloendusel vaadeldi olulistest linnuliikidest rootori ohutsoonis (160 m) hallhaigrut (11 isendit).

Sügisesel loendusperioodil loendati laglesid/hanesid kokku 725 isendit, kellest 76% lendasid rootori ohutsoonis (548/725).

Ehkki laululuike vaadeldi rändel 66 isendit, siis ükski neist rootori ohutsoonis ei lennanud (lennuvahemik jäi keskmiselt 30 m ja 78 m vahele). Üks rändel väikeluik lendas rootori ohutsoonis 100 m kõrgusel.

Haukalistest vaadeldi enim raudkulli, kes viibis rootori ohutsoonis kahel korral 125 m kõrgusel. Hiireviusid vaadeldi neljal korral, kus linnud viibisid keskmiselt kõrgusel 90 m (kaks vaatlust) ja 150 m (kaks vaatlust). Kanakulli vaadeldi ühel korral rootori ohutsoonis 90 m kõrgusel. Väike-konnakotkast vaadeldi kahel korral, ühel korral uuringuala puhvris lõunas 250 m kõrgusel ning teisel korral uuringuala lõunapoolses otsas 100 m kõrgusel suundumas edelasse. Ühel korral vaadeldi rändel väikepistrikku 23 m kõrgusel suundumas läände.

Ala 1 tsoneering

Metsise seisukohalt (arvestades mängu- ja elupaiga ning selle juurde kuuluva puhvriga) oleks Valga uuringualale 1 väga keeruline tuulikuid rajada, sest valdav ala potentsiaalsest arendusalast paikneb metsise mänguala ühe kilomeetri puhvris ja nende rajamisega võib kaasneda metsise elupaiga seisundi halvenemine. Lõunapoolsed metsise otsingualad sobivad toitumisaladeks nagu ka edelapoolne otsinguala on sobiv metsisele toitumisalana. Kagupoolsed metsise vaatlused on samuti seotud metsise toitumisalaga. Samuti on oluline tagada lõunapoolselt Virna mängualalt häiringuvaba ühenduskoridor Koopesoo mängualale, et tagada populatsioonide vaheline sidusus.

Uuringuala 1 linnustik on liigirikas mosaiiksete maastike tõttu, kus märgalad vahelduvad kõrgemate männi- ja segametsadega, mis võimaldavad pesitseda mitmetel liikidel erinevates elupaikades. Alal tuvastati kanakulli pesitsemine ja kõrge viu arvukus.

Ala 1 sobilikkuse tsoneeringus esineb erinevus käesolevas KSH aruande ja KAUR RePower projekti riigi võimalike eelisarendusalade linnustiku uuringu tsoneeringutega. Erinevuse peamiseks põhjuseks on käesoleva KSH alusuuringuna kasutatud linnustiku uuringu käigus tehtud mõnevõrra põhjalikumad metsise elupaikade uuringud, mille tulemuste alusel on hinnatud, et Koopesoo on eeldatavalt paraneva seisundiga metsise elupaik mille ümber tuleb säilitada häiringutevaba ala.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

56

Joonis 13. Linnukaitselise tsoneeringu ettepanek uuringualal 1.

4.1.3.2.2 Linnustiku hindamise tulemused potentsiaalselt sobiliku ala 2 suhtes

Kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade ülevaade

Uuringualast 2 jääb 3,5 km kaugusele väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129608. EELIS andmebaasist kättesaadava MLA erisuse kaardikihi alusel on antud elupaiga suhtes soovitatud vähendatud 1 km tsoon 1 ala käsitlust.

Uuringualast 2 3,8 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129606. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 05.07.2021. a, mil see oli varisenud. Seire alusel oli elupaik viimati konnakotka poolt asutatud 2008. a. EELIS andmebaasi alusel oli pesa varisenud juba 2015. a seirel. MLA erisuse kaardikihi alusel on antud elupaiga suhtes soovitatud vähendatud 1 km tsoon 1 ala käsitlust.

Uuringualast 2 3,9 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129605. Pesa (id -1999279627) jääb 4,1 km kaugusele uuringualast. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 18.07.2020. a, mil see oli asutamata. Seire alusel oli elupaik viimati konnakotka poolt asutatud 2015 a. Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) ja ka ortofoto alusel on elupaigaga külgneval alal tehtud ulatuslikke uuendusraieid.

GPS saatjatega varustatud must-toonekurgede toitumisalade analüüsi alusel52 jääb uuringualale 2 üks teadaolev must-toonekure toitumisveekogu (Raamsoo oja, VEE1011800). Tegu ei ole GPS andmete analüüsi alusel uuringualaga kattuvas lõigus esmatähtsa toitumisveekoguga. Toitumisveekoguna kasutatav lõik jääb väljaspoole potentsiaalselt sobilikku tuulepargi ala.

52 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

57

Arendusalast 1000 m (puhvrist 500 m) kaugusele jääb metsise (Tetrao urogallus) elupaik KLO9101751. Viimane vaatlus EELIS andmebaasis on 22.04.2018. a, mil loendati kolm metsisekukke. Elupaiga alal olulisel määral raieid kaardiandmete alusel ei ole viimastel aastatel tehtud.

MLA alusel kattub pea kogu uuringuala 2 metsise tsoon 1 ja tsoon 2 aladega ehk tegu on elupaiga modelleeringu kohaselt metsisele sobiliku elupaigaga ja selle puhveralaga. Siiski ei näita metsise mängupaiga ega pesakonna mudel uuringualal 2 olulisi mängupaiku või pesakonna biotoope metsisele (>70% tugevusega piksleid praktiliselt pole). Uuringuala 2 metsad on viimase 10–11 aasta jooksul väga intensiivselt majandatud (Metsaregistri 2012–2022. a andmete põhjal). Välitööde põhjal uuringualal 2 ja selle 500 m puhvris metsise isendite vaatlusi või tegevusjälgi peibutusloenduse ja haudelinnustiku punktloenduse ning punktvaatluste põhjal ei leitud. Seega ei saa pidada antud uuringuala pelgalt modelleerimisandmete põhjal metsisele soodsaks elupaigaks, vaid metsisele oluline ühenduskoridor (sh toitumisala) jääb Virna mängualast põhja suunal Nauska järvede ja Soontaga oja poole.

EELIS alusel III kaitsekategooria linnuliikide leiukohti uuringualal 2 registreeritud ei ole.

MLA kohaselt esineb uuringuala 2 puhul kattuvust laanepüü (Tetrastes bonasia) tsoon 3 aladega ehk liigi modelleeritud elupaikadega.

Metsiste jt kanaliste vaatlused

Kanaliste vaatlusi tehti välitöödel 14, millest kuus kuulusid laanepüüle ja kaheksa olid tedre vaatlused. Metsise tegevusjälgi ning isendeid alal 2 ei nähtud. Tetre vaadeldi mänguperioodil 06.05.2023, mil idapoolsel põllumaal mängis maksimaalselt 3 kukke ning 19.05.2023 nähti idapoolsel põllumaal mängimas maksimaalselt 2 kukke. Kuupäeval 26.05.2023 vaadeldi läänepoolsel põllumaal mängimas ühte tedrekukke. Tedre mängud toimusid, kas 500 m puhvris põllumaal või puhveralast väljas. Sügisel nähti üksikut kukke 30.09.2023 ala ida osas ning üksikut tedrekukke vaadeldi ala lääneosas 10.10.2023 kuusel. Kuupäeval 03.11.2023 nähti tetre lendamas läänepoolsel põllumaal põhja (lennu kõrgus 20 m) ning 17.11.2023 nähti idapoolsel põllumaal lendamas üheksat kukke loode suunal.

Risupesad

Risupesi uuringualal 2 eraldiseisvalt ei otsitud, vaid vaadeldi uuringualal 2 rähniliste, laanepüü ja kanakulli peibutamise käigus, mil vanemaid metsi läbides otsiti puuvõradelt risupesi. Samuti pöörati haudelinnustiku punktloenduse ning tavaliste punktloenduste käigus tähelepanu haukalistele, sh erinevad territooriumi ja poegade häälitsused piirkonnas ning nende ilmnemisel otsiti võimalikke pesapuid ning kaardistati potentsiaalsed võimalikud elupaigad territooriumivaatluste alusel. Uuringualal õnnestus leida juurde üks tõenäoline hiireviu risupesa. Lisaks kaardistati mitu potentsiaalset pesametsa osaliselt uuringualal, osaliselt puhveralas raudkullil ja hiireviul, hiireviul uuringualal, puhveralas kaardistati potentsiaalne raudkulli pesamets, herilaseviu pesamets, lõopistriku pesitsusterritooriumid kaardistati puhveralas.

Punktvaatlused

Valga uuringualal 2 oli kevadine haneliste ränne suurem kui uuringualal 1. Hanesid loendati kokku 2031 isendit, kellest suur-laukhanesid oli 936 isendit ning tundra-rabahanesid esines 103 isendit. Perekond hani tasemele jäi 992 hane. Minimaalne lennu kõrgus oli 50 m ning maksimaalne 300 m. Ca 60% hanedest (1208 isendit), kes rändel lendasid, paiknesid rootori ohutsoonis.

Kevadrändel vaadeldi 65 laululuike (LK II kat), kes lendasid 30–40 m kõrgusel. Laululuikedest suundus 55 isendit põhja suunal. Kühmnokk-luikedest (oluline liik) vaadeldi nelja isendit ning perekond luik tasemele jäi kolm isendit.

Sookurge (LK III kat) vaadeldi rändel kokku 28 isendit, kellest viis lendasid rootori ohutsoonis.

(Hiire)viusid vaadeldi kevadisel rändel kokku 14 korral, kellest rootori ohutsoonis lendas 10 isendit.

Väike-konnakotkast vaadeldi ühel korral (06.05.2023) rootori ohutsoonis (150 m) ning ühel korral vaadeldi ülelennul roo-loorkulli (150 m). Lõopistrikku vaadeldi ühel korral 90 m kõrgusel. Kaitsealustest

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

58

haukalistest vaadeldi veel järgnevaid liike, kes ei esinenud rootori ohutsoonis: kanakull (üks vaatlus) ning raudkull (neli vaatlust).

Olulistest liikidest vaadeldi rootori ohutsoonis ühte kiivitajat (90 m) ning kahte hõbekajakat (100 m).

Suvisel perioodil tehti kokku kaheksa hiireviu vaatlust, kes lendasid keskmiselt 157 m kõrgusel (vahemik 150–200 m). Herilaseviu vaatlusi tehti kokku kuus kõrgusel 150 m. Raudkulli (LK III kat) vaatlusi tehti kokku kaks, kõrgusel 14 m. Ühe korra fikseeriti ülelennul roo-loorkull 150 m kõrgusel ning üks vaatlus tehti paikse lõopistriku kohta 150 m kõrgusel.

Neljal korral vaadeldi valge-toonekurge (LK III kat) 150 m kõrgusel. Hallhaigrute puhul vaadeldi 11-isendilist parve 150 m kõrgusel suundumas põhja.

Naerukajaka vaatlusi tehti neljal korral vahemikus 120–150 m. Õõnetuvisid vaadeldi ohutsoonis neljal korral vahemikus 90–150 m.

Sügisene haneliste ränne (hani, suurlauk-hani, tundra-rabahani, valgepõsk-lagle) oli tagasihoidlikum, võrreldes kevadise rändega, mil loendati kokku 359 hane-lagle. Ränne toimus vahemikus 80 m kuni 300 m. Valdav rände kõrgus oli 240 m ja kõrgemal (98% hanedest) ning rootori ohualas vaadeldi kahte tundra-rabahane 170 m kõrgusel.

Rootori ohutsoonis asuvaid laululuiki – 107 isendit – vaadeldi keskmiselt 106 m kõrgusel. Väikeluige vaatlused (14 isendit ülelennul edelasse) tehti kokkupõrke ohutsoonis 103 m kõrgusel. Määramata perekonna luik vaatlusi tehti 99 isendi puhul, kes lendasid 108 m kõrgusel. Kõigi rootori ohutsoonis paiknevate luikede puhul (220 isendit) oli rändesuund edelasse (SW).

Nii kevadised kui ka sügisesed rändevaatlused tehti luikede puhul valdavalt idapoolses puhvris (18 vaatlust) või sellest väljas (8 vaatlust) kui läänepoolses puhvris (2 vaatlust) või sellest väljas (1 vaatlus). Kuna põhiline lennusuund oli edelasse, siis hõlmas see lennutrajektoori üle uuringuala metsade.

Haukalistest vaadeldi enim rootori ohutsoonis sügisesel rändeperioodil hiireviud (kaheksa vaatlust) 160 m kõrgusel ning ühte karvasjalg-viud (LK III kat) 180 m kõrgusel.

Merikotka kohta tehti kolm vaatlust, mil linnud lendasid kahel korral 145 m kõrgusel ja ühel korral 180 m kõrgusel. Merikotkaid vaadeldi idapoolses uuringuala puhvris 17.10.2023 ja 17.11.2023.

Raudkulli puhul tehti üks vaatlus 110 m kõrguselt üle lendava linnu puhul. Rabapistrikku vaadeldi ülelennul ühel korral 100 m kõrgusel uuringuala puhvri piiril.

Veel vaadeldi kolme õõnetuvi 90 m kõrgusel ning 270 rüüta 100 m kõrgusel.

Ala 2 tsoneering

Tegemist ei ole uuringu kohaselt väga oluliste kaitsealuste (I kat) liikide leiupaigaga, kuid tegemist on rände- ja siirdekoridoriga peamiselt hanedele-lagledele (kevad- ja sügisränne) ning laululuigele (eelkõige sügisperioodil), vähesemal määral haukalistele.

Ala 2 puhul linnukaitseliselt otseselt tuulepargi arenduseks välistatud alasid ei tsoneeritud. Kaardistatud III kaitsekategooria linnuliikide elupaiku on soovitatav võimalikult tervikuna säilitada (Joonis 14). Tuulikute paigutuslahenduse puhul on üle 50 % kaardistatud III kaitsekategooria liikide elupaikades säilitatavad ning tuulepargi lahenduse väljatöötamisel on arvestatud elupaikade minimaalse killustamisega.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

59

Joonis 14. Linnukaitselise tsoneeringu skeem uuringualal 2.

4.1.3.2.3 Linnustiku hindamise tulemused potentsiaalselt sobiliku ala 3 suhtes

Kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade ülevaade

Uuringualast 3 ei paikne 5 km raadiuses ühtegi registreeritud I kaitsekategooria linnuliigi elupaika. Uuringualale ei jää ka GPS-iga varustatud must-toonekure andmete alusel must-toonekure toitumisveekogusid.

Uuringualast 500 m kaugusele jääb metsise (Tetrao urogallus) elupaik KLO9101751. Viimane vaatlus EELIS andmebaasis on 22.04.2018. a, mil loendati 3 metsisekukke. MLA alusel kattub pea kogu uuringuala 3 metsise tsoon 1 ja tsoon 2 aladega ehk tegu on elupaiga modelleeringu kohaselt metsisele sobiliku elupaigaga ja selle puhveralaga.

Uuringualaga kattub (potentsiaalselt sobiliku tuulealaga külgneb) kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik KLO9119206. Viimane EELIS kohane elupaiga vaatlus oli 12.05.2023. a, mil pesad -1807914332; 890787226 ja KLO9113035 olid asustamata. Pesa 890787226 osas on tehtud arhiveerimise ettepanek, sest pesa on hävinud lageraie tõttu pesa ümbruses. Varasemalt (2018–2020) oli just pesas 890787226 edukas pesitsus. Võimalike tuulikute asukoha ja kanakulli pesa vahele jääb ulatuslik lageraielankide ala. Eelneva alusel on põhjust eeldada, et elupaiga seisund on raie tõttu halvenenud. Ühe tuuliku rajamine maismaalinnustiku analüüsis soovitatud 1 km puhvri piirile antud elupaiga osas täiendavat olulist ebasoodsat mõju ei tekita. Ehitustegevus tuleb teostada 1 km puhvrisse jääval osal väljaspool pesitsusperioodi 31.07-1.03.

EELIS alusel III kaitsekategooria linnuliikide leiukohti uuringualal 3 registreeritud ei ole.

MLA kohaselt esineb uuringuala 3 puhul kattuvust laanepüü (Tetrastes bonasia) tsoon 3 aladega ehk liigi modelleeritud elupaikadega.

Metsiste jt kanaliste vaatlused

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

60

Metsise otsingualasid uuringualal 3 ei kaardistatud, sest võimalikke mängualasid mängumudeli põhjal praktiliselt pole. Ortofoto põhjal on tegemist aktiivselt majandatud puistutega, kus põhimõtteliselt võiks mudeli põhjal mängu leida vaid üksikutelt põhjapoolsetelt metsalaikudelt, kuid neid on viimastel aastatel intensiivselt majandatud ning metsise mängu stabiilseks toimimiseks erilist lootust ei anna. Välitööde käigus leiti üksik metsise sulg uuringuala keskosast, kuid rohkem metsise tegevusjälgi uuringualal 3 ei täheldatud.

Laanepüüd tehti kindlaks valdavalt uuringuala keskosas ja lõunapoolsetel aladel nii puhvris kui ka sellest väljaspool.

Risupesad

Eraldi risupesade otsingud korraldati vanemates (60+ a) metsades uuringuala kesk- ja lõunapoolses osas 15.03.2024 ja 20.03.2024, kus kanakulli leiupaigas (KLO9119206) õnnestus leida võimalik lõopistriku pesa ning üks hiireviu pesa. Üks hiireviu pesa leiti raielangilt. Üks lõopistriku pesa leiti riikliku uuringu käigus.

Punktvaatlused

Kevadisel hanede rändeperioodil vaadeldi kokku 998 hane/lagle, kellest 96% (957/998) lendasid rootori ohutsoonis valdavalt keskmisel kõrgusel 160 m. Enim esines rändel suur-laukhane (437) ja tundra-rabahane (207) ning määramata hane (333).

Ca 16% (6/38) vaadeldud sookurgedest asusid lennul rootori ohutsoonis.

Haukalistest vaadeldi enim hiireviusid, kellest rootori ohutsoonis lendasid 54,5% vaadeldud lindudest (6/11, keskmiselt 100 m ja 150 m kõrgusel). Rändel oli lindude valdav suund lõuna ja edel. Kanakulli vaatlustest paiknesid kõik linnud (5/5) rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel. Kanakulli vaatlused tehti loode-kagu liinil valdavalt uuringu kesk- ning kagupoolses osas. Tegemist on kanakulli jahiterritooriumiga. Samuti tehti kõik kolm raudkulli vaatlust rootori ohutsoonis 140 m kõrgusel. Roo- loorkulli vaadeldi kahel korral, millest ühel korral lendas roo-loorkull rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel.

I kaitsekategooria linnuliikidest vaadeldi kalakotkast kahel korral: ühel korral vaadeldi lindu uuringuala läänepoolse osa puhvris rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel Väike Emajõe läheduses ning teisel korral uuringuala lõunapiiril ca 200 m kõrgusel liikumas lõuna suunal. Väike-konnakotkast vaadeldi uuringuala lõuna-edela suundadel puhverala piiridel.

Olulistest liikidest vaadeldi kiivitajat neljal korral ning kõik vaatlused asusid rootori ohutsoonis keskmiselt 90–130 m kõrgusel.

Haukalistest vaadeldi enim herilaseviud, kelle vaatlustest 67% (8/12) paiknesid rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel. Hiireviu vaatlustest asusid kõik kuus rootori ohutsoonis keskmiselt 150 m ja 167 m kõrgusel.

Kalakotkast vaadeldi suve perioodil ühel korral uuringuala puhvris loodes, kus liik keerles 200 m-ni õhus ja sööstis seejärel alla tõenäoliselt Väike Emajõele saagi järele. Merikotkast märgati ühel korral 200 m kõrgusel ülelennul uuringuala puhvri loode osas.

Lõopistrikku vaadeldi kolmel korral ning vaatlustest 67% (2/3) asusid rootori ohutsoonis keskmiselt 90 m kõrgusel.

Olulistest liikidest vaadeldi rootori ohutsoonis veel kormorani, millest kõik 40 vaatlust asusid rootori ohutsoonis keskmiselt 130 m ja 150 m kõrgusel. Kalakajakat vaadeldi rootori ohutsoonis 120 m kõrgusel ühel korral. Ühte suitsupääsukest vaadeldi samuti rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel ühel korral.

Sügisrändel esinesid alal vaid üksikud haned (kolm vaatlust) ning üks suur-laukhane vaatlus.

Sookurgedest vaadeldi 38 lindu, kes lendasid 120 m kõrgusel rootori ohutsoonis.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

61

Haukalistest vaadeldi raudkulli, kelle vaatlustest ca 88% (7/8) paiknesid rootori ohutsoonis keskmiselt 94 m kõrgusel. Lõopistriku vaatlustest paiknesid kõik kolm vaatlust rootori ohutsoonis 90 m kõrgusel. Tuuletallajat vaadeldi kahel korral rootori ohutsoonis 100 m kõrgusel. Üks merikotka vaatlus tehti ala uuringuala keskosas, kus kotkas suundus 100 m kõrgusel lõunasse.

Ala 3 tsoneering

Uuringu põhjal ei paikne uuringualal I kaitsekategooria linnuliikide leiupaiku. Piirangud tuleb kehtestada lindude rände perioodile, arvestades haneliste, sookure ja haukalistega. Ka sigimisperioodil on oluline tuulikud välja lülitada, kui röövlinnud satuvad rootori ohualasse.

Tuulikute rajamist tuleb vältida Väike Emajõe ürgorgu, kuna seal paiknevad vanemad metsad, mis on linnustiku seisukohast paremad elupaigad ning jõel käib toitumas kalakotkas. Kaardistatud III kaitsekategooria linnuliikide elupaiku on soovitatav võimalikult tervikuna säilitada (Joonis 14). Tuulikute paigutuslahenduse puhul on üle 50 % kaardistatud III kaitsekategooria liikide elupaikades säilitatavad ning tuulepargi lahenduse väljatöötamisel on arvestatud elupaikade minimaalse killustamisega ning Väike Emajõe ürgoru vältimisega tuulikute asukohana.

Joonis 15. Linnukaitselise tsoneeringu skeem uuringualal 3.

4.1.3.2.4 Linnustiku hindamise tulemused potentsiaalselt sobiliku ala 4 suhtes

Kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade ülevaade

Uuringualast 4 2,5 km kaugusele jääb must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik KLO9128282. Pesa (id -626942051) jääb 3 km kaugusele uuringualast 4. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 02.06.2023. a, mil see oli sihtliigi poolt asustamata. Seire andmed on EELIS andmebaasis alates aastast 2011. a ja elupaik selle aja jooksul kordagi asustatud ei ole olnud. 2017. a seirel on märgitud, et pesa on hävinud.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

62

GPS saatjatega varustatud must-toonekurgede toitumisalade analüüsi alusel53 jääb uuringualale 4 üks teadaolev must-toonekure toitumisveekogu (Naadimõtsa kraav, VEE1011902). Tegu on GPS andmete analüüsi alusel osaliselt esmatähtsa toitumisveekoguga. Toitumisveekogu kattub potentsiaalselt sobiliku tuulepargi alaga.

Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) ja ka ortofoto alusel ei ole elupaiga metsas suuremahulisi raied tehtud.

Uuringu käigus teostatud välitöödel leiti pesapaik männil üles, kuid see on suurel määral varisenud. Elupaik on aga Metsaregistri andmete (2012–2022), ortofoto ning välivaatluse põhjal säilinud tervikuna.

GPS saatjatega varustatud must-toonekurgede toitumisalade analüüsi54 alusel jääb uuringualale 4 üks teadaolev must-toonekure toitumisveekogu (Naadimõtsa kraav, VEE1011902). Tegu on GPS andmete analüüsi alusel osaliselt esmatähtsa toitumisveekoguga. Toitumisveekogu kattub potentsiaalselt sobiliku tuulepargi alaga. Antud toitumisveekogu kuulub korrashoitavate maaparandussüsteemi eesvoolude hulka kuni 10km², milleks on eesvoolu kaitsevöönd (NAADI-1 (TTP 484). Kuivõrd tegemist on aktiivselt kuivendatud alaga, siis võib eeldada, et kuivenduse mõju tõttu on veekogu eelkõige oluline kevadperioodil, mil seal võib leiduda kahepaikseid, kes on must-toonekurele sel perioodil oluline toiduallikas. Lähimad must-toonekure vaatlused on pärit 2017. a: üks vaatlus jääb arendusalast 2,7 km kaugusele, üks >4 km kaugusele ning üks vaatlus on tehtud >4 km kaugusel. Tegemist on üksikute vaatlustega. Välitööde käigus 2023. a must-toonekurge arendusaladel ei nähtud.

Eestis tehti toitumisalade uuring aastatel 2007–2010 kümne GPS-saatjaga must-toonekure vanalinnu toitumiskohtade põhjal. Toonekurgede toitumispunkte oli kõige rohkem kraavidel ja väikestel süvendatud ojadel, mille kasutus erines looduslikest ojadest ja suurtest süvendatud ojadest. Siiski kui võtta arvesse pesa ümber olemasolevate vooluveekogude kogupikkusi, oli toonekurgede veekogutüüpide kasutuseelistus hoopis teistsugune. Kraave välditi, kuid nii suured kui väikesed looduslikud ja süvendatud ojad omavahel ei erinenud. Järelikult oli toitumiskordasid kõige rohkem kraavidel, mis tulenes nende suurest hulgast ümbritsevas maastikus, kuid pole kõige parema kvaliteediga toitumiskohad. Arvestades toitumisveekogude valikuvõimalusi pesa ümbritsevas maastikus, eelistasid must-toonekured selgelt hoopis looduslikke ja süvendatud ojasid, mida ka taaskülastati enim55.

Üldistatult võib väita, et arendusaladel 1–3 puuduvad must-toonekurele sobivad toitumisveekogud, mida tõendavad PlutoF vaatlused ning arendusaladel 1–3 pole fikseeritud GPS uuringute põhjal sobilikke toitumisveekogusid, vaid sobivad toitumisveekogud paiknevad arendusaladest idas.

Oluline on säilitada esmatähtis toitumisala uuringualal 4 ning mitte planeerida tuulikuid esmatähtsatele toitumisaladele lähemale kui 500 m. Samuti tuleb tagada uuringualal 4 toitumisala ja idapoolse leiupaiga (KLO9128282) sidusus, mis tähendab, et tuulikuid ei tohi ehitada esmatähtsa toitumisala ning leiupaiga vahelisele alale.

Lisaks on 2024 registrisse kantud uuringualast 4 3,2 km kaugusel paiknev must-toonekure elupaik KLO9133649. Tegu on registrisse taaskandega eelnevalt arhiveeritud kirjete alusel KLO9101991 (viimane pesitsus 1989, 2009 varisenud) ja KLO9108861 (2009 pesitsus ebaõnnestus, 2012 pesa varisenud). Elupaik on EELIS andmetel kestlik ja selle taasasustamine on võimalik. Elupaik on piiritletud olemasolevate püsielupaikade piiride järgi ja korrigeeritud katastripiiride alusel. Teadaolevad elupaigas olnud pesad KLO9101991 ja KLO9108861 on varisenud.

53 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine. 54 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine. 55 Keskkonnaamet. 2018. Must-toonekure (CIconia nigra) kaitsetegevuskava.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

63

Uuringualast 4 3,2 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129606. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 05.07.2021. a, mil see oli varisenud. Seire alusel oli elupaik viimati konnakotka poolt asutatud 2008. a. EELIS alusel oli pesa varisenud juba 2015. a seirel.

Uuringualast 4 2,6 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129605. Pesa (id -1999279627) jääb 3 km kaugusele uuringualast. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 18.07.2020. a, mil see oli asutamata. Seire alusel oli elupaik viimati konnakotka poolt asutatud 2015. a.

Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) ja ka ortofoto alusel on elupaiga metsas tehtud võrdlemisi ulatuslikke raieid.

Uuringualast 4 3,9 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129604. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 02.08.2022. a, mil see oli asustamata. Seire alusel oli elupaik viimati konnakotka poolt asutatud 2015. a. Ortofoto alusel on elupaiga metsas tehtud suuremahulisi raieid.

Uuringualast 4 2,2 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129601. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 21.07.2023. a, mil see oli asustatud ning pesas sirgus üks poeg. Seire alusel on olnud elupaik asustatud kogu perioodi 2016–2022. Elupaiga lähistel on teostatud raieid, kuid elupaiga mets on suuresti säilinud.

Uuringualast 4 4,5 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129600. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 15.07.2023. a, mil see oli asustatud ning pesa oli varisenud. Seire alusel on olnud elupaik asustatud kogu perioodi 2003–2022. Elupaiga metsa ümbritseval alal on tehtud hiljuti uuendusraieid, kuid elupaiga metsatuumik on säilinud.

Uuringualast 130 m kaugusele jääb kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik KLO9130897. Pesa on registreeritud 2022. a, mil pesitsemine oli edukas. Elupaik oli asustatud ka 03.06.2024, mil pesas (id -78008892) oli kaks poega. Võimalike tuulikute asukoha ja kanakulli pesa vahele jääb mitmeid lageraielanke. Keskkonnaamet on elupaika (KLO9130897) kinnitanud täiendavalt 31.01.2024 lageraie metsateatise nr 50000685407. Eelneva alusel on põhjust eeldada, et elupaiga seisund on raie tõttu halvenenud. Ühe tuuliku rajamine maismaalinnustiku analüüsis soovitatud 1 km puhvri piirile antud elupaiga osas täiendavat olulist ebasoodsat mõju ei tekita. Ehitustegevus tuleb teostada 1 km puhvrisse jääval osal väljaspool pesitsusperioodi 31.07-1.03.

MLA alusel kattub pea kogu uuringuala 4 metsise tsoon 2 alaga. Tegu on eeldatava elupaikade vahelise siirdekoridoriga. Samas metsise uue tegevuskava eelnõu kohaselt ala tuumalaks ega astmelauaks ei määratud.

EELIS alusel III kaitsekategooria linnuliikidest on uuringualal 4 registreeritud hiireviu (Buteo buteo) elupaik KLO9126365. Pesa on registreeritud 20.03.2020. a.

MLA kohaselt esineb uuringuala 4 puhul kattuvust laanepüü (Tetrastes bonasia) tsoon 1, 2 ja 3 aladega ehk liigi modelleeritud elupaikadega ja juhuvaatluste alusel kaardistatud elupaikade ja nende puhvritega.

MLA kohaselt esineb uuringuala 4 puhul vähest kattuvust põhjaosas suur laukhane (Anser albifrons) tsoon 3 alaga.

Risupesad

Risupesi kaardistati uuringualal 4 rähniliste, laanepüü ja kanakulli peibutamise käigus, mil vanemaid metsi läbides otsiti puuvõradelt risupesi. Samuti pöörati haudelinnustiku punktloenduse ning tavaliste punktloenduste käigus tähelepanu haukalistele, sh erinevad territooriumi ja poegade häälitsused piirkonnas ning nende ilmnemisel otsiti võimalikke pesapuid ning kaardistati potentsiaalselt

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

64

võimalikud elupaigad territooriumivaatluste alusel. Üks väiksem asustamata risupesa avastati ala põhjapoolsel osal kuusel. Pesa oli asustamata ning võis kuuluda viule.

Eraldi risupesade otsingud korraldati ühel päeval vanemates (60+ a) metsades uuringuala ida- ja kagupoolses osas 01.04.2024, kuid risupesi juurde leida ei õnnestunud.

Punktvaatlused

Kevadisel rändeperioodil vaadeldi hanelisi kokku 779 isendit, kellest liigi tasemini määrati enim suur- laukhane (94 isendit). Hanelistest moodustasid suur-laukhanede isendid 12% (94/779), kes lendasid rootori ohutsoonis keskmiselt 150 m kõrgusel.

Sookurgede puhul vaadeldi 17 isendit, kellest ca 59% (10/17) lendasid rootori ohutsoonis keskmiselt 175 m kõrgusel.

Haukalistest vaadeldi rände perioodil enim hiireviud, kelle puhul kõik seitse vaatlust paiknesid rootori ohutsoonis 180 m kõrgusel. Herilaseviu puhul tehti kolm vaatlust ning kahel korral vaadeldi lindu rootori ohutsoonis keskmiselt 115 m kõrgusel. Roo-loorkulli ja raudkulli vaadeldi mõlemat ühel korral rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel.

I-II kaitsekategooria haukalistest vaadeldi kevadperioodil väike-konnakotkast ala läänepoolses osas põllumaa läheduses puhveralast väljaspool 200 m kõrgusel. Sama ala läheduses tehti üks kanakulli vaatlus 200 m kõrgusel.

Suvel vaadeldi haukalistest enim herilaseviud (3 vaatlust) ja hiireviud (2 vaatlust), kes kõik asusid rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel. Raudkulli vaadeldi ühel korral rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel. Üks väike-konnakotka vaatlus tehti uuringuala põhja osa puhvris 150 m kõrgusel.

Suitsupääsukest vaadeldi kolmel korral, millest ühel korral lendas liik rootori ohutsoonis 100 m kõrgusel.

Olulistest liikidest vaadeldi veel kiivitajaid, kellest ca 31% (4/13) lendasid rootori ohutsoonis 130 m kõrgusel.

Sügisene hanede ränne jäi uuringualal madalaks (kokku 77 vaatlust). Laululuikesid vaadeldi kokku 96 isendit, kellest 42% (40/96) lendasid rootori ohutsoonis keskmiselt 110 m ja 150 m kõrgusel. Väikeluike vaadeldi kahel korral.

Partlasi vaadeldi 131-l korral, kus linnud lendasid rootori ohutsoonis keskmiselt 130 m ja 150 m kõrgusel.

Haukalistest vaadeldi rände ajal enim hiireviud (kokku 5 vaatlust), millest kahel korral vaadeldi linde rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel. Kanakulli vaadeldi ühel korral rootori ohutsoonis 90 m kõrgusel uuringuala idapoolsel küljel. Merikotkast vaadeldi kahel korral- ühel juhul oli liik ülelennul (suund määramata) 100 m kõrgusel idapoolses puhvris ning teisel juhul nähti kotkast läänepoolses puhvris 80 m kõrgusel suundumas läände. Raudkulli vaadeldi kolmel korral, kes lendas rootori ohutsoonis keskmiselt 105 ja 180 m kõrgusel.

Ala 4 tsoneering

Uuringu põhjal ei paikne uuringualal I kaitsekategooria linnuliikide elupaiku. Ala 4 puhul tsoneeriti linnukaitseliselt tuulepargi arenduseks välistatud alaks must-toonekure võimalik toitumisveekogu koos puhvriga. Kaardistatud II ja III kaitsekategooria linnuliikide elupaiku/toitumialasid on soovitatav võimalikult tervikuna säilitada (Joonis 14). Tuulikute paigutuslahenduse puhul on üle 50 % kaardistatud III kaitsekategooria liikide elupaikades säilitatavad, samuti säilitatakse tervikuna metsisele põhimõtteliselt toitumiseks sobivat metsaala. Tuulepargi lahenduse väljatöötamisel on arvestatud elupaikade minimaalse killustamisega.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

65

Joonis 16. Linnukaitselise tsoneeringu skeem uuringualal 4.

4.1.3.2.5 Mõju metsise elupaikade sidususele

Metsise elupaikade paiknemist ja elupaikadevahelist sidusust on käsitletud KSH aruande Lisas 3 esitatud linnustiku uuringu aruandes.

Metsise elupaikadevahelise sidususe vaates on oluliseim häiringuvaba ühenduse säilimine Koopesoo ja Virna elupaikade vahel. Antud sidususele oleks potentsiaalselt sobilikule alale 1 tuulepargi rajamisel tugev ebasoodne mõju. Parim leevendusmeede on alale 1 tuuleparki mitte rajada.

Potentsiaalselt sobilikel aladel 2, 3 ja 4 nii kaardianalüüsi kui välivaatluste alusel metsisele sobilikke elupaiku esineb vähe. Arvestades piirkonnas paiknevaid metsisele sobilikke toitumismetsasid ja teadaolevate metsise elupaikade paiknemist, siis aladele 2, 3 ja 4 tuulepargi rajamine metsise elupaikadevahelist sidusust oluliselt ei halvenda. Sobiv liikumiskoridor, kus esineb ka sobilikke metsi pesakondadele, jääb kulgema mööda Väike Emajõge edela suunal, kus on arvestatud vähemalt 600 m- ste koridoridega (mõlemal kaldal minimaalselt 300 m), kuhu tuulikuid ei rajata. Ühtlasi on tagatud võimalike astmelaudade (peamiselt sobivad sigimismetsad) kaudu metsisele liikumisteed edela ja lõunapoolsetele tuumaladele. Arvestades tuulikute omavahelisi vahekaugusid, siis ei ole oodata, et tuulikute rajamine aladele 2, 3, ja 4 tekitaks metsise elupaikadevahelisele liikumisele barjääriefekti. Vähendamaks siiski võimalikku ebasoodsat mõju metsise elupaikadevahelisele sidususel on uuringualal 4 soovitatav tuulikute vabana säilitada metsisele toitumiseks sobilik ala (keskealiste männikutega ala). Planeeringulahenduse koostamisel on soovitusega arvestatud ja tuulikute asukohtadena välditud alal 4 metsisele toitumiseks sobivat ala.

4.1.3.2.6 Mõju must-toonekure toitumisaladele

Must-toonekure elupaikade paiknemist ja toitumisveekogude sobivust on käsitletud KSH aruande Lisas 3 esitatud linnustiku uuringu aruandes.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

66

Välitööde käigus 2023. a must-toonekurge potentsiaalselt sobilikel aladel ei nähtud. KAUR RePower uuringu raames nähti must-toonekurge ühel korral (Annali Albertsi vaatlus 05.07.2023) Lota oja piirkonnas (käesoleva aruande mõistes potentsiaalselt sobiliku ala 1 idapoolses osas).

Eestis tehti toitumisalade uuring aastatel 2007–2010 kümne GPS-saatjaga must-toonekure vanalinnu toitumiskohtade põhjal. Toonekurgede toitumispunkte oli kõige rohkem kraavidel ja väikestel süvendatud ojadel, mille kasutus erines looduslikest ojadest ja suurtest süvendatud ojadest. Siiski kui võtta arvesse pesa ümber olemasolevate vooluveekogude kogupikkusi, oli toonekurgede veekogutüüpide kasutuseelistus hoopis teistsugune. Kraave välditi, kuid nii suured kui väikesed looduslikud ja süvendatud ojad omavahel ei erinenud. Järelikult oli toitumiskordasid kõige rohkem kraavidel, mis tulenes nende suurest hulgast ümbritsevas maastikus, kuid pole kõige parema kvaliteediga toitumiskohad. Arvestades toitumisveekogude valikuvõimalusi pesa ümbritsevas maastikus, eelistasid must-toonekured selgelt hoopis looduslikke ja süvendatud ojasid, mida ka taaskülastati enim56.

Uuringualaga 3 ja 4 piirnev Väike-Emajõgi pole välitööde ning kirjanduse põhjal nendes lõikudes must- toonekurele sobiv veekogu toitumiseks, sest selle sügavus on nt Jõgeveste lõigus 2-3 m. Hummulist peale jõe org laieneb, lamm muutub soiseks ja jõe looked laiemaks, Jõgevestest allavoolu on soine orulamm kohati 2 km laiune. Soontaga külast peale muutub jõesäng jälle väänlevaks ja moodustab vanajõgesid57. Seega ei paikne Väike-Emajõega piirnevates uuringuala 3 ja 4 lõikudes must-toonekurele sobilikke toitumisveekogusid. Alal 4 suubub Väike-Emajõkke Kalda kraav, mis ca 500 m enne jõkke suubumist sügavas ja järsus orundis, mida mööda kaladel on ülesvoolu pääsemine takistatud. Pärast 500 m suubub kraav mööda tasasemat maapinda, millest üks haru suundub põhja ja teine haru kulgeb ida suunal. Kalda kraavile on rajatud mitmeid veevõtutiike, mis pakuvad ajutist toidubaasi (kahepaiksed) kevadisel perioodil. Ka uuringualal 4 suubub Väike-Emajõkke kuivenduskraave, mida on hiljuti õgvendatud. Need kraavid paiknevad samuti suure languse peal, kus veevool on väga kiire ning enne jõkke suubumist on kraavidele rajatud sügavad settebasseinid, mis must-toonekurele toitumiseks ei sobi. Kuna kõrgveeperioodil on järsakul asuvates kraavides veevool väga kiire ja setterohke ning madalveeperioodil veetase väga madal, siis paraku ei toeta sellised kraavid kalastikku, vaid pigem toimivad ökoloogiliste lõksudena.

Toitumiseks sobiv veekogu võiks olla Õru oja (VEE1011700), mis on ca 2,5 m lai ja valdavalt 0,2-0,3 m sügav (üksikutes aukudes kuni 0,6 m sügav)58. Õru oja piirneb idast uuringualaga 2, kus õhuruumi vaatlustega ei õnnestunud must-toonekurge näha. Varasematest olulisematest toitumispaikadest (Raamsoo oja, Soontaga oja, Naadimõtsa kraav), mis põhinevad GPS uuringutel ning tõenäoliselt on need ojad teatavaks indikaatoriks, millised toitumisveekogud selles piirkonnas must-toonekurele sobivad. Uurimisalade 1-4 piirkonnas ei pruugi must-toonekurele piisava toidubaasi (eelkõige kalastik) ning sobilikkusega jätkusuutlikke toitumisveekogusid enam esineda. Kõrgema potentsiaaliga olevaks võib pidada uurimisala 1 piirkonna vooluveekogusid, kus ka Repower uuringu raames must-toonekurge ühel korral kohati.

Üldistatult võib väita, et arendusaladel 2–4 puuduvad must-toonekurele sobivad toitumisveekogud, mida tõendavad PlutoF vaatlused ja antud uuringu raames tehtud punktvaatlused. Arendusaladel 2–4 pole fikseeritud GPS uuringute põhjal sobilikke toitumisveekogusid, vaid sobivad toitumisveekogud paiknevad arendusaladest idas, kus on ka tihedamalt GPS andmepunkte.

Eelnevast lähtuvalt ei ole väljatöötatud tuulepargi lahenduse korral oodata olulist ebasoodsat mõju must-toonekure toitumisveekogudele. Arendusalad 3 ja 4 jäävad must-toonekure pikalt asustamata elupaikade KLO9133649, KLO9128282 ja Väike Emajõe vahele, kuid arvestades jõe iseloomu antud lõikudes, siis olulist toitumisveekogude vähenemist seoses võimaliku barjääriefektiga elupaiga suhtes oodata ei ole. Tuulepargi kavandamine antud elupaikade vaates kahes grupis (alad 3 ja 4 on kaks u 3

56 Must-toonekure (CIconia nigra) kaitsetegevuskava, 2018. 57 Eesti jõed. Järvekülg, A. Tartu, 2001. 58 Eesti jõed. Järvekülg, A. Tartu, 2001.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

67

km ulatusega potentsiaalset takistust, mille vahel säilib 3 km ulatusega tuulikutevaba ala) võimaldab säilitada ka jõele juurdepääsu tuulikute gruppide ümbert ja vahelt vähendades seeläbi võimalikku barjääriefekti Väike Emajõe suhtes.

Eriplaneeringu koostamisel väljatöötatud tuulepargi paigutuslahendus arvestab linnukaitseliselt väärtuslikemate alade säilimisega ning sellest lähtuvalt on võimalik alale rajada tuulepark ilma olulist ebasoodsat mõju linnustikule avaldamata. Tuulikute käitamisel on siiski vajalik leevendusmeetmete rakendamine (ptk 4.1.3.3).

4.1.3.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Meetmed asukohavaliku etapis tuulepargi kavandamiseks:

− säilitada maksimaalselt kaardistatud kaitsealustele ja kaitsekorralduslikult olulistele liikide kaardistatud elupaiku, III kaitsekategooria puhul vähemalt 50% ulatuses kaardistatud elupaikadest ning II kaitsekategooria puhul vähemalt 90% elupaikadest. II ja III kaitsekategooria liikide koosesinemisel arvestada kõrgema kaitsekategooria (II) liikidega elupaikadega säilitamise (90%) nõudega.

− eelistada alasid, kus on madalam kaitsealuste liikide esindatus (nt raielangid, noorendikud), mille läheduses ei esine loodusmetsade kaitsealuseid liike.

− mitte rajada metsamaastikku õhuliine, vaid eelistada maakaabeldust.

− maksimaalselt kasutada olemasolevaid teid ning uute teede rajamisel arvestada kaitsealuste liikide paiknemisega, et vähendada kaitsealuste liikide elupaikade killustumist.

Meetmed tuulepargi ehitus- ja käitamisperioodiks:

− metsade haudelinnustiku kaitseks tuleb raadamised ja suuremad pinnasetööd ajastada perioodile 21.07–28.02. Vältida veerežiimi muutmist jm mõjusid, mis ei ole arenduse seisukohalt hädavajalikud. Tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel projekteerimisel tuleb tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju linnustikule kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus.

− tuulikute positsioonide 1 ja 15 ehitustegevus tuleb teostada väljaspool pesitsusperioodi 31.07- 1.03, kuna antud tuulikupositsioonid jäävad kanakulli elupaikade 1 km puhvrisse.

− soovituslik on tuuliku rajamisel tõsta selle nähtavust linnustiku jaoks (rakendada kokkupõrgete riski vähendava värvikombinatsiooni kasutamist või muud lindude jaoks tuuliku nähtavust parandavat tehnoloogiat).

− rände perioodil kasutada tuulikute seiskamist lindude kõrge aktiivsusega rände perioodil ajaliselt või vastava juhtimissüsteemi abil kõigil asukohavaliku aladel. Läbiviidud punktvaatluste alusel on antud piirkonnas ränne aktiivseim sügisel 01.-20. oktoober ja kevadperioodil 15. märts kuni 15. mai. Teadusuuringud on näidanud selliste meetmete tõhusust kokkupõrgete vältimisel ja seega ka lindude hukkumise vältimisel59. Perioodi pikkust ja rakendamise vajadust võib täpsustada järelseire alusel.

− asukohavaliku alal TU3 tuleb kanakulli kokkupõrkeriski vähendamiseks kasutada tuuliku välja lülitamist haukaliste lähenemisel, kasutades masinõppeprogramme, nt http://nvisionist.com/nvbird-wtg/ vms. Soovitada võib meetme rakendamist kõigil asukohavaliku aladel kuna I ja II kaitsekategooria haukaliste (väike-konnakotkas, merikotkas,

59 IFC (International Finance Copertion), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development, KfW Group 2023. Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Good Practice Handbook and Decision Support Tool. https://www.ifc.org/en/insights- reports/2023/bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-energy-facilities

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

68

kalakotkas jt) poolset õhuruumi kasutus toimub kõigil uuringualadel toitumispaikadele jõudmiseks nt (põllumaad, Väike Emajõgi).

− Võimalusel varustada läheduses pesitsevaid haukalisi GPS seadmetega, et hinnata nende hukkumisriski ja/või lennutrajektoori tulenevalt rajatud tuulikutest.

Järelseire ettepanek:

− teostada linnustiku inventuur kasutades planeeringu koostamise alusuuringus kasutatud metoodikaga võrreldavat loendusmetoodikat (teostada linnustiku punktloendus, rähniliste, laanepüü ja kanakulli peibutus) sammuga 5 aastat vähemalt kahel korral pärast vastava arendusala tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist (esimene kord peale tuulikute käivitumist ja teine kord 5 aasta möödumisel esimesest inventuurist). Loendusmetoodikate osas järgida Keskkonnaameti koostatud juhendit60.

− teostada hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega kahel aastal peale tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist vastavalt metoodikale. Metoodika kirjeldus on esitatud Maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.3. Hukkunud lindude otsimist teostatakse lumevabadel perioodidel sagedusega kaks korda kuus. Seiret teostatakse tuulepargi kõigi tuulikute all (üle kümne elektrituulikuga tuulepargi puhul võib koostöös Keskkonnaametiga täpsustada seiratavate tuulikute arvu) vähemalt tuulikulaba pikkusega võrdse raadiuse ulatuses mõõdetuna elektrituuliku tornist (otsimistingimustest lähtuvalt võib otsitava ala ulatust vähendada). Seireskeemi võib seiretööde tulemuste analüüsist lähtudes täpsustada. Kui linnustiku osas ilmneb seirest soovimatu keskkonnamõju, siis tuleb seiret teostavatel ekspertidel välja tuua sobiv meetmepakett keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks või kompenseerimiseks.

4.1.4 Mõju nahkhiirtele

Tuuleparkide mõju käsitiivalistele saab mõju mehhanismi järgi jagada kaheks – elupaikade kadumine ja muutumine ning nahkhiirte hukkumine. Mõlema mõju realiseerumine ja ulatus olenevad tuulikute paiknemisest maastikus, mistõttu tuulikute rajamisele eelnevalt on oluline hinnata planeeringuala sobivust nahkhiirte elupaigana. Mõju ulatus võib lisaks tuulikute asukohale olla erinev ka aastaajati. Peamiselt eristatakse mõjude kontekstis kahte perioodi – nahkhiirte rände- ja suveperioodi, kusjuures rände ajal on hukkumisrisk suurem sügisrände ajal. Üldiselt peetakse potentsiaalseid mõjusid elupaikade muutumise läbi väiksemaks (sageli väikeseks) ning mõjusid hukkumise läbi, olenevalt asukohast, suureks kuni väga suureks 61 . Värsked uuringud 62 on aga näidanud, et kaasaegsete metsamaastikule rajatud tuulikute puhul nahkhiireliigid hoiduvad tuulikute lähedusest (mõju ulatub mitmesaja meetri kaugusele) ning see on eeldatavalt tingitud tuulikute rajamisega kaasnevast elupaiga kvaliteedi langusest. Nii nahkhiirte hukkumisriskiski kui elupaiga kao leevendamise viis on sama – tuulepargi kavandamisel tuleb vältida nahkhiirte häid elupaiku.

60 Mägi, M., Saad, P. 2024. Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded 61 Rodrigues, Luisa, Lothar Bach, M. -J Dubourg-Savage, B Karapandža, D Kovać, T Kervyn, Jasja Dekker, et al., toim. 2014. Guidelines for Consideration of Bats in Wind Farm Projects. EUROBATS Publication Series 6. Bonn: UNEP/EUROBATS. 62 Ellerbrok, J.S., Delius, A., Peter, F., Farwig, N. and Voigt, C.C., 2022. Activity of forest specialist bats decreases towards wind turbines at forest sites. Journal of Applied Ecology 59(2); Gaultier, S.P., Lilley, T.M., Vesterinen, E..J. and Brommer, J. E., 2023. The presence of wind turbines repels bats in boreal forests. Landscape and Urban Planning 231 (2023) 104636).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

69

Nahkhiirte hukkumise peamiseks põhjuseks on otsene kontakt liikuvate tuulikulabadega, kuid spetsiifilistes tingimustes on võimalik ka hukkumine barotrauma tagajärjel63,64. Nahkhiirte hukkumist on registreeritud peamiselt maismaa tuuleparkides Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid mõningaid andmeid on ka muudest piirkondadest65,66,67. Hukkumise kohta olemasolevad andmed on suuresti seotud ka sellega, et kas ja kuidas nahkhiirte hukkumist seiratud on.

Nahkhiirte hukkumise probleem on laialt levinud ja kohati suur, kuid mõju suurus on paiguti väga erinev. 2016. aastal avaldatud kokkuvõtte põhjal varieerub tuuleparkides hukkuvate nahkhiirte hulk Euroopa maismaa tuuleparkides suurel määral, jäädes vahemikku 0–11 nahkhiirt MW kohta68. 2010. a uuring65 toob vahemikuks aga 0–23 hukkunud nahkhiirt MW kohta. Hukkumisrisk on üldjuhul suurem asukohtades, kus tuulikud on paigutatud nahkhiirtele sobivasse biotoopi või selle vahetusse lähedusse, nagu näiteks metsad ja veekogud, mõne nahkhiirekoloonia kodupiirkond, või asuvad piirkondades, kus nahkhiired rände ajal koonduvad65,68. Seega on mõjutatud nii paiksed populatsioonid, kus mõju võib olla suurem just emas- ja noorloomadele69, kui ka rändavad populatsioonid66. Lisaks tuleb arvestada, et paljud nahkhiireliigid on elupaigatruud ja poegimiskoloonia kodupiirkonnas paiknev tuulepark mõjutab tõenäoliselt populatsiooni pika aja vältel.

Risk tuulikute labade lähedusse sattuda ja seeläbi hukkuda on erinev ka liigiti. Tuulikud ohustavad peamiselt liike, kes lendavad kõrgel ning kasutavad avatud biotoope, samas kui enamjaolt madalal ja puude lähedal lendavad liigid hukkuvad tuulikute tõttu harva. Loode-Euroopas, kus nahkhiirefauna on meie aladega suuresti sarnane, moodustavad valdava osa (98%) tuuleparkides hukkuvatest nahkhiirtest perekondadesse Nyctalus, Pipistrellus, Vespertilio ja Eptesicus kuuluvad isendid65. Kõik nimetatud perekonnad on esindatud ka Eesti nahkhiirefaunas. Perekondadesse Myotis ja Plecotus kuuluvad liigid on sama allika põhjal madala hukkumisriskiga, sest püüavad saaki tavaliselt maapinnale lähedamal ja hoiduvad enamasti avamaastikust eemale. Eestis leiduvate nahkhiireliikide jaotus kõrge ja madala kokkupõrke riskiga liikideks on esitatud Tabel 11-s. Samas tuleb lähitulevikku silmas pidades võtta arvesse ka tuulikute parameetreid ja nende võimalikku mõju. Uuringud, millel Tabel 11 põhineb, on läbi viidud peamiselt tuulikute ümbruses, mille masti kõrgus on ligikaudu 90–100 m ning mis paiknevad lagedal või metsade servades ja rannikul. Tuulikute kõrguse kasvades on aga tõenäoline, et

63 Baerwald, Erin F., Genevieve H. D’Amours, Brandon J. Klug, ja Robert M. R. Barclay. 2008. „Barotrauma Is a Significant Cause of Bat Fatalities at Wind Turbines“. Current Biology 18 (16): R695–96. https://doi.org/10.1016/j.cub.2008.06.029. 64 Lawson, Michael, Dale Jenne, Robert Thresher, Daniel Houck, Jeffrey Wimsatt, ja Bethany Straw. 2020. „An Investigation into the Potential for Wind Turbines to Cause Barotrauma in Bats“. PLOS ONE 15 (12): e0242485. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0242485. 65 Rydell, Jens, Lothar Bach, Marie-Jo Dubourg-Savage, Martin Green, Luisa Rodrigues, ja Anders Hedenström. 2010. „Bat Mortality at Wind Turbines in Northwestern Europe“. Acta Chiropterologica 12 (2): 261–74. https://doi.org/10.3161/150811010X537846. 66 Voigt, C.C., A.G. Popa-Lisseanu, I. Niermann, ja S. Kramer-Schadt. 2012a. „The Catchment Area of Wind Farms for European Bats: A Plea for International Regulations“. Biological Conservation 153: 80–86. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2012.04.027. 67 Gaultier, Simon P., Anna S. Blomberg, Asko Ijäs, Ville Vasko, Eero J. Vesterinen, Jon E. Brommer, ja Thomas M. Lilley. 2020. „Bats and Wind Farms: The Role and Importance of the Baltic Sea Countries in the European Context of Power Transition and Biodiversity Conservation“. Environmental Science & Technology 54 (17): 10385–98. https://doi.org/10.1021/acs.est.0c00070. 68 Arnett, Edward B., Erin F. Baerwald, Fiona Mathews, Luisa Rodrigues, Armando Rodríguez-Durán, Jens Rydell, Rafael Villegas-Patraca, ja Christian C. Voigt. 2016. „Impacts of Wind Energy Development on Bats: A Global Perspective“. Bats in the Anthropocene: Conservation of Bats in a Changing World, toimetanud Christian C. Voigt ja Tigga Kingston, 295–323. Cham: Springer International Publishing. https://doi.org/10.1007/978-3-319-25220- 9_11. 69 Kruszynski, Cecilia, Liam D. Bailey, Lothar Bach, Petra Bach, Marcus Fritze, Oliver Lindecke, Tobias Teige, ja Christian C. Voigt. 2021. „High Vulnerability of Juvenile Nathusius’ Pipistrelle Bats (Pipistrellus Nathusii) at Wind Turbines“. Ecological Applications n/a (n/a). https://doi.org/10.1002/eap.2513.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

70

tuulikuid hakatakse paigutama ka metsade kohale, kus nahkhiirte elupaigakasutuse kohta on teada märksa vähem.

Tabel 11. Eestis leiduvate nahkhiireliikide jaotus maismaa tuuleparkides hukkumise riski alusel61,65.

Liigi nimetus Liigi nimetus ladina keeles Riskiklass (Rydell 2010)

Riskiklass (Rodrigues

2014)

tiigilendlane Myotis dasycneme madal risk keskmine risk

veelendlane Myotis daubentonii madal risk madal risk

tõmmulendlane Myotis brandtii madal risk madal risk

habelendlane Myotis mystacinus madal risk madal risk

nattereri lendlane Myotis nattereri madal risk madal risk

pruun-suurkõrv Plecotus auritus madal risk madal risk

pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii kõrge risk kõrge risk

kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus kõrge risk kõrge risk

pügmee-nahkhiir Pipistrellus pygmaeus kõrge risk kõrge risk

põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii kõrge risk keskmine risk

hõbe-nahkhiir Vespertilio murinus kõrge risk kõrge risk

suurvidevlane Nyctalus noctula kõrge risk kõrge risk

väikevidevlane Nyctalus leisleri kõrge risk kõrge risk

euroopa laikõrv Barbastella barbastellus madal risk keskmine risk

Nahkhiirte hukkumine tuuleparkides võib olla hooajaline nähtus ning hukkuvate loomade hulk on sageli suurem sügisesel rändeperioodil, mistõttu suurendavad nahkhiirte hukkumisriski just rändeteedele paigutatud tuulikud. Seetõttu on nahkhiirte hukkumine tuuleparkides piiriülese mõjuga probleem. Näiteks pärineb osa Saksamaal tuuleparkides hukkuvatest nahkhiirtest suure tõenäosusega Baltikumist66,69.

Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega arvestamiseks tuuleparkide planeeringutes61. Juhend toob välja, et tuulikuid ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 meetri kaugusele, sest see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Hiljutine uuring suurvidevlaste puhul näitas aga, et tuleb rakendada 500 m puhvrit poegimiskolooniate ümber, sest alla 500 m paigaldatud tuulikute suhtes peab rakendama tuuliku seiskamist sõltuvalt nahkhiirte aktiivsusest70. Uuemad uuringud on näidanud tuulikute peletavat mõju suurvidevlase (60 isendit varustati GPS saatjaga) puhul alates 500 m-st 71 ning põhja-nahkhiire puhul on näidatud peletavat mõju alates 600 m-st ning lendlaste puhul 800 m-st lähimast tuulikust72

Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsadele. Eesti kontekstis on asjakohane olulise metsatüübina käsitleda ka haava-segametsasid, mille puhul on teada olulisus nahkhiirte elupaikadena. Samuti tuleks tuulepargi planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid/toitumisalasid. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põhjamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse. Sellisel juhul tuleb kohavalikusse kaasata erialaeksperdid ning lähtudes parimast teadmisest ning vajadusel välitöödel kogutud andmetest, valida välja piirkonnad, kus võiks leiduda nahkhiiri vähe ja hukkumisrisk olla võimalikult madal19.

70 UNEP/EUROBATS IWG on wind turbines and bat populations. Report of the IWG to the 27th Meeting of the Advisory Committee Sarajevo, Bosnia and Herzegovina,27-29 March; EUROBATS: Sarajevo, 2023; p 54. 71 Reusch, C., Paul, A. A., Fritze, M., Kramer-Schadt, S., & Voigt, C. C. 2023. Wind energy production in forests conflicts with tree-roosting bats. Current Biology. 33(4): 737-743.e3. 72 GAULTIER, S. P., LILLEY, T. M., VESTERINEN, E. J., & BROMMER, J. E. (2023). The presence of wind turbines repels bats in boreal forests. Landscape and Urban Planning, 231, 104636.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

71

4.1.4.1 Hindamise metoodika

Valga valla eriplaneeringu potentsiaalselt sobilikel aladel anti nahkhiirte alane mõjude hinnang põhinedes läbiviidud nahkhiirte uuringul73. Uuringu käigus:

− koondati olemasolevad nahkhiirte levikuandmed EELIS andmebaasis;

− viidi läbi nahkhiirte uuring: o Nahkhiirte uuringu ülesanne oli selgitada, kas alal paikneb nahkhiirte jaoks olulisi

koondumiskohti, toitumiskohti ning suvekolooniaid ja varjepaiku. Samuti tuli selgitada

nahkhiirte aktiivsus kevadisel, suvisel ja sügisesel perioodil.

Nahkhiiri registreeriti päikeseloojangust päikesetõusuni, vaatlused viidi läbi

nahkhiirtele soodsate ilmastikutingimustega öödel – õhutemperatuur >10˚C,

tuulevaikne ja sademeteta. Valitud nahkhiirte uuringu metoodika ja tuulealal valitud

loenduspunktid võimaldasid hinnata nahkhiirte liigilist kooseisu ja arvukust

uurimisalal. Sealjuures pöörati tähelepanu asjaolule, et tuulikute tiivikud jäävad

puudelatvadest kõrgemale, mida arvestati uuringumetoodika valikul.

EELIS andmestikku analüüsiti nahkhiirte leiuandmete suhtes 2 km raadiuses uuringualadest. EELIS andmeid on kasutatud 12.02.2024. a seisuga.

Nahkhiirte uuringualadel kasutati automaatdetektorit Wildlife Acoustics Song Meter Mini Bat. Andmeid töödeldi programmis Wildlife Acoustics Kaleidoscope Pro 5 Analysis Software. Kevadel ja suve alguses paigaldati detektorid 1,8–2,0 m kõrgusele puutüvede külge. Augustis paigaldati detektorid puude võrade kõrgusele 10–20 m, et võrade kohal toimuvat rännet jälgida. Nahkhiirte tavaliseks kodupiirkonna suuruseks arvestati 5000 m ulatusega ala, mida mh arvestati detektorite paigutamisega maastikul. Siiski ei taga ainult 5000 m puhvri arvestamine erinevate elupaikade esindatust ja kolooniate paiknemist sigimisperioodil. Seetõttu paigaldati uuringualadele 2-3 detektorit, mida aeg- ajalt ümber tõsteti.

Uuringus saadud nahkhiirte andmed peegeldavad nende suhtelist arvukust uuringualal, sest ei ole võimalik eristada pidevalt samas punktis lendavaid isendeid nt parvlemiskolooniast. Andmete alusel oli võimalik selgitada kevadisi ja sügisesi rändeteid ning osaliselt suviseid toitumisalasid.

Uuringus käsitletakse lendlasi koos perekonnana, sest andmete eraldi läbitöötamine on ajamahukas ning tiigi- ja veelendlase eristamine teineteisest on sageli spektrogrammi andmete põhjal võimatu. Samuti käsitletakse koos perekond Pipistrellus esindajaid.

Kameraalse analüüsi põhjal valiti välja nahkhiirtele olulised sigimismetsad, mh lähtuti Nahkhiirte kaitse tegevuskava lisa 1st 74 . Seega käsitletakse oluliste sigimis- ja toitumismetsadena vähemalt 100. a vanuseid metsi, mis võimaldavad pakkuda nahkhiirtele elupaiku puuõõnsustes või koorepragudes. Võib eeldada, et 100. a vanused metsad toodavad tänu paljudele mikroelupaikadele ka enam putukmassi (öölasi, kahetiivalisi jt), kes nahkhiirtele toitumiseks sobivad. Lisaks on arvestatud sobilikeks toitumis- ja sigimismetsadeks metsi, kus esineb vähemalt 55. a haabu osakaaluga minimaalselt 10% eraldise pindalast. Veekogudele (Väike Emajõgi) on arvestatud 200 m puhvriga (mõlemal pool jõge 200 m ehk kokku 400 m), kuhu tuulikuid ei rajata, sest kaldakooslused ja veekogud pakuvad vajalikke toitumisvõimalusi nahkhiirlastele (nt lendlased). Servaefekti võeti arvesse metsamaa üleminekul põllumaaks, kuhu tuleb jätta vähemalt 200 m puhver nahkhiirtele toitumiseks metsa servast (Pipistrellus) või avamaastikul toitujatega nagu nt suurvidevlane. Servaaladele tuulikute kavandamisel tuleb kindlasti rakendada tuulikute peatamist nahkhiirte aktiivsusperioodil vältimaks nahkhiirte olulist hukkumist.

73 täismahus uuringu aruanne esitatakse KSH aruande Lisana 3, kuid kuna aruanne sisaldab I ja II kategooria liikide leiukohtade andmeid, siis on tegu asutusesisese kasutusega aruandega 74 Lisa 1. SUUNISED TUULEPARKIDE MÕJU HINDAMISEKS NAHKHIIRTELE EESTIS. Eelnõu (08.02.2023).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

72

Nahkhiirte poegimiskolooniate ning parvlemiskohtade ümber on rakendatud 200 m puhvrit, lähtudes uuematest teadustulemustest.

Lähtuvalt välitööde tulemustest kaardistati tuulealal piirkonnad, kus esineb nahkhiirtele häid elupaiku- toitumisalasid, kus nahkhiirte arvukus on kõrge ja kuhu kas tuulikute rajamist tuleb vältida või kasutada leevendavaid meetmeid.

4.1.4.2 Hindamise tulemused

Andmed andmebaasidest

EELIS andmetest ilmnes, et uuringualades 2, 3 ja 4 jääb 2 km raadiusesse üks teadaolevalt nahkhiirte oluline elupaik. Tegu on Hummuli mõisa pargiga (KLO1200584), mis on nahkhiirte suvine varjepark. EELIS alusel on tegu väga olulise elupaigaga. Pargiala külgneb Väike Emajõega, mis on nahkhiirte toitumisala. Mõisa pargis on registreeritud liikidest pruun-suurkõrv (Plecotus auritus, (KLO9108818), veelendlane (Myotis daubentonii) (KLO9108820), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9108815), nattereri lendlane (Myotis nattereri) (KLO9108767). Riikliku punase nimestiku alusel on pruun- suurkõrv, veelendlane ja põhja-nahkhiir soodsas seisundis, kuid nattereri lendlane on ohulähedases kategoorias.

4.1.4.2.1 Välitööde tulemused uuringuala 1

Kõlvikutest valdas uuringualal 1 puittaimestik (91%), põllumaad ja märgala esines mõlemat 4% ning lagedaid alasid 1%.

Valdava enamiku puistutest moodustavad vanad männikud (51%), mille keskmine vanus on 84 ning pindala 577 ha, järgnevad keskealised (55. a) kuusikud (22%). Okasmetsad moodustavad üle 70% ala puistust. Lehtpuistust esineb keskealisi kaasikuid (55. a) 23%-l. Nahkhiirtele enim sobivaid metsi, kus haabade vanus on vähemalt 55. a ning nende osakaal min 10%, on kokku 26 ha.

Uuringualal 1 kasutati paralleelselt kahte nahkhiirte detektorit kokku kolmes punktis. Kokku salvestati uuringualal 482 nahkhiirlase häälitsust. Punktis 2 salvestati nahkhiiri üks ööpäev kevadisel rändel (10–11.05), kuid sealt lähedalt avastati ulukite söödaplats ning detektor otsustati tõsta kindluse mõttes punkti 3, kus see salvestas 21.05–07.07.2023 ehk kevadisel rände perioodil ning suvisel poegimisperioodil. Punktis 1 salvestati nahkhiiri sügisesel rände perioodil (04.08-28.09.2023). (Joonis 17)

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

73

Joonis 17. Valga uuringualal 1 kasutatud nahkhiirte detektorite asukohad.

Kevadrändel (10.05–31.05) fikseeriti kokku 93 nahkhiirlase häälitsust detektor 2 ja 3 juures, kellest enim esines suurvidevlast (49) ning põhja-nahkhiirt (30)., Joonis 18).

Suvisel sigimisperioodil (01.06–08.07) salvestati kokku 196 nahkhiirlase häälitsust detektor 2 juures, millest enamiku moodustasid põhja-nahkhiir (144) ning suurvidevlane (33, Joonis 18).

Sügisrändel (04.08–28.09) salvestati kokku 193 nahkhiire häälitsust puuvõrade kõrgusel detektor 1 läheduses. Enim fikseeriti põhja-nahkhiirt (119), järgnes perekond nahkhiir (Pipistrellus, 53) ning teiste liikide häälitsusi esines alla kümne (Joonis 18).

Nahkhiirte suhteline arvukus jäi uuringualal 1 pigem tagasihoidlikuks. Massilist kevadrännet uuringualal 1 ei täheldatud, kuid enim esines rände perioodil suurvidevlast. Riikliku punase nimestiku alusel kuulub suurvidevlane kategooriasse ohulähedane [(selgitus: paiguti levinud ja keskmise arvukusega liik. Pikaajaline asurkonna trend on stabiilne, kuid lühiajaline trend on pööranud negatiivseks. Kuna tegemist on pikaealise liigiga, siis võib oletada ka edaspidist asurkonna vähenemist (suurvidevlasi hukkub palju Euroopa tuuleparkides75)].

Tulemustest võib veel järeldada, et detektorid ei asunud poegimiskolooniate läheduses, kuigi sigimisperioodil võis täheldada põhja-nahkhiire suurenenud aktiivsust detektor nr 3 läheduses ning ka suurvidevlase suhtelise arvukuse mõningast tõusu, mis tõenäoliselt viitab enamate isendite esinemisele sigimisperioodil antud piirkonnas. Sügisrände aktiivsus oli alal ca 2 korda suurem kui kevadränne. Kui kevadrändel oli põhiliseks liigiks suurvidevlane, siis sügisrändel oli peamiseks liigiks põhja-nahkhiir.

75 UNEP/EUROBATS IWG on wind turbines and bat populations. Report of the IWG to the 27th Meeting of the Advisory Committee Sarajevo, Bosnia and Herzegovina,27-29 March; EUROBATS: Sarajevo, 2023; p 54.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

74

Nahkhiirte madala arvukuse põhjuseks uuringualal üks võib pidada vanade haavikute vähesust. Nt esineb alal vanu haavikuid alla 1% kogu puistust ning valdava enamuse moodustavad okasmetsad, mida on kokku ca 74% (Joonis 18).

Joonis 18. Nahkhiirte välitööde tulemused uuringualal 1 kevadrändel, sigimisperioodil ja sügisrändel. x-teljel registreeritud nahkhiirte häälitsused ehk möödalendude arv.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

75

Joonis 19. Uuringualal 1 nahkhiirtele olulised elupaigad ning toitumisalad, kuhu tuulikute planeerimist peaks vältima.

Potentsiaalselt sobilik ala 1 omab nahkhiirte elupaigana olulisi alasid, kuid ala ulatuses esineb ka alasid, mille väärtus nahkhiirte elupaigana on madalam.

4.1.4.2.2 Välitööde tulemused uuringuala 2

Kõlvikute jaotuse põhjal esines uuringualal 2 valdavalt puittaimestik (84%), põllumaid esines 15% ning lagedaid alasid 1%, märgalad uuringualal puuduvad.

Puistu struktuuri põhjal esineb uuringualal 2 keskmiselt vanemapoolseid (57. a) kaasikuid (42%), millele järgnevad keskealised (50. a) kuusikud (32%). Kuusikud ja kaasikud moodustavad ca ¾ ala puistutest (74%). Nahkhiirtele olulisi metsi, kus haabade vanus on vähemalt 55. a ning osakaal 10%, esineb 37 ha.

Uuringuala 2 põhja osas salvestasid detektorid neljas punktis: asukohas 1 salvestas detektor puuvõra kõrgusel 04.08.23–17.08.2023, asukohas 2 salvestas detektor 2 m kõrgusel 25.05.2023–13.06.2023, punktis kolm salvestas detektor puu võra kõrgusel 18.08.2023–29.09.2023 ja punktis 4 salvestas detektor 2 m kõrgusel 13.06.2023–08.07.2023 (Joonis 20).

Uuringuala 2 keskosas salvestasid automaatdetektorid järgnevatel kuupäevadel: punktis 5 kahe meetri kõrgusel 25.05.2023–13.06.2023, punktis 6 kahe meetri kõrgusel 19.05.2023–25.05.2023, punktis 7 kahe meetri kõrgusel 14.06.2023–09.07.2023, punktis 8 puu võrade kõrgusel 10.09.2023–20.09.2023 (Joonis 20).

Uuringuala 2 lõunapoolses osas salvestas automaatdetektor punktis 9 kuupäevadel 20.05.2023– 25.05.2023 (Joonis 20).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

76

Joonis 20. Nahkhiire detektorite asukohad Valga uuringualal 2.

Kokku salvestati teisel uuringualal 3886 nahkhiirlase häälitsust: kevadrände ajal (19.05–31.05) 267 häälitsust, sigimisperioodil (01.06–09.07) 1486 häälitsust ning sügisrändel (04.08-29.09) 2133 häälitsust (Joonis 21).

Põhjapoolsetes seirepunktides fikseeriti kokku 71,9% nahkhiirte häälitsust (2795/3887), ala keskosas 25,6% häälitsusest (994/3887) ning lõunapoolses osas 2,5% nahkhiirte häälitsustest (98/3887).

Kevadrändel olid kolm suuremat nahkhiirte liigi rühma: põhja-nahkhiir (176 häälitsust), suurvidevlane (36 häälitsust) ning lendlased (24 häälitsust).

Sigimisperioodil esines enim põhja-nahkhiire häälitsusi (1177), järgnes suurvidevlane (138 häälitsust) ning pruun-suurkõrv (85 häälitsust).

Sügisrände ajal fikseeriti enim põhja-nahkhiirt (1943 häälitsust), järgnes hõbe-nahkhiir (78 häälitsust) ja suurvidevlane (45 häälitsust).

Uuringualal 2 põhjapoolsel asuval kinnistul 94302:001:0210 kasvab vanem haava-kase ülekaaluga segamets 9,36 ha-l, mida Metsaregistri andmebaasist ei leia. Osaliselt paikneb uuringualal 2 veel kinnistu 94302:001:0200, kus esineb 1,65 ha-l vanem naadi kaasik (57. a).

Uuringualal 2 esines kõrgenenud põhja-nahkhiire aktiivsustsükkel. Salvestuspiigid näitavad kõrgemat aktiivsustsüklit sigimisperioodil (20–26. juuni) ning sügisrändel (18–26. august ja 7–13. september). Andmete põhjal võib eeldada, et antud asupaigas paiknes tõenäoliselt sigimisperioodil nahkhiirte poegimiskoloonia ning tegemist võib olla ka olulise toitumispaigaga. Sügisene aktiivsusperiood viitab, et antud paigas võis esineda põhja-nahkhiire parvlemist või oli tegemist ülemineku-varjepaiga alaga, mida nahkhiired kasutavad läbirändel jõudmaks talvitumisaladele. Tuulikute paigaldamisel peab arvestama põhjapoolsest arendusala piirist min 500 m vahemaaga, et tagada puhver nahkhiirtele või lülitada läheduses asuv tuulik välja öisel ajal sigimisperioodil, mil keskmine tuule kiirus on <5 m/s (Joonis 23).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

77

Joonis 21. Nahkhiirte välitööde tulemused uuringualal 2 kevadrände ajal (19.05–31.05), sigimisperioodil (01.06–09.07) ning sügisrändel (04.08–29.09).

Joonis 22. Uuringualal 2 enim esinenud põhja-nahkhiire aktiivsustsükkel. Piigid näitavad kõrgemat aktiivsustsüklit sigimisperioodil (20–26. juuni) ning sügisrändel (18–26. august ja 07–13. sept).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

78

Joonis 23. Valga uuringualal 2 paiknevad vanad (100 + a) metsad-tõenäolised elu- ja toitumispaigad nahkhiirtele koos min 55. a metsadega, kus haava osakaal on üle 10%.

Nahkhiirte koondumiskohtade puhul on efektiivseimaks leevendavaks meetmeks rakendada koondumiskohale 200 m raadiusega puhverala, kuhu tuulikuid ei rajata, et säilitada nahkhiirte sigimispaik. 500 m raadiuses tuleb nahkhiirtele sigimisperioodil öisel ajal tuulikud peatada nahkhiirte aktiivsust soodustavatel ilmastikutingimustel: keskmine tuule kiirus on <5 m/s, temperatuur ≥0 kraadi ning ei esine sademeid (0 mm). Tuuliku positsiooni 14 puhul ei ole võimalik teistest kitsendustest tulenevalt tuuliku asukohta 200 m puhvrist välja nihutada. Tuuliku positsioon 14 rajamisega kaasneb seega nahkhiirte koondumispaiga võimalik kahjustamine (tuulik positsioon 14 on kavandatud koondumispaiga 200 m puhveralaga kattuvana, koondumispaika põhjustav metsakooslus ise säilitatakse). Kuna tegu on potentsiaalselt olulise negatiivse mõjuga tuleb leida täiendavad leevendusmeetmed.

Koondumispaika tekitab nahkhiirtele sobilik metsakooslus, kus esineb nahkhiirtele sobilikke varjepaiku. Metsa nahkhiirekooslus vajab pidevalt vähemalt 25−30 puuõõnsust ehk 7−10 õõnepuud hektari kohta76. Arvestades tuvastatud koondumispaiga võimalikku kahjustamist on vajalik rikastavate meetmete kasutamine leevendamaks sobilike varjepaikade kadu. Selleks tuleb planeeringuga ette näha piirkond, milles nähakse ette nahkhiirte elupaiga parandustegevused (varjekastide ja õõnsustega varjepuude rajamine ning raie korral õõnsustega puude säilitamine 77 ) enne koondumispaika kahjustava tuulikupositsiooni ehitustegevust. Soovitatav riktastusmeetmete ala paiknemine on esitatud Joonis 23.

76 Meschede, A., 2001. Bats in forests – information ans recommendations for forest managers. Meschede, A., Güther, W., Boye, P.(Eds.), Landschaft als Lebensraum 4, 4–18. 77 Reason, P.F. and Wray, S. (2023). UK Bat Mitigation Guidelines: a guide to impact assessment, mitigation and compensation for developments affecting bats. Version 1.1. Chartered Institute of Ecology and Environmental Management, Ampfield. https://cieem.net/wp-content/uploads/2023/09/Bat-Mitigation-Guidelines-2023- V1.1.pdf

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

79

Elupaiga parandustegevuste piirkond on valitud lähtuvalt sellest, et see paikneks piisavalt kaugel rajatavatest tuulikutest (vältimaks kokkupõrkeohu suurendamist), kuid oleksid nahkhiirte jaoks sobilike elupaiga eeldustega alal (kõrge vanametsa ja/või haava osakaaluga puistu esinemine). Rikastamismeetmed määratakse täpsemalt rikastusmeetmete kavas, mis tuleb koostada koostöös nahkhiirte eksperdiga ja esitada koos tuulepargi ehitusloa taotlusega. Rikastusmeetmete kava tuleb ellu viia enne vastava tuulikupositsiooni ehitustegevuse alustamist. Tagada tuleb varjepaikade säilimine (st vajadusel hooldus ja asendamine) kogu tuulepargi eluea jooksul.

4.1.4.2.3 Välitööde tulemused uuringuala 3

Kõlvikute jaotuse põhjal esines uuringualal 3 puittaimestik (91%), märgalad (4%), põllumaad (3%) ja lagedad alad (2%).

Puistutest valdavad uuringualal 3 keskmiselt vanemad (81. a) männikud, mis moodustavad kogu puistust 47%. Vanemad kaasikud (keskmiselt 55. a vanused) moodustavad 25% ala puistutest. Nahkhiirtele enim sobilikke metsi, kus haabade vanus on min 55. a ning nende osakaal eraldisel vähemalt 10%, esineb 56 ha-l.

Nahkhiirte detektorid salvestasid kuues erinevas punktis (Joonis 24), jagunedes võrdselt uuringuala põhja-, kesk- ja lõunaosas kahe vaatluspunktina. Ala põhja osas salvestas detektor punktis 1 puuvõra kõrgusel kuupäevadel 18.08–29.09, punktis 2 salvestas detektor ca 2 m kõrgusel kuupäeval 17.05– 12.06.

Ala keskel salvestas detektor 3 puuvõra kõrgusel kuupäeval 21.08–29.09 ning punktis 4 salvestas detektor ca 2 m kõrgusel 17.05–11.06.

Ala lõunapoolses osas salvestas detektor 5 ca 1,8 m kõrgusel 18.05–08.07 ja punktis 6 salvestas detektor puuvõra kõrgusel 18.08–29.09.

Joonis 24. Uuringualal 3 nahkhiirte detektorite salvestuspaigad 1-6.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

80

Uuringualal fikseeriti kokku 2328 nahkhiirlase häälitsust. Ala põhja osas fikseeriti ca 40% (767/2328) nahkhiirlastest, ala keskosas 31,3% nahkhiirlastest (729/2328) ning lõunapoolsel alal 35,7% nahkhiirlastest (832/2328).

Kevadrändel (17.05–31.05) salvestati kokku 324 nahkhiirlast, kellest suuremad grupid moodustasid põhja-nahkhiir (197 salvestust) ja suurvidevlane (70 salvestust, Joonis 25).

Sigimisperioodil (01.06–08.07) fikseeriti uuringualal neli 463 nahkhiirlase salvestust, millest valdava enamiku moodustas põhja-nahkhiir (367 salvestust) ning järgnes suurvidevlane (56 salvestust, Joonis 25).

Sügisrändel (18.08–29.09) salvestati kokku 1541 nahkhiirlase häälitsust, millest 68% moodustas põhja- nahkhiir (1053 salvestust), järgnes hõbe-nahkhiir (177 salvestust) ja suurvidevlane (172 salvestust), kuid ka perekonna Pipistrellus liikide kohta tehti rändel kokku 80 salvestust (Joonis 25).

Nahkhiirlaste jaotus oli üle terve uuringuala pigem sarnane ja esinduslik. Ala põhja osas fikseeriti enim nahkhiirlasi, kuid nahkhiirlasi leidus üsna võrdselt üle terve uuringuala. Uuringuala lõunapoolses osas seirepunktide 5 ja 6 juures fikseeriti üks militaarpunker, kuhu sisse polnud võimalik pääseda (sissepääsu ava asus ca 5–6 m kõrgusel punkri põhjast), kuid tegemist võib olla nahkhiirtele sobiliku varjendiga.

Nahkhiirlaste aktiivsustsüklite põhjal on näha nahkhiirlaste aktiivsuse tõusu uuringualal mai viimases pooles 21.05–26.05. Sigimisperioodil esinevad aktiivsuse tõusud ka kuu teises pooles 22.06–29.06. Rände perioodil jääb suurem aktiivsus 21.08–13.09, kuid ka 27–28.09 oli näha aktiivsemat rännet (Joonis 26).

Uuringualal 3 peab arvestama nahkhiirtele olulise toitumisalana Väike Emajõge ning selle 200 m puhvrit (mõlemal kaldal 200 m), mille sees asub nii vanemate metsade kaldakooslus kui ka metsad, kus esinevad vanad haavad (min 55. a), mis on nahkhiirtele olulised varje- ja sigimispaigad.

Joonis 25. Nahkhiirte välitööde tulemused uuringualal 3 kevadrändel (17.05–31.05), sigimisperioodil (01.06–08.07) ja sügisrändel (18.08–29.09).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

81

Joonis 26. Nahkhiirlaste aktiivsustsüklid uuringualal 3.

Joonis 27. Valga uuringualal 3 paiknevad vanad (100+ a) metsad-tõenäolised elu- ja toitumispaigad nahkhiirtele koos metsadega, kus haabade vanus on vähemalt 55+ a ning nende osakaal eraldisel 10%.

Nahkhiirte koondumiskohtade puhul on efektiivseimaks leevendavaks meetmeks rakendada koondumiskohale 200 m raadiusega puhverala, kuhu tuulikuid ei rajata, et säilitada nahkhiirte sigimispaik. 500 m raadiuses tuleb nahkhiirtele sigimisperioodil öisel ajal tuulikud peatada nahkhiirte aktiivsust soodustavatel ilmastikutingimustel: keskmine tuule kiirus on <5 m/s, temperatuur ≥0 kraadi ning ei esine sademeid (0 mm). Antud ala puhul on võimalik tuuliku positsioonid kavandada väljaspoole koondumiskoha 200 m puhvrit (positsioon 17 tuleb esialgse asukoha asemel nihutada puhvrist välja Joonis 27 näidatud asukohta).

4.1.4.2.4 Välitööde tulemused uuringuala 4

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

82

Kõlvikute jaotuse põhjal esines uuringualal 4 puittaimestik (90%), põllumaad (5%), lagedad alad (4%) ja märgalad (1%).

Uuringuala 4 puistutest valdavad okasmetsad- keskmiselt vanemad (72. a) männikud (44%) ja kuusikud (56. a, 23%), moodustades kokku 67% puistutest. Lehtpuudest on enim vanemaid (55. a) kaasikuid (21% ala puistutest). Nahkhiirtele enim sobivaid metsi, kus haavikud on min 55¨a (osakaal vähemalt 10%) esineb kokku 37 ha.

Uuringualal 4 salvestasid nahkhiirte detektorid põhjapoolses punktis 1 puude võrade kõrgusel 17.08– 28.09.2023. Lõunapoolsed detektorid salvestasid punktis 2 ca 2 m kõrgusel 12.05–01.06.2023, punktis 3-4 võra kõrgusel 17.08–19.09, punktis 5 salvestas detektor ca 2 m kõrgusel 12.05–01.06.2023 ning punktis 6 salvestas detektor võra kõrgusel 17.08–10.09 (Joonis 33). Detektorid paigaldati peamiselt uuringuala loode osasse, et hinnata võimalikku veekogu (Väike Emajõgi) läheduse mõju nahkhiirlaste esinemisele.

Kokku salvestasid detektorid uuringuala 4 punktides 2949 nahkhiirlase salvestust. Nendest põhjapoolses osas (punktis 1, puude võrade kõrgusel 17.08–28.09.23) õnnestus salvestada 9,4% nahkhiirlastest (277/2949, Joonis 33).

Lõunapoolses punktis 2 salvestati (ca 2 m kõrgusel 12.05–01.06.2023) 14% (417/2949) nahkhiirlastest, punktis 3-4 salvestati (võra kõrgusel 17.08–19.09) 50% (1478/2949) nahkhiirlastest, punktis 5 salvestati (ca 2 m kõrgusel 12.05–01.06.2023) 12% (365/2949) häälitsustest ning punktis 6 salvestati (võra kõrgusel 17.08–10.09) ca 14% (412/2949) nahkhiirlastest.

Uuringualal 4 salvestati kevadrändel (12.05–01.06) kokku 782 häälitsust, millest valdav enamik kuulusid põhja-nahkhiirele (524 häälitsust) ning suurvidevlasele (Joonis 28; 189 häälitsust).

Sügisrändel (17.08–20.09) salvestati 2167 nahkhiirlase häälitsust, millest suurem osa kuulusid põhja- nahkhiirele (1458 häälitsust), hõbe-nahkhiirele (468 häälitsust) ning suurvidevlasele (94 häälitsust, Joonis 28).

Valdav enamik nahkhiirlaste häälitsustest (64%, 1895/2949) salvestati seirepunktides 2-4 sügis- ja kevadrändel. Tegemist on olulise nahkhiirte rände- ja toitumisalaga, mis tõenäoliselt kulgeb piki Väike Emajõge.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

83

Joonis 28. Nahkhiirte välitööde tulemused uuringualal 4 eri fenofaasides.

Joonis 29. Nahkhiirte välitööde tulemused uuringualal 4 eri fenofaasides kõige jõepoolmises (Väike Emajõeni ca 70 m) osas.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

84

Joonis 30. Põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) aktiivsusperioodid kevadel ja hilissuvel Väike Emajõe ääres punktides 2-6.

Joonis 31. Hõbe-nahkhiire (Vespertilio murinus) aktiivsusperioodid kevadel ja hilissuvel Väike Emajõe ääres (punktides 2-6).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

85

Joonis 32.Suurvidevlase (Nyctalus noctula) aktiivsusperioodid kevadel ja hilissuvel Väike Emajõe ääres punktides 2-6.

Joonis 33. Valga uuringualal 4 paiknevad vanad (100+ a) metsad-tõenäolised elu- ja toitumispaigad nahkhiirtele koos metsadega, kus haabadel vanuseks vähemalt 55 a ning nende osakaal moodustab metsa eraldisest vähemalt 10%.

Nahkhiirte koondumiskohtade puhul on efektiivseimaks leevendavaks meetmeks rakendada koondumiskohale 200 m raadiusega puhverala, kuhu tuulikuid ei rajata, et säilitada nahkhiirte sigimispaik. 500 m raadiuses tuleb nahkhiirtele sigimisperioodil öisel ajal tuulikud peatada nahkhiirte

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

86

aktiivsust soodustavatel ilmastikutingimustel: keskmine tuule kiirus on <5 m/s, temperatuur ≥0 kraadi ning ei esine sademeid (0 mm). Antud ala puhul on võimalik tuuliku positsioonid kavandada väljaspoole koondumiskoha 200 m puhvrit. Tuulikute käitamisel on siiski vajalik leevendusmeetmete rakendamine (ptk 4.1.4.3).

4.1.4.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Meetmed asukohavaliku etapis tuulepargi kavandamiseks:

− potentsiaalselt sobilikel aladel 2, 3 ja 4 leiti tõenäolised nahkhiirekolooniate asupaigad.

EUROBATS soovitustest lähtuvalt ei tohi tuulikuid kavandada kolooniate asukohtadele

lähemale kui 200 m, et vältida nahkhiirte varjepaikade kahjustamist ja hülgamist. Kolooniatest

500 m raadiuses tuleb rakendada tuulikute peatamist nahkhiirte kõrge aktiivsusega

perioodidel.

o positsioon 14 asuva tuuliku puhul ei ole võimalik teistest kitsendustest tulenevalt

tuuliku asukohta koondumiskoha puhvrist välja nihutada. Tuuliku positsioon 14 korral

tuleb:

▪ rakendada kogu nahkhiirte aktiivsusperioodi katvat tuuliku käitamispiirangut

ehk perioodil 01.05-15.09 nahkhiirte aktiivsust soodustavatel

ilmastikutingimustel tuleb öisel ajal tuulikud seisata. Piirangu perioodi võib

täpsustada järelseire alusel.

▪ teostada nahkhiirte elupaiga parendustegevus (varjekastide ja õõnsustega

varjepuude rajamine ning raie korral õõnsustega puude säilitamine78) Joonis

23 näidatud rikastusmeetmete alal. Rikastamismeetmed määratakse

täpsemalt rikastusmeetmete kavas, mis tuleb koostada koostöös nahkhiirte

eksperdiga ja esitada koos tuulepargi ehitusloa taotlusega. Rikastusmeetmete

kava tuleb ellu viia enne vastava tuulikupositsiooni ehitustegevuse alustamist.

Tagada tuleb rajatavate varjepaikade säilimine (st vajadusel hooldus ja

asendamine) kogu tuulepargi eluea jooksul.

− tuulikute asukohtadena eelistada alasid, mis jäävad väljaspoole vanade metsade (>100. a) ja

vanemate (>55. a) vähemalt 10% haava enamusega puistute esinemisalasi. Nimetatud

nahkhiirte jaoks olulisi elupaiku tuleb maksimaalselt säilitada ja vältida nende killustamist

tuulepargi taristuga.

− tuulikute asukohtadena vältida võimalusel alasid, mis jäävad vähemalt 200 m kaugusele

servaaladest (aladest kus mets läheb selgepiiriliselt üle rohu- või põllumaaks). Vajadusel võib

tuulikuid rajada puhvrisse, kui tuuliku töötamist piiratakse sigimisperioodil (01.06–15.07) ja

sügisrände ajaks (16.07–15.09).

− tuulikute asukohtadena vältida alasid, mis jäävad vähemalt 200 m kaugusele metsamaastikus

paiknevatest väikestest seisuveekogudest ja kraavilaienditest (tulekustutusvee tiigid). Samuti

vältida tuulepargi rajamisel uute seisuveekogude rajamist tuulikutele lähemale kui 200 m.

− mitte kavandada tuulikute infrastruktuuri objekte (juurdepääsuteed, trassid vms) eelpool

loetletud elupaikadesse ning teede rajamisel kasutada võimalikult palju olemasolevaid teid.

− tuulikute paigaldamisel metsamaale tuleb vastavad kaablid/liinid paigaldada maakaablina, et

vähendada metsade kadu ja elupaikade killustatust.

78 Reason, P.F. and Wray, S. (2023). UK Bat Mitigation Guidelines: a guide to impact assessment, mitigation and compensation for developments affecting bats. Version 1.1. Chartered Institute of Ecology and Environmental Management, Ampfield. https://cieem.net/wp-content/uploads/2023/09/Bat-Mitigation-Guidelines-2023- V1.1.pdf

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

87

− tuulikute positsioonide valikul lähtuda olemasolevatest juurdepääsuteedest.

− uuringualadel 3 ja 4 vältida tuulikute rajamist minimaalselt 200 m kaugusele Väike Emajõest,

mis on oluline nahkhiirte toitumisala ja rändekoridor.

Meetmed tuulepargi käitamisperioodiks:

− vältida metsa raiet ja raadamist üle 60 aastastel metsaeraldistel perioodil 15.04-15.09

vältimaks suvevarjepaikades olevate nahkhiirte hukkumist.

− kõigi uuringualade puhul on tegu metsamaastikuga, kus esineb kõrgendatud nahkhiirte

hukkumise oht. Optimaalne leevendusmeede nahkhiirte hukkumise vähendamiseks, on

tuulikute seiskamine pimedal ajal nahkhiirte aktiivsusperioodil (üldjuhul mai algus kuni

septembri lõpp). Võttes arvesse ka nahkhiirte möödalendude hooajalisust (kui möödalennud

on hooajalised), sademete esinemist ja tuulekiirust, mille puhul nahkhiired lendavad, on

võimalik tuulepargi tootlikkuse kao minimeerimine. Nahkhiirte olulise hukkumise vältimiseks

tuleb tuulikud peatada öisel ajal nahkhiirte aktiivsusperioodil nahkhiirte aktiivsust

soodustavatel ilmastikutingimustel: tuule kiirus on alla 5 m/s, puuduvad sademed ja

õhutemperatuur on kõrgem kui + 5 C. Tuulikute tööaja piiramisel põhinevate

leevendusmeetmete tõhusust on korduvalt uuringute käigus tõendatud, näiteks toob värskelt

avaldatud artikkel välja, et asukohapõhiste leevendusmeetmete abil õnnestus hukkuvate

nahkhiirte hulka 78% võrra vähendada.79 Arvestades läbiviidud uuringu tulemusi on alade

kaupa asjakohane tuulikuid peatada järgnevatel perioodidel:

− asukohavaliku alal 2 põhjapoolses osas on oluline tuulikute peatamine sigimisperioodil

(01.06–15.07) ja sügisrändel (15.08–15.09);

− asukohavaliku alal 3 oli nahkhiirte aktiivsus ühtlaselt suur üle terve ala, mistõttu tuleb

tuulikud peatada kogu nahkhiirte aktiivsusperioodiks 01.05-15.09 ;

− asukohavaliku alal 4 Väike Emajõest kuni 500 m kaugusele jäävatel aladel tuleb tuulikud

peatada kogu nahkhiirte aktiivsusperioodiks 01.05-15.09). Ülejäänud alal rakenduvad

piirangud sigimisperioodil (01.06–14.07);

− hukkumisriski vähendamiseks on võimalik otsese ajalise piirangu asemel kasutada nt

Wildlife Acoustics’ SMART System, mis käitab tuulikut reaalajas vastavalt nahkhiirte

aktiivsusele ning võimaldab vajadusel tuulikut seisata.

− eelnevalt soovitatud ajalised piirangud võib asendada vastaval seiresüsteemil põhineva

töötamise piiranguga, kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Samuti võib ajalisi

piiranguid täpsustada järelseire alusel.

Järelseire ettepanek:

− selgitada nahkhiirte hukkumisriski ja tuulikute vältimise määra (kevadrändel 01.05–31.05;

sigimisperioodil 01.06–14.07; sügisrändel 01.08–15.09);

o järelseire käigus tuleb salvestada nahkhiiri, tuulikute rootorite tööraadiuse kõrgusel,

kasutades selleks nahkhiirte automaaregistraatoreid. Andmete alusel on võimalik

tuulikute tööaja piiranguid optimeerida ning võimalusel vähendada aega mil

tuulikutel käivituda ei lasta või vajadusel suurendada piirangut vältimaks olulist

ebasoodsat keskkonnamõju;

79 Rnjak, Dina, Magdalena Janeš, Josip Križan, ja Oleg Antonić. 2023. „Reducing bat mortality at wind farms using site-specific mitigation measures: a case study in the Mediterranean region, Croatia“. Mammalia, veebruar. https://doi.org/10.1515/mammalia-2022-0100

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

88

o kuna nahkhiirte lennu kõrgus on enamjaolt liigispetsiifiline, siis selgitada lisaks

nahkhiirte aktiivsust puuvõrade ja maapinna läheduses ning ka erinevatel kaugustel

tuulikutest (nt kuni 100 m, 500 m, 1000 m), sh arvestada ilmastikutingimusi (tuule

suund, temperatuur, sademed), mis võimaldavad täiendavalt analüüsida tuulikute

võimalikke mõjusid nahkhiirtele;

o võimalusel (soovituslik meede) kasutada väljaõpetatud koeri hukkunud nahkhiirte

tuvastamiseks tuulikute alt.

4.1.5 Mõju ökosüsteemide seisundile ja bioloogilisele mitmekesisusele

Lisaks otseselt inventeeritud kõrge väärtusega kooslustele pööratakse keskkonnakaitses järjest enam tähelepanu ökosüsteemide ja nende pakutavate hüvede ehk ökosüsteemi teenuste säilimisele. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda ja pehmendada keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega.

Tuulepargi ja sellega seotud rajatiste arendamiseks vajalik maa tuleb olemasolevate ökosüsteemide arvelt. Seega kaasneb tuulepargi rajamisel ebasoodne mõju looduslikus seisundis ökosüsteemidele ning seeläbi ka bioloogilisele mitmekesisusele. Tuulepargi planeerimisel on esmaseks olulist ebasoodsat mõju vältivaks meetmeks valida tuulepargi asukohaks alad, mille ökosüsteemide seisund on juba eelnevalt madalam ning vältida tuulepargi rajamist asukohtadesse, kus nende rajamine kahjustaks heas seisundis ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust.

4.1.5.1 Hindamise metoodika

Ökosüsteemi seisundi ja bioloogilise mitmekesisuse hindamisel kasutati ELME2 projekti raames koostatud ökosüsteemide kaardistust seisuga juuli 2023 80 . Analüüsiks kasutati ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames koostatud üle-eestiline ökosüsteemiteenuste baaskaarti, mille raames liigitati eri ökosüsteemid (niit, mets, põld, soo) seisundiklassidesse. Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad heas seisundis ökosüsteemid, mis on vajalikud bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks. Selliste alade vältimisel ehitusalana on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele.

4.1.5.2 Mõju ökosüsteemide seisundile

ELME projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundi kaardi kasutamise lihtsustamiseks üldistati tulemused neljaks seisundiklassiks: „hea“ (niit A, soo A1 ja A2, mets A, põld A), „keskmine“ (niit B ja C, soo B1 ja B2, mets B, A–B, C, A–C, põld B), „vilets“ (niit D1–D3, soo C1, C2, D ja E, mets D, E, F, põld D) ja „määramata“. Heas seisundis on selle kaardi kohaselt ainult 11% Eesti maismaaökosüsteemidest, keskmises 33%, viletsas 47% ja määramata 9%. Potentsiaalselt sobilike alade paiknemine ELME2 projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundi kaardi suhtes on kujutatud Joonis 34-l. Heas seisundis olevaks on valdavalt väiksema inimmõjuga ökosüsteemid, mis seega pakuvad elupaiku haruldasematele liikidele.

80 Helm, A., Kull, A., Kiisel, M., Poltimäe, H., Rosenvald, R., Veromann, E., Reitalu, T., Kmoch, A., Virro, H., Mõisja, K., Nurm, H-I., Prangel, E., Vain, K, Sepp, K., Lõhmus, A., Linder, M., Otsus, M., Uuemaa, E. (2023). Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemiteenuste) majandusliku väärtuse üleriigiline hindamine ja kaardistamine. Tehniline lõpparuanne. Riigihange "Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine” (viitenumber 235366, Keskkonnaagentuur). Tartu Ülikool. Eesti Maaülikool.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

89

Joonis 34. Valga valla eriplaneeringuala ökosüsteemide seisund potentsiaalselt sobilikel aladel. Alus: Keskkonnaagentuur ELME2 projekt.

Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus heas seisundis ökosüsteemidega on väike. Samas tuleb arvestada, et heas seisundis ökosüsteeme ongi Eestis vähe. Väikeseid heas seisundis kooslusi esineb kõigil neljal potentsiaalselt sobilikel aladel. Suurem heas seisundis ökosüsteem jääb potentsiaalselt sobilikele aladele 1 ja 3. Arvestades koosluste hajusat paiknemist, siis on võimalik tuulepargi täpsemal kavandamisel vältida tuulikute ja nendega seotud taristu kavandamist heas seisundis ökosüsteemide osadele. Heas seisundis ökosüsteemide vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist.

Eriplaneeringu puhul koostatud tuulikute ja nendega seotud taristu paiknemise lahendusel puudub kattuvus heas seisundis ökosüsteemide esinemisaladega ning ebasoodsat mõju neile oodata ei ole.

4.1.5.3 Meetmed ja edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Meetmed tuulepargi kavandamiseks:

− ELME projekti ökosüsteemide seisundihinnangute alusel heas seisundis ökosüsteeme tuleb säilitada. Heas seisundis ökosüsteemide vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. Samas esineb olukordasid, kus ortofoto kohane ja/või looduses reaalselt esinev loogiline tee või kaablikoridor läbib heas seisundis ökosüsteemi ala. Projekteerimisel tuleb täpsustada ökosüsteemi ajakohane seisund ning olenevalt projekteeritava rajatise iseloomust lähtuvalt otsustada lõplik lahendus.

− tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju ökosüsteemide seisundile kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

90

4.1.6 Mõju rohevõrgustikule, sh loomade elupaikade sidususele

4.1.6.1 Hindamise metoodika

Rohevõrgustikule mõjude hindamisel lähtutakse Valga maakonnaplaneering 2030+ ja koostatava Valga valla üldplaneeringu tingimustest ning määratud rohevõrgustiku paiknemisest. Hinnang antakse kaardianalüüsil põhineva eksperthinnanguna. Eksperthinnangu andmisel lähtutakse teaduskirjanduses leitavatest tuulikute mõju loomastikule käsitlevatest uuringutest.

Rohevõrgustikule avalduva ebasoodsa mõju vähendamiseks ja mõjude korvamiseks soovitatavate rohevõrgustiku tugevdamise ettepanekute tegemisel on kasutatud ELME projekti ökosüsteemide seisundi andmeid81 ja loomohtlikke teelõikude82 andmeid.

4.1.6.2 Rohevõrgustiku paiknemine ja üldised mõjud loomastikule

Roheline võrgustik (edaspidi RV) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest83.

Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on84: - elurikkuse kaitse ja säilitamine; - kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine; - rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine.

Tugiala(d) on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad ehk VEPid, loodusdirektiivi elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või RV seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad.

(Rohe)koridorid ehk ribastruktuurid on tugialasid ühendavad RV elemendid, mille eesmärk on tagada RV sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Selleks, et RV täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Veelgi olulisem on, et tagatud oleks ökoloogiline sidusus, st, et RV struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt elupaikade ja liikumisteede funktsioneeriva võrgustikuna.

Rohevõrgustik jaguneb hierarhilisteks tasemeteks ehk väärtusklassideks – riiklik, maakondlik, kohalik tugiala. Rohevõrgustikku mõjutava tegevuse kavandamine riikliku tähtsusega tugialale vajab põhjalikumat kaalumist kui tegevus kohaliku tähtsusega tugialal.

Potentsiaalselt sobilikud alad kattuvad enamus osas Valga maakonnaplaneeringu 2030+85 määratud rohelise võrgustiku aladega (Joonis 35). Maakonnaplaneeringus ei ole rohevõrgustiku elemente eristatud. Küll aga on koostamisel olevas Valga valla üldplaneeringus kavandatud piirkonna rohevõrgustiku täpsustamine ning ka elementide eristamine. Üldplaneeringu koostamisel on rohevõrgustiku elementide täpsustamisel arvestatud ka varasemat maakonnaplaneeringut (Valga maakonna teemaplaneering, 2002), milles rohevõrgustiku elemendid ja hierarhiad olid täpsemalt käsitletud.

81 https://arcg.is/1z1iO10 82 https://dge.ee/maps/Loomaohtlikkus/ 83 Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104 84OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 85 Käesolevas KSHs analüüsitakse kattuvust maakonnaplaneeringu rohevõrgustikuga, sest Valga valla uus üldplaneering pole kehtestatud. Maakonnaplaneeringu rohevõrgustik on uuema määratlusega kui alal kehtivate valdade üldplaneeringute kohane rohevõrgustik.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

91

Potentsiaalselt sobilik ala 1 ja osaliselt ala 3 kattuvad maakondliku suure Soontaga-Purtsi tugialaga (Valga valda jääva tugiala osa looduslike alade osakaal käesoleval ajal 99,7%). Potentsiaalselt sobilik ala 4 kattub maakondlikku väikese Uniküla tugialaga (looduslike alade osakaal käesoleval ajal 94,3%). Ala 2 kattub Uniküla-Soontaga koridoriga ja ala 3 Väike Emajõe koridoriga.

Joonis 35. Potentsiaalselt sobilike alade paiknemine Valga maakonnaplaneering 2030+ ja Valga valla koostamisel oleva üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku suhtes. Valga valla üldplaneeringuga on kavandamisel antud piirkonnas maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku täpsustamine viisil, mis aitab leevendada ka tuulepargi rajamisega kaasnevat mõju rohevõrgustikule.

4.1.6.3 Mõju elurikkuse kaitsele ja säilitamisele

Vastavalt Valga maakonnaplaneeringule 2030+ võib tuumaladel ja koridorides, kus metsakategooriaks on tulundusmets arendada majandustegevust. Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei langeks alla 90%. Kuna maakonnaplaneering rohevõrgustiku elemente ei erista, siis kasutati järgnevaks analüüsiks Valga valla üldplaneeringu eskiisi koostamisel täpsustatud rohevõrgustiku kihti, milles tugialad ja koridorid on eristatud.

Analüüs tehti Valga valla piires (mitte kogu maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku ala ulatuses), sest KSH objektiks on KOV eriplaneering. Kohalik omavalitsus ei saa kontrollida rohevõrgustiku muutusi väljaspool oma haldusterritooriumi ja eriplaneeringuga ei saa seda tingimusi väljaspoole eriplaneeringu ala. Analüüsi tulemused on esitatud Tabel 12.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

92

Tabel 12. Väljatöötatud planeeringulahenduse kattuvus rohelise võrgustiku tugialadega ja looduslikkuse muutus.

Tuuleala

Kattuva rohevõrgustiku nimetus, väärtusklass

Rohe-võrgustiku ala pindala kokku Valga valla piires, ha

Looduslike ja poollooduslike alade pindala 86 rohevõrgustiku alal, ha

Looduslike ja poollooduslike alade osakaal rohevõrgustiku alast, %

Väljatöötatud planeeringulahenduse korral tuulepargi alaga kaasnev tehislike alade max pindala RV ala, ha87

Looduslike alade osakaal planeeringu realiseerumisel, %

1 Soontaga-Purtsi tugiala, maakondlik suur

2181,50 2178,73 99,87 99,87

2 Uniküla-Soontaga koridor

831,61 830,98 99,92 8,81 98,86

3 Väike Emajõe koridor

1347,56 1345,45 99,84 9,34 98,78

3 Soontaga-Purtsi tugiala, maakondlik suur

2181,50 2178,73 99,87 13,20 99,26

4 Uniküla tugiala, maakondlik väike

2171,36 2159,49 99,45 12,83 98,86

4 Mõneku koridor 1021,52 1000,57 97,95 97,95

86 Looduslike aladena on käsitletud Eesti Topograafilise andmekogu ETAK kõlvikud E_306_margala_a, E_305_puittaimestik_a, E_304_lage_a, E_303_haritav_maa_a,

E_202_seisuveekogu_a ja E_203_vooluveekogu_a seisuga 17.09.2024. Haritava maa kõlviku kuulumise osas looduslike alade hulka on erinevaid arvamusi. Antud juhul on haritava maa kõlvikud arvestatud looduslike alade hulka, sest ulukite liikumise osas ei ole tegu takistava maakasutusega ning arvestatav osa põldudest on kasutusel püsirohumaadena. 87 Kuna teede ja montaažiplatside täpset paiknemist planeeringus ei määrata siis võetakse konservatiivselt arvutuse aluseks, et tehislikuks muutub max 3 ha ala tuuliku kohta.

Arvutuses arvestatakse RV alaga kattuvaid tuuliku indikatiivseid positsioone.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

93

Kõigi tugialade puhul on käesoleval ajal väga kõrge looduslike alade osakaal. Seega on ka tuulepargi rajamisel võimalik tagada 90%se looduslike alade osakaalu säilimine (vt Tabel 12).

Lisaks tuleb tuulikute ja nendega seotud taristu paigutamisel rohevõrgustikus tagada minimaalne rohevõrgustiku killustamine. Koridoride puhul eelistada tuulikute asukohtadena koridori servaalasid ning minimeerida koridoride risti suunas killustamist uute teedega. Tugialade puhul tuleb tuulikud eelistatult paigutada gruppidesse, säilitades gruppide vahel looduslikus seisundis alasid. Järgnevalt on iga potentsiaalselt sobiliku ala puhul vaadeldud selle mõju rohevõrgustikule ja vajalikke meetmeid rohevõrgustiku sidususe säilimiseks.

Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi 88 alusel vajab riikliku tähtsusega tugialadele maakasutuse muutuse kavandamine põhjalikku kaalumist. Keskkonnaameti koostatud juhendi 89 kohaselt tuleks vältida suure hulga tuuleparkide kavandamist rohevõrgustiku riikliku tähtsusega tuumaladesse, kus tuulepargid võivad lisaks ebasoodsale mõjule tuulepargi alal ning selle lähiümbruses kahjustada ka erinevate kaitstavate alade ja ohustatud liikide elupaikade sidusust. Valga EP puhul ei esine kattuvust riikliku tähtsusega tugialadega, vaid esineb kattuvus maakondlikult tähtsate tugialadega (Tabel 12).

Potentsiaalselt sobiliku ala 1 puhul on kattuvus maakondlikult suure Soontaga-Purtsi rohevõrgustiku tugialaga. Kuivõrd alale 1 ei planeerita tuulikuid ega tuulikutega seonduvat kaabelliini ega infrastruktuuri, siis mõju rohevõrgustiku tugialale alal 1 puudub.

Potentsiaalselt sobiliku ala 2 puhul on kattuvus Uniküla-Soontaga rohevõrgustiku koridoriga, kuid võimalik tuulepargi ehitusala ei lõika seda läbi (Joonis 36).

88 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 89 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

94

Joonis 36. Potentsiaalselt sobilike alade 2 ja 3 kattumine koostatava Valga valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku tugiala ja koridoridega.

Potentsiaalselt sobiliku ala 3 puhul on kattuvus maakondlikult suure Soontaga-Purtsi rohevõrgustiku tugialaga ja Väike Emajõe rohevõrgustiku koridoriga (Joonis 36). Ala 3 hõlmab rohevõrgustiku tugiala ääreala. Tugialale tuulepargi rajamise käigus ei vähene looduslike alade osakaal alla 90%. Väike Emajõe rohevõrgustiku koridoriga kattub ala 3 koridori põhja osas, kuid võimalik tuulepargi ehitusala ei lõika koridori läbi. Pikki Väikest-Emajõge säilib killustamata koridor.

Potentsiaalselt sobiliku ala 4 puhul on kattuvus maakondlikult väikese Uniküla rohevõrgusiku tugialaga ja Mõneku rohevõrgustiku koridoriga. Siinkohal mõju rohevõrgustiku koridorile puudub, sest tuulepargi võimalikku ehitusala ei ole kavandatud rohevõrgustiku koridoriga kattuvasse osasse. Ala 4 paikneb rohevõrgustiku tugiala keskel (Joonis 37). Tulenevalt Tabel 12-s esitatust ei lange alale tuulepargi rajamisel looduslike alade osakaal alla 90%.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

95

Joonis 37. Potentsiaalselt sobiliku ala 4 kattumine koostatava Valga valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku tugiala ja koridoriga.

Kuivõrd tuulikud paiknevad suhteliselt suurte vahedega (kavandatavate suurte tuulikute omavaheline kaugus on vähemalt 450 m) ning teede ja tuulikute montaažiplatside rajamisel tekitatud häilud on metsamaastikus suhteliselt väikesed, siis suures plaanis säilib loodusmaastiku kompaktsus ka tuulepargi rajamisel rohevõrgustikku. Olulisi barjääre liikide liikumisele ega levikule tuulepargi rajamisel ei tekitata. Erinevalt päikeseparkidest ei piirata tuuleparke aiaga.

Metsloomadele avalduva mõju osas võib esineda osade liikide puhul positiivseid mõjusid (uute nn servaalade teke, mis on tavaliselt elustikurikkamad), kuid ka negatiivseid mõjusid (uued teed jms infrastruktuur killustab elupaiku ja infrastruktuuri kasutamine põhjustab inimpelglikumate liikidele häirimist). Ehitusperioodil toimub metsloomade poolt ehitusalade vältimine90, mida ei saa pidada tuulikute rajamise puhul spetsiifiliseks mõjuks. Igasugune ehitustegevus on oma olemuselt häiriva iseloomuga ning juhul, kui ehitus toimub seni looduslikel aladel, siis kaasneb sellega sageli ehituse toimumise piirkonna vältimine piirkonnas esineva loomastiku poolt.

Tuulikute poolt peamiselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks peetakse nahkhiiri ja linde. Nende osas on täheldatud olulise negatiivse mõju esinemise võimalikkust ja seega on neid liigirühmasid ka tuulikute kavandamisel detailsemalt hinnatud (vt ptk 4.1.3 ja 4.1.4).

Tuulikute käitamisega kaasneva müra ja varjutuse mõjude osas imetajatele valdavalt mingit püsivat ja olulist muutust loomade käitumises ei ole täheldatud90. Samas tuleb arvestada, et teemavaldkond on jätkuvalt võrdlemisi vähe uuritud. Erialakirjanduse andmete kohaselt on tehtud uuringuid näiteks

90 Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on

terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

96

tuulikute kuuldava müra mõjust oravatele ning on leitud, et isendid on käitumismuutuste abil võimelised toime tulema tuulikute tekitatava müraga.91

Väikestele imetajatele tuulikute töötamisega kaasnevat mõju uuringutega tuvastatud ei ole. Uuritud on näiteks karihiirlasi ja närilisi Poolas nii tuuleparkide alal kui kontrollalal ja mingeid olulisi erinevusi liikide koosseisus, arvukuses, populatsioonisisestes parameetrites ei tuvastatud92.

Suuremate imetajate puhul on uuritud nende liikumist tuuleparkide aladel ja lähialadel avatud maastikes ja leitud, et osad imetajad (eeskätt herbivoorid) võivad tuulikute lähedasi alasid kasutada vähem intensiivselt. Näiteks metskitse ja halljänese liikumisteede kasutus tuulepargi sisesel alal on osutunud vähem intensiivseks kui tuuleparki ümbritseval alal. Mõju täheldati 700 m ulatuses tuulikutest. Rebaste puhul uuring mingit efekti ei tuvastanud 93 . Tuulikute lähialade kasutusintensiivsuse langust seostati uuringus eeskätt hüpoteesiga, et saakloomal on tuulikute lähialal keerukam kuulda kiskja lähenemist. Seega on tõenäoline, et kiskjate puhul ning metsamaastikus võib mõju olla väiksem. Samas nii tuulepargi ehituse kui ka käitamise ajal väldanud uuring ei näidanud mingit mõõdetavat muutust raadiosaatjaga punahirve (vapit ehk kanada hirv ehk Põhja-Ameerika punahirv) käitumises94.

Kokkuvõtvalt saab väita, et teaduskirjanduse alusel ei ole võimalik teha ühest järeldust tuulikute mõjude osas maismaa imetajate elupaikadele ja nende sidususele.95 Mõjusid metsloomadele võib pidada eelkõige negatiivseks ja oluliseks sellistel juhtudel, kui rajatised paigutatakse piirkonda, mida peetakse mõne populatsiooni puhul oluliseks ning mille kadu hakkaks piirama liigi arvukust. Antud juhul ei ole põhjust eeldada, et potentsiaalselt sobilikud alad oleksid mõne liigi jaoks populatsiooni oluliseks elupaigaks, mis mõjutaks liigi arvukust.

Samuti võib oluline mõju esineda kui tuulepark hakkaks mõjutama kriitilisi liikumiskoridore. Seega on väga oluline vältida rohevõrgustiku koridoride olulist killustamist. Antud juhul soovitakse Valga üldplaneeringuga juba täpsustada maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku koridoride paiknemist neid laiendades. Kavandatav rohekoridoride laiendamine tagab nende parema toimimise säilimise ka tuulepargi rajamisel. Planeeringu koostamisel väljatöötatud tuulikute paigutuslahenduse puhul ei ole oodata, et rohekoridoride toimivus katkeks. Piirkonna jaoks oluliseimaks rohekoridoriks võib pidada Väike Emajõe kaldaalasid hõlmavat koridori. Tuulikute kaugus veekogust on kavandatud vähemalt 300 m. Valdavalt ei ole tuulikuid kavandatud jõe ürgoru alale. Erandiks on tuulikud positsioon 1 ja 2, mis jäävad oru veerele. Arvestades keerukamat asukohta on antud tuulikute edasise projekteerimise ja ehituse puhul vajalik arvestada, võimalikult minimaalse kaldaastangu kahjustamise vajadusega (meetmed esitatud ptk 4.1.10.7). Arvestades, siiski, et Väike Emajõe kaldaaladel säilib vaba liikumist võimaldav koridor ning rohevõrgustikus paiknevad tuulikud on kavandatud omavaheliste vahekaugustega, mis ületavad 450 m, siis ei ole oodata piirkonnas rohevõrgustiku sidususe olulist halvenemist.

4.1.6.4 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja

91 The Wildlife Society. 2007. Impacts of Wind Energy Facilities on Wildlife and Wildlife Habitat. The Wildlife Society Technical Review 07-2. 92 Lopucki, R., Mroz, I. 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms – a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122. 93Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment. 2017; 189(7): 343. 94 Walter WD, Leslie Jr DM, and Jenks JA. 2006. Response of Rocky Mountain elk (Cervus elaphus) to windpower development. The American Midland Naturalist 156:363-375. 95 American Wind Wildlife Institute (AWWI). 2021. Wind Turbine Interactions with Wildlife and Their Habitats: A Summary of Research Results and Priority Questions. Washington, DC. Available at www.awwi.org

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

97

vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu. Samas tuleb arvestada, et tuuleparke kavandatakse vähendamaks fossiilkütuste põletamisel tekkivaid CO2 heitmeid ning seeläbi pidurdamaks kliimamuutusi. Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele, sh maakasutuse muutuse mõju hinnatakse ptk 4.8.

4.1.6.5 Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisele

Rohevõrgustiku vabaõhu puhkefunktsioon on oluline eeskätt linnalise asustusega aladel, nende vahetus läheduses ja traditsioonilistes, väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes puhkepiirkondades.

ELME2 projekti üleriigilise maismaaökosüsteemide seisundi ja looduse hüvede baastasemete hindamise-kaardistamise töö raames loodud eksperthinnangutel põhinev eri tüüpi ja looduslikkusega ökosüsteemide virgestusväärtuste (punktisumma skaalal 1 kuni 10) rasterkihi96 alusel seisuga sept 2023 esineb potentsiaalselt sobilike alade puhul kõrge virgestusväärtusega alasid (Joonis 38). Eeskätt on kõrge virgestusväärtusega ala TU3. Tuulepargi rajamisel esineb seega rohevõrgustiku virgestusväärtusele ebasoodne mõju. Tuulikute asukohtade määramisel tuleb eelistada võimalusel madalama virgestusväärtusega alasid. Väljatöötatud tuulikute paigustuslahenduse korral esineb kõrge virgestusväärtusega aladele eeldatavalt ebasoodne mõju. 7 tuulikupositsiooni kattub kõrge virgestusväärtusega alaga (hinnang 8-10), 13 keskmise virgestusväärtusega alaga (4-7) ja 3 madala virgestusväärtusega alaga (hinnang 1-3). Samas ei paikne ELME2 kohasel kõrge virgestusväärtusega aladel antud juhul puhkeotstarbelist taristut vms rohevõrgustiku puhkeväärtust suurendavaid objekte. Eeskätt on puhkeväärtus antud piirkonnas seotud Väike Emajõega ning Väike Emajõe ürgoru ulatuses tuulikuid ei rajata. Seoses ürgoru reljeefiga ning Väike Emajõe kallaste metsasusega ei muutu vaated Väike Emajõelt oluliselt. Eelnevast lähtuvalt ei ole oodata tuulepargi rajamisega kaasnevana olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustiku puhkeväärtusele.

96 https://www.arcgis.com/home/item.html?id=fda2ab5868204eeb8eb2427db86ee440

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

98

Joonis 38. Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus maismaaökosüsteemide virgestusväärtustega. Kaardi alus: Keskkonnaagentuuri ELME2 projekti virgestusväärtuse kaart.

4.1.6.6 Meetmed ja edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Meetmed tuulepargi kavandamiseks:

− tuulepargi ehitusalade kavandamisel ei tohi looduslike alade osakaal ühelgi rohevõrgustiku elemendil väheneda alla 90%. Lisaks tuleb tuulikute ja nendega seotud taristu paigutamisel rohevõrgustikus tagada minimaalne rohevõrgustiku killustamine. Koridoride puhul eelistada tuulikute asukohtadena koridori servaalasid ning minimeerida koridoride risti suunas killustamist uute teedega.

− Valga valla üldplaneeringuga on kavandamisel tuulepargi piirkonnas maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku täpsustamine viisil, mis aitab leevendada ka tuulepargi rajamisega kaasnevat mõju rohevõrgustikule. Üldplaneeringuga tuleb piirkonnas maakonnaplaneeringu rohevõrgustikku täpsustada Joonis 35 esitatud viisil.

− Väike Emajõe kallastel tuleb säilitada minimaalselt 500 m laiune rohevõrgustiku koridor (arvestades mõlemat kallast).

− metsamaa raadamist tuleb rohevõrgustiku aladel üldjuhul vältida. Kuna tuulepargi rajamisel ei ole see täielikult võimalik, siis tuleb raadatava metsaala ulatust minimeerida. Samuti tuleb maksimaalselt kasutada ligipääsuteedena juba olemasolevaid teid, sh kaaluda võimalusi avalikult kasutusega teede kauguspiirangu vähendamiseks jäätumisvastaste meetmetega. Tuulikute montaažiplatside projekteerimisel eelistada lahendusi, mille korral raadatav ala on minimaalne (nt kasutada ära juurdepääsuteid platside osana).

− tuulepargi projekteerimisel tuleb vältida kahepaiksete sigimisveekogude hävimist või olulist mõjutamist. Juhul, kui see on möödapääsmatu, on vajalik rajada kahepaiksetele sigimiseks sobivaid asendusveekogusid. Juhul kui tuulepargi osana kavandatakse veekogusid (nt kraave või tuletõrjeveehoidlaid), siis kavandada need viisil, mis võimaldavad neil toimida ka

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

99

kahepaiksete sigimisveekogudena. Samas ei tohi selliseid kahepaiksetele sobivaid veekogusid rajada lähemale kui 200 m tuulikutest vältimaks nahkhiirte meelitamist tuulikute juurde.

− rohevõrgustiku tugialadel tuleb vältida veel kuivendamata või nõrgema kuivenduse mõjuga metsaalade täiendavat kuivendamist, kuna see vähendaks ala elurikkust ning tugiala ökoloogilist ja kliimamuutuste leevendamisega seonduvat väärtust.

4.1.7 Mõju metsloomadele (va linnud ja nahkhiired)

Mõju metsloomadele on käsitletud rohevõrgustiku mõjude hindamisel ptk 4.1.7.

KSH programmi avaliku arutelu käigus tõstatati võimaliku mõjuna mõju lendoravale. Lendorav kuulub Eestis I kaitsekategooriasse. Vastavalt Eesti ohustatud liikide Punase nimestiku hindamiskriteeriumitele kuulub lendorav 2018. aastal tehtud hindamise alusel kategooriasse “kriitiliselt ohustatud”. Lendorav on kantud Loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Lendoravate elumus ja populatsiooni suurus on seotud elupaikade hävimisega peamiselt metsamajanduse tagajärjel. Lendorava eelistatud elupaigaks on viljaka kasvukoha vanad haava-kuuse metsad. Sagedaseim lendorava elupaik on 80–100 aastat vana puistu. Lendorav on Eestis oma levila läänepiiril, lokaalse levikuga liik, kes praeguste andmete kohaselt esineb veel vaid Alutaguse piirkonnas Kirde-Eestis97.

Võimalike lendorava elupaikade esinemise osas piirkonnas konsulteeriti ka lendoravate eksperdi Uudo Timmiga. Tema hinnangul on Valgamaal lendorava esinemise tõenäosus üsna olematu, kuid täielikult välistada seda ei saa. Aeg-ajalt on Kagu-Eestist lendoravate esinemise kohta teateid olnud, kuid seni pole ükski neist siiski vettpidavat kinnitust leidnud. Antud juhul ei õnnestunud tuvastada, et piirkonnas lendoravat esineks. Seega võib hinnata, et oluline mõju lendoravale on ebatõenäoline.

4.1.8 Mõju koduloomadele

Koduloomade (k.a põllumajanduses kasutatavate loomade) osas puuduvad teaduskirjanduses andmed, et tuulikud võiksid neid kuidagi oluliselt mõjutada. Samas teadusartikleid, mis käsitlevad tuulikute mõju koduloomadele, on vaid üksikuid.

Üldjuhul on maailmapraktikas võrdlemisi sage põllumajandusliku tootmise (sh lamba- ja kitsekasvatuse) koostoimimine tuuleparkidega. Lehmade puhul on täheldatud, et kui karjamaale püstitada tuulik, tekitab see esialgu loomades stressi, piima tootlikkus mõnevõrra langeb, kuid viie nädalaga esialgne seisund taastub ning lehmad on tuulikutega harjunud68. Poolas läbi viidud tuulikute mõju uuringus noorte hanede stressiparameetritele ja kaalutõusule leiti, et tuuliku vahetusse lähedusse (50 m) paigutatud 5 nädala vanused haned võtsid 12 nädala jooksul vähem kaalust juurde ja nende stressihormoonitase veres oli suurem võrreldes teise hane grupiga, mis paigutati tuulikust 500 m kaugusele98. Sarnane uuring on läbi viidud ka sigadega. Leiti, et sigade kasvatamine tuuliku vahetus läheduses (50 m) põhjustas lihaste pH, heemipigmentide ja heemse raua vähenemist ning C18:3n-3 rasvhappe sisalduse vähenemist nimmelihases. 99 Seega saab öelda, et teadaolevatele andmetele tuginedes ei ole välistatud, et tuuliku vahetuses läheduses viibimine tekitab stressi, mis võib mõjutada nende kasvu ning seega ka põllumajandustoodangu kvaliteeti.

PRIA loomade registri tegevuskohtade andmetel kavandatavatest tuulikutest 1 km raadiusesse loomakasvatushooneid (va mesilad) ei jää. Seega ei ole oodata, et tuulepargi rajamine kariloomi

97 Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti 4.01.2023 korraldusega nr 1- 3/23/2 98 Mikołajczak, J., Borowski, S., Marć-Pieńkowska, J., Odrowąż-Sypniewska, G., Bernacki, Z., Siódmiak, J., Szterk, P., 2013. Preliminary studies on the reaction of growing geese (Anser anser f. domestica) to the proximity of wind turbines. Polish Journal of Veterinary Sciences Vol. 16, No. 4 (2013), 679–686. 99 Karwowska, M., Mikołajczak, J., Dolatowski, Z.J., Borowski, S., 2015. The effect of varying distances from the wind turbine on meat quality of growing-finishing pigs. Ann. Anim. Sci., Vol. 15, No. 4 (2015) 1043–1054.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

100

oluliselt mõjutaks. Küll aga jääb planeeringualale ja ka potentsiaalselt sobilikele aladele mesilaid. Teadaolevalt ei kaasne tänapäevaste tuulikute töötamisel mõju mesilastele100.

4.1.9 Mõju kaitsealadele

4.1.9.1 Hindamise metoodika

Looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele aladele mõju hindamisel lähtutakse vastava ala kaitse- eesmärgist, mis on määratud ala kaitse-eeskirjaga (vm kaitse alla võtmise dokumendiga). Juhul kui ala kohta on olemas kaitsekorralduskava, siis lähtutakse kaitse-eesmärgi osas lisaks ka kaitsekorralduskavast, mis kaitse-eesmärki täpsustab. Lähtutakse põhimõttest, et kavandatud tegevusega ei tohi kahjustada vastava ala kaitse-eesmärke.

4.1.9.2 Hindamise tulemused

Esmase kaardianalüüsiga on potentsiaalselt sobilike aladena välistatud looduskaitseseaduse kohaste kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade esinemisalad. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata otsest olulist ebasoodsat mõju kaitsealadele, hoiualadele, püsielupaikadele ja nende kaitse-eesmärkidele.

Taimestiku kaitseks moodustatud alade puhul võib üldjuhul mõju pidada välistatuks üldjuhul 100 m kaugusel alast101. Eriti tundlike märgalade puhul võib võimaliku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Püsielupaikadest ei saa sellest lähtuvalt välistada mõju Sauniku käpaliste püsielupaigale (KLO3001211), mis jääb 100 m kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast 1. Püsielupaik on moodustatud märgalal kasvavate taimeliikide kaitseks. Kuna püsielupaiga kaitse-eesmärgid kattuvad suuresti Sauniku loodusala kaitse-eesmärkidega, siis on mõju kaitseväärtusetele hinnatud Natura hindamise raames (ptk 4.1.1). Asjakohased on püsielupaiga kaitse-eesmärkide kaitseks samade meetmete rakendamine, nagu Sauniku loodusala suhtes. Hinnangut siinkohal ei korrata.

EOÜ maismaalinnustiku analüüsi 102 kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumaks liigiks must- toonekurg, kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Väike- konnakotka puhul on potentsiaalne mõjuala 3,5 km pesast, kalakotkal 9 km ja metsisel 1 km elupaigast ning elupaikade vahelised ühenduskoridorid.

Püsielupaikadest ei saa välistada eelneva alusel mõju Rampe must-toonekure püsielupaiga (KLO3002099), Mõneku must-toonekure püsielupaiga (KLO3000519) ja Soontaga looduskaitseala (KLO1000264) kaitse-eesmärkidele. Mõlemad püsielupaigad ja kaitseala jäävad potentsiaalsete tuulepargi alade võimalikku must-toonekure mõjualasse (EOÜ analüüsi alusel kuni 14 km). Samuti jääb potentsiaalselt sobiliku ala TU4 mõjualasse Supa väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001727).

Püsielupaikadest võib mõju esineda ka Virna metsise püsielupaigale (KLO3000076), mis jääb kolme potentsiaalselt sobiliku ala vahele. Esineda võib mõju püsielupaiga kaitse-eesmärgiks oleva liigi elupaikade vahelisele sidususele.

Linnustiku mõjusid on käsitletud KSH aruande osas 4.1.3. Järgnevas tabelis on mõju hinnang ja meetmed kaitsealuse ala kaitse-eesmärkide suhtes esitatud lühidalt.

100 Fourrier, J.; Fontaine, O.; Peter, M.; Vallon, J.; Allier, F.; Basso, B.; Decourtye, A. (2023). Is it safe for honey bee colonies to locate apiaries near wind turbines?. Entomologia Generalis, 43(4), 799–809. https://www.researchgate.net/publication/374184316_Is_it_safe_for_honey_bee_colonies_to_locate_apiaries _near_wind_turbines 101 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) 102 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja- analuusid#analuus-ja-lisad

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

101

Tabel 13. Mõju kaitsealadele.

Kaitseala

Kaugus potentsiaalse eelvaliku alast

Kaitseala kaitse- eesmärk

Mõju kaitsealale ja selle kaitse- eesmärkidele

Meetmed

Rampe must- toonekure PEP

TU4 piirist 2,4 km

Must-toonekurg Elupaik KLO9128282 on üle 10 aasta asustamata ja pesa hävinud.

Välitööde käigus liiki ühelgi potentsiaalselt sobilikul alal ei kohatud ja mõlemad püsielupaigad on olnud väga pikka aega asustamata. GPSiga varustatud must-toonekurgede andmete alusel jääb TU4 alale ja TU2 ala lähialale kasutatavaid toitumisveekogusid103.

Must-toonekure arvukuse languse peamiseks põhjuseks peetakse just toitumisalade degradeerumisest ja toidu kättesaadavuse halvenemisest tulenevat madalat produktiivsust104, 105.

Rakendada püsielupaikade taasasutamise võimaluse säilimiseks must- toonekure registrisse kantud elupaikade suhtes 3 km puhvrit (arvestades et tegu on väga pikk aega mitteasustatud elupaikadega).

Rakendada GPS andmete alusel oluliste toitumisveekogude suhtes 500 m puhvrit kuhu tuulikuid ei rajata.

Meetmete rakendamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju PEP-idele vältida.

Mõneku must- toonekure PEP

TU4 3,7 km Must-toonekurg Elupaik KLO9133649 on olnud asustamata üle 10 aasta ja pesad on varisenud.

Soontaga looduskaitseala

TU1 1,8 km, alale jäävad kalakotka, must- toonekure ja metsise elupaigad u 3 km.

1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - lamminiitude

Mõju võib esineda must-toonekure, kalakotka ja metsise osas.

Alale jääv must- toonekure elupaik KLO9128283 on olnud asustamata 24 aastat. Seega otsest reaalset mõju tuulepargi rajamisel ei saa

Must-toonekure osas rakendada sama meedet kui Mõneku ja Rampe PEP puhul.

Kalakotka osas vältida tuulikute rajamist Väike Emajõe ürgorgu. Tagada vähemalt

103 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine. 104 Rosenvald R, Lõhmus A. 2003. Nesting of the black stork (Ciconia nigra) and white-tailed eagle (Haliaeetus albicilla) in relation to forest management. Forest Ecology and Management 185: 217–223. 105 Väli Ü, Nellis R, Kaldma K, Vainu O, Sellis U. 2021. Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja ellujäämus Eestis aastatel 1991–2020. Hirundo 2: 20–39.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

102

(6450), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks; 2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, kes on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitseks (must- toonekurg, kalakotkas ja metsis); 3) alale tüüpilise II kategooria kaitsealuse taimeliigi - palu- karukella (Pulsatilla patens) kaitseks; 4) hariliku männi genofondi säilitamiseks.

esineda. Tuulepargi rajamine võib mõjutada kaudselt elupaiga taasasustamist.

Kalakotka elupaik KLO9129625 on olnud viimase 5 aasta jooksul asustatud. Kalakotka elupaiga osas on tagatud MLA kohane tsoon 1 ala. Tsoon 3 alasse jääb TU1, kuid arvestades, et peamised toitumisalad on seotud tõenäoliselt Võrtsjärve ning Väikese-Emajõega, siis TU1 ala eeldatavasse lennukoridori ei jää. Kalakotkast on kohatud toitumas Väike Emajõel. Veekogu vahetusse lähedusse tuulikute rajamisel võib esineda kokkupõrkerisk.

Metsise ja teiste kanaliste puhul on leitud, et tuulikute mõju ulatub kuni 1 km kaugusele 106 , 107 , 108 . Antud juhul on see kaugus tagatud. Samuti ei jää üksi potentsiaalselt sobilikest aladest Soontaga ja teiste lähedal asuvate metsis elupaikade vahele. Seega metsise

300 m ulatusega tuulikutevaba ala jõe kallastel.

106 Kämmerle, J.-L., Taubmann, J., Andrén, H., Fiedler, W., Coppes, J. (2021). Environmental and seasonal correlates of capercaillie movement traits in a Swedish wind farm. Ecology and Evolution, 11: 11762–11773. doi: 10.1002/ece3.7922. 107 Taubmann, J., Kämmerle, J.-L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I., Fiedler, W., Suchant, R., Coppes, J. (2021). Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology. doi: 10.2981/wlb.00737. 108 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021). Keskkonnaamet.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

103

elupaikade sidusust ei mõjutata. Mõju puudub ja meetmeid kavandada vaja ei ole.

Supa väike- konnakotka PEP

TU4 piirist 2,9 km

Väike- konnakotkas

Tagatud on tavapärase kodupiirkonna (2 km) ulatus. Arvestades TU4 ala iseloomu (metsala), siis alal liigi jaoks olulised toitumisalad puuduvad. Mõju antud PEP-ile puudub.

Virna metsise PEP

TU1, TU2 ja TU3 1 km

Metsise elupaik ja mänguala

Metsise ja teiste kanaliste puhul on leitud, et tuulikute mõju ulatub kuni 1 km kaugusele 109 , 110 , 111 . Seega on esmases kaardianalüüsis välistatud PEPist 1 km mõjuala tuulepargi asukohana. Olukorras kus tuulepargid hakkaksid PEPi kolmest küljest ümbritsema tekib mõju metsise elupaiga sidususele teiste elupaikadega.

Võimalik tuulepargi juurdepääsutee külgneb metsise PEP- iga. Tuulepargi ehitustegevus (eeskätt transport) võib põhjustada häiringuid.

Parimaks meetmeks vähendamaks võimalikke häiringuid PEP-ile ja tagamaks sidusust teiste metsise elupaikadega on loobuda TU1 alale tuulepargi rajamisest. See tagaks sidususe säilimise Virna PEPi ja metsise elupaiga KLO9131764 vahel, mis omakorda on seotud Soontaga LKA-le jääva metsise elupaigaga.

PEPiga külgneva tee ehituse ja kasutusega seonduvaid mõjusid tuleb leevendada ajalise piiranguga.

109 Kämmerle, J.-L., Taubmann, J., Andrén, H., Fiedler, W., Coppes, J. (2021). Environmental and seasonal correlates of capercaillie movement traits in a Swedish wind farm. Ecology and Evolution, 11: 11762–11773. doi: 10.1002/ece3.7922. 110 Taubmann, J., Kämmerle, J.-L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I., Fiedler, W., Suchant, R., Coppes, J. (2021). Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology. doi: 10.2981/wlb.00737. 111 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021). Keskkonnaamet.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

104

4.1.9.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Meetmed tuulepargi kavandamiseks:

− rakendada püsielupaikade taasasustamise võimaluse säilimiseks must-toonekure registrisse kantud elupaikade suhtes 3 km puhvrit (arvestades, et tegu on väga pikk aega mitteasustatud elupaikadega). Rakendada GPS andmete alusel oluliste toitumisveekogude suhtes 500 m puhvrit kuhu tuulikuid ei rajata.

− loobuda TU1 alale tuulepargi rajamisest.

− rakendada Väike Emajõele 300 m puhvrit kuhu tuulikuid ei rajata.

− Põhivõrguga võrguühenduste kavandamisel tuleb vältida maakaabli trassi asukohana püsielupaikade esinemisalasid ja kaitsealasid.

− Virna metsise püsielupaigaga külgneva tee ümberehitamisel tuleb arvestada püsielupaiga veerežiimi säilitamise vajadusega. Tegevused, mis võivad põhjustada püsielupaigas püsivat kuivendustegevust ei ole lubatavad.

− ehitustegevust, mürarikast transporti ja hilisemaid võimalikke tuulikute mürarikkaid hooldustöid Virna metsise püsielupaiga lähialal on oluline piirata hilistalvel ja kevadel, kui on kanaliste mänguaeg. Põhiline mäng toimub hommikuti päikesetõusu ajal. Et vähendada ehitusmüra ja muid häiringuid, on kogu ehitustegevus ja sellega kaasnev (sh pinnase vedu, metsaraie jne) 500 m kauguseni mängualast keelatud ajavahemikus 01.03–15.05 alates 1,5 tundi enne päikeseloojangut kuni kella 10:00-ni hommikul.

4.1.10 Mõju veestikule

4.1.10.1 Hindamise metoodika

Mõju veestikule hinnati eriplaneeringu aladel kaardistatud potentsiaalselt sobilikel aladel. Selleks analüüsiti olemasolevaid andmeid pinnaveekogude, maaparandussüsteemide, märgalade ja põhjavee kaitstuse osas. Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad veekaitseliselt olulised alad, mille vältimisel ehitusalana on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju veestikule.

4.1.10.2 Mõju pinnaveele

Tuulepargi rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele (nt juurdepääsuteede sillad või truubid) või nende kaldaaladele. Ehitusaegseks riskiks on eeskätt heljumi ja naftasaaduste sattumine veekogudesse. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda peamiselt avariiolukorras (nt õlide lekked).

Arvestama peab, et veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse alusel ehituskeeluvööndid. Kuna piirkonna näol on tegu valdavalt metsamaadega, siis tuleb arvestada erisusega, et jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Tuulepargiga seotud infrastruktuuri kavandamisel tuleb samuti arvestada looduskaitseseaduse kohaseid veekogu kaldaaladel kehtivaid kitsendusi.

Potentsiaalsetelelt sobilikele aladele ei jää EELIS (seisuga 25.09.2024) andmetel seisuveekogusid. ETAK andmete alusel paikneb potentsiaalselt sobilikel aladel mitmeid seisuveekogusid, mis ei ole seotud EELIS andmebaasiga (tegu on väikeveekogudega nagu nt metsamajanduse tuletõrje veevõtukohad jms). Küll aga esineb kattuvus vooluveekogudega, mille osas on andmed esitatud Tabel 14-s.

Tabel 14. Vooluveekogude kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega. Alus: EELIS 25.09.2024.

Kood Nimi Ehituskeeluvööndi ulatus, m

Alale jääva veekogu osa pikkus, km

Potentsiaalselt sobilik ala 1

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

105

Kood Nimi Ehituskeeluvööndi ulatus, m

Alale jääva veekogu osa pikkus, km

VEE1012800 Sauniku oja 50 0,55

VEE1012700 Soontaga oja 25 0,80

KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala 1 1,35

Potentsiaalselt sobilik ala 2

VEE1011800 Raamsoo oja 25 0,09

KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala 2 0,09

Potentsiaalselt sobilik ala 3

VEE1008219 Kalda kraav 0 1,41

KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala 3 1,41

Potentsiaalselt sobilik ala 4

VEE1011902 Naadimõtsa kraav 0 2,17

VEE1008200 Väike Emajõgi 50 0,26

KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala 4 2,43

Potentsiaalselt sobilikke alasid 1 ja 3 võib paigutuslikult pidada veekogude poolt killustatuks (Joonis 39). Potentsiaalselt sobilikku ala 1 läbib Sauniku oja (ehituskeeluvöönd 50 m) ja potentsiaalselt sobilikku ala 3 läbib Kalda kraav (ehituskeeluvöönd 0 m). Lisaks läbib potentsiaalselt sobilikku ala 1 Soontaga oja (ehituskeeluvöönd 25 m), potentsiaalselt sobilikku ala 2 Raamsoo oja (ehituskeeluvöönd 25 m) ning potentsiaalselt sobilikku ala 4 Naadimõtsa kraav (ehituskeeluvöönd 0 m) ja Väike Emajõgi (ehituskeeluvöönd 50 m). Suurem killustatus veekogudega toob kaasa eeldatavalt suurema vajaduse trasside ja teede rajamisel ületada vooluveekogusid, mis võib neile põhjustada potentsiaalselt suuremat mõju (riski veekogude kallaste kahjustamiseks).

Joonis 39. Vooluveekogude ja allikate paiknemine eriplaneeringuala suhtes. Andmed seisuga 25.09.2024.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

106

Veekogudega kattuvuse analüüsist ilmnes, et olulised veekaitselised kitsendused esinevad potentsiaalselt sobiliku ala 1 puhul. Arvestades, et linnukaitselistest asjaoludest (ptk 4.1.3) alale tuulikuid ei planeerita, siis on veekogudest tulenev mõju ebaoluline.

Ehituskeeluvööndi (EKV) eesmärk on tagada kaldal asuvate looduskoosluste säilimine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. EKV vähendamine on seaduse järgi erand ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse korral. Arvestades Valga vallas esinevate potentsiaalsete tuulepargi arendamiseks sobilike alade rohkust, siis EKV vähendamise vajadust ei saa olemasoleva info alusel pidada põhjendatuks. Veekogude ja nende kallaste kaitse tagamiseks ja olulise keskkonnamõju vältimiseks on kohane veekogude ehituskeeluvööndeid järgida. Kuna tuulikute puhul on tegu võrdlemisi suuremahulise ehitustegevusega, siis veekogudele avalduva olulise mõju vältimiseks on asjakohane järgida tõlgendust, mille kohaselt tuuliku ehitusalaks loetakse rootori projektsiooni maapinnal. See tagab, et reaalne ehitustegevuse ala ja ehituskeeluvööndi vahele tekib veel täiendav lisapuhver, mis aitab tagada veekogude kaitset.

Pinnaveekogudele olulise ebasoodsa mõju vältimiseks tuleks eelneva alusel seega järgida veekogude ehituskeeluvööndite ulatust ning arvata asukohavaliku aladest välja veekogude ehituskeeluvööndi ulatuses alad, mis jäävad potentsiaalselt sobilike alade äärealadele.

Väljatöötatud planeeringulahenduse korral järgitakse veekogude EKV-id. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veekogudele olulist ebasoodsat mõju. Võimalike ehitusaegsete mõjude vältimiseks on kavandatud meetmed ptk 4.1.10.7.

Pinnaveekogude kaitse seisukohalt võib pidada mõnevõrra probleemsemaks kavandatavate tuulikute positsioone 1 ja 2. Mõlemad positsioonid on kavandatud alale, kus Väike Emajõe ürgoru nõlv tõuseb. Põhimõttelised asukohad on mõlema positsiooni puhul kavandatud nõlva tõusu laugemasse piirkonda, kuid tegu on ehitusgeoloogiliselt keerukama asukohaga, kui teiste tuulikupositsioonide puhul. Seoses avalikule teele rakenduva kauguspuhvriga ei ole võimalik antud tuuliku positsioone kavandada jõest kaugemale/teele lähemale. Tuulikuid ehitatakse iseenesest maailmapraktikas ka mägede nõlvadele ning huvitatud isiku hinnangul on antud asukohta tehniliselt võimalik tuulikuid rajada. Asukoha keerukusega seoses esineb oht nõlva kahjustamiseks ning ehitusperioodil tugevamate sadememete esinemisel nii heljumi kui võimaliku reostuse kandumiseks jõkke. Riskide minimeerimiseks on esitatud meetmed ptk 4.1.10.7.

4.1.10.3 Mõju maaparandussüsteemidele

Maaparandus on maa kuivendamine ja niisutamine ning maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks. Osad potentsiaalselt sobilikud alad (2 ja 4, Joonis 40) omavad väga suurt kattuvust olemasolevate maaparandusehitiste aladega – tegu on juba muudetud veerežiimiga aladega. Potentsiaalselt sobilikud alad 1 ja 3 (Joonis 40) hõlmavad vaid väikest kattuvust maaparandusehitiste alaga. Keskkonnakasutuse vaates on asjakohane tuulepargi (jm tehisliku keskkonna) ehitamisel juba inimtegevusest mõjutatud alasid.

Maaparandussüsteemi osakaal (lähtudes Maa-ameti ruumiandmete andmestikust seisuga 01.09.2024. a) potentsiaalselt sobilikel aladel on järgmine:

− ala 1 6,2% (27,61 ha);

− ala 2 58,1% (74,57 ha);

− ala 3 2,3% (7,02 ha);

− ala 4 50,8% (203,44 ha).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

107

Joonis 40. Maaparandussüsteemid eriplaneeringu alal. Alus: Maa-ameti ruumiandmed (maaparandussüsteemide mõjualad) 01.09.2024. a.

Kavandatav tegevus ei tohi halvendada olemasolevate maaparandusehitiste toimimist. Maaparandusehitiste kahjustamine võib põhjustada üleujutusi vastava maaparandusobjektiga seotud aladel. See omakorda võib põhjustada kahjustusi inimeste varale või looduskeskkonnale. Maaparandusehitiste toimimine on võimalik ehitustehniliselt tagada ka nende esinemisalale ehitades, kuid vajalik on projekteerimisel maaparandusehitistega arvestada, sh vajadusel kavandada nende ümbertõstmist, täiendamist vms. Planeering ja maaparandusvõrgu alale jäävad ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg-le 1.

Ebasoovitav on uute maaparandusehitiste rajamine seoses tuulepargi rajamisega aladele, kus praegusel ajal kuivendussüsteemid puuduvad. Maaparandussüsteemide rajamine vähendab alade looduslikkust ning mõjutab teadaolevalt ebasoodsalt ka süsiniku sidumist. Tuulepargi asukohtadena seega võiks pigem eelistada juba maaparandussüsteemidega kaetud alasid. Eeskätt alasid kus maaparandussüsteem on jätkuvalt toimiv.

4.1.10.4 Mõju märgaladele

Märgaladega kattuvust analüüsiti EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmebaasi kihi „sood“ alusel. Kasutati EELIS kihti „sood“ sest see sisaldab pigem inventeeritud looduslikke soid, sest ETAK kiht „märgalad“ on mõnevõrra laiema käsitlusega. Potentsiaalselt sobilik ala 1 ja potentsiaalselt sobiliku ala 3 põhjapoolne osa kattub nn riigi potentsiaalsete tuuleenergia EELIS arendusaladega, kus on Keskkonnaagentuuri poolt tellitud loodusuuringud. Taimestiku osas on

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

108

valminud käesoleva KSH aruande koostamise ajaks uuring ka sooelupaikade osas. KSH aruandes on vastavaid uuringutulemusi 112 kasutatud.

Peamiselt jäävad märgalade esinemise alale potentsiaalselt sobilikule alale 1 (Joonis 41). Ainult potentsiaalselt sobilikule alale 4 ei jää EELIS andmebaasi kohaseid märgalasid.

Potentsiaalselt sobilik ala 1 kattub Mustumetsa–Vaardi vaheline madalsooga, Mustumetsa kirdepoolse madalsooga ja Soontaga Pulga lammisooga. Potentsiaalselt sobilik ala 2 kattub Raamsoo säilinud loodeosa 2. Potentsiaalselt sobilik ala 3 kattub Uniküla Sõgelsepa lähine siirdesooga ja Uniküla Sõgelsepa lähise madalsooga.

Märgalad on ökoloogiliselt kõrge väärtusega ning veerežiimi muutuste suhtes väga tundlikud kooslused. Märgaladel on oluline roll nii elurikkuse säilitamises kui ka kliimamuutuste reguleerimises. Nende lähedusse tuulepargi rajamisel tuleb vältida märgalade kahjustamist. Eestis otsesed soovitused tuulepargi (või teiste suuremahuliste ehitusobjektide) kavandamisel märgalade lähedusse puuduvad. Iirimaa vastav juhendmaterjal soovitab tuulepargid kavandada 250 m kaugusele olulistest märgaladest113 vältimaks veerežiimi muutust märgaladel. Kanadas on kasutusel 100 m puhver kõigi märgalade puhul114. Käesolevas KSHs on soovitatud märgalad säilitada tuulikute vabana. Märgalad on nii olulised elurikkuse säilitamise vaatest kui ka kliimamõjude vaatest. Kuivõrd potentsiaalselt sobilike aladega kattuvad märgalad on valdavalt looduskaitseliselt väiksema olulisusega (kohati juba kuivenduse mõjuga), siis on kohane nende säilimiseks rakendada 100 m kauguspuhvrit. Veerežiimi muutuse vältimiseks vajalikku märgala puhvervööndisse ei ole soovitatav tuuleparki rajada, sest mõju märgalale võib olla tugevalt negatiivne. Märgalal või selle vahetus läheduses toimuva ehitustegevusega kaasneb märgala veerežiimi kahjustamine, mis toob suure tõenäosusega kaasa märgala hävimise. Joonis 41-l on esitatud märgalade paiknemine potentsiaalsetelt sobilike alade piirkonnas.

112 Eestimaa Looduse Fond. 2023. Sooelupaikade ja -taimeliikide uuring tuuleenergeetika võimalikel arendusaladel. Riigihanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile" osa 3 Leping nr. 4–5/23/3. 113 Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015. 114 Wildlife Directive for Alberta Wind Energy Projects: https://open.alberta.ca/dataset/2d992aec-2437-4269- 9545-cd433ee0d19a/resource/11d33fdc-5971-42e7-8cb4- 947d2f226804/download/wildlifewindenergydirective-apr07-2017.pdf

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

109

Joonis 41. Märgalad eriplaneeringu alal. Alus EELIS andmestik 22.03.20234. a.

4.1.10.5 Mõju põhjaveele

Eriplaneeringuala hõlmab kolme põhjaveekogumi levikuala:

− Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (potentsiaalselt sobilikud alad 1, 2, 3 ja 4);

− Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (potentsiaalselt sobilikud alad 1, 2, 3 ja 4);

− Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (potentsiaalselt sobilik ala 1 osaliselt).

Potentsiaalselt sobilike alade maapinnalt esimene põhjaveekompleks on valdavalt suhteliselt kaitstud, esineb kaitstud ala osa (Joonis 42).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

110

Joonis 42. Eriplaneeringualale jäävate potentsiaalsel sobilike alade piirkonna põhjavee kaitstus ja puurkaevude paiknemine. Alus: Põhjavee kaitstuse 1:400 000 kaart.

Arvestades põhjavee suhtelist kaitstust, siis ei esine tuulikute rajamisega kaasnevaid riske nagu võimalikku avariilist reostust tuulikute ehitamisel või kasutamisel. Arvestades tuulikute tänapäevaseid ehituslikke lahendusi, siis olulist mõju põhjavee levikule või põhjavee ressursile nende rajamisega ei kaasne.

Tuulikute vundamendid on oma olemuselt suured ehitised, mille täpsem lahendus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest. Vundament peab tagama tuuliku stabiilsuse ja projekteeritakse seega igale tuuliku mudelile lähtuvalt tuuliku enda parameetritest ja pinnase omadustest. Vundamentide tehnilisi lahendusi on käsitletud ptk 2.4.2. Olenevalt tuulikute vundamendi konstruktsiooni valikust võivad vaivundamendid ulatuda pehme pinnase korral kuni 30 m sügavuseni. Eestis esinevatest ehitusgeoloogilistest tingimustest lähtuvalt on levinum gravitatsioonivundamendi kasutamine, mille korral vundamendi sügavus võib olla umbes kuni 6 m.

Vaivundamendi kasutamisel esineb teatav oht põhjaveekihtide segunemiseks (vai puuritakse või rammitakse potentsiaalselt läbi mitme põhjaveekihi). Vundamentide ehitamisel tuleb järgida veeseaduse nõudeid, mille alusel on erinevate põhjaveekihtide segunemise tekitamine keelatud. Põhjaveekihtide segunemist tuleb vältida ehituslike võtetega. Juhul kui vaivundamentide rajamise vajadus peaks ilmnema, siis tuleb ehitusprojektis lahenduse väljatöötamisel arvestada põhjaveekihtide segunemisriski minimeerimise vajadusega.

Gravitatsioonivundamendi kasutamisel põhjaveekihtide segunemise oht puudub, sest ehitustegevuse käigus ei läbita mitut põhjavee kihti. Tuuliku rajamiseks ei ole vajalik põhjavee püsiv alandamine. Maapinnalähedase põhjavee väljapumpamise vajadus võib esineda ehituse perioodil vundamendisüvendi kuivana hoidmiseks. Peale ehitustegevuse lõppu vundament ei mõjuta oluliselt põhjavee liikumist või kvaliteeti. Vesi liigub ümber vundamendi ja arvestades vundamendi mõõtmeid ei ole tegu olulise takistusega.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

111

Arvestades puurkaevude sügavusi (piirkonnas kaevude sügavus vähemalt 50 m, valdavalt vahemikus 60-100 m) ja paiknemist (Tabel 15) potentsiaalselt sobilike alade suhtes on ebatõenäoline olulise negatiivse mõju avaldamine neile. Salvkaevude puhul võiks esineda veetasemele mõju kui ehitustegevus toimuks kaevu läheduses, kuid antud juhul on tuulikute ja elamute (ning seega ka elamute salvkaevude) vaheliseks vahekauguseks vähemalt 1 km, mis on piisav vahemaa. Isegi põhjavee püsivat alandust põhjustavate karjääride mõjuala on üldjuhul väiksem kui 1 km115.

Madalate salvkaevude puhul toimub nende toitumine läbi maapinna imbuvast sademeveest. Seega sellised kaevude veetase võib olla tundlik ka maapinnalähedasele kuivendustegevusele kui kuivendus toimub viisil mis vähendab kaevu jõudva vee hulka. Maapinnalähedane põhjavee liikumissuund järgib maapinna reljeefi. Analüüsides väljatöötatud tuulepargi paigutuslahendust arvestades maapinna reljeefi, elamualade paiknemist ja olemasolevat kuivenduskraavide võrku (Joonis 43), siis ilmneb, et tuulepargile lähimaks tihedamini asustatuks olev Uniküla keskuse elamualad paiknevad valdavalt kõrgematel aladel kui on kavandatud tuulikute asukohad. Samuti ei kavandata tuulepargi teid elamualade vahetusse lähedusse kus tegevus võiks muuta maapinnalähedase põhjavee liikumist.

Joonis 43. Maapinna reljeef (tumedam kõrgem, heledam madalam) elamute, puurkaevude ja vooluveekogude võrgustiku suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

Põhjavee taseme alandamine või põhjavee reostuse tekitamine, võib olulise mõjuga olla eeskätt juhul kui see ohustab joogivee kvaliteedi. Olemasolevad salv- ja puurkaevud paiknevad valdavalt asustatud aladel. Kuivõrd käesoleva eriplaneeringu lähteülesandes on määratud, et tuulikuid ei rajata üldjuhul elamualadele lähemale kui 1 km, siis jäävad ka enamik piirkonna salv- ja puurkaevud tuulepargi võimalikust alast kaugemale kui 1 km. Eestis otsesed soovitused tuulepargi kavandamisel kaevude

115 Karjääride seiretingimused näevad üldiselt ette 1 km raadiusesse jäävate kaevude seisundi monitoorimist.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

112

lähedusse puuduvad. Iirimaa vastav juhendmaterjal 116 soovitab tuulepargid kavandada 250 m kaugusele joogiveehaardena kasutatavatest kaevudest ja vähemalt 50 m kaugusele teistest kaevudest. Tabel 15-s on esitatud potentsiaalselt sobilikele aladele lähemal kui 1 km paiknevaid puurkaevud. Potentsiaalselt sobilike alade piirkonnas ei esine puurkaevusid, mis paikneks aladele lähemal kui 250 m (Tabel 15). Väljatöötatud planeeringulahenduse puhul on suurem kui 250 m vahemaa tagatud ka kavandatavate teedega, mille rajamisel võib tekkida kuivenduskraavide rajamise vajadus.

Tabel 15. Potentsiaalselt sobilikele aladele lähemal kui 1 km paiknevad puurkaevud. (Puurkaevude andmed – EELIS seisuga 26.09.2024. a ning Veka EELIS 117 seisuga 26.09.2024. a.)

Puurkaevu kood

Puurkaevuga seotud põhjaveekogum

Puurkaevu veekihi lasuvus- sügavus, m

Kaugus potentsiaalselt sobilikust alast, m

Lisainfo

PRK0010962 Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

36,5 - 60 962 (ala 2) Töötav puurkaev olmevee saamiseks

PRK0010716 Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

40 - 57 987 (ala 4) Töötav puurkaev olmevee saamiseks

PRK0071671 Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

71 - 80 979 (ala 4) Töötav puurkaev olmevee saamiseks

4.1.10.6 Pinna- ja põhjavee reostusrisk

Tuulikutega seotud peamiseks ohuallikaks põhja- ja pinnaveele on tuuliku gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli (kokku kuni 500 l tuuliku kohta), mis gondli purunemisel või ebaõige õlivahetusprotseduuri korral võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Tuulikute tehnoloogia on arendatud selliseks, et õlivahetus toimuks harva. Samuti on tänapäeva tuulikute tehnilistes lahendustes arvestatud lekkeohu minimeerimisega. Õlivahetus toimub üldjuhul vastava tsisternauto abil. Vana õli pumbatakse voolikuid kasutades autosse ning uus õli pumbatakse asemele. Õlivahetus teostatakse spetsialiseeritud ettevõtete ja kvalifitseeritud spetsialistide poolt. Õnnetuste tekkimise korral on peamine abinõu päästeteenistuse kiire reageerimine ja oskus olukord lahendada (õlireostuse likvideerimine). Kaasaegsed tuulikud on pideva digitaalse kontrolli all, mis tagab operatiivse info tuuliku seisundist ja seega vähendab õnnetuste riski.

Kõikide potentsiaalselt sobilike alade puhul on kas täielikult või osaliselt tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga, ala 3 puhul osaliselt ka kaitstud põhjaveega alaga. Andmed pärinevad põhjavee kaitstuse kaardilt mõõtkavas 1:400 000 (tegu ei ole just väga täpse kaardiga, mistõttu tasub suhtuda sellesse pigem kriitilise pilguga).

Õnnetus oma olemuselt sarnaneb näiteks kütuseveoki avariiga maanteel ning peamine abinõu on päästeteenistuse ja tuuliku hooldemeeskonna kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Õnnetuse vältimiseks tuleb tuulepargi valdajal tagada tuulikute korrasoleku pidev monitooring ning hoolduste toimimine vastavalt konkreetselt paigaldatavate tuulikute tehnilistele tingimustele.

Potentsiaalselt sobilikel aladel ega nende lähialadel ei paikne allikaid, mistõttu tuulepargi rajamisega ei kaasne mõju allikatele.

116 Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015. 117 https://veka.eelis.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=757660072

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

113

4.1.10.7 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Meetmed tuulepargi kavandamiseks:

− tuulepargi edasisel kavandamisele ei tohi mõjutada veekogude hüdroloogilist režiimi ja kvaliteediseisundit.

− pinnaveekogudele olulise ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb järgida veekogude ehituskeeluvööndite ulatust ning arvata asukohavaliku aladest välja veekogude ehituskeeluvööndi ulatuses alad, mis jäävad potentsiaalselt sobilike alade äärealadele. Arvestades potentsiaalselt sobilike alade ulatust, siis ehituskeeluvööndite vähendamised ja vooluveekogude (v.a maaparanduskraavid) ümbersuunamine tuulepargi rajamiseks ei ole põhjendatud.

− ehitustööde käigus, eeskätt veekogude ületamisel ning ehituskeeluvööndis teostatavate tööde puhul tuleb vältida veekogude kallaste kahjustamist, erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud.

− kui tuulepargialadel kavandatakse täiendavaid kuivenduskraave või olemasolevate kuivenduskraavide olulist rekonstrueerimist ning ehitusaegset vee ärajuhtimist, siis tuleb kraavidele enne eesvoolu või looduslikesse veekogudesse juhtimist näha ette voolurahustid (settetiigid või puhastuslodud), et vähendada heljumi sissekannet.

− ehitustegevusega ei tohi kahjustada olemasolevate maaparandussüsteemide (drenaaži) toimimist. Kui drenaaži mõjutamine on vältimatu, siis tuleb maaparandussüsteemi edasiseks toimimiseks drenaaž vajadusel rekonstrueerida.

− võimaluse korral tuleks eelistada tuulikute paigutamisel alasid, kus on ehitusgeoloogiliselt sobivamad tingimused, mis vähendavad kuivendamise ja pinnasetööde vajadust. Tuulepargi projekteerimiseks tuleb koostada ehitusgeoloogiline uuring vastava pädevusega ettevõtja poolt, mille alusel tuleb määrata sobilik vundamendilahendus ja täpsustada ehitusprojektis tuulepargi võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele ning vajadusel kavandada meetmed olulise ebasoodsa mõju vältimiseks pinna- ja põhjaveele.

Tuulikute positsioon 1 ja 2 puhul tuleb täiendavalt:

− lähtuvalt ehitusgeoloogilisest uuringust tuleb leida sobilik vundamendi, montaažiplatsi ja juurdepääsutee tehniline lahendus, mille väljatöötamisel tuleb tähelepanu pöörata astangu püsivuse tagamisele.

− eelistada minimaalse ruumivajadusega lahendusi, mis võimaldavad säilitada maksimaalselt olemasolevat nõlva taimkatet. Taimkate toimib veekogu kaldanõlvadel puhversüsteemina, mis vähendab veekogusse jõudva heljumi, toitainete ja reostuse kogust.

− ehitusprojektis esitada nii ehituslikud kui töökorralduslikud meetmed vältimaks nõlva varingute ning valingvihmade korral heljumi, ehitusmaterjalide jms kandumise vältimiseks veekogusse.

4.1.11 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale

4.1.11.1 Hindamise metoodika

Mõju pinnasele hinnati eeskätt pinnase viljakuse vaatest. Hinnati eriplaneeringu aladel kaardistatud potentsiaalselt sobilike alade kattuvust haritava maaga ja väärtusliku põllumajandusmaaga. Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad põllumajanduslikult olulised alad, mille säilitamisel on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju väärtuslikule põllumajandusmaale.

4.1.11.2 Mõju pinnasele

Tuulepargi rajamisel kaasneb mõju pinnasele eeskätt seoses pinnase eemaldamisega. Tuulepargi rajamisega kaasneb pinnase eemaldamine ehitusalustelt aladelt. Otseseid pinnasetöid (mulla ja pinnase eemaldamist ning täitematerjalidega asendamist) on oodata ehitusalade ulatuses. Mida

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

114

suurem on rajatavate tuulikute arv, seda suurem on eemaldatava pinnase kogus. Mõju pinnasele on lokaalne ja selle ulatus piirneb otseste ehitusaladega. Mõju pinnasele võib seega pidada mitteoluliseks. Eeskätt juhul kui rakendatakse tavapäraseid ehitustegevusele kohalduvaid keskkonnameetmeid (esitatud ptk 4.1.11.4.)

4.1.11.3 Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale

Tuginedes ETAK andmetele (seisuga 17.09.2024), siis on haritava maa kõlvikute kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega esitatud Tabel 8-s. Kõikidel potentsiaalselt sobilikel aladel jääb haritava maa osakaal 0% juurde. Potentsiaalselt sobilikul alal 1 esineb haritavat maad 0 ha, potentsiaalselt sobilikul alal 2 0,26 ha, potentsiaalselt sobilikul alal 3 0,12 ha ja potentsiaalselt sobilikul alal 4 1,39 ha. Seega on potentsiaalselt sobilikel aladel väärtuslike põllumajandusmaade esinemise võimalikkus väike.

Valga maakonnaplaneeringu 2030+ järgi on väärtuslik põllumajandusmaa haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maatulundusmaa massiiv, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest mullaviljakuse boniteedist (40 hindepunkti). Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem Eesti keskmisest boniteedist, määratletakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks maakonna keskmise ja sellest suurema boniteediga alad. Valga maakonna põllumajandusmaa keskmiseks boniteediks on 40 hindepunkti, mistõttu maakonnaplaneeringuga loetakse boniteediga 40 ja enam hindepunkti. Valga maakonnaplaneeringus 2030+ määratakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed. Maakonnaplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht informatiivne. Valga maakonnaplaneering 2030+ seab tingimuse, et hajaenergeetikas, kus maakasutuslikult on vajalik maatulundusmaa kasutuselevõtmine energia tootmiseks, tuleb eelistada vähem väärtuslikke alasid (väljaspool rohelist võrgustikku, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikku põllumajandusmaad).

Käesolevaks ajaks (november 2024) ei ole valminud uue koostatava Valga valla üldplaneeringu eelnõu, mistõttu ei saa käsitleda koostatava üldplaneeringu andmeid väärtuslike põllumajandusmaade osas. Seetõttu analüüsitakse väärtuslike põllumajandusmaade kattuvust lähtuvalt Valga maakonnaplaneering 2030+ andmetest (Joonis 44). Üldplaneeringuga ei kavandata omavalituse andmetel täiendavate väärtuslike põllumajandusmaade määramist, pigem soovitakse üldplaneeringus andmeid täpsustada ja vähemesinduslikke põllumajandusmaid väärtuslikuks mitte määrata.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

115

Joonis 44. Eriplaneeringu alale jäävad Valga maakonnaplaneering 2030+ väärtuslikud põllumajandusmaad.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

116

Joonis 45. Potentsiaalselt sobilike alade 2 ja 3, tuulikute, kavandatava maakaabelliini ja kavandatava transporditee indikatiivsete asukohtade kattuvus Valga maakonnaplaneeringu 2030+ kohase väärtusliku põllumajandusmaaga.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

117

Joonis 46. Potentsiaalselt sobiliku ala 4, tuulikute, kavandatava maakaabelliini ja kavandatava transporditee indikatiivsete asukohtade kattuvus Valga maakonnaplaneeringu 2030+ kohase väärtusliku põllumajandusmaaga.

Eriplaneeringu koostamisel väljatöötatud põhimõtteliste tuulikute asukohad ei kattu Valga maakonnaplaneering 2030+ kohaste väärtuslike põllumajandusmaade asukohtadega. Küll aga kattuvad kohati indikatiivsed maakaabelliinide ja transporditee asukohad väärtuslike põllumajandusmaadega (Joonis 45 ja Joonis 46). Nende killustav mõju on siiski väike ja olulist mõju väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole oodata.

4.1.11.4 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Meetmed tuulepargi kavandamiseks:

− võimalusel vältida tuulikute ja muude tuulepargiks vajalike ehitiste ehitamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Kuna keskkonnakaitselisest vaatest võib siiski pidada eelistatuks tuulikute kavandamist põllumaale (metsa ja märgalade asemel), siis ei ole tuulikute kavandamine väärtuslikule põllumajandusmaale siiski välistatud. Väärtusliku põllumajandusmaa korral paigutada ehitised massiivi serva-alale, et tagada massiivi tõhus kasutamine. Tuulepark ei tohi halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist.

− ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest ohtlike ainete lekkimist keskkonda.

− kooritav kasvupinnas tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Kõrge boniteediga muld laotada ümbritsevale säilivale põllumaale, mis tagab selle edasise põllumajandusliku kasutuse.

− pinnasetööde lõppedes tuleb ala heakorrastada ja haljastada.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

118

4.2 Võimalik mõju kliimale ja kliimakindlus

4.2.1.1 Hindamise metoodika

Kliimamõjude hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (2021/C 373/01) kirjeldatud põhimõtetest ja suunistest. Sellest lähtuvalt käsitletakse kliimamõjusid kahes osas: 1) tegevuse mõju kliimale/kliimamuutustele; 2) tegevuse kliimakindlus. Hinnangute andmisel on arvestatud planeeringu täpsusastet.

4.2.1.2 Mõju kliimamuutustele

Kliima soojenemine mõjutab nii inimese elukeskkonda kui ka looduskeskkonda. Juhul, kui üleilmse keskmise temperatuuri tõusu võrreldes tööstusajastu eelse temperatuuriga ei suudeta hoida alla 1,5°C, on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele. Selleks, et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist118.

Kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine, töötlemine ja põletamine ning energia tootmine. Tuulepargi rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele.

Tuulikute tootmisel kasutatakse ressursse ning emiteeritakse kasvuhoonegaase. Tuulik kompenseerib enda tootmiseks, töötamiseks ja demonteerimiseseks kulutatud energia ja CO2 heide 7–8 töökuuga. Näiteks Vestase V150-4,2 MW tuulikute puhul on tagasitootmise aeg madala tuule tingimustest 7,6 kuud. Tuulik toodab oma eluea jooksul tagasi 31 korda rohkem energiat kui see ise terve oma elutsükli ajal vajab.

Tuulikute CO2 emissioon oleneb tuuliku suurusest (nt Vestas V162 7,2 MW tuuliku puhul u 7,1 g CO2/kWh119), mida suurema võimsusega on tuulik, seda väiksem on kasvuhoonegaaside heide ühe toodetud energiaühiku (kWh) kohta esineb120. Valga eriplaneeringuga kavandatakse kokku kuni 23 tuuliku rajamine. Konservatiivselt arvestame, et rajatavate tuulikute võimsus on hinnanguliselt 7 MW ja tuuliku aastatoodang vähemalt 23 000 MWh/a. Tuulepargi aastatoodang oleks seega 529 000 MWh/a. See tähendab, et CO2 heide seoses tuulikute tootmisega oleks 3,7 tuh tonni CO2.

Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh121 kohta ja Eesti elektrienergia tootmisel eraldus 2022. a 715 g CO2/kWh 122 . Tuulepargi prognoositavaks toodanguks on 529 000 MWh/a. See tähendab, et juhul kui antud energiakogus asendab praegust fossiilkütustel põhinevat energiatoodangut, siis jääb õhu paiskamata u 375 tuh tonni CO2.

Seega on tuulepargi rajamisel oluline positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste pidurdamisele.

Tuulikute süsiniku jalajälje hinnangus arvestatakse ka tuulikutega seotud seadmetes kasutatavat SF6, mis on tugev (1 SF6=23 500 CO2) kasvuhoonegaas. SF6 on kasutusel jaotusseadmetes elektriisolaatorina keskmise ja kõrgepinge rakendustes. Gaas toimib elektriisolaatorina jaotusseadmete töös. Iga tuulik

118 IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change. 119 https://www.vestas.com/en/energy-solutions/onshore-wind-turbines/enventus-platform/v162-7-2-mw 120 Raadal, H.L., Gagnon, L., Modahl, I.S., Hanssen, O.J. 2011. Life cycle greenhouse gas (GHG) emissions from the generation of wind and hydro power. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 15. p. 3417-3422. 121 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country. 122 Elering 2023. Elektrienergia segajäägi eriheide 2022.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

119

kasutab jaotusseadmeid ning neid kasutatakse ka tuulikute ja alajaama ühendamiseks ning alajaamades. Tuulikuga seotud SF6-st 0,1% lekib aastas ning tuuliku eluea jooksul arvestatakse, et gaasi leke võib kokku olla 2% kasutatavast gaasist123. Gaasi leke omab olulist osa tuulikute süsiniku jalajäljest. Siiski ka seda arvestades jääb tuulikute süsiniku jalajälg tunduvalt väiksemaks kui fossiilsete kütustel töötavate elektrijaamade jalajälg. SF6 kasutamise osas tuleb lisaks arvestada, et antud kemikaali osas on Euroopa Liidus kehtestatud järk-järguliselt rakenduv kasutamise keeld. Vastavalt seadmete pingele muutub SF6 jaotusseadmetes keelatuks olenevalt seadme pingest vahemikus 2026-2032 aasta124. Arvestades võimalikku Valga eriplaneeringu rakendumise ajakava, siis on ebatõenäoline antud alale SF6-te sisaldavate seadmete rajamine.

Tuulepargi rajamisega potentsiaalselt sobilikele aladele kaasneb maakasutuses muutus, sh ka metsamaa raadamine ja märgalade kuivendamine. Metsamaa raadamine ja märgalade kuivendamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist Tuulepargi rajamisega potentsiaalselt sobilikele aladele kaasneb metsamaa raadamine ja märgalade kuivendamine. Metsamaa raadamine ja märgalade kuivendamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist.

Tuulepargi rajamisega kaasneb metsaga kattuvate tuulikupositsioonide osas metsamaa raadamine. Metsamaa raadamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. Metsa puitse biomassi summaarse (jämejuured, tüved, oksad) süsinikuvaru (t/ha) on hinnatud üle-eestiliselt ELME2 projekti käigus. Kõik metsaaladega kattuvad tuuliku positsioonid on kavandatud pigem väikese süsinikuvaruga puitse biomassiga alale (Joonis 47). Indikatiivse kavandatava tuulepargi ehitusalaga kattuv puitsesse biomassi talletatud süsinikuvaru suurus on arvutuslikult 1,6 tuh tonni CO2 arvutatuna ELME projekti andmete alusel.

123 Vestas. 2023. Life Cycle Assessment of Electricity Production from an onshore EnVentus V162-6.2 MW Wind Plant. 124 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/573/oj

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

120

Joonis 47. Tuuliku positsioonide kattuvus metsapuidu süsiniku varuga. Alus: www.keskkonnaagentuur.ee/elme

Samas mulla süsinikuvarud on antud piirkonnas keskmisest kõrgemad. Tuulikud kattuvad keskmise ja üle keskmise süsiniku varuga muldadega (Joonis 48). Indikatiivse kavandatava tuulepargi ehitusalaga kattuv mulda talletatud süsinikuvaru suurus on ligikaudu 30,6 tuh tonni CO2. Konservatiivselt võib hinnata, et kogu mulla süsinikuvaru ehituse käigus vabaneb.

Joonis 48. Tuuliku positsioonide kattuvus mulla süsiniku varuga. Alus: www.keskkonnaagentuur.ee/elme

Arvestades tuulepargi CO2 õhkupaiskamist vähendavat toimet, siis ületab see oluliselt metsamaa raadamisest ja mulla teisaldamisest tuleneva süsiniku sidumise vähendamise. Seega on tuulepargi rajamisel kliimamõju vähendamise vaates tugev positiivne mõju. Samas kaasneb siiski tuulepargi rajamisega maakasutuse sektori süsiniku sidumise eesmärkide kahjustamine. Metsamaa raadamisega kaasnev mõju kuulub kompenseerimisele metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse kohaselt.

4.2.1.3 Kliimakindlus

Valgamaal ei ole koostatud kliima- ja energiakava, mille eesmärke käesolevas KSH aruandes kasutada.

Tuuleenergia ressursile ja selle kasutamisele on maismaa tuulepargi puhul otsene mõju järgmistel teguritel:126

− aasta keskmine tuulekiirus;

− ekstreemsed ilmastikutingimused (tormid, jäide ja äike);

− mikroklimaatilised tingimused (tuule turbulentsus).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

121

Teistest taastuvenergiaallikatest enim võidab kliimamuutustest tuuleenergeetika, sest külmal poolaastal, kui energianõudlus on suurim, on tuule kiirus näidanud selget kasvutrendi125. Tuulepargi rajamisel on oluline silmas pidada ka valdavate tuulesuundade võimalikku muutumist, et ebaõige paigutuse tõttu tuulikute omavahelisest varjutusest tulenevalt mitte kaotada potentsiaalselt saadavat energiat.

Seoses võimalike ekstreemsete tuulepuhangute tugevnemisega, võib sagedamini esineda tuulepargi väljalülitumise oht, kuna tuulikud lülituvad ohutuse kaalutlusel tormituulte korral välja. Kõige levinumate kommertskasutusega tuulikute puhul on väljalülitumise tuulekiiruste vahemik 20–25 m/s. Kui tuulikute väljalülitumine on massiline, siis seab see ohtu energiasüsteemi stabiilsuse ning nõuab lisanduvaid kiireid kompenseerimisvõimsusi. Lisaks ekstreemsete tuulekiiruste sagenemise mõjule ja kaitsemehhanismidele mõjub ka sademete hulga suurenemine, mis võib takistada hooldusmeeskondade juurdepääsu maismaal paiknevate tuulikute asukohta. See eeldab juurdepääsuteede tugevdamist. 126 Tuulikute vastupidavuse tõstmisega sagenevate ekstreemsete ilmastikuolude tingimustes, tegelevad tuulikute tootjad. Tuulepargi teede, trasside ja vundamendilahenduste kliimakindlus tuleb lahendada ehitusliku projekteerimise käigus.

Kliimamuutustest tulenevate ekstreemsete ilmastikutingimuste sagenemine võib tõsta Eesti puhul jäite esinemise sagedust. Tuulikute jäätumise oht esineb 0 kraadi lähedase temperatuuri korral kõrge õhuniiskuse tingimustes. Selleks, et jää kujutaks endast ohtu, on vajalik jää maha kukkumise ja inimese paiknemise jää kukkumise kohas kokkulangemine. Kuna jäite teke on nähtus, mis esineb juhuslikult, ilmneb oht samuti juhuslikult. Kui see juhtub, on oht suur, kuid suure osa aastast on turbiin jäävaba. Jäite ohtu esineb Eesti tingimustes alla 2 % aastast. Maailmapraktikast ei ole teada ühtegi tõsiste vigastuste juhtumit, mis oleks põhjustatud tuulikult lendavast jääst. Tuulikute jäätumise ohtu on võimalik minimeerida ning selleks on välja töötatud erinevad tehnoloogilised lahendused nagu näiteks jäätumisvastased süsteemid. Jäätumisvastaste süsteemide puhul on üldjuhul tegu lahendustega, kus tuuliku laba sees on võimalik tekitada kuuma õhu ringlus, et jää pärast selle tekkimist sulatada. Lisaks on võimalik varustada tänapäevased tuulikud anduritega, mis seiskavad tuulikud jää tekkimisel ning seejärel saavad hooldustehnikud tegeleda tiivikute jääst ohutu vabastamisega. Tuulikute valimisel tuleb arvestada Eestis esinevate kliimatingimustega ning kasutada sobilikke tehnilisi lahendusi.

Juhul kui tuulikutele ei paigaldata jäätumisvastast soojendussüsteemi, siis tuleb tuulikud paigutada tundlikest objektidest (elamud, maanteed) piisavalt kaugele. Jäätükkide paiskumise maksimaalne mõjuala on võimalik leida valemiga 1,5×(torni kõrgus + rootori läbimõõt)127. Tegu on lihtsustatud kaugusvalemiga, mida on kasutatud mitmetes juhendmaterjalides. Vajaduse korral on võimalik ohuala ja riski suurust arvutada täpsemalt, kuid seda on asjakohane teha kui esmase hinnangu kohasesse ohualasse jääb tundlikke objekte128. Antud juhul on jäätükkide ohuala ulatus kuni 540 m. Jäätüki kukkumise risk on sealjuures oluliselt kõrgem tuuliku all ja risk väheneb kauguse suurenemisel. Tuulikud on kavandatud paigutada vähemalt 1 km kaugusele eluhoonetest. Seega ei ole antud juhul oodata jäätumisest tingitud olulise ohu esinemist elamualade suhtes. Samas läbib mitmeid tuulepargi alasid metsamajandamiseks kasutatav metsateid ja ka avalikult kasutatavaid teid. Teede suhtes esineb jäitepäevadel risk jäätükkide paiskumiseks.

125 Kallis, A., Kull, A. Roose, A., Järvet, A., Kriis, E., Abroi, E-L., Põdersalu, H., Laas, I., Võrno, I., Jaagus, J., Kriiska, K., Eerme, K., Lember, K., Rannik, K., Aidla, K., Kaar, K., Kaare, K., Sakkeus, L., Kaasik, M., Mandel, M., Viisimaa, M., Möls, M., Kabral, N., Roots, O., Talkop, R., Laasma, T., Kallaste, T., Anis, T., Räim, T., Adermann, V., & Suursaar, Ü. 2013. Eesti kuues kliimaaruanne. 126 Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia lõpparuanne –https://cdn.sei.org/wp- content/uploads/2017/12/enfra-a-uuringuaruanne-01-04-2016.pdf. 127 Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore). 2005. 128 IEA Wind TCP. 2022. Technical Report International Recommendations for Ice Fall and Ice Throw Risk Assessments.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

122

Potentsiaalselt sobilikest aladest jäävad 3 (Joonis 49) ja 4 (Joonis 50) Väike Emajõega ja Kalda kraaviga seotud üleujutusohuga alale. Teiste alade puhul kattuvust potentsiaalsete üleujutusaladega ei esine129. Kõik tuulikupositsioonid on kavandatud väljaspoole üleujutusohuga ala.

Joonis 49. Üleujutusohuga alade paiknemine potentsiaalselt sobilikul alal 3 ja selle lähialal.

129 Piirimäe, K., Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, K., Reitalu,T. 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid. Aruanne. Riigihange nr: 223733.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

123

Joonis 50. Üleujutusohuga alade paiknemine potentsiaalselt sobilikul alal 4 ja selle lähialal.

Potentsiaalselt sobilikele aladele 3 ja 4 tuulepargi edasisel projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohu riski ning tuulepargi taristu kavandamisel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid tagamaks tuulikutele ligipääsu ka üleujutusohu tingimustes ning teede püsivuseks. Väljatöötatud planeeringulahenduse puhul on tuulikute asukoha määramisel üleujutusohuga arvestatud ja tuulikute asukohad kavandatud väljaspoole üleujutusohuga ala.

4.2.1.4 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Meetmed tuulepargi kavandamiseks:

− maakasutuse muutusest tulenev süsiniku sidumise vähenemine kaasneks eeskätt juhul kui tuuleparke rajatakse turvasmuldadega aladele. Mõju vähendamiseks on efektiivseks meetmeks vältida tuulepargi rajamist märgaladele. Samuti tuleb tuulepargi edasisel projekteerimisel pöörata tähelepanu, et tuulepargi rajamisega ei kaasneks lähialadel paiknevate märgalade kuivendamist.

− metsa raadamisest tuleneva heite vähendamiseks paigutada võimalikult palju tuulikuid tuulepargialade avamaastikku jäävatele osadele. Kuna esinevad vastuolulised tingimused (vajalik on säilitada ka poollooduslikke kooslusi, väärtuslikke põllumajandusmaid ja märgalasid ning tagada nõuetekohased vahekaugused nii tuulikute endi vahel kui taristuobjektide suhtes), siis ei ole metsa raadamise vältimine alati võimalik. Metsa raadamist tuleb siiski püüda vältida kasutades elektriühendusteks õhuliinide asemel maakaableid ning võimalusel kasutada ära olemasolevate teede ja trasside koridore. Montaažiplatside kavandamisel eelistada lahendusi, mille korral raadatava ala pindala on väiksem.

− maakasutuse muutusega kaasnevate kasvuhoonegaaside heite kompenseerimise riikliku regulatsiooni rakendumisel tuleb seda järgida.

− potentsiaalselt sobilikele aladele 3 ja 4 tuulepargi edasisel projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohu riski ning tuulepargi taristu kavandamisel tuleb rakendada asjakohaseid

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

124

meetmeid tagamaks tuulikutele ligipääsu ka üleujutusohu tingimustes ning teede püsivuseks. Soovitatav on tuulikuid ja taristut üleujutusohuga alale mitte kavandada.

− käesolevas KSHs käsitletakse jäätükkide kandumise ohualana kaugust tuulikust 1,5× (torni kõrgus+rootori läbimõõt), mis on maksimaalne ohu esinemise ulatus. Kuivõrd ohuala on leitud üldistatult, siis ohuala ulatust võib tuulepargi omanik vähendada täpsema riskihinnangu alusel. Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada tuulikutel, mille ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi. Kui seda ei tehta, siis tuleb tuulepargile koostada jäätumise korral tegutsemise juhised ning tagada nende järgimine. Jäätumise ohu korral võib osutuda vajalikuks ohualale jäävate teede ajutine sulgemine ja/või märgistamine vastavate ohust hoiatavate siltidega.

4.3 Võimalik mõju kultuuripärandile

4.3.1 Hindamise metoodika

Mõju kultuuriväärtustele hinnati kultuuripärandi infot hõlmavate andmekogude (Kultuurimälestiste register, EELIS pärandkultuuriobjektide andmebaas, Muinsuskaitseameti koostatud arheoloogiatundlike alade andmed) alusel. Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad kultuuripärandi kaitse vaatest olulised alad, mille säilitamisel on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju kultuuripärandile.

4.3.2 Kultuuriväärtuste paiknemine ja mõjud

Potentsiaalselt sobilikel aladel puuduvad kultuurimälestised, mistõttu neile otsese mõju avaldumine on ebatõenäoline. Kaudne mõju võib avalduda läbi vaadete muutmise. Visuaalset mõju on käsitletud ptk 4.6.4. Arvestatud on kultuurimälestiste paiknemisega.

Inventeeritud looduslikke pühapaikasid potentsiaalselt sobilikel aladel ei paikne. Seega mõju avaldumine neile on välistatud.

Potentsiaalselt sobilikel aladel 1, 3 ja 4 paikneb pärandkultuuriobjekte 130 . Ainult potentsiaalselt sobilikul alal 2 ei paikne pärandkultuuriobjekte. Pärandkultuur on kultuuripärandi üks avaldumisvorme, mille all mõistetakse inimese loodud kultuuripärandi objekte maastikul. Pärandkultuuriobjektid ei ole kaitse all, kuid kuna nad on osa kultuuripärandist, siis on neid soovitatav säilitada ja võimalusel taastada. Potentsiaalselt sobilike alade kattumine pärandkultuuriobjektidega on esitatud Tabel 16-s ja Joonis 51. Pärandkultuuriobjektide seisund (säilivus) ja sellest tulenev väärtus on potentsiaalselt sobilikele aladele jäävate objektide osas väga erinev. Tuulepargi rajamisel võib oodata ebasoodsat mõju pärandkultuuriobjektidele kui ehitusalad kavandatakse nii, et objektid hävivad.

Potentsiaalselt sobilikud alad ei kattu arheoloogiatundlike aladega. Väljatöötatud planeeringulahenduse osas ei läbi ka kavandatavad teed ning kaablikoridorid Muinsuskaitseameti poolt piirkonnas kaardistatud arheoloogiatundlikke alasid (lähtutakse Muinsuskaitseameti poolt Valga vallavalitsusele üldplaneeringu koostamiseks edastatud kaardikihist).

130 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 17.09.2024.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

125

Joonis 51. Eriplaneeringu alale jäävate potentsiaalselt sobilike alade kattuvus kultuuriväärtustega.

Alade puhul, mille puhul on eriplaneeringu koostamisel väljatöötatud põhimõttelised tuulikute asukohad ei ole üksi tuulikupositsioon kavandatud hästi või väga hästi säilinud pärandkultuuriobjektide asukohtadesse. Seega ei ole oodata, et kahjustataks kavandatava tegevusega oluliselt pärandkultuuri väärtusi.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

126

Tabel 16. Potentsiaalselt sobilikele aladele jäävad pärandkultuuriobjektid. EELIS andmed seisuga 26.09.2024. a.

Nimi Kood Tüüp Seisund Märkused lähtuvalt EELIS andmebaasis esitatud infost

Potentsiaalselt sobilik ala 1

Turbaaugud 608:TVK:001 Turbavõtukohad Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%

Mustumetsa metsavahikoht

943:VKK:004 Vahtkondade kordonid Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%

Senine Konno metsavaht Ernst Kipper on määratud Aakre metskonna Mustumetsa vahtkonda metsavahiks, kuna sealne metsavaht Küla läks vanaduse tõttu pensionile.

Metsaveo raudtee 943:RTR:001 Raudteerajatised Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Potentsiaalselt sobilik ala 3

Sõgelsepa metsatee

943:MET:001 Põlised metsateed, jalgrajad, hobuseteed

Objekt hästi või väga hästi säilinud Seda teed mööda käidi Sõgelsepas olevasse kirikusse

Sõgelsepa piirisiht 943:MEK:001 Vanemate metsakorralduste jäljed

Objekt hästi või väga hästi säilinud

Uniküla raketibaas 943:OKU:002 Okupatsiooniaja objektid

Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%

Betoontee, mille ääres asub valvurihoone. Raketibaasi angaare on lõhutud. Seal asusid Nõukogude Liidu ajal srateegilised keskmaaraketid, mis kandsid tuumalõhkepäid (vt täpsemalt tabeli all).

Potentsiaalselt sobilik ala 4

Tõlliste vallamaja 820:VAL:002 Vallamajad Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi

Magasiait 820:MAG:001 Magasiaidad Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%

Vana Tartu-Valga maantee

820:MNT:002 Maanteed Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

127

Alale 3 jääb endine Uniküla raketibaas. 1960. aastatel rajati Eestisse 8 maapealsete stardikompleksidega raketibaasi: Piirsalu, Lintsi, Rohu, Kadila, Uniküla, Rooni, Nursi ja Sänna ning üks maa-aluste stardišahtidega, relvastatud rakettidega R-12U asukohaga Vilaskis. Igas baasis võis olla kuni 4 raketti. 1980. aastateks oli raketisüsteem vananenud. Suurem osa Eestis paiknenud R-12 raketibaasidest likvideeriti 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses, sh Uniküla baas131. Raketid viidi baasi likvideerimisel kaasa. Praeguseks on Unikülas säilinud mõned raketibaasi endisaegsete hoonete, platside ja teede varemed. Kõik kunagise militaartegevusega seotud sõjaväevarustus on likvideeritud. Kiirgusoht alal puudub.

4.3.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Hästi ja väga hästi säilinud pärandkultuuriobjektid säilimine tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel säilitada. Soovitatav on pärandkultuuriobjektide korrastamine, tähistamine ja avaliku juurdepääsu tagamine.

4.4 Taristust ja maakasutusest tulenevad kitsendused

4.4.1 Teed ja liiklusohutus

Tuulikute ehituse ning hilisema hoolduse jaoks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt ligipääsu tagavad juurdepääsuteed tuulikuteni. Olemasolevate teede kasutamisel korrastatakse need enne tööde tegemist ning samuti hiljem pärast tööde lõppemist. Teede kasutust tuulepargis senise praktika alusel piiratud ei ole, seega jäävad rajatavad teed ka kohalikku kasutusse (võimalikud on tuulepargi sisestel teedel ohutusnõuetest tulenevad piirangud vt 4.2.1.4). Küll aga tuleb arvestada, et tuulepargi ehitamise ajal võib esineda kohalike teede kasutamisega seonduvaid häiringuid, sest materjalide vedu, sh suurveosed tekitavad täiendavat liikluskoormust ja võimalikke liikluskorralduslikke muutusi. Ehitusaegsed mõjud kohalikule teedevõrgule ja heaolule on seega mõõdukalt negatiivsed. Mõju esineb kõigi potentsiaalselt sobilike alade puhul. Täpne mõju suurus sõltub ehitusaegsest liikluskorraldusest.

Suurimaks väljakutseks tuulepargi rajamisel seoses teedega on tuulikute detailide kohaletoomine. Tuulikuid Eestis käesoleval ajal ei toodeta ja need tuuakse Eestisse valdavalt läbi selleks kohandatud Paldiski sadama. Seega on vajalik tuuliku detailid tuua eeldatavalt Paldiski sadamast asukohavaliku aladele. Teekonna pikkus on otsemat teed pidi u 250 km ja tegu on suurveostega. Transpordiameti avaldatud info kohaselt (Joonis 52) on olemasolevad eriveoteede koridorid eriplaneeringuala puhul kuni teeni nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga. Alternatiivina on võimalik, et tuulikud tuuakse kohale läbi Läti.

Eriveoteedest kuni potentsiaalselt sobilike aladeni vajavad teed tõenäoliselt transpordiaegset ümberehitust, mis võib hõlmata kurvide sirgendamist ja teede laiendamist.

131 https://db.esap.ee/object/va-0740

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

128

Joonis 52. Eriveoteede koridoride paiknemine.

Transpordiamet on erinevates planeeringumenetlustes esitanud seisukoha, mille kohaselt tuleb elektrituulikute ja tuulepargi kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5×(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D). Kauguse nõue tuleneb eeldatavalt eeskätt riskist jäite korral tuulikute labadel jäätükkide viske riski tõttu (vt ptk 4.2). Alates 17.11.2023 määrab tuuliku kaugust teest kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D), kus:

1) L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites; 2) H on tuuliku masti kõrgus meetrites; 3) D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.

Kauguspiirangu põhjuseks on eeldatavalt eeskätt Eesti kliimas esineda võiv tuulikute jäätumise risk, kuid kaugus aitab vähendada ka tuulikute varjutuse esinemist teede suhtes ning võimalike avariiolukordade esinemise korral tagada teede ohutust. Jäätumise riski ja selle vältimisi meetmeid on käsitletud ptk 4.2.

Ei ole täheldatud, et teelt nähtavad tuulikud suurendaksid oluliselt liiklusõnnetuste riski132. Ka Eestis on mitmeid tuuleparke, mis on maanteede vahetus läheduses, ning liiklusõnnetuste statistika alusel ei esine nendes piirkondades keskmisest kõrgemat liiklusõnnetuste sagedust.

132 De Ceunynck, T., Pauw, E., Daniels, S., Polders, E., Brijs, T., Hermans, E., Wets, G. 2017. The effect of wind turbines alongside motorways on drivers behaviour. European Journal of Transport and Infrastructure Research. 17. 477-494. 10.18757/ejtir.2017.17.4.3210.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

129

4.4.1.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Lähtuvalt valitud tuuliku tehnilistest nõuetest tuleb koostada täpsem analüüs võimalike juurdepääsuteede osas tuulepargi tööprojekti koostamisel. Sealjuures tuleb teha koostööd teede omanikega, sh Transpordiametiga. Vajadusel tuleb teostada vajalikud ristmike ümberehitused, teede laiendused ning rakendada liikluskorralduslikke meetmeid tuulikute ohutuks kohaletoomiseks.

Avalikult kasutatavate teede osas tuleb järgida kliimaministri määruses nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ettenähtud kauguspiirangut.

4.4.2 Maavaravarud

Potentsiaalselt sobilikud alad kattuvad seisuga 26.09.2024. a järgmiste maavarade registris133 arvel olevate maardlatega, kuid ei kattu keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusega nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 87) esitatud kaevandamiseks sobivate turbaaladega:

Potentsiaalselt sobilikud alad ei kattu ega nende lähialale ei jää aktiivseid ega taotletavaid uuringualasid.

Antud eriplaneeringu puhul konflikte maavaravarude säilimisega ei tuvastatud ja meetmete kavandamise vajadus puudub.

4.4.3 Muud kitsendused ja mõjud

4.4.3.1 Mõju riigikaitselistele objektidele

Potentsiaalselt sobilike alade määramisel lähtuti teadaolevast infost riigikaitseliste ehitiste ja nende piiranguvööndite paiknemise osas. Piiranguvööndite ulatusi on käsitletud kui tuulepargi asukohaks välistatud alasid.

Tuulepargi rajamine on võimalik vaid tingimusel, et see ei avalda mõju riigikaitsele. Eriplaneeringu ala jääb täies ulatuses Kaitseministeeriumi poolt avaldatud sektorisse, kus on Mandri-Eesti kompensatsiooniala alates 2025. a. Tuulepargi rajamise eeltööd saab alustada juba enne nimetatud kompensatsioonimeetmete rakendamist 2025 aastal. Kaitseministeeriumi kooskõlastuskirjas 09.12.2024 nr 12-1/24/466-2 on esitatud tingimus, et tuulikute püstitamine eelvalikualadele TU2, TU3 ja TU4 on lubatav pärast Mandri-Eesti kompensatsioonimeetmete täielikku rakendumist.

Iga konkreetne tuuliku asukoht/koordinaat tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Kui nimetatud asukoht ei ole Kaitseministeeriumi hinnangul sobiv tuuliku püstitamiseks, jääb asukohapiirang kehtima ka pärast kompensatsioonimeetmete rakendumist. Kui kavandatav asukoht sobib Kaitseministeeriumi hinnangul tuuliku püstitamiseks, kaob riigikaitseline kõrgusepiirang antud asukohas pärast kompensatsioonimeetmete rakendumist. Kõik tuulikute ehitusloa taotlused tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Eriplaneeringu alale jääb teadaolevalt Kaitseliidu poolt lõhkamisteks kasutatav ala. Riigi Kaitseinvesteeringute Kestkus on planeeringu menetluses teada andnud134, et vastavalt kokkuleppele kinnisasja omanikuga lõpeb senise maa-ala lõhkamise väljaõppeks kasutamine hiljemalt 2028. aastal ning praegune kasutamine ei mõjuta edaspidi planeeringu elluviimist, mistõttu ei ole selle käsitlemine eriplaneeringus vajalik.

133 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maavarade-register-p83.html 134 12.02.2025 9-1.3/4816-21

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

130

4.4.3.2 Mõju mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaalile

Tuulikuid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. Tuulikud võivad potentsiaalselt segada elektromagnetlaineid, mida kasutatakse telekommunikatsioonis, navigatsioonis, radarisüsteemides jms.

Häiringu esinemine ja olulisus sõltub:

− tuuliku paiknemisest saatja ja vastuvõtja suhtes;

− tuuliku labade omadustest;

− vastuvõtja omadustest;

− signaali sagedustest.

Häiringuid võivad põhjustada tuulikute torn, keerlevad labad ja generaator. Torn ja labad võivad tõkestada, peegeldada või murda elektromagnetlaineid. Tänapäevaste tuulikute labad on tehtud üldjuhul klaaskiust, millel on minimaalne mõju elektromagnetlainete kiirgusele. Samuti ei põhjusta tänapäevaste tuulikute generaatorid enam olulisi häiringuid. Häiringud võivad esineda seega juhtudel, kus tuulikud jäävad otseselt saatja ja vastuvõtja vahele ning probleem võib olla oluline, kui tuulik on vastuvõtjale lähedal. Antud juhul kavandatakse tuulikuid vastuvõtjatest (elamutest) vähemalt ca 1 km kaugusele.

Maismaa tuuleparke ei peeta potentsiaalseks ohuks meresõidu navigatsioonisüsteemide toimimisele, kuid nende mõju lennundusohutusele ja ilmaradarite tööle võib esineda.

Lähimad meteoroloogilised radarid kavandatava tegevuse territooriumile on Eesti Keskkonnaagentuuri poolt Sürgaveres hallatav radar ja Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskuse radar, mis on paigaldatud Riia lennujaama territooriumile 135 . Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja Euroopa Meteoroloogiateenistuste Võrgustik (EUMETNET) soovitavad järgida teatud kaugusi ilmaradaritest, kus tuuleparkide ehitamist tuleks vältida (kuni 5 km C-riba ja 10 km S-riba radarite puhul) või kooskõlastada radarite omanikuga (kuni 20 km C-riba ja 30 km S-riba radarite puhul)136. Kuid mõned uuringud viitavad, et C-riba radarite puhul tuleks 20 km kauguse piirväärtust suurendada, kuna mõju võib täheldada suurematel vahemaadel137. Eesti ja Läti kaks radarit asuvad planeeritavast tuulepargist enam kui 100 km kaugusel. Võttes arvesse ilmaradarite kaugust kavandatavast tuulepargist siis ei ole oodata, et kavandatavad turbiinid mõjutaksid radarite töövõimet märkimisväärselt.

Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (EUROCONTROL), võttes arvesse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) juhiseid ehituste reguleerimiseks õhuliikluse haldamisega seotud lennunavigatsioonirajatiste piiratud aladel, on välja töötanud juhised lennunavigatsiooniteenuste pakkujatele ja tuuleparkide arendajatele tuuleturbiinide mõju hindamise vajaduse ja protseduuride kohta navigatsioonisüsteemidele 138 . Juhised määratlevad õhuliikluse seireradarite läheduses tsoonide ulatused, kus tuuleturbiinide mõju tuleks hinnata. Tsoonide ulatus võib olla kuni 15 km radarist. Antud tuulepargi puhul lennuliikluse õhuseireradareid sellisel kaugusel ei paikne. Samuti ei paikne sellisel kaugusel lennuvälju, mille instrumentaalsüsteemidel oleks asjakohane mõjusid hinnata.

135 https://www.eumetnet.eu/wp-content/themes/aeron-child/observations-programme/current-activi- ties/opera/database/OPERA_Database/index.html 136 Finnish Meteorological Institute, EUMETNET OPERA PROGRAMME (2004–2006) – Operational programme for the exchange of weather radar information, Final report, 2007 137 VINDRAD. Project report v1.0, A tool for calculation of interference from wind power stations to weather radars, 2011 138 European guidance material on managing building restricted areas: 3rd edition, International civil aviation organisation, 2015

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

131

Mõju riigikaitsele on käsitletud ptk 4.4.3.1 ja see seondub suuresti mõjuga riigikaitseliste radarite töövõimele. Eestis asuvad riigikaitselased radarid Kellaveres, Levalõpmes ja Otepääl. Antud küsimuses on pädevaks asutuseks Eestis vastavate hinnangute andmisel Kaitseministeerium, kellele esitatakse planeering ka kooskõlastamiseks.

Läti relvajõud kasutavad õhuruumi seireks radareid Čalases (umbes 270 km kavandatavast tegevusalast), Lielvārdes (umbes 150 km tegevusalast) ja Audriņis (umbes 160 km tegevusalast)139. Arvestades suurt kaugust võib eeldada, et kavandatav tuulepark ei mõjuta Läti õhuruumi seirefunktsioone. Läti kaasatakse planeeringusse lähtuvalt võimaliku riigipiiriülese mõjuga ning Läti pädevatel asutustel on võimalik antud küsimuses esitada omapoolne hinnang.

Mobiil- ja raadioside: Tuulikute puhul on tegemist suurte ehitistega ning sarnaselt suurte hoonetega võivad nad tekitada niinimetatud surnud tsoone mobiililevis. Seetõttu tuleks tuulikute paigutamisel arvestada ka suunda, kuhu tuulik mobiilside baasjaamast jääb, et kaotada ära võimalikud surnud tsoonid. Üldjuhul tuulepargil mobiililevile olulist mõju ei ole kui tuulik ei jää just mobiilimasti vahetusse lähedusse (lähemale kui 500 m). Antud juhul tuulikud ühegi teadaoleva mobiilside baasjaama vahetusse lähedusse ei jää.

Potentsiaalselt sobilike alade piirkonnas paikneb mitmeid sidemaste (Joonis 53). Selleks, et hinnata tuulikute mõju sidemastide tööle on vajalik planeeringu koostamisel koostöö tegemine sideettevõtetega.

Joonis 53. Sidemastide paiknemine eriplaneeringu alal paiknevate potentsiaalselt sobilike alade suhtes lähtudes ETAK andmestikust seisuga 29.07.2024. a.

Erinevalt mobiilsidest võib tuulikute töötamisel kaasneda oluline mõju raadiosidele. Häiringu olulisuse selgitamiseks ja vajadusel leevendusmeetmete leidmiseks tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd raadioside eest vastutavate ametkondadega.

139 https://en.wikipedia.org/wiki/Baltic_Air_Surveillance_Network

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

132

Televisioonipildi mõjutus: Analoogtelevisiooni puhul oli elektromagnetlainete mõjutus TV signaalile üheks oluliseks mõjuks. Mõjutus seisnes peamiselt TV pildi moonutustes (näiteks pildi virvendus sünkroonis tuuliku labade pöörlemisega)140,141. Digitaalse ja SAT TV puhul on tuvastatud vähene mõju.

4.4.3.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning sidevõrkude operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid radaritele ning sideteenustele (eeskätt raadiosidele).

Kuigi sidekvaliteedi probleemid ei ole otseselt seotud keskkonnamõjudega, tuleks tuulepargi rajamise järgselt võtta meetmeid signaali kvaliteedi parandamiseks, kui tuulikute tegevuse tõttu tekib sidekvaliteedi langus. Vajalikud tehnilised lahendused tuleks määrata igal üksikjuhul eraldi.

4.5 Jäätmeteke

Tuulepargi ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale.

Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Tuulikute eluiga on 20–30 aastat. Peale seda võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. Mõlemal juhul tekivad tuulikute likvideerimisel jäätmed vundamendi ja tuuliku koostisosade metalli ja (klaas)plasti näol. Kaasaegseid tuulikuid on võrdlemisi lihtne demonteerida ja valdav osa nende koostise materjalist on taas- või korduvkasutatav (kaasaegsetel tuulikutel u 85% koostisest). Mõnevõrra keerukam on likvideerida ja taaskasutada betoonvundamente, kuid ka see on teostatav. Suurimat probleemi jäätmete osas põhjustab tuulikute tiivikute käitlemine. Väikeses mahus on võimalik labasid ringlusse võtta näiteks linnamööbli või mänguväljakute või välijõusaalide vms välitingimustesse vajaliku atribuutika tootmiseks142. Kuna tuulikute materjal on erakordselt vastupidav ilmastikuoludele, on sellel taaskasutamiseks palju võimalusi. Teine võimalus on tuulikuid mehaaniliselt ja keemiliselt ümber töödelda. Tuulikulabade purustamise käigus eraldatakse klaaskiud ja peenfraktsioon, mida saab kasutada komposiitse täiteainena. Nii saab tuulikulabadest näiteks klaaskiudpelleteid ning ka tsemenditootmiseks vajalikku materjali 143 . Võimalik on ka tuulikute polümeere eraldada neid keemiliselt lahustades, kuid protsessi energiakulu on väga suur. Neid polümeere on võimalik kasutada erinevates toodetes, näiteks isolatsioonimaterjalides või saapataldades, kuid tegu on alles arendatava tehnoloogiaga144. Suurimad tuulikutootjad tegelevad ka aktiivselt kuni 100% taaskasutatavate tuulikute arendamisega145.

140 Sengupta, D.l., Senior, T.b.a. 1994. Electromagnetic interference from wind turbines. Wind Turbine Technology. ASME, New York. 141Anguloa, I., de la Vega, D., Cascón, I., Cañizo, J., Wu, Y., Guerra, D., Angueira, P. 2014. Impact analysis of wind farms on telecommunication services. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 32, april 2014, pages 84-99. 142 https://www.superuse-studios.com/projectplus/blade-made/ 143 Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176. 144 https://www.vestas.com/en/media/company-news/2023/vestas-unveils-circularity-solution-to-end-landfill- for-c3710818 145 Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

133

Elektrituulikute labad on valmistatud komposiitmaterjalidest ja koosnevad umbes 70% klaaskiust ja 30% termokindlast plastikust146,147.

Tuuliku näitlik koostis massiprotsentides on esitatud järgneval joonisel.

Joonis 54. Tuuliku komponendid (ilma vundamendita). Allikas: https://www.vestas.com/en

Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Tuulepargi eluea lõpul tekkivate jäätmete taaskasutamise võimalus selgub vastaval ajahetkel parima teadmise alusel. Tuulepargi likvideerimine saab toimuda lammutusprojekti alusel, kus käsitletakse ka jäätmete koguseid ja käitlust. Arvestades ringmajanduse pikaajalisi eesmärke, siis tuleb tuulepargi eluea lõpul tagada selle materjalide maksimaalne taaskasutus.

Tuulikud (olenemata nende mudeli valikust) on tehnoloogilised seadmed, mis peavad vastama konkreetsel ajahetkel kehtivatele nõuetele ning on lubatud kasutamiseks Euroopa Liidus ja sealjuures Eestis. Seega tuulikutes kasutatavaid materjale ei reguleerita planeeringuga, vaid see on reguleeritud seadmetele kehtivate regulatsioonidega, mis valdavalt on üle-euroopalised (nt SF6, bisfenoolA jt kemikaalide kasutamine on reguleeritud ainete kasutamise tasandil, mitte planeeringu tasandil).

Arvestades halvimat olukorda, kus hoolimata järjest juurduvatest ringmajanduse põhimõtetest ja tuuliku labade töötlemisvõimaluste arengust osutuvad rajatavate tuulikute labad eluea lõpus taaskasutamatuks, tekiks 23 tuuliku korral 23x10%*982t≈2260 tonni jäätmeid. Tegu oleks ühekordse jäätmetekkega. Valga valla kontekstis on tegu olulise jäätmetekke kogusega (võrdluseks 2023 a tekkis Valga vallas 41 017 t jäätmeid) ning labade taaskasutusvõimaluse leidmine aitaks oluliselt vähendada ladestusvajadust ja sellega kaasnevat negatiivset mõju.

Võrdluses Eesti energeetikasektori praeguse jäätmetekkega on aga tegu võrdlemisi tagasihoidlikku jäätmetekkega. 2023 a tekkis põlevkivi elektrijaamade töös poolkoksi, koldetuhka ja lendtuhka kokku 5 880 796 tonni, millest ladestati prügilasse 5 749 433 tonni. Kokku ladestati Eestis 2023 a prügilasse 5 974 559 tonni jäätmeid ehk ladestatavatest jäätmetest 96% moodustasid põlevkivist elektrienergia tootmisega seotud jäätmed. Seega eeldades, et tuulepargi rajamine aitab vähendada vajadust põlevkivielektrienergia järgi, siis on oodata, et isegi juhul kui tuulepargi eluea lõpul osutub vajalikuks tuulikute labade ladestamine prügilasse, vähendab see Eesti senist elektri tootmisega kaasnevat jäätmeteket.

Uuema teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatatud võimalikku käitamisaegset mikroplasti teket. Mikroplastiks saab nimetada kõiki vees mittelahustuvaid plastitükke, mis on mõõtmetelt väiksemad kui 5 mm 148 . Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist

146 Cooperman et al., (2021), Wind turbine blade material in the United States: Quantities, costs, and end-of-life options, https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S092134492100046X?via%3Dihub 147 Svensk Vindenergi (2021), Vindkraften är Hållbar – ekonomiskt, ekologiskt, social, https://svenskvindenergi.org/wp-content/uploads/2021/05/Vindkraften-ar-hallbar-ett-faktablad-fran-Svensk- Vindenergi.pdf 148 Frias, J.P.G.L., Nash, R. 2019. Microplastics: Finding a consensus on the definition, Marine Pollution Bulletin, Volume 138, Pages 145-147.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

134

seostatakse tuulikute labadega, mis on valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule toimel kuluvad. Uuringuid antud valdkonnas (nagu mikroplasti tekke kohta üldiselt) on veel vähe, kuid senised uuringud lasevad eeldada, et tuulepargid ei ole olulised mikroplasti tekkeallikad. Antud valdkonna uuringud on senini leidnud, et tuulepargi piirkondades küll leidub mikroplasti, kuid selle koostis ei ole iseloomulik tuuliku labade materjalile. Samuti ei ole täheldatud, et tuulepargi aladel oleks mikroplasti kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevatele aladel149. Samas on ilmne, et tuulikute töötamisel toimub teatav kulumine sademete ja tuule erosiooni toimel ning sarnaselt muudele inimtegevuses kasutatavatele plastidele jõuab ka tuulikute koosseisus olevast plastist osa looduskeskkonda. Elektrituuliku labad, mis koosnevad eranditult klaaskiust, epoksiidliimist ja mõnel juhul ka süsinikkiust, on elektrituuliku osa, mis on kõige enam kulumisele avatud. Praeguste teadmiste kohaselt "lihvitakse" tuuliku labadelt aasta jooksul maha maksimaalselt 150 grammi materjali, mis on peamiselt labasid kattev värv.

4.5.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Tuulepargi kavandamisel tuleb:

− nii tuulepargi ehitusel, kasutusel kui likvideerimisel tuleb rakendada sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjusta ülemäärast ohtu tervisele, varale ja keskkonnale. Tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, jäätmeliigile sobivasse ja jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele vastupidavasse kogumisvahendisse. Puistesse kogumisel tuleb eelistada kõvakattega pinda või vajadusel maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist leostumise tulemusena saasteainete keskkonda sattumist ning laialikandumist tuulega.

− vältida tuleb jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal ning tekkivad jäätmed esimesel võimalusel käitlemiseks üle anda loastatud jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale.

− jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmed, millele on olemas kordus- ja taaskasutusvõimalused, tuleb suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu.

− tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest.

− avariiliste olukordade esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle ning reostuse tekkimisel tagada selle asjakohane ja kiire likvideerimine.

− tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi rekonstrueerimiseks või lammutamiseks. Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti kohaselt sh kõik lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda.

4.6 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale saavad põhjustada potentsiaalselt tuulikud ehk selle hindamiseks on vaja teada tuulikute parameetreid ja asukohti. Potentsiaalselt sobilike alade esialgne valik on tehtud põhimõttel, et alad jääksid 1 km kaugusele eluhoonetest, kui eluhoone omanikuga ei ole lähemale kavandamise kokkulepet. Looduskeskkonnast, taristust, maakasutusest ja kultuuripärandist tulenevate aspektide tõttu on käesoleva KSH aruande ptk 4.1-4.4 esitatud

149 Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. 2018. Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

135

potentsiaalselt sobilike alade kitsendamise ettepanekuid. Ettepanekute alusel on alal TU1 edasisest tuulepargi kavandamisest loobutud ning teiste alade puhul on alad kitsenenud. Lähtudes teadaolevatest ebasoodsate mõjudega aladest on potentsiaalselt sobilikele aladele koostatud tuulikute potentsiaalse paiknemise lahendus. Järgnevalt on inimese tervisele, heaolule ja varale mõju hindamisel lähtutud väljatöötatud tuulikute paigutustest aladel. Sealjuures esialgne tuulikute paigutuslahendus koostati 27-le tuulikule, kuid tuulikute arvu vähendati 23-le lähtuvalt 25.07.2024 Tsirguliinas toimunud visuaalse mõju hindamise töötoa tagasisidele (vt ptk 4.7.1). 27 tuulikuga paigutuslahendusele koostati tööprotsessi käigus esialgsed müra modelleeringud, kuid neid KSH aruandes ei esitata, sest tegu on ilmselgelt müra tekke osas halvema lahendusega kui 23 tuulikuga lahendus.

4.6.1 Müra

Müra on ebameeldiv või häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli ning üks levinumaid ja olulisemaid elukeskkonna kvaliteeti halvendavatest teguritest. Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel – võib häirida või raskendada töötamist, infovahetust ja puhkamist, kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada kuulmisvõime halvenemist, põhjustada stressi või erinevaid funktsionaalseid häireid. Pidevat mürataset 65 dB peetakse üldjuhul talutava müra ülempiiriks. 70 dB taustamüra raskendab kõnesid ja kõnest arusaamist. Pideva viibimise korral üle 75 dB tugevusega müratsoonis sagenevad elanike kaebused ja võimalikud tervisehäired. Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse kestvat müra tugevusega üle 85 dB. Kuulmiselundi ühekordse kahjustuse riskipiiriks peetakse 130-140 dB tugevusega müra.

4.6.1.1 Hindamise metoodika

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.

Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel lähtuti atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest nr 71. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dB(A) ja öisel ajal 45 dB(A), sihtväärtus on päevasel ajal 50 dB(A) ja öisel ajal 40 dB(A).

Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud tööstusmüra liiki, siis on tugevalt soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse (40 dB(A)) tagamine. Ka Riigikohus on leidnud150, et vaatamata sellele, et AÕKS § 56 lg 2 p 2 kohaselt on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel, ei tähenda see, et muudel aladel oleks müra sihtväärtus kaalumisel asjakohatu. PlanS § 8 järgi tuleb planeerimismenetluses olemasolevaid keskkonnaväärtusi põhimõtteliselt säilitada. Ruumilisel planeerimisel ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega seatud piiridest, vaid leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel. Müraolukorra olulist halvendamist tuleb järelikult püüda vältida

150 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-2273/28

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

136

ka allpool müra piirväärtust, kui see on mõistlikult võimalik. Müra sihtväärtused on kehtestatud terviseriskide ennetamiseks.

Eestis kehtivad müra normtasemed arvestavad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab tuulikute puhul järgida normtaset Lden < 45 dB151. Lden on keskmine helirõhutase, mis arvestab kõigi aastas esinevate päevade, õhtute ja ööde keskmist.

Arvestama peab, et müra normtasemed kehtivad päevase (kell 7–23) ja öise (kell 23–7) ajaperioodi keskmisena. Tuulikute müra arvutuslikul hindamisel eeldatakse aga konservatiivselt, et müra esineb kogu ajaperioodil ühetaoliselt maksimaalse tasemega.

Läti Vabariigis kehtivad tööstusmüra normtasemed on esitatud Tabel 17.

Tabel 17. Läti Vabariigis kehtivad müra normtasemed152.

Hoonestusala kasutamise funktsioon Müranormtasemed

LPäev (dB(A))

L õhtu (dB(A))

L öö (dB(A))

Üksikelamute (eramajad, madal- või kodutalud) elamute, lasteasutuste, ravi-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ehitusala

55 50 45

Mitmekorruselise elamuehituse territoorium 60 55 50

Avalike hoonete territoorium (avalike ja haldusobjektide territoorium, sh kultuuriasutuste, haridus- ja teadusasutuste, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ning hotellide territoorium) (koos elamutega)

60 55 55

Segahoonestuse territoorium, sh kaubandus- ja teenindushoonete territoorium (elamuehitusega)

65 60 55

Asulates vaiksed alad 50 45 40

Ilmnes, et Läti elamualade puhul kehtivad leebemad müra normtasemed kui Eestis. Arvestades Lätti jäävate elamualade suurt kaugust tuulepargi alast ja leebemaid müranorme, siis Lätti jäävaid elamuid müraretseptoriteks ei määratud, kuna neile ilmselgelt oluline müra mõju puudub.

Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava mürataseme ja häirimist põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid tegemist ei ole tervist kahjustava olukorraga. Heli häirivus sõltub suuresti inimese individuaalsest tajust. Tuuleparkide töötamisaegse müra häirivuse lävendina (häiringutasemena) on erinevate uuringute analüüsi tulemusena välja pakutud 35 dB153. Aga nagu juba öeldud, siis inimeste tundlikkus tuulikute müra häirivuse osas on erinev.

Tuulikute käitamisaegset müra hinnatakse uute planeeringute puhul arvutuslikult. Antud juhul kasutati selleks spetsiaaltarkvara WindPRO 4.0. Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation”, mis on Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on tuuleparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma praktikas.

151 Compendium of WHO and other UN guidance on health and environment, 2024 update: https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/378095/9789240095380-eng.pdf?sequence=1 152 https://likumi.lv/ta/id/263882-troksna-novertesanas-un-parvaldibas-kartiba 153 Schmidt, J., H., Klokker, M. 2014. Health effects related to wind turbine noise exposure: a systematic review.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

137

Antud juhul modelleeriti müra levik ebasoodsates tingimustes – müralevi soodustav pärituul igas suunas. Tuuliku tootjate tehniliste andmete alusel suureneb tuuliku müraemissioon tavaliselt kuni tuulekiiruseni 7–10 m/s154.. Antud töös kasutati nö kõige halvimat tuulekiirust ehk mürakaardid esitati olukorras, mille korral tuulikute müraheide oli suurim.

Müra modelleerimine teostati 4 m kõrgusele maapinnast (tavapärane retseptori „kõrva“ kõrgus, mida Eesti praktikas kasutatakse siseriiklike mürakaartide koostamisel on 2 m, tuulikute puhul kasutatakse konservatiiveslt 4 m kõrgust155). Arvutusvõrgu täpsuseks määrati 25 m. Meteoroloogiline koefitsiendi väärtuseks määrati 0. Maapinna karedusteguriks määrati kogu alal 0,4 vastavalt Kliimaministeeriumi koostatud juhendile. Maapinna reljeef kanti Maa-ameti kõrgusandmete alusel (5 m võrguga maapinna kõrgusmudel) ja Läti kõrgusandmete alusel (20 m võrguga maapinna kõrgusmudel). Atmosfääri tingimustena kasutati WindPRO standardseadistust (temperatuur 10˚C ja 70% õhuniiskus).

Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad puud ja metsaalad. Samuti ei määratud antud juhul olemasolevaid hooneid müralevikut takistavateks objektideks. Juhul kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad metsatukad või kõrvalhooned, siis on tegelikkuses avalduvad müratasemed madalamad kui arvutustes näidatud.

Reaalselt igapäevaselt avalduvad tuulikutest põhjustatavad müratasemed on seega modelleeringu tulemustest eeldatavalt madalamad. Arvestades aga teadusuuringutest tulenevaid järeldusi, et tuulikute müra võib oma iseloomult olla häirivam kui nt liiklusmüra, siis on õigustatud tuulepargi mürahinnangutes konservatiivse lähenemise kasutamine.

Planeeringus ei soovita fikseerida konkreetset tuuliku marki. Modelleerimise sisendina kasutati seega algselt teoreetilist suure müraemissiooniga (LwA=108 dB) tuulikut. Juhul kui sellise müraemissiooniga tuuliku kasutamisel ei olnud tagatud tööstusmüra öine sihtväärtus lähimate eluhoonete puhul, siis vähendati kõrgendatud mürataset põhjustavate tuulikute müraemissiooni järk järgult 1 dB kaupa. WindPro andmebaasi alusel jäävad suuremate tootjate poolt garanteeritud müraemissioonid tuulikute uusimate mudelite puhul vahemikku 105–107 dB(A).

Teoreetilise suure müraemissiooniga (LwA=108 dB) tuuliku puhul on lähtuti järgnevatest WindPro poolt automaatselt genereeritud andmetest müra sagedusjaotuse osas:

Müra leviku kohta vormistati mürakaardid, kus esitati A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpA,eq arvsuurused detsibellides 5 dB müravahemikes. Müra modelleeringus kasutati retseptoritena ETAK-andmestiku elu- või ühiskondliku hooneid või elamumaa õuealasid, mis paiknevad maksimaalselt 2 km kaugusel kavandatavatest tuulikutest. Arvestati ka teadaolevaid õuealasid hoonetel, mis ei ole ametlikult elamud, kuid mille osas ortofoto alusel on ilmne elamuna kasutamine. Samuti arvestati omavalitusele teadaolevaid rajamisel olevaid elamuid (PT või ehitusluba antud). Arvesse võetud elamualasid on mudelis kokku 74 (kohati moodustavad mitme elamu õuealad ühise ala, mis sisestati ühe retseptorina).

154 Järeldus tehtud WindPro tuulikute infot koondava andmebaasi põhjal. 155 Mürakaardi arvutuskõrgus 2 m tuleneb keskkonnaministri 20.10.2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. Riikides, kus on kehtestatud täpsem tuuleparkide mürahindamise juhend on tavaliselt arvutuskõrgus 4 m. Kõrgemat arvutuskõrgust soovitatakse ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. Juhul kui arvutuskõrgust suurendada kahelt meetrilt neljale, suureneb modelleeritud müratase retseptorite juures kuni 1 dB.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

138

Müra leviku arvutusliku hindamise kontekstis ei oma olulist tähtsust tuuliku mõõtmed. Pigem on oodata elamualadel kõrgemaid müratasemeid sama müraemissiooniga madalamate tuulikute puhul võrreldes kõrgematega. Madalamate tuulikute puhul on ka vahemaa müraallikateni väiksem.

Tuulikute mürateke on reeglina suurim tuulekiirusel 7–10 m/s. Selline tuulekiirus ei ole tavapäraselt terve öise ajavahemiku kestev. Sellest lähtuvalt erineb tunduvalt mõõtmistel saadud ajavahemiku keskmine müratase ja käesolevas hinnangus esitatud halvima võimaliku mürataseme prognoos. Käesolevas hinnangus on eeldatud, et tuulikute töötamine maksimaalse müratasemega esineb pidevalt.

Tuulepargi ehitusaegset müra on hinnatud eksperthinnanguna.

Koosmõju hindamiseks liiklusmüraga ja teiste võimalike tööstusmüra allikatega on kasutatud Valga valla mürakaarti156.

Madalsageduslikule mürale kehtivad normtasemed sotsiaalministri 04.03.2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ lisa alusel (Tabel 18). Määruse lisa kohased soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal on toodud Tabel 19-s. Tegu ei ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega.

Tabel 18. Soovituslikud madalsagedusliku heli väärtused eluruumides.

1/3 oktaavriba

kesksagedus, Hz

10 12,5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Helirõhutase Lp,eq, dB

95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

Eestis puuduvad siseriiklikud suunised kuidas arvutada tuulikute madalsagedusliku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele soovituslikele väärtustele. Käesolevas töös on kasutatud Soomes rakendatavat hindamisjuhist157 ja WindPRO programmi mooduli „Decibel“ seadistust „Finnish Low Frequency Sound“.

Madalsagedusliku müra hindamiseks peab olema teada müraallika põhjustatava heli tugevus hinnata soovitavas sagedusvahemikus. Tuulikute tootjad on madalsagedusliku müra osas 1/3 oktaavriba kesksageduste väärtusi tehnilistes dokumentides välja tooma hakanud alles viimastel aastatel ja sedagi valdavalt alates 20 Hz sagedusväärtusest tulenevalt asjaolust, et riikides kus kehtib tuulikute madalsageduslikule mürale eraldi normatiiv, kehtib see tavaliselt sagedusvahemikule 20–200 Hz.

Eriplaneeringu KSH raames ei ole teada täpne tuuliku mudel, mis tuuleparki paigaldatakse. Müra, sh madalsagedusliku müra emissioon on erinevatel tuulikumudelitel erinev. Käesolevas KSHs on madalsagedusliku müra hindamiseks kasutatud käesoleval ajal tootmises olevat ühte suurimat tuulikut (Vestas V172), mille madalsagedusliku mürataseme andmed on tootja poolt väljastatud. Kasutati järgnevaid tuuliku tootja poolt väljastatud andmeid madalsagedusliku müra sagedusjaotuse osas:

156 Valga vald. 2021. Valga valla mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava. 157 Ympäristöhallinnon Ohjeita 2. 2014. Modellering av buller från vindkraftverk.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

139

Kuna madalsagedusliku müra normväärtus kehtib hoones sees, siis on vaja selle arvutamisel arvestada ka hoonete heliisolatsiooni. Heliisolatsiooni väärtustena kasutati teaduskirjanduses leitavaid keskmisi väärtusi, mida kasutatakse soovituslikult Soome madalsageduslike müra hinnangutes (Tabel 19)158.

Tabel 19. Hoonete madalsagedusliku müra isolatsioon.

Sagedus, Hz 16 29 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Isolatsioon, dB

7 8 10 11 12 14 15 17 19 21 21

4.6.1.2 Ehitustegevuse müra

Tuulepargi ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Üldehitustegevus hõlmab taimestiku raadamise, teede ehituse ning vundamentide ja tuulikute püstitamisega seotud tegevusi. Need tegevused hõlmavad tõenäoliselt ekskavaatorite, betoonisegistite ja pumpade, kraanade ja veoautode kasutamist. Enamlevinud tehnika poolt tekitatavad müratasemed on esitatud Tabel 20159.

Tabel 20. Ehitustegevuse müratase.

Müra tekitav tegevus Maksimaalne müratase, dB(A)

Ekskavaator/kaeveseade 78–81

Betoonisegisti 79

Betoonipump 81

Kraana 81

Kallur/veoauto 75–76

Tabel 21-s on ära toodud WSDoT (2017) 160 juhiste kohased müratasemed, mis võivad tekkida ehitusplatsist erinevatel kaugustel. Allika alusel160 tekitab erinevate ehitustegevuse müraallikate koosmõjus kombineeritud müraheide 86 dB(A).

Tabel 21. Müratase erinevatel kaugustel müra tekkimiskohast.

Vahekaugus, m Ehitustegevuse ligikaudne müratase, dB(A)

15 86

30 78

60 70

120 63

244 56

489 49

975 41

Arvestades perspektiivsete ehitusalade kaugust elamualadest, siis ei ole oodata tuulepargi rajamisega kaasnevana ehitusmüra tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala elanikele olulisi häiringuid. Samuti nagu nähtub Tabel 21-s esitatust, siis ulatub 1 km kaugusel (lähimate elamualade kaugus) objektist ehitusplatsist lähtuv müratase alla 40 dB(A), mis ei ületa elamualadel kehtivaid ehitusmüra normtasemeid.

Kuigi ehitustegevuse ajal kõrgendatud müratase on ehitusalade ümbruses vältimatu, siis ei ole müratasemed lähedal asuvates eluruumides eeldatavasti märkimisväärsed.

158 Keränen, J., Hakala, J., Hongisto, V., 2018: Façade sound insulation of residental houses within 5-5000 Hz, Euronoise 2018. 159 Natural Forces Developments LP. 2021. Sound Level Impact Assessment Study. Benjamins Mill Wind Project. 160 Washington State Department of Transportation. (2017). Chapter 7 - Noise Impact Assessment. Retrieved from Biological Assessment Preparation for Transportation Projects.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

140

4.6.1.3 Käitamisaegne müra

Tuulepargis olevad heliallikaid võib jagada kaheks:

− tuuliku käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;

− rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel esineb.

Tuulikute poolt elamualade suhtes tekitatava mürataseme hindamine viidi läbi paralleelselt tuulikute indikatiivse paiknemise väljatöötamisega. Peale looduskeskkonnast tulenevate tuulikute rajamiseks ebasobivate alade kaardistamist esitasid planeeringust huvitatud isikud omapoolsed nägemused soovitud tuulikute arvu ja paiknemise osas. Algsed nägemused olid aluseks esmasel müra modelleerimisel. Ilmnes, et mitmetel elamualadel tekib tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamise oht. Lähtuvalt müra modelleerimise tulemustest optimeeriti tuulikute paiknemist ja arve. Protsessi käigus vähendati tuulikute arvu ja suurendati vajadusel kaugusi elamualadega. Tagamaks huvide tasakaalustatus ja säilitamaks elukeskkonna kvaliteeti võeti eesmärgiks, et elamualadel ei tekiks ka tuulepargi potentsiaalse koosmõju tingimustes tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist. Tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamine, kui täidetakse tööstusmüra öist piirväärtust, on lubatud vastava elamu omaniku kirjalikul kokkuleppel. Tööstusmüra öise piirväärtuse ületamine elamualadel ka omaniku nõusolekul lubatav ei ole, sest välistada ei saaks ebasoodsat tervisemõju.

Müra hindamisest ilmnes, et väljatöötatud tuulikute arvu ja paiknemise korral võib 108 dB helirõhutasemega tuulikute kasutamisel viiel elamualal esineda tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist. Need on Eeriku-Peetri, Uue-Vidriku, Kure, Kuusiku ja Une-Mati. Kõigi nende elamualade puhul tekib tuulikute või tuulikugruppide vaheline müra koosmõju.

Tagamaks ka neil elamualadel tööstusmüra öist sihtväärtust ka müralevikut soosivate ilmastikutingimuste korral vähendati modelleerimisel tuulikute mürataset. Ilmnes, et kõigil elamualadel on võimalik tööstusmüra öine sihtväärtus tagada kui nt seitsme tuuliku puhul rakendada maksimaalset mürataset Lw=106 dB ja ülejäänute puhul Lw=107 dB. Erinevaid kombinatsioone kuidas sihtväärtus elamumaadel tagada esineb lisaks hinnatud lahendusele veel. Tuulepargi projekteerimisel tuleb tagada, et valitud lahenduse kasutamisel sihtväärtus saavutatakse.

Müra hindamise tuulikute paigutuslahenduse korral on esitatud mürakaartidel Joonis 55 ja Joonis 56 ning Tabel 22.

Tabel 22. Tuulepargi tekitatav müratase elamualadel.

Nimetus Y X Müratase elamualal (23 tuulikut Lw=108dB)

Müratase elamualal (7 tuulikut Lw=106dB, 16 tuulikut Lw=107dB)

[dB(A)] [dB(A)] Aalte 625049 6422063 37,4 36,2 Aia 621738 6421567 35,7 34,6 Alla 620646 6424727 36,9 35,9 Allaste 620701 6424047 37 36 Aude 620902 6425403 37,5 36,5 Eeriku-Peetri 625290 6418541 41,6 40 Elbra 620304 6424895 34,9 33,9 Haavatare 620942 6423284 37,1 36,1 Halliku 620854 6424307 38,2 37,2 Jaanimäe 625170 6422628 38,8 37,6

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

141

Jõemetsa 621197 6425276 39,8 38,8 Kajaja 626706 6415225 32,1 30,8 Kajaja-Vidriku 625402 6420056 39,9 38,5 Kalda 625245 6422935 39,9 38,6 Kannistu 628270 6421772 34,2 32,9 Kastre 621490 6422363 37,6 36,6 Kiilatsi 627579 6421566 36,1 34,9 Koidiku 628260 6425299 34,8 33,1 Koidu 620364 6425240 34,9 33,8 Kooba 622566 6426369 38,4 37,3 Koolimaakoha 626082 6421697 37,1 35,8 Kure 627137 6424752 41,6 39,9 Kuusiku 624650 6422839 40,2 39 Kääriku-Vidriku 625219 6418530 41,1 39,5 Künka, Perve 625845 6421935 37,2 35,9 Laanemetsa 624986 6422143 37,7 36,5 Lepa, Pihla, Lehise

628734 6420958 33,9 32,6

Liiva 621615 6421529 35,1 34,1 Liivamäe 621748 6421462 35,3 34,2 Lohu, Aedniku, Laksi

621808 6421962 37,6 36,6

Metsaääre 621948 6421342 35,4 34,3 Metsniku 625540 6422401 38,2 36,9 Mustajärve 626568 6420997 39,6 38,4 Mõisa 620772 6424682 37,7 36,8 Männimetsa 624970 6422280 38 36,7 Naadi 627415 6417507 39,1 37,8 Nilbi 621337 6423536 39,8 38,8 Nurme 628184 6419617 39,2 38 Orava-Kikka 628171 6425064 35,4 33,8 Parmu-Jaani 628413 6419467 37,5 36,3 Penno 621808 6422117 38,3 37,2 Pihlaka 621845 6421479 35,7 34,6 Pustse-Kotteri 626623 6426581 38,1 36,3 Pärtle-Vidriku, Pärdiku

625870 6421102 37,8 36,6

Raudsepa 628066 6424592 36,3 34,7 Sepa 625672 6422063 37,4 36,1 Silla 621505 6421452 34,5 33,5 Sillaste 620259 6425466 34 33 Simmerga 621532 6421714 35,6 34,5 Singa-Ado 624580 6417295 37,1 35,7 Soo-otsa, Pärna 629044 6420745 33 31,8 Soosaare 625659 6421402 36,9 35,7 Tamme 620859 6425215 37,7 36,6 Tasa-Männiku 627314 6427229 32,9 31,1 Tedre 620296 6424217 35 34

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

142

Tiigi tn 6, Tiigi tn 8

622443 6420884 34,5 33,4

Tuulepealse 622060 6421134 34,8 33,7 Udumäe 620852 6425596 36,7 35,7 Uibo 621843 6421407 35,4 34,3 Ulbioti 628683 6419314 35,8 34,6 Une-Mati 625010 6423158 40,5 39,2 Uniküla puhkeala, Kirpu, Sakala

625682 6421970 37,2 35,9

Uue-Vidriku 625136 6418597 40,5 38,9 Uulitse 624864 6420143 37,1 35,7 Vabriku 628064 6421866 34,7 33,4 Valli 625434 6422333 38 36,7 Vanamõisa 625775 6422028 37,3 36,1 Varnu 627502 6426018 37,7 35,9 Vintsi 627176 6421679 36,7 35,5 Võndi 624499 6416610 35,1 33,8 Väike-Make 626026 6422580 39,5 38,2 Välja, Ülevälja, Väike- Marimõisa

628744 6420868 34 32,8

Õisu, Õhtupäikese

625569 6421995 37,2 35,9

Õnne 620306 6425050 34,8 33,8

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

143

Joonis 55. Müra leviku kaart 108 dB tuulikutega 4 m kõrgusel.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

144

Joonis 56. Müra leviku kaart seitse tuulikut 106 dB ja ülejäänud 107 dB 4 m kõrgusel.

4.6.1.4 Madalsageduslik müra

Madalsagedusliku heli (20-200 Hz) komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks, et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline madalsageduslike helide puhul nende helirõhk.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

145

Madalsageduslikku müra on läbivalt peetud tuulikute puhul oluliseks teemaks, kuna tuulikute puhul toimub müra levik väga ulatuslikule alale. Müra levimisel sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega osa kiiremini kui madalsageduslik osa161.

Eelnevast lähtudes ei tohi madalsageduslikku müra alahinnata või jätta hindamata. Madalsagedusliku müra osas on võimalik koostada mürahinnang lähtudes kasutatava tuuliku müra spektraalsest jaotusest 162 . Seda ka käesoleva KSH aruande koostamisel tehti. Madalsagedusliku müra modelleeringust ilmnes, et ühegi elamuala puhul ei ole oodata, et siseruumides tekiks madalsagedusliku müra normväärtuste ületamist (Tabel 23).

Tabel 23. Madalsagedusliku müra modelleeringu tulemused. Esitatud on madalsagedusliku müra modelleeritud väärtus siseruumis.

Sagedus, Hz 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Normtase, dB 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

Aalte 44,2 42,7 41 39,7 38,1 35,9 33 29,3 25 19,3 15,6

Aia 42,6 41 39,4 38,1 36,5 34,3 31,3 27,7 23,3 17,5 13,8

Alla 43,1 41,6 40 38,6 37,1 34,9 31,9 28,3 24 18,3 14,7

Allaste 43,3 41,7 40,1 38,8 37,2 35 32,1 28,5 24,1 18,5 14,9

Aude 43,4 41,9 40,3 38,9 37,4 35,2 32,2 28,6 24,3 18,7 15,2

Eeriku-Peetri 46,4 44,9 43,2 41,9 40,4 38,2 35,3 31,8 27,6 22,1 18,7

Elbra 41,9 40,3 38,7 37,3 35,7 33,5 30,6 26,9 22,5 16,7 13,1

Haavatare 43,5 41,9 40,3 38,9 37,4 35,2 32,3 28,6 24,3 18,6 15

Halliku 44 42,5 40,8 39,5 38 35,8 32,8 29,2 24,9 19,3 15,8

Jaanimäe 45,1 43,5 41,9 40,5 39 36,8 33,9 30,3 26 20,3 16,7

Jõemetsa 45 43,4 41,8 40,5 38,9 36,8 33,9 30,3 26 20,5 17,1

Kajaja 39,6 38,1 36,4 35 33,5 31,2 28,2 24,5 20 14,2 10,3

Kajaja-Vidriku 45,4 43,8 42,2 40,9 39,3 37,1 34,2 30,6 26,4 20,8 17,3

Kalda 45,7 44,2 42,5 41,2 39,7 37,5 34,6 31 26,7 21,1 17,6

Kannistu 41,8 40,2 38,6 37,2 35,7 33,4 30,5 26,8 22,3 16,5 12,7

Kastre 43,8 42,3 40,6 39,3 37,7 35,5 32,6 29 24,7 19 15,4

Kiilatsi 43,1 41,5 39,9 38,5 37 34,7 31,8 28,1 23,8 18 14,3

Koidiku 41,8 40,2 38,6 37,2 35,7 33,4 30,5 26,8 22,4 16,6 12,9

Koidu 41,8 40,2 38,6 37,2 35,7 33,4 30,5 26,8 22,4 16,7 13

Kooba 44 42,5 40,9 39,5 38 35,8 32,9 29,3 25 19,4 15,9

Koolimaakoha 43,9 42,4 40,7 39,4 37,8 35,6 32,7 29 24,7 19 15,3

Kure 46,4 44,9 43,3 41,9 40,4 38,2 35,3 31,8 27,6 22,1 18,7

Kuusiku 45,9 44,3 42,7 41,4 39,8 37,6 34,7 31,2 26,9 21,3 17,8

Kääriku-Vidriku 46,1 44,5 42,9 41,6 40 37,9 35 31,4 27,2 21,7 18,3

Künka, Perve 44 42,5 40,8 39,5 37,9 35,7 32,8 29,1 24,8 19,1 15,4

Laanemetsa 44,4 42,8 41,2 39,8 38,3 36,1 33,1 29,5 25,2 19,5 15,8

Lepa, Pihla, Lehise 41,4 39,9 38,2 36,9 35,3 33,1 30,1 26,4 21,9 16,1 12,3

Liiva 42,3 40,7 39,1 37,7 36,2 33,9 31 27,3 22,9 17,1 13,4

Liivamäe 42,4 40,8 39,2 37,8 36,3 34 31,1 27,4 23 17,2 13,5

Lohu, Aedniku, Laksi 43,8 42,2 40,6 39,3 37,7 35,5 32,6 28,9 24,6 19 15,4

Metsaääre 42,5 40,9 39,3 37,9 36,3 34,1 31,2 27,5 23,1 17,3 13,6

161 Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control. 162 Chiu, CH., Lung, SC.C. 2020. Assessment of low-frequency noise from wind turbines under different weather conditions. J Environ Health Sci Engineer 18, 505–514.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

146

Metsniku 44,6 43,1 41,5 40,1 38,6 36,4 33,4 29,8 25,5 19,8 16,2

Mustajärve 45,2 43,6 42 40,7 39,1 36,9 34 30,4 26,2 20,6 17,1

Männimetsa 44,6 43 41,4 40 38,5 36,3 33,4 29,7 25,4 19,7 16,1

Mõisa 43,7 42,1 40,5 39,1 37,6 35,4 32,5 28,9 24,6 18,9 15,4

Naadi 44,5 42,9 41,3 40 38,4 36,3 33,4 29,8 25,5 20 16,5

Nilbi 45,3 43,7 42,1 40,8 39,2 37 34,1 30,6 26,3 20,7 17,3

Nurme 44,5 43 41,4 40 38,5 36,3 33,4 29,8 25,5 20 16,5

Orava-Kikka 42,2 40,7 39 37,7 36,1 33,9 30,9 27,3 22,9 17,2 13,5

Parmu-Jaani 43,5 41,9 40,3 38,9 37,4 35,2 32,3 28,7 24,3 18,7 15,2

Penno 44,2 42,7 41 39,7 38,1 35,9 33 29,4 25,1 19,5 15,9

Pihlaka 42,6 41 39,4 38,1 36,5 34,3 31,3 27,6 23,3 17,5 13,8

Pustse-Kotteri 43,6 42,1 40,5 39,1 37,6 35,4 32,5 28,9 24,6 19 15,5

Pärtle-Vidriku, Pärdiku 44,3 42,7 41,1 39,7 38,2 36 33,1 29,4 25,1 19,4 15,8

Raudsepa 42,8 41,3 39,6 38,3 36,7 34,5 31,6 27,9 23,6 17,9 14,2

Sepa 44,1 42,6 41 39,6 38 35,8 32,9 29,3 24,9 19,2 15,5

Silla 41,9 40,3 38,7 37,3 35,8 33,5 30,6 26,9 22,5 16,7 12,9

Sillaste 41,2 39,7 38 36,7 35,1 32,9 29,9 26,2 21,8 16 12,2

Simmerga 42,5 40,9 39,3 38 36,4 34,2 31,2 27,5 23,2 17,4 13,7

Singa-Ado 43,1 41,5 39,9 38,6 37 34,8 31,9 28,3 24 18,3 14,8

Soo-otsa, Pärna 40,9 39,3 37,7 36,3 34,7 32,5 29,5 25,8 21,3 15,4 11,6

Soosaare 43,8 42,3 40,7 39,3 37,7 35,5 32,6 28,9 24,6 18,9 15,2

Tamme 43,6 42 40,4 39 37,5 35,3 32,4 28,8 24,5 18,8 15,3

Tasa-Männiku 40,4 38,9 37,2 35,8 34,3 32 29 25,3 20,8 15 11,2

Tedre 42 40,4 38,8 37,4 35,9 33,6 30,7 27 22,6 16,9 13,2

Tiigi tn 6, Tiigi tn 8 42 40,5 38,8 37,5 35,9 33,7 30,7 27 22,6 16,7 12,9

Tuulepealse 42,1 40,6 38,9 37,6 36 33,8 30,8 27,1 22,7 16,9 13,1

Udumäe 42,9 41,3 39,7 38,4 36,8 34,6 31,7 28 23,7 18,1 14,5

Uibo 42,4 40,9 39,2 37,9 36,3 34,1 31,1 27,4 23,1 17,3 13,6

Ulbioti 42,4 40,9 39,2 37,9 36,3 34,1 31,2 27,5 23,1 17,4 13,8

Une-Mati 46,1 44,5 42,9 41,6 40 37,8 34,9 31,4 27,1 21,5 18

Uniküla puhkeala, Kirpu, Sakala

44 42,5 40,9 39,5 37,9 35,7 32,8 29,1 24,8 19,1 15,4

Uue-Vidriku 45,6 44,1 42,5 41,1 39,6 37,4 34,5 31 26,7 21,2 17,8

Uulitse 43,7 42,2 40,5 39,2 37,6 35,4 32,5 28,8 24,5 18,8 15,1

Vabriku 42,2 40,6 39 37,6 36 33,8 30,8 27,1 22,7 16,9 13,1

Valli 44,5 43 41,3 40 38,4 36,2 33,3 29,7 25,3 19,7 16

Vanamõisa 44,1 42,5 40,9 39,6 38 35,8 32,9 29,2 24,9 19,2 15,5

Varnu 43,4 41,9 40,2 38,9 37,3 35,1 32,2 28,6 24,3 18,7 15,2

Vintsi 43,5 41,9 40,3 38,9 37,4 35,2 32,2 28,6 24,2 18,5 14,8

Väike-Make 45,3 43,7 42,1 40,8 39,2 37 34,1 30,5 26,2 20,6 17,1

Välja, Ülevälja, Väike- Marimõisa

41,5 39,9 38,3 36,9 35,3 33,1 30,1 26,4 22 16,2 12,4

Võndi 41,7 40,1 38,5 37,1 35,6 33,4 30,4 26,7 22,4 16,7 13

Õisu, Õhtupäikese 44,1 42,5 40,9 39,5 38 35,8 32,8 29,2 24,8 19,1 15,4

Õnne 41,8 40,2 38,6 37,2 35,6 33,4 30,5 26,8 22,4 16,6 12,9

Eelneva alusel ei ole senise teadmise alusel tuulikute madalsageduslike helide ja nende leviku osas oodata, et tuulikute rajamisel tekiks elamutes madalsagedusliku müra normväärtuse ületamist.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

147

4.6.1.5 Infraheli

Tuulikute puhul tõstatub sageli eriti madalsagedusliku müra ehk infraheli (heli sagedusvahemikus ca 0–20 Hz) võimaliku mõju küsimus. Infraheli puhul on asjakohane samaaegselt käsitleda kahte helisid iseloomustavat muutujat: heli sagedusspektrit (Hz) ja helirõhu tugevust (dB). Infraheli (nagu ka muude helide) mõju inimesele sõltub eelkõige selle tugevusest (dB). Infraheli osas esineb arusaam, et selleks et infraheli oleks tervist mõjutav peab tema rõhk olema inimese tajuläve lähedane (Joonis 57).

Joonis 57. Inimese heli tajuvus sõltuvana heli sagedusest ja rõhust163.

Infraheli normtasemed on kehtestatud Sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“. Püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpG,eq,T piirväärtus on 85 dB. Helirõhutaseme G-korrigeeritud väärtus on helirõhutase, mis on mõõdetud soovituslikult standardisarja EVS-EN 61672 või muude samaväärsete dokumentide nõuetele vastavate mõõtevahenditega ning sageduslikult korrigeeritud soovituslikult standardi EVS-ISO 7196 (Acoustics – Frequency-weighting characteristic for infrasound measurements) või muu samaväärse dokumendi nõuete kohaselt. Kehtivad infraheli normtasemed on võrreldavad teistes riikides kehtivate normidega164,165.

163 Møller, H., Pedersen, C. 2004. Hearing at low and infrasonic frequencies. Noise & health. 6. 37-57. 164 Lo Castro, Fabio & Iarossi, Sergio & Luca, Massimiliano & Orlando, Maria & Giliberti, Claudia & Mariconte, Raffaele. 2020. Health Protection Criteria for Airborne Infrasound Exposure: An International Comparison. 10.1007/978-3-030-50946-0_10. 165 Pawlaczyk-Łuszczyńska, Małgorzata & Dudarewicz, Adam. (2022). Review of evaluation criteria for infrasound and low frequency noise in the general environment. 10.54215/Noise_Control_2022_A_Digital_Monograph_Pawlaczyk-Luszczynska_M_Dudarewicz_A.

Sagedus (Hz)

H e

lir õ

h u

ta se

( d

B )

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

148

Infraheli mõju inimese tervisele on maailmas uuritud ja on leitud, et intensiivne infraheli mõjutab inimese närvisüsteemi tuues kaasa mitmesuguseid häireid, nagu hirm, keskendumishäired, väsimus, uimasus, iiveldus, kaaluhäired/isutus, peavalu jmt. Võimalikku tuuliku töötamisest tingitud infraheli on uuritud nii mitmetes riikides, sealhulgas on teostatud hulgaliselt testmõõtmisi. Uuringute üldine järeldus on, et moodsate vastutuult seadistatud tuuleturbiinide töötamisel tekkiv infraheli on madalal tasemel, st jääb oluliselt madalamaks kui lävi, mida seostatakse tervisemõjudega166. Seega infraheli võib tekitada tervisehäireid, kuid reaalseks ohu või häiringu (taju) tekkeks peab infraheli puhul esinema äärmiselt kõrge (intensiivne) helirõhk. Sellist intensiivse helirõhu tasemega infraheli ei kaasne kaasaegsete tuuleturbiinide töötamisega167,168.

Tuulikute infraheli täpsemate mõõtemetoodikate väljatöötamine on jätkuvalt üks uurimisvaldkondi 169, kuid senised mõõtmised eri riikide tuuleparkides on jõudnud võrdlemisi sarnaste tulemiteni.

Tuulikute infraheli puudutavaid teadusuuringuid ja kehtivaid müranorme (sh infraheli osas) on analüüsitud nt Suurbritannias 2023 aastal, mil Suurbritannia riigi tellimusel toimus väga põhjalik analüüs uuendamaks riiklikke müraalaseid juhendeid maismaa tuuleparkidele. Analüüsi käigus töötati läbi asjakohane teaduskirjandus 170. Leiti, et mitmed uuringud on uurinud väidetavaid seoseid tervisele kahjulike sümptomite ja tuulikute infraheli vahel. Kuigi mõned eksperimentaalsed uuringud on seostanud infraheli füsioloogiliste näitajate muutustega171, 172, on need üldiselt põhinenud infraheli tasemetel, mida ei esine tuulegeneraatorite infraheli osas. Siiani puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et tuulegeneraatorite infraheliga kokkupuude võiks põhjustada kahjulikke tervisemõjusid heli sagedustel ja tasemetel, mida võib eeldada olevat tuuleparkide lähedal asuvates müratundlikes kohtades173.

Teadusuuringutes läbiviidud kontrollitud katsetes, milles osalesid ka osalejad, kes väitsid end olevat tundlikud tuulikute infraheli suhtes, on tõestatud, et kokkupuude infraheliga, mis vastab tuulikute poolt tekitatavale tasemele elamupiirkondades, ei ole seotud füsioloogiliste ega psühholoogiliste

166 Swen., M, Stefan., H, Martin., H, Susanne., K. 2022. Can infrasound from wind turbines affect myocardial contractility? A critical review. Noise Health 2022;24:96-106. https://www.noiseandhealth.org/text.asp?2022/24/113/96/351963 167 LUBW State Agency for the Environment Baden-Württemberg. 2020. Low-frequency noise including infrasound from wind turbines and other sources. https://pd.lubw.de/84558 168 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34. 169 Nykänen, H. 2023. Tuulivoimaloiden synnyttämän melun ja tärinän terveysriskit - esitutkimus 170 WSP. 2023. A REVIEW OF NOISE GUIDANCE FOR ONSHORE WIND TURBINES. Department for Business, Energy & Industrial Strategy. https://www.wsp.com/en-gb/insights/wind-turbine-noise-report 171 Salt, AN & Hullar, TE, 2010. Responses of the ear to low frequency sounds, infrasound and wind turbines. Hearing Research, 268 (1- 2), 12-21. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378595510003126 172 Weichenberger, M, Bauer, M, Kühler, R, Hensel, J, Forlim, CG, Ihlenfeld, A, Ittermann, B, Gallinat, J, Koch, C & Kühn, S, 2017. Altered cortical and subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing threshold - Evidence from fMRI. PLoS ONE, 12, e0174420. https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0174420 173 van Kamp, I & van den Berg, F, 2021. Health effects related to wind turbine sound: An update. International Journal of Environmental Research and Public Health, 18 (17), 9133. https://www.mdpi.com/1660- 4601/18/17/9133

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

149

tervisemõjudega174,175, 176, 177. Seevastu kokkupuute ootused tuulegeneraatorite infraheli suhtes ning positiivsed või negatiivsed sõnumid, mis neid ootusi mõjutavad, võivad avaldada mõju tervise sümptomite raporteerimisele178.

Üks värskemaid ja teadaolevalt seni kõige põhjalikum madalsagedusliku heli, sh infraheli, uuring tuulikutega seonduvalt viidi läbi Soomes ja see avaldati inglise keeles 2020 aastal179. Uuring oli tellitud Soome riigi poolt ning selle viis läbi Soome Tehniliste Uuringute Keskus 180 . Uuring kombineeris pikaajalisi (308 päeva) heli mõõtmisi tuuleparkides, samuti kuulmisteste ja küsimustikke tuuleparkide lähialadel elanike hulgas. Eesmärgiks oli selgitada tuulikute tekitatavate madalsagedusliku müra omadused ja sellega kaasnevad mõjud inimesele. Uuring oli ajendatud probleemist, et osad tuulikuparkide lähiala elanikud seostavad tuulikute olemasolu endal esinevate terviseprobleemidega, eeskätt unehäiretega.

Uuringu kohaselt seostas 5% uuringusse hõlmatud tuuleparkide lähiala elanikke endal esinevate terviseprobleemide esinemist (nn sümptomitega vastajad) tuulikute madalsagedusliku heliga. Enim sümptomitega vastajaid jäi tuulikuparkide lähialale, mis uuringus oli määratud 2,5 km raadiuse alana. Lähiala elanikest esines nn sümptomitega vastajaid 15%.

Uuringu kohaselt jäid valdavad tuulepargi lähialadel mõõdetud eriti madalsagedusliku heli sagedused vahemikku 0,1–1 Hz, mis jääb allapoole inimkõrva kuuldeläve (16–20 Hz). Mida madalam on heli sagedus seda suurem peab olema helirõhk, et heli oleks tajutav. Uuring tuvastas ka, et tuulikud võivad põhjustada üksikuid madalsagedusliku heli piike (lühiajaline madalsagedusliku helirõhk kuni 102 dB). Teoreetiliselt võivad sellised piigid osade inimeste jaoks olla tajutavad ja sellest lähtuvalt viidi läbi ka katsed inimestega. Uuringus ei suudetud tuvastada, et isikud, kes arvasid endal olevat tuulikutest põhjustatud tervisemõjusid oleksid võimelised madalsageduslikke helisid paremini kuulma/tajuma. Kuulmistestidega püüti tuvastada terviseprobleeme kurtvate inimeste närvisüsteemi reageeringut madalsageduslikele helidele, kuid sellist seost ei leitud. Antud inimeste närvisüsteemis ja erinevates füsioloogilistes näitajates, ei tuvastatud mingit reageeringut kui neile lasti tuulikute madalsageduslikku heli.

Samuti tuvastas uuring, et u 1,5 km raadiuses tuulepargist on võimalik täheldada helispektri muutust nö linnalikuks st suureneb madalsagedusliku heli, sh infraheli, osatähtsus sagedusjaotuses. Esinev helispekter muutub väga sarnaseks linnatingimustes esinevaga.

174 Tonin, R, Brett, J & Colagiuri, B, 2016. The effect of infrasound and negative expectations to adverse pathological symptoms from wind farms. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, 35 (1), 77-90. https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0263092316628257 175 Nelson, P, Bryne, A, Waggenspack, M, Lueker, M, Feist, C, Herb, B & Marr, J, 2019. Testing the human response to wind turbine emissions. Wind Turbine Noise 2019, 12-14 June, Lisbon. INCE-Europe. 176 Maijala, PP, Kurki, I, Vainio, L, Pakarinen, S, Kuuramo, C, Lukander, K, Virkkala, J, Tiippana, K, Stickler, EA & Sainio, M, 2021. Annoyance, perception, and physiological effects of wind turbine infrasound. Journal of the Acoustical Society of America, 149 (4), 2238- 2248. https://doi.org/10.1121/10.0003509 177 Krahé, D, Alaimo Di Loro, A, Müller, U, Elmenhorst, E, De Gioannis, R, Schmitt, S, Belke, C, Benz, S, Großarth, S, Schreckenberg, D, Eulitz, C, Wiercinski, B & Möhler, U 2020. Lärmwirkungen von Infraschallimmissionen https://www.umweltbundesamt.de/publikationen/laermwirkungen-von-infraschallimmissionen 178 Crichton, F, Dodd, G, Schmid, G, Gamble, G & Petrie, KJ, 2014. Can expectations produce symptoms from infrasound associated with wind turbines? Health Psychology, 33 (4), 360-364. https://doi.org/10.1037/a0031760 179 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34. 180 Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

150

Uuring järeldas, et tuulikute madalsageduslikku müra, sh infraheli, ei saa seostada inimeste poolt kurdetavate tervisemõjudega. Samas püstitati hüpotees, et madalsageduslikust mürast olulisem võib potentsiaalselt olla tuulikute heli amplituudi kõikumine.

Teine antud teemat käsitlev värske ja esinduslik tervisemõju uuring viidi läbi Austraalias. Uuringu eesmärk oli tuvastada tuuleturbiini sündroomi võimalik esinemine. Uuringu käigus testiti 72 tunni jooksul 10 päevaste vahedega kolme erinevat müra kokkupuudet unelaboris. Uuringusse olid hõlmatud 37 tervet, kuid müratundlikku täiskasvantut. Neile lasti infraheli (1,6-20 Hz ~90 dB, simuleeriti tuulikute infraheli signatuuri), näilist infraheli (samad kõlarid, mis ei genereerinud infraheli) ja liiklusmüra. Uuriti inimeste erinevate füsioloogiliste ja psühholoogiliste näitajate muutust. Uuringu tulemused ei toetanud ideed, et infraheli põhjustab tuulegeneraatori sündroomi. Kõrge tasemega, kuid kuulmatu infraheli ei näidanud mõju ühelegi füsioloogilisele ega psühholoogilisele näitajale, mida uuringus osalenute seas testiti181.

Teaduslikke teooriaid, miks siiski osad inimesed tunnevad ennast tuulikute lähialal halvasti ja seostavad seda tuulikute tekitatava infraheliga on mitmeid. Üks pakutud selgitusi on, et infraheli kokkupuutumisel hoonetega, võib see tekitada sekundaarseid struktuurivibratsioone, mida hoone elanikud võivad tajuda. Enamik inimesi ei ole tuulikute infraheli poolt mõjutatud, kuid mõnel inimesel võib esineda sellele foobne reaktsioon182.

4.6.1.6 Koosmõju teiste müraallikatega

Valga EP alale lähim Valga valla mürakaardi183 kohane tööstusmüraallikas on Tsirguliina alajaam, mis jääb lähimast tuuliku indikatiivsest asukohast u 4,7 km kaugusele kagu suunda. Tsirguliina alajaama poolt tekitatav müra on käsitletav tööstusmürana. Keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruse nr 71 lisa 1 kohaselt on tööstusmüra piirväärtused II kategooria alal (elamumaa-alad) päeval 60 dB ja öösel 45 dB ning tööstusmüra sihtväärtused päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Valga valla öise tööstuse mürakaardi kohaselt jäävad Tsirguliina alajaama tööstusmüra tasemed ümbritsevate elamute juures tasemele 35–40 dB. Seega on lähimate elamute juures täidetud nii öine tööstusmüra piirväärtus kui ka sihtväärtus.

Päevasel ajal on kavandatava tuulepargi piirkonnas rohkem tööstusmüra allikaid, kuid ka need paiknevad perspektiivsetest tuulikutest liiga kaugel olulise koosmõju esinemiseks. Päevase tööstuse mürakaardi alusel jäävad ka päevased tööstusmüra tasemed lubatud tööstusmüra piir- ja sihtväärtuse juurde II kategooria aladel. Arvestades allikate kaugust tuulepargist ja normtasemete lähedaste müratasemete puudumist, siis tuulepark olulist koosmõju ei tekita (Joonis 58).

181 Marshall, N. S., Cho, G., Toelle, B. G., Tonin, R., Bartlett, D. J., D'Rozario, A. L., Evans, C. A., Cowie, C. T., Janev, O., Whitfeld, C. R., Glozier, N., Walker, B. E., Killick, R., Welgampola, M. S., Phillips, C. L., Marks, G. B., & Grunstein, R. R. 2023. The health effects of 72 hours of simulated wind turbine infrasound: a double-blind randomized crossover study in noise-sensitive, healthy adults. Environmental Health Perspectives, 131(3), 037012-1-037012- 12. Article 037012. https://doi.org/10.1289/EHP10757 182 Flemmer, F., y Flemmer, R. 2023. Wind turbine infrasound: Phenomenology and effect on people, Sustainable Cities and Society, Volume 89, 2023, 104308, https://doi.org/10.1016/j.scs.2022.104308 183 https://www.valga.ee/murakaart

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

151

Joonis 58. Tsirguliina alajaama ja kavandatava tuulepargi võimalik koosmõju.

Tuulepargi piirkonnas võib esineda ka vähesel määral liiklusmüra. Liiklusmüra allikaks on eeskätt Jõhvi- Tartu-Valga tee, mille aasta keskmine ööpäevane liiklus on 2099. Uniküla ühendab ülejäänud piirkonnaga ka Tõlliste-Uniküla-Õruste tee, kuid antud tee liiklussagedus on alla 50 sõiduki ööpäevas ehk tegu on väga väikese liiklussagedusega teega, mida ei saa pidada oluliseks liiklusmüra allikaks.

Keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruse nr 71 lisa 1 kohaselt kehtivad tööstusmürale ja liiklusmürale II kategooria aladel erinevad müra piir- ja sihtväärtused. Liiklusmüra piirväärtused II kategooria alal (elamumaa-alad) on päeval 60 dB (hoone teepoolsel fassaadil 65 dB) ja öösel 55 dB (hoone teepoolsel fassaadil 60 dB) ning liiklusmüra sihtväärtused on päeval 55 dB ja öösel 50 dB. Seega liiklusmüra normtasemed on tunduvalt kõrgemad kui tööstusmüral.

Valga valla päevase liiklusmüra kaardi kohaselt on Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee nr 3 u 43 m kaugusel liiklusmüra piirväärtus tagatud ja u 77 m kaugusel liiklusmüra sihtväärtus tagatud. Öösiti on liiklusmüra kaardi kohaselt maanteest u 28 m kaugusel liiklusmüra piirväärtus tagatud ja u 65 m kaugusel liiklusmüra sihtväärtus tagatud (Joonis 59).

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

152

Joonis 59. Kavandatavate tuulikute tööstusmüra ja olemasoleva liiklusmüra koosmõju.

Valga mürakaardi koostamisel koostati liiklusmüra kaardid ainult kõrge asustustihedusega aladele. Käesolevas EP KSH aruandes tekitati samale põhimaanteele (Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee nr 3) indikatiivsed mürataseme isojooned (lähtudes Valga mürakaardi alusel saadud kaugustest), mille kohaselt oleks öised- ja päevased liiklusmüra siht- ja piirväärtused tagatud. Analüüsimisel ilmnes, et tuulepargi ja maantee müra koosmõju võib esineda eeskätt maantee vahetusse lähedusse jäävate elamute puhul, kus liiklusmüra tasemed on juba praegu piirväärtuse lähedased. Samas ei ole oodata, et ühegi sellise elamualani ulatuks tuulikute müratase, mis läheneks tööstusmüra sihtväärtusele. On tuvastatud, et juhtudel kus tuulikute tekitatav oodatav müratase on madal (alla 40 dB) võib eeldada maanteemüra poolt tuulikumüra varjestamist (häirivuse vähendamist). Seda eeskätt juhtudel kus maanteemüra on tunduvalt tugevam (+20 dB kõrgem)184.

Seega ei ole oodata, et tekiks olulist tuulepargi müra ja liiklusmüra koosmõju, mis võiks põhjustada elamualadel vastavalt kas liiklus- või tööstusmüra normtasemete ületamist. Pigem võib eeldada, et maantee lähedastel aladel on tuulepargi müra liiklusmüra poolt varjestatud.

4.6.1.7 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

− Kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv, siis tuleb tuulikute valikult eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada uusi töökorras tuulikuid.

− Tagamaks kõigil elamualade õuealadel öise müra sihtväärtuse täitmine tuleb Joonis 56 vastavatel tuuliku positsioonidel 2, 4, 5, 10, 12, 13 ja 14 kasutada tuulikuid, mille müraheide ei

184 Pedersen, E., van den Berg, F., Bakker, R.H., Bouma, J. 2010. Can road traffic mask the sound from wind turbines? Response to wind turbine sound at different levels of road traffic. Energy Policy. 38. 2520-2527. 10.1016/j.enpol.2010.01.001

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

153

ületa 106 dB ja teistel positsioonidel tuulikuid, mille müraheide ei ületa 107 dB. Võimalik on projekteerimisel leida ka alternatiivseid tuulikute tööreziimide kombinatsioone, mis tagavad elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse täitmise.

− Tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida tuuliku tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad garanteerivad tuuliku tehnilises dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja hooldatud nõuetekohaselt. Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale, kui on tehniliselt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui garanteeritud müratase.

− Ehitusloa taotlusel tuleb esitada kasutada soovitava tuuliku maksimaalse mürataseme andmed ja sellele vastav mürataseme modelleering (lähtudes vastaval ajahetkel kehtivatest tuulikute müra leviku hindamise soovitustest), mille alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel müra normtasemete täitmises müratundlikutel aladel. Juhul kui ehituse käigus muudetakse tuulikumudelit tuleb vastavad andmed esitada ka tuulepargi kasutusloa taotlusel.

− Ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil.

4.6.2 Varjutus

4.6.2.1 Hindamise metoodika

Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti.

Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.

Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem).

Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuulikud (ega muud objektid) kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas.

Varjutustaset mõjutab tuuliku rootori diameeter ning masti kõrgus ja tuuliku paiknemine elamuala suhtes.

Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste kestvust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel.

Varjutuse ulatust on võimalik arvutada vastava tarkvaraga ning igale elamualale koostada varjutuse kalender. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

154

varjutus aga märkimisväärset häiringut kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu tuulikutest. Kaugemalt vaadeldes muutub atmosfääri optiliste omaduste mõju niivõrd suureks, et varjutus ei ole enam tajutav. Samuti saab varjutus reaalselt oluline olla asukohtades, kus tuulik on nähtav. Tänapäevaste suurimate maismaatuulikute rootori diameeter on kuni 170 m. Viie aasta perspektiivis võib eeldada, et tootmisse võib tulla ka veelgi suurema diameetriga tuulikuid (kuni 180), mis teeb arvutuslikuks varjutuse ulatuseks kuni 2 km. Jällegi tuleb arvestada, et varju ulatus on vägagi sõltuv ilmakaarest, aastaajast, kellaajast, tuuliku nähtavusest jms.

Varjutuse kalendrist ilmneb, kas ja millal varjutus võib esineda ja kas seda on tasemel, mis võib olla häiriv. Tuulikute paigutust tavaliselt optimeeritakse ühe aspektina lähtuvalt varjutuse kestvusest. Samuti on võimalik varjutuse häirivust vältida näiteks tuulikute tööd teatud aegadeks peatades (juhtudel kus esineb päike, tuul ja häiriv varjutus elamuala suhtes).

Modelleerimiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO versiooni 4.0. Varjutuse mõjuala ja varjutuse intensiivsus on modelleeritud WindPRO tarkvaraga kasutades moodulit SHADOW.

Mudeldati varjutust 180 m diameetriga tiiviku ja teoreetiliselt tulevikus võimaliku 180 m mastiga (tipu kõrgus 270 m). Varjutuse osas esineb seos, et mida kõrgem on tuulik, seda kaugemale vari võib ulatuda.

Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas 185 ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Hindamaks võimalikku teoreetilist mõju ka kaugemal paiknevatele aladele, ei kasutatud varjutamise arvutamisel kaugus piirangut ning varjutamist arvutati kuni võimaliku teoreetilise maksimumdistantsini tuulikutest (u 3 km).

Reaalset summaarset varjutamise (nn real case) modelleerimise juures kasutati lähima päikesepaiste kestust mõõtva ilmajaama ehk Võru meteoroloogiajaam andmeid. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati pikaajalisi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Kui ilmastikuolud erinevad oluliselt statistilistest andmetest, erineb ka varjutuse hulk.

Tabel 24. Modelleerimisel kasutatud päikesepaisteliste tundide andmed ööpäevas. Alus: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus/

Kuu Keskmine päikepaiste kestvus ööpäevas, ha

Jaanuar 0,94

Veebruar 2,18

Märts 4,42

Aprill 6,5

Mai 8,78

Juuni 8,7

Juuli 8,90

August 7,65

September 5,0

Oktoober 2,42

November 0,9

Detsember 0,55

Tabel 25. Tuuliku arvestuslik tööaeg aastas ilmakaarte kaupa. Eeldatud on, et tuulikud töötavad kuni 90% ajast. Lähtutud on Valga meteoroloogiajaama tuulteroosi andmetest.

185 Riigi Ilmateenistus. Päikesepaiste kestus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste- kestus/

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

155

Tuule suund Tööaeg (tundi aastas)

N 670

NE 1025

E 670

SE 828

E 1143

SW 1577

W 1262

NW 710

4.6.2.2 Varjutuse esinemine ja mõju

Tuulikute tekitatav varjutus on tugevalt häiriv kui see langeb aladele, kus inimesed viibivad. Eeskätt aladele, kus inimesed viibivad pikaajaliselt nagu seda on elamualad.

Varjutuse pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet. Järjestikuse üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja keskendumisvõime halvenemist186.

Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhend-dokumendid. Senini on tuuleparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused praeguseks erinevates maades erinevad.

Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid (ka Austraalia ja USA) järgivad üldjuhul Saksamaal kehtivat juhisdokumenti ning kohtulahendit, mille alusel loetakse vastuvõetavaks maksimaalselt kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset varjutamise kestust (nn worst case) ühel hoonestusalal. Põhjamaad (Rootsi ja Taani) on aga järgimas rangemat soovitust püüdes uute tuuleparkide planeerimisel elamualadel mitte ületada 8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise (nn real case) kestvust aasta jooksul187. Vastavalt KSH programmis fikseeritule võetakse käesoleva eriplaneeringu puhul eesmärgiks elamualadel alla 8 h/a kliimatingimusi arvestava või alla 30 h/a ilma kliimatingimusi arvestamata varjutustaseme tagamine, mille tagamisel eeldatakse olulise ebasoodsa mõju puudumist.

Varjutuse esinemist on seostatud epilepsiahoogude ka tekkega. Valgustundliku epilepsia esinemist on uuritud ning leitud, et kuni 5% epilepsia all kannatavaid inimesi on valgustundlikud. See tähendab, et nende puhul võib epilepsiahooge esile kutsuda valguse intensiivsuse muutumine sagedustel üle 2,5 Hz. Leitud on, et valguse intensiivsuse muutumine sagedustel 3 Hz ja vähem võib põhjustada epilepsiahooge 1,7 inimesele 100 000 valgustundlikust populatsioonist. Selleks et riski maandada, peab tuulikute varjude vilkumissagedus jääma alla 60 vilkumise minutis. Tänapäeva suurte tuulikute pöörlemissagedus on alla 20 pöörde minutis (varjude vilkumissagedus seega alla 3×20=60 vilkumise minutis ehk alla 1 Hz) ja seepärast ei peeta neid epilepsiahooge põhjustavaks188. Ühe suurema tootja Enerconi tehniliste andmete alusel jäävad nende kõigi üle 100 m rootori diameetriga tuulikute pöörlemiskiirused alla 15 pöörde minutis 189.

186 Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/48052/14 16-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf 187 http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4-Environment.pdf ptk 6.8. 188 Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095–1098, 2008. 189 https://www.enercon.de/fileadmin/Redakteur/Medien- Portal/broschueren/pdf/EC_Datenblaetter_WEA_en.pdf

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

156

Varjutuse modelleerimise tulemused on esitatud Joonis 60. Varjutuse raportid koos varjutuskalendritega elamualade kohta millel võib esineda häirival tasemel varjutust, on esitatud lisas 1.

Varjutuse hindamisest ilmnes, et väljatöötatud tuulikute arvu ja paiknemise korral on varjutuse häiringutaseme (kliimatingimusi arvestades 8 h/a või ilma arvestamata 30 h/a) ületamist oodata kokku 25 elamualal (Joonis 60).

Tabel 26. Tuulikute poolt põhjustatav elamutele langeva varjutuse kestvus.

Nimetus Y X Maksimaaln e varjutuse kestvus (kliimat arvestamata )

Varjutustega pävade arv

Varjutus e max kestvus päevas

Varjutuse kestvus kliimatingimus i arvestades

h/aastas päeva/aasta s

h/päevas h/aastas

Aalte 625063 6422042 00:00 0 00:00 00:00 Aia 621718 6421535 00:00 0 00:00 00:00 Alla 620615 6424751 26:41 77 00:30 06:26 Allaste 620671 6424015 21:18 56 00:30 06:05 Aude 620867 6425443 31:12 80 00:30 05:07 Eeriku-Peetri 625281 6418577 168:12 286 00:52 29:29 Elbra 620270 6424924 08:55 30 00:24 01:42 Haavatare 620920 6423249 00:00 0 00:00 00:00 Halliku 620810 6424306 23:28 52 00:34 06:31 Jaanimäe 625121 6422579 33:23 113 00:25 08:37 Jõemetsa 621194 6425316 66:07 139 00:39 11:53 Kajaja 626749 6415207 00:00 0 00:00 00:00 Kajaja-Vidriku 625355 6420041 83:55 196 00:37 10:09 Kalda 625250 6422874 26:41 55 00:50 07:00 Kannistu 628338 6421778 00:00 0 00:00 00:00 Kastre 621463 6422343 42:11 108 00:29 12:15 Kiilatsi 627587 6421643 22:32 60 00:26 01:22 Koidiku 628313 6425272 00:00 0 00:00 00:00 Koidu 620322 6425282 00:00 0 00:00 00:00 Kooba 622545 6426422 60:33 86 00:57 03:56 Koolimaakoh a

626022 6421703 00:00 0 00:00 00:00

Kure 627171 6424740 138:35 288 00:40 24:48 Kuusiku 624664 6422795 65:18 139 00:36 16:31 Kääriku- Vidriku

625194 6418562 149:08 288 00:48 27:05

Künka, Perve 625814 6421898 00:00 0 00:00 00:00 Laanemetsa 625024 6422114 00:00 0 00:00 00:00 Lepa, Pihla, Lehise

628791 6420966 00:00 0 00:00 00:00

Liiva 621597 6421515 00:00 0 00:00 00:00 Liivamäe 621721 6421442 00:00 0 00:00 00:00

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

157

Lohu, Aedniku, Laksi

621783 6421856 19:50 50 00:29 05:57

Metsaääre 621910 6421297 00:00 0 00:00 00:00 Metsniku 625541 6422345 15:23 47 00:25 04:37 Mustajärve 626513 6421043 82:10 86 01:21 04:53 Männimetsa 624993 6422246 14:40 46 00:25 03:40 Mõisa 620743 6424706 33:11 89 00:33 08:14 Naadi 627465 6417475 32:05 99 00:27 07:22 Nilbi 621302 6423513 57:54 160 00:32 13:44 Nurme 628259 6419609 45:53 102 00:38 11:15 Orava-Kikka 628229 6425043 12:04 39 00:24 02:56 Parmu-Jaani 628472 6419479 33:47 89 00:33 08:20 Penno 621775 6422073 40:03 80 00:34 11:46 Pihlaka 621818 6421463 00:00 0 00:00 00:00 Pustse- Kotteri

626644 6426625 70:54 76 01:12 04:29

Pärtle- Vidriku, Pärdiku

625822 6421153 38:33 100 00:28 02:32

Raudsepa 628126 6424563 11:19 37 00:25 01:23 Sepa 625673 6422031 00:00 0 00:00 00:00 Silla 621486 6421429 00:00 0 00:00 00:00 Sillaste 620245 6425523 00:00 0 00:00 00:00 Simmerga 621514 6421703 23:01 61 00:26 06:55 Singa-Ado 624563 6417289 34:07 86 00:33 08:16 Soo-otsa, Pärna

629141 6420730 00:00 0 00:00 00:00

Soosaare 625641 6421437 00:00 0 00:00 00:00 Tamme 620812 6425238 30:33 79 00:31 05:42 Tasa- Männiku

627348 6427293 00:00 0 00:00 00:00

Tedre 620265 6424188 00:00 0 00:00 00:00 Tiigi tn 6, Tiigi tn 8

622322 6420849 00:00 0 00:00 00:00

Tuulepealse 622044 6421100 00:00 0 00:00 00:00 Udumäe 620825 6425627 28:04 78 00:28 04:06 Uibo 621840 6421375 00:00 0 00:00 00:00 Ulbioti 628730 6419321 13:20 39 00:27 03:20 Une-Mati 625023 6423093 65:30 165 00:32 17:40 Uniküla puhkeala, Kirpu, Sakala

625709 6421906 00:00 0 00:00 00:00

Uue-Vidriku 625107 6418558 111:56 251 00:37 23:23 Uulitse 624819 6420187 10:27 32 00:25 01:35 Vabriku 628121 6421875 00:00 0 00:00 00:00 Valli 625393 6422313 00:00 0 00:00 00:00 Vanamõisa 625786 6421981 00:00 0 00:00 00:00 Varnu 627538 6426009 35:01 75 00:39 06:02

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

158

Vintsi 627206 6421733 09:14 34 00:21 00:30 Väike-Make 625993 6422541 00:00 0 00:00 00:00 Välja, Ülevälja, Väike- Marimõisa

628841 6420808 00:00 0 00:00 00:00

Võndi 624462 6416602 37:44 104 00:27 10:57 Õisu, Õhtupäikese

625607 6421901 00:00 0 00:00 00:00

Õnne 620252 6425084 00:00 0 00:00 00:00

Vajalikud varjutushäiringu vähendamise meetmed on esitatud ptk 4.6.2.3.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

159

Joonis 60. Varjutuskaart (kliimatingimusi arvestav) 270 m tipukõrgusega tuulikute korral.

4.6.2.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

− Häirival tasemel varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas või ilma kliimatingimusi arvutades üle 30 h/a) elamualadel tuleb vältida. Häirival tasemel varjutust on lubatud elamualal tekitada ainult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Varjutuse vältimiseks on kaks võimalust:

o rajada vastavate varjutustundlike alade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

160

puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuulepargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool asukohavaliku ala huvitatud isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala omanikuga.

o kasutada olulisel määral varjutust (üle 8 h/a) põhjustavatel tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada.

− Ehitusloa taotlusel tuleb esitada kasutada soovitava tuulikumudeli andmed ja sellele vastav varjutustaseme modelleering koos häiriva varjutuse vältimiseks kasutatavate meetmete kirjeldusega, mille alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel varjutuse häiringutaseme ületamise vältimises tundlikel aladel. Juhul kui ehituse käigus muudetakse kasutatava tuuliku mõõtmeid tuleb vastavad andmed esitada ka tuulepargi kasutusloa taotlusel.

4.6.3 Muud võimalikud mõjud tervisele

Tuulepargi puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra ja varjutuse võimaliku mõjuga, mida on põhjalikult käsitletud ptk 4.6.1 ja 4.6.2.

Paljudes riikides on osa inimesi, kes elavad tuuleenergia tootmisalade läheduses, teatanud sümptomitest, mida nad seostavad tuulikutega. Nende sümptomite põhjused on endiselt vaieldavad. Hiljutisel uuringul Soomes valiti neli tuuleenergia tootmisala Soomes. Küsimustik saadeti 4847 täiskasvanule neljas kaugustsoonis (≤ 2,5 km, > 2,5–5 km, > 5–10 km, > 10–20 km lähimast tuulikust), ja sellele vastas 28% inimestest. Kõige lähemal asuvas tsoonis (≤ 2,5 km) teatas 15% vastanutest, et neil esineb sümptomeid, mida nad on intuitiivselt seostanud tuulikute infrahelidega. Kogu uuringupiirkonnas oli sümptomite levimus 5%. Paljud sümptomaatilised vastajad pidasid häirivaks kuuldavat tuulikute müra ja seostasid oma sümptomeid ka tuulikute põhjustatud vibratsiooni või elektromagnetväljaga. Kolmandik sümptomaatilistest vastajatest hindas oma sümptomeid raskeks, ning sümptomite ulatus oli väga lai, hõlmates mitmeid elundkondi. Uuringu analüüsis leiti, et sellised tegurid nagu tuulikute lähedus, halvenenud tervislik seisund, tuulikute erinevate aspektide häirivus ja tuulikute tajumine terviseriskina olid seotud infrahelidega seotud sümptomite esinemisega190.

Tuulikute võimalikku tervisemõju seostatakse eeskätt nende tekitatava müra mõjuga. Erinevate keskkonnamüra allikatega seotud häiringute uuringutes (nt tavapärase liiklusmüra ning tuulikute müra võrdlemisel) on leitud, et tuulikuid tajutakse häiringuna suhteliselt madala mürataseme juures (nt vahemikus 30-40 dB) 191. Tervisemõjude seisukohast laiapõhjalised uuringud tuulikute müra puhul otsest seost krooniliste haigustega ei ole tuvastanud ning peamine mõju võib esineda teatud häiringu näol 192 . Erinevalt teistest keskkonnamüra allikatest jäävad tuulikud elamutest üldjuhul tunduvalt kaugemale ning tervist kahjustada võiva müratasemega alale jäävate elamute hulk on väike (erinevalt nt liiklusmürast). Teatud juhtudel võib tuulikute läheduses elavatel inimestel esineda uinumisega seotud raskuseid.

Kuna tuulikute võimaliku tervisemõju teema on aktuaalne paljudes riikides, siis on viimastel aastatel püütud läbi viia erinevaid tervisemõjusid peegeldavaid uuringuid. Soomes läbiviidud ravimite kasutamise uuring näitas, et diabeediravimite, südame-veresoonkonnahaiguste ravimite (sh rütmihäirete ravimid), närvisüsteemi mõjutavate ravimite (sh unerohud, rahustid, antidepressandid,

190 Turunen AW jt. 2020. Symptoms intuitively associated with wind turbine infrasoundLinkki toiselle sivustolleAvautuu uudessa välilehdessä. Environmental Research 192: 110360. 191 Radun, J., Maula, H., Saarinen, P., Keränen, J., Alakoivu, R., Hongisto, V. 2022. Health effects of wind turbine noise and road traffic noise on people living near wind turbines. https://doi.org/10.1016/j.rser.2021.112040 192 van Kamp, I.; van den Berg, F. 2021. Health Effects Related to Wind Turbine Sound: An Update. Int. J. Environ. Res. Public Health, https://doi.org/10.3390/ijerph18179133

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

161

valu- ja pearinglusravimid) ning põletikuvastaste ja reumaravimite kasutamine tuuleparkide läheduses ei olnud suurem kui kontrollaladel samal ajavahemikul, nii enne kui pärast tuuleenergia tootmise algust. Samuti ei lisandunud mainitud retseptiravimite kasutajate hulka rohkem uusi kasutajaid pärast tuuleenergia tootmise alustamist võrreldes ajaga enne tootmise algust193.

Kõige suuremamahulisem tuulikute tervisemõju uuring on teadaolevalt läbiviidud Taanis 194. Taani üleriigiline uuring põhines pikaajalisel ja laiaulatuslikul Taani elanikkonna terviseandmete analüüsil. Selle alusel:

− Ei leitud tugevaid tõendeid seose kohta tuuleturbiinide suurema mürataseme ja suurenenud riski vahel järgmiste terviseprobleemide puhul: südameatakk, insult,, hüpertensioon, diabeet, ebasoodsad sünnitulemused.

− Leiti mõningaid tõendeid seose kohta suurema öise tuuleturbiini müra ja kliinilise depressiooni (antidepressantide retseptide väljaostmine) suurenenud riski vahel. See leid põhines kõrgeima müratasemega rühma (≥42 dB LAeq, öisel ajal) ja madalaima müratasemega rühma (<24 dB LAeq, öisel ajal) võrdlemisel. Sugude kaupa eristamine näitas, et mõju oli meestel tugevam kui naistel.

− Leiti ka seos pikaajalise keskmise öise tuuleturbiini mürataseme (≥42 dB LAeq) ja unerohtude väljaostmise vahel 65-aastaste ja vanemate seas.

4.6.3.1 Vibratsioon

Vibratsiooni normväärtused on määratud sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

Tabel 27. Vibratsiooni piirväärtused päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00–07.00) ajal vastavalt määrusele nr 78.

Hooned ja ruumid Vibratsiooni toimeaeg

Vibro- kiirenduse αv piirväärtus ed, (m/s2)

Vibro- kiirenduse tasemete Lαv piirväärtused , (dB)

Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste

Päeval

1,26×10–2

82

193 Turunen A jt. 2022. Reseptilääkkeiden käyttö tuulivoimatuotantoalueiden ympäristössä.Linkki toiselle sivustolleAvautuu uudessa välilehdessä Ympäristö ja terveys -lehti 1/2022. 194 Poulsen, AH, Raaschou-Nielsen, O, Peña, A, Hahmann, AN, Nordsborg, RB, Ketzel, M, Brandt, J & Sørensen, M, 2018. Short-term nighttime wind turbine noise and cardiovascular events: A nationwide case-crossover study from Denmark. Environment International, 114, 160-166. Poulsen, AH, Raaschou-Nielsen, O, Peña, A, Hahmann, AN, Nordsborg, RB, Ketzel, M, Brandt, J & Sørensen, M, 2018. Long-term exposure to wind turbine noise and redemption of antihypertensive medication: A nationwide cohort study. Environment International, 121 (1), 207-215. Poulsen, AH, Raaschou-Nielsen, O, Peña, A, Hahmann, AN, Nordsborg, RB, Ketzel, M, Brandt, J & Sørensen, M, 2018. Long-term exposure to wind turbine noise at night and risk for diabetes: A nationwide cohort study. Environmental Research, 165, 40-45. Poulsen, AH, Raaschou-Nielsen, O, Peña, A, Hahmann, AN, Nordsborg, RB, Ketzel, M, Brandt, J & Sørensen, M, 2018. Pregnancy exposure to wind turbine noise and adverse birth outcomes: A nationwide cohort study. Environmental Research, 167, 770-775. Poulsen, AH, Raaschou-Nielsen, O, Peña, A, Hahmann, AN, Nordsborg, RB, Ketzel, M, Brandt, J & Sørensen, M, 2019. Long-term exposure to wind turbine noise and risk for myocardial infarction and stroke: A nationwide cohort study. Environmental Health Perspectives, 127 (3), 037004. Poulsen, AH, Raaschou-Nielsen, O, Peña, A, Hahmann, AN, Nordsborg, RB, Ketzel, M, Brandt, J & Sørensen, M, 2019. Impact of long-term exposure to wind turbine noise on redemption of sleep medication and antidepressants: A nationwide cohort study. Environmental Health Perspectives, 127 (3), 037005.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

162

, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad

Öösel

8,83×10–3

79

Majutusettevõtete majutusruumid

Päeval Öösel

1,26×10–2 8,83×10–3

82 79

Tervishoiuteenuse osutamise ruumid, v. a haiglapalatid

Ööpäevaringselt 1,26×10–2 82

Haiglapalatid Ööpäevaringselt 8,83×10–3 79

Õppeasutuste ruumid, kus toimub õppetöö

Päeval 1,26×10–2 82

Bürood ja haldushooned

Päeval 2,52×10–2 88

Tuulikute töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Tagamaks tuuliku püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse tuulikute vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagab minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases.

Viimaste aastate tuulikute vibratsiooni teadusanalüüsid keskenduvad tehnilisele vibratsioonile tuuliku konstruktsioonides, selgitamaks välja selle automaatse seire võimalusi195 või parandamaks tehnilisi lahendusi196. Selliste uuringute eesmärgiks on vähendada tuulikute tehniliste rikete ja õnnetuste ohtu. Sarnaselt teistele tehnoseadmetele ja kõrgstruktuuridele on oluline, et vibratsioon suudetaks viia miinimumini.

Maapinna vibratsiooni korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuuleparkides on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta otseselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku jalamil). Kaugemal on vibratsiooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve.197 Ka uuemad uuringud ei ole suutnud tuulikute lähialadel paiknevates elamutes mõõta vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve ega kehtivaid vibratsiooni piirväärtusi 198 . Küll võib tuulikute põhjustatud vibratsioon väga madalal tasemel olla mõõdetav tundlike seismograafidega 10–15 km kaugusele tuulikutest199.

Arvestades, et antud juhul paiknevad potentsiaalsed sobilikud alad üldjuhul vähemalt 1 km kaugusel elamualadest, siis ei ole oodata vibratsiooni esinemist tasemel, mis võiks ületada inimese tajuvusläve või vibratsioonistasemele kehtivaid piirväärtusi.

195 Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines. 196 Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210. 197 Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133. 198 Borowski, S. 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Conference Diagnostics of Machines and Vehicles. 199 Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

163

4.6.3.2 Elektromagnetväli

Elektromagnetväli on elektrilaengute poolt tekitatav ja neid mõjustav füüsikaline väli, elektri- ja magnetväli ühtse tervikuna. Elektroonikaseadmed põhjustavad elektromagnetlaineid. Mõõtmised olemasolevates tuuleparkides on näidanud, et tuulikud ei põhjusta kuidagi erilisi elektromagnetlaineid. Magnetväli tuulikute vahetus ümbruses jääb väiksemale tasemele kui tavapärastel kodumajapidamise elektroonikaseadmetel200. Elekrtomagnetvälja seostatakse eeskätt tuuleparkidega kaasneda võivate kõrgepingeliinidega. Valga eriplaneeringu puhul uusi elektri õhuliine ei kavandata.

4.6.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale

4.6.4.1 Paiknemine elamualade suhtes

Eestis ei ole tuulikute ja elamute vaheline kaugus otseselt reguleeritud. Kaudselt reguleerib kaugust müra normtase. Kehtiva müra normtaseme täitmine on tuginedes erinevate tuuleparkide müra modelleeringutele tagatud enamikul juhtudel lähemal kui 1 km kaugusel tuulikutest. Samas teatud juhtudel esineb tuulikute ja tuulikute gruppide müra koosmõjus ka olukordi kus tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist võib esineda ka kaugemal kui 1 km (vt ptk 4.6.1).

Vaadeldes teiste Euroopa riikide tuulikute praktikat, siis reguleerib paljudes riikides tuulikute kaugust samuti müra normtase, mis jääb analoogsesse suurusjärku Eestis kehtiva väärtusega. Kaugusnõude või -soovitusena kehtivad Euroopa riikides väärtused 500–2000 m201. Sageli on kauguspiirang arvutuslik seos mingi tuuliku parameetri osas. Näiteks Taanis peab tuulik paiknema 4 tuuliku tipukõrguse kaugusel või Põhja-Iirimaal 10 kordse tiiviku diameetri kaugusel elamutest.

Valga valla eriplaneeringu puhul peab lähteülesande kohaselt tuuliku kaugus lähimast elamust olema üldjuhul vähemalt 1 km, lähemale on lubatud tuulikuid kavandada ainult elamu omaniku nõusolekul. Eriplaneeringu lahenduses seisuga 26.09.2024. a ei jää indikatiivsete tuulikutele lähemale kui 1 km ühtegi elu- või ühiskondlikku hoonet.

Hindamaks tuulepargi rajamisel mõjutatavate tundlike alade hulka võib ühe olulise kriteeriumina välja pakkuda ala lähedusse jäävate potentsiaalsete elanike/elamute hulga. Selleks vaadeldi alasid lähtuvalt ETAK andmestikust ja toodi välja kui palju elu- ja ühiskondlikke hooneid jääb asukohavaliku alade potentsiaalsesse otsesesse mõjualasse. Mõjuala ulatuse defineerimine võib olla tuulepargi puhul keerukas (potentsiaalselt nähtav on tuulik näiteks väga suurel alal). Taanis on näiteks kasutusel lähenemine, mille korral potentsiaalselt otseselt mõjutatavaks alaks peetakse kuni 6 kordset tuuliku tipukõrguse ulatust 202 ehk antud juhul 290×6=1740 m. Eestis kehtiv keskkonnahäiringu tasu regulatsiooni näeb ette, et kuni 250 meetri kõrguste tuulikute puhul makstakse tasu kuni 2 km kaugusel paiknevatele elanikele, kõrgemate tuulikute puhul kuni 3 km kaugusel paiknevatele elanikele. Selle kohaselt käsitletakse tuulepargi mõjualana vastavalt 2 või 3 km suurust ala.

Tabel 28. Potentsiaalselt sobilike alade lähialale jäävate elu- ja ühiskondlike hoonete (ei ole arvestatud eluruumide arvuga) hulk. Alus: Maa-amet ETAK andmed seisuga 26.09.2024. a.

Kaugus potentsiaalselt sobiliku ala piirist, m (alad järjestatud mõjualasse jäävate elamute arvu järgi väikseimast suuremani)

kuni–2 km 2–3 km Kokku 0-3 km

200 McCallum, L.C., Whitfield Aslund, M.L., Knopper, L.D. et al. 2014. Measuring electromagnetic fields (EMF) around wind turbines in Canada: is there a human health concern?. Environ Health 13, 9. 201 Dalla Longa, F., Kober, T., Badger, J., Volker, P., Hoyer-Klick, C., Hidalgo, I., Medarac, H., Nijs, W., Politis, S., Tarvydas, D. and Zucker, A. 2018. Wind potentials for EU and neighbouring countries: Input datasets for the JRC- EU-TIMES Model, EUR 29083 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg. 202 IEA WIND TASK 28 . SOCIAL ACCEPTANCE OF WIND ENERGY PROJECTS ”Winning Hearts and Minds” STATE- OF-THE-ART REPORT. Country report of Denmark.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

164

Ala 2 asukohavaliku alal indikatiivsete tuulikute mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned, tk

30 68 98

Ala 3 asukohavaliku alal indikatiivsete tuulikute mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned, tk

43 104 147

Ala 4 asukohavaliku alal indikatiivsete tuulikute mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned, tk

26 121 147

Analüüsist selgus, et potentsiaalselt sobiliku alal 3 paiknevate indikatiivsete tuulikute puhul on potentsiaalsesse 2 km mõjualasse jäävate tundlike hoonete hulk kõige suurem. 3 km mõjuala puhul on suurima mõjuga alal 4 paiknevate indikatiivsete tuulikute puhver.

Joonis 61. Eriplaneeringualal asukohavaliku aladel paiknevatest indikatiivsete tuuliku asukohtadest 2 ja 3 km mõjuraadiusesse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned ETAK andmestiku (26.09.2024. a) alusel.

4.6.4.2 Mõju majandusele

Tööhõive

Tuulepargi rajamine tekitab juurde töökohti. Keskmine arvatav lisanduvate töökohtade arv tuulepargi rajamisel varieerub erinevates teaduslikes ja rakenduslikes käsitlustes. 2019. a avaldatud ülevaateartiklis 203 vaadeldakse tuuleparkidega seonduvaid töökohti ühe MW rajatud tuulepargi võimsuse kohta.

Antud teadusuuring kohaselt saab valmistamise ja paigaldamise aegsete tekkivate töökohtade osas tõenäoliseks tekkivaks töökohtade arvuks pidada 2,5–5,5 täistöökohta tuulepargi megavati kohta.

203 Aldieri, L., Grafström, J., Sundström, K., Vinci, C., P. Wind Power and Job Creation. Sustainability 2020, 12, 45; doi:10.3390/su12010045.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

165

Tuulepargi töötamise aegsete lisanduvate töökohtade arvuks võib pidada 0,3 kuni 2 töökohta megavati kohta. Arvestatud ei ole kaudselt mõjutatavaid valdkondi, milles nõudlus võib suureneda – eelkõige teenindus, aga ka muud toetavad valdkonnad, kuna nende prognoosimine sõltub olulisel määral ka muust kui tuulikute rajamisest.

Tuulikute valmistamisega seotud töökohad ei ole reeglina seotud paikkonnaga, kuhu tuulepark rajatakse, kuna valmistamine vajab ressursse, oskusteavet ning vastava kvalifikatsiooniga tööjõudu. Tuulikuid Eestis käesoleval ajal ei toodeta. Seega mõju piirkonna tööhõivele puudub.

Logistika, paigaldus ja käitamise aegsed töökohad on kaetavad osaliselt kohalike töötajatega, olenevalt sellest kuivõrd spetsiifilisi teadmisi tuulepargi rajamine töötajatel eeldab. Hoolduse ja haldusega seotud töökohtade näol on tegemist pikaajaliste stabiilsete töökohtadega. Tuulikute hooldusspetsialistide erialad on käivitumas nii Kuressaare ametikoolis kui ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Tuulepargi rajamisega kaasnev mõju tööhõivele on seega eeldatavalt potentsiaalselt vähesel määral positiivne.

Otseliin204

Käesoleva KSH koostamise ajal kehtinud elektrituruseaduse kohaselt on lubatud rajada otseliin elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni. Tuuleparkide osas esineb teatud ebaselgus, mis punktist arvestatakse 6 km kaugust (kas tuulikust või tuulepargi sisesest alajaamast, kui seda kavandatakse või isegi tuuleparki põhivõrguga ühendavast punktist ehk liitumispunktist).

Otseliini piirkonnas on võimalik kasutada elektrit võrgutasu võrra soodsamalt. Tuuleelektrijaama puhul on lisaks tegu keskkonnasõbraliku taastuvenergiaga. Tegu on energiamahukate ettevõtete ja/või taastuvenergiat eelistavate ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas juba tegutsevaid ettevõtteid ning soodustada piirkonda uute ettevõtete ning nendega kaasnevate töökohtade rajamist. Seega võib tuulepargiga seotud otseliini rajamise võimalikus piirkonnas kaasneda positiivne mõju piirkonna konkurentsivõimele.

Otseliini temaatikaga kaasneb mitmeid väärarusaamu. Otseliini võimalikus piirkonnas (6 km raadiuses tuulepargist) ei ole elekter automaatselt ettevõtete jaoks odavam. Vajalik on tootmisseadmest elektriliini väljaehitamine vastava elektritarbijani ning selline liini väljaehitamise kulu on üldjuhul asjast huvitatud ettevõtte kanda. Seega reaalselt on tegevus realistlik (st majanduslikult eeldatavalt tasuv) elektri tootmisseadmetele võimalikult lähedal ja juhul kui on tegu suure elektritarbega ettevõttega. Seega piirkonna ettevõtluse arendamise konkurentsivõime positiivse mõju ärakasutamiseks on vaja, et tuulepargile võimalikult lähedale oleks võimalik suure energiatarbega ettevõtteid rajada või need juba eksisteeriksid piirkonnas.

KSH koostamisel analüüsiti tuulikute indikatiivsetest asukohtadest 6 km raadiusesse jäävate äri- ja tootmismaa sihtotstarbega maade paiknemist.

Kõigi potentsiaalselt sobilike alade lähedusse jääb tootmismaid (Joonis 62). Suurima potentsiaalse positiivse mõjuga võib pidada ala 4, mille vahetusse lähedusse jäävad olulise tootmismaade sihtotstarbega osakaaluga katastriüksused.

204 Otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

166

Joonis 62. Eriplaneeringuala võimalike asukohavaliku alade otseliini võimalik ulatus ja selle alas paiknevad äri- ja tootmismaad. (Alus: Maa-ameti hallkaart; Äri- ja tootmismaad Valga ja Tartu maakonna katastriüksused 26.09.2024. a).

4.6.4.3 Mõju varale

Tuulepargi rajamise mõju tuulepargi aluste kinnistute väärtusele

Tuulepargi rajamine ei takista oluliselt maatulundusmaa senist sihtotstarbelist kasutamist. Tuuliku alune maa jääb endiselt (tema soovil) omanikule, tuulepargi rajamise ja infrastruktuuri talumist reguleerivad servituudi- või hoonestusõiguse lepingud sõlmitakse tuulikute arendaja ja kinnistuomanike vahel. Nende lepingute nn väärtus oleneb arendaja ja maaomaniku vahelisest kokkuleppest. Üldjuhul saab maaomanik hoonestusõiguse lepingu alusel otsest tulu hoonestustasu näol. Tehnovõrkude rajamiseks on nende kaitsevööndites vajalik (võrgu-) valdajate kasuks sõlmida isikliku kasutusõiguse lepingud, mis võivad samuti sisaldada tehnovõrgu taluvustasu kokkuleppeid.

Maatulundusmaa, mis jääb otseselt tuulikute alla (labade vertikaalprojektsioon maapinnale), võidakse muuta sihtotstarbelt tootmismaaks või määrata maaüksusele osaliselt tootmismaa sihtotstarve. Tegevus muudab vastava maaüksuse maamaksu arvestust. Kinnistu sihtotstarvet ülejäänud osal maaüksusel ei muudeta ning seal võib jätkuda metsa- või põllumajanduslik kasutus. Metsamaadel tuleb tuulikute rajamiseks eemaldada puittaimestik (raadata) montaažiplatsi (u 1 ha suurune ala) ja infrastruktuuri rajamiseks vajaliku ala piires.

Tuuleparkide rajamisega koos on võimalik arendada ka teisi tootmismaale sobivaid tegevusi, näiteks päikeseparke või muid tootmisprojekte.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

167

Kokkuvõtvalt kaasneb tuulepargi aluse maa omanikele tuulepargi rajamisega üldjuhul otsene majanduslik kasu. Sealjuures maa senist kasutust piiratakse ainult otseselt ehitustegevusest puudutatud alal.

Tuulepargi rajamise mõju 1 km raadiuses paiknevate kinnistute sihtotstarbe muutmisele

Tuulepargiks sobilikud alad leitakse arvestades olemasolevate eluhoonete paiknemisega. Kui ala asukoha valikul on kriteeriumiks olnud 1 km puhver olemasolevatest elamutest, siis tähendab see ühtlasi, et tuulepargist 1 km raadiusesse ei jää elamuid või ühiskondlikke hooneid (kui vastava elamu omanikuga pole vastupidist kokkulepet).

Planeerimisseaduse § 110 lõike 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja kehtestada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud ehitusõigust. Sellega välditakse uute müratundlike objektide kavandamist potentsiaalselt ebasobivale alale ehk alale kus võivad hakata esinema tööstusmüra sihtväärtust ületavad müratasemed ja kuhu seega müratundlike ehitiste rajamine ei ole soovitatav. Piirang ei puuduta taristu, põllu- ja metsamajanduse ning maavarade kaevandamise jaoks vajalikke ehitiste rajamist. Seevastu elamute, puhkemajade jms rajamine alale võib osutuda edaspidi võimatuks. Piirang kitsendab vastaval alal maaomandi kasutusvõimalusi. Olenevalt tuulikute müraheitest on sellise kitsendusega ala ulatus tavapäraselt kuni 1 km tuulikutest (tööstusmüra sihtväärtusele vastava mürataseme tekke isojoon). Kohalikul omavalitsusel on siinjuures oluline roll tagamaks, et kõik isikud, keda selline piirang võib puudutada, oleks planeeringu koostamisse kaasatud.

Tuulepargi rajamisega arendatakse tihti piirkonna infrastruktuuri. Vajadusel rajatakse võrgutasuta otseliine ja arendatakse teedevõrku. Võrgutasuta otseliinide rajamise võimalus võib soodustada piirkonnas energiamahuka ettevõtluse arengut ja seeläbi töökohtade loomist. Otseliinide rajamise võimalus võib (aga ei pruugi) kaasa tuua piirkonna äri- ja tootmismaa osakaalu suurenemise. Arvestades, et otseliini on majanduslikult soodsam rajada võimalikult lühikesena, siis võib tuulepargi rajamine soodustada tuulepargi lähiraadiusesse jäävate maaomandite kasutuselevõttu äri- ja tootmismaana. Äri ja tootmisettevõtted ei ole müratundlikud alad ja neid on võimalik tuulepargi vahetusse lähedusse rajada.

Tuulepargi rajamise mõju elamukinnistute väärtusele kaugemal kui 1 km

Otsest (füüsilist) mõju elamutele ja nende õuealadele kavandatav tegevus ei avalda, sest tuulikuid üldjuhul lähemale kui 1 km eluhoonetest ei kavandata. Mõju võib väljenduda kinnisvara väärtuse muutuse kaudu. Eestis ei ole teadaolevalt uuritud tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele. Antud uuringut ei ole võimalik ka Eestis läbi viia, sest tuuleparkide lähialale jääva kinnisvara hulk on senini niivõrd väike, et kinnisvara hinna muutuse hindamiseks vajalik valim võrdlustehinguid puudub. Seevastu on tuuleparkidega seonduvat kinnisvara hinna muutuse uuringuid tehtud mitmel pool mujal maailmas.

Üldjuhul näitavad uuringud kinnisvara hinnale negatiivset mõju või mõju puudumist. Teatud juhtudel võib olla võimalik ka positiivne mõju, kui nt tuulepargi rajamisega kaasnevana paraneb oluliselt ligipääs maaüksusele või avaldub muu kaasuv kinnisvara hinda mõjutav tegur.

Kaugus

Peamine kinnisvara hinna muutust mõjutav tegur on eelduslikult tuulepargi lähedus.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

168

Parsons ja Heintzelman (2022)205 koostasid selles osas varasemate uuringute põhjal kokkuvõtte. Nad kasutasid nelja kaugusevahemikku ja leidsid, et mõju varieeruvus on suur igas kaugusevahemikus. Näiteks < 1 km puhul ulatus mõju väärtusele vahemikku -13% kuni 1,6%. Kauguse suurenedes varieeruvus vähenes, kuid jäi siiski suureks. 3–4 km kaugusvahemikus oli mõju vahemikus -8% kuni 3,6%. Keskmine mõju vähenes kauguse suurenedes ühtlaselt. < 1 km kaugusel oli kogu andmete keskmine mõju -5,0%. Järgnevatel kolmel vahemikul langes see vastavalt -4,0%, -2,6% ja -1,2%-ni. Seega viitavad tõendid keskmiselt negatiivsetele tuulikute distantsi mõjudele, mille mõju hajub suhteliselt kiiresti koos kauguse suurenemisega. Kolmandaks suureneb järjest uuringute osakaal, kus kaugusvahemikus ei leita mõju, koos kauguse suurenemisega: < 1 km puhul 33% uuringutest, 1–2 km puhul 28% uuringutest, 2–3 km puhul 50% uuringutest ja 3–4 km puhul 72% uuringutest.

Nähtavus

Parsons ja Heintzelman (2022) võtavad varasemad uuringud nähtavuse olulisuse koha pealt kokku järgmiselt — uuringutes, kus võrreldi vaate ja kauguse mõju, olid tulemused enamasti samad. Välja tuuakse Gibbonsi (2015) 206 lähenemine, kus binaarne vaade 207 on mudelis seotud kaugusvahemikega. Tema hüpotees oli, et mõjud esinevad ainult siis, kui on vaade ehk otsene nähtavus elamu ja tuulepargi vahel. Hindade langus leiti olevat keskmiselt umbes 5–6% nende elamute puhul, mille läheduses (kuni 2 km raadiuses) on nähtav tuulepark. Hindade langus vähenes 2–4 km kaugusel alla 2% ja 8–14 km kaugusel peaaegu nullini, mis on tõenäolise olulise nähtavuse piir.

Tuulikute arv

Tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele on vaadeldud mitmetes uurimistöödes. Gibbons (2015) kasutas oma analüüsis iga kaugusvahemiku kohta tuulikute arvu, et uurida mastaabiefekte. Ta jagas tuulikute arvu kolme rühma: 1–10, 11–20 ja >20 tuulikut. Vahemikus 0–2 km põhjustas üle 20 tuuliku nähtavus kinnisvara väärtuse languse -15%. Kaks väiksemat rühma samas kaugusvahemikus põhjustasid kinnisvara väärtuse languse umbes -8%. Rühma „> 20 tuulikut“ mõju oli suurim kõigis teistes kaugusvahemikes ning isegi kõige kaugemas vahemikus (8–14 km) ilmnes negatiivne mõju väärtusele (-1,8%). Teised rühmad ei näidanud selles kaugemas vahemikus mingit mõju.

Vyn (2018) 208 käsitles mastaabiefekte kolmes eraldi mudelis. Iga mudel kasutas ühte kaugusvahemikku, mille suurus oli kas 1, 2 või 5 km. Kõigis kolmes mudelis leidis ta, et rohkem tuulikuid korreleerub suurema kinnisvara väärtuse langusega. Kuid langus vähenes aeglustuvas tempos. Näiteks 1 km mudelis selgus, et esimene tuulik vähendas kinnisvara väärtust 8 141 dollari209 võrra, samas kui viies tuulik vähendas väärtust 1 982 dollari ja kahekümnes tuulik 491 dollari võrra (maja keskmine hind oli 231 000 dollarit). Sarnased, kuid väiksemad mõjud ilmnesid ka 2 km ja 5 km mudelites.

205 Parsons, G., & Heintzelman, M. D. (2022). The Effect of Wind Power Projects on Property Values: A Decade (2011-2021) of Hedonic Price Analysis. ResearchGate. https://www.researchgate.net/publication/361261371_The_Effect_of_Wind_Power_Projects_on_Property_Values_A_Decade_2011- 2021_of_Hedonic_Price_Analysis 206 Gibbons, S., 2015. Gone with the wind: Valuing the visual impacts of wind turbines through house price. Journal of Environmental

Economics and Management. 72:177-196. 207 Binaarne antud kontektis tähendab, kas midagi on nähtav või ei ole nähtav sellest asukohast. 208 Vyn, R. J. (2018). Property value impacts of wind turbines and the influence of attitudes toward wind energy. Land Economics, 94(4), 496– 516. https://doi.org/10.3368/le.94.4.496 209 2018 USD/EUR - 0,88 €

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

169

Jensen jt. (2018)210 kasutasid tuulikute arvu 3 km raadiuses ja kaalutud tiheduse mõõdet, mis ühendasid arvu ja kauguse, et arvestada mastaabiefekte. Kaalutud tiheduse mõõde andis põhimõtteliselt lähemal asuvatele tuulikutele suurema kaalu. Mõlemad mõõdud viitasid mastaabiefektidele — „… iga täiendava tuuliku lisamine 3 km raadiuses vähendasid hindasid vahemikus -0,2% kuni -1,1%“. Nende tuulikute arv ulatus 0-st 15-ni. Nagu Vyn (2018), teatasid nad samuti mõju vähenemisest, kui tuulikute arvu suurendati.

Eelnevat kolme uuringut mastaabiefekti mõistmiseks vaatlesid Parsons ja Heintzelman (2022) koos veel 8 uuringuga, kus seda vaadeldi. 8-st uuringust 5 leidsid, et mastaabiefekt on olemas ja kolm selle mõju ei tuvastanud. Dröes ja Koster (2021211, 2016212) ning Eichholtz jt. (2021)213, kasutades sarnaseid andmeid Hollandis, leidsid seevastu negatiivse mõju kinnisvara väärtusele. Mastaabiefekti olulisust seejuures ei tuvastanud.

Kokkuvõttes on tõendid mastaabiefektide kohta mõnevõrra vastuolulised, kuid vähemalt nende uuringute puhul, mis leidsid negatiivseid mõjusid kinnisvara väärtusele, kippusid need mõjud suurenema, kui nähtaval või läheduses olevate tuulikute arv kasvab.

Tuulikute kõrgus

Tuulikute omadused, eeskätt kõrgus, mõjutavad samuti mõju varieeruvust kinnisvara hinnale.

Dröes ja Koster (2021) on leidnud, et mõju ulatus ja suurus sõltuvad peamiselt tuulikute kõrgusest. Uuringus arvestati tuulikuid, mis asetsesid 2 km raadiuses elamutest ja jagati need kolme rühma kõrguse järgi: < 50 m, 50-150 m ja > 150 m. Mida suurem oli lähim tuulik, seda suurem leiti olevat mõju. < 50 m rühm vähendas kinnisvara väärtust -1,1%, kuid ilma statistilise olulisuseta. 50-150 m ja > 150 m rühmad vähendasid kinnisvara väärtusi vastavalt -2% ja -5,5% statistilise olulisusega.

Enamik kaasaegseid tuulikuid on oluliselt kõrgemad kui 150 m. Eeldada võib, et kõrgemate tuulikute puhul võib mõju olla suurem kui eelnevalt väljatoodud. Tuulikute kõrguse kasvades toimub üldjuhul sama energiakoguse tootmine tuulikute väiksema arvuga, seega võivad tuulikute arvu ja kõrguse mõjud üksteist teatud määral ka tasakaalustada.

Erinevused kinnisvaraturu segmentide vahel või piirkondlikud erinevused

Skenteris et al. (2019)214 uurisid kahte erinevat tuulikuprojekti erinevatel Kreeka saartel ja leidsid, et turismile keskendunud saarel (4 tuulikut) mõju ei ilmnenud, kuid ulatuslikuma elumajade piirkonnaga saarel (13 tuulikut) oli mõju negatiivne. Kuigi tuulikute arv oli erinev, siis tuuleparkide võimsused olid sarnased.

Jensen jt. (2018) leidsid viies Taani piirkonnas negatiivse mõju kinnisvarahindadele, mis vahemikus 0.2%-1.1%-ni ühe lisatud tuuliku kohta 3 km raadiuses. Mõju oli väiksem puhkemajade piirkonnas.

Dröes ja Koster (2016) leidsid keskmise mõju, kui Hollandi erinevaid turusegmente ei eraldatud, olevat ca -1,6% ühe tuuliku lisandumisel 2 km raadiusesse. Kui turud eraldati, oli mõju mitmes piirkonnas kuni -4%, samas mõnes piirkonnas täheldati mõju olevat ka positiivne.

Ka teised sarnased uuringud on antud vaatenurgast leidnud, et mõju kinnisvara hindadele võib olla erinev kui vaadelda lähemalt konteksti ja kinnisvaraturu omadusi. Näiteks turismipiirkondades

210 Jensen, C.U., Panduro, T.E., Lundhede, T.H., Nielsen, A.S.E., Dalsgaard, M., Thorsen, B.J., 2018. The impact of on-shore and off-shore wind

turbine farms on property prices. Energy Policy 116, 50–59. https://doi.org/10.1016/j.enpol.2018.01.046 211 Dröes, M.I., & Koster, H.R.A. (2021). Wind turbines, solar farms, and house prices. Enegy Policy. 155:112327 212 Dröes, M.I., Koster, H.R.A., 2016. Renewable energy and negative externalities: The effect of wind turbines on house prices. J. Urban Econ. 96, 121–141. https://doi.org/10.1016/j.jue.2016.09.001 213 Eichholtz, P., Kok, N., Langen, M., van Vulpen, D., 2021. Clean Electricity, Dirty Electricity: The Effect on Local House Prices. J. Real Estate Finance Econ. https://doi.org/10.1007/s11146-021-09878-6 214 Skenteris, K., Mirasgedis, S., Tourkolias, C., 2019. Implementing hedonic pricing models for valuing the visual impact of wind farms in Greece. Econ. Anal. Policy 64, 248–258. https://doi.org/10.1016/j.eap.2019.09.004

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

170

võib olla mõju väiksem, kui püsielanikega piirkonnas. Enamik uuringuid on seni tehtud maapiirkondades, kuna tuuleenergia projekte rajatakse sageli sinna sagedamini vaba maaressursi ja väiksemate piirangute tõttu. Kuid mida aeg edasi, seda enam kaalutakse tuuleenergiaprojekte linnapiirkondadele lähemale. Rolli mängib siin ka fakt, et linnapiirkondades on mõjutatud kinnistute arv suurem, mistõttu võivad väiksemad üksikmõjud siiski viia suuremate koondmõjudeni.

Hilisemad uuringud linnalise ja maapiirkondade erinevuste väljaselgitamise vaatest leidnud (Jensen jt (2018)), et esimene tuulik avaldab suurimat mõju, kuid järgnevate tuulikute mõju väheneb järk-järgult. Nende peamine soovitus on rajada tuuleparke eraldatud piirkondadesse ning arendada need suuremastaabilisteks. Dröes ja Koster (2016) ning Eichholtz jt (2021) toetavad seda järeldust. Kasutades sarnaseid andmeid, mis hõlmavad suurt osa nii Hollandi maapiirkondadest kui ka linnadest, leidsid mõlemad uuringud suurema negatiivse mõju linnapiirkondades.

Kinnisvaraturu ennetav reageering tuulepargi püstitamise teadaandele

Parsons`i ja Heintzelman`i (2022) leidsid, et 18-st uuringust 10 puhul vaadeldi tuulepargi reaalsele ehitusele eelneva perioodi kinnisvarahindade käitumist. 10-st uuringust kuues ei ole tuvastatud ehituseelsed mõjud hindadele. Nö ennetav efekt on turu reageerimine tulevikus aset leidavale sündmusele enne kui see reaalsuseks on jõudnud saada. Neljas uuringus tuvastati ennetav turu käitumine. Ennetava efekti algust võib tähtajaliselt siduda, kas tuulepargi projekti esimese avaliku teadaandega või keskkonnamõju hindamise protsessis teabe avalikustamisega. (Dröes ja Koster, 2016; Heintzelman ja Tuttle, 2012215; Jarvis, 2021216; Vyn, 2018) on leidnud, et ennetav efekt võib esineda ca 2 aastat enne tuulepargi reaalset valmimist. Piirkondades, kus inimesed on tuuleparkide osas negatiivselt häälestatud, on mõningate uuringute põhjal mõju kinnisvara hindadele olnud samas suurusjärgus perioodiga, kui tuulikud maastikupildis reaalselt mõju hakkasid avaldama.

Järeldused

Kokkuvõtvalt saab kinnisvara väärtuse muutuse uurimistulemuste põhjal järeldada, et tuulepargi arendusega võib kaasneda negatiivne mõju elukondliku kinnisvara hindadele. Erinevate uuringute põhjal võib väita, et negatiivne mõju avaldub kinnisvara väärtusele rohkem, kui tuulepark on elamule lähemal ja elamu juurest nähtav.

215 Heintzelman, M.D., Tuttle, C.M., 2012. Values in the Wind: A Hedonic Analysis of Wind Power Facilities. Land Econ. 88, 571–588.

https://doi.org/10.3368/le.88.3.571 216 Jarvis, S., 2021. The Economic Costs of NIMBYism - Evidence From Renewable Energy Projects (No. crctr224_2021_300), CRC TR 224 Discussion Paper Series, CRC TR 224 Discussion Paper Series. University of Bonn and University of Mannheim, Germany.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

171

Joonis 63. Netomõju kinnisvarahindadele 18 tuulikutega seotud uuringu põhjal. Must joon kastis tähistab mediaani217. Punane kolmnurk näitab keskmist. Mustad punktid tähistavad uuringuid, mille koefitsiendi hinnangud on statistiliselt olulised, valged punktid aga uuringuid, mille hinnangud on statistiliselt ebaolulised. Allikas: Parsons ja Heintzelman (2022).

Eelnevast joonisest lähtub, et liikudes 1 km sammuga tuulikutest kaugemale on oodatav kinnisvara hindadele muutus keskmiselt — kuni 1 km kaugusel -5,0%, 1-2 km kaugusel -4,0%, 2-3 km kaugusel -2,6% ja 3-4 km kaugusel -1,2%. Kaugemal, kui 4 km paiknevate elamute väärtuses olulist muutust oodata ei ole.

Eestis kinnisvara väärtust arvestavat hüvitise regulatsiooni käesoleval ajal ei ole. Teadaolevalt on ka maailmapraktikas kinnisvara väärtuse languse kompenseerimine on võrdlemisi harv praktika. Erandiks on Taani, kus on eraldi välja töötatud kinnisvara väärtuse muutuse hindamise, kompenseerimise ja elamu omaniku soovil arendaja poolt väljaostmise süsteem.

Kinnisvara väärtuse muutust ei ole teadaolevalt Eestis kompenseeritud ühegi arendusobjekti puhul. Mõjuvaldkond ei ole iseenesest ainult tuuleparkide puhul avalduda võiv. Ka nt maantee, karjääri vms objekt võib mõjutada kinnisvara väärtust lähialal. Senised uuringud on näidanud, et tuuleparkide mõju elukondliku kinnisvara väärtusele on tihedalt seotud nende visuaalse mõjuga. Samas on leitud ka, et negatiivne mõju vähemalt osaliselt taandub aja möödudes.

Eelneva alusel on seega kinnisvara väärtuse languse vähenemise minimeerimiseks oluline on, et tuuleparkide planeerimisel arvestataks visuaalse mõju olemasoluga ning rakendataks meetmeid selle vähendamiseks (visuaalse mõju käsitlus on esitatud ptk 4.7). Samuti aitab kinnisvara väärtuse langust minimeerida, kui tuulepargi rajamisega kaasneb infrastruktuuri arendamine, mis parandab ligipääsetavust ja soodustab nt piirkonna majanduslikku arengut. Võimalikku kinnisvara väärtuse langust peaks aitama taluda tuuliku nn taluvustasu (vt ptk 4.6.4.5).

217 Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

172

4.6.4.4 Sotsiaalsed vastuolud

Tuuleparkide rajamine Eestis põrkub mitmetel juhtudel just kohaliku kogukonna vastuseisule. On mitmeid juhuseid, kus tuulepargi planeeringute koostamise peatavad kohalike elanike allkirjade kogumine või tugev vastuseis (Hiiumaa meretuulepark, Vormsi tuulepark, Risti tuulepark jt). Peamiste põhjustena tuuakse vastuväidetes tavapäraselt kartust võimaliku müra, varjutuse ja tervisemõjude osas. Samuti käsitletakse tihti visuaalset häirivust ning esineb ka olukordi, kus selget põhjust ei osata välja tuua. Sealjuures tundub mõnevõrra üllatavalt vastuseis olevat sama intensiivne ka avamere tuuleparkide puhul.

Hoolimata väga teravatest konfliktidest ja vastuseisust mitmetele tuulepargi projektidele, siis tuginedes Kantar Emor uuringule218 toetab 72% uuringus osalejatest meretuuleparkide rajamist ja 62% maismaatuuleparkide rajamist. Tuuleparkide rajamist peavad positiivseks keskmisest enam nooremad elanikud vanuses 15–34.

Ligi kolmveerand ehk 71% neist, kelle kodu lähedal asub tuulepark, toetab maismaa tuuleparkide laiendamist (vastu on 26%). Samas neist, kelle lähedale kavandatakse tuuleparki, toetab rajamist ainult 40% (vastu on 58%). Neist, kellel puudub siiani kokkupuude tuulikutega, on maismaa tuuleparkide rajamise poolt 60% ja vastu 30% ning neist, kes on sattunud tuuleparkide lähedusse vastavalt 66% ja 28%. Seega on rajamise suhtes kõige positiivsemalt meelestatud need, kellel on kogemus tuulikute lähedal elamisest ja kes on sattunud tuulikutega piirkonda.

Võrreldes neid, kes elavad tuuleparkide läheduses nendega, kellel ei ole tuuleparkidega kokkupuudet, ilmneb, et kokkupuudet omavate elanike suhtumine tuuleparkidesse on positiivsem. Mida väiksem oli uuringus osalejate kokkupuude tuuleparkidega, seda rohkem oli vastajate hulgas neid, kes ei osanud oma hinnangutes seisukohta võtta.

Koos enda jaoks kõige mõjusama hüvitusmeetmega suhtuks naabrusesse rajatavasse tuuleparki positiivselt 53% elanikest. Kõige positiivsemalt suhtuvad sellesse vanuserühmad 15–24 ja 25–34, kellest koos hüvitismeetmega toetaks kodulähedase tuulepargi rajamist vastavalt 69% ja 68%.

Uuringu käigus pidasid vastajate hulgas 74% oluliseks tuuleparkidest tulenevat rohelise energia osakaalu suurenemist, 68% vastajatest pidas oluliseks tuuleparkide mõju kohalikule taristule (elektrivarustus, sõiduteed), 64% vastajatest pidas oluliseks tuuleparkide mõju kohaliku elu edendamisele taluvustasu arvelt (nt lasteaedade, koolide, terviseradade parendamine) ning 57% vastajatest pidas oluliseks tuuleparkide mõju piirkonda loodavatele töökohtadele.

Ühegi asukohavaliku ala puhul ei saa välistada tuulepargi rajamisel sotsiaalsete vastuolude teket.

4.6.4.5 Kohalik kasu

Erinevates riikides tuuleparkide suhtes kehtivaid kohaliku kasu süsteeme analüüsiti riigiasutuste tellimusel Eesti kohaliku kasu süsteemi väljatöötamisel219. Analüüside tulemusel kehtestati Eestis 2023 aastal häiringutasu süsteem.

Häiringute mõju kompenseerimisel peetakse oluliseks kompenseerimismehhanismide suutlikkust leevendada arendusest mõjutatud inimeste olukorda. Käesoleval hetkel reguleerib saadavat kohalikku kasu keskkonnatasude seadus220. Seaduse kohaselt on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik ja mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil maismaal paiknev tuuleelektrijaam asub.  Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates

218 https://mkm.ee/sites/default/files/tuulepargid_l6pparuanne_final_taiendatud.pdf 219 Kasemets, L., Täpp, E., Michelson, A., Elias, S. (2020) Kohaliku kasu instrumentide analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 220 https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022028?leiaKehtiv

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

173

tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määratakse vahemikus 0,7–1% järgmise kahe näitaja korrutisest:

− tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70% tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-ga;

− vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind.

Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra kehtestab selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub, volikogu määrusega.

Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kehtestanud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra, rakendatakse tasu määramisel keskkonnatasude seaduse § 213 lg-s 1 sätestatud tasu madalamat võimalikku määra.

Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub.

Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% maksab kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele tasu (edaspidi elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu), kui eluruum vastab järgmistele tingimustele:

− eluruum on füüsilise isiku omand;

− eluruum on omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht.

Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest kord aastas.

Indikatiivsed tasu arvutused on esitatud Tabel 29.

Tabel 29. Keskkonnahäiringu tasu indikatiivne arvutus.

Asukoha eelvaliku ala tähis 2 3 4

Tuulikute arv 6 9 8 23

Eeldatav keskmine börsihind (EUR/MWh) 50 50 50

Tasumäär, % (vahemik 0,7-1) 1 1 1

Indikatiivne arvutus 5 MW tuulikute korral

Nimivõimsus tuulikul, MW 5 5 5

Prognoositav aastatoodang (1 tuulik 17 000 MWh/a)

102000 153000 136000 391000

Tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, EUR

51000 76500 68000 195500

Tasu vallaeelarvesse, EUR 25500 38250 34000 97750

Tasu eluruumi omanikele summaarselt, EUR

25500 38250 34000 97750

Indikatiivne arvutus 7 MW tuulikute korral

Nimivõimsus tuulikul, MW 7 7 7

Prognoositav aastatoodang (1 tuulik 23 000 MWh/a) 138000 207000 184000

529000

Tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, EUR 69000 103500 92000

264500

Tasu vallaeelarvesse, EUR 34500 51750 46000 132250

Tasu eluruumi omanikele summaarselt, EUR 34500 51750 46000

132250

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

174

Maismaa tuulepargi mõjuala keskkonnatasude seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist (Joonis 61). Kui vastavalt kas kahe või kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini.

Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Kohaliku omavalitsuse üksus avaldab veebilehel teabe elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kohta. Kui maksimaalses summas elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kogusumma aasta kohta ületab 50% kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud tasust, jaotatakse laekunud tasust 50% tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanike vahel proportsionaalselt.

Kui väljamakstav elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasude kogusumma aasta kohta jääb alla 50% kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, jääb väljamakstud summat ületav osa laekunud tasust kohaliku omavalitsuse üksusele.

Kohaliku omavalitsuse üksus maksab elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu enda territooriumil paikneva tuulepargi kohta ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva eluruumi eest, kui eluruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksuses tuuleelektrijaama ei asu.

Ajavahemikul, mis algab tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgneval päeval ja lõpeb tuuleelektrijaamaga elektrienergia tootmise alustamise päeval, makstakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kümme protsenti töötamise ajaga võrreldava tasuga.

4.7 Mõju maastikule sh visuaalne mõju

4.7.1 Hindamise metoodika

Käesoleva eriplaneeringu visuaalse mõju esmasel hindamisel kasutati teadaolevalt Eestis esmakordselt kohalikku kogukonna arvamusel põhinevat esmast hinnangut. Peale looduskaitseliste piirangute esmast selgitamist koostati looduskaitselistest piirangutest vabaks jäänud aladele esmane tuulikute paigutuslahendus. Lahendus koosnes 27 tuulikust.

25.07.2024 korraldati seejärel Tsirguliina rahvamajas visuaalse mõju hindamise töötuba. Visuaalse mõju hindamise töötoa eesmärgiks oli kaardistada kogukonna soovid ja arvamused elukeskkonna väärtustest ning kasutada saadud teavet tuulikute paremaks paigutuseks. Töötoa alguses tutvustati kohalviibijatele maastikuarhitekti ja tuuleparkide visuaalsete mõjude rahvusvahelise hindamise kogemusega eksperdi Kerttu Otsa poolt tuulikute visuaalse mõju temaatikat. Seejärel võimaldati kõigil huvilistel vaadata Windplanner tarkvara abil koostatud esialgseid visualiseeringuid Google StreetView fotode baasil kõigist huvipakkuvatest kohtadest. Kohalviibijad said seejärel laudkondadesse jagatud arutelude käigus vaateid analüüsida ja avaldada arvamust, millised tuulikud on visuaalselt enim domineerivad ja häirivad. Samuti kaardistasid kogukonna jaoks olulisi vaatepunkte.

Tagasiside alusel ja lähtudes väliseksperdi suunistest vähendati tuulikute arvu (23-le tuulikule) ja muudeti mõnevõrra nende paiknemist (Joonis 64). Muudetud paigutus võeti aluseks KSHs mõjude hindamisel.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

175

Joonis 64. Tuulikute esialgne ja muudetud paigutus.

Tuulepargi visuaalse mõju hindamisel on arvestatud AB Artes Terrae OÜ 2020. a koostatud juhendmaterjali221 soovitusi ulatuses, mis need on ülekantavad maismaa tuuleparkidele. Tuulepargi visuaalse mõju hinnangud on antud lähtuvalt Tara, A, 2022 a avaldatud artiklis „DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast.

Maakaabliga kavandataval võrguühendusel mõju puudub ning seega seda detailsemalt ei hinnata. Samuti on vähene tuulepargi teede ja võimalike alajaamade mõju maastikule ning neid eraldi ei käsitleta.

Tuulepargi nähtavuse hindamiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO 4.0. Reljeefi andmestikuna kasutati Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit täpsusega 25 m ja Läti maapinna kõrgusmudelit täpsusega 20 m. Maakatte osas kasutati Corine maakatte andmestikku (2018 a), kus metsaaladele omistati kõrgus 15 m. Sellise lähenemisega on võimalik saada indikatiivne kaart tuulepargi nähtavuse kohta ehk selgitada välja piirkonnad, kust tuulepark võib olla olulisel määral nähtav. Samuti võimaldab tarkvara arvutada välja tuuliku nähtavuse vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga, mis võimaldab määrata tuulepargist tingitud vaate muutuse olulisust. Corine maakatte andmestikku (Maa-ameti taimkatte kõrgusmudeli asemel) kasutati võimaldamaks samaväärset analüüsi kogu vaadeldaval alal sh Läti Vabariigi territooriumil. Lähimal mõjualal tehti lisaks täpsem maastikuvaate muutuse analüüs kasutades Maa-ameti taimkatte kõrgusmudeli andmeid.

Vertikaalne vaatenurk on nurk, mis moodustub vaatepunktist maakatte ja tuuliku tipu vahele (Joonis 65). Horisontaalne vaatenurk on vaatepunktist avaneva kahe kaugeima tuuliku kõige kaugemate punktide vahel moodustuv nurk (Joonis 66). Horisontaalse ja vertikaalse vaatenurga korrutise alusel on võimalik hinnata vaate muutuse olulisust inimsilma jaoks.

221 AB Artes Terrae OÜ. 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal. https://www.fin.ee/media/2706/download

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

176

Joonis 65. Vertikaalne vaatenurk. Allikas: WindPro user manual.

Joonis 66. Horisontaalne vaatenurk. Allikas: WindPro 4.0 kasutusjuhend.

Nähtavuse ja vaatenurkade modelleerimine teostati 25×25 m ruudustikuna. Nähtavuskaardi vaatekõrguseks määrati 1,5 m, mis on inimese tavapärane vaatekõrgus.

Väärtuslike maastike ja väärtuslike vaadete määramisel lähtuti Valga maakonnaplaneeringust ja Tõrva valla üldplaneeringust.

Nähtavusanalüüsi alusel valiti vaatepunktid – kohad kuhu on avalik ligipääs, kust tuulepark võib jääda nähtav ning eelistati väärtuslike maastike ja/või kaunite teelõikude esinemisalasid. Sealjuures koostati fotomontaažid vaatetornidest. Eelistati kavandatavastest tuulikutest kuni 15 km raadiuses paiknevaid vaatekohti, sest kaugemal ei tundu tuulepark inimsilmale enam selgelt eristatav/domineeriv. Eelistati väärtuslikele maastikele jäävaid vaatepunkte. Kaugemate vaatepunktide kohta on asjakohane koostada fotomontaaže kui tegu on väga olulise vaatepunktiga (nt mõni oluline turismiobjekt) ja esineb ulatuslik nähtavus.

Vaatepunktide asukohti täpsustati WindPRO 4.0 ja Google StreetView rakenduse integreeritud lahenduse abil. WindPRO võimaldab kasutada Google StreetView rakendust leidmaks vaatepunkte (fotosid), kust tuulikud ka reaalselt nähtavad jäävad. See tähendab, et StreetView fotomaterjali kasutades on võimalik foto vaatenurki koheselt muuta leidmaks vaatenurka, kust tuulikuid on maksimaalselt näha. Vaatepunktidest, kus StreetView esialgsete fotomontaažide alusel jäi tuulepark nähtav, tehti reaalsed fotod.

Fotomontaažide jaoks pildistati 14.08.2024. a. kaameraga Ricoh WG-6 ja fookuskaugusega 28 mm. Kaameral on sisseehitatud GPS seade, millega fikseeriti pildistamise asukoht.

Tuulikute parameetritena kasutati rootori diameeter 180 m, torni kõrgus 180 m ja tipukõrgus 270 m. Tuulikute labad on kõigil piltidel paigutatud vaataja suhtes risti toomaks esile maksimaalset visuaalset mõju.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

177

4.7.2 Maastiku väärtus ja ehitismälestised

Potentsiaalselt sobilikele aladele ei jää Valga maakonnaplaneering 2030+ kohaseid väärtuslikke maastike ega ilusa vaatega teelõike. Samas paikneb mitmeid väärtuslikke maastikke ja ilusa vaatega teelõike ja vaatekohti tuulepargi alade läheduses (Joonis 68).

Õru valla üldplaneeringuga loetakse miljoväärtusega aladeks, mille edasisel kasutamisel tuleks tagada avatud loodusvaadete säilimine, Jaanimägi Unikülas ja Uniküla park.

Kultuurimälestistest (Joonis 51) võib eeskätt pidada mõjutatuteks ehitismälestisi, millelt avanevaid vaateid ja millele avanevaid vaateid võib tuulepark potentsiaalselt mõjutada. Lähimad (5 km raadiusesse jäävad) ehitismälestised on:

− Hummuli mõis ja mõisa park – lähim tuulik jääb mõisa pargist 2,3 ja peahoonest 2,6 km kaugusele;

− Sooru mõis ja mõisa park - lähim tuulik jääb mõisa pargist 2,4 ja peahoonest 2,6 km kaugusele;

− Killinge magasiait - lähim tuulik jääb 2,5 km kaugusele;

− Kuigatsi mõisa jahiloss - lähim tuulik jääb 2,5 km kaugusele;

Kaugemale kui 5 km, kuid kõrge kultuuriväärtuse tõttu tähelepanu vajavateks ehitismälestisteks on täiendavalt:

− Barclay de Tolly mausoleum ja mausoleumi park - lähim tuulik jääb pargist 5,3 ja hoonest 5,4 km kaugusele;

− Sangaste mõis ja mõisa park - lähim tuulik jääb mõisa pargist 7,5 ja peahoonest 8 km kaugusele.

4.7.3 Võimalikud mõjud

Tuulepargi visuaalne mõju sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav umbes kuni 40 km kaugusele (suurte tuuleparkide puhul on täheldatud nähtavust kuni 58 km kaugusele)222. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad ulatuslikud metsaalad, samuti hoonestatud alad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi tuulik olla nähtav ka juhul kui paikneb vaatluspunkti lähedal. Samas võivad suurematel kaugustel tekkida vaatekoridorid.

Nähtavusanalüüsist ilmnes, et kuna suured kõrguste vahed piirkonnas puuduvad, siis reljeefist tulenev nähtavuse piiramine on vähene. Samas on tegu metsase alaga ning eeskätt puistu vähendab oluliselt kavandatava tuulepargi nähtavust. Asustatud aladel vähendavad nähtavust oluliselt hooned.

Eriplaneeringu ala nähtavusanalüüs teostati 160 200 ha suurusel alal (ala 40 x 40 km). Ilmnes, et tuulikud jäävad nähtavaks 26,1 % analüüsitud alast (Joonis 67). Kuna tegu on metsase piirkonnaga ja esineb ka reljeefi varjestavat mõju, siis võrreldes nt Kesk-Eesti ja Pärnumaa tuulepargi arendusprojektidega on antud asukohas tuulepargi nähtavus väiksem.

222 Sullivan, R., Kirchler, L., Lahti, T., Roché, S., Beckman, K., Cantwell, B., Richmond, P. 2012. Wind Turbine Visibility and Visual Impact Threshold Distances in Western Landscapes.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

178

Joonis 67. Tuulepargi indikatiivne nähtavus.

Antud piirkonnas mõjutab nähtavust nii maapinna reljeef (esinevad suhteliselt suured kõrguste vahed) kui taimkate. Tuulikud on nähtavad lagedatelt aladelt nagu näiteks piirkonnas paiknevad põllumajandusmaad ning lagerabad. Samuti esineb tuulepargile vaateid kõrgematest kohtadest.

Tuulepargi poolt põhjustatavat visuaalse mõju olulisuse hinnangud on antud lähtuvalt Tara, A, 2022 a avaldatud artiklis „DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast. Tuulepargi põhjustatav vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga mõju olulisus ja mõjutatud ala suurus on esitatud Tabel 30.

Tabel 30. Vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga muutuse mõju olulisus.

Vertikaalne vaatenurk Muutuse olulisus Mõjutatud ala suurus ha

Üle 250 Väga suur 121

10-250 Suur 673

5-100 Mõõdukas 1711

3-50 Madal 3252

1-30 Väga madal 13574

Horisontaalne vaatenurk Muutuse olulisus Mõjutatud ala suurus ha

Üle 1240 Väga suur 1166

50-1240 Suur 5290

25-500 Mõõdukas 16104

10-250 Madal 12380

alla 100 Väga madal 5280

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

179

Vertikaalse (v) ja horisontaalse (h) vaatenurga muutuse alusel leiti maastikuvaate koondmuutus (v*h) ja anti selle alusel hinnang vaate muutuse olulisusele. Vaate muutuse olulisus on kajastatud Joonis 68.

Joonis 68. Tuulepargi põhjustatud maastiku muutus suuremõõtkavalisel hindamisel.

Nähtavusanalüüsist ilmnes, et piirkonnas paiknevad väärtuslikud maastikud ja kauni vaatega teelõigud jäävad mõõduka kuni väga madala vaate muutuse alasse. Enim on mõjutatud Hummuli ümbruse väärtusliku maastiku vaated. Üle poolel antud väärtuslikul maastikul on oodata mõõdukat vaate muutust Väikse-Emajõe poole avanevates vaadetes. Teistel piirkonna väärtuslikel maastikel ja ilusa vaatega lõikudel on oodata madalat või väga madalat vaate muutus. Metsastel teelõikudel ja maastikel vaade ei muutu.

Piirkonnas paiknevate ehitismäletiste osas on tuulepargi nähtavus järgmine:

− Hummuli mõis ja mõisa park – mõisa peahoonele avanevat vaadet ei mõjutata. Vaade peahoonele avaneb sissesõiduteelt ning on piiratud ulatusega (vaate avatust piirab kõrghaljastus), samuti ei kavandata tuulikuid sissesõiduteelt avaneva vaate suhtes mõisa peahoone taha. Tuulikud jäävad näha mõisa pargi äärest (kooli staadioni piirkonnast). Samuti jääb tuulepark nähtav Hummuli mõisa tornist (mis ei ole teadaolevalt avalikkusele avatud vaatepunkt);

− Sooru mõisa ait ja mõisa park – tuulepark vaateid ei mõjuta, mõisa aidale ja pargile avanevad vaated lõuna suunas, tuulepark kavandatakse objektidest põhja suunda. Ka mõisa pargi juurde jääva Sooru järve ääres olevalt puhkealalt ei jää tuulepark nähtav, kuna järve äärne mets varjestab vaate;

− Killinge magasiait – ehitis on metsaalaga vahetult ümbritsetud, tuulepark vaadet objektile ei muuda;

− Kuigatsi mõisa jahiloss – ehitis on metsaalaga vahetult ümbritsetud, tuulepark vaadet objektile ei muuda;

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

180

− Barclay de Tolly mausoleum ja mausoleumi park- tuulepark vaadet objektile ei muuda arvestades vaatesuunda ning ala metsasust.

Piirkonna olulistest turismiobjektidest/kultuurimälestistest tuleb arvestada, et tuulepark jääb selgetel ilmadel nähtavaks Sangaste lossi tornist. Arvestades lossitorni ja tuulepargi võrdlemisi suurt vahemaad (lähim tuulik jääb tornist u 8 km kaugusele) ja Sangaste lossi tornist avanevate vaadete suurt mitmekesisust, siis ei jää tuulepark tornivaates domineerivaks. Lossi aiast tuulepark paistma ei jää kuna lossiaed on ümbritsetud kõrghaljastuse ja müüriga, mis piirab vaate ulatust.

Tuulepargi rajamisest jäävad enim mõjutatud Uniküla, Tõlliste küla, Kiviküla ja Õruste küla elamualad, mis paiknevad lagedamatel aladel. Väljatöötatud planeeringulahenduse korral ei jää ükski elamuala alale, kus maastikuvaate suurus oleks väga suur, kuid elamualasid, kus tuulepark tekitab suure maastikuvaate muutuse on kuni 28. Mõõdukat maastikuvaate muutuse piirkonda jäävad nii Hummuli kui Õru kompaktse asustusega alad (Joonis 69). Tiheda hoonestusega alade puhul esineb küll arvutusliku maastikuvaate muutuse ja reaalse muutuse vahel oluline vahe, sest asulates olevad hooned ja tänavahaljastus ei kajastu maastikumudelis, kuid vähendavad oluliselt ümbritseva ala, sh kavandatava tuulepargi, nähtavust.

Õru valla üldplaneeringu kohastel miljööväärtuslikel aladel arendustegevusel lähtutakse ja ehitised planeeritakse, projekteeritakse ning ehitatakse nii, et säiliksid ja tuleksid esile kohalikud loodus-, muinsus-, ja kultuuriväärtused. Kehtiva ÜP põhimõtted on miljööväärtuslikel aladel tagatud ega saa eriplaneeringuga riivatud.

Joonis 69. Elamute paiknemine olulise maastikuvaate muutusega piirkonnas Maa-ameti taimkatte kõrgusmudeli andmestikku arvestades.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

181

4.7.3.1 Fotomontaažid

Visualiseeringute koostamiseks valiti kokku 17 vaatepunkti, kust tuulikud oleks potentsiaalselt nähtavad. Fotomontaažide vaatekõrgus on üldiselt 1,5 m maapinnast (va vaatetornid, kus kasutati torni kõrguse infot).

Tabel 31. Fotomontaažide vaatepunktide paiknemine.

Tähis Kirjeldus y x Lähima tuuliku kaugus, m

A Harimäe vaatetorn, lähim tuulik 13,4 km 639437 6429324 13408 B Priipalu/Õlatu, Priipalu-Noorkõivu tee, lähim

tuulik 4980 m 630293 6428850 4981

J Soontaga järv, lähim tuulik 6640 m 623243 6431347 6640 K Uniküla läbiv tee (Kalda ja Jaanimäe) vaade

kagusse, lähim tuulik 3140 m 625290 6422736 3143

L Uniküla läbiv tee (Kalda ja Jaanimäe) vaade kirdesse, lähim tuulik 1415 m

625290 6422757 1415

M Uniküla läbiv tee (Kalda ja Jaanimäe) vaade loodesse, lähim tuulik 1840 m

625286 6422749 1842

N Uniküla küla keskus vaade põhja poole, lähim tuulik 2560 m

625717 6421832 2564

O Uniküla küla keskus vaade lõuna poole, lähim tuulik 2140 m

625722 6421828 2144

G Tartu-Valga mnt, Õruste, lähim tuulik 2690 m 629297 6421251 2688 F Tartu-Valga maantee Õruste, lähim tuulik

3300 m 629297 6421251 3307

E Tartu-Valga maantee Õru ja Õruste vahel, lähim tuulik 2975 m

629330 6421748 2975

C Õru kauplus-kohvik, lähim tuulik 3130 m 629122 6422238 3130 D Õru kauplus 2, lähim tuulik 2600 m 629120 6422239 2599 H Tsirguliina raudteeülesõit, lähim tuulik 4230 m 629971 6415717 4236 I Valga-Uulu tee Piiri kohvik (Ilusa vaatega

teelõik), lähim tuulik 4178 m 621824 6418722 4178

P Jõgeveste-Soe tee, Alamõisa, lähim tuulik 1970 m

620526 6426294 1974

R Jõgeveste-Soe tee, Alamõisa 2, lähim tuulik 1410 m

620599 6424664 1412

Fotomontaažid on esitatud KSH aruande eraldiseisva lisana võimaldamaks fotosid vaadelda kõrgema resolutsiooniga. Fotomontaažide vaatlemisel tuleb arvestada, et tuulikute asukohad on indikatiivsed ja võivad projekteerimisel täpsustuda. Samuti on fotomontaažid koostatud maksimaalsete tuulikute mõõtmetega. Juhul kui rajatakse väiksemaid tuulikuid, siis võib ka nähtav vaade erineda.

Fotomontaažidest ja nähtavusanalüüsist ilmnes, et olulisteks vaatepunktideks, mille vaadete muutus tuulepargi rajamisega kaasneks, on eeskätt lähipiirkonnas paiknevate põllumaade äärsed teed. Fotomontaažide alusel võib tuulikuid pidada selgelt eristavaks ja kohati domineerivaks juhul kui nad paiknevad lähemal kui 5 km vaatepunktist, kaugemate vahemaade puhul on tuulikud selge ilmaga avatud vaate puhul kindlasti nähtavad, aga neid ei saa enam pidada vaates domineerivaks.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

182

4.7.3.2 Lennuohutustuled

Lisaks päevasel ajal toimuvale vaadete muutumisele tuleb arvestada, et lennuohutusnõuete tagamiseks peavad kõrgehitised olema varustatud lennuohutustuledega, et tagada nende nähtavus öisel ajal ja halva nähtavuse tingimustes. Eesti tingimustes on tegu punast värvi tuledega, mis põlevad pidevalt. Lennuohutustuled muudavad vaadet pimedal ajal. Tuled võivad olla nähtavad hea nähtavusega tingimustes 30–40 km kaugusele. Osades riikides on lubatud kasutada reguleeritava intensiivsusega lennuohutustulesid, mille võimsust vähendatakse hea nähtavuse korral.223

Vähendamaks lennuohutustulede visuaalset mõju on tehniliselt olemas on ka lennuohutustulede lahendusi, mille korral tuled põlevad ainult vajaduse korral (õhusõiduki lähenemisel) 224 . Sellised lahendused on asjakohased peamiselt suurte tuuleparkide või väga tundlike maastike korral. Samuti peab lahendus olema lubatud siseriiklikult kehtivate lennuohutuse alaste nõuete alusel. Teadaolevalt Eestis käesoleval ajal selline ajutine lennuohutustuledega valgustamine lubatav ei ole, seega seda meetmena kaaluda antud juhul ei saa.

Võimalik on tulede teatav varjestamine, mis vähendab nende nähtavusulatust maapinnalt223.

4.7.4 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Visuaalse mõju hindamise tulemusena selgus, et tuulepargi rajamisest jäävad enim mõjutatud Uniküla, Tõlliste küla, Kiviküla ja Õruste küla elamualad, mis paiknevad lagedamatel aladel. Selliste elamualade maastikuvaate muutus on suur. Olemasolev istutus, traditsioonilised krunte ääristavad suured puud ja hekid omavad visuaalsete mõjude leevendamisel olulist tähtsust. Näiteks õuealal 50-60 m kaugusel olev 12 m kõrgusest istutusest 1 km kaugusel olev 270 m kõrgune tuulik üle ei paista. Taimestiku poolne tuuliku varjamise efekt on seda suurem mida kõrgem on taimestik ja mida lähemal on see vaatajale (

Joonis 70)225. Visuaalset mõju on leevendatud planeeringu koostamise käigus vähendades tuulikute arvu ning suurendades nende vahekaugust elamutega. Sellise planeeringulahendusega on tagatud, et ühelgi elamualal ei ole oodata väga suurt maastikuvaate muutust. Täiendavalt on võimalik elamute õuealal visuaalset mõju vähendada rajades täiendavat haljastust vaatesuundadesse, kus vaadet tuulikutele soovitakse vältida. Elamualade puhul on tuulepargi visuaalset mõju asjakohane vähendada elamualadel, kus esineb suur maastikuvaate muutus ja see on elamu kasutajate jaoks häiriv.

223 Van der Zee H.T.H. 2016. Obstacle Lighting of Onshore Wind Turbines - Balancing aviation safety and environmental impact. 224 https://www.youtube.com/watch?v=6nqBnGUbVGY 225 Ots, K. 2024. 5211 Herro Tuulikupargi visuaalne mõju eramutele.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

183

Joonis 70. 270 m kõrgused tuulikud 1, 1,5, 2, 2,5 ja 3 km kaugusel ning illustreeritud on kui 20 m

kõrgune mets paikneb vaatajast vastavalt 50, 100, 250 ja 500 m kaugusel.

4.8 Koosmõjude ja kumulatiivse mõju esinemine

Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana. Koosmõjude ja mõjude kumuleerumise hindamist raskendab käesoleva KSH puhul asjaolu, et piirkonnas on küll algatatud mitmeid tuuleparkide planeeringuid, kuid enamik on koostamisel ning seega pole selgeks, kuhu ja kui palju tuulikuid võidakse rajada.

Piirkonnas kehtib Valga maakonnaplaneering 2030+. Valga maakonnaplaneeringuga tuuleparkide rajamiseks eelistatud alasid ei kavandata.

Seisuga november 2024 on uus Valga valla üldplaneering alles koostamisel ning ei ole avalikustatud veel üldplaneeringu eelnõud, mistõttu ei ole võimalik uue üldplaneeringu kohaseid tuulepargi rajamise tingimusi esitada.

Naaberomavalitsus Tõrva vald ei ole oma uues üldplaneeringus tuuleenergeetika arendusalasid määranud tulenevalt üldplaneeringu ajalisest perspektiivist. Teine naaberomavalitsus Otepää vald ei ole üldplaneeringuga planeerinud elektrituulikuid ega tuuleparke, sest tuulikute rajamisega kaasnevad muutused maastikupildis (visuaalne efekt) ning avanevates vaadetes, mida ei ole võimalik üldplaneeringu täpsusastmes vajalikul määral hinnata. Otepää valla territooriumil teadaolevalt tuuleparkide kavandamiseks eriplaneeringut algatatud ei ole. Teadaolevalt jääb Otepää vald ka suures osas riigikaitseliste kõrguspiirangutega alale. Elva vald oma üldplaneeringus tuuleparke, kui olulise ruumilise mõjuga ehitisi Elva valla territooriumile ei kavanda. Tuuleparkide võimalike alade määramisest on loobutud seoses riigikaitseliste kaalutlustega – Elva vald asub suuremas osas riigikaitseliselt tuuleenergia tootmiseks sobimatul alal. Elva valla territooriumil teadaolevalt tuuleparkide kavandamiseks eriplaneeringut algatatud ei ole.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

184

Potentsiaalsetest tuulepargi aladest 15 km raadiusesse võidakse teisi tuuleparke kavandada Tõrva valla tuulepargi eriplaneeringuga 226 . Käesolevaks ajaks on valminud Tõrva valla tuulepargi eriplaneeringu eelnõu (november 2024 seisuga ettevalmistamisel kooskõlastusringile saatmiseks), mis näeb ette tuulepargi kavandamist u 20 km kaugusele Valga valla eriplaneeringus käsitletavatest potentsiaalselt sobilikest aladest (Joonis 71). Arvestades suurt vahemaad, siis olulist mõjude kumuleerumist ei ole oodata ühegi Natura ala suhtes.

Tõrva vallas on algatatud ka teine tuuleparkide eriplaneering, mille osas puudub info, et kumulatiivset mõju hinnata. Kuna tegu on ajaliselt tunduvalt hilisema planeeringuga, siis tuleb vajadusel mõjude kumuleerumist hinnata antud planeeringu KSH käigus.

Lätis Vabariigis on käimas nn Valmiera-Valka tuulepargi227 kavandamine. Arendaja Latvijas vēja parki Ltd kavandab rajada kuni 60 tuulikuga tuulepargi, milles tuulikute maksimaalne nimivõimsus on 8 MW, eeldatav maksimaalne kõrgus 300 m ning rootori diameeter kuni 200 m. Tuulepargi ehitusala kogupindala on 5387 ha. Projekti asukohaks on Plani vald Valmiera haldusüksuses ning Vijciems ja Valka vallad Valka haldusüksuses. Kavandatav tegevus jääb Eesti piirist umbes 4 km kaugusele 228 (Joonis 71). Läti on teostanud piiriülest kaasamist antud projekti osas. Lähtuvalt esitatud KMH aruandest (nov 2024 seisuga), siis esineb Eesti territooriumit puudutavate mõjudena mõju linnustikule ja maastikule. Läbiviidud KMH alusel ei ole oodata Valmiera-Valka tuulepargi puhul mõjusid, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju Valga tuulepargi mõjudega. Valga tuulepargi ja Valmiera-Valka tuulepargi tuulikute vahele jääb rohkem kui 17 km vahemaa ning olulise koosmõju esinemist sellest lähtuvalt oodata ei ole.

Läti Vabariigis on lisaks kavandamisel Valka tuulepark229. Läti on piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) alusel teavitanud Eestit „Valka“ tuulepargi projektist, mida kavandatakse u 2 km kaugusele Eesti-Läti piirist ja u 15 km kaugusele Valga tuulepargist. Arendaja LLC „EWE Neue Energien ” kavandab rajada Valka omavalitsusse kuni 15 tuulikuga tuulepargi, mille koguvõimsus on 120 MW (iga tuuliku nimivõimsus on 8 MW, tuuliku maksimaalne võimalik kõrgus võib ulatuda kuni 260 m ning rootori diameeter jääb vahemikku 160-175 m). Tuulikute täpne arv määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessi käigus. Antud projekt on KMH programmi staadiumis. Mõju hindamise tulemused ei ole teada ja seega koosmõjusid hinnata asjakohaselt võimalik ei ole.

226 https://kov.torva.ee/eriplaneering 227 Täpsem teave: https://www.eva.gov.lv/lv/ietekmes-uz-vidi-novertejumu-projekti/veja-parka-valmiera-valka- un-ta-saistitas-infrastrukturas-projekta-istenosana-valmieras-novada-planu-pagasta-un-valkas-novada- vijciema-un-valkas-pagastos-sia-latvijas-veja-parki 228 Vastavalt Kliimaministeeriumi kirjale 19.10.2023 nr 6-3/23/4775-2 229 Täpsem teave https://www.eva.gov.lv/lv/ietekmes-uz-vidi-novertejumu-projekti/veja-parka-valka-un-ta-saistitas- infrastrukturas-buvnieciba-valkas-novada-valkas-pagasta-sia-ewe-neue-energien-1

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

185

Joonis 71. Teadaolevad piirkonnas koostamisel olevad tuuleparkide arendusprojektid. Valmiera- Valka projektiala puhul on näidatud ka antud projekti keskkonnamõju hindamises analüüsitud erinevad tuulikupositsioonid.

4.9 Võimalik piiriülene mõju

Lähimast potentsiaalselt sobilikust alast 4 jääb Eesti-Läti riigipiir u 4,7 km kaugusele edela suunda ning alal 4 paiknevast lähimast tuuliku indikatiivsest asukohast u 5,1 km kaugusele edela suunda. Läti riigis paiknev lähim elamu jääb kavandatavast lähima tuuliku indikatiivsest asukohast u 7,4 km kaugusele, lähim kaitseala (Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala) 5,1 km kaugusele, lähim mikroreservaadi ((Eesti mõistes püsielupaik) 438, mille kaitseks on seatud mikroreservaadi puhvertsoon) territoorium u 8,2 km kaugusele.230 Läti territooriumil paiknevad eelpool nimetatud objektid jäävad indikatiivsete tuulikute asukohtadest piisavalt kaugele, mistõttu mõju neile puudub.

Läti riigis kehtib nõue, et tuulikut ei tohi rajada elamule lähemale kui 800 m231 . Eelpool toodust lähtuvalt jääb Läti riigis paiknev lähim elamu kavandatavast lähima tuuliku indikatiivsest asukohast u 7,4 km kaugusele ning kehtiv kaugusnõue on igati täidetud. Läti Vabariigis paiknevatele objektidele võib esineda visuaalne mõju. Kavandatavast lähimast tuuliku

asukohast 15 km raadiusesse ei jää Läti riigis olevaid kultuuriobjekte ega vaatetorne.230 Ühegi Läti

olulise kultuuri või turismiobjekti puhul olulist visuaalset mõju ei tuvastatud.

230 https://www.lvmgeo.lv/en/data 231 Cabinet Regulation No. 240 “General Regulations for the Planning, Use and Building of the Territory” (30.04.2013.)

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

186

5 Alternatiivide võrdlus ja tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida

5.1 Asukohaalternatiivide võrdlus

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi eesmärk on määrata soovitava objekti (antud juhul tuulepargi) jaoks asukoht. Käesolevas eriplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt otsitakse eriplaneeringu alalt mitte ühte, vaid kõiki potentsiaalselt sobilike alasid, kuhu oleks põhimõtteliselt võimalik rajada tuuleparki või – parke. Kuivõrd eesmärk on leida kõik sobilikud alad, siis ei ole asjakohane teostada ka asukohaalternatiivide võrdlust. Seega on käesolevas KSH aruandes esitatud soovitused alade vähendamiseks või täiendavate tingimuste seadmiseks vähendamaks ja vältimaks ebasoodsat mõju, kuid alasid omavahel ei võrrelda.

5.2 Tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida

Lokaalses plaanis eriplaneeringu elluviimisest loobumisel oluline mõju puudub. See tähendab, et oodata ei ole ka võimalikke positiivseid mõjusid ettevõtluskeskkonnale, mis tuulepargi rajamisega võiksid piirkonnale kaasneda. Potentsiaalselt sobilikud alad on suuresti metsaalad, kus toimub edasi metsade majandamine vastavalt metsaseadusele. Samuti jätkub senine muu alade kasutus (korilus, turism, jahindus jms) ehk piirkonna areng jätkub senisel viisil.

Riiklikus vaates esineb oht, et eriplaneeringu ellu viimata jätmisel ei täideta taastuvenergeetika alaseid eesmärke ega suudeta seega piisavalt vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heidet ning seeläbi pidurdada kliimamuutusi.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

187

6 Võrguühenduse rajamine, võimalikud trassikoridorid ja mõjud

Tuulepargi põhivõrguga ühendamiseks on vaja rajada tuulepargi alalt rajada elektriliin, mis ühendatakse tuuleparki põhivõrgu alajaama või põhivõrgu 330 kV või 110 kV liinile rajatavasse uude alajaama. Lähimad põhivõrgu alajaamad paiknevad eriplaneeringualast lõuna suunas (Joonis 72). Võimalik on tuuleparke ühendada lõuna suunas olevasse alajaama. Eriplaneeringu koostamisel ei ole kehtivast regulatsioonist tingituna teada, kuhu on võimalik alajaam rajada/tuulepargi võrguühendus luua. Võimalikud indikatiivsed trassikoridorid on esitatud Joonis 72-l.

Joonis 72. Võimalikud elektriühenduse trassikoridorid eriplaneeringu alal.

6.1 Õhuliini ja maakaabli positiivsed ja negatiivsed küljed

Kõrgepinge elektriliine rajatakse tavapäraselt õhuliinidena. Sellel on mitmeid tehnilisi ja majanduslikke kaalutlusi. Võrreldes madal- ja keskpingeliinidele on kõrgepinge liine maakaablina rajada tehniliselt oluliselt keerukam ja majanduslikult kulukam. Maa- ja õhuliinide positiivseid ja negatiivseid külgi on põhjalikult analüüsitud näiteks Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini kavandamisel232.

Analüüsi kohaselt võib õhuliinide positiivseteks omadusteks pidada:

− ehituslikku lihtsust;

− suhtelist töökindlust;

− rikete tuvastamise ja eemaldamise kiirust;

− pikaealisust;

− suurt ülekandevõimsust;

− sesoonset (talvist) ülekoormatavust;

232 TTÜ Elektroenergeetika instituut. 2013. Harku-Lihula Sindi 330/110 kV õhuliin versus kaabelliin. Eksperthinnang.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

188

− odavust.

Peamisteks negatiivseteks külgedeks võib pidada:

− visuaalset reostust;

− liinitrassi laiu koridore, mida tuleb hooldada (metsade puhul lageraiet liinikoridorides);

− negatiivset mõju linnustikule (hukkumine kokkupõrgetes).

Maakaabelliinide positiivseteks omadusteks on:

− visuaalse reostuse puudumine;

− lühiajalise ülekoormamise võimalus;

− rikete vähesus;

− tormikindlus.

Negatiivseteks omadusteks on:

− suur mahtuvus;

− väiksem läbilaskevõimsus;

− eeldatav lühem tehniline eluiga;

− rikete kõrvaldamise pikk kestus;

− kõrge maksumus.

Võimalik on elektriliine rajada ka kombineeritult (osaliselt õhuliinina ja osaliselt maakaablina).

Kombineeritud liinide puhul peab arvestama teatud negatiivsete aspektidega:

− Kaob õhuliini positiivne omadus seda sesoonselt ülekoormata ja kaabelliini positiivne omadus seda lühiajaliselt ülekoormata;

− Esineb oht sagedasematele riketele maakaabellõikudes, kuna õhuliinilt võivad edasi kanduda erinevad äikeseliigpinged;

− Rikkekoha tuvastamise oluliselt pikem kestus ja maakaabli rikke korral selle kõrvaldamise suur ajakulu.

6.2 Kõrgepingeliinide keskkonnamõjud

Kõrgepinge õhuliinide peamiseks mõjuks inimesele on visuaalne mõju. Kõrgepingeliinid, eeskätt nende mastid, on suured ja maastikus väljapaistvad elemendid. Erineva pingega elektriliinide mastid on illustreeritud Joonis 73-l.

Joonis 73 Erineva pingeklassiga õhuliinide mastid. Allikas: Elering AS.

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ kohaselt on 110 kV nimipingega liinide korral elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus 25 meetrit mõlemale poole liini telge. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

189

kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Õhuliini rajamisel kaasneb seega vajadus u 50 m laiuse trassikoridori järele, mille ulatuses tuleb metsamaa esinemisel mets raadata.

Õhuelektriliini üheks looduskeskkonda mõjutavaks teguriks on lindude kokkupõrkeoht liinidega. Enam on ohustatud suured või kiiresti lendavad linnuliigid: pardid, haned, lagled, luiged, sookured, kanalised, röövlinnud jt. USA-s on leitud, et elektriliinid on üks kolmest peamisest linnusurmade põhjustajast inimtegevuse poolt. Lindude hukkumissagedus elektriliinidega kokkupõrke tõttu varieerub laiades piirides, jäädes vahemikku 2,95 kuni 489 lindu liinikilomeetri kohta aastas233.

Lindude hukkumistõenäosuse vähendamiseks ja leevandavaks meetmeks on liinide märgistamine peletitega, kas vimplite, pallide vms vahenditega.234

Eelneva põhjal on kõrgepingeliinil oluline negatiivne mõju siis, kui liin asub:

− eluhoonete läheduses (eriti liini mast) – rikub ilmet;

− kaitstavate linnuliikide elupaikadel või nende läheduses – elektriliinid on ühed olulisemad inimkasutusest tulenevaid surmade põhjustajaid;

− kõrge väärtusega metsalistes elupaikades – liini rajamisel mets raadatakse.

Kõrgepingeliinidega seostatakse kohati müra esinemist. Müra taseme määramiseks 330 kV elektriliini ning alajaama läheduses on teostatud müra mõõtmised235. Müra mõõtmistest selgus, et müratase taandub loodusliku foonini (hinnanguliselt 35 dB) 330 kV elektriliini kaitsevööndis. 330 kV alajaama müra langeb loodusliku foonini 75 m kaugusel. Seega ei ole oodata liinist või alajaamadest tulenevat kaugele ulatuvat mürahäiringut. Maakaablite puhul müraemissiooni täheldatud ei ole.

Teiseks kõrgepingeliinidega seostatavaks võimalikuks mõjuks on elektromagnetväljaga seostatav tervisemõju. Elektromagnetvälja olemusest ja selle tekkest erinevate elektrit tarbivate seadmete ümber annab põhjaliku ülevaate Harku-Lihula-Sindi 330/110 kv elektriliini trassi asukoha määramise KSH aruanne ja siinkohal seda ei korrata.

Vältimaks kokkupuudet suuremate ja inimesi ohustatavate elektromagnetväljadega, on sätestatud nii riiklikud kui ka rahvusvahelised piirväärtused keskkonnas esinevate väljade tugevuse kohta. Eestis kehtestatud lubatud maksimaalsed väärtused on toodud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 236 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“.

Vastavalt määrusele on 50 Hz elektrivälja tugevuse piirväärtuseks elanikkonnale 5000 V/m ja magnetvootiheduse piirväärtuseks 100 µT. Magnetvootiheduse väärtused on otseses sõltuvuses kõrgepingeliini koormusest ehk voolutugevusest liinis. 330/110 kV elektriliini kaitsevööndist väljapool on magnetvoo tihedus (piirväärtus 100 µT, tegelik väärtus liini all vähem kui 10 µT) ja elektrivälja tugevus (piirväärtus 5000 V/m, tegelik väärtus kaitsevööndi piiril alla 1000 V/m) allpool sätestatud normtaset237. Kõrgepinge kaablite puhul täheldatud, et otseselt kaabli kohal võib magnetvoo tihedus olla suurem kui sama pingega kõrgepinge liini all (nt 500 kV kõrgepingeliini all on mõõdetud 2,6 µT ja kaabli peal 105 µT), kuid vahemaa suurenedes on kaabli puhul magnetvoo tiheduse langus tunduvalt

233 Nellis, R. 2014. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine. 234 Maves AS. 2016. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku- LihulaSindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. LISA 2 Märgistamist vajavad liini lõigud Harju-, Lääne- ja Pärnumaal. 235 Terviseamet Kesklabori füüsikalabor. Müra mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1004. 29.09.2014. 236 https://www.riigiteataja.ee/akt/163816 237 Maves AS. 2016. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

190

suurem kui õhuliini puhul (nt 500 kV kõrgepingeliinist 15 m kaugusel on mõõdetud 2,6 µT ja kaablist 15 m kaugusel 0,25 µT238).

6.2.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus

Efektiivsemaks meetmeks tuuleparkide rajamisega kaasneva elektriliinide rajamisega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vähendamiseks nii loodus 239 - kui ka inimkeskkonna vaatest on elektriõhuliinide asemel kasutada maakaableid. Kuna eriplaneeringu koostamisel ei ole võimalik määrata täpseid elektriliinide trasse, siis on tugevalt soovitatav elektriühendused lahendada maakaablitega. Sellisel juhul on võimalik enamikel juhtudel vältida olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Maakaablite edasisel projekteerimisel ja ehitamisel tuleb olulise ebasoodsa mõju vältimiseks rakendada järgnevaid meetmeid.

− võrguühenduse edasisel projekteerimisel (trassikoridoride täpsustamisel) vältida metsa vääriselupaikade, loodusdirektiivi heas seisundis (esinduslikkusega A ja B) elupaikade ja I ja II kaitsekategooria kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide teadaolevaid leiukohti. Samuti tuleb vältida trassi asukohana püsielupaikade esinemisalasid ja kaitsealasid.

− vooluveekogudega ristumisel tuleb veekogude ehituskeeluvööndites üldreeglina elektrikaablid paigaldada kinnisel meetodil/puurimisel, et vältida kallaste kahjustamist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Meetmest võib kõrvale kalduda Keskkonnaameti loal kui esineb veendumus, et valitud ehituslik lahendus ei kahjusta veekogu seisundit. Ehitusmasinate ja veokitega veekogudes sõitmine ei ole lubatud.

− kaablitrasside süvistamisel soovitatavalt eemaldada välja kaevatavat materjali kihtide kaupa - rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täita kanalid võimalikult looduslähedaselt, esmalt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa varem samalt trassialalt võetud mättad. Meedet on eeskätt vajalik rakendada kui kaablitrassiga läbitakse pool-looduslikke kooslusi, loodusdirektiivi elupaigatüüpe või kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide leiukohti.

238 Moorabool Shire Council. 2020. Comparison of 500 kV Overhead Lines with 500 kV Underground Cables. 239 IFC (International Finance Copertion), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development, KfW Group 2023. Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Good Practice Handbook and Decision Support Tool. https://www.ifc.org/en/insights- reports/2023/bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-energy-facilities

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

191

Kasutatud allikad

Kirjandus

Ellerbrok, J.S., Delius, A., Peter, F., Farwig, N. and Voigt, C.C., 2022. Activity of forest specialist bats decreases towards wind turbines at forest sites. Journal of Applied Ecology 59(2); Gaultier, S.P., Lilley, T.M., Vesterinen, E..J. and Brommer, J. E., 2023. The presence of wind turbines repels bats in boreal forests. Landscape and Urban Planning 231 (2023) 104636).

COWI A/S. 2016. ANALYSE AF VINDMØLLERS PÅVIRKNING AF PRISER PÅ BEBOELSESEJENDOMME. Energianõukogu tellimustöö.

Lopucki, R., Mroz, I. 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms – a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122.

Lawson, Michael, Dale Jenne, Robert Thresher, Daniel Houck, Jeffrey Wimsatt, ja Bethany Straw. 2020. „An Investigation into the Potential for Wind Turbines to Cause Barotrauma in Bats“. PLOS ONE 15 (12): e0242485. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0242485.

Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42.

Chiu, CH., Lung, SC.C. 2020. Assessment of low-frequency noise from wind turbines under different weather conditions. J Environ Health Sci Engineer 18, 505–514.

Baerwald, Erin F., Genevieve H. D’Amours, Brandon J. Klug, ja Robert M. R. Barclay. 2008. „Barotrauma Is a Significant Cause of Bat Fatalities at Wind Turbines“. Current Biology 18 (16): R695–96. https://doi.org/10.1016/j.cub.2008.06.029.

Rydell, Jens, Lothar Bach, Marie-Jo Dubourg-Savage, Martin Green, Luisa Rodrigues, ja Anders Hedenström. 2010. „Bat Mortality at Wind Turbines in Northwestern Europe“. Acta Chiropterologica 12 (2): 261–74. https://doi.org/10.3161/150811010X537846.

Gaultier, Simon P., Anna S. Blomberg, Asko Ijäs, Ville Vasko, Eero J. Vesterinen, Jon E. Brommer, ja Thomas M. Lilley. 2020. „Bats and Wind Farms: The Role and Importance of the Baltic Sea Countries in the European Context of Power Transition and Biodiversity Conservation“. Environmental Science & Technology 54 (17): 10385–98. https://doi.org/10.1021/acs.est.0c00070.

Pedersen, E., van den Berg, F., Bakker, R.H., Bouma, J. 2010. Can road traffic mask the sound from wind turbines? Response to wind turbine sound at different levels of road traffic. Energy Policy. 38. 2520- 2527. 10.1016/j.enpol.2010.01.001

Moorabool Shire Council. 2020. Comparison of 500 kV Overhead Lines with 500 kV Underground Cables.

Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore). 2005.

Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment. 2017; 189(7): 343.

Kallis, A., Kull, A. Roose, A., Järvet, A., Kriis, E., Abroi, E-L., Põdersalu, H., Laas, I., Võrno, I., Jaagus, J., Kriiska, K., Eerme, K., Lember, K., Rannik, K., Aidla, K., Kaar, K., Kaare, K., Sakkeus, L., Kaasik, M., Mandel, M., Viisimaa, M., Möls, M., Kabral, N., Roots, O., Talkop, R., Laasma, T., Kallaste, T., Anis, T., Räim, T., Adermann, V., & Suursaar, Ü. 2013. Eesti kuues kliimaaruanne.

Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia lõpparuanne – https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2017/12/enfra-a-uuringuaruanne-01-04-2016.pdf.

Sengupta, D.l., Senior, T.b.a. 1994. Electromagnetic interference from wind turbines. Wind Turbine Technology. ASME, New York.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

192

Elering 2023. Elektrienergia segajäägi eriheide 2022.

Kämmerle, J.-L., Taubmann, J., Andrén, H., Fiedler, W., Coppes, J. (2021). Environmental and seasonal correlates of capercaillie movement traits in a Swedish wind farm. Ecology and Evolution, 11: 11762– 11773. doi: 10.1002/ece3.7922.

Keränen, J., Hakala, J., Hongisto, V., 2018: Façade sound insulation of residental houses within 5-5000 Hz, Euronoise 2018.

Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines.

Cabinet Regulation No. 240 “General Regulations for the Planning, Use and Building of the Territory” (30.04.2013.)

Annan, D. 2019. Getting Your Wind Farm On The Right Footing. https://www.golder.com/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing/

European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country.

Borowski, S. 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Conference Diagnostics of Machines and Vehicles.

Rodrigues, Luisa, Lothar Bach, M. -J Dubourg-Savage, B Karapandža, D Kovać, T Kervyn, Jasja Dekker, et al., toim. 2014. Guidelines for Consideration of Bats in Wind Farm Projects. EUROBATS Publication Series 6. Bonn: UNEP/EUROBATS.

Maves AS. 2016. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku- LihulaSindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. LISA 2 Märgistamist vajavad liini lõigud Harju-, Lääne- ja Pärnumaal.

Nellis, R. 2014. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine.

TTÜ Elektroenergeetika instituut. 2013. Harku-Lihula Sindi 330/110 kV õhuliin versus kaabelliin. Eksperthinnang.

Schmidt, J., H., Klokker, M. 2014. Health effects related to wind turbine noise exposure: a systematic review.

van Kamp, I.; van den Berg, F. 2021. Health Effects Related to Wind Turbine Sound: An Update. Int. J. Environ. Res. Public Health, https://doi.org/10.3390/ijerph18179133

Radun, J., Maula, H., Saarinen, P., Keränen, J., Alakoivu, R., Hongisto, V. 2022. Health effects of wind turbine noise and road traffic noise on people living near wind turbines. https://doi.org/10.1016/j.rser.2021.112040

Kruszynski, Cecilia, Liam D. Bailey, Lothar Bach, Petra Bach, Marcus Fritze, Oliver Lindecke, Tobias Teige, ja Christian C. Voigt. 2021. „High Vulnerability of Juvenile Nathusius’ Pipistrelle Bats (Pipistrellus Nathusii) at Wind Turbines“. Ecological Applications n/a (n/a). https://doi.org/10.1002/eap.2513.

Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27.

Anguloa, I., de la Vega, D., Cascón, I., Cañizo, J., Wu, Y., Guerra, D., Angueira, P. 2014. Impact analysis of wind farms on telecommunication services. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 32, april 2014, pages 84-99.

Arnett, Edward B., Erin F. Baerwald, Fiona Mathews, Luisa Rodrigues, Armando Rodríguez-Durán, Jens Rydell, Rafael Villegas-Patraca, ja Christian C. Voigt. 2016. „Impacts of Wind Energy Development on Bats: A Global Perspective“. Bats in the Anthropocene: Conservation of Bats in a Changing World,

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

193

toimetanud Christian C. Voigt ja Tigga Kingston, 295–323. Cham: Springer International Publishing. https://doi.org/10.1007/978-3-319-25220-9_11.

The Wildlife Society. 2007. Impacts of Wind Energy Facilities on Wildlife and Wildlife Habitat. The Wildlife Society Technical Review 07-2.

Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli- Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34.

Fourrier, J.; Fontaine, O.; Peter, M.; Vallon, J.; Allier, F.; Basso, B.; Decourtye, A. (2023). Is it safe for honey bee colonies to locate apiaries near wind turbines?. Entomologia Generalis, 43(4), 799–809. https://www.researchgate.net/publication/374184316_Is_it_safe_for_honey_bee_colonies_to_locat e_apiaries_near_wind_turbines

Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

Keskkonnaamet, 2022. Kanakulli kaitse tegevuskava.

Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.

Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika- pohialused-aastani-2050

Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti 4.01.2023 korraldusega nr 1-3/23/2.

Raadal, H.L., Gagnon, L., Modahl, I.S., Hanssen, O.J. 2011. Life cycle greenhouse gas (GHG) emissions from the generation of wind and hydro power. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 15. p. 3417-3422.

Vestas. 2023. Life Cycle Assessment of Electricity Production from an onshore EnVentus V162-6.2 MW Wind Plant.

Frondel, M., Kussel, G., Sommer, S., Vance, C. 2019. Local Cost for Global Benefit: The Case of Wind Turbines.

Sunak, Y., Madlener, R. 2014. Local Impacts of Wind Farms on Property Values: A Spatial Difference- In-Differences Analysis.

Consultare OÜ. 2023. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur Valga-Tõrva uuringualal. Riigihanke „Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuur tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks (Keskkonnaagentuur)“ osa 14 raames.

Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (28.06.2021).

McCallum, L.C., Whitfield Aslund, M.L., Knopper, L.D. et al. 2014. Measuring electromagnetic fields (EMF) around wind turbines in Canada: is there a human health concern?. Environ Health 13, 9.

AB Artes Terrae OÜ. 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal. https://www.fin.ee/media/2706/download

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

194

Frias, J.P.G.L., Nash, R. 2019. Microplastics: Finding a consensus on the definition, Marine Pollution Bulletin, Volume 138, Pages 145-147.

Väli, Ü., Sein, G., Laansalu, A., Sellis, U. Milliseid elupaiku eelistavad meie viud? Eesti Loodus, November 2015.

Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. 2018. Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.

Ympäristöhallinnon Ohjeita 2. 2014. Modellering av buller från vindkraftverk.

Väli Ü, Nellis R, Kaldma K, Vainu O, Sellis U. 2021. Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja ellujäämus Eestis aastatel 1991–2020. Hirundo 2: 20–39.

Keskkonnaamet. 2018. Must-toonekure (CIconia nigra) kaitsetegevuskava.

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor. Müra mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1004. 29.09.2014.

Rosenvald R, Lõhmus A. 2003. Nesting of the black stork (Ciconia nigra) and white-tailed eagle (Haliaeetus albicilla) in relation to forest management. Forest Ecology and Management 185: 217–223.

Washington State Department of Transportation. (2017). Chapter 7 - Noise Impact Assessment. Retrieved from Biological Assessment Preparation for Transportation Projects.

Van der Zee H.T.H. 2016. Obstacle Lighting of Onshore Wind Turbines - Balancing aviation safety and environmental impact.

IFC (International Finance Copertion), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development, KfW Group 2023. Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Good Practice Handbook and Decision Support Tool. https://www.ifc.org/en/insights-reports/2023/bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-energy- facilities

Mikołajczak, J., Borowski, S., Marć-Pieńkowska, J., Odrowąż-Sypniewska, G., Bernacki, Z., Siódmiak, J., Szterk, P., 2013. Preliminary studies on the reaction of growing geese (Anser anser f. domestica) to the proximity of wind turbines. Polish Journal of Veterinary Sciences Vol. 16, No. 4 (2013), 679–686.

Voolaid, P. 2019. Priipalu jääksoo veerežiimi taastamine. https://media.rmk.ee/files/Priipalu_projekt.pdf

Walter WD, Leslie Jr DM, and Jenks JA. 2006. Response of Rocky Mountain elk (Cervus elaphus) to windpower development. The American Midland Naturalist 156:363-375.

OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend.

Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine.

IEA WIND TASK 28 . SOCIAL ACCEPTANCE OF WIND ENERGY PROJECTS ”Winning Hearts and Minds” STATE-OF-THE-ART REPORT. Country report of Denmark.

Leventhall, H. G. 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise.

Eestimaa Looduse Fond. 2023. Sooelupaikade ja -taimeliikide uuring tuuleenergeetika võimalikel arendusaladel. Riigihanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile" osa 3 Leping nr. 4–5/23/3.

Natural Forces Developments LP. 2021. Sound Level Impact Assessment Study. Benjamins Mill Wind Project.

Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

195

Piirimäe, K., Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, K., Reitalu,T. 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid. Aruanne. Riigihange nr: 223733.

Riigikantselei. 2022. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit.. Kättesaadav: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine

Pärandkoosluste Kaitse Ühing. 2023. Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad). LÕPPARUANNE.

IEA Wind TCP. 2022. Technical Report International Recommendations for Ice Fall and Ice Throw Risk Assessments.

Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid.

Voigt, C.C., A.G. Popa-Lisseanu, I. Niermann, ja S. Kramer-Schadt. 2012a. „The Catchment Area of Wind Farms for European Bats: A Plea for International Regulations“. Biological Conservation 153: 80–86. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2012.04.027.

Rydell, J.; Ottvall, R.; Pettersson, S.; Green, M. The Effects of Wind Power on Birds and Bats - an Updated Synthesis Report 2017; Swedish Environmental Protection Agency (Naturvårdsverket): Stockholm, 2017; p 132.

Karwowska, M., Mikołajczak, J., Dolatowski, Z.J., Borowski, S., 2015. The effect of varying distances from the wind turbine on meat quality of growing-finishing pigs. Ann. Anim. Sci., Vol. 15, No. 4 (2015) 1043–1054.

Coppes, J., Braunisch, V., Bollmann, K., Storch, I., Mollet, P., Grünschachner-Berger, V., Taubmann, J., Suchant, R., Nopp-Mayr, U., 2020. The impact of wind energy facilities on grouse: a systematic review. Journal of Ornithology (2020) 161:1–15.

Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510.

IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change.

GAULTIER, S. P., LILLEY, T. M., VESTERINEN, E. J., & BROMMER, J. E. (2023). The presence of wind turbines repels bats in boreal forests. Landscape and Urban Planning, 231, 104636.

UNEP/EUROBATS IWG on wind turbines and bat populations. Report of the IWG to the 27th Meeting of the Advisory Committee Sarajevo, Bosnia and Herzegovina,27-29 March; EUROBATS: Sarajevo, 2023; p 54.

Valga vald. 2021. Valga valla mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava.

Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21.

Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland.

Wildlife Directive for Alberta Wind Energy Projects: https://open.alberta.ca/dataset/2d992aec-2437- 4269-9545-cd433ee0d19a/resource/11d33fdc-5971-42e7-8cb4- 947d2f226804/download/wildlifewindenergydirective-apr07-2017.pdf

Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects.

Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

196

J.L, Hinman. 2010. Wind farm proximity and property values: a pooled hedonic regression.

Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015.

Taubmann, J., Kämmerle, J-L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I,, Fiedler, W., Suchant, R. and Coppes, J., 2021. Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology 2021 (1),. https://doi.org/10.2981/wlb.00737.

Reusch, C., Paul, A. A., Fritze, M., Kramer-Schadt, S., & Voigt, C. C. 2023. Wind energy production in forests conflicts with tree-roosting bats. Current Biology. 33(4): 737-743.e3.

Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control.

Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp.

Dalla Longa, F., Kober, T., Badger, J., Volker, P., Hoyer-Klick, C., Hidalgo, I., Medarac, H., Nijs, W., Politis, S., Tarvydas, D. and Zucker, A. 2018. Wind potentials for EU and neighbouring countries: Input datasets for the JRC-EU-TIMES Model, EUR 29083 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg.

Aldieri, L., Grafström, J., Sundström, K., Vinci, C., P. Wind Power and Job Creation. Sustainability 2020, 12, 45; doi:10.3390/su12010045.

Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176.

American Wind Wildlife Institute (AWWI). 2021. Wind Turbine Interactions with Wildlife and Their Habitats: A Summary of Research Results and Priority Questions. Washington, DC. Available at www.awwi.org

Diffendorfer et al. 2022. Wind turbine wakes can impact down-wind vegetation greenness. DOI 10.1088/1748 9326/ac8da9.

Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095–1098, 2008.

Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Kaardikihid Keskkonnaagentuuri ruumiandmete teenusest. https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja- analuusid#analuus-ja-lisad

Andmebaasid

KRATT – Keskkonnaagentuuri ruumiandmete teenus

eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Seadused ja määrused

Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/114122021002?leiaKehtiv

Ehitusseadustik1. RT I, 05.03.2015, 1.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

197

https://www.riigiteataja.ee/akt/130112021021?leiaKehtiv

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1. RT I 2005, 15, 87. https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021018?leiaKehtiv

Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Vastu võetud 25.06.2015 nr 73. https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004

Looduskaitseseadus1. RT I 2004, 38, 258. https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv

Maaparandusseadus. RT I, 31.05.2018, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/101072020008?leiaKehtiv

Maapõueseadus1. RT I, 10.11.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020059?leiaKehtiv

Metsaseadus1. RT I 2006, 30, 232. https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021010?leiaKehtiv

Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine. Vastu võetud 21.02.2002 nr 38. https://www.riigiteataja.ee/akt/163816

Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri. Vastu võetud 01.10.2015 nr 102. https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006

Planeerimisseadus. RT I, 26.02.2015, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. RT I, 21.12.2016, 27. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne

198

Lisad

Lisa 1 – Varjutuse modelleeringu raport (varjutuskalendritega)

Lisa 2 – Fotomontaažid

Lisa 3 – Linnustiku ja nahkhiirte uuringu aruanne

Lisa 4 – Taimestiku uuringu aruanne

windPRO 4.0.552 by EMD International A/S, Tel. +45 69 16 48 50, www.emd-international.com, [email protected] windPRO12.10.2024 17:49 / 1

Project:

Valga

Licensed user:

Lemma OÜ

Värvi 5 - A308

EE-10621 Tallinn

+3725059914

Piret Toonpere / [email protected] Calculated:

12.10.2024 16:52/4.0.552

SHADOW - Main Result

Calculation: Varjutus_realcase_09102024

Assumptions for shadow calculations

Maximum distance for influence

Calculate only when more than 20 % of sun is covered by the blade

Please look in WTG table

Minimum sun height over horizon for influence 3 °

Day step for calculation 1 days

Time step for calculation 1 minutes

Sunshine probability S (Average daily sunshine hours) []

Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec

0,94 2,18 4,42 6,50 8,78 8,70 8,90 7,65 5,00 2,42 0,90 0,55

Operational time

N NE E SE S SW W NW Sum

670 1 025 670 828 1 143 1 577 1 262 710 7 885

Monthly aggregation of real case reduction

A ZVI (Zones of Visual Influence) calculation is performed before flicker

calculation so non visible WTG do not contribute to calculated flicker

values. A WTG will be visible if it is visible from any part of the receiver

window. The ZVI calculation is based on the following assumptions:

Height contours used: Height Contours: CONTOURLINE_ONLINEDATA_0.wpo (1)

Receptor grid resolution: 1,0 m

All coordinates are in

Estonian Lambert L-EST97-EST97 (EE)

(C) OpenStreetMap contributors, Data OpenStreetMap and contributors, ODbL

Scale 1:200 000

New WTG Shadow receptor

WTGs

WTG type Shadow data

East North Z Row data/Description Valid Manufact. Type-generator Power, Rotor Hub Calculation RPM

rated diameter height distance

[m] [kW] [m] [m] [m] [RPM]

1 625 987 6 416 983 50,0 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

2 625 831 6 417 651 42,5 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

3 626 515 6 418 180 60,0 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

4 626 299 6 418 624 60,0 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

5 626 289 6 419 118 60,0 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

6 626 401 6 419 674 62,9 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

7 627 184 6 419 541 60,5 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

8 626 895 6 420 031 64,2 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

9 626 806 6 423 433 62,0 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

10 626 245 6 423 804 68,4 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

11 625 664 6 424 076 70,0 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

12 626 090 6 424 573 70,0 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

13 626 145 6 425 181 73,1 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

14 626 533 6 425 572 79,3 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

15 622 899 6 422 762 61,4 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

16 623 378 6 422 894 68,1 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

17 623 566 6 423 417 69,9 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

18 622 751 6 423 299 60,0 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

19 622 624 6 423 784 60,0 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

20 622 850 6 424 291 60,0 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

21 622 013 6 424 610 50,8 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

22 622 639 6 424 810 57,8 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

23 622 271 6 425 362 58,7 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! ... Yes Teoreetiline V180-7 200 7 200 180,0 180,0 1 783 -

Shadow receptor-Input

Upper left Upper right Lower left Lower right

No. East North Z East North East North East North East North Top Bottom Width Height Elevation Degrees Slope Direction mode Eye height

elevation elevation a.g.l. from of (ZVI) a.g.l.

a.g.l. a.g.l. south window

cw

[m] [m] [m] [m] [m] [m] [°] [°] [m]

Aalte 625 063 6 422 042 70,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Aia 621 718 6 421 535 58,6 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Alla 620 615 6 424 751 50,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Allaste 620 671 6 424 015 48,3 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Aude 620 867 6 425 443 50,9 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Eeriku-Peetri 625 281 6 418 577 50,1 2,0 3,0 1,0 90,0 "Green house mode" 4,0

Elbra 620 270 6 424 924 53,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Haavatare 620 920 6 423 249 50,2 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Halliku 620 810 6 424 306 40,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Jaanimäe 625 121 6 422 579 70,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

To be continued on next page...

windPRO 4.0.552 by EMD International A/S, Tel. +45 69 16 48 50, www.emd-international.com, [email protected] windPRO12.10.2024 17:49 / 2

Project:

Valga

Licensed user:

Lemma OÜ

Värvi 5 - A308

EE-10621 Tallinn

+3725059914

Piret Toonpere / [email protected] Calculated:

12.10.2024 16:52/4.0.552

SHADOW - Main Result

Calculation: Varjutus_realcase_09102024

...continued from previous page

Upper left Upper right Lower left Lower right

No. East North Z East North East North East North East North Top Bottom Width Height Elevation Degrees Slope Direction mode Eye height

elevation elevation a.g.l. from of (ZVI) a.g.l.

a.g.l. a.g.l. south window

cw

[m] [m] [m] [m] [m] [m] [°] [°] [m]

Jõemetsa 621 194 6 425 316 40,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Kajaja 626 749 6 415 207 57,2 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Kajaja-Vidriku 625 355 6 420 041 62,1 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Kalda 625 250 6 422 874 70,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Kannistu 628 338 6 421 778 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Kastre 621 463 6 422 343 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Kiilatsi 627 587 6 421 643 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Koidiku 628 313 6 425 272 80,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Koidu 620 322 6 425 282 54,2 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Kooba 622 545 6 426 422 52,1 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Koolimaakoha 626 022 6 421 703 62,6 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Kure 627 171 6 424 740 72,5 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Kuusiku 624 664 6 422 795 70,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Kääriku-Vidriku 625 194 6 418 562 50,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Künka, Perve 625 814 6 421 898 64,1 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Laanemetsa 625 024 6 422 114 70,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Lepa, Pihla, Lehise 628 791 6 420 966 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Liiva 621 597 6 421 515 55,9 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Liivamäe 621 721 6 421 442 56,5 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Lohu, Aedniku, Laksi 621 783 6 421 856 67,6 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Metsaääre 621 910 6 421 297 57,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Metsniku 625 541 6 422 345 70,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Mustajärve 626 513 6 421 043 68,3 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Männimetsa 624 993 6 422 246 70,0 624 993 6 422 246 624 994 6 422 246 624 993* 6 422 246* 624 994 6 422 246 2,0 1,0 1,0* 1,0* 0,0* 90,0* 2,0

Mõisa 620 743 6 424 706 46,7 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Naadi 627 465 6 417 475 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Nilbi 621 302 6 423 513 47,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Nurme 628 259 6 419 609 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Orava-Kikka 628 229 6 425 043 80,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Parmu-Jaani 628 472 6 419 479 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Penno 621 775 6 422 073 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Pihlaka 621 818 6 421 463 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Pustse-Kotteri 626 644 6 426 625 90,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Pärtle-Vidriku, Pärdiku 625 822 6 421 153 70,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Raudsepa 628 126 6 424 563 74,9 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Sepa 625 673 6 422 031 70,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Silla 621 486 6 421 429 57,9 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Sillaste 620 245 6 425 523 54,5 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Simmerga 621 514 6 421 703 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Singa-Ado 624 563 6 417 289 50,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Soo-otsa, Pärna 629 141 6 420 730 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Soosaare 625 641 6 421 437 70,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Tamme 620 812 6 425 238 50,4 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Tasa-Männiku 627 348 6 427 293 90,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Tedre 620 265 6 424 188 50,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Tiigi tn 6, Tiigi tn 8 622 322 6 420 849 42,4 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Tuulepealse 622 044 6 421 100 50,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Udumäe 620 825 6 425 627 50,5 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Uibo 621 840 6 421 375 59,4 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Ulbioti 628 730 6 419 321 59,7 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Une-Mati 625 023 6 423 093 63,2 2,0 3,0 1,0 90,0 "Green house mode" 4,0

Uniküla puhkeala, Kirpu, Sakala 625 709 6 421 906 70,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Uue-Vidriku 625 107 6 418 558 48,6 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Uulitse 624 819 6 420 187 61,9 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Vabriku 628 121 6 421 875 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Valli 625 393 6 422 313 70,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Vanamõisa 625 786 6 421 981 63,4 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Varnu 627 538 6 426 009 83,2 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Vintsi 627 206 6 421 733 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Väike-Make 625 993 6 422 541 64,6 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Välja, Ülevälja, Väike-Marimõisa 628 841 6 420 808 60,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Võndi 624 462 6 416 602 52,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Õisu, Õhtupäikese 625 607 6 421 901 70,0 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

Õnne 620 252 6 425 084 53,8 1,0 1,0 1,0 90,0 "Green house mode" 2,0

*) Fields typed

Calculation Results

Shadow receptor

Shadow, worst case Shadow, expected values

No. Shadow hours Shadow days Max shadow Shadow hours

per year per year hours per day per year

[h/year] [days/year] [h/day] [h/year]

Aalte 0:00 0 0:00 0:00

Aia 0:00 0 0:00 0:00

Alla 26:41 77 0:30 6:26

Allaste 21:18 56 0:30 6:05

Aude 31:12 80 0:30 5:07

Eeriku-Peetri 168:12 286 0:52 29:29

Elbra 8:55 30 0:24 1:42

Haavatare 0:00 0 0:00 0:00

Halliku 23:28 52 0:34 6:31

Jaanimäe 33:23 113 0:25 8:37

Jõemetsa 66:07 139 0:39 11:53

Kajaja 0:00 0 0:00 0:00

Kajaja-Vidriku 83:55 196 0:37 10:09

Kalda 26:41 55 0:50 7:00

Kannistu 0:00 0 0:00 0:00

Kastre 42:11 108 0:29 12:15

Kiilatsi 22:32 60 0:26 1:22

To be continued on next page...

windPRO 4.0.552 by EMD International A/S, Tel. +45 69 16 48 50, www.emd-international.com, [email protected] windPRO12.10.2024 17:49 / 3

Project:

Valga

Licensed user:

Lemma OÜ

Värvi 5 - A308

EE-10621 Tallinn

+3725059914

Piret Toonpere / [email protected] Calculated:

12.10.2024 16:52/4.0.552

SHADOW - Main Result

Calculation: Varjutus_realcase_09102024

...continued from previous page

Shadow, worst case Shadow, expected values

No. Shadow hours Shadow days Max shadow Shadow hours

per year per year hours per day per year

[h/year] [days/year] [h/day] [h/year]

Koidiku 0:00 0 0:00 0:00

Koidu 0:00 0 0:00 0:00

Kooba 60:33 86 0:57 3:56

Koolimaakoha 0:00 0 0:00 0:00

Kure 138:35 288 0:40 24:48

Kuusiku 65:18 139 0:36 16:31

Kääriku-Vidriku 149:08 288 0:48 27:05

Künka, Perve 0:00 0 0:00 0:00

Laanemetsa 0:00 0 0:00 0:00

Lepa, Pihla, Lehise 0:00 0 0:00 0:00

Liiva 0:00 0 0:00 0:00

Liivamäe 0:00 0 0:00 0:00

Lohu, Aedniku, Laksi 19:50 50 0:29 5:57

Metsaääre 0:00 0 0:00 0:00

Metsniku 15:23 47 0:25 4:37

Mustajärve 82:10 86 1:21 4:53

Männimetsa 14:40 46 0:25 3:40

Mõisa 33:11 89 0:33 8:14

Naadi 32:05 99 0:27 7:22

Nilbi 57:54 160 0:32 13:44

Nurme 45:53 102 0:38 11:15

Orava-Kikka 12:04 39 0:24 2:56

Parmu-Jaani 33:47 89 0:33 8:20

Penno 40:03 80 0:34 11:46

Pihlaka 0:00 0 0:00 0:00

Pustse-Kotteri 70:54 76 1:12 4:29

Pärtle-Vidriku, Pärdiku 38:33 100 0:28 2:32

Raudsepa 11:19 37 0:25 1:23

Sepa 0:00 0 0:00 0:00

Silla 0:00 0 0:00 0:00

Sillaste 0:00 0 0:00 0:00

Simmerga 23:01 61 0:26 6:55

Singa-Ado 34:07 86 0:33 8:16

Soo-otsa, Pärna 0:00 0 0:00 0:00

Soosaare 0:00 0 0:00 0:00

Tamme 30:33 79 0:31 5:42

Tasa-Männiku 0:00 0 0:00 0:00

Tedre 0:00 0 0:00 0:00

Tiigi tn 6, Tiigi tn 8 0:00 0 0:00 0:00

Tuulepealse 0:00 0 0:00 0:00

Udumäe 28:04 78 0:28 4:06

Uibo 0:00 0 0:00 0:00

Ulbioti 13:20 39 0:27 3:20

Une-Mati 65:30 165 0:32 17:40

Uniküla puhkeala, Kirpu, Sakala 0:00 0 0:00 0:00

Uue-Vidriku 111:56 251 0:37 23:23

Uulitse 10:27 32 0:25 1:35

Vabriku 0:00 0 0:00 0:00

Valli 0:00 0 0:00 0:00

Vanamõisa 0:00 0 0:00 0:00

Varnu 35:01 75 0:39 6:02

Vintsi 9:14 34 0:21 0:30

Väike-Make 0:00 0 0:00 0:00

Välja, Ülevälja, Väike-Marimõisa 0:00 0 0:00 0:00

Võndi 37:44 104 0:27 10:57

Õisu, Õhtupäikese 0:00 0 0:00 0:00

Õnne 0:00 0 0:00 0:00

windPRO 4.0.552 by EMD International A/S, Tel. +45 69 16 48 50, www.emd-international.com, [email protected] windPRO12.10.2024 17:49 / 4

Project:

Valga

Licensed user:

Lemma OÜ

Värvi 5 - A308

EE-10621 Tallinn

+3725059914

Piret Toonpere / [email protected] Calculated:

12.10.2024 16:52/4.0.552

SHADOW - Main Result

Calculation: Varjutus_realcase_09102024

Total amount of flickering on the shadow receptors caused by each WTG

No. Name Worst case Expected

[h/year] [h/year]

1 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (1) 69:24 10:05

2 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (2) 142:29 22:03

3 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (4) 31:52 6:20

4 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (5) 58:56 9:43

5 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (6) 82:44 19:13

6 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (7) 79:07 9:55

7 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (3) 73:22 13:41

8 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (8) 139:16 15:25

9 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (19) 70:08 11:38

10 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (12) 59:53 13:56

11 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (11) 10:49 1:45

12 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (10) 23:51 5:24

13 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (9) 88:19 16:21

14 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (21) 83:04 10:26

15 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (20) 99:19 27:07

16 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (22) 54:16 13:18

17 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (15) 69:48 17:54

18 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (16) 39:17 10:29

19 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (17) 18:37 5:03

20 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (18) 16:24 4:46

21 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (13) 132:13 25:36

22 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (14) 21:38 2:23

23 Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (23) 130:40 22:59

Total times in Receptor wise and WTG wise tables can differ, as a WTG can lead to flicker at 2 or more receptors simultaneously and/or receptors may receive flicker from 2 or more WTGs simultaneously.

The calculation of the total expected values for a given receptor assumes a weighted average directional reduction for all WTGs contributing to shadow flicker within the same day. In the case where

shadow flicker from different WTGs is not concurrent within the day, the total expected time at a given receptor may deviate marginally from the individual flicker time caused by each turbine separately.

windPRO 4.0.552 by EMD International A/S, Tel. +45 69 16 48 50, www.emd-international.com, [email protected] windPRO12.10.2024 17:49 / 5

Project:

Valga

Licensed user:

Lemma OÜ

Värvi 5 - A308

EE-10621 Tallinn

+3725059914

Piret Toonpere / [email protected] Calculated:

12.10.2024 16:52/4.0.552

SHADOW - Calendar, graphical

Calculation: Varjutus_realcase_09102024

WTGs

1: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (1)

2: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (2)

3: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (4)

4: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (5)

5: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (6)

6: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (7)

8: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (8)

15: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (20)

16: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (22)

17: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (15)

18: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (16)

21: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (13)

22: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (14)

23: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (23)

windPRO 4.0.552 by EMD International A/S, Tel. +45 69 16 48 50, www.emd-international.com, [email protected] windPRO12.10.2024 17:49 / 6

Project:

Valga

Licensed user:

Lemma OÜ

Värvi 5 - A308

EE-10621 Tallinn

+3725059914

Piret Toonpere / [email protected] Calculated:

12.10.2024 16:52/4.0.552

SHADOW - Calendar, graphical

Calculation: Varjutus_realcase_09102024

WTGs

1: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (1)

2: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (2)

3: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (4)

4: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (5)

5: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (6)

6: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (7)

7: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (3)

8: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (8)

9: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (19)

10: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (12)

11: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (11)

12: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (10)

13: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (9)

15: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (20)

16: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (22)

17: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (15)

21: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (13)

22: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (14)

23: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (23)

windPRO 4.0.552 by EMD International A/S, Tel. +45 69 16 48 50, www.emd-international.com, [email protected] windPRO12.10.2024 17:49 / 7

Project:

Valga

Licensed user:

Lemma OÜ

Värvi 5 - A308

EE-10621 Tallinn

+3725059914

Piret Toonpere / [email protected] Calculated:

12.10.2024 16:52/4.0.552

SHADOW - Calendar, graphical

Calculation: Varjutus_realcase_09102024

WTGs

1: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (1)

2: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (2)

3: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (4)

7: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (3)

8: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (8)

13: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (9)

14: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (21)

15: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (20)

18: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (16)

19: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (17)

20: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (18)

windPRO 4.0.552 by EMD International A/S, Tel. +45 69 16 48 50, www.emd-international.com, [email protected] windPRO12.10.2024 17:49 / 8

Project:

Valga

Licensed user:

Lemma OÜ

Värvi 5 - A308

EE-10621 Tallinn

+3725059914

Piret Toonpere / [email protected] Calculated:

12.10.2024 16:52/4.0.552

SHADOW - Calendar, graphical

Calculation: Varjutus_realcase_09102024

WTGs

1: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (1)

2: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (2)

3: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (4)

4: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (5)

5: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (6)

6: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (7)

8: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (8)

10: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (12)

16: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (22)

17: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (15)

21: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (13)

23: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (23)

windPRO 4.0.552 by EMD International A/S, Tel. +45 69 16 48 50, www.emd-international.com, [email protected] windPRO12.10.2024 17:49 / 9

Project:

Valga

Licensed user:

Lemma OÜ

Värvi 5 - A308

EE-10621 Tallinn

+3725059914

Piret Toonpere / [email protected] Calculated:

12.10.2024 16:52/4.0.552

SHADOW - Calendar, graphical

Calculation: Varjutus_realcase_09102024

WTGs

1: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (1)

2: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (2)

13: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (9)

14: Teoreetiline V180 7200 180.0 !O! hub: 180,0 m (TOT: 270,0 m) (21)

windPRO 4.0.552 by EMD International A/S, Tel. +45 69 16 48 50, www.emd-international.com, [email protected] windPRO12.10.2024 17:49 / 10

Project:

Valga

Licensed user:

Lemma OÜ

Värvi 5 - A308

EE-10621 Tallinn

+3725059914

Piret Toonpere / [email protected] Calculated:

12.10.2024 16:52/4.0.552

SHADOW - Map

Calculation: Varjutus_realcase_09102024

Map data Owned by Estonian Land Board

0 1 2 3 4 km

Map: Estonian Land Board Basemaps / Maa-ameti aluskaardid , Print scale 1:70 000, Map center Estonian Lambert L-EST97-EST97 (EE) East: 625 640 North: 6 421 000

New WTG Shadow receptor

Flicker map level: Height Contours: CONTOURLINE_ONLINEDATA_0.wpo (1)

Time step: 3 minutes, Day step: 7 days, Map resolution: 20 m, Visibility resolution: 10 m, Eye height: 1,5 m

Hours per year,

real case

0

4

8

10

30

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

1

Lisa 2 – Fotomontaažid

Kõik fotomontaažid on koostatud foto vaateväljale 39,60x270 mis on 50 mm fookuskaugusega fotole vastav vaateväli. Joonis 1 on esitatud fontomontaaži vaatepunkti paiknemine kaardil. Iga fotomontaaži juures on kirjas vaatepunkti asukoht ning lähima tuuliku kaugus antud punktist. Vaatepunktid on valitud avaliku juurdepääsuga kohtadest.

Joonis 1. Visualiseeringu punktide paiknemine kavandatava tuulepargi suhtes.

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

2

Joonis 2. Harimäe vaatetorn, lähim tuulik 13,4 km, vaatesuund 248 0

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

3

Joonis 3. Priipalu/Õlatu, Priipalu-Noorkõivu tee, lähim tuulik 4980 m, vaatesuund 216 0

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

4

Joonis 4. Õru kauplus 2, lähim tuulik 2600 m, vaatesuund 279 0

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

5

Joonis 5. Õru kauplus-kohvik, lähim tuulik 3130 m, vaatesuund 219 0

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

6

Joonis 6. Tartu-Valga maantee Õru ja Õruste vahel, lähim tuulik 2975 m, vaatesuund 224 0

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

7 Joonis 7. Tartu-Valga maantee Õruste, lähim tuulik 3300 m, vaatesuund 303 0

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

8 Joonis 8. Tartu-Valga mnt, Õruste, lähim tuulik 2690 m, vaatesuund 238 0

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

9 Joonis 9. Tsirguliina raudteeülesõit, lähim tuulik 4230 m, vaatesuund 323 0

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

10 Joonis 10. Valga-Uulu tee Piiri kohvik, lähim tuulik 4178 m, vaatesuund 34 0

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

11

Joonis 11. Soontaga järv, lähim tuulik 6560 m, vaatesuund 156 0

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

12 Joonis 12. Uniküla läbiv tee (Kalda ja Jaanimäe) vaade kagusse, lähim tuulik 3140 m, vaatesuund 154 0

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

13 Joonis 13. Uniküla läbiv tee (Kalda ja Jaanimäe) vaade loodesse, lähim tuulik 1840 m, vaatesuund 284 0

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

14

Joonis 14. Uniküla läbiv tee (Kalda ja Jaanimäe) vaade kirdesse, lähim tuulik 1415 m, vaatesuund 660

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

15

Joonis 15. Uniküla küla keskus vaade lõuna poole, lähim tuulik 2140 m, vaatesuund 1640

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

16

Joonis 16. Uniküla küla keskus vaade põhja poole, lähim tuulik 2560 m, vaatesuund 3050

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

17 Joonis 17. Jõgeveste-Soe tee, Alamõisa, lähim tuulik 1970 m, vaatesuund 1250

Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine: Lisa 2 - Fotomontaažid. Versioon: 21.02.2025

18 Joonis 18. Jõgeveste-Soe tee, Alamõisa 2, lähim tuulik 1410 m, vaatesuund 1020

Linnustiku ja nahkhiirte uuring Valga

eriplaneeringu potentsiaalselt sobilikel tuulepargi

aladel

Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud

Tellija: LEMMA OÜ

Koostaja: OÜ Loodusekspert

Projektijuht: Ants Tull

Tartu 2024-2025

2

Linnustiku loendusi aitasid läbi viia:

− Jaan Grosberg (MSc, kalanduse ja rakendusökoloogia õppekava, EOÜ Röövlinnutöörühma

juhtrühma liige).

− Pelle Mellov (MSc, Bioloogia ja ökoinnovatsioon, EOÜ Röövlinnutöörühma juhtrühma liige).

− Anni Miller (MSc, Bioloogia ja ökoinnovatsioon)

− Egle Tammeleht (PhD, Zooloogia)

− Johan Boeijkens (BSc, Bioloogia ja elustiku kaitse)

− Jakob Oetjen (linnuhuviline)

− Ants Tull (PhD, zooloogia ja hüdrobioloogia, MSc, zooloogia ja hüdrobioloogia., BSc,

ökoloogia ning elustiku kaitse).

Uuringuaruanne valmis septembris 2024, aruannet täiendati jaanuaris 2025 vastavalt

Keskkonnaameti kirjas 17.12.2024 nr 6-5/24/7768-5 esitatud märkustele.

3

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 5

1 Linnustiku uuring ............................................................................................................................. 7

1.1 Materjal ja metoodika ............................................................................................................. 7

1.2 Linnustikule avalduvate mõjude üldkirjeldus .......................................................................... 8

1.3 Uuringuala 1 ............................................................................................................................ 9

1.3.1 Kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade ülevaade .................................................. 9

1.3.2 Metsise jt kanaliste vaatlused ....................................................................................... 14

1.3.3 Rähniliste, kakuliste, laanepüü ja kanakulli peibutusleiud; kaitsealused ning olulised haudelinnud ja nende elupaigad ................................................................................................... 22

1.3.4 Risupesad ....................................................................................................................... 27

1.3.5 Punktvaatlused .............................................................................................................. 28

1.4 Uuringuala 2 .......................................................................................................................... 31

1.4.1 Kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade ülevaade ................................................ 31

1.4.2 Metsise jt kanaliste vaatlused ....................................................................................... 34

1.4.3 Rähniliste, kakuliste, laanepüü ja kanakulli peibutusleiud; kaitsealused ning olulised haudelinnud ja nende elupaigad ................................................................................................... 35

1.4.4 Risupesad ....................................................................................................................... 38

1.4.5 Punktvaatlused .............................................................................................................. 38

1.5 Uuringuala 3 .......................................................................................................................... 43

1.5.1 Kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade ülevaade ................................................ 43

2.3.1. Metsise jt kanaliste vaatlused ............................................................................................. 44

1.5.2 Rähniliste, kakuliste, laanepüü ja kanakulli peibutusleiud; kaitsealused ning olulised haudelinnud ja nende elupaigad ................................................................................................... 45

1.5.3 Risupesad ....................................................................................................................... 45

1.5.4 Punktvaatlused .............................................................................................................. 49

1.6 Uuringuala 4 .......................................................................................................................... 52

1.6.1 Kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade ülevaade ................................................ 52

1.6.2 Metsise jt kanaliste vaatlused ....................................................................................... 59

1.6.3 Rähniliste, kakuliste, laanepüü ja kanakulli peibutusleiud; kaitsealused ning olulised haudelinnud ja nende elupaigad, risupesade otsingud ................................................................. 62

1.6.4 Risupesad ....................................................................................................................... 65

1.6.5 Punktvaatlused .............................................................................................................. 65

1.7 Must-toonekure elupaikade kestlikkus .................................................................................. 68

1.8 Järeldused uuringualade 1-4 suhtes ...................................................................................... 75

1.8.1 Uuringuala 1 .................................................................................................................. 75

1.8.2 Uuringuala 2 .................................................................................................................. 75

4

1.8.3 Uuringuala 3 .................................................................................................................. 76

1.8.4 Uuringuala 4 .................................................................................................................. 76

1.9 Leevendusmeetmete soovitused .......................................................................................... 76

2 Nahkhiirte uuring ........................................................................................................................... 78

2.1 Materjal ja metoodika ........................................................................................................... 78

2.2 Tuulikute mõjud nahkhiirtele ................................................................................................ 79

2.3 Andmebaasiandmete koondamine ....................................................................................... 82

3.2. Välitööde tulemused .................................................................................................................. 83

2.3.1 Uuringuala 1 .................................................................................................................. 83

2.3.2 Uuringuala 2 .................................................................................................................. 87

2.3.3 Uuringuala 3 .................................................................................................................. 92

2.3.4 Uuringuala 4 .................................................................................................................. 99

2.4 Leevendusmeetmete soovitused ........................................................................................ 105

Lisa materjal ........................................................................................................................................ 108

5

Sissejuhatus

Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Valga valla tuuleenergia eriplaneeringu ala potentsiaalselt tuulepargi rajamiseks sobilike nelja uuringuala osas tuulikute rajamise ja kasutamisega kaasnevat mõju linnustikule ning nahkhiirtele. Selleks koondati varasemast olemasolevaid andmeid EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (edaspidi EELIS) ja PlutoF andmebaasidest. Lisaks viidi 2023. aastal läbi väliuuringud selgitamaks linnustiku ja nahkhiirte poolt uuringualade kasutust.

Käesoleva töö raames teostati linnustiku ja nahkhiirte uuring Valga valla territooriumil paikneval tuuleenergia eriplaneeringu alale jäävatel neljal uuringualal (Joonis 1). Uuringualade paiknemine koos 500 m puhveralaga oli ette antud uuringu lähteülesandes. Uuringualade osas esineb eriplaneeringust huvitatud isikul huvi tuuleparkide rajamiseks ehk tegu on nn potentsiaalselt sobilike aladega tuuleparkide rajamiseks. Uuringu eesmärk oli selgitada uuritavate alade sobivus tuulepargi rajamiseks, sh linnustiku ja nahkhiirte alased kitsendused ning vajalikud leevendavad meetmed.

Joonis 1. Uuringualade paiknemine.

Tabel 1. Andmed potentsiaalselt sobilike alade ja uuringualade pindalade kohta.

Tähis Potentsiaalselt sobiliku ala pindala, ha

Uuringuala pindala, ha

1 431 1090

2 131 594

3 331 891

4 391 1238

Käesoleva uuringuga hõlmatud alad 1 ja 3 omavad kattuvust riigi poolt uuritava potentsiaalse eelisarendusalaga Valga-Tõrva, mille loodusuuringuid korraldab Keskkonnaagentuur. Käesoleva

6

uuringuaruande koostamise ajaks oli valminud antud linnustiku uuringu II vahearuanne1, mille andmeid arvestati uuringuaruande koostamisel.

1 Loodustaju OÜ. 2023. Riigihanke „Linnustiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile” II vahearuanne. Riigihanke viitenumber 260767. Osa 13 Valga-Tõrva.

1 Linnustiku uuring

1.1 Materjal ja metoodika

Linnustiku uuringu käigus teostati järgnevad tööd:

1. Koondati olemasolevad linnustikualased andmed järgnevatest infoallikatest:

o EELIS;

o PlutoF;

o Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs.

Riigihanke nr 239156. Kaardikihid Keskkonnaagentuuri ruumiandmete teenusest.

2. Viidi läbi linnustiku punktvaatlused.

Fookusliigid: registreeriti kõik liigid, aga eelistähelepanu all olid kaitstavad ja kaitsekorralduslikult olulised liigid, eriti haukalised, pistrikulised, must-toonekurg, sookurg, hanelised jt. Uuringualal valiti vaatluskohad selliselt, et kaetud oleks kindlasti üle poole uuringualast, soovitavalt vähemalt 75–80%. Vaatluspunktide esmane valik tehti kameraalselt ortofotode abil, hiljem täpsustati vaatluskohtade arv ja asukoht ettevalmistava välitöö käigus. Vaatluspunktide paiknemine on esitatud eraldi joonistel uuringualade kaupa.

Kevadel (märts kuni mai), suvel (juuni kuni august) ja sügisel (september kuni november) toimusid loendused kindlaksmääratud loenduspunkti(de)st. Minimaalne loendustundide arv oli ühel alal sügisel (sept-nov) 36 h, kevadel (märts-mai) 36 ja ja suvel (juuni-august) 18 h. Ühe vaatlustsükli (üks loendus ühest vaatluspunktist) pikkus oli 2–3 tundi. Samal kuupäeval võidi teha vaatlusi eri vaatluspunktidest. Loendusajad jaotati valgele ajale soovitavalt ühtlaselt. Sõltuvalt linnurühmast ja nähtusest oli vajalik suurema tähelepanu pööramine teatud osale ööpäevast. Näiteks rände puhul on enamusel liikidel aktiivsem ränne nelja tunni jooksul peale päikesetõusu, röövlindudel aga keskpäevaga piirnevatel tundidel, kui kujunenud on tõusvad õhuvoolud.

Registreeriti linnu liik, arv (salkade, parvede puhul), lennukõrgus (kasutades laserbinoklit või hinnates lennukõrguse teada oleva kõrgusega objektide abil), linnu poolt uurimisalas veedetud aeg (sek) ja soovitavalt lennutrajektoor visandina välitöökaardile või nutiseadmesse. Saadi kvantitatiivne hinnang lindude poolt ala õhuruumi kasutamise sageduse kohta ja sisend liigipõhistesse hukkumissageduse prognoosi mudelitesse, kui neid otsustatakse kasutada.

3. Viidi läbi haudelinnustiku inventuur. Selleks viidi läbi kaitsealuste linnuliikide

pesitsusterritooriumite kaardistamine punktloenduse meetodil2 ja peibutusloendus rähnide,

laanepüü ja kanakulli osas3. Lisaks viidi läbi metskanaliste (eeskätt metsis) inventuur

uuringualadel 1 ja 4 (täpsemalt kirjeldatud vastavate alade juures). Suurte raopesade otsimine

viidi läbi eraldi uuringualal 3 ja 4 (lisaks otsiti pesi rähnide, laanepüü ja kanakulli peibutamise

ajal) ning uuringualadel 1 ja 2 otsiti pesi peibutusloendustega paralleelselt, kontrolliti ka

teadaolevate kanakulli pesade asustatust.

4. Koostati must-toonekure toitumisala sobilikkuse ja elupaiga kestlikkuse hinnang.

2 https://www.eoy.ee/ET/13/14/punktloendus/

3 https://www.keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (Rähnid)

8

1.2 Linnustikule avalduvate mõjude üldkirjeldus

Tuulepargid mõjutavad linde peamiselt kolmel viisil4:

1) Linnud võivad hukkuda kokkupõrke tõttu tuuliku laba või mastiga. 2) senised elupaigad muutuvad või kahjustuvad ning ei ole lindudele enam sobilikud. 3) häiring sunnib linde elupaika vahetama.

Tuulikute mõju linnustikule avaldub kõige selgemalt kokkupõrkesuremuses – lendavad linnud võivad põrkuda tuulikutega (eelkõige tuuliku labadega, kuid on ka näiteid lindude lendamisest vastu tuuliku masti) ja kaasneva infrastruktuuriga ning saada surma või vigastada. Lindude kokkupõrked tuulikutega ei ole valdavalt sagedased, kuid tuuleparkides hukkub linde, sh kaitsealuste liikide isendeid. Risk sõltub eelkõige tuulepargi asukohast, reljeefist ja linnuliikide käitumuslikest omapäradest. Suhteliselt sagedamini põrkuvad tuulikutega liuglendurid sh toonekurelased ja kurelised ning eelkõige röövlinnud, kes tihtipeale ei väldi tuuleparke5.

Kokkupõrkeoht seondub teisalt ka barjääriefektiga – vältimaks tuuleparki peavad linnud lendama tuulikupargist mööda või kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab lindude energiakulu6. Barjääriefekt avaldab olulisemat mõju pigem suuremate (st suurt pindala hõlmavate) tuulikuparkide puhul või ka juhul, kui tuulikupark rajada lindude regulaarsele liikumisteele (nt rändeteele või igapäevasele lennuteele pesitsusala ja toitumisala vahel). Arvestades Valga uuringualade suurust ja paiknemist sisemaal, peamistest rändekoridoridest eemal, siis antud eriplaneeringu puhul olulist barjääriefekti teket linnustiku osas oodata ei ole.

Tuuleparkide rajamisega võib kaasneda ka otsene linnustiku elupaigakadu ning häiringutest tulenev elupaiga kvaliteedi langus7. Tuulikute rajamisest tulenev otsene elupaigakadu on enamasti suhteliselt vähene, kuid tuulikute ehitusplatsidele tuleb arvestada lisaks juurde juurdepääsuteede ja elektriliitumiste rajamine. Tuulepargist tulenevad ning elupaiga kvaliteeti mõjutavad häiringud avalduvad nii ehitusetapis, tuulikute töötamise ajal kui lammutamisetapis. Häiringu allikaks võivad olla tuulikud iseenesest (sh tuulikute poolt tekitatav müra8, valguse-varjude vilkumine) ja/või nendega seotud muu infrastruktuur või tuulepargiga seotud senisest intensiivsem inimeste liikumine9 (nii tuuleparkide hooldus kui rajatud juurdepääsuteid kasutavad muud liiklejad).

Häiringu mõju ulatus ja olulisus on erinev, sõltudes liigist ja liigirühmast ja võimalikust harjumisest tuulikutega9. Tuuleparkidega seotud häiringutele tundlikemaks (seega ka tuuleparke enam vältivateks) linnurühmadeks on peetud luikesid, hanesid, kurgi, kahlajaid ja mõningaid liike värvulistest, värskemad uuringud on kinnitanud, et ka näiteks metsakanalised (nt metsised)9,10 väldivad tuuleparkide alasid.

4 Mägi, M. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne. Lisa 3. Tuugenid ja linnud –

teaduskirjanduse ülevaade. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud- projektid-ja-analuusid#analuus-ja-lisad 5 De Lucas, M and Perrow, M.P, 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects. Chapter 8 6 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects.

7 Nazir MS, Bilal M, Sohail HM, et al. 2020. Impacts of renewable energy atlas: Reaping the benefits of renewables and biodiversity threats. International Journal of Hydrogen Energy 45: 22113–22124, https://doi.org/10.1016/j.ijhydene.2020.05.195 8 López-Peinado A, Lis Á, Perona AM, López-López P . 2020. Habitat Preferences of the Tawny Owl (Strix aluco) in a Special Conservancy Area of Eastern Spain. Journal of Raptor Research 54: 402–413, https://doi.org/10.3356/0892-1016-54.4.402 9 Coppes, J., Braunisch, V., Bollmann, K., Storch, I., Mollet, P., Grünschachner-Berger, V., Taubmann, J., Suchant, R., Nopp- Mayr, U., 2020. The impact of wind energy facilities on grouse: a systematic review. Journal of Ornithology (2020) 161:1–15. 10 Taubmann, J., Kämmerle, J-L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I,, Fiedler, W., Suchant, R. and Coppes, J., 2021. Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology 2021 (1),. https://doi.org/10.2981/wlb.00737.

9

Häiringute tulemusel ei pruugi linnud enam kasutada tuulepargi alal või läheduses olevat elupaika, või kasutavad seda harvemini11.

Linnustikule avalduva mõju vähendamisel on seega esmane ülesanne tuulepargi hoolikas asukohavalik12. Asukohavaliku esmaseks ülesandeks on vältida tuulikute kavandamist linnustiku seisukohalt kõige tundlikumatele aladele ning ohustatud häirimistundlike või kokkupõrkealtide liikide elupaikade lähedusse.

1.3 Uuringuala 1

1.3.1 Kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade ülevaade

EELIS andmestikku analüüsiti I kaitsekategooria liikide suhtes 5 km ulatuses uuringualadest, II kaitsekategooriaga liikide suhtes 2 km raadiuses ja III kaitsekategooria liikide osas uuringualadega kattuvatel aladel. Andmeid on kasutatud 01.04.2024 seisuga.

Uuringualast 2,6 km kaugusele jääb must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik KLO9128283. Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019. aasta hinnang) kuulub must-toonekurg kategooriasse „kriitilises seisundis”. Pesa (id -1036847573) jääb 3 km kaugusele uuringualast (Joonis 2). Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 31.05.2023. a, mil see oli sihtliigi poolt asustamata. Seire alusel oli pesa viimati asutatud 1999. a, mil pesas oli 3 poega. Seega seire alusel ei ole elupaik olnud viimase 24 aasta jooksul olnud asutatud.

Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) alusel ja ka ortofoto alusel ei ole elupaiga metsas suuremahulisi raied tehtud. Seega elupaigaks sobilik metsaala on säilinud. EELISes puudub info, et pesa oleks varisenud, samuti puudub info pesapuu seisundi kohta.

GPS saatjatega varustatud must-toonekurgede toitumisalade analüüsi alusel (edaspidi GPS analüüs)13 jääb uuringualale 1 üks teadaolev must-toonekure toitumisveekogu (Soontaga oja, VEE1012700). Toitumisalad määrati must-toonekure puhul kõigi sobivate saatjatega jälgitud aastate andmete põhjal (2007-2022). Tegu ei ole GPS andmete analüüsi alusel esmatähtsa toitumisveekoguga. Toitumisveekogu jääb väljaspoole potentsiaalselt sobilikku tuulepargi ala.

Uuringualast 2,6 km kaugusele jääb kalakotka (Pandion haliaetus) registreeritud elupaik KLO9129625. Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019. aasta hinnang) kuulub kalakotkas kategooriasse „ohualdis“. Pesa (id -1178468493) jääb 3,1 km kaugusele uuringualast (Joonis 2). Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 17.07.2022. a, mil see oli sihtliigi poolt asustamata. Seire alusel oli pesa viimati asutatud 2018. a, mil pesas oli üks hukkunud poeg. Seega seire alusel ei ole elupaik olnud viimase viie aasta jooksul olnud asutatud. Perioodil 2000–2018 oli pesa EELIS andmetel kõigil seirekordadel asustatud. 2020. a seireandmetes on märge, et tegu on tehispesaga.

Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) alusel ja ka ortofoto alusel ei ole elupaiga metsas suuremahulisi raied tehtud. Seega elupaigaks sobilik metsaala on säilinud.

Uuringualast 2,9 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129608. Pesa (id -1772107859) jääb 3 km kaugusele uuringualast (Joonis 2). Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019. aasta hinnang) kuulub väike-konnakotkas kategooriasse „ohulähedane“. Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 01.08.2023. a, mil see oli sihtliigi poolt asustamata. Seire alusel oli pesa viimati konnakotka poolt asutatud 2011. a, mil pesa oli asutatud ning seal kasvas üks poeg. Keskkonnaagentuuri ruumiandmete teenusest

11 Mägi M, Saag P. 2024. Tuugenite mõju loomastikule: leevendus- ja korvamismeetmed. Keskkonnaamet 12 Mägi M, Saag P. 2024. Tuugenite mõju loomastikule: leevendus- ja korvamismeetmed. Keskkonnaamet 13 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine.

10

kättesaadava maismaalinnustiku erisuse kaardikihi alusel on antud elupaiga suhtes soovitatud vähendatud 1 km tsoon 1 ala käsitlust.

Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) alusel ja ka ortofoto alusel ei ole elupaiga metsas suuremahulisi raied tehtud. Küll aga on uuendusraieid tehtud elupaigaga külgnevatel metsaaladel.

Uuringualast 3,3 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129305. Pesa (id 212990292) jääb 3,6 km kaugusele uuringualast (Joonis 2). Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 01.08.2023. a, mil see oli sihtliigi poolt asustamata ja pesa varisenud. Seire alusel oli pesa viimati asutatud 2019. a, mil pesa oli asutatud, kuid pesitsemine ebaõnnestus. EELIS andmebaasi alusel oli pesa asustatud ka 2018. a, mil oli ka pesa esmaregistreerimine. Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) alusel ei ole elupaiga metsas suuremahulisi raied peale pesa esmaregistreerimist tehtud.

Joonis 2. Uuringualast 1 viie km raadiusesse jäävate I kaitsekategooria linnuliikide registreeritud elupaigad ja must-toonekure GPS analüüsi14 alusel määratud toitumisveekogud.

Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019. aasta hinnang) kuulub kanakull kategooriasse „ohualdis“. Uuringualaga 1 kattub kanakulli (Accipiter gentilis) elupaigaga KLO9133077 (Joonis 3). Antud elupaik kattub ka potentsiaalselt sobiliku tuulepargi alaga. Elupaik on registreeritud 31.07.2023. a. Tegu on rahuldavas seisundis elupaigaga. Pesapuuks on kuusk ja vaatlusel kohati ühte noorlindu. Elupaik on registreeritud peale maismaalinnustiku analüüsi valmimist.

Uuringuala 1 kattub kanakulli (Accipiter gentilis) elupaigaga KLO9120519 (Joonis 3). Viimane EELIS andmebaasi kohane elupaiga vaatlus oli 24.04.2023. a, mil pesa oli varisenud. Elupaik registreeriti

14 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine.

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

11

EELISes 2015. a ja on olnud vahemikus 2015–2020 vahelduva eduga asutatud. Edukas pesitsus on viimati registreeritud 2020. a.

Joonis 3. Uuringualast 1 kahe km raadiusesse jäävad kanakulli registreeritud elupaigad ja maismaalinnustiku analüüsi tsoonid. Elupaik KLO9133077 ei olnud maismaalinnustiku analüüsi koostamise ajal registreeritud.

Eesti riikliku ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (2019. aasta hinnang) kuulub metsis kategooriasse „ohualdis“. Uuringuala kattub metsise (Tetrao urogallus) elupaigaga KLO9131764 (Koopesoo, Joonis 4). Viimane vaatlus EELIS andmebaasis on 16.04.2021. a, mil loendati kolm metsisekukke ja märgiti, et mängupaik on asustatud. Tegu on elupaiga modelleeringu alusel registrisse kantud elupaigaga. Elupaigas olulisel määral raieid kaardiandmete alusel ei ole viimastel aastatel tehtud.

Uuringualast 670 m kaugusele jääb metsise (Tetrao urogallus) elupaik KLO9101751 (Virna, Joonis 4). Viimane vaatlus EELIS andmebaasis on 22.04.2018. a, mil loendati kolm metsisekukke. Elupaigas olulisel määral raieid kaardiandmete alusel ei ole viimastel aastatel tehtud.

Maismaalinnustiku analüüsi alusel kattub pea kogu uuringuala 1 metsise tsoon 1 ja tsoon 2 aladega ehk tegu on elupaiga modelleeringu kohaselt metsisele sobiliku elupaigaga ja selle puhveralaga. Lisaks külgneb ala 1 metsise Koopesoo (KLO9131764) elupaigaga, mis on EELISesse kantud 9.07.2024.

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

12

Joonis 4. Uuringualast 1 kahe km raadiusesse jäävad metsise registreeritud elupaigad ja maismaalinnustiku analüüsi tsoonid. Lisaks külgneb ala 1 metsise Koopesoo (KLO9131764) elupaigaga, mis on EELISesse kantud 9.07.2024.

EELIS andmebaasi alusel III kaitsekategooria linnuliikide leiukohad on ära toodud joonisel 5 B. III kaitsekategooria liikide elupaigad antud alal on EELISesse kantud valdavalt 2024 aastal Keskkonnaagentuuri tellitud Repower projekti uuringu15 alusel.

Maismaalinnustiku analüüsi kohaselt esineb uuringuala 1 puhul kattuvust laanepüü (Tetrastes bonasia) tsoon 3 aladega ehk liigi modelleeritud elupaikadega (Joonis 5).

15 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2024- 10/REPowerEU_KAURi_uuringualad_lõpparuanne_20241009_avalik.pdf

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

13

Joonis 5. Uuringualast 1 kahe km raadiusesse jäävad laanepüü maismaalinnustiku analüüsi tsoonid ning uuringualal ja selle 500 m puhvris leiduvad III kaitsekategooria liigid.

A

B

14

Maismaalinnustiku analüüsi kohaselt esineb uuringuala 1 puhul vähest kattuvust põhja osas suur laukhane (Anser albifrons) tsoon 3 alaga.

Joonis 6. Uuringualast 1 kahe km raadiusesse jäävad suur-laukhane maismaalinnustiku analüüsi tsoonid.

1.3.2 Metsise jt kanaliste vaatlused

Kuna metsis on valdavalt paikne lind, tuleb lähtuvalt tema ökoloogiast arvestada elupaiganõudlust erinevates mõõtudes (Metsise KTK, 2015):

• väga piiratud maa-ala ehk vahetu mänguala (ca 50 ha);

• maastiku suhtes kuni 3 km2 e 1 km raadiuses ümber mängu;

• regionaalsel tasandil (kuni 20-30 km2 ala ehk ala kuni 3 km raadiuses ümber mängu, mis ühendab mitmeid mänge (cit in Metsise KTK, 2015: Sjöberg, 1996; Linden jt., 2000; Sirkiä jt., 2011).

Metsise elupaiganõudlus sõltub ka sugupoolest ning elutsüklite sesoonsusest:

• mänguaegne (isaslinnud);

• pesitsusaegne (emaslinnud);

• elupaiganõudlus väljaspool pesitsusaega (isas- ja emaslinnud suvel, sügisel ja talvel).

Valga uuringualal 1 viidi metsise jt kanaliste välitööd läbi ajavahemikus aprill–mai (03.04.2023, 07.04.2023, 16.04.2023, 22.04.2023, 10.05.2023; Joonis 7). Metsise puhul võeti aluseks M. Leivitsa poolt koostatud metsise mängupaikade mudel (2021 a) ning valiti välja võimalikud mängualad, kus otsiti mängupuude alt ja ümbruskonnast mängudele iseloomulikke lühikesi väljaheiteid. Pikemad ekskremendid määrati toitumispuudeks, mis on olulised metsise toitumisalad. Koopesoosse (tuntud ka

15

kui Priipalu raba, mis on RMK poolt taastatud16 2021–2022. a) paigaldati aprillikuus neli rajakaamerat (kokku salvestasid rajakaamerad neljas erinevas punktis), et lisaks hommikusele metsise loendusele saada täiendavat lisainfot mängupaika külastatavate kukkede kohta (Joonis 7). Rajakaamerad paigutati võimalike mängupuude lähedusse, mis fikseeriti lühikeste ekskrementide esinemise põhjal. Rajakaamerad eemaldati oktoobri esimeses pooles.

16 https://media.rmk.ee/files/Priipalu_projekt.pdf

16

A

B

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

17

Joonis 7. Vastavalt metsise mängumudelile loodi metsise otsingualad, kus tõenäolisemalt metsise mäng esineks. Trükitäht tähistab ala nimetust ning number näitab ala pindala hektarites. Metsise

C

D

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

18

mänguala jääb alale E ja D, alad A, B, C, F ja G on välitööde põhjal metsise toitumisalad. Joonisel (7 B) on näidatud olulised metsise tuumalad, astmelauad, mängupaikade ennustusmudel ning MLA (2022) ühenduskoridorid alamasurkondade vahel suhestuna võimalike arendusaladega; joonisel 7 C on mängupaikade asemel kujutatud metsise pesakondade joonis ning nende põhjal loodud pot metsise astmelauad D.

EOÜ MLA (2022) põhjal kattuvad uuringualad metsise tsoon 2ga, kus on tegemist ühenduskoridoridega alamasurkondade vahel (vt joonis 7B ja joonis 7C). Rajatav taristu võib takistada metsise liikumisteid, kuna karjäärid, tuulikud, elektriliinid ja teed võivad olla takistuseks metsiste liikumisel elupaikade vahel. See võib viia metsise metapopulatsiooni killustumisele, osapopulatsioonide geneetilise mitmekesisuse vähenemiseni ja nende väljasuremisriski suurenemisele (Metsise KTK eelnõu). Eelnõu kohaselt on Koopesoo leiupaik (KLO9131764) metsise astmelaud, kuid Virna leiupaika pole sellesse kaasatud, mis on ka metsise mängupaik. Metsise mängupaikade mudeli põhjal on tagatud sidusus põhjapoolse Koopesoo mängupaiga ning lõunapoolse Virna mängupaiga vahel, kus on mõlemale mängule arvestatud 1 km puhver, kusjuures uuringualale 1 tuulikuid ei soovitatud rajada. Olulisi metsise tegevusjälgi (eelkõige toitumisalad) vaadeldi veel uuringuala 4 männimetsades. Kuid nii metsise pesakonna mudeli kui ka mängupaiga mudeli järgi ei asu uuringualal 2 ja 3 olulisi mängu- ega ka sigimismetsi.

Maismaalinnustiku analüüsi alusel kattub pea kogu uuringuala 2 metsise tsoon 1 ja tsoon 2 aladega ehk tegu on elupaiga modelleeringu kohaselt metsisele sobiliku elupaigaga ja selle puhveralaga. Siiski ei näita metsise mängupaiga ega pesakonna mudel uuringualal 2 olulisi mängupaiku või pesakonna biotoope metsisele (>70% tugevusega piksleid praktiliselt pole). Uuringuala 2 metsad on viimase 10–11 aasta jooksul väga intensiivselt majandatud (Metsaregistri 2012–2022. a andmete põhjal). Välitööde põhjal uuringualal 2 ja selle 500 m puhvris metsise isendite vaatlusi või tegevusjälgi peibutusloenduse ja haudelinnustiku punktloenduse ning punktvaatluste põhjal ei leitud. Seega ei saa pidada antud uuringuala pelgalt modelleerimisandmete põhjal metsisele soodsaks elupaigaks, vaid üks metsisele oluline ühenduskoridor (sh toitumisala) jääb Virna mängualast põhja suunal Nauska järvede ja Soontaga oja poole.

Metsise otsingualasid uuringualal 3 ei kaardistatud, sest võimalikke mängualasid mängumudeli põhjal praktiliselt pole. Ortofoto põhjal on tegemist aktiivselt majandatud puistutega, kus põhimõtteliselt võiks mudeli põhjal mängu leida vaid üksikutelt põhjapoolsetelt metsalaikudelt, kuid neid on viimastel aastatel intensiivselt majandatud ning metsise mängu stabiilseks toimimiseks erilist lootust ei anna. Välitööde käigus leiti üksik metsise sulg uuringuala keskosast, kuid rohkem metsise tegevusjälgi uuringualal 3 ei täheldatud.

Järelikult omavad uuringualad 2 ja 3 ebasoodsaid elupaiku, sh lageraiutud ja kuivendatud metsad, kus metsised ei eelista tegutseda, vaid pigem väldivad selliseid nn mülgastunud elupaiku, mida tõendavad ka ebasobivad mängu- ja pesakonna mudelite kaardid. Sobiv liikumiskoridor, kus esineb ka sobilikke metsi pesakondadele, võib kulgeda ka mööda Väike-Emajõge edela suunal, kus on arvestatud vähemalt 600 m-ste koridoridega (mõlemal kaldal minimaalselt 300 m), kuhu tuulikuid ei rajata. Mitmed sobilikud pesakonna metsad jäävad mängualadest 3 km kaugusele lõunasse- metsadesse, mis paiknevad uuringualade 2-3 ja 4 vahelistel aladel, mis asuvad väljaspool arendusalasid. Lisaks ei rajata uuringualal 4 tuulikuid leitud toitumismetsadesse.

Kuna metsis on kanaline, kes eluviisilt on tihedalt seotud maapinnaga ning kanalistele iseloomulikult lennatakse madalalt 20-30 m kõrgusel puude võrade läheduses, mööda raielanke või eelistatakse lennata piki metsasihte või liikuda mööda aluspinda, eriti poegadega perioodil, mil linnupojad pole veel lennuvõimestunud, siis võib eeldada, et liik on kohanemisvõimeline liikuma 500-600 m kaugusele paigutatud tuulikute vahel. Ühtlasi on tagatud võimalike astmelaudade (peamiselt sobivad sigimismetsad) kaupa metsisele liikumisteed edela-lõunapoolsetele tuumaladele (joonis 7 D).

19

Koopesoo metsise mängu hommikune seire teostati 06.05.2023, kuid hommikuse vaatluse käigus metsise kukkesid ei nähtud. Rajakaamerate abil õnnestus fikseerida mänguperioodil 1–3 metsisekukke (28.04.2023 üks mängiv metsise kukk, 04.05.2023, 05.05.2023 pärastlõunased kukkede vaatlused, 18.05.2023 üksik mängiv isend kella 13 ajal ning 27.09.2023 üksik metsise kukk). Seire hommikul (6.05.23) fikseeriti 5–6 mängivat tedrekukke (LK III kat).

Foto 1. Mängiv metsise kukk Koopesoo rabas 28.04.23 kell 5:14.

20

Foto 2. Metsise kukk Koopesoo rabas 4.05.23 kell 16:09

21

Foto 3. Metsis Koopesoo rabas 27.09.23 kell 7:41.

Koopesoos kasvatas üks sookure (LK III kat) paar poega ning rabas käisid aktiivselt toitumas hoburästad (LK III kat). Lisaks fikseeriti üks toituv raudkull (LK III kat).

Rajakaamerate vaatluste põhjal veenduti, et imetajatest toitusid igapäevaselt rabas metskitsed. Harvemini fikseeriti põtru, kuid üks emane põder kasvatas rabas kahte vasikat. Väikekiskjatest liikusid rabas kährikkoer ja metsnugis (tegemist oli pigem üksikute isendite vaatlustega). Suurkiskjatest salvestasid rajakaamerad nooremapoolse pruunkaru liikumise.

Välitööde tulemused näitasid, et põhiline metsise mänguala on koondunud Koopesoo rabasse (alad E ja D), kus mängis rajakaamerate põhjal 1–3 metsisekukke. Välitöödel nähti korraga maksimaalselt kahte metsisekukke Koopesoo raba läheduses lendu tõusmas mändidelt. Koopesoost läänes paiknevad metsisele sobilikud toitumismetsad, mis fikseeriti pikkade toitumisekskrementide põhjal. Alal C fikseeriti kiskluse tõttu hukkunud metsise kuke sabasuled. Lõunapoolsetel aladel (F ja G) nähti metsise toitumisjälgi. Edelapoolne toitumisala (F) on väga tugeva kuivendusmõjuga hiljuti rajatud kuivenduskraavide tõttu ning mängualaks ei sobi. Kagupoolsed metsise vaatlused alal G on samuti seotud metsise toitumisalaga (Joonis 8).

Kuivõrd Koopesoo raba on vaid mõned aastad tagasi taastatud, siis võib selle ala tähtsus mängupaigana metsisele tulevikus tõusta. Oluline on tagada häiringute vaba liikumiskoridor Virna metsise mänguala ning Koopesoo metsise mängualade vahel, et isendid saaksid nende mängualade vahel häirimatult liikuda. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi17 kohaselt nähakse ette puhvertsoon ümber asustatud mänguasurkonna 1 km raadiusega (tsoon 2) ning ühenduskoridorid alamasurkondade vahel, hõlmates

17Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Kaardikihid Keskkonnaagentuuri ruumiandmete teenusest

22

võimalikult palju sobivat elupaika. Metsise seisukohalt (arvestades mängu- ja elupaiga ning selle juurde kuuluva puhvriga) on Valga uuringualale 1 väga keeruline tuulikuid rajada, sest valdava ala potentsiaalsest arendusalast paikneb metsise mänguala ühe kilomeetri puhvris. Lõunapoolsed metsise otsingualad sobivad toitumisaladeks nagu ka edelapoolne otsinguala on sobiv metsisele toitumisalana. Kagupoolsed metsise vaatlused on samuti seotud metsise toitumisalaga. Samuti on oluline tagada lõunapoolselt Virna mängualalt häiringuvaba ühenduskoridor Koopesoo mängualale.

Joonis 8. Metskanaliste vaatlused uuringualal 1.

Metsise välitööd teostati kevadel, võttes aluseks metsise mängupaikade mudel. Metsise mängualana on sobilik Koopesoo raba, kus rajakaamerate abiga salvestati metsise mänguperioodil 1-3 kukke. Koopesoo olulisus metsise mängupaigana tõenäoliselt tulevikus suureneb seal teostatud taastamistööde tõttu, mis mõjuvad metsise mängule positiivselt läbi veerežiimi taastamise. Väljaspool Koopesood vaadeldi metsist valdavalt toitumisaladel (Joonis 8).

1.3.3 Rähniliste, kakuliste, laanepüü ja kanakulli peibutusleiud; kaitsealused ning olulised haudelinnud ja nende elupaigad

Valga uuringualale 1 paigutati kuus kaku peibutuspunkti ning 20 punkti, kus peibutati rähnilisi, laanepüüd ja kanakulli kuupäeval 3.05.23 ning kakulisi 8.05.23. Samuti teostati neis 20-s punktis haudelinnustiku punktloendus 1.06.23 (linnustiku nimekirjad alade kaupa lisatud lisana) ning registreeriti kaitsealused ja olulised linnuliigid (KO) vastavalt EOÜ linnustiku uuringu lisale 7. Punktloenduste koordinaadid alade kaupa on ära toodud lisa materjali tabelites 15-20.

Kevadisi, sügisesi ja suviseid õhuruumi vaatlusi teostati neljas punktis (Joonis 9) ning lindude õhuruumi kasutuse vaatluste paigad ja ajad koos ilmastikuoludega uuringualal on toodud lisa materjalis tabelis 11.

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

23

Joonis 9. Rähniliste, kakuliste, laanepüü ja kanakulli peibutuspunktid; kaitsealuste ning oluliste haudelindude loenduspunktid ning rändevaatluste punktid.

Tabel 2. Peibutus- ja punktloenduste käigus kaardistatud kaitsealused ning olulised linnuliigid ja nende kaardistatud elupaigad kasutades metsaregistri andmeid uuringualal 1. Kaardistatud kaitsealused liigid koos elupaikadega on ära toodud Joonis 10.

ID ELUPAIK METSAREGISTRI ALUSEL VÄLITÖÖDEL KAARDISTATUD KO LIIGID 1 MO kaasik, JP männik, SS männikud Händkaku pesitsusterritoorium

2 SS männikud roo-loorkulli pot pesitsusala, laanepüü, raudkulli jahiala, sookurg

3 Vanad JP männikud ja kaasik laanepüü, nõmmelõoke ja musträhn 4 Vanemad JP ja PH männikud musträhn, laanepüü 5 Vana JP männik musträhn, õõnetuvi, metskurvits 6 Vanad JP männikud õõnetuvi, musträhn, metskurvits 7 Vanemad ja vanad JP ja PH männikud metskurvits, musträhn, õõnetuvi, raudkulli pot

pesitsusterritoorium 8 JP männikud väike-kärbsenäpp, hoburästas 9 Vanad ja vanemad PH, JP, JK männikud metsis, musträhn, hoburästas, kanakulli pesapaik 10 Vanad JK-JP ja PH männikud herilaseviu pesapaik

11 JK-JO männikud hoburästas, õõnetuvi 12 Vana JM männik metsis, laanepüü, hiireviu pesapaik

13 Vana MS haavik väike-kärbsenäpp 14 Vanad JM-MS männikud tamme-kirjurähn 15 Vana JM kaasik Raudkulli pot pesitsusterritoorium

16 Vanad tarna kaasikud sookurg, metstilder, väike-kärbsenäpp

24

17 Eriilmelised majandusmetsad haukaliste (väike-konnakotkas, kanakull) lennuala ning jahiala, tikutaja, metskurvits ja sookurg

18 Noorem JK kuusik laanepüü 19 Valdavad keskealised JK kuusikud ja

kaasikud hiireviu ja raudkulli jahialad

20 Vanemad JK kaasikud Hiireviu pot pesitsusterritoorium

21 Vanem JK kuusik ja männik väike-kirjurähn, hallpea-rähn, haukaliste (lõopistrik, konnakotkas, raudkull) ränne, hiireviu pesamets

22 lagedamad ja raiutud JM männikud, kuusik ja kaasik

haukaliste (hiireviu, raudkull) jahi- ja rändeala, hoburästas, õõnetuvi, sookurg, tikutaja, punaselg- õgija, rukkirääk, nõmmelõoke, tikutaja, suitsupääsuke, hallõgija

23 Vanemad JM kuusikud laanepüü, hallpea-rähn 24 Keskealised JO kaasik ja vana JO

mustlepik laanepüü, hallpea-rähn ja raudkulli jahiala

25 Vanem JP männik hoburästas 26 Valdavalt vanemad v vanad JO, JK, PH,

MO, MS, KR, RB männikud, SS kuusikud metsise toitumisala, raudkulli pot pesitsusterritoorium

27 Keskealine AN kaasik metstilder 28 Vana JO kuusik ja männik väike-kärbsenäpp 29 Keskealine ND kuusik musträhn, väike-konnakotkas ülelennul

30 Keskealised JK, AN kaasikud, raielangid, vanem JM männik

raudkulli jahiala, õõnetuvi, laanepüü, hoburästas, musträhn

31 Keskealised JK kuusikud ja kaasik väike-kärbsenäpp

32 Vanemad JO, KR männikud, JK kuusikud, haavik, keskealised AV kuusikud, vähesel määral väiksemad raielangid

musträhn, väike-kirjurähn, värbkakk, soo-loorkulli jahiala, hiireviu jahiala

33 Vanemad JO, JK, JP, KM männikud hiireviu pesapaik 34 Keskealised ja vanemad RB männikud,

SS männikud ja kaasikud metsise ja tedre mänguala, metsise toitumisala, laanepüü, raudkulli jahiala, hoburästas, sookurg, metstilder ja tikutaja

35 Vanemad PH, SN, SS männikud metsise toitumispaik, laanepüü

Kasvukohatüüpide lühendid: MO – mustika-kõdusoo; JP – jänesekapsa-pohla; SS – siirdesoo; PH – pohla; JK – jänesekapsa; MS – mustika; JM – jänesekapsa-mustika; JO – jänesekapsa-kõdusoo, MS – madalsoo; KR – karusambla; RB – raba, AN – angervaksa, ND – naadi; KM – karusambla-mustika, SN – sinika.

Valga uuringualal 1 tuvastati uus kanakulli pesa (asub EOÜ uuringu põhjal tsoon 1 puhvris, milleks on

soovitatud arvestada 1000 m), kus liik 2023. a kevadiste välitööde käigus avastati ning liik oli kohal ka

25.02.2024 aastal (Joonis 10). Tõenäoliselt on tegemist lõunapoolt pärit linnuga, kuna lähimas 1,4 km

kaugusel asuvas lõunapoolses leiukohas (KLO9120519, Mustumetsa) on mõlemad pesad (-854891712

ja 1020767630) varisenud, mida kinnitavad EELIS andmebaasi 2023. a seire andmed ning ka välitööde

käigus ei õnnestunud seal enam pesi puudelt leida.

Üks püsiseirepunkt (nr 8) asus pesapaigast 900 m kaugusel ning kanakulli õnnestus lennul näha

03.05.2023. a punktist kagus ja teine vaatlus tehti rände ajal 17.10.2023. a. Kanakulli jahistrateegia

hõlmab kiireid sööste maapinna suunas tabamaks saakobjekti (eeskätt hallvares, pasknäär, hakk ja

25

harakas, kodutuvi, kaelustuvi ning laanepüü ja teder, imetajatest on saakloomade seas olnud peamiselt

oravad ning jänesed18) on kokkupõrkeoht kõrgete tuulikutega >200 m väga madal. Kanakulli

surmajuhtumeid tuulikute tõttu on teada vaid üksikuid19, mis võib olla seotud liigi toitumisstrateegiaga

– valdav enamik liigi toiduobjektidest on leitavad maapinnalt (nt punaorav, jänes) või madalamatelt

lennukõrgustelt (<100 m; tuvid, kanalised, vareslased).

EOÜ maismaalinnustiku analüüsis (2022)17 on välja toodud, et tsooni 1 tuulikuid üldjuhul ei kavandata.

Eranditeks on aga:

a) pesapaik, mille asustamine on ebatõenäoline;

b) kui nt saatjatega varustatud linnu elupaigakasutuse andmed kinnitavad, et ala ei kasutata

määral, mis tingiks piiranguid;

c) kõrge efektiivsusega leevendusmeetmete rakendamine (tuulikute seiskamine kriitilisel

ajaperioodil).

Joonis 10. Välitööde tulemusena kaardistatud kaitsealuste ja oluliste liikide elupaigad Valga uuringualal 1. Kaitsealused ja olulised liigid koos elupaikadega on ära toodud Tabel 2.

Uuringualalt 1 ja selle 500 m puhvrist leiti kokku (sh riikliku seire andmed) neli 2023. a asustatud viu

pesa (nii herilaseviu kui ka hiireviu kuuluvad LK III kat), millest kolm kuulusid hiireviule (KLO9133702,

KLO9133704, KLO9133703) ning üks idapoolne pesapaik herilaseviule (KLO9133755). Alljärgnevalt

analüüsiti hiire- ja herilaseviu võimalikke toitumisalasid. Kuivõrd hiireviu püüab saaki avamaastikul, siis

on oluline pesitusala läheduses paikneva avamaastiku paiknemine, mille põhjal saab hinnata võimalikke

18 Kanakulli kaitse tegevuskava, Keskkonnaamet, 2022. 19 Rydell, J.; Ottvall, R.; Pettersson, S.; Green, M. The Effects of Wind Power on Birds and Bats - an Updated Synthesis Report 2017; Swedish Environmental Protection Agency (Naturvårdsverket): Stockholm, 2017; p 132.

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

26

tõenäolisi toitumisalasid. Herilaseviu põhiline jahiala jääb metsamaale, kus saaki otsitakse

metsaservades, metsalagendikel, raiesmikel ja sihtidel, mõnikord niitudel. Sageli peatub herilaseviu

ojade jt väiksemate veekogude läheduses.

Eesti uurijate kohaselt ulatusid Eestis GPS saatjate abil määratud hiireviu kodupiirkonnad 3,2 km2 kuni

4,7 km2-ni20. Suveperioodil juulis 1,7–2,8 km2-ni. See tähendab, et peamine tegutsemisraadius

pesakohast võib ulatuda 0,74–1,2 km-ni. Mets võib olla hiireviule tähtis saagiala. Metsades varitsetakse

näiteks häilude, sihtide ja kraavide ääres, majandusmetsades ka lageraiesmikel. Viude saagijahialana

mängivad enamasti põhirolli siiski avamaabiotoobid. Kindlasti ei kasutata ka neid päris juhuslikult, vaid

eelistatakse metsaservale lähemaid alasid. GPS saatjatega linnud näitasid, et paindlik hiireviu kasutab

saagijahiks enamikku biotoopidest, mida ümbruses leidub, kuid teatud kõlvikuid siiski eelistatakse.

Näiteks rohumaade rohkusest peavad meie hiireviud lugu21.

Joonis 12-l on esitatud hiireviu pesitsusalade lähipiirkonnas paiknevad avamaastikud (kõlvikutena

puittaimestikuga kaetud kõlvikud kujutatud metsa eraldistena, haritava maa kõlvikud ja lageda ala

kõlvikud ning vooluveekogud, Joonis 11). Seejuures on avamaastikeks haritav maa ja lage ala. Joonis 12

põhjal jääb tuuleenergeetika arendusalale üksikuid lagedamaid alasid. Loodepoolne pesitsuspaik asub

põllumaadele kõige lähemal. Ala keskosas asuv ja lõunapoolne hiireviu pesapaik asuvad pigem

metsamaastikul. Pigem võib järeldada, et loodepoolne viu külastab rohkem põllumaid ja teised

metsamaal asuvaid raielanke jahialadena. Herilaseviu pesapaik asub arendusala puhvris ning selle

läheduses paikneb Lota oja, mida lind võib jahialana kasutada.

Seoses hiireviuga kaasneb tuulepargi rajamisega kokkupõrkerisk. Nimelt esineb haukalistest kõige

rohkem suremust tuulikuparkides tuuletallajal, seejärel hiireviul, puna-harksabal ja merikotkal22. Põhja-

Euroopas on haukalistest leitud kõrgeimat suremust tuulikute tõttu hiireviul, kes väldib väga vähesel või

mõningal määral (250–500 m kaugus) tuulikuid23 Uuringualal 1 pole soovitatav kõrge viu arvukuse

tõttu tuulikute rajamine.

20 Väli,Ü., Sein, G., Laansalu, A., Sellis, U. Milliseid elupaiku eelistavad meie viud? Eesti Loodus, November 2015.

21 Väli,Ü., Sein, G., Laansalu, A., Sellis, U. Milliseid elupaiku eelistavad meie viud? Eesti Loodus, November 2015. 22 Rydell, J.; Ottvall, R.; Pettersson, S.; Green, M. The Effects of Wind Power on Birds and Bats - an Updated Synthesis Report 2017; Swedish Environmental Protection Agency (Naturvårdsverket): Stockholm, 2017; p 132.

23 Rydell, J.; Ottvall, R.; Pettersson, S.; Green, M. The Effects of Wind Power on Birds and Bats - an Updated Synthesis Report 2017; Swedish Environmental Protection Agency (Naturvårdsverket): Stockholm, 2017; p 132

27

Joonis 11. Kõlvikute jaotuse põhjal asuvad tõenäoliselt uuringualal 1 viude toitumisalad metsamaal lankidel ja kraavide äärtes.

1.3.4 Risupesad

Risupesi eraldi ei otsitud, vaid vaadeldi uuringualal 1 rähniliste, laanepüü ja kanakulli peibutamise käigus, mil vanemaid metsi läbides otsiti puuvõradel aktiivselt risupesi. Samuti pöörati haudelinnustiku punktloenduse ning õhuruumi vaatluste (36+18+36) käigus tähelepanu haukalistele, sh erinevad territooriumi ja poegade häälitsused piirkonnas ning nende ilmnemisel otsiti võimalikke pesapuid. Samuti kaardistati potentsiaalsed haukaliste pesitsusterritooriumid (vt Tabel 2 ja Joonis 12).

Joonis 12. Hiireviude ja herilaseviu pesade paiknemine uuringualal 1 koos võimalike toitumisalade ning välitöödel tehtud vaatlustega.

4% 1%4%

91%

põllumaa Lage ala Märgala Puittaimestik

28

1.3.5 Punktvaatlused

Kevadised vaatlused rootori ohutsoonis

Valga uuringualal 1 oli kevadine haneliste ränne pigem tagasihoidlik, mil hanelistest (valdavad vaatlused tehti perekond hane kohta, vähesemal määral õnnestus liigini määrata suur-laukhane ja tundra- rabahane) loendati kokku 580 isendit (Tabel 3). Üle 80% hanedest (475 isendit), kes põhja suunal lendasid paiknesid rootori ohutsoonis (vahemik 90-180 m) .

Kevadrändel vaadeldi 16 laululuike (LK II kat), kes lendasid 30–50 m kõrgusel. Sookure (LK III kat) kohta tehti 38 rändevaatlust ning suurim nähtud lindude arv oli 23 isendit, kes suundusid 300 m kõrgusel loodesse (Tabel 3).

Üks põnevamaid rändeleide olid üksikud järvekaurid (LK II kat), kes suundusid põhjal suunal tõenäoliselt Võrtsjärve suunal (Tabel 3). Kõik isendid lendasid rootori ohutsoonis. EOÜ maismaalinnustiku uuringus (2022) on välja toodud, et Eesti sisemaal järvekauri käsitleda ei ole vaja, sest rändel peatuvad sisevetel harva, talvel üldse mitte. Ränne üle maismaa toimub tuulikutest kõrgemal.

Haukalistest vaadeldi kevadisel rändeperioodil tuugenite ohutsoonis hiireviusid (LK III kat, 9 vaatlust), millest kuus vaatlust asus tuugeni rootori ohualas (Tabel 3).

Haruldasematest haukalistest vaadeldi kevadperioodil väike-konnakotkast (LK I kat; kolm kevadist vaatlust, kus lind oli ühel juhul ülelennul ca 70 m kõrgusel, teisel korral tõusis kotkas õhusambas kõrgemale ja kolmandal korral oli liik ülelennul ala loode osas, vt Tabel 3 ID17 ja ID29 ning Joonis 13) ning roo-loorkulli (LK III kat; juhuvaatlus, lind ülelennul).

Suvised paikvaatlused

Suvisel loendusperioodil vaadeldi haukalistest enim hiireviud (viis vaatlust kõrgusel 150 m. Üksikud vaatlused tehti järgnevate paiksete haukaliste kohta: raudkull (LK III kat), roo-loorkull (150 m kõrgusel). Pistrikulistest vaadeldi lõopistrikku rootori ohutsoonis (100 m).

Kaitsealustest liikidest vaadeldi rootori ohutsoonis suitsupääsukest (LK III kat; 8 isendit), kellest seitsme vaatluse puhul lennati vahemikus 130–150 m (Tabel 3). Veel õnnestus vaadelda suurkoovitaja salka (neli isendit), kes suundusid kagusse 120 m kõrgusel. Õõnetuvi vaadeldi kolmel korral 116 m kõrgusel suundumas loodesse. Sookure (LK III kat) kaks isendit olid ülelennul 150 m kõrgusel (Tabel 3)

Suvisel punktloendusel vaadeldi olulistest linnuliikidest rootori ohutsoonis (160 m) hallhaigrut (11 isendit).

Sügisesed rändevaatlused

Sügisesel loendusperioodil loendati laglesid/hanesid kokku 725 isendit, kellest 76% lendasid rootori ohutsoonis (548/725).

Ehkki laululuike vaadeldi rändel 66 isendit, siis ükski neist rootori ohutsoonis ei lennanud (lennuvahemik jäi keskmiselt 30 m ja 78 m vahele). Üks rändel väikeluik lendas rootori ohutsoonis 100 m kõrgusel.

Haukalistest vaadeldi enim raudkulli, kes viibis rootori ohutsoonis kahel korral 125 m kõrgusel. Hiireviusid vaadeldi neljal korral, kus linnud viibisid keskmiselt kõrgusel 90 m (kaks vaatlust) ja 150 m (kaks vaatlust). Kanakulli vaadeldi ühel korral rootori ohutsoonis 90 m kõrgusel. Väike-konnakotkast vaadeldi kahel korral, ühel korral uuringuala puhvris lõunas 250 m kõrgusel ning teisel korral uuringuala

29

lõunapoolses otsas 100 m kõrgusel suundumas edelasse (Joonis 13). Ühel korral vaadeldi rändel väikepistrikku 23 m kõrgusel suundumas läände (Joonis 13).

Joonis 13. Valga uuringualal 1 punktvaatluste põhjal kaardistatud I kaitsekategooria liigid.

Tabel 3. Valga uuringualal 1 läbi viidud kevadiste/suviste/sügiste punktloenduste (min 36 h, 18 h ja 36 h) tulemused lindude kaupa. Ära on toodud lindude rände suund, nende arvukus (nr) ja kõrgus. Punasega on tähistatud rootori ohutsoonis lendavad linnud.

Linnud Suund Kõrgus (m) NR Kokku

KEVAD hallhaigur NW 80 1 1

hanelised N 129 475

580 NE 40 5 NW 50 44

suurlauk-hani N 100 41 SE 80 8

tundra-rabahani N 50 7

sookurg

N 80 3

38

p 40 2 NW 300 23 S 30 3 SW 50 1 W 20 3 Y 53 3

laululuik N 30 2

16 NE 50 10

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

30

W 50 2 Y 50 2

hiireviu

p 80 2

9 NW 100 4 S 100 1 SE 200 1 NA 100 1

raudkull

p 30 1

3 NE 60 1 S 10 1

roo-loorkull Y 250 1 1 konnakotkas Y 70 1 1

järvekaur N 95 5 5

hoburästas N 35 5

6 Y 30 1

suitsupääsuke N 30 1

3 p 30 2

tikutaja p 40 3

4 NE 30 1 metskurvits p 20 3 3

metstilder N 80 1

3 NA 30 2 SUVI hallhaigur N 160 11 11

hõbehaigur E 200 7

14 SE 200 7 hiireviu p 150 5 5 lõopistrik p 100 1 1 raudkull p 50 1 1 roo-loorkull p 150 1 1 sookurg Y 150 2 2

õõnetuvi

p 40 1

5 E 80 1 NW 116 3

suurkoovitaja SE 120 4 4 valge-toonekurg p 200 1 1

suitsupääsuke

p 150 6

8 p 50 1 Y 130 1

hoburästas

p 60 2

4 S 5 1 Y 60 1

SÜGIS

hanelised S 197 177

725

SW 154 192

suur-laukhani N 100 2

31

S 166 258 SW 135 27

tundra-rabahani SW 175 66 valgepõsk-lagle S 180 3

laululuik

N 30 2

66 S 78 52 SW 47,5 12

kühmnokk-luik NW 30 2 2 väikeluik S 100 1 1 sookurg SE 80 35 35

raudkull

p 200 1

20

S 66,5 12 SE 80 1 SW 125 2 W 60 1 SW 42 3

kanakull Y 90 1 1

hiireviu p 150 2

4 S 90 2

väike-konnakotkas S 250 1

2 SW 100 1 vaikepistrik W 23 1 1 rabapistrik NA 20 1 1 lõopistrik W 80 1 1 õõnetuvi S 28 1 1 kiivitaja NW 80 61 61 hallpea-rähn p 30 1 1

hoburästas

E 30 1

28 NE 20 1 S 36 26

suitsupääsuke S 75 2

5 SW 40 3 Y-ülelennul, p-paikne, N- lennul põhja, NE- lennul kirdesse, E- lennul itta, SE- lennul kagusse, S- lennul lõunasse, SW- lennul edelasse, W- lennul läände, NW- lennul loodesse.

1.4 Uuringuala 2

1.4.1 Kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade ülevaade

Uuringualast 2 jääb 3,5 km kaugusele väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129608 (Joonis 14). Elupaiga kirjeldus on esitatud ptk-s 1.3. EELIS andmebaasist kättesaadava maismaalinnustiku erisuse kaardikihi alusel on antud elupaiga suhtes soovitatud vähendatud 1 km tsoon 1 ala käsitlust.

Uuringualast 2 3,8 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129606 (Joonis 14). Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 05.07.2021. a, mil see oli varisenud. Seire alusel oli elupaik viimati konnakotka poolt asutatud 2008 aastal. EELIS andmebaasi alusel oli pesa varisenud juba 2015. a seirel. Maismaalinnustiku erisuse kaardikihi alusel on antud elupaiga suhtes soovitatud vähendatud 1 km tsoon 1 ala käsitlust.

Uuringualast 2 3,9 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129605. Pesa (id -1999279627) jääb 4,1 km kaugusele uuringualast (Joonis 14). Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 18.07.2020. a, mil see oli asutamata. Seire alusel oli elupaik

32

viimati konnakotka poolt asutatud 2015 a.Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) ja ka ortofoto alusel on elupaigaga külgneval alal tehtud ulatuslikke uuendusraieid.

GPS saatjatega varustatud must-toonekurgede toitumisalade analüüsi alusel24 jääb uuringualale 2 üks teadaolev must-toonekure toitumisveekogu (Raamsoo oja, VEE1011800). Tegu ei ole GPS andmete analüüsi alusel uuringualaga kattuvas lõigus esmatähtsa toitumisveekoguga. Toitumisveekoguna kasutatav lõik jääb väljaspoole potentsiaalselt sobilikku tuulepargi ala.

Joonis 14. Uuringualast 2 ja 3 viie km raadiusesse jäävate I kaitsekategooria linnuliikide registreeritud elupaigad ja must-toonekure teadaolevad toitumisveekogud.

Arendusalast 1000 m (puhvrist 500 m) kaugusele jääb metsise (Tetrao urogallus) elupaik KLO9101751 (Joonis 15). Viimane vaatlus EELIS andmebaasis on 22.04.2018. a, mil loendati kolm metsisekukke. Elupaiga alal olulisel määral raieid kaardiandmete alusel ei ole viimastel aastatel tehtud.

Maismaalinnustiku analüüsi alusel kattub pea kogu uuringuala 2 metsise tsoon 1 ja tsoon 2 aladega ehk tegu on elupaiga modelleeringu kohaselt metsisele sobiliku elupaigaga ja selle puhveralaga. Siiski ei näita metsise mängupaiga ega pesakonna mudel uuringualal 2 olulisi mängupaiku või pesakonna biotoope metsisele (>70% tugevusega piksleid praktiliselt pole). Uuringuala 2 metsad on viimase 10–11 aasta jooksul väga intensiivselt majandatud (Metsaregistri 2012–2022. a andmete põhjal). Välitööde põhjal uuringualal 2 ja selle 500 m puhvris metsise isendite vaatlusi või tegevusjälgi peibutusloenduse ja haudelinnustiku punktloenduse ning punktvaatluste põhjal ei leitud. Seega ei saa pidada antud uuringuala pelgalt modelleerimisandmete põhjal metsisele soodsaks elupaigaks, vaid metsisele oluline ühenduskoridor (sh toitumisala) jääb Virna mängualast põhja suunal Nauska järvede ja Soontaga oja poole.

24 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine.

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

33

Joonis 15. Uuringualast 2 ja 3 jäävad metsise registreeritud elupaigad ja maismaalinnustiku analüüsi tsoonid.

EELIS alusel III kaitsekategooria linnuliikide leiukohti uuringualal 2 registreeritud ei ole.

Maismaalinnustiku analüüsi kohaselt esineb uuringuala 2 puhul kattuvust laanepüü (Tetrastes bonasia) tsoon 3 aladega ehk liigi modelleeritud elupaikadega (Joonis 16).

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

34

Joonis 16. Uuringualast 2 ja 3 kahe km raadiusesse jäävad laanepüü maismaalinnustiku analüüsi tsoonid.

1.4.2 Metsise jt kanaliste vaatlused

Kanaliste vaatlusi tehti välitöödel 14, millest kuus kuulusid laanepüüle ja kaheksa olid tedre vaatlused (Joonis 17). Metsise tegevusjälgi ning isendeid alal 2 ei nähtud. Tetre vaadeldi mänguperioodil 06.05.2023, mil idapoolsel põllumaal mängis maksimaalselt 3 kukke ning 19.05.2023 nähti idapoolsel põllumaal mängimas maksimaalselt 2 kukke. Kuupäeval 26.05.2023 vaadeldi läänepoolsel põllumaal mängimas ühte tedrekukke. Tedre mängud toimusid, kas 500 m puhvris põllumaal või puhveralast väljas. Sügisel nähti üksikut kukke 30.09.2023 ala ida osas ning üksikut tedrekukke vaadeldi ala lääneosas 10.10.2023 kuusel. Kuupäeval 03.11.2023 nähti tetre lendamas läänepoolsel põllumaal põhja (lennu kõrgus 20 m) ning 17.11.2023 nähti idapoolsel põllumaal lendamas üheksat kukke loode suunal.

35

Joonis 17. Kanalistest vaadeldi Valga uuringualal 2 tetresid ja laanepüüsid.

1.4.3 Rähniliste, kakuliste, laanepüü ja kanakulli peibutusleiud; kaitsealused ning olulised haudelinnud ja nende elupaigad

Valga uuringualale 2 paigutati kuus kaku peibutuspunkti, keda peibutati 8.05.23 ning 22 punkti, kus peibutati rähnilisi, laanepüüd ning kanakulli kuupäeval 6.05.2023 (Joonis 18). Samuti teostati neis 22-s punktis haudelinnustiku punktloendus 18.06.23 (linnustiku nimekirjad alade kaupa lisatud lisana) ning registreeriti kaitsealused ja olulised linnuliigid (KO) vastavalt EOÜ linnustiku uuringu lisale 7.

Õhuruumi punktloendusi teostati põhiliselt kolmes punktis ning üks põhjapoolne punkt (nr 197) ning punkt 14 olid lisavaatluspunktid. Õhuruumi kasutuse vaatluste paigad (joonis 18) ja ajad koos ilmastikuoludega uuringualal on toodud lisa materjalis tabelis 12.

Laanepüü vaatlusi teostati 06.05.2023, mil kuuldi häälitsevat isalindu idapoolsel alal, mis asub puhvri ja uuringuala piiri vahel ning üks häälitsev isend fikseeriti 06.05.2023 kagupoolses nurgas (Joonis 17). Kaks laanepüü vaatlust teostati kagupoolsel alal 10.05.2023 (üks uuringuala piiril ja teine puhvris). Sügisel fikseeriti kaks häälitsevat laanepüüd, kellest üks laulis uuringuala põhja osas ja teine ida osa puhvris.

36

Joonis 18. Valga uuringualal 2 läbi viidud rähniliste, kakuliste, laanepüü ja kanakulli peibutusvaatlused ning läbi viidud punktvaatluste punktid.

Tabel 4. Peibutus- ja punktloenduste käigus kaardistatud kaitsealused ning olulised linnuliigid ja nende elupaigad uuringualal 2. Vastavad kaitsealused linnuliigid ning nende elupaigad on ära toodud Joonis 19.

ID METSAREGISTRI ELUPAIK VÄLITÖÖDEL KAARDISTATUD KO LIIGID

1 vana haavik valgeselg-kirjurähn

2 noored ja keskealised JM, JK kuusikud-kaasikud

väike-kärbsenäpp

3 JK kuusik väike-kärbsenäpp, raudkulli ja kodu- ning händkaku elupaik, musträhn, hoburästas

4 vanad JK, JM, ND kaasikud õõnetuvi, musträhn, väike-kärbsenäpp, valgeselg- kirjurähn, kodu- ja händkaku territoorium

5 Vana JK kuusik laanepüü

6 Vanem ND, JK kaasik-kuusik laanepüü, musträhn

7 Vanem AN kaasik ja JK männik, vana JM kuusik

õõnetuvi, hallpea-rähn, musträhn

8 raielank lõopistriku pesitsusterritoorium, sookurg, musträhn

9 JK männik, händkaku, kõrvukrätsu territoorium, musträhn

10 Vana MS, JM männikud, vanem AN kaasik

metskurvits, kõrvukräts, händkakk

11 Vanem MS männik, noorem JM kaasik

õõnetuvi

12 Põllumaa teder, põldvutt

37

13 Vanem JP kuusik, kuuse noorendik turteltuvi 14 Nooremad JK kuusikud raudkulli pesitsusterritoorium

15 Vanem AN kaasik hoburästas

16 Vana JM kaasik laanepüü

17 Vanem AN kaasik õõnetuvi 18 Vanemad MO, JO männik, vana JO

kaasik väike-kärbsenäpp x3, laanepüü, metstilder, tikutaja, viu risupesa kasel (pesitsus ebaõnnestunud)

19 Vanem MO männik, vanemad JO kaasikud

õõnetuvi, hiireviu pesitsusterritoorium

20 Vanad ja vanemad JO kaasikud väike-kirjurähn

21 Vanem JO kaasik, noorem ND kuusik ND haavik

laanepüü, hoburästas

22 Vanem JO kaasik, noorem JM haavik

valgeselg-kirjurähn

23 Vana MO männik hallpea-rähn, musträhn

24 Vanem JO kaasik, vana ND kaasik väike-kärbsenäpp, hoburästas, musträhn, õõnetuvi, hiireviu võimalik pesitsusterritoorium

25 Noorem JK kuusik raudkulli pesitsusala, teder 26 Põllumaa hoburästas, väänkael, hänilane, hallõgija, rüüt, välja-

loorkul, hiireviu, õõnetuvi 27 Põllumaa teder 28 Vana JK kaasik, vanem MS männik herilaseviu pesamets 29 Vana JM männik, raielank laanepüü, metskurvits, lõopistrik

Kasvukohatüüpide lühendid: MO – mustika-kõdusoo; JP – jänesekapsa-pohla; SS – siirdesoo; PH – pohla; JK – jänesekapsa; MS – mustika; JM – jänesekapsa-mustika; JO – jänesekapsa-kõdusoo, MS – madalsoo; KR – karusambla; RB – raba, AN – angervaksa, ND – naadi; KM – karusambla-mustika, SN – sinika.

38

Joonis 19. Valga uuringualal 2 kaardistatud kaitsealused ning olulised linnuliigid. Elupaikade kirjeldus pärineb Metsaregistri andmetel ja välitöödel kaardistatud linnuliigid on ära toodud Tabel 4.

1.4.4 Risupesad

Risupesi uuringualal 2 eraldi ei otsitud, vaid vaadeldi uuringualal 1 rähniliste, laanepüü ja kanakulli peibutamise käigus, mil vanemaid metsi läbides otsiti puuvõradelt risupesi. Samuti pöörati haudelinnustiku punktloenduse ning tavaliste punktloenduste käigus tähelepanu haukalistele, sh erinevad territooriumi ja poegade häälitsused piirkonnas ning nende ilmnemisel otsiti võimalikke pesapuid ning kaardistati pot. võimalikud elupaigad territooriumivaatluste alusel. Uuringualal õnnestus leida juurde üks tõenäoline hiireviu risupesa (Tabel 4 ID 18,Joonis 19). Lisaks kaardistati mitu potentsiaalset pesametsa osaliselt uuringualal, osaliselt puhveralas raudkullil (vt Tabel 4: ID 3, Joonis 19) ja hiireviul (Tabel 4: ID 19, Joonis 19), hiireviul uuringualal (Tabel 4: ID 24, Joonis 19), puhveralas kaardistati potentsiaalne raudkulli pesamets (Tabel 4: ID 25, Joonis 19), herilaseviu pesamets (Tabel 4: ID 28,Joonis 19), lõopistriku pesitsusterritooriumid kaardistati puhveralas (Tabel 4: ID 8 ja 29, Joonis 19).

1.4.5 Punktvaatlused

Kevadised vaatlused rootori ohutsoonis

Valga uuringualal 2 oli kevadine haneliste ränne suurem kui uuringualal 1. Hanesid loendati kokku 2031 isendit (Tabel 5), kellest suur-laukhanesid oli 936 isendit ning tundra-rabahanesid esines 103 isendit. Perekond hani tasemele jäi 992 hane. Minimaalne lennu kõrgus oli 50 m ning maksimaalne 300 m. Ca 60% hanedest (1208 isendit), kes rändel lendasid, paiknesid rootori ohutsoonis (Tabel 5).

39

Kevadrändel vaadeldi 65 laululuike (LK II kat), kes lendasid 30–40 m kõrgusel. Laululuikedest suundus 55 isendit põhja suunal (tabel 5). Kühmnokk-luikedest (oluline liik) vaadeldi nelja isendit ning perekond luik tasemele jäi kolm isendit.

Sookurge (LK III kat) vaadeldi rändel kokku 28 isendit, kellest viis lendasid rootori ohutsoonis (Tabel 5).

(Hiire)viusid vaadeldi kevadisel rändel kokku 14 korral, kellest rootori ohutsoonis lendas 10 isendit.

Väike-konnakotkast vaadeldi ühel korral (6.05.23, Joonis 20) rootori ohutsoonis (150 m) ning ühel korral vaadeldi ülelennul roo-loorkulli (150 m). Lõopistrikku vaadeldi ühel korral 90 m kõrgusel. Kaitsealustest haukalistest vaadeldi veel järgnevaid liike, kes ei esinenud rootori ohutsoonis: kanakull (üks vaatlus) ning raudkull (neli vaatlust) (Tabel 5).

Olulistest liikidest vaadeldi rootori ohutsoonis ühte kiivitajat (90 m) ning kahte hõbekajakat (100 m).

Suvised vaatlused rootori ohutsoonis

Suvisel perioodil tehti kokku kaheksa hiireviu vaatlust, kes lendasid keskmiselt 157 m kõrgusel (vahemik 150–200 m). Herilaseviu vaatlusi tehti kokku kuus kõrgusel 150 m. Raudkulli (LK III kat) vaatlusi tehti kokku kaks, kõrgusel 14 m. Ühe korra fikseeriti ülelennul roo-loorkull 150 m kõrgusel ning üks vaatlus tehti paikse lõopistriku kohta 150 m kõrgusel (Tabel 5).

Neljal korral vaadeldi valge-toonekurge (LK III kat) 150 m kõrgusel. Hallhaigrute puhul vaadeldi 11- isendilist parve 150 m kõrgusel suundumas põhja.

Naerukajaka vaatlusi tehti neljal korral vahemikus 120–150 m. Õõnetuvisid vaadeldi ohutsoonis neljal korral vahemikus 90–150 m.

Sügisesed vaatlused rootori ohutsoonis

Sügisene haneliste ränne (hani, suurlauk-hani, tundra-rabahani, valgepõsk-lagle) oli tagasihoidlikum, võrreldes kevadise rändega, mil loendati kokku 359 hane-lagle. Ränne toimus vahemikus 80 m kuni 300 m. Valdav rände kõrgus oli 240 m ja kõrgemal (98% hanedest) ning rootori ohualas vaadeldi kahte tundra-rabahane 170 m kõrgusel (Tabel 5).

Rootori ohutsoonis asuvaid laululuiki - 107 isendit - vaadeldi keskmiselt 106 m kõrgusel. Väikeluige vaatlused (14 isendit ülelennul edelasse) tehti kokkupõrke ohutsoonis 103 m kõrgusel. Määramata perekonna luik vaatlusi tehti 99 isendi puhul, kes lendasid 108 m kõrgusel. Kõigi rootori ohutsoonis paiknevate luikede puhul (220 isendit) oli rändesuund edelasse (SW).

Nii kevadised kui ka sügisesed rändevaatlused tehti luikede puhul valdavalt idapoolses puhvris (18 vaatlust) või sellest väljas (8 vaatlust) kui läänepoolses puhvris (2 vaatlust) või sellest väljas (1 vaatlus). Kuna põhiline lennusuund oli edelasse, siis hõlmas see lennutrajektoori üle uuringuala metsade.

Haukalistest vaadeldi enim rootori ohutsoonis sügisesel rändeperioodil hiireviud (kaheksa vaatlust) 160 m kõrgusel ning ühte karvasjalg-viud (LK III kat) 180 m kõrgusel.

Merikotka kohta tehti kolm vaatlust, mil linnud lendasid kahel korral 145 m kõrgusel ja ühel korral 180 m kõrgusel (Joonis 20). Merikotkaid vaadeldi idapoolses uuringuala puhvris 17.10.23 ja 17.11.23.

Raudkulli puhul tehti üks vaatlus 110 m kõrguselt üle lendava linnu puhul. Rabapistrikku vaadeldi ülelennul ühel korral 100 m kõrgusel uuringuala puhvri piiril (Joonis 20).

Veel vaadeldi kolme õõnetuvi 90 m kõrgusel ning 270 rüüta 100 m kõrgusel.

40

Joonis 20. Punktvaatlusel (36+18+36) kaardistatud I kaitsekategooria linnuliikide vaatlused kevad- ja sügisperioodil Valga uuringualal 2.

Tabel 5. Valga uuringualal 2 läbi viidud kevadiste/suviste/sügiste punktloenduste (min 36 h, 18 h ja 36 h) tulemused liikide, perekondade või seltside kaupa. Ära on toodud lindude rände suund, nende arvukus (nr) ja kõrgus. Punasega on tähistatud rootori ohutsoonis (90-180 m) lendavad linnud.

Linnud Suund Kõrgus (m) NR Kokku

KEVAD

haneline

E 108 213

2031

N 125 519

NE 200 49

NW 143 211

suur-laukhani

E 97 101

N 118 388

NE 200 116

NW 200 83

SE 120 163

SW 150 29

W 300 56

tundra-rabahani N 95 103

sinikael-part Y 40 3 3

kühmnokk-luik

NE 15 2

4 W 30 2

laululuik N 40 55 65

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

41

SE 40 9

W 30 1

luik SW 50 3 3

sookurg

N 147 5

28

NE 47 5

S 200 12

Y 80 3

NA 300 3

hiireviu

E 5 1

13

N 100 1

p 150 4

NE 100 1

SW 200 2

W 125 3

Y 150 1

viu p 150 1 1

roo-loorkull Y 150 1 1

kanakull Y 20 1 1

raudkull

SW 40 2

3 Y 60 1

väike-konnakotkas p 150 1 1

lõopistrik p 90 1 1

kiivitaja

S 60 1

2 Y 90 1

metstilder S 70 1 1

tikutaja SW 40 2 2

hõbekajakas r 100 2 2

kajakas Y 50 1 1

õõnetuvi

E 40 3

4 S 60 1

suitsupääsuke

p 20 1

2 S 30 1

hoburästas

N 60 1

2 p 30 1

valge-toonekurg Y 215 2 2

SUVI

hiireviu p 157 8 8

herilaseviu p 150 6 6

kalakotkas NW 30 2 2

raudkull p 145 2 2

roo-loorkull Y 150 1 1

lõopistrik p 150 1 1

valge-toonekur p 150 4 4

sookurg p 70 2 2

42

hallhaigur N 150 11 11

kiivitaja Y 70 13 13

naerukajakas

S 150 2 4

SW 120 2

õõnetuvi

N 90 2

5 S 150 2

Y 40 1

SÜGIS

hanelised

SW 300 30

359

W 240 244

suurlauk-hani

E 80 3

SW 280 13

W 200 65

tundra-rabahani SW 170 2

valgepõsk-lagle W 200 2

kühmnokk-luik SW 50 3 3

laululuik

NW 45 40

169

S 200 3

SW 106 107

W 210 16

luik

SW 108 99

100 Y 80 1

väikeluik SW 103 14 14

sookurg SE 75 35 35

hiireviu

p 160 8

17

S 200 1

SW 198 8

karvasjalg-viu SW 180 1 1

merikotkas

SW 180 1

3 W 145 2

raudkull

p 200 3

5

S 80 1

Y 110 1

rabapistrik Y 100 1 1

õõnetuvi

E 80 1

4 SW 90 3

hallpea-rähn Y 60 1 1

valgeselg-kirjurähn p 30 1 1

43

rüüt

p 100 270

271 W 70 1

kalakajakas W 80 2 2

kormoran W 200 17 17

hoburästas N 70 1 1 Y-ülelennul, p-paikne, r-rändel, N- lennul põhja, NE- lennul kirdesse, E- lennul itta, SE- lennul kagusse, S- lennul lõunasse, SW- lennul edelasse, W- lennul läände, NW- lennul loodesse.

1.5 Uuringuala 3

1.5.1 Kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade ülevaade

Uuringualast 3 ei paikne 5 km raadiuses ühtegi registreeritud I kaitsekategooria linnuliigi elupaika. Uuringualale ei jää ka GPS-iga varustatud must-toonekure andmete alusel must-toonekure toitumisveekogusid.

Uuringualast 500 m kaugusele jääb metsise (Tetrao urogallus) elupaik KLO9101751 (Joonis 15). Viimane vaatlus EELIS andmebaasis on 22.04.2018. a, mil loendati 3 metsisekukke. Maismaalinnustiku analüüsi alusel kattub pea kogu uuringuala 3 metsise tsoon 1 ja tsoon 2 aladega ehk tegu on elupaiga modelleeringu kohaselt metsisele sobiliku elupaigaga ja selle puhveralaga.

Uuringualaga kattub (potentsiaalselt sobiliku tuulealaga külgneb) kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik KLO9119206 (Joonis 21). Viimane EELIS kohane elupaiga vaatlus oli 12.05.2023. a, mil pesad -1807914332; 890787226 ja KLO9113035 olid asustamata. Pesa 890787226 osas on tehtud arhiveerimise ettepanek, sest pesa on hävinud lageraie tõttu pesa ümbruses. Varasemalt (2018–2020) oli just pesas 890787226 edukas pesitsus. Võimalike tuulikute asukoha ja kanakulli pesa vahele jääb ulatuslik lageraielankide ala.

Eelneva alusel on põhjust eeldada, et elupaiga seisund on raie tõttu halvenenud. Ühe tuuliku rajamine maismaalinnustiku analüüsis soovitatud 1 km puhvri piirile antud elupaiga osas täiendavat olulist ebasoodsat mõju ei tekita. Ehitustegevus tuleb teostada 1 km puhvrisse jääval osal väljaspool pesitsusperioodi 31.07-1.03.

44

Joonis 21. Uuringuala 3 kahe km raadiusesse jäävad kanakulli registreeritud elupaigad ja maismaalinnustiku analüüsi tsoonid.

EELIS alusel III kaitsekategooria linnuliikide leiukohti uuringualal 3 registreeritud ei ole.

Maismaalinnustiku analüüsi kohaselt esineb uuringuala 3 puhul kattuvust laanepüü (Tetrastes bonasia) tsoon 3 aladega ehk liigi modelleeritud elupaikadega (Joonis 16).

2.3.1. Metsise jt kanaliste vaatlused

Metsise otsingualasid uuringualal 3 ei kaardistatud, sest võimalikke mängualasid mängumudeli põhjal praktiliselt pole. Ortofoto põhjal on tegemist aktiivselt majandatud puistutega, kus põhimõtteliselt võiks mudeli põhjal mängu leida vaid üksikutelt põhjapoolsetelt metsalaikudelt, kuid neid on viimastel aastatel intensiivselt majandatud ning metsise mängu stabiilseks toimimiseks erilist lootust ei anna. Välitööde käigus leiti üksik metsise sulg uuringuala keskosast, kuid rohkem metsise tegevusjälgi uuringualal 3 ei täheldatud.

Laanepüüd tehti kindlaks valdavalt uuringuala keskosas ja lõunapoolsetel aladel nii puhvris kui ka sellest väljaspool. Laanepüü leiupaigad on toodud ära Joonis 22 ja kaardistatud elupaigad Tabel 6. Tedre isendeid või tegevusjälgi uuringualal ei vaadeldud.

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

45

Joonis 22. Valga uuringualal 3 tehtud kanaliste vaatlused ning leitud risupesad.

1.5.2 Rähniliste, kakuliste, laanepüü ja kanakulli peibutusleiud; kaitsealused ning olulised haudelinnud ja nende elupaigad

Valga uuringualale 3 paigutati neli kaku peibutuspunkti, keda peibutati 8.05.23 ning 18 punkti, kus peibutati rähnilisi, laanepüüd ning kanakulli kuupäeval 27.05.2023 (Joonis 23). Samuti teostati neis 18- s punktis haudelinnustiku punktloendus 27.05.23 (linnustiku nimekirjad alade kaupa lisatud lisana) ning registreeriti kaitsealused ja olulised linnuliigid (KO) vastavalt EOÜ linnustiku uuringu lisale 7.

Ala lõunapoolses osas peibutati kanakulli veel 15.03 ja 20.03.24 selle leiupaiga (KLO9119206) läheduses ning vanemates männi ülekaaluga loodusmetsades, kuid liiki kuulda ei õnnestunud.

Õhuruumi punktloendusi teostati põhiliselt kolmes punktis (4, 22 ja 5) ning kahes lisavaatluspunktis 224 ja 225 (Joonis 23). Kevadised, sügisesed ja suvised õhuruumi vaatluste ajad koos ilmastikuoludega uuringualal on toodud uuringu lisa materjalis tabelis 13.

Risupesi kaardistati uuringualal 3 rähniliste, laanepüü ja kanakulli peibutamise käigus, mil vanemaid metsi läbides otsiti puuvõradelt risupesi. Samuti pöörati haudelinnustiku punktloenduse ning tavaliste punktloenduste käigus tähelepanu haukalistele, sh erinevad territooriumi ja poegade häälitsused piirkonnas ning nende ilmnemisel otsiti võimalikke pesapuid ning kaardistati pot. võimalikud elupaigad territooriumivaatluste alusel, mis on ära toodud Tabel 6.

1.5.3 Risupesad

Eraldi risupesade otsingud korraldati vanemates (60+ a) metsades uuringuala kesk- ja lõunapoolses osas 15.03.24 ja 20.03.24, kus kanakulli leiupaigas (KLO9119206) õnnestus leida võimalik lõopistriku pesa punktis 4 (Joonis 22) ning üks hiireviu pesa (punkt 3, Joonis 22). Üks hiireviu pesa leiti raielangilt punktis 2 (Joonis 22). Üks lõopistriku pesa leiti riikliku uuringu käigus punktist 1 (Joonis 22).

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

46

Foto 4. Idapoolsest puhveralast punktist 3 (vt Joonis 22) leitud hiireviu pesa kasepuu harude vahel, mis oli kaunistatud värskete kuuseokstega ning vanalinnud viibisid pesapaiga läheduses.

47

Joonis 23. Valga uuringualal 3 läbi viidud kakkude, haudelinnustiku, rähnide, laanepüü, kanakulli ning punktloenduste (36+18+36) vaatluspunktid.

Tabel 6. Valga uuringualal 3 kaardistatud kaitsealused ja olulised linnuliigid ning nende elupaigad, mis on kaardistatud Joonis 23.

ID METSAREGISTRI ELUPAIK VÄLITÖÖDEL KAARDISTATUD KO LIIGID

1 Vanad ja keskealised PH männikud, raielangid säilikpuudega

musträhn

2 Vanad PH-MS-JM männikud, raielank hiireviu võimalik pesitsusterritoorium, laanepüü x2

3 Vana JK männik herilaseviu pesitsusterritoorium, sookure rändekoridor, võimalik lõopistriku risupesa

4 Vanad JK kaasikud ja JK männik, keskealine JK kuusik, noor JK männik

herilaseviu pot pesitsusterritoorium, laanepüü

5 Vana JK männik, JK kaasik, vanem ND kaasik ja keskealine JK kaasik

hiireviu pot pesitsusterritoorium

6 raielank hiireviu jahiala

7 Vanad ja nooremad PH männikud, raielank

herilasviu ja raudkulli pesitsusterritoorium

8 Vana PH männik, raielank kanakulli (LK II kat), herilaseviu ja raudkulli pot pesitsusterritoorium, hoburästas, musträhn, väike-kärbsenäpp

9 Nooremad MS kaasikud hiireviu pot pesitsusterritoorium

10 Vanem JP kaasik, noor JP kuusik hoburästas, väike-kirjurähn, musträhn

11 Noorem JM kaasik Hiireviu jahiala

48

12 Vanem JM kaasik musträhni pesitsusterritoorium

13 Noor JM männik ja PH kuusik musträhni pesitsusterritoorium, laululuige, sookure ja hiireviu rändekoridor, roo-loorkulli jahiala

14 Noor PH männik laanepüü

15 Vanem MD kaasik ja MO männik, raielangid

hiireviu pot pesitsusterritoorium

16 Vanad JP-PH männikud, noorem JK männik

herilaseviu pot pesitsusterritoorium

17 Valdavalt raielangid, vana JK haavik ja kaasik

raudkulli pesitsusterritoorium, väike- kärbsenäpp, väike-kirjurähn, musträhn, nõmmelõoke, hoburästas, õõnetuvi, laanepüü, hiireviu ja raudkulli rändekoridor, haneliste rändekoridor

18 Vana JK kaasik õõnetuvi

19 Vana JP männik hoburästas, raudkulli rändekoridor

20 Vana JK haavik ja PH männik, noorem JK kuusik, vanem TR kaasik

händkaku pesitsusterritoorium

21 Vana MS männik väike-kärbsenäpp, hoburästas, õõnetuvi

22 Vanem SS männik musträhn, hoburästas, suitsupääsuke

23 Vana JP kuusik hiireviu

24 Vanem JK männik hallpea-rähn

25 jõeäärne ala Hiireviu jahiala

26 Väike-Emajõgi, kalakotka jahiala

27 Noorem PH kuusik, raielank lõopistriku pesapaik, öösorr

28 Vana SS männik, raielank hiireviu ja herilaseviu jahiala

29 Vanad JM-JK männikud musträhn

30 Vanemad JK-JP männikud hoburästas, valgeselg-kirjurähn (LK II)

31 raielank hiireviu pesapaik

32 raielank õõnetuvi, nõmmelõoke, hiireviu jahiala

33

välja-loorkull suundumas läände metsa kohalt

34 Noorem JK kuusik musträhn

35 Keskealine JK kaasik ja kuusik Haukaliste (herilaseviu, hiireviu, kanakull, lõopistrik) jahiala, laanepüü ja musträhn

36 Keskealine JK haavik lõopistriku tõenäoline pesapaik

37 Vanem JM kuusik herilaseviu jahiala, laanepüü

38 Keskealine JK kaasik Kanakulli jahiala

39 Vanem JM kaasik Kanakulli jahiala

40 Põllumaa punaselg-õgijad

41 Vanem JP männik Kanakulli jahiala

42 Keskealine JK ja ND kuusik Raudkulli jahiala, hiireviu pesapaik

43 Noorem PH kuusik valgeselg-kirjurähn

44 Noorem JK männik kalakotka juhulend

45 keskealine JK kaasik Hiireviu jahiala, laanepüü

46 Vanad PH männikud, JK haavikud laanepüü

47 Vanad ja vanemad PH männikud, noorem PH kuusik

laanepüü

49

48 Vana JK kaasik valgeselg-kirjurähn, väike-kirjurähn, metskurvits, hiireviu

49 Vana JP männik valgeselg-kirjurähn, väike-kirjurähn, hiireviu

50 Vanem JP männik valgeselg-kirjurähn, väike-kirjurähn, hiireviu Kasvukohatüüpide lühendid: MO – mustika-kõdusoo; JP – jänesekapsa-pohla; SS – siirdesoo; PH – pohla; JK – jänesekapsa; MS – mustika; JM – jänesekapsa-mustika; JO – jänesekapsa-kõdusoo, MS – madalsoo; KR – karusambla; RB – raba, AN – angervaksa, ND – naadi; KM – karusambla-mustika, SN – sinika.

Joonis 24. Valga uuringualal 3 kaardistatud kaitsealused ja olulised liigid ning nende elupaigad, mille kirjeldused on ära toodud Tabel 6.

1.5.4 Punktvaatlused

Kevadised rändevaatlused

Kevadisel hanede rändeperioodil vaadeldi kokku 998 hane/lagle, kellest 96% (957/998) lendasid rootori ohutsoonis valdavalt keskmisel kõrgusel 160 m. Enim esines rändel suur-laukhane (437) ja tundra- rabahane (207) ning määramata hane (333, Tabel 7).

Ca 16% (6/38) vaadeldud sookurgedest asusid lennul rootori ohutsoonis.

Haukalistest vaadeldi enim hiireviusid, kellest rootori ohutsoonis lendasid 54,5% vaadeldud lindudest (6/11, keskmiselt 100 m ja 150 m kõrgusel, Tabel 7). Rändel oli lindude valdav suund lõuna ja edel. Kanakulli vaatlustest paiknesid kõik linnud (5/5) rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel. Kanakulli vaatlused tehti loode-kagu liinil valdavalt uuringu kesk- ning kagupoolses osas. Tegemist on kanakulli jahiterritooriumiga. Samuti tehti kõik kolm raudkulli vaatlust rootori ohutsoonis 140 m kõrgusel. Roo- loorkulli vaadeldi kahel korral, millest ühel korral lendas roo-loorkull rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel.

I kaitsekategooria linnuliikidest vaadeldi kalakotkast kahel korral: ühel korral vaadeldi lindu uuringuala läänepoolse osa puhvris rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel Väike-Emajõe läheduses ning teisel korral

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

50

uuringuala lõunapiiril ca 200 m kõrgusel liikumas lõuna suunal (Joonis 25). Väike-konnakotkast vaadeldi uuringuala lõuna-edela suundadel puhverala piiridel (Joonis 25).

Olulistest liikidest vaadeldi kiivitajat neljal korral ning kõik vaatlused asusid rootori ohutsoonis keskmiselt 90-130 m kõrgusel.

Suviste paiksete linnuliikide vaatlused

Haukalistest vaadeldi enim herilaseviud, kelle vaatlustest 67% (8/12) paiknesid rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel. Hiireviu vaatlustest asusid kõik kuus rootori ohutsoonis keskmiselt 150 ja 167 m kõrgusel.

Kalakotkast vaadeldi suve perioodil ühel korral uuringuala puhvris loodes, kus liik keerles 200 m-ni õhus ja sööstis seejärel alla tõenäoliselt Väike-Emajõele saagi järele (Joonis 25). Merikotkast märgati ühel korral 200 m kõrgusel ülelennul uuringuala puhvri loode osas (Joonis 25).

Lõopistrikku vaadeldi kolmel korral ning vaatlustest 67% (2/3) asusid rootori ohutsoonis keskmiselt 90 m kõrgusel.

Olulistest liikidest vaadeldi rootori ohutsoonis veel kormorani, millest kõik 40 vaatlust asusid rootori ohutsoonis keskmiselt 130 m ja 150 m kõrgusel. Kalakajakat vaadeldi rootori ohutsoonis 120 m kõrgusel ühel korral. Ühte suitsupääsukest vaadeldi samuti rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel ühel korral.

Sügisrände liikide vaatlused

Sügisrändel esinesid alal vaid üksikud haned (kolm vaatlust) ning üks suur-laukhane vaatlus.

Sookurgedest vaadeldi 38 lindu, kes lendasid 120 m kõrgusel rootori ohutsoonis.

Haukalistest vaadeldi raudkulli, kelle vaatlustest ca 88% (7/8) paiknesid rootori ohutsoonis keskmiselt 94 m kõrgusel. Lõopistriku vaatlustest paiknesid kõik kolm vaatlust rootori ohutsoonis 90 m kõrgusel. Tuuletallajat vaadeldi kahel korral rootori ohutsoonis 100 m kõrgusel. Üks merikotka vaatlus tehti ala uuringuala keskosas, kus kotkas suundus 100 m kõrgusel lõunasse (Joonis 25 ja Tabel 7).

51

Joonis 25. Valga uuringualal 3 punktloenduste põhjal kaardistatud I-II kaitsekategooria liigid.

Tabel 7. Valga uuringualal 3 läbi viidud kevadiste/suviste/sügiste punktloenduste (min 36 h, 18 h ja 36 h) tulemused lindude liikide ja perekondade kaupa. Ära on toodud lindude rände suund, nende arvukus (nr) ja kõrgus. Punasega on tähistatud rootori ohutsoonis lendavad linnud.

Linnud Suund Keskmine kõrgus (m) NR Kokku

KEVAD

hani

N 160 313

998

NE 700 30

suurlauk-hani N 157 437

tundra- rabahani N 158 207

valgepõsk-lagle N 190 11

valge- toonekurg

p 200 1

3

W 800 1

Y 300 1

sookurg

E 220 4

38

N 225 4

p 400 3

NW 150 1

S 150 5

W 300 5

Y 250 16

hiireviu

p 200 1

11

S 150 3

SW 100 3

W 200 1

Y 200 3

herilaseviu Y 300 1 1

kanakull p 150 5 5

raudkull p 140 3 3

roo-loorkull

N 200 1

2 p 150 1

kalakotkas

p 150 1

2 S 200 1

väike- konnakotkas

p 200 1

2 Y 200 1

laululuik

E 60 3

7 S 50 4

sinikael-part E 80 3 3

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

52

kalakajakas S 70 1 1

kiivitaja

E 115 2

4

N 130 1

S 90 1

tikutaja S 70 1 1

õõnetuvi N 30 1 1

suitsupääsuke

S 80 2

4 W 60 2

männi-käbilind

p 30 1

2 30 1

SUVI

hallhaigur

r 150 1

2 W 130 1

valge- toonekurg Y 225 2 2

herilaseviu

p 150 8

12 S 200 4

hiireviu

p 167 4

6 S 150 2

kalakotkas p 200 1 1

merikotkas Y 200 1 1

lõopistrik

p 90 2

3 Y 200 1

sookurg p 200 1 1

kormoran NW 150 19 40

SW 130 21

kalakajakas S 120 1 1

kiivitaja p 85 2 2

tutkas SE 200 2 2

õõetuvi Y 60 2 2

hoburästas S 80 2 2

suitsupääsuke Y 150 1 1

SÜGIS

hani SW 200 3 3

suurlauk-hani S 190 1 1

sinikael-part N 130 2 2

sõtkas S 180 9 9

sookurg SW 120 38 76

hõbekajakas NE 300 1 1

hiireviu

E 80 1

3 S 225 2

raudkull

S 94 7

8 SW 50 1

lõopistrik S 90 3 3

tuuletallaja S 100 2 2

merikotkas S 100 1 1

suitsupääsuke NW 35 4 4

Y-ülelennul, p-paikne, r-rändel, N- lennul põhja, NE- lennul kirdesse, E- lennul itta, SE- lennul kagusse, S- lennul lõunasse, SW- lennul edelasse, W- lennul läände, NW- lennul loodesse.

1.6 Uuringuala 4

1.6.1 Kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade ülevaade

Uuringualast 4 2,5 km kaugusele jääb must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik KLO9128282 (Joonis 26). Pesa (id -626942051) jääb 3 km kaugusele uuringualast (Joonis 2620). Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 2.06.2023. a, mil see oli sihtliigi poolt asustamata. Seire andmed on EELIS andmebaasis alates aastast 2011. a ja elupaik selle aja jooksul kordagi asustatud ei ole olnud. 2017. a seirel on märgitud, et pesa on hävinud.

GPS saatjatega varustatud must-toonekurgede toitumisalade analüüsi alusel25 jääb uuringualale 4 üks teadaolev must-toonekure toitumisveekogu (Naadimõtsa kraav, VEE1011902). Tegu on GPS andmete analüüsi alusel osaliselt esmatähtsa toitumisveekoguga. Toitumisveekogu kattub potentsiaalselt sobiliku tuulepargi alaga.

Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) ja ka ortofoto alusel ei ole elupaiga metsas suuremahulisi raied tehtud.

Lisaks on 2024 registrisse kantud uuringualast 4 3,2 km kaugusel paiknev must-toonekure elupaik KLO9133649. Tegu on registrisse taaskandega eelnevalt arhiveeritud kirjete alusel KLO9101991

25 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine.

53

(viimane pesitsus 1989, 2009 varisenud) ja KLO9108861 (2009 pesitsus ebaõnnestus, 2012 pesa varisenud). Elupaik on EELIS andmetel kestlik ja selle taasasustamine on võimalik. Elupaik on piiritletud olemasolevate püsielupaikade piiride järgi ja korrigeeritud katastripiiride alusel. Teadaolevad elupaigas olnud pesad KLO9101991 ja KLO9108861 on varisenud.

Uuringualast 4 3,2 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129606 (Joonis 26). Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 05.07.2021. a, mil see oli varisenud. Seire alusel oli elupaik viimati konnakotka poolt asutatud 2008. a. EELIS alusel oli pesa varisenud juba 2015. a seirel.

Uuringualast 4 2,6 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129605. Pesa (id -1999279627) jääb 3 km kaugusele uuringualast (Joonis 26). Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 18.07.2020. a, mil see oli asutamata. Seire alusel oli elupaik viimati konnakotka poolt asutatud 2015. a.

Maa-ameti metsamuutuste kaardiandmete (perioodist 2012–2021) ja ka ortofoto alusel on elupaiga metsas tehtud võrdlemisi ulatuslikke raieid.

Uuringualast 4 3,9 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129604 (Joonis 26). Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 02.08.2022. a, mil see oli asustamata. Seire alusel oli elupaik viimati konnakotka poolt asutatud 2015. a. Ortofoto alusel on elupaiga metsas tehtud suuremahulisi raieid.

Uuringualast 4 2,2 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129601 (Joonis 26). Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 21.07.2023. a, mil see oli asustatud ning pesas sirgus üks poeg. Seire alusel on olnud elupaik asustatud kogu perioodi 2016–2022. Elupaiga lähistel on teostatud raieid, kuid elupaiga mets on suuresti säilinud.

Uuringualast 4 4,5 km kaugusele jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) registreeritud elupaik KLO9129600 (Joonis 26). Riikliku seire raames on elupaika kontrollitud viimati 15.07.2023 a, mil see oli asustatud ning pesa oli varisenud. Seire alusel on olnud elupaik asustatud kogu perioodi 2003–2022. Elupaiga metsa ümbritseval alal on tehtud hiljuti uuendusraieid, kuid elupaiga metsatuumik on säilinud.

54

Joonis 26. Uuringualast 4 viie km raadiusesse jäävate I kaitsekategooria linnuliikide registreeritud elupaigad ja must-toonekure teadaolevad toitumisveekogud.

Uuringualast 130 m kaugusele jääb kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik KLO9130897 (Joonis 27). Pesa on registreeritud 2022. a. Nii 2022 kui 2023 a on EELIS alusel pesitsemine olnud edukas. Elupaik oli asustatud ka 03.06.24, mil pesas (id -78008892) oli kaks poega.

Võimalike tuulikute asukoha ja kanakulli pesa vahele jääb mitmeid lageraielanke. Keskkonnaamet on elupaika (KLO9130897) kinnitanud täiendavalt 31.01.2024 lageraie metsateatise nr 50000685407. Tõenäoliselt on praeguseks teostatud lageraie kuna teatis kehtib aasta aega. Metsateatises on järgnevad tingimused:

"Keskkonnaamet annab nõusoleku raie teostamiseks järgmisel tingimusel: 1. Raietöid (sh puidu kokkuvedu) kanakulli elupaigas ei tohi teostada kanakulli pesitsusperioodil 01. märtsist - 31. juulini. Keskkonnaamet soovitab: 1. Lageraie teostamisel säilitada grupina ülevalitsevaid üksikuid suure võraga puid vähemalt 15% raie-eelsest puidutagavarast gruppidena. 2. Jätta alles surnuid puid. 3. Kuni 100 m kaugusel pesapuust mitte raiuda või teha valikraiet (kanakulli pesapuu asub VL545 eraldisel 5, eraldise 6 lõunatipust ca 26 m loode suunas). Kanakull on pesitsusaegse häirimise suhtes kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist. Ehkki igasugune inimese viibimine pesa läheduses tundlikul perioodil võib kanakulli häirida, on peamiseks häirefaktoriks siiski pesitsusaegsed raietööd. Kanakulli pesitsusaeg algab märtsis ning kestab juuli lõpuni."

Eelneva alusel on põhjust eeldada, et elupaiga seisund on raie tõttu halvenenud. Ühe tuuliku rajamine maismaalinnustiku analüüsis soovitatud 1 km puhvri piirile antud elupaiga osas täiendavat olulist ebasoodsat mõju ei tekita. Ehitustegevus tuleb teostada 1 km puhvrisse jääval osal väljaspool pesitsusperioodi 31.07-1.03.

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

55

Joonis 27. Uuringuala 4 kahe km raadiusesse jäävad kanakulli registreeritud elupaigad ja maismaalinnustiku analüüsi vastavad tsoonid.

Maismaalinnustiku analüüsi alusel kattub pea kogu uuringuala 4 metsise tsoon 2 alaga. Tegu on eeldatava elupaikade vahelise siirdekoridoriga (Joonis 28), kuid täpsem metsise elupaiga analüüs on ära toodud ptk-s 1.3.2. Samas metsise uue tegevuskava eelnõu kohaselt ala tuumalas ega astmelauaks ei määratud. Võimalikud metsise astmelauad pesakondade kaardimudeli põhjal on ära toodud ptk 1.3.2.

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

56

Joonis 28. Uuringuala 4 kahe km raadiusesse jäävad metsise maismaalinnustiku analüüsi tsoonid.

EELIS alusel III kaitsekategooria linnuliikidest on uuringuala neli 500 m puhvris registreeritud hiireviu (Buteo buteo) elupaik KLO9126365. Pesa on registreeritud 20.03.2020. a (Joonis 29).

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

57

Joonis 29. Uuringuala 4 kahe km raadiusesse jäävad hiireviu registreeritud elupaigad.

Maismaalinnustiku analüüsi kohaselt esineb uuringuala 4 puhul kattuvust laanepüü (Tetrastes bonasia) tsoon 1, 2 ja 3 aladega ehk liigi modelleeritud elupaikadega ja juhuvaatluste alusel kaardistatud elupaikade ja nende puhvritega (Joonis 30).

58

Joonis 30. Uuringualast 4 kahe km raadiusesse jäävad laanepüü maismaalinnustiku analüüsi tsoonid.

Maismaalinnustiku analüüsi kohaselt esineb uuringuala 1 puhul vähest kattuvust põhjaosas suur laukhane (Anser albifrons) tsoon 3 alaga (Joonis 31).

59

Joonis 31. Uuringualast 4 kahe km raadiusesse jäävad suur-laukhane maismaalinnustiku analüüsi tsoonid.

1.6.2 Metsise jt kanaliste vaatlused

Metsise otsingualad valiti välja vastavalt mängupaikade mudelile (ala I pindalaga 5 ha; ala K S=12 ha, ala J S=9 ha, ala H S=57 ha ja ala L S=8 ha, Joonis 32). Metsise tegevusjälgi õnnestus leida vaid ala H sihilt ning selle lõunapoolsest metsast, mis jäi otsingualast välja. Tegemist oli toitumisjälgedega ning ala on metsisele eelkõige oluline toitumise seisukohalt.

60

Joonis 32. Vastavalt metsise elupaiga otsingumudelile valitud metsise otsingualad koos kanaliste vaatluste ning raopesa leiuga.

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

61

Joonis 33. Metsise otsinguala uuringualal 4.

Foto 5. Mängupaikade mudeli kohane potentsiaalselt sobilik mänguala, mis osutus intensiivselt kuivendatud männimetsaks.

Mängupaikade mudeli kohaselt potentsiaalselt sobilik mänguala osutus otsinguala H (57 ha) kohaselt intensiivselt kuivendatud männimetsadeks (Foto 5). Otsinguala läbistasid nii risti- kui ka pikikraavid ning kuivenduse mõju tõttu oli männimetsas intensiivistunud kaskede kasvamine ning sobilikke mängupaiku tõenäoliselt nii tihedas metsas ei leia. Ainsad metsise tegevusjäljed leiti laiadelt kuivenduskraavidelt mändide alt- neist kaks olid üksikud kuivanud talvised ekskremendid ning kahel juhul oli tegemist metsise toitumispuudega, ühel puhul oli männipuu all nii lühikesi kui ka pikki ekskremente, mis viitasid

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

62

võimalikule üksiku kukega mängule, kuhu sai paigaldatud 9.04.23 rajakaamera. Hilisemate vaatluste käigus aga metsist kuivenduskraavi läheduses enam ei nähtud.

Joonis 34. Uuringualast 4 kahe km raadiusesse jäävate II kaitsekategooria linnuliikide registreeritud elupaigad.

1.6.3 Rähniliste, kakuliste, laanepüü ja kanakulli peibutusleiud; kaitsealused ning olulised haudelinnud ja nende elupaigad, risupesade otsingud

Valga uuringualale 4 paigutati viis kaku peibutuspunkti, keda peibutati 8.05.23 ning 25 punkti, kus peibutati rähnilisi, laanepüüd ning kanakulli kuupäeval 10.05.2023 (Joonis 35). Samuti teostati neis 25- s punktis haudelinnustiku punktloendus 18.06.23 (linnustiku nimekirjad alade kaupa lisatud lisana) ning registreeriti kaitsealused ja olulised linnuliigid (KO) vastavalt EOÜ linnustiku uuringu lisale 7.

Õhuruumi punktloendusi teostati põhiliselt kolmes punktis (1, 3 ja 2021) ning kahes lisavaatluspunktis (320 ja 21). Kevadisi, sügisesi ja suviseid õhuruumi vaatlusi teostati neljas punktis (Joonis 9) ning lindude õhuruumi kasutuse vaatluste paigad koos vaatlusaegade ja ilmastikuoludega uuringualal on toodud lisa materjalis tabelis 14.

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

63

Joonis 35. Valga uuringualal 4 läbi viidud kakuliste, haudelinnustiku, rähniliste, laanepüü ja kanakulli loendused ning kevadised, suvised ja sügisesed punktvaatlused.

Tabel 8. Valga uuringualal 4 kaardistatud kaitsealused ja olulised linnuliigid ning nende elupaigad, mis on kaardistatud Joonis 36.

ID METSAREGISTRI ELUPAIK VÄLITÖÖDE KO LIIGID

1 Valdavalt keskealised JM, SS, KR, MS, RB, SN männikud, vanad JM, MO männikud, noored KR, KM, SS männikud, kaasikud

metsise toitumisala, hallpea-rähn, laanepüü, hoburästas, hiireviu

2 keskealine KM männik hoburästas

3 Vanem KM männik hoburästas

4 Vana JM männik väike-kärbsenäpp

5 Noorem KR männik, vanemad JM männik ja kaasik värbkakk

6 Vanemad MS männikud ja keskealine KR kuusik õõnetuvi 7 Vana JM männik, jõeäärsed langid väike-kärbsenäpp, laanerähn (LK II

kat), vihitaja, tikutaja, laanepüü, musträhn, jäälind

8 Vanad ja vanemad JO kaasikud, vana JM kuusik hallpea-rähn, musträhn, valgeselg- kirjurähn

9 Põllumaa kiivitaja, hoburästas, mitteoluline rändekoridor hanelistele ja haukalistele

10 raielank rukkirääk, punaselg-õgija

11 Keskealine JK kuusik õõnetuvi, herilaseviu pot pesitsusterritoorium

64

ID METSAREGISTRI ELUPAIK VÄLITÖÖDE KO LIIGID

12 JK haavik õõnetuvi 13 keskealised KM männikud hoburästas

14 Vanad MS, JM männikud, vana KR kaasik, keskealine KM männik, noorem ND kaasik

laanepüü, valgeselg-kirjurähn (LK II kat)

15 Vana JK kuusik ja JK kaasik väike-kärbsenäpp

16 Keskealise KR männikud ja KS kaasikud herilaseviu ja hiireviu pot pesitsusterritoorium

17 JM, kaasik ja haavik, AN hall-lepik risupesa kuusel, musträhni pesitsusterritoorium

18 Vana JM kaasik väike-kärbsenäpp x2, väike-kirjurähn

19 Vana MS kaasik, keskealised JM-JK kuusikud, kaasik hallpea-rähn, turteltuvi, raudkulli pot pesitsusterritoorium

20 Vana ND kaasik väike-kärbsenäpp

21 Vana AN kaasik väike-kärbsenäpp x2

22 Vana KM kuusik laanepüü

23 Vanem JK kuusik, noorem JM kuusik hoburäsas

24 Vana MS haavik musträhn

25 Vana JK kaasik sookurg

26 Vanem JK kuusik hiireviu pot pesitsusterritoorium

27 vana JM haavik valgselg-kirjurähn 28 Keskealine AN hall-lepik musträhn

29 Vana JM haavik, vanem JO kaasik Hiireviu pot pesitsusterritoorium

30 Vanem JM männik hoburästas x2, musträhn

31 raielank hoburästas x8

32 Vana AN kaasi soo-loorkulli juhulend

33 Vana JM haavik hoburästas

34 raielangid sookurg

35 Vanem JO männik musträhn

36 Noorem JK haavik õõnetuvi, hoburästas

37 registreerimata metsamaa raudkulli pot pesitsusterritoorium

38 raielangid hoburästas, metstilder, haneliste lennukoridor ja haukaliste rändeala

39 raielangid tikutaja, hoburästas, suitsupääsuke

40 Vanem KM männik laanepüü Kasvukohatüüpide lühendid: MO – mustika-kõdusoo; JP – jänesekapsa-pohla; SS – siirdesoo; PH – pohla; JK – jänesekapsa; MS – mustika; JM – jänesekapsa-mustika; JO – jänesekapsa-kõdusoo, MS – madalsoo; KR – karusambla; RB – raba, AN – angervaksa, ND – naadi; KM – karusambla-mustika, SN – sinika.

65

Joonis 36. Valga uuringualal 4 kaardistatud kaitsealused ning olulised liigid koos elupaikadega. Elupaigad ning KO liigid on ära toodud täpsemalt Tabel 8.

1.6.4 Risupesad

Risupesi kaardistati uuringualal 4 rähniliste, laanepüü ja kanakulli peibutamise käigus, mil vanemaid metsi läbides otsiti puuvõradelt risupesi. Samuti pöörati haudelinnustiku punktloenduse ning tavaliste punktloenduste käigus tähelepanu haukalistele, sh erinevad territooriumi ja poegade häälitsused piirkonnas ning nende ilmnemisel otsiti võimalikke pesapuid ning kaardistati pot. võimalikud elupaigad territooriumivaatluste alusel, mis on ära toodud Tabel 9. Üks väiksem asustamata risupesa avastati ala põhjapoolsel osal kuusel. Pesa oli asustamata ning võis kuuluda viule (joonis 32).

Eraldi risupesade otsingud korraldati ühel päeval vanemates (60+ a) metsades uuringuala ida- ja kagupoolses osas 1.04.24, kuid risupesi juurde leida ei õnnestunud.

1.6.5 Punktvaatlused

Kevadised rändevaatlused

Kevadisel rändeperioodil vaadeldi hanelisi kokku 779 isendit, kellest liigi tasemini määrati enim suur- laukhane (94 isendit). Hanelistest moodustasid suur-laukhanede isendid 12% (94/779), kes lendasid rootori ohutsoonis keskmiselt 150 m kõrgusel (Tabel 9).

Sookurgede puhul vaadeldi 17 isendit, kellest ca 59% (10/17) lendasid rootori ohutsoonis keskmiselt 175 m kõrgusel.

Haukalistest vaadeldi rände perioodil enim hiireviud, kelle puhul kõik seitse vaatlust paiknesid rootori ohutsoonis 180 m kõrgusel. Herilaseviu puhul tehti kolm vaatlust ning kahel korral vaadeldi lindu

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

66

rootori ohutsoonis keskmiselt 115 m kõrgusel. Roo-loorkulli ja raudkulli vaadeldi mõlemat ühel korral rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel.

I-II kaitsekategooria haukalistest vaadeldi kevadperioodil väike-konnakotkast ala läänepoolses osas põllumaa läheduses puhveralast väljaspool 200 m kõrgusel (Joonis 37). Sama ala läheduses tehti üks kanakulli vaatlus 200 m kõrgusel (Joonis 37).

Suvised paikvaatlused

Suvel vaadeldi haukalistest enim herilaseviud (3 vaatlust) ja hiireviud (2 vaatlust), kes kõik asusid rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel. Raudkulli vaadeldi ühel korral rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel (Tabel 9). Üks väike-konnakotka vaatlus tehti uuringuala põhja osa puhvris 150 m kõrgusel (Joonis 37).

Suitsupääsukest vaadeldi kolmel korral, millest ühel korral lendas liik rootori ohutsoonis 100 m kõrgusel.

Olulistest liikidest vaadeldi veel kiivitajaid, kellest ca 31% (4/13) lendasid rootori ohutsoonis 130 m kõrgusel.

Sügisesed rändevaatlused

Sügisene hanede ränne jäi uuringualal madalaks (kokku 77 vaatlust). Laululuikesid vaadeldi kokku 96 isendit, kellest 42% (40/96) lendasid rootori ohutsoonis keskmiselt 110 m ja 150 m kõrgusel (Tabel 9Tabel 9). Väikeluike vaadeldi kahel korral.

Partlasi vaadeldi 131-l korral, kus linnud lendasid rootori ohutsoonis keskmiselt 130 m ja 150 m kõrgusel.

Haukalistest vaadeldi rände ajal enim hiireviud (kokku 5 vaatlust), millest kahel korral vaadeldi linde rootori ohutsoonis 150 m kõrgusel. Kanakulli vaadeldi ühel korral rootori ohutsoonis 90 m kõrgusel uuringuala idapoolsel küljel (joonis 27). Merikotkast vaadeldi kahel korral- ühel juhul oli liik ülelennul (suund määramata) 100 m kõrgusel idapoolses puhvris ning teisel juhul nähti kotkast läänepoolses puhvris 80 m kõrgusel suundumas läände. Raudkulli vaadeldi kolmel korral, kes lendas rootori ohutsoonis keskmiselt 105 ja 180 m kõrgusel.

67

Joonis 37. Valga uuringualal 4 punktvaatluste käigus kaardistatud I-II kaitsekategooria haukalised.

Tabel 9. Valga uuringualal 4 läbi viidud kevadiste/suviste/sügiste punktloenduste (min 36 h, 18 h ja 36 h) tulemused lindude kaupa. Ära on toodud lindude rände suund, nende arvukus (nr) ja kõrgus. Punasega on tähistatud rootori ohutsoonis (90-180 m) lendavad linnud. Linnud Suund Kõrgus (m) NR Kokku

KEVAD

hanelised

N 195 439

779 NE 317 177 NW 350 67

hallhani S 30 2 suurlauk-hani N 150 94 haugas p 200 2 2 kanakull p 200 1 1 hiireviu p 180 7 7

herilaseviu p 115 2

3 Y 200 1

raudkull p 150 1 1 roo-loorkull p 150 1 1

väike-konnakotkas p 200 2 2

valge-toonekurg p 200 2 2

sookurg N 200 7

17 Y 175 10

õõnetuvi N 30 2 2 tõmmukajakas N 70 1 1 hõbekajakas r 100 1 1 kiivitaja E 50 1 1 metstilder S 40 1 1 nõmmelõoke S 80 1 1

Joonis sisaldab rangelt kaitstavate liikide täpseid leiukohti, mille avaldamine massiteabevahendites on keelatud. Alus: Looduskaitseseadus §53 lg 1.

68

suitsupääsuke N 47 5 5 SUVI hallhaigur W 200 1 1 sinikael-part N 50 2 2 haugas (raudkull) Y 150 1 1 herilaseviu p 150 3 3 hiireviu p 150 2 2

väike-konnakotkas p 150 1 1

kiivitaja

E 54 1

13 S 85 8 W 130 4

metstilder S 85 1 1

suitsupääsuke NW 60 2

3 Y 100 1 hoburästas SW 30 1 1 SÜGIS hanelised SW 250 32

77 suurlauk-hani SW 80 45

laululuik

NE 110 2

96

S 150 38 SW 250 46 W 88 10

väikeluik SW 250 2 2

partlane N 130 11

131 W 150 120

hiireviu

E 38 2

5 SW 150 2 Y 300 1

karvasjalg-viu W 60 1 1 kanakull S 90 1 1

merikotkas W 80 1

2 Y 100 1

raudkull N 180 1

3 SW 105 2 tuuletallaja W 60 1 1

Y-ülelennul, p-paikne, r-rändel, N- lennul põhja, NE- lennul kirdesse, E- lennul itta, SE- lennul kagusse, S- lennul lõunasse, SW- lennul edelasse, W- lennul läände, NW- lennul loodesse.

1.7 Must-toonekure elupaikade kestlikkus

Must-toonekurg (I kat) eelistab elupaigana vanu viljakaid segametsi, palumetsi ja metsastunud

puisniite, vähem ka sooservametsi, kes ehitab pesa keset metsamassiivi26. Nt on teada, et keskmine metsasus 3 km raadiuses pesast on 74 ±16%23. Tegemist on inimpelgliku liigiga, kes väldib inimtegevust maastikus (lageraied, puhkealad). Peamisteks ohuteguriteks on intensiivne metsakuivendus, mistõttu kaovad toitumiskohad. Ka suurenenud häirimine pesitsusajal on oluline ohutegur. IUCNi punase nimistu alusel on must-toonekure staatus soodsas seisundis (hinnatud viimati 2016. a), kelle arvukus

jääb vahemikku 24 000-44 000 isendit27.

Aastal 2018. a kaitse-eesmärgid on vastavalt liigi kaitse tegevuskavale järgmised: