kooskõlastus

AB Artes Terrae OÜ

Reg kood 12978320

Küütri 14, Tartu 51007

Tel 742 0218

[email protected]

www.artes.ee

Tartu 2025

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Tallinna tn 24, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald

Projekti juht, volitatud ruumilise keskkonna planeerija,

volitatud maastikuarhitekt-ekspert: Heiki Kalberg

Maastikuarhitekt: Tiina Laineste

Tellija: Põhja-Sakala Vallavalitsus

Töö nr: 24104DP3

Kuupäev: 13.05.2025

AB Artes Terræ

Esikaane foto: Maa-ameti fotoladu, kaldaerofoto (pildistamise aeg 28.04.2024)

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 24104DP3

AB Artes Terræ 3 / 13

Sisukord

1 Üldosa .................................................................................................................................. 5

1.1 Sissejuhatus .............................................................................................................................. 5

1.2 Planeeringu lähtedokumendid................................................................................................. 6

1.3 Olemasoleva olukorra iseloomustus ja kontaktvööndi analüüs .............................................. 6

1.4 Vastavus üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise põhjus ............................................ 7

1.5 Vastavus Viljandi maakonnaplaneeringuga ............................................................................. 7

1.6 Vastavus Soomaa teemaplaneeringuga ................................................................................... 7

2 Planeeringulahendus ............................................................................................................. 9

2.1 Planeeringulahenduse põhjendus ........................................................................................... 9

2.2 Krundi hoonestusala ja ehitusõigus ......................................................................................... 9

2.3 Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ......................................... 9

2.4 Liikluskorralduse põhimõtted .................................................................................................. 9

2.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ............................................................................... 10

2.6 Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 10

2.6.1 Sidevarustus ................................................................................................................... 10

2.6.2 Elektrivarustus................................................................................................................ 10

2.6.3 Vee- ja tuletõrjeveevarustus .......................................................................................... 10

2.6.4 Reoveekanalisastioon .................................................................................................... 10

2.6.5 Sademevee ärajuhtimine ............................................................................................... 11

2.6.6 Soojavarustus ................................................................................................................. 11

2.7 Kujad ...................................................................................................................................... 11

2.8 Kuritegevuse riski vähendavad tingimused ........................................................................... 11

2.9 Müra-, vibratsiooni- ja muud keskkonnatingimused ............................................................. 11

2.10 Servituutide seadmise vajadus .............................................................................................. 11

2.11 Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus ........................................................ 12

2.12 Planeeringu elluviimine.......................................................................................................... 12

3 Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte .............................................................................. 12

4 Joonised (esitatud eraldi failidena) ...................................................................................... 12

5 Lisad ................................................................................................................................... 13

5.1 Lisa 1 3D vaated planeeringualale ......................................................................................... 13

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 24104DP3

AB Artes Terræ 5 / 13

1 Üldosa

1.1 Sissejuhatus

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, asukohaga Tallinna tn 24,

Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald on koostatud Põhja-Sakala Vallavalitsuse tellimusel AB Artes Terrae

OÜ poolt. Planeeringuala pindala on ligikaudu 17 000 m2 ning see hõlmab munitsipaalomandis olevat

Tallinna tn 24 katastriüksust (reg tunnus 76001:001:0009) ja selle lähiala.

Skeem 1. Planeeringuala märgitud punase kriipsjoonega. Alus: Maa-amet.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi Tallinna tn 24 katastriüksusel asuva vana

koolimaja laiendamiseks/rekonstrueerimiseks kaasaegset õpikeskkonda pakkuvaks tänapäevaseks

õppehooneks/hooneteks ja planeeringualal turvalise keskkonna loomiseks. Selleks, et

arhitektuurivõistlusel või visioonikavandi koostamisel koolimaja laiendamiseks või

rekonstrueerimiseks oleks võimalus pakkuda välja erinevaid lahendusi, määratakse detailplaneeringus

ehitusalaks võimalikult suur ala. Hoone täpne kuju ja see, millised hoonestuseala alla jäävad

tehnovõrgud tuleb ümber tõsta selgub hiljem.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist (KSH). Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid

asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Osa käesoleval planeeringualal asuvast koolihoonest valmis 1961. aasta septembriks. Kooli võimla osa

valmis 2005. aastal.

24104DP3 Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

6 / 13 AB Artes Terræ

Foto 1. Suure-Jaani Keskkooli õpilased uue koolihoone ümbrust korrastamas. (Allikas: Fotis, EFA.204.0.43543)

1.2 Planeeringu lähtedokumendid

Põhja-Sakala Vallavolikogu detailplaneeringu algatamise otsus nr 215 (25.04.2024) on planeeringu

lähtedokument. Töö on koostatud tellija poolt esitatud digitaalsetele alusplaanile: Suure-Jaani kool.

Topo-geodeetiline uuring. Maa-ala plaan tehnovõrkudega; töö nr 8685-24-2, Geodeesia24 OÜ.

Lisaks on aluseks AB Artes Terrae (Sulev Nurme, volitatud maastikuarhitekt tase 8) poolt 2024. aasta

aprillis koostatud puittaimestiku hinnang (töö nr 24048HI2) ning Landverk OÜ poolt koostatud „Riigitee

nr 24124 Viljandi- Suure-Jaani 21, 270- 22,505 Suure-Jaani linnalõigu rekonstrueerimise projekt“ (töö

nr T2213), koostatud 2023. aasta detsembris.

1.3 Olemasoleva olukorra iseloomustus ja kontaktvööndi analüüs

Planeeringuala asub Suure-Jaani linna põhjaosas. Suure-Jaani koolist kirdes, linnulennult 50 m kaugusel

asub vallavalitsus ja lasteaed, koolist samuti u 50 m kaugusel lääne suunas asub staadion. Muus osas

on koolimaja ümbritsetud era- ja kortermajadega.

Planeeringuala on 100% ühiskondlike ehitiste maa ning sellel on hetkel koolimaja, millega on kokku

ehitatud ka katlamaja, lisaks on kinnistul veel garaaž. Katlamajaga on ehitisregistri andmetel

planeeringu koostamise ajal seotud seitse kaugküttetoru. Katlamaja haldab AS Põhja-Sakala Haldus.

Planeeritaval alal kehtivad järgmised maakasutuspiirangud:

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 24104DP3

AB Artes Terræ 7 / 13

▪ maa-alune sidekaabel (ELA069, omanik Eesti Lairiba Arenduse SA);

▪ maa-alune sidekaabel (52642200, omanik Telia Eesti AS);

▪ maa-alune elektrimaakaabelliin (42893522, omanik Elektrilevi OÜ);

▪ maa-alune elektrimaakaabelliin (78169876, omanik Elektrilevi OÜ).

1.4 Vastavus üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise põhjus

Alal kehtib Põhja-Sakala valla üldplaneering, mis on kehtestatud 24.03.2022 (Kobras OÜ töö nr 2019-

007). Selle järgi on ühiskondlike ehitiste maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused järgmised:

▪ katastriüksuse täisehituse protsent on kuni 40%;

▪ säilitada ja/või rajada hoonete ümber haljasalad;

▪ arvestada kõikidele liiklejatele ohutu ja mugava juurdepääsuga;

▪ arvestada erivajaduste ning puuetega inimeste vajadustega.

Tallinna tn 24 katastriüksuse pindala on 10 520 m2, olemasoleva koolimaja alune pindala on 4032 m2

ning garaaži alune pindala on 218 m2. Praegune Tallinna tn 24 täisehituse protsent on 40.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga soovitakse suurendada valla

üldplaneeringuga määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse täisehituse protsenti 83%-ni.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine on kohaliku omavalitsuse hinnangul

põhjendatud, kuna kavandatav koolimaja laiendamine/rekonstrueerimine ja elukeskkonna

parendamine planeeringualal toimub avalikes huvides ning võimaldab planeeringuala otstarbekamat

kasutamist ning läbi arhitektuurivõistluse või visioonikavandi koostamise luua paremat ruumi.

Planeeringuga kavandatav tegevus võimaldab luua kaasaegse õpikeskkonna ja osutada piirkonnas

kvaliteetsemat haridusteenust.

1.5 Vastavus Viljandi maakonnaplaneeringuga

Viljandi Maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/75 ning selle eesmärk on suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt

planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste

üldplaneeringute koostamisele edaspidi. Põhja-Sakala ÜP on koostatud hiljem.

Suure-Jaani linn on maakonnaplaneeringu 2030+ põhjal Põhja-Viljandimaa piirkondliku keskusena

linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktus – nii olemasoleva

hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning

töökohtade ja mitmesuguste teenuste olemasolu.

Planeerimisseaduse eesmärgi kohaselt luuakse ruumilise planeerimise kaudu eeldused

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise

arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades

keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud alade otstarbekat kasutamist.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.

1.6 Vastavus Soomaa teemaplaneeringuga

Soomaa piirkonna teemaplaneering on koostatud kehtivate Pärnu ja Viljandi

maakonnaplaneeringute täpsustamiseks, piirkonna erinevate arengudokumentide sidumiseks ja

vastuolude lahendamiseks ning ettepanekute tegemiseks kaitseala kasutamistingimuste

24104DP3 Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

8 / 13 AB Artes Terræ

täpsustamiseks. Teemaplaneeringu üldeesmärk on mitmekülgse ja valikvõimalusi pakkuva

elukeskkonna kujundamine Soomaa piirkonnas. Haldusreformi järgselt jäävad Viljandimaal

planeeringualasse osaliselt Põhja-Sakala vald ja Viljandi vald.

Suure-Jaani vallasisene linn kuulub ka rahvuspargi mõjualasse. Mõjuala määratlemisel on lähtutud

Soomaa loodusgeograafilisest maastikurajoonist, Pan Park’i alast ja kohalike omavalitsuste

ettepanekutest. Mõjuala toetab loodus-ja kultuuriväärtuste hoidmist rahvuspargis, vähendades

selles turismi-ja transpordikoormust. Mõjuala käsitlemine on vajalik turismiettevõtjate võrgustiku

väljaarendamisel, mida iseloomustab ühtne kvaliteet ja orienteeritus rahvuspargile. Terviklik

turismivõrgustik omakorda muudab Soomaa rahvuspargi turistidele kättesaadavamaks ja

atraktiivsemaks, suurendades seeläbi kohalikele elanikele majandusliku kasu võimalusi.

Soomaa rahvuspargi visioon 2030+ nimistus on muuhulgas, et Soomaa rahvuspark koos ümbritsevate

küladega oleks elujõulise asustusega meelepärane ja loodusrikas elukeskkond. Tänu headele

ühendustele on kättesaadavad nii töökohad, teenused kui haridusasutused. Tagatud on loodus-ja

kultuuriväärtuste säilimine ning kestlik kasutamine.

Soomaa rahvuspargi ja selle kontaktala ruumilise arengu üldiste põhimõtetena on samuti välja toodud

näiteks hea kvaliteediga teedevõrk, kohalike elanike elukvaliteedi parendamine, teenuste kvaliteedi

tõstmine (sh ka munitsipaalkool).

Suure-Jaani linna on teemaplaneeringus käsitletud kui maakondliku tähtsusega väärtuslikku

maastikku, lisaks on teelõik, kus on ka käesolevas planeeringus käsitletav Tallinna mnt välja toodud kui

kauni vaatega tee. Seetõttu tuleks järgida väärtuslike maastike säilitamise tingimusi.

Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei ole teemaplaneeringuga vastuolus.

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 24104DP3

AB Artes Terræ 9 / 13

2 Planeeringulahendus

2.1 Planeeringulahenduse põhjendus

Planeeringulahenduses nähakse ette ehitusala olemasoleva koolimaja peal ja selle ümber suuremalt.

Avalikes huvides on laiendada Suure-Jaani kooli ning selle jaoks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus

või visioonikavandi koostamine. Selleks, et arhitektidel oleks võimalus pakkuda välja erinevaid

lahendusi, määratakse detailplaneeringus hoonestusalana võimalikult suur ala. Juurde ehitamise

võimalus ei tähenda, et kogu ala ehitatakse täis – võimalik juurdeehitus toimub tõenäoliselt mingites

osades ja juurde ehitamise täpne lahendus saab selgeks võistluse järgselt edasisel projekteerimisel.

Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik esitada täpseid lahendusi krundisiseste parkimiskohtade ja

tehnovõrkude osas.

2.2 Krundi hoonestusala ja ehitusõigus

Hoonestusala määramisel on aluseks võetud olemasolevaid tehnovõrguliine ning olemasolevaid

väärtuslikke puid. Hoonete ehitamine on lubatud põhijoonisel esitatud hoonestusala sisse. Igasuguse

hoone ehitamine (nii ehitusloakohustuslik, ehitusteatise kohustuslik kui vabaehitus) võib toimuda vaid

eespool nimetatud alale. Ehitusõigus on esitatud põhijoonisel.

2.3 Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Planeeritud hoone ehitamiseks tuleb läbi viia arhitektuurivõitlus või visioonikavandi koostamine. Selles

tulenevalt ei ole määratud arhitektuurinõudeid. Tehnoseadmed võivad ulatuda üle ehitusõiguses

lubatud hoone kõrguse.

Detailplaneeringuga ei piirata ehitusprojektide koostamisel hoonete ehituslikke tingimusi – lubatud on

kõik võimalikud lahendused, mis sobivad kokku olemasolevate hoonete arhitektuuriga ja hoonetele

esitatavate ohutusnõuetega. Tulepüsivusklass määrata projekteerimisel lähtuvalt ehitise kasutamise

otstarbest ja sellele seatud nõuetest.

Ehitisregistri andmetel on olemasoleva hoone suurim kõrgus 12,9 m.

2.4 Liikluskorralduse põhimõtted

Piirnevatel Tallinna tänaval, Vambola tänaval ja Lembitu puiesteel on planeeringuala poolses küljes

kõnniteed, mille kaudu on juurdepääs olemasolevale kooli kompleksile. Juurdepääs planeeringualale

on Tallinna tänavalt, mille ääres on ka koolibussi peatus. Hetkel paikneb Vambola tn ja Tallinna tn

nurgal parkimine 12 parkimiskohaga, kuid detailplaneeringu lahenduse kohaselt see parkimisvõimalus

kaob. Töötajate parklasse pääseb Tallinna tn pealt, Tallinna tn 26a katastriüksuse nurga juurest. Lisaks

toimub parkimine Vambola tänava sõidutee servas Tallinna tn 24 katastriüksuse pool ning

planeeringulahendusega säilib Lembitu ja Vambola tn ristmiku juures nelja kohaga parkimistasku.

Olemasolev teekaitsevöönd on esitatud olemasoleva olukorra joonisel.

Planeeringu elluviimisel muutub Tallinna tänava ääres kõnnitee, bussipeatuse, parkimise ja sõidutee

lahendus vastavalt Landverk OÜ poolt koostatud projektile „Riigitee nr 24124 Viljandi- Suure-Jaani 21,

270- 22,505 Suure-Jaani linnalõigu rekonstrueerimise projekt“. Projekti kohaselt on kooli esine

bussipeatus viidud Tallinna magistraaltänavalt Vambola kõrvaltänavale. Kooli ette on projekteeritud

liiklust rahustava meetmena tõstetud ristmik künnistega. Tallinna tänava äärde on projekteeritud kuue

parkimiskohaga tasku. Seoses projektikohase lahenduse elluviimisega muutub teekaitsevööndi kuju.

Jalgrataste parkimiskohad tuleb lahendada olemasolevate kõvakatetega pindade ja/või planeeritud

hoonestusala piires. Sõidukite parkimiseks tuleb projekteerimisel ette näha kokku 30 parkimiskohta

planeeringualal ja vajadusel lähialal. Kuna detailplaneeringu alusel soovitakse korraldada

arhitektuurivõistlus või visioonikavand siis ei esitata planeeringus krundisiseseid parkimiskohtasid.

24104DP3 Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

10 / 13 AB Artes Terræ

Täiendav parkimine suuremate sündmuste puhul saab toimuda vallamaja-lasteaia parklas Lembitu

tänaval. Vajadusel on parkla võimalik rajada lähialal asuvatele munitsipaalomandis olevatele

maaüksustele (Lembitu pst 44 või Lembitu pst 46). Igasuguse parkimise korraldamisel, sh

projekteerimisel, tuleb tagada teenindava transpordi ja häiresõidukite juurdepääs ning ohutu

juurdepääs bussipeatuseni.

Põhijoonisele on märgitud Vambola tänavale ja koolihoovist Tallinna tänavaga ristumise kohtadesse

autode liitumisnähtavuskolmnurgad ja ülekäiguraja nähtavuskolmnurgad. Nähtavuskolmnurkade

mõõdud on saadud Linnatänavate standardist (vastavalt tabel 7.2 „Vähim nähtavuskaugus peatee-

kõrvaltee põhimõttel töötaval ristmikul“ ja 8.9 „Kõrvalharult vajaliku nähtavuskolmnurga mõõdud

ülekäiguradadel ja -kohtades“). Autode liitumisnähtavusekolmnurgad on põhijoonisel tase „rahuldav“

mõõtmetega, kuna selle variandi puhul jääb nähtavuskolmnurka vähem olemasolevaid hooneid ja

puid. Ülekäiguraja nähtavuskolmnurga mõõtmed põhijoonisel vastavad tasemele „hea“.

Nähtavuskolmnurka võib istutada üksikuid puid või põõsaid kõrgusega mitte üle 0,4 m. Selleks, et

ristmike nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad

maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud.

2.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Tallinna tn 24 krundil on väljaspool planeeritud hoonestusala oleva haljasala pindala 1033 m2 ehk 9,8%

krundi pindalast on haljasala. Selline haljastuse protsent tuleb edasisel projekteerimisel minimaalselt

säilitada. Soovitatav on säilitada ka elupuud nr 70 ja 71, mis on II väärtusklassi puud.

Krundi siseselt haljasalade loomisel arvestada võimalusega, et suure harva esineva vihma korral saaks

haljasala töötada puhverpinnana.

2.6 Tehnovõrgud

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“

toodud põhimõtetest.

2.6.1 Sidevarustus

Krundil on olemas sideühendus, mis planeeritakse töösse jätta. Kuna ei ole teada täpne uue ehitise

asukoht, siis võimalikul sideühenduse peale ehitamise soovi korral tuleb projekteerida selle ümber

tõstmine.

2.6.2 Elektrivarustus

Elektrivarustus on planeeringualal olemas liitumisega Tallinna tn 26a alajaamast. Täiendava

liitumisvõimsuse vajadusel taotletakse võrguvaldajalt tehnilised tingimused ja vajadusel ehitatakse uus

kaabel projekteerimistingimuste alusel.

2.6.3 Vee- ja tuletõrjeveevarustus

Tallinna tn 24 on olemas veeühendus ühisveevärgiga. Lähimad hüdrandid on Vambola ja Tallina

tänavate ristmikul ning Lembitu pst 42 hoone ees.

Täiendavaid veetorustikke ega hüdrante ei planeerita.

2.6.4 Reoveekanalisastioon

Tallinna tn 24 on olemas reoveekanalisatsiooni ühendus ühiskanalisatsiooniga.

Täiendavaid reoveekanalisatsiooni ühendusi ei planeerita.

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 24104DP3

AB Artes Terræ 11 / 13

2.6.5 Sademevee ärajuhtimine

Lembitu puiesteel on olemas sademeveekanalisatsiooni torustik, millesse suubub ka Tallinna tn 24

krundilt tulenev sademevesi. Edasisel koolihoone projekteerimisel lahendada sademevee ärajuhtimine

olemasoleva ühenduse kaudu. Projekteerimisel võtta kasutusele sademevett suure vihma puhul

puhverdavad lahendused (vee ajutine juhtimine madalamale haljasalale, puhvermahutid vms).

2.6.6 Soojavarustus

Soojavarustus on planeeringualal olemas. Katlamaja, mis on osa koolihoonest, planeeritakse töösse

jätta. Täiendavaid soojatorustikke ei planeerita.

2.7 Kujad

Planeeritud hoone on tuleohutuse poolest IV kasutusviisiga hoone. Planeeritud hoonestusalale

ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vahelise kujaga vastavalt siseministri

30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeritud hoonete vähim

tulepüsivusklass on TP2, tulepüsivusklass määrata projekteerimisel lähtuvalt hoone kasutusviisist.

2.8 Kuritegevuse riski vähendavad tingimused

Planeeringut koostades on väliruum kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust

vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:

▪ tagumiste juurdepääsude vältimine;

▪ teede ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

▪ territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala (õueala) selge eristamine ja piiramine);

▪ erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale tagada:

▪ jälgitavus (videovalve);

▪ atraktiivsed materjalid, värvid;

▪ vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad,

lukud, pingid prügikastid, märgid);

▪ atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja teed, suunaviidad;

▪ üldkasutatavate alade korrashoid.

2.9 Müra-, vibratsiooni- ja muud keskkonnatingimused

Kavandatava hoone ehitamise ja kasutamise ajal tekkiv võimalik müra ei tohi olla ülenormatiivne

naaberelamukruntidel ja elamutes. Selleks tuleb rakendada vastavad meetmed, muuhulgas tuleb

isoleerida ja suunata elamutest eemale hoone tehnosüsteemidest (nt ventilatsiooni- või

kütteagregaatide välistest osadest) lähtuv müra.

Planeeritud alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte.

Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada

vastavat luba omav ettevõte. Jäätmekonteinerid paigaldada sissesõidutee lähedusse, konteinerite

täpne asukoht määrata projekteerimisel.

Kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb kokku koguda, puhastada õli-liivapüüduriga ning käidelda

krundi siseselt, mitte lasta valguda naaberkruntidele.

2.10 Servituutide seadmise vajadus

Kruntidel Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 asuvad erinevad tehnovõrguliinid, mis teenindavad nii nimetatud krunte

kui ka väljaspoole krunte olevaid katastriüksuseid. Planeeringu põhijoonisel esitatud ulatuses on vajalik

24104DP3 Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

12 / 13 AB Artes Terræ

kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmine vastavate liinide jaoks. Juhul, kui

hoonestusalale ehitamise soovi korral on vajalik liini ümber tõstmine teise asukohta, tuleb uues

asukohas määrata ka servituut liinile.

2.11 Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus

Sundvalduse seadmiseks või sundvõõrandamiseks vajadus puudub.

2.12 Planeeringu elluviimine

Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud

haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus.

Tehnovõrkude rajamine toimub kokkuleppel võrguettevõttega vastavalt projektile.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

3 Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte

Täpsustatakse planeeringu edasise koostamise käigus.

Jrk. nr

Kooskõlastaja/ arvamuse esitaja

Kuupäev ja number

Märkused

1

2

3

4

Kooskõlastuste ja arvamuste originaaldokumendid asuvad planeeringu teises köites Planeeringu lisad.

4 Joonised (esitatud eraldi failidena)

1. Situatsiooniskeem, M 1:10 000

2. Kontaktvööndi seosed, M 1:3000

3. Olemasolev olukord, M 1:750

4. Planeeringu põhijoonis, M 1:500

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 24104DP3

AB Artes Terræ 13 / 13

5 Lisad

5.1 Lisa 1 3D vaated planeeringualale

Skeem 2. Vaade planeeringualale põhjast. Valged hooned olemasolevad hoonemahud, sinised hooned ehitusõigusega lubatud hoonemahud, punasega hoonestusala.

Skeem 3. Vaade planeeringualale lõunast. Valged hooned olemasolevad hoonemahud, sinised hooned ehitusõigusega lubatud hoonemahud, punasega hoonestusala.

1 1:10 000

24104DP3 Põhja-Sakala Vallavalitsus

Tallinna tn 24, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald

24104DP3_Suure-Jaani_kool.dwg

Heiki Kalberg

Tiina Laineste

Projektijuht:

Situatsiooniskeem

5.09.2024

AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Küütri tn 14, Tartu 51007 [email protected] www.artes.ee

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Tellija:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

GK TDKT

1 1:10 000

24104DP3 Põhja-Sakala Vallavalitsus

Tallinna tn 24, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald

24104DP3_Suure-Jaani_kool.dwg

Heiki Kalberg

Tiina Laineste

Projektijuht:

S itu ats io o n iske e m

5.09.2024

AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Küütri tn 14, Tartu 51007 [email protected] www.artes.ee

Töö nr:

M õõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili n im i:

Tellija:

Joonis:

Töö:

Asukoht:M aastikuarhitekt:

S u u re -Ja a n i lin n a s Ta llin n a tn 2 4 kata striü ksu se ja lä h ia la d e ta ilp la n e e rin g Planeeringuala piir

GKSSKV MP õhuliin

TDKT Planeeringuala piir Asustusüksuse piir

Su ur

e-J aa

ni lin

n

Nuu tre

kü la

Suure-Jaani linn Lõhavere küla

57 M udiste - Suure-Jaani - Vändra tee

2 1:3000

24104DP3 Põhja-Sakala Vallavalitsus

Tallinna tn 24, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald

24104DP3_Suure-Jaani_kool.dwg

Heiki Kalberg

Tiina Laineste

Projektijuht:

Kontaktvööndi seosed

5.09.2024

AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Küütri tn 14, Tartu 51007 [email protected] www.artes.ee

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Tellija:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Suure-Jaani Gümnaasium

Põhja-Sakala Vallavalitsus Lasteaed

Bussipeatus "Kool"

Staadion

Kauplus

Kauplus Postkontor

Tervisekeskus Politseijaoskond

Apteek

Apteek

Kultuurimaja

Ühepereelamud

Kahekorruselised korterelamud

Spordiväljak

Ühepereelamud

Ühepereelamud

Ühiskondlike ehitiste maa

Kahekorruselised korterelamud

Bussijaam

Suure-Jaani paisjärv

AB Artes Terrae OÜ

Reg nr 12978320 Küütri tn 14, Tartu 51007 [email protected] www.artes.ee

AB Artes Terrae OÜ

Reg nr 12978320 Küütri tn 14, Tartu 51007 [email protected] www.artes.ee

AB Artes Terrae OÜ

Reg nr 12978320 Küütri tn 14, Tartu 51007 [email protected] www.artes.ee

Planeeringuala piir Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir Asustusüksuse piir

T

T

T T

T

T

T T T

T

orient.

orient.

orient.

S

SSSSSSS

S S S S S S S

S

S

S S

S S

S S

S S

S S

S S S

S

S

S

S S S

S

S

SJN27

SUJK601

75.35

75.68

75.93

75.89

75.21

75.74

75.37

75.02

75.91

75.57

75.68

75.46

75.51 75.30

75.34

SS S

SS S

tarbija orient.

tarbija orient.

tarbija orient.

orient.

orient.

or ie

nt .

tarbija orient.

or ie

nt .

orient. orient. orient.

orient.

76.20

76.21

76.20

76.24

76.15

76.40

76.04

75.54

75.80

75.65

75.38

K on

te in

er

H G

ar aa

i d

Kiik Kiik

Mängumaja

A A A

B et

.k B

et .k

Bet.k

B et

.k B

et .k

B et

.k

A

A A

A A

A

A A A

AA

A

75.47

75.67

76.33

76.41

76.76

76.85

76.18 75.98

75.92

76.00 76.10

75.93

75.59 75.48

7 5.

86

75.83

75.83

75.77

75.62

7 5.

96

7 6.

25

76.74

76.57

7 6.

90

76.92

76.23

76.25

7 6.

33

76.17

Lembitu pst

Tallinna tn

Tallin na tn

Va m

bo la

tn

Vam bola tn

B et

.k

B et

.k

B et

.k

un ik

iv i

76.53

76.23

75.91

75.76

A

A

A

A

A

A

A A

A

AA

A A

A

Bet.kBet.kBet.k Bet.k

A

A

A

A

A

A

A

A

A

Bet.k

A

A A

A

A

A

A

76.80

75.17

75.64

75.48

75.87

75.70 74.55

75.49

75.20

75.41

S S

S S S S S S S S S S

AJ Suure-Jaani II

11883JK

K T

K T

K T

KT

K T

K T

K T

K T

H

2H

H

H

3H

Ko ol

Ko ol

Ko ol

H Katlam

aja

H Lasteaed

S K

KT KT

K T

KT

KT

K T

K T

K T

KT

KT

KT

KT

KT

KT KT

K T

K T

K T

KT

T

T T

T T

T

V V

V V

V

V V

V V

S K

S K

S K

SK

SK

SK

SK

SK

D D

SK

SK

S K

S K

SK SK SK

S K

S K

VV

V

KT KT

S K

S K

S K

D

KT

V V

V

D D

D D

D

V

S

S S

S S

S

S

S

S

S

S

KT

TV orient. TV orient.

K T

KTV

V

V

V

V V

V

KT

K T

K T

K T

KT KT

KT KT

K T

K T

V

V

V

V

K T

K T

K T

KT KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT KT

KTKT KT KT KT KT

K T

V

KT

KT

VVVVV V

V

V

V

V

V

V

V

VV

or ie

nt .

or ie

nt .

or ie

nt .

or ie

nt .

or ie

nt .

TV orient.

TV orient.

TV orient.

TV orient.

TV orient.

TV orient.

76001:001:0470

Tallinna tn 26

76001:002:1460

Tallinna tn 13a

76001:001:0009

Tallinna tn 24

76001:001:0150

Vambola tn 1a

76001:001:0017

Lembitu pst 44

76001:002:0020

Tallinna tn 15

76001:001:0120

Tallinna tn 22b 76001:001:0750

Tallinna tn 26a

76001:001:0033

Vambola tänav T2

76001:002:0021

24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T9

76001:001:0035

24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T4

76001:002:1450

Vambola tn 2

75801:001:0039

Lembitu pst 42

76001:001:0200

Tallinna tn 22 // 22a

61501:001:0636

Tallinna tn 13

76001:001:0038

Lembitu puiestee T3

75801:001:0040

Tallinna tn 28

TV orient.

or ie

nt .orient.

or ie

nt .

or ie

nt .

T orient.

T

orient.

orient.

orient.

T

T T

T

TT

D D

D D

D D

D D D D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

K T

K T

K T

KT

K T

K T

K T

KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT

K T

K T

K T

KT

SK

SK

SK

S K

SK

SK

SK SK SK

SK

SK

S K

S K

S K

SK

SK

SK

3 1:750

24104DP3Põhja-Sakala Vallavalitsus

Tallinna tn 24, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald

24104DP3_Suure-Jaani_kool.dwg

Heiki Kalberg

Tiina Laineste

Projektijuht:

Olemasolev olukord

5.03.2025 AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Küütri tn 14, Tartu 51007 [email protected] www.artes.ee

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Tellija:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Planeeringuala piir Katastriüksuse piir

Teekaitsevöönd (2025.a märtsi seisuga)

LEPPEMÄRGID

Asustusüksuse piir

Pa rk

im in

e (4

)

Parkimine (6)10 m

T T

T T T T

T

T T

T T T T

T

orient.

orient.

orient.

SSSSSSSSSS

S S S S S S S S S S

S

S

S

S S

S S

S S

S S

S

S

S S

S

S

S

S S S S S

S

S S

S

S S S S S

S S

SJN27

SUJK601

75.35

75.93

75.89

75.74

75.37

75.02

75.91

75.57

75.68

75.46

75.51

75.30

75.34

S S

SS S

tarbija orient.

tarbija orient.

tarbija orient.

orient.

orient.

or ie

nt .

tarbija orient.

or ie

nt .

orient. orient. orient.

orient.

76.20

76.21

76.20

76.24

76.15

76.40

76.04

75.54

75.80

75.65

75.38

K on

te in

er

H G

ar aa

i d

Kiik Kiik

Mängumaja

A A A

B et

.k B

et .k

Bet.k

B et

.k B

et .k

B et

.k

A

A A

A A

A

A A A A

75.47

76.76

76.85

76.18 75.98

75.92

76.00 76.10

75.93

75.59 75.48

7 5.

86

75.83

75.83

75.77

75.62

7 5.

96

7 6.

25

76.74

76.57

7 6.

90

76.92

76.23

76.25

7 6.

33

76.17

Lembitu pst

Tallinna tn

Tallinna tn

Va m

bo la

tn

Vam bola tn

B et

.k

B et

.k

B et

.k

un ik

iv i

76.53

76.23

75.91

75.76

A

A

A

A

A

A

A A

A

AA

A A

A

Bet.kBet.kBet.k Bet.k

A

A

A

A A

A

A

A

A

Bet.k

A

A A

A

A

A

A

76.80

75.64

75.87

74.55

75.49

75.20

75.41

S S

S

S S S S S S

AJ Suure-Jaani II

11883JK

K T

K T

K T

K T

K T

KT

KT

K T

K T

K T

K T

K T

H

2H

H

H

3H

Ko ol

Ko ol

Ko ol

H Katlam

aja

H Lasteaed

S K

KT KT

K T

KT

KT K

T K

T K

T K

T

KT

KT

KT

KT KT

KT

KT

KT

KTKT

K T

K T

K T

K T

KT

T

T T

T T

T T

T

V V

V V

V V

V V

D

V V

V V

V

S K

S K

S K

S K

SK

SK

SK

SK

SK

SK

SK

D D

D

SK SK

SK

S K

S K

S K

SK SK SK SK

S K

S K

S K

V V

V

KT KT

S K

S K

S K

S K D

KT

KT

V

V V

V

D D

D D

D D

D

V

S S

S S

S S

S

S

S

S

S

S

S

S

KT

TV orient. TV orient.

K T

KT V

V V

V

V

V V

V V V

V

KT

K T

K T

K T

K T

KT KT

KT KT

K T

K T

V V

V

V

V

V

K T

K T

K T

K T

KT KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT KT

KT KT KT KT KT KT KT KT KT

K T

V

KT

KT

KT

VVVVVVVV V

V V

V

V

V

V

V

V

V

V

or ie

nt .

or ie

nt .

or ie

nt .

or ie

nt .

or ie

nt .

TV orient.

TV orient.

TV orient.

TV orient.

TV orient.

TV orient.

76001:001:0470

Tallinna tn 26

76001:002:1100

Tallinna tn 11

76001:002:1460

Tallinna tn 13a

76001:001:0009

Tallinna tn 24

76001:001:0150

Vambola tn 1a

76001:001:0017

Lembitu pst 44

76001:002:0020

Tallinna tn 15

76001:001:0120

Tallinna tn 22b 76001:001:0750

Tallinna tn 26a

76001:001:0033

Vambola tänav T2

76001:002:0021

24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T9

76001:001:0035

24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T4

76001:002:1450

Vambola tn 2

75801:001:0039

Lembitu pst 42

76001:001:0200

Tallinna tn 22 // 22a

76001:001:0640

Aia tn 5

61501:001:0636

Tallinna tn 13

76001:001:0038

Lembitu puiestee T3

75801:001:0040

Tallinna tn 28

TV orient.

or ie

nt .orient.

or ie

nt .

or ie

nt .

T

T orient.

T T

orient.

orient.

orient.

T

T

T T T

T

T

TTT

TT

D D D

D D

D D

D D

D D D D D D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

D

K T

K T

K T

K T

K TKT

K T

K T

K T

K T

KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT

KT

K T

K T

K T

K T

KT

SK

SK

SK

SK

S K

SKSK

SK SK SK SK SK

SK

SK

S K

S K

S K

S K

SK

SK

SK

SK

A A

B

C

C

Pos 3

Pos 1

Pos 2

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

13

1415

161718

19 20 21 22

23

24

25 26

27

28 29

30 31

32

33 34

3536 37

3839

40

41

43

42

44

47

48

49

50

51 52

53

5455

56

57

58

59

6061 62

63 64

65

66

67

68

69

7071

72 73

74

75 76

77 78

79 8081

82

83 84

85

86

87

88 89

90 91

92 93

94 95

96 97

98 99

100101 102

103 104

105 106

107 108

109 110

111

112 113

114 115

116 117

118 119

120

46

45

liit umisn

äh tav

us ( Lp

= 8 0 m

, L s=

10 m )

näh tav

usko lm

nurk ülek

äig uraj

al (Lt

=6 0 m

, L jk=

5 m )

nähtavuskolmnurk ülekäigurajal (Lt=60 m, Ljk=5 m)

liitumisnähtavus (Lp= 80 m, Ls= 10 m)

4 1:500

24104DP3Põhja-Sakala Vallavalitsus

Tallinna tn 24, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald

24104DP3_Suure-Jaani_kool.dwg

Heiki Kalberg

Tiina Laineste

Projektijuht:

Planeeringu põhijoonis

13.05.2025 AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Küütri tn 14, Tartu 51007 [email protected] www.artes.ee

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Tellija:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Katastriüksuse piir

CBA

Puittaime haljastusliku väärtuse 1. klass** Puittaime haljastusliku väärtuse 2. klass** Puittaime haljastusliku väärtuse 3. klass** Puittaime haljastusliku väärtuse 4. klass** Puittaime haljastusliku väärtuse 5. klass**

Puu võra projektsioon ja puu inventeerimisnumber23

Liitumisnähtavuse kolmnurk (Standard "Linnatänavad", tabel 7.2) Jalakäija nähtavuskolmnurk (Standard "Linnatänavad", tabel 8.9)

Planeeringuala piir

Planeeritud krundipiir

LEPPEMÄRGID

Hoonestusala Mootorsõidukite liikumise ala Kõnnitee/kergliiklustee ala Haljasala Likvideeritav objekt Transpordiameti Riigitee projektis märgitud bussiootepaviljoni (A), bussitasku (B) ja ülekäiguradade (C) asukohad

Planeeritud teekaitsevöönd Planeeritud servituut

Aadress Tallinna tn 24 Lembitu pst 42 Tallinna tn 24 a

Pos nr Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pindala (m²) 9787 10519*** 732 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala (m²)

8170 827* 732

Hoone suurim lubatud kõrgus (m) 14 14 14

Hoonete suurim lubatud arv (tk) 5 1 1

Kasutamise sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa

Ühiskondlike ehitiste maa

Ühiskondlike ehitiste maa

* Detailplaneeringuga planeeritud hoonestusala pindala, ei sisalda endas muude Lembitu pst 42 hoonete pinda **Puistu hinnang tehtud AB Artes Terrae poolt 22.04.2024 (töö nr 24048HI2),koostatud vastavalt metoodikale: Tallinna LV määrus "Haljastuse inventeerimise kord" (https://www.riigiteataja.ee/akt/417062020004). *** Kogu Lembitu pst 42 katastriüksuse pindala Kuni Tallinna tänava planeeringukohase välja ehitamiseni kehtib olemasoleva olukorra joonisel esitatud planeeritud teekaitsevöönd.

Tallinn 2024

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

2

Nimetus: Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala DP KSH eelhinnang

Töö tellija: Põhja-Sakala Vallavalitsus

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 30.10.2024

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus .................................................................................. 5

1 Seotus strateegiliste dokumentidega ....................................................................................... 8

1.1 Viljandi maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................... 8

1.2 Põhja-Sakala valla üldplaneering ja arengukavad ........................................................... 8

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ....................................................................................... 11

3 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 12

3.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muudele looduskaitseobjektidele ............................................................................................................. 12

3.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................ 12

3.3 Mõju rohevõrgustikule .................................................................................................. 12

3.4 Vee ja pinnase saastatus ............................................................................................... 12

3.5 Jäätmeteke .................................................................................................................... 13

3.6 Müra ja vibratsioon ....................................................................................................... 13

3.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus .............................................................................. 14

3.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................... 15

3.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 15

3.10 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15

3.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 15

3.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju ................................................... 16

3.13 Muud aspektid............................................................................................................... 16

4 Järeldused ............................................................................................................................... 17

Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 19

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2024. aasta oktoobris. Töö teostas keskkonnaekspert Mihkel Vaarik, töös osales Piret Toonpere (KMH0153).

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (DP) koostamine on algatatud Põhja-Sakala Vallavolikogu otsusega 25.04.2024 nr 215. 4. Otsuse järgi tuleb detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.

KSH eelhinnangut saab otsustaja kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks eesmärk on kaaluda võimalusi Tallinna tn 24 katastriüksusel asuva vana koolimaja laiendamiseks/rekonstrueerimiseks kaasaegset õpikeskkonda pakkuvaks tänapäevaseks õppehooneks/hooneteks ja planeeringualal turvalise keskkonna loomiseks.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut (ÜP) muutva detailplaneeringu korral. Hinnatav detailplaneering on Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 42 kehtestatud Põhja-Sakala valla üldplaneeringut (ÜP) muutev. Lisaks kaalutakse KSH vajadust VV määrusega 29.08.2005 nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alusel (Vt peatükk 3).

KSH eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Põhja-Sakala Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest.

Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise ja positiivsete mõjude võimendamise osas.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Planeeringuala asub Suure-Jaani linna tiheasustusalal, kus on detailplaneeringu koostamise kohustus. Ala asub Tallinna maantee (riigi kõrvalmaantee 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee), Lembitu puiestee ja Vambola tänava vahelises kvartalis. Ala jääb osaliselt riigitee kaitsevööndisse.

Joonis 1. Detailplaneeringu ala. Allikas: Maa-amet.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

6

Planeeringuala pindala oli algatamisel ca 17 000 m2 ja see hõlmab munitsipaalomandis olevat Tallinna tn 24 katastriüksust (76001:001:0009) ja selle lähiala. Lähteülesande järgi võib planeeringuala täpsustuda koostamise käigus.

Vastavalt Põhja-Sakala valla üldplaneeringule jääb planeeringuala ühiskondlike ehitiste ja transpordi maa-alale.

Tallinna tn 24 katastriüksuse (76001:001:0009) maakasutuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa 100%. Katastriüksuse pindala on 10520 m², millest kõlvikuliselt moodustab õuemaa 524 m² ja muu maa 9996 m². Krundil asuvad riikliku ehitisregistri järgi hooned koolimaja (EHR kood 112026291) ja garaaž (112026859) ning rajatistest kaugküttetorustik (220291059). Koolimaja on kolmekorruseline ja ehitisealune pind on 4 032 m2. Garaaži ehitisealune pind on 218 m2. Lisaks on alal elektrimaakaabelliinid, sideehitised, veetorustik, reoveetorustik, sademeveetorustik. Alal on kõik vajalikud olemasolevad kommunikatsiooniühendused.

Koolihoone esmase kasutuselevõtu aasta 1961. Võimla on rajatud 2005. a ja selle katus on vahetatud 2019.a. 2014. aastal jagati kool kaheks: gümnaasiumiosa jätkas tegutsemist Suure- Jaani Gümnaasiumi, põhikooliosa Suure-Jaani Kooli koosseisus. Suure-Jaani Kooli moodustavad ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus ja põhikool.

Lähiala moodustavad tervikuna või osaliselt järgmised katastriüksused: Tallinna tn 24 (76001:001:0009), Lembitu pst 42 (75801:001:0039), Vambola tänav T2 (76001:001:0033), Lembitu puiestee T3 (76001:001:0038), 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T4 (76001:001:0035), 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee (76001:006:0022), 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T9 (76001:002:0021).

Lembitu pst 42 katastriüksuse pindala on 10519 m² ja seal asub Suure-Jaani lasteaed Sipsik ja ka Põhja-Sakala Vallavalitsus. EHR järgi asub krundil haldushoone-lastepäevakodu (ehitisregistri kood 112023661) ehitisealuse pinnaga 1239 m2. Esmase kasutuselevõtu aasta 1999.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks eesmärk on kaaluda võimalusi Tallinna tn 24 katastriüksusel asuva vana koolimaja laiendamiseks/rekonstrueerimiseks kaasaegset õpikeskkonda pakkuvaks tänapäevaseks õppehooneks/hooneteks ja planeeringualal turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, ehitiste ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ning teised planeerimisseaduse §126 lg nimetatud asjakohased ülesanded.

Tallinna tn 24 katastriüksusel kehtib praegu Tallinna tn 24 (Suure-Jaani Gümnaasiumi) detailplaneering, mis on kehtestatud Suure-Jaani Linnavalitsuse 11.05.1999 korraldusega nr 67. Koolimaja laiendamise/rekonstrueerimise kavandamiseks soovitakse suurendada kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitisealust pinda (kuni 4000 m2, mis on juba ületatud - 4032 m2).

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud detailplaneeringu eskiislahendusest. DP eskiisi (AB Artes Terrae OÜ töö 24104DP3 ) järgi kavandatakse suurimat lubatud ehitisealust pinda Tallinna tn 24 krundile kokku 7954 m2 ja Lembitu pst 42 lisandub 353 m2.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga soovitakse suurendada üldplaneeringuga määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse täisehituse protsenti. Põhja-Sakala valla üldplaneeringuga on määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse täisehituse protsendiks kuni 40 %. Tallinna tn 24 katastriüksuse täisehituse protsent on praegu juba ca 40 % ja suurendatakse ca 76 % -ni.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

7

Joonis 2. Detailplaneeringu eskiislahendus. Allikas: AB Artes Terrae OÜ.

Kavandatavate hoonete tegelik ehitisealune pind ja täisehituse protsent selgub detailplaneeringu koostamise ja parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldatava arhitektuurivõistluse käigus. Laiendusele tuleb tagada parim võimalik arhitektuurne lahendus ja keskkonda sobivus, mis vääristaks asukohta. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

8

1 Seotus strateegiliste dokumentidega

1.1 Viljandi maakonnaplaneering 2030+

Viljandi Maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75.

Maakonnaplaneeringu eesmärk suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele edaspidi. Põhja-Sakala ÜP on koostatud hiljem.

Maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Suure-Jaani linn Põhja-Viljandimaa piirkondliku keskusena linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning töökohtade ja mitmesuguste teenuste olemasolu.

Planeerimisseaduse eesmärgi kohaselt luuakse ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud alade otstarbekat kasutamist.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.

1.2 Põhja-Sakala valla üldplaneering ja arengukavad

Põhja-Sakala valla üldplaneeringu1 (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 42) kohaselt on DP ala juhtfunktsioon ühiskondlike ehitiste ja transpordi maa. Juhtfunktsiooni ei muudeta.

Üldplaneeringuga on määratud valla ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub ka Suure-Jaani linna ruumiline planeerimine erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoraalse arendamise kaudu, kus arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega.

Tiheasustusala ruumiline planeerimine järgib tiheasustusalale omaseid põhimõtteid, mis tähendab, et hooned rajatakse üksteisele lähedale, hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne. Linnalise asustusega ala iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning töökohtade ja mitmesuguste teenuste olemasolu. Nende alade planeerimisel tuleb tähelepanu pöörata kompaktsuse säilitamisele, sisestruktuuride tihendamisele ning seni kasutusest kõrvale jäänud alade taaskasutusele võtmisele. Suure-Jaani linna arendatakse edasi piirkondliku keskusena.

1 https://www.pohja-sakala.ee/uldplaneering

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

9

Joonis 3. Väljavõte kehtivast Põhja-Sakala valla üldplaneeringust.

ÜP seletuskirjas on toodud, et Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase pinnaseõhus otsemõõdetud 222Rn-sisalduse kaardi järgi esineb Põhja-Sakala vallas kohati kõrge radooniohutasemega alasid. Suure-Jaani linna piirkonnas on mõõdetud radoonisisaldusi vahemikus 150-250 kBq/m3. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele” lisas on välja toodud Eesti kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu haldusüksuste kaupa. Vastavalt nimetatud määruse lisale kuulub Põhja-Sakala vald kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” § 9 lg 4 kohaselt ning Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” § 12 lg 4 kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja koolide ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³). Koolieelsete lasteasutuste ja koolide kavandamisel tuleb igakordselt teostada radoonitaseme mõõtmisi maapinnas. Mõõtmistulemused annavad olulist infot, kas radooni tõrjemeetmete rakendamine on üldse vajalik ja kui on, siis millised konkreetsed võtted oleksid vajalikud.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

10

Kruntide hoonestamisel ja juurde ehitamisel tuleb üldpõhimõttena eelistada olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele. Kui säilitamisvõimalused puuduvad, siis tuleb krundile rajada uus haljastus, mis oleks kooskõlas hoonete arhitektuuri ja krundi kasutusega. ÜP tingimus on, et vähemalt 15% katastriüksuse pindalast peab moodustama haljastus, et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond. Puud parandavad linnalise asula mikrokliimat – arvestades kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu, pakuvad puud varju. Tulvavee korral toimivad puud ja vett läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana. Detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel tuleb arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“.

Arhitektuurivõistluse korraldamine tuleb otsustada vajadusel projekteerimistingimuste andmise või detailplaneeringu menetluse käigus. Valla territooriumil kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist muu hulgas olulise avaliku huviga või ruumilise mõjuga objekti rajamisel ning kohas, kus esineb oluline avalik huvi (arendatav ala paikneb äärmiselt nähtavas ja ruumiliselt olulises asukohas). Avalike haljasalade rekonstrueerimisel tuleb kaaluda maastikuarhitektuurse konkursi korraldamist.

Ühiskondlike ehitiste maa-ala on kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja administratiivhoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa ning loomaaia ja botaanikaaia maa. Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga.

Ühiskondlike ehitiste maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) katastriüksuse täisehituse protsent on kuni 40%;

2) säilitada ja/või rajada hoonete ümber haljasalad;

3) arvestada kõikidele liiklejatele ohutu ja mugava juurdepääsuga;

4) arvestada erivajaduste ning puuetega inimeste vajadustega.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga soovitakse suurendada üldplaneeringuga määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse täisehituse protsenti. Põhja-Sakala valla üldplaneeringuga on määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse täisehituse protsendiks kuni 40 %. Tallinna tn 24 katastriüksuse täisehituse protsent on praegu juba ca 40 % ja suurendatakse ca 76 % -ni.

Kuna DP-ga soovitakse muuta krundi täisehituse protsenti, on tegemist üldplaneeringu muutmisega ja DP esitatakse vastavad põhjendused. Detailplaneering on kehtivat Põhja-Sakala valla üldplaneeringut muutev.

Lisaks on haridusvaldkonna arendamise aluseks kehtestatud Põhja-Sakala valla hariduse arengukava 2020-2025. Põhja-Sakala valla arengukava 2023-2030 (vastu võetud 26.09.2024 otsusega nr 80) visioon on, et vallas võimaldatakse igale lapsele tema arengut toetav kvaliteetne haridus, mis loob eeldused edukaks eneseteostuseks ja elukestvaks õppeks. Strateegilised eesmärgid: Suure-Jaani on rajatud kaasaegne koolihoone ning loodud võimalused lisatuge vajavatele lastele. Arengukava tegevussuunad: Suure-Jaani tänapäevase koolihoone rajamine.

Suurima investeeringuna on arengukavas ja eelarvestrateegias toodud 2028. aastal Suure-Jaani kooli ehitus 8 miljoni euro eest, millest omaosalus on 40%.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

11

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Vastavalt Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 alla.

Keskkonnamõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Visuaalsete mõjude hindamine on rohkem subjektiivne ning eeldab teiste eelnevat kokkuleppimist vajavate kriteeriumite kasutamist.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel. Hinnatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 33 lõike 1 punkti 3 alla, siis tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 ehk KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluva ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses (lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu) nimetatud tegevusena. Tegemist on ka infrastruktuuri rajamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tuleneb ka KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktidest 2 ja 8. Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

12

3 Hinnang keskkonnamõjudele

3.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muudele looduskaitseobjektidele

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel on planeeringualale lähemal kui 10 km asuvad Natura 2000 alad puuduvad.

Lähim looduskaitseobjekt Lõhavere metsapark (KLO1200185), mis on kaitsealune park uuendamata piiridega, asub planeeringuala piirist ca 1 km kaugusel kirdes.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et DP alusel kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt.

3.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Tegemist on hoonestatud alaga.

Puistu hinnang planeeringualale on tehtud AB Artes Terrae poolt 22.04.2024 (töö nr 24048HI2).

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele.

3.3 Mõju rohevõrgustikule

Planeeritav ala ei jää kehtiva maakonnaplaneeringu ega ka Põhja-Sakala valla üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale ega ka väärtusliku maastiku alale.

3.4 Vee ja pinnase saastatus

Planeeringuala jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale.

Moodustatud on alla 2000 ie Suure-Jaani reoveekogumisala (RKA0840520)2. Võimalus on liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastavalt Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kavale 2020-2032 ja võrguettevõtjalt taotletavatele tehnilistele tingimustele. Olemasolev veetorustik, reoveetorustik ja sademeveetorustik asuvad Tallinna tänaval. Planeeringuala kanaliseerimine tuleb lahendada lahkvoolsena.

Lähim veekogu on Suure-Jaani paisjärv (VEE2064700), mis jääb planeeringuala piirist ca 300 m kaugusele lõuna poole.

Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Pinnas krundil vastab eeldatavalt Veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” kehtestatud piirarvudele elamumaal. Kõik, mis ei ole tööstusmaa, kuulub nimetatud määruses elumaa alla, seega näiteks ka ühiskondlike ehitiste maa. Pinnasevee kvaliteet ehitussüvendites peab vastama samuti keskkonnaministri 04.09.2019.a määrusele nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“.

2 https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-collection-area/8985459

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

13

Projekteerimise staadiumis tuleb vertikaalplaneerimisega näha ette meetmed sademevee valgumise vältimiseks naaberkinnistutele.

Reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

3.5 Jäätmeteke

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Põhja-Sakala valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.

3.6 Müra ja vibratsioon

Tegemist on ÜP järgi II kategooria alaga – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuste ning elamu maa-alad, rohealad, ühiskondlike ehitiste maa-ala.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 24124 Viljandi – Suure-Jaani tee km 21,64-21,74. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 745 autot. Transpordiamet on andnud tingimused DP algatamiseks, teatades, et koostamisel on riigitee nr 24124 Viljandi – Suure-Jaani km 21,270- 22,505 Suure-Jaani linnalõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Projektis muutub oluliselt liikluskorraldus Tallinna tn 24 kinnistuga külgneval riigitee lõigul ning riigitee ja Vambola tänava ristmikul. Planeeringu koostamisel, sh planeeringualale juurdepääsude kavandamisel arvestada riigitee põhiprojektis toodud lahendusega.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Hoone välispiirde konstruktsioonide projekteerimisel sh akende valikul arvestada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõuetega. Tehnoseadmete (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel peab arvestama, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav on tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad tuleb eraldada müraekraanidega. Müraekraanide projekteerimisel tuleb kaasata vastav erialaspetsialist vältimaks ekraanidest tekkivaid müra

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

14

peegeldusi, mis võiksid vastupidiselt eesmärgile suurendada mürahäiringuid ümbritsevate hoonete elanikele.

Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00…7.00 ületada määrus nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Kooli laiendamisel tuleb dokumendid esitada ka Terviseametile kooskõlastamiseks.

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

Ehitusaegse liiklusmüra vähendamiseks on soovitatav korraldada ehitusaegne liiklus nii, et võimalikult vähe mõjutatakse ümbritsevaid elamualasid.

3.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on tiheasustusalal ebaoluline.

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsi ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ehitusperioodil ette näha.

Tegemist on olemasoleva kaugküttega. Seega täiendavat õhusaastet soojusega varustamisel ei ole ette näha.

Hoonete kasutamisega ei kaasne olulist lokaalset õhusaastet ega valgusreostust. Territoorium on valgustatud, kuid tänapäevase valgustuse korrektsel projekteerimisel ja rajamisel ei ole oodata olulise valgusreostuse teket.

Tegemist on radooniohtlikus piirkonnaga. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” ning Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja koolide ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³. Koolieelsete lasteasutuste ja koolide kavandamisel tuleb igakordselt teostada radoonitaseme mõõtmisi maapinnas.

Soovitatavad meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, võimalikult väheste läbiviikudega vundamendi planeerimine. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

15

3.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Ehitamise käigud tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õlilekete vältimisele.

Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega siiski eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

3.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Arvestades detailplaneeringuala paiknemist olemasolevate ühiskondlike hoonete piirkonnas, head ühendust olemasolevate ja perspektiivsete kergliiklusteede ning tänavatega, saab planeeringualal tagada erinevate liikumisviiside väga head kasutamisvõimalused. Jalgsi liikumise, kergliikluse ja ühistranspordi kasutamise soodustamiseks tuleb krundisisese liiklusskeemi koostamisel pöörata tähelepanu jalgsi ja jalgrattaga liikujate mugavate ja turvaliste liikumisteede tagamisele ja jalgrataste parkimisele.

DP realiseerimine mõjutab piirkonna teenuste paremat kättesaadavust ja avalikku linnaruumi. Oodata on positiivset mõju sotsiaalsetele vajadustele.

Samuti nähakse planeeringu koostamisel ette uushaljastust. Ka välialad krundil peavad olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust (istumis- ja mängimisvõimalusi).

DP elluviimine mõjutav positiivselt lähipiirkonna arenguvõimalustele ning vastab avalikele huvidele ja väärtustele. Kavandatavate hoonete arhitektuur saab olema eeldatavalt tänapäevane ja piirkonna kvaliteeti tõstev. Edaspidi hoone ehitusprojekt koostatakse ka vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 03.06.2018 määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

Eelnevat arvesse võttes on mõjud positiivsed.

3.10 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri3 järgi planeeringualal ja vahetus läheduses kultuurimälestised puuduvad, seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata.

Lähimad kultuurimälestised (kihelkonnakooli hoone, kirik) jäävad vähemalt ca 400 m kaugusele lõuna poole. Seega planeeringuga kavandatav ei riku ka vaateid neile.

3.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on vanemate hoonete rekonstrueerimisel ja tänapäevaste hoonete kasutuselevõtu mõju õhukvaliteedile ning kliimale positiivne läbi parema energiatõhususe.

Hoonete (suured katusepinnad) kavandamine võib muuta mõnevõrra ala mikroklimaatilisi tingimusi, kuis antud juhul ei ole muutuse mõju väga oluline. Seoses kuumalainete sagenemisega on uuritud kuumalainete võimendumist eeskätt linnades, aga ka muudel tiheasustusaladel. Tegemist on soojussaare4 efektiga, kus suured tumedad pinnad (asfaltkattega parklad,

3 https://register.muinas.ee 4 Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

16

bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda tõstavad selle maa-ala õhutemperatuuri ümbritsevast piirkonnast kõrgemaks. Soojussaarte olemasolu on seni uuritud suuremates Eesti linnades. Uuritud aladel soojussaartena välja joonistunud piirkondadega5 saab paralleele tõmmata ka uute planeeringualade kavandamisel.

DP koostamisel on soovitav tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb väga suurte kõvakatteliste pindade kavandamist. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms).

Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

3.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Lähipiirkonnas pole hetkel teada arendusi, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju.

DP-ga ei kavandata tegevusi, mille elluviimiseks oleks vajalik taotleda keskkonnaluba. Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne selliseid keskkonnalube omavaid ettevõtteid, mida kavandatav arendustegevus võiks mõjutada või kes mõjutaks omakorda DP elluviimist.

Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

3.13 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul ei ole tegemist suuremahulise detailplaneeringuga, seega olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega antud juhul puudub.

5 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

17

4 Järeldused

Planeeritav ala paikneb hoonestatud ja selgelt väljakujunenud piirkonnas Suure-Jaani linnas. Alal ja lähipiirkonnas puuduvad looduskaitsealused ning muud tundlikud objektid. Samuti puuduvad piirkonnas muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad kultuurimälestised. Planeeritava alal ega kontaktvööndis ei paikne ka pärandkultuuriobjekte.

Tallinna mnt 24 asuva koolihoone territoorium vajab arendamist, et luua esteetiliselt ja funktsionaalselt toimiv avalik ruum, mis kutsub õpilasti ja kohalikke elanikke seda mugavalt ja eesmärgipäraselt kasutama. Olemasolev koolihoone ei vasta kaasaegse õpikeskkonna nõuetele ja vajab kaasajastamist. Planeeringuga kavandatav toetab tervislike eluviiside juurutamist ja ka kooli territooriumi aktiivsemalt kasutama. Planeeringuga antava krundistruktuuri korrastamise ja hoonestustingimustega luuakse eeldused kogu piirkonna intensiivsemaks kasutamiseks. Detailplaneeringuga on vajalik lahendada juurdepääsud ja parkimisvõimalused ning muuta ala kooliõpilastele ja -töötajatele võimalikult mugavaks ja turvaliseks ka liikluskorralduse seisukohast.

Kõik planeeringualale kavandatud hoone(osa)d ja rajatised peavad moodustama arhitektuurselt ühtse kompleksi, mis on kompaktne, multifunktsionaalne ja kogukonnakooli väärtustav.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist, kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja lähtutakse seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Parima linnaehitusliku lahenduse ja atraktiivse ning meeldiva linnaruumi leidmiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus.

KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:

1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike ei esine;

3) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

4) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta;

5) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele;

6) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

7) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

8) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;

9) suured katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), kuid rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid nagu

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

18

funktsionaalsete katusepindade (päikesepaneelid, haljaskatused vms) eelistamine jms;

10) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus koolihoone rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

11) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

19

Kasutatud allikad

Allikmaterjalid

Viljandi maakonnaplaneering 2030+

Põhja-Sakala valla üldplaneering

Põhja-Sakala valla arengukava tegevuskava 2023–2030

Põhja-Sakala valla jäätmekava 2024-2029

Põhja-Sakala valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032

Andmebaasid

EELIS (Eesti looduse infosüsteem): https://eelis.ee/

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Tallinn 2024

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

2

Nimetus: Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala DP KSH eelhinnang

Töö tellija: Põhja-Sakala Vallavalitsus

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 30.10.2024

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus .................................................................................. 5

1 Seotus strateegiliste dokumentidega ....................................................................................... 8

1.1 Viljandi maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................... 8

1.2 Põhja-Sakala valla üldplaneering ja arengukavad ........................................................... 8

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ....................................................................................... 11

3 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 12

3.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muudele looduskaitseobjektidele ............................................................................................................. 12

3.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................ 12

3.3 Mõju rohevõrgustikule .................................................................................................. 12

3.4 Vee ja pinnase saastatus ............................................................................................... 12

3.5 Jäätmeteke .................................................................................................................... 13

3.6 Müra ja vibratsioon ....................................................................................................... 13

3.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus .............................................................................. 14

3.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................... 15

3.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 15

3.10 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15

3.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 15

3.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju ................................................... 16

3.13 Muud aspektid............................................................................................................... 16

4 Järeldused ............................................................................................................................... 17

Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 19

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2024. aasta oktoobris. Töö teostas keskkonnaekspert Mihkel Vaarik, töös osales Piret Toonpere (KMH0153).

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (DP) koostamine on algatatud Põhja-Sakala Vallavolikogu otsusega 25.04.2024 nr 215. 4. Otsuse järgi tuleb detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.

KSH eelhinnangut saab otsustaja kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks eesmärk on kaaluda võimalusi Tallinna tn 24 katastriüksusel asuva vana koolimaja laiendamiseks/rekonstrueerimiseks kaasaegset õpikeskkonda pakkuvaks tänapäevaseks õppehooneks/hooneteks ja planeeringualal turvalise keskkonna loomiseks.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut (ÜP) muutva detailplaneeringu korral. Hinnatav detailplaneering on Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 42 kehtestatud Põhja-Sakala valla üldplaneeringut (ÜP) muutev. Lisaks kaalutakse KSH vajadust VV määrusega 29.08.2005 nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alusel (Vt peatükk 3).

KSH eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Põhja-Sakala Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest.

Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise ja positiivsete mõjude võimendamise osas.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Planeeringuala asub Suure-Jaani linna tiheasustusalal, kus on detailplaneeringu koostamise kohustus. Ala asub Tallinna maantee (riigi kõrvalmaantee 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee), Lembitu puiestee ja Vambola tänava vahelises kvartalis. Ala jääb osaliselt riigitee kaitsevööndisse.

Joonis 1. Detailplaneeringu ala. Allikas: Maa-amet.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

6

Planeeringuala pindala oli algatamisel ca 17 000 m2 ja see hõlmab munitsipaalomandis olevat Tallinna tn 24 katastriüksust (76001:001:0009) ja selle lähiala. Lähteülesande järgi võib planeeringuala täpsustuda koostamise käigus.

Vastavalt Põhja-Sakala valla üldplaneeringule jääb planeeringuala ühiskondlike ehitiste ja transpordi maa-alale.

Tallinna tn 24 katastriüksuse (76001:001:0009) maakasutuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa 100%. Katastriüksuse pindala on 10520 m², millest kõlvikuliselt moodustab õuemaa 524 m² ja muu maa 9996 m². Krundil asuvad riikliku ehitisregistri järgi hooned koolimaja (EHR kood 112026291) ja garaaž (112026859) ning rajatistest kaugküttetorustik (220291059). Koolimaja on kolmekorruseline ja ehitisealune pind on 4 032 m2. Garaaži ehitisealune pind on 218 m2. Lisaks on alal elektrimaakaabelliinid, sideehitised, veetorustik, reoveetorustik, sademeveetorustik. Alal on kõik vajalikud olemasolevad kommunikatsiooniühendused.

Koolihoone esmase kasutuselevõtu aasta 1961. Võimla on rajatud 2005. a ja selle katus on vahetatud 2019.a. 2014. aastal jagati kool kaheks: gümnaasiumiosa jätkas tegutsemist Suure- Jaani Gümnaasiumi, põhikooliosa Suure-Jaani Kooli koosseisus. Suure-Jaani Kooli moodustavad ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus ja põhikool.

Lähiala moodustavad tervikuna või osaliselt järgmised katastriüksused: Tallinna tn 24 (76001:001:0009), Lembitu pst 42 (75801:001:0039), Vambola tänav T2 (76001:001:0033), Lembitu puiestee T3 (76001:001:0038), 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T4 (76001:001:0035), 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee (76001:006:0022), 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee T9 (76001:002:0021).

Lembitu pst 42 katastriüksuse pindala on 10519 m² ja seal asub Suure-Jaani lasteaed Sipsik ja ka Põhja-Sakala Vallavalitsus. EHR järgi asub krundil haldushoone-lastepäevakodu (ehitisregistri kood 112023661) ehitisealuse pinnaga 1239 m2. Esmase kasutuselevõtu aasta 1999.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks eesmärk on kaaluda võimalusi Tallinna tn 24 katastriüksusel asuva vana koolimaja laiendamiseks/rekonstrueerimiseks kaasaegset õpikeskkonda pakkuvaks tänapäevaseks õppehooneks/hooneteks ja planeeringualal turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, ehitiste ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ning teised planeerimisseaduse §126 lg nimetatud asjakohased ülesanded.

Tallinna tn 24 katastriüksusel kehtib praegu Tallinna tn 24 (Suure-Jaani Gümnaasiumi) detailplaneering, mis on kehtestatud Suure-Jaani Linnavalitsuse 11.05.1999 korraldusega nr 67. Koolimaja laiendamise/rekonstrueerimise kavandamiseks soovitakse suurendada kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitisealust pinda (kuni 4000 m2, mis on juba ületatud - 4032 m2).

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud detailplaneeringu eskiislahendusest. DP eskiisi (AB Artes Terrae OÜ töö 24104DP3 ) järgi kavandatakse suurimat lubatud ehitisealust pinda Tallinna tn 24 krundile kokku 7954 m2 ja Lembitu pst 42 lisandub 353 m2.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga soovitakse suurendada üldplaneeringuga määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse täisehituse protsenti. Põhja-Sakala valla üldplaneeringuga on määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse täisehituse protsendiks kuni 40 %. Tallinna tn 24 katastriüksuse täisehituse protsent on praegu juba ca 40 % ja suurendatakse ca 76 % -ni.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

7

Joonis 2. Detailplaneeringu eskiislahendus. Allikas: AB Artes Terrae OÜ.

Kavandatavate hoonete tegelik ehitisealune pind ja täisehituse protsent selgub detailplaneeringu koostamise ja parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldatava arhitektuurivõistluse käigus. Laiendusele tuleb tagada parim võimalik arhitektuurne lahendus ja keskkonda sobivus, mis vääristaks asukohta. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

8

1 Seotus strateegiliste dokumentidega

1.1 Viljandi maakonnaplaneering 2030+

Viljandi Maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75.

Maakonnaplaneeringu eesmärk suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele edaspidi. Põhja-Sakala ÜP on koostatud hiljem.

Maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Suure-Jaani linn Põhja-Viljandimaa piirkondliku keskusena linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning töökohtade ja mitmesuguste teenuste olemasolu.

Planeerimisseaduse eesmärgi kohaselt luuakse ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud alade otstarbekat kasutamist.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.

1.2 Põhja-Sakala valla üldplaneering ja arengukavad

Põhja-Sakala valla üldplaneeringu1 (kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 42) kohaselt on DP ala juhtfunktsioon ühiskondlike ehitiste ja transpordi maa. Juhtfunktsiooni ei muudeta.

Üldplaneeringuga on määratud valla ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub ka Suure-Jaani linna ruumiline planeerimine erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoraalse arendamise kaudu, kus arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega.

Tiheasustusala ruumiline planeerimine järgib tiheasustusalale omaseid põhimõtteid, mis tähendab, et hooned rajatakse üksteisele lähedale, hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne. Linnalise asustusega ala iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning töökohtade ja mitmesuguste teenuste olemasolu. Nende alade planeerimisel tuleb tähelepanu pöörata kompaktsuse säilitamisele, sisestruktuuride tihendamisele ning seni kasutusest kõrvale jäänud alade taaskasutusele võtmisele. Suure-Jaani linna arendatakse edasi piirkondliku keskusena.

1 https://www.pohja-sakala.ee/uldplaneering

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

9

Joonis 3. Väljavõte kehtivast Põhja-Sakala valla üldplaneeringust.

ÜP seletuskirjas on toodud, et Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase pinnaseõhus otsemõõdetud 222Rn-sisalduse kaardi järgi esineb Põhja-Sakala vallas kohati kõrge radooniohutasemega alasid. Suure-Jaani linna piirkonnas on mõõdetud radoonisisaldusi vahemikus 150-250 kBq/m3. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele” lisas on välja toodud Eesti kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu haldusüksuste kaupa. Vastavalt nimetatud määruse lisale kuulub Põhja-Sakala vald kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” § 9 lg 4 kohaselt ning Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” § 12 lg 4 kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja koolide ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³). Koolieelsete lasteasutuste ja koolide kavandamisel tuleb igakordselt teostada radoonitaseme mõõtmisi maapinnas. Mõõtmistulemused annavad olulist infot, kas radooni tõrjemeetmete rakendamine on üldse vajalik ja kui on, siis millised konkreetsed võtted oleksid vajalikud.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

10

Kruntide hoonestamisel ja juurde ehitamisel tuleb üldpõhimõttena eelistada olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele. Kui säilitamisvõimalused puuduvad, siis tuleb krundile rajada uus haljastus, mis oleks kooskõlas hoonete arhitektuuri ja krundi kasutusega. ÜP tingimus on, et vähemalt 15% katastriüksuse pindalast peab moodustama haljastus, et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond. Puud parandavad linnalise asula mikrokliimat – arvestades kliimamuutuste tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu, pakuvad puud varju. Tulvavee korral toimivad puud ja vett läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana. Detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel tuleb arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“.

Arhitektuurivõistluse korraldamine tuleb otsustada vajadusel projekteerimistingimuste andmise või detailplaneeringu menetluse käigus. Valla territooriumil kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist muu hulgas olulise avaliku huviga või ruumilise mõjuga objekti rajamisel ning kohas, kus esineb oluline avalik huvi (arendatav ala paikneb äärmiselt nähtavas ja ruumiliselt olulises asukohas). Avalike haljasalade rekonstrueerimisel tuleb kaaluda maastikuarhitektuurse konkursi korraldamist.

Ühiskondlike ehitiste maa-ala on kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja administratiivhoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa ning loomaaia ja botaanikaaia maa. Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga.

Ühiskondlike ehitiste maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

1) katastriüksuse täisehituse protsent on kuni 40%;

2) säilitada ja/või rajada hoonete ümber haljasalad;

3) arvestada kõikidele liiklejatele ohutu ja mugava juurdepääsuga;

4) arvestada erivajaduste ning puuetega inimeste vajadustega.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga soovitakse suurendada üldplaneeringuga määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse täisehituse protsenti. Põhja-Sakala valla üldplaneeringuga on määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse täisehituse protsendiks kuni 40 %. Tallinna tn 24 katastriüksuse täisehituse protsent on praegu juba ca 40 % ja suurendatakse ca 76 % -ni.

Kuna DP-ga soovitakse muuta krundi täisehituse protsenti, on tegemist üldplaneeringu muutmisega ja DP esitatakse vastavad põhjendused. Detailplaneering on kehtivat Põhja-Sakala valla üldplaneeringut muutev.

Lisaks on haridusvaldkonna arendamise aluseks kehtestatud Põhja-Sakala valla hariduse arengukava 2020-2025. Põhja-Sakala valla arengukava 2023-2030 (vastu võetud 26.09.2024 otsusega nr 80) visioon on, et vallas võimaldatakse igale lapsele tema arengut toetav kvaliteetne haridus, mis loob eeldused edukaks eneseteostuseks ja elukestvaks õppeks. Strateegilised eesmärgid: Suure-Jaani on rajatud kaasaegne koolihoone ning loodud võimalused lisatuge vajavatele lastele. Arengukava tegevussuunad: Suure-Jaani tänapäevase koolihoone rajamine.

Suurima investeeringuna on arengukavas ja eelarvestrateegias toodud 2028. aastal Suure-Jaani kooli ehitus 8 miljoni euro eest, millest omaosalus on 40%.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

11

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Vastavalt Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 alla.

Keskkonnamõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Visuaalsete mõjude hindamine on rohkem subjektiivne ning eeldab teiste eelnevat kokkuleppimist vajavate kriteeriumite kasutamist.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel. Hinnatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 33 lõike 1 punkti 3 alla, siis tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 ehk KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluva ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses (lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu) nimetatud tegevusena. Tegemist on ka infrastruktuuri rajamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tuleneb ka KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktidest 2 ja 8. Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

12

3 Hinnang keskkonnamõjudele

3.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muudele looduskaitseobjektidele

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel on planeeringualale lähemal kui 10 km asuvad Natura 2000 alad puuduvad.

Lähim looduskaitseobjekt Lõhavere metsapark (KLO1200185), mis on kaitsealune park uuendamata piiridega, asub planeeringuala piirist ca 1 km kaugusel kirdes.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et DP alusel kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt.

3.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Tegemist on hoonestatud alaga.

Puistu hinnang planeeringualale on tehtud AB Artes Terrae poolt 22.04.2024 (töö nr 24048HI2).

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele.

3.3 Mõju rohevõrgustikule

Planeeritav ala ei jää kehtiva maakonnaplaneeringu ega ka Põhja-Sakala valla üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale ega ka väärtusliku maastiku alale.

3.4 Vee ja pinnase saastatus

Planeeringuala jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale.

Moodustatud on alla 2000 ie Suure-Jaani reoveekogumisala (RKA0840520)2. Võimalus on liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastavalt Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kavale 2020-2032 ja võrguettevõtjalt taotletavatele tehnilistele tingimustele. Olemasolev veetorustik, reoveetorustik ja sademeveetorustik asuvad Tallinna tänaval. Planeeringuala kanaliseerimine tuleb lahendada lahkvoolsena.

Lähim veekogu on Suure-Jaani paisjärv (VEE2064700), mis jääb planeeringuala piirist ca 300 m kaugusele lõuna poole.

Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Pinnas krundil vastab eeldatavalt Veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” kehtestatud piirarvudele elamumaal. Kõik, mis ei ole tööstusmaa, kuulub nimetatud määruses elumaa alla, seega näiteks ka ühiskondlike ehitiste maa. Pinnasevee kvaliteet ehitussüvendites peab vastama samuti keskkonnaministri 04.09.2019.a määrusele nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“.

2 https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-collection-area/8985459

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

13

Projekteerimise staadiumis tuleb vertikaalplaneerimisega näha ette meetmed sademevee valgumise vältimiseks naaberkinnistutele.

Reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

3.5 Jäätmeteke

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Põhja-Sakala valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.

3.6 Müra ja vibratsioon

Tegemist on ÜP järgi II kategooria alaga – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuste ning elamu maa-alad, rohealad, ühiskondlike ehitiste maa-ala.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 24124 Viljandi – Suure-Jaani tee km 21,64-21,74. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 745 autot. Transpordiamet on andnud tingimused DP algatamiseks, teatades, et koostamisel on riigitee nr 24124 Viljandi – Suure-Jaani km 21,270- 22,505 Suure-Jaani linnalõigu rekonstrueerimise põhiprojekt. Projektis muutub oluliselt liikluskorraldus Tallinna tn 24 kinnistuga külgneval riigitee lõigul ning riigitee ja Vambola tänava ristmikul. Planeeringu koostamisel, sh planeeringualale juurdepääsude kavandamisel arvestada riigitee põhiprojektis toodud lahendusega.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Hoone välispiirde konstruktsioonide projekteerimisel sh akende valikul arvestada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõuetega. Tehnoseadmete (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel peab arvestama, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav on tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad tuleb eraldada müraekraanidega. Müraekraanide projekteerimisel tuleb kaasata vastav erialaspetsialist vältimaks ekraanidest tekkivaid müra

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

14

peegeldusi, mis võiksid vastupidiselt eesmärgile suurendada mürahäiringuid ümbritsevate hoonete elanikele.

Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00…7.00 ületada määrus nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Kooli laiendamisel tuleb dokumendid esitada ka Terviseametile kooskõlastamiseks.

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

Ehitusaegse liiklusmüra vähendamiseks on soovitatav korraldada ehitusaegne liiklus nii, et võimalikult vähe mõjutatakse ümbritsevaid elamualasid.

3.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on tiheasustusalal ebaoluline.

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsi ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ehitusperioodil ette näha.

Tegemist on olemasoleva kaugküttega. Seega täiendavat õhusaastet soojusega varustamisel ei ole ette näha.

Hoonete kasutamisega ei kaasne olulist lokaalset õhusaastet ega valgusreostust. Territoorium on valgustatud, kuid tänapäevase valgustuse korrektsel projekteerimisel ja rajamisel ei ole oodata olulise valgusreostuse teket.

Tegemist on radooniohtlikus piirkonnaga. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” ning Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja koolide ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³. Koolieelsete lasteasutuste ja koolide kavandamisel tuleb igakordselt teostada radoonitaseme mõõtmisi maapinnas.

Soovitatavad meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, võimalikult väheste läbiviikudega vundamendi planeerimine. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

15

3.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Ehitamise käigud tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õlilekete vältimisele.

Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega siiski eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

3.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Arvestades detailplaneeringuala paiknemist olemasolevate ühiskondlike hoonete piirkonnas, head ühendust olemasolevate ja perspektiivsete kergliiklusteede ning tänavatega, saab planeeringualal tagada erinevate liikumisviiside väga head kasutamisvõimalused. Jalgsi liikumise, kergliikluse ja ühistranspordi kasutamise soodustamiseks tuleb krundisisese liiklusskeemi koostamisel pöörata tähelepanu jalgsi ja jalgrattaga liikujate mugavate ja turvaliste liikumisteede tagamisele ja jalgrataste parkimisele.

DP realiseerimine mõjutab piirkonna teenuste paremat kättesaadavust ja avalikku linnaruumi. Oodata on positiivset mõju sotsiaalsetele vajadustele.

Samuti nähakse planeeringu koostamisel ette uushaljastust. Ka välialad krundil peavad olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust (istumis- ja mängimisvõimalusi).

DP elluviimine mõjutav positiivselt lähipiirkonna arenguvõimalustele ning vastab avalikele huvidele ja väärtustele. Kavandatavate hoonete arhitektuur saab olema eeldatavalt tänapäevane ja piirkonna kvaliteeti tõstev. Edaspidi hoone ehitusprojekt koostatakse ka vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 03.06.2018 määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

Eelnevat arvesse võttes on mõjud positiivsed.

3.10 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri3 järgi planeeringualal ja vahetus läheduses kultuurimälestised puuduvad, seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata.

Lähimad kultuurimälestised (kihelkonnakooli hoone, kirik) jäävad vähemalt ca 400 m kaugusele lõuna poole. Seega planeeringuga kavandatav ei riku ka vaateid neile.

3.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on vanemate hoonete rekonstrueerimisel ja tänapäevaste hoonete kasutuselevõtu mõju õhukvaliteedile ning kliimale positiivne läbi parema energiatõhususe.

Hoonete (suured katusepinnad) kavandamine võib muuta mõnevõrra ala mikroklimaatilisi tingimusi, kuis antud juhul ei ole muutuse mõju väga oluline. Seoses kuumalainete sagenemisega on uuritud kuumalainete võimendumist eeskätt linnades, aga ka muudel tiheasustusaladel. Tegemist on soojussaare4 efektiga, kus suured tumedad pinnad (asfaltkattega parklad,

3 https://register.muinas.ee 4 Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

16

bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda tõstavad selle maa-ala õhutemperatuuri ümbritsevast piirkonnast kõrgemaks. Soojussaarte olemasolu on seni uuritud suuremates Eesti linnades. Uuritud aladel soojussaartena välja joonistunud piirkondadega5 saab paralleele tõmmata ka uute planeeringualade kavandamisel.

DP koostamisel on soovitav tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb väga suurte kõvakatteliste pindade kavandamist. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms).

Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

3.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Lähipiirkonnas pole hetkel teada arendusi, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju.

DP-ga ei kavandata tegevusi, mille elluviimiseks oleks vajalik taotleda keskkonnaluba. Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne selliseid keskkonnalube omavaid ettevõtteid, mida kavandatav arendustegevus võiks mõjutada või kes mõjutaks omakorda DP elluviimist.

Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

3.13 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul ei ole tegemist suuremahulise detailplaneeringuga, seega olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega antud juhul puudub.

5 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

17

4 Järeldused

Planeeritav ala paikneb hoonestatud ja selgelt väljakujunenud piirkonnas Suure-Jaani linnas. Alal ja lähipiirkonnas puuduvad looduskaitsealused ning muud tundlikud objektid. Samuti puuduvad piirkonnas muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad kultuurimälestised. Planeeritava alal ega kontaktvööndis ei paikne ka pärandkultuuriobjekte.

Tallinna mnt 24 asuva koolihoone territoorium vajab arendamist, et luua esteetiliselt ja funktsionaalselt toimiv avalik ruum, mis kutsub õpilasti ja kohalikke elanikke seda mugavalt ja eesmärgipäraselt kasutama. Olemasolev koolihoone ei vasta kaasaegse õpikeskkonna nõuetele ja vajab kaasajastamist. Planeeringuga kavandatav toetab tervislike eluviiside juurutamist ja ka kooli territooriumi aktiivsemalt kasutama. Planeeringuga antava krundistruktuuri korrastamise ja hoonestustingimustega luuakse eeldused kogu piirkonna intensiivsemaks kasutamiseks. Detailplaneeringuga on vajalik lahendada juurdepääsud ja parkimisvõimalused ning muuta ala kooliõpilastele ja -töötajatele võimalikult mugavaks ja turvaliseks ka liikluskorralduse seisukohast.

Kõik planeeringualale kavandatud hoone(osa)d ja rajatised peavad moodustama arhitektuurselt ühtse kompleksi, mis on kompaktne, multifunktsionaalne ja kogukonnakooli väärtustav.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist, kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja lähtutakse seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Parima linnaehitusliku lahenduse ja atraktiivse ning meeldiva linnaruumi leidmiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus.

KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:

1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike ei esine;

3) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

4) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta;

5) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele;

6) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

7) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

8) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;

9) suured katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), kuid rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid nagu

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

18

funktsionaalsete katusepindade (päikesepaneelid, haljaskatused vms) eelistamine jms;

10) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus koolihoone rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

11) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 30.10.2024

19

Kasutatud allikad

Allikmaterjalid

Viljandi maakonnaplaneering 2030+

Põhja-Sakala valla üldplaneering

Põhja-Sakala valla arengukava tegevuskava 2023–2030

Põhja-Sakala valla jäätmekava 2024-2029

Põhja-Sakala valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032

Andmebaasid

EELIS (Eesti looduse infosüsteem): https://eelis.ee/

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee