| Dokumendiregister | Kaitsevägi |
| Viit | KV-11.5-1/25/11508-1 |
| Registreeritud | 30.05.2025 |
| Sünkroonitud | 02.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kaitseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1 KINNITATUD
haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrusega nr 52
ÕPILASRAAMATU VORMI NÄIDIS
Õppima asumise aeg Õpilase perekonna- ja eesnimi
Põhikooli õpilasraamatu õpilase lehekülje vormi näidis
(Õpilase ees- ja perekonnanimi) (Isikukood või sünniaeg ja sugu)
Sünnikoht Astus põhikooli Lahkus põhikoolist
Kodune keel Aasta ja
kuupäev
Klass Kust?
Käskkirja nr
ja kuupäev
Aasta ja
kuupäev
Kuhu?
Käskkirja nr ja kuupäev Isa
Ema
Eestkostja
Õpilase elukoht
Õppekava PRÕK v GRÕK PLRÕK
ÕPPEAINETE AASTAHINDED
Õ pp
ea as
ta
K la
ss
E es
ti ke
el / e
es ti
ke el
te is
e ke
el en
a
K irj
an du
s
__ __
__ __
_k ee
l ( A
-v õõ
rk ee
l)
__ __
__ __
_k ee
l ( B
-v õõ
rk ee
l)
M at
em aa
tik a
Lo od
us õp
et us
G eo
gr aa
fia
B io
lo og
ia
K ee
m ia
F üü
si ka
A ja
lu gu
In im
es eõ
pe tu
s
Ü hi
sk on
na õp
et us
M uu
si ka
K un
st
T öö
õp et
us
K äs
itö ö
ja k
od un
du s
T eh
no lo
og ia
K eh
al in
e ka
sv at
us
Õppenõukogu otsus
õpilase järgmisse
klassi üleviimise,
klassikursust kordama jätmise,
IÕK rakendamise
kohta
ja klassijuhataja initsiaalid
PÕHIKOOLI LÕPUTUNNISTUSE HINDED
V äl
ja an
dm is
e ku
up äe
v ja
a as
ta
E es
ti ke
el /
ee st
i k ee
l t ei
se k
ee le
na
K irj
an du
s
__ __
__ __
_k ee
l ( A
-v õõ
rk ee
l)
__ __
__ __
_k ee
l ( B
-v õõ
rk ee
l)
M at
em aa
tik a
Lo od
us õp
et us
G eo
gr aa
fia
B io
lo og
ia
K ee
m ia
F üü
si ka
A ja
lu gu
In im
es eõ
pe tu
s
Ü hi
sk on
na õp
et us
M uu
si ka
K un
st
K äs
itö ö
ja k
od un
du s
T eh
no lo
og ia
K eh
al in
e ka
sv at
us
Lõputunnistuse nr ja
õpilase allkiri
Aastahinne
Lõpueksamihinne
Eksterni aineeksamihinne
Loovtöö teema
ÕPILASE TUNNUSTAMINE JA TÄIENDAVAD ANDMED
Märkus läbitud õppekava kohta.
Märkus õppevormi (mittestatsionaarne õpe, koduõpe) või eksternina kooli lõpetamise kohta.
Õpilasele koolist väljaarvamisel antud dokumendid.
Märkus lõputunnistuse duplikaadi väljaandmise kohta.
Gümnaasiumi õpilasraamatu õpilase lehekülje vormi näidis
(Õpilase ees- ja perekonnanimi) (Isikukood või sünniaeg ja sugu)
Sünnikoht Astus gümnaasiumi Lahkus gümnaasiumist
Kodune keel Aasta ja
kuupäev
Klass Kust?
Käskkirja nr ja
kuupäev
Aasta ja
kuupäev
Kuhu?
Käskkirja nr ja
kuupäev Isa
Ema
Eestkostja
Õpilase elukoht
ÕPPEAINETE KURSUSE, PERIOODI- VÕI AASTAHINDED, KOOLIASTMEHINDED
K la
ss
E es
ti/ v
en e
ke el
/ E
2
K irj
an du
s
ke
el
ke
el
M at
em aa
tik a
G eo
gr aa
fia
B io
lo og
ia
K ee
m ia
F üü
si ka
A ja
lu gu
In im
es eõ
pe tu
s
Ü hi
sk on
na õp
et us
M uu
si ka
K un
st
K eh
al in
e ka
sv at
us
R iig
ik ai
ts e
Õppenõukogu otsus
õpilase järgmisse klassi
üleviimise, IÕK rakendamise
kohta ja klassijuhataja initsiaalid
10 .
kl as
s
11 .
kl as
s
12 .
kl as
s
KA
KE
GÜMNAASIUMI LÕPUTUNNISTUSE HINDED, RIIGIEKSAMITE TULEMUSED
V äl
ja an
dm is
e ku
up äe
v
ja a
as ta
E es
ti ke
el /
ve ne
k ee
l / E
2
K irj
an du
s
__ __
__ __
_k ee
l
__ __
__ __
_k ee
l
M at
em aa
tik a
G eo
gr aa
fia
B io
lo og
ia
K ee
m ia
F üü
si ka
A ja
lu gu
In im
es eõ
pe tu
s
Ü hi
sk on
na õp
et us
M uu
si ka
K un
st
K eh
al in
e ka
sv at
us
R iig
ik ai
ts e
Lõputunnistuse nr,
hinnetelehe nr ja
õpilase allkiri
Kooliastmehinne
Koolieksami tulemus
Eksterni aineeksamihinne
Riigieksami tulemus
Õpilasuurimuste ja praktiliste töö teema ja tulemus
ÕPILASE TUNNUSTAMINE JA TÄIENDAVAD ANDMED
Märkus õppevormi (mittestatsionaarne õpe, koduõpe) või eksternina kooli lõpetamise kohta.
Õpilasele koolist väljaarvamisel antud dokumendid.
Märkus lõputunnistuse duplikaadi väljaandmise kohta.
Toimetulekuõppe õpilasraamatu õpilase lehekülje vormi näidis
(Õpilase ees- ja perekonnanimi) (Isikukood või sünniaeg ja sugu)
Sünnikoht Astus põhikooli Lahkus põhikoolist
Kodune keel Aasta ja
kuupäev
Õppe-
aasta Kust?
Käskkirja nr ja
kuupäev
Aasta ja
kuupäev
Kuhu?
Käskkirja nr ja
kuupäev Isa
Ema
Eestkostja
Õpilase elukoht
ÕPPEAINETE AASTAHINNANGUD
Õppe- aasta
Õppeaine AASTAHINNANG Õppenõukogu otsus õpilase
järgmisse klassi üleviimise kohta ja
klassijuhataja kinnitus
1 Elu- ja toimetulekuõpe
Eesti keel / vene keel
Matemaatika
Kunst ja käeline tegevus
Muusikaõpetus
Kehaline kasvatus
Rütmika
2 Elu- ja toimetulekuõpe
Eesti keel / vene keel
Matemaatika
Kunst ja käeline tegevus
Muusikaõpetus
Kehaline kasvatus
Rütmika
3 Elu- ja toimetulekuõpe
Eesti keel / vene keel
Matemaatika
Kunst ja käeline tegevus
Muusikaõpetus
Kehaline kasvatus
Rütmika
4 Elu- ja toimetulekuõpe
Eesti keel / vene keel
Matemaatika
Kunst ja käeline tegevus
Muusikaõpetus
Kehaline kasvatus
Rütmika
5 Elu- ja toimetulekuõpe
Eesti keel / vene keel
Matemaatika
Kunst ja käeline tegevus
Muusikaõpetus
Kehaline kasvatus
Rütmika
6 Elu- ja toimetulekuõpe
Eesti keel / vene keel
Matemaatika
Kunst ja käeline tegevus
Muusikaõpetus
Tööõpe
Kehaline kasvatus
Rütmika
Klass Õppeaine AASTAHINNANG Õppenõukogu otsus õpilase järgmisse
klassi üleviimise kohta ja klassijuhataja
kinnitus
7 Elu- ja toimetulekuõpe
Eesti keel / vene keel
Matemaatika
Kunst ja käeline tegevus
Muusikaõpetus
Tööõpe
Kehaline kasvatus
Rütmika
8 Elu- ja toimetulekuõpe
Eesti keel / vene keel
Matemaatika
Kunst ja käeline tegevus
Muusikaõpetus
Tööõpe
Kehaline kasvatus
Rütmika
Valikõppeaine 1
Valikõppeaine 2
9 Elu- ja toimetulekuõpe
Eesti keel / vene keel
Matemaatika
Kunst ja käeline tegevus
Muusikaõpetus
Tööõpe
Kehaline kasvatus
Rütmika
Valikõppeaine 1
Valikõppeaine 2
10
Elu- ja toimetulekuõpe
Eesti keel / vene keel
Matemaatika
Kunst ja käeline tegevus
Muusikaõpetus
Tööõpe
Kehaline kasvatus
Rütmika
Valikõppeaine 1
Valikõppeaine 1
11
Elu- ja toimetulekuõpe
Eesti keel / vene keel
Matemaatika
Kunst ja käeline tegevus
Muusikaõpetus
Tööõpe
Kehaline kasvatus
Rütmika
Valikõppeaine 1
Valikõppeaine 2
Lõputunnistuse nr Õpilase allkiri
ÕPILASE TUNNUSTAMINE JA TÄIENDAVAD ANDMED
Märkus õppevormi (nt koduõpe) kohta.
Õpilasele koolist lahkumisel antud dokumendid.
Märkus lõputunnistuse duplikaadi väljaandmise kohta.
Hooldusõppe õpilasraamatu õpilase lehekülje vormi näidis
(Õpilase ees- ja perekonnanimi) (Isikukood või sünniaeg ja sugu)
Sünnikoht Astus põhikooli Lahkus põhikoolist
Kodune keel Aasta ja
kuupäev
Õppe- aasta
Kust?
Käskkirja nr ja
kuupäev
Aasta ja
kuupäev
Kuhu?
Käskkirja nr ja
kuupäev Isa
Ema
Eestkostja
Õpilase elukoht
TEGEVUSVALDKONDADE AASTAHINNANGUD
Õppe-
aasta
Tegevusvaldkond AASTAHINNANG Õppenõukogu otsus õpilase üleviimise
kohta järgmisesse klassi ja
klassijuhataja initsiaalid
Kognitiivsed oskused
Kommunikatiivsed oskused
Motoorsed oskused
Sotsiaalsed oskused
Igapäevaoskused
Kognitiivsed oskused
Kommunikatiivsed
oskused
Motoorsed oskused
Sotsiaalsed oskused
Igapäevaoskused
Raamat on lõpetatud a.
Kooli direktor
Lisa 2
KINNITATUD haridus- ja teadusministri
25. augusti 2010. a määrusega nr 52
KLASSIPÄEVIKU VORMI NÄIDIS
Klassipäeviku sisukorra lehekülje vormi näidis
SISUKORD
Õppeaine Tunde õppeaastas Õpetaja nimi
ette nähtud toimunud
Klassijuhatamine
Üldandmed õpilaste kohta
Õpilaste õpiedukuse ja tabel
Õppeaasta kokkuvõte
_________________
Klassipäeviku õppeaine lehekülje vormi näidis
ÕPPEAINE NIMETUS
Jr k
nr
Kuupäev
Õpilase nimi
ÕPETAJA EES- JA PEREKONNANIMI
Kuupäev
Tundide arv
Tunni sisu ja kodune ülesanne
Õpetaja allkiri
Õpilase üldandmete lehekülje vormi näidis
Jr k
nr
Õpilase
perekonna- ja
eesnimi
Isikukood või
sünniaeg ja sugu
Märkused õpilase
liikumise kohta.
Direktori käskkirja
number ja kuupäev
Vanemate
(eestkostjate)
perekonna- ja eesnimi
Vanemate
(eestkostjate) kontaktandmed
Õpilase elukoht,
tel nr
1.–9. kl klassipäeviku õpilaste õpiedukuse arvestamise tabeli vormi näidis
Jr k
nr
Õ pi
la se
p er
ek on
na -
ja
e es
ni m
i
E es
ti ke
el /
e es
ti ke
el t
ei se
ke el
en a
K irj
an du
s
__ __
__ __
_k ee
l
__ __
__ __
_k ee
l
M at
em aa
tik a
Lo od
us õp
et us
G eo
gr aa
fia
B io
lo og
ia
K ee
m ia
F üü
si ka
A ja
lu gu
In im
es eõ
pe tu
s
Ü hi
sk on
na õp
et us
M uu
si ka
K un
st
T öö
õp et
us
K äs
itö ö
ka k
od un
du s
Te hn
ol oo
gi a
K eh
al in
e ka
sv at
us
Õppenõukogu otsus õpilase järgmisse klassi
üleviimise, klassikursust kordama jätmise, IÕK rakendamise
kohta ja klassijuhataja kinnitus
I
II
III
IV
T
A
LE
I
II
III
IV
T
A
LE
10.–12. kl klassipäeviku õpilaste õpiedukuse arvestamise tabeli vormi näidis
Jr k
nr
Õ pi
la se
p er
ek on
na -
ja
e es
ni m
i
E es
ti ke
el /
v en
e ke
el /
E 2
K irj
an du
s
__ __
__ __
_k ee
l
__ __
__ __
_k ee
l
M at
em aa
tik a
G eo
gr aa
fia
B io
lo og
ia
K ee
m ia
F üü
si ka
A ja
lu gu
In im
es eõ
pe tu
s
Ü hi
sk on
na õp
et us
M uu
si ka
K un
st
K eh
al in
e ka
sv at
us
R iig
ik ai
ts e
Õppenõukogu otsus õpilase järgmisse klassi üleviimise,
klassikursust kordama jätmise, IÕK rakendamise kohta ja
klassijuhataja kinnitus
K
K
K
K K
K
K
T
A
KA
LE
K
K K
K
K
K
K
T
A
KA
LE
Õppeaasta kokkuvõtte lehekülje vormi näidis
1. Õpilaste arv klassis õppeaasta algul seisuga 5. september.
2. Õppeaasta jooksul klassist lahkunud õpilaste arv,
2.1. neist suvisel koolivaheajal.
3. Õppeperioodi jooksul klassi juurde tulnud õpilaste arv.
4. Õpilaste arv klassis, kes kuulusid hindamisele seisuga 31. august,
(p.4. = p.1. + p.3) - (p.2 - p.2.1.),
ja kes kooli õppenõukogu otsusel: õpilaste arv
1) määrati täiendavale õppetööle;
2) määrati korduseksamile;
3) lõpetas klassi või kooli;
4) jäeti klassikursust kordama;
4.1) lahkus koolist.
Klassijuhataja
Kooli direktor
EELNÕU
28.05.2025
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri määruste muutmine
seoses Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine)
jõustumisega
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 4, § 28 lõike 4 ja § 70
lõike 2 ning kutseõppeasutuse seaduse § 20, § 25 lõike 5, § 341 lõike 2 ja § 47 lõike 9 alusel.
§ 1. Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määruse nr 43 „Õpilase kooli
vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määruses nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse §-i 3 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Õpilase põhikooli vastuvõtmine“;
2) määruse § 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põhikooli vastuvõtmiseks esitab isik (edaspidi õpilaskandidaat) või piiratud teovõimega
õpilaskandidaadi puhul tema seaduslik esindaja kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse. Taotluse esitamisel elektrooniliselt tuvastatakse taotluse esitaja digitaalselt.
Taotluse esitamisel paberkandjal lisab taotluse esitaja isikut tõendava dokumendi koopia. Paberkandjal taotluse esitamisel lisatakse taotlusele ka õpilaskandidaadi isikut tõendava dokumendi koopia.
(2) Ühest koolist teise üleminekul esitab taotluse esitaja lisaks taotlusele kooli direktori
kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust või hinnete väljavõtte elektroonilisest õpihaldussüsteemist.“;
3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse tekst „lõike 1 punktides 4 ja 5“ tekstiga „lõikes 2“;
4) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse sõna „koolikohustusliku“ sõnaga „õppimiskohustusliku“; 5) paragrahvi 3 lõikes 6 asendatakse tekst „lõikes 1“ tekstiga „lõigetes 1 ja 2“;
2
6) paragrahvi 3 lõikes 7, paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2, paragrahvi 6 lõikes 1 ja paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse sõna „vanema“ sõnadega „tema seadusliku esindaja“ vastavas käändes;
7) paragrahvi 3 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Lisaõppesse õpilaskandidaadi vastuvõtmisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatust. Õpilaskandidaat või piiratud teovõimega õpilaskandidaadi puhul tema seaduslik esindaja esitab taotluse hiljemalt 1. juuniks.“;
9) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Õpilase gümnaasiumisse vastuvõtmine
(1) Gümnaasiumi vastuvõtmiseks esitab õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) elektroonilises keskkonnas (edaspidi sisseastumise infosüsteemis) taotluse. Taotluse gümnaasiumisse vastuvõtmiseks esitab õpilaskandidaat 1.
märtsist 15. maini. Taotluse esitamisel paberkandjal sisestab kool taotluses olevad andmed sisseastumise infosüsteemi.
(2) Õppimiskohustusliku õpilase esitatud taotluse kooli vastuvõtmiseks kinnitab seaduslik esindaja sisseastumise infosüsteemis hiljemalt taotluse esitamise viimasel päeval. Kui seaduslik
esindaja ei ole õpilase taotlust kooli vastuvõtmiseks tähtaegselt kinnitanud, loetakse kinnitus antuks.
(3) Ühest koolist teise üleminekul esitab õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse.
(4) Gümnaasiumisse vastuvõtmiseks läbiviidavate tegevustega, sealhulgas õpilaskandidaatide
teadmiste ja oskuste hindamisega alustab kool pärast käimasoleva õppeaasta ühtsete põhikooli lõpueksamite tulemuste selgumist, kuid mitte varem kui 16. mail.
(5) Gümnaasium koostab õpilaskandidaatidest paremusjärjestuse ja avalikustab selle kodeeritult sisseastumise infosüsteemis ning teeb õpilaskandidaatidele kooli vastuvõtmise
ettepanekud 19. juunil. (6) Kandideerimisel edukaks osutunud õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja kinnitab
sisseastumise infosüsteemis gümnaasiumis õppima asumise kolme tööpäeva jooksul.
(7) Kui kooli vastuvõtmise ettepaneku saanud õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja ei kinnita ettepanekut ettenähtud perioodi jooksul, tehakse ettepanek paremusjärjestuses järgmisele vastuvõtutingimused täitnud õpilaskandidaadile. Kooli vastuvõtmise ettepanekute
kinnitamine lõpeb 30. juunil.
(8) Sisseastumise infosüsteemis õppekoha kinnitanud õpilaskandidaat arvatakse gümnaasiumi õpilaste nimekirja ning tema andmed kannab kool hiljemalt 10. septembriks EHIS-esse.
(9) Gümnaasium avab sisseastumise infosüsteemis vabadele õppekohtadele täiendava vastuvõtu vahetult peale esimese vastuvõtu tulemuste avalikustamist, kuid mitte hiljem kui 15.
juulil. Täiendava vastuvõtuga seonduvaid tegevusi võib läbi viia kuni 31. augustini.
3
Vastuvõtuga seonduvate tegevuste ajakava avalikustatakse sisseastumise infosüsteemis täiendava vastuvõtu avamisel.“;
10) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) kooli direktori kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust või hinnete väljavõtte elektroonilisest õpihaldussüsteemist.“;
11) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõna „koolikohustusliku“ sõnaga „õppimiskohustusliku“ ja sõna „koolikohustuse“ sõnaga „õppimiskohustuse“;
12) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Lisaõppes õpingute jätkamiseks taotluse esitanud õpilase puhul tehakse koolist väljaarvamisel EHIS-es märge „lisaõpe (ootel)“. Kui hiljemalt 1. juuliks ei ole EHIS-es tehtud
märget õpilase õppima asumise kohta lisaõppes, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel õppimiskohustuse täitmise tagamiseks.“.
§ 2. Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määruse nr 52 „Kooli õppe- ja
kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide
täitmise ja pidamise kord“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määruses nr 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord“
tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kooli õppe- ja kasvatusalaste kohustuslike dokumentide pidamisel kasutatakse järgmisi
tähistusi: 1) PRÕK – põhikooli riiklik õppekava; 2) GRÕK – gümnaasiumi riiklik õppekava;
3) PLRÕK – põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava; 4) LÕ – lihtsustatud õpe;
5) TÕ – toimetulekuõpe; 6) HÕ – hooldusõpe; 7) IÕK – individuaalne õppekava;
8) IAJK – individuaalse arengu jälgimise kaart; 9) K – kursusehinne;
10) A – aastahinne; 11) EA – eksterni aineeksamihinne; 12) KA – kooliastmehinne;
13) LE – lõpueksami tulemus; 14) KE – koolieksami tulemus;
15) T – täiendava õppetöö hinne. (4) Toimetuleku- ja hooldusõppe rakendamisel kasutatakse hindamisel järgmisi tähistusi:
1) TT – tuleb toime; 2) TA – tuleb toime abiga;
3) ET – ei tule toime.“;
4
2) paragrahvi 2 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 6 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, hoolsuse ja käitumise“;
4) paragrahvi 7 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Üldnimekirja märgitakse õpilase nimi ja kooli astumise aasta.“;
5) paragrahvi 7 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „üleminekueksamite hinded,“;
6) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 2 ja 3, lõike 3 punktid 2 ja 3 ning lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Põhikoolis sõnalise hindamise rakendamise korral kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid õpilasraamatusse ei kanta.“;
8) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) koolieksamite hinded.“; 9) paragrahvi 12 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „; õpilasraamatu lehekülje number”;
11) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosad „üleminekueksamite,” ja „; käitumise ja põhikoolis ka hoolsuse hinded”;
12) paragrahvi 13 lõike 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 13 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kokkuvõttev perioodihinne kantakse õppeperioodi viimasele tunnile järgnevasse lahtrisse, aastahinne viimasele perioodihindele järgnevasse lahtrisse.“;
14) paragrahvi 13 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, käitumise ja hoolsuse”;
15) määruse lisa 1 „Õpilasraamatu vormi näidis“ muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 1;
16) määruse lisa 2 „Klassipäeviku vormi näidis“ muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 2.
§ 3. Haridus- ja teadusministri 28. augusti 2013. a määruse nr 23 „Kutseõppeasutuse
arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja
dokumentide pidamise kord“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 28. augusti 2013. a määruses nr 23 „Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja
dokumentide pidamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
5
1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) õpilaste tasemeõppesse vastuvõtu kord;“;
2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 161 sõnastatakse järgmiselt:
„161) oskuste demonstratsiooni ja koolieksami läbiviimise tingimused ja kord;“;
3) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 162 järgmises sõnastuses:
„162) kutsekeskharidusõppes valikõpingute valiku võimalused ja tingimused ning vabaõpingute arvestamise võimalused, tingimused ja kord;“;
4) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Õpilaste tasemeõppesse vastuvõtu kord
(1) Õpilaste tasemeõppesse vastuvõtu kord on õpilaste kooli vastuvõtu korraldust kirjeldav
dokument, kus esitatakse vähemalt järgnev andmestik: 1) vastuvõtukonkursside ettevalmistamise korraldus;
2) vastuvõtukomisjoni moodustamise alused, vastuvõtukomisjoni pädevus ja vastuvõtukomisjoni töökorralduse põhimõtted; 3) vastuvõtukonkursside, sealhulgas täiendava vastuvõtukonkursi korraldus;
4) juba alanud õppetööga õppekavale vastuvõtu korraldus; 5) tasulisse õppesse vastuvõtu korraldus.
(2) Vastuvõtu korda võib muuta enne vastuvõtukonkursside väljakuulutamist.
(3) Vastuvõtu korra kinnitab direktor.“.
§ 4. Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse
tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruses nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised
muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 3 punktid 4 – 5 sõnastatakse järgmiselt:
„4) tugiteenuste osutamiseks õpilastele, kellele kool pakub kutseõppeasutuse seaduse § 311
lõike 2 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruse § 6 lõike 1 punktides 1, 3, 4 ja 6 nimetatud tugimeetmeid, korrutatakse nende õpilaste arv lisaks käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule koefitsiendiga 2380;
5) tugiteenuste osutamiseks mahukamaid õppekorralduslikke erisusi vajavatele õpilastele, kellele kool pakub kutseõppeasutuse seaduse § 311 lõike 2 alusel kehtestatud haridus- ja
teadusministri määruse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud tugimeetmeid, korrutatakse nende õpilaste arv lisaks käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule koefitsiendiga 5334;“;
2) paragrahv 3 lõige 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõnad „välja arvatud kutsevaliku õppekaval õppinud ja HEV määruse §-s 2 nimetatud isikud“ sõnadega „välja arvatud kutsevaliku õppekaval,
6
ettevalmistavas õppes õppinud ja kutseõppeasutuse seaduse § 311 lõike 2 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruse § 2 lõikes 2 nimetatud isikud“.
§ 5. Haridus- ja teadusministri 21. augusti 2024. a määruse nr 23 „Õpilase
kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 21. augusti 2024. a määruses nr 23 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Rakenduskõrgkooli kutseõppe õppekavale vastuvõtu korraldusele kohaldatakse käesolevat määrust ulatuses, mis on kooskõlas rakenduskõrgkooli põhimäärusega. Käesoleva määruses
sätestatud direktori ja vastuvõtukomisjoni ülesandeid võib rakenduskõrgkoolis kutseõppe pakkumisel täita rakenduskõrgkooli nõukogu, rektor või vastuvõtukomisjon rakenduskõrgkooli
põhimääruse või vastuvõtmise korraga kehtestatud ulatuses ja korras.“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 teises lauses ja § 3 lõike 1 kolmandas lauses asendatakse sõna
„Sisekaitselistele“ sõnadega „Sisekaitse ja riigikaitse“;
3) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Õppimiskohustuslik õpilane või tema seaduslik esindaja esitab avalduse kooli
vastuvõtmiseks 1. märtsist 15. maini elektroonilises vastuvõtukeskkonnas. Paberkandjal esitatud avalduse andmed sisestab kool elektroonilisse vastuvõtukeskkonda avalduse saamise
päeval. (12) Õppimiskohustusliku õpilase esitatud avalduse kooli vastuvõtmiseks kinnitab seaduslik
esindaja elektroonilises vastuvõtukeskkonnas hiljemalt avalduse esitamise viimasel päeval. Kui seaduslik esindaja ei ole õpilaskandidaadi avaldust kooli vastuvõtmiseks tähtaegselt kinnitanud,
loetakse kinnitus antuks.“; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Õppimiskohustuslike õpilaste paremusjärjestus avalikustatakse ja kooli vastuvõtmise
ettepanek tehakse 19. juunil.“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Õppimiskohustuslik õpilane või tema seaduslik esindaja kinnitab kooli tehtud
vastuvõtmise ettepaneku 3 tööpäeva jooksul.“;
6) paragrahvi 5 lõikes 10 asendatakse sõnad „loobub õppima asumise kinnitamisest“ sõnadega
„ei kinnita ettepanekut“;
7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses: „(111) Kooli vastuvõtmise ettepanekute kinnitamine õppimiskohustusega õpilastele lõpeb 30.
juunil.“;
8) paragrahvi 5 lõike 12 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
7
9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Õppimiskohustuslike õpilastele korraldatud vastuvõtukonkursil vabaks jäänud kohtadele
viiakse läbi täiendav vastuvõtukonkurss vastavalt käesoleva määruse §-s 7 sätestatule.“;
10) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 3 – 5 järgmises sõnastuses: „(3) Kui isik osales enne täiendavat vastuvõttu korraldatud vastuvõtukonkursil, kuid ei
osutunud vastuvõetuks, siis võib täiendaval vastuvõtul osaledes arvestada tema esmases vastuvõtus sooritatud vastuvõtukatsete tulemusi. Soovi korral võib õpilaskandidaat sooritada
vastuvõtukatsed uuesti. (4) Õppimiskohustuslikele õpilastele avatavatele õppekavadele korraldatud vastuvõtukonkursil
vabaks jäänud kohtade täitmiseks avatakse täiendav vastuvõtukonkurss vahetult pärast esimese vastuvõtu tulemuste avalikustamist, kuid mitte hiljem kui 15. juulil. Täiendava vastuvõtuga
seonduvaid tegevusi võib teha kuni 31. augustini. (5) Täiendaval vastuvõtul avad koolid, kellele on kutseõppeasutuse seaduse § 232 lõikega 2
antud ülesanne ettevalmistava õppe läbiviimiseks, vastuvõtu ettevalmistava õppe õppekavale.“.
§ 5. Määruse jõustumine
(1) Määruse §-d 1 – 3, § 4 punktid 1 ja 3 ning § 5 jõustuvad 1. septembril 2025. a.
(2) Määruse § 4 punkt 2 jõustub 1. septembril 2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige
kantsler
Lisa 1 Õpilasraamatu vormi näidis Lisa 2 Klassipäeviku vormi näidis
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit
28.05.2025 nr 8-2/25/2371
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Haridus- ja teadusministri määruste muutmine seoses Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) jõustumisega“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas
minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Eelnõu lisa 1 3. Eelnõu lisa 2 4. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus
2 (2)
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Õpetajate Liit Õpetajate Ühenduste Koostöökoda
Eesti Logopeedide Ühing Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Eripedagoogide Liit
Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus
Marili Lehtmets 735 0289
1
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri määruste
muutmine seoses Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) jõustumisega“ eelnõu
juurde
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 4, § 28 lõike 4 ja § 70 lõike
2 ning kutseõppeasutuse seaduse § 20, § 25 lõike 5, § 341 lõike 2 ja § 47 lõike 9 alusel.
Käesoleva määruse väljatöötamise on tinginud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu seadusena vastu võtmine ja jõustumine 1. septembril 2025. a.
Eelnõu kohase määrusega muudetakse haridus- ja teadusministeeriumi 19. augusti 2010. a
määrust nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“, 25. augusti 2010. a määrust nr 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord“,
28. augusti 2013. a määrust nr 23 „Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord“, 16. augusti
2019. a määrust nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ ja 21. augusti 2024. a määrust nr 23 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord”. Mõlemas viidatud vastuvõtumääruses kehtestatakse
tähtajad õppimiskohustusliku põhikooli lõpetanud õpilase kooli vastuvõtmise avalduse esitamiseks, kooli poolt paremusjärjestuse avalikustamiseks ning õpilasepoolse kinnituse
andmiseks. Samuti täpsustatakse õppimiskohustuslikele õpilastele korraldatud vastuvõtukonkursil vabaks jäänud kohtadele täiendava konkursi läbiviimine. Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määruse nr 52 muudatused on seotud põhikooli ja
gümnaasiumi riiklikes õppekavades sätestatuga, kus õpilase käitumist ja hoolsust ei ole vaja kindlasti kirjalikult tagasisidestada. Haridus- ja teadusministri 28. augusti 2013 määruse nr 23
muudatustega täpsustatakse, et kooli kohustuslike dokumentiks on ka vastuvõtuprotsessi kirjeldav dokument ning täpsustatakse, et oskuste hindamise võimalus – oskuste demonstratsiooni korraldus, kutsekeskharidusõppes valikõpingute valiku võimalused ja
tingimused ning vabaõpingute valiku arvestamise võimalused, tingimused ja kord tuleb kirjeldada õppekorralduseeskirjas.
Eelnõu § 1 ning vastava osa seletuskirjast valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse õppekava valdkonna keskhariduse juht Mari
Tikerpuu (teenistusest lahkunud), üldhariduspoliitika osakonna haridustehnoloogia valdkonna juht Riin Saadjärv (tel 735 0194; [email protected]), tehnoloogia juhtimise osakonna
tarkvaraarenduse valdkonna tootejuht-analüütik Tiina Talts (tel 730 2121; [email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]).
Eelnõu § 2 ning vastava osa seletuskirjast valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi
üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse õppekava valdkonna nõunik Valdek Rohtma (tel 735 1365; [email protected]), üldhariduspoliitika osakonna õppekava valdkonna peaeksperdid Hele Liiv-Tellmann (tel 735 0674; [email protected]) ja Kristiina Paist (tel 735 0242;
[email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunikud Merilin Vipper (tel 735 1445; [email protected]) ja Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]).
2
Eelnõu §-id 3–5 ning vastava osa seletuskirjast koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna kutsehariduse valdkonna nõunikud Aulika Riisenberg (tel 735 0651, [email protected]), Rita Kask-Klesmann (tel 735 0226,
[email protected]), kaasava hariduse valdkonna nõunik Sandra Fomotškin (tel 735 0103, [email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Marili
Lehtmets (tel 735 0289, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kuuest paragrahvist, millega muudetakse viite haridus- ja teadusministri
määrust. Muudetavad määrused on: 1) 19. augusti 2010. a määrus nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord
ning koolist väljaarvamise kord“; 2) 25. augusti 2010. a määrus nr 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides
esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord“; 3) 28. augusti 2013. a määrus nr 23 „Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord“;
4) 16. augusti 2019. a määrus nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“;
5) 21. augusti 2024. a määrus nr 23 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord”.
§ 1. Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määruse nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ muutmine.
Punktiga 1 muudetakse eelnõu kohase määruse paragrahvi 3 pealkirja, mis kehtiva regulatsiooni kohaselt on sõnastatud järgmiselt - „Õpilase kooli vastuvõtmine“. Arvestades
asjaolu, et gümnaasiumisse sisseastumisega seonduv viiakse sisseastumise infosüsteemi (SAIS) põhiseks, on otstarbekas kehtestada põhikooli ja gümnaasiumisse vastuvõtmisega seonduv
regulatsioon määruse erinevates paragrahvides. Põhikooli puhul, kus sisseastumise infosüsteemiga seost ei tekitata, säilitatakse senine paindlikkus, kus kool saab ise otsustada, kas taotlus kooli vastuvõtmiseks esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt ning kuidas täpsemalt
elektrooniliselt (e-maili teel, läbi õpihaldussüsteemi või muu lahenduse teel).
Punktiga 2 muudetakse määruse paragrahvi 3 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1 esimene lause on jäänud sisuliselt samaks, küll aga ei loetleta enam üles taotlusele lisatavaid dokumente. Esimeses lauses sätestatakse, et põhikooli vastuvõtmiseks esitab isik (edaspidi õpilaskandidaat) või
piiratud teovõimega õpilaskandidaadi puhul tema seaduslik esindaja vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse. Järgmises kahes lauses tuuakse esile taotluse kahe erineva
esitamise viisi juures isiku tuvastamisega seonduv - taotluse esitamisel elektrooniliselt tuvastatakse taotluse esitaja digitaalselt (selline tuvastus seonduv isikukoodiga (mida kasutades sisenetakse elektroonilisse keskkonda kasutades seejuures ID-kaarti, mobiil ID-d või Smart-
ID). Taotluse esitamisel paberkandjal lisab taotluse esitaja isikut tõendava dokumendi koopia. Ehk, et kui isik esitab paberkandjal avalduse, siis lisab taotlusele tema enda poolt juba tehtud
koopia isikut tõendavast dokumendist või laseb selle teha koolil. Kui taotluse esitab seaduslik esindaja, mis on põhikooli vastuvõetava õpilaskandidaadi puhul valdav (arvestades õpilaskandidaadi vanust/alaealisust), siis lisatakse taotleja (seadusliku esindaja) isikut tõendava
dokumendi koopia kõrval ka õpilaskandidaadi isikut tõendava dokumendi koopia (paberkandjal taotlust esitades). Kui tegemist ei ole 1. klassi sisseastumisega ehk, et õpilane on juba eelnevalt
teises koolis õppinud ning tegemist on koolivahetusega (õpilase ühest koolist teise üleminekuga), siis esitab taotluse esitaja lisaks taotlusele kooli direktori kinnitatud väljavõtte
3
õpilasraamatust või hinnete väljavõtte elektroonilisest õpihaldussüsteemist (lõige 2). Õpilasraamat on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 70 lõike 1 kohaselt kohustuslik kooli õppe- ja kasvatustegevuse alane dokument ning ühtlasi kooli õpilaste arvestuse põhidokument,
mis sisaldab õpilaste üldnimekirja ja iga õpilase lehekülge. Samas on suuremal osal üldhariduskoolidel kasutusel ka elektroonilised õpihaldussüsteemid (stuudium, eKool vm), kus
samuti peetakse arvestust õpilaste hinnete jmt kohta. Eelnõus toodud regulatsioon arvestab kehtiva regulatsiooniga võrreldes enam viimaste aastate ja aastakümnete jooksul tekkinud elektrooniliste lahenduste rakendamise võimalusi ning tagab suurema paindlikkuse koolide
jaoks.
Punktiga 3 muudetakse paragrahvi 3 lõike 3 sõnastust ning täpsemalt asendatakse tekst „lõike 1 punktides 4 ja 5“ tekstiga „lõikes 2“. Muudatus on seotud sellega, et lõikest 1 on jäetud välja loetelu taotlusele lisatavatest dokumentidest. Seetõttu ei saa edaspidi olla asjakohane viitamine
lõike 1 erinevatele punktidele (käesoleval juhul punktid 4 ja 5). Lõikele 2 viitamine on aga asjakohane, kuna lõikes 2 sätestatakse edaspidi, et õpilase ühest koolist teise üleminekul esitab
taotluse esitaja lisaks taotlusele kooli direktori kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust või hinnete väljavõtte elektroonilisest õpihaldussüsteemist. Lõikes 3 sätestatakse, mida viidatud sättes nimetatud dokumentide asemel koolile esitatakse, juhul, kui sisseastuja on eelnevad õpingud
läbinud välisriigis.
Punkiga 4 muudetakse paragrahvi 3 lõike 5 sõnastust ning täpsemalt asendatakse sõna „koolikohustusliku“ sõnaga „õppimiskohustusliku“. Muutmisvajadus tuleneb Riigikogu poolt Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) vastuvõtmisest ja jõustumisest 1. septembril 2025. a.
Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 3 punkti 6 sõnastust ning täpsemalt asendatakse tekst „lõikes 1“ tekstiga „lõigetes 1 ja 2“. Muudatus on seotud sellega, et lõikest 1 on välja jäetud loetelu taotlusele lisatavatest dokumentidest ning osaliselt on lisatavad dokumendid nimetatud selle
asemel lõikes 2. Seega esitatakse edaspidi vanglas hariduse omandamist korraldavale koolile või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolile viie tööpäeva jooksul (taotluse esitamise
päevast arvates) taotlus (lõige 1) ja kooli direktori kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust või hinnete väljavõtte elektroonilisest õpihaldussüsteemist (lõige 2).
Punktiga 6 asendatakse paragrahvi 3 lõikes 7, paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2, paragrahvi 6 lõikes 1 ja paragrahvi 7 lõikes 3 sõna „vanema“ sõnadega „tema seadusliku esindaja“ vastavas
käändes. Põhjuseks asjaolu, et analoogne muudatus tehti ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (jõustub 1. septembril 2025. a).
Punktiga 7 tunnistatakse paragrahvi 3 lõige 8 kehtetuks. Kehtetuks tunnistatavas lõikes on sätestatud, et gümnaasiumisse vastuvõtu korraldamisel hinnatakse õpilaskandidaadi teadmisi ja
oskusi pärast kõigi ühtsete põhikooli lõpueksamite tulemuste avaldamist eksamite infosüsteemis. Õpilaskandidaadi teadmiste ja oskuste hindamise alguskuupäevast teavitab Haridus- ja Teadusministeerium koole veebilehe kaudu. Arvestades, et käesoleva eelnõu § 1
punktiga 7 kehtestatakse õpilase gümnaasiumisse vastuvõtmisega seonduv regulatsioon tervikuna uuesti (tulevikus tervikmääruse paragrahvis 31), siis ei ole paragrahvi 3 lõikes 8
sätestatu enam asjakohane. Punktiga 8 täiendatakse paragrahvi 3 lõikega 9 järgmises sõnastuses - Lisaõppesse
õpilaskandidaadi vastuvõtmisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust. Õpilaskandidaat või piiratud teovõimega õpilaskandidaadi puhul tema seaduslik esindaja esitab
taotluse hiljemalt 1. juuniks. Lisaõppesse vastuvõtmisega seonduvat varasemalt muudetav määrus ei reguleerinud. Samas selle järele vajadus ikkagi eksisteerib ning otstarbekas on seda
4
teha määruse paragrahvis 3, kuna õpilane jätkab õpinguid põhikoolis, mitte küll enam tasemeõppes. Kuid õpingute läbiviijaks on ikkagi põhikool. Täienduse kohaselt viidatakse esimeses lauses muudetava määruse § 3 lõikele 1 ehk, et lisaõppesse vastuvõtmisel lähtutakse
samast regulatsioonist, mis on ette nähtud õpilaskandidaadi põhikooli vastuvõtmisel. Teises lauses on piiratud taotluse esitamise aega, et koolidel oleks aegsasti olemas valmisolek sellise
õppe pakkumiseks. Arvestades, et lisaõpet pakutakse üksnes lihtsustatud ja toimetuleksõppe alusel põhikooli lõpetanutele ning põhikooli riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, kellele tulenevalt hariduslikust erivajadusest on vaja pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge
õppe sujuvaks jätkamiseks või tööturule üleminekuks, siis on sellised isikud kooli jaoks teada. Otsuse lisaõppesse vastuvõtmise kohta tehakse pärast õpilaskandidaadi poolt põhikooli
lõpetamist. Punktiga 9 täiendatakse määrust paragrahviga 31.
Nimetatud paragrahvis sätestatakse gümnaasiumisse (10. klass) vastuvõtmisega seonduv
regulatsioon. Lõikes 1 on sätestatud, et gümnaasiumisse vastuvõtmiseks esitab õpilaskandidaat või tema
seaduslik esindaja Eesti hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas (sisseastumise infosüsteem SAIS) taotluse. Seega toimub 10. klassi vastuvõtt gümnaasiumis edaspidi üksnes
sisseastumise infosüsteemi (seal loodud taotluskeskkonna) kaudu. Taotluse esitamiseks logib kandidaat SAISi. Sisselogimiseks saab kasutada nii ID-kaarti, Mobiil-ID, Smart-ID aga ka HarID lahendusi. Sisselogimise käigus luuakse kandidaadile konto ning soovi korral saab
kandidaat lisada kontole püsiandmed (kontaktid), mis kanduvad edasi avaldustele. Sisestatud kontaktandmete vahendusel toimub pärast avalduse esitamist vastuvõtumenetluse infovahetus.
Sisseastumise infosüsteemi SAIS sisse loginud kandidaat valib sobiva(d) kooli(d) ja/või sobiva(d) konkursi(d) kuhu soovib sisseastumisavalduse esitada ning alustab taotluse täitmist. Kandidaadil tuleb täidab kõik kohustuslikud väljad, misjärel esitab taotluse kooli
vastuvõtmiseks.
Taotlus gümnaasiumisse vastuvõtmiseks esitatakse 1. märtsi ja 15. mai vahelisel ajal. Eelduslikult suurem osa inimestest taotleb õppimisvõimaluse jätkamist otse sisseastumise
infosüsteemis. Küll aga on loodud lõike 1 kolmanda lausega võimalus esitada taotlus ka paberkandjal (inimestele, kes mingil põhjusel ei soovi või ei oska taotlust elektroonilises
keskkonnas esitada). Sellisel juhul sisestab kool taotluses olevad andmed sisseastumise infosüsteemi.
Lõikes 2 on sätestatud, et õppimiskohustusliku õpilaskandidaadi taotluse kooli vastuvõtmiseks kinnitab tema seaduslik esindaja sisseastumise infosüsteemis hiljemalt taotluse esitamise
viimasel päeval. Põhikooli lõpetav noor on 15-16 aastane ja on otstarbekas, et esimesed valikud saab teha noor ise. Kuivõrd aga tegemist on siiski alaealisega, on jäetud seadusliku esindaja ülesandeks kinnitada lapse esitatud taotlus. Kui seaduslik esindaja on aktiivne ja lapsega koos
valimas järgmist õpiteed, on võimalik tal teha lõplik otsus, millised koolide valikud ehk taotlused ta kinnitab. Selleks, et need noored kelle seaduslikud esindajad ei ole aktiivselt kaasas
või ei tunne huvi lapse edasise käekäigu pärast, ei jääks sisseastumisprotsessist kõrvale, sätestatakse, et kui seaduslik esindaja ei ole taotlust kooli vastuvõtmiseks tähtaegselt kinnitanud, loetakse siiski kinnitus antuks. Selliselt väljendatud seadusliku esindaja
nõusolekuga tagatakse lõpuks kõigile soovi avaldanud õpilastele võimalus osaleda järgnevates vastuvõtutegevustes ja õppimiskoht leida.
5
Lõikes 3 on sätestatud, et ühest koolist teise üleminekul esitab õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse. Seega kui õpilane vahetab õppimiseks kohta (liigub ühest gümnaasiumist teise), siis ei pea õpilase
vastuvõtt toimuma tingimata sisseastumise infosüsteemi kaudu, vaid kool on vaba ise otsustama, millises vormis taotlus tuleb esitada (paberkandjal, kooli veebilehel olev
elektrooniline vorm vm). Selline paindlikkus on otstarbekas, kuna tegemist ei ole tavapärasel viisil kooli õppima kandideerimisega, vaid isik asub õppima sellel hetkel vabale õppekohale (olukorras, kus konkureerimist õpilaskandidaatide vahel ei ole). Samuti puudub sel juhul
vajadus ka suurema seiramise järele (mis on oluline õppeaasta alguses, tegemaks kindlaks, et kõik õppimiskohustuslikud isikud jätkaksid neile seadusega pandud kohustuse täitmist).
Lõikes 4 on sätestatud, et gümnaasiumisse vastuvõtmiseks läbiviidavate tegevuste, sealhulgas õpilaskandidaadi teadmiste ja oskuste hindamisega alustab kool pärast käimasoleva õppeaasta
ühtsete põhikooli lõpueksamite tulemuste selgumist, kuid mitte varem kui 16. mail. See tähendab, et määruses on pandud paika üks kuupäev, millest varem ei või gümnaasiumi
vastuvõtukatsed alata. Muudatus täidab sama eesmärki haridus- ja teadusministri määruses „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2023/2024. õppeaastal“ tehtud muudatustega (nimetatud määruse §-s 3 toodud
ühtsete põhikooli lõpueksamite ajad toodi ca ühe kuu võrra ajas ettepoole, et loogiliselt toimuks eelmise kooliastme lõpetamisega seonduvad toimingud enne järgmisele haridustasemele
sisenemiseks vajalikke toiminguid). Senine äraspidine protsess mõjutab oluliselt noorte vaimset tervist: pinge kestab kogu kevade ning kõrge panusega testid dubleerivad ka sisult üksteist (nt keel, matemaatika). Uuringutele tuginedes1 on eeskätt vaimse tervise riskid põhikooli lõpus
(15-16 aastaste noorte hulgas) tõsised ning väline surve järgmise taseme õppesse edukalt konkureerida mängib siin väga suurt rolli. Noorte vaimse tervise riskidele viitavad ka avalikus
meedias tähelepanu saanud gümnaasiumikatsed2,3,4. Eesti inimarengu aruanne 2023 kirjeldab tänaste noorte vaimse tervise riske kui olulist väljakutset kogu ühiskonnale 2040. aasta perspektiivis. Ennetustöö oluline roll kodu kõrval on eeskätt haridussüsteemil. Põhikooli
lõpetamise tingimuste täitmise varasemaks toomine on korraldustasandi ennetusmeede, mis leevendab vaimse pinge kumuleerumist põhikooli viimastel kuudel.
Järgmisele tasemele vastuvõtu ja lõpetamise ajakava muutmine seab eesmärgiks olukorra, kus keskharidustaseme õppesse vastuvõtul on koolidel juba võimalik arvestada põhikooli
lõpueksamite tulemustega. Samuti on õppijal võimalus oma tulemustest lähtuvalt paremini määratleda edasisi õpivalikud ja väheneb põhjendamatu kandideerimine võimalikult paljudesse
koolidesse. Sisseastumisprotsessi selgemad raamid hõlbustavad kõigi osapoolte – nii noorte, lapsevanemate kui koolide – rollidest ja ülesannetest paremini aru saamist ning astutakse selge samm õppijakesksema protsessi kavandamise suunas.
Lõikes 5 on sätestatud, et gümnaasium koostab õpilaskandidaatidest paremusjärjestuse ja
avalikustab selle kodeeritult sisseastumise infosüsteemis ning teeb õpilaskandidaatidele kooli vastuvõtmise ettepanekud 19. juunil. Seega on kehtestatud regulatsioon, mis paneb koolile paremusjärjestuse koostamise ja õpilaskandidaatidele ettepanekute esitamise kohustuse.
Ettepanekud esitab kool neile õpilaskandidaatidele, kes on paremusjärjestuses kooli vastuvõtmist võimaldaval kohal. Samuti sätestatakse määruses selle kohustuse täitmise aeg –
1 Sisask, M. (toim) 2023. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu.
2023. inimareng.ee. https://doi.org/10.58009/aere-perennius0043. 2 https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120170848/gumnaasiumikatsed-lapsed-oksendavad-nutavad-ja-loiguvad-end-
puudes-karmis-konkurentsis-ellu-jaada (Eesti Ekspress, 12.04.2023). 3 https://dianapoudel.ee/lood-elust-enesest/koolikatsed/ (Diana Poudel ajaveeb, 12.05.2023). 4 https://tervis.postimees.ee/7739941/me-saame-hakkama-eksam-asi-millest-pole-paasu (Kätlin Konstabel,
Postimees, 25.03.2023).
6
19. juuni. Kindla aja fikseerimine on vajalik selleks, et tagada sisseastumisprotsessi ühtne ja läbipaistev korraldus, toetades nii õpilaskandidaatidel taotlusprotsessi planeerimist kui koolidel vastuvõtuprotsessi õigeaegset ja korrektset elluviimist. Lisaks väldib kindlaksmääratud aeg
olukorda, kus ühes põhikooli lõpuklassis õppivad õpilased saavad vastuvõtu ettepanekud eri aegadel, kuna selline ajastus tekitab õpilaste seas lisapingeid ja ärevust.
Lõikes 6 on sätestatud, et kandideerimisel edukaks osutunud õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja kinnitab sisseastumise infosüsteemis õppima asumise kolme tööpäeva jooksul. Seega
fikseeritakse määruses ära aeg, mille jooksul tuleb reageerida eelmises lõikes nimetatud kooli poolt esitatud kooli vastuvõtmise ettepanekule. Arvestades, et määruses on 2026. aasta vaates
fikseeritud kooli poolt ettepaneku esitamise aeg (19. juuni) ning arvestades, et tegemist on reedega, siis tähendab see, et õpilaskandidaat või tema seaduslik esindaja peab reageerima esitatud ettepanekule hiljemalt 26. juunil (23. ja 24. juuni on riigipühad).
Lõikes 7 on sätestatud, et kui kooli vastuvõtmise ettepaneku saanud õpilaskandidaat või tema
seaduslik esindaja ei kinnita ettepanekut ettenähtud perioodi jooksul, tehakse ettepanek paremusjärjestuses järgmisele vastuvõtutingimused täitnud õpilaskandidaadile. Kooli vastuvõtmise ettepanekute kinnitamine lõpeb 30. juunil. Seega on selles lõikes ära fikseeritud
see, mis saab juhul, kui kooli poolt esitatud kooli vastuvõtmise ettepanekut ei kinnitata – kool esitab ettepaneku paremusjärjestuses järgmisele õpilaskandidaadile, kellel on samuti kolm
tööpäeva aega koht kinnitada. Kooli vastuvõtmise ettepaneku hiliseim kinnitamise tähtpäev on 30. juuni (kell 23.59).
Lõikes 8 on sätestatud, et sisseastumise infosüsteemis õppekoha kinnitanud õpilaskandidaat arvatakse gümnaasiumi õpilaste nimekirja. Sellise otsuse tegemise õigus on kooli direktoril,
kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõikes 6 sätestatakse - Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor. Õpilaskandidaadi staatuse asemel õpilase staatuse saanud isiku andmed kantakse hiljemalt 10. septembriks Eesti hariduse infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste
ning arst-residentide alamregistrisse.
Lõikes 9 on sätestatud, et gümnaasium avab sisseastumise infosüsteemis vabadele õppekohtadele täiendava vastuvõtu vahetult peale esimese vastuvõtu tulemuste avalikustamist, kuid mitte hiljem kui 15. juulil. Täiendava vastuvõtuga seonduvaid tegevusi võib läbi viia kuni
31. augustini. Seega on määruses reguleeritud täiendava vastuvõtuga seonduv, sealhulgas ajavahemik, millal täiendava vastuvõtuga seonduvaid tegevusi gümnaasium saab läbi viia
(juhul, kui vabad õppekohad vaatamata esialgsele vastuvõtule eksisteerivad). Vastuvõtuga seonduvate tegevuste ajakava avalikustatakse sisseastumise infosüsteemis täiendava vastuvõtu avamisel.
Punktiga 9 muudetakse määruse paragrahvi 4 lõike 1 punkti 1 sõnastust. Enne kooli lõpetamist
õpilase koolist väljaarvamisel väljastab kool õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul tema seaduslikule esindajale vastava taotluse alusel muuhulgas kooli direktori kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust või hinnete väljavõtte elektroonilisest õpihaldussüsteemist.
Varasemalt oli määruse tekstis välja toodud, et väljastatakse ametlikult kinnitatud väljavõte õpilasraamatust. Muudatusega suurendatakse paindlikkust ning võimaldatakse koolil väljastada
ka direktori kinnitatud hinnete väljavõte elektroonilisest õpihaldussüsteemist. Punktiga 10 asendatakse määruse paragrahvi 7 lõikes 2 sõna „koolikohustusliku“ sõnaga
„õppimiskohustusliku“ ja sõna „koolikohustuse“ sõnaga „õppimiskohustuse“.
Punktiga 11 täiendatakse paragrahvi 7 lõikega 21 järgmise sõnastusega - Lisaõppes õpingute jätkamiseks taotluse esitanud õpilase puhul tehakse koolist väljaarvamisel EHIS-es märge
7
„lisaõpe (ootel)“. Kui hiljemalt 1. juuliks ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta lisaõppes, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise
väljaselgitamiseks ja vajadusel õppimiskohustuse täitmise tagamiseks. Sellise märke tegemine on vajalik, et kindlustada ülevaade õppimiskohustusliku isiku kohta, et viimane ikkagi õppesse
siseneks. Senine märge (mis on ette nähtud määruse § 7 lõikes 2 – teise kooli üleminek (ootel)) ei ole lisaõppesse siirdujate puhul asjakohane, kuna nemad kooli ei vaheta, vaid jätkavad õppimist senise põhikooli juures.
§ 2. Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määruse nr 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes
kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord“ muutmine.
Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 2 lõikeid 3 ja 4.
Lõikes 3 on kehtestatud kooli õppe- ja kasvatusalaste kohustuslike dokumentide pidamisel kasutatavad tähised, mida käesolevalt muudetakse. Muutmise põhjuseks on tähiste esitamine üldkasutatavas vormis ning kooskõlla viimine lühendite õigekirjareeglitega. Nt PÕK lühendina
tähistab põhikooli õppekava ja jääb selgusetuks, kas tegemist on põhikooli riikliku õppekavaga või mõne konkreetse põhikooli õppekavaga. Seetõttu on tähistus asendatud lühendiga PRÕK,
mis on korrektne suurtähtlühend. Sarnasel põhimõttel on korrastatud kõik riiklikud õppekavad ja PLRÕKi õppetasemed. Eemaldatud on koolikorralduslikult mittekehtivad tähised, näiteks õppeveerandid ja üleminekueksam.
Lõikes 4 on lisatud toimetulekuõppe hindamise tähistuste juurde ka hooldusõpe, sest mõlema
õppetaseme tähistused ühtivad. Punktiga 2 tunnistatakse paragrahvi 2 lõige 5 kehtetuks.
Käitumise ja hoolsuse hindamine on sageli väga subjektiivne ja võib erineda õpetajate vahel,
sageli kasutatakse seda nn karistusmeetmena, mitte tegeliku tagasisidena. Muutunud õpikäsitus keskendub õppimisele kui protsessile, mis hõlmab koostööd, refleksiooni ja individuaalset arengut. Eesmärk on saavutada õpilase sisemine motivatsioon järgida üldtunnustatud käitumis-
ja kõlblusnorme ning suhtuda oma õppetöösse vastutustundlikult. Õpilase sisemise motivatsiooni arendamine on pikaajaliselt tõhusam ja toetab arengukava eesmärkides seatud
elukestva õppe printsiipi suuremal määral kui lühiajalise välise motivatsiooni rakendamine käitumise ja hoolsuse hinnete näol.
Punktiga 3 jäetakse paragrahvi 6 lõikest 2 välja tekstiosa „ , hoolsuse ja käitumise“.
Kuna muutub kohustus hoolsuse ja käitumishinde panemiseks, muutub ka vajadus nende märkimiseks õpilasraamatusse.
Punktiga 4 muudetakse paragrahvi 7 lõike 2 teise lause sõnastust. Nimetatud lõige sõnastatakse järgmiselt:
„Üldnimekirja märgitakse õpilase nimi ja kooli astumise aasta.“.
Lõikest jääb välja kohustus märkida õpilasraamatu lehekülje number, sest koolidel on õigus elektroonsete dokumentide kasutamisele ja nimetatud nõue ei ole enam asjakohane.
Punktiga 5 jäetakse paragrahvi 7 lõikest 7 välja tekstiosa „üleminekueksamite hinded,“.
8
Üleminekueksamite hinnete märkimise nõue ei ole asjakohane, kuna üleminekueksamite korraldamine ei ole kohustuslik ja koolid neid ei rakenda.
Punktiga 6 tunnistatakse paragrahvi 8 lõike 1 punktid 2 ja 3, lõike 3 punktid 2 ja 3 ning lõike 4
punkt 2 kehtetuks. Kuna käitumise ja hoolsuse hindelise ekvivalendi kohustus puudub, ei ole nimetatud punktid
enam asjakohased.
Punktiga 7 muudetakse paragrahvi 8 lõike 2 sõnastust. Nimetatud lõige sõnastatakse järgmiselt : „Põhikoolis sõnalise hindamise rakendamise korral kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid
õpilasraamatusse ei kanta.“.
Hetkel lõikes sisaldunud piirang 1.–2. klassis ei ole asjakohane, sest kool võib sõnalisi hinnanguid rakendada ka teistes klassides, vähemalt kuni teise kooliastme lõpuni.
Punktiga 8 muudetakse paragrahvi 8 lõike 4 punkti 4 sõnastust.
Muudetavast punktist on välja jäetud sõna „üleminekueksamite”, sest üldjuhul koolides üleminekueksameid ei toimu ja nõue ei ole seetõttu asjakohane.
Punktiga 9 tunnistatakse paragrahvi 12 lõike 1 teine lause kehtetuks.
Gümnaasium võib kursuseid lõimida, hinnetelehele lähevad kooliastmehinded, seega ei pruugi koolil olla võimalik kooli õppekava erisusest lähtudes nimetatud nõuet täita. Samuti läheb see vastuollu nüüdisaegse õpikäsitusega, kus eeldatakse võimalikult palju seoste loomist ja
lõimimist nii õppeaine sees kui ka õppeainete-üleselt.
Punktiga 10 jäetakse paragrahvi 12 lõikest 2 välja tekstiosa „; õpilasraamatu lehekülje number”. Elektroonsel kujul õpilasraamatul ei pruugi olla numbriliselt tähistatud lehekülgi.
Punktiga 11 jäetakse paragrahvi 13 lõikest 1 välja tekstiosad “üleminekueksamite,” ja “;
käitumise ja põhikoolis ka hoolsuse hinded”. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla riiklike õppekavadega.
Punktiga 12 tunnistatakse paragrahvi 13 lõike 2 teine ja kolmas lause kehtetuks.
Laused on seotud üleminekueksamite hinnete märkimisega. Kuna üleminekueksamite korraldamise kohustus puudub, siis ei ole ka hinnete märkimise nõue asjakohane.
Punktiga 13 muudetakse paragrahvi 13 lõike 3 esimese lause sõnastust. Nimetatud lõike vastav
lause sõnastatakse järgmiselt: „Kokkuvõttev perioodihinne kantakse õppeperioodi viimasele tunnile järgnevasse lahtrisse, aastahinne viimasele perioodihindele järgnevasse lahtrisse.
Lauses on vahetatud veerandihinne perioodihinde vastu ja õppeveerand õppeperioodi vastu,
sest koolid võivad õppeperioodide arvu ja hindamissagedust kooli õppekavaga muuta.
9
Punktiga 14 jäetakse paragrahvi 13 lõikest 4 välja tekstiosa “, käitumise ja hoolsuse”. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla riiklike õppekavadega.
§ 3. Haridus- ja teadusministri 28. augusti 2013. a määruse nr 23 „Kutseõppeasutuse
arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord“ muutmine.
Punktiga 1 täiendatakse eelnõu kohase määruse paragrahvi 3 lõiget 2 punktiga 31 sätestades, et õpilaste tasemeõppesse vastuvõtu kord on kooli kohustuslik dokument, vastav nõue varasemalt
puudus, kuigi juba 2024. a augustis kehtestati õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamist reguleeriv haridus- ja teadusministri määrus. Tegemist ei ole koolile uue kohustusega. Varasemalt oli vastuvõtukord osa õppekorralduseeskirjast, kuid 2024.
a augustis kehtestatud haridus- ja teadusministri määruse nr 23 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“ nägi ette, et edaspidi on kooli
vastuvõtukord selguse huvides eraldiseisev dokument (ning selle kehtestamine ei ole kooli nõukogu vaid direktori pädevuses). Selleks, et „Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise
kord“ sisaldaks terviklikult kooli sisemiste dokumentide loetelus, tuuaksegi eraldiseisvalt see kord dokumentide loetelus välja.
Punktiga 2 muudetakse määruse paragrahvi 7 lõike 2 punkti 161 sõnastust asendades erialase lõpueksami laiemat tõlgendamist võimaldava koolieksamiga ning täiendades senist sõnastust
uue hindamisvormiga, milleks on oskuste demonstratsioon. Koolieksamina käsitletakse nii erialast lõpueksamit kui kutsekeskharidusõppe üldhariduslike õpingute lõpetamisel sooritatavat
eksamit. Oskuste demonstratsioon võimaldab paindlikult hinnata põhiõpingute ehk erialaõpingute õpiväljundite saavutatust praktilistes tööolukordades ehk hilisema tööeluga võimalikult autentses keskkonnas ja situatsioonis. Muudatus võimaldab loobuda ühest
suuremahulisest eksamist õpingute lõpul, mis erinevate uuringute põhjal on õpilase jaoks väga stressirohke ega võimalda hinnata õpilase suutlikkust omandatud teadmisi ja oskusi sihipäraselt
ja situatsioonispetsiifiliselt rakendada. Oskuste demonstratsiooni kasutusele võtmine õpiväljundite saavutatuse hindamismeetodina loob eeldused õppe kvaliteedi parendamisele, sest teadmised peavad avalduma tegevuse käigus. Teisisõnu võimaldab oskuste
demonstratsioon võimalikult autentses (töö)keskkonnas saada tõendeid, kuidas oskab õpilane õpitut mõtestada ja kasutada. Sellise hindamismeetodi kasutuselevõttu eeskätt
kutsekeskharidusõppes toetab ka õppekavade moodulpõhine ülesehitus, mis võimaldab omandatud oskusi demonstreerida ja hinnata õppe jooksul osade ehk moodulite kaupa. Moodulipõhine praktiliste oskuste hindamine oskuste demonstratsioonil on levinud mitmetes
Euroopa kutseharidussüsteemides, nt Soomes, Saksamaal, Šveitsis ja Taanis aga ka kaugemal, nt Aasia riikides – Singapuris ja Lõuna-Koreas jne. Soomes nt kasutatakse pädevuspõhist
hindamismudelit, kus õppijad demonstreerivad mooduli õpiväljundite saavutatust oskuste demonstreerimisega reaalses või simuleeritud töökeskkonnas.
Punktiga 3 täiendatakse määruse paragrahvi 7 lõiget 2 punktiga 162 sätestades, et õppekorralduseeskirjas tuleb kirjeldada ka kutsekeskharidusõppes valikõpingute valiku
võimalused ja tingimused ning õpilase huvidest ja soovidest lähtuvate vabaõpingute arvestamise võimalused, tingimused ja kord. Muudatus on vajalik, kuna uue kutsekeskhariduse õppekava mudeliga määratletakse senisest selgemalt nõuded valikõpingute pakkumiseks
kutsekeskharidusõppes ning laiendatakse ka valikõpingute moodulite koostamise võimalusi. Edaspidi tuleb koolil pakkuda õpilasele kutsekeskharidusõppes valikõpingutena muuhulgas
täiendavat üldharidus- ja kutseõpet (nt praktikat välisriigis). Samuti võivad valikõpingute moodulid olla seotud ka rakenduskõrgharidus- ja huviharidusõppega (nn vabaõpingud, mille
10
maht on 5 EKAPit). Seetõttu on vajalik õpilastele selgelt välja tuua, millistel tingimustel on võimalik arvestada õppekava täitmisena ka mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatut kuni 5 EKAPi mahus. Näiteks arvestada õppekava täitmisena rahvusvahelistel
kutsemeistrivõistlustel WorldSkills ja EuroSkills omandatud kogemusi, kuid ka suvel saadud töökogemuse kaudu õpitut. Mitteformaalse õppe käigus omandatut on võimalik arvestada
formaalõppe osana kasutades VÕTA regulatsiooni, kuid see on väga ajamahukas nii koolile kui õpilasele. Muudatus võimaldab määratleda tingimused, mille korral saab mitteformaalse õppe käigus omandatut lihtsamini arvestada formaalõppe osana. Vabaõpingutena võib õpilane oma
huvidest ja soovidest lähtuvalt valida mooduleid ka kooli teiste erialade või ka teiste õppeasutuste õppekavade hulgast, kuid seda kajastav regulatsioon õppekorralduseeskirjas seni
puudus. Punktiga 4 täiendatakse määrust paragrahviga 71 sätestades selged nõuded õpilaste
tasemeõppesse vastuvõtu korras kajastatavale infole (vt ka punkti 1 selgitus). Lõikega 1-3 määratletakse õpilaste tasemeõppesse vastuvõtu korras esitatav andmestik. Selle kohaselt on
koolil vajalik läbi mõelda nõuded vastuvõtukonkursside ettevalmistamisele ja läbiviimisele sh vastuvõtukomisjoni moodustamisele ja selle komisjoni töökorralduse põhimõtted ning komisjoni ja selle liikmete pädevused. Vastavalt haridus- ja teadusministri määruse nr 23
“Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“ regulatsioonile kinnitab õpilaste tasemeõppesse vastuvõtu korra kooli direktor ja seda võib
muuta enne vastuvõtukonkursside väljakuulutamist, need põhimõtted korratakse ka käesolevas määruses.
§ 4. Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ (edaspidi rahastamise
määrus) muutmine. Punktiga 1 muudetakse rahastamise määruse § 3 lõike 3 punkte 4 ja 5. Tegevustoetuse määruse
§-s 3 sätestatakse baasrahastamise põhimõtted. Lõikes 3 kirjeldatakse reeglid kooli baasrahastamise komponentide arvutamiseks. Muudetavates punktides 4 ja 5 kehtestatakse n-ö
hariduslike erivajadustega õpilaste komponentide rahastamise reegel. Punkt 4 sätestab kindla rahastamise koefitsiendi mõõduka toe ja punkt 5 põhjaliku toe osutamiseks. Kuivõrd kutseõppeasutustes õpilase arengu ja õppimise toetamine ei ole kuidagi õppekorralduse erisus,
vaid tavapärane ülesanne, siis alates 1. septembrist 2025. a jõustuva õppimiskohustuse eelnõuga jõustub KutÕS-is § 311 „Õpilase arengu ja õppimise toetamine“. Senine haridus- ja
teadusministri 28. detsembri 2018. aasta määrus nr 35 „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ (nn HEV määrus) muutub kehtetuks ning seda hakkab asendama KutÕS § 311 lõike 2 alusel kehtestatav määrus „Kutseõppeasutuses õpilase
õppimise toetamise tingimused ja kord“. Eeltoodud põhjusel tuleb muuta ka rahastamismääruse § 3 lõige 3 punkte 4 ja 5 viies need kooskõlla uue kehtestatud määrusega. Samal põhjusel, et
rahastamise määruses viidatakse kehtetuks muutuva volitusnormi alusel kehtestatud HEV määrusele tuleb muuta ka rahastamismääruse 6 lõiget 1 (punkt 3 muudatus). Toevajadusega õpilaste rahastamises sisulisi muudatusi käesoleva eelnõuga ei kavandata.
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks rahastamise määruse § 3 lõige 3 punkt 6, mis sätestab,
et kutsevaliku õppekaval õppe korraldamise kulude arvestamiseks korrutatakse kutsevaliku õppekaval õppivate õpilaste arv käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule lisaks koefitsiendiga 2380. Kuivõrd alates 1. septembrist kutsevaliku õppekavadel enam õpet ei
pakuta, siis nähakse ette, et see säte muutub kehtetuks. Määruse jõustumise paragrahvis täpsustatakse, et see muudatus jõustub 1. septembril 2026.
11
Punktiga 3 muudetakse rahastamise määruse § 6 lõiget 1, selliselt, et tulemusrahastuse arvestamisel ei võeta arvesse edaspidi kutsevaliku õppekaval aga ka ettevalmistavas õppes õppijad. Kutsevaliku õppekaval õpitakse kuni 31.augustini 2026 ning sealt edasi asendub see
ettevalmistava õppega, mille rahastamise alused kehtestab 1. septembril 2025 jõustuva KutÕS § 233 lõike 4 alusel haridus- ja teadusminister määrusega. Lisaks on sõnastuse muutus seotud
ka nö HEV määruse asendumisega määrusega „Kutseõppeasutuses õpilase õppimise toetamise tingimused ja kord“ (vt ka punkti 1 selgitus).
§ 5. Haridus- ja teadusministri 21. augusti 2024. a määruse nr 23 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“ (edaspidi vastuvõtu määrus) muutmine.
Punktiga 1 täiendatakse vastuvõtu määruse § 1 lõikega 5, et täpsustada, et rakenduskõrgkoolides pakutavate kutseõppe õppekavadele vastuvõtu korraldamisel
kohaldatakse vastuvõtumäärust vaid ulatuses, mis on kooskõlas rakenduskõrgkooli põhimäärusega. Kõrgharidusseaduse § 21 lõige 5 sätestab, et kutseõppe korraldamisele
rakenduskõrgkoolis kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduses õppekava, õppekorralduse, õpetajate, rahastamise, kutseõppe läbiviimise õiguse ja kutseõppe kvaliteedi hindamise kohta sätestatut. Alates 1. septembrist 2025. a jõustuva muudatusega täpsustataks antud sätet
sedastades erandi, et õpilase koolist väljaarvamisele KutÕS-i ei rakendata ehk koolid saavad lähtuda kõrgharidusseaduse regulatsioonist. Vastuvõtu kui õppekorralduse osa kohta tuleb siiski
kohaldada KutÕS-is sätestatud. Selleks, et KutÕS alusel kehtestatud vastuvõtu määrus sobiks ka rakenduskõrgkoolide vastuvõtuprotsessiga ja ei tooks kaasa täiendavat bürokraatiat vastuvõtu korraldamises sätestatakse, et vastuvõtu määruses nimetatud kutseõppeasutuse
direktori ja vastuvõtukomisjoni ülesandeid võib rakenduskõrgkoolis kutseõppe pakkumisel vastuvõtu korralduses täita rakenduskõrgkooli nõukogu, rektor või vastuvõtukomisjon
rakenduskõrgkooli põhimääruse või vastuvõtmise korraga kehtestatud ulatuses ja korras. Punktiga 2 asendatakse vastuvõtu määruse § 2 lõike 1 teises lauses ja § 3 lõike 1 kolmandas
lauses sõna „Sisekaitselistele“ sõnadega „Sisekaitse ja riigikaitse“. Algselt tehti määrusesse erand Sisekaitseakadeemia tarbeks sedastades, et sisekaitse erialadele võib uusi õpilasi vastu
võtta ka ametkondliku suunamise korras ja et sisekaitse erialade õpilaste vastuvõtmisel ametkondliku suunamise korras võib vastuvõtutingimuste täitmist kontrollida ka õpilasi õppima suunav valitsusasutus. Vastav erisus on aga vajalik ka Kaitseväe Akadeemial kutseõppesse
vastuvõtu korraldamiseks, mistõttu edaspidi on võimalik nii sisekaitse kui ka riigikaitse erialadele uusi õpilasi vastu võtta ka ametkondliku suunamise korras ning on lubatud, et
sisekaitse ja riigikaitse erialadele õpilaste vastuvõtmisel ametkondliku suunamise korras võib vastuvõtutingimuste täitmist kontrollida ka õpilasi õppima suunav valitsusasutus.
Punktid 3 – 10 on seotud põhikooli järgse vastuvõtuprotsessi ühtlustamiseks gümnaasiumitega. Õppimiskohustusliku lapse põhikoolijärgse vastuvõtu korraldab kool hariduse infosüsteemi
elektroonilises keskkonnas (sisseastumise infosüsteem ehk SAIS). Vastuvõtt, sealhulgas jätkuvastuvõtt, peab olema lõpetatud hiljemalt 31. augustiks. Pärast vastuvõttu vabaks jäänud koolituskohad avalikustab kool oma veebilehel.
Selleks, et kõik õpilased leiaksid mõistlikus protsessis omale põhikoolijärgse koha, määratakse
tsentraalselt: o avalduste esitamise hiliseim tähtaeg; o vahetute vastuvõtutegevuste algusaeg;
o õppekohtade pakkumise tähtaeg; o õppekohtade valimise periood ja hiliseim kinnitamise tähtaeg;
o täiendava vastuvõtu algus- ja lõpptähtaeg (õppekoha kinnitamine hiljemalt 31. august).
12
Muudatuste kehtestamisel lähtutakse alljärgnevast 2026. a kevadel toimuvast vastuvõtu ajateljest:
Punktiga 3 täiendatakse vastuvõtu määruse § 5 lõikega 11 avalduse esitamise täpsustusega
õppimiskohustuslike õpilaste jaoks. Selle kohaselt esitatakse avaldus kooli vastuvõtmiseks 1. märtsist 15. maini Eesti hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas (SAIS). Selleks, et kõigi avalduse esitanud noore andmed jõuaks ühte süsteemi, nähakse ette, ka see, et
paberkandjal esitatud avalduse andmed tuleb koolil sisestada sisseastumise infosüsteemi avalduse saamise päeval.
Lisatakse lõige 12, millega sätestatakse, et õppimiskohustusliku õpilase esitatud avalduse kooli vastuvõtmiseks kinnitab seaduslik esindaja sisseastumise infosüsteemis hiljemalt avalduse
esitamise viimasel päeval. Kui seaduslik esindaja ei ole avaldust kooli vastuvõtmiseks tähtaegselt kinnitanud, loetakse kinnitus antuks. Kui sisseastumise infosüsteemis SAIS on
avalduse täitnud alaealine kandidaat, siis vastavalt Eesti Vabariigi haridusseaduses jõustuva muudatuse kohaselt (§ 102 lõige 1 punkt 8) on seadusliku esindaja ülesandeks kinnitada lapse taotluse edasiõppimiseks pärast põhihariduse omandamist. Põhikooli lõpetav noor on 15-16
aastane ja on otstarbekas, et esimesed valikud saab teha noor ise. Kuivõrd aga tegemist on siiski alaealisega, on jäetud seadusliku esindaja ülesandeks kinnitada lapse avaldus. Kui seaduslik
esindaja on aktiivne ja lapsega koos valimas järgmist õpiteed, on võimalik tal teha lõplik otsus, millised koolide valikud ehk avaldused ta kinnitab. Selleks, et need noored kelle seaduslikud esindajad ei ole aktiivselt kaasas või ei tunne huvi lapse edasise käekäigu pärast, ei jääks
sisseastumisprotsessist kõrvale, sätestatakse, et kui seaduslik esindaja ei ole avaldust kooli vastuvõtmiseks tähtaegselt kinnitanud, loetakse siiski kinnitus antuks. Selliselt väljendatud
seadusliku esindaja nõusolekuga tagatakse lõpuks kõigile soovi avaldanud õpilastele võimalus osaleda järgnevates vastuvõtutegevustes ja õppimiskoht leida. Jätkuvalt on võimalus, et avalduse kooli vastuvõtmiseks esitab kohe alguses tema seaduslik esindaja.
Punktiga 4 täiendatakse vastuvõtu määruse §-i 5 lõikega 81 sätestades, et õppimiskohustuslike
õpilaste paremusjärjestus avalikustatakse ja kooli vastuvõtmise ettepanek tehakse 19. juunil. See tähendab, et kõik koolid teevad õppekoha pakkumise 19. juuniks ning sellest tähtajast alates algab õppekohtade kinnitamine/ümberkinnitamine. Kindla aja fikseerimine määrusega on
vajalik selleks, et tagada sisseastumisprotsessi ühtne ja läbipaistev korraldus, toetades nii õpilaskandidaatidel taotlusprotsessi planeerimist kui koolidel vastuvõtuprotsessi õigeaegset ja
korrektset elluviimist. Lisaks väldib kindlaksmääratud aeg olukorda, kus ühes põhikooli lõpuklassis õppivad õpilased saavad vastuvõtu ettepanekud eri aegadel, kuna selline ajastus tekitab õpilaste seas lisapingeid ja ärevust.
13
Punktiga 5 täiendatakse vastuvõtu määrust lõikega 91 sätestades, et õppimiskohustuslik õpilane või tema seaduslik esindaja kinnitab kooli tehtud vastuvõtmise ettepaneku 3 tööpäeva jooksul. Kui kolme tänapäeva jooksul pakkumuse saamisest õpilane kohta ei kinnita loetakse ta kohast
loobunuks ja vabanenud kohta saab pakkuda paremusjärjestuses järgmisele kohta ootavale kandidaadile. Korraga saab õpilasel olla üks kinnitatud õppekoht. Ehk kui õpilasele tehakse
pakkumine 19. juunil nt 4 õppeasutusse ja kandidaat kinnitab ühe koha, loetakse ta teistest kohtadest loobunuks. Samuti on siis, kui ta saab mingi aeg uue pakkumuse kuskilt koolist, kus ta esialgu pakkumust ei saanud ja võtab selle vastu ehk kui ta võtab vastu uue pakkumise, siis
loetakse ta juba kinnitatud pakkumustes loobunuks.
Punktiga 6 tehakse terminoloogiline parandus ja sisu ei muudeta. Vastuvõtu määruse § 5 lõikes 10 asendatakse sõnad „loobub õppima asumise kinnitamisest“ sõnadega „ei kinnita ettepanekut“.
Punktiga 7 täiendatakse vastuvõtumääruse §-i 5 lõikega 111 sätestades, et kooli vastuvõtmise
ettepanekute kinnitamine õppimiskohustusega õpilastele lõpeb 30. juunil. See tähendab, et 19. juunist kuni 30. juuni on võimalik õpilastel pakutud kohta kinnitada.
Punktiga 8 tunnistatakse vastuvõtu määruse § 5 lõike 12 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks. Seda põhjusel, et edaspidi ei jää pärast kindlaks määratud kinnitamise kuupäeva
enam võimalust koolil pakkuda viimasel hetkel vabaks jäänud kohti paremusjärjestuse alusel algselt pakkumust mitte saanud õpilastele. Koolidele nähakse punkti 9 muudatusega, mis täiendab §-i 5 lõikega 14, ette kohustuse viia läbi õppimiskohustuslike õpilastele korraldatud
vastuvõtukonkursil vabaks jäänud kohtadele täiendav vastuvõtukonkurss vastavalt käesoleva määruse §-s 7 sätestatule.
Punktiga 10 lisatakse § 7 lõiked 3 – 5. Lõikes 3 nähakse ette, et kui õpilane osales enne täiendavat vastuvõttu korraldatud vastuvõtukonkursil, kuid ei osutunud vastuvõetuks, siis võib
täiendaval vastuvõtul osaledes arvestada esmases vastuvõtus sooritatud vastuvõtukatsete tulemusi. Soovi korral võib õpilane sooritada vastuvõtukatsed uuesti. See tähendab, et õpilane
võib oma tulemusega uuest kandideerida täiendaval vastuvõtul, samas, kui ta tunneb, et tehtud katsed ebaõnnestusid, võib ta siiski sooritada katsed uuesti, et tagada tingimuste täitmisel parem tulemus. Lõikes 4 sätestatakse, et täiendav vastuvõtukonkurss õppimiskohustuslikele õpilastele
vabaks jäänud kohtadele viiakse läbi 15. juulist 31. augustini. Täpsemat ajaraami ei kehtestata ja kool saab ise otsustada, millal täpselt vastuvõtutegevused toimuvad.
Kuivõrd siiski võib olla ka õpilasi, kes kuhugi kooli vastu võetuks ei ole osutunud ja kel on raske täita tingimusi ka täiendavas vastuvõtus, on koolidel, kellele on ministri poolt antud
kohustus pakkuda ettevalmistavat õpet, kohustus täiendava vastuvõtu raames avada vastuvõtt ettevalmistavasse õppesse. See kohustus sätestatakse vastuvõtumääruse § 7 lõikega 5.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesolev eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud 4.1. Ühtne põhikoolijärgne vastuvõtt õppimiskohustusega õpilastele (§ 1 ja § 5)
Sihtrühm: õpilaskandidaadid
14
Õpilaskandidaatide jaoks tekib üle Eesti ühesugune reeglistik pärast põhihariduse omandamist haridustee jätkamiseks (üheaegne kandideerimine läbi elektroonilise infosüsteemi). Elektroonilise infosüsteemi läbi koolidesse kandideerimine lihtsustab õpilaskandidaatide jaoks
protsessist osavõttu, sealhulgas vajaliku info ühest kohast kättesaadavust , suurendab protsessi läbipaistvust jne. Õpilaskandidaadid/veel põhikoolis õppivad õpilased saavad muudatustest
tulenevalt esialgu keskenduda põhikooli lõpetamisele ja alles seejärel haridustee jätkamisele gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kõikides koolides, kuhu õpilaskandidaadid kandideerivad, saabuvad tulemused samaaegselt, mis tähendab, et õpilaskandidaadi poolt
valiku tegemise hetkeks on tal kõik võimalikud pakkumised haridustee jätkamiseks „laual“.
Sihtrühm: lapsevanemad/seaduslikud esindajad Seaduslikel esindajatel on parem ülevaade oma lapse kandideerimistest (valitud koolid, lapse
poolt saavutatud tulemused kandideerimisel jne). Kogu protsess on selgem ja erinevad lapse kandideerimise sammud on ajateljel fikseeritud (et mis ajahetkel hiljemalt midagi teha tuleb ja
millal selguvad tulemused). See tõenäoliselt vähendab lapsevanema vaimset pinget lapse koolidesse kandideerimisega seonduvalt.
Sihtrühm: gümnaasiumid ja kutseõppeasutused
Suur osa gümnaasiumitest ja kutseõppeasutustest kasutavad juba täna sisseastumise infosüsteemi õpilaste kooli vastuvõtmisel. Need koolid, kes seda seni ei ole teinud, nende jaoks on muudatusel kindlasti suurem mõju, teistel väiksem. Määrusega fikseeritakse ära mitmete
kandideerimist puudutavate tegevuste läbiviimise ajad, mis kindlasti surub koolid tegevuste planeerimisel mõnevõrra teatud raamidesse. Samas on näiteks sisseastumistegevuste (testid,
vestlused jne) läbiviimise vahemik suhteliselt suur (rohkem kui üks kuu – 16. mai – 19. juuni), mille sees on koolid vabad ise otsustada, millal nende arvates vajalikke tegevusi läbi viia. Samuti on jätkuvalt koolide endi otsustada, milliseid tegevusi (test, vestlus vm) ja millises
mahus peetakse vajalikuks läbi viia.
4.2. Loobutakse kohustusest hinnata õpilaste käitumist ja hoolsust numbriliselt
Sihtrühm: Õpilased
Käitumise ja hoolsuse kirjaliku hinnangu eemaldamine vähendab õpilaste võimalikku ärevust,
mis võis tuleneda subjektiivsest hindamisest. Suuline tagasiside arenguvestluse käigus aitab õpilasel paremini mõista ja analüüsida arenguvaldkondi. Numbrilise või tähthinnangu mittepanemise võimalus vähendab õpetajate hinnangute subjektiivsusest tulenevaid erisusi.
Sihtrühm: Lapsevanemad
Muutus harjumuspärases hindamissüsteemis võib tekitada esialgselt segadust, kui ei ole selget juhendit, kuidas tagasisidet õpilasele antakse. Samal ajal saavad lapsevanemad täpsemat infot
lapse tugevuste ja arenguvajaduste kohta. Äärmiselt oluline on selge kommunikatsioon.
Sihtrühm: Õpetajad Väheneb õpetajate töökoormus, sest õpilase käitumist ja hoolsust ei pea enam hindama iga
õppeperioodi (õppeveerand, trimester jne) järel.
15
Fookus on kvalitatiivsel tagasisidel, mis võimaldab keskenduda sisukamale ja toetavamale õpilase arengu analüüsidele. Oluline on tagada, et uue tagasisidesüsteemi rakendamine oleks koolides ühtne ja arusaadav.
Sihtrühm: Koolijuhid ja haridusametnikud
Dokumentatsioon muutub selgemaks ja ühtlasemaks, sest lühendite korrastamine lihtsustab dokumentide haldamist.
Võib tekkida vajadus õpetajate juhendamise järele, sest tuleb anda selged juhised, kuidas
rakendada uut lähenemist. Pikemaajalisel vaatlusel on oluline mõju hindamine, et jälgida, kuidas muudatus mõjutab koolikeskkonda ja õpilaste arengut.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse edukas rakendamine nõuab tõhusat kommunikatsiooni. Lisaks on ühtse vastuvõtu edukaks rakendamiseks vajalik toetada kõiki osapooli – õpilasi, lapsevanemaid, koole kui ka
kohaliku omavalitsuse töötajaid, kes noortega toimetavad. Määruse edukas rakendamine eeldab ka Eesti hariduse infosüsteemi (EHISe) vastuvõtu alamandmekogu (nö sisseastumise
infosüsteemi ehk SAIS) arendust, mis on juba valmimas. Põhihariduse järgse ühtse sisseastumissüsteemi SAIS kasutuselevõtu mõju on õppimiskohustuse eelnõu seletuskirjas põhjalikumalt analüüsitud ja hinnatud järgmiselt: kavandatud arendustööd 2025. aastaks
eeldavad täiendavaid vahendeid ca 0,73 miljonit eurot, 2026. aastal 0,4 miljonit eurot ning järgnevatel aastatel 0,1 miljonit eurot aastas. Kulud kaetakse haridusvaldkonna siseste
ressursside toel. 6. Määruse jõustumine
Määruse §-d 1 – 3, § 4 punktid 1 ja 3 ning § 5 jõustuvad 1. septembril 2025. a. Määruse § 4
punkt 2 jõustub 1. septembril 2026. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti
Logopeedide Ühingule, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele, Eesti Lastevanemate Liidule ja Rakenduskõrgkoolide
Rektorite Nõukogule.
Ülle Matsin
üldhariduspoliitika osakonna juhataja