Taotlus

RES/RE 2026-2029 baaseelarve suurendamise arvutused teenistuskohtadele

Kohus Teenistuskoha nimetus kohtus

Normkoormus ega teenistuskohti (summaarne koormus)

Osakaal maakohtu kohtuniku keskmisest palgast

Osakaalu alusel arvutatud keskmine brutopalk 2026

2026 aasta kogutasu koos maksudega

Osakaalu alusel arvutatud keskmine brutopalk 2027

2027 aasta kogutasu koos maksudega

Osakaalu alusel arvutatud keskmine brutopalk 2028

2028 aasta kogutasu koos maksudega

Osakaalu alusel arvutatud keskmine brutopalk 2029

2029 aasta kogutasu koos maksudega

Riigikohus juhiabi 1 0,4 2389 3197 2451 3280 2509 3358 2567 3435

Riigkohus direktor 1 1 5973 7992 6128 8199 6273 8394 6418 8587

Riigkohus juhataja 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011

Riigkohus kommunikatsioonijuht 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011

Riigkohus finantsjuht 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011

Riigkohus juhataja 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011

Riigkohus juhataja 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011

Riigkohus kohtunõunik (oli 29,25) 24 0,85 5077 163027 5209 167266 5332 171236 5455 175174

Riigkohus juhataja 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011

Riigkohus juhataja 1 0,7 4181 5594 4290 5740 4391 5876 4492 6011

Riigkohus esimehe nõunik 1 0,6 3584 4795 3677 4920 3764 5036 3851 5152

Riigkohus koolitusnõunik 1 0,6 3584 4795 3677 4920 3764 5036 3851 5152

Riigkohus koolitusnõunik 2 0,6 3584 9590 3677 9839 3764 10073 3851 10304

Riigkohus nõunik 1 0,6 3584 4795 3677 4920 3764 5036 3851 5152

Riigkohus nõunik 1 0,6 3584 4795 3677 4920 3764 5036 3851 5152

Riigkohus konsultant 3 0,5 2986 11987 3064 12299 3137 12591 3209 12880

Riigkohus andmekaitsespetsialist/arhivaa r 1 0,5 2986 3996 3064 4100 3137 4197 3209 4293

Riigkohus peaspetsialist 1 0,5 2986 3996 3064 4100 3137 4197 3209 4293

Riigkohus pressiesindaja 1 0,4 2389 3197 2451 3280 2509 3358 2567 3435

Riigkohus kommunikatsioonispetsialist 1 0,4 2389 3197 2451 3280 2509 3358 2567 3435

Riigkohus spetsialist (oli 1) 0 0,4 2389 0 2451 0 2509 0 2567 0

Riigkohus keeletoimetaja 1 0,4 2389 3197 2451 3280 2509 3358 2567 3435

Riigkohus vene keele tõlk 1 0,4 2389 3197 2451 3280 2509 3358 2567 3435

Riigkohus personalispetsialist 1 0,4 2389 3197 2451 3280 2509 3358 2567 3435

Riigkohus koolitusspetsialist 2 0,4 2389 6393 2451 6559 2509 6715 2567 6870

Riigkohus sekretär 5,5 0,4 2389 17581 2451 18038 2509 18467 2567 18891

Riigkohus kordnik 2,5 0,3 1792 5994 1838 6149 1882 6295 1925 6440

Riigkohus spetsialist 1 0,3 1792 2397 1838 2460 1882 2518 1925 2576

Riigkohus koristaja 5 0,2 1195 7992 1226 8199 1255 8394 1284 8587

Riigkohus KOKKU kuus 318462 326742 334497 342191

Riigikohus Planeeritud aastane kulu 3821541 3920901 4013964 4106287

Riigikohus RES plaanis kululagedena ette nähtud 3417910 3417910 3417910 3417910

Riigikohus Vajadus baasi suurendamiseks 403631 502991 596054 688377

RES/RE 2026-2029 lisataotlus: andmepõhise intelligentne kohtuinfosüsteemi (KISAI)

ettevalmistustööd

Riigikohus taotleb aastateks 2026-2027 ühekordseid vahendeid andmepõhise intelligentse

kohtuinfosüsteemi (KISAI) ettevalmistustöödeks järgnevalt:

2026 (EUR) 2027 (EUR) 2028 (EUR) 2029 (EUR) Kokku

(EUR)

Andmepõhise

intelligentne

kohtuinfosüsteemi

(KISAI) ettevalmistustööd

140 490 140 490 0 0 280 980

Eesti kohtute kasutatav põhiinfosüsteem vajab restarti, täpsemalt Alt+Crl+Del nupuvajutust.

Selleks omakorda peab olemas olema uus kohtute infosüsteem, mille loomist näeb ette ka kehtiv

koalitsioonileping (p 194). Kokkuleppel Justiits- ja Digiministeeriumiga juhib uue infosüsteemi

väljatöötamist Riigikohus. See on tingitud kahest oluliselt tegurist. Esiteks, paralleelselt on

toimumas kohtuhalduse üleandmine ministeeriumilt kohtutele ja teistes organisatsioonides

puudub hetkel selleks vajalik struktuurne võimekus. Teiseks, uue infosüsteemi ajakava on väga

pingeline, sest uus kohtute infosüsteem on kohtureformi kriitiliseks eduteguriks. Kohtureform

tervikuna on seadunud eesmärgiks teha kohtumenetlus efektiivsemaks ja kohtusüsteem

kulutõhusamaks. Uue infosüsteemi väljatöötamise ajakava on pingestanud ka see, et

tegevustega ei olnud vähese [justiits]poliitilise toe tõttu võimalik alustada aasta varem.

Praeguse infosüsteemi näol, vaatamata pidevatele, sageli ka edukatele püüdlustele seda

arendada (selgesti eristuvad versioonid KIS ja KIS2, pärast KIS2 arendusi eelmisest pigem

selge erinevusega uusversioon puudub), on tegemist lõppkokkuvõttes oma võimekuse piiridel

oleva lahendusega. Selle kõige suuremaks puudujäägiks on dokumendipõhine loogika – kohtu

tööprotsessid, mis algusaastatel olidki organiseeritud paberdokumentatsioonil ja -ringlusel, on

asendunud küll suures ulatuses elektroonilise dokumentatsiooni ja -ringlusega, kuid on

dokumendi, mitte andmete kesksed. See tähendab aga seda, et infosüsteem ei ole kaugeltki

enam kohtu tööprotsessi arendamise veduriks, vaid hoiab iganenud raamides. Olemasolev

kohtuinfosüsteem praktiliselt enam ei loo lisaväärtust või kui loobki, siis see on ebamõistlikult

kulukas. Kuigi viimasel aastal on loobutud nö 5-aasta vanuste vigade parandamisest, ei paranda

see kokkuvõttes märkimisväärselt praeguse KIS-i opereerimise tõhusust. Kohtusüsteemi

vaates tähendab see kokkuvõttes seda, et kohtu põhiprotsessid on jätkuvalt väga

inimressursikesksed. See omakorda tähendab ebaefektiivsust, aga ka ebaproportsionaalselt

suurt hulka toetavaid teenuseid ja mittejuriidilise kvalifikatsiooniga tööjõudu.

Kohtute uue arengukavaga, mille väljatöötamist korraldab Riigikohus, on seatud sihiks 2030.

aastaks üle minna andmepõhisele menetlus- ja töökorraldusele õigusemõistmises, milleks tuleb

kasutusele võtta ka tööprotsesse toetav uus elektrooniline töövahend. Alates menetlusosalisest

peab suhtlus kohtuga olema andmepõhine. Sellise töövahendi üks olulisemaid ülesandeid on

õigusemõistmiseks lisaväärtuse loomine andmetöötluse ja selle põhjal konkreetse kohtuasja

lahendamist abistavate analüüside, kokkuvõtete, üldistuste, varasema praktikaga võrdluste jmt

genereerimise läbi. Kohtunik peab saama sellist tuge mitte abstraktselt, vaid konkreetselt iga

tema poolt läbiviidud menetluse vajadusi arvestavalt. Selle tulemusena on oodatav inimtööjõu

mahu vähenemine kohtuniku otsuste eelselt nii menetluslike vahe- kui ka asja lahendava

lõppotsuse vaates. Kohtumenetluse kvaliteet tõuseb, kohtumenetlus muutub oluliselt

kiiremaks, selle kuluefektiivsus paraneb tuntavalt, mitte üksnes kohtu korralduse eest

vastutavale riigile, vaid ka kõigile teistele õigusemõistmisega seotud isikutele.

2025. ja 2026. aastaks on seatud eesmärgiks kokku leppida tuleviku andmepõhised

õigusemõistmise tööprotsessid ja andmemudel kohtusüsteemi piires, aga samuti

menetlusosalise (füüsiline ja juriidiline isik) komponent ning minimaalselt kirjeldada nõuded

õigusemõistmisega seotud teistele põhitegutsejatele (prokuratuur, advokatuur jt). Samuti

koostada lähteülesanne uue infosüsteemi hankeks. 2025. ja 2026. aasta eesmärkide

saavutamiseks on vajalik leida vahendid kuni 1000 töötunni tasustamiseks aastas (keskmine

tasumäär 70 + maksukulu / töötund, kokku 93 660 eurot) ja kuni 46 830 euro piires muid kulusid

(töötoad, teiste riikide praktikast õppimine jmt).

Andmepõhise intelligentse kohtuinfosüsteemi kasutuselevõtuga on realistlik saavutada

tööjõukulude osakaalu vähenemine õigusemõistmises minimaalselt 15-20%. 2025. aasta

kohtusüsteemi kogueelarve (I-III kohtuaste) 83,4 mln eurot, millest tööjõukulude osakaal on

ca 81 %. Isegi 15% vähenemine tähendaks 2025. aasta näitel 10,1 mln eurost kokkuhoidu

aastas.

RES/RE 2026-2029 lisataotlus: noorkohtunike koolitusvajaduse kasv 2025-2027

Riigikohus taotleb aastateks 2026-2027 täiendavaid vahendeid noorkohtunike koolituseks

järgnevalt:

2026 (EUR) 2027 (EUR) 2028 (EUR) 2029 (EUR) Kokku

(EUR)

Noorkohtunike

koolitusvajaduse

ajutine kasv

72 689 44 623 0 0 117 312

Noorkohtunike koolitus on kohtute seadusest tulenevalt kohustuslik. Tulenevalt 1990-ndatel

alustanud kohtunike jõudmisest pensioniikka on noorkohtunike hulk Eesti kohtutes alates 2022.

aastast hüppeliselt kasvanud. Eesti kohtutes oli 26.05.2025 seisuga komplekteeritud 246

kohtuniku teenistuskohta. Seisuga 26. mai 2025 oli kohtutes tööl 46 kohtunikku, kelle tööstaaž

oli kuni 3 aastat (% kohtunike üldarvust). Kohtunike pensionile siirdumise kõrghetk on aastatel

2024-2025 ning noorkohtunike osakaal kohtusüsteemis omakorda suurim 2025-2027 ja jõuab

minimaalselt 29-31%. Et aga tsiviil- ja alates eelmisest aastast ka haldusasjade hulk

kohtusüsteemis on kasvutrendis, võib noorkohtunike osakaal veelgi suureneda ja saavutada 33-

35% osakaalu kohtunikkonnast.

Hiljuti läbiviidud analüüsi tulemusena1 on noorkohtuniku esimese tööaasta kohtuasjade

lahendamise jõudlus 65-68% kogenud kohtuniku jõudlusega võrreldes ja kolmandaks aastaks

saavutab jõudluse 92-96%. Kohtuasjade lahendamise jõudlus mõjutab kohtuasjade

menetlusaega – mida väiksem on jõudlus, seda pikem menetlusaeg. Noorkohtunike jõudlus on

seda parem, mida rohkem noorkohtunik saab ametisse asumise esimestel aastatel neile

orienteeritud koolitusi. Riigikohus on 2023 aasta II pooles ja 2024. aasta alguses juurutanud

tulemuslikult uue koolitusprogrammi tsiviilvaldkonna kohtunikele (tsiviilvaldkonna

kohtunikud moodustavad u 45% I ja II esimese kohtuastme kohtunikest ja noorkohtunikest).

Vajadus on koolitusprogrammide uuendamise järele nii haldus- kui ka süüteovaldkonna

kohtunikele, kuid Riigikohtul puuduvad vahendid suurendamaks koolitusmahtusid.

Noorkohtunike madalamat jõudlust on võimalik kompenseerida ka kohtunike arvu

suurendamisega. Jõudluse erinevuse kompenseerimiseks tuleks perioodil 2024-2027 iga 2

pensionile siirduva kohtuniku kohta võtta teenistusse 3 noorkohtunikku. Ühe I astme kohtuniku

aastane palgavahendite kulu on 2025. aastal 92 843 eurot. Praeguseks teadaolevalt siirdub

2025 ja 2026 aastal pensionile 6 kohtunikku (avaldus esitatud 2025. a 5 ja 2026. a 1) ning lisaks

on veel 22 kohtunikul õigus sellel perioodil pensionile siirduda. Jõudluse erinevusest tuleks

nende asemel menetlusliku efektiivsuse säilitamiseks võtta tööle aga kolmandiku ehk 9 võrra

rohkem kohtunikke. Seega on ainuüksi aastase kulu võrdluses lisavahendite eraldamine

kohtunike koolituseks aastate lõikes kordades efektiivsem (2025. aastal näiteks 72 689 eurot

vs 649 901 eurot)

Tegelikult on koolituse mõju oluliselt laialdasem, see ei piirduks üksnes konkreetsete

kohtunike jõudluse kompenseerimisega, vaid mõjutaks positiivselt ka praeguseks ametis

olevate 46 noorkohtuniku jõudlust. Kohtumenetluse aeglustumine ei ole aga üksnes

1 Vt Kohtute Haldamise Nõukoja 24.mai 2024. aasta istungi materjalid

kliendirahulolu küsimus, vaid see mõjutab sageli otseselt majanduskeskkonda, sh ka riigile

kuuluvate2 ettevõtete poolt toodetud sotsiaalmajanduslikku lisaprodukti.

Tulenevalt kohtureformis tehtavatest konkreetsetest otsustest ( koalitsioonilepingu p 193) võib

olla vajalik noorkohtunike koolituse vahendite osaline ümbersuunamine kohtunike

ümberõppeks.

2 Vt nt õlitehase tegevusloa juhtum

Eelarve taotlus 2026-2029

Asutus Funds

center Konto Liik Objekt COFOG Grant

2025. a

eelarve

2026. a

piirmäärade

s

Baasi

korrastamine

ning

lisataotlus

2026

Lõplik

eelarvetaotlus

2026

2027. a

piirmäärade

s

Baasi

korrastamine

ning

lisataotlus

2027

Lõplik

eelarvetaotlus

2027

2028. a

piirmäärade

s

Baasi

korrastamine

ning

lisataotlus

2028

Lõplik

eelarvetaotlus

2028

2029. a

piirmäärade

s

Baasi

korrastamine

ning

lisataotlus

2029

Lõplik

eelarvetaotlus

2029

Rea liigi ja konto selgitus Selgitus

Riigikohus EE10 TULUD 341 612 338 149 0 338 149 312 500 0 312 500 312 500 0 312 500 312 500 0 312 500

10 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000

40 29 112 25 649 25 649 0 0 0 0

44 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500

KULUD 6 961 589 7 023 866 653 356 7 677 222 7 058 852 763 023 7 821 875 7 409 217 711 265 8 120 482 7 409 217 845 894 8 255 111

10 2 542 219 2 609 113 0 2 609 113 2 678 298 0 2 678 298 3 028 663 0 3 028 663 3 028 663 0 3 028 663

20 4 167 054 4 167 054 653 356 4 820 410 4 167 054 763 023 4 930 077 4 167 054 711 265 4 878 319 4 167 054 845 894 5 012 948

40 38 816 34 199 0 34 199 0 0 0 0 0 0 0 0 0

#### 2 500 2 500 0 2 500 2 500 0 2 500 2 500 0 2 500 2 500 0 2 500

60 211 000 211 000 0 211 000 211 000 0 211 000 211 000 0 211 000 211 000 0 211 000

Riigikohus EE10 50 10 SEP5000103300 - 2 386 701 2 452 408 2 452 408 2 520 339 2 520 339 2 869 501 2 869 501 2 869 501 2 869 501 Liik 10 - arvestuslik kulu,

seadusest tulenev. Konto 50 -

kohtunike töötasu; RM lagede

piires

Riigikohus EE10 50 20 - 03300 - 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 Liik 20 - piirmääraga

vahendid. Konto 50 -

teenistujate tööjõukulud Kohtuteenistujate tasude

fond baaseelarves

Riigikohus EE10 50 20 - 03300 - 0 0 403 631 403 631 0 502 991 502 991 0 596 054 596 054 0 688 377 688 377 Kohtuteenistujate tasude

fondi, mis on

kooskõlastatud vastavalt

mehitatud koosseisule,

arvestus lisaks hetkel

kehtivale kululaega antud

baaseelarvele; baaseelarve

suurenemine

Riigikohus EE10 55 10 SEP5000103300 - 22 924 24 111 24 111 25 365 25 365 26 568 26 568 26 568 26 568 Liik 10 - arvestuslik kulu,

seadusest tulenev. Konto 55 -

kohtu esimehe esindustasu

Riigikohus EE10 55 20 - 03300 - 730 913 730 913 213 179 944 092 730 913 185 113 916 026 730 913 0 730 913 730 913 0 730 913 Liik 20 - piirmääraga

vahendid. Konto 55 -

majandamiskulud

Lisataotluse seletuskirjad on

esitatud eraldi

dokumendina.

Majandamiskulude juures ei

ole arvestatud üldise

kallinemisega, seda ei ole

käsitletud

Riigikohus EE10 55 20 - 03300 - 0 0 36 546 36 546 0 74 919 74 919 0 115 211 115 211 0 157 517 157 517 Liik 20 - piirmääraga

vahendid. Konto 55 -

majandamiskulud

Majandamiskulude

kallinemine; baaseelarve

suurenemine 5%

Riigikohus EE10 55 20 SE00002803300 - 7 696 7 696 7 696 7 696 7 696 7 696 7 696 7 696 7 696 Liik 20 objektikoodiga -

vahendid RKAS rentide

tasumiseks

Riigikohus EE10 55 40 - 03300 9E10-IS21-01332SIM38 816 34 199 34 199 0 0 0 0 0 0 Liik 40 välisvahendid -

kohtunike ja prokuröride

koostöökoolituste projekt

Riigikohus EE10 61 60 - 03300 - 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 Põhivara amortisatsioon,

mitterahaline kulu

Riigikohus EE10 359 40 - 03300 9E10-IS21-01332SIM29 112 25 649 25 649 0 0 0 0 0 0 Tulu, välisvahendid

Riigikohus EE10 452 20 SE00000303300 - 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 Liik 20 - piirmääraga

vahendid. Konto 452 -

rahvusvaheliste

organisatsioonide

liikmemaksud

Riigikohus EE10 601000 10 - 03300 - 132 594 132 594 132 594 132 594 132 594 132 594 132 594 132 594 132 594 Liik 10 - arvestuslik kulu.

Konto 601000 käibemaks

Riigikohus EE10 320 10 - 03300 - 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 Tulud - riigilõivud

Riigikohus EE10 322 44 - 03300 - 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 Tulud - omavahendid,

kirjanduse müük

Riigikohus EE10 50 10 2 386 701 2 452 408 2 520 339 2 869 501 2 869 501

Riigikohus EE10 50 20 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910

Riigikohus EE10 55 10 22 924 24 111 25 365 26 568 26 568

Riigikohus EE10 55 20 738 609 738 609 738 609 738 609 738 609

Riigikohus EE10 452 20 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535

Riigikohus EE10 601000 10 132 594 132 594 132 594 132 594 132 594

Riigikohus EE10 61 60 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000

Kululagede piires REIS-s esitatud eelarve

Riigikohus

1

Asutus Funds

center Konto Liik Objekt COFOG Grant

2025. a

eelarve

2026. a

piirmäärade

s

Baasi

korrastamine

ning

lisataotlus

2026

Lõplik

eelarvetaotlus

2026

2027. a

piirmäärade

s

Baasi

korrastamine

ning

lisataotlus

2027

Lõplik

eelarvetaotlus

2027

2028. a

piirmäärade

s

Baasi

korrastamine

ning

lisataotlus

2028

Lõplik

eelarvetaotlus

2028

2029. a

piirmäärade

s

Baasi

korrastamine

ning

lisataotlus

2029

Lõplik

eelarvetaotlus

2029

Rea liigi ja konto selgitus Selgitus

Liik 10 2 542 219 2 609 113 2 678 298 3 028 663 3 028 663

Liik 20 4 167 054 4 167 054 4 167 054 4 167 054 4 167 054

2

Selgitused Riigikohtu 2026-2029 RES/RE kohta

Riigikohus taotleb aastateks 2026-2029 eelarvelisi vahendeid (eurodes) järgnevalt:

2026 2027 2028 2029 Kokku 2026-2029

REIS eelarve

piirmäärades

(kõik liigid)

7 023 866 7 058 852 7 409 217 7 409 217 28 901 152

Baasi

korrastamine

440 177 577 910 711 265 845 894

2 575 246

Lisataotlused 213 179 185 113 0 0 398 292

Kokku 7 677 222 7 821 875 8 120 482 8 255 111 31 874 690

REIS eelarve piirmäärades on riigieelarve infosüsteemis olev eelarve planeering, mis sisaldab

kõiki kulusid liikidel 10 (piirmäärata, seadusest tulenevad), 20 (piirmääraga), 40

(välisvahendid), 60 (mitterahalised – amortisatsioon) ja 44 (omavahendid).

Tabelis toodud eelarve aastate lõikes kokku sisaldab endas lisaks mitterahalisi eelarvekulusid

(põhivara amortisatsioon liigil 60, lisana esitatud Excel tabelis) ning välisvahendeid (liigil 40

toodud kulud, lisana esitatud Excel tabelis), mida ei anta Rahandusministeeriumi poolt

kululagedena.

Baasrahastuse korrastamine

Vajadus Riigikohtu eelarvebaasi korrastamiseks tõusetus juba põhiseaduslike institutsioonide

eelarvekorralduse aruteludel 2023. aastal. Riigikohus tegi konkreetsed ettepanekud baasi

korrigeerimiseks 2024. aastal 2025. aasta eelarve ettevalmistamise käigus. Ühtlasi selgitasime,

mida olime eelnevatel aastatel teinud organisatsioonisiseselt efektiivsuse parandamiseks, sh

kui palju vähenes teenistuskohtade arv 2021-2023 (vähenemine 107 kohalt 95 kohale e 12

teenistuskoha võrra e 11,2 %). Kahjuks Riigikohtu taotlust ei rahuldatud. Riigikohtu töö on

vaatamata olulisele ametikohtade arvu vähenemisele jätkuvalt inimtöö mahukas ja seetõttu

iseloomustab meie arvates kõige drastilisemalt vajadust baaseelarvet korrigeerida see, et

lähtudes Rahandusministeeriumi avaldatud statistikast erinevalt teistest organisatsioonidest,

kus 2024. aastal võrrelduna 2023. aastaga kasvasid nii põhipalk kui kogupalk, Riigikohtu

keskmine põhipalk vähenes 2024. aastal 0,2% ja keskmine kogupalk vähenes 4,9%.

Riigikohtu baaseelarve korrastamisel on lähtutud kohtusüsteemis kokku lepitud ühtsest

palgaskaalast. Riigikohtu kohtunõunike töötasuks on arvestatud 85% I astme kohtuniku tasust

ning teiste teenistujate (kohtu nõunike, üksuste juhtide ja spetsialistide) tasud vahemikus 40-

70% vastavast tasust (vt lisa „Kohtuteenistujate baasrahastuse vajadused 2026-2029“.

Oleme ka varasemalt osutanud probleemile, et erinevalt I ja II kohtuastme kohtujuristide

ametipalkadest ei ole Riigikohtu kohtunõunike ametipalgad seaduses seotud kohtuniku

ametipalgaga. Kohtunõunike palgad ei suurene, erinevalt kohtujuristide omadest, automaatselt

koos kohtunike palkade järjekordse indekseerimisega. See tekitab Riigikohtu eelarvele

lisasurve ja eelarvebaasi piiratuse tõttu on ainsaks väljapääsuks personali pidev vähendamine

(mis ei ole jätkusuutlik) või madalama kvalifikatsiooniga (väiksema palgaga) teenistujate

värbamine. See aga omakorda suurendab oluliselt õigusemõistmise kvaliteedi riske, muudab

õigusemõistmise lõppkokkuvõttes aeglasemaks.

Riigikohus taotleb eelarvebaasi suurendamist 4 aasta peale kokku 2 575 246 eurot, sh

majandamiskulude suurenemist 5% aasta kohta.

Kohtunike palkade eelarvestamise puhul on lähtutud viimasest teadaolevast indeksist (kevadine

majandusprognoos).

Riigikohtu eelarve kaudu taotletavate kogu kohtusüsteemi jaoks 2026-2027 vajalike

lisavahendite vajadust on põhjendatud eraldi.

REIS detailsuses andmed on aastate lõikes toodud lisatud Excel-tabelis.