Kiri

Ruudi-Jüri MÜ sauna ehitamise projekt Ruudi-Jüri MÜ, Taari küla, Viljandi vald, Viljandimaa

Melotrix Grupp OÜ töö nr. J 04/25 Eelprojekt vastutav arhitekt J.Ruljand 1/8

KÖITE SISUKORD

1. TEKSTILINE OSA SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA lk. 2 2. ASENDIPLAANI OSA lk. 2 3. ARHITEKTUURNE OSA lk. 3 4. KONSTRUKTIIVNE OSA lk. 3 5. VIIMISTLUSE OSA lk. 4 6. SA.TEHNILINE OSA lk. 5 7. ELEKTRIVARUSTUSE OSA lk. 5 8. TULEOHUTUSE OSA JA STANDARDID lk. 6 9. KESKKONNAKAITSE NÕUDED lk. 6 10. ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED lk. 7 11. EHITAMINE JA OHUTUSTEHNIKA lk. 7 12. TEHNILISED NÄITAJAD lk. 8

GRAAFILINE OSA

1. SITUATSIOONISKEEM AE- 1 2. ASENDIPLAAN AE- 2 3. PÕHIPLAAN AE- 3 4. VUNDAMENDI PLAAN AE- 4 5. KATUSE PLAAN AE- 5 6. VAATED AE- 6 7. VAATED AE- 7 8. LÕIGE A-A AE- 8 9. AVATÄIDETE SPETSIFIKATSIOON AE- 9

Ruudi-Jüri MÜ sauna ehitamise projekt Ruudi-Jüri MÜ, Taari küla, Viljandi vald, Viljandimaa

Melotrix Grupp OÜ töö nr. J 04/25 Eelprojekt vastutav arhitekt J.Ruljand 2/8

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA Projekt on koostatud vastavalt kokkuleppele tellijaga. Käesoleva ehitusprojekti koostamise tingis omaniku soov ehitada oma kinnistule väikehoone- saun, et elamu ehitamise ajal oleks koht kus olla ja tööriistu hoida. Hiljem võetakse hoone sihtotstarbeliselt kasutusele saunana. Projektiga on lahendatud Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Taari külas, Ruudi-Jüri MÜ püstitatava sauna ehitusprojekt, eelprojekti staadiumis. Projekt koosneb seletuskirjast, joonistest ja spetsifikatsioonidest. Projekti koostamise aluseks on maa-ameti andmed, EHR andmed, eskiisjoonised, krundi geodeetiline alusplaan, kohapeal teostatud vaatlused ja omaniku poolt esitatud kavandatav tegevuste programm. Hoone projekteerimisel on järgitud: 1. Ehitusseadustik 2. Tuleohutuse seadus 3. Jäätmeseadus 4. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 5. Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus“ 6. Eesti standard EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt” 7. Eesti projekteerimisnormid EPN (avaldatud ET kartoteegis) 8. Soome ehitusnormid ja juhised (avaldatud RT kartoteegis) 9. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2010 10.Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri 04.03.2002. määrus nr 42) 11.Ehitise heliisolatsiooninõuded, kaitse müra eest (EPN 16.1 (eelnõu). Eriosad EPN 18) 12. Majandus- ja taristuministri 17.07. 2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 13. Siseministri 30.03. 2017 määrus nr. 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ 14. Ehitusalase tegevuse korraldamine Viljandi vallas(Viljandi Vallavolikogu määrus nr.12 28.02.2022) 15. Viljandi Valla jäätmehoolduseeskiri(Viljandi Vallavolikogu määrus nr.45 26.10.2023) Ehitustööd teostatakse vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja eeskirjadele ning ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010, teine klass. 2. ASENDIPLAANILINE OSA Kinnistu suurusega 82635,0 m² paikneb Taari küla edelaosas, kinnistu edela piir on ühtlasi ka küla piiriks. Kinnistu paikneb riigimaanteest E-51, Viljandi-Põltsamaa kagus. Pääs kinnistule on riigiteelt, peale-mahasõit on varem välja ehitatud. Kinnistu piirneb kirdest, kagust ja edelast naaber- kinnistutega. Kinnistu on suure loode-kagu suunalise langusega, vähese kõrghaljastusega, korrastatud, varem elamukrundina kasutusele võetud hoonestamata kinnistu. Looduslikult on ala antud piirkonnale iseloomulik jõeoru külg. Kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Püstitatav saun asub kinnistu keskosas. Saun on seotud L-Est koordinaadistikuga. Krundile on kavandatud üks elamu, perspektiivis on võimalik ehitada majandushoone(väikehoone kuni 60 m² pinnaga) ja auto varjualune. Käesolev projekt on koostatud sauna püstitamiseks ning asendiplaanilises osas mingeid korrektiive ette ei näe. Olukord säilib olemasoleval kujul. Krundil kasvav haljastus säilib olemasoleval kujul. Saun koos terrassiga püstitatakse varem ettevalmistatud ja tasandatud krundiosale, mis on täidetud tiigi kaevamisel teisaldatud mineraalse pinnasega ning tihendatud. Maapinna kaldeid ei ole sauna püstitamise käigus plaanis muuta. Parkimine on õuel, sauna kirdeküljel asuval krundiosal. Kõrgusele 0.00 vastab kõrgus 48,40

Ruudi-Jüri MÜ sauna ehitamise projekt Ruudi-Jüri MÜ, Taari küla, Viljandi vald, Viljandimaa

Melotrix Grupp OÜ töö nr. J 04/25 Eelprojekt vastutav arhitekt J.Ruljand 3/8

3. ARHITEKTUURNE OSA Sauna kavandamisel on lähtutud omaniku soovist, hoone edasisest perspektiivist, ilmakaartest, ümbritsevast miljööst ning ligipääsu võimalustest. Saun on ettenähtud omaniku isiklikuks tarbeks. Sauna moodustab ristkülikukujulise põhiplaaniga lihtne maht. Vastavalt omaniku soovile on planeeritud ruumilahendus- kööginurgaga eesruum, pesuruum, leiliruum, tualett, tehnoruum ja tuba. Hoone kahele küljele on planeeritud madal terrass. Sissepääsu ette on kavandatud raam, mis võimaldab paigaldada suveks päikesevarju/markiisi. Eesruumist, ruumi keskelt pääseb redeli kaudu ruumide peal asuvale lavatsile. Lavatsit saab kasutada magamiseks. Esialgu on saun kavandatud ilma kommunikatsioonideta, need ehitatakse välja elamu ehitamise käigus. Esialgu jääb saun kasutusse abihoonena, kus saab elamu ehitamise ajal olla ja tööriistu ladustada. Hiljem võetakse saun kasutusele sihtotstarbeliselt. 4. KONSTRUKTIIVNE OSA 4.1 ÜLDISED ANDMED 4.1.1 Kasutatud alusdokumendid 1) Eesti standard EVS-EN 1990:2002. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 2) Eesti standard EVS-EN 1991-1-1:2002. Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused 3) Eesti standard EVS-EN 1991-1-3:2006. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3. Üldkoormused. Lumekoormus 4) Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV1.2.6. Osa 2.6. Tuulekoormus 4.1.2 Kavandatav hoone eluiga on kande- ja kandepiirdetarinditele ning konstruktsioonis kasutatavatele toodetele vähemalt 100 aastat (klass C). 4.1.3 Koormused Konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on vastavalt EVS- EN 1991-1-3:2006. Normatiivsed kasuskoormused on vastavalt grupp „B”: qk=3,0 kN/ m², Qk=2,0 kN. Katuse kandekonstruktsioon on arvutatud vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002 konstruktsioonide kasuskoormusele (grupp H) qk=0 kN/m², Qk=1,5 kN ja lumekoormusele vastavalt EVS-EN 1991-1- 3:2006 1.2.5. - katusekalle 20°...25° kalde vahemik. Kujutegurid maksimaalselt: µ1=0,8 ja µ2=1,6. Katuse lumekoormuse normsuurus s=sk*µi=1,25*1,6=2,0 kN/m². Arvutuslik koormus s=2,0*1,5= 3,0 kN/m². Tuulekoormus arvutatud EVS-EN 1991-1-3:2006 alusel ja välisrõhutegur on arvestatud maksimaalsena ehk tulemuse varu kasuks. Välisrõhutegur Cpe=2,5. Arvutuslik tuulekoormus seinale ja katusele Wc=1,07 kN/m².

4.2 VUNDAMENDID

Rajatakse lintvundament. Müüritise alla on projekteeritud 400mm laiune raudbetoonist taldmik, kõrgusega 200mm. Vundament laotakse 2Fibo-5“ väikeplokkidest, täisvuugil, tsem.mõrdiga. Müüritise rajamisel tuleb lähtuda plokkide valmistajatehase paigaldusjuhistest. Vundament soojustatakse väljast 75 mm vertikaalse vahtpolüstürooliga ja sokli osa kaetakse tsementkiudplaatidega. Taldmiku ülemise pinna kõrgusele paigaldatakse 900mm laiune horisontaalne soojustuskiht vahtpolüstüroolist EPS-120, et vältida võimalikke külmakerkeid. Põrandaplaat on alt soojustatud 200mm vahtpolüstürooliga.

Ruudi-Jüri MÜ sauna ehitamise projekt Ruudi-Jüri MÜ, Taari küla, Viljandi vald, Viljandimaa

Melotrix Grupp OÜ töö nr. J 04/25 Eelprojekt vastutav arhitekt J.Ruljand 4/8

4.3 VÄLISSEINAD

Välisseinad on puitkarkass täidisseinad, min.vill soojustusega seina konstruktsioonis. Seina kandeelement on 50X150mm läbimõõduga prussist postid. Viimistletud välisseina läbimõõt on 303mm. Välispiirde soojapidavust ei normeerita, kuna tegemist on hooajaliselt kasutatava hoonega. 4.4 VAHESEINAD

Sisemised vaheseinad on puitkarkass täidisseinad, min.vill isolatsiooniga seina konstruktsioonis, leiliruumi ja eesruumi vaheline sein, mille lähedal paikneb keris, laotakse punastest savitellistest, tsementmördiga, puhtal vuugil. Valitud vaheseina tüübid rahuldavad heliisolatsiooninõudeid ≥R´w 43(dB). 4.5 VAHELAGI Hoonele on kavandataud osaline vahelagi, ruumide kohale nii, et eesruumis vahelagi puudub. Vahelagi on puittaladel keskmise ristlõikega 75X150 mm sammuga max.800 mm, min.vill isolatsiooniga. Katuslagi isoleeritakse 200mm paksuse mineraalvilla kihiga. Laesoojustuse alla paigaldatakse auruisolatsiooni kile. Leiliruumis vooderdatakse kerise ümbrus alt kuumakindlate tsementkiudplaatidega ning muus osas kaetakse lehtpuulaudisega. Puitpinnad viimistletakse tavapärast tehnoloogiat järgides.

4.6 KATUS

Katusekandjateks on puitsarikad ristlõikega 50X150 mm ja puitroovid ristlõikega 30X100 mm. Katusekatteks on profiilplekk Ruukki „Classic“ või analoog. 4.7 KORSTEN Korsten laotakse moodulkorstna detailidest ja krohvitakse ruumi poole jäävatest külgedest. Korstnapits laotakse korstnatellistest ja on dekoratiivse iseloomuga. Korstna kõrgus 800mm katuse harjast. 4.8 AVATÄITED Saunale on kavandatud puidust või plastist, kolmeklaasilise klaaspaketiga, avatavad, üheraamsed valges toonis aknad. Aknablokid tihendatakse montaaživahuga ning teibitakse nii väljast kui seest. Välisuksed on aknaprofiilist klaasuksed, eesruumist avanev uks on kolmeosaline, osaliselt avanev. Siseuksed puidust tahveldatud siseuksed. 5. VIIMISTLUSE OSA SISEVIIMISTLUS Ruumide siseviimistluses kasutatakse naturaalseid viimistlusmaterjale. Laed kaetakse toas vesiemulsioonvärviga, niisketes ruumides niiskuskindla värviga, katuslagi kaetakse voodrilaudisega. Puiduga viimistletud osad kaetakse „Remmers-lasur“ siseruumidele ettenähtud värvitu puidukaitsevahendiga. Puhasvuugil tellistest vahesein kaetakse tolmukindluse saavutamiseks vastava naturaalse emulsiooniga. Eesruumis ja toas puitpõrand, kõik san.ruumide põrandad kaetakse täismass plaatidega.

Ruudi-Jüri MÜ sauna ehitamise projekt Ruudi-Jüri MÜ, Taari küla, Viljandi vald, Viljandimaa

Melotrix Grupp OÜ töö nr. J 04/25 Eelprojekt vastutav arhitekt J.Ruljand 5/8

VÄLISVIIMISTLUS Hoone sokliosa detailid on kaetud tsementkiud plaatidega, toon tumehall. Välislaudisest seinapind kaetakse „Remmers-lasur“ või analoogse puidukaitsevahendiga, toon tume tamm RC-360. Räästalaudis ja viilungid kaetakse seinapinnaga sama puidukaitsevahendiga, toon hele tamm RC-365. Katus kaetakse profiilplekiga Ruukki „Classic“ või analoog, toon hall RR-22. Vihmaveesüsteem- tsinkplekist ümarad torud ja rennid. Katusetarvikud katusekattega samas toonis. Avatäited, toon valge. Avade piirdelauad valged. Metalldetailid kaetakse ilmastikukindla emailvärviga. Kõik välisviimistluses kasutatavad värvitoonid kooskõlastatakse enne tööde algust tellijaga ja teostatakse värviproovid. 6. SAN.TEHNILINE OSA Küte - Üldised andmed: Talvine välisõhu arvutuslik temp. Kütte projekteerimisel

on -22ºC. Kütteperioodi pikkus 220 päeva. Arvutuslikud ruumide temperatuurid +21ºC(pesuruumis +24ºC). Soojavarustuse allikad: Sauna kütmiseks kasutatakse tahkel puiduküttel kerist. Kogu hoone kütmiseks ja sooja vee valmistamiseks kasutatakse õhk-vesi soojuspumba baasil põrandakütet. Soojuskandjaks vesi. Väline seade paikneb tehnoruumi välisseina taga sillutisribal, eraldi Zn terasest raamil. Siseseade koos soojavee boileriga paigaldatakse tehnoruumi. Küttetorustik paigaldatakse armeeritud betoonist põrandaplaadi sisse, jagaja paikneb tehnoruumis.

Ventilatsioon- Saunas on loomulik ventilatsioon. Õhuvahetus tagatakse avatavate uste ja

akende kaudu. Vesivarustus- Käesoleval ajal veevarustust ei kavandata. Elamu ehitamisega koos

rajatakse kaev ja välistrassid ning ehitatakse välja ka sauna veevarustus. Torustikud paigaldatakse vaheseintele ja vahelakke, vältida tuleks veetorude paiknemist välisseintel. Soovitav on koostada eraldi veevarustuse ja kanalisatsiooni projekt.

Kanalisatsioon- Käesoleval ajal kanalisatsiooni ei kavandata. Elamu ehitamisega koos

rajatakse kogumiskaev-septik ja välistrassid ning ehitatakse välja ka sauna kanalisatsioon. Kanalisatsioon tuleb isevoolne, torustikud paigaldatakse põrandate alla ja vajalike kohtades ehitatakse püstikud. Reoveed juhitakse väljaehitatavasse septik-kogumiskaevu. Kanalisatsiooni juhitava reovee koostis peab vastama kehtestatud nõuetele.

7. ELEKTRIVARUSTUSE OSA

Elekter saadakse kohalikust madalpinge võrgust läbi liitumispunktis asuva elektriarvesti. Kinnistu elektri liitumiseks on sõlmitud liitumisleping ning liitumispunkt on välja ehitatud vastavalt liitumislepingule. Arvesti paikneb liitumiskilbis. Elektrisisestus on kavandatud maa-aluse sisestuskaabliga, ühendus tehakse liitumiskilbis, tarbija pool peakaitset. Sisestuskaabel tuleb tehnoruumi. Hoone sisene jaotuskilp paigaldatakse tehnoruumi seinale Kõik ühendused teostatakse tarbija pool peakaitset. Saunale paigaldatakse liikumisanduritega autonoomsel toitel valvesüsteem. Soovitav on koostada eraldi elektri ja madalpinge installatsiooni projekt. Elektri installatsioonitööd peavad olema teostatud vastavat pädevust omava spetsialisti poolt. Peale tööde lõppu teostatakse nõutavad mõõdistustööd, koostatakse akt ja vormistatakse elektripaigaldise vastavusdeklaratsioon.

Ruudi-Jüri MÜ sauna ehitamise projekt Ruudi-Jüri MÜ, Taari küla, Viljandi vald, Viljandimaa

Melotrix Grupp OÜ töö nr. J 04/25 Eelprojekt vastutav arhitekt J.Ruljand 6/8

Tööde teostaja peab üle andma omanikule kogu nõutava elektrialase dokumentatsiooni koos paigaldise vastavuse deklaratsiooniga. 8. TULEOHUTUSE NÕUDED

Vastavalt Siseministri 30.03. 2017 määrus nr. 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” määratlusele kuulub hoone TP-3 klassi ja sel on I kasutusviis(elamu abihoone) ja põlemiskoormus alla 600 MJ/m2. Vastavalt normidele moodustab hoone ühe tuletõkkesektsiooni. Hoone tuleohuklassi ja tulekaitsetaset ei määrata. Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivust ei määratleta. Pääs katusele on tagatud maapinnalt teisaldatava redeli abil, katusele on kuni korstnani kinnitatud statsionaarne metallist redel. Korstna kõrvale paigaldatakse metallist seisuplatvorm. Sissepääsu kohale paigaldatakse lumetõke. Vastavalt normidele peab hoone seinte ja lagede tuletundlikkus olema klassist D-s2,d2 ja välisseina pind klassist D,d2, tehnoruumis: seinad ja lagi B-s1;d0 ja põrand Dfl-s1. Väliterrassil – Dfl-s1. Katusekate peab vastama B-roof(t2-t4) klassinõudele. Hoones paikneb tahkel puiduküttel keris. Tulekolde kütteava avaneb eesruumi. Kerise ja lava vahele ehitatakse punastest tellistest kaitsesein. Korstna suitsulõõri välispind läbiviikudest isoleeritakse 100 mm kivivilla(mahukaal 100kg/m³) kihiga. Küttekolded peavad vastama Eesti standard EVS 812-3:2007 osa 3: küttesüsteemid nõuetele. Suitsu eemaldamine toimub avatavate akende ja uste kaudu. Hoonest evakueerumiseks on välisuksed ning aknaid on võimalik kasutada hädaväljapääsudena. Korstna puhastamiseks paigaldatakse korstna alaossa avanemisega eesruumi metallist puhastusluuk. Küttekolde koldeava ette paigaldatakse normidele vastavate mõõtudega(ava külgedest 100mm ja kolde ees 400mm ulatuses) tulekindel materjal. Kuna elamu moodustab ühe tuletõkkesektsiooni siis tuletõkkekonstruktsioone ei ole projekteeritud. Ventilatsioonisüsteemide ehitamisel tuleb lähtuda standardist EVS 812-2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus Osa 2 Ventilatsioonisüsteemid“. Köögi väljatõmbekanali ehitamisel, mis ei ole rajatud šahti, peab kanal olema tulepüsivusega vähemalt EI- 15 ja tuletundlikkus A2-s1,d0. Tule leviku tõkestamine hoones tagatakse esmaste tulekustutusvahenditega. Hoonesse on projekteeritud 1 käsikustuti mis paigaldatakse eesruumi peasissepääsu ukse kõrvale seinale. Eesruumi lakke paigaldatakse suitsuandur ja seinale nõutud kõrgusele vinguandur. Hoones on loomulik suitsu ärastus uste ja akende kaudu, tagatud on, et igas ruumis on avatav aken. Sauna ja naabruses olevate kavandatavate hoonete vaheline normatiivne tuleohutuskuja on tagatud. Hoonele tuletõrjevahenditega vabaks juurdepääsuks on tagatud vähemalt 3,5 m laiune vaba läbipääs hooneni ja selle ümber. Esmane tulekustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul ja tagatakse enne hoonele kasutusteatise taotlemist, krundile kavandatud tiigist. STANDARDID: EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus EVS 812-1: 2017 Ehitiste tuleohutus Osa 1 Sõnavara EVS 812- 2: 2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 2 Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-6: 2012+A1:2013/A2:2017 Ehitise tuleohutus Osa 6 Tuletõrje veevarustus 9. KESKKONNAKAITSE NÕUDED Hoone sihipärane kasutamine ei põhjusta otsest ohtu ümbritsevale keskkonnale. Ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed sorteeritakse ja kogutakse spetsiaalsetesse konteineritesse ning käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele. Asbesti sisaldavate tööde teostamine peab vastama Vabariigi Valitsuse 11.10.2007 määrusele nr.224“Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Ehitusjäätmeid oma majandustegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaametis. Ohtlikke jäätmeid käitlev ettevõte peab omama Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat jäätmeluba. Immutatud ja värvitud puitu ei ole lubatud kasutada kütteks.

Ruudi-Jüri MÜ sauna ehitamise projekt Ruudi-Jüri MÜ, Taari küla, Viljandi vald, Viljandimaa

Melotrix Grupp OÜ töö nr. J 04/25 Eelprojekt vastutav arhitekt J.Ruljand 7/8

10. ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12. 2018 määrus nr. 63 on sätestatud „Energiatõhususe miinimumnõuded“ hoonetele. Käesoleva projektiga püstitatav väikehoone-saun ei kuulu määrusega määratletud hoonete nimekirja, abihoone ei ole püsiva sisekliima tagamisega hoone. 11. EHITAMINE. OHUTUSTEHNIKA EHITUSTÖÖDE KORRALDAMINE. Ehitustööde korraldamisel tuleb järgida Vabariigi valitsuse

määrust nr. 377 08. 12. 1999.a. , ET - 1 0111 - 0320, Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses. Ehitusel tuleb korraldada tehniline järelvalve. Kvaliteedi eest peab vastutama töövõtja omal erialal vastutuse ulatuses, on vaja fikseerida töölepingutes. Ehitustööde lõpptulemuseks peab olema projektijärgne ja ekspluatatsiooniks valmis hoone koos heakorrastusega.

AJUTISTE EHITUSTE PAIGALDAMINE JA EHITUSMATERJALIDE LADUSTAMINE. Ajutiste ehituste paigaldamine ja ehitusmaterjalide ladustamine toimub kinnistu piirides kokkuleppel kinnistu omanikuga, kes tagab ehitusaegse elektri ja vee vastavalt töölepingus fikseeritud tingimustele.

OHUTUSTEHNIKA. Ehitustöödel tuleb jälgida ohutustehnika nõudeid. Ohutuse eest vastutab täielikult ehituse töövõtja. Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetest. Ehituskrundil peab olema tuletõrjemasinate juurdesõidu võimalus.

EHITUSVAHENDID JA –MEETODID. Ehitustegevus ei tohi väljuda krundi piiridest. Ohtlikesse kohtadesse panna välja hoiatussildid ja liikumistõkked. Ehitustegevus peab vastama hea ehitustava põhimõtetele (ET - 1 0207 - 0068).

IGAPÄEVANE- JA EHITUSJÄRGNE PUHASTAMINE. Töövõtja peab iga tööpäeva lõpus eemaldama ehitusplatsilt selle päeva jooksul tekkinud ehitusprahi või ladustama selle vastavasse konteinerisse, samuti eemaldama tuulega, autoratastega või muul moel ehitusplatsilt piirnevatele aladele kandunud jäätmed.

Peale ehitustööde lõppu koristatakse kõik ruumid ja territooriumilt eemaldatakse kogu ehituspraht ning objekt antakse tellijale üle puhtuselt samaväärses olukorras kui enne ehitustöödega alustamist.

EHITUSE DOKUMENTEERIMINE. Ehituse dokumenteerimine toimub Maaeluministri 13. dets. 2018.a.määrusega nr. 72 sätestatud nõuete alusel. Ehituse dokumenteerimise vastavalt kehtivale korrale peab tagama ehitusettevõtja. Kõik ehitusplatsil peetavad koosolekud tuleb protokollida. Ehituse omanikujärelvalve peab tagama kaetud tööde aktide ja teostusmõõdistuste koostamise.

EHITUSTÖÖS JÄRGITAVAD DOKUMENDID. Ehitaja on kohustatud järgima ehitustegevusel kõiki käesoleva objekti kohta käivaid jooniseid ja kirjalikke juhendeid, samuti kehtivaid määrusi ja seadusi (RYL, näiteks kohaliku omavalitsuse määruste kogu).

EHITUSMATERJALID. Kõik materjalid, mida kasutatakse hoone ehitamiseks ( näit. puitprussid, metallprofiilid, värvid, hüdroisolatsioonid, aknad, kiilankrud jne...) peavad vastama sertifikaatidele ja muudele nende omadusi kindlaksmääravatele dokumentidele. Materjalide asendamine analoogidega, mille näitajad ei vasta täielikult esialgu ettenähtule, tuleb kooskõlastada nii tellija kui ka projekteerijaga.

MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED. Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel või saatedokumentides peab olema märge, mille põhjal materjali kvaliteet on kontrollitav, või tuleb need andmed teatada mingil muul viisil. Kui vajalikku materjali ei ole dokumentides konkreetselt määratud näit. tootenimetust või standardit mainides, siis esitatakse materjali näide kooskõlastamiseks enne kõne all oleva materjali hankimist.

PAKENDID, TRANSPORT. Materjalid peavad olema transportimise ja vaheladustamise ajal kindlalt kaitstud ja pakitud. Pakendi peal peab olema märge nende sisust. Lahtisena kohaletoimetatavate materjalide hulk, liik ja kvaliteet peavad olema märgitud saatedokumentides. Materjalide

Ruudi-Jüri MÜ sauna ehitamise projekt Ruudi-Jüri MÜ, Taari küla, Viljandi vald, Viljandimaa

Melotrix Grupp OÜ töö nr. J 04/25 Eelprojekt vastutav arhitekt J.Ruljand 8/8

kohaletoimetusajad tuleb kooskõlastada ehitusgraafikuga. Kasutut ladustamist objektil tuleb vältida. Samuti tuleb vältida lohakat ladustamist ehitusel.

LADUSTAMINE EHITUSEL. Ehitusmaterjale hoitakse selliselt, et nende kvaliteet ei halvene. Ladustamisel võetakse arvesse igale ainele ja materjalile vajalikud tingimused, järgides valmistajate antud juhendeid. Niiskuskartlike materjale tuleb erilise hoolega vastavalt kaitsta või siis säilitada kuivades ruumides. Kohe, kui materjalid saabuvad ehitusele, kontrollida nende välimust, võimalikke puudusi ja transpordikahjustusi visuaalsel vaatlusel. Leitud kahjustuste, vigade ja puuete teatamise eest vastutab materjalide tellija. Reklamatsioonidest teavitatakse materjalide kohaletoimetajat.

KAETUD TÖÖD. Tellijale või tellija asendajale teatatakse see moment, millal kasutatud materjalide kvaliteedis ja erinevate tööoperatsioonide õiges teostusviisis saab veenduda, enne kui need varjatakse teiste konstruktsioonide poolt.

SILDID, TÄHISTUSED JA JUHISED. Ehitusobjektil peab olema väljas nõuetekohane silt, kus on kirjas andmed ehitusloa, konkreetse objekti, ehitaja (või ehitajate) ja projekteerijate kohta. Ehituse hoolduse jaoks vajalikud seadmed, kontroll-luugid jms. märgistatakse tellijale arusaadavalt. Ehituse ajal kogutakse kokku kõigi seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning antakse hoone valmimisel üle ekspluatatsioonijuhendi koosseisus. KONTROLL JA KASUTUSELEVÕTT. Töövõtja, tellija ja projekteerija ehitusaegne järelvalve ja

kontroll on määratud lepingutega. Väiksemate tööetappide vastuvõtt: enne, kui ehitaja või alltöövõtja alustab tööd või allhankija hakkab materjali toimetama, kontrollitakse eelnevad tööetapid – sellega välistatakse hilisemad üllatused ja pretensioonid. Peituvad konstruktsioonid: enne, kui mingi konstruktsioon või tööetapp peitub, tuleb see esitada kooskõlastamiseks. Vastasel juhul võib järelvalve nõuda, et konstruktsioone katvad materjalid või nende osad eemaldatakse.

EKSPLUATATSIOONIJUHEND. Peale ehituse valmimist koostatakse valminud hoonele ekspluatatsioonijuhend, milles sisalduvad seadmete kasutus- ja hooldusinstruktsioonid, teostusmõõdistused, projekteerija näpunäited jne. Ekspluatatsioonijuhend antakse üle Tellijale.

VASTUVÕTUKONTROLL. Kontrollimisprotokoll ja vea- ning vaegtööde loend koostatakse vastuvõtukomisjoni poolt. Vaegtöödele määratakse nende kõrvaldamise tähtajad.

GARANTIIAJA MEETMED. Garantiiajal ilmnenud vead, puuded ja häired parandatakse lepingu kohaselt.

12. TEHNILISED NÄITAJAD KINNISTU ANDMED: Katastri tunnus 71503:002:0039 Krundi pindala 82635,0 m² Hoone ehitisealune pind 59,3 m² HOONE ANDMED: Pikkus 9,0 m Laius 6,6 m Kõrgus 5,0 m Abs.kõrgus 53,4 m Suletud netopind 47,2 m² Hoone maht 237,0 m³ Projekt vastab kehtivatele keskkonnakaitse nõuetele ning tuletõrje ja tervisekaitse eeskirjadele, mis tagavad hoone kasutamisel ohutuse. KOOSTAS: arhitekt. J. RULJAND

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Viljandi Vallavalitsus

[email protected]

Kauba tn 9

71020, Viljandi, Viljandi maakond

Teie 14.05.2025 menetlus nr 485549

Meie 30.05.2025 nr 7.1-2/25/7938-2

Ruudi-Jüri kinnistu ehitusteatise eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Viljandi maakonna Viljandi valla Taari küla

Ruudi-Jüri kinnistu ehitusloa eelnõu (EHR menetlus nr 485549).

Kinnistu (71503:002:0039) asub riigitee nr 51 Viljandi-Põltsamaa tee km 4,45-4,64 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse abihoone (EHR kood 121439717) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „ Ruudi-

Jüri mü sauna (väikehoone) ehitamise eelprojekt. Viljandi maakond Viljandi vald Taari küla

Ruudi-Jüri maaüksus“ OÜ MELOTRIX GRUPP, töö J04/25.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks

21.10.2024 nr 7.1-2/24/17666-2 , kuid projekti koostamisel on tähelepanuta jäänud punktis 5

esitatud nõue.

Võttes arvesse puuduste esinemist projektis ning tuginedes ehitusseadustiku § 44 p 1, p 4 ,p 5 §

71 lg 1 ja lg 2 ning § 99 lg 3 ja kliimaministri 17.11.2023 määrusele nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusteatise kooskõlastamata järgnevate puuduste tõttu.

1. Projekteerimistingimuste eelnõu on kooskõlastatud märkustega haldusaktile, mille

punkti 5 kohaselt tuli kavandada juurdepääs riigitee km 4,636 projekteeritava ristumiskoha

kaudu vastavalt 10.09.2024 nr 7.1-1/24/15389-2 ristumiskoha ehitamise nõuetele.

Ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne hoonete

ehitamise alustamist kinnistul.

2. Ristumiskoha rajamiseks on sõlmitud 21.10.2024 leping nr 7.1-1/24/15389-4, vastavalt

kooskõlastuse saanud projektile TPK Projekt OÜ töö nr 7824 „Ruudi-Jüri juurdepääs,

põhiprojekt“. Projekti kohaselt tuleb ristmik katta freespurukattega koos 2x pindamisega,

rajada uus truup läbimõõduga 400 mm mahasõidu alla, mille päised kindlustatakse ja

paigaldada tähispost (vt joonis 1).

2 (3)

Joonis 1. Väljavõte TPK Projekt OÜ töö nr 7824.Vertikaalplaneering TL-4-03 (15.10.2024)

3. Lepingu 7.1-1/24/15389-4 punktid 2.3 ja 4.5 sätestavad huvitatud isiku kohustuse

ristumiskoha rajamisel: „2.3 Kui ristumiskohta ei ehitata vastavalt projektile, siis kohustub

huvitatud isik projektiga vastavusse viima oma kuludega hiljemalt ametipoolt määratud

tähtajaks“ ja „4.5 Ametil on õigus piirata ristumiskoha kasutamist juhul, kui huvitatud isik

ei ehita ristumiskohta käesolevast lepingust tulenevatele nõuetele vastavalt“.

4. Transpordiameti korrashoiu projektijuht tuvastas 22.05.2025 paikvaatlusel järgnevad

olulised puudused.

4.1 ristmikul puudub lepingule vastav kate.

4.2 truubi päised on kindlustamata.

4.3 ristumiskohale ei ole paigaldatud tähisposti.

5. Sõlmitud lepingukohane ristumiskoht riigitee km 4,636 peab olema välja ehitatud ja

Transpordiametile üle antud enne Ruudi-Jüri kinnistule ehitamise alustamise teatise

korduvaks kooskõlastamiseks esitamist

Juhime tähelepanu, et vastavalt liiklusseaduse § 45 lg 13 ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või

sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole

ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata. Märgime, et

ristumiskoha kasutuselevõtt enne ristumiskoha korrektset väljaehitamist ning Transpordiametile

üle andmist ei ole lubatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1. 0425_EP_AA-3-01_Seletuskiri 2. 0425_EP_AA-4-02_Asendiplaan

3 (3)

Rita Źereen

5120275, [email protected]