Eelnõu 609SE muudatusettepanekute esitamine Riigikogu majanduskomisjonile

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Marek Reinaas Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Eelnõu 609SE muudatusettepanekute esitamine Riigikogu majanduskomisjonile Lugupeetud Marek Reinaas Justiits- ja Digiministeerium esitab käesolevaga muudatusettepanekud Riigikogu majanduskomisjoni menetluses oleva eelnõu 609SE kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Natalia Mäekivi 58806031 [email protected]

Meie 02.06.2025 nr 8-1/4742-1

1

02.06.2025

Riigikogu menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (609 SE) muutmise ettepanekud eelnõu algataja (Justiits- ja

Digiministeeriumi) poolt:

1. Teha eelnõu §-s 1 järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu § 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevusega tegelev isik sõltumata

tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.“.

Selgitus: Eelnõu esialgne sõnastus, mille kohaselt defineeriti ettevõtjat kui majandustegevusega

tegelevat üksust sõltumata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist ei sobitunud hästi Eesti

õiguskorda, mille järgi saab õiguste ja kohustuste kandjaks olla ainult isik. Esialgses sõnastuses

lähtuti konkurentsiõiguses kasutusel olevast „majandusüksuse teooriast“, mille kohaselt võivad

ühe majandusüksuse alla kuuluda ning seega kvalifitseeruda üheks ettevõtjaks mitu (enamasti

juriidilist) isikut (nt emaettevõtja ja tütarettevõtja). Euroopa Liidu õigus kasutab

majandusüksuse mudelit selleks, et tagada võimalikult efektiivne konkurentsireeglite täitmise

tagamine. Majandusüksuse puhul on aga tegemist materiaalõigusliku subjektiga, mis on vajalik

selleks, et selgitada välja, kes on konkurentsiõiguse rikkumise toime pannud – sh välistada

kontsernisisesed kokkulepped ja võimaldada emaettevõtjale tema tütarettevõtja poolt toime

pandud konkurentsiõiguse rikkumiste süüksarvamist. Viimane on aga kehtiva õiguse järgi

saavutatav KonkS § 2 lõike 3 abil, mille kohaselt võib üheks ettevõtjaks lugeda üksteisega

valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Menetlusõiguslikeks subjektideks saavad aga igal juhul

olla ainult menetlusse kaasatud isikud. Muudatusega pakutav lahendus on kooskõlas nii

Euroopa Liidu, kui ka Eesti õigusega.

1.2. Muuta eelnõu § 1 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;“;

Selgitus: Muudatus on seotud muudatusettepanekuga nr 1 – kuna eelnõu algataja pakub

loobuda esialgselt kavandatud ettevõtja kui üksuse definitsioonist, siis on vaja muuta eelnõu nii,

et KonkS § 2 lõige 3 jääks kehtima. See säte aitab tagada, et ka üksteisega valitseva mõju kaudu

seotud ettevõtjad võivad teatud juhtudel kvalifitseeruda üheks ettevõtjaks.

1.3. Jätta välja eelnõu § 1 punkt 3 muutes vastavalt järgnevate sätete numeratsiooni.

Selgitus: Eelnõu § 1 punkt 3 oli seotud mõiste „ettevõtja“ uuesti sisustamisega (vt

muudatusettepaneku nr 1 selgitust). Seoses ettepanekuga loobuda esialgselt kavandatud

ettevõtja kui üksuse definitsioonist, on vaja muuta eelnõu nii, et KonkS § 2 lõige 4 jääks

praegusel kujul kehtima. Säte sisaldab valitseva mõju definitsiooni.

2. Jätta välja eelnõu § 1 punkt 4 muutes vastavalt järgnevate sätete numeratsiooni.

Eelnõu § 1 punkti 4 kaotatakse seoses eelnõu algataja ettepanekuga loobuda eelnõus mõiste

„kartell“ kasutamisest.

3. Teha eelnõu §-s 1 struktuuris järgmised muudatused:

3.1. Tuua eelnõu punktist 46 KonkSi lisatava peatükk 92 ja §-d 7813-7840 sõnastus paragrahvi

uueks punktiks 3, muutes vastavalt järgnevate sätete numeratsiooni ja eelnõusiseseid viiteid

ning jätta punkti 46 sissejuhatavast lauseosast välja lauseosa „ja 93.“;

3.2. Sõnastada uue punkti 2 sissejuhatav lauseosa järgmiselt:

2

„2) seadust täiendatakse 72. peatükiga järgmises sõnastuses:“

3.3. Asendada punktis 46 sisalduv KonkSi lisatava peatüki number „92“ numbriga „72“ ja

muuta peatükis sisalduvate §-de numeratsiooni vastavalt (7813-7840 asemel 535 - 5332).

Selgitus: Ettepaneku kohaselt tehakse muudatus KonkSi kavandatud struktuuris ja tõstetakse

konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsiooni puudutavad sätted eelnõus ettepoole,

muudatusettepaneku kohaselt loodavasse uude KonkS-i peatükki 72 ja sätestatakse need

paragrahvidena § 535 kuni § 5533. Muudatuse vajadus on tingitud Konkurentsiametilt ja teistelt

huvigruppidelt saadud tagasisidest, et eelnõu esialgse struktuuri tõttu oli keeruline aru saada,

millised seaduse sätted hakkavad kohalduma konkurentsijärelevalvemenetluses ja millised

riikliku järelevalve menetluses (mida toimetatakse koondumise kontrolli reeglite täitmise üle).

Samuti taastuks muudatuse tulemusena seaduse normitehniliselt korrektne struktuur – st kõik

menetlusreeglid asuvad seaduses eespool ja vastutust puudutavad sätted asuvad neist tagapool.

4. Muuta eelnõu § 1 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8. peatükk

RIIKLIK JÄRELEVALVE“;

Selgitus: Muudatusega säilitatakse osaliselt 8. peatüki praegune nimi, mis aitab tagada, et

seaduse rakendamisel on ühiselt selge, millised sätted kohalduvad

konkurentsijärelevalvemenetluses ja millised – riikliku järelevalve menetluses. Samas ei oleks

praeguse peatüki nime „Riiklik- ja haldusjärelevalve“ täismahus säilitamine mõistlik, sest

edaspidi teostab Konkurentsiamet ainult riiklikku järelevalvet koondumiste kontrolli reeglite

täitmise üle.“.

5. Teha eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkS lisatava §-s 7814 järgmised muudatused:

5.1. muuta lõike 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) Konkurentsiameti esimese menetlustoimingu tegemisega, kui ilmnenud teave viitab

keelatud teo toimepanemisele, või

5.2. muuta lõike 2 punktid 3 ja 4 ning sõnastada need järgmiselt:

„3) ettevõtja või ettevõtjate ühenduse tegevuses puuduvad keelatud teo tunnused;

4) ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle keelatud teo toimepanemisele ilmnenud teave viitab,

on surnud või lõppenud.“;

Selgitus: Ettepaneku 5.1. kohaselt täpsustatakse sätte sõnastus, sisu ei muutu. Ettepanekuga

5.2. viiakse eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkS lisatava §-s 7814 lõike 2 punktid 3 ja 4

sõnastused rohkem kooskõlla kehtiva õiguse sätetega – riiklikus ja haldusjärelevalves menetluse

lõpetamist reguleeriv KonkS § 634 lõike 1 punktid 1 ja 7 ja TsÜS § 39.

6. Muuta eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatava § 7815 lõige 1 ja lõike 2 sissejuhatav

lauseosa ning sätestada need järgmiselt:

„(1) Isik võib kirjaliku avaldusega taotleda Konkurentsiametilt, et amet kohustaks keelatud teo

toimepanijat lõpetama oluliselt taotleja õigusi puudutava keelatud teo toimepanemise. Seejuures

ei ole isikul õigust nõuda keelatud teo lõpetamist kindlal viisil, sealhulgas ajutise

konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist.

(2) Konkurentsiametile esitatav kirjalik avaldus (edaspidi taotlus) keelatud teo toimepanemise

lõpetamiseks peab sisaldama järgmist teavet:“

3

Selgitus: Muudatus on vajalik selleks, et ühtlustada kehtivad ja eelnõuga KonkSi lisatavad

sätted. Praegu reguleerib riiklikus ja haldusjärelevalve menetluses taotluse esitamist KonkS §

631, mis sisaldab ka taotluse definitsiooni. Kuna muudatusettepaneku 3 kohaselt hakkaks

konkurentsijärelevalvemenetlust puudutav 72. peatükk ja taotlust reguleeriv säte § 7815 seaduses

paiknema nimetatud sättest eespool, siis on mõistlik ka taotluse definitsioon tõsta §-st 631 siia.

7. Muuta eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatava § 7817 lõige 1 ja sätestada see järgmiselt:

„(1) Järelevalvealune isik konkurentsijärelevalvemenetluses on ettevõtja või ettevõtjate

ühendus, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab, kui tal tekib kahtlus, et see ettevõtja või

ettevõtjate ühendus on toime pannud menetluse esemeks oleva keelatud teo. Järelevalvealuseks

isikuks ei saa olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline isik, kes tegutseb ettevõtjana.“;

Selgitus: Ettepaneku kohaselt täpsustatakse järelevalvealuse isiku mõistet. Erinevalt eelnõu

esialgsest versioonist loobutakse materiaal- ja menetlusõiguslike subjektide liitmisest ning

lähtutakse kehtiva õiguse põhimõttest, mille järgi saab järelevalvealune isik olla ainult see

ettevõtja või ettevõtjate ühendus, keda on menetlusse kaasatud. See tähendab, et need isikud,

kes Konkurentsiameti hinnangul moodustavad ettevõtja ja keda amet peab põhjendatuks

menetlusse kaasata, peab menetlusse kaasama kui järelevalvealused isikud. Isikud, keda

Konkurentsiamet ei ole järelevalvealuse isikuna menetlusse kaasanud, ei saa olla menetluse

lõppedes konkurentsijärelevalvemeetme ja väärteotrahvi adressaadid. Ehk kokkuvõtvalt kehtib

reegel, et konkurentsijärelevalvemeetme saab määrata vaid sellele isikule, kes on

konkurentsijärelevalvemenetluses järelevalvealuse isikuna ka osalenud.

8. Asendada eelnõu § 1 punktis 26 sisalduva KonkSi lisatavates §-des §7823, §7825, §7826, §7829,

§7830, §7831, §7833, §7835, §7836 läbivalt sõnad „ettevõtja või ettevõtjate ühendus“, „ettevõtjat

või ettevõtjate ühendust moodustav isik“ ja „ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav

järelevalvealune isik“ mõistega “järelevalvealune isik“ või „isik“ vastavas käändes;

Selgitus: Erinevalt eelnõu esialgsest versioonist loobutakse materiaal- ja menetlusõiguslike

subjektide liitmisest ning lähtutakse kehtiva õiguse põhimõttest, mille järgi saab

järelevalvealune isik olla ainult see ettevõtja või ettevõtjate ühendus, keda on menetlusse

kaasatud (vt muudatusettepanek nr 7).

9. Muuta eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatava § 7817 lõike 7 punkti 2 sõnastuse

järgmiselt:

„2) saada ja anda teavet endale arusaadavas keeles menetluse esemeks oleva keelatud teo

kohta;“;

Selgitus: Ettepaneku kohaselt täpsustatakse sätte sõnastust, sisu ei muutu.

10. Muuta eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatava § 7817 lõige 11 ja sõnastada see

järgmiselt:

„(11) Kui konkurentsijärelevalvemenetluse käigus selgub, et isik on järelevalvealuse isikuna

kaasatud ekslikult, arvatakse see isik järelevalvealuste isikute ringist välja. Konkurentsiamet

teavitab isikut sellest viivitamata.“;

4

Selgitus: Antud sätte sõnastuse täpsustamine on seotud muudatusettepanekuga nr 8, mille

kohaselt loobutakse materiaal- ja menetlusõiguslike subjektide liitmisest ning lähtutakse kehtiva

õiguse põhimõttest, mille järgi saab järelevalvealune isik olla ainult see ettevõtja või ettevõtjate

ühendus, keda on menetlusse kaasatud.

11. Muuta eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatava § 7819 lõiked 1 ja 2 ja sätestada need

järgmiselt:

„(1) Kui menetlusosaline või muu uurimismeetmele allutatud isik on juriidiline isik, osaleb ta

konkurentsijärelevalvemenetluses oma seadusliku esindaja kaudu, kellel on kõik esindatava

menetlusõigused ja -kohustused.

(2) Menetlusosaline ja muu uurimismeetmele allutatud isik võivad

konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada esindaja abi muu hulgas uurimismeetme

kohaldamisel. Kui Konkurentsiamet nõuab isikult teavet suuliselt küsitluse teel, võib isiku

esindaja viibida küsitlemise juures ja anda esindatavale nõu, kuid ta ei tohi anda teavet

esindatava nimel.“.

Selgitus: Muudatustega täpsustatakse sätete sõnastust, sisu ei muutu.

12. Täiendada eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatava § 7821 teksti uue lõikega 5 järgmises

sõnastuses:

„(5) Konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud mitteavalikele andmetele mistahes alusel

juurdepääsu saanud menetlusväline isik võib konkurentsijärelevalvemenetluse andmeid

avaldada üksnes Konkurentsiameti eelneval loal ja ameti määratud ulatuses.“.

Selgitus: Muudatuse vajadus on tingitud sellest, et ka menetlusvälised isikud võivad teatud

olukordades saada juurdepääsu konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud andmetele (nt

veebimajutuse pakkuja, kellele Konkurentsiamet esitab päringu kohtuloas esitatud

järelevalvealuse isiku kohta käiva teave välja andmiseks). Sellisteks puhkudeks on oluline ette

näha, et ka menetlusvälised isikud oleksid kohustatud hoidma menetlusega seotud teavet

saladuses, v.a. kui Konkurentsiamet lubab teabe avaldada. Sarnane regulatsioon on KrMS §

214, mis sätestab, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja

tema määratud ulatuses ning seaduses sätestatud tingimustel.

13. Muuta eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatava § 7822 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Uurimismeetme kohaldamise aja, koha, selles osalenud Konkurentsiameti ametnike ja

muude kohal viibinud isikute andmed ning uurimismeetme kohaldamise käigu ja selle vahetud

tulemused talletab Konkurentsiamet. Talletusena võib lisaks kirjalikele dokumentidele kasutada

ka pildi-, heli- ja videosalvestisi. Uurimismeetmele allutatud isikul võimaldatakse talletusega

tutvuda ning teha uurimismeetme kohaldamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi,

mille Konkurentsiamet talletab.“;

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et uurimismeetme kohaldamise käigu talletusena on

lubatud vajadusel ka pilt, heli ja videosalvestis, kuid see ei välista paber- või elektroonilise

dokumendi talletusena kasutamist.

14. Muuta eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatava § 7823 lõige 7 ja sõnastada see järgmiselt:

5

„(7) Konkurentsiamet kaasab läbiotsimisse kohaliku omavalitsuse esindaja, kui läbiotsimisele

allutatud isik ei ole kohal ja tema kohale kutsumine käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5

sätestatu kohaselt ei ole võimalik või tulemuslik. Käesolevat lõiget ei kohaldata lõikes 2

sätestatud advokaadibüroo läbiotsimisele.“;

Selgitus: Muudatuse vajadus on tingitud Eesti Advokatuurilt saadud tagasisidest, milles paluti

õigusselguse ning mitmeti mõistetavuse vältimiseks täpsustada, et eelnõu § 1 punktis 46

sisalduva KonkSi lisatava § 7823 lõige 7 ei kohaldu advokaadibüroo läbiotsimisele, st erinevalt

muude ruumide läbiotsimisest, mille puhul on võimalik läbiotsimisele allutatud isik puudumise

korral kaasata läbiotsimisse kohaliku omavalitsuse esindaja, on advokaadibüroo läbiotsimise

puhul advokatuuri esindaja kohal viibimine alati kohustuslik.

15. Muuta eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatava § 7825:

15.1. lõiget 2 ning sõnastada see järgmiselt:

„(2) Konkurentsiamet märgib teabenõudes nõude õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, milliste

asjaolude ja faktide kohta teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja.

Teabenõudes tuleb märkida, millistel tingimustel on teabenõude adressaadil õigus teabenõude

täitmisest keelduda ja millised on sanktsioonid ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

Teabenõue peab olema proportsionaalne ega tohi rikkuda posti, telefoni või muul üldkasutataval

teel edastatavate sõnumite saladust.“;

15.2. lõiget 7 ning sõnastada see järgmiselt:

„(7) Kui järelevalvealune isik ei allu teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei

ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet talle kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 5327

sätestatud korras ja määras.“.

Selgitus: Muudatustega täpsustatakse sätete sõnastust, sisu ei muutu.

16. Jätta välja eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatava §-st 7829 lõige 3.

Selgitus: Muudatus on seotud muudatusettepanekuga nr 8, mille kohaselt loobutakse eelnõus

materiaal- ja menetlusõiguslike subjektide liitmisest ning lähtutakse kehtiva õiguse põhimõttest,

mille järgi saab järelevalvealune isik olla ainult see ettevõtja või ettevõtjate ühendus, keda on

menetlusse kaasatud.

17. Muuta eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatavat § 7830 järgmiselt:

16.1. lõige 1 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„(1) Järelevalvealune isik võib Konkurentsiameti heakskiidul võtta kohustuse Konkurentsiameti

väljendatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Konkurentsiameti poolt tehtud kohustuse

võtmise heakskiitmise otsuslõpetab konkurentsijärelevalvemenetluse.“;

16.2. täiendada paragrahvi uue lõikega 7 ja sõnastada see järgmiselt:

„(7) Sama süüteotunnustele vastava keelatud teo väärteomenetluses käsitletakse

Konkurentsiameti poolt heakskiidetud kohustuse võtmist käsitletakse karistust kergendava

asjaoluna, välja arvatud kui kohustuse võtnud isik jättis võetud kohustuse kas osaliselt või

täielikult täitmata.“;

6

Selgitus:

18.1.: Muudatuse vajadus on tingitud Konkurentsiametilt saadud tagasisidest, milles paluti

õigusselguse huvides täpsustada, mis haldustegevuse liigiga on kohustuse võtmise heakskiitmise

puhul tegemist ning kas sellist heakskiitmist vormistatakse koos

konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamisega.

18.2.: Muudatuse vajadus on tingitud Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjonilt saadud

tagasisidest, milles märgiti, et ettevõtja poolt kohustuse võtmise heakskiitmine peab eelnõus

olema sätestatud kui kohustuslik väärteomenetluse lõpetamise alus või kui siiski säilitatakse

võimalus kohustuse võtmise järgselt väärteomenetlust läbi viia (ja ettevõtjale rahatrahvi

kohaldada) peaks kohustuse võtmine olema vähemalt sätestatud kergendava asjaoluna – st

tegemist peab olema trahvisumma vähendamise kohustusliku alusega. Eelnõu algataja ei toeta

kohustuse võtmise heakskiitmise sätestamist kohustusliku väärteomenetluse lõpetamise alusena,

kuid peame võimalikuks selle sätestamist karistust kergendava asjaoluna.

18. Muuta eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatavat § 7831 lõiked 1 ja 10 ja sõnastada need

järgmiselt:

„(1) Konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks on käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa

Liidu Toimimise Lepingu artiklis 101 sätestatud keelatud tegu, võib Konkurentsiamet

järelevalvealuse isikuga konkurentsijärelevalvemeetmetes kokku leppida. Kestva keelatud teo

puhul on konkurentsijärelevalvemenetluse kokkuleppega lõpetamise tingimuseks sellise

keelatud teo toimepanemise lõpetamine.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 5 alusel antud kinnitus loobuda õigusest

konkurentsijärelevalvemeetmed vaidlustada võtab isikult õiguse

konkurentsijärelevalvemeetmeid loobumise ulatuses vaidlustada, sealhulgas esitada vaiet

Konkurentsiameti otsuse peale. Kinnitus ei too kaasa vaidlustamisõigusest loobumist ulatuses,

milles kohaldatud meetmed ei vasta Konkurentsiametiga kokkulepitule.“.

Selgitus: § 7831 lõike 1 muudatusega täpsustatakse konkurentsijärelevalvemenetluse

kokkuleppega lõpetamise oluline tingimus – selleks on keelatud teo lõpetamine. Täpsustus on

eriti tähtis kestvate rikkumiste puhul tuleb tagada, et Konkurentsiametiga ettevõtja või

ettevõtjate ühendus on enne Konkurentsiametiga kokkuleppe läbirääkimisi alustamist kestva teo

toimepanemise lõpetanud.

§ 7831 lõike 10 muudatuse vajadus on tingitud Konkurentsiametilt saadud tagasisidest, milles

paluti täpsustada, milline on konkurentsijärelevalvemenetluse kokkuleppega lõpetamise

haldustegevuse liik ning kas ja kuidas on selline otsus vaidlustatav. Muudatusega täpsustatakse,

et konkurentsijärelevalvemenetluse kokkuleppega lõpetamise vormistab Konkurentsiamet

haldusaktina (otsusena), ja et kokkuleppega nõustunud isikul ei ole õigust esitada vaiet

Konkurentsiameti otsuse peale vaiet.

19. Asendada eelnõu § 1 punktis 46 sisalduva KonkSi lisatava § 7832 tekst uue tekstiga järgmises

sõnastuses:

㤠5324. Lepitusraha

(1) Lepitusraha on Konkurentsiameti ja järelevalvealuse isiku vahel käesoleva seaduse

paragrahvis 5323 kohases kokkuleppes fikseeritud rahasumma, mille järelevalvealune isik peab

tasuma riigi tuludesse eesmärgiga lõpetada keelatud teo suhtes toimetatavad menetlused.

7

(2) Lepitusraha suuruse arvutatakse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 7316 leppides kokku

võimalikust väärteomenetluses taotletavast rahatrahvist väiksemas summas.

(3) Lepitusraha tasumise tähtaja määravad Konkurentsiamet ja järelevalvealune isik kindlaks

kokkuleppega, kuid see ei või olla pikem kui kuus kuud.

(4) Lepitusraha täielikul tasumisel vormistab Konkurentsiamet § 5323 ja käesoleva paragrahvi

kohased kokkulepped otsusena, millega lõpetab keelatud teo suhtes toimetatava menetluse.

(5) Kui järelevalvealune isik kokkulepitud tähtaja jooksul lepitusraha täielikult ei tasu, jätkab

Konkurentsiamet keelatud teo suhtes poolelioleva menetluse toimetamise või alustab keelatud

teo suhtes uue menetluse.

Selgitus: Muudatusega pakutakse eelnõus algselt kavandatud mõiste „paranduslik makse“

asemel mõiste „lepitusraha“ kasutamist, mis annab selgemalt edasi antud regulatsiooni mõtet,

milleks on järelevalvealuse isiku ja Konkurentsiameti vaheline kokkulepe, et keelatud teo

toimepanemise suhtes väärteomenetlust ei toimetata ja alustatud

konkurentsijärelevalvemenetlus ja/või väärteomenetlus lõpetatakse, kui järelevalvealune isik

täidab endale võetud kohustuse tasuda kokku lepitud summas lepitusraha riigi tuludesse.

Muudatusega täpsustatakse regulatsiooni eesmärk ja lepitusraha summa arvutamise loogika.

Analoogiline süüteomenetluse ja –karistuse vältimise kokkulepe on sätestatud ka näiteks

kriminaalmenetluse seadustikus §-s 202 lg 2 p 2. Vältides kokkuleppe võimaluse kuritarvitamist

ja menetluste venitamist sätestatakse lepitusraha tasumiseks senisest lühem maksimaalne

tähtaeg. Erinevalt eelnõu esialgsest lõikest 5, mille järgi võis Konkurentsiamet lepitusraha

mittetasumise korral juba lõpetatud menetluse uuendada, pakutakse muuta regulatsiooni nii, et

enne kui lepitusraha on riigieelarvesse täielikult tasutud, ei lõpeta amet menetlust ning seda

saab raha mittelaekumise korral samast kohast jätkata või, kui seda ei ole enne kokkuleppe

sõlmimist tehtud, ka alustada keelatud teo suhtes väärteomenetlus. Samuti täpsustatakse,

tulenevalt Konkurentsiametilt saadud tagasisidest, lepitusraha määramise haldustegevuse liik.

20. Muuta eelnõu struktuuri, tehes §-s 1 3 järgmised muudatused:

20.1. jätta välja punkt 11, muutes vastavalt järgnevate sätete numeratsiooni;

20.2. viia eelnõu § 1 punktis 11 sisalduva KonkSi täienduse §-ga 561 üle 72. peatüki lõppu

uue §-na 5333 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 5333. Isikuandmete töötlemine konkurentsijärelevalvemenetluses

(1) Konkurentsiametil on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid,

käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks.

(2) Konkurentsiametil on õigus edastada isikuandmeid, välja arvatud eriliiki isikuandmed,

teisele haldusorganile ja käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 alusel uurimismeetme kohaldamisse

kaasatud spetsialistile ning politseile, kui isikuandmed on neile vajalikud nende ülesande

täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses.

(3) Konkurentsiamet võib piirata andmesubjekti õigusi, kui Konkurentsiamet on lõpetanud

konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel ja

andmesubjekti õiguste piiramata jätmine ohustaks tõendite kogumist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:

1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;

2) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;

3) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;

4) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.“;

8

Selgitus: Tegemist on tehnilise muudatusega, millega liigutakse eelnõu § 1 punktis 11 sisalduva

KonkSi täienduse 8. peatükist eelnõuga loodava 72. peatüki lõppu. Kuna säte reguleerib

isikuandmete töötlemist konkurentsijärelevalvemenetluses, siis on loogiline, et see paikneb

seaduses konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsiooni sisalduvas peatükis.

21. Muuta eelnõu § 1 punktis 9 sisalduv KonkSile lisatav § 552 ja sõnastada see järgmiselt:

㤠552. Konkurentsiameti aruandekohustus

Konkurentsiamet esitab valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 1. aprilliks eelmise

kalendriaasta kohta Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevuse koondaruande, mis

sisaldab ülevaadet Konkurentsiametile kui konkurentsiasutusele käesoleva seadusega pandud

ülesannete täitmise kohta, teavet Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse teenistujate tööle

võtmise ja töölt vabastamise, teenistujate arvu ja eelarvevahendite suuruse kohta ning selle

kohta, kuidas teenistujate arv ja eelarvevahendite suurus on eelmiste aastatega võrreldes

muutunud. Koondaruanne avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel.“.

Selgitus: Muudatustega täpsustatakse säte sõnastus: sõnad „ametnik“ ja „inimene“

asendatakse tekstis sõnaga „teenistuja“, et oleks üheselt selge, et silmas on peetud

Konkurentsiameti teenistujaid, st nii ametnikke kui töölepingu alusel tegutsevaid.

22. Muuta eelnõu § 1 punktis 9 sisalduva KonkSi lisatava § 553 ja sõnastada see järgmiselt:

㤠553. Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse ametniku tegevuspiirang

(1) Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud isik ei või mõistliku aja jooksul

vabastamise päevast arvates mistahes alusel tegeleda menetlusega, millega ta oli oma teenistuse

ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud.

(2) Konkurentsiteenistusest vabastatud isiku taotlusel tuvastab Konkurentsiamet, kas käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg on möödunud. See tuvastus on isikule siduv.

Mõistliku aja hindamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse isiku seotust menetlusega

ning menetluse käiku pärast isiku konkurentsiteenistusest vabastamist.”;

Selgitus: Muudatustega täpsustatakse sätte sõnastus: sõna „ametnik“ asendatakse sõnaga

„isik“, sest teenistusest vabastatud isiku puhul ei ole enam tegemist ametnikuga; samuti

täpsustatakse lõikes 1, et Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud isik ei või

mõistliku aja jooksul vabastamise päevast arvates tegeleda mistahes alusel menetlusega,

millega ta oli oma teenistuse ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud – konkreetne

lepinguliik ei ole siinkohal tähtis. Selle sätte eesmärk on vältida Konkurentsiameti teenistuses

oldud ajal menetluse käigus saadud teabe kasutamist endise ametniku uuel töökohal.

23. Muuta eelnõu § 1 punkti 14 tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„paragrahv 611 tunnistatakse kehtetuks;“;

Selgitus: Muudatuse vajadus on tingitud Konkurentsiametilt saadud tagasisidest, milles paluti

mitte tunnistada KonkS § 59 kehtetuks, kuna see säte on ametile jätkuvalt vajalik, nõudmaks

materjale riikliku järelevalve menetluses, samuti turuanalüüside läbiviimisel.

24. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 14, muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt,

järgmises sõnastuses:

9

„12) paragrahvi 631 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus Konkurentsiametile esitatav

taotlus peab olema kirjalik ja selles märgitakse haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud

andmed.“;

Selgitus: Muudatus on seotud muudatusettepanekuga nr 6. Kuna muudatusettepanekute

kohaselt hakkaks konkurentsijärelevalvemenetlust puudutav 72. peatükk ja taotlust reguleeriv

säte § 7815 seaduses paiknema paragrahvist 631 eespool, siis on mõistlik ka taotluse definitsioon

ümber tõsta.

25. Muuta eelnõu § 1 punkti 18 tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„paragrahvi 633 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konkurentsiamet võib menetluse peatada, kui asja lahendamisel olulist tähtsust omav ja

selle asjaga seotud haldus-, halduskohtu-, tsiviil-, väärteo- või kriminaalmenetlus on pooleli.“;

Selgitus: Muudatuse vajadus on tingitud Konkurentsiametilt saadud tagasisidest, milles

märgiti, et Konkurentsiametile jääb arusaamatuks, miks on KonkS § 633 lg eelnõus kavandatud

selliselt, et Konkurentsiametil on edaspidi õigus menetlus peatada vaid

konkurentsijärelevalvemenetluse puhul. Konkurentsiamet teostab ka edaspidi riiklikku

järelevalvet koondumiste üle ning menetluste peatamine võib olla vajalik ka viimati nimetatud

menetlustes.

26. Teha eelnõu §-s 1 järgmised muudatused:

26.1. Muuta eelnõu § 1 punkti 23 tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„paragrahvi 735 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„ (1) Ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud turgu valitseva

seisundi kuritarvitamise keelu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 rikkumise eest

–

karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.“;

26.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 24 , muutes järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt,

järgmises sõnastuses:

„24) paragrahvi 735 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;“;

Selgitus: Muudatuste eesmärk on täpsustada, et eelnõuga sõnastatakse uuesti ainult paragrahvi

735 lõike 1, sama paragrahvi lõike 2 tuleb tunnistada kehtetuks, sest see ei ole peale lõike 1

muudatuse jõustumist enam vajalik (säte sisaldab juriidilise isiku vastutust ja praegu kehtivat

trahvimäära). Sisulise muudatusena täiendatakse lõiget 1 sõnadega „või ettevõtjate ühenduse

poolt“, viies sätte rohkem kooskõlla direktiivi nõuetega.

27. Muuta eelnõu § 1 punktis 26 sisalduva KonkSi lisatava § 7313 lõike 1 tekst ja sõnastada see

järgmiselt:

„(1) Ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud konkurentsi

kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keelu või

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni

kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest.“;

10

Selgitus: Muudatusega täiendatakse lõike 1 sõnaga „või ettevõtjate ühenduse poolt“, viies sätte

rohkem kooskõlla direktiivi nõuetega. Paragrahvi viide parandatakse lähtuvalt normitehnika

reeglitest.

28. Muuta eelnõu § 1 punktis 26 sisalduva KonkSi lisatava § 7317 lõiked 1 ja 2 ning sõnastada

need järgmiselt:

„(1) Kui ettevõtjate ühenduseks olevale juriidilisele isikule kohaldatakse konkurentsialase

väärteo eest rahatrahvi tema liikmeks olevate ettevõtjate käibe alusel, peab juriidiline isik

rahatrahvi tasumiseks nõudma rahalist panust oma liikmetelt, kui ta ise on maksejõuetu. Sellisel

juhul vastutavad liikmed ühenduse rahatrahvi tasumise eest proportsionaalselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juriidiline isik ei saa nõuda rahatrahvi tasumist

nendelt liikmetelt, keda sama väärteo toimepanemise eest on juba karistatud või kes tõendavad,

et nad ei kohaldanud ettevõtjate ühenduse otsust, ei teadnud sellest või on enne

konkurentsijärelevalvemenetluse algust end sellest aktiivselt eemaldanud.“;

Selgitus: Muudatustega soovitakse täpsustada, osaliselt tulenevalt Konkurentsiametilt saadud

tagasisidest, mismoodi jaguneb liikmeskonnaga juriidilise isiku liikmete vastutus sellise

juriidilise isiku rahatrahvi tasumise eest (§ 7317 lõige 1). Vastutust täpsustatakse vastavalt

direktiivi artiklile 14 (3), mille kohaselt kui ettevõtjate ühendusele määratakse rahatrahv selle

liikmete käibe alusel ja ühendus on maksejõuetu, on ühendus kohustatud nõudma

rahatrahvisumma tasumiseks osamakse ühenduse liikmetelt. Samuti täpsustatakse § 7317 lõiget

2, mis reguleerib ettevõtjate ühenduse ja selle liikmete sisesuhet – võimalikke vaidlusi ühenduse

ja liikmete vahel lahendatakse tsiviilkorras ja Konkurentsiamet ei ole selle vaidluse osapool.

29. Teha eelnõu §-s 1 järgmised muudatused:

29.1. Muuta eelnõu punktis 26 sisalduva KonkSi lisatava § 7318 lõige 4 ja sõnastada see

järgmiselt:

„(4) Käesoleva seaduse §-des 735, 737, 738, 7310, 7313 ja 7314 sätestatud väärtegusid arutab

maakohus.“

29.2. Muuta eelnõu punktis sisalduva KonkSi lisatava § 7318 lõike 5 punkti 1 ja sõnastada see

järgmiselt:

„1) konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetati käesoleva seaduse §-s 7831 sätestatud

kokkuleppega, milles järelevalvealuse isikuga lepiti kokku lepitusraha tasumises;“;

29.3. Muuta eelnõu punktis 26 sisalduva KonkSi lisatava § 7318 lõiked 6 ja 8 ja sõnastada need

järgmiselt:

„(6) Väärteomenetluse võib käesolevas seaduses sätestatud väärteo suhtes olenemata

konkurentsijärelevalvemenetluse alustamisest, tulemustest või väärteotunnuste esinemisest jätta

alustamata ja konkurentsiamet võib alustatud väärteomenetluse lõpetada lisaks

väärteomenetluse seadustikus toodud alustele, kui

1) Konkurentsiameti hinnangul ei ole väärteomenetluse toimetamine konkurentsinormide

täitmise tagamise seisukohalt prioriteetne;

2) konkurentsijärelevalvemenetluses kiidetakse heaks ettevõtja poolt kohustuste võtmine

käesoleva seaduse § 7830 lõike 4 kohaselt.

(8) Käesolevas seaduse paragrahvides 735, 737, 738, 7310, 7313 ja 7314 sätestatud väärtegude

tõendamisel on Konkurentsiametil lubatud kasutada ka konkurentsijärelevalvemenetluses

seaduslikult kogutud tõendeid, mille kohus loeb väärteomenetluses lubatavaks.

11

Konkurentsijärelevalvemenetluses kogutud tõendeid ei tohi tunnistada väärteomenetluses

lubamatuks üksnes põhjusel, et neid ei kogutud väärteomenetluse toiminguga. Teise liikmesriigi

konkurentsiasutuse kogutud tõendid on väärteomenetluses lubatavad, kui neid kogudes ei ole

rikutud Eesti konkurentsijärelevalvemenetluse põhimõtteid. Füüsilise isiku väärteoasjas ei ole

lubatud tema süü tõendamisel kasutada teavet, mille see füüsiline isik oli sunnitud avaldama

vastusena teabenõudele.“;

Selgitus:

29.1. – Muudatusega jäetakse väärtegude nimekirjast välja KonkS § 736, mis sisaldab vastutust

koondumise jõustamise eest koondumiseks loa puudumisel ja konkurentsi kahjustava

koondumise eest. Kuna koondumiste kontroll ja sellega seotud rikkumised ei ole olnud eelnõu

osana kavandatud, siis ei tõuse ka antud koosseisu trahvimäär, samuti ei loobuta selle puhul

füüsilise isiku vastutusest. Seetõttu ei ole praegu põhjust delegeerida antud koosseisu eest

trahvimise õigus kohtule, trahvi saab määrata Konkurentsiamet kohtuvälise menetlejana.

29.2 – Muudatus on seotud muudatusettepanekuga nr 19, millega asendatakse eelnõus mõiste

„paranduslik makse“ mõistega „lepitusraha“.

29.3. – eelnõu punktis 26 sisalduva KonkSi lisatava § 7318 lõike 6 muudatuse eesmärgiks on

täpsustada, et väärteomenetluse alustamine ei ole väärteotunnuste ilmnemisel alati kohustuslik.

Lõikesse 8 lisatakse lause „Konkurentsijärelevalvemenetluses kogutud tõendeid ei tohi

tunnistada väärteomenetluses lubamatuks üksnes põhjusel, et neid ei kogutud väärteomenetluse

toiminguga“ – selle eesmärk on täpsustada tõendite lubatavuse hindamise protsessi nende

ülekandmisel ühest menetlusest teise ja vältida tõlgendust, mis võiks tuleneda üldisest

arusaamisest, et väärteotunnuste ilmnemisel on väärteomenetluse alustamine ja edaspidiselt

tõendite kogumine kohustuslik läbi viia väärteomenetluses. Kohtul on loomulikult

väärteomenetluses jätkuvalt voli hinnata, kas tõend mingil sisulisel põhjusel tuleks

väärteomenetlusest kõrvale jätta, ent tõendi välja jätmise õiguslikuks aluseks ei saa olla pelgalt

seik, et tõend koguti konkurentsijärelevalvemenetluse või muu haldusmenetluse toiminguga.

30. Asendada eelnõu § 1 punktis 26 sisalduva KonkSi lisatavates §-des 7319, 7320, 7821, 7831 ja

eelnõu § 1 punktides 28, 31, 32, 35, 36 ja 38 läbivalt sõnad „kartell“ ja „salajane kartell“

tekstiosaga “käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklis 1

sätestatud keelatud tegu“, „Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklis 1 sätestatud keelatud

tegu“, „keelatud tegu“ või „sama keelatud tegu“ vastavas käändes;

Selgitus: Muudatusega jäetakse eelnõust välja defineerimata mõisted, mis võisid põhjustada

seaduse rakendamisel vaidlusi ja segadust. Mõistete „kartell“ ja „salajane kartell“

tekstiosaga“ käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklis 1 sätestatud

keelatud tegu“ asendamise tulemusena hakatakse leebusmeedet kohaldama seni kavandatust

laiemalt – st mitte ainult kartellidele (ehk teatud tüüpi konkurentsi kahjustavatele

horisontaalsetele kokkulepetele), vaid kõigile konkurentsi kahjustavatele horisontaalsetele ja ka

vertikaalsetele kokkulepetele. Kuna selliste kokkulepete kohta välistest allikatest teabe saamine

on väga keeruline, aitab leebuse kohaldamise laiem võimalus potentsiaalselt kaasa selliste

konkurentsi kahjustavate kokkulepete paremale avastamisele, pakkudes kokkuleppeosalistele

stiimulit ebaseaduslik tegevus lõpetada ja konkurentsiametit sellistest kokkulepetest teavitada.

31. Muuta eelnõu § 1 punktis 26 sisalduva KonkSi lisatav § 7320 tekst ja sõnastada see järgmiselt:

12

„Käesoleva seaduse § 7319 lõigetes 1 ja 2 sätestatud leebuse kohaldamise või kohaldamata

jätmise kohta koostab Konkurentsiamet otsuse ja edastab selle viivitamatult leebusetaotlejale.“;

Selgitus: Muudatuse vajadus on tingitud Konkurentsiametilt saadud tagasisidest, milles paluti

täpsustada, millise haldustegevuse liigiga on leebuse kohaldamise või mittekohaldamise puhul

tegemist. Muudatusega soovitakse samuti täpsustada, et leebuse kohaldamise või

mittekohaldamise puhul on tegemist eraldi haldusmenetlusega, mis ei ole osa

konkurentsijärelevalve- ega väärteomenetlusest.

32. Muuta eelnõu § 1 punkti 38 tekst ja sõnastada see järgmiselt:

„paragrahvi 781 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) leebusetaotleja teeb viivitamata oma kulul täielikku, pidevat ja heauskset koostööd

Konkurentsiametiga käesoleva seaduse §-s 4 või Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklis 101

sätestatud keelatud teo suhtes toimetatava menetluse lõpuni, sealhulgas on Konkurentsiametile

kättesaadav, et vastata igale teabenõudele, mis võib nimetatud keelatud teo asjaolude

tuvastamisele kaasa aidata, ning võimaldab Konkurentsiametil küsitleda temaga seotud füüsilisi

isikuid ja teeb mõistlikke jõupingutusi, et võimaldada küsitleda temaga varem seotud olnud

füüsilisi isikuid;“;

Selgitus: Muudatuse vajadus on tingitud Konkurentsiametilt saadud tagasisidest, milles

märgiti, et kui leebuse kohaldamise kohustuslik tingimus on, et leebusetaotleja teeb koostööd

konkurentsijärelevalvemenetluse lõpuni (nagu praegu eelnõu järgi on), siis ei saa eeldada

menetluste täielikku lahusust. Selle tõlgenduse põhjal ei oleks võimalik leebust taotleda isikul,

kelle suhtes on alustatud väärteomenetlus ilma eelneva konkurentsijärelevalvemenetluseta.

Muudatuse tulemusena on selge, et leebusetaotleja on kohustatud tegema Konkurentsiametiga

täielikku, pidevat ja heauskset koostööd mistahes tema poolt toimepandud keelatud teo suhtes

toimetatava menetluse lõpuni (olgu selleks, kas konkurentsijärelevalve- või väärteomenetlus või

mõlemad).

33. Muuta eelnõu § 1 punkti 29 ja sõnastada see järgmiselt:

29) paragrahvi 781 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) __Leebusetaotleja peab leebuse kohaldamise taotluse esitama eesti keeles või koos tõlkega

eesti keelde. Konkurentsiameti nõusolekul võib taotluse esitada muus keeles.“;

Selgitus: Muudatusega jäetakse eelnõu § 1 punktist 29 välja esialgu kavandatud lõike 11, mille

kohaselt „ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava isiku esitatud leebuse kohaldamise

taotlus loetakse esitatuks ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt“. Muudatus on seotud

muudatusettepanekuga nr 8, mille tulemusena kaob ka vajadus täpsustada, kelle nimel loetakse

leebuse kohaldamise taotlus esitatuks.

34. Parandada eelnõu §-s 1 läbivalt viited seaduse paragrahvidele (tehnilised muudatused):

34.1. §-s 7846 asendada viide §-le 7845 ja § 7846 lõikele 1 viitega §-le 7816 ja § 7817 lõikele 1;

34.2. § 7848 lõikes 2 asendada viide § 7846 lõikele 2 viitega § 7817 lõikele 2;

34.3. parandada eelnõu §-s 1 läbivalt viited seaduse paragrahvidele vastavalt käesolevatele

muudatusettepanekutele.

35. Muuta eelnõu § 6 ja sõnastada see järgmiselt:

13

㤠6. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Muudes seadustes ette nähtud väärtegude eest karistamiseks võib nendes seaduses sätestada

käesoleva seadustiku üldosast erisusi, kui seda nõuab reguleeritava valdkonna eripära.“.

2) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei eelda ega välista süüteo toime pannud füüsilise isiku

vastutuselevõtmist, kui seaduses on ette nähtud ka füüsilise isiku vastutus.“;

---

3) paragrahvi 47 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 50 lõike 1 preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Mootor-, õhu- või

veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade

rikkumisega seotud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist:“;

5) paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) Väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni

on möödunud kaks aastat.“;

5) paragrahv 400 tunnistatakse kehtetuks.“;

Selgitus: Muudatusega viiakse sisse Riigikogu õiguskomisjonilt saadud ettepanekud. Euroopa

Liidu õigusloome on laienenud järjest enam ka karistusõiguse sfääri ning lisaks spetiifilistele

karistusmääradele nõuab Euroopa Liit kohati ka valdkonnaspetsiifilisi erisusi muudest üldosa

instituutidest. Nii näiteks on konkurentsiväärtegude puhul nõutav kehtestada emaettevõtte

vastutus tütarettevõtja poolse rikkumise eest ning võimalus võtta konkurentsirikkumise eest

vastutusele ka kohaliku omavalitsuse üksust või avalik-õiguslikku juriidilist isikut, kui nad

tegutsevad ettevõtjana kaubaturul. Juba varasemalt on suuresti just EL õiguse ülevõtmise

tarbeks sätestatud võimalus KarSi üldosast kõrvale kalduda konkreetsete väärtegude eest

rahatrahvimäärade ja aegumistähtaegade sätestamisel. Muudatusettepanekuga avatakse tee

haruväärteokaristusõiguse valdkonnaspetsiifiliseks arenguks: KarS § 1 lg 1 lisatav lause annab

seadusandjale võimaluse valdkonna spetsiifikat arvesse võttes vajadusel kehtestada

eriseadustes lisaks väärteokoosseisudele ka erisusi KarSi üldosa regulatsioonist. Hälbimine

üldosast saab olema lubatud vaid eriseadustes sätestatud väärtegude puhul ning olukorras, kus

erisuse tingib valdkonna spetsiifiline vajadus, eelkõige EL õigusest tulenev KarSi üldosaga

kokkusobimatu regulatsioon. Paralleelselt tühistatakse praeguseks karistusseadustiku üldosas

aegumise ja rahatrahvi suuruse osas erandeid teha lubavat sätet, kuivõrd need ei ole uue § 1 lg

1 sõnastuse valguses enam vajalikud. Eelnõukohased KonkSi muudatused ja ECN+ direktiivi

ülevõtmine tingivad erisätteid nii juriidilise isiku vastutuse, väärtegude aegumise kui isikute

tegevuse eest vastutuse omistamise kohta.

Õiguskomisjon tegi ka ettepaneku loobuda punktis 2 esitatud muudatusettepanekust, kuid see

on jätkuvalt aktuaalne mitte üksnes KarSi väliste väärtegude kontekstis, vaid juriidilise isiku

vastutuse aluste jaoks tervikuna.

36. Muuta eelnõu § 11 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:

1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

14

„(6) Konkurentsijärelevalvemenetluses saab riigi õigusabi järelevalvealune isik, kellel ei ole

lepingulist esindajat ja kes taotleb esindaja osavõttu.“;

Selgitus: Muudatusega ühtlustatakse terminoloogia ja sätestatakse, kellel on õigus

konkurentsijärelevalvemenetluses riigi õigusabi saada. Riigi õigusabi saamise eelduseks on

eelnõukohase muudatuse järgi järelevalvealuse isiku staatus ning lepingulise esindaja

puudumine. Kohaldub ka RÕS § 7, mille kohaselt kohus hindab taotleja abivajadust ja õigusliku

positsiooni perspektiivikust.