Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46

„Nõuded väetise koostisele väetise liikide

kaupa“ muutmine

Määrus kehtestatakse väetiseseaduse § 6 lõike 2 alusel.

Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide

kaupa“ lisa 9 kehtestatakse uues sõnastuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa 9 Nõuded eriväetisele

EELNÕU

29.04.2025

Maaeluministri 10. augusti 2022. a määrus nr 46

„Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“

Lisa 9

(regionaal- ja põllumajandusministri XX.XX.2025 määruse nr XX sõnastuses)

Nõuded eriväetisele

1. Kompleksväetise koostis liikide kaupa

Jrk Liigi nimetus Tootmismeetod ja

põhikoostisosad

Toitaine miinimumsisaldus

(massiprotsentides);

toitaine andmete

väljendamise viis; muud

nõuded

Muud andmed

liigi nimetuse

kohta

Väetise koostises

deklareeritavate toitainete

sisalduse esitamine;

toitainete vorm ja

lahustuvus; muud

tunnused

Lubatud hälve1

(massi-

protsentides)

1 2 3 4 5 6 7

1. eriotstarbeline

väetis

keemiliselt või vees

lahustades saadud

valmistis, mis

normaaltingimustes

säilib stabiilsena (on

stabiilne õhurõhu

muutustele) ja millele

ei ole lisatud loomseid

ega taimseid orgaanilisi

ühendeid

toitainesisaldus on vähemalt

järgmine:

1% N, 0,92% P2O5, 0,964%

K2O

lämmastik (N)väljendatakse:

1) üldlämmastikuna

2) nitraatlämmastikuna

3) ammoonium-

lämmastikuna

4) karbamiidlämmastikuna

sõnad „madala

kloorisisaldusega“

võib väetise liigi

nimetusele lisada

juhul, kui

kloriidide sisaldus

ei ületa 2%

deklareeritakse

nitraatlämmastik,

ammooniumlämmastik ja

karbamiidlämmastik, kui

nende sisaldus on vähemalt

1%

N 0,4

P2O5 0,4

K2O 0,4

difosforpentaoksiid (P2O5)

väljendatakse:

1) vees lahustuvana

2) neutraalses

ammooniumtsitraadis

lahustuvana (tahke väetise

puhul)

dikaaliumoksiid (K2O)

väljendatakse vees

lahustuvana

kloorisisalduse võib väetise

koostises deklareerida

2. ammoonium-

sulfaadi ja

raudsulfaadi segu

keemiline toode või

mehaaniline segu, mis

sisaldab peamiselt

ammoonium- ja

raudsulfaati

toitainesisaldus on vähemalt

järgmine:

5% N, 5% Fe

deklareeritakse

ammooniumlämmastik

1,0

vees lahustuv raud 1,0

3. orgaanilis-

mineraalne

kompleksväetis3,4

keemiliselt või segades

valmistatud saadus, mis

sisaldab ka loomseid,

taimseid või muid

orgaanilisi ühendeid

toitainesisaldus on vähemalt

järgmine:

10% (N + P2O5 + K2O) või

10% (N + K2O) või 8% (N +

P2O5) või 8% (P2O5 + K2O)

iga toitaine sisaldus peab

olema vähemalt 1%

toode ei tohi sisaldada

haigusetekitajaid

mikroorganisme5

N 1,12

P2O5 0,5

K2O 0,9

kuivaine ± 25

valmistamisel kasutatud

toorained märgitakse

osatähtsuse järjekorras

lämmastik (N)

väljendatakse:

1) üldlämmastikuna

2) vees lahustuvana või

3) deklareerides teiste

vormidena

difosforpentaoksiid (P2O5)

väljendatakse:

1) vees lahustuvana

2) neutraalses

ammooniumtsitraadis

lahustuvana (tahke väetise

puhul)

dikaaliumoksiid (K2O)

väljendatakse vees

lahustuvana

vedela väetise puhul

märgitakse selle

kuivainesisaldus

väetise koostises

deklareeritakse lisatud

mineraalväetiste osa

2. Mikroväetise koostis liikide kaupa

Jrk Liigi nimetus Tootmismeetod ja

põhikoostisosad

Toitaine

miinimumsisaldus

(massiprotsentides);

toitaine andmete

väljendamise viis;

muud nõuded

Muud andmed liigi

nimetuse kohta

Väetise koostises

deklareeritavate

toitainete sisalduse

esitamine; toitainete

vorm ja lahustuvus;

muud tunnused

Lubatud hälve1

(massiprotsentides)

1 2 3 4 5 6 7

1. kompleksmikroväetis keemiliselt või segades

saadud valmistis, mis

sisaldab peamiselt

mikroelemente soolade

või kelaatidena

mikroelemente ei tohi

olla vähem, kui on

nõutud lisa punktis

6.1.

valmistise

nimetusele lisatakse

aniooni ja

kelaadimoodustaja

nimetus

deklareeritakse

mikroelementide

üldsisaldus

vees lahustuvate

mikroelementide

sisaldus

deklareeritakse

väetise koostises

juhul, kui see on

vähemalt 50%

kelaati seotud

mikroelement, kui

seda esineb

mikroelementide

sisaldus:

50% esitatud arvust, kui

nende sisaldus on

< 0,20%

40% esitatud arvust, kui

nende sisaldus on

vahemikus 0,20% kuni

1%

20% esitatud arvust, kui

nende sisaldus on

vahemikus 1% kuni 2%

0,4%, kui mikro-

elementide sisaldus on

> 2,0%

±50% boori ja seleeni

puhul

3. Lubiväetise koostis liikide kaupa

Jrk Liigi nimetus Tootmismeetod ja

põhikoostisosad

Toitaine miinimumsisaldus

(massiprotsentides); toitaine

andmete väljendamise viis;

muud nõuded

Muud andmed liigi

nimetuse kohta

Väetise koostises

deklareeritavate

toitainete sisalduse

esitamine; toitainete

vorm ja lahustuvus;

muud tunnused

Lubatud

hälve1

(massi-

protsentid

es)

1 2 3 4 5 6 7

1. dolomiidijahu dolomiidi jahvatamisel

saadud aine, mis

sisaldab peamiselt

kaltsium- ja

magneesiumkarbonaati

peeneteraline

dolomiidijahu

minimaalne neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 30%

minimaalne magneesiumisisaldus

(väljendatud Mg-na) on 7%

osakeste suurus:

− vähemalt 98% osakestest läbib

2 mm ruudukujuliste avadega

sõela

− vähemalt 90% osakestest läbib

1 mm ruudukujuliste avadega

sõela;

− vähemalt 50% osakestest läbib

0,15 mm ruudukujuliste avadega

sõela

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

lahjendatud

soolhappes lahustuv

magneesium

–2

jämedateraline

dolomiidijahu

osakeste suurus:

− vähemalt 98% osakestest läbib

2 mm ruudukujuliste avadega

sõela

− vähemalt 20% osakestest läbib

0,15 mm ruudukujuliste avadega

sõela

maksimaalne niiskussisaldus on

6%

2. klinkritolm tsemendi tootmisel

klinkri ja põlevkivi

põletamisel filtritest

saadud tolm

minimaalne neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 28%

osakeste suurus:

− vähemalt 99% osakestest läbib

2 mm ruudukujuliste avadega

sõela

− vähemalt 90% osakestest läbib

1 mm ruudukujuliste avadega

sõela

− vähemalt 50% osakestest läbib

0,15 mm ruudukujuliste avadega

sõela

maksimaalne niiskussisaldus on

2%

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

–2

3. kriit aine, mis sisaldab

merelise päritoluga

settekivimit. Viimane

sisaldab peamiselt

kaltsiumkarbonaati

minimaalne neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 30%

osakeste suurus:

− vähemalt 95% osakestest läbib

0,15 mm ruudukujuliste avadega

sõela

maksimaalne niiskussisaldus on

6%

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

–2

4. kustutatud lubi valmistis, mis saadakse

kaltsiumoksiidi

töötlemisel veega

minimaalne neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 30%

osakeste suurus:

− vähemalt 95% osakestest läbib

0,15 mm ruudukujuliste avadega

sõela

maksimaalne niiskussisaldus on

6%

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

–2

5. lubjakivijahu lubjakivi jahvatamisel

saadud aine, mis

sisaldab peamiselt

kaltsiumkarbonaati

peeneteraline

lubjakivijahu

minimaalne neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 30%

osakeste suurus:

− vähemalt 98% osakestest läbib

2 mm ruudukujuliste avadega

sõela;

− vähemalt 90% osakestest läbib

1 mm ruudukujuliste avadega

sõela;

− vähemalt 50% osakestest läbib

0,15 mm ruudukujuliste avadega

sõela

magneesiumisisaldus,

kui see on vähemalt

3%

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

–2

jämedateraline

lubjakivijahu

osakeste suurus:

− vähemalt 98% osakestest läbib

2 mm ruudukujuliste avadega

sõela

− vähemalt 90% osakestest läbib

1 mm ruudukujuliste avadega

sõela

− vähemalt 20% osakestest läbib

0,15 mm ruudukujuliste avadega

sõela

maksimaalne niiskussisaldus on

6%

6. nõrglubi (ehk

allikalubi) ja

järvelubi

ained, mis on saadud

looduslikust mageveest

ja mis sisaldavad

peamiselt

kaltsiumkarbonaate

minimaalne neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 30% kuivaines

osakeste suurus:

– vähemalt 98% osakestest läbib

2 mm ruudukujuliste avadega

sõela

– vähemalt 90% osakestest läbib

1 mm ruudukujuliste avadega

sõela

– vähemalt 20% osakestest läbib

0,15 mm ruudukujuliste avadega

sõela

maksimaalne niiskussisaldus on

6%

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

–2

7. põlevkivituhk põlevkivi põletamisel

saadud lendtuhk, mis on

eraldatud

suitsugaasidest,

tsüklonitest ja

elektrifiltritest

minimaalne neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 20%

osakeste suurus:

– vähemalt 99% osakestest läbib

2 mm ruudukujuliste avadega

sõela

– vähemalt 90% osakestest läbib

1 mm ruudukujuliste avadega

sõela

– vähemalt 50% osakestest läbib

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

ja väävli (S) sisaldus

–2

0,15 mm ruudukujuliste avadega

sõela

maksimaalne niiskussisaldus on

2%

8. tuhk aine, mis koosneb

peamiselt taimse

materjali põletamisel

järele jäävast tuhast

minimaalne neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 10%

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

lahjendatud

soolhappes lahustuv

kaalium (K)

niiskussisaldus

(protsendimassist)

–2

9. dolomiidi

sõelmed

dolomiidi töötlemisel

tekkiv peenfraktsioon

suurusega 0–4 mm, mis

sisaldab peamiselt

kaltsium- ja

magneesiumkarbonaati

minimaalne neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 30%

minimaalne magneesiumisisaldus

(väljendatud Mg-na) on 7%

minimaalne reaktiivsus on 12%

maksimaalne niiskussisaldus on

6%

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

lahjendatud

soolhappes lahustuv

magneesium (Mg)

reaktiivsus

–2

10. lubjakivi

sõelmed

lubjakivi töötlemisel

tekkiv peenfraktsioon

suurusega 0–4 mm, mis

sisaldab peamiselt

kaltsiumkarbonaati

minimaalne neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 30%

minimaalne reaktiivsus on 20%

maksimaalne niiskussisaldus on

6%

magneesiumisisaldus,

kui see on vähemalt

3%

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

reaktiivsus

–2

11. Tuhamägede

põlevkivituhk

peamiselt põlevkivi

põletamisel saadud ja

tuhamägedes ladestatud

tuhk

minimaalne neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 20%

minimaalne reaktiivsus on 20%

osakeste suurus:

100% osakestest läbib 10 mm

ruudukujuliste avadega sõela

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

reaktiivsus

niiskussisaldus

(massiprotsentides)

väävli (S) sisaldus

(massiprotsentides)

-2

12. Kaltsium-

karbonaadi

sadestamise

jääkaine

põlevkivituhast

kaltsiumkarbonaadi

sadestamise tulemusel

tekkiv aine

minimaalne neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 10%

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

niiskussisaldus

(massiprotsentides)

lahjendatud

soolhappes lahustuv

magneesium (Mg)

(massiprotsentides)

lahjendatud

soolhappes lahustuv

-2

kaltsium (Ca)

(massiprotsentides)

väävli (S) sisaldus

(massiprotsentides)

4. Bakterväetise koostis liikide kaupa

Jrk Liigi nimetus Tootmismeetod ja põhikoostisosad Andmete

väljendamise viis;

muud nõuded

Lubatud hälve1

(massiprotsentides)

1 2 3 4 5

1.1. nitragiin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis

sümbioosis liblikõielistega seob õhulämmastikku, mille tulemusena

paranevad nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate ja väetisega

mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus ning taimede

vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele.

Kanduraineks on muld

mikroorganismide

arv, tk/g

–50

1.2. risotorfiin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis

sümbioosis liblikõielistega seob õhulämmastikku, mille tulemusena

paranevad nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate ja väetisega

mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus ning taimede

vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele.

Kanduraineks on turvas

mikroorganismide

arv, tk/g

–50

1.3. perliin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis

sümbioosis liblikõielistega seob õhulämmastikku, mille tulemusena

paranevad nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate ja väetisega

mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus ning taimede

mikroorganismide

arv, tk/g

–50

vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele.

Kanduraineks on perliit

2 asotobakteriin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mille

kasutamise tulemusena seotakse mullas õhulämmastikku, tekib bioloogiliselt

aktiivseid ühendeid, paranevad mullas olevate ja väetisega mulda viidud

toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja

ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on muld või agar-agar

mikroorganismide

arv, tk/g

–50

3 fosforbakteriin6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mille

kasutamise tulemusena muutuvad mullas raskesti lahustuvad fosforiühendid

taimedele kergesti omastatavaks, tekib bioloogiliselt aktiivseid ühendeid,

paranevad mullas olevate ja väetisega mulda viidud toiteelementide

omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele

ilmastikutingimustele. See on tahke või vedel preparaat

mikroorganismide

arv, tk/g

–50

4 teised

mullabakterite

baasil toodetavad

bakterväetised6

Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaadid, mille

kasutamise tulemusena seotakse atmosfääri lämmastikku, tekib mullas

bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, paranevad mullas olevate ja väetisega

mulda viidud toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime

haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele

aktiivsed bakterid ja

nende arv, tk/g

–50

5. Lubiväetise segude koostis liikide kaupa

Jrk Liigi nimetus Tootmismeetod ja

põhikoostisosad

Toitaine miinimumsisaldus

(massiprotsentides);

toitaine andmete

väljendamise viis; muud

nõuded

Muud andmed liigi

nimetuse kohta

Väetise koostises

deklareeritavate

toitainete sisalduse

esitamine; toitainete

vorm ja lahustuvus;

muud tunnused

Lubatud

hälve1 (massi-

protsentides)

1 2 3 4 5 6 7

1. lubiväetise ja

kompleksväetis

e segu3789

valmistis, mis on saadud

tabelis 3 nimetatud liikide

segamisel, pressimisel või

granuleerimisel tabelis 1

ja 2 nimetatud

väetiseliikidega

minimaalne

neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 10%

toitaine miinimumsisaldus

on järgmine:

3% lämmastikku (N)

segudel, mis sisaldavad

sõnad „madala

kloorisisaldusega“ võib

väetise liigi nimetusele

lisada juhul, kui

kloriidide sisaldus ei

ületa 2%

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

toitained iga väetiseliigi

toitainete deklaratsiooni

järgi

–2

minimaalse

lämmastikusisaldusega

väetiseliike

2,98% difosforpentaoksiidi

(P2O5) segudel, mis

sisaldavad minimaalse

fosforisisaldusega

väetiseliike

2,89% dikaaliumoksiidi

(K2O) segudel, mis

sisaldavad minimaalse

kaaliumisisaldusega

väetiseliike

dikaaliumoksiid (K2O)

väljendatakse vees

lahustuvana

kloorisisalduse võib väetise

koostises deklareerida

magneesiumoksiidi

(MgO) sisaldus, kui see

on vähemalt 2,98%

muud segusse

kuuluvate väetise

liikide kirjeldustes

väljendatud nõuded

2. segatud

lubiväetised

valmistis, mis on saadud

punktis 3 loetletud liikide

segamisel

minimaalne

neutraliseerimisvõime

kaltsiumina on 30%

magneesiumisisaldus,

kui see on vähemalt

1,8%

muud eri kirjetes

väljendatud nõuded

deklareeritakse

neutraliseerimisvõime

segus kasutatud

lubiväetiste loetelu ja

toitained iga väetiseliigi

toitainete deklaratsiooni

järgi

–2

1 Lubatud hälve märgib määratud toitainesisalduse lubatud erinevust näidatud arvust. Lubatud hälve sisaldab valmistamise, proovivõtu ja analüüsi

ebatäpsusi. Selles tabeliveerus sätestatud miinimum- ja maksimumsisalduste puhul ei ole kõrvalekalded lubatud. Kui maksimumsisaldust ei ole selles

veerus määratud, siis sisalduse ülempiiri ei ole.

2 Erinevate lämmastikuvormide sisaldused või fosfori lahustuvusest lubatud hälbed on 10% nimetatud sisaldusest (kuid mitte rohkem kui 2

massiprotsenti lämmastikku ning 0,9 massiprotsenti fosforit) eeldusel, et toitainete maksimumsisaldus ei ületa liigi kirjelduses toodud piiri.

3 Mikroelemente sisaldavas väetises on mikroelementide (välja arvatud boor ja seleen) deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed:

1) 50%, kui mikroelementide sisaldus on < 0,2%;

2) 40%, kui mikroelementide sisaldus on 0,2 kuni 1%;

3) 20%, kui mikroelementide sisaldus on > 1 kuni 2%;

4) 0,4%, kui mikroelementide sisaldus on > 2%;

5) boori ja seleeni puhul ± 50%.

4 Kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi või väävlit sisaldavas väetises on nimetatud elementide deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: 25%,

kuid

1) mitte rohkem kui 0,6 massiprotsenti kaltsiumi, magneesiumi ja naatriumi puhul;

2) mitte rohkem kui 0,4 massiprotsenti väävli puhul.

5 Käärimisjääke või komposti sisaldav orgaanilis-mineraalne väetis peab haigusetekitajate sisalduse suhtes vastama komisjoni määruse

(EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui

inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle

direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.02.2011, lk 1–254), V lisa III peatüki 3. jaos

kehtestatud normidele.

6 Bakterväetis ei tohi sisaldada haigusi tekitavaid ega teisi ohtlikke mikroorganisme.

7 Eriotstarbelist väetist sisaldavas väetises on toitainete deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed:

1) lämmastik 0,4;

2) fosfor 0,4;

3) kaalium 0,4.

8 Ammooniumsulfaadi ja raudsulfaadi segu sisaldavas väetises on toitainete deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed:

1) ammooniumlämmastik 1;

2) vees lahustuv raud 1.

9 Orgaanilis-mineraalset kompleksväetist sisaldavas väetises on toitainete deklareeritud sisaldusest ja kuivainesisaldusest (vedelväetise puhul) lubatud

järgmised hälbed:

1) lämmastik 1,1;

2) fosfor 0,5;

3) kaalium 0,9;

4) kuivaine (vedelväetise puhul) ± 25.

6. Lisanõuded väetistele

6.1. Mikroelementide miinimumsisaldus väetistes

6.1.1. Mikroelementide miinimumsisaldus tahkes ja vedelas segus (massiprotsentides)

Mikroelementide esinemise

vorm

Element Mineraalsena Kelaadi või

kompleksina

boor (B) 0,2 0,2

koobalt (Co) 0,02 0,02

vask (Cu) 0,5 0,1

raud (Fe) 2 0,3

mangaan (Mn) 0,5 0,1

molübdeen (Mo) 0,02 –

tsink (Zn) 0,5 0,1

Mikroelementide miinimumsisaldus tahkes segus on 5% väetise massist.

Mikroelementide miinimumsisaldus vedelas segus on 2% väetise massist.

6.1.2. Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) juureväliselt antavas mikroväetises, mis sisaldab esma- või teisejärgulisi

toiteelemente:

boor 0,010

koobalt 0,002

vask 0,002

raud 0,020

mangaan 0,010

molübdeen 0,001

tsink 0,002

6.2. Fosforväetises ja fosforväetise toormes ei tohi sisalduda üle 60 mg kaadmiumi 1 kg difosforpentaoksiidi kohta; teistes fosforit

mittesisaldavates väetistes ei tohi sisalduda üle 3 mg kaadmiumi 1 kg väetise kuivaine kohta.

6.3. Kompleksväetises võib 1 kg väetise kohta olla lisatud kuni 6 mg seleeni.

6.4. Lubiväetises lubatud raskmetalliühendite sisaldus (mg/kg kohta) on järgmine:

kaadmium 3

elavhõbe 2

plii 100

nikkel 100

arseen 50

vask 600

tsink 1500

kroom 50

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 10. augusti 2022. a

määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse väetiseseaduse § 6 lõike 2 alusel.

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr

46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu)

täiendatakse maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele

väetise liikide kaupa“ (edaspidi määrus nr 46) lisa 9, milles on kehtestatud nõuded eriväetisele,

kahe lubiväetise liigiga: tuhamägede põlevkivituhk ja kaltsiumkarbonaadi sadestamise

jääkaine. Lisatava väetise liigi „Tuhamägede põlevkivituhk“ allikaks on vanades tuhamägedes

ladestatud põlevkivituhk, mis on saadud peamiselt põlevkivi põletamisel, ning teisena lisatav

väetis „Kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkaine“ saadakse tuhamägedes ladestatud

põlevkivituhast kaltsiumkarbonaadi sadestamise tulemusel.

Eelnõuga kehtestava kahe uue väetise liigi nõuete väljatöötamise aluseks on 2024. a Eesti

Maaülikooli (edaspidi EMÜ) eksperthinnang põlevkivituha ümbertöötlemisel tekkiva

kõrvalsaaduse sobivuse kohta lubiväetiseks1 ja eksperthinnang Püssi tuhamäes ladestatud

materjali sobivuse kohta lubiväetiseks2. Eksperthinnangud tehti toona kehtinud Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20273 ülesande „Analüüs ja ettepanekud põlevkivi

töötlemisel tekkivate jäätmete kasutamise võimaluste kohta väetisena“ täitmiseks.

Eksperthinnangute raames analüüsitud materjalide väljavalimise kriteeriumiks oli

potentsiaalsete väetise tootjate soov vastavat väetist toota ja turustada.

Eelnõu aitab kaasa „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“4

tegevussuuna „Põllumajanduskeskkond“ eesmärgi „Väetiste ja taimekaitsevahendite

kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene“ saavutamisele kahe uue väetiseliigi

koostise nõuete kehtestamise kaudu.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

taimetervise osakonna peaspetsialist Julia Viguro (5684 8668, [email protected]). Eelnõule

ja seletuskirjale on juriidilist ekspertiisi teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Katrin Pööra (625 6147, [email protected]), keeleliselt on eelnõu

toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1 Hinnang põlevkivituha ümbertöötlemisel tekkiva kõrvalsaaduse sobivusest lubiväetiseks. Eesti Maaülikool,

2024. Polevkivituha_korvalsaaduse_eksperthinnang.pdf 2 Hinnang Püssi tuhamägedes ladestatud põlevkivituha sobivuse kohta lubiväetiseks. Eesti Maaülikool, 2024.

Pussi_polevkivituha_eksperthinnang.pdf 3 Vabariigi Valitsuse koduleht. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korralduse nr 131 „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“ lisa (12. oktoobril 2023 muudetud sõnastuses), 21.05.2025.

https://valitsus.ee/media/6721/download 4 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koduleht. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030, 21.05.2025. poka-2030-taistekst.pdf

23.05.2025

Eelnõuga kehtestatakse määruse nr 46 lisa 9 uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva lisaga

täiendatakse määruse nr 46 lisa 9 punkti 3 ridadega 11 ja 12 ning kehtestatakse tuhamägede

põlevkivituha ja kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkaine nõuded.

Punkti 3 real 11 kehtestatakse nõuded tuhamägede põlevkivituha kohta. Nõuded on sätestatud

tuginedes EMÜ eksperthinnangule5 ning konsulteerides Maaelu Teadmuskeskusega (edaspidi

METK).

EMÜ eksperthinnangu raames toimus 2024. aasta vegetatsiooniperioodil suvinisuga välikatse

Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas. Välikatse tulemused näitasid, et tuha kasutamisel oli

väike positiivne mõju saagikusele ja neutraalne mõju saagi kvaliteedile. Tuha kasutamine

vähendas lubiväetisele omaselt mulla happesust ning parandas kaltsiumiga varustatust. Teistele

mulla omadustele olulist mõju ei avaldunud. Tuha omaduste laboranalüüsid näitasid, et tuha

raskmetallide sisaldused on kordades väiksemad määrusega nr 46 lubatud piirmääradest.

Samuti jõuti aruandes järelduseni, et polütsükliliste aromaatsete süsivesinikute (edaspidi PAH)

liigne sisaldus tuhas on ebatõenäoline ning tõenäoliselt on ka erinevate dioksiinide ja furaanide

sisaldus põlevkivituhas (sh tuhamägedes ladestatud tuhas) väga madal ja keskkonnale ohutul

tasemel. Seega ei ole Püssi tuhamäes ladestatud materjali lubiväetisena nõuetekohasel

kasutamisel põhjust eeldada selle negatiivset mõju keskkonnale. Sellest tulenevalt järeldati, et

materjal omab potentsiaali lubiväetisena kasutamiseks.

Eksperthinnangus tõdeti, et kuigi hinnatud tuha keemiline koostis on sarnane põlevkivituhale

(määruse nr 46 lisa 9 punkti 3 rida 7), siis võimalikud erinevused niiskussisalduses ja osakeste

suuruses on põhjused, miks on otstarbekas tuhamägede põlevkivituhk määruses nr 46 sätestada

eraldiseisva lubiväetise liigina nimetusega „Tuhamägede põlevkivituhk“ (veerg 2) ning nõudeid

kohaldatakse vanades tuhamägedes ladestatud põlevkivituhale. Uue lubiväetise tootmismeetod

ja põhikoostisosad on defineeritud järgmiselt: „Peamiselt põlevkivi põletamisel saadud ja

mägedes ladestatud tuhk“ (veerg 3).

Tuhamägede põlevkivituha minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina on 20% (veerg 4),

on esitatud deklareeritavate näitajatena (veerg 6) ning selle näitaja lubatud hälve kuni 2% (veerg

7), mis on samaväärne määruses nr 46 kehtestatud lubiväetiste nõuetega.

Tuhamägedes ladestatud põlevkivituha puhul on tegu pikaajaliselt välitingimustes hoiustatud

tuhaga. Seetõttu pole määruses nr 46 põlevkivituha 2%-list maksimaalset niiskussisalduse

nõuet võimalik täita. Seega on eelnõus niiskuse reguleerimise asemel (veerg 4) niiskussisaldus

esitatud deklareeritavate näitajatena (veerg 6). Vastavalt deklareeritud niiskussisaldusele saab

põllumajandustootja valida põlevkivituha sobiliku transpordiviisi ja laotamistehnoloogia ning

täpsustada kasutusnormi.

EMÜ eksperthinnangus nenditi, et välitingimustes seisnud ja mõnevõrra niiskunud tuhale ei ole

otstarbekas kohaldada põlevkivi lendtuhale samaväärseid osakeste suurusjaotuse nõudeid, kuna

suuremast niiskussisaldusest tulenevalt moodustavad osakesed omavahel agregaate. Samas

eksperthinnangu tegemisel töö eksperimentaalne osa ja proovide arv ei võimaldanud EMÜ-l

tõenduspõhiselt anda ühest soovitust määruses osakeste suurusjaotuse näitaja reguleerimiseks.

Seega tehti ettepanek sarnaselt liigiga tuhk (määruse nr 46 lisa 9 punkti 3 rida 8) mitte

defineerida lubiväetisena osakeste suurusjaotuse alusel. Osakeste suuruse reguleerimise osas

konsulteeriti ka METK-iga ja koostöös EMÜ-iga lepiti kokku, et antud juhul osakeste suuruse

määramine on lubiväetiste omaduste avaldumiseks vajalik, kuna osakeste suurenemisega

kaasneb lubiväetise positiivse toime vähenemine.

5 Hinnang Püssi tuhamägedes ladestatud põlevkivituha sobivuse kohta lubiväetiseks. Eesti Maaülikool, 2024.

Pussi_polevkivituha_eksperthinnang.pdf

Eestis laiem põlevkivi põletamine erinevat tüüpi kateldes on toimunud umbes 100 aasta jooksul

ning põlevkivituha kasutamine põldude lupjamiseks algas umbes 1940ndate aastate teisel

poolel. Põlevkivi põletamise tehnoloogia Eestis on ajas muutunud. Alguses oli valdavalt

kasutusel tükkpõlevkivi kihiline põletamine restpõrandaga küttekolletes, mille tulemusel tekkis

restpõlevkivituhk (nt Püssi tuhamäes ladestatud tuhk). 1959. aastal Balti soojuselektrijaama

käivitamisel võeti Eestis laialt kasutusele tolmpõlevkivi põletamise tehnoloogia - peeneks

jahvatatud põlevkivi põletamine hõljuvas olekus, mille tulemusel hakkas tekkima teise

kvaliteediga materjale: šlakk ja tolmpõlevkivituhk. Restpõlevkivituha kasutamine muldade

lupjamiseks lõpetati Eestis 1971. aastal, kuna tolmpõlevkivituha kasutamine oli majanduslikult

kasulikum, täielikult mehhaniseeritud jne. Põlevkivituhka, mis ei leidnud või ei leia kasutust,

ladestatakse tuhamägedena. Tuhamägedes on reeglina ladestatud kas restpõlevkivituhk või

šlaki ja tolmpõlevkivituha segu.

Seoses restpõlevkivituha kasutamise lõpetamisega viimased teadustööd, mis uurisid

restpõlevkivituha väetusväärtust, on avaldatud 1960ndate aastatel. Näiteks O. Halliku6 poolt

läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et osakeste suurenemisega kaasnes nende positiivse

toime vähenemine ning põlevkivituhka võib kasutada, kui fraktsiooni jämedus ei ületa 7-10

mm. Samuti Hallik tõdeb, et sellest fraktsioonist suuremat läbimõõtu omavad tavaliselt

põlevkivituhast leiduvad lubjakivi lisandid, mis tuleb enne tuhast välja sõeluda. Kuna selle

uuringu tulemus on relevantne ka tänapäeval, siis sellele tuginedes on eelnõus sätestatud, et

100% osakestest peab läbima 10 mm ruudukujuliste avadega sõela (veerg 4).

METK soovitas purustatud põlevkivituha puhul määrata reaktiivsust (veerg 6) ning, et selle

minimaalne väärtus oleks 20% (veerg 4). Reaktiivsus näitab materjali reageerimiskiirust, sõltub

osakeste suurusest ja nende vastupidavusest ning on eriti tähtis põlevkivituha puhul, mis on

seisnud aastakümneid.

Põllumuldade madal pH-tase on Eestis väga levinud7 ja sellest tingitult on probleeme ka

toitainete leostumisega. Mineraalne väävel muutub happelistes muldades väävelhappeks,

soodustab see muldade edasist hapestumist. Kuna põlevkivituhk sisaldab väävlit, lisatakse

veergu 6 nõue määrata põlevkivituhast väävlisisaldus. See teave aitab sihipärase koguse

hindamisel, et vältida soovimatu hapestumise esilekutsumist ja lupjamise soovitud toime

rikkumist.

Punkti 3 real 12 kehtestatakse nõuded kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkaine kohta.

Kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkaine (veerg 2) on materjal, mis tekib põlevkivituhast

kaltsiumkarbonaadi sadestamise tulemusel (veerg 3). Põlevkivituha ümbertöötlusprotsessi

käigus see purustatakse, sõelutakse, jahvatatakse ja leostatakse reaktoris. Peale leostamist

eraldatakse pressfiltreerimisega vedel ja tahke faas ehk filtrikook. Filtrikook transporditakse

tagasi reaktorisse, kus korratakse leostamisprotsessi ning seejärel pressfiltreerimist. Tahke

tuhajääk pestakse puhta veega, mille eesmärgiks on eraldada filterkoogist lahus, mis seejärel

suunatakse tagasi protsessi. Tulemuseks on puhas jääkaine.

Eksperthinnangu koostamise aluseks olnud laboranalüüsidele ja kahel aastal läbi viidud

katsetele tuginedes saab järeldada, et jääkaine omab potentsiaali lubiväetisena kasutamiseks.

Selle materjali saasteainete sisaldused on kordades väiksemad määrusega nr 46 lubatud

piirmääradest ning nõuetekohasel käitlemisel lubiväetisena pole põhjust eeldada negatiivset

6 Hallik, O. Happeliste muldade lupjamine Eesti NSV-s. Tallinn : Eesti Raamat, 1965. 7Maaelu Teadmuskeskuse koduleht. Eesti muldade seisund, 21.05.2025. https://metk.agri.ee/teadus-uuringud-

projektid/mullastik/eesti-muldade-seisund?view_instance=0&current_page=1

mõju keskkonnale. Katsed Eestis kahe enamkasvatatud teraviljaga ja punase ristikuga

tõendasid, et materjali kasutamisel väetisainena suurenes kultuurtaimede saagikus ootuspärases

ulatuses ja ilmnes neutraalne mõju saagi kvaliteedile. Selle materjali kasutamine vähendas

lubiväetisele omaselt mulla happesust ning suurendas kaltsiumiga ja osaliselt ka

magneesiumiga varustatust.

Kuna põlevkivituha ümbertöötlemisel kasutatakse ammooniumatsetaati, siis EMÜ hindas

võimalust pliiatsetaadi kui potentsiaalse saasteaine tekkeks kõrvalsaaduses ning leidis, et selle

sisaldumine uuritavas materjalis on ebatõenäoline. Samuti ei ole nende hinnangul jääkaine

puhul probleemiks dioksiinide ja furaanide kui saasteaine sisaldus ning ebatõenäoline PAH-ide

sisaldumine uuritavas materjalis.

Tootmisprotsessi käigus jääb kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkainesse läbipesust tulenevat

niiskust. Seetõttu pole kohane rakendada põlevkivituhaga sarnaselt nõuet niiskussisaldusele

kuni 2% ning osakeste suurusjaotusele. Seetõttu tegelik niiskussisalduse väärtus sätestatakse

deklareeritava näitajana (veerg 6) ning selle alusel saab valida laotamistehnoloogia ning

täpsustada kasutusnormi lubiväetisena. Suuremast niiskussisaldusest tulenevalt moodustavad

osakesed omavahel agregaate, mistõttu kuivale põlevkivituhale sätestatud osakeste

suurusjaotuse nõue pole praktikas asjakohane. Arvestades antud materjali ümbertöötlemise ja

käitlemise protsessi eripära pole põhjust eeldada, et moodustavad agregaadid oleksid

lubiväetisena kasutamiseks liiga suured või tugevasti tsementeerunud. EMÜ eksperthinnangu

eksperimentaalses osas ei teostatud materjali osakeste suurusjaotuse analüüse, seega pole

võimalik tõenduspõhiselt anda ühest soovitust selle näitaja reguleerimiseks, mistõttu tehti

ettepanek sarnaselt liigiga tuhk (määruse nr 46 lisa 9 punkt 3 rida 8) mitte määrata osakeste

suurusjaotust.

Koostise osas tegi EMÜ oma eksperthinnangus ettepaneku sätestada minimaalne

neutraliseerimisvõime kaltsiumina 10% (veerg 4), mis on esitatud deklareeritavate näitajatena

(veerg 6). Selle näitaja lubatud hälve (veerg 7) võib olla kuni 2%, mis on samaväärne määruses

nr 46 kehtestatud lubiväetiste nõuetega.

Lisaks niiskussisaldusele lubiväetise koostise deklareeritavate näitajate osas (veerg 6) tegi

EMÜ ettepaneku sätestada neutraliseerimisvõime ning kaltsiumi ja magneesiumi üldsisalduse

näitajad. Kuna kaltsiumkarbonaadi sadestamise jääkaine lähteaineks on põlevkivituhk, mis

sisaldab väävlit ja mis muutub happelises mullas väävelhappeks ning soodustab muldade

edasist hapestumist, siis täiendatakse lisaks eksperthinnangutes kirjeldatud nõuetele veergu 6

nõudega määrata põlevkivituhast väävlisisaldus. Seda teavet saab kasutada väetamise

planeerimisel, et vältida soovimatu hapestumise esilekutsumist ja lupjamise soovitud toime

rikkumist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõuga kavandatavatest nõuetest tuhamägede põlevkivituha ja kaltsiumkarbonaadi

sadestamise jääkaine kohta teavitatakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriike.

4. Määruse mõjud

Kuna eelnõu põhieesmärk on määruse täiendamine kahe uue väetise liigiga, siis muudatus

mõjutab vähesel määral PTA väetise valdkonna ametnike töökoormust. Töökoormus suureneb

PTA-l vähesel määral uute väetiseliikide registreerimisel ning nende väetiseliikide üle tehtava

järelevalve kavandamisel. Samas muudatus ei mõjuta otseselt järelevalve käigus tehtavate

kontrollide hulka ega too kaasa olulist mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele.

Kavandatavad muudatused mõjutavad väetise käitlejaid, kes toodavad ja turustavad vastavaid

lubiväetisi, ning ühtlasi ka põllumajandustootjaid, kes neid väetisi kasutavad. Võib eeldada, et

muudatuse tulemusel laieneb lubiväetise käitlejate ning turustavate lubiväetiste nimekiri, mis

avaldab positiivset mõju väetiste kättesaadavusele ja hinnakujundusele. Määruse nr 46

rakendamine lisab käitlejatele, kes otsustavad turustada materjali väetisena, halduskoormust

ning nõuete järgimine on seotud ka kuluga (nt väetise registreerimine väetiseregistris,

enesekontrolli kohustuse täitmine). Samas käitlejale lisanduv halduskoormus ja kulu on

proportsionaalsed vajadusega tagada ohutust inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja

keskkonnale. Üks võimalikest alternatiividest materjali turustamine jäätmena ei vabasta ka

käitlejat halduskoormusest ja kulust, kuna jäätmeid saab müüa ainult jäätmeloa omanikele ning

aruandluse ja riigilõivude maksmise kohustus laieneb mõlema osapoolele.

Kavandatavad muudatused suurendavad põlevkivi töötlemisel tekkinud jäätmete

(kõrvalsaaduste) ringlussevõttu ning viivad ellu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktis

5.1.5. sõnastatud eesmärki. Muudatused täidavad ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

Regionaal- ja põllumajandusministrile seatud ülesannet analüüsida ja teha ettepanekuid

põlevkivi töötlemisel tekkivate jäätmete kasutamise võimaluste kohta väetisena. Jäätmete

kasutamine ressursina (ringlussevõtt) võimaldab saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja

vähendada nõudlust uute loodusvarade järele. Seeläbi leeveneb uute loodusvarade

kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju ning väheneb jäätmeteke.

Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline

mõju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest ega ka olulisi tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras (Riigi Teatajas) avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskojale ja Põllumeeste ühistule KEVILI. Määruse eelnõust

teavitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kliendiportaali kaudu väetise käitlejaid.

Toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lõike 1 kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni ja Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriike teavitada ettevalmistatavast ja vastu võetud õigusaktist, mis

sisaldab toodet puudutavat või toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, sealhulgas sanitaar-

või fütosanitaarmeedet. Eelnõust teavitatakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriike Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures asuva

tehniliste normide kooskõlastamise kontaktpunkti kaudu.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/421

Määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded

väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, EN_M_46_EIS.pdf

2. Määruse lisa 9, M_46_Lisa_9_EIS.pdf

3. Seletuskiri, SK_M_46_EIS.pdf

Arvamuse esitamiseks: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Põllumeeste ühistu KEVILI

Julia Viguro

5684 8668 [email protected]