Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/2126 |
Registreeritud | 02.06.2025 |
Sünkroonitud | 03.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Joonas Pärenson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/432
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja
põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 22. veebruar 2024. a määruse nr 15
„Perioodi 2023-2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu
kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, kuna määruse rakendamine on olnud peatatud ning eelnõu
vastuvõtmine on vajalik toetuse andmise jätkamiseks. Määruse kiire jõustumine võimaldab
meetme uuesti avada ning tagada, et ettevõtjad saaksid alustada toetatavate tegevuste
elluviimist vastavalt oma tegevuskavadele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Eelnõu, EN_Kvaliteedikava_arendamine_muudatus.pdf;
2. Seletuskiri, SK_Kvaliteedikava_arendamine_muudatus.pdf.
Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Sven Valliste
5692 4461
aotl
EELNÕU
29.05.2025
MÄÄRUS
….2025 nr….
Regionaalministri 22. veebruari 2024. a määruse nr 15
„Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise
toetus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7
lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.
Regionaalministri 22. veebruari 2024. a määruses nr 15 „Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava
arendamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ettevõtja juhendamise,“;
2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) täienduskoolitus peab vastama täiskasvanute koolituse seadusele ja koolituse peab läbi
viima sama seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele vastav täienduskoolitusasutus;“;
3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõna „inimest“ tekstiosaga „lõikes 2 sätestatud
nõuetele vastavat osalejat“;
5) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Toetuse määr, suurus ja vorm
(1) Toetust antakse kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
(2) Ettevõtja juhendamise korral on ühe või mitme ettevõtja samaaegse juhendamise tasu
maksimaalne suurus 58 eurot juhendamisele kulunud tunni kohta.
(3) Põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse
kontrolli tegemise ühikuhind on 518 eurot osaleja kohta aastas.
(4) Auto kasutamisel antakse toetatavate tegevuste elluviimiseks toetust kuni 0,50 eurot ühe
sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot taotleja kohta ühes kalendrikuus.
2
(5) Tegevuskava elluviimisega seotud haldamis- ja projektijuhtimiskulud võivad moodustada
kokku seitse protsenti § 3 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud toetatavate tegevuste abikõlblike
kulude maksumusest.
(6) Toetuse maksimaalne suurus kvaliteedikava kohta on 100 000 eurot ühel kalendriaastal
elluviidud tegevuste eest.
(7) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1
punktide a, b ja d ning lõike 2 punktide a ja c kohaselt toetuse saajal tegelikult tekkinud
rahastamiskõlblike kulude hüvitamise, ühikuhinna ja ühtse määra alusel.“;
6) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud on tegevuse elluviimiseks vajalikud lõigetes 2–6 sätestatud kulud ning
§ 3 lõike 1 punktis 7 sätestatud põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse
kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollimise ja punktis 8 sätestatud kvaliteedikava
arendamise tegevuskava haldamise ja projektijuhtimise kulu, mis tehakse sihtotstarbeliselt,
mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/2115 artikliga 77 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.
(2) Infopäeva, konverentsi ja täienduskoolituse korraldamise korral on abikõlblikud osalejate
arvule vastava ruumi üüri- või rendikulu, esitlustehnika üüri- või rendikulu, koolitusmaterjali
kulu, lektori ja korraldaja sõidu- ja majutuskulu, lektoritasu, tõlkekulu, toitlustamise kulu ning
tasu autoriõiguse eest.
(3) Osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimuva infopäeva, konverentsi või
täienduskoolituse puhul on lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele abikõlblik ka vastava
veebikeskkonna kasutamise või selle litsentsi soetamise kulu.
(4) Õppereisi korraldamise korral on abikõlblikud osalejate ja korraldaja ühe esindaja sõidu- ja
majutuskulu, tõlkekulu, ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni külastustasu, messi ja näituse
piletitasu ning lektoritasu.
(5) Õpiringi korraldamise korral on abikõlblikud juhendaja tasu, õpiruumi üüri- või rendikulu
ja koolitusmaterjalide maksumus.
(6) Ettevõtja juhendamise korral on abikõlblikud ettevõtja juhendamise tasu, juhendamiseks
vajaliku ruumi üüri- või rendikulu, koolitusmaterjalide maksumus ja juhendaja sõidukulu.
(7) Sõidukulude puhul on abikõlblik ka auto kasutamise kulu tingimusel, et auto kasutamise üle
peetakse arvestust.
(8) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
2) sularahamakse, lepingu sõlmimise või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja
finantsteenustega seotud muu kulu;
3) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
3
4) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või
välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
5) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;
6) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.
(9) Kui tegevuskava raames toetatava tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on
30 000 eurot või sellest suurem, koostab taotleja taotluse esitamiseks toetatava tegevuse
maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi ja korraldab enne toetatava tegevuse elluviimisega
alustamist ostumenetluse §-s 131 sätestatud viisil. Prognoosis esitatakse andmed toetava
toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema
põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse
korral tõendatavad.;“;
7) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse arv „30“ arvuga „50“;
8) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
„§ 131. Ostumenetlus
(1) Toetuse saaja peab kvaliteedikava arendamistegevuste raames tellitava töö või teenuse või
soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.
(2) Kui arendamistegevuste eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, kuid
tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot,
küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat pakkumust.
(3) Toetuse saaja võib küsida alla kolme pakkumuse, kui kolme pakkumust küsida ei ole
objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või soetatava vara
pakkujate paljusus.
(4) Pakkumuse küsimisel hoidub toetuse saaja huvide konfliktist. Huvide konfliktina
käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal,
juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse
või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on
finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust
ja sõltumatust kahjustavatena.
(5) Lõikes 4 sätestatud nõuet ei kohaldata ettevõtja juhendamise korral. Sellisel juhul koostab
toetuse saaja ettevõtja juhendamise kohta hinnakalkulatsiooni koos kulude mõistlikkust
selgitava põhjendusega ning esitab vähemalt ühe kulude mõistlikkust tõendava dokumendi, mis
sisaldab teavet tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse ja koguse kohta.
(6) Kui arendamistegevuste eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest
suurem, peab toetuse saaja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.
(7) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ostumenetluse väljakuulutamise korral avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest
nähtuvad tellitava töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised andmed ning majanduslikult soodsaima
pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamiskriteeriumid ja pakkumuste esitamise
tähtpäev;
2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;
3) teade ostumenetluse kohta on avalik;
4
4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas
ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja
selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;
5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;
6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ja parima
pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;
7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137
„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.
(8) Pakkumus peab sisaldama toetuse saaja nime, pakkuja nime ja kontaktandmeid, pakkumuse
väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või soetatava vara üksikasjalikku kirjeldust ning
käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
(9) Toetuse saaja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on
objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või soetatava vara
pakkujate paljusus.
(10) Toetuse saaja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks tegevuskava
raames tellitavat tööd, teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või
vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib jaotada tegevuskava raames tellitava
töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.“;
9) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kalendriaasta viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt järgneva kalendriaasta
jaanuaris.“;
10) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„21) teave elluviidud toetatava arendamistegevuse maksumuse ja täieliku tasumise kohta;
22) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;“;
11) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Koos maksetaotlusega esitatakse järgmised tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid:
1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või
soetatava vara;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav
maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
3) paragrahvi 131 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja pakkumuste ärakirjad või
§ 131 lõikes 3 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja pakkumuse ärakiri koos selgitusega, miks
ei olnud võimalik saada omavahel võrreldavaid pakkumusi;
4) osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimunud tegevuse puhul kuvatõmmis,
veebikeskkonda logimise andmed või muu asjakohane tõend, millelt nähtuvad tegevuses
osalenute arv ja nimed;
5) sõidukulusid tõendav dokument, sealhulgas ühissõiduki kasutamist tõendav sõidupilet,
kütuse eest tasumist tõendav dokument ning auto sõidupäevik, mis sisaldab autot kasutava isiku
ees- ja perekonnanime, auto riikliku registreerimismärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja
lõppnäitu, sõidu kuupäeva ja eesmärki“;
12) paragrahvi 14 lõike 5 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
5
„Põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse
kontrolli tegemise kulude hüvitamiseks lõikes 21 sätestatud dokumente ei esitata. Koos
maksetaotlusega esitatakse järgmised tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid:“;
13) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „45 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse ja
tegevuse elluviimist tõendavate nõuetekohaste dokumentide esitamisest“ tekstiosaga
„60 tööpäeva jooksul arvates §-s 14 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
SELETUSKIRI
regionaalministri 22. veebruar 2024. a määruse nr 15 „Perioodi 2023-2027
kvaliteedikava arendamise toetus“ muutmise eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7
lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.
Eelnõuga muudetakse regionaalministri 22. veebruari 2024. a määrust nr 15 „Perioodi 2023–
2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ (edaspidi määrus). Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava
arendamise toetust (edaspidi toetus) võib taotleda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 93 alusel tunnustatud riikliku kvaliteedikava
(edaspidi kvaliteedikava) arendamiseks, mis vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr
2022/1261 artiklis 47 sätestatud nõuetele.
Toetatakse riiklikult tunnustatud kvaliteedikavasid, et innustada kvaliteedikava rakendavat
tootjarühma kvaliteedikavast info jagamisele ja uute liikmete värbamisele. Toetuse andmise
eesmärk on kvaliteedikavade arendamistegevuste kaudu suurendada kvaliteedikavade
turujõudu ja seeläbi tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Vastavalt
riiklikule regulatsioonile, loetakse kvaliteedikava rakendavaks tootjarühmaks aktiivseid
põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing, kes töötab
kvaliteedikava välja ja tegeleb selle rakendamisega. Toetuse sihtgrupiks on kvaliteedikavasid
rakendavad tootjarühmad. Toetust antakse taotleja poolt koostatud tegevuskavale, mis on
kooskõlas toetuse andmise eesmärgiga. Hetkel on Eestis kaks riiklikult tunnustatud
kvaliteedikava: „Rohumaaveise liha tootmine“ ning „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -
lammas“. Toetust antakse kvaliteedikava arendamiskuludeks (sh koostöökuludeks) ja
kontrollikuludeks.
Eelnõuga muudetakse § 3 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud toetatavate tegevuste puhul toetuse
andmise vormi, kuna toetuse rakendamise käigus on ilmnenud, et lihtsustatud kulumeetodi
alusel rakendatavate ühikuhindade väljatöötamisel aluseks võetud kontrollandmed vajavad
täiendavat analüüsimist. Seni kasutati nimetatud tegevuste maksumuste hüvitamiseks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21152 artikli 83 lõike 1 punkti b alusel
ühikuhindasid, edaspidi antakse toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/2115, artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude
hüvitamise vormis. Lihtsustatud kulumeetodite rakendamist jätkatakse kvaliteedikava
arendamise tegevuskava haldamise ja projektijuhtimisega seotud kulude hüvitamisel ühtse
määra alusel ning põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse kvaliteedikava
nõuetele vastavuse kontrolli tegemise kulude puhul rakendatakse jätkuvalt ühikuhinda.
1 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, 7. detsember 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid
määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades,
ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1.
standardi kohast suhtarvu 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide
koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist
(EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid
ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013
Täiendava muudatusena tõstetakse taotluste hindamisel taotluse rahuldamiseks vajalike
hindepunktide summa miinimumnõuet. Edaspidi peab taotlus saama miinimumnõuetele
vastamiseks vähemalt 50% maksimaalsetest hindepunktide summast. Sellega tagatakse, et
heakskiidu saavad vaid sellised taotlused, mis on piisavalt kõrge kvaliteediga, et tagada toetuse
eesmärkide saavutamine.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Sven Valliste (5692 4461, [email protected]).
Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]). Keeleliselt toimetas
eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava
(625 6523, [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktiga 1 muudetakse paragrahv 5 lõike 1 punkti 1 sõnastust põhjusel, et senine nõue
teavitada PRIA-t elektrooniliselt ettevõtja juhendamise koha ja aja kohta samamoodi nagu
infopäeva ja muude tegevuste puhul, vähemalt kümme tööpäeva enne tegevuse toimumist, oli
taotleja jaoks liialt koormav. Lisaks on PRIA-l võimalik juhendamise nõuetele vastavust
kontrollida maksetaotluse etapis esitatud dokumentide alusel, mistõttu ei ole eelnev
teavitamiskohustus vajalik. Seetõttu jäetigi välja kohustus PRIA-t eelnevalt ettevõtja
juhendamisest teavitada.
Eelnõu punktis 2 sõnastatud muudatusega täpsustatakse, et täienduskoolitus peab vastama
täiskasvanute koolituse seadusele ning seda võib läbi viia üksnes täienduskoolitusasutus, mis
vastab nimetatud seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Selline täpsustus tagab, et koolituse
kvaliteet ja koolitajate pädevus vastavad riiklikult kehtestatud standarditele, suurendades
usaldusväärsust ning läbipaistvust toetuse kasutamisel.
Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõike 1 punkt 8 põhjusel, et osaliselt või
täielikult veebikeskkonnas toimuva tegevuse puhul ei piisa üksnes elektrooniliselt registreeritud
osalejate nimekirjast, vaid täiendavalt on vaja ka tõendada, et veebikeskkonnas osales nõutud
arv nõuetele vastavaid osalejaid. Vastav nõue on sisse viidud määruse § 14 lõike 21 punkti 4.
Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse § 5 lõike 1 punkti 10 sõnastust, et selle mõte oleks üheselt
mõistetav. Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõna „inimest“ tekstiosaga „lõikes 2
sätestatud nõuetele vastavat osalejat“, mis tähendab, et konverentsist peab osalejate nimekirja
alusel osa võtma vähemalt 30 osalejat, kes on põllumajandustoodete tootmise või töötlemisega
tegelevad füüsilisest isikust ettevõtjad, tema töötajad või põllumajandustoodete tootmise või
töötlemisega tegeleva eraõigusliku juriidilise isiku osanikud, aktsionärid, liikmed, juhtorgani
liikmed või tema töötajad.
Muudatus on vajalik, et toetuse taotlejatele oleks üheselt selge, millised isikud lähevad
tegevuses osalejatena arvesse. Näiteks eraõiguslikku juriidilist isikut saavad esindada vaid
ettevõtja töötajad, kes on registreeritud töötajate registris, osanikud, liikmed, juhtorgani
liikmed, aktsionärid, see tähendab ainult need, kes vastavad määruse nõuetele.
Eelnõu punktiga 5 kehtestatakse määruse § 6 uues sõnastuses. Muutmine on tingitud toetuse
andmise vormi üleminekust lihtsustatud kulumeetodilt tegelike kulude hüvitamisele, kuna
lihtsustatud kulumeetodi alusel rakendatavate ühikuhindade võrdlevad kontrollandmed olid
ebapiisavad.
Määruse §-s 6 täpsustatakse nõuded toetuse määra, suuruse ja vormi kohta. Toetust makstakse
tegelikult tekkinud ja välja makstud abikõlblike kulude, ühtse määra ning ühikuhinna alusel
kulude hüvitamise vormis. Taotleja esitab toetuse taotlemiseks tegevuskava, milles
kombineerib erinevaid toetavaid arendamistegevusi, mis aitavad saavutada kavandatud
eesmärgi.
Määruse § 6 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksimaalne määr. Toetuse määraks võib olla kuni
100% abikõlblikest kuludest, mis tähendab, et taotlejalt ei eeldata omafinantseeringu
olemasolu.
Määruse § 6 lõikes 2 sätestatud ettevõtja juhendamise tasu hüvitatakse kulusid tõendavate
dokumentide alusel, kuid arvestusega mitte rohkem kui 58 eurot juhendamisele kulunud tunni
kohta. Tasu juhendamise või nõustamise eest arvestatakse vastavalt tegelikult osutatud teenuse
kestusele tundides. See piirmäär tugineb määruses „Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse
osutamise toetus“ sätestatud maksimaalsele abikõlblikule kulule – 53 eurot ühe nõuandeteenuse
tunni kohta. Tunnihind on korrigeeritud vastavalt tarbijahinnaindeksi 9% kasvule, mis on
toimunud 2023. aasta I kvartalist kuni 2025. aasta I kvartalini, lähtudes Statistikaameti
andmetest. Juhendamise tunnihind sisaldab ka juhendamise ettevalmistamiseks kulunud aega.
Kulupiirang on põhjendatud, kuna toetatava juhendamise sisu ja eesmärk on võrreldav
nimetatud määruses sätestatud juhendamis- ja nõuandetegevusega: mõlemal juhul on tegemist
sisulise nõustamisega, mida osutavad vastava valdkonna teadmiste ja kogemustega
spetsialistid. Eestis toimub nõuandetegevus peamiselt põllumajanduse ja toidutootmise
valdkonnas, kuid erinevalt teistest elualadest (nt meditsiin, õigus, haridus, majandus), kus
nõustamisteenuste hinnatase on kõrgem ja turuinfo kergemini kättesaadav, puuduvad põllu- ja
maamajanduse valdkonnas piisavad andmed teenusepakkujate arvu ja hindade kohta. Seetõttu
on põhjendatud kasutada avaliku sektori varasemates meetmetes rakendatud maksimaalseid
tunnihindu võrdlusalusena, et tagada kulude proportsionaalsus ning vahendite mõistlik
kasutamine.
Määruse § 6 lõike 3 kohaselt jätkatakse põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja
regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrolli tegemisega kaasnevate kulude
hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi alusel. Vastavuse kontrolli ühikuhinnaks on määratud 518
eurot osaleja kohta aastas.
Määruse § 6 lõikes 4 sätestatakse auto kasutamisega seotud kulude hüvitamine toetuse raames.
Lõike kohaselt võib toetust anda auto kasutamisel toetatavate tegevuste elluviimiseks kuni 0,50
eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot taotleja kohta ühes
kalendrikuus.
Toetuse määramisel on võrdlusandmetena kasutatud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a
määrust nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise
kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” ning tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti
2.
Autona käsitatakse autot liiklusseaduse § 2 punkti 3 tähenduses, milleks on sõitjate või veose
veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt
neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks
loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi,
mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. Tegemist võib olla isiku omandis või tema kasutuses
oleva autoga.
Määruse § 6 lõikes 5 kehtestatud projekti juhtimise ja haldamisega seotud kulude puhul
kasutatav ühtne määr on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 2 punktile c ja see on kooskõlas kohaldamisnormidega vastava
ühtse määra alusel rahastamise kohta, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnast liiki tegevuste
suhtes. Säte, et tegevuskava elluviimisega seotud haldamis- ja projektijuhtimiskulud võivad
moodustada kokku seitse protsenti § 3 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud toetatavate tegevuste
abikõlblike kulude maksumusest, kehtestatakse Euroopa Komisjoni määruse EL määruse
(EL) 2021/1060 art 54 taande a3 alusel. Nimetatud kulusid võib käsitada ka kaudsete kuludena,
kui need ei ole seotud konkreetsete kuluridadega, vaid toetavad projekti elluviimist üldiselt.
Kaudsete kulude määramine ühtse protsendimäärana aitab lihtsustada aruandlust ja vähendada
halduskoormust.
Määruse § 6 lõikes 6 sätestatakse toetuse maksimaalne suurus. Toetust antakse kvaliteedikavale
koostöökulude, kontrollikulude ning rakendatud tegevuste kulude katmiseks maksimaalselt 100
000 eurot ühel kalendriaastal elluviidud tegevuste eest. Tegelik toetuseks määratud summa
kujuneb tegevuste alusel, mis on taotluses tegevuskavaga üheks aastaks ette nähtud. Kui
taotlejal on koostatud mitmeaastane tegevuskava, võib ta selle rakendamise ajal tulla uue
tegevuskava alusel toetust taotlema, aga toetuse maksimaalne suurus kvaliteedikava kohta on
ka sellel juhul kuni 100 000 eurot ühel kalendriaastal ellu viidud tegevuste eest kokku.
Määruse § 6 lõikes 7 tuuakse välja, et toetust antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punktide a, b ja d ning sama artikli lõike 2
punktide a ja c alusel. See tähendab, et toetuse maksmisel kasutatakse kolme erinevat kulude
hüvitamise viisi: tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine, ühikuhindade ning
ühtsete määrade rakendamine. Viidatud määrus sätestab ühise põllumajanduspoliitika
strateegiakavade toetamise reeglid ning kehtestab alused erinevate kulumeetodite
rakendamiseks.
Eelnõu punktiga 6 lisatakse määrusesse § 61, milles sätestatakse abikõlblikud kulud.
Määruse § 61 lõikes 1 sätestakse, et abikõlblikud kulud on need, mis on vajalikud tegevuste
elluviimiseks vastavalt lõigetes 2–6 toodud määratlusele. Määruse § 3 lõike 1 punktis 7 on
sätestatud toetatava tegevusena põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarne
kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollimine, mille puhul kasutatakse ühikuhinda, mis on
sätestatud määruse § 6 lõikes 3. Määruse § 3 lõike 1 punktis 8 on sätestatud, et toetatav tegevus
on kvaliteedikava arendamise tegevuskava haldamise ja projektijuhtimise kulu, mille puhul
kasutatakse ühtset määra, mis on kindlaks määratud vastavalt § 6 lõikele 5.
Määruse § 61 lõikes 2 nimetatud infopäeva, konverentsi ja täienduskoolituse korraldamisega
seotud abikõlblikud kulud on järgmised:
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid
1. Ruumide üüri/rendikulu – kulud, mis on seotud ürituse toimumiseks vajalike ruumide
üürimise või rentimisega. Kulude suurus sõltub osalejate arvust, et tagada piisav ruum
kõigile osalejatele.
2. Esitlustehnika üüri/rendikulu – kulud esitlustehnika rentimiseks või üürimiseks, näiteks
projektorite, ekraanide, mikrofonide ja muude vajalike seadmete kasutamiseks ürituse
läbiviimiseks.
3. Koolitusmaterjali kulu – kulud, mis on seotud jaotusmaterjalide (nt brošüürid,
õppematerjalid) valmistamise, koostamise ja osalejatele jagamisega ürituse ajal.
4. Lektorite ja korraldaja sõidukulud – kulud, mis on seotud lektorite ja korraldajate sõiduga
ürituse toimumispaika, juhul, kui nende kohalolek on vajalik.
5. Lektoritasu – kulud, mis on seotud lektoritele makstava tasuga nende esinemise eest.
6. Tõlkekulud – kulud, mis on seotud tõlketeenuste kasutamisega üritusel, sealhulgas tõlkide
töö eest makstav tasu või tõlketeenuste hind.
7. Korraldaja ja lektorite majutuskulud – kulud, mis on seotud korraldaja ja lektorite
majutamisega. Siia kuuluvad hotellimajutuse või muu majutuse kulud.
8. Toitlustamise kulu – kulud, mis on seotud osalejatele kohvipauside ja toidukordade
pakkumisega ürituse kestel.
9. Kulud, mis on seotud autoriõiguste tasu maksmisega, kui üritusel kasutatakse
autoriõigusega kaitstud materjale.
Määruse § 61 lõikega 3 sätestatakse, et osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimuva
infopäeva, konverentsi või täienduskoolituse puhul on lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele
abikõlblikud ka vastava veebikeskkonna soetamise või kasutamise litsentsikulu. Kui üritus
toimub osaliselt veebis ja osaliselt kohapeal, siis võib lisaks arvestada ka selliseid kulusid nagu
näiteks ruumide rent, mis on samuti abikõlblik. Küll aga ei ole täielikult veebikeskkonnas
toimuva ürituse puhul põhjendatud ruumi üüri- või rendikulu ega toitlustamisega seotud kulud.
Määruse § 61 lõikes 4 sätestatakse, et õppereiside korraldamiseks on abikõlbulikud järgmised
kulud:
1. Osalejate ja korraldaja sõidukulud – kulud, mis on seotud osalejate ja korraldaja ühe
esindaja osalemisega õppereisil kogu selle toimumise ajal, sealhulgas busside, rongide,
lendude ja muu transpordi näiteks taksosõidu, kasutamisega.
2. Majutuskulud – kulud, mis on seotud osalejate ja korraldaja majutamisega õppereisi kestel,
sealhulgas hotellide või muude majutusasutuste kasutamisega.
3. Tõlkimise kulud – kulud, mis on seotud tõlketeenuste kasutamisega õppereisi ajal, et tagada
sujuv suhtlus osalejate ja kohalike esindajate vahel.
4. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide külastustasud – kulud, mis on seotud külastatavates
ettevõtetes, asutustes või organisatsioonides osalemise tasudega, mis võivad sisaldada
sissepääsu tasusid, ekskursioonide või tutvustuste maksumusi.
5. Näituste ja messide piletitasud – kulud, mis on seotud õppereisi ajal külastatavatel näitustel
või messidel osalemise tasudega.
6. Lektoritasud – kulud, mis on seotud lektorite tasustamisega, kes jagavad oma teadmisi või
viivad läbi seminare, koolitusi või tutvustusi õppereisi raames.
Määruse § 61 lõikes 5 sätestatakse õpiringide korraldamiseks järgmised abikõlbulikud kulud:
1. Juhendaja tasu – kulud, mis on seotud juhendaja tasustamisega õpiringi läbiviimise eest,
sealhulgas lektoritasud või muud seotud honorarid.
2. Õpiruumi rent/üür – kulud, mis on seotud õpiruumi rentimise või üürimisega, et tagada
sobiv keskkond õpiringi läbiviimiseks.
3. Koolitusmaterjalide maksumus – kulud, mis on seotud õpiringi jaoks vajalike materjalide,
nagu näiteks töölehtede või muud õppematerjalide valmistamise, koostamise ja
hankimisega.
Määruse § 61 lõikes 6 sätestatakse, et ettevõtjate juhendamiseks on abikõlbulikud järgmised
kulud:
1. Juhendaja tasu – kulud, mis on seotud juhendaja tasustamisega ettevõtjate juhendamise eest,
sealhulgas juhendamise või nõustamise tasud.
2. Ettevõtjate juhendamise ruumi rent/üür – vajadusel kulud, mis on seotud sobiva ruumi
rentimise või üürimisega, kus toimub ettevõtjate juhendamine, tagamaks, et keskkond on
sobilik ja mugav tegevuse läbiviimiseks.
3. Koolitusmaterjalide maksumus – kulud, mis on seotud kirjalike materjalide, nagu
jaotusmaterjalide, brošüüride või muu õpetliku sisu valmistamise, koostamise ja jagamisega
osalejatele juhendamise ajal.
4. Juhendaja sõidukulu. Juhendaja sõidukulude puhul on abikõlblik ka isikliku auto
kasutamise kulu tingimusel, et auto kasutamise üle peetakse arvestust. Isikliku autona
käsitatakse juhendaja kasutuses olevat autot.
Määruse § 61 lõikes 7 sätestatakse, et sõidukulude puhul on abikõlblik ka auto kasutamise kulu
tingimusel, et auto kasutamise üle peetakse arvestust. Lõike eesmärk on võimaldada abikõlblike
sõidukulude hulka lugeda auto kasutamise kulud kõigi asjakohaste sõitude puhul, eeldusel et
auto kasutamise kohta peetakse korrektset arvestust See aitab katta vajalikke liikumiskulusid,
kui muud transpordivahendid ei ole otstarbekad või kättesaadavad.
Määruse § 61 lõikes 8 sätestatakse kulud, mis ei ole abikõlblikud:
1. Käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav – toetuse raames ei ole
käibemaks abikõlblik, välja arvatud juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi
saadav. See tähendab, et käibemaks on abikõlblik üksnes siis, kui toetuse saajal ei ole
võimalust seda riigilt tagasi saada. Käibemaks ei ole abikõlblik ka juhul, kui toetuse saaja
ei ole käibemaksukohustuslane, kuid omab kõiki võimalusi käibemaksukohustuslaseks
registreerimiseks ja riigilt käibemaksu tagasisaamiseks. Käibemaksu abikõlblikkuse
kontrollimisel tuleb lisaks käibemaksukohustuslasena registreerimisele võtta arvesse ka
teisi käibemaksu tagastamist reguleerivaid käibemaksuseaduse sätteid.
2. Sularahamakse, lepingu sõlmimise või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse
ja finantsteenustega seotud muu kulu – kulud, mis on seotud sularahamaksete, lepingute
sõlmimisega, kindlustusega, intresside, tagatismaksete või muu finantsteenuste
kasutamisega, kuna need ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega.
3. Riigilõiv, trahv, finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulud – kulud,
mis on seotud riigilõivude, trahvide, finantskaristuste, vaide või kohtumenetlusega seotud
kuludega.
4. Kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu
või välisvahenditest, või muud tagastamatut riigiabi – kulud, millele on taotleja saanud
toetust riigieelarvelistest või Euroopa Liidu fondidest või muudest välisvahenditest, samuti
muud tagastamatut riigiabi, kuna need on juba kaetud teiste rahastamisallikate poolt.
5. Enne taotluse esitamist tekkinud kulu – kulud, mis on tekkinud enne taotluse esitamise
kuupäeva, ei ole abikõlblikud, kuna need ei ole seotud toetuse saamise perioodiga
6. Toetatava tegevuse elluviimise seisukohalt põhjendamatu kulu – kulud, mis ei ole
otstarbekad ega põhjendatud tegevuse elluviimise seisukohalt, st need kulud, mis ei toeta
toetuse eesmärkide täitmist või ei ole kooskõlas tegevuskavas kirjeldatud tegevustega.
Määruse § 61 lõikes 9 sätestatakse, et kui tegevuskava raames toetatava tegevuse eeldatav
käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, koostab taotleja taotluse
esitamiseks prognoosi ja korraldab enne toetatava tegevuse elluviimisega alustamist
ostumenetluse §-s 131 sätestatud viisil. Prognoosis esitatavad andmed toetatava tegevuse
kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta peavad olema adekvaatselt põhjendatud, piisava
detailsusega kirjeldatud, vastama tegelikkusele ning olema vajaduse korral dokumentaalselt
tõendatavad.
Eelnõu punktiga 7 muudetakse taotluste hindamise etapis senist miinimumnõuet, mille
kohaselt oli taotluse rahastamise eeltingimusena vaja saada vähemalt 30% maksimaalsest
võimalikust hindepunktide summast. Uue korra kohaselt peab taotlus hindamiskriteeriumite
alusel koguma vähemalt 50% võimalikust kogupunktide arvust, et see saaks rahastamise otsuse.
Muudatuse eesmärgiks on tugevdada toetuse sihipärast ja kvaliteedipõhist rakendamist,
välistades madala kvaliteediga või nõrgalt põhjendatud taotluste rahastamise.
Hindamiskriteeriumid hõlmavad muuhulgas tegevuste läbimõeldust, realistlikkust, mõju
toetuse eesmärkide saavutamisele ning kooskõla tegeliku turuvajadusega. Varasema 30%
künnise puhul võis toetuse saada ka taotlus, mille tegevuskava ei olnud piisavalt kvaliteetne, et
efektiivselt toetuse eesmärkide saavutamist toetada.
50% lävendi kehtestamine tagab, et toetust saavad ainult need projektid, mis vastavad vajalikule
tasemele ja mille elluviimine toetab otseselt meetme eesmärke. Selline lävend toimib
kvaliteedikontrollina ja suurendab nii hindamissüsteemi usaldusväärsust kui ka taotlejate
motivatsiooni esitada sisult tugevamaid ja paremini põhjendatud taotlusi.
Muudatus aitab kaasa toetuse tulemuslikumale rakendamisele, tõstab esitatavate taotluste üldist
kvaliteeti ning tagab toetuse tõhusama ja sihipärasema kasutamise.
Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määrust §-ga 131, milles sätestatakse ostumenetlus.
Kui toetatava arendustegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest
suurem, peab toetuse saaja toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse mõistliku
maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse §-s 131 sätestatud viisil riigihangete
registris enne tegevuse elluviimisega alustamist. Kui toetuse taotleja esitab taotluse, siis
põhinevad esitatud kulud prognoosidel. Taotleja võib otsustada korraldada ostumenetluse juba
enne taotluse esitamist, hankides vähemalt kolm pakkumust ja viies protsessi läbi riigihangete
registris, aga arvestades, et tegemist võib olla mitmeaastaste tegevuskavadega, ei pruugi olla
võimalik kõikide teenuste ja tööde hankeid ette planeerida. Seetõttu on taotluses esitatud
maksumused prognoosipõhised ja need peavad olema realistlikud, tuginedes saadaolevale
turuinformatsioonile, näiteks veebilehtede hinnakirjadele või taotleja varasematele
kogemustele. Samuti tuleb arvestada, et prognoositud maksumused võivad erineda lõpliku
pakkumise alusel, kuna võimalik on hindade muutumine turul. Seetõttu on oluline, et taotleja
koostaks oma prognoosid objektiivselt ja kaalutletult, et tagada projektitegevuste rahastamise
sobivus ning vältida hilisemaid kulude ületamisi või ebatäpseid hinnangute andmisi.
Kui toetatava tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on väiksem kui 30 000 eurot, kuid
tegevuskava arendustegevuse raames tellitava töö või teenuse käibemaksuta maksumus ületab
5000 eurot, selgitab toetuse saaja kulude mõistlikkuse välja enne tegevuse elluviimisega
alustamist selles paragrahvis sätestatud viisil.
Juhul, kui toetatava tegevuse raames tehtava kulu käibemaksuta maksumus ületab 5 000 eurot,
peab toetuse saaja olema tehtava kulu kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat pakkumust.
Selleks võib toetuse saaja või toetuse saaja pöörduda otse pakkujate poole, kuid alternatiivselt
on võimalik viia ostumenetlus läbi riigihangete registri vahendusel §-s 131 sätestatud viisil.
Ostumenetluse läbiviimisega RHR-i vahendusel on tagatud piisav läbipaistvus ning sel juhul ei
ole nõudeid pakkumuste arvule.
Juhul, kui taotlejal ei ole võimalik saada kolme võrreldavat hinnapakkumist, on tal põhjendatud
juhtudel, näiteks kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, kohustus saada
vähemalt üks hinnapakkumus. Samas peab taotleja sellisel juhul esitama taotluses sellekohase
põhjenduse.
Toetuse saaja peab tagama, et ostumenetluse läbiviimisel ei tekiks huvide konflikti olukordi,
mis võiksid kahjustada menetluse läbipaistvust, õiglust ja sõltumatust. Huvide konfliktina
käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul – näiteks töötajal,
juhatuse liikmel või muul esindajal –, kes on seotud ostumenetluse ettevalmistamise,
korraldamise või tulemuse mõjutamisega, on selliseid finantsilisi, majanduslikke või isiklikke
huvisid, mis võivad mõjutada tema erapooletust ja sõltumatust. Sellise olukorra tekkimisel peab
toetuse saaja astuma asjakohaseid samme huvide konflikti vältimiseks. Säte toetab toetuse
sihipärast, ausat ja läbipaistvat kasutamist.
Toetuse saajal ei ole lubatud pakkumuste küsimisel pöörduda isikute poole, kes on temaga
seotud tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. Selle eesmärk on vältida huvide konflikti ning
tagada kulude põhjendatus ja läbipaistvus. Erand kehtib juhul, kui pakkumine on seotud
ettevõtja juhendamisega või juhendaja leidmisega. Sellisel juhul tuleb juhendajal koostada
juhendamise kohta hinnakalkulatsioon koos kulude mõistlikkust selgitava põhjendusega.
Lisaks tuleb tal esitada vähemalt üks dokument, milleks võib olla näiteks võrdlev
hinnapakkumine või varasem sarnane leping, mis tõendab kulude mõistlikkust ja sisaldavad
teavet tellitava töö või teenuse maksumuse ning koguse kohta. Dokument esitatakse koos
maksetaotlusega, sarnaselt teiste kulu tõendavate dokumentidega, mitte taotluse esitamise
faasis. Eesmärk on tagada kulude põhjendatus toetuse väljamaksmise etapis, säilitades samas
paindlikkus juhendaja leidmisel
Erandi vajadus tuleneb asjaolust, et kvaliteedikava rakendavate tootjarühmade puhul ei ole alati
võimalik leida professionaalset ja vastava pädevusega juhendajat väljaspool organisatsiooni.
Paljudel juhtudel on erialane kompetents, praktilised kogemused ning vajalikud teadmised
koondunud tootjarühma enda liikmete või nendega seotud isikute hulka. Seetõttu võib osutuda
otstarbekaks ja sisuliselt põhjendatuks kaasata juhendajana just seesama seotud isik, kellel on
olemas spetsiifilised teadmised ja oskused, mida on vaja kvaliteedikava nõuetekohaseks
rakendamiseks. Sellistes olukordades võimaldab erandi tegemine tagada, et juhendamine oleks
asjakohane, tõhus ja vastaks toetuse eesmärkidele, säilitades samal ajal kulude põhjendatuse ja
läbipaistvuse nõuded läbi nõutava hinnakalkulatsiooni ja kuludokumentide esitamise.
Ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris peab vastama kehtestatud nõuetele.
Ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse registris ostuteade, milles esitatakse tellitava töö
või teenuse kirjeldus, vastavad tehnilised andmed ning pakkumuste hindamiskriteeriumid, mille
alusel selgitatakse välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Samuti märgitakse teates
pakkumuste esitamise tähtaeg, mis peab olema vähemalt 15 kalendripäeva. Teade
ostumenetluse kohta peab olema avalik. Kogu ostumenetlusega seotud teabevahetus
ostumenetluse korraldaja ja pakkujate vahel, sealhulgas juurdepääs ostuteatele ja sellega seotud
dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub üksnes riigihangete registri
kaudu. Pakkumuste vastuvõtmine ja avamine toimub samuti registris. Lisaks tuleb tagada PRIA
esindajale vaatleja roll vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137
„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punktile 19.
Pakkumus peab sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, pakkumuse
väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või soetatava vara üksikasjalikku kirjeldust ning
käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
Toetuse saaja võib loobuda konkureerivate pakkumuste küsimisest või ostumenetluse
korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud. See tähendab, et
taotleja või toetuse saaja võib küsida alla kolme pakkumuse, kui kolme pakkumust küsida ei
ole objektiivselt võimalik. Küll aga peab toetuse saaja vajadusel selgitama ja põhjendama, miks
oli võimatu või ebapraktiline küsida konkureerivaid pakkumusi või jätta korraldamata
ostumenetlus riigihangete registris.
Toetuse saaja ei või kolme pakkumuse nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse
raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja
võib jagada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse osadeks üksnes juhul, kui selleks
on objektiivsed põhjused, näiteks kui on tegu täiesti erinevate hangitavate tööde või teenustega,
mida ei ole ühekorraga võimalik läbi viia. Näiteks juhul, kui tegevuskava raames on kavandatud
ühel aastal neli täienduskoolitust, kuid need on oma sisult täiesti erinevad ja eeldavad erinevaid
korraldajaid ja lektoreid, siis on õigustatud selle teenuse osadeks jaotamine.
Eelnõu punktiga 9 täiendatakse §-i 14 lõikega 11, mille kohaselt kalendriaasta viimane
maksetaotlus esitatakse hiljemalt järgneva kalendriaasta jaanuari lõpuks. Toetuse maksimaalne
suurus kvaliteedikava kohta on kuni 100 000 eurot ühel kalendriaastal elluviidud tegevuste eest.
Kalendriaasta viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt järgneva kalendriaasta jaanuari lõpuks.
Eelnõu punktiga 10 täiendatakse §-i 14 lõiget 2 punktidega 21 ja 22. Lisatud punktid on olulised
täpsustamaks nõudeid maksetaotlusele.
Eelnõu punktiga 11 lisatakse §-i 14 lõige 21, millega sätestatakse maksetaotluse juurde
esitatavad dokumendid, mis tõendavad, et toetuse saaja on tegevuse ellu viinud ja selle eest ka
tasunud.
Toetuse maksmise aluseks on maksetaotluse esitamine koos nõutavate tõendavate
dokumentidega, mis kinnitavad tegevuse tegelikku elluviimist ning abikõlblike kulude
tegemist.
Esiteks tuleb esitada arve või arve-saateleht, mille on väljastanud teenuse, töö või vara pakkuja,
kellelt toetuse saaja vastava teenuse tellis või vara soetas. See dokument tõendab, et vastav
tegevus on tellitud ning kulu on tekkinud. Teiseks tuleb esitada makset tõendav dokument,
näiteks maksekorraldus, selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte, millelt nähtub, et arve
alusel esitatud rahaline kohustus on reaalselt tasutud. Kolmandaks, juhul kui rakendub
hinnapakkumuste küsimise kohustus, tuleb maksetaotlusele lisada vähemalt kolme
hinnapakkuja pakkumuste ärakirjad vastavalt § 131 lõikele 2 või erandina vähemalt ühe
hinnapakkuja pakkumus koos kirjaliku selgitusega, miks ei olnud võimalik saada omavahel
võrreldavaid pakkumisi nagu on sätestatud § 131 lõikes 3. Neljandaks on oluline, et osaliselt
või täielikult veebikeskkonnas toimunud tegevuse puhul esitatakse kuvatõmmis,
veebikeskkonda logimise andmed või muu asjakohane tõend, millelt nähtuvad tegevuses
osalenute arv ja nimed. See nõue on vajalik, et PRIA-l oleks võimalik kontrollida, kas
tegevustes osalejad vastavad § 5 lõikes 2 või 3 esitatud nõuetele. Viiendaks sätestatakse, et
sõidukulusid tõendava dokumendina käsitletakse sealhulgas ühissõiduki kasutamist tõendavat
sõidupiletit, kütuse eest tasumist tõendavat dokumenti ning auto sõidupäevikut. Sõidupäevik
peab sisaldama autot kasutava isiku ees- ja perekonnanime, auto riikliku registreerimismärgi
andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu, sõidu kuupäeva ja eesmärki. Auto kasutamisel
saab toetust kuni 0,50 eurot sõidetud kilomeetri kohta, olenemata sellest, kas kasutatakse
isiklikku või ettevõtja autot.
Ühistranspordi kasutamise kulu, näiteks sõidupiletihinna ja muu sellega seonduvat kulu
(sõidupileti ettetellimise kulu, lennujaama-, reisija- ja väljalennumaksud), tõendab eelkõige
sõidupilet.
Eelnõu punktiga 12 täpsustatakse §-s 14 lõikes 5, et kui toetuse saaja soovib taotleda toetust
põllumajandustootja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollimise kulude
katmiseks, siis ei ole tal koos maksetaotlusega vaja esitada lõikes 21 loetletud dokumente. Selle
asemel esitab ta maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega, mis kinnitavad tegevuse
elluviimist: 1) nimekiri põllumajandustootjatest, kes osalevad kvaliteedikavas ja kelle nõuetele
vastavuse kontrollimise eest toetust taotletakse; 2) dokumendid, mis tõendavad nõuetele
vastavuse kontrollimise teostamist.
Eelnõu punktis 13 muudetakse §-i 16 lõiget 2 selliselt, et PRIA teeb toetuse saaja esitatud
maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik
kanda toetuse saaja arvelduskontole 60 tööpäeva jooksul arvates §-s 14 nimetatud
nõuetekohaste dokumentide saamisest. Maksetaotluse menetlemise aega on vaja varasemalt
kehtinud menetlemise ajaga pikendada, sest lihtsustatud kulumeetodi kasutamisel ei olnud
vajalik kuludokumente kontrollida.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks järgmised Euroopa Liidu õigusaktid:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse
liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa
Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika
strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks
määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise
põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);
3) Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, 21. detsember 2021, millega
kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete,
puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP
strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid
(ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205);
4) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille
liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette
nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus-
ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk
52–94);
5) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1475, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/2115 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade
hindamise ning seireks ja hindamiseks teabe esitamise kohta (ELT L 232, 07.09. 2022, lk 8–
36).
Nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-
lex.europa.eu.
4. Määruse mõjud
Muudatustega lahendatakse määruse rakendamisel ilmnenud kitsaskohti. Eelnõuga muudetakse
§ 3 lõike 1 punktides 1-6 nimetatud toetatavate tegevuste puhul toetuse andmise vormi, kuna
toetuse rakendamise käigus on ilmnenud, et lihtsustatud kulumeetodi alusel rakendatavate
ühikuhindade väljatöötamisel aluseks võetud kontrollandmed vajavad täiendavat analüüsimist.
Kuna tegevus on ajamahukas, siis minnakse selleks, et meetme rakendamine saaks võimalikult
kiiresti jätkuda, osaliselt üle toetuse saajal tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude
hüvitamisele. Lihtsutatud kulumeetodite rakendamist jätkatakse kvaliteedikava arendamise
tegevuskava haldamise ja projektijuhtimisega seotud kulude hüvitamisel, mille puhul
kasutatakse ühtse määra rakendamist, ning põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja
regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrolli tegemise kulude puhul rakendatakse
endiselt ühikuhinda. Täiendavalt tõstetakse taotluste hindamisel vajalike hindepunktide summa
miinimumnõuet. Edaspidi peab taotlus hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastamiseks
saama vähemalt 50% maksimaalsetest hindepunktide summadest. Sellega tagatakse, et
heakskiidu saavad vaid sellised taotlused, mis on piisava kvaliteediga, et tagada toetuse
eesmärkide saavutamine. Muudatused on tehtud selleks, et tagada toetusraha sihipärane ja
läbipaistev kasutamine ning tootjarühmade poolt rakendatavate tegevuskavade kooskõla
toetuse eesmärgiga.
Ülejäänud muudatused on tehnilist ja täpsustavat laadi, millega ei kaasne muudatusi
administratiiv- ja halduskoormuses.
Määruse muudatustel ei ole otsest ja olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju.
Määruse muudatustega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ning välissuhetele, elu- ja
looduskeskkonnale ega regionaalarengule.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvelistest vahenditest ega otsest mõju
PRIA majandamiskuludele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le ja riiklikult tunnustatud kvaliteedikavasid
„Rohumaaveise liha tootmine“ ja „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“
rakendavatele tootjarühmadele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0610 - Regionaalministri 22. veebruari 2024. a määruse nr 15 „Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/91958c5a-5039-4058-86f3-52ef04edd8ba Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/91958c5a-5039-4058-86f3-52ef04edd8ba?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main