Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 6-1/2022-2 |
Registreeritud | 02.06.2025 |
Sünkroonitud | 03.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
Toimik | 6-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Evelin Tõnisson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teie: 22.05.2025 nr 17.1.1/25-0235/-2T
Meie: 02.06.2025 nr 5-1/27-2
Siseministeeriumi arvamus Euroopa Liidu
digiteenuste määruse alaealiste kaitse suuniste
avaliku konsultatsiooni kohta
Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 4-2/25-01016 esitab Siseministeerium arvamuse
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seoses Euroopa Liidu (edaspidi EL)
digiteenuste määruse (edaspidi DSA) alaealiste kaitse suuniste avaliku konsultatsiooniga.
Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond ning korrakaitse ja
süüteomenetluse osakond, kaasates Politsei- ja Piirivalveametit ning Lastekaitse Liitu.
Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik
Siseministeerium tervitab teemale tähelepanu pööramist avaliku konsultatsiooni raames ning
juhib tähelepanu, et lapsi puudutavates küsimustes tuleb lähtuda ÜRO lapse õiguste
konventsiooni artiklist 3 ning EL-i põhiõiguste harta artikli 24 lõikest 2, mille järgi tuleb lapsi
puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Lapsi tuleb kaitsta seksuaalse
väärkohtlemise eest, et tagada nende õigust elule, tervisele ja vabale eneseteostusele, kuid samal
ajal tuleb arvestada ka laste õigusega era- ja perekonnaelu austamisele ning isikuandmete
kaitsele. Seetõttu igasugused lahendused peavad olema loodud keeles ja viisil, mis on
lapsesõbralik. Peame oluliseks ja soovitame laste kui sihtgrupi kaasamist alaealiste privaatsust
ja turvalisust puudutavate meetmete kavandamisse ja hindamisse, et koostatud meetmed
peegeldaks ka nende kogemusi.
Tunnustamist väärib, et avaliku konsultatsioonis välja toodud kavandatud meetmed
keskenduvad veebiplatvormide disainile ja ohutuse, turvalisuse ning privaatsuse
integreerimisele. Lastele ettetulevad riskid/ohukohad on sageli halbade disainivalikute tulemus.
Antud suunised pakuvad lahendustele orienteeritud raamistiku, mis nõuab ettevõtetelt teenuste
põhjalikku ümberkujundamist alates registreerimisprotsessist, kehtestades kindlad
vaikeseaded, kohandades soovitussüsteeme ning pakkudes tõhusaid ja lapsesõbralikke
teavitusmehhanisme (ingl. k. reporting mechanisms). Selline lähenemisviis võimaldab laste
osalust ning ei sea vanemaid olukorda, kus neil lasuks kogu vastutus laste tegevuse jälgimiseks.
Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet ning Lastekaitse Liit tervitavad
vanusetuvastamise meetmete rakendamist, mis vähendavad riski, et lapsed puutuvad kokku
pornograafia või muu vanusele mittesobiva sisuga. Tänased meetmed vajavad kaasajastamist,
kinnituse märkimine „Olen 18“ pole piisav. Samuti on kujunenud tavaliseks nähtus, mil
mängukeskkondi kasutavad lapsed, kes seda vanusepiirangu tõttu kasutada ei tohiks, kuid neil
2 (3)
on olemas kasutaja ja konto lapsevanema loal või lapsevanemad on aidanud selle konto luua.
Ehk siis kindlasti vajavad suuremat teavitustööd ja nõustamist just lapsevanemad. Vaikimis
privaatseks määramine, kus on seadistatud maksimaalsed privaatsusesätted on hea lahendus.
Siin on aga oluline järgida lapsesõbraliku lähenemise põhimõtet ehk siis selgitus ja ülesehitus
selge ja lihtne.
Soovitus süsteeme kohandada ning anda prioriteeti kasutajate selgetele signaalidele selle kohta,
kas neile nähtav sisu meeldib või mitte, on meie vaatest mõistlik. Selle kaudu oleks võimalik
arvesse võtta lapse enda “like“-märkimisi, mitte neid, mida keegi lapsele saadab ja mida laps
omakorda selle tulemusel tähistab meeldivaks.
Juhime tähelepanu, et teiste kasutajate blokeerimine ja vaigistamine on reaalne probleem, eriti
just gruppi tagasi lisamise puhul: juhul, kui laps grupist lahkub, lisatakse ta tagasi kiusu
jätkamise eesmärgil. Kui laps lahkub grupist, siis edasine tagasi lisamine võiks olla vähemalt
ainult kasutaja kindla otsuse („jah/OK“ vajutamine) alusel. Eriti ohtlik on juba ohvriks
langenu lapsele tema tagasi toomine gruppidesse, kus last ähvardatakse ja/või
sunnitakse käituma end ja/või teisi kahjustavalt. Kõikide loetletud meetmete puhul on oluline,
et lapse ei jääks nn kaitsva privaatse müüri taha üksi, kui ta on sattunud tema turvalisust või
tervist ohustavasse olukorda. Seetõttu on oluline, et platvormid rakendaksid meetmeid selliste
olukordade ärahoidmiseks, tuvastamiseks ja teatamiseks. Täpsemalt tutvustab eelmainitut
nähtust Europoli 20. veebruari 2025. aasta artikkel „Intlelligence Notification: Violent online
communities threaten children“.
Märgime, et alaealistele suunatud kahjulikest äripraktikatest hoidumine on vägagi tervitatav,
kui selles osas õnnestub muutusi ka päriselt teostada, kuna nende puhul on tegemist teadlike
ärimudelite valikuga platvormide (nt mänguplatvormid) poolt. Mängude
auhinnamehhanismide (nt virtuaalraha, millega saab mängudes osta tegelaskujudele riideid,
erivõimeid või isegi uusi mänge) kättesaadavuse piiramine või mitte võimaldamine vähendab
kindlasti kasutajate arvu ja / või motivatsiooni platvormi kasutamiseks ja / või kasutamise
jätkamiseks.
Samuti rõhutame, et avaliku konsultatsiooni raames välja toodud vanemliku kontrolli
mehhanismid ja lahendused on hetkel üsna head ning nende rakendus võiks ka toimuda.
Suuniste heakskiitmise ja jõustamisega seoses on vajalik digitaalteenuste koordinaatorite rolli
(DSA artikli 28 lõige 1) selgitamine, et tagada suuniste koordineeritud ja sidus rakendamine.
Arvestades nii tehnoloogilisi kui ka ühiskondlikke või regulatiivseid arenguid, tuleks sätestada
suuniste perioodiline läbivaatamine / hindamine, et tagada nende ajakohasus.
Sellest tulenevalt soovime edastada mõningaid soovitusi juhises kavandatud meetmete
täiendamiseks:
1) Vanuse kindlaks määramise mehhanismid:
- Selleks, et vanuse kindlaks tegemise (ingl. k. age assurance) mehhanismide
määratlemine oleks tõhus, tuleks määratleda mõisted „kõrge risk” ja „keskmine
risk”;
- Vanuse määratlemise mehhanismide puhul tuleks silmas pidada ka nende eakohast
disaini.
2) Vaikeseaded: selgitada, milliste seadete üle peaks lastel olema kontroll vastavalt nende
vanusele, arenevatele võimetele ja vajadustele.
3) Kaubandustavad: arvestada mitte ainult lastele esitatavate reklaamide kvaliteedi ja
tüübiga, vaid ka nende mahuga. Lubada ka võimalus valida seadetest reklaamide
mitteesitamine.
3 (3)
4) Tehisintellekt: suunised ei käsitle piisavalt konkreetsete meetmetega tehisintellektil
põhinevate vestlusrobotite kasutuselevõttu lastele. Arvestades nende üha suurenevat
kohalolekut veebiplatvormidel ja märkimisväärseid riske, tuleks neid käsitleda eraldi ja
sihtotstarbeliste meetmetega. Need peaksid hõlmama kaitsemeetmeid, läbipaistvust,
lastele soovitamise vältimist ning ka võimalust vältida tehisintellektil põhinevaid
vestlusroboteid.
Lisaks soovitame Eesti seisukohtade ja avaliku konsultatsiooni vastuse kujundamisel tutvuda
ning laiemalt levitada Politsei- ja Piirivalveameti 2024. aasta novembris tellitud uuringuga
„Laste internetikasutus ning võimalused internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise
ennetamiseks“. Selle uuringu tulemuste pinnalt on valminud ka mitmed soovitused, mis
haakuvad kindlasti esitatud arvamusega ning teemaga üldisemalt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Joosep Kaasik
sisejulgeoleku asekantsler
Katarina Budrik 6125144
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|