Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 24.04.2025 nr 2-5/25-00786; 18.9/25-

0157/-1T

Meie 02.06.2025 nr 6-1/1706-2

Eesti seisukohad Globaliseerumisega

Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) määruse

nr 2021/691 muutmise määruse eelnõu kohta

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa

Fondi (EGF) määruse nr 2021/691 muutmise määruse eelnõu kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Protokollilise otsuse eelnõu;

2) Seletuskiri protokollilise otsuse juurde;

3) Lisa. Kooskõlastuste ja arvamuste tabel.

Triinu Nurmjõe

[email protected]

1

Lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel

Vastaja Kommentaar Arvestatud/mittearvestatud

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda  Ettepaneku peamine muudatus (võimaldada Globaliseerumisega

Kohanemise Euroopa Fondil toetada mitte ainult koondatud

töötajaid, vaid ka töötajaid, keda mõjutab peatne koondamine

restruktureeritavates ettevõtetes) on igati mõistlik.

 Kuna EGF-st raha taotlemise tingimused on Eesti ettevõtjate jaoks

suhteliselt kõrged, näiteks koondatud töötajaid peab olema

vähemalt 200, siis ei ole selle määrusel ja plaanitavatel

muudatustel Eesti ettevõtjate jaoks olulist mõju. Hetkel ei ole

mulle teada, kas EGF-st on Eestis koondatud töötajaid üldse

toetatud.

 Kui koondatute arv oleks väiksem, siis see suurendaks Eesti

ettevõtjate ja koondatud töötajate võimalusi saada toetust. Samas,

kui koondatute arv peaks toetuse saamiseks olema näiteks

minimaalselt 100, siis ka see ei avaldaks Eestile märkimisväärset

mõju, sest nii suure koondamistega juhtumeid on Eestis ikkagi

harva. Ja lisaks tuleb arvestada sellega, et EGF-i eelarvel on

aastane piirmäär. Ehk kui koondatud töötajate arvu vähendatakse,

siis ei pruugi Eesti ettevõtjate ja töötajate jaoks eelarvest raha

jätkuda.

Arvestatud

Eesti

Ametiühingute

Keskliit

Oleme nõus määruse muudatustega ning loodame, et seda hakatakse ka

Eestis kasutama.

Arvestatud

Eesti Töötukassa Töötukassa osutas tööturuteenuseid Globaliseerumisega Kohanemise

Euroopa Fondi (EGF) toetusega perioodil 01.01.2021-30.06.2023. Seega

ei puutu kavandatavad EGF määruse muudatused otseselt töötukassa

tegevusvaldkonda ja ettepanekuid eelnõu osas ei tekkinud.

Arvestatud

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… juuni 2025. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) määruse

nr 2021/691 muutmise määruse eelnõu kohta

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) määruse

nr 2021/691 muutmise määruse eelnõu, kohta:

1.1. Toetame ettepanekut lisada uue sihtrühmana töötajad, keda mõjutab peatne koondamine

restruktureeritavas ettevõttes.

1.2. Toetame ettepanekut, et töötajatele, keda on restruktureeritavates ettevõtetes plaanis

koondada, kohaldub kehtivas määruses koondatud töötajatele toetuse taotlemiseks

sätestatud erand väikestele tööturgudele, mille kohaselt võib koondamiste olulise mõju

korral taotlus olla vastuvõetav ka juhul kui töötajate arvule seatud kriteeriume ei täideta.

1.3. Peame oluliseks, et töötajatele, keda plaanitakse restruktureeritavates ettevõtetes

koondada, suunatud meetmed keskenduks täiend- ja ümberõppele ning neid toetavatele

nõustamistele. Toetame, et eelnõus on välistatud rahalised toetused töökohtade

säilitamiseks.

1.4. Peame oluliseks võimalikult väikest halduskoormust liikmesriikidele fondi kasutamiseks

valmiduse loomisel ja piisavat aega ettevõtja taotluse edastamiseks vajalike toimingute

jaoks.

1.5. Eelnõus tuleks ette näha, et olukorras, kus liikmesriigil ei õnnestu ettevõtjalt alusetult

makstud summat tagasi nõuda, ei pea liikmesriik seda komisjonile tagasi maksma.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud teatise ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad

teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse otsuse “Eesti seisukohad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa

Fondi (EGF) määruse nr 2021/691 muutmise määruse eelnõu kohta” eelnõu juurde

Euroopa Komisjon avaldas 01.04.2025. a määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL)

nr 2021/691 seoses toetusega töötajatele, keda mõjutab peatne koondamine

restruktureeritavates ettevõtetes (edaspidi “määruse eelnõu”).

Määruse eelnõu eesmärk on laiendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi

(edaspidi “EGF”) toetust lisaks koondatud töötajatele ka neile töötajatele, keda kavatsetakse

restruktureerimise käigus koondada.

Eelnõul võib olla teatav positiivne mõju restruktureeritavatele ettevõtetele ning nende

töötajatele, kuid Eestis on toetuse taotlemise tõenäosus, mõju ulatus ja võimalikud kulud

väikesed.

Eesti on fondist kahel korral toetust taotlenud koondatud töötajatele täiendavate

tööturuteenuste pakkumiseks, seega on meil vajalikud juhtimis- ja kontrollimehhanismid

olemas (MKM rakendusasutusena ja RTK rakendusüksusena).

Toetame ettepanekut lisada määrusesse uue sihtrühmana töötajad, keda mõjutab peatne

koondamine restruktureeritavas ettevõttes. Samuti toetame ettepanekut laiendada sellele

sihtrühmale kehtivas määruses sätestatud erandit väikestele tööturgudele, mille kohaselt võib

koondamiste olulise mõju korral taotlus olla vastuvõetav ka juhul, kui eelnõus seatud 200

koondamisohus töötaja kriteeriumi ei täideta. Samuti leiame, et koondamisohus töötajatele

suunatud meetmed peaks keskenduma täiend- ja ümberõppele ning neid toetavatele

nõustamistele, mitte muudele tegevustele. Toetame, et eelnõus on välistatud rahalised

toetused töökohtade säilitamiseks. Samuti peame oluliseks, et fondi kasutamise valmiduse

loomisega liikmesriikide poolt kaasneks võimalikult vähe halduskoormust ja oleks tagatud

piisav aeg ettevõtja taotluse edastamiseks vajalike toimingute jaoks. Leiame, et eelnõus

peaks olema ettenähtud, et olukorras, kus liikmesriigil ei õnnestu ettevõtjalt alusetult

makstud summat tagasi nõuda, ei pea liikmesriik seda komisjonile tagasi maksma.

SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon avaldas 01.04.2025. a määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL)

nr 2021/691 seoses toetusega töötajatele, keda mõjutab peatne koondamine

restruktureeritavates ettevõtetes. Määruse eelnõu eesmärk on laiendada EGF-i toetust lisaks

koondatud töötajatele ka neile töötajatele, keda mõjutab peatne koondamine.

Määrus võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse raames. Nõukogus on eelnõu vastu

võtmiseks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus.1 Komisjon tutvustas eelnõud 08.04.2024. a

sotsiaalküsimuste töörühma kohtumisel. Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on

06.06.2025. a. Muudetav määrus võeti vastu 28.04.2021. a.

1 Eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu

elanikkonnast.

2

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp (5911 9425,

[email protected]), tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (5913 9212,

[email protected]), EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Triinu Nurmjõe

(526 6860, [email protected]) ning tööküsimuste nõunik Eesti Vabariigi alalises

esinduses EL juures Thea Treier ([email protected]).

Seisukohad kooskõlastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja

võrdsuspoliitika asekantsler Ulla Saar.

MÄÄRUSE EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Eelnõu artikli 1 lõige 1, määruse artikli 1 lõige 2.

Määruse eelnõu kohaselt asendatakse seni kehtiva määruse artikli 1 lõige 2 selliselt, et artikkel

4 kohaselt antakse EGF-ist toetust lisaks koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust

ettevõtjatele, kes on tegevuse suurte restruktureerimiste tagajärjel lõpetanud, ka neile

töötajatele, keda mõjutab peatne koondamine restruktureeritavates ettevõtetes.

Määruse eelnõu laiendab määruse kohaldamisala ka neile töötajatele, keda veel ei ole

koondatud, kuid keda plaanitakse peatselt koondada restruktureeritavas ettevõttes ehk kelle

töösuhe on lõppemas koondamise tõttu.

Määruse missioon ja eesmärgid

Eelnõu artikli 1 lõige 2, määruse artikkel 2.

Artikli 2 lõige 1 asendatakse sättega, mille kohaselt toetab EGF globaliseerumist ja

tehnoloogilistest ning keskkonnamuutustest tulenevat sotsiaalmajanduslikku

ümberkujundamist, aidates koondatud töötajatel ning tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust

ettevõtjatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF on hädaabifond. EGF aitab rakendada

Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada

sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.

Kehtiva määruse kohaselt on EGF hädaabifond, mis toimib reageerivalt.

Lõige 2 asendatakse selliselt, et EGF-i eesmärgid on näidata üles solidaarsust ning edendada

inimväärset ja kestlikku tööhõivet liidus, pakkudes abi suurte restruktureerimiste korral,

eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu

maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, olulised muutused

liidu kaubandussuhetes või siseturu struktuuris, finants- või majanduskriis, üleminek vähese

CO2 heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. EGF aitab toetusesaajatel

naasta võimalikult kiiresti inimväärsele ja püsivale tööle. Eriline rõhk on meetmetel, millega

aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi. EGF-ist toetatakse ka peatsest

koondamisest mõjutatud töötajaid, et omandada oskused, mis aitavad neil üle minna

teisele ametikohale või vahetada töökohta.

3

Mõisted

Eelnõu artikli 1 lõike 3 punktid a ja b, määruse artikli 3 punktid 1a ja 6.

Artiklisse 3 lisatakse punkt 1a, mis sätestab “peatsest koondamisest mõjutatud töötaja” mõiste

ehk tegemist on töötajaga, olenemata tema töösuhte liigist või kestusest, kelle tööleping või

töösuhe lõpeb eeldatavalt koondamisega alates kuupäevast, mil tööandja teatab pädevale

ametiasutusele kirjalikult kavandatavast kollektiivsest koondamisest vastavalt direktiivi

98/59/EÜ artikli 3 lõikele 1.

Samuti lisatakse artiklisse 3 punkt 6, mille kohaselt on “restruktureeriv ettevõte” ettevõte, kus

toimub protsess, mis hõlmab direktiivis 98/59/EÜ osutatud kollektiivset koondamist.

Sekkumiskriteeriumid

Eelnõu artikli 1 lõike 4 punktid a ja b, määruse artikli 4 lõiked 1 ja 2.

Artikli 4 lõige 1 asendatakse selliselt, et liikmesriigid võivad taotleda EGF-ist rahalist toetust

meetme jaoks, mis on suunatud koondatud töötajatele, peatsest koondamisest mõjutatud

töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kooskõlas käesoleva artikli sätetega.

Kehtivas määruses on sätestatud, et liikmesriigid võivad taotleda EGF-ist rahalise toetuse

saamist koondatud töötajatele ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud

meetmete jaoks vastavalt käesoleva artikli sätetele.

Lõikesse 2 lisatakse punkt d: “vähemalt 200 töötajat, keda mõjutab peatne koondamine

liikmesriigis restruktureeritavas ettevõttes.”

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

Eelnõu artikli 1 lõike 5 punktid a ja b, määruse artikkel 5.

Artikkel 5 esimese lõigu esimene lause asendatakse selliselt, et taotluse esitanud liikmesriik

täpsustab meetodit, mida on kasutatud artikli 4 kohaldamiseks koondatud töötajate, peatsest

koondamisest mõjutatud töötajate ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjate arvu

arvutamisel ühe või mitme järgmise kuupäeva seisuga:

Artikkel 5 teine lõik asendatakse järgmiselt: Esimese lõigu punktis a osutatud juhtudel annab

taotluse esitanud liikmesriik komisjonile lisateavet artikli 4 kohaselt toimunud koondamiste

tegeliku arvu kohta, enne kui komisjon oma hindamise lõpetab, kõigi taotluste puhul, mis

käsitlevad artikli 6 esimese lõigu punktides a ja b osutatud toetusesaajaid.

Kehtiva määruse artikli 5 esimese lõigu punktis a osutatud juhtudel annab taotluse esitanud

liikmesriik komisjonile lisateavet artikli 4 kohaselt toimunud koondamiste tegeliku arvu kohta,

enne kui komisjon oma hindamise lõpetab.

Abikõlblikud toetusesaajad

Eelnõu artikli 1 lõige 6, määruse artikli 6 punkt c.

4

Artikli 6 esimesse lõiku lisatakse punkt c: “töötajad, keda mõjutab peatne töökohtade

koondamine restruktureeritavas ettevõttes. Töötajad on toetuskõlbulikud ka töösuhte

tegeliku lõpetamise korral. Toetuskõlbulikud on ainult need restruktureerimised, mis on

direktiivi 98/59/EÜ kohaselt käsitatavad kollektiivse koondamisena.”

Rahastamiskõlblikud meetmed

Eelnõu artikli 1 lõike 7 punktid a ja b, määruse artikli 7 lõige 1 ja lõike 2 punkt c.

Artikli 7 lõike 1 kohaselt EGF-i rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturupoliitika meetmete

jaoks, mis moodustavad kooskõlastatud paketi osa, ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada

sihtrühmas olevate toetusesaajate, eelkõige neist kõige ebasoodsamas olukorras olevate

toetusesaajate tööturule naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamist, või selleks, et

aidata artikli 6 esimese lõigu punktis c osutatud töötajatel omandada oskused, mida nad

vajavad, et asuda kas teisele ametikohale oma praeguse tööandja juures või siirduda teise

tööandja juurde.

Artikli 7 lõikele 2 lisatakse punkt c, mille kohaselt artikli 6 esimese lõigu punktis c osutatud

toetusesaajate puhul võib kooskõlastatud pakett hõlmata järgmist: töötaja vajadustele

kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digiajastul vajalike oskustega,

omandatud teadmiste ja oskuste tõendamine, individuaalsed tööotsingute toetamise

teenused ja rühmadele mõeldud tegevused, kutsenõustamine, nõustamisteenused,

juhendamine, koondamisjärgne abi, ettevõtluse edendamine ning koostöömeetmed. See

ei tohi hõlmata lühendatud tööaja kavasid.

Taotlused EGF-ist abi saamiseks koondatud töötajatele ja tegevuse lõpetanud füüsilisest

isikust ettevõtjatele

Eelnõu artikli 1 lõike 8 punktid a-c, määruse artikli 8 lõige 6 ja lõike 7 punkt l.

Eelnõu artikli 1 lõike 8 punkti a kohaselt muudeti artikkel 8 pealkirja senise “Taotlused” asemel

“Taotlused EGF-ist abi saamiseks koondatud töötajatele ja tegevuse lõpetanud füüsilisest

isikust ettevõtjatele”.

Määruse artikli 8 lõiget 6 muudetakse nii, et komisjon hindab taotluse esitanud liikmesriigi

esitatud teabe põhjal taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib selle

hindamise lõpule 30 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse või asjakohasel juhul taotluse

tõlke saamisest.

Kehtivas määruses tuleb hindamine lõpule viia 50 tööpäeva jooksul.

Kui komisjonil ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta taotluse esitanud

liikmesriiki enne tähtaja möödumist ja määrab uue kuupäeva oma hindamise

lõpuleviimiseks. Uus kuupäev ei või olla hilisem kui 20 tööpäeva pärast esimese lõigu kohast

tähtaega.

Kehtiva määruse kohaselt, kui komisjonil ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab

ta taotluse esitanud liikmesriiki enne tähtaja möödumist, selgitades viivituse põhjuseid ja

5

määrates uue kuupäeva oma hindamise lõpuleviimiseks. Uus kuupäev ei või olla hilisem kui

20 tööpäeva pärast esimese lõigu kohast tähtaega.

Määruse artikli 8 lõike 7 punkt l asendatakse järgmiselt: “põhjendatud kinnitus, et taotletav

EGF-i toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, kus

põhjendatakse, miks kooskõlastatud pakett ei asenda meetmeid, mida tööandjad peavad võtma

riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;”

Taotlused EGF-ist abi saamiseks peatselt koondatavatele töötajatele

Eelnõu artikli 1 lõige 9, määruse artikkel 8a.

Määrusesse lisatakse artikkel 8a, mille lõike 1 kohaselt restruktureeritavad ettevõtted võivad

kooskõlas artikli 6 esimese lõigu punktiga c taotleda, et asjaomane liikmesriik esitaks taotluse

EGF-ist rahalise toetuse saamiseks, kui artikli 4 lõike 2 punktis d sätestatud

sekkumiskriteeriumid on täidetud ja kui ettevõte soovib pakkuda EGF-ist kaasrahastatavat abi

neile töötajatele, keda peatne koondamine mõjutab. Ettevõte esitab sellise taotluse kahe nädala

jooksul alates kuupäevast, mil ta teavitas ametiasutusi kirjalikult kavandatavast kollektiivsest

koondamisest vastavalt direktiivi 98/59/EÜ artikli 3 lõikele 1.

Lõike 2 kohaselt määravad kõik liikmesriigid ühtse kontaktpunkti, kuhu ettevõtted saavad

lõikes 1 osutatud taotlused esitada, ning avaldavad asjakohased juhised ja vormid. Nendest

vormidest kogutav info hõlmab kogu teavet, mida on vaja EGF-ist rahalise toetuse

taotlemiseks, nagu on sätestatud allolevas lõikes.

Lõige 3 sätestab, et liikmesriigid käsitlevad kõiki taotlusi võrdselt vastuvõtmise järjekorras,

ilma et nad kasutaksid nende taotluste vastuvõetavuse ja toetuskõlblikkuse suhtes

kaalutlusõigust, ning esitavad ettevõtetelt saadud abitaotlused. Liikmesriigid ei kehtesta

täiendavaid nõudeid ega muuda käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

Lõikest 4 tuleneb, et taotlust esitav liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise

toetuse saamiseks ühe nädala jooksul alates ettevõtte taotluse kättesaamise kuupäevast.

Lõike 5 kohaselt, kui ettevõte soovib, annab asjaomane liikmesriik ettevõttele juhiseid kogu

taotlusmenetluse jooksul.

Lõige 6 näeb ette, et kui taotlust esitav liikmesriik soovib, annab komisjon liikmesriigile

juhiseid kogu taotlusmenetluse jooksul.

Lõige 7 sätestab, et 10 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või asjakohasel

juhul 10 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon on saanud kätte taotluse tõlke,

olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, kinnitab komisjon taotluse kättesaamist ja küsib

taotluse esitanud liikmesriigilt võimalikku lisateavet, mida on vaja taotluse hindamiseks.

Lõige 8 näeb ette, et kui komisjon küsib lisateavet, vastab liikmesriik 15 tööpäeva jooksul

alates teabenõude esitamise kuupäevast. Taotluse esitanud liikmesriigi taotluse korral pikendab

komisjon seda tähtaega 10 tööpäeva võrra. Kõik sellised pikendamistaotlused peavad olema

igakülgselt põhjendatud.

6

Lõike 9 kohaselt hindab komisjon taotluse esitanud liikmesriigi esitatud teabe põhjal taotluse

vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib selle hindamise lõpule 30 tööpäeva

jooksul alates täieliku taotluse või asjakohasel juhul taotluse tõlke saamisest.

Kui komisjonil ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta taotluse esitanud

liikmesriiki enne tähtaja möödumist ja määrab uue kuupäeva oma hindamise lõpuleviimiseks.

Uus kuupäev ei või olla hilisem kui 20 tööpäeva pärast esimese lõigu kohast tähtaega.

Lõige 10 sätestab, et taotlus sisaldab järgmist teavet:

a) asjaomase ettevõtte identifitseerimisandmed;

b) hinnang koondamistest mõjutatud töökohtade arvu kohta kooskõlas artikli 6 esimese lõigu

punktiga c;

c) lühiülevaade sündmustest, mis tõid kaasa restruktureerimise;

d) kinnitus selle kohta, et ettevõte on täitnud ja täidab jätkuvalt oma juriidilisi kohustusi või

kollektiivlepinguid, mis reguleerivad kavandatavaid koondamisi, ja hoolitseb oma töötajate

eest vastavalt, ning nende menetluste kirjeldus, mida ettevõte järgib sihtrühma kuuluvate

toetusesaajate või nende esindajatega konsulteerimisel;

e) sihtrühmas olevate toetusesaajate hinnanguline jaotus soo, vanusegrupi ja haridustaseme

järgi, mis võetakse kooskõlastatud paketi koostamise aluseks;

f) kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab

ebasoodsas olukorras olevate, noorte ja vanemaealiste toetusesaajate jaoks loodud

tööhõivealgatuste toetamise meetmeid;

g) ettevõtte poolt pakutava ja sihtrühmas olevatele toetusesaajatele mõeldud kooskõlastatud

paketi iga osa hinnanguline maksumus;

h) kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata sihtrühmas olevatele toetusesaajatele

kooskõlastatud paketti pakkuma ja EGFi rakendamiseks kavandatud tegevusi ellu viima, nagu

on sätestatud artiklis 7;

i) taotlusega seotud ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja

aruandlustegevuse hinnanguline maksumus;

j) põhjendatud kinnitus, et taotletav EGFi toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja

materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, kus põhjendatakse, miks kooskõlastatud pakett ei

asenda meetmeid, mida tööandjad peavad võtma riigisisese õiguse või kollektiivlepingute

kohaselt;

k) kinnitus selle kohta, et asjaomane ettevõte kaasrahastab meetmeid ja et ta on ainus riikliku

kaasrahastamise allikas.“

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Eelnõu artikli 1 lõige 10, määruse artikli 11 lõige 1.

7

Artikli 11 lõige 1 asendatakse selliselt, et komisjoni algatusel võib kuni 1,5% EGF-i iga-

aastasest ülemmäärast kasutada EGF-i rakendamiseks vajalike tehniliste ja halduskulude

katmiseks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, samuti

andmekogumistegevuseks, sealhulgas ettevõtete infotehnoloogiasüsteemide, teavitamise ja

EGF-i fondina nähtavamaks muutmise või konkreetsete projektidega seotud meetmete ning

muude tehnilise abi meetmete jaoks. Sellised meetmed võivad hõlmata tulevasi ja varasemaid

programmitöö perioode.

Kehtiva määruse kohaselt on eeltoodud tegevusteks lubatud kasutada kuni 0,5% aastasest

ülemmäärast.

Rahalise toetuse kindlaksmääramine

Eelnõu artikli 1 lõike 11 punktid a-c, määruse artikli 13 lõiked 1, 2a ja 3.

Artikli 13 lõiget 1 muudetakse nii, et komisjon hindab artikli 8 või 8a kohaselt tehtud

hindamise alusel ja võttes eelkõige arvesse sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatud

meetmeid ja nende eeldatavat maksumust, kui suur on võimalik EGF-i rahaline toetus, mis

võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, ja teeb vastava ettepaneku.

Kehtivas määruses on artikli 13 lõike 1 lõpus lisaks säte, et komisjon viib hindamise lõpule ja

esitab oma ettepaneku artikli 8 lõikes 6 sätestatud tähtajaks.

Sättesse lisatud lõige 2a näeb ette, et liikmesriigi kantud kulude kaasrahastamise määr

artikli 6 esimese lõigu punktis c osutatud toetusesaajate puhul, mis on seotud artikli 7

lõikes 6 sätestatud meetmetega, on 100%.

Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmiselt: “Kui komisjon on artikli 8 või artikli 8a kohaselt

tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse

saamise tingimused on täidetud, võtab komisjon viivitamata vastu artiklis 15 lõikes 6

sätestatud rahalise toetuse andmise otsuse.”

Kehtiva määruse kohaselt, kui komisjon on artikli 8 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud

järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimused on täidetud,

algatab komisjon viivitamata artiklis 15 sätestatud menetluse.

Rahastamiskõlblikkuse periood

Eelnõu artikli 1 lõige 12, määruse artikli 14 lõiked 1 ja 2.

Artikli 14 lõiget 1 muudetakse selliselt, et kulud on EGF-ist toetuse saamiseks

rahastamiskõlblikud alates artikli 8 lõike 7 punktis j või artikli 8a lõike 10 punktis h sätestatud

kuupäevadest, mil asjaomane liikmesriik või ettevõte alustab või peaks alustama sihtrühmas

olevatele toetusesaajatele kooskõlastatud paketi osutamist või kui tal tekivad EGF-i

rakendamisega seoses halduskulud kooskõlas artikli 7 lõigetega 1 ja 5.

Artikli 14 lõiget 2 muudetakse nii, et liikmesriik või ettevõte alustab artiklis 7 sätestatud

rahastamiskõlblike meetmete rakendamist põhjendamatu viivituseta ning viib kõnealused

8

meetmed ellu nii kiiresti kui võimalik, ja igal juhul 24 kuu jooksul pärast rahalise toetuse

andmise otsuse jõustumise kuupäeva.

Eelarvemenetlus ja eelarve täitmine

Eelnõu artikli 1 lõige 13, määruse artikkel 15.

Artiklit 15 muudetakse võrreldes seni kehtinuga oluliselt. Artikkel 15 lõikes 1 sätestatakse, et

tagamaks et toetust antakse rahastamiskõlblikele toetusesaajatele nii kiiresti kui

võimalik, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku EGF-i

kasutuselevõtmiseks vastavalt lõikele 2 või 3. Seni kehtinud määruse artikkel 15 lõike 1

kohaselt kui komisjon on jõudnud järeldusele, et EGF-ist rahalise toetuse andmise tingimused

on täidetud, esitab ta ettepaneku EGF-i kasutuselevõtmiseks Euroopa Parlamendile ja

nõukogule. Otsuse EGF-i kasutuselevõtmise kohta teevad Euroopa Parlament ja nõukogu

ühiselt kuue nädala jooksul pärast komisjoni ettepaneku esitamist. EGF-i kasutuselevõtmise

ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule

ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

Artikkel 15 lõikesse 2 lisatakse tingimused, millest vähemalt üks peab olema täidetud, et

komisjon saaks esitada otsuse ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Need

tingimused on a) komisjon hindab pärast liikmesriikidelt taotluse saamist või neilt saadud

teavet, et üks artikli 4 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud tingimustest on täidetud; b) komisjoni

on teavitatud tegevuse lõpetamisest, mis toob kaasa rohkem kui 1 000 töötaja töökohtade

kadumise; c) komisjoni on teavitatud suurest restruktureerimisest, mille puhul esineb

peatne koondamine, mis mõjutab rohkem kui 1 000 töötajat. Senise määruse artikli 15 lõige

2 sätestab, et komisjon võtab vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil

Euroopa Parlament ja nõukogu teavitavad komisjoni eelarvevahendite ümberpaigutamise

heakskiitmisest.

Ettepaneku artikli 15 lõike 3 kohaselt võib komisjon taotleda EGF-i iga-aastase

maksimaalse summa täielikku kasutuselevõtmist iga aasta veebruari lõpuks. Lisaks peab

komisjoni ettepanek sisaldama järgmisi elemente: i) igast asjaomasest liikmesriigist pärit

võimalike taotluste arv; ii) asjaomased tegevusalad; iii) nende ettevõtete hinnanguline

arv, kes võivad paluda liikmesriikidelt EGF-i abi taotlemist; iv) koondatud või peatse

koondamise ohus olevate töötajate hinnanguline arv.

Artikkel 15 lõige 3 sisaldab ka, et EGF-i kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal

ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku iga-aastase

maksimaalse summa ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele. Kui iga-aastast

maksimaalset summat ei ole käesoleva lõike esimese lõigu alusel kasutusele võetud,

taotleb komisjon EGF-i kasutuselevõtmist iga saadud taotluse kohta. Komisjoni

ettepanek võtta vastu otsus EGF-i kasutuselevõtmiseks iga taotluse puhul sisaldab artikli

8 lõike 6 või artikli 8a lõike 9 kohast hindamist koos kokkuvõttega hindamise aluseks

olevast teabest ja kavandatud summade põhjustest. EGF-i kasutuselevõtmise ettepaneku

tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku

vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

9

Kehtiva määruse artikkel 15 lõige 3 sätestab, et lõike 1 kohane EGF-i kasutusele võtmise otsuse

ettepanek peab sisaldama a) artikli 8 lõike 6 kohaselt tehtud hindamist koos kokkuvõttega

hindamise aluseks olevast teabest ning b) asjaolusid, millega põhjendatakse artikli 13 lõike 1

kohaselt kavandatud summasid.

Samuti lisanduvad artiklisse 15 lõiked 4-6, mida seni kehtivas määruses ei ole. Eelnõu artikkel

15 lõike 4 kohaselt esitavad liikmesriigid komisjonile lõikes 2 osutatud teabe iga aasta

detsembri lõpuks. Artikkel 15 lõike 5 kohaselt teevad otsuse EGF-i kasutuselevõtmise

kohta teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. EGF-iga seotud eelarvevahendite

ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 31. Artikkel 15 lõige 6 näeb

ette, et kui komisjon leiab, et artikli 4 kohased EGF-ist rahalise toetuse andmise

tingimused on täidetud, võtab ta vastu otsuse rahalise toetuse andmise kohta. Kõnealune

otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 110 tähenduses.

Ebapiisavad rahalised vahendid

Eelnõu artikli 1 lõige 14, määruse artikkel 16.

Määruse artikkel 16 sätestab, et kui EGF-i järelejäänud kulukohustuste assigneeringutest ei

piisa rahalise toetuse andmiseks vajaliku summa katmiseks, võib komisjon rahalise toetuse

andmise otsuse vastuvõtmise edasi lükata, kuni kulukohustuste assigneeringud on järgmisel

aastal kättesaadavad. Igal juhul peetakse kinni EGF-i iga-aastasest eelarve ülemmäärast.

Kehtiva määruse artikkel 16 näeb ette, et erandina artiklites 8 ja 15 sätestatud tähtaegadest võib

komisjon erandjuhul ja tingimusel, et EGF-i ülejäänud kulukohustuste assigneeringud ei ole

piisavad, et katta komisjoni ettepaneku kohaselt vajalikuks peetavat abisummat, lükata EGF-i

kasutuselevõtmise ettepaneku ja sellele järgneva eelarvevahendite ümberpaigutamise taotluse

edasi, kuni kulukohustuste assigneeringud on järgmisel aastal kättesaadavad. Igal juhul

peetakse kinni EGF-i iga-aastasest eelarve ülemmäärast.

Rahalise toetuse maksmine ja kasutamine

Eelnõu artikli 1 lõige 1, määruse artikli 17 lõige 6.

Määruse artiklisse 17 lisatakse lõige 6, mille kohaselt ühe nädala jooksul alates komisjoni

eelmakse kättesaamisest teeb asjaomane liikmesriik asjaomasele ettevõttele

kättesaadavaks selle osa eelmaksest, mis on seotud ettevõtte rakendatud kooskõlastatud

meetmete paketiga. Liikmesriik jätab endale eelmaksete selle osa, mis on seotud artikli 7

lõikes 5 osutatud meetmetega.

Lõpparuanne ja lõpetamine

Eelnõu artikli 1 lõige 2, määruse artikli 20 lõige 3.

Määruse artiklit 20 täiendatakse lõikega 3, mis sätestab, et juhul kui ettevõte rakendab EGF-

i rahalist toetust peatsest koondamisest mõjutatud töötajate puhul, esitab ettevõte

asjaomasele liikmesriigile kuuenda kuu lõpuks pärast rakendusperioodi lõppu kogu

lõikes 1 täpsustatud asjakohase teabe.

10

Hindamised

Eelnõu artikli 1 lõige 3, määruse artikli 22 lõige 4.

Määruse artikli 22 lõige 4 asendatakse selliselt, et toetusesaajate küsitlust alustatakse iga

sekkumise rakendusperioodile järgneva kuue kuu jooksul. Toetusesaajate küsitlus on

vastamiseks avatud vähemalt neli nädalat. Liikmesriigid edastavad toetusesaajate küsitluse

toetusesaajatele, saadavad neile selle kohta vähemalt ühe meeldetuletuse ning teavitavad

komisjoni küsimustiku ja meeldetuletuse saatmisest. Kui tegemist on abiga, mida ettevõte

rakendab toetusesaajate suhtes artikli 6 esimese lõigu punkti c alusel, vastutab see

ettevõte komisjoni koostatud küsitluse jaotamise eest meetmetes osalenud töötajatele.

Komisjon kogub ja analüüsib toetusesaajate küsitluse vastuseid tulevaste hindamiste jaoks.

Üleminekumeetmed

Eelnõu artikli 1 lõige 4, määruse artikkel 28a.

Määrusesse lisatakse artikkel 28a, mille kohaselt erandina artikli 15 lõikest 1 võib komisjon

esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta alates... [käesoleva määruse

jõustumise kuupäev] 2025. aastal kasutusele EGF-i jaoks ette nähtud iga-aastase

maksimaalse summa järelejäänud osa, kui artiklis 15 sätestatud tingimustest ei tulene

teisiti.

Jõustumine

Eelnõu artikkel 2.

Eelnõu artikli 2 kohaselt jõustub see järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

MÄÄRUSE EELNÕU VASTAVUS ÕIGUSLIKULE ALUSELE, SUBSIDIAARSUSE

JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 175 kohaselt tuleb liikmesriikidel teostada ja

koordineerida selliselt, et saavutatakse ka artiklis 174 seatud eesmärgid ehk meetmeid

majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks ning regioonide

arengutaseme ühtlustamiseks, mahajäämuse vähendamiseks.

ELTL artikli 175 kolmas lõik näeb ette, et kui osutuvad vajalikuks fondidevälised erimeetmed

ilma, et see piiraks liidu muu poliitika raames osutatud abinõude kohaldamist, võivad Euroopa

Parlament ja nõukogu meetmed vastu võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast

konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.

EL-il on tulenevalt ELTL artiklist 175 pädevus määruse eelnõu vastuvõtmiseks ning eelnõu on

kooskõlas ELTL-ist tulenevate eesmärkidega.

Subsidiaarsus

11

EL-i eelarvest rahastatakse tegevusi, mille eesmärke ei suuda liikmesriigid ise piisavalt

saavutada ja mille puhul EL-i sekkumine loob lisandväärtust. EGF-i kasutamine selleks, et

aidata koondatud töötajatel ja peatsest koondamisest mõjutatud töötajatel uut töökohta leida,

on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Riigisisesed tööturuprogrammid aitavad koondatud töötajaid, kuid EGF-i tugi võib olla vajalik

selliste restruktureerimiste korral, millel on märkimisväärne mõju tööturule. Suurte

restruktureerimiste korral saab koondatavaid töötajaid toetada paremini EL-i tasandil, kuivõrd

restruktureerival ettevõttel ei ole enamasi vahendeid töötajate vajalikul määral toetamiseks.

EGF-i kasutaine loob lisandväärtust teenuste kättesaadavuse, mitmekesisuse ja intensiivsuse

suurendamise abil.

Proportsionaalsus

Meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks, mistõttu on

see proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Meetme rakendamisest tekkiv halduskoormus

piirdub vajalikuga selleks, et komisjon saaks täita oma kohustusi EL-i eelarve täitmisel ning

liikmesriik peab andma aru sellest, kuidas raha kasutati.

ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Mõju majandusele ja ettevõtjatele

Eelnõul, eelkõige sihtrühma lisandumisel ja ettevõtjate võimalusel taotleda restruktureerimise

olukorras toetust peatsest restruktureerimisest mõjutatud töötajate ümberõppeks võib olla

mõningane positiivne mõju ettevõtjatele ja majandusele. See sõltub samas taotlemise

tõenäosusest ja mõjutatud töötajate arvust, mis arvestades Eesti ettevõtete väiksust, ei ole suur,

mistõttu mõju on pigem väike. Kaudne positiivne mõju võib kaasneda ka sellega kui toetus

aitab säilitada töökohti ja tootmist teistes EL riikides, eelkõige töötlevas tööstuses, mis

tugevdab EL majandust tervikuna.

Eelnõu mõju sotsiaalvaldkonnale

Eelnõu mõju tööjõule on eeldatavasti väike. Võimalusega ümberõppeks restruktureerimise

käigus võib kaasneda positiivne mõju töötuse ennetamisele või lühendamisele.

Eelnõul puudub mõju tarbijatele ja keskkonnale.

Kulud seotud asutustele

Muudatusega võib kaasneda teatud halduskulude kasv rakendusasutusele (MKM) ja

rakendusüksusele (RTK) seoses kohustusega luua ühtne kontaktpunkt, mille kaudu ettevõtjad

saavad taotlusi esitada, kuid see ei ole märkimisväärne, kuna Eestil on vajalikud juhtimis- ja

kontrollimehhanismid loodud EL struktuurivahendite kasutamiseks, mida oleme kasutanud ka

12

varasemate EGF taotluste korral. Kui ettevõtja esitab taotluse, katab komisjon 100%

liikmesriigi tehnilistest kuludest (nt ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja

hindamistegevuseks, samuti andmekogumistegevuseks, teavitustegevusteks). Mõningane

kulude kokkuhoid võib kaasneda Eesti Töötukassa tööandja koolitustoetuse ja muude

koolitusmeetmete kulude vähenemise tõttu, kuid see ei ole märkimisväärne.

Mõjude koondhinnang

Ettepaneku mõjuanalüüsi kohaselt võib algatusel Eestis olla teatud positiivne mõju

restruktureerivatele ettevõtjatele ja nende töötajatele. Samas sõltub see ettevõtjate taotlemise

aktiivsusest ja hõlmatud töötajate arvust, mis eeldatavasti on madal seoses Eesti ettevõtete

väiksuse ja toetuse taotlemise tingimustega. Mõju ulatus tervikuna on seega väike, samuti on

väikesed uue taotlemise võimalusega kaasnevad võimalikud kulud. Positiivne mõju võib

eelnõul olla eelkõige suurema tööstusega liikmesriikide ettevõtjatele, mis omakorda võib

kaudselt positiivselt mõjutada ka Eesti ettevõtjaid ja majandust.

VABARIIGI VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

1. Toetame ettepanekut lisada uue sihtrühmana töötajad, keda mõjutab peatne

koondamine restruktureeritavas ettevõttes.

Selgitus: Restruktureerivate ettevõtjate toetamine oma töötajate ümber- ja täiendõppe

korraldamisel aitab leevendada majanduses aset leidvate muutuste mõju nii ettevõtetele kui

töötajatele, võimaldades neid juhtida kiiremini, paremini ja vähemate negatiivsete mõjudega.

2. Toetame ettepanekut, et töötajatele, keda on restruktureeritavates ettevõtetes

plaanis koondada, kohaldub kehtivas määruses koondatud töötajatele toetuse

taotlemiseks sätestatud erand väikestele tööturgudele, mille kohaselt võib

koondamiste olulise mõju korral taotlus olla vastuvõetav ka juhul kui töötajate

arvule seatud kriteeriume ei täideta.

Selgitus: Eelnõu seab uue sihtrühma puhul toetuse taotlemise tingimuseks 200

koondamiseohus töötajat, kelle kohta tööandja on esitanud direktiivi 98/59/EÜ artikli 3 lõike 1

kohase koondamisteate. Eesti on väike tööturg, kus peamiselt tegutsevad mikro, väikese- ja

keskmise suurusega ettevõtted. Ettevõtteid, kus on üle saja töötaja oli statistikaameti andmetel

2023.a seisuga 560 ehk 0,35% kõigist ettevõtetest. Ettevõtteid, kus oli 250 või enam töötajat

oli 2023. a 163. 2024. a esitas Eesti Töötukassale direktiivi 98/59/EÜ artikli 3 lõike 1 kohase

koondamisteate 114 tööandjat, hõlmates 2565 töötajat ehk keskmiselt 22 töötajat tööandja

kohta. Töötlevas tööstuses, kus koondamisteadetega hõlmatute arv oli suurim (923), oli

keskmine tööandja kohta samuti 22 töötajat. Seega on meil ettevõtete valim, kellel võiks olla

200+ töötajat koondamisohus, väike. Kuna toetatavate meetmete kaasfinantseering (sel

perioodil 40% kogukulust) peab tulema ettevõtjalt, peab restruktureerival ettevõtjal lisaks

olema selleks rahaline võimekus, mis omakorda vähendab potentsiaalsete taotlejate ringi.

Saame toetada ka ettepanekuid vähendada töötajate, keda mõjutab peatne koondamine, arvu.

13

Samas on töötajate arvu tingimuse leevendamisest olulisem kehtiva määruse2 artikli 4 lõikest

3 tuleneva väikese tööturu erandi laienemine ka lisanduvale sihtrühmale, kuna võimaldab

rohkem paindlikkust, et arvestada võimalike eriolukordadega ja meie tööturu vajadustega.

Sellest on Eesti ettevõtjale potentsiaalselt rohkem kasu kui kõigile madalama kriteeriumi

seadmisest, kuna tingimuste leevendamine võimaldaks ka suurtel tööturgudel, kus

suurettevõtteid on palju, lihtsamini vahendeid taotleda. Ka tööandjate esindajad toovad

tagasisides eelnõule välja, et koondamisohus töötajate arvu vähendamine nt 100 töötajani ei

suurenda oluliselt võimalusi, et Eesti ettevõtja toetust taotleks. Kuna eelnõu muudatustega ei

kaasne eelarve kasvu, selleks jääb perioodil 2021-2027 endiselt 35 mln eurot aastas, tähendaks

leebemad tingimused kõigile tihedamat konkurentsi eelarvevahenditele.

3. Peame oluliseks, et töötajatele, keda plaanitakse restruktureeritavates ettevõtetes

koondada, suunatud meetmed keskenduks täiend- ja ümberõppele ning neid

toetavatele nõustamistele. Toetame, et eelnõus on välistatud rahalised toetused

töökohtade säilitamiseks.

Selgitus: Fondist peaks toetama meetmeid, mida restruktureeritav ettevõte vajab

restruktureerimise läbi viimiseks, kuid mis ei soodusta koondamise edasilükkamist nt töötasu

hüvitise laadsed meetmed. Laiemat paketti tööturumeetmeid pakub Eestis koondamisohus või

juba koondatud töötajatele Eesti Töötukassa3.

4. Peame oluliseks võimalikult väikest halduskoormust liikmesriikidele fondi

kasutamiseks valmiduse loomisel ja piisavat aega ettevõtja taotluse edastamiseks

vajalike toimingute jaoks.

Selgitus: Eesti on fondist kahel korral toetust taotlenud koondatud töötajatele täiendavate

tööturuteenuste pakkumiseks, seega on meil vajalikud juhtimis- ja kontrollimehhanismid

olemas (MKM rakendusasutusena ja RTK rakendusüksusena). Üldiselt on tervitatav, et

ettepanekuga kiirendatakse nii komisonile kui liikmeriikidele seotud menetlustähtaegu, kuid

seejuures peab jääma realistlikuks. Nt kohustus, et liikmesriik peab ettevõtja taotluse esitama

komisjonile ühe nädala jooksul, on selgelt liiga lühike. Samuti oleks suureks abiks, kui

ettepanekus ettenähtud vormid ja juhised ettevõtjale taotluse koostamiseks teeks komisjon

liikmesriikide üleselt. Lisaks liikmesriikide halduskoormuse vähendamisele toetaks see

taotluse ühtsetel alustel hindamist komisjoni poolt.

5. Eelnõus tuleks ette näha, et olukorras, kus liikmesriigil ei õnnestu ettevõtjalt

alusetult makstud summat tagasi nõuda, ei pea liikmesriik seda komisjonile tagasi

maksma.

Selgitus:Üheks olukorraks, kus liikmesriigil on väga vähe võimalusi ettevõttelt makstud

toetust tagasi saada, on pankrot. Eesti Töötukassa kogemus tööturuteenuste raames saadud

toetuste tagasinõudmisel ettevõtte pankroti korral on näidanud, et võimalused sel juhul

makstud summad tagasi saada on minimaalsed, arvestades võlausaldajate nõuete täitmise

järjekorda või kui pankrotimenetluse lõpeb raugemisega. Kuna liikmesriigil ei ole võimalik

2 Määrus - 2021/691 - EN - EUR-Lex 3 Koondamise korral | Töötukassa

14

hinnata taotluse ja toetuse andmise asjakohasust, ettevõtte kavatsust ja võimekust taotluses

esitatud tegevusi kehtestatud õigusnormidele vastavalt läbi viia, ei ole põhjendatud, et

liikmesriik peab tagasimakse tagamiseks tegema ebamõistlikke pingutusi või kasutama selleks

omi vahendeid, kui ettevõtjalt toetuse tagasinõudmine ei õnnestu.

ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE

Määruse eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti

Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Töötukassale.

Tagasiside andsid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti

Töötukassa.

Saabunud sisendid ja hinnangud nendega arvestamise kohta on esitatud kaasamise tabelis (Lisa

1).

Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.