Karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 05.05.2025 nr JDM/25-0471/-1K

Meie: 02.06.2025 nr 1-7/120-2

Karistusseadustiku muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsus

Justiits- ja Digiministeerium esitas kooskõlastamiseks karistusseadustiku muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Siseministeerium toetab algatust ning peab oluliseks

samme, mis on suunatud ühiskonna turvalisuse suurendamisele.

Samas leiab Siseministeerium, et esitatud VTK analüüs, mõjude kirjeldus ning selgitused

vajavad täiendusi. Analüüsi osas sooviksime näha täpsemaid andmeid sihtrühmade suuruse

kohta, võrdlusi teiste riikide praktikatega ning põhjalikumat hinnangut politsei töökoormusele,

seda eriti olukorras, kus kavandatakse lisakaristusena loomapidamise keelu rakendamist, mis

toob kaasa täiendava töökoormuse.

Siseministeerium kooskõlastab VTK järgmiste märkustega.

1. Siseministeerium saab toetada VTK-s esitatud ettepanekut täiendada karistusseadustiku

(edaspidi KarS) § 120 loetelu kehalise väärkohtlemisega. Samas pöörame tähelepanu

Riigikohtu lahendile number 3-1-1-59-111, kus jõuti järeldusele, et kõnealuse kuriteo

koosseis ei sõltunud mitte otseselt ähvarduse sõnastusest, vaid kuidas kannatanu või

objektiivne kõrvaltvaataja seda tajub. Kui koosseisu siiski plaanitakse lisada „kehaline

väärkohtlemine“, siis ei ole „tervisekahju tekitamist“ enam vaja, sest see oleks hõlmatud

kehalise väärkohtlemisega.

Sama probleemi VTK mõjude analüüsis riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korralduse alapeatükis tuuakse välja, et peamiseks sihtrühmaks on korrakitseorganid,

kuid tuuakse välja üksnes Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) teenistuskohtade

arvud. Samas kaasneb muudatusega ressursikulu ka prokuratuurile ja kohtutele, kelle

puhul ei ole tegemist korrakaitseorganiga. Siseministeeriumi hinnangul pole antud

lahenduse mõju PPA tööle piisavalt põhjalikult hinnatud ning puudu on mõjude hinnang

teistele korrakaitseorganitele, samuti prokuratuurile ja kohtutele. PPA teenistuskohtade

koosseis on pidevas muutumises, mistõttu ei saa tugineda 2020. aasta andmetele. VTK-

s ei ole analüüsitud, kui palju selliseid juhtumeid võiks olla, mis on täna jäänud

menetlemata, kuna koosseis seda ei võimalda, ning kui suur ressursikulu sellega

kaasneb. Palume eelnõu ja seletuskirja koostamise protsessi kaasata PPA, et oleks

selgem arusaam nende võimalikust menetlusressursist ja vajadustest.

1 Riigikohtu lahend, https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-1-1-59-11 .

2 (3)

2. Siseministeerium saab toetada VTK ettepanekut tõsta KarS § 121 lõikes 1 sätestatud

karistusmäära kuni kolme aasta pikkuse vangistuseni. Selline muudatus tugevdab

ohvrite kaitset, suurendab õigussüsteemi usaldusväärsust ning võimaldab paremat

reageerimist korduvate ja eskaleeruvate vägivallajuhtumite puhul. KarS § 121 lõike 1

alusel menetletakse ka neid vägivallajuhtumeid, mis pannakse toime avalikus kohas

võimalike tuttavate vahel ehk sisult KarS § 263 alusel kvalifitseeritavad kuriteod, mis

viimase alla siiski ei kvalifitseeru. Kuna KarS § 263 lõike 1 maksimaalne karistusmäär

on viis aastat vangistust, oleks proportsionaalne ja põhjendatud ka KarS § 121 lõikes 1

sätestatud karistusmäära tõstmine kuni viie aastani. Samas juhib Siseministeerium

tähelepanu, et karistamine on oma olemuselt ajutine meede. Pikaajalise mõju

saavutamiseks ja korduvkuritegevuse vähendamiseks on vaja senisest veel enam luua

teenuseid ja programme kuriteo toimepanijatele.

VTK lk 6 selgitatakse, et karistuste suurem diferentseerimine ja individualiseerimine

loob omakorda paremad eeldused korduvkuritegevuse ennetamiseks, vähendamiseks ja

seeläbi turvalisema ühiskonna tekkeks. Siseministeerium palub täpsustada, millele

tugineb järeldus, et karistusmäära tõstmine iseenesest aitab ennetada kuritegude, sh

korduvkuritegude toimepanemist

3. Siseministeerium toetab VTK-s esitatud ettepanekut täiendada KarS-i § 121 lõiget 1,

lisades sellesse selgesõnaliselt viite psüühilisele (vaimsele) vägivallale. Vägivald võib

esineda erinevates vormides, sealhulgas sellistes, mis ei avaldu füüsiliste vigastustena.

Seetõttu aitab kavandatav muudatus tagada vägivalla ohvrite tõhusama kaitse,

tuvastades ka sellised kahjustavad teod, mis seni võisid jääda kriminaalõigusliku

sekkumiseta. Samuti toetaks kavandatav muudatus ka lähisuhtevägivalla ennetamise

tegevuskava (2024-2027) eesmärke ning tagaks vägivalla all kannatanute parema kaitse.

Samal ajal tuleb arvestada, et muudatus võib kaasa tuua registreeritud

vägivallakuritegude arvu kasvu, mis omakorda suurendab koormust PPA-le,

prokuratuurile ning kohtutele. Sellest tulenevalt vajab mõjude hindamise peatükk

täiendamist, eriti seoses menetlusressursside ja õiguskaitseasutuste töökorraldusega.

Ressursside nappuse korral võib menetluste pikenemine vähendada karistuste

preventiivset mõju.

4. Siseministeerium ei toeta KarS § 121 lõike 2 punkti 2 kehtetuks tunnistamist ja selle

sisu üleviimist üldsätteks KarS § 58 alla. Arvestades, et kõik kriminaalasjad ei jõua

kohtumenetlusse, väheneks kvalifitseeritud koosseisu ära kaotamisel võimalus eristada

raskemaid juhtumeid § 121 lõike 1 tavakoosseisust. Seetõttu peame kvalifitseeritud

koosseisu säilitamine § 121 lõikes 2 õiguskaitse tõhususe seisukohalt vajalikuks.

5. VTK-s palutakse tagasisidet selle kohta, kas abitus seisundis isikute abita jätmise kohta

tuleb luua KarS-i eraldi koosseis ning kui jah, siis täpsustust millised teod peaksid

sellega hõlmatud olema. Siseministeerium leiab, et eraldi süüteokoosseisu loomine

abitus seisundis isiku abita jätmise reguleerimiseks võib olla põhjendatud, kuid vajab

põhjalikku analüüsi. Eelkõige tuleb hinnata, milliseid tegusid uus koosseis hõlmaks

ning kuidas oleks võimalik tagada õiglane ja objektiivne tõendamine. Palume VTK

autoritel täpsustada, kas uus koosseis võiks hõlmata ka tervishoiutöötajate tegevusetust

olukordades, kus patsiendile ei osutata abi või tehakse seda ekslikult (nt vale diagnoos).

6. VTK lk 13 kirjeldab, et hetkel võib KarS § 121 alusel süüdi mõistetud inimene minna

uuesti lastega seotud tööle pärast tema karistusandmete karistusregistrist kustutamist.

Praegusel juhul kolm aastat pärast seda, kui lõpeb neile inimestele kohtuotsusega

määratud katseaeg. Haavatavas olukorras olevate inimestega (näiteks lapsed, puudega

inimesed ja teised, kes ei saa ise enda eest igas olukorras seista) töötamiseks kõlbmatute

töötajate värbamist lasteasutustesse või muudesse hoolekandeasutustesse peaks aitama

ära hoida ka kutsealal kehtestatud eetikareeglid ja kõrgendatud nõudmised neis

asutustes töötavate inimeste suhtes. Õiguskantsleri pöördumises märgitakse, et Porkuni

Kooli näite põhjal saab järeldada, et eetikareeglitest alati ei piisa, et hoida laste suhtes

3 (3)

vägivalda kasutanud inimesi lasteasutustest eemal. Kirjeldatud probleemi ei saa

Siseministeeriumi hinnangul uue koosseisuga ära hoida ega ennetada ning keelu reeglid

tuleb ette näha eriseadustes.

Siseministeerium toetab täiendava aluse loomist, mis hõlmab endas eluaegse töötamise

keelu rakendamist isikute suhtes, kes on toime pannud alaealiste või abitus seisundis

isikute korduva või süstemaatilise väärkohtlemise. Sellised haavatavad sihtrühmad

vajavad riigi poolt alati tugevamat abi ja kaitset. Samas eeldab vastava regulatsiooni

kehtestamine täiendavat analüüsi mitmes aspektis:

 kuidas tagada tööandjatele juurdepääs arhiivis olevatele karistusandmetele;

 kuidas arvestada juhtumeid, kus isik on muutnud oma identiteeti (nt isikukoodi);

 millisel viisil võiks keeld jätkuvalt kehtida ka uue identiteedi puhul;

 millised oleksid rahvusvahelised parimad praktikad sarnaste juhtumite

reguleerimisel.

Sellest tulenevalt peab Siseministeerium vajalikuks enne lõplike otsuste langetamist

tutvuda teiste riikide kogemustega ning põhjalikumat analüüsi.

7. Siseministeerium toetab hooletute loomaomanike suhtes lisakaristusena loomapidamise

keelu kehtestamist. Täpsemat analüüsi vajab KarS § 329 vastutusnormi muutmine, kui

sätestada vastutus karistusliku iseloomuga tegevuse eest olukorras, kus isik ei täida

väärteokorras määratud lisakaristust. Tuleb selgelt määratleda, kas selline käitumine

kvalifitseerub uue kuriteona või peaks rakenduma muul viisil (nt haldussunnina). Lisaks

tuleb leppida kokku, kes hakkab kohtu poolt määratud loomapidamise keelu rikkumist

kontrollima.

Siseministeerium tänab võimaluse eest VTK kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Barbara Haage 6125131

[email protected]