Siseministeerium Teie 05.05.2025
[email protected] Meie 02.06.2025 nr 4/103
Arvamuse esitamine siseministri määruse eelnõu
kohta seoses varjumisplaanile esitatavate nõuetega
Lugupeetud Mari Tikan!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Siseministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust siseministri määruse eelnõu kohta seoses varjumisplaanile esitatavate nõuetega. Oleme eelnõuga tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad eelnõu kohta.
1. Varjumisplaani koostamise kulud
Määruse eelnõu seletuskirja punkti 5 kohaselt ei kaasne määruse rakendamisega olulisi lisakulusid, sest eelkõige arvestatakse varjumisplaani koostamisel ajalise kuluga.
Kuigi seletuskirjas rõhutatakse, et määruse rakendamisega ei kaasne olulisi lisakulusid ning kulud on peamiselt ajalised, on see hinnang Kaubanduskoja hinnangul eksitav. Praktikas toob varjumisplaani koostamine endaga kaasa reaalseid rahalisi kulusid.
Näiteks määruse eelnõu § 5 lg 1 kohaselt on varjumisplaani üks osa skeem, mis peab sisaldama näiteks korruse plaani koos varjendi või varjumiskoha asukohaga hoones ning varjendi või varjumiskoha ligipääsetavust, sh varjujate liikumisteekonna skeem varjendisse või varjumiskohta, sissepääsud ja väljapääsud koos avariiväljapääsudega. Samas vanematel hoonetel võib puududa korruseplaan ning sellisel juhul tuleb selline plaan varjumisplaani koostamiseks luua, mis toob endaga kaasa otsese rahalise kulu, kuna see eeldab üldjuhul ka tehnilist ekspertiisi, täpseid mõõdistustöid ja arhitektuurset dokumentatsiooni, mida peab sageli väljast sisse ostma.
Lisaks tuleb arvestada, et eelnõus sätestatud varjumisplaani skeemi koostamine ka ise võib paljudele hooneomanikele (nt korteriühistutele või väikeettevõtetele) olla keeruline, kuna teatud juhtudel võib puududa neil endil võimekus see info skeemile kanda ja vormistada ning sellisel juhul tuleb samuti kaasata professionaalid, mis toob omakorda kaasa rahalise kulu.
Seega kuigi määruse seletuskiri viitab, et varjumisplaaniga kaasneb ainult ajakulu, siis ei ole seletuskirjas ajakulu määratletud. Soovime välja tuua, et ka ajakulu omab rahalist väljendust. Näitlik hinnang varjumisplaani koostamise maksumusele võib olla umbes järgmine:
• Eeldame, et ühe varjumisplaani koostamine võtab hoone kohta (isegi olemasoleva dokumentatsiooni alusel) keskmiselt 6–10 tundi (sh info kogumine, kooskõlastamine, vormistamine).
• Kui eeldada keskmiseks töötunni hinnaks näiteks 20 eurot/tund (miinimum), siis ühe plaani koostamise ajakulu rahalises väärtuses oleks 120–200 eurot. Professionaalse teenuse tellimisel võib see ulatuda mitmesaja euroni.
• Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis 15 tuhat hoone omanikku, kelle olemasolev hoone vastab varjendi rajamise kohustusega hoonele ning uusi hooneid, kuhu rajatakse varjend, lisandub aastas u 100. Sellest lähtuvalt võib varjumisplaanide esmakordse koostamise kogukulu olemasolevate hoonete puhul ulatuda vahemikku: 1,8 miljonit eurot (15 000 hoonet × 120 €) kuni 7,5 miljonit eurot (15 000 hoonet × 500 €), sõltuvalt töö teostamise viisist ja keerukusest.
Lisaks tuleb määruse § 6 lg 3 kohaselt varjumisplaan regulaarselt üle vaadata ja vajadusel ajakohastada. Kui hoones toimuvad muudatused (nt ruumikasutuses või ehitises), võib see tuua kaasa täiendava töö- ja rahakulu nii dokumentide kui skeemide uuendamiseks.
Eelkirjutatut arvestades leiame, et ei ole põhjendatud jätta määruse finantsilist mõju hindamata. Muudatused toovad endaga kaasa reaalseid lisakulusid ning neid ei saa pidada väheoluliseks.
Kaubanduskoja ettepanek:
Kokkuvõtvalt leiab Kaubanduskoda, et määruse eelnõu seletuskirjas olev mõjuanalüüs on puudulik ning vajab täiendamist, kuna plaanitavat muudatused võivad endaga kaasa tuua ka reaalseid rahalisi kulusid. Finantsmõju ning kuluanalüüsi hindamisel tuleks kindlasti arvesse võtta: hoone dokumentatsiooni olemasolu ja vajadust selle koostamiseks, professionaalsete teenuste (nt arhitektid, konsultandid) kaasamise vajadust, aja ja rahakulu varjumisplaani koostamiseks ning regulaarse ajakohastamise vajadusest tulenevat kulu.
2. Varjumise korraldamise eest vastutav isik
Määruse eelnõu § 5 lg 1 p 1 alapunkti 1.3. kohaselt tuleb varjumisplaani üldandmetes märkida varjumise korraldamise eest vastutava(te) füüsilis(t)e isiku(te) kontaktandmed (nimi, telefoni number, e-maili aadress, ametikoht või roll).
Plaanitav nõue määrata varjumisplaani täitmiseks konkreetne füüsiline isik nime ja kontaktidega tähendab, et iga vastutava isiku muutus (nt töölt lahkumine, ajutine eemalolek) nõuab varjumisplaani ajakohastamist, isegi kui üldine rollijaotus ja tegevuskava ei muutu. See muudab plaani pidamise ebaefektiivseks ja tekitab liigset halduskoormust. Leiame, et liigne detailsus määruses võib muuta süsteemi ebapraktiliseks ja halduslikult koormavaks.
Meie hinnangul võiks selle asemel lubada määratleda rollid ja ülesanded üldisemalt, näiteks „varjumise eest vastutab hoone haldaja või tema määratud isik“ või „konkreetsete ülesannete täitjad määratakse kohapeal vastavalt olukorrale ja kättesaadavusele“. Lisaks võiksid kontaktandmed olla soovituslikud, mitte kohustuslikud ning varjumise korraldamise eest vastutava isiku määramine võiks olla lubatud rollipõhiselt (nt turvajuht, haldusjuht, majahaldus).
Kaubanduskoja ettepanek:
Teeme ettepaneku muuta § 5 lg 1 p 1 alapunkti 1.3 sõnastust järgmiselt:
„varjumise korraldamise eest vastutava isiku roll või ametikoht (nt haldusjuht, turvajuht, hoone haldaja või muu pädev isik); kontaktandmed (nt telefon, e-post) on soovituslikud.“
Selline muudatus võimaldaks määrata vastutaja rollipõhiselt, säilitades paindlikkuse ja vähendades ebavajalikku halduskoormust, ilma et see ohustaks varjumise korraldamise sisulist toimivust. Vajadusel saab organisatsioon määrata kontaktisiku sisemises korras, kuid plaani tasandil piisab rolli määratlemisest. Samuti võiks kontaktandmete esitamine olla soovituslik, mitte kohustuslik.
3. Varjumisplaani integreerimise võimaldamine olemasolevate ohutusdokumentidega
Ettevõtetel on juba praegu erinevate dokumentide koostamise kohustus, näiteks tuleohutusplaanid, evakuatsiooniskeemid, tööohutuse riskianalüüsid.
Varjumisplaan on justkui täiesti eraldiseisev dokument, kuid selle sisu on tegelikult eelnimetatutega sarnane. Varjumisplaanide koostamisel tuleks võimaldada nende ühendamist olemasolevate ohutusdokumentidega, näiteks tuleohutus- või kriisiplaanidega. Arvestades, et paljudel hoonetel on juba koostatud evakuatsiooniskeemid, ohutusinstruktsioonid ja riskianalüüsid, tekib sisuline kattuvus ning eraldi varjumisplaani koostamise nõue toob kaasa dubleerimist, halduskoormust ja kulusid, eriti väikeomanikele ja korteriühistutele. Võimalus integreerida varjumisinfo olemasolevatesse plaanidesse suurendaks tõhusust, vähendaks bürokraatiat ja toetaks eesmärki muuta varjumise korraldus orgaaniliseks ja selgeks osaks hoone igapäevasest ohutuskorraldusest.
Kaubanduskoja ettepanek:
Teeme ettepaneku täiendada määruse eelnõu § 5 lõiget 1 järgmise sättega:
„Varjumisplaan võib olla integreeritud teiste olemasolevate ohutusdokumentidega, nagu tuleohutusplaan, kriisiplaan või evakuatsiooniplaan, eeldusel et see sisaldab kõiki § 5 lõikes 1 nimetatud andmeid ja nõudeid.“
4. Varjumisplaani valmimise aeg
Määruse eelnõu § 3 lg 2 ütleb, et „Varjendi rajamise kohustusega hoone puhul koostatakse varjumisplaan tuginedes ehitusprojektis ettenähtule ja see peab olema valmis hoone esmase kasutuselevõtmise hetkeks“.
Soovime välja tuua, et „valmis“ ei ole üheselt defineeritav ning õigusselguse huvides tuleks „valmis“ asendada konkreetsema ja ajaliselt selgemini määratletud sõnastusega.
Kaubanduskoja ettepanek:
Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu § 3 lg 2 sõnastust järgmiselt:
„Varjendi rajamise kohustusega hoone puhul koostatakse varjumisplaan tuginedes ehitusprojektis ettenähtule ja varjumisplaan peab olema koostatud enne hoone esmase kasutuselevõtu hetke.“
5. Lähima turvalise varjumiskoha leidmine
Määruse eelnõu § 3 lg 3 ütleb, et „Kui hoones puudub varjend või varjumiskoht, hinnatakse kõigepealt varjumise võimalusi hoones ja kui hoone siiski ei võimalda hindamise hetkel ega ka tulevikus varjumist, tuleb leida hoone kasutajatele lähim turvaline varjumiskoht või määrata muu tegutsemise kord ning kajastada see varjumisplaanis“.
Leiame, et kui hoone omanikul on kohustus leida hoone kasutajatele lähim turvaline varjumiskoht, siis see peaks toimuma ilma ebamõistlikke lisainvesteeringuid tegemata ning see võiks selgelt välja tulla ka eelnõu § 3 lg-st 3.
Kaubanduskoja ettepanek:
Teeme ettepaneku täiendada § 3 lõiget 3 järgmiselt: „… tuleb võimaluse piires, ilma ebamõistlikke lisainvesteeringuid tegemata, leida hoone kasutajatele lähim turvaline varjumiskoht või määrata muu tegutsemise kord ning kajastada see varjumisplaanis.“
Lisaks soovime teada, mis saab siis, kui ei leitagi hoone kasutajatele lähimat turvalist varjumiskohta?
6. Tähtaegade mõju varjumisplaanile
Määruse eelnõu § 3 lg 4 ütleb, et „Kui hoones puudub varjend või varjumiskoht, hinnatakse kõigepealt varjumise võimalusi hoones ning kui hindamise järgselt või tulevikus on võimalik kohandada varjumiskoht kasvõi osale hoone kasutajatest, kajastatakse varjumisplaanis varjumise võimalused ja lisatakse planeeritud tegevused koos tähtaegadega“.
Kaubanduskoja küsimus:
Kuna varjumiskoha kohandamine nõuab investeeringuid ning sätte kohaselt tuleb varjumisplaanis sätestada planeeritud tegevused koos tähtaegadega, siis soovime teada, mis saab siis kui määratud tähtajaks varjumisvõimalusi luua ei suudeta?
7. Varjumiseks sobiliku koha kasulik pind
Määruse eelnõu § 5 lg 1 p 1 alapunkt 1.1. kohaselt tuleb varjumisplaani üldandmetes kajastada „hoone aadress, hoone nimetus, hoone suletud netopindala, varjendi või varjumiskoha liik, varjumiseks sobiliku koha kasulik pind“. Hetkel ei ole määruses täpsustatud, mis on varjumiseks sobiliku koha kasulik pind ja millist sisulist eesmärki selle välja toomine täidab.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täpsustada määruse tekstis, mida tähendab „varjumiseks sobiliku koha kasulik pind“.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]; +372 604 0072