Ettepanek politsei ja piirivalve seaduse täiendamiseks

1

EELNÕU

Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seadus

Politsei ja piirivalve seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

„§ 131. Numbrituvastuskaamera ja selle andmete töötlemine

(1) Numbrituvastuskaamera on korrakaitseseaduse § 34 lõikes 1 nimetatud jälgimisseadmestik,

mis tuvastab automaatselt mootorsõiduki või haagise ning selle registreerimismärgi.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib ohu ennetamiseks salvestada numbrituvastuskaameraga foto

mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgist (edaspidi

numbrituvastuskaamera salvestis).

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib seaduses sätestatud või välislepingust või Euroopa Liidu

õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks kasutada numbrituvastuskaamerat või selle

salvestist:

1) kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks;

2) kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise

lõpetamiseks;

3) tagaotsitavate isikute ja esemete asukoha kindlaks tegemiseks.

(4) Numbrituvastuskaamera salvestis sisaldab järgmisi andmeid:

1) foto mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgist;

2) mootorsõidukis või selle vahetus läheduses viibivad isikud, kui nad on käesoleva lõike

punktis 1 nimetatud fotol;

3) mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt tuvastatud registreerimisnumber;

4) mootorsõiduki või haagise fotografeerimise aeg ja koht.

(5) Numbrituvastuskaamera salvestisele on seaduses sätestatud või välislepingust või Euroopa

Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks juurdepääs lisaks Politsei- ja

Piirivalveametile:

1) julgeolekuasutusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning julgeolekuasutuste seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks;

2) Maksu- ja Tolliametil käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning tolliseaduse §-s 4 sätestatud

ülesannete täitmiseks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja lõike 5 punktis 2 nimetatud eesmärkidel numbri-

tuvastuskaamera salvestise andmete töötlemisel tuleb märkida töötluse aluseks oleva juhtumi,

teate või menetluse number ning andmete töötlemise põhjendus.

(7) Numbrituvastuskaamera salvestis kantakse ja seda säilitatakse käesoleva seaduse §-s 8

sätestatud andmekogu ennetava tegevuse andmestikus 45 kalendripäeva alates salvestise

tegemisest. Numbrituvastuskaamera salvestist, mis kantakse teise andmestikku, säilitatakse

vastava andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni või kuni vajaduse äralangemiseni.

2

(8) Numbrituvastuskaamera päringu kohta säilitatakse kaks aastat alates päringu tegemisest

järgmised logiandmed:

1) salvestise tegemise aeg ja koht;

2) mootorsõiduki või haagise registreerimisnumber;

3) salvestise kustutamise aeg;

4) päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus, arvestades riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduses sätestatut;

5) päringu kuupäev ja kellaaeg;

6) päringu liik ja põhjendus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab õiguskomisjon 02.06.2025

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

õiguskomisjoni esimees

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Madis Timpson

Riigikogu õiguskomisjon

02.06.2025 nr 1-6/3186-1

Ettepanek politsei ja piirivalve seaduse

täiendamiseks

Austatud õiguskomisjoni esimees

Siseministeerium esitab ettepanekud politsei ja piirivalve seaduse täiendamiseks seoses

numbrituvastuskaamerate ja nende salvestiste kasutamisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Teadmiseks:

Justiits- ja Digiministeerium

Andmekaitse Inspektsioon

Õiguskantsleri Kantselei

1

Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seaduseelnõu eesmärk on kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon

numbrituvastuskaamerate kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) tegevuses,

vähendades senist õiguslikku ebaselgust ning tugevdades isikuandmete kaitset. Tänane olukord,

kus kaamera, mis jäädvustab kõigi mööduvate mootorsõidukite kujutise, kasutamine tugineb

üldsõnalistele normidele korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) ning üksikasjalikum

reguleerimine on delegeeritud täitevvõimule määruse tasandil, ei taga piisavat õigusselgust ega

vastavust põhiõiguste piiramiseks vajalikule seadusreservatsioonile. Selline olukord jätab

avalikkusele ebaselgeks, millistel juhtudel ning kuidas andmeid kogutakse ja kasutatakse.

Numbrituvastuskaamerate kasutamise teema on viimasel ajal tõusnud kõrgendatud avalikkuse

tähelepanu keskmesse1,2,3,4,5, ning diskussiooni käigus on kerkinud esile vajadus vastava

valdkonna täpsema ja läbipaistvama regulatsiooni järele seaduse tasandil. Kuna avalikus ruumis

salvestatud kaamerapilti, mis võimaldab isikut vähemalt kaudselt tuvastada (nt sõiduki

registreerimisnumbri kaudu), loetakse isikuandmeteks, peab nende töötlemine toimuma

vastavalt andmekaitsepõhimõtetele, milleks on seaduslikkus, eesmärgipärasus, andmete

kvaliteet ja õigsus, säilitamise piiratus ning turvalisus. Samuti peab selline töötlus olema

reguleeritud seaduse tasandil. Õiguskantsler on selgitanud, et põhiõigusi piirava tehnoloogia

kasutamise puhul peab Riigikogu seadustega kindlaks määrama, millistel eesmärkidel ja

tingimustel võib andmeid koguda ning kuidas tagada kuritarvituste vältimine.6 Sellele, et PPA

kasutatavate numbrituvastuskaamerate õiguslik alus on ebapiisav ning isikuandmete töötlemine

nende kaamerate abil ei toimu piisavalt selgel ja konkreetsel õiguslikul alusel, on juhtinud

tähelepanu ka Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI).7 Eeltoodust tulenevalt tegi

siseminister 14. mail 2025. aastal otsuse peatada ajutiselt numbrituvastuskaamerate kasutamine

PPA poolt kuni õigusliku selguse loomiseni.8 Seaduseelnõu eesmärk ongi tagada

numbrituvastuskaamerate paigaldamise ja kasutamise õiguslik selgus ning kooskõla

põhiõiguste kaitse nõuetega.

1 Õiguskantsleri büroo: PPA peaks numbrituvastuse kasutamise lõpetama. 2025. Toim. Aaspõllu, H. – ERR, 13.

mai. 2 Politsei jälgimiskaameraid on arvatust mitu korda rohkem, numbrituvastuse kõrval salvestab enamik neist

inimesi. 2025. Pau, A. – Forte. 28. aprill. 3 Õiguskomisjoni liikmete sõnul peaks inimene saama pärida, miks tema kohta andmeid kogutakse. 2025.

Tooming, M. – ERR, 14. mai. 4 Advokaat: õigusriigis pole sellisele lausjälgimisele kohta. 2025. Toim. Jürman, M-B. – Postimees, 23. aprill. 5 Avalikkust teavitamata: politsei kasutab laiaulatuslikku numbrituvastuskaamerate võrku. 2025. Sarv, H. –

Vabaduste Portaal, 23. mai. 6 Õiguskantsleri 03.05.2024 märgukiri nr 7-7/212350/2402585 isikuandmete töötlemisega ja korrakaitsega seotud

küsimuste kohta. 7 AKI 13.05.2025 pöördumine nr 2.3-4/25/1521-1 Siseministeeriumile. 8 Siseminister Igor Taro: peatame numbrituvastuskaamerate kasutamise õigusselguse saamiseni. 2025. Sepp, K. –

Siseministeerium, 14. mai.

2

Eelnõuga täiendatakse politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) 3. peatüki 1. jagu §-ga 131.

Eelnõu toob kaasa järgmised kvalitatiivsed parandused võrreldes kehtiva olukorraga:

 Õigusselgus ja läbipaistvus: eelnõuga lisatakse PPVS-i uus paragrahv, mis määratleb

PPA kasutatava numbrituvastuskaamera mõiste, kasutamise eesmärgid, andmete liigid,

juurdepääsu subjektid ning säilitamise ja logimise korra. See tagab, et kaamerate

kasutamine toimub selge, avalikult arusaadava ja parlamentaarse kontrolli all oleva

mandaadi alusel.

 Andmetöötluse kvaliteet ja eesmärgipärasus: seaduses sätestatakse selgelt, et

andmete kogumine ja hoidmine võib toimuda ennetamise eesmärgil. Samas nähakse

ette, et andmeid võib kasutada vaid konkreetsete ja õigustatud eesmärkide

saavutamiseks (nt kuritegude menetlemine, ohutõrje, tagaotsimine), millega

maandatakse andmete põhjendamatu kasutamise riski. Samuti nõuab andmetöötlus

selget põhjendust ja viidet aluseks olevale juhtumile, mis suurendab töötluse

sihipärasust ja auditeeritavust.

 Turvalisus ja järelevalvevõimalus: seaduses sätestatakse selgelt andmete säilitamise

ja kustutamise tähtajad (45 päeva salvestise tegemisest arvates), samuti nähakse ette

detailne logiandmete kogumine, mis võimaldab kontrollida, kes ja milleks on andmeid

töödelnud on. Logiandmete säilitamise selge kohustus aitab ennetada kuritarvitusi ja

toetab tagantjärele kontrollimehhanisme.

Kokkuvõttes tagab eelnõu, et kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine politseitöös toimub

proportsionaalselt ja legitiimselt, vähendades täitevvõimu otsustusõiguse ebaproportsionaalset

ulatust ning kindlustades avalikkusele arusaadava ja kontrollitava andmetöötlusraamistiku. See

tugevdab avalikku usaldust ning tagab põhiseaduslike põhiõiguste parema kaitse.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva

eelnõuga.

Eelnõuga muudetakse PPVS-i 18. aprillil 2025. aastal jõustunud redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 9.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 73 kohaselt

Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Kehtiv õigus ja hetkeolukord

Eesti Vabariik ühines Schengeni õigusruumiga 21. detsembril 2007. aastal, millega kaasnes

maismaa- ja merepiiride avamine ning sisepiiridelt piirikontrolli kaotamine. Sisepiiridelt

piirikontrolli kaotamisega kaasnevate turvariskide leevendamiseks on liikmesriikidel lubatud

rakendada erinevaid meetmeid (nn Schengeni kompensatsioonimeetmed), millest üheks on

numbrituvastuskaamerate kasutuselevõtt, eesmärgiga tõhustada järelevalvet isikute ja kaupade

liiklusvoogude üle, ennetada salakütuse ja narkootikumide vedu ning teisi raskeid kuritegusid.

Eestis võttis esimesena numbrituvastuskaamerad kasutusele Maksu- ja Tolliamet (edaspidi

MTA) 2010. aastal tollialaste ülesannete täitmiseks. MTA kasutab selleks tolliseaduse (edaspidi

TS) § 14 lõikes 1 nimetatud automaatset numbrituvastussüsteemi (ANTS), mis jäädvustab ja

salvestab peamiselt piiripunktides transpordivahendite ning kaubakonteinerite

3

registreerimismärke. Süsteem võimaldab tõhusalt jälgida piiriületusi, kuid ei teosta

automaatseid päringuid andmebaasidesse.

PPA numbrituvastuskaamerate andmete töötlemine reguleeriti esmakordselt 2009. aastal, mil

kehtestati PPVS-i § 8 lõike 3 alusel politsei andmekogu põhimääruse (edaspidi POLIS

põhimäärus) uus terviktekst. PPA töötles neid andmeid esmalt kriminaalmenetluse raames,

tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 152 lõikele 1. Kuigi õiguslik alus

oli olemas juba varem, alustas PPA numbrituvastuskaamerate kasutamist süüteomenetluste

toetamiseks aktiivsemalt alles 2016. aastal, kui Eestis tekkis suurem autovarguste laine.

Kriminaalmenetluses tulenes õiguslik alus nende andmete saamiseks KrMS-i § 215 lõigetest 1

ja 2, mis kohustavad eraõiguslikke isikuid PPA taotlusi andmete saamiseks viivitamata täitma

ning teisi uurimisasutusi PPA-le abi osutama.

Kuna autovarguste lahendamisel ilmnes, et tegemist on politseitöös vajaliku ja kasuliku

vahendiga, asus PPA aastatel 2017–2018 arendama numbrituvastusvõimekust ka avalikus

ruumis, eesmärgiga tugevdada avalikku korda vastavalt PPVS-i § 3 lõikes 1 sätestatud

ülesannetele.

Alates 2018. aastast lisandus täiendav õiguslik alus Euroopa Liidu õigusest – Schengeni

infosüsteemi määrusest9, mis lubab politsei- ja tolliasutustel kasutada

numbrituvastuskaameraid automaatseks kontrolliks, tuvastamaks tagaotsitavaid sõidukeid

Schengeni infosüsteemis (SIS II). Tabamuste korral tuleb need edastada otsingu algatanud

asutusele.

Numbrituvastuskaamerate paigaldamine ja kasutamine toimub PPA poolt KorS-i § 34 alusel,

mis lubab politseil avalikus kohas ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadet. Kuna tegemist on

korrakaitselise erimeetmega, on numbrituvastuskaamerate kasutamine avalik. Avalikus kohas

olevate kaamerate lähedusse peavad KorS-i § 34 lõike 3 kohaselt olema paigaldatud

teavitussildid, et inimesed oleksid teadlikud toimuvast jälgimistegevusest. Silt sisaldab mustal

taustal videokaamera sümbolit ja sõna „VIDEOVALVE”, mis vastab isikuandmete kaitse

põhimõttele läbipaistvuse tagamise osas. Seda põhjusel, et numbrituvastuskaamerate

salvestised sisaldavad isikuandmeid ehk andmeid, mille kaudu on politseil võimalik tuvastada

mootorsõidukis või selle vahetus läheduses viibivad isikud. Numbrituvastuskaamerate

kontekstis on sellisteks isikuandmeteks – nii koostoimes kui eraldiseisvalt – foto

mootorsõidukist või haagisest koos registreerimismärgiga, mootorsõiduki või haagise

registreerimisnumber, fotografeerimise aeg ja koht. Samuti foto mootorsõidukis või selle

vahetus läheduses viibivatest isikutest, kes võivad olla äratuntavad. Ehkki KorS-i §-s 34

sätestatud erimeede ei räägi sõnaselgelt isikuandmete kogumisest ja töötlemisest, toimub

töötlus PPA poolt PPVS §-le 746 tuginedes, mis lubab isikuandmeid töödelda PPVS-i § 3 lõikes

1 sätestatud politsei ülesannete täitmiseks.

Numbrituvastuskaamera teadete andmete säilitamist on reguleeritud POLIS põhimääruse § 24

lõike 3 punktis 3, mis sätestab, et numbrituvastuskaamera teadet, mis ei ole seotud POLIS-e

teise andmestikuga, säilitatakse kuni kolm kuud teate saabumisest arvates.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1862, 28. november 2018, milles käsitletakse Schengeni

infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases

koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL – ELT

L 312, 7.12.2018, lk 56–106.

4

PPVS-i § 8 lõike 1 kohaselt on POLIS andmekogu, kus töödeldakse korrakaitse- ja

süüteomenetlusega seotud andmeid avaliku korra ning siseturvalisuse tagamise eesmärgil.

PPVS-i § 10 järgi koosneb POLIS kaheksast andmestikust, sealhulgas ennetava tegevuse

andmestikust, kuhu kuuluvad ka numbrituvastuskaamerate andmed. Ennetava tegevuse

andmestikku kantakse numbrituvastuskaamera teate kohta järgmised andmed: foto sõidukist ja

selle registreerimismärgist ning sõiduki fotografeerimise aeg ja koht. Kui andmed ei ole seotud

menetlusega, säilitatakse neid kuni kolm kuud. Kui teade on seotud süüteomenetlusega,

säilitatakse andmed vastava menetluse andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni.

Vastavalt POLIS põhimääruse § 23 lõigetele 2 ja 3 antakse andmekogule juurdepääs ainult neile

ametnikele, kellel on see vajalik oma teenistusülesannete täitmiseks. PPA peadirektori 11.

aprilli 2025. aasta käskkiri nr 1.1-1/57 „Politsei- ja Piirivalveameti infoturbekorra ja

turvaintsidentide lahendamise korra kinnitamine“ kehtestab reeglid juurdepääsu taotlemiseks

ja sulgemiseks. Käskkirja lisa 1 „Infoturbekord“ punkt 4.4 näeb ette, et juurdepääsuõigused

antakse taotluse alusel või vastavalt kasutaja põhitöö õigusgrupile ning et juurdepääsude

haldamine toimub infosüsteemis. Juurdepääsu ulatus määratakse teadmisvajaduse alusel – nii

kasutajagruppide kui isikupõhiselt. Numbrituvastussüsteemile juurdepääs määratakse

rollipõhiselt ametikohtadele, mis seotud süütegude ennetamise ja menetlemisega või

operatiivse reageerimisega (nt kadunud isikute otsingud). Kui kasutajal ei ole vastavat

kasutajarolli ega õigust, siis ei ole tal võimalik andmetele juurde pääseda.

Kasutajatel on võimalik süsteemis teha üksikpäringuid salvestatud andmete kohta või lisada

sõiduki registreerimisnumber jälgimisse, mille korral teavitatakse kasutajat, kui vastava

numbriga sõiduk ilmub uuesti süsteemi. Andmete turvalise ja eesmärgipärase kasutamise

tagamiseks on PPA-s rakendatud organisatsioonilised ja tehnoloogilised kontrollimehhanismid.

2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus

Eelnõu kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 131, mis loob selge ja eraldiseisva õigusliku aluse

politsei numbrituvastuskaameratega jäädvustatud andmete salvestamiseks ja kasutamiseks.

Numbrituvastuskaameraid kasutatakse ka edaspidi ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks,

korrarikkumise kõrvaldamiseks ning kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja

menetlemiseks, samuti tagaotsitavate isikute või esemete leidmiseks. Samas sätestatakse PPVS-

is selgelt, et andmeid tohib ohu ennetamiseks koguda ja säilitada. Eelnõuga sätestatakse seega

PPVS-s KorS-i § 34 lõigete 1 ja 2 erisused ning seni vaid POLIS põhimääruses sätestatud

numbrituvastuskaamera regulatsioon.

Numbrituvastuskaamera salvestise andmed on käsitatavad isikuandmetena, sest:

- kaamera vaatevälja võivad jääda mootorsõiduki eest- ja tagantvaate korral autos viibivad või

selle vahetus läheduses viibivad isikud;

- numbrimärgi järgi saab liiklusregistri päringuga teada sõiduki omaniku või vastutava

kasutaja.

Numbrituvastuskaamera salvestise andmeid töödeldakse POLIS-e põhimääruse § 6 punktis 3

nimetatud ennetava tegevuse andmestikus ning nende isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute

kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi IKÜM) nõuetest. Sealjuures tuleb tagada

IKÜM-i artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimine, milleks muu hulgas

on seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõte (artikkel 5 lõige 1 punkt a) ning

eesmärgipärasuse põhimõte (artikkel 5 lõige 1 punkt b). Nende põhimõtete järgi peab

isikuandmete töötlemiseks olema alati õiguslik alus ning andmeid tohib koguda ainult täpselt

5

ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Eelnõuga luuakse selge õiguslik

alus numbrituvastuskaamera salvestiste töötlemisele ning määratletakse

andmetöötluseesmärgid Eesti siseriiklikus õiguses.

2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus

Eelnõuga nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise, nende andmete töötlemise,

säilitamise ja juurdepääsu alused. Tegemist on tehnilise järelevalvemeetme õigusliku

regulatsiooniga, mille keskne eesmärk on aidata tõkestada ohtlikke olukordi ning avastada

kuritegusid, sealhulgas tabada tagaotsitavaid.

Avalikus ruumis salvestatud kaamerapilt, kui see võimaldab isikut tuvastada (nt

sõidukinumbriga), on isikuandmed, mille töötlemine peab vastama järgmistele põhimõtetele:

 seaduslikkus ja õiglus;

 eesmärgikohasus;

 kvaliteet ja õigsus;

 säilitamise piiratus;

 turvalisus.

Isikuandmete töötlemine kujutab endast informatsioonilise enesemääramis(põhi)õiguse

piirangut. Põhiõiguse piiramise olukorras kohaldub PS § 3 lõikest 1 tulenev

seadusreservatsiooni ehk olulisuse põhimõte, mille kohaselt peab põhiõiguste seisukohalt

olulisi küsimusi reguleerima Riigikogu (viimati RKPJKo 06.04.2021, 5-20-12/9, p 62).

Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid

põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge

ja vastavuses piirangu intensiivsusega (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 22). Seda

põhimõtet tuleb järgida igas olukorras, kus töödeldakse isikuandmeid.

Õiguskantsler10 on välja toonud, et isikuandme töötlemise korral peab seadus määrama

järgmised aspektid:

a) töötlemise alused – kogumise ja töötlemise eesmärgid või olukorrad piisava selgusega, et

sellest saaks tuletada, kellele võib anda andmetele juurdepääsu;

b) töödeldavate isikuandmete koosseis. Kui seaduses ei ole võimalik isikuandmete koosseisu

täpselt esitada, siis tuleb seaduses nimetatud üldisema isikuandmete kategooria täpsustamiseks

anda täpsema sisuga volitusnorm (seaduses nt kontaktandmed, määruses elukoht, e-posti

aadress, telefoninumber);

c) töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Seaduses sätestatud piirtähtajast lühemate

tähtaegade kehtestamiseks võib anda selge volitusnormi, mis lubab täpsema regulatsiooni

kehtestada põhimäärusega;

d) kas ja kuidas tagatakse PS-i § 44 lõikega 3 kaitstav põhiõigus saada teavet enda isikuandmete

töötlemise kohta. Seejuures võib kaaluda ka teavitamiskohustusest erandi tegemist (vt

Riigikohtu otsus 5-19-38/15, punktid 104 ja 105), aga sellisel juhul peaks selle seadusega

selgelt sätestama;

e) andmetöötluse õiguspärasuse tagamiseks kõige olulisema, sh vastutava töötleja (mitme

töötleja puhul vastutuse jaotuse) ning järelevalve.

Kavandatavad muudatused riivavad mitmeid isikute põhiõigusi, eeskätt eraelu puutumatust

(PS § 26) ja õigust enda kohta käivatele andmetele (PS § 44). Samuti on asjakohased

10 Õiguskantsler, märgukiri isikuandmete töötlemisega ja korrakaitsega seotud küsimuste kohta, 03.05.2024. a

kiri nr 7-7/212350/2402585.

6

põhiõiguste üldpiirangu põhimõtted (PS § 11) ja õigusriigi ning seaduslikkuse põhimõte

(PS § 3 lg 1).

Eelnõu eesmärk on toetada avaliku korra kaitset ja ohutõrjet, võimaldades tuvastada sõidukeid

ja nende registreerimismärke avalikus ruumis paigaldatud jälgimisseadmestiku abil.

Numbrituvastuskaamera salvestiste kasutusvaldkonnad – kuritegude avastamine ja

tõkestamine, kõrgendatud ohu väljaselgitamine ning tagaotsitavate isikute leidmine – teenivad

selgelt legitiimseid eesmärke, mis on kooskõlas PS-i ja Euroopa inimõiguste konventsiooni

(artikli 8 lõige 2) lubatud põhiõiguste piiramise alustega.

PS-i § 3 lõike 1 kohaselt tuleb põhiõiguste osas olulisemad piirangud ja piirangu rakendamise

tingimused ning meetmed sätestada seadusega11. Avaliku võimu sekkumine eraõiguslikku

sfääri saab toimuda seadusega kindlaks määratud tingimustel ja ulatuses12. Seega nõuab

põhiõiguste piiramine demokraatlikult legitimeeritud seadusandja volitust, milleks on

parlamendi poolt vastu võetud seadus13.

PS-i § 11 kohaselt võib põhiõigusi piirata ainult kooskõlas PS-iga, kui piirang on seaduses

sätestatud, legitiimse eesmärgiga, vajalik demokraatlikus ühiskonnas ja proportsionaalne.

Eelnõu puudutab esmalt eraelu puutumatuse õigust, mis on tagatud PS-i §-s 26. Lisaks riivab

eelnõu isikuandmete kaitse õigust, mis tuleneb PS-i § 44 lõikest 1 ja tuleb tõlgendada

koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 8 ja IKÜM-iga, samuti Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680, 27. aprill 2016, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise,

uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele

pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu raamotsus 2008/977/JSK14 (edaspidi õiguskaitsedirektiiv) ning mis on Eesti õigusesse

üle võetud isikuandmete kaitse seaduses (edaspidi IKS).

Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse riive väljendub selles, et sõiduki

registreerimisnumbri kaudu on võimalik tuvastada konkreetne isik (sõiduki omanik või

vastutav kasutaja), kuigi andmete kogumine toimub avalikus ruumis. Euroopa Inimõiguste

Kohus on korduvalt märkinud, et ka avalikus ruumis liikumise jälgimine võib kuuluda isiku

eraelu kaitse alla, eriti kui tegemist on süstemaatilise ja automatiseeritud jälgimisega (vt

Uzun vs. Saksamaa, EIKo 2.09.2010, nr 35623/05). Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et

registreerimisnumbrit peetakse isikuandmeteks, kui selle abil saab tuvastada füüsilise isiku

(vt Euroopa Kohtu otsus C-582/14, Breyer, p 45–49).

Põhiõiguste piiramise lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda PS-i §-st 11 ning Euroopa Liidu

õiguse kohaselt ka proportsionaalsuse põhimõttest (õiguskaitsedirektiivi artiklid 4 ja 8). PS-

i § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas PS-iga. Need piirangud peavad

olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja

vabaduste olemust. Põhiõiguse piiramine, et kaitsta muud põhiseaduslikku väärtust, on eelkõige

seadusandja ülesanne, mis ei välista kitsama kaalutlusõiguse andmist täidesaatvale

riigivõimule.

11 RKPJKo III-4/1-1/94. 12 RKHKo 3-3-1-41-00, p 4. 13 Narits, R.; Annus, T.; Ernits, M.; Kalmo, H,; Lindpere, H.; Madise, L.; Merusk, K.; Mälksoo, L. Põhiseaduse

§ 3 kommentaarid, komm 19. lk 57–58. 14 ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131.

7

Seadusereservatsiooni põhimõtte15 kohaselt on kohustus seadusega sätestada ka need piirangud,

mis riivavad põhiõigusi, kui PS selle otsesõnu ette näeb. Sättest tuleneb ka isiku subjektiivne

õigus riigi vastu16. Kavandatud regulatsioon sätestab piirangud seaduse tasandil, täites

õigusselguse ja seadusreservatsiooni põhimõtte nõuded.

Andmetöötlus toimub seaduses sätestatud alustel ja selgelt määratletud eesmärkidel.

Andmete kogumise ja töötlemise eesmärk on avaliku korra ja julgeoleku kaitse, kuritegude

ennetamine ja avastamine ning isikute ja esemete tagaotsimine. Need eesmärgid on tunnustatud

legitiimsetena nii Eesti kui ka Euroopa õiguses (vt EIK, S. and Marper vs Ühendkuningriik,

4.12.2008, nr 30562/04 ja 30566/04, p 100 jj).

PS-i § 13 lõige 2 näeb ette, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Määratletuse

põhimõtte kohaselt peab seaduses olema täidesaatva riigivõimu tegevus piisavalt täpselt

reguleeritud, et kohus saaks tõhusalt kontrollida täidesaatva riigivõimu tegevuse vastavust

seadusele. Määratlemata õigusmõisted, abstraktsed koosseisud ja kaalutlusõigus pole küll

välistatud, aga mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda täpsem peab olema seaduse tekst.

PS-i § 13 lõikest 2 tulenev õigusselguse põhimõte tähendab, et seadused ja muud õigusaktid

peavad olema sõnastatud selgelt ja arusaadavalt ning olema piisavalt ammendavad ja täpsed, et

igaühel oleks võimalik mõista regulatsiooni ja seada selle kohaselt oma käitumine.

Regulatsioon sisaldab mehhanisme, mis piiravad riivet üksnes vajalikule ulatusele. Andmete

säilitamisaeg on piiratud 45 päevaga, mis on kooskõlas minimaalsuse põhimõttega. Samuti

on sätestatud juurdepääsuõigus ainult konkreetsetele asutustele ja ainult seadusega

määratletud ülesannete täitmiseks (eelnõukohase PPVS-i § 131 lõiked 3 ja 5). Kuigi andmete

salvestamine ja säilitamine toimub ennetavalt kõikide sõidukite kohta, siis on andmete reaalne

kasutamine, see tähendab päringute tegemine jne, piiratud, mis oluliselt vähendab sellega

kaasnevat põhiõiguste riive intensiivsust. Salvestatud andmeid tohib kasutada vaid

kuritegude avastamise, tõkestamise ja menetlemise eesmärgil, olulise või kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise lõpetamiseks ning tagaotsitavate isikute või

esemete leidmiseks (eelnõukohase PPVS-i § 131 lõiked 2 ja 3). Lisaks toetab proportsionaalsuse

põhimõtte täitmist numbrituvastuskaamera salvestise kande ja päringu logimise nõue

(eelnõukohase PPVS-i § 131 lõige 8), mis aitab tagada kontrollitavuse ja vältida väärkasutust.

PS-i § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine nii seadusandliku, täidesaatva kui ka

kohtuvõimu kohustus. Seadusandja peab kehtestama õigusnormid, mis on piisavalt määratletud

ja kooskõlas PS-iga, täidesaatev võim järgima kehtestatud õigusnorme ning kohtuvõim

kontrollima õigusnormide põhiseaduspärasust ja täidesaatva võimu tegevuse vastavust

õigusnormidele.

Kuivõrd numbrituvastuskaamera andmeid säilitatakse ja töödeldakse POLIS-es, siis selle

põhimääruses on toodud täpsemad reeglid andmete kaitsmiseks. POLIS põhimääruse § 23 lõike

1 kohaselt rakendatakse andmete kaitsmiseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid. POLIS-e kasutamise õigus antakse üksnes neile ametnikele ja töötajatele,

kellel see on vajalik teenistuskohustustest tulenevalt. Andmete sisestamise ja päringute

tegemise õiguste tase määratakse teadmisvajadusest lähtuvalt tööülesannete täitmiseks. Õiguste

taseme võib määrata kasutajagruppide kaupa või isikuliselt.

15 RKÜKo 3-4-1-10-00, p 31. 16 Lehis, L.; Lind, K. Põhiseaduse § 113 kommentaarid, komm 1. – Ü. Madise jt. (toim). Eesti Vabariigi

põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 4., täiend. Vlj. Tallinn: Juura 2017. lk 754.

8

Sõiduki numbrimärgi järgi päringu tegemisel tuleb alati märkida päringu põhjus – nt

kriminaalasja number, dokumendi number, mille alusel päring tehakse. Ametnik peab olema

võimeline ka tagantjärgi põhjendama, mis alusel ja eesmärgil ta auto numbrit otsis.

POLIS-e kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste

meetmete abil. Iga POLIS-esse tehtud päringu või kande (andmete lisamise, muutmise,

sulgemise või kustutamise) kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) kasutaja nimi;

2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg.

Numbrituvastuskaamera salvestise kande ja päringu osas täpsustatakse eelnõukohase PPVS-i

§ 131 lõikes 8, et nende kohta säilitatakse kaks aastat alates päringu tegemisest järgmised

logiandmed:

1) salvestise tegemise aeg ja koht;

2) mootorsõiduki või haagise registreerimisnumber;

3) salvestise kustutamise aeg;

4) päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus, arvestades riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduses sätestatut;

5) päringu kuupäev ja kellaaeg;

6) päringu liik ja põhjendus.

Logiandmete säilitamine on keskne meede isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse

tagamisel, võimaldades kontrollida, kas andmete töötlemine toimub seaduslikult,

eesmärgipäraselt ja õiguspäraselt. Logiandmete olemasolu loob võimaluse tagantjärele

tuvastada, kes, millal ja mis eesmärgil andmeid kasutas või töötles, mis omakorda võimaldab

tuvastada väärkasutust ja võtta vajadusel meetmeid selle tõkestamiseks.

Selline läbipaistvust ja kontrollitavust võimaldav süsteem tugevdab põhiõiguste kaitset,

eelkõige isikuandmete kaitse õigust (PS-i § 26 ja § 43), aidates ennetada andmete omavolilist

või ebaproportsionaalset kasutamist ning toetades riigi kohustust tagada isikuandmete

töötlemise õiguspärasus. Logiandmete olemasolu on ka eelduseks sõltumatu järelevalve

teostamiseks, sealhulgas AKI ja muude pädevate asutuste poolt.

Eeltoodust tulenevalt on logiandmete säilitamine vajalik ja proportsionaalne meede, mis aitab

tagada avaliku võimu läbipaistvuse ning üksikisikute põhiõiguste kaitse tehnoloogiapõhises

õiguskeskkonnas.

Kui PPA tuvastab andmekaitsealase rikkumise, teeb PPA teavituse AKI-le ja vajadusel

puudutatud andmesubjektidele. Pöördumine AKI poole on kohustuslik olukorras, kus on aset

leidnud isikuandmete töötlemisega seonduv rikkumine, mille iseloomu ning laadi arvestades

kujutab see isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu.

Sellised meetmed on kooskõlas Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohaga, et põhiõiguste

riive lubatavus sõltub lisaks eesmärgile ka kasutatavate garantiide ja järelevalve mehhanismide

olemasolust (vt RKHK otsus 3-3-1-15-12, p 22).

PS-i § 44 lõiked 2 ja 3 näevad ette, et kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende

ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel

informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega

keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus

seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning

riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust

9

piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti

kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

PPVS-i § 748 lõike 2 kohaselt on PPA-l õigus piirata andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik:

1) süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks; 2) teise

isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks; 3) riigi julgeoleku ohustamise

takistamiseks; 4) avaliku korra kaitseks.

Sellised piirangud peavad alati põhinema selgelt sätestatud õiguslikul alusel, olema

põhjendatud ja proportsionaalsed, arvestades, et põhiõiguste piiramine ei tohi minna kaugemale

sellest, mis on vajalik legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Samal ajal peab riik tagama, et

isikutel oleks võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid oma õiguste rikkumise korral ning et

andmete töötlemise üle toimiks reaalne ja tõhus järelevalve.

Kokkuvõtlikult on andmesubjekti õiguste piiramine võimalik vaid selgelt piiritletud juhtudel ja

põhjendatult, kuid ka sellisel juhul tuleb tagada läbipaistvus, kontrollitavus ning võimalus

õiguste taastamiseks, mis on demokraatliku õigusriigi ja põhiõiguste tegeliku kaitse aluseks.

Andmekaitse aspektist on eelnõus arvestatud ka IKÜM-i ja IKS-i põhimõtetega, eelkõige:

 andmete minimaalsuse (eelnõu § 131 lg 4),

 kasutuseesmärgi piirangu (eelnõu § 131 lg 3 ja 5),

 säilitamisaja (eelnõu § 131 lg 7) ja

 läbipaistvuse/logimise (eelnõu § 131 lg 8) nõuetega.

Eelnõus sätestatud numbrituvastuskaamerate kasutuse regulatsioon kujutab endast eraelu

puutumatuse ja isikuandmete kaitse õiguste riivet, kuid see on PS-iga kooskõlas, kuna:

 riive on sätestatud seaduses,

 selle eesmärk on legitiimne,

 see on vajalik ja proportsionaalne,

 rakendatakse piisavaid garantii- ja järelevalvemehhanisme,

 andmete säilitamine ja kasutamine on piiratud ulatusega.

Need tingimused toetavad seisukohta, et tegemist on mõõduka põhiõiguste riivega, eeldusel,

et süsteemi rakendamisel järgitakse rangelt määratud kasutuseeskirju ja

järelevalvemehhanisme.

Eelnõus sätestatud numbrituvastuskaamerate kasutus kujutab endast eraelu ja isikuandmete

kaitse õiguste riivet, kuid see on PS-iga kooskõlas, kuna:

 piirang on seaduses sätestatud,

 eesmärk on legitiimne ja vajalik,

 rakendatakse proportsionaalseid ja tõhusaid tagatisi,

 andmetöötlus on piiratud ulatusega ja kontrollitav.

Lisaks tuleb hinnata, kas meetme kasutamine on vältimatult vajalik. Alternatiivsed meetmed

(nt patrullimine, manuaalne kontroll) ei pruugi olla piisavalt tõhusad ohtude ennetamisel või

kuritegude avastamisel. Kuna jälgimisseadmestik võimaldab saavutada soovitud eesmärki

väiksema ressursikuluga ja suurema tõhususega, on selle kasutamine põhjendatud ja

põhiseaduspärane.

2.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu võimaldab koguda ja töödelda sõiduki registreerimisnumbrit, mis on isikuandmed, kui

need on seotud kindlakstehtava isikuga. Eelnõu reguleerib isikuandmete töötlemist õiguskaitse

10

eesmärgil ning peab seega olema kooskõlas IKS-i ja õiguskaitsedirektiiviga. Osaliselt

reguleerib eelnõu isikuandmete töötlemist ka haldusmenetluses, mistõttu tuleb tagada

isikuandmete töötlemise õiguspärasus vastavalt IKÜM-le ja PS-i §-le 44.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega järgnevate kavandatavate muudatuste puhul:

1) numbrituvastuskaamera salvestise loomine;

2) numbrituvastuskaamera salvestisele juurdepääsu andmine ja edasine töötlemine;

3) numbrituvastuskaamera salvestise säilitamine.

Mõjutatud sihtrühm on kõik Eesti territooriumil mootorsõiduki või haagisega liikluses osalevad

isikud, kes mööduvad numbrituvastuse funktsiooni omavast avaliku ruumi kaamerast ning on

jäädvustatud salvestisele.

2.4.1 Numbrituvastuskaamera salvestise loomine

Eelnõukohase PPVS-i § 131 lõikes 4 nähakse ette andmekoosseis, mida sisaldab

numbrituvastuskaamera salvestis.

Numbrituvastuskaamera on avaliku ruumi kaamera, mis omab vastavat tehnilist funktsiooni,

mille abil tehakse pilt mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgile vastavast

või sarnanevast objektist (luuakse foto, kus fookuses on sõiduki registreerimismärk).

Täiendavalt talletatakse numbrituvastuskaamera poolt ka aeg ja kaamera asukoht, millest

mootorsõiduk või haagis möödus. Lisaks võivad loodavale salvestisele jääda ka isikud, kes

sõidukis viibivad (eelkõige juht ning tema kõrvalistuja) või sõiduki vahetusläheduses viibivad

isikud, näiteks jalakäija ülekäigurajal. See, kas sõidukis viibivad isikud on samuti salvestiselt

näha, sõltub numbrituvastuskaamera resolutsioonist ja teravusest, mis kaamerate lõikes

varieeruvad. Pildi resolutsiooni ja teravust mõjutab ühe tegurina valgustus ja ilmastikuolud –

näiteks kas pilt on tehtud öösel, udus, vastu päikest, kas kaamera on puhas jne. Samuti on

mõjutavaks teguriks ka see, millisele kõrgusele ja millise nurga alla kaamera paigutatud on.

Seega sõltuvalt ilmastikust ja kaamera nurgast võib olla näha sõidukis olevad isikud, kuid nende

tuvastamiseks tuleb salvestist täiendavalt edasi töödelda, et isikud tuvastada, süsteemi poolt

isikuid automaatselt ei tuvastata. Numbrituvastuskaameral puudub funktsionaalsus, mis

võimaldaks teostada näotuvastust.

Kokkuvõttes võib muudatuse andmekaitsealast mõju pidada pigem väikseks, kuna esmases

isikuandmete töötlemise etapis toimub andmekorje eesmärgiga talletada foto mootorsõidukist

või haagisest ning fookustatakse sealjuures sõiduki registreerimise numbrit, eesmärk ei ole

tuvastada isikuid. Seega numbrituvastuskaamera salvestise loomine on esmane samm

isikuandmete töötlemisel ning see on kõige vähem füüsiliste isikute eraelu puutumatust riivav

töötlemistoiming, kuivõrd igal möödasõidul numbrituvastuse funktsiooniga avaliku ruumi

kaamerast ei pruugi salvestisele talletuda isikud ning automaatselt ei seota registreerimise

numbrit isikuga – näiteks sõiduki omaniku, vastutava kasutaja või kasutajaga. Salvestise

loomise eesmärk on luua teave, mis võimaldab eelnõukohase PPVS-i § 131 lõike 3 punktide 1–

3 ning sama paragrahvi lõike 5 punktides 1–2 nimetatud ülesannete täitmist.

2.4.2 Numbrituvastuskaamera salvestisele juurdepääsu andmine

Eelnõukohase PPVS-i § 131 lõikes 5 sätestatakse asutused, kellel on lisaks PPA-le

numbrituvastuskaamerate salvestistele juurdepääs. Numbrituvastuskaamera salvestisele

juurdepääsu saamiseks eelduseks on seadusest tulenev õiguslik alus ning teenistuskohustustest

tulenev vajadus.

11

POLIS põhimääruse § 23 lõike 2 kohaselt antakse infosüsteemi kasutamise õigus üksnes neile

teenistujatele, kellel see on vajalik teenistuskohustustest tulenevalt. Tulenevalt sama paragrahvi

lõikest 3 määratakse andmete sisestamise ja päringute tegemise õiguste tase teadmisvajadusest

lähtuvalt tööülesannete täitmiseks. Õiguste taseme võib määrata kasutajagruppide kaupa või

isikuliselt. Numbrituvastuse süsteemi juurdepääs on lisatud kasutajarollidele. Kasutajaroll

antakse teenistuskohustustest tulenevalt. Kui kasutajale on antud kasutajaroll, millele ei ole

lisatud numbrituvastuskaamera salvestiste andmetele ligipääsu võimaldavat õigust, siis

kasutaja nendele andmetele juurdepääsu ei oma. PPA kasutajatele antakse nimetatud ülesannete

täitmiseks juurdepääs numbrituvastuskaamera andmetele rollipõhiselt. Teistele eelnõukohase

PPVS-i § 131 lõikes 5 nimetatud asutustele on loodud eraldi rollid, mis võimaldavad neile

juurdepääsu enda seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks – MTA-l TS-i §-ga 4 sätestatu ning

julgeolekuasutustel julgeolekuasutuste seaduses (edaspidi JAS) sätestatud ülesannete

täitmiseks.

Numbrituvastsuskaameraga loodud salvestisele juurdepääsu omamine võimaldab teha POLIS-

est päringuid erinevatel õiguslikel alustel alljärgnevalt:

 Jälitustegevuse raames:

 PPVS § 3 lõige 1 punkt 7 (PPA ülesanneteks on süütegude menetlemine);

 KrMS § 212 lõige 1 (kohtueelset menetlust toimetavad PPA ning Kaitsepolitseiamet, kui

KrMS-i § 212 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti);

 KrMS § 152 lõige 1 (kriminaalmenetluses on menetlejal õigus töödelda isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse

läbiviimiseks, tõendite kogumiseks, kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramiseks,

jälitustoimingu tegemiseks või muu KrMS-is sätestatud eesmärgi saavutamiseks);

 KrMS § 1262 lõige 1 (PPA, Kaitsepolitseiamet, MTA, Sõjaväepolitsei ning Justiits- ja

Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla (edaspidi jälitusasutus) võivad teha

jälitustoimingu järgmistel alustel:

1) vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise

eesmärgil;

2) tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmine;

3) vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt KrMS-i 161. peatükis

sätestatule;

4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta).

 KrMS § 1261 lõige 8 (jälitusasutusel on õigus töödelda jälitustoimingu tegemisel ka

andmeid, mis pärinevad muudest allikatest kui jälitustoimingud);

 KrMS § 63 lõige 1 (tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või

asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend,

uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti

muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus).

 Tagaotsimise raames:

 PPVS-i § 3 lõige 1 punkt 7; KrMS-i § 140 lõige 3 (tagaotsitavaks kuulutamise määrus

edastatakse täitmiseks jälitusasutusele, kelle menetluses on või kelle menetluses oli

tagaotsimise aluseks olev kriminaalasi. Kui kriminaalasi on või oli jälitusasutuseks

mitteoleva uurimisasutuse menetluses, edastatakse tagaotsitavaks kuulutamise määrus

täitmiseks PPA-le); KrMS-i § 152 lõige 1, § 1261 lõige 8, § 1262 lõige 1.

12

 Isikute asukoha tuvastamise raames:

 PPVS-i § 3 lõige 1 punkt 1 (politsei ülesandeks on avaliku korra kaitse KorS-is sätestatud

alusel ja korras).

 Rahvusvahelise koostöö raames:  PPVS-i § 3 lõige 1 punkt 7, KrMS-i § 212 lõige 1; KrMS-i § 152 lõige 1, § 1262 lõige 1,

§ 1261 lõige 8; PPVS § 746 lõige 2 (politseil on seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu

õigusakti täitmiseks õigus edastada isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid,

välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.), KrMS-i 19. ptk (rahvusvaheline

koostöö kriminaalmenetluses).

 Avaliku korra kaitseks:

 PPVS-i § 3 lõige 1 punkt 1.

Juurdepääsuõiguse omamine ei suurenda igal juhul kõikide andmesubjektide põhiõiguste riivet,

päring käivitatakse üksnes põhjendatult, menetleja igakordse otsusega, selleks vajaliku

õigusliku aluse olemasolul. Juurdepääsuõigust omav isik on kohustatud omama piisavaid

teadmisi isikuandmete töötlemise nõuetest ning isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide

nõudeid ka kõrvalekaldumatult järgima.

Päringu käivitamise puhul ei töödelda eriliiki isikuandmeid. Töödeldavateks isikuandmeteks

on mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt tuvastatud registreerimisnumber, liikluses

osalenud sõiduki fotografeerimise aeg ja koht ning mootorsõidukis viibinud või selle vahetus

läheduses viibinud isikud (eeldusel, et nad on fotol näha). Hilisemate isikuandmete

töötlemistoimingute puhul töödeldakse ka sõiduki omaniku, vastutava kasutaja ning kasutaja

isiku üldandmeid. Tuvastamaks võimalikke väärkasutusi, kus numbrituvastuskaamera

salvestisele juurdepääsuõigust omav teenistuja käivitab päringu omamata selleks õiguslikku

alust, on PPA rakendanud sisekontrollilised meetmed. Eelnõukohases PPVS-i § 131 lõikes 8

tuuakse logiandmed, mis säilitatakse numbrituvastuskaamera salvestise kande ning päringu

kohta. Eelnõukohase PPVS-i § 131 lõikes 5 nimetatud asutused peavad samuti tagama, et nende

teenistujad omaksid piisavaid teadmisi isikuandmete kaitset reguleerivatest ning konkreetse

isikuandmete töötlemistoimingu puhul kohalduvatest õigusaktidest ning rakendama samuti

asutusesiseseid sisekontrollilisi meetmeid, mis aitaksid tuvastada võimalikke väärkasutusi.

Kuigi juurdepääsuõiguse realiseerimine toob küll kaasa suurema põhiõiguste riive, sealhulgas

eraelu puutumatuse riive, ei puuduta see kõiki isikuid, kelle isikuandmeid töödeldakse eelnõuga

kavandatud sätte (PPPVS § 131 lg 4) kohaselt numbrituvastuskaamera salvestise abil. Edasine

isikuandmete töötlemine toimub menetluste raames, mille puhul on seadusandja juba

varasemalt ette näinud suurema riive isiku eraelule.

2.4.3 Numbrituvastuskaamera salvestiste säilitamine

Kokkuvõttes võib muudatuse andmekaitsealast mõju hinnata väikeseks, kuna

numbrituvastuskaamera poolt ei toimu automaatset isikute tuvastamist ning

registreerimisnumbri sidumist mootorsõiduki või haagise omaniku, vastutava kasutaja või

kasutajaga. Suurema riivega isikuandmete töötlemise toimingud toimuvad erinevate asutuste

seadusest tulenevate ülesannete täitmise raames, mille puhul on seadusandja poolt lubatud

suurem privaatsuse riive. Numbrituvastuskaamera salvestisega seotud isikuandmete

töötlemistoimingud on kontrollitavad ning piiritletud seadusest tulenevate õiguslike alustega.

13

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Seaduseelnõu eesmärk on selgelt reguleerida numbrituvastuskaamerate kasutamist ja nendega

salvestamist ning tagada nende vastavus põhiõiguste kaitse nõuetele PPVS-i kontekstis.

Eelnõuga täiendatakse PPVS-i sätteid, võimaldades PPA-l rakendada kaasaegseid

tehnoloogilisi lahendusi ühiskonna turvalisuse tagamiseks selgelt määratletud ja ühiskonnale

vastuvõetava mandaadi alusel.

Eelnõuga täiendatakse PPVS-i 3. peatüki 1. jagu §-ga 131, milles sätestatakse

numbrituvastuskaamerate definitsioon ja selle andmete töötlemine:

Lõike 1 kohaselt on numbrituvastuskaamera KorS-i § 34 lõikes 1 nimetatud

jälgimisseadmestik, mis tuvastab automaatselt mootorsõiduki või haagise ning selle

registreerimismärgi. See tähendab, et numbrituvastuskaamerat käsitletakse avalikus kohas

toimuva jälgimiseks pilti edastava või salvestava jälgimisseadmestikuna, millel on

tehnoloogiline võimekus automaatselt tuvastada mootorsõidukit või haagist ning selle

registreerimismärki. Käesoleva lõikega saab numbrituvastuskaamera selge legaaldefinitsiooni,

mis piiritleb selle kaamera olemuse kuid samuti kasutamise ulatuse. Viimane tuleneb asjaolust,

et numbrituvastuskaamera on endiselt avalikus kohas paiknev avalik jälgimisseadmestik. Seega

allub ka numbrituvastuskaamera KorS-i §-s 34 sätestatud regulatsioonidele, sealhulgas

tähistamise nõuetele.

Lõige 2 näeb ette, et PPA võib ohu ennetamiseks salvestada numbrituvastuskaameraga foto

mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgist. Numbrituvastuskaamera

salvestab ennetuse eesmärgil fotosid kõikidest sõidukitest, mis asuvad tema vaateväljas, ning

töötleb automaatselt salvestise pinnalt nende registreerimismärke selliselt, et esmalt leitakse

kaadrist sõiduki registreerimismärk, seejärel eraldatakse registreerimismärgi tähemärgid

üksteisest ning lõpuks tuvastatakse ja muudetakse need tähed tekstiks. Saadud andmeid

kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võrdlemiseks erinevates andmebaasides

märgitud huvipakkuvate registreerimisnumbritega, näiteks nendega, mis teadaolevalt on

tagaotsitavate, kahtlustatavate või ohus olevate isikute kasutuses.

Ohu ennetamise eesmärgil fotode salvestamine on vajalik, sest sellega lahendatakse käesolevalt

regulatsioonide tõlgendamises tekkinud õigusselgusetus. Kui kehtiv õigus võimaldab KorS-

i § 34 lõike 1 alusel kasutada ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat

jälgimisseadmestikku, kuid jätab osaliselt lahtiseks salvestiste säilitamise, siis lisatav säte peaks

selle ebaselguse lõplikult lahendama. Ennetava eesmärgi sisuks on kõigi kaamera vaateväljas

olevate sõidukite registreerimismärkide automaatne salvestamine. Ehkki ennetamine

võimaldab kõikide sõidukite salvestamist, on salvestiste kasutamine oluliselt piiratud eelnõu

lõikes 3 sätestatud tingimustega. See tähendab, et kuigi salvestis on andmebaasis, on selle

kasutamine lubatud üksnes juhtudel, kus selleks esineb väga kaalukas õiguskaitseline vajadus,

näiteks seoses raske kuriteo uurimisega, tagaotsitava isiku asukoha kindlakstegemisega või

teadmata kadunud isiku otsimisega.

Ohu ennetamise eesmärgil salvestamine allub KorS-is sätestatud regulatsioonidele.

Numbrituvastuskaamera paigaldamise aluseks on seega KorS-i § 24 lõikes 1 nimetatud

ohuprognoos. PPA-l on ennetava salvestamise põhjendamiseks kohustus koostada

ohuprognoos, mis peab põhinema faktidel või korrakaitseorgani teaduslikel või tehnilistel

teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse

kohtlemise põhimõttest. Numbrituvastuskaamera paigaldamise vajadus ohuprognoosi alusel

võib tuleneda näiteks sellest, et kaamera mõjupiirkonnas asuvat magistraalteed kasutavad

14

kurjategijad oma liikumisel kuriteopaikadele või sealt lahkudes. Sellisel juhul on võimalik

objektiivse teabe põhjal järeldada, et kõnealuses piirkonnas esineb oht, mida on vajalik

jälgimisseadmestiku abil salvestada. Selline järeldus võib põhineda ka loogilisel järeldusel, mis

võtab arvesse riigi geograafilist asukohta ja taristut ning rahvusvahelise kuritegevuse trende.

Kuivõrd andmete analüüsimine on võimalik üksnes olemasolevate andmete piires, piiraks

ennetaval eesmärgil salvestamise selge puudumine oluliselt politsei suutlikkust tuvastada

konkreetsete õigusrikkumiste toimepanijaid. Seda eriti olukorras, kus Eesti kohtupraktikas on

kujunenud üldtuntud teadmiseks asjaolu, et raskete kuritegude toimepanijate tegevust

iseloomustavad reeglina konspireeritus ja varjatud tegutsemisviisid ning Euroopa Liidu raske

ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude 2021. aasta hinnangu (SOCTA)17 kohaselt

tegutseb 70 % kuritegelikest võrgustikest enam kui kolmes liikmesriigis ning üle 80 % neist on

seotud peamiste piiriüleste kuritegudega nagu uimastikaubandus, varavastased kuriteod,

inimkaubandus ja rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine18.

Lõikes 3 määratakse andmete kasutamise eesmärgid. Säte näeb ette, et PPA võib seaduses

sätestatud või välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks

kasutada numbrituvastuskaamerat ja selle salvestist:

1) kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks;

2) kõrgendatud või olulise ohu välja selgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise

lõpetamiseks;

3) tagaotsitavate isikute ja esemete asukoha kindlaks tegemiseks.

Kuigi lõike 2 kohaselt teeb numbrituvastuskaamera ennetuse eesmärgil foto igast tema

vaateväljas olevast sõidukist ning PPA-l on Euroopa Liidu õigusaktidest, välislepingutest ja

PPVS-i §-st 3 tulenevalt lai ülesannete ring, piirab käesolev eelnõu oluliselt

numbrituvastuskaamerate kasutamist politsei ülesannete täitmisel. Salvestiste töötlemine on

lubatud ainult selgelt määratletud eesmärkidel.

Esiteks, tohib PPA eelnõu kohaselt kasutada numbrituvastuskaamera salvestist ainult

kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks. Numbrituvastuskaamera salvestise

kasutamine väärtegude või distsiplinaarsüütegude, kui vähem raskete rikkumiste uurimisel, on

keelatud, sest niivõrd invasiine ja ulatuslik riive oleks põhiõiguste kaitse seisukohast

ebaproportsionaalne.

Teiseks, korrakaitselisel eesmärgil on numbrituvastuskaamera salvestise kasutamine lubatud

vaid kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise

lõpetamiseks. KorS-i § 5 lõike 3 kohaselt tähendab oluline oht ohtu isiku tervisele, olulise

väärtusega varalisele hüvele19, keskkonnale või kuriteo toimepanemise ohtu. Näiteks ei ole

lubatud numbrituvastuskaamera abil tuvastada tehnoülevaatuseta sõiduki osalemist teeliikluses,

kuivõrd sellise rikkumisega ei põhjustata tõenäoliselt olulist ohtu. Küll aga võib olla lubatav

numbripäringu teostamine hädaabikõne järgselt sõiduki kohta, mille juht käitub liikluses

17 Vt lähemalt: https://www.europol.europa.eu/publication-events/main-reports/european-union-serious-and-

organised-crime-threat-assessment-socta-2021 18 Europol (2021), European Union serious and organised crime threat assessment, a corrupting influence: the

infiltration and undermining of Europe's economy and society by organised crime, Euroopa Liidu Väljaannete

Talitus, Luksemburg. 19 KorS § 5 lõike 8 punkt 1 sätestab, et olulise väärtusega varalise hüve kvalifitseerimiseks peab see ületama

kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87

„Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on 2025. aasta täistööajaga töötasu alammäär 886 eurot, mis tähendab,

et olulise väärtusega varaline kahju peab olema vähemalt 8 860 eurot.

15

ebaadekvaatselt või millest pudeneb lasti. Kõrgendatud oht tähendab KorS-i § 5 lõike 4 kohaselt

ohtu isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele

hüvele20, suure keskkonnakahju tekkimise või raskete kuritegude toimepanemise ohtu.

Kõrgendatud ohu tuvastamiseks on numbrituvastuskaamera kasutamine lubatud näiteks siis,

kui politseile laekub teade suitsiidse isiku kohta. Sellisel juhul on põhjendatud tema kasutuses

oleva sõiduki asukoha väljaselgitamine, et oleks võimalik järgnevalt välja selgitada oht tema

elule. Selline selge rahaline ja sisuline eristus tagab, et numbrituvastuskaamerate kasutamine

on proportsionaalne ja suunatud ühiskonnale ohtlike olukordade ennetamisele ja lahendamisele,

kaitstes samal ajal isikute eraelu puutumatust.

Kolmandaks nähakse eelnõuga PPVS-is eraldi võimalus kasutada numbrituvastuskaamera

salvestisi tagaotsitavate isikute ja esemete asukoha kindlakstegemiseks. Kuigi see eesmärk ei

pruugi alati olla seotud kuriteo menetlemise või olulise või kõrgendatud ohuga, kaalutakse

indiviidi huve riigi huvidega avaliku korra tagamisel ja õiguskaitse tõhusal korraldamisel. Riigi

huvi prevaleerib, kuna riik peab suutma kehtestatud reegleid jõustada ning tagama teiste isikute

õiguste kaitse, olles seeläbi võimeline säilitama oma autoriteedi ja ühiskonna turvalisuse.

Numbrituvastuskaamera rakendamine käesoleva eelnõu ja KorS-i § 34 lõike 1 tähenduses võib

seega toimuda kahel viisil: proaktiivselt ehk etteulatuvalt ja reaktiivselt ehk tagantjärele.

Proaktiivse kasutuse puhul sisestatakse numbrituvastussüsteemi eelnevalt konkreetne

registreerimismärk, mis on seotud mõne uurimistoimingu, tagaotsimise või muu

õiguskaitseasutuse õiguspärase huviga, sealhulgas Schengeni infosüsteemi (SIS II)

hoiatusteadetega. Kui vastava registreerimismärgiga sõiduk satub mõne

numbrituvastusfunktsiooniga varustatud kaamera vaatevälja, edastatakse teade tabamuse kohta

automaatselt pädevale õiguskaitseasutusele, kes on registreerimismärgi süsteemi sisestanud.

Selline proaktiivne seiremehhanism on kasutusel alates 2018. aastast vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1862, millega kehtestatakse Schengeni

infosüsteemi (SIS II) kasutamise õiguslik raamistik. Määruse kohaselt on politsei- ja

piirivalveasutustel võimalik automaatselt võrrelda sõidukite registreerimismärke SIS II

andmebaasis sisalduvate hoiatusteadetega ning edastada tuvastatud vasted otsingut teostavale

liikmesriigi asutusele. Selline võimekus toetab nii kriminaalmenetluses kui ka halduskorras

tehtavate toimingute tõhusust, sh vara tagasi saamist või isikute asukoha kindlakstegemist.

Reaktiivne kasutus tähendab andmete töötlemist juba toimunud sündmuse või olemasoleva

teabe põhjal. Arvestades, et numbrituvastuskaamerate salvestisi säilitatakse eelnõu kohaselt 45

päeva, on nimetatud ajavahemiku jooksul uurimisasutustel võimalik kasutada salvestatud

andmeid juhtumite tagantjärele analüüsimiseks. Kui uurimise käigus selgub konkreetne

registreerimisnumber, on võimalik kontrollida, kas vastav sõiduk on nimetatud perioodi jooksul

mõne kaamera vaateväljast möödunud, ning määrata kindlaks selle liikumise aeg ja asukoht.

Lisaks võimaldavad salvestatud pildid tuvastada sõidukeid ka olukorras, kus

registreerimismärk ei ole esialgu teada. Näiteks juhul, kui on teada, et sõiduk võis liikuda teatud

ajavahemikul kindla numbrituvastuskaamera vaateväljas, saab läbi vaadata selle ajavahemiku

salvestised. Visuaalse teabe alusel on võimalik tuvastada konkreetne tuvastamist vajav sõiduk

(nt punast värvi, kindlat marki sõiduk) ning sellel nähtav registreerimismärk.

Registreerimismärgil oleva registreerimisnumbri alusel on võimalik teha päringuid riiklikesse

andmekogudesse, et saada teavet sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kohta. See omakorda

20 KorS § 5 lõike 8 punkt 2 sätestab, et suure väärtusega varalise hüve kvalifitseerimiseks peab see ületama kehtivat

palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87 „Töötasu

alammäära kehtestamine“ §-le 1 on 2025. aasta täistööajaga töötasu alammäär 886 eurot, mis tähendab, et olulise

väärtusega varaline kahju peab olema vähemalt 88 600 eurot.

16

võimaldab menetlustoimingu raames küsitleda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, et

välja selgitada, kes sõidukit kõnealusel ajal nendele teadaolevalt kasutas. Reaktiivne kasutus

võimaldab seeläbi kasutada salvestatud teavet õiguskaitselistel eesmärkidel ka hilisema

menetluse raames.

Seadusandja on KorS-i seletuskirjas21 selgitanud, et videokaamerate (sh pildi salvestamise

võimekusega kaamerate) kasutamine peab olema sisuliselt paindlik ja avatud, et võimaldada

nende rakendamist vastavalt olukorrale nii reaalajas kui ka tagantjärele. Salvestisi võib

kasutada mitte ainult vahetuks ohu tõrjumiseks, vaid ka hilisemaks analüüsiks, sealhulgas

rikkumiste tuvastamiseks ja menetluste läbiviimiseks. Seetõttu ei ole KorS-i §-s 34 ette nähtud

kinnist loetelu salvestiste kasutusotstarvetest. Numbrituvastuskaamerad kuuluvad sellesse

raamistikku kui pildi salvestamise ja edastamise võimekusega jälgimisseadmed, mille

kasutamine toetub samale loogikale – nii ennetavale kui tõendite kogumise eesmärgile. Eesti

kohtupraktikas on automaatsete numbrituvastuskaamerate salvestiste kasutamine

kriminaalmenetluses korduvalt tunnistatud lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks. Näiteks

selgitas Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2022 otsuses nr 1-20-9456, et süsteemist kogutud

andmed, mis kajastavad sõiduki liikumist ja kasutamist, on olulised süüdistatavate kuritegelikus

tegevuses osalemise tõendamiseks ning võimaldavad jälgida sõiduki teekonda ja luua seoseid

toimepandud kuriteoga. Varasemat seisukohta kinnitas Tartu Ringkonnakohus ka 31.10.2023

otsuses nr 1-22-8040, tunnistades nii PPA kui ka MTA automaatse numbrituvastussüsteemi

andmed usaldusväärseteks ja lubatavateks tõenditeks varguse uurimisel, sealhulgas sõiduki

liikumise tõendamisel üle riigipiiri, kuivõrd kohtu hinnangul olid andmed korrektselt

vormistatud ning nende usaldusväärsus piisavalt tõendatud. Seda, et PPA

numbrituvastuskaamerate salvestised on kriminaalmenetluses lubatavad ja usaldusväärsed

tõendid, mille kasutamine ei riku menetlusosaliste põhiõigusi ega andmekaitsenõudeid, on

leidnud ka Harju Maakohus 25.04.2023 otsuses nr 1-21-6018.

Lõikes 4 on sätestatud andmekooseis, mida töödeldakse numbrituvastuskaamera salvestise

raames. Salvestis sisaldab järgmisi andmeid:

1. foto mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgist;

2. mootorsõidukis või selle vahetus läheduses viibivad isikud, kui nad on nimetatud fotol;

3. mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt automaatselt tuvastatud

registreerimisnumber;

4. mootorsõiduki või haagise fotografeerimise aeg ja koht.

Sätte eesmärk on selgelt määratleda, millised andmed kuuluvad numbrituvastuskaamera

salvestise koosseisu. See tagab nii andmete kogumise õigusliku selguse ja läbipaistvuse kui ka

isikute põhiõiguste kaitse, vältides liigset andmekogumist. Samuti kindlustab see tehniliste

süsteemide toimimise kooskõla kehtivate õigusnormidega.

Punktis 1 nimetatud foto on keskne element automaatse tuvastusprotsessi toimimises, kuna see

võimaldab süsteemil registreerimismärgi kaadrilt kindlaks teha ja seejärel selle sisu

masinloetavalt välja võtta. Protsessi käigus tuvastab süsteem esmalt pildilt registreerimismärgi

asukoha, seejärel jagab märgil olevad tähemärgid eraldi üksusteks ning lõpuks tuvastab iga

märgi tähenduslikult ja teisendab selle tekstiks. Kuna andmebaasidesse on

registreerimisnumbrid salvestatud tekstina, on see samm vajalik, et teha automaatne võrdlus –

pildilist infot ei ole võimalik otseselt tekstipõhise infoga võrrelda. Lisaks tehnilisele otstarbele

võimaldab foto teha vajadusel ka visuaalset kontrolli. Näiteks võib pildi põhjal ilmneda, et

21 Korrakaitseseadus 49 SE, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-

bd9e11a940c4/

17

konkreetne registreerimisnumber on kinnitatud sõidukile, mille välimus ei vasta sellele, mida

otsitakse.

Punkti 2 eesmärk on kirjeldada fotol kajastuvaid täiendavaid olulisi asjaolusid, eelkõige

konkreetses liiklussituatsioonis viibivaid füüsilisi isikuid. Kuigi seaduse eesmärk ei ole isikute

teadlik jäädvustamine ega tuvastamine, võivad fotole jääda mootorsõidukis või selle

vahetusläheduses viibivad isikud – peamiselt juht ja eesmine kaasreisija.

Eelnõukohased muudatused ei luba ega nõua isikute sihipärast jäädvustamist. Arvestatakse aga,

et isikute juhuslik jäädvustumine on kaamera töö eripära tõttu võimalik. Isikute tuvastamise all

peetakse silmas olukorda, kus isikut võib fotolt visuaalselt ära tunda – näiteks juhul, kui

tegemist on avalikkusele tuntud isikuga, isiku välimus on eelnevalt teada või on olemas

võrdluspilt. Samas ei ole automaatne isikutuvastus süsteemi eesmärk ega funktsioon.

Salvestatud kujutist ei töödelda selleks, et automaatselt isikuid tuvastada või seostada neid

muude isikuandmetega, nagu nimi või isikukood. Isikuandmete sidumine toimub üksnes siis,

kui selleks on eraldi õiguslik alus (nt kriminaalmenetluses tehtava päringu raames). Seega ei

ole tegemist sihipärase isikuandmete töötlemisega, vaid tehnilise paratamatusega, mis on

seotud kaamera tööpõhimõttega.

Eraelu puutumatuse riivet on tulevikus võimalik vähendada tehniliste lahendustega, näiteks

rakendades automaatset hägustamist numbrituvastuskaamera salvestisel neis piirkondades, kus

isikud võivad olla tuvastatavad – eeskätt sõiduki esiklaasi piirkonnas. Selline tehniline lahendus

raskendaks sõidukis viibivate isikute tuvastamist ning vähendaks isikuandmete töötlemisega

kaasnevaid riske. Sarnaseid lahendusi kasutatakse avalikus sektoris juba täna, näiteks vanglates

ja arestimajades, kus kaamerate salvestusaladel hägustatakse visuaalselt tundlikke piirkondi,

nagu kambrite sanitaaralad.

Kuna PPA on numbrituvastuskaamerate kasutamise praegu peatanud ning sobivate tehniliste

lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtmine võib võtta arvestatavat aega, siis ei ole

võimalik käesoleva eelnõuga pakkuda tehnilist lahendust salvestiste hägustamiseks vms. Kui

PPA ei saa numbrituvastuskaameraid ja nende salvestisi kasutada, suureneb oluliselt nii raskete

kuritegude toimepanemise kui ka nende avastamata ja tõkestamata jäämise risk. Seetõttu ei ole

ka põhjendatud keelata kaamerate kasutamist kogu perioodiks, kui sobiva tehnilise lahenduse

väljatöötamine või leidmine kestab. Käesoleva eelnõuga tagatakse isikuõiguste kaitse oluliselt

paremini ja selgemalt kui seni, mistõttu võimaldab see kaamerate kasutamist piiratud kujul

õiguspäraselt jätkata ka üleminekuperioodil.

Ühe tulevikulahendusena võiks kaaluda süsteemi, kus tundlik ala (nt esiklaas või konkreetselt

isiku kujutis) oleks salvestisel vaikimisi kaetud ning selle nähtavaks muutmine oleks lubatud

ainult põhjendatud taotlusel ja kohtu loal. See võimaldaks kasutada salvestisi tõendina

kriminaalmenetluses, kus on vajalik isikutuvastus, kuid kaitseks muul ajal asjassepuutumatute

isikute privaatsust. Selline lahendus tagaks kõige tugevama tasakaalu õiguskaitselise eesmärgi

ja eraelu kaitse vahel, kuid ei ole tehnoloogiliselt ega menetluslikult praegu kiireloomuliselt

rakendatav. Avaliku korra kaitsel Ohutõrjumisel ei ole kohtu loale allutamine siiski mõistlik,

kuna need olukorrad on tihti ajakriitilised.

Kuna eelnõu vajab kiireloomulist vastuvõtmist, ei ole sellise tehnilise lahenduse rakendamine

praeguses etapis võimalik. See eeldaks põhjalikku tooteanalüüsi, tehnilist piloteerimist ning

täiendavaid investeeringuid. Eriti keeruliseks muudab lahenduse leidmise asjaolu, et sõidukite

mõõtmed ja kaamerapiltide vaatenurgad on väga erinevad, mistõttu universaalse ja

usaldusväärse lahenduse arendamine on tehniliselt keeruline.

18

Punktis 3 loetletud mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt tuvastatud

registreerimisnumber on automaatselt loetud tekstiline teave, mis võimaldab andmeid võrrelda

registrite või keelunimekirjadega. Registreerimismärgilt (pilt) tuvastatud

registreerimisnumbrite (tekst) põhjal tehakse automaatne võrdlus erinevates andmekogudes

sisalduvate huvipakkuvate numbritega, sealhulgas näiteks nende sõidukitega, mis on seotud

tagaotsitavate, kahtlustatavate või ohus olevate isikutega. Selline võrdlus võimaldab õigeaegset

reageerimist ja vajalike toimingute algatamist õiguspärasel alusel. Registreerimisnumber kui

tekst on peamine identifikaator, mille abil on vajadusel võimalik seostada sõiduk tema omaniku

või vastutava kasutajaga.

Punktis 4 sätestatakse, et lisaks sisaldab salvestis metaandmeid, mis määratlevad, millal ja kus

sõiduk on jäädvustatud. Aeg ja asukoht on olulised hilisema kontrolli või tõendusmaterjali

kasutamiseks, sealhulgas kohtumenetluses, ning andmete töötlemise ja kasutamise

õiguspärasuse tagamiseks.

Kui inimene soovib teada, milliseid isikuandmeid, sealhulgas kaamerasalvestised millelt isik

on tuvastatav, tema kohta PPA töötleb, siis on isikul tulenevalt IKÜM-i artiklist 15

(Andmesubjekti juurdepääsuõigus) õigus saada kinnitust selle kohta, kas tema isikuandmeid

töödeldakse. Kui andmeid töödeldakse, on inimesel õigus tutvuda nende andmetega ning saada

lisateavet, sealhulgas töötlemise eesmärkide, andmete allikate, saajate ja säilitustähtaegade

kohta.

PPVS-i § 748 lõike 2 kohaselt on PPA-l õigus piirata andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik:

 süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks;

 teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks;

 riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks;

 avaliku korra kaitseks.

Kuigi numbrituvastuskaameraid kasutatakse üksnes avalikes kohtades ning kaamerate

olemasolu ja asukohad ei ole salajased, tuleb arvestada, et ka sellistes kohtades salvestatud

andmed võivad sisaldada tundlikku teavet isikute asukoha ja liikumise kohta. Sellest tulenevalt

võib nende andmete avaldamine seada ohtu teiste isikute õigused, eeskätt eraelu puutumatuse

ja turvalisuse.

Andmesubjektiks käesoleva sätte tähenduses loetakse iga isik, kelle isikuandmed sisalduvad

numbrituvastuskaamera salvestises. Nendeks on:

 sõiduki juht, kui ta on salvestisel nähtav ja seega ka tuvastatav;

 kaasreisija, kes võib samuti olla salvestisel nähtav ja seega ka tuvastatav või sõiduki

vahetus läheduses viibiv isik;

 sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kelle isiku tuvastamine on võimalik

registreerimismärgi alusel.

Oluline on märkida, et sõiduki omanik või registreerimistunnistusele kantud kasutaja ei pruugi

olla see isik, kes tegelikult sõidukit kasutas. Riigil puudub võimalus igas olukorras kindlaks

teha, kes konkreetsel ajahetkel sõidukit kasutas.

Kui riik oleks kohustatud igal juhul sõiduki omanikule väljastama teavet sõiduki liikumise

kohta, kaasneks sellega oht rikkuda sõiduki tegeliku kasutaja ning võimalike kaasreisijate

õigust privaatsusele. Samuti suureneks risk, et sellist teavet kasutatakse eraviisiliseks

19

jälitustegevuseks või muuks andmekaitse ja eraelu puutumatuse põhimõtetega vastuolus

olevaks tegevuseks.

Lõike 5 eesmärgiks on sätestada selgelt, millistel teistel asutustel lisaks PPA-le on õigus

kasutada PPA numbrituvastuskaamerate salvestisi ning millistel seaduslikel alustel seejuures

tegutsetakse. Selline regulatsioon on vajalik riigi sisejulgeoleku, piirikontrolli ja tollijärelevalve

terviklikuks tagamiseks.

Lõike kohaselt on juurdepääs numbrituvastuskaamera salvestistele:

1. julgeolekuasutusel JAS-is sätestatud ülesannete täitmiseks;

2. MTA-l TS-i §-s 4 sätestatud ülesannete täitmiseks.

Julgeolekuasutused, s.o JAS-i § 5 kohaselt Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet, tegevuse

eesmärk JAS § 2 lõike 1 kohaselt on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega

mittesõjaliste ennetavate vahendite abil. Lisaks on nende ülesandeks koguda ja töödelda teavet,

mis on vajalik julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks. Selle ülesande täitmiseks on

seadusandja andnud neile andmetele juurdepääsuks laiad volitused. JAS § 3 lõike 1 alusel on

neil õigus töödelda isikuandmeid, JAS-i § 31 alusel saada isikuandmeid ja muud teavet

riigiasutustelt ning JAS-i § 311 alusel tasuta juurdepääs avaliku teabe seaduse alusel asutatud

andmekogudele. Nimetatud volitused loovad õigusliku aluse ka numbrituvastuskaamera

salvestiste kasutamiseks, tingimusel et see on seotud neile seaduse alusel pandud ülesannete

täitmisega. Näiteks võimaldab numbrituvastuskaamera salvestistele juurdepääs neil tõhusamalt

jälgida isikute liikumist, kelle tegevus võib ohustada riigi julgeolekut, koguda teavet salastatud

teabehangete raames ning avastada või ennetada ohtusid, näiteks relva- ja lõhkeainevedu või

terrorismi ettevalmistamist. Selline andmekasutus toetab ennetusmeetmete rakendamist ja

operatiivset sekkumist riigi julgeolekut ohustavates olukordades. Kuivõrd Kaitsepolitseiametil

on lisaks JAS-is sätestatud julgeolekuasutuse ülesannetele JAS-i § 6 punkti 4 kohaselt

ülesandeks seadusega ettenähtud juhtudel ka kuritegude kohtueelne menetlemine, tuuakse

käesolevas sättes sõnaselgelt välja, et numbrituvastuskaamera salvestise kasutamine on

Kaitsepolitseiametile lubatud mitte üksnes JAS-ist tulenevate ülesannete täitmisel, vaid ka

KrMS-is sätestatud juhul22 kuritegude uurimise eesmärgil ning nende ülesannete täitmiseks,

mis tulenevad välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist.

MTA-le võimaldab juurdepääs täita TS-ist tulenevaid ülesandeid, milleks on tollikontrolli ja -

järelevalve teostamine. Numbrituvastuskaamera salvestised toetavad MTA tööd, võimaldades

jälgida tollikontrollist kõrvalehoidmist, tuvastada sõidukeid, mis osalevad aktsiisikaupade

salakaubaveos, ning kontrollida piiriületusi ja tollitsoonist liikumisi. See aitab suurendada

tollijärelevalve tõhusust, vähendada maksukahjusid ning tõkestada salakaubandust. Kuivõrd

KrMS-i § 212 lõike 2 punkti 2 kohaselt on MTA ülesanneteks teatud kuritegude kohtueelse

menetluse toimetamine, tuuakse lõikes 5 sõnaselgelt välja, et ka nende ülesannete täitmisel –

nagu ka välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks – võib

MTA kasutada numbrituvastuskaamera salvestist.

Oluline on rõhutada, et juurdepääs numbrituvastuskaamera salvestistele ei ole otsene.

Andmetele ligipääs toimub kaudselt POLIS-e kaudu, mis tagab, et salvestiste kasutamine on

kontrollitud ja vastab andmekaitse ning infoturbe nõuetele.

22 Selgitus: KrMS-i § 212 lõike 1 kohaselt on kohtueelse menetluse läbiviijateks Politsei- ja Piirivalveamet ning

Kaitsepolitseiamet, välja arvatud juhtudel, kui uurimisalluvus on KrMS-i § 212 lõike 2 alusel määratud mõne muu

uurimisasutuse pädevusse. Kaitsepolitseiameti uurimispädevust täpsustab Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2013.

aasta määrus nr 60 Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus, milles on kindlaks

määratud kuriteoliigid, mille kohtueelse menetluse viib läbi Kaitsepolitseiamet

20

Lõike 6 kohaselt peavad PPA ja MTA, kuritegude avastamise, tõkestamise ja menetlemise või

kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamisel, tõrjumisel või korrarikkumise lõpetamisel või

tagaotsitavate isikute ja esemete asukoha kindlaks tegemisel numbrituvastuskaamera salvestise

abil märkima andmetöötluse aluseks oleva juhtumi, teate või menetluse numbri ning andmete

töötlemise põhjenduse. Julgeolekuasutused pea neid andmeid märkima, kui nende tegevus ei

ole seotud konkreetse juhtumi või teatega, vaid põhineb muudel seadusest tulenevatel

ülesannetel. Sellegipoolest on nad aruandluskohuslased ning peavad suutma hilisematel

päringutel andmetöötluse põhjendust esitada.

Eeltoodu on vajalik selleks, et tagada andmetöötluse läbipaistvus ja jälgitavus, eriti järelevalve

teostamisel. Selline kohustus võimaldab hiljem seostada konkreetse päringu kindla juhtumi või

menetlusega ning mõista, miks just selle menetluse raames oli salvestise kasutamine õigustatud.

See aitab vältida andmete põhjendamatut või ebavajalikku töötlemist ning toetab järelevalvet

ja aruandlust. Samuti tugevdab see menetluse usaldusväärsust ja õiguspärasust, võimaldades

vajadusel andmetöötluse aluseid kontrollida.

Kriminaalmenetluse puhul võib andmetöötluse aluseks olla kriminaalasja, jälitustoimiku või

infoteate number, mille kontrollimiseks päring tehakse. Samuti võib see number pärineda teise

riigi dokumendist, näiteks Euroopa uurimis- või vahistamismäärusest või rahvusvahelisest

vahistamismäärusest.

Korrakaitselise tegevuse raames, näiteks kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamiseks,

tõrjumiseks või korrarikkumise lõpetamiseks, tuleks märkida vastava juhtumi, hädaabiteate või

infoteate number, kuna teave võib laekuda ka PPVS-i § 751 lõike 1 alusel salajasele koostööle

kaasatud isikult. Teadmata kadunud isiku otsimise puhul tuleb märkida haldustoimiku number.

Tagaotsimiste puhul tuleks märkida haldustoimiku või jälitustoimiku number (kahtlustatava,

süüdistava, süüdimõistetu, tunnistaja, tsiviilkostja või kannatanu tagaotsimistoimiku number)

või Schengeni infosüsteemis (SIS) olev viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati.

Vabas vormis sisestatava põhjenduse eesmärgiks on täiendavalt sisustada päringu tegemise

eesmärki ehk seda, milline seos peaks otsitaval registreerimisnumbril juhtumi või menetlusega

olema. Näiteks, kas tegemist on korrakaitselise tegevuse raames ohus oleva isikuga,

kriminaalmenetluses kahtlustatavaga või laekunud infoteate kontrollimiseks tehtava päringuga.

Sätte eesmärk on sätestada andmete minimaalne ulatus ja koosseis, mis peab olema esitatud

õigustatud päringu teostamiseks ning mis võimaldab tagada andmetöötluse õiguspärasuse ja

läbipaistvuse.

Lõikes 7 sätestatakse numbrituvastuskaamera salvestiste säilitamise kord, tähtajad ning nende

alusel toimuvate andmetöötlustoimingute piirid. Nagu kehtiva õiguse kohaselt, kantakse

numbrituvastuskaamera salvestised POLIS-e ennetava tegevuse andmestikku.

Kui seni säilitati neid POLIS-e põhimääruse § 24 lõike 3 punkti 3 alusel kuni kolm kuud, siis

lõike esimeses lauses sätestatakse, et ennetava tegevuse andmestikus säilitatakse salvestist

45 kalendripäeva alates salvestise tegemisest. Tähtaja lühendamine tuleneb vajadusest tagada

isikuandmete tõhusam kaitse ja suurendada andmetöötluse läbipaistvust, piirdudes ajamääraga,

mis vastab politsei praegusele operatiivsele võimekusele ning on samas eesmärgipärane. Tuleb

asuda seisukohale, et eelnõuga ette nähtav senisega võrreldes poole lühem säilitamistähtaeg

võimaldab politseil endiselt läbi viia kõik vajalikud toimingud, kuna PPA on avaldanud, et seni

on foto kujul salvestisi salvestusmahtude tõttu maksimaalselt kuni poolteist kuud säilitatud,

misjärel on andmed üle kirjutatud. Seejuures tuleb rõhutada, et kuivõrd eelnõuga nähakse ette,

21

et numbrituvastuskaamerate salvestised säilitatakse täpselt 45 päeva, tuleb need selle tähtaja

saabumisel kustutada. Kui salvestisi ei kustutata säilitustähtaja lõppedes, tähendab see andmete

edasist töötlemist ilma seadusest tuleneva õigusliku aluseta, mis ei ole lubatud.

Kuivõrd osa salvestistest võib omada menetluslikku tähendust, siis võidakse need siduda ja üle

kanda teise POLIS andmestikku. Näiteks menetlusliku tähenduse ilmnemisel, kui salvestis

omab kriminaalmenetluses tõenduslikku tähendust või on oluline tagaotsimisel, kantakse see

üle teise POLIS-e andmestikku. Sellisel juhul ei kohaldu enam 45-päevane üldtähtaeg, vaid

salvestist säilitatakse vastavalt selle POLIS-e andmestiku säilitamistähtajale, millesse see kanti.

Salvestis kantakse teise POLIS-e andmestikku üksnes vastava menetluse raames ning andmete

edasine töötlemine toimub juba konkreetse menetluse eesmärkidel. Vastavalt PPVS-i § 10 lõike

1 punktile 2 võib selleks andmestikuks olla süüteomenetluse andmestik, sest POLIS

põhimääruse § 9 lõike 1 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse andmed sellesse andmestikku.

Samuti võib olla vajalik salvestise kandmine PPVS-i § 10 lõike 1 punktis 8 sätestatud

jälitusmenetluse andmestikku, kuhu POLIS-e põhimääruse § 14 kohaselt kantakse

jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja

vahendeid käsitlevat teave.

Kui numbrituvastuskaamera salvestis sisaldab teavet otsitava isiku või objekti kohta – näiteks

juhul, kui salvestisel on tuvastatav tagaotsitav sõiduk või tagaotsitava kasutuses olev sõiduk –

kantakse teave PPVS-i § 10 lõike 1 punktis 7 nimetatud otsimise andmestikku. Sellisel juhul

kajastub salvestis POLIS-e põhimääruse § 13 lõike 1 punkti 1 alusel täiendava teabena, mille

lisamine on andmestikus ette nähtud mitmes kontekstis, sealhulgas tagaotsitavate isikute,

teadmata kadunute ja otsitavate objektide puhul. Selline andmete üleviimine ja säilitamine

toimub menetlusliku vajaduse alusel ning eesmärgiga toetada politsei tööd õigusrikkumiste

ennetamisel ja lahendamisel, täites andmekogule seatud ülesannet tuvastada ning leida

otsitavad isikud või objektid.

Selline lähenemine võimaldab selgelt eristada kahte tüüpi andmetöötlust:

1. ennetav andmetöötlus, mille eesmärk on üldine riskihindamine ja turvalisuse

tagamine, ning

2. menetluslik andmetöötlus, mida tehakse konkreetse õigusrikkumise või muu

määratletud juhtumi raames.

Menetlusliku andmetöötluse korral lähtutakse vastava andmestiku kasutamise põhimõtetest ja

säilitustähtaegadest, mis on kehtestatud vastavalt menetluse olemusele ja andmete tähtsusele.

Selline diferentseeritud käsitlus vastab andmekaitseõiguse põhimõtetele, mille kohaselt võib

isikuandmeid töödelda ainult ulatuses, mis on vajalik selgelt määratletud eesmärgi

saavutamiseks. See aitab vältida ülemäärast ja ajaliselt piiramata andmete kogumist.

Lõike teise lause osa, mis räägib salvestise säilitamisest kuni „vajaduse äralangemiseni“

tähendab olukorda, kus andmete edasine säilitamine ei ole enam põhjendatud seadusest

tuleneva ülesande täitmise vaates. Näiteks, kui salvestis on algselt seotud konkreetse

kuriteokahtlusega, kuid menetluse käigus selgub, et tegemist oli tehnilise veaga või kui salvestis

kantakse süüteomenetluse andmestikku, kuid hiljem selgub, et see ei oma tõendamisväärtust ja

seda menetluses ei kasutata, võib andmevajadus ära langeda juba enne ette nähtud maksimaalset

säilitustähtaega. Samamoodi, kui andmed on olnud vajalikud kadunud isiku otsingul, kuid isik

leitakse ja andmeid pole enam vaja, tuleb need kustutada.

Sellise paindliku lähenemise eesmärk on vältida olukorda, kus isikuandmeid säilitatakse ilma

tegeliku vajaduseta, rikkudes isikuandmete minimaalsuse ja säilitamise piiramise põhimõtteid

22

(IKÜM artiklid 5(1)(c) ja (e)). Samal ajal tagatakse, et andmeid saab kasutada nii kaua, kui see

on vajalik seaduslike eesmärkide täitmiseks. Selline sõnastus loob õiguslikult selge ja

proportsionaalse raamistiku andmete töötlemiseks, vältides ülemäärast andmekogumist või

säilitamist.

Lõige 8 sätestab logimisnõude, mille eesmärk on tugevdada isikuandmete kaitset ning tagada

andmetöötluse läbipaistvus ja selle üle teostatav järelevalve. Logiandmete kogumise ja

säilitamise kohustus loob mehhanismi, mis võimaldab hilisemat kontrolli andmetele

juurdepääsu õiguspärasuse ning eesmärgipärasuse üle, ennetades ja tuvastades võimalikku

andmete väärkasutust ning võimaldades vajaduse korral võtta vastutusele andmekaitsenõudeid

rikkunud isikud.

Logimisnõude kohaselt tuleb iga numbrituvastuskaamera salvestise kande ja sellele tehtud

päringu kohta säilitada kaks aastat alates päringu tegemisest järgmised andmed:

 salvestise tegemise aeg ja asukoht – logitakse kuupäev, kellaaeg ning asukoht, kus

vastav salvestis koostati. Asukohaandmed märgitakse geograafilise viitena või objekti

nimetuse kaudu. Antud andmeväli võimaldab vajaduse korral rekonstrueerida andmete

kogumise konteksti ning hinnata salvestise vastavust seadusest tulenevatele

tingimustele. Näide: 15.05.2025 kell 13:45, Tartu maantee ja Järvevana tee ristmikul

asuv kaamera.

 mootorsõiduki või haagise registreerimisnumber – registreerimisnumber on

salvestise sisuline põhielement, mille logimine on vältimatu, et seostada päring

konkreetse menetlustoimingu, juhtumi või andmesubjektiga. Ilma nende andmeteta ei

ole võimalik hinnata, kas päring oli seotud konkreetse õiguspärase eesmärgiga ning kas

juurdepääs andmetele toimus seaduslikult. Samuti ei võimaldaks registreerimisnumbri

puudumine tuvastada, kas päring vastas tööülesannetele või kas päringu teinud isik

kasutas andmeid omavoliliselt. Seega on tegemist võtmetähtsusega andmetega

ametniku tegevuse õiguspärasuse hindamisel ja vastutuse kohaldamisel.

 salvestise kustutamise aeg – logitakse kuupäev ja kellaaeg, mil salvestis andmekogust

eemaldati. Kustutamine võib toimuda automaatselt seaduses sätestatud säilitustähtaja

möödumisel või käsitsi haldusotsuse alusel. See teave on vajalik, et kontrollida, kas

andmete säilitamine vastas seadusest tulenevatele tähtaegadele ning kas andmesubjekti

õigused on kaitstud.

 päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus – logitakse

isikuandmed või asutuse nimetus, kelle või mille nimel päring tehti. Kui päring on

seotud salastatud teabega, kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest

tulenevaid piiranguid ning logisse kantakse vastavalt pseudonüüm või salastatud viide.

Selle andmevälja olemasolu on vältimatu, et oleks võimalik päringuid seostada

konkreetsete isikute või asutustega ning vajaduse korral kontrollida volituste olemasolu.

 päringu kuupäev ja kellaaeg – märgitakse päringu tegemise täpne aeg, mis on oluline

auditeerimisvõimaluse tagamiseks ning andmetele juurdepääsu aja ja sageduse

jälgimiseks. See teave on samuti oluline juhul, kui on vaja tuvastada võimalikud

rikkumised või andmete väärkasutus konkreetse ajaperioodi vältel.

 päringu liik ja põhjendus – logitakse päringu liik (nt kriminaalmenetlus,

haldusmenetlus, operatiivtegevus, tehniline kontroll), mis võib olla tuletatav menetluse

numbri alusel ning selle tegemise põhjendus ehk miks päringu tegemine on vajalik (nt

23

infoteate X kohaselt kahtlustatava Y kasutuses olev sõiduk). Selle andmevälja kaudu on

võimalik hinnata, kas andmetöötlus oli kooskõlas seadusega ning kas see vastas

konkreetsele õigustatud eesmärgile. Näide: päringu liik: kriminaalmenetlus; eesmärk:

tuvastada sõiduk, mis lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetuse järel.

Logimisnõude kehtestamine toetab õigusriigi põhimõtet, et iga andmetöötlustoiming peab

olema jälgitav, põhjendatud ja läbipaistev. Selline lähenemine tugevdab andmesubjektide

õiguste kaitset, suurendab usaldust õiguskaitseasutuste tegevuse vastu ning loob eeldused

järelevalveasutuste tõhusaks tööks.

Numbrituvastuskaamera salvestise kande ja päringu logiandmeid säilitatakse kaks aastat, võttes

arvesse vajadust tagada potentsiaalsete isikute, kelle õigusi andmete väärkasutus võib

kahjustada, tõhus õiguskaitse. Säilitamisperiood on ette nähtud, lähtudes avaliku teenistuse

seaduse (edaspidi AvTS) § 77 lõikest 1, mis reguleerib distsiplinaarmenetluse aegumistähtaega.

AvTS-i § 77 lõike 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata distsiplinaarsüüteo

toimepanemise päevast arvates kahe aasta jooksul, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel

päevast, mil distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Seetõttu

on distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks vajalik säilitada vastavad andmed

vähemalt kaks aastat.

Numbrituvastuskaamera logiandmed sisaldavad olulist teavet salvestise tegemise aja ja koha,

sõiduki registreerimisnumbri, päringu tegija isikuandmete ning päringu kuupäeva, kellaaja, liigi

ja eesmärgi kohta. Kui neid andmeid ei säilitataks vähemalt kaks aastat, oleks võimatu

tuvastada võimalikku väärkasutust ja seda menetluses tõhusalt käsitleda peale 45 päeva

salvestise tegemisest arvates, mil foto on kustutatud. See omakorda seaks ohtu kannatanute

õiguste kaitse, kuna puuduksid vajalikud tõendid väärteo või kuriteo asjaolude

kindlakstegemiseks. Seega on kaheaastane säilitamisperiood suunatud eeskätt ametnike

potentsiaalsete õigusrikkumiste ennetamisele ja menetlemisele, võimaldades õigusrikkujaid

vastutusele võtta ning kannatanutel oma õigusi kaitsta.

3.1 Numbrituvastuskaamerate kasutamise praktika teistes riikides

Numbrituvastust kasutavad mitmed riigid avaliku korra tagamiseks ja kuritegude

lahendamiseks:

 Ühendkuningriik on üks juhtivaid riike automaatsete numbrituvastussüsteemide (ANPR –

Automatic Number Plate Recognition) kasutamisel. Politsei kasutab seda laialdaselt

sõidukite liikumise jälgimiseks, varastatud sõidukite tuvastamiseks, kuritegude uurimiseks

ning terrorismivastase võitluse raames. ANPR-süsteem on Ühendkuningriigis pikaajalise ja

arenenud kasutuspraktikaga ning selle rakendamine aitab parandada avalikku turvalisust ja

tõhustada politseitööd.23

 Hollandis on ANPR kasutusel politseis alates 1998. aastast ning lisaks saavad seda,

kasutada maksuamet ja piirivalve. Süsteem võimaldab kiiresti tuvastada otsitavaid

sõidukeid ning toetab efektiivset kuritegevuse ennetamist ja uurimist.24

23 National Crime Agency. National ANPR standards for policing and law enforcement (accessible version). 2024.

Kättesaadav: https://www.gov.uk/government/publications/national-anpr-standards/national-anpr-standards-for-

policing-and-law-enforcement-accessible-version 24 Automatic Numer Plate Recognition (ANPR) - a study on effects in street level police work. Bantema, W.,

Kerstens, J. Stenden University of Applied Sciences. 2018. Kättesadav:

24

 Samuti kasutab süsteemi aktiivselt Soome. Soome politsei patrullautod on üldjuhul

varustatud automaatse numbrimärgi tuvastussüsteemiga, mis skaneerib lähenevate

sõidukite numbrimärke. Süsteem teavitab ametnikke juhul, kui sõiduki andmetes ilmnevad

ebatäpsused või sõiduk või selle kasutaja on seotud rikkumisega.25 Lisaks kasutab Soome

politsei tiheda liiklusega teedel ja linnapiirkondades automaatset liikluskontrolli

tehnoloogiat, mis peale kiiruse mõõtmise teostab kontrolli ka näiteks liiklusmärkide

järgimise ja sõidu ajal mobiiltelefoni kasutamise üle. Teedele on paigaldatud märgid, mis

annavad märku fikseeritud automaatsete liikluskaamerate olemasolust, ent mobiilsete

jälgimisseadmete kasutamisel märke ei paigaldata.26

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse PPVS-is kasutusele uus termin „numbrituvastuskaamera“, mida on

selgitatud seletuskirjas eelnevalt.

5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele

Eelnõu ei ole seotud EL-i õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1 Sotsiaalne mõju

Sihtrühm I: isikud, kelle suhtes kasutatakse numbrituvastuskaamerate salvestisi konkreetse

menetlustoimingu käigus.

Sihtrühm II: isikud, kelle kohta kogutakse ja hoitakse andmeid lühiajaliselt vaikimisi ilma

edasise töötlemiseta.

Mõjutatud sihtrühma suurus: liiklusregistris registreeritud sõiduautode arv on 1 014 22827 kuid

nendest kasutusel olevaid sõidukeid on vähem. See arv sisaldab kõiki kategooriaid

mootorsõidukitest. Arvestades liikluses osalejate hulka (juhid, kaasreisijad, jalakäijad jne), võib

pidada mõjutatud sihtrühmaks kogu Eesti elanikkonda ning riiki külastavaid välismaalasi.

Mõlema sihtrühma puhul saadakse andmed üksnes juhul, kui nad osalevad liikluses sõidukijuhi

või kaasreisijana. On võimalik, et tänavaolukorras jäävad lisaks sõidukile

numbrituvastuskaamera salvestisele ka muud isikud, kes osalevad liikluses, näiteks jalakäijana.

Sotsiaalne mõju on peamiselt puutumuses isikuandmete kaitse põhimõtete rakendamisega.

Seetõttu keskendub sotsiaalne mõju andmekaitsealase mõjuhinnangule.

Mõjude hindamisel lähtuti sellest, et edaspidi töödeldakse olemasolevate

numbrituvastuskaamerate kogutavaid andmeid. Isikuandmete kogumine toimub piiratud

ulatuses ja eesmärgistatult, lähtudes konkreetsest menetlusvajadusest.

Numbrituvastuskaamerate esialgseid fotosid ja nendest tekkinud andmeid ei seostata

automaatselt muude riiklikult kogutud isikuandmetega, kuid neid võidakse menetluses siduda

https://www.researchgate.net/publication/336891191_Automatic_Numer_Plate_Recognition_ANPR_-

_a_study_on_effects_in_street_level_police_work_Dutch_publication 25 Soome politsei. Politsei sõidukid. Kättesaadav: https://poliisi.fi/en/vehicles 26 Soome politsei. Automaatne liiklusjärelevalve. Kättesaadav: https://poliisi.fi/en/automatic-traffic-surveillance 27 Transpordiamet. Sõidukite statistika. Sõidukite liiklusregistris olevad andmed registreerimise aja, kategooria,

margi, mudeli, maakonna jm järgi. Kättesaadav: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika

25

täiendava teabe ja isikuga. PPA andmete kasutamine eelnõus sätestatud eesmärkide täitmiseks

on proportsionaalne eesmärgi suhtes, milleks on mootorsõidukite ning haagiste

numbrituvastussüsteemi rakendamine.

Positiivne mõju avaldub avaliku korra ja turvalisuse paranemises, sealhulgas on edaspidi

tõhusam reageerimine ohule või kuritegevusele. Reaalajas või tagantjärele salvestiste alusel

toimiv süsteem võimaldab politseil tegutseda kiiremini ja täpsemalt. Tavapärases olukorras

võib näiteks tagaotsitava sõiduki või isiku leidmine võtta päevi või isegi nädalaid.

Numbrituvastuskaamerate võrgustik aga annab võimaluse teha kindlaks sõiduki viimased

liikumised tundide, mõnikord isegi minutite jooksul.

Negatiivne mõju avaldub põhiõiguste (eeskätt eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse)

riivele, kuid neid riiveid vähendatakse ning maandatakse riskide maandamise meetmete kaudu.

Eelnõu tagab piisava õigusselguse ning jätab ruumi kohtuliku kontrolli jaoks, kui õigusi

rikutakse.

Mõju ulatus on suur. Numbrituvastuskaamerad salvestavad keskmiselt ligikaudu 20 miljonit

pilti kuus, mis teeb umbes 666 000 pilti ööpäevas. Tuleb arvestada, et üks ja sama sõiduk võib

liikluses osaledes jääda mitme erineva kaamera vaatevälja ning sellest võivad tekkida mitmed

salvestised. Samuti võib üks kaamera jäädvustada ühest olukorrast mitu pilti – näiteks sõiduki

eest- ja tagantvaates. Näiteks võib linnaliinibuss, mis sõidab päeva jooksul läbi mitmetest

numbrituvastuskaameratega varustatud teelõikudest, sattuda salvestamisele kümneid kordi.

Seega ei tähenda 20 miljonit unikaalset juhtumit või sõidukit, vaid mitmekordselt kattuvaid ja

sageli sama sõidukit kujutavaid jäädvustusi.

Mõju avaldumise sagedus on suur, sest numbrituvastuskaamerad salvestavad ööpäevringi.

Isikute põhiõiguste riivamise riski maandamiseks nähakse eelnõus ette andmete säilitamise

tähtaeg ning logimise põhimõtted. Reaalselt kasutatakse fotosid ning sellest tekkinud andmeid

üksnes väga konkreetsetel ja põhjendatud juhtudel ning piiratud ulatuses.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskid

Risk 1: Andmetele ligipääs volitamata isikutel  Esinemise tõenäosus: madal.

 Mõju: väike.

 Maandamine: juurdepääs on rangelt reguleeritud, kasutusel on logid, säilitatakse

andmeid vaid kindlaks määratud ajaks ja selgelt kirjeldatud eesmärkidel. Sisekontrolli

ja AKI järelevalve tagavad lisakaitse.

Risk 2: Isikuandmete töötlemine puuduliku õigusliku alusega  Esinemise tõenäosus: madal.

 Mõju: väike.

 Maandamine: numbrituvastuskaamera andmete töötlemine toimub arvestades IKÜM-

i ja IKS-i põhimõtteid järgides ning eelnõus toodud õiguslikel alustel. Tagatud on

piisavad meetmed kaasneda võivate negatiivsete mõjude maandamiseks. Kokku on

lepitud turvaline viis andmete edastamiseks, piiratakse andmetele juurdepääsu,

andmetel on säilitustähtajad, eesmärgid on kirjeldatud eelnõus ning toimib järelevalve.

Vastutav töötleja peab tagama andmete töötlemise õiguspärasuse ja korrektsuse.

6.2 mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: kogu Eesti elanikkond ja riiki külastavad välismaalased

26

Mõju on positiivne, kuna kuritegude kiire avastamine, tõkestamine ja menetlemine suurendab

inimeste turvatunnet. Numbrituvastuskaamerate kasutamine on peamiselt suunatud tõsiste ja

ühiskonnale ohtlike kuritegude (nt isikuvastased kuriteod, uimastikuriteod, laste vastu suunatud

süüteod) avastamisele, tõkestamisele ja menetlemisele. Tehnoloogia võimaldab töödelda

mahukaid andmehulkasid märksa tõhusamalt kui manuaalsed meetodid.

PPA kontrollis 2025. aasta märtsis tehtud numbrituvastuskaamerate salvestiste päringuid

Kontrollitud 4576-st päringust:

 ~65% ehk 2974 päringut olid seotud raske ja raske peitkuritegevusega (sh isikuvastased

süüteod, narkokuriteod, majanduskuriteod, korruptsioonikuriteod, seksuaalkuriteod (sh

laste vastu suunatud) ning muud laste vastu toime pandud kuriteod);  ~32% moodustasid muu kriminaalmenetluse (põhiliselt varavastased kuriteod) ja info

kontrollimisega seotud päringud – vastavalt 1171 ja 274 päringut;  ~ 3% moodustasid väärteomenetluste ja tagaotsimistega seotud päringud – vastavalt 142

ja 15 päringut.

13. mai 2025. aasta seisuga oli PPA poolt seiresse lisatud 139-st sõiduki registreerimisnumbrist

114 ehk 82% seotud raske ja raske peitkuritegevusega.

Numbrituvastuskaamerate kasutamise tulemused on positiivsed ning vastavad ootustele –

tegemist on väga tõhusa abivahendiga kuritegude avastamiseks ja tõkestamiseks, kuna see

tehnoloogiline lahendus suudab töödelda andmeid sellises mahus ning kiirusega, milleks

inimene ei ole suuteline.

Mõju ulatus on keskmine või väike, sest numbrituvastuskaamera kasutamine võimaldab

kiiremini ja tulemuslikumalt lahendada kuritegusid. See ei puuduta kogu elanikkonda

igapäevaselt, küll aga suurendab üldist turvatunnet.

Ebasoovitav mõju: kuivõrd kavandatava muudatuse kohaselt välistatakse päringute tegemine

väärteomenetluses, siis võivad mõned väärteod jääda lahendamata, mis omakorda võib

põhjustada elanikkonnas rahulolematust. Mõju on väike.

6.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm I: PPA

Mõju PPA-le on positiivne, kuna numbrituvastuskaamera tehnoloogiline lahendus suurendab

PPA suutlikkust reageerida kiiresti ja tõhusalt õiguskaitse vajadustele. Tehnoloogia kasutamine

võimaldab:

 kiiremini tuvastada tagaotsitavaid sõidukeid, sealhulgas varastatud sõidukeid;

 tuvastada kuritegude vahelisi seoseid, näiteks korduvate sarnaste numbrimärkide

esinemine kuriteopaikade läheduses;

 toetada reageerimist kõrgendatud või olulise ohu korral, sageli olukordades, kus ohus

on isiku elu või tervis. Seda näiteks teadmata kadunud isikute või eksinud seeneliste ja

marjuliste leidmisel nende sõiduki asukoha põhjal.

PPA-s on 884 teenistujal õigus teha POLIS-es päring numbrituvastuskaamera salvestise kohta.

Neist teenistujatest 442 ehk 50% on seda õigust kasutanud ja päringuid teinud. Seega on

tegemist juba olemasoleva töövahendiga, mille kasutusaste näitab praktilist vajadust.

27

Mõju ulatus on keskmine. Kuigi PPA töökorraldus tervikuna ei muutu oluliselt, võimaldab

tehnoloogia oluliselt paremat tööjaotust ja ressursside sihipärasemat kasutamist, kuna suur osa

andmetöötlusest automatiseeritakse. Tehnoloogilise lahenduse abil on võimalik saada ja

töödelda andmeid sellises mahus ning kiirusega, milleks inimene ei ole suuteline.

Kavandatava muudatusega tuuakse numbrituvastuskaamerate kasutamise regulatsioon

siseministri määruse tasandilt seaduse tasandile, mis tagab parema õigusselguse ja kooskõla

isikuandmete kaitse reeglitega. Kuivõrd PPA on numbrituvastuskaameraid kasutanud, toob

muudatus kaasa eelkõige vajaduse täpsustada sisemisi juhiseid ja koolitada teenistujaid,

mitte olulisi struktuurseid ümberkorraldusi.

Sihtrühm II MTA ning julgeolekuasutused

Mõju on positiivne, kuna MTA ja julgeolekuasutused saavad kasutada numbrituvastuskaamera

andmeid täiendava tööriistana kriminaalmenetluste läbiviimisel, riskianalüüsil ning

rahapesu ja salakaubanduse tõkestamisel.

Praktilised kasutusnäited:

 MTA saab tuvastada kahtlaseid liikumismustreid piiriületusel või sadamates, seostades

neid maksupettuste või salasigarettide liikumisega.

 Kaitsepolitseiamet saab numbrituvastuskaamerate abil avastada ja tõrjuda võimalikke

julgeolekuohte märksa kiiremini. Näiteks on võimalik jälgida kahtlaste sõidukite

liikumist riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse kaitseks kriitiliste

objektide ja sündmuste läheduses. Samuti võimaldab see tuvastada ja jälgida sõidukeid,

mis võivad olla seotud terrorismiaktide ettevalmistamise või toimepanemisega,

sealhulgas avastada juba riiki sisenemisel ning jälgida ja kontrollida sõidukeid, millele

SIS-i on tehtud terrorismimärkega hoiatusteade, aidates takistada nende liikumist ja

tegutsemist riigis. Numbrituvastustehnoloogia abil saab tõhusamalt uurida ka muid

Kaitsepolitseiameti menetluspädevuses olevaid kuritegusid, võimaldades

kahtlustatavate sõidukite liikumise analüüsi ning parandades kohtueelse uurimise

tõhusust ja kiirust..

MTA-l ja julgeolekuasutustel on kokku 447 teenistujat, kellel on õigus päringuid teha. Neist

104 ehk ligikaudu 23% on seda õigust ka tegelikult kasutanud. See näitab, et töövahendit

kasutatakse selektiivselt, kindlates valdkondades.

Mõju ulatus on keskmine. Numbrituvastuskaamera kasutamine võimaldab kokku hoida

ressursse, kuna tehnoloogilise lahenduse abil on võimalik saada ja töödelda andmeid sellises

mahus ning kiirusega, milleks inimene ei ole suuteline.

Kuna MTA-l ning julgeolekuasutustel on ka praegu juurdepääs numbrituvastuskaamera

salvestise andmetele, siis nende töökorralduses olulisi muudatusi ei kaasne. Kuna tegemist on

isikuandmete töötlemisega, tuleb pöörata tähelepanu kasutusõiguste piiritlemisele ja

väljaõppele, et vältida väärkasutust. Soovitatav on kehtestada sisemised andmepäringute logide

auditeerimise protseduurid, et tagada läbipaistvus ja jälgitavus.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Käesoleva eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist täiendavat koormust riigiasutustele ega eelda

uusi investeeringuid tehnoloogiasse. PPA-l, MTA-l ning julgeolekuasutustel on juba olemas

ligipääs POLIS-ele, sealhulgas numbrituvastuskaamerate salvestistele, ja vastavad

28

tööprotsessid on üldjoontes välja kujunenud. Kavandatud muudatused korrastavad

olemasolevat praktikat ning tõstavad andmete töötlemise läbipaistvust ja õiguspärasust, viies

regulatsiooni siseministri määruse tasandilt seaduse tasandile.

PPA ülesandeks on jätkata numbrituvastuskaamerate süsteemi igapäevast haldamist, andmete

kogumist, töötlemist ja päringute logimist. Seaduse rakendamisel tuleb PPA-l uuendada

sisemisi juhiseid ja tööprotsesse, mis puudutavad andmete säilitamise tähtaegu,

ligipääsuõiguste määratlemist ning päringute põhjendatuse kontrolli. Eelnõu alusel sätestatud

45-päevane säilitustähtaeg POLIS-e ennetavas andmestikus ning eesmärgipõhise säilitamise ja

kustutamise põhimõtted eeldavad täpsustatud tehnilisi lahendusi andmehalduses, kuid nende

elluviimine toimub olemasoleva IT-taristu piires.

MTA ja julgeolekuasutused saavad jätkata senist andmekasutust seaduses sätestatud

eesmärkidel. Kuna tööprotsessid ja juurdepääs numbrituvastusandmetele on juba olemas, ei

kaasne muudatusega olulisi uusi tegevusi ega vajadust personali- või tehniliste ressursside

suurendamiseks.

Seaduse rakendamine ei eelda täiendavaid eelarvelisi vahendeid riigieelarvest. Kulud piirduvad

üksnes töökorralduslike ja tehniliste kohandustega, mis tehakse PPA, MTA ja

julgeolekuasutuste olemasolevate eelarvete ja töökorralduse raames. Täiendavaid

investeeringuid (nt uute kaamerate soetamist või suuremahulist andmehoidla arendamist)

eelnõu ei eelda. Kuna eelnõu ei laienda kaameravõrku ega suurenda säilitatavate andmete

mahtu võrreldes praeguse olukorraga, ei kaasne olulist IT-süsteemide koormuse kasvu või

personalikulu suurenemist.

Eelnõu rakendamisest otseseid rahalisi tulusid ei teki. Kaudsed tulud võivad avalduda

ressursside säästus (nt menetluste kiirem lahendamine, sihitum päringute süsteem), samuti

avaliku korra ja turvatunde paranemises. Kiirem reageerimine ohuolukordadele ja raskete

kuritegude avastamine vähendab kulusid, mis riigil tekiks pikemate ja keerukamate uurimiste

korral. Lisaks võib eelnõu aidata vältida andmekaitsealaste rikkumiste eest tulenevaid

võimalikke haldussanktsioone või kahjunõudeid, korrastades andmetöötluse õiguslikku alust ja

vastavust IKÜM-ile.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Muuta on vaja siseministri 22.

detsembri 2009. aasta määrust nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ avaldamismärkega RT

I, 01.04.2025, 9.

9. Seaduse jõustumine

Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras.

Algatab õiguskomisjon 02.06.2025.

Madis Timpson

29

õiguskomisjoni esimees