Siseministeeriumi arvamus Euroopa Liidu digiteenuste määruse alaealiste kaitse suuniste avaliku konsultatsiooni kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 22.05.2025 nr 17.1.1/25-0235/-2T

Meie: 02.06.2025 nr 5-1/27-2

Siseministeeriumi arvamus Euroopa Liidu

digiteenuste määruse alaealiste kaitse suuniste

avaliku konsultatsiooni kohta

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 4-2/25-01016 esitab Siseministeerium arvamuse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seoses Euroopa Liidu (edaspidi EL)

digiteenuste määruse (edaspidi DSA) alaealiste kaitse suuniste avaliku konsultatsiooniga.

Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond ning korrakaitse ja

süüteomenetluse osakond, kaasates Politsei- ja Piirivalveametit ning Lastekaitse Liitu.

Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik

([email protected]).

Siseministeerium tervitab teemale tähelepanu pööramist avaliku konsultatsiooni raames ning

juhib tähelepanu, et lapsi puudutavates küsimustes tuleb lähtuda ÜRO lapse õiguste

konventsiooni artiklist 3 ning EL-i põhiõiguste harta artikli 24 lõikest 2, mille järgi tuleb lapsi

puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Lapsi tuleb kaitsta seksuaalse

väärkohtlemise eest, et tagada nende õigust elule, tervisele ja vabale eneseteostusele, kuid samal

ajal tuleb arvestada ka laste õigusega era- ja perekonnaelu austamisele ning isikuandmete

kaitsele. Seetõttu igasugused lahendused peavad olema loodud keeles ja viisil, mis on

lapsesõbralik. Peame oluliseks ja soovitame laste kui sihtgrupi kaasamist alaealiste privaatsust

ja turvalisust puudutavate meetmete kavandamisse ja hindamisse, et koostatud meetmed

peegeldaks ka nende kogemusi.

Tunnustamist väärib, et avaliku konsultatsioonis välja toodud kavandatud meetmed

keskenduvad veebiplatvormide disainile ja ohutuse, turvalisuse ning privaatsuse

integreerimisele. Lastele ettetulevad riskid/ohukohad on sageli halbade disainivalikute tulemus.

Antud suunised pakuvad lahendustele orienteeritud raamistiku, mis nõuab ettevõtetelt teenuste

põhjalikku ümberkujundamist alates registreerimisprotsessist, kehtestades kindlad

vaikeseaded, kohandades soovitussüsteeme ning pakkudes tõhusaid ja lapsesõbralikke

teavitusmehhanisme (ingl. k. reporting mechanisms). Selline lähenemisviis võimaldab laste

osalust ning ei sea vanemaid olukorda, kus neil lasuks kogu vastutus laste tegevuse jälgimiseks.

Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet ning Lastekaitse Liit tervitavad

vanusetuvastamise meetmete rakendamist, mis vähendavad riski, et lapsed puutuvad kokku

pornograafia või muu vanusele mittesobiva sisuga. Tänased meetmed vajavad kaasajastamist,

kinnituse märkimine „Olen 18“ pole piisav. Samuti on kujunenud tavaliseks nähtus, mil

mängukeskkondi kasutavad lapsed, kes seda vanusepiirangu tõttu kasutada ei tohiks, kuid neil

2 (3)

on olemas kasutaja ja konto lapsevanema loal või lapsevanemad on aidanud selle konto luua.

Ehk siis kindlasti vajavad suuremat teavitustööd ja nõustamist just lapsevanemad. Vaikimis

privaatseks määramine, kus on seadistatud maksimaalsed privaatsusesätted on hea lahendus.

Siin on aga oluline järgida lapsesõbraliku lähenemise põhimõtet ehk siis selgitus ja ülesehitus

selge ja lihtne.

Soovitus süsteeme kohandada ning anda prioriteeti kasutajate selgetele signaalidele selle kohta,

kas neile nähtav sisu meeldib või mitte, on meie vaatest mõistlik. Selle kaudu oleks võimalik

arvesse võtta lapse enda “like“-märkimisi, mitte neid, mida keegi lapsele saadab ja mida laps

omakorda selle tulemusel tähistab meeldivaks.

Juhime tähelepanu, et teiste kasutajate blokeerimine ja vaigistamine on reaalne probleem, eriti

just gruppi tagasi lisamise puhul: juhul, kui laps grupist lahkub, lisatakse ta tagasi kiusu

jätkamise eesmärgil. Kui laps lahkub grupist, siis edasine tagasi lisamine võiks olla vähemalt

ainult kasutaja kindla otsuse („jah/OK“ vajutamine) alusel. Eriti ohtlik on juba ohvriks

langenu lapsele tema tagasi toomine gruppidesse, kus last ähvardatakse ja/või

sunnitakse käituma end ja/või teisi kahjustavalt. Kõikide loetletud meetmete puhul on oluline,

et lapse ei jääks nn kaitsva privaatse müüri taha üksi, kui ta on sattunud tema turvalisust või

tervist ohustavasse olukorda. Seetõttu on oluline, et platvormid rakendaksid meetmeid selliste

olukordade ärahoidmiseks, tuvastamiseks ja teatamiseks. Täpsemalt tutvustab eelmainitut

nähtust Europoli 20. veebruari 2025. aasta artikkel „Intlelligence Notification: Violent online

communities threaten children“.

Märgime, et alaealistele suunatud kahjulikest äripraktikatest hoidumine on vägagi tervitatav,

kui selles osas õnnestub muutusi ka päriselt teostada, kuna nende puhul on tegemist teadlike

ärimudelite valikuga platvormide (nt mänguplatvormid) poolt. Mängude

auhinnamehhanismide (nt virtuaalraha, millega saab mängudes osta tegelaskujudele riideid,

erivõimeid või isegi uusi mänge) kättesaadavuse piiramine või mitte võimaldamine vähendab

kindlasti kasutajate arvu ja / või motivatsiooni platvormi kasutamiseks ja / või kasutamise

jätkamiseks.

Samuti rõhutame, et avaliku konsultatsiooni raames välja toodud vanemliku kontrolli

mehhanismid ja lahendused on hetkel üsna head ning nende rakendus võiks ka toimuda.

Suuniste heakskiitmise ja jõustamisega seoses on vajalik digitaalteenuste koordinaatorite rolli

(DSA artikli 28 lõige 1) selgitamine, et tagada suuniste koordineeritud ja sidus rakendamine.

Arvestades nii tehnoloogilisi kui ka ühiskondlikke või regulatiivseid arenguid, tuleks sätestada

suuniste perioodiline läbivaatamine / hindamine, et tagada nende ajakohasus.

Sellest tulenevalt soovime edastada mõningaid soovitusi juhises kavandatud meetmete

täiendamiseks:

1) Vanuse kindlaks määramise mehhanismid:

- Selleks, et vanuse kindlaks tegemise (ingl. k. age assurance) mehhanismide

määratlemine oleks tõhus, tuleks määratleda mõisted „kõrge risk” ja „keskmine

risk”;

- Vanuse määratlemise mehhanismide puhul tuleks silmas pidada ka nende eakohast

disaini.

2) Vaikeseaded: selgitada, milliste seadete üle peaks lastel olema kontroll vastavalt nende

vanusele, arenevatele võimetele ja vajadustele.

3) Kaubandustavad: arvestada mitte ainult lastele esitatavate reklaamide kvaliteedi ja

tüübiga, vaid ka nende mahuga. Lubada ka võimalus valida seadetest reklaamide

mitteesitamine.

3 (3)

4) Tehisintellekt: suunised ei käsitle piisavalt konkreetsete meetmetega tehisintellektil

põhinevate vestlusrobotite kasutuselevõttu lastele. Arvestades nende üha suurenevat

kohalolekut veebiplatvormidel ja märkimisväärseid riske, tuleks neid käsitleda eraldi ja

sihtotstarbeliste meetmetega. Need peaksid hõlmama kaitsemeetmeid, läbipaistvust,

lastele soovitamise vältimist ning ka võimalust vältida tehisintellektil põhinevaid

vestlusroboteid.

Lisaks soovitame Eesti seisukohtade ja avaliku konsultatsiooni vastuse kujundamisel tutvuda

ning laiemalt levitada Politsei- ja Piirivalveameti 2024. aasta novembris tellitud uuringuga

„Laste internetikasutus ning võimalused internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise

ennetamiseks“. Selle uuringu tulemuste pinnalt on valminud ka mitmed soovitused, mis

haakuvad kindlasti esitatud arvamusega ning teemaga üldisemalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joosep Kaasik

sisejulgeoleku asekantsler

Katarina Budrik 6125144

[email protected]