Plii kasutamise piiramine laskemoonas ja kalastustarvetes

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond

Meie 02.06.2025 nr 1.1-10/1494-1

Eesti seisukohad rakendusmääruse eelnõu kohta seoses laskemoonas ja kalapüügivahendites sisalduva pliiga

Esitame Vabariigi Valitsuse 05.06.2025 istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega muudetakse REACH-määruse lisa XVII seoses laskemoonas ja kalapüügivahendites sisalduva pliiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõule 3. Seletuskirja lisa_kaasamistabel Maret Voore [email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

.06.2025

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega

muudetakse REACH-määruse lisa XVII seoses laskemoonas ja kalapüügivahendites

sisalduva pliiga.

1. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni

rakendusmääruse, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr

1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist

(REACH) XVII lisa seoses laskemoonas ja kalapüügivahendites sisalduva pliiga, eelnõu

kohta:

1.1. Eesti toetab komisjoni rakendusmääruse eesmärki vähendada plii sattumist

looduskeskkonda ja inimeste kokkupuudet pliiga. Peame oluliseks, et säilitatakse

eelnõus ette nähtud alaline erand pliilaskemoona kasutamiseks siselasketiirudes

ning jõustruktuuride ja kaitsetreeninguteks mõeldud välilasketiirudes.

Julgeolekuolukorda arvestades peame oluliseks, et Euroopa Liidu turul on pärast

piirangute jõustumist pliivaba laskemoon kättesaadav nii kaitsevaldkonnale,

jahimeestele kui sportlastele. Peame põhjendatuks eelnõus sätestatust pikemat

üleminekuaega jahinduses kasutatavale laskemoonale, millel omadustelt

samaväärne alternatiiv mitmetes segmentides hetkel puudub või pole kättesaadav

puuduliku varustuskindluse tõttu.

1.2. Eesti toetab meetmeid, mis vähendavad plii toidukaudset saadavust

pliilaskemoonaga lastud ulukilihast. Pliid sisaldavate kalastustarvete (raskused ja

landid) müügi keelustamise osas teeme ettepaneku kehtestada üleminekuajaks kaks

aastat. Kuivõrd pliid sisaldavate kalastustarvete kasutamist on keeruline

kontrollida, leiame, et ka väikeste raskuste ja lantide kasutamisele tuleks sätestada

üleminekuaeg vähemalt viis aastat või jätta sellele tooterühmale kasutamise

keelamise üleminekuaeg kehtestamata. Kaitsekihiga kaetud pliiraskused (nt

plastikkattega pliipael võrkudes, mõrdades) peavad jääma erisusena kasutamiseks

lubatuks.

1.3. Eesti toetab laskespordiga seotud erandi ülevaatamist kümme aastat pärast

piirangute jõustumist, et hinnata alternatiivide kättesaadavust, sobivust ja mõju

sektorile ning teha vajadusel vastavad muudatused regulatsioonis. Peame oluliseks,

et tagatud oleks Euroopa Liidu sportlaste konkurentsivõime ja võrdsed tingimused

rahvusvahelistel võistlustel ning spordiala jätkusuutlik areng.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Sotsiaalministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud

rakendusmääruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks

Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega muudetakse

REACH-määruse lisa XVII seoses laskemoonas ja kalapüügivahendites sisalduva pliiga.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon avaldas 27. veebruaril 2025 rakendusmääruse eelnõu, millega muudetakse

kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) käsitleva

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 1907/2006 lisa XVII seoses laskemoonas ja

kalapüügivahendites sisalduva pliiga. Rakendusmääruse aluseks on REACH määruse artikkel

68 lõige 1.

Eelnõu eesmärk on kehtestada keeld pliihaavlite ja pliid sisaldavate kuulide kasutamisele, mille

pliisisaldus on üle 1 massiprotsendi: jahipidamisel, sõltuvalt laskemoonast üleminekuajaga

kolm kuni kümme aastat ja välilaskespordis, üleminekuajaga viis aastat ning keelatakse pliid

sisaldavate kalapüügivahendite turuleviimine ja kasutamine sõltuvalt kalapüügivahendist

üleminekuajaga 6 kuud kuni 5 aastat. Erandina lubatakse pliilaskemoona kasutamist 15 aasta

jooksul teatud tingimustel heakskiidetud välilasketiirudes ja laskespordis, kui täidetakse

arvestus- ja kogumisnõuded. Pliilaskemoona kasutamise keeld ei laiene kasutamisele

siselasketiirudes, siseturvalisuse- ja kaitseotstarbel ega teadus- ja ajaloolistel eesmärkidel.

Liikmesriikide esindajatest koosnev REACH komitee on käesolevat eelnõu arutanud 29. aprillil

2025, kus liikmesriigid väljendasid eriarvamusi peamiselt piirangu kehtestamise ulatuse ja

üleminekuaja osas. Samuti tõstatati vaidlusalusena alternatiivse ja omadustelt samaväärse

laskemoona kättesaadavuse küsimus. Osa liikmesriike on pidanud vajalikuks tulenevalt

Venemaa jätkuvast agressioonisõjast Ukrainas, arvestada senisest enam geopoliitilist olukorda

ja eelnõuga kaasnevaid mõjusid ELi liikmesriikide julgeolekule ja riigikaitsele. Läbirääkimiste

käigus on eelnõusse lisatud täiendavad terminid ajalooliste relvade osas, lihtsustatud

lasketiirudes pliid sisaldava laskemoona üle arvestuse pidamise nõudeid, jäetud välja keeld

välitingimustesse laskesporti tegema minnes kaasas kanda pliid sisaldavat laskemoona ning

erandina sätestatud, et enne rakendusmääruse jõustumist turule viidud pliid sisaldavatele alla

50 g kuni 1 kg kaaluvatele kalapüügilantidele ja raskustele, mis on turule viidud enne käesoleva

rakendusmääruse jõustumist, kasutamise keeldu ei kohaldata. Eelnõu järgmine arutelu REACH

komitees on kavandatud 2025. a juunis.

Toetame plii kasutamise piirangute kehtestamist, et vähendada pliiga kokkupuudet ning sellega

kaasnevaid pikaajalisi ja pöördumatuid terviseriske, eelkõige haavatavates sihtrühmades, nagu

lapsed ja sagedased ulukiliha tarbijad. Samuti toetame meetmeid, mis vähendavad pliiriski

looduses. Samas peame oluliseks piirangute proportsionaalsust, halduskoormuse vähendamist

ning mõju kaitsevaldkonnale, jahindusele, kalapüügile ja laskespordile. Samuti peame

oluliseks, et laskespordile kehtiv 15-aastane erand vaadatakse kümne aasta möödudes uuesti

läbi, tagamaks ala jätkusuutlikkus ja sportlaste rahvusvaheline konkurentsivõime.

Eelnõule kohaldatakse kontrollimenetlust ja komisjoni rakendusmääruse komitees

vastuvõtmiseks on vajalik liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus. Komisjoni

rakendusemäärus on otsekohalduv ja rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Eesti

õigusaktides.

Seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling

([email protected]) ning EL ja väliskoostöö osakonna nõunik Maret Voore

([email protected]).

Seisukohad on kooskõlastanud valdkonna eest vastutav tervise asekantsler Anniki Lai

([email protected]).

2. Sisukokkuvõte

Euroopa Komisjon (komisjon) algatas 2019. aastal toimiku koostamise, et käsitleda muresid,

mis on seotud pliist ja pliiühenditest tuleneva ohuga inimtervisele ja keskkonnale seoses:

(i) pliid ja pliiühendeid sisaldava laskemoona, sealhulgas haavlite, mida kasutatakse

väljaspool märgalasid, ning kuulide, mida kasutatakse nii märgaladel kui ka muudel aladel

kasutamisega;

(ii) pliid ja pliiühendeid sisaldava kalapüügivarustuse kasutamisega.

Toimiku koostamisel ei hinnatud siseruumides kasutatavat laskemoona ega selle kasutamist

politsei, kaitseväe või teiste julgeolekujõudude poolt.

Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi amet) järeldas 2021. aasta märtsis avaldatud XV lisa

toimikus1, et pliil põhinevad laskemoon ja kalapüügitarvikud (nt raskused ja landid) kujutavad

endast tõsist ohtu nii keskkonnale kui ka inimtervisele, eriti haavatavad on lapsed ning

probleem on EL-i üleselt ebapiisavalt kontrollitud. Toimikus on keskkonnariskide osas välja

toodud, et linnud ja loomad neelavad loodusesse jäänud pliimoona ja raskuseid, mis põhjustab

mürgistust ja surma. Plii kogunemine laskespordiväljakutel võib viia vee reostuseni ja mõjutada

põhjavee kvaliteeti. Esineb risk inimeste tervisele, kuna pliimoona kasutamisel lastud liha

söömine kujutab endast ohtu tervisele, eriti alla 7-aastastele lastele. Kodune pliimoona, raskuste

ja lantide valmistamine kujutab samuti terviseriski (kokkupuude pliiga inhalatsioonil). Amet

jõudis järeldusele, et probleem nõuab EL-i tasandil reguleerimist, et kaitsta nii loodust kui

inimeste tervist.

REACH-määruse lisas XVII on kehtestatud piirangud teatud ohtlike ainete, segude ja toodete

tootmisele, turuleviimisele ja kasutamisele. Eelnõuga muudetakse REACH-määruse lisa XVII

ja keelustatakse plii kasutamine kalastustarvetes ja laskemoonas.

Üldkeelud ja erandid

 Pliisisaldus ≥ 1 massiprotsent: keelatakse kõikides kuulides ja muus laskemoonas, sh

selliste kuulide ja laskemoona jahipidamise ajal või jahil käimise käigus

kaasaskandmine.

 Kehtestatakse märgistus- ja teavitamisnõuded: kui pliisisaldus lasemoonas ületab 1%

(või ≥ 3% vaske sisaldavates kuulides).

Eranditena ei kohaldata piiranguid:

(a) siseruumides laskmisel;

(b) politsei-, õiguskaitse- ja muudel turvaeesmärkidel;

(c) sõjalistel ja kaitseotstarbelistel eesmärkidel;

(d) elutähtsa infrastruktuuri, kaubalaevanduse või väärtuslike konvoide kaitsel;

(e) avalike hoonete ja avaliku ruumi kaitsel;

(f) enesekaitsel (jahipidamise ajal või jahipidamise osana kasutamist ei loeta enesekaitseks);

(g) relvade ja laskemoona tehniline katsetamisel ja tõendamisel;

(h) ballistilise materjalide ja toodete katsetamisel ja arendamisel;

1 Lead in outdoor shooting and fishing ANNEX XV report

(i) kohtuekspertiisi analüüsile ja ajaloolistele relvadele.

Õhupüssikuulid ei kuulu piirangu kohaldamisalasse, sest pliiõhupüssi kuulide alternatiivid on

saadaval piiratud kogustes, need ei ole täpsed ja nende hind on kuni neli korda kõrgem kui

pliiõhupüssi kuulidel. Lisaks aitaks õhupüssides kasutatavate pliikuulide piiramine vaid vähesel

määral kaasa pliiheite vähendamisele ega vähendaks ohtu inimestele.

Kaitseväe reservväelaste väljaõppe tagamiseks kehtestatakse alaline erand pliid sisaldava

laskemoona kasutamiseks lasketiirus, et võimaldada reservväelaste jätkuvat vabatahtlikku

väljaõpet ja tagada kaitsealane valmisolek.

Erand ajaloolistest tulirelvadest tulistatava pliilaskemoona kohta lisatakse seetõttu, et puuduvad

sobivad alternatiivid ja plii eraldumine sellisest kasutusest on piiratud. Sama kehtib ka

ajaloolise relva koopia kohta. Koopiarelvaks loetakse täpset koopiat, mis oma tehnilistelt

omadustelt vastab originaalrelvale. Ajalooliseks tulirelvaks käesoleva määruse tähenduses

leotakse tulirelv, mis on toodetud enne aastat 1900. Erand, mis hõlmab traditsiooniliste

rituaalide, pidulike ürituste ja muude vaimse kultuuripärandi ürituste, näiteks laskurite

festivalide ajal merre lastavaid pliikuule, kehtestatakse seetõttu, et sellised üritused on

juhuslikud, nende ajal kasutatakse piiratud koguses laskemoona ning tagatakse kultuuripärandi

säilimine.

Laskemoonas sisalduva plii piirangud

Pliilaskemoona kasutamine jahipidamisel keelustatakse. Samuti keelatakse pliid sisaldava

laskemoona kaasaskandmine jahile minekul. Võrreldes ameti toimikus toodud ettepanekutega

lühendatakse eelnõuga pliihaavlite jahil kasutamise keelu üleminekuperioodi viielt aastalt

kolmele aastale. Lühem üleminekuperiood on põhjendatud, arvestades, et pliid sisaldava

laskemoona kasutamine märgaladel on kogu ELis juba piiratud. Jahipidamisel keelustatakse ka

pliid sisaldavad kuulid: vähemalt 5,6 mm kaliibriga kesktulepadrunite kuulide kasutamisele

kehtib 18 kuu pikkune üleminek ning alla 5,6 mm kesktule- ja kõigi kaliibrite ääretulepadruni

kuulide kasutamisele laieneb kümneaastane üleminekuperiood, et anda rohkem aega praegu

puuduvate alternatiivide väljatöötamiseks ja katsetamiseks.

Sportlaskmisel välitingimustes keelatakse pliid sisaldava laskemoona kasutamine viie aasta

möödumisel rakendusmääruse jõustumisest. Samuti keelatakse pliid sisaldava laskemoona

kaasaskandmine välitingimustes sportlaskmisele minekul.

Erandina säilib 15 aastaks võimalus kasutada sportlaskmisel pliid sisaldavat laskemoona

suurusega 1,9–2,6 mm (eelnõu kohaselt laskemoon, mida kasutatakse sportlaskmisel). 15-

aastane erand pliid sisaldava laskemoona kasutamiseks ja turuleviimiseks sportlaskmise

eesmärgil lisatakse selleks, et võimaldada ELi liikmesriikidel jätkata olümpiamängude ja

muude rahvusvaheliste võistluste korraldamist, kus pliid sisaldava laskemoona kasutamine on

praegu kohustuslik, ning ELi sportlased saaksid jätkata pliid sisaldava laskemoonaga treenimist

ja säilitada konkurentsivõime. Erandi kehtimiseks peab laskmine toimuma heakskiidetud

välilasketiirus, olema seotud laskespordiliiduga ning kohalduvad riskijuhtimismeetmed,

näiteks plii kogumine iga kolme aasta tagant ja leviku piiramise tehnilised lahendused (piirded,

pinnakatted jms). Lasketiirud peavad samuti tagama äravooluvee ohutuse ja pidama arvestust

kasutatud pliilaskemoona üle.

Riskijuhtimismeetmed

Nõutavad riskijuhtimismeetmed erinevad ameti esialgselt kavandatud meetmetest, kuid tagavad

siiski kõrgetasemelise kaitse pliiheite eest. Eelnõuga jäeti välja järgmised kavandatud meetmed:

i. kohustus koguda tagasi üle 90 % kasutatud pliid sisaldavast laskemoonast

(mida ei peeta teostatavaks); ja

ii. lasketiirude kasutajate kohustuslik litsentsimine liikmesriikide poolt (mida

peetakse liiga koormavaks);

Eelnõuga lisati järgmised uued meetmed, mis tuleb võtta:

iii. rakendada tuleb vähemalt kaks konkreetset plii leviku tõkestamise meedet

(seinad, vallid või kaldad, võrgud või haaveldatud kardinad ja pinnakate);

iv. seirata tuleb pinnakatteta laskealal laskemoonakollete pH-d ja vajaduse

korral koldeid töödelda;

v. pliid sisaldav kasutatud laskemoon tuleb kokku koguda vähemalt iga kolme

aasta järel;

vi. pliid sisaldava laskemoona kasutamist lubada üksnes laskespordi liidu

liikmetele; ja

vii. piirata tuleb nende käitajate arvu, kes võivad erandiga hõlmatud kaliibreid

turule viia.

Riskijuhtimismeetmete tõhususe jälgimiseks ja piirangu rakendamise hõlbustamiseks lisatakse

järgmised nõuded:

 liikmesriigid peavad iga viie aasta järel esitama ametile teabe nende territooriumil

tarnitud ja kokkukogutud pliihaavlite koguste kohta;

 liikmesriigid peavad kehtestama lasketiirude loastamise korra ja loetelu loa saanud

välilasketiirudest.

Kalastustarvetes sisalduva plii piirangud

Plii kasutamine kuni 50 g kaaluvates kalapüügilantides ja raskustes ning selliste

kalastustarvete turuleviimine keelatakse kolme aasta möödumisel rakendusmääruse

jõustumisest, 50 g kuni 1 kg kaaluvate lantide ja raskuste puhul vastavalt viie aasta möödumisel.

Erandina ei kohaldata kalastustarvete kasutamise keeldu neile alla 50 g kuni 1 kg kaaluvate

lantidele ja raskustele, mis on turule viidud enne rakendusmääruse jõustumist. Trosside,

traatide ja uppuvate raskuste kasutamine ja turuleviimine keelatakse kuue kuu möödumisel

määruse jõustumisest, et kiiresti vältida plii otsest ja tahtlikku keskkonda viimist, andes samal

ajal käitajatele siiski aega piiranguga kohanemiseks.

Erandina on lubatud pliid sisaldavate messinglantide kasutamine ja turuleviimine, kui

pliisisaldus jääb alla 3%, et saavutada tootmise ajal piisav töödeldavus ja tagada messingist

lantide jätkuv tootmine, mis on kõige levinumad alternatiivid pliile. Samuti lubatakse kuni 0,06-

grammiste lõhestatud raskuste kasutamine ja turuleviimine, kui need on lekke- ja lapsekindlas

pakendis, kuna tehniliselt on keeruline leida pliile alternatiive. Lisaks ei kohaldata sellistele

messinglantidele ja lõhestatud raskustele märgistuse erinõudeid.

Märgistus-, seire- ja aruandlusnõuded

Kõik pliid sisaldav laskemoon ja kalastustarbed, mille pliisisaldus ületab 1 massiprotsenti (või

kuulide puhul 3% vasesulamites), tuleb kuue kuu möödumisel rakendusmääruse jõustumisest

jaemüüjatel või kaugmüügi korral kaugmüügipakkumises nõuetekohaselt märgistada, et

tarbijad oleksid teadlikud piirangutest ja riskidest.

Lasketiirudes tuleb seirata äravooluvett ja keelata selle kasutamine põllumajanduses. Samuti

tuleb koguda ja raporteerida teavet kasutatud ning kogutud pliilaskemoona kohta ning säilitada

nimekiri heakskiidetud lasketiirudest.

Kõik kehtestatud erandid, sealhulgas 15-aastane sportlaskmisele kehtiv erand, vaadatakse

kümne aasta pärast uuesti läbi komisjoni ja ameti koostöös. Liikmesriikidel jääb õigus säilitada

oma siseriiklikud, rangemad piirangud plii kasutamisele, kui need ei takista kaupade vaba

liikumist siseturul.

3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Komisjoni rakendusmääruse õiguslik alus on REACH määruse artikkel 68 lõige 1. Praegu

kehtivad piirangud plii ja pliiühendite suhtes, sealhulgas piirangud pliihaavlite kasutamisele

märgaladel või nende ümbruses, mis kehtestati komisjoni määrusega (EL) 2021/57.

Pliil põhinevad laskemoon ja kalapüügitarvikud (nt raskused ja landid) kujutavad endast tõsist

ohtu nii keskkonnale kui ka inimtervisele. Eriti haavatavad on lapsed. Riskid ei ole piisavalt

kontrollitud ning probleem nõuab ELi tasandil reageerimist, et kaitsta nii loodust kui inimeste

tervist. Seega on põhjendatud plii kasutamise piirangute ühtlustamine EL tasandil.

Eelnõu vastab proportsionaalsuse põhimõttele, kuna plii kasutamine laskemoona ja

kalastustarvikute koostises kujutab lubamatut riski inimeste tervisele ja keskkonnale, eriti

haavatavatele sihtrühmadele ning selle riskiga tuleb tegeleda kogu ELi tasandil. Seetõttu on

asjakohane kehtestada sellise laskemoona ja kalastustarvete turuleviimise ja kasutamise

piirang. Samuti on piirangu kehtestamisel ette nähtud erinevad üleminekuajad, mis võtavad

arvesse sihtrühmade vajadust kohandada oma tegevust. Lisaks vaadatakse 15-aastane

sportlaskmisele kehtiv erand kümne aasta pärast uuesti läbi.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Kavandatud piirangute eesmärk on vähendada plii heitkoguseid järgmise 20 aasta jooksul

ligikaudu 630 000 tonni võrra. See tähendaks 72% vähendamist võrreldes olukorraga, kus

piirangut ei kehtestata.

Eesti on ühinenud rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade

konventsiooniga3 ning on 1. novembrist 2008. a Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse

kokkuleppe4 osaline. Seega on plii keelustamine jahipidamises kooskõlas Eesti võetud

rahvusvaheliste kohustustega.

Riigikaitse seisukohast konsulteeris Euroopa Komisjon enne eelnõu avaldamist Euroopa

Kaitseagentuuriga (EDA) ning kaitsevõimekuse vähenemise ohtu ei tuvastatud. Militaar- ja

julgeolekueesmärgil pliilaskemoona kasutamine on erandina jätkuvalt lubatud.

Sarnaselt plii heitekoguste vähendamiseks kavandatavatele meetmetele on ELis juba

rakendamisel elavhõbeda kasutamise keelustamine. Elavhõbeda kasutamise keelustamine ELis

on toimunud sujuvalt, kuna sobivad alternatiivid on paljudes valdkondades juba kättesaadavad,

ühiskondlik ja poliitiline toetus tugev ning üleminek toimub järk-järgult.

Sotsiaalne ja tervisemõju

Pliihaavlid kujutavad ohtu lindudele, loomadele ja inimestele olenemata sellest, kus tulistamine

toimub. Kui pliiheitmeid jahinduses ja kalastuses ei piirata, võib ameti hinnangul järgmise 20

aasta jooksul keskkonda sattuda ligikaudu 876 000 tonni pliid. Sellise koguse mõjud ei piirdu

ainult inimeste tervisega: plii otsese allaneelamise tõttu võivad surra vähemalt 135 miljonit

lindu, veel 14 miljonit võivad saada mürgistuse jahil hukkunud loomade, saastunud rohu vmt

söömisel ning 7 miljonit pliisisaldusega raskuste ja lantide allaneelamise tõttu. Seega on

tegemist laiaulatusliku keskkonna- ja sotsiaalse probleemiga.

Plii on määruse (EÜ) nr 1272/20082 kohaselt liigitatud kui veeorganismidele väga toksiline aine

ning tunnistatud reproduktiivtoksiliseks aineks, kuna see kahjustab viljakust ja mõjutab loote

ning lapse närvisüsteemi arengut, põhjustades pöördumatuid kahjustusi ja intelligentsuskvoodi

langust. Pliiga kokkupuude on seotud ka täiskasvanute suurenenud südame-veresoonkonna,

neeru- ja kesknärvisüsteemi haiguste riskiga ning see võib põhjustada ka vähki. Loomadel ja

lindudel võib plii põhjustada nii ägedaid kui ka kroonilisi toksilisi mõjusid, sealhulgas surma.

Euroopa Toiduohutusamet on oma teaduslikus arvamuses (EFSA 20133) välja toonud, et

toidukaudne pliiga kokkupuude võib mõjutada eelkõige loodete, imikute ja laste närvisüsteemi

arengut. Uuringud on näidanud, et pliilaskemoonaga lastud ulukiliha võib sisaldada

mikroskoopilisi pliiosakesi, mida ei saa täielikult eemaldada lihast tabamuspiirkonna

väljalõikamise teel ega vähendada plii sisaldust toiduvalmistamisel. See seab pliimürgistuse

ohtu hinnanguliselt 13,8 miljonit jahimeeste perekonda kuuluvat inimest ELis, sealhulgas 1,1

miljonit alla seitsmeaastast last, kes on kõige tundlikum riskirühm4.

Lisaks terviseriskidele kaasnevad pliikasutusega olulised sotsiaalsed mõjud. Paljud pered ELis,

eriti maapiirkondades, sõltuvad ulukilihast oma toidulaual ning neil puuduvad sageli vahendid

kallimate alternatiivide soetamiseks või tervisekahjustustega toimetulekuks. Haavatavate

rühmade, nagu madalama sissetulekuga perede ja laste puhul, võivad pliiga seotud kognitiivsed

kahjustused, õppimisraskused ja madalam IQ mõjutada haridustulemusi, töövõimalusi ja

elukvaliteeti kogu elukaare jooksul. Madalama IQga laste heaolukaotust on hinnatud vähemalt

70 miljoni euro suuruseks aastas. Pliiga seotud kroonilised haigused toovad kaasa suurema

koormuse tervishoiusüsteemile ning suurendavad töövõimetusjuhtude ja sotsiaalkulude hulka.

Samuti mõjutab see usaldust riigi keskkonna- ja tervisepoliitika vastu, sest otsused, mis

põhinevad teadusel ja rahvatervise kaitsel, tugevdavad üldist usaldust avaliku halduse vastu.

Kuigi pliivabadele alternatiividele üleminekuga kaasnevad teatavad väljakutsed – eriti

laskespordile –, on pliikasutuse piiramine oluline, et vähendada tõsiseid tervisemõjusid. Plii

kahjustab eriti laste närvisüsteemi arengut, põhjustades pöördumatuid kognitiivseid kahjustusi

ja intelligentsuse langust. Arvestades, et pliil puudub ohutu kokkupuutetase, seab see ohtu üle

miljoni jahimeeste perekonda kuuluva lapse ELis, samuti haavatavad grupid nagu rasedad ja

madalama sissetulekuga pered, kes sõltuvad ulukilihast. Seetõttu tuleb tervisekaitset käsitleda

prioriteedina ning plii asendamist alternatiividega toetada läbimõeldud, etappideks jaotatud

ülemineku kaudu, leevendades samal ajal mõju teistele valdkondadele.

Mõju majandusele

Pliid sisaldava laskemoona keelustamisel ja üleminekul pliivabale laskemoonale on

mitmetahulised majanduslikud mõjud, mis puudutavad nii jahimehi, laskesportlasi kui ka

2 CL2008R1272ET0280010.0001_cp 1..2 3 Scientific Opinion on Lead in Food 4 Lead in outdoor shooting and fishing ANNEX XV report

laskepaikade omanikke ja haldajaid. Ühelt poolt on turul juba olemas sobivad alternatiivid –

näiteks teraspadrunid, mille hind on võrreldav pliist padrunitega ning mis sobivad enamiku

jahipidamis- ja laskmisviiside jaoks. See tähendab, et paljude harrastajate jaoks ei kaasne

üleminekuga olulist lisakulu. Siiski tuleb arvestada, et vismutist ja volframist valmistatud

padrunid, mida kasutatakse erijuhtudel ning harvemini, on oluliselt kallimad – neli kuni viis

korda võrreldes pliipadrunitega – ning nende hind tõenäoliselt jääbki kõrgeks. Seega võib

spetsiaalse laskemoona vajadus mõnes jahivormis või harjutuslaskmises tõsta kulusid

harrastajatele.

Välilasketiirud/-laskepaigad, mis soovivad säilitada pliid sisaldava laskemoona kasutamise

õiguse, peavad rakendama riskijuhtimise meetmeid ning lasketiirud peavad läbima riikliku loa

menetluse. Sellega kaasneb täiendav halduskoormus ja kulu nii lasketiirudele kui

riigiasutustele.

Suuremad majanduslikud mõjud hõlmavad lasketiire, eeskätt välilasketiire, kus kasutatakse

pliid sisaldavat laskemoona. Uute nõuete kohaselt peavad sellised tiirud võtma kasutusele

tõhusad meetmed pliijääkide kogumiseks ja keskkonnareostuse vältimiseks, mis võib

tähendada kuulipüüdjate täiustamist, pinnase neutraliseerimist, äravooluvee

puhastussüsteemide rajamist ning pidevat seiret ja hooldust. Lisaks peab kogutud pliikoguste

üle pidama arvestust ja järgima täiendavaid dokumenteerimis- ning aruandluskohustusi. Need

muudatused võivad tähendada investeeringuid rajatiste ümberehitamisse, kui lasketiirus juba

kasutatavad riskijuhtimismeetmed ei vasta käesoleva eelnõuga sätestatavatele meetmetele.

Välja pakutud riskijuhtimismeetmed näevad ette, et rakendatakse vähemalt kahte neljast

kaitsemeetmest (nt seinad, vallid, võrgud või pinnakate kuulitabamuse piirkondades) ning iga

3 aasta tagant kogutakse kokku kasutatud pliikuulid. Kehtiva siseministri määruse[1] kohaselt

on välilasketiirudes ja laskepaikades kaitsevalli olemasolu juba kohustuslik, kuid käesoleva

eelnõu kohaselt kaasneks lastud pliilaskemoona kokkukogumise nõudega vajadus iga kolme

aasta tagant kaitsevall lammutada, eemaldada (välja sõeluda) kaitsevalli moodustavast

materjalist sinna kogunenud laskemoon ning kaitsevall uuesti ehitada. Kui riskimeetmeid aga

ei rakendata, siis sellistes lasketiirudes pliilaskemoona kasutamine sportlaskmise eesmärgil

enam ei oleks lubatud. See mõjutaks laskespordi jätkusuutlikkust Eestis, kui rahvusvahelises

laskespordis jätkatakse võistlustel pliid sisaldava laskemoona kasutamist.

Lasketiiru kavandatud eranditingimustele vastavusse viimine nõuab vähemalt olemasoleva

liiva/pinnase eemaldamist raskete pinnase teisaldusseadmete ja tööjõu abil, isolatsiooni

paigaldamist ja katuse või püsiva katte ehitamist. Drenaaživeesüsteemide osas toovad erinevad

keskkonnatingimused kaasa erinevaid väljakutseid kuuma, külma ja vesise keskkonnaga, mis

kõik kujutavad endast ainulaadseid tehnilisi ja disainiprobleeme.

Veekaitsesüsteemi (väljavooluvee ärajuhtimine, drenaaž, filtreerimine, puhastamine,

ärajuhtimine ja hooldus) ehitamise hinnanguline maksumus on 100 000 eurot lasketiiru kohta.

„Jooksvate“ laskemärkide laskmise raja/harjutusala katusega liivapüüduri (ilma

veemajandussüsteemita) ehitamise maksumus on umbes 1830 eurot meetri kohta.

Pliipüüniste, nagu terasest ja kummist kuulilõksud, kuulilõksu kassetid ja vertikaalsed

terasplaadid, paigaldamise kulu ühe laskepositsiooni kohta on hinnanguliselt 35 000 eurot,

millele lisandub aastane hoolduskulu kuni 1500 eurot.

[1] Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded–Riigi Teataja

Eelnõuga kavandatavate parimatele tavadele vastavate ohutusvallide ehk liivapüüdjate

(sealhulgas kaevetööd) ühe meetri maksumus on 5000 eurot (Kultuuriministeeriumi hinnangul)

kuni 9000 eurot (teiste liikmesriikide hinnangul) meetrit kohta. Näiteks Tartu

Tervisespordikeskuses on 460 m, Kose-Risti praktilise laskmise lasketiirus kuni 500 m

ohutusvalle. See tähendaks ühe lasketiiru kohta mitme miljoni eurost kulu iga kolme aasta

tagant. Eestis on ligikaudu 30 välilasketiiru, mille vallide pikkused varieeruvad, mistõttu võib

iga kolme aasta tagant kogukulu nende kõigi lasketiirude puhul ulatuda mitmekümne miljoni

euroni. Ilma täiendava rahastuseta ei ole riskimeetmete rakendamine lasketiirudele jõukohane.

Kohanduste tegemine nõuab ressursse, kuid laiemas vaates tuleb arvestada, et pliiga seotud

keskkonna- ja tervisekahjud toovad kaasa ka varjatud majanduslikke kulusid – sealhulgas

suurenenud kulud tervishoiule, töövõime vähenemine pliimürgistusega inimeste seas, IQ

langusest tulenev potentsiaalse tootlikkuse kadu ning liigilise mitmekesisuse vähenemisest

tingitud ökoloogilised ja majanduslikud kaod. Kui neid kulusid arvesse võtta, võib pliivabade

alternatiivide kasutuselevõtt osutuda pikemas perspektiivis ühiskonnale kokkuvõttes

kuluefektiivsemaks lahenduseks.

Piirangud võivad mõjutada kogu laskespordiga seotud ökosüsteemi – treenerid, instruktorid,

laskespordiklubid ja -koolid, võistluste korraldajad ning seotud tarneahel (relva- ja

laskemoonatootjad, varustuse müüjad) võivad kogeda tegevuse vähenemist või

ümberkujundamist, millega kaasnevad majanduslikud kahjud ja töökohtade vähenemine.

Klubid võivad sattuda raskustesse, kui ei suuda investeerida vajalikesse muudatustesse või kui

liikmeskond väheneb seoses treeningvõimaluste piiratusega. Seejuures ei saa jätta arvesse

võtmata pliist tulenevaid tõsiseid tervisekahjusid ka neile inimestele, kes puutuvad

pliijääkidega kokku regulaarselt – näiteks sportlased, treenerid ja lasketiirude töötajad.

Samas võib plii kasutamise lõpetamine pakkuda majanduslikke võimalusi uutele

tööstusharudele, näiteks pliivabade padrunite tootmisele ja arendusele, alternatiivsete

materjalide kaevandamisele või töötlemisele ning innovaatiliste laskesüsteemide loomisele, mis

arvestavad paremini keskkonna- ja terviseaspekte. Samuti võivad lasketiirud, mis teevad

vajalikud kohandused ja omandavad loa, jätkata tegevust kontrollitud tingimustes ja saada

konkurentsieelise.

Kalandusvaldkonnaga seotud piirangud puuduvad eeskätt harrastuspüügiga tegelejaid. Kokku

on Eestis ligikaudu 160 000 harrastajat, nendest õngedega käivad kalapüügil umbes 90%

kalastajatest, st muudatustest mõjutatud sihtrühma suurus on ligikaudu 144 000 isikut.

Jahindusvaldkonnaga seotud piirangud puudutavad jahitunnistust omavaid isikuid. Kehtivat

Eesti jahitunnistust omab ligikaudu 15 600 isikut, kellest ligikaudu 11 000 kuulub Eesti

Jahimeeste Seltsi liikmesorganisatsioonidesse.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Kuna REACH-määrus on otsekohalduv, siis Eesti õigusaktide muutmise vajadust ette ei ole

näha. Kemikaaliseadus sätestab riikliku järelevalve teostamisel asutuste ülesannete jaotuse

vastavalt nende pädevusele.

Komisjoni rakendusmääruse rakendamisega kaasneb halduskoormuse kasv nii

järelevalveasutustele kui ka lasketiirude ja laskepaikade pidajatele. Määrus näeb ette uute

regulatiivsete kohustuste täitmise, mis eeldavad lasketiirude ja teiste laskepaikade kontrolli,

dokumentatsiooni kogumist ning tegevuslubade või autoriseerimise süsteemi kehtestamist. See

tähendab, et paljud siiani vabamalt tegutsenud laskepaigad peavad läbima ametliku hindamise

ja loamenetluse, mis lisab halduslikke ja ka rahalisi kohustusi.

Määrus suurendab järelevalveasutuste töömahtu. Pliilaskemoona kasutamise järelevalve

kuulub Keskkonnaameti pädevusse, mis tähendab vajadust Keskkonnaametil luua või täiendada

piirangute nõuetekohase täitmise kontrollimehhanisme – näiteks kontrollida, kas lasketiirud on

rakendanud nõutud keskkonnakaitsemeetmed, pidama arvestust plii sisaldava laskemoona

koguste üle ja tuvastama võimalikke rikkumisi.

Järelevalve eeldab lisainvesteeringuid erivarustusse, täiendavat koolitust ametnikele, uute

kontrollprotokollide väljatöötamist ning andmekogumissüsteemide loomist või täiendamist.

Plii tuvastamiseks oleks järelevalveks vajalik osta spetsiaalne seade. Efektiivseim seade sellise

toimingu jaoks on kaasaskantav röntgenfluorestsentsanalüsaator (XRF), mis võimaldab kiiret

ja mittepurustavat analüüsi välitingimustes. Sõltuvalt mudelist ja lisavarustusest jääb sellise

seadme hind vahemikku 10 000–30 000 eurot. Maksimaalne investeering tõhusa järelevalve

tagamiseks oleks osta üks seade maakonna kohta, mis hinnanguliselt tähendaks 15 x 15 000

eurot, millele lisandub ligikaudu 1000 eurot hooldus-, kalibreerimis- ja koolituskulu ühe

seadme kohta aastas. See teeks kokku ligikaudu 225 000 eurot soetuskulu, millele lisandub

hoolduskulu ligikaudu 15 000 eurot aastas. XRF seadme puhul on oluline välja tuua, et seda

seadet saaks Keskkonnaamet kasutada ka teiste oma vastutusvaldkonnas olevate

järelevalvekohustuste puhul (kuna XRF seadmed tuvastavad ka teisi elemente lisaks Pliile).

Väiksem investeering oleks võimalik, kui kasutada lisaks XRF seadmetele ka lihtsustatud

kiirteste (hind 25–50 eurot 8–12 testi eest). Sellised lihtsustatud kiirtestid on visuaalselt

sarnased testribadele. Sellised testribad on mõeldud plii tuvastamiseks näiteks värvides, tolmus

või vees, seega pole paraku ideaalsed metallobjektide puhul, nagu kuulid ja kalapüügi raskused.

Testribad sobivad eelkõige pindade ja tolmu testimiseks, mitte kindlaks tegema, kas näiteks

konkreetne laskemoon on pliist või terasest. Aga teatud juhtudel võiks olla võimalik ka nende

testribadega saada indikatsioon, et tegemist on pliiga. Sellise lahenduse puhul võiks lisaks

testribadele hankida 4 XRF seadet Eesti kohta, teostada nendega poodides plaanilisi kontrolle

ning kohapealsetes kontrollides kasutada testribade lahendusi ja kahtluse korral

laskemoon/kalapüügivahend konfiskeerida ja teostada analüüs hiljem. Sellise lahendus

tähendaks seadmete soetamise ja hoolduse kuludeks hinnanguliselt 64 000 eurot.

Ettepaneku järgi tuleb pärast üleminekuperioodi teha järelevalvet müügi ja kasutamise osas ja

seda ka kalanduses kasutatavate raskuste osas. Keskkonnaameti esialgsel hinnangul tähendaks

see neile lisakoormust järgmistes valdkondades:

- kontrollid kalandus- ja jahinduspoodides. Veebikaubandust täielikult kontrollida ei ole

võimalik, seega kaubanduse kontrollimiseks on vaja koostööd tolliga ja ELi siseselt pädevate

asutuste vahel;

- kontrollid lasketiirudes ja laskepaikades. Kuna määruse eelnõu näeb ette ka

riskijuhtimismeetmed, millega plii leostumist vältida, siis lisanduvad meetmete ja kasutatava

laskemoona kontrollid;

- kontrollid jahipidamisel. Laieneb piirang haavlitelt ka kuulidele. See on ühildatav

jahikontrollidega;

- plii raskuste ja muu varustuse kontrollid kalanduse järelevalves. See on Keskkonnaameti jaoks

uus teema, mida on võimalik ühildada olemasolevate kontrollidega, kuid eeldab varustust ja

täiendavat väljaõpet.

Uute järelevalve valdkondade puhul on riigisiseselt vajalikud läbirääkimised selles osas, kas

neid kohustusi hakkab täitma ainult Keskkonnaamet või teatud teemades lisaks ka Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet või Politsei-ja Piirivalveamet.

Mõju laskespordile ning reservväelaste ja vabatahtlike riigikaitselisele valmisolekule

Eelnõuga kavandatavad piirangud mõjutavad oluliselt laskespordi arengut ELis. Piirangute

kehtestamisel, isegi 15 aastase üleminekuajaga, muutub laskespordiga tegelemine ELis

keeruliseks. Väljaspool liidu territooriumi saab seda teha endistel tingimustel. Sportlastele on

aga oluline treeningute toimumine samadel tingimustel nagu rahvusvahelistel võistlustel, mis

tagab võrdväärse ettevalmistuse ja konkurentsivõime. Vastasel juhul mõjutab see esinemist

rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, muuhulgas ka olümpiamängudel. Kui ELis tingimuste

tagamine muutub võimatuks, tuleb sportlastel treeninguid läbi viia väljaspool, mis suurendab

treeningute kulusid ja raskendab logistikat. Hetkel pole teadaolevalt tegeletud alternatiivide

leidmisega, mis rakenduks terves maailmas. Eeldatavasti jätkab ülejäänud maailm pliid

sisaldava laskemoona kasutamist laskepordis. Sportlastele, kes ei saa endale lubada treeninguid

välismaal või kes ei leia piisavalt võrdväärseid treeningtingimusi, võib see tähendada loobumist

tippspordist või madalamat sportlikku tulemust. Pliivabale laskemoonale üleminek võib tähendada vajadust sportrelvad välja vahetada. Sellega kaasneks täiendav kulu sportlastele ja klubidele. Eesti spordiregistrisse5 on kantud Eesti spordiobjektid, sh sportlaskmiseks mõeldud

lasketiirud/laskepaigad (57), millest 30 on välilasketiirud/-laskepaigad. Eesti Spordiregistri

andmetel on Eestis hetkel ligikaudu 4400 laskespordi harrastajat. Eestis harjutavad laskmist, sh

tegelevad laskespordiga, paljud reservväelased ja vabatahtlikud ka kaitseväe, Kaitseliidu jm

organisatsioonide õppustest väljaspool, et hoida oma oskused kõrgel tasemel. Kui plii

laskemoona kasutusvõimalusi oluliselt piiratakse, võib see takistada või kallimaks muuta

reservväelaste ja vabatahtlike treeninguid, vähendades seeläbi kaitsetahet ja -võimet.

Eelkirjeldatud mõjude leevendamiseks näeb eelnõu ette alalise erandi pliid sisaldava

laskemoona kasutamiseks siselasketiirudes ning jõustruktuuride ja kaitsetreeninguteks

mõeldud välilasketiirudes, mis on võtnud kasutusele tõhusad meetmed pliijääkide kogumiseks

ja keskkonnareostuse vältimiseks.

Mõju riigi julgeolekule

Kaitsevägi, mis kasutab suures mahus pliid sisaldavat laskemoona, võib silmitsi seista

probleemidega. Esiteks mõjutab plii kasutamise piiramine laskemoona kättesaadavust, sest

üldine laskemoona nõudlus ja pakkumise ebakindlus on kasvanud seoses rahvusvahelise

julgeolekuolukorra pingestumisega. Alternatiivsete materjalide, nagu teras või vismut,

kasutuselevõtt eeldab tööstuse ümberseadistamist, mis võib ajutiselt tootmisprotsessi seisata

või tekitada viivitusi tarneahelates. Lisaks võivad alternatiivide hinnad olla kõrgemad, mis

tähendab koormust kaitse-eelarvele. Plii toorainena pärineb valdavalt Euroopa Liidu või NATO

liikmesriikidest, samas kui terashaavlite tootmine on suuresti sõltuv Hiinast. Sõltuvus

kolmandatest riikidest võib tuua julgeolekupoliitiliselt täiendavaid riske.

Laskemoona tootmisahela muutmine – alates toorainete hankest kuni tootmisliinide

ümberseadistamiseni – ei ole lihtne ega kiire protsess. Erinevate metallide nagu vismuti ja

volframi piiratud kättesaadavus maailmaturul võib põhjustada hinnatõuse ja tarnehäireid, eriti

kui nõudlus ootamatult kasvab. See omakorda võib takistada kaitseväe ja teiste jõustruktuuride

5 Laskesport - ESR

võimet kiiresti ja kulutõhusalt hankida piisavalt sobivat laskemoona, millel on otsene mõju riigi

kaitsevõimele ja varustuskindlusele.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1. Eesti toetab komisjoni rakendusmääruse eesmärki vähendada plii sattumist

looduskeskkonda ja inimeste kokkupuudet pliiga. Peame oluliseks, et säilitatakse eelnõus

ette nähtud alaline erand pliilaskemoona kasutamiseks siselasketiirudes ning

jõustruktuuride ja kaitsetreeninguteks mõeldud välilasketiirudes. Julgeolekuolukorda

arvestades peame oluliseks, et Euroopa Liidu turul on pärast piirangute jõustumist

pliivaba laskemoon kättesaadav nii kaitsevaldkonnale, jahimeestele kui sportlastele.

Peame põhjendatuks eelnõus sätestatust pikemat üleminekuaega jahinduses kasutatavale

laskemoonale, millel omadustelt samaväärne alternatiiv mitmetes segmentides hetkel

puudub või pole see kättesaadav puuduliku varustuskindluse tõttu.

Selgitus:

Eesti toetab eelnõu eesmärki vähendada pliiga kokkupuudet inimeste ja keskkonna jaoks.

Seetõttu on alternatiivse laskemoona kasutamine kõige tõhusam viis plii biosaadavuse

vähendamiseks riskirühmades ning aitab vältida pliist põhjustatud pikaajalisi ja pöördumatuid

tervisekahjusid.

Toetame eelnõuga ette nähtud alalist erandit pliilaskemoona kasutamiseks siselasketiirudes

ning jõustruktuuride ja kaitsetreeninguteks mõeldud välilasketiirudes/laskepaikades ja

rõhutame selle olulisust. Peame oluliseks, et pärast piirangute jõustumist oleks pliivaba

laskemoon kättesaadav kõigile asjaomastele valdkondadele. Eelnõus on välja toodud, et

pliivaba laskemoon on turul olemas. Siiski puudub eelnõust põhjalik mõjuhinnang, kas ELis

suudetakse pliivaba laskemoona toota piisavas koguses, et see kataks kõigi asjaomaste sektorite

vajadused keeldude jõustumisel. Seda eeskätt praegust julgeolekuolukorda arvestades, kus

paljud tootjad on oma ressursid suures osas sõjamoona tootmisele suunanud. Toetame, et kõik

kehtestatavad erandid, sealhulgas 15-aastane sportlaskmisele kehtiv erand, vaadatakse kümne

aasta pärast uuesti läbi komisjoni ja ameti koostöös.

Eestis ei toodeta jahirelvasid ega laskemoona, mistõttu sõltume laskemoona impordist,

peamiselt Euroopast. Üleminekuperioodi jooksul ei pruugi olla kättesaadav alternatiivne

laskemoon kõikides segmentides (nt kesk- ja ääretulepadrunid, millele kasutusomadustelt

sobivat alternatiivi veel ei ole). Leiame, et ≥ 5,6mm pliihaavlite ja kesktulepadrunite kuulide

puhul peaks üleminekuaeg jahinduses olema pikem kui eelnõus pakutud. Pakutud 18 kuud

(haavlid) ja 3 aastat (kuulid) üleminekuperioodi tuleks pikendada 5 aastani, misjärel hinnatakse

uuele moonale ülemineku reaalseid võimalusi. Kesktulepadruni < 5,6mm kuulide puhul on

eelnõus sätestatud üleminekuaeg kolm aastat, kuid eelistame üleminekuperioodi kümme aastat,

kuna selle kaliibriga kesktulepadrunitele ei ole häid alternatiive turul täna saada. Pliivaba

laskemoona kasutamine eeldaks seda kaliibrit kasutatavate vanade vintpüsside puhul raua

vahetamist. Samuti on täna kättesaadav vintpüsside pliivaba laskemoon üsna ebatäpne ja

seetõttu jahipidamisel sobimatu. Eesti eelistaks ääretulepadruni puhul kümneaastase

üleminekuaja asemel alalise erandi kehtestamist, mida sobiva laskemoona tekkimisel võib

ümber vaadata, kuna selle laskemoona puhul omadustelt samaväärne alternatiiv hetkel puudub.

Praegu kättesaadav pliivaba laskemoon selles segmendis on ebatäpne, vähese jõudlusega ja

võrdlemisi kallis. Kui sobiva pliivaba laskemoona kättesaadavus jääb ebaselgeks, peame

piirangute kehtestamisel põhjendatuks pikemat üleminekuaega.

Eelnõuga keelatakse nii pliisisaldusega >1 massiprotsenti laskemoona kasutamine kui ka sellise

laskemoona jahipidamise ajal või jahil käimise käigus kaasaskandmine. Peame sellise keelu

sätestamist põhjendatuks, kuna – arvestades keeldu kasutada jahipidamisel pliid sisaldavat

laskemoona –, puudub ka praktiline vajadus sellise laskemoona kaasas kandmiseks. Samas

leiame, et ei ole võimalik teha järelevalvet välitingimustes sportlaskmisele minnes laskemoona

kandmise osas, kuna laskemoona kasutamise eesmärki saab tuvastada vaid selle kasutamise

hetkel. Seetõttu nõustume, et keeld kaasas kanda pliid sisaldavat laskemoona, kui minnakse

välitingimustesse laskesporti tegema, ei ole otstarbekas.

5.2. Eesti toetab meetmeid, mis vähendavad plii toidukaudset saadavust

pliilaskemoonaga lastud ulukilihast. Pliid sisaldavate kalastustarvete (raskused ja landid)

müügi keelustamise osas teeme ettepaneku kehtestada üleminekuajaks kaks aastat.

Kuivõrd pliid sisaldavate kalastustarvete kasutamist on keeruline kontrollida, leiame, et

ka väikeste raskuste ja lantide kasutamisele tuleks sätestada üleminekuaeg vähemalt viis

aastat või jätta sellele tooterühmale kasutamise keelamise üleminekuaeg kehtestamata.

Kaitsekihiga kaetud pliiraskused (nt plastikkattega pliipael võrkudes, mõrdades) peavad

jääma erisusena kasutamiseks lubatuks.

Selgitus:

Eesti toetab eelnõu eesmärki vähendada pliiga kokkupuudet inimeste ja keskkonna jaoks,

tuginedes teaduslikele andmetele, mis näitavad, et pliilaskemoonaga lastud ulukite liha sisaldab

oluliselt rohkem pliid kui näiteks tehistingimustes kasvatatud ulukite liha või ulukiliha, mille

puhul on kasutatud alternatiivset pliivaba laskemoona. Kuna ulukilihast ei ole võimalik pliiga

saastatust täielikult eemaldada tabamuspiirkonna väljalõikamise teel või vähendada plii

sisaldust toiduvalmistamisel, kujutab see endast märkimisväärset terviseriski eelkõige nendele,

kes tarbivad ulukiliha sagedamini – näiteks jahimehed ja nende pereliikmed, sealhulgas lapsed,

kelle närvisüsteemi arengule võib plii põhjustada pöördumatuid kahjustusi.

Eesti üldiselt toetab eelnõus toodud piiranguid pliid sisaldavate kalastustarvete osas, kuna

pliivabad alternatiivid on piisavalt kättesaadavad. Seetõttu teeme ettepaneku lantide ja raskuste

müügi keelu kohaldamisele sätestada ühe aasta võrra lühem üleminekuperiood. Siiski vajab

kalapüügisektor muudatustega kohanemiseks aega, mistõttu peaksid olema eraldi

üleminekuajad müügi ja kasutamise keelustamisele. Kui raskuste müük ja kasutamine keelata

ühel ja samal ajal, siis võib tekkida olukord, kus kauba ostjatel ei ole võimalik ostetud raskusi

ega lante kasutada. Seega on põhjendatud näha ette pikem üleminekuaeg kasutamise

lõpetamisele, et muudatuste osas oleks võimalik teha piisav kommunikatsioon ning osapooled

jõuaksid uute nõuetega kohaneda ja olemasoleva kauba realiseerida. Hindame, et pliid

sisaldavate kalastustarvete müügi keelamine on tõhusam viis pliisaaste vähendamiseks

kalanduses kui nende kalapüügivahendite kasutamise kontrollimine. Kasutamise kontrollimine

võib olla keeruline, kuna see eeldab pidevat järelevalvet ja on praktikas raskemini rakendatav.

Seetõttu leiame, et ka väikeste (alla 50 grammi) lantide ja raskuste kasutamise keelu

kohaldamisele tuleks ette näha vähemalt kahe aasta võrra pikem üleminekuperiood (nagu on

eelnõus ette nähtud suurematele lantidele ja raskustele). Samas saame nõustuda ka lahendusega,

kus lantide ja raskuste kasutamisele üleminekuperioodi ei kehtestata või sätestatakse selle

tooterühma osas erand.

Lindude, kalade ja veeimetajate seisukohast on kõige ohtlikumad väikeste mõõtudega lahtised

plii osakesed. Kaitsekihiga kaetud raskuste puhul (võrkude ja mõrdade puhul raskusnöörid) ei

teki aga nende allaneelamise olukorda. Nõustume, et kaitsekihiga kaetud pliiraskused (nt

plastikkattega pliipael võrkudes, mõrdades) jäävad erisusena lubatuks, kuna põhjustavad

oluliselt väiksema pliilekke veekeskkonda.

5.3. Eesti toetab laskespordiga seotud erandi ülevaatamist kümme aastat pärast

piirangute jõustumist, et hinnata alternatiivide kättesaadavust, sobivust ja mõju sektorile

ning teha vajadusel vastavad muudatused regulatsioonis. Peame oluliseks, et tagatud

oleks Euroopa Liidu sportlaste konkurentsivõime ja võrdsed tingimused rahvusvahelistel

võistlustel ning spordiala jätkusuutlik areng.

Selgitus:

Toetame pliiheite vähendamise eesmärgil pliijääkide kogumiseks ja keskkonnareostuse

vältimiseks senisest tõhusamate kaitsemeetmete rakendamist, sh kasutatud ja kokku kogutud

pliid sisaldava laskemoona üle arvestuse pidamist lasketiirudes ja välilasketiirudele

loamenetluse kohaldamist. Seejuures kaasnevad riskijuhtimismeetmete rakendamisega

täiendavad investeeringu- ja tegevuskulud nii välilasketiirudele kui riigiasutustele.

Eelnõus on ette nähtud 15-aastane erand spordis kasutatava laskemoona kasutamiseks, et ELi

liikmesriigid saaksid jätkata rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamist ja korraldada teisi

rahvusvahelisi võistlusi, kus plii kasutamine on praegu vältimatu. Samuti saavad ELi sportlased

järgmise 15 aasta jooksul jätkata treeninguid pliid sisaldava laskemoonaga ja säilitada oma

konkurentsivõime. Arvestades, et sportlaskmises kasutatakse tavapäraselt suurema kaliibriga

laskemoona, vajab eelnõu täpsustamist selles osas, kas erandialuse laskemoona osas (eelnõu

kohaselt suurused vahemikus 1,9–2,6 mm) on suuruste osas ekslikult märgitud valed suurused.

Peame eelnõus kavandatud piiranguid, mis on otseselt suunatud laskespordile,

ebaproportsionaalseks, kuivõrd laskespordi keskkonnamõju on võrreldes kaitsevaldkonna

omaga väiksem. On oluline, et ELis säilib laskespordi kultuur ja traditsioonide järjepidevus

ning ei teki olukorda, kus sportlastele jääb võimalus rahvusvahelistel võistlustingimustel

treenida ja võistelda üksnes väljaspool ELi. Rahvusvaheline jahilaskespordi organisatsioon

FITASC rõhutab pliimoona tähtsust spordis, eriti selle unikaalsete ballistiliste omaduste tõttu.

Seni, kuni pole olemas samaväärset alternatiivi, ei ole mõistlik pliimoona täielikult keelustada,

kuna täieliku keelustamise tagajärjeks oleks sportlaste konkurentsivõime langus ja spordiala

marginaliseerumine Euroopas. Seetõttu toetame, et 15-aastane sportlaskmisele kehtiv erand

vaadatakse kümne aasta pärast uuesti läbi komisjoni ja ameti koostöös, et hinnata pliivabade

alternatiividele ülemineku progressi ja erandi jätkuva kohaldamise asjakohasust.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Ettepanek saadeti arvamuse saamiseks Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile,

Siseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.

Lisaks küsiti arvamust Eesti Jahimeeste Seltsilt ning kemikaaliohutuse komisjonilt, kuhu

kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi, Tööinspektsiooni,

Terviseameti, Maksu- ja Tolliameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti,

Keskkonnaameti, Päästeameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Eesti Keemiatööstuse Liidu

esindajad.

Arvamuse esitasid Eesti Jahimeeste Selts, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, kes arvamuse kujundamisel konsulteeris

sportkalastamise ja laskespordi valdkonna esindajatega, Siseministeerium, kes kaasas arvamuse

kujundamisel allasutusi ja hüvirühmi, ja Kliimaministeerium, kes konsulteeris looduskaitsega

seotud huvirühmadega.

Arvamustega arvestamine ja mittearvestamine ning põhjendused on esitatud seletuskirja lisas

(kaasamistabel).

1

Laskemoonas ja kalapüügivahendites sisalduva plii piiramise eelnõu

Lisa 1. Kaasamistabel

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

1. Kaitseministeerium Kaitseministeeriumil puuduvad märkused Euroopa Komisjoni antud eelnõu

ettepaneku kavandile plii kasutamise piiramine laskemoonas ja kalastustarvetes.

Samas, arvestades, et Kaitsevägi jätkab plii sisaldusega laskemoona kasutamist,

on kaitseministeeriumi jaoks oluline, et plii kasutamist kaitsevaldkonnas ei

piirataks ka edaspidi. Samuti leiame, et kuna plii piirangust tulenevalt võib

eeldada mõjusid laskemoona kättesaadavusele ja ka hinnale, tuleb lisaks plii

kasutamise piirangutele otsida täiendavaid ja alternatiivseid võimalusi

keskkonna eesmärkide saavutamiseks.

Arvestatud seisukohapunktis 5.1.

2. Kliimaministeerium 1. Üldiselt toetame plii kasutamise piiramist laskemoonas ja kalastustarvetes,

kuna see aitab vähendada keskkonna ja tervise riske, mida põhjustab plii saaste.

Ettepaneku rakendamise seisukohast on meil siiski küsimusi ja soovime eelnõu

menetluse käigus täiendavat teavet ning mõjude hinnangut Euroopa

Komisjonilt.

Selgitus: Üldine plii piiranguettepanek on samm loogilises suunas, kuna 2020.

aastal võeti juba vastu keeld kasutada pliihaavleid märgaladel ning nende

lähistel. Alates 2013. aastast on Eestis keelatud veelinnujaht pliihaavlitega.

Kuna osaliselt (pliihaavlitele) keeld juba kehtib, aitab üldine keeld (lisaks

haavlitele ka kuulides) tulevikus rohkem selgust luua nii jahimeestele,

laskesportlastele kui järelevalve ametnikele. Euroopa Komisjon toob algatuses

välja, et plii puhul ei ole tuvastatud taset, mille puhul ei oleks sellel kahjulikke

mõjusid inimtervisele. Plii on väga mürgine, põhjustades probleeme näiteks

viljakusele ja närvisüsteemile. Plii mõju on seotud ka südame-veresoonkonna,

neeru- ja kesknärvisüsteemi haiguste riski kasvuga. Plii on väga mürgine ka vee-

elustikule, põhjustades loomadele ägedaid ja kroonilisi toksikoloogilisi toimeid,

sealhulgas surma. Seetõttu peame vajalikuks, et üldine plii kasutamise keeld

Euroopa Liidus kehtestatakse.

Samas on Euroopa Komisjoni ettepanekus selliseid aspekte, mille rakendamise

küsimusi soovime eelnõu menetluse käigus arutada. Samuti on praegu eelnõu

selgitustest puudu mõjuhinnang ning kinnitus selle kohta, et pliivabad

1. Arvestatud seisukohapunktis 5.1.

2. Arvestatud osaliselt, selgitame.

Seisukohapunktis 5.1 on toodud

vajadus tagada, et piirangute

jõustumisel on kõigile asjaomastele

valdkondadele pliivabad alternatiivid

kättesaadavad. Euroopa Komisjon

arutas ohtu julgeoleku olukorrale enne

eelnõu valmimist Euroopa

Kaitseagentuuriga (EDA), kus leiti et

eelnõuga kehtestatav piirang

julgeolekuohtu endast ei kujuta ning

probleeme ei ole. Kaitse- ja

julgeolekueesmärgil

pliilaskemoonamoona kasutus on

jätkuvalt erandina lubatud. Samuti on

KOM-ga otse suhelnud

rahvusvahelised spordialaliidud.

Seisukohapunkti 5.1 on lisatud ka, et

peame põhjendatuks eelnõus sätestatust

pikemat üleminekuaega jahinduses

2

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

alternatiivid on kõigile relvatüüpidele ja kõigile puudutatud huvirühmadele

keelu jõustumise järel kättesaadavad.

2. Praeguses julgeolekuolukorras peame oluliseks, et kõigil sektoritel, keda

ettepanek mõjutab, oleks kindlus, et Euroopa Liidu turul on pärast keeldude

jõustumist pliivaba laskemoon kättesaadav piisavas koguses. Leiame, et

ettepanekus on see analüüs puudu ning selle teabe puudumisel ei saa Eestis ka

konkreetset seisukohta üleminekuaegade kohta veel võtta.

Selgitus: Euroopa Komisjoni ettepanek toob välja, et pliivaba moon on olemas

ning vastavalt sellele, kui lihtne on kohanduda alternatiivse moona kasutusele,

pakkunud välja ka jahipidamises erinevad üleminekuajad keeldude

jõustumiseks. Samas puudub komisjoni ettepanekus mõjuanalüüs ja hinnang

selle kohta, kas pliivaba moona suudetakse Euroopa Liidus ka piisavas koguses

toota, et seda keeldude jõustumisel kõigile puudutatud sektoritele jätkuks. Seni

erinevatelt liikmesriikidelt ning jahindussektorist saadud esialgse sisendi põhjal

on tugevaid kahtluseid selles osas, kas turul on tulevikus kõigile relvatüüpidele

ja kõigile puudutatud huvirühmadele piisavas koguses kättesaadav pliivaba

laskemoon. Küsimus ei ole mitte selles, kas pliivabad alternatiivid on olemas,

vaid selles, kas laskemoona tootjad on ka valmis tegema vastavad

investeeringud, et tootmisliinid selliselt kohandada, et pliivaba laskemoona

jätkuks Euroopa Liidus kõigile sektoritele.

Eesti ei tooda jahirelvasid ega laskemoona ja oleme seetõttu täielikult sõltuvad

impordist. Seega on meile ettepaneku arutelu käigus eriti oluline saada kinnitus

selle kohta, et pliimoona kasutamise keeldude jõustumise järel oleks Eesti

jahimeestele ja laskesportlastele pliivaba moona kättesaadavus tagatud.

Ettepanekus on pliihaavlite kasutamisele erand tehtud ajalooliste relvade puhul.

Kuna ettepanekus ei ole ajalooliste relvade määratlust täpsustatud, peame

vajalikuks läbirääkimiste käigus ka selle mõiste täpsustamist. See on vajalik, et

saada selgust, kas ka mõned Eestis kasutusel oleval jahirelvad võiksid sinna

erandi alla kuuluda.

Kuna üleminekuaegade pikkus sõltub sellest, milline võimekus on turul piisavas

koguses alternatiive pakkuda, siis selle teabe täpsustuseni saame

üleminekuaegade osas läbirääkimistel paindlikud olla ning konkreetse

positsiooni kujundada hilisemas faasis. Huvirühmadelt saadud sisendite põhjal

teame, et Eesti jahimehed soovivad oluliselt pikemaid üleminekuaegasid kui

kasutatavale laskemoonale, millel

omadustelt samaväärne alternatiiv

mitmetes segmentides hetkel puudub

või pole kättesaadav puuduliku

varustuskindluse tõttu.

3. Mõju halduskoormusele ja

riigiasutuste korraldusele on kirjeldatud

seletuskirja mõjude hindamise

peatükis.

3

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

komisjoni ettepanekus pakutud. Samas looduskaitse huvirühmad eelistaksid

esialgses ettepanekus pakutust lühemaid ülemikuaegasid.

Eesti esialgne hinnang üleminekuaegade kohta

Pliihaavlid, kesktulepadruni kuulid ≥ 5,6mm – üleminekuaeg jahinduses peaks

olema pikem. Esialgu 5 aastat, misjärel hinnatakse uuele moonale ülemineku

reaalseid võimalusi ning seejärel võib komisjon keelu tähtaega veel kuni 5 aastat

pikendada. Eesti sõltub pea täiel määral laskemoona impordist, peamiselt

Euroopast. Alternatiivsele moonale üleminek Euroopas tähendab toorme

hankimist väljaspool Euroopat (praegu tuleb plii peamiselt Euroopast ja Türgist,

alternatiivne teras aga nt Hiinast) ja uute tootmisliinide rajamist. See kõik aga

nõuab aega ning muudab plii laskemoona kavandatava kolmeaastase

üleminekuperioodi ebarealistlikuks. Nii lühikese aja jooksul ei suudeta pakkuda

alternatiive kindlasti kõikide segmentides. Seda eeskätt praegust

julgeolekuolukorda arvestades, kus paljud moonatootjad on oma ressursid

suures osas sõjamoona tootmisele suunanud.

Kesktulepadruni kuulid < 5,6mm. Siin võiks seada esialgu sihiks 10 aastat,

misjärel hinnatakse uuele moonale ülemineku reaalseid võimalusi ning seejärel

seatakse uus üleminekutähtaeg. Selle kaliibriga kesktulepadrunitele ei ole häid

alternatiive turul täna saada ning pole näha selle tekkimist ka lähemas

perspektiivis. Pliivaba moona kasutamine eeldaks seda kaliibrit kasutatavate

vanade vintpüsside puhul raua vahetamist. Ka seejärel oleks takistuseks seda

tüüpi moona piiratud kättesaadavus. Lisaks on see üsna ebatäpne ja seetõttu

sobimatu jahipidamisel. Ääretulepadruni puhul toetab Eesti alalise erandi

kehtestamist, mida sobiva moona tekkimisel võib ümber vaadata. Selle moona

puhul sisuline alternatiiv hetkel puudub ja pole ka näha, et seda lähitulevikus

tekkimas oleks. Pliivaba moon selles segmendis on ebatäpne, vähese jõudlusega

ja võrdlemisi kallis.

3. Peame oluliseks märkida, et on murettekitav, et ettepanek toob kaasa

täiendavad olulised kohustused ning ressursivajaduse järelevalveasutustele.

Selgitus: Eestis teeb praegu jahinduse valdkonnas järelevalvet Keskkonnaamet.

Euroopa Komisjoni ettepanek toob kaasa nõuded ka lasketiirudele ja

laskepaikadele ning märgistuse nõuded pliimoona müügi puhul. Uute

järelevalve valdkondade puhul on riigisiseselt vajalikud läbirääkimised selles

osas, kas neid kohustusi hakkab täitma ainult Keskkonnaamet, või teatud

4

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

teemades lisaks ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Politsei-ja

Piirivalveamet. Ettepanekus praegu kirjeldatud kujul tuleb peale

üleminekuperioodi teostada järelevalvet müügi, kandmise ja kasutamise osas ja

seda ka kalanduses kasutatavate raskuste osas. Keskkonnaameti esialgsel

hinnangul tähendaks see neile olulist lisakoormust:

- Kontrollid kalandus- ja jahinduspoodides. Veebikaubandust kontrollida ei

õnnestu, see tähendab koostöökohti tolliga ja EL-i siseselt.

- Kontrollid lasketiirudes ja laskepaikades. Kuna määruse eelnõu näeb ette ka

meetmeid, millega plii leostumist vältida, siis meetmete ja kasutatava moona

kontrollid.

- Kontrollid jahipidamisel. Laieneb piirang haavlitelt ka kuulidele. See on

ühildatav jahikontrollidega ega ole väga suur lisakoormus.

- Plii raskuste ja muu varustuse kontrollid kalanduse järelevalves. See on

Keskkonnaameti jaoks uus teema, on võimalus ühildada olemasolevate

kontrollidega, aga eeldab varustust ja väljaõpet.

Keskkonnaamet on välja toonud, et kulukoht on varustus või ühtne metoodika

plii tuvastamiseks. Haavlitele rakendatav magneti kasutamine ei ole ammendav.

Ilmselt on vajalik hankida tehnilist varustust ja arvestades kontrollide hulka, on

see arvestav kogus ja kulukoht.

3. Siseministeerium Toetame täielikult Euroopa Komisjoni seatud keskkonna- ja tervisekaitse

eesmärke, kuid tunneme suurt muret seoses kavandatavate piirangute mõjuga

püssist laskmisele, mis on Eesti riigikaitselise valmisoleku säilitamise

lahutamatu osa.

Peamised murekohad:

1. Pliikuulide kasutamise piiramine välitingimustes

Peamine mure puudutab kavandatava määruse lisa XVII lõike 22 punkti c, mis

keelab pärast viieaastast üleminekuperioodi kasutada välitingimustes

sportlaskmisel suurema, kui 5,6 mm kaliibriga pliikuule, täpsemalt:

„(c) carrying or discharging any bullets while sports shooting outdoors or as part

of going sports shooting outdoors, from [Publications Office: insert date 5 years

after EIF]

See tähendab, et viie aasta möödudes ei ole lubatud kasutada suurema kaliibriga

pliimoona välitingimustes sportlaskmise käigus ega selleks valmistudes, sh

laskmisele minnes. Sellise laskemoona tegelik kasutuseesmärk selgub alles

1. Arvestatud osaliselt, selgitame.

Seisukohapunktis 5.1 on sõnastatud, et

peame oluliseks, et säilitatakse eelnõus

ette nähtud alaline erand

pliilaskemoona kasutamiseks

siselasketiirudes ning jõustruktuuride ja

kaitsetreeninguteks mõeldud

välilasketiirudes. Julgeolekuolukorda

arvestades peame oluliseks, et Euroopa

Liidu turul on pärast piirangute

jõustumist pliivaba laskemoon

kättesaadav nii kaitsevaldkonnale,

jahimeestele kui sportlastele. Eelnõu

läbirääkimiste käigus on välja jäetud

keeld sportlaskmisel pliid sisaldavat

5

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

laskeharjutuse sooritamise hetkel. Kuna enesekaitse otstarbel see laskemoon

keelatud ei ole, siis ei peaks seda ka piirama.

Kuigi käsirelvade puhul on võimalik alternatiivina kolida siselasketiirudesse,

siis püssistlaskmist harrastatakse peamiselt just välilasketiirudes, kuna see

võimaldab realistlikumaid treeningtingimusi ning suuremaid laskekaugusi.

Välilasketiirus laskmist harrastatakse Eestis valdavalt laskespordi eesmärgil.

Samas on välilasketiirudel ka oluline roll riigikaitselise valmisoleku tõstmisel.

Pliimoona kasutamise piiramine ohustaks laskespordi arengut ja takistaks

oluliselt reservväelaste ja vabatahtlike kodanike riigikaitselise valmisoleku

säilitamist. Kuna alternatiivsed materjalid ei pruugi pakkuda sama tasemega

treeningvõimalusi või on need oluliselt kallimad, võib see piirang kaasa tuua

laskespordi ja riigikaitselisel laskeharrastuse vähenemise.

2. Kavandatavate piirangute mõju laskespordile

Siseministeerium konsulteeris arvamuse kujundamisel ka seotud

huvirühmadega. Eesti Laskurliidu hinnangul ohustaksid eelnõuga kavandatavad

piirangud laskespordi arengut EL-is. Kui sellised piirangud kehtestatakse,

tähendab see seda, et laskespordiga tegelemine EL-is muutub peaaegu

võimatuks, küll aga saab seda teha väljaspool liidu territooriumi. Laskespordi

ajalugu ja järjepidevus põhinevad tehnilistel standarditel, mida kohaldatakse

ühtemoodi kogu maailmas. Sportlased vajavad treeninguid, kus kasutatakse

samu tingimusi kui võistlustel. Vastasel juhul mõjutab see nende esinemist

rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, muuhulgas ka olümpiamängudel. Hetkel pole

meile teadaolevalt tegeletud alternatiivide leidmisega, mis siis peaksid

rakenduma terves maailmas. Tänase teadmise kohaselt jätkab ülejäänud maailm

ka tulevikus pliid sisaldava laskemoona kasutamist nii treeningutel kui

võistlustel. Ehk hetkeseis on selline, et laskesporti ei saa tulevikus harrastada

EL-is, küll aga saab seda teha mujal.

Näiteks on eelnõus on küll ette nähtud 15-aastane erand spordis kasutatavate

pliihaavlite kasutamiseks, et EL-i liikmesriigid saaksid jätkata rahvusvaheliste

tiitlivõistluste korraldamist ja korraldada teisi rahvusvahelisi võistlusi, kus plii

kasutamine on praegu vältimatu. Samuti saavad EL-i sportlased järgmise 15

aasta jooksul jätkata treeninguid pliihaavliga ja säilitada oma konkurentsivõime.

Aga pärast 15-aastase erandi kehtivuse lõppemist jääb küsimus: kuidas saavad

näiteks EL-i haavlilaskurid konkurentsivõimelisena püsida, kui nad on sunnitud

moona kaasas kanda. Laskespordi ja

riigikaitselisel laskeharrastuse

vähenemise mõjud on kirjeldatud

põhjalikult mõjude hindamise peatükis.

2. Arvestatud osaliselt, selgitame.

Seisukohapunktis 5.3 on sõnastatud, et

toetame laskespordiga seotud erandi

ülevaatamist kümme aastat pärast

piirangute jõustumist, et hinnata

alternatiivide kättesaadavust, sobivust

ja mõju sektorile ning teha vajadusel

vastavad muudatused regulatsioonis.

Peame oluliseks, et tagatud oleks

Euroopa Liidu sportlaste

konkurentsivõime ja võrdsed

tingimused rahvusvahelistel võistlustel

ning spordiala jätkusuutlik areng.

Samuti on mõjud spordivaldkonnale

põhjalikult kirjeldatud mõjude

hindamise peatükis. Kuigi laskespordi

osakaal pliisaastes võib olla väiksem,

on pliil tõsine ja pöördumatu mõju

keskkonnale ja tervisele, eriti laste

arengule. Seetõttu on piirang

proportsionaalne ja vajalik, et

vähendada kogu pliikoormust.

3. Piirangute mõju reservväelaste ja

vabatahtlike kodanike riigikaitselisele

valmisolekule on kirjeldatud mõjude

peatükis.

4. Piirangute mõju lasketiirude

omanikele on kirjeldatud mõjude

peatükis. Eelnõu näeb ette 15-aastase

erandi laskespordile. Mõjude

6

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

loobuma pliihaavlite kasutamisest, millega nad on harjunud, samal ajal kui

võistlused toimuvad pliihaavlitega ja konkurendid teistest regioonidest saavad

vabalt pliihaavleid kasutada?

Eelnõuga kavandatavad piirangud, mis on suunatud otseselt laskespordile, on

ebaproportsionaalselt karmid, eriti arvestades seda, et tegelikud riskid, mida

lasketiirud keskkonnale kujutavad, on minimaalsed. On äärmiselt oluline, et EL-

is säilib laskespordi kultuur ja traditsioonide järjepidevus ning ei teki olukorda,

kus sportlastele jääb vaid võimalus treenida ja võistelda väljaspool EL-i piire.

3. Mõju reservväelaste ja vabatahtlike kodanike riigikaitselisele valmisolekule

Eestis harjutavad laskmist, sh tegelevad laskespordiga, paljud reservväelased ja

vabatahtlikud kodanikud ka Kaitseväe, Kaitseliidu jm organisatsioonide

õppustest väljaspool, et hoida oma oskused kõrgel tasemel. Laskespordi kaudu

treenimine võimaldab neil harjutada täpsust, relva käsitsemist ja taktikalisi

oskusi, mis on hädavajalikud riigikaitselise valmisoleku säilitamiseks.

Tervitame komisjoni väljapakutud alalist erandit pliikuulide kasutamiseks

sisetiirudes ning jõustruktuuride ja kaitsetreeninguteks mõeldud

välilasketiirudes ja rõhutame selle olulisust. Samas takistavad eelnõuga seatavad

piirangud ka ametnike valmisolekut väljaspool ametlikku väljaõpet iseseisvalt

oma oskusi treenida läbi laskespordi harrastuse. Näitena võib tuua politseija

julgeolekuasutuste töötajad, kes praegu kasutavad laskesporti oma oskuste

täiendamiseks ka väljaspool ametlikku väljaõpet. Kui neil ei ole võimalik

treenida välitingimustes pliimoonaga, võib see vähendada nende valmisolekut

kiireks ja täpseks reageerimiseks olukordades, kus on vaja relva kasutada.

4. Täiendavad kohustused lasketiirude omanikele

Lasketiirude omanikud peavad eelnõu järgi rakendama tõhusamaid meetmeid

pliijääkide kogumiseks ja keskkonnareostuse vältimiseks. Välilasketiirud, kus

kasutatakse pliid sisaldavat laskemoona, peavad rakendama täiendavaid

meetmeid pliireostuse vähendamiseks (nt kuulipüüdjate täiustamine, pinnase

töötlemine, äravooluvee puhastamine). Lasketiirud peavad pidama arvestust

tarnitud ja kogutud pliidvaid sisaldava laskemoona üle ning esitama andmed

riiklikele ametkondadele. Tiirud, mis soovivad säilitada pliid sisaldava

laskemoona kasutamise õiguse, peavad läbima riikliku loa menetluse ning täitma

keskkonnanõudeid. Selle kõigega kaasneb neile halduskoormus ja kulu.

Väiksematel lasketiirudel, kellel puuduvad vahendid kallite

leevendamiseks näeb eelnõu ette alalise

erandi pliikuulide kasutamiseks

siselasketiirudes ning jõustruktuuride ja

kaitsetreeninguteks mõeldud

välilasketiirudes, mis on võtnud

kasutusele tõhusad meetmed pliijääkide

kogumiseks ja keskkonnareostuse

vältimiseks.

5. Piirangute mõju

laskemoonamüüjatele on kirjeldatud

mõjude hindamise peatükis.

6. Kuna arvamuse esitaja ei ole musta

turu tekkimise võimaluse osas esitanud

täpsemaid sõnastusettepanekuid,

võtame selle arvamuse teadmiseks.

7. Piirangute mõju halduskoormusele

on kirjeldatud mõjude hindamise

peatükis.

8. Mõju laskemoona tootjatele on Eesti

kontekstist väheoluline, kuid mõju

müüjatele on kirjeldatud mõjude

hindamise peatükis. Eelnõu ei näe ette

eraldi ELi rahastusinstrumente

piirangute leevendamiseks, kuid

leevendusmeetmete rakendamine nt

teadus- ja arendustegevuste või

väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtete toetamiseks on jäetud iga

liikmesriigi enda otsustada.

9. Piirangute mõju järelevalvele on

selgitatud mõjude hindamise peatükis.

Eelnõu läbirääkimiste käigus on

lasketiirudele kehtestatavaid

andmekogumise nõudeid juba teatud

7

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

keskkonnakaitsemeetmete rakendamiseks, võib tekkida oht tegevuse

lõpetamiseks või üle minemiseks ainult pliivabale laskemoonale. Kui pliid

sisaldava laskemoona kasutamise piirangud ja nendega seotud kulud

suurenevad, võib see viia harrastuslaskmise võimaluste vähenemiseni, eriti

välilasketiirudes.

Arvestades eeltoodut on oluline, et oleks võimalik lubada järkjärgulisi

muudatusi, et lasketiirudel oleks piisavalt aega investeeringute tegemiseks ja

kohanemiseks.

5. Mõju relvakaupmeestele

Relvakaupmehed peavad edaspidi pidama täpset arvestust tarnitud pliid

sisaldava laskemoona koguste kohta ja esitama selle info riiklikele

ametkondadele iga viie aasta järel. Kui riik kehtestab täiendavaid piiranguid

pliilaskemoona kasutamisele (nt ainult teatud lubadega lasketiirudes), võib see

mõjutada kaupmeeste müügivõimalusi ja klientuuri. Negatiivse mõjuna võib

välja tuua, et kui pliilaskemoona kasutamise piirangud karmistuvad või selle

kasutamine lasketiirudes väheneb, võib see viia pliilaskemoona nõudluse ja

müügimahtude vähenemiseni. Relvakaupmehed peavad kohandama oma

tootevalikut vastavalt muutuvatele regulatsioonidele ja kliendieelistustele, mis

võib tähendada investeeringuid uue laskemoona sisseostmiseks. Samas, kui

pliilaskemoona kasutamine väheneb, võivad kaupmehed suurendada pliivaba

laskemoona pakkumist ja sellest kasu lõigata. Pliivaba laskemoon on tihti

kallim, mis võib osaliselt kompenseerida pliilaskemoona müügimahtude

langust.

Suuremad kaupmehed võivad saada eelise: suuremad relvakauplused ja jäeketid

suudavad uutele regulatsioonidele paremini kohaneda, sest neil on paindlikumad

hankelepingud ja suurem kapital varude vahetamiseks. Väiksemad kaupmehed

võivad sattuda raskustesse: väiksemad relvapoodide omanikud, kes on seni

keskendunud traditsioonilisele pliilaskemoonale, võivad kogeda raskusi uute

toodete pakkumise ja regulatiivsete nõuete täitmisega.

6. Musta turu tekkimise oht

Võimalik on ka musta turu tekkimine: kui pliilaskemoon muutub

märkimisväärselt piiratumaks ja kallimaks, võib see suurendada ebaseaduslikku

piiriülest kauplemist või mitteametlikku müüki.

määral leevendatud. Samuti on

läbirääkimiste käigus eelnõust välja

jäetud keeld sportlaskmisel pliid

sisaldavat moona kaasas kanda. Lisaks

on läbirääkimiste käigus eelnõusse

lisatud, et erandina lõike 22 punktist c

võivad sportlaskmise osas liikmesriigid

seada välilasketiirudele riigisiseseid

riskijuhtimismeetmeid.

8

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

7. Aruandluskohustused ja võimalikud uued loakohustused võivad suurendada

kaupmeeste halduskoormust ja tekitada vajaduse täiendava tööjõu või IT-

lahenduste järele.

8. Mõju laskemoona valmistajatele ja müüjatele

Ettepanek mõjutab laskemoona tootjaid ja müüjaid, kes peavad kohandama oma

tootmisliine ja turundusstrateegiaid. See võib kaasa tuua majanduslikke raskusi

ja töökohtade kaotuse. Võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks tuleks

pakkuda tööstusele pikaajalist kohanemisperioodi ja toetada teadusuuringuid

alternatiivsete materjalide väljatöötamiseks. Lisaks võiks kaaluda väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks sihtfinantseerimist.

9. Järelevalve

Lasketiirudes laskemoona, sh pliid sisaldava laskemoona liigi ja koguse osas

arvestuse pidamine ja selle üle järelevalve tegemine ei ole realistlikult teostatav.

Samuti ei ole võimalik teostada järelevalvet „keelatud“ laskemoona „kandmise“

üle eelnõus kirjeldatud viisil, kuna selle laskemoona kasutamise eesmärki saab

tuvastada vaid selle kasutamise hetkel. Haavli laskmise lasketiirudes, kus

lastakse nn lendavaid märke, ei ole plii püüdmine vallide ja võrkudega võimalik,

sest lastakse õhku, mitte taustvalli poole.

Kokkuvõtte:

Eelnõuga kavandatavad piirangud laskespordis tulevikus välilasketiirudes

pliimoona kasutamiseks on ebaproportsionaalselt ranged, eriti arvestades

jõustruktuuridele ette nähtud erandeid. Laskemoona hulk, mida jõustruktuurid

treeninguteks kasutab on oluliselt suurem, kui laskespordis. Mistõttu jääks

soovitud mõju keskkonnale marginaalseks. Pliimoona kasutamise piiramine

ohustaks laskespordi arengut ja takistaks oluliselt säilitada reservväelaste ja

vabatahtlike kodanike riigikaitselist valmisolekut. Eelnõuga ettenähtavate

kohustuste jaotamine erinevate Eesti riigiasutuste vahel nõuab täiendavaid

ressursse, järelevalvemehhanismide tugevdamist ning valdkondadeülest

koostööd. Peamised mõjud puudutavad administratiivset/haldus koormust,

andmekogumist ja -analüütikat ning vajadust tagada juriidiline ja keskkondlik

vastavus EL-i normidega.

4. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

1. Laskemoonas plii kasutamise piiramine

Toetame meetmeid, mis vähendavad plii toidukaudset saadavust

pliilaskemoonaga lastud ulukilihast.

1. Arvestatud seisukohapunktis 5.1.

2. Arvestatud seisukohapunktis 5.2.

9

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

Selgitus: Andmed näitavad, et pliilaskemoonaga lastud ulukite lihas on plii

sisaldus kõrgem võrreldes teiste lihadega, sh tehistingimustes peetavate ulukite

liha ja alternatiivse laskemoonaga lastud ulukite liha. Alternatiivse laskemoona

eelistamine minimeerib plii saadavust kogu riskigrupis (eeskätt jahimehed ja

nende pereliikmed) kõige efektiivsemalt.

2. Kalastustarvetes plii kasutamise piiramine

2.1. Plii sisaldavate väikeste raskuste järkjärguline keelustamine

Alla 50-grammiste pliist raskuste ja lantide müügi keelamise üleminekuajaks

peab jääma kaks aastat ja kasutamise keelamise üleminekuajaks viis aastat.

Üle 50-grammiste pliist raskuste ja lantide müügi keelamise üleminekuajaks

peab jääma kaks aastat ja kasutamise keelamise üleminekuajaks viis aastat.

Selgitus: Muudatustega kohanemiseks vajab kalapüügisektor piisavalt aega,

samuti peavad olema eraldi üleminekuajad müügi ja kasutamise keelustamisele.

Kui raskuste müük ja kasutamine keelata ühel ja samal ajal, siis võib tekkida

olukord, kus kauba ostjatel ei ole võimalik ostetud raskusi ega lante kasutada.

Pikem üleminekuaeg on vajalik, et muudatuste osas oleks võimalik teha piisav

ja hea kommunikatsioon ning müüjad jõuaksid uute nõuetega kohaneda

minimeerides võimaliku tekkiva ebasoodsa olukorra kauba mitte

realiseerimisest.

2.2. Kaitsekihiga kommertsvarustuse kasutamise jätkamine

Kaitsekihiga kaetud pliiraskused (nt plastikkattega pliipael võrkudes, mõrdades)

peavad jääma erisusena kasutamiseks lubatuks, kuna need põhjustavad oluliselt

väiksema pliilekke veekeskkonda.

Selgitus: Lindude, kalade ja veeimetajate seisukohast võetuna on kõige

ohtlikumad väikeste mõõtudega lahtised plii osakesed. Kaitsekihiga kaetud

raskuste puhul (võrkude ja mõrdade puhul raskusnöörid) ei teki aga nende

allaneelamise olukorda ja seetõttu inimese toidulauale jõudmise ohtu.

5. Kultuuriministeerium Alljärgnevate seisukohtade osas oleme konsulteerinud sportkalastamise ja

laskespordi valdkonna esindajatega. Kui sportkalastamisega seotud valdkonnad

on kehtestavate piirangute osas pigem positiivselt meelestatud, siis

laskespordiga seotud alade katusorganisatsioonid ning lasketiirude esindajad on

kehtestatavatele piirangutele vastu alljärgnevatel põhjustel:

1. Sõjaline aspekt

1. Pliivabade alternatiivide

kasutuselevõtuga seotud mõjud on

kirjeldatud mõjude peatükis.

2. Pliid mittesisaldavate materjalide

pärituoluga seotud mõjud on kirjedatud

mõjude peatükis.

10

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

Laskemoona tootmisega seotud ettevõtted, kes täidavad tänases geopoliitilises

olukorras olulist rolli riikide kaitsevõime tagamisel, ei ole võimelised

lühiajaliselt oma tootmist ümber korraldama. Üleminek pliilt terasele või teistele

alternatiivsetele materjalidele eeldab märkimisväärseid muudatusi

tootmisliinides, investeeringuid ja aega, mida konteksti arvestades lihtsalt ei ole.

2. Julgeoleku aspekt

Tooraine päritolu on siinkohal määrava tähtsusega. Plii pärineb valdavalt

Euroopa Liidu või NATO liikmesriikidest, samas kui terashaavlite tootmine on

suuresti sõltuv Hiinast. Selline sõltuvus kolmandatest riikidest, eriti tänases

geopoliitilises olukorras, on julgeolekupoliitiliselt põhjendamatult riskantne.

3. Laskespordi eripära ja FITASC seisukoht

Rahvusvaheline jahilaskespordi organisatsioon FITASC rõhutab pliimoona

tähtsust spordis, eriti selle unikaalsete ballistiliste omaduste tõttu. Seni, kuni

pole olemas samaväärset alternatiivi, ei ole mõistlik pliimoona täielikult

keelustada. Selle sammu tagajärjeks oleks sportlaste konkurentsivõime langus

ja spordiala marginaliseerumine Euroopas.

4. 15-aastane erand lasketiirudele on ebapiisav

Praegused Euroopa lasketiirud, sealhulgas Eestis, ei vasta nõutavatele

tehnilistele tingimustele (nt plii kogumissüsteemid, spetsiaalsed

pinnakattematerjalid, pinnase happesuse kontroll jne). Nende kohandamine

nõuab suuri investeeringuid, mille tasuvus 15-aastase üleminekuperioodi

jooksul on kaheldav. Sellise ülemineku toetamiseks peaks Euroopa Liit looma

sihipärase rahastusinstrumendi.

5. Ebamõistlik halduskoormus ja kulud

Määruse eelnõus sätestatud kohustused – regulaarne pinnase ja vee seire, jääkide

haldamine, detailne arvestus ja aruandlus – on lasketiirude jaoks ülemäära

koormavad. Need toovad kaasa ebaproportsionaalse bürokraatia ja rahalise

koormuse, mis seab küsitavuse alla paljude lasketiirude jätkusuutlikkuse.

6. Ebavõrdne kohtlemine rahvusvahelises konkurentsis

Piirangud kehtiksid vaid Euroopa Liidus, mis asetaks ELi sportlased

ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste riikidega. Treeninguteks ja võistlusteks

sobiva laskemoona puudumine tähendaks ka seda, et rahvusvaheliste võistluste,

sh olümpiamängude korraldamine ELis muutuks võimatuks.

7. Relvade ühilduvusprobleemid ja täiendavad kulud

3. Arvestatud osaliselt

seisukohapunktides 5.1 ja 5.3.

Peame oluliseks, et Euroopa Liidu turul

on pärast piirangute jõustumist pliivaba

laskemoon kättesaadav nii

kaitsevaldkonnale, jahimeestele kui

sportlastele. Toetame laskespordiga

seotud erandi ülevaatamist kümne aasta

möödumisel piirangute jõustumisest, et

hinnata alternatiivide kättesaadavust,

sobivust ja mõju sektorile ning teha

vajadusel vastavad muudatused

regulatsioonis. Peame oluliseks, et

tagatud oleks Euroopa Liidu sportlaste

konkurentsivõime ja võrdsed

tingimused rahvusvahelistel võistlustel

ning spordiala jätkusuutlik areng.

4. Ei arvestatud, selgitame.

Mõjude hindamise peatükis ja

seisukohapunkti 5.3 selgituses on

kirjeldatud, et riskijuhtimismeetmete

rakendamisega kaasnevad täiendavad

investeeringu- ja tegevuskulud nii

välilasketiirudele kui riigiasutustele.

Samas ei sisalda eelnõu eraldi ELi

rahastusinstrumentide loomist nende

piirangute leevendamiseks ning

leevendusmeetmete rakendamine on

jäetud liikmesriikide pädevusse ja

otsustada.

5. Arvestatud osaliselt, selgitame.

Kuna arvamuse esitaja ei ole esitanud

konkreetseid sõnastusettepanekuid, on

riskijuhtimismeetmete mõju kirjeldatud

11

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

Uuele laskemoonale üleminek tähendaks paljude sportrelvade väljavahetamist,

mis on sportlaste ja klubide jaoks märkimisväärne kuluallikas ning tekitab

segadust nii treeningutel kui võistlustel.

8. Mõju on marginaalne – piirang ei ole proportsionaalne

Laskespordis kasutatava pliimoona keskkonnamõju on minimaalne või lausa

olematu, võrreldes teiste valdkondadega. Seega on seatavad piirangud sisuliselt

põhjendamata.

9. Turustuse piirangud ja mõju lasketiirude tegevusmudelile

Kui pliilaskemoona müük oleks lubatud vaid lasketiirude kaudu, oleks paljudel

Eestis tegutsevatel tiirudel vaja asuda tegelema täiendava ettevõtlusega, mis ei

ole nende senise tegevusmudeliga kooskõlas ega ole sageli ka majanduslikult

otstarbekas.

Kokkuvõtteks:

Kultuuriministeerium jagab Euroopa Sportlaskmise Foorumi (ESSF),

rahvusvahelise jahilaskespordi organisatsiooni FITASC ja mitmete teiste

organisatsioonide seisukohta, et Euroopa Komisjoni poolt algatatud

pliilaskemoonalt alternatiivile ülemineku protsess ei ole praeguses olukorras

mõistlik. Seetõttu teeme ettepaneku peatada selle eelnõu menetlus, kuni on välja

töötatud realistlikum ja keskkonna, julgeoleku ning spordivaldkonna

vajadustega arvestav lahendus.

mõjude hindamise peatükis. Samas

märgime, et eelnõu läbirääkimiste

käigus on lasketiirudele kehtestatavaid

andmekogumise nõudeid juba teatud

määral leevendatud.

6. Arvestatud osaliselt

seisukohapunktis 5.3.

Peame oluliseks, et tagatud oleks

Euroopa Liidu sportlaste

konkurentsivõime ja võrdsed

tingimused rahvusvahelistel võistlustel

ning spordiala jätkusuutlik areng.

Rahvusvahelise spordi huvides on ette

nähtud 15-aastane erand, mille

tingimuseks on tõhusate

keskkonnakaitse meetmete, nagu

pliisaaste kontrolli ja seire

rakendamine. Lisaks on plaanis hinnata

erandi mõju kümne aasta pärast.

Arvestades, et 15 aastat on pikk

üleminekuperiood, võib selle aja

jooksul muutuda rahvusvaheliste

võistluste korraldus ning komisjon on

selle küsimuse osas pidanud

otsesuhtlust rahvusvaheliste

spordialaliitudega, kuna tegemist on

kogu ELi, mitte üksnes Eestile

avalduva mõjuga.

7. Sportrelvade võimaliku

väljavahetamise vajadus on täiendavalt

kirjeldatud mõjude peatükis.

8. Selgitame. Kuigi laskespordi osakaal

pliisaastes võib olla väiksem, on pliil

tõsine ja pöördumatu mõju keskkonnale

12

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

ja tervisele, eriti laste arengule. Seetõttu

on piirang proportsionaalne ja vajalik,

et vähendada kogu pliikoormust.

9. Ei arvestatud, selgitame.

Läbirääkimiste käigus on eelnõus

tehtud muudatus seoses pliilaskemoona

müügiga lasketiirude kaudu ning 15-

aastast erandit kohaldatakse nii

tavapärastele tarneahela osapooltele kui

loa saanud laskertiirudele. Kuigi

mõistame spordivaldkonna ja

sidusorganisatsioonide muresid, ei pea

põhjendatuks pliilaskemoonalt

pliivabadele alternatiividele ülemineku

protsessi peatada, kuna pliil on

tõendatud kahjulik mõju nii

keskkonnale kui ka inimeste tervisele,

eriti laste arengule, ning ELI tervise- ja

keskkonnapoliitika eesmärkide

täitmiseks on vaja järjepidevat

tegutsemist.

6. Eesti Jahimeeste Selts EK on teinud ettepaneku piirata pliimoona kasutamist jahipidamisel järgmiste

üleminekuperioodidega (pärast piirangu jõustumist):

(a) 18 kuud kesktulepadrunite (kaliibriga ≥ 5,6 mm) kasutamise keelamiseks;

(b) 3 aastat pliimoona kasutamise keelamiseks;

(c) 10 aastat kesktulepadrunite (kaliibriga < 5,6 mm) ja ääretulepadrunite

kasutamise keelamiseks.

Lisaks teeb EK ettepaneku keelata pliimoona turule laskmine (s.t. jaemüük) 5

aasta pärast.

1. EJS leiab, et pliimoona piirangu mõistmiseks ja täitmiseks tuleb

üleminekuperioodid ühtlustada ja pikendada, et minimeerida häireid

jahipidamises ning vältida laskemoona nappuse riski EL-i turul.

1. Arvestatud osaliselt

seisukohapunktis 5.1, kus on

sõnastatud, et peame põhjendatuks

eelnõus sätestatust pikemat

üleminekuaega jahinduses kasutatavale

laskemoonale, millel omadustelt

samaväärne alternatiiv mitmetes

segmentides hetkel puudub või pole

kättesaadav puuduliku

varustuskindluse tõttu.

2. Arvestatud osaliselt,

seisukohapunktis 5.1, kus on

sõnastatud, et julgeolekuolukorda

13

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

KONKREETSED MÄRKUSED ÜLEMINEKUPERIOODIDE KOHTA

Pikem üleminekuperiood kesktulepadrunitele (≥ 5,6 mm) jahipidamisel

Ettepanekus soovitakse keelata suure kaliibriga (≥ 5,6 mm) pliimoona

kasutamine jahipidamisel 18 kuu jooksul pärast piirangu jõustumist.

Kui laskemoona tootjad ei suuda nii lühikese ajaga rahuldada märkimisväärselt

suurenenud nõudlust suure kaliibriga mittesulamoonale, tekib jahimeeste jaoks

laskemoona puudus. Mõne kaliibri jaoks puudub hetkel sobiv pliivaba

alternatiiv.

Samuti põhjustaks see ootamatu nõudlus suure kaliibriga padrunite hinna

märgatavat tõusu.

Jahimehed peaksid tegema suuri kulutusi relvade modifitseerimiseks või

asendamiseks.

EJS teeb ettepaneku pikendada üleminekuperioodi kesktulepadrunitele (≥

5,6 mm) 10 aastani. Püsiv erand või 10-aastane ülevaatusperiood kesktulepadrunitele (< 5,6 mm) ja

ääretulepadrunitele jahipidamisel

ECHA tunnistab, et väikse kaliibriga kesktulepadrunitele ei ole häid alternatiive

ja et jahimehed peavad ostma uued relvad või vahetama rauad, kui tahavad

jätkata väikse kaliibriga kesktulepadrunitega jahipidamist. Kui piirang

kehtestatakse, muutuvad paljud väikse kaliibriga vintpüssid kasutuks ja

kaotavad turuväärtuse.

ECHA on samuti leidnud, et “praegu on EL-i turul saadaval ainult piiratud

alternatiive ning nende tehnilist sobivust ei ole põhjalikult hinnatud”. Lisaks on

leitud, et “väikese kaliibriga alternatiivid ei saavuta veel pliimoona täpsuse

taset” ning “praegu saadaolevad alternatiivid ei sobi jahipidamiseks”.

Ühendkuningriik (UK) ei ole väikse kaliibriga (< 6,17 mm) kesktulepadrunite

kasutamisele piiranguid kehtestanud, kuna Pliivaba seotud tehnilised ja

sotsiaalmajanduslikud probleemid on olulised.

ECHA on leidnud, et pliivaba ääretulepadruni alternatiivid on piiratud ning ei

ole laialdaselt saadaval.

arvestades peame oluliseks, et Euroopa

Liidu turul on pärast piirangute

jõustumist pliivaba laskemoon

kättesaadav nii kaitsevaldkonnale,

jahimeestele kui sportlastele.

14

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

EJS teeb ettepaneku, et ääretulepadrunitele jahipidamisel kehtiks alaline

erand ning kesktulepadrunite (< 5,6 mm) kasutamise küsimus vaadataks

üle 10 aasta pärast piirangu jõustumist.

Pikem üleminekuperiood pliimoonale jahipidamisel

EJS peab pliimoona piirangu üleminekuperioodi jahimeeste jaoks kriitiliseks ja

ei saa nõustuda kavandatud 3 aastaga.

Lisaks pliivaba laskemoona nappusele EL-i turul on üleminekuperiood liiga

lühike, et:

(a) jahimehed saaksid vanad haavlipüssid asendada,

(b) relvad ümber ehitada ja katsetada,

(c) alternatiivse laskemoonaga harjutada.

ECHA andmetel toob jahipidamine EL-i liikmesriikide majandusse 21 miljardit

eurot aastas. Uuringus 16 000 jahimehe kohta 30 riigist leiti, et pliimoona keeld

põhjustaks 25% jahimeeste loobumise jahist täielikult ja 30% jahimeeste

jahipidamise sageduse vähenemise.

EJS teeb ettepaneku pikendada pliimoonalt ülemineku perioodi 10 aastani.

Pliimoona kasutamine lasketiirudes

EK on teinud ettepaneku anda pliihaavlite kasutamisele lasketiirudes 15-aastane

erand.

Vaid vähesed lasketiirud Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Maltal vastavad

juba kavandatud tingimustele. Teistes liikmesriikides oleks kavandatud

meetmete rakendamise kulud märkimisväärsed ning lõpuks keelataks pliimoona

kasutamine sportlaskmises.

2. EJS leiab, et EK ettepanek toob enamikus liikmesriikides kaasa tarbetu

ja ebaproportsionaalse kohustuse sport- ja võistluslaskmises, kuna

rahvusvahelistel võistlustel (SKEET, TRAP) kasutatakse endiselt

pliimoona. Veelgi enam, see ei võta arvesse muid juhtivaid

laskespordialasid, näiteks praktikal jms. alad.

JÄRELDUSED

Pliivaba laskemoona kättesaadavus, sobivus ja tehniline teostatavus on määrav

tegur pliimoona piirangute kehtestamisel REACH-määruse alusel.

15

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

EJS leiab, et EK ei saa kehtestada üleminekuperioode laskemoona liikidele,

mille puhul sobivad alternatiivid kas puuduvad või mille tehnilised omadused ei

vasta pliimoona tasemele.

Kui majanduslikult ja tehniliselt sobivad alternatiivid puuduvad, pole piirang

põhjendatud ja oleks jahimeestele ebaproportsionaalne.

Kokkuvõtteks: • Üleminekuperioodid (praegu 18k, 3 a, 5 a ja 10 a) tuleb ühtlustada;

• Kesktulepadrunite (≥ 5,6 mm) üleminekuperiood peab olema 10 aastat;

• jahipidamisel kasutatavatele ääretulepadrunitel peab kehtima püsiv

erand ja jahiks mõeldud < 5,6 mm kesktulepadrunid tuleb üle vaadata 10 aasta

möödumisel meetme jõustumisest;

• Pliimoonalt ülemineku periood jahinduses peab olema 10 aastat;

• Kesktulepadrunite väikese (<5.6mm) ja suure (≥5.6mm) kaliibri piir

tuleb tõsta 6,5 mm-ni