Regionaalministri 22. veebruari 2024. a määruse nr 15 „Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/432

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 22. veebruar 2024. a määruse nr 15

„Perioodi 2023-2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu

kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, kuna määruse rakendamine on olnud peatatud ning eelnõu

vastuvõtmine on vajalik toetuse andmise jätkamiseks. Määruse kiire jõustumine võimaldab

meetme uuesti avada ning tagada, et ettevõtjad saaksid alustada toetatavate tegevuste

elluviimist vastavalt oma tegevuskavadele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_Kvaliteedikava_arendamine_muudatus.pdf;

2. Seletuskiri, SK_Kvaliteedikava_arendamine_muudatus.pdf.

Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Sven Valliste

5692 4461

[email protected]

aotl

EELNÕU

29.05.2025

MÄÄRUS

….2025 nr….

Regionaalministri 22. veebruari 2024. a määruse nr 15

„Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise

toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

Regionaalministri 22. veebruari 2024. a määruses nr 15 „Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava

arendamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ettevõtja juhendamise,“;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) täienduskoolitus peab vastama täiskasvanute koolituse seadusele ja koolituse peab läbi

viima sama seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele vastav täienduskoolitusasutus;“;

3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõna „inimest“ tekstiosaga „lõikes 2 sätestatud

nõuetele vastavat osalejat“;

5) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Toetuse määr, suurus ja vorm

(1) Toetust antakse kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

(2) Ettevõtja juhendamise korral on ühe või mitme ettevõtja samaaegse juhendamise tasu

maksimaalne suurus 58 eurot juhendamisele kulunud tunni kohta.

(3) Põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse

kontrolli tegemise ühikuhind on 518 eurot osaleja kohta aastas.

(4) Auto kasutamisel antakse toetatavate tegevuste elluviimiseks toetust kuni 0,50 eurot ühe

sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot taotleja kohta ühes kalendrikuus.

2

(5) Tegevuskava elluviimisega seotud haldamis- ja projektijuhtimiskulud võivad moodustada

kokku seitse protsenti § 3 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud toetatavate tegevuste abikõlblike

kulude maksumusest.

(6) Toetuse maksimaalne suurus kvaliteedikava kohta on 100 000 eurot ühel kalendriaastal

elluviidud tegevuste eest.

(7) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1

punktide a, b ja d ning lõike 2 punktide a ja c kohaselt toetuse saajal tegelikult tekkinud

rahastamiskõlblike kulude hüvitamise, ühikuhinna ja ühtse määra alusel.“;

6) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

„§ 61. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud kulud on tegevuse elluviimiseks vajalikud lõigetes 2–6 sätestatud kulud ning

§ 3 lõike 1 punktis 7 sätestatud põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse

kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollimise ja punktis 8 sätestatud kvaliteedikava

arendamise tegevuskava haldamise ja projektijuhtimise kulu, mis tehakse sihtotstarbeliselt,

mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2115 artikliga 77 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

(2) Infopäeva, konverentsi ja täienduskoolituse korraldamise korral on abikõlblikud osalejate

arvule vastava ruumi üüri- või rendikulu, esitlustehnika üüri- või rendikulu, koolitusmaterjali

kulu, lektori ja korraldaja sõidu- ja majutuskulu, lektoritasu, tõlkekulu, toitlustamise kulu ning

tasu autoriõiguse eest.

(3) Osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimuva infopäeva, konverentsi või

täienduskoolituse puhul on lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele abikõlblik ka vastava

veebikeskkonna kasutamise või selle litsentsi soetamise kulu.

(4) Õppereisi korraldamise korral on abikõlblikud osalejate ja korraldaja ühe esindaja sõidu- ja

majutuskulu, tõlkekulu, ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni külastustasu, messi ja näituse

piletitasu ning lektoritasu.

(5) Õpiringi korraldamise korral on abikõlblikud juhendaja tasu, õpiruumi üüri- või rendikulu

ja koolitusmaterjalide maksumus.

(6) Ettevõtja juhendamise korral on abikõlblikud ettevõtja juhendamise tasu, juhendamiseks

vajaliku ruumi üüri- või rendikulu, koolitusmaterjalide maksumus ja juhendaja sõidukulu.

(7) Sõidukulude puhul on abikõlblik ka auto kasutamise kulu tingimusel, et auto kasutamise üle

peetakse arvestust.

(8) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

2) sularahamakse, lepingu sõlmimise või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja

finantsteenustega seotud muu kulu;

3) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

3

4) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või

välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

5) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;

6) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

(9) Kui tegevuskava raames toetatava tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on

30 000 eurot või sellest suurem, koostab taotleja taotluse esitamiseks toetatava tegevuse

maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi ja korraldab enne toetatava tegevuse elluviimisega

alustamist ostumenetluse §-s 131 sätestatud viisil. Prognoosis esitatakse andmed toetava

toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema

põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse

korral tõendatavad.;“;

7) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse arv „30“ arvuga „50“;

8) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

㤠131. Ostumenetlus

(1) Toetuse saaja peab kvaliteedikava arendamistegevuste raames tellitava töö või teenuse või

soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui arendamistegevuste eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, kuid

tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot,

küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat pakkumust.

(3) Toetuse saaja võib küsida alla kolme pakkumuse, kui kolme pakkumust küsida ei ole

objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või soetatava vara

pakkujate paljusus.

(4) Pakkumuse küsimisel hoidub toetuse saaja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse

või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.

(5) Lõikes 4 sätestatud nõuet ei kohaldata ettevõtja juhendamise korral. Sellisel juhul koostab

toetuse saaja ettevõtja juhendamise kohta hinnakalkulatsiooni koos kulude mõistlikkust

selgitava põhjendusega ning esitab vähemalt ühe kulude mõistlikkust tõendava dokumendi, mis

sisaldab teavet tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse ja koguse kohta.

(6) Kui arendamistegevuste eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest

suurem, peab toetuse saaja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.

(7) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamise korral avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest

nähtuvad tellitava töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised andmed ning majanduslikult soodsaima

pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamiskriteeriumid ja pakkumuste esitamise

tähtpäev;

2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja

selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ja parima

pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(8) Pakkumus peab sisaldama toetuse saaja nime, pakkuja nime ja kontaktandmeid, pakkumuse

väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või soetatava vara üksikasjalikku kirjeldust ning

käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(9) Toetuse saaja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on

objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või soetatava vara

pakkujate paljusus.

(10) Toetuse saaja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks tegevuskava

raames tellitavat tööd, teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib jaotada tegevuskava raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.“;

9) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kalendriaasta viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt järgneva kalendriaasta

jaanuaris.“;

10) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„21) teave elluviidud toetatava arendamistegevuse maksumuse ja täieliku tasumise kohta;

22) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;“;

11) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Koos maksetaotlusega esitatakse järgmised tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

soetatava vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) paragrahvi 131 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja pakkumuste ärakirjad või

§ 131 lõikes 3 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja pakkumuse ärakiri koos selgitusega, miks

ei olnud võimalik saada omavahel võrreldavaid pakkumusi;

4) osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimunud tegevuse puhul kuvatõmmis,

veebikeskkonda logimise andmed või muu asjakohane tõend, millelt nähtuvad tegevuses

osalenute arv ja nimed;

5) sõidukulusid tõendav dokument, sealhulgas ühissõiduki kasutamist tõendav sõidupilet,

kütuse eest tasumist tõendav dokument ning auto sõidupäevik, mis sisaldab autot kasutava isiku

ees- ja perekonnanime, auto riikliku registreerimismärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja

lõppnäitu, sõidu kuupäeva ja eesmärki“;

12) paragrahvi 14 lõike 5 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

5

„Põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse

kontrolli tegemise kulude hüvitamiseks lõikes 21 sätestatud dokumente ei esitata. Koos

maksetaotlusega esitatakse järgmised tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid:“;

13) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „45 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse ja

tegevuse elluviimist tõendavate nõuetekohaste dokumentide esitamisest“ tekstiosaga

„60 tööpäeva jooksul arvates §-s 14 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaalministri 22. veebruar 2024. a määruse nr 15 „Perioodi 2023-2027

kvaliteedikava arendamise toetus“ muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

Eelnõuga muudetakse regionaalministri 22. veebruari 2024. a määrust nr 15 „Perioodi 2023–

2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ (edaspidi määrus). Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava

arendamise toetust (edaspidi toetus) võib taotleda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 93 alusel tunnustatud riikliku kvaliteedikava

(edaspidi kvaliteedikava) arendamiseks, mis vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr

2022/1261 artiklis 47 sätestatud nõuetele.

Toetatakse riiklikult tunnustatud kvaliteedikavasid, et innustada kvaliteedikava rakendavat

tootjarühma kvaliteedikavast info jagamisele ja uute liikmete värbamisele. Toetuse andmise

eesmärk on kvaliteedikavade arendamistegevuste kaudu suurendada kvaliteedikavade

turujõudu ja seeläbi tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Vastavalt

riiklikule regulatsioonile, loetakse kvaliteedikava rakendavaks tootjarühmaks aktiivseid

põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing, kes töötab

kvaliteedikava välja ja tegeleb selle rakendamisega. Toetuse sihtgrupiks on kvaliteedikavasid

rakendavad tootjarühmad. Toetust antakse taotleja poolt koostatud tegevuskavale, mis on

kooskõlas toetuse andmise eesmärgiga. Hetkel on Eestis kaks riiklikult tunnustatud

kvaliteedikava: „Rohumaaveise liha tootmine“ ning „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -

lammas“. Toetust antakse kvaliteedikava arendamiskuludeks (sh koostöökuludeks) ja

kontrollikuludeks.

Eelnõuga muudetakse § 3 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud toetatavate tegevuste puhul toetuse

andmise vormi, kuna toetuse rakendamise käigus on ilmnenud, et lihtsustatud kulumeetodi

alusel rakendatavate ühikuhindade väljatöötamisel aluseks võetud kontrollandmed vajavad

täiendavat analüüsimist. Seni kasutati nimetatud tegevuste maksumuste hüvitamiseks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21152 artikli 83 lõike 1 punkti b alusel

ühikuhindasid, edaspidi antakse toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115, artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamise vormis. Lihtsustatud kulumeetodite rakendamist jätkatakse kvaliteedikava

arendamise tegevuskava haldamise ja projektijuhtimisega seotud kulude hüvitamisel ühtse

määra alusel ning põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse kvaliteedikava

nõuetele vastavuse kontrolli tegemise kulude puhul rakendatakse jätkuvalt ühikuhinda.

1 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, 7. detsember 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid

määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades,

ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1.

standardi kohast suhtarvu 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide

koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid

ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013

Täiendava muudatusena tõstetakse taotluste hindamisel taotluse rahuldamiseks vajalike

hindepunktide summa miinimumnõuet. Edaspidi peab taotlus saama miinimumnõuetele

vastamiseks vähemalt 50% maksimaalsetest hindepunktide summast. Sellega tagatakse, et

heakskiidu saavad vaid sellised taotlused, mis on piisavalt kõrge kvaliteediga, et tagada toetuse

eesmärkide saavutamine.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Sven Valliste (5692 4461, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]). Keeleliselt toimetas

eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava

(625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 muudetakse paragrahv 5 lõike 1 punkti 1 sõnastust põhjusel, et senine nõue

teavitada PRIA-t elektrooniliselt ettevõtja juhendamise koha ja aja kohta samamoodi nagu

infopäeva ja muude tegevuste puhul, vähemalt kümme tööpäeva enne tegevuse toimumist, oli

taotleja jaoks liialt koormav. Lisaks on PRIA-l võimalik juhendamise nõuetele vastavust

kontrollida maksetaotluse etapis esitatud dokumentide alusel, mistõttu ei ole eelnev

teavitamiskohustus vajalik. Seetõttu jäetigi välja kohustus PRIA-t eelnevalt ettevõtja

juhendamisest teavitada.

Eelnõu punktis 2 sõnastatud muudatusega täpsustatakse, et täienduskoolitus peab vastama

täiskasvanute koolituse seadusele ning seda võib läbi viia üksnes täienduskoolitusasutus, mis

vastab nimetatud seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Selline täpsustus tagab, et koolituse

kvaliteet ja koolitajate pädevus vastavad riiklikult kehtestatud standarditele, suurendades

usaldusväärsust ning läbipaistvust toetuse kasutamisel.

Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõike 1 punkt 8 põhjusel, et osaliselt või

täielikult veebikeskkonnas toimuva tegevuse puhul ei piisa üksnes elektrooniliselt registreeritud

osalejate nimekirjast, vaid täiendavalt on vaja ka tõendada, et veebikeskkonnas osales nõutud

arv nõuetele vastavaid osalejaid. Vastav nõue on sisse viidud määruse § 14 lõike 21 punkti 4.

Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse § 5 lõike 1 punkti 10 sõnastust, et selle mõte oleks üheselt

mõistetav. Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõna „inimest“ tekstiosaga „lõikes 2

sätestatud nõuetele vastavat osalejat“, mis tähendab, et konverentsist peab osalejate nimekirja

alusel osa võtma vähemalt 30 osalejat, kes on põllumajandustoodete tootmise või töötlemisega

tegelevad füüsilisest isikust ettevõtjad, tema töötajad või põllumajandustoodete tootmise või

töötlemisega tegeleva eraõigusliku juriidilise isiku osanikud, aktsionärid, liikmed, juhtorgani

liikmed või tema töötajad.

Muudatus on vajalik, et toetuse taotlejatele oleks üheselt selge, millised isikud lähevad

tegevuses osalejatena arvesse. Näiteks eraõiguslikku juriidilist isikut saavad esindada vaid

ettevõtja töötajad, kes on registreeritud töötajate registris, osanikud, liikmed, juhtorgani

liikmed, aktsionärid, see tähendab ainult need, kes vastavad määruse nõuetele.

Eelnõu punktiga 5 kehtestatakse määruse § 6 uues sõnastuses. Muutmine on tingitud toetuse

andmise vormi üleminekust lihtsustatud kulumeetodilt tegelike kulude hüvitamisele, kuna

lihtsustatud kulumeetodi alusel rakendatavate ühikuhindade võrdlevad kontrollandmed olid

ebapiisavad.

Määruse §-s 6 täpsustatakse nõuded toetuse määra, suuruse ja vormi kohta. Toetust makstakse

tegelikult tekkinud ja välja makstud abikõlblike kulude, ühtse määra ning ühikuhinna alusel

kulude hüvitamise vormis. Taotleja esitab toetuse taotlemiseks tegevuskava, milles

kombineerib erinevaid toetavaid arendamistegevusi, mis aitavad saavutada kavandatud

eesmärgi.

Määruse § 6 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksimaalne määr. Toetuse määraks võib olla kuni

100% abikõlblikest kuludest, mis tähendab, et taotlejalt ei eeldata omafinantseeringu

olemasolu.

Määruse § 6 lõikes 2 sätestatud ettevõtja juhendamise tasu hüvitatakse kulusid tõendavate

dokumentide alusel, kuid arvestusega mitte rohkem kui 58 eurot juhendamisele kulunud tunni

kohta. Tasu juhendamise või nõustamise eest arvestatakse vastavalt tegelikult osutatud teenuse

kestusele tundides. See piirmäär tugineb määruses „Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse

osutamise toetus“ sätestatud maksimaalsele abikõlblikule kulule – 53 eurot ühe nõuandeteenuse

tunni kohta. Tunnihind on korrigeeritud vastavalt tarbijahinnaindeksi 9% kasvule, mis on

toimunud 2023. aasta I kvartalist kuni 2025. aasta I kvartalini, lähtudes Statistikaameti

andmetest. Juhendamise tunnihind sisaldab ka juhendamise ettevalmistamiseks kulunud aega.

Kulupiirang on põhjendatud, kuna toetatava juhendamise sisu ja eesmärk on võrreldav

nimetatud määruses sätestatud juhendamis- ja nõuandetegevusega: mõlemal juhul on tegemist

sisulise nõustamisega, mida osutavad vastava valdkonna teadmiste ja kogemustega

spetsialistid. Eestis toimub nõuandetegevus peamiselt põllumajanduse ja toidutootmise

valdkonnas, kuid erinevalt teistest elualadest (nt meditsiin, õigus, haridus, majandus), kus

nõustamisteenuste hinnatase on kõrgem ja turuinfo kergemini kättesaadav, puuduvad põllu- ja

maamajanduse valdkonnas piisavad andmed teenusepakkujate arvu ja hindade kohta. Seetõttu

on põhjendatud kasutada avaliku sektori varasemates meetmetes rakendatud maksimaalseid

tunnihindu võrdlusalusena, et tagada kulude proportsionaalsus ning vahendite mõistlik

kasutamine.

Määruse § 6 lõike 3 kohaselt jätkatakse põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja

regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrolli tegemisega kaasnevate kulude

hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi alusel. Vastavuse kontrolli ühikuhinnaks on määratud 518

eurot osaleja kohta aastas.

Määruse § 6 lõikes 4 sätestatakse auto kasutamisega seotud kulude hüvitamine toetuse raames.

Lõike kohaselt võib toetust anda auto kasutamisel toetatavate tegevuste elluviimiseks kuni 0,50

eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot taotleja kohta ühes

kalendrikuus.

Toetuse määramisel on võrdlusandmetena kasutatud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a

määrust nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise

kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” ning tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti

2.

Autona käsitatakse autot liiklusseaduse § 2 punkti 3 tähenduses, milleks on sõitjate või veose

veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt

neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks

loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi,

mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. Tegemist võib olla isiku omandis või tema kasutuses

oleva autoga.

Määruse § 6 lõikes 5 kehtestatud projekti juhtimise ja haldamisega seotud kulude puhul

kasutatav ühtne määr on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 2 punktile c ja see on kooskõlas kohaldamisnormidega vastava

ühtse määra alusel rahastamise kohta, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnast liiki tegevuste

suhtes. Säte, et tegevuskava elluviimisega seotud haldamis- ja projektijuhtimiskulud võivad

moodustada kokku seitse protsenti § 3 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud toetatavate tegevuste

abikõlblike kulude maksumusest, kehtestatakse Euroopa Komisjoni määruse EL määruse

(EL) 2021/1060 art 54 taande a3 alusel. Nimetatud kulusid võib käsitada ka kaudsete kuludena,

kui need ei ole seotud konkreetsete kuluridadega, vaid toetavad projekti elluviimist üldiselt.

Kaudsete kulude määramine ühtse protsendimäärana aitab lihtsustada aruandlust ja vähendada

halduskoormust.

Määruse § 6 lõikes 6 sätestatakse toetuse maksimaalne suurus. Toetust antakse kvaliteedikavale

koostöökulude, kontrollikulude ning rakendatud tegevuste kulude katmiseks maksimaalselt 100

000 eurot ühel kalendriaastal elluviidud tegevuste eest. Tegelik toetuseks määratud summa

kujuneb tegevuste alusel, mis on taotluses tegevuskavaga üheks aastaks ette nähtud. Kui

taotlejal on koostatud mitmeaastane tegevuskava, võib ta selle rakendamise ajal tulla uue

tegevuskava alusel toetust taotlema, aga toetuse maksimaalne suurus kvaliteedikava kohta on

ka sellel juhul kuni 100 000 eurot ühel kalendriaastal ellu viidud tegevuste eest kokku.

Määruse § 6 lõikes 7 tuuakse välja, et toetust antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punktide a, b ja d ning sama artikli lõike 2

punktide a ja c alusel. See tähendab, et toetuse maksmisel kasutatakse kolme erinevat kulude

hüvitamise viisi: tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine, ühikuhindade ning

ühtsete määrade rakendamine. Viidatud määrus sätestab ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade toetamise reeglid ning kehtestab alused erinevate kulumeetodite

rakendamiseks.

Eelnõu punktiga 6 lisatakse määrusesse § 61, milles sätestatakse abikõlblikud kulud.

Määruse § 61 lõikes 1 sätestakse, et abikõlblikud kulud on need, mis on vajalikud tegevuste

elluviimiseks vastavalt lõigetes 2–6 toodud määratlusele. Määruse § 3 lõike 1 punktis 7 on

sätestatud toetatava tegevusena põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarne

kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollimine, mille puhul kasutatakse ühikuhinda, mis on

sätestatud määruse § 6 lõikes 3. Määruse § 3 lõike 1 punktis 8 on sätestatud, et toetatav tegevus

on kvaliteedikava arendamise tegevuskava haldamise ja projektijuhtimise kulu, mille puhul

kasutatakse ühtset määra, mis on kindlaks määratud vastavalt § 6 lõikele 5.

Määruse § 61 lõikes 2 nimetatud infopäeva, konverentsi ja täienduskoolituse korraldamisega

seotud abikõlblikud kulud on järgmised:

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid

1. Ruumide üüri/rendikulu – kulud, mis on seotud ürituse toimumiseks vajalike ruumide

üürimise või rentimisega. Kulude suurus sõltub osalejate arvust, et tagada piisav ruum

kõigile osalejatele.

2. Esitlustehnika üüri/rendikulu – kulud esitlustehnika rentimiseks või üürimiseks, näiteks

projektorite, ekraanide, mikrofonide ja muude vajalike seadmete kasutamiseks ürituse

läbiviimiseks.

3. Koolitusmaterjali kulu – kulud, mis on seotud jaotusmaterjalide (nt brošüürid,

õppematerjalid) valmistamise, koostamise ja osalejatele jagamisega ürituse ajal.

4. Lektorite ja korraldaja sõidukulud – kulud, mis on seotud lektorite ja korraldajate sõiduga

ürituse toimumispaika, juhul, kui nende kohalolek on vajalik.

5. Lektoritasu – kulud, mis on seotud lektoritele makstava tasuga nende esinemise eest.

6. Tõlkekulud – kulud, mis on seotud tõlketeenuste kasutamisega üritusel, sealhulgas tõlkide

töö eest makstav tasu või tõlketeenuste hind.

7. Korraldaja ja lektorite majutuskulud – kulud, mis on seotud korraldaja ja lektorite

majutamisega. Siia kuuluvad hotellimajutuse või muu majutuse kulud.

8. Toitlustamise kulu – kulud, mis on seotud osalejatele kohvipauside ja toidukordade

pakkumisega ürituse kestel.

9. Kulud, mis on seotud autoriõiguste tasu maksmisega, kui üritusel kasutatakse

autoriõigusega kaitstud materjale.

Määruse § 61 lõikega 3 sätestatakse, et osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimuva

infopäeva, konverentsi või täienduskoolituse puhul on lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele

abikõlblikud ka vastava veebikeskkonna soetamise või kasutamise litsentsikulu. Kui üritus

toimub osaliselt veebis ja osaliselt kohapeal, siis võib lisaks arvestada ka selliseid kulusid nagu

näiteks ruumide rent, mis on samuti abikõlblik. Küll aga ei ole täielikult veebikeskkonnas

toimuva ürituse puhul põhjendatud ruumi üüri- või rendikulu ega toitlustamisega seotud kulud.

Määruse § 61 lõikes 4 sätestatakse, et õppereiside korraldamiseks on abikõlbulikud järgmised

kulud:

1. Osalejate ja korraldaja sõidukulud – kulud, mis on seotud osalejate ja korraldaja ühe

esindaja osalemisega õppereisil kogu selle toimumise ajal, sealhulgas busside, rongide,

lendude ja muu transpordi näiteks taksosõidu, kasutamisega.

2. Majutuskulud – kulud, mis on seotud osalejate ja korraldaja majutamisega õppereisi kestel,

sealhulgas hotellide või muude majutusasutuste kasutamisega.

3. Tõlkimise kulud – kulud, mis on seotud tõlketeenuste kasutamisega õppereisi ajal, et tagada

sujuv suhtlus osalejate ja kohalike esindajate vahel.

4. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide külastustasud – kulud, mis on seotud külastatavates

ettevõtetes, asutustes või organisatsioonides osalemise tasudega, mis võivad sisaldada

sissepääsu tasusid, ekskursioonide või tutvustuste maksumusi.

5. Näituste ja messide piletitasud – kulud, mis on seotud õppereisi ajal külastatavatel näitustel

või messidel osalemise tasudega.

6. Lektoritasud – kulud, mis on seotud lektorite tasustamisega, kes jagavad oma teadmisi või

viivad läbi seminare, koolitusi või tutvustusi õppereisi raames.

Määruse § 61 lõikes 5 sätestatakse õpiringide korraldamiseks järgmised abikõlbulikud kulud:

1. Juhendaja tasu – kulud, mis on seotud juhendaja tasustamisega õpiringi läbiviimise eest,

sealhulgas lektoritasud või muud seotud honorarid.

2. Õpiruumi rent/üür – kulud, mis on seotud õpiruumi rentimise või üürimisega, et tagada

sobiv keskkond õpiringi läbiviimiseks.

3. Koolitusmaterjalide maksumus – kulud, mis on seotud õpiringi jaoks vajalike materjalide,

nagu näiteks töölehtede või muud õppematerjalide valmistamise, koostamise ja

hankimisega.

Määruse § 61 lõikes 6 sätestatakse, et ettevõtjate juhendamiseks on abikõlbulikud järgmised

kulud:

1. Juhendaja tasu – kulud, mis on seotud juhendaja tasustamisega ettevõtjate juhendamise eest,

sealhulgas juhendamise või nõustamise tasud.

2. Ettevõtjate juhendamise ruumi rent/üür – vajadusel kulud, mis on seotud sobiva ruumi

rentimise või üürimisega, kus toimub ettevõtjate juhendamine, tagamaks, et keskkond on

sobilik ja mugav tegevuse läbiviimiseks.

3. Koolitusmaterjalide maksumus – kulud, mis on seotud kirjalike materjalide, nagu

jaotusmaterjalide, brošüüride või muu õpetliku sisu valmistamise, koostamise ja jagamisega

osalejatele juhendamise ajal.

4. Juhendaja sõidukulu. Juhendaja sõidukulude puhul on abikõlblik ka isikliku auto

kasutamise kulu tingimusel, et auto kasutamise üle peetakse arvestust. Isikliku autona

käsitatakse juhendaja kasutuses olevat autot.

Määruse § 61 lõikes 7 sätestatakse, et sõidukulude puhul on abikõlblik ka auto kasutamise kulu

tingimusel, et auto kasutamise üle peetakse arvestust. Lõike eesmärk on võimaldada abikõlblike

sõidukulude hulka lugeda auto kasutamise kulud kõigi asjakohaste sõitude puhul, eeldusel et

auto kasutamise kohta peetakse korrektset arvestust See aitab katta vajalikke liikumiskulusid,

kui muud transpordivahendid ei ole otstarbekad või kättesaadavad.

Määruse § 61 lõikes 8 sätestatakse kulud, mis ei ole abikõlblikud:

1. Käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav – toetuse raames ei ole

käibemaks abikõlblik, välja arvatud juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi

saadav. See tähendab, et käibemaks on abikõlblik üksnes siis, kui toetuse saajal ei ole

võimalust seda riigilt tagasi saada. Käibemaks ei ole abikõlblik ka juhul, kui toetuse saaja

ei ole käibemaksukohustuslane, kuid omab kõiki võimalusi käibemaksukohustuslaseks

registreerimiseks ja riigilt käibemaksu tagasisaamiseks. Käibemaksu abikõlblikkuse

kontrollimisel tuleb lisaks käibemaksukohustuslasena registreerimisele võtta arvesse ka

teisi käibemaksu tagastamist reguleerivaid käibemaksuseaduse sätteid.

2. Sularahamakse, lepingu sõlmimise või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenustega seotud muu kulu – kulud, mis on seotud sularahamaksete, lepingute

sõlmimisega, kindlustusega, intresside, tagatismaksete või muu finantsteenuste

kasutamisega, kuna need ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega.

3. Riigilõiv, trahv, finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulud – kulud,

mis on seotud riigilõivude, trahvide, finantskaristuste, vaide või kohtumenetlusega seotud

kuludega.

4. Kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu

või välisvahenditest, või muud tagastamatut riigiabi – kulud, millele on taotleja saanud

toetust riigieelarvelistest või Euroopa Liidu fondidest või muudest välisvahenditest, samuti

muud tagastamatut riigiabi, kuna need on juba kaetud teiste rahastamisallikate poolt.

5. Enne taotluse esitamist tekkinud kulu – kulud, mis on tekkinud enne taotluse esitamise

kuupäeva, ei ole abikõlblikud, kuna need ei ole seotud toetuse saamise perioodiga

6. Toetatava tegevuse elluviimise seisukohalt põhjendamatu kulu – kulud, mis ei ole

otstarbekad ega põhjendatud tegevuse elluviimise seisukohalt, st need kulud, mis ei toeta

toetuse eesmärkide täitmist või ei ole kooskõlas tegevuskavas kirjeldatud tegevustega.

Määruse § 61 lõikes 9 sätestatakse, et kui tegevuskava raames toetatava tegevuse eeldatav

käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, koostab taotleja taotluse

esitamiseks prognoosi ja korraldab enne toetatava tegevuse elluviimisega alustamist

ostumenetluse §-s 131 sätestatud viisil. Prognoosis esitatavad andmed toetatava tegevuse

kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta peavad olema adekvaatselt põhjendatud, piisava

detailsusega kirjeldatud, vastama tegelikkusele ning olema vajaduse korral dokumentaalselt

tõendatavad.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse taotluste hindamise etapis senist miinimumnõuet, mille

kohaselt oli taotluse rahastamise eeltingimusena vaja saada vähemalt 30% maksimaalsest

võimalikust hindepunktide summast. Uue korra kohaselt peab taotlus hindamiskriteeriumite

alusel koguma vähemalt 50% võimalikust kogupunktide arvust, et see saaks rahastamise otsuse.

Muudatuse eesmärgiks on tugevdada toetuse sihipärast ja kvaliteedipõhist rakendamist,

välistades madala kvaliteediga või nõrgalt põhjendatud taotluste rahastamise.

Hindamiskriteeriumid hõlmavad muuhulgas tegevuste läbimõeldust, realistlikkust, mõju

toetuse eesmärkide saavutamisele ning kooskõla tegeliku turuvajadusega. Varasema 30%

künnise puhul võis toetuse saada ka taotlus, mille tegevuskava ei olnud piisavalt kvaliteetne, et

efektiivselt toetuse eesmärkide saavutamist toetada.

50% lävendi kehtestamine tagab, et toetust saavad ainult need projektid, mis vastavad vajalikule

tasemele ja mille elluviimine toetab otseselt meetme eesmärke. Selline lävend toimib

kvaliteedikontrollina ja suurendab nii hindamissüsteemi usaldusväärsust kui ka taotlejate

motivatsiooni esitada sisult tugevamaid ja paremini põhjendatud taotlusi.

Muudatus aitab kaasa toetuse tulemuslikumale rakendamisele, tõstab esitatavate taotluste üldist

kvaliteeti ning tagab toetuse tõhusama ja sihipärasema kasutamise.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määrust §-ga 131, milles sätestatakse ostumenetlus.

Kui toetatava arendustegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest

suurem, peab toetuse saaja toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse mõistliku

maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse §-s 131 sätestatud viisil riigihangete

registris enne tegevuse elluviimisega alustamist. Kui toetuse taotleja esitab taotluse, siis

põhinevad esitatud kulud prognoosidel. Taotleja võib otsustada korraldada ostumenetluse juba

enne taotluse esitamist, hankides vähemalt kolm pakkumust ja viies protsessi läbi riigihangete

registris, aga arvestades, et tegemist võib olla mitmeaastaste tegevuskavadega, ei pruugi olla

võimalik kõikide teenuste ja tööde hankeid ette planeerida. Seetõttu on taotluses esitatud

maksumused prognoosipõhised ja need peavad olema realistlikud, tuginedes saadaolevale

turuinformatsioonile, näiteks veebilehtede hinnakirjadele või taotleja varasematele

kogemustele. Samuti tuleb arvestada, et prognoositud maksumused võivad erineda lõpliku

pakkumise alusel, kuna võimalik on hindade muutumine turul. Seetõttu on oluline, et taotleja

koostaks oma prognoosid objektiivselt ja kaalutletult, et tagada projektitegevuste rahastamise

sobivus ning vältida hilisemaid kulude ületamisi või ebatäpseid hinnangute andmisi.

Kui toetatava tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on väiksem kui 30 000 eurot, kuid

tegevuskava arendustegevuse raames tellitava töö või teenuse käibemaksuta maksumus ületab

5000 eurot, selgitab toetuse saaja kulude mõistlikkuse välja enne tegevuse elluviimisega

alustamist selles paragrahvis sätestatud viisil.

Juhul, kui toetatava tegevuse raames tehtava kulu käibemaksuta maksumus ületab 5 000 eurot,

peab toetuse saaja olema tehtava kulu kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat pakkumust.

Selleks võib toetuse saaja või toetuse saaja pöörduda otse pakkujate poole, kuid alternatiivselt

on võimalik viia ostumenetlus läbi riigihangete registri vahendusel §-s 131 sätestatud viisil.

Ostumenetluse läbiviimisega RHR-i vahendusel on tagatud piisav läbipaistvus ning sel juhul ei

ole nõudeid pakkumuste arvule.

Juhul, kui taotlejal ei ole võimalik saada kolme võrreldavat hinnapakkumist, on tal põhjendatud

juhtudel, näiteks kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, kohustus saada

vähemalt üks hinnapakkumus. Samas peab taotleja sellisel juhul esitama taotluses sellekohase

põhjenduse.

Toetuse saaja peab tagama, et ostumenetluse läbiviimisel ei tekiks huvide konflikti olukordi,

mis võiksid kahjustada menetluse läbipaistvust, õiglust ja sõltumatust. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul – näiteks töötajal,

juhatuse liikmel või muul esindajal –, kes on seotud ostumenetluse ettevalmistamise,

korraldamise või tulemuse mõjutamisega, on selliseid finantsilisi, majanduslikke või isiklikke

huvisid, mis võivad mõjutada tema erapooletust ja sõltumatust. Sellise olukorra tekkimisel peab

toetuse saaja astuma asjakohaseid samme huvide konflikti vältimiseks. Säte toetab toetuse

sihipärast, ausat ja läbipaistvat kasutamist.

Toetuse saajal ei ole lubatud pakkumuste küsimisel pöörduda isikute poole, kes on temaga

seotud tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. Selle eesmärk on vältida huvide konflikti ning

tagada kulude põhjendatus ja läbipaistvus. Erand kehtib juhul, kui pakkumine on seotud

ettevõtja juhendamisega või juhendaja leidmisega. Sellisel juhul tuleb juhendajal koostada

juhendamise kohta hinnakalkulatsioon koos kulude mõistlikkust selgitava põhjendusega.

Lisaks tuleb tal esitada vähemalt üks dokument, milleks võib olla näiteks võrdlev

hinnapakkumine või varasem sarnane leping, mis tõendab kulude mõistlikkust ja sisaldavad

teavet tellitava töö või teenuse maksumuse ning koguse kohta. Dokument esitatakse koos

maksetaotlusega, sarnaselt teiste kulu tõendavate dokumentidega, mitte taotluse esitamise

faasis. Eesmärk on tagada kulude põhjendatus toetuse väljamaksmise etapis, säilitades samas

paindlikkus juhendaja leidmisel

Erandi vajadus tuleneb asjaolust, et kvaliteedikava rakendavate tootjarühmade puhul ei ole alati

võimalik leida professionaalset ja vastava pädevusega juhendajat väljaspool organisatsiooni.

Paljudel juhtudel on erialane kompetents, praktilised kogemused ning vajalikud teadmised

koondunud tootjarühma enda liikmete või nendega seotud isikute hulka. Seetõttu võib osutuda

otstarbekaks ja sisuliselt põhjendatuks kaasata juhendajana just seesama seotud isik, kellel on

olemas spetsiifilised teadmised ja oskused, mida on vaja kvaliteedikava nõuetekohaseks

rakendamiseks. Sellistes olukordades võimaldab erandi tegemine tagada, et juhendamine oleks

asjakohane, tõhus ja vastaks toetuse eesmärkidele, säilitades samal ajal kulude põhjendatuse ja

läbipaistvuse nõuded läbi nõutava hinnakalkulatsiooni ja kuludokumentide esitamise.

Ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris peab vastama kehtestatud nõuetele.

Ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse registris ostuteade, milles esitatakse tellitava töö

või teenuse kirjeldus, vastavad tehnilised andmed ning pakkumuste hindamiskriteeriumid, mille

alusel selgitatakse välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Samuti märgitakse teates

pakkumuste esitamise tähtaeg, mis peab olema vähemalt 15 kalendripäeva. Teade

ostumenetluse kohta peab olema avalik. Kogu ostumenetlusega seotud teabevahetus

ostumenetluse korraldaja ja pakkujate vahel, sealhulgas juurdepääs ostuteatele ja sellega seotud

dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub üksnes riigihangete registri

kaudu. Pakkumuste vastuvõtmine ja avamine toimub samuti registris. Lisaks tuleb tagada PRIA

esindajale vaatleja roll vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punktile 19.

Pakkumus peab sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, pakkumuse

väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või soetatava vara üksikasjalikku kirjeldust ning

käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

Toetuse saaja võib loobuda konkureerivate pakkumuste küsimisest või ostumenetluse

korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud. See tähendab, et

taotleja või toetuse saaja võib küsida alla kolme pakkumuse, kui kolme pakkumust küsida ei

ole objektiivselt võimalik. Küll aga peab toetuse saaja vajadusel selgitama ja põhjendama, miks

oli võimatu või ebapraktiline küsida konkureerivaid pakkumusi või jätta korraldamata

ostumenetlus riigihangete registris.

Toetuse saaja ei või kolme pakkumuse nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse

raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja

võib jagada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse osadeks üksnes juhul, kui selleks

on objektiivsed põhjused, näiteks kui on tegu täiesti erinevate hangitavate tööde või teenustega,

mida ei ole ühekorraga võimalik läbi viia. Näiteks juhul, kui tegevuskava raames on kavandatud

ühel aastal neli täienduskoolitust, kuid need on oma sisult täiesti erinevad ja eeldavad erinevaid

korraldajaid ja lektoreid, siis on õigustatud selle teenuse osadeks jaotamine.

Eelnõu punktiga 9 täiendatakse §-i 14 lõikega 11, mille kohaselt kalendriaasta viimane

maksetaotlus esitatakse hiljemalt järgneva kalendriaasta jaanuari lõpuks. Toetuse maksimaalne

suurus kvaliteedikava kohta on kuni 100 000 eurot ühel kalendriaastal elluviidud tegevuste eest.

Kalendriaasta viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt järgneva kalendriaasta jaanuari lõpuks.

Eelnõu punktiga 10 täiendatakse §-i 14 lõiget 2 punktidega 21 ja 22. Lisatud punktid on olulised

täpsustamaks nõudeid maksetaotlusele.

Eelnõu punktiga 11 lisatakse §-i 14 lõige 21, millega sätestatakse maksetaotluse juurde

esitatavad dokumendid, mis tõendavad, et toetuse saaja on tegevuse ellu viinud ja selle eest ka

tasunud.

Toetuse maksmise aluseks on maksetaotluse esitamine koos nõutavate tõendavate

dokumentidega, mis kinnitavad tegevuse tegelikku elluviimist ning abikõlblike kulude

tegemist.

Esiteks tuleb esitada arve või arve-saateleht, mille on väljastanud teenuse, töö või vara pakkuja,

kellelt toetuse saaja vastava teenuse tellis või vara soetas. See dokument tõendab, et vastav

tegevus on tellitud ning kulu on tekkinud. Teiseks tuleb esitada makset tõendav dokument,

näiteks maksekorraldus, selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte, millelt nähtub, et arve

alusel esitatud rahaline kohustus on reaalselt tasutud. Kolmandaks, juhul kui rakendub

hinnapakkumuste küsimise kohustus, tuleb maksetaotlusele lisada vähemalt kolme

hinnapakkuja pakkumuste ärakirjad vastavalt § 131 lõikele 2 või erandina vähemalt ühe

hinnapakkuja pakkumus koos kirjaliku selgitusega, miks ei olnud võimalik saada omavahel

võrreldavaid pakkumisi nagu on sätestatud § 131 lõikes 3. Neljandaks on oluline, et osaliselt

või täielikult veebikeskkonnas toimunud tegevuse puhul esitatakse kuvatõmmis,

veebikeskkonda logimise andmed või muu asjakohane tõend, millelt nähtuvad tegevuses

osalenute arv ja nimed. See nõue on vajalik, et PRIA-l oleks võimalik kontrollida, kas

tegevustes osalejad vastavad § 5 lõikes 2 või 3 esitatud nõuetele. Viiendaks sätestatakse, et

sõidukulusid tõendava dokumendina käsitletakse sealhulgas ühissõiduki kasutamist tõendavat

sõidupiletit, kütuse eest tasumist tõendavat dokumenti ning auto sõidupäevikut. Sõidupäevik

peab sisaldama autot kasutava isiku ees- ja perekonnanime, auto riikliku registreerimismärgi

andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu, sõidu kuupäeva ja eesmärki. Auto kasutamisel

saab toetust kuni 0,50 eurot sõidetud kilomeetri kohta, olenemata sellest, kas kasutatakse

isiklikku või ettevõtja autot.

Ühistranspordi kasutamise kulu, näiteks sõidupiletihinna ja muu sellega seonduvat kulu

(sõidupileti ettetellimise kulu, lennujaama-, reisija- ja väljalennumaksud), tõendab eelkõige

sõidupilet.

Eelnõu punktiga 12 täpsustatakse §-s 14 lõikes 5, et kui toetuse saaja soovib taotleda toetust

põllumajandustootja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollimise kulude

katmiseks, siis ei ole tal koos maksetaotlusega vaja esitada lõikes 21 loetletud dokumente. Selle

asemel esitab ta maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega, mis kinnitavad tegevuse

elluviimist: 1) nimekiri põllumajandustootjatest, kes osalevad kvaliteedikavas ja kelle nõuetele

vastavuse kontrollimise eest toetust taotletakse; 2) dokumendid, mis tõendavad nõuetele

vastavuse kontrollimise teostamist.

Eelnõu punktis 13 muudetakse §-i 16 lõiget 2 selliselt, et PRIA teeb toetuse saaja esitatud

maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik

kanda toetuse saaja arvelduskontole 60 tööpäeva jooksul arvates §-s 14 nimetatud

nõuetekohaste dokumentide saamisest. Maksetaotluse menetlemise aega on vaja varasemalt

kehtinud menetlemise ajaga pikendada, sest lihtsustatud kulumeetodi kasutamisel ei olnud

vajalik kuludokumente kontrollida.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks järgmised Euroopa Liidu õigusaktid:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);

3) Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, 21. detsember 2021, millega

kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete,

puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP

strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid

(ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205);

4) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille

liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette

nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus-

ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk

52–94);

5) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1475, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade

hindamise ning seireks ja hindamiseks teabe esitamise kohta (ELT L 232, 07.09. 2022, lk 8–

36).

Nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-

lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Muudatustega lahendatakse määruse rakendamisel ilmnenud kitsaskohti. Eelnõuga muudetakse

§ 3 lõike 1 punktides 1-6 nimetatud toetatavate tegevuste puhul toetuse andmise vormi, kuna

toetuse rakendamise käigus on ilmnenud, et lihtsustatud kulumeetodi alusel rakendatavate

ühikuhindade väljatöötamisel aluseks võetud kontrollandmed vajavad täiendavat analüüsimist.

Kuna tegevus on ajamahukas, siis minnakse selleks, et meetme rakendamine saaks võimalikult

kiiresti jätkuda, osaliselt üle toetuse saajal tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude

hüvitamisele. Lihtsutatud kulumeetodite rakendamist jätkatakse kvaliteedikava arendamise

tegevuskava haldamise ja projektijuhtimisega seotud kulude hüvitamisel, mille puhul

kasutatakse ühtse määra rakendamist, ning põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja

regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrolli tegemise kulude puhul rakendatakse

endiselt ühikuhinda. Täiendavalt tõstetakse taotluste hindamisel vajalike hindepunktide summa

miinimumnõuet. Edaspidi peab taotlus hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastamiseks

saama vähemalt 50% maksimaalsetest hindepunktide summadest. Sellega tagatakse, et

heakskiidu saavad vaid sellised taotlused, mis on piisava kvaliteediga, et tagada toetuse

eesmärkide saavutamine. Muudatused on tehtud selleks, et tagada toetusraha sihipärane ja

läbipaistev kasutamine ning tootjarühmade poolt rakendatavate tegevuskavade kooskõla

toetuse eesmärgiga.

Ülejäänud muudatused on tehnilist ja täpsustavat laadi, millega ei kaasne muudatusi

administratiiv- ja halduskoormuses.

Määruse muudatustel ei ole otsest ja olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju.

Määruse muudatustega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ning välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale ega regionaalarengule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvelistest vahenditest ega otsest mõju

PRIA majandamiskuludele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le ja riiklikult tunnustatud kvaliteedikavasid

„Rohumaaveise liha tootmine“ ja „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“

rakendavatele tootjarühmadele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler