2024. aasta tulemusaruannete kinnitamine

TULEMUSVALDKONNA

„KULTUUR JA SPORT“

2024. AASTA TULEMUSARUANNE

2

Tulemusvaldkond Kultuur ja sport

Valdkonna arengukava

„Kultuuri arengukava 2021–2030“

„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“

Tulemusvaldkonna eesmärk

Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Programmid ja nende eesmärgid

Kultuuriprogramm 2024–2027: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Spordiprogramm 2024–2027: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist.

3

Sisukord

Sisukord ................................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 4

Tulemusvaldkonna üldinfo ....................................................................................................................... 5

Tulemusvaldkonna mõõdikud .................................................................................................................. 6

Tulemusvaldkonna kulude lõplik eelarve jaotus programmide lõikes ..................................................... 6

Tulemusvaldkonna eelarve täitmine ........................................................................................................ 6

Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ....................................................................................................... 6

Hindamised ja tõhustamiskavad ............................................................................................................ 13

Ülevaade programmide elluviimisest ..................................................................................................... 14

Programm: Kultuuriprogramm 2024-2027 ............................................................................................. 14

Programmi mõõdikud ............................................................................................................................ 15

Programmi olukorra analüüs ................................................................................................................. 15

Programmi meetmete ja tegevuste elluviimine 2024. aastal ................................................................. 18

MEEDE 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine .................................... 18

MEEDE 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise .................................................... 22

toetamine ja arendamine ....................................................................................................................... 22

MEEDE 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja ............................................................ 23

rahvusvahelistumine .............................................................................................................................. 23

Kultuuriprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine ................................................................ 27

Programm: Spordiprogramm 2024 – 2027 ........................................................................................... 29

Programmi mõõdikud ............................................................................................................................ 29

Programmi olukorra analüüs ................................................................................................................. 29

Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2024. aastal .................................................................. 30

MEEDE 1. Saavutusspordi edendamine ............................................................................................... 30

MEEDE 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine .................................................................. 33

Spordiprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine .................................................................. 34

4

Sissejuhatus

Käesolev tulemusaruanne annab ülevaate riigi eelarvestrateegias 2024–2027 kinnitatud tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ eesmärkide saavutamisest, sh riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” tegevuskava elluviimisest ning tulemusvaldkonna eesmärki panustavate kultuuriprogrammi ja spordiprogrammi eelarve täitmisest.

Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18. novembril 2021. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Kultuuri arengukavas 2021–2030“ ja Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võetud spordivaldkonna pikaajalises strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“). „Sport 2030“ kohaselt koostab ja esitab Kultuuriministeerium alates 2016. aastast igal aastal Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule ülevaate selle elluviimisest. Seega saab spordivaldkonna tegevuste detailse ülevaate, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.01.2024.–31.12.2024. dokumendist „Ülevaade „Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ elluviimisest 2024. aastal“1. Käesolevas aruandes tuuakse välja kultuurivaldkonna ja spordivaldkonna olulisemad positiivsed arengud ning ülevaade väljakutsetest. Tulenevalt sellest, et osasid indikaatoreid mõõdetakse 2-4 aastase intervalliga läbiviidavate uuringutega, puuduvad nende täitmise andmed aastate kohta, millal vastavat uuringut läbi ei viidud.

Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sh Eesti Kultuurikapital, oma tegevuste ja finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates tegevustes ja saavutatud tulemustes.

Spordiprogrammi Kultuuriministeeriumi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ning pakutavad teenused.

Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. 2021. a alates teostab Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Spordikoolituse ja -Teabe SA-s ning 2022. aastast alates on Kultuuriministeerium Audentese Koolide SA riiklikuks partneriks, kellega on Kultuuriministeeriumil sõlmitud hankeleping, millega ostetakse andekate noorsportlaste koolitus- ja treenimisteenust. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK), millel on 01.01.2024 seisuga 123 liiget, sh 68 spordialaliitu, 20 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 16 füüsilist isikut.

1 Aruande elektroonilise versiooni koos lisaga leiab: https://www.spordiregister.ee/aruanne/

Kultuuriprogrammis kajastuvad ka Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum.

5

Tulemusvaldkonna üldinfo

Tulemusvaldkonna eesmärk:

Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

Programm, sh vastutavad ministeeriumid

Kultuur ja sport Kultuuri arengukava 2021- 2030

Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030

Kultuuriprogramm, Kultuuriministeerium

Spordiprogramm, Kultuuriministeerium

6

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna kulude lõplik eelarve jaotus programmide lõikes

Joonis 1. Tulemusvaldkonna kulude lõplik eelarve jaotus programmide lõikes3

Tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (eurodes)

Esialgne eelarve 2024 Lõplik eelarve 2024 Täitmine 2024

Kulud 342 802 709 451 405 020 360 725 166

Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

2 Eesti2035 mõõdik, sihttase 80% 3 Tegemist on Riigikontrolli poolt auditeerimata andmetega. Kulud ei sisalda investeeringuid, ega käibemaksukulu.

Kultuuriprogramm ; 388390873; 86%

Spordiprogramm ; 63014147; 14%

Lõplik eelarve 2024, eurodes

Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas

2022 2023 2024 2024 2025 2030

Elanike kultuurielus osalemine, % -

79

- - - 802

Statistika- amet

Liikumisharrastusega regulaarselt (2 x nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16-64 vanusegrupist, %

45,2

-

44,1 50 -

60

Tervise Arengu Instituut

7

Eesti 2035 sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevused panustavad otseselt eelnimetatud aluspõhimõtete tagamiseks. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine ning kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad.

Eesti 2035 strateegiline siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne, vastutustundlik.

Eesti 2035 ja Kultuur 2030 arengukava kohaselt on eesmärgiks, et Eesti elanikest 80% osaleb kultuurielus. 2015. aastal osales viimase 12 kuu jooksul kultuurielus 84,4%, 2017. aastal 78,7% ja 2020. aastal 73,8% 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest.

Peale vahepealseid erinevatest kriisidest mõjutatud aastaid, näeb 2023. aastal olulist tõusu meie kultuurielus osalemises – 2023. aastal osales kultuurielus 79% Eesti elanikest, olles tagasi 2017. aasta väga tugeval tasemel. Kultuurielus osales 2023. a 891 100 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Enamikes maakondades on inimesed hakanud taas rohkem kultuurielus osalema, kuid regionaalne ebavõrdsus maakondade vahel kultuurielus osalemisel on jätkuvalt suur, ulatudes Tartumaa rekordiliselt 84 protsendilt Ida-Virumaa 66 protsendini.

Viimastel aastatel on kultuurivaldkonda mõjutanud mitmed kriisid: koroonakriis, Ukraina sõja mõjude tõttu tekkinud energiakriis ja jätkuv majanduskeskkonna ebastabiilsus. Kriisid on raskendanud nii kultuurielus osalemist, kultuuri loomist kui ka rahvusvahelist suhtlust ja tõestanud, et kriisivalmiduse toetamine peab olema prioriteet.

Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka teadliku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet, mille eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muid kultuurivaldkonna asutusi või sündmusi.

2024. jätkati loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ettevalmistamist. Aasta lõpus tegi Kultuuriministeerium Riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku laiapõhjalise kultuuripoliitilise arutelu algatamiseks poliitikavalikute üle. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga toimusid arutelud sotsiaalmaksu rulluva arvestuse korraldamiseks. Loovisikute õiguste tagamiseks ja toimetuleku parandamiseks suurendati 2024. aastal Autorihüvitisfondi 1 miljoni euro võrra. Samaväärselt oluline süsteem on riigieelarvest loomeliitude kaudu loometoetuste ja –stipendiumide maksmine.

Suure valdkondliku tähtsusega otsus tehti 2024. aasta sügisel, kui 2025. aasta eelarvesse nähti ette raha Kunstihoone renoveerimiseks Tallinnas Vabaduse väljakul. Ehitustööd algasid 2025. aasta alguses ning näitusemaja avatakse publikule taas 2026. aasta lõpus.

Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Estonia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30% Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud ettepaneku töötada edasi voogedastusplatvormide regulatsiooniga, nn kohaliku sisu tasu loomisega, mille eesmärk on mitmekesisuse tagamine voogedastusplatvormidel ja lisavahendite leidmine Eesti audiovisuaaltööstuse toetamiseks. Meediateenuste seaduse muudatuse väljatöötamine jätkub.

Koostati ja kooskõlastusringi läbis Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, mille alusel on koostamisel eelnõu. Eesmärk on ajakohastada Eesti Rahvusringhäälingut puudutav regulatsioon nii, et Eesti Rahvusringhääling saaks täita vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetele avaliku meediateenuse osutaja rolli võimalikult laia spektriga nii informatsioonilisel, hariduslikul kui ka meelelahutuslikul eesmärgil sisu pakkumisel mistahes ajal, kohal ja platvormil.

Jätkus erameedia ja Eesti Rahvusringhäälingu täiendav toetamine venekeelsete Eesti elanike toomiseks ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi. Toetuse abil on loodud meediamajades uusi töökohti, suurendatud ja mitmekesistatud ajakirjandusliku meediasisu pakkumist ning toetatud meediaväljaannete levikut, mille tulemusena kasvab ka venekeelse elanikkonna hõlmatus Eesti infovälja. Ajakirjandusliku sisu tarbimise harjumuste ja hoiakute muutmine on pikaajaline protsess ning selleks, et venekeelse auditooriumi huvi ning usaldus Eestis toodetud kvaliteetse meediasisu vastu püsiks ja kasvaks, kavatseb Vabariigi Valitsus jätkata Eesti venekeelsete erameediakanalite toetamismeetmega ka järgnevatel aastatel.

8

Kultuuriministeerium osales koostöös teiste ministeeriumitega Maa- ja Ruumiameti (MARU) moodustamisel, mille koosseisu loodi ka riigiarhitekti ametikoht ja ruumiloome üksus. Amet käivitus 2025. aasta alguses.

Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks on väljatöötatud ja käivitatud eraldi toetusmeede maakondlike laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks.

2024. jätkati rahvaraamatukogude arendusprojektide toetusmeetme „Raamatukogude kiirendi” rakendamist, et parandada kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, toetada ruumide kohandamist kogukonnategevusteks ning tõsta raamatukogutöötajate professionaalsust. 2024. aastal jätkati rahvaraamatukogude reformi ettevalmistamist, sh vastavate õigusaktide väljatöötamist.

Vabariigi Valitsus sai 2024. aasta juunis ülevaate museaalide hoiustamise teenuse konsolideerimisest ja vajadusest tegeleda pärandi hoiutingimuste parandamisega. Pärandihoidlate rajamine on kultuuripärandi säilimiseks kriitiline, valdkonna tõhusust tõstev ja keskkonnajalajälge vähendav reform, mida tuleb käsitleda investeeringuvajadusena riigi eelarvestrateegia protsessis vastavalt riigiülesele investeeringukavale. Muuseumid hindasid 2024. aasta alguses Muinsuskaitseameti juhendamisel oma hoidlaruumide sobilikkust museaalide pikaajaliseks säilitamiseks. Sobilikuks osutus 1/3 kõigist hoidlaruumidest – hoidlate kogupinnast moodustab see u 44%. Lisaks kaardistati tegevused, mis võimalikult väikse kuluga parandaksid muuseumikogude säilimist praegustes tingimustes kuni pärandihoidlate rajamiseni. Nendeks tegevusteks eraldas Kultuuriministeerium 2024. aastal erakorraliselt u 0,5 mln eurot, et vähendada museaalide kahjustus- ja hävimisriske 18-s riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavas muuseumis oma haldusalas.

Kultuuriministeerium on alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. Eesmärk on otsida muuseumivaldkonnas tervikuna efektiivsuse tõstmise võimalusi, tegemata seejuures järeleandmisi teenuste sisulises kvaliteedis. Seoses koroonakriisiga protsess peatus, kuid jätkus 2024. aastal, kui sihtasutuse vormis alustasid tegevust kolm endist riigimuuseumi (SA Eesti Arhitektuurimuuseum, SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ja SA Tartu Kunstimuuseum) ning toimusid ettevalmistused SA Viljandi Muuseum asutamiseks (asutati veebruaris 2025). Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et sihtasutus on muuseumide jaoks sobivaim tegevusvorm ning muuseumide juhtimiskvaliteet ja omatulu on seeläbi suurenenud.

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel uuendab Muinsuskaitseamet kõigi muinsuskaitsealade kaitse korraldust. 2024. aastal kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt kolm uut kaitsekorda. Uute kaitsekordade kehtestamine on vajalik, kuna seni kehtivate põhimäärustega võrreldes annavad uued kaitsekorrad suurema paindlikkuse, on palju informatiivsemad ja täpsemad. Suurem selgus ja paindlikkus annab rohkem võimalusi ja lahendusi nii omanikule, projekteerijale kui ka ametnikele.

2024. alustati "Kultuuripärandi digitegevuskava 2024–2029" rakendamist, mille eesmärgiks on teha Eesti kultuuripärand kõigile huvilistele digitaalsena kättesaadavaks, mugavalt kasutatavaks ning tagada kultuuripärandi turvaline säilimine. Tegevuskava tulemusel on 2029. aastaks meie mäluasutustes olevast kultuuripärandist digitaalsena kättesaadav 55% ning prioriteetsetest kinnismälestistest digitaalsena kättesaadav 21%. Tulenevalt Euroopa Komisjoni 10.11.2021. a soovitusest (EL) 2021/1970 alustatakse tegevuskava raames kultuuripärandi koordineeritud 3D-digimisega. Digipärandi väärindamine ja uute kasutusviiside väljatöötamine toetab kultuuri- ja majanduskeskkonda, aitab kaasa Eesti identiteedi elujõulisena püsimisele ning on ka oluliseks julgeolekugarantiiks. Tegevuskava raames kujundatakse Eestis seisukohad ja otsitakse lahendusi digipärandi pikaajalise säilitamise korraldamiseks väljaspool riigipiiri Euroopa Liidus. Eelmise "Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023" tegevuskava raames avas Eesti Rahvusraamatukogu üleriigilise e-väljaannete laenutusplatvormi, arendati Muuseumide Infosüsteemi MuIS ning kombineerituna varasemalt digiteeritud pärandiga sai digitaalsena avalikult kättesaadavaks 42% meie mäluasutustes olevast kultuuripärandist. 2024. viidi koostöös Tartu linnaga edukalt läbi Euroopa kultuuripealinna programm.

Eesti rahvusvahelise koostöö olulisim prioriteet on Venemaa sõjalise rünnaku all kannatava Ukraina jätkuv toetamine. Seisame selle eest, et Euroopa Liidu tasandi Ukraina ülesehitamiseks eraldatavates vahendites ja toetusfondides oleks kultuurivaldkond esindatud.

Ukraina kultuuri- ja pärandisektorit abistatakse järgmiste tegevuste kaudu: 1. Ukraina kultuuri- ja spordiprojekte toetatakse erakorralise Ukraina fondi kaudu, 2. osaletakse Ukraina ülesehitusprojektides koos Eesti Rahvusvahelise arengukoostöö keskusega ja Eesti Arhitektide Liiduga,

9

3. kaitstakse ja toetatakse Ukraina kultuuripärandit rahvusvaheliste organisatsioonide, sh UNESCO ja EL-i kaudu, 4. blokeeritakse kultuuri- ja spordikoostööd Venemaa ja Valgevenega ning takistatakse nende propaganda levitamist nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

2024. a detsembris lisati UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kaks Eestiga seotud kultuurinähtust: mulgi pudru söömine ja valmistamine Mulgimaal ning Eesti ja Ukraina ühise taotluse alusel põssanka lihavõttemunade kaunistamise traditsioon.

Töötati välja avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmise toetamise meede, mille rahastus tuleb CO2 kvoodi müügist. Kolme aasta jooksul (2024-2026) toetatakse meetmest avaliku funktsiooniga ehitismälestisi või ajaloomälestisena kaitse all olevaid või muinsuskaitsealal asuvaid hooneid kokku 24 miljoni euroga. Lisaks töötati välja meede mahus 9 miljonit eurot etendusasutuste energiasäästlikele valgustuslahendustele üleminekuks, et lõpetada hõõglampidega seadmete kasutamine etendus- ja proovisaalides ning asendada need LED-seadmetega.

Loomemajanduse edendamise valdkonnas korraldati koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) ambitsioonikate eesmärkide ja kasvupotentsiaaliga loomeettevõtjatele reaalajamajanduse ja digitaliseerimise teine meistriklass, rõiva- ja tekstiilitööstuse tulevikuseminar Roheline Laine ning turismi- ja loomeettevõtete koostöö häkatonid ühisprojektide leidmiseks. Esmakordselt toetati Eesti mängutööstuse delegatsiooni osalemist Ameerika Ühendriikides toimuvatel maailma suurimatel valdkondlikel üritustel Game Developers Conference (GDC) ja PAX ning Saksamaal toimuval GamesCom’il. Disainivaldkond sai EISilt tuge New Yorgi disaininädalal osalemiseks. Jätkus ambitsioonikate eesmärkide ja kasvupotentsiaaliga loomeettevõtjate ekspordivõimekuse kasvatamise ning arenguplaanide elluviimise projektide toetamine.

Eesti kultuurielu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja uute innovatiivsete teadmiste loomiseks valdkonnas jätkati loovuurimuse meetmest loovuurimuse projektide rahastamist. Taotlusvooru läbiviimine viidi üle Eesti Teadusagentuuri. Vooru laekus 16 taotlust, neist lävendi ületas 9 ja rahastuse sai 5 projekti.

Eesti Teadusagentuur rakendusasutusena viis läbi Kultuuriministeeriumi ellu kutsutud eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi 2024. a. taotlusvooru mahus 1,03 mln eurot. 2023. aasta taotlusvoorus rahastatud neli projekti jätkusid 2024. aastal eelarvemahus 440 000€. TA-programmi eesmärgiks on tõsta kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel, tõhustada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ning teiste organisatsioonide vahel, luua projektide kaudu uusi teadmisi, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja laiemalt ühiskonna arengusse. 2024. tugevdati ministeeriumi kriisijuhtimisvõimekust, sh võeti üle elutähtsa teenuse korraldaja ülesanded, sest alates 2024. aastast on ministeeriumi haldusalas kaks elutähtsa teenuse korraldajat – Eesti Rahvusringhääling ja AS Levira. Erilist tähelepanu pöörati kultuuri- ja spordi ligipääsetavuse edendamisele, valmis eraldi veebileht, kuhu on koondatud oluline info, samuti viidi läbi koolitustsükkel, mille materjale saab ka edaspidiselt kasutada. Väljakutsed: - loovisikute ja kultuuritöötajate, sh huvihariduses hõivatute, töötingimuste parandamine;

- kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja eestvedajate, töö suurem väärtustamine, sh kohaliku omavalitsuse tasandil;

- kultuuri kättesaadavuse parandamine eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt;

- erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste tarbimisele; - kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digitaalse säilitamise tagamine, sh pärandihoidlate rajamine; - Ukraina loomesektori toetamine, koostöö soodustamine Eestiga ning riigi toetamine rahvusvahelisel tasandil.

Eelnimetatud väljakutsed on seotud Eesti 2035 muutustega „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ ja „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“.

„Sport 2030“ määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete

10

sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse.

Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa.

Liikumisharrastuse edendamisel on märksõnaks koostöö, seda nii kogukondade, kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil. 2022. aastal leppisid Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeerium kokku ühise liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamises. Tegevuskava on rulluv dokument, millel lõpptähtaega ei ole. 2024. aasta ühe arenguna saab kindlasti välja tuua selle, et tegevuskava jõudis veebi ja on kõigile avalikult kättesaadav. (www.liigume.ee/tegevuskava).

2024. aastal viis Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus läbi uuringu5, mille eesmärgiks oli kaardistada koolide sportimistingimused põhikoolides ja gümnaasiumides. Keskmiselt korraldavad koolid oma tegevust 9 sportimispaigas, millega rahulolu 61% koolidest hindab kas heaks või väga heaks. Enamus koolidest korraldab õuesõppe tunde ja liikumispause ainetundides, samuti on loodud õpilastele võimalused kasutada vahetunni ajal spordivahendeid ning võimlat. 85% koolihoovidest on avalikkusele avatud. Liikuma Kutsuva Kooli programmiga ühinenud koolides rakendatakse keskmiselt 13% rohkem liikumist toetavaid tegevusi. Pooled koolid hindavad rahulolu olemasoleva spordivarustusega heaks või väga heaks, mis osutab vajadusele leida lahendusi ja luua toetavaid meetmeid koolidele varustuse saamiseks. Olenemata, et enamus koole korraldavad tunniväliseid spordiringe, on nendesse kaasatud vaid 11% õpilaste koguarvust. Liikumisõpetusele üleminekuga kaasnevateks kõige suuremateks väljakutseteks on koolide jaoks spordivahendite puudus ja ainekava rakendamine.

Kultuuriministeerium eraldas 2024. aasta eelarvest spordivaldkonnale kokku 42,5 miljonit eurot, millest 39,8 miljonit eurot eraldati spordiorganisatsioonidele tegevus- ja projektitoetusteks ning 2,7 miljonit eurot investeeringuteks spordiobjektidesse. Kultuuriministeerium spordivaldkonna eelarvest moodustavad 70% toetused spordialaliitudele ja Eesti Olümpiakomiteele, treenerite tööjõukulu toetusele ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetusele.

Sporditegevusega seotud organisatsioonid maksid 2024. aastal riiklikke makse 48 miljonit eurot ja tööjõumakse 39,2 miljonit eurot, olles sellega jätkuvalt enim riiklikke makse maksev kultuurivaldkond. Aasta jooksul kasvas maksude laekumine 6,1 miljonit (15%) ja tööjõumaksude tasumine 3,4 miljonit eurot (10%).

Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seotud harrastajate arv jätkas 2024. aastal kasvu, küündides aasta lõpuks 241 895 harrastajani. Võrreldes 2023. aastaga suurenes harrastajate arv 16 047 inimese võrra ehk 7%.

Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seotud noorte (5-19-aastased) harrastajate arv kasvas 5209 võrra, jõudes aasta lõpuks 127 776 harrastajani. Samaealisest elanikkonnast moodustasid organiseerunud noored harrastajad 55%.

Eesti spordiregistris oli 2922 spordiorganisatsiooni, kellest aktiivselt tegutsevad 93%. Spordi harrastamisega tegelevaid organisatsioone oli 2055 (70%), ülejäänute fookus oli suunatud spordiürituste korraldamisele või sporditegevuse toetamisele. Spordiorganisatsioonide haldussuutlikkus paraneb iga aastaga – 2024. aastal esitas Eesti spordiregistrile andmed rekordilised 95% organisatsioonidest.

2024. aastal koostas Kultuuriministeerium analüüsi ja ettepanekud tervisespordikeskuste üleriigilise võrgustiku arendamiseks liikumisvõimaluste pakkumisel vabas õhus. Eesti Spordiregistri andmetel on Eestis 203 sportliku liikumise püsirada, mille alla kuuluvad näiteks rulluisu-, tervise-, matka- ja suusarajad. 2024. aastal külastati neid radu üle 7,6 miljoni korra ning enim külastatud terviserajad asuvad Tallinnas, teistes suurtes linnades ja nende lähiümbruses. Külastusstatistika näitab, et kohalike elanike seas on tegu populaarsete sportimis- ja liikumispaikadega, kus pakutakse palju erinevaid võimalusi. Analüüsi raames kogutud tagasiside näitab, et regionaalsete tervisespordikeskuste toetamine ja arendamine on ennast õigustanud ning seda tuleks ka tulevikus jätkata.

2024. aastal tähistas treenerite tööjõukulu toetusmeede oma kümnendat toimimisaastat. Kümne aastaga on sellest meetmest kujunenud üks olulisemaid Eesti spordi tugisambaid, mis tagab täiskohaga töötavale treenerile sotsiaalsed garantiid ning tema tööandjale lisasissetuleku noorte ja laste sportimis- ja liikumistegevuste pakkumisel, aidates hoida teenuste hinnad madalad, ning treenitavatele ja nende lähedastele kindlustunde, et treeneril on tööks sobivad oskused, teadmised ja hoiakud. 2024. aastal eraldas riik treeneri tööjõukulu toetust kokku 12,2 miljonit eurot, mis jagunes 1 484 treenerile, kes töötasid 440 erinevas organisatsioonis ja treenisid kokku 46 934 last või noort. Kõik eelpool välja toodud

11

numbrid on toetusmeetme ajaloo suurimad. Samas oleme olukorras, kus treenerite palk oli nii eelmisel kui ka käesoleval aastal 1400 eurot.

Aasta lõpu seisuga oli kehtivate treenerikutsete arv rekordiliselt kõrge - 4253. Aasta jooksul omistati 1142 kutset, millest 369 olid taotlejad, kellel varem treenerikutse puudus. Aasta jooksul sai Eesti kaks uut kõrgeima kategooriaga treenerit – käsipallitreener Kalmer Musting ja vehklemistreener Peeter Nelis – ning nüüd on 8 ehk kõrgema kutsetasemega treenereid kokku 10. Kutseomanikest oli 56% meessoost ja 44% naissoost ning kutseomanike keskmine vanus oli 41,4 aastat.

2024. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kokku 42 spordialal 273 medalit – 80 kulda, 73 hõbedat ja 120 pronksi. Enim medaleid saadi purjetamises (45), kulturismis ja fitnessis (33) ning sumos (32). Esikohtade poolest olid edukaimad alad purjetamine (17), veemootorisport (10) ning sõudmine (7) ja orienteerumine (7). Kuigi Pariisi olümpiamängudelt ei õnnestunud medaleid tuua, siis MM- ja EM- võistlustelt pääseti olümpiaaladel esikolmikusse seitsmel korral. Märkimisväärne on uute medalialade esilekerkimine ja erinevate spordialade lai haare – medalile küündisid kuue erineva spordialaliidu sportlased. Viimati saime nii mitmel olümpiaalal medali 2006. aastal.

XVII suveparalümpiamängud toimusid 2024. aasta 28. augustist 8. septembrini Pariisis. Eestit esindasid viis parasportlast. 2024. aasta oli nii Eesti Paralümpiakomitee jaoks tervikuna kui ka kommunikatsiooni vaates murranguline. Aasta keskseks sündmuseks olid Pariisi suveparalümpiamängud, mis jõudsid esmakordselt otsepildi vahendusel Eestimaa inimesteni, seda Eesti Paralümpiakomitee, Delfi, Eesti Rahvusringhäälingu ja Levira vahelises koostöös.

2024. aastal tehti oluline muudatus Team Estonia noorsportlase toetuses. Kui varasemalt toetati noorsportlasi vanuses 14-22, siis alates 2024. aasta 1. jaanuarist toetatakse noorsportlasi vanuses 18- 22 aastat talialadel ning alates 1. detsembrist suvealadel. Peamine eesmärk on edaspidi toetada noorsportlasi kõige kriitilisemal perioodil ehk pärast keskkooli.

2024. aastal rakendati esimest korda taotlusvooru spordivaldkonna suurvõistluste korraldamise toetamiseks. Taotlusvooru eesmärk on tuua Eestisse nii välisraha kui ka tutvustada Eestit turismisihtkohana meediakanalite kaudu. Kuigi meede on uus, on see end juba õigustanud, sest on andnud pikemalt ette kindlustunde mitmete võistluste korraldamiseks, näiteks:

5. autoralli maailmameistrivõistluste etapp 2025. ja 2026. aastal;

2. iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused 2025. aastal;

3. laskesuusatamise maailmakarikasarja etapp 2026. aastal;

4. laskesuusatamise maailmameistrivõistlused 2027. aastal.

Toetatud võistlustest toimus 2024. aastal autoralli Euroopa meistrivõistluste etapp. Riigi toetus oli 1,1 mln eurot ja üritus tõi majandusliku mõju analüüsi kohaselt Lõuna-Eestisse 2,4 mln eurot välisraha, millelt käibemaksu laekus riigile vähemalt 0,4 mln eurot. Ürituse meediakajastuse väärtuseks hinnatakse 2,9 mln eurot.

2024. aastal astuti Eestis oluline samm spordieetika tagamisel. Eesti Olümpiakomitee võttis vastu Eesti Spordieetika reeglid, mis kehtestavad ühtse lähenemise kogu Eesti spordivaldkonnas. Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule menetlemiseks spordiseaduse muutmise eelnõu, millega muuhulgas täiendatakse dopinguvastaste reeglite järgimise sätet, mis reguleerib edaspidi ka muude spordieetika reeglite järgimise kohustust. Samuti täpsustatakse isikute ringi, kes neid reegleid järgima peavad ning luuakse regulatsioon reeglite rikkumise korral toetuste tagasinõudmiseks.

Aasta 2024 oli märgiline spordivaldkonna juhtimises. Eesti Olümpiakomitee liikmed valisid oktoobris uue juhtkonna. Presidendiks sai Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Lähiaastatel on jätkuvalt vaja tähelepanu pöörata treenerite töö väärtustamisele, liikumisharrastuse ja saavutusspordi edendamisele ning spordi ja spordiobjektide toetusmehhanismide korrastamisele.

Väljakutsed:

- Saavutusspordi edendamine läbi Team Estonia programmi, Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamise ja treenerite tööjõukulu toetuse tõstmise.

- Liikumisharrastuse edendamine läbi Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi nelja-aastase liikumisaktiivsuse tegevuskava elluviimise ja treenerite tööjõukulu toetuse tõstmise.

12

- Riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtete väljatöötamine ning rahastamisallikate otsimine.

- Saavutusspordis ja liikumisharrastuses osalejatele eetilise ning turvalise keskkonna loomine.

13

Hindamised ja tõhustamiskavad 2020. aastal algatati Rahandusministeeriumi, OECD ja valdkonna organisatsioonide eestvedamisel

muuseumide valdkonna tõhustamiskava „Muuseumide rahastamine riigieelarvest" läbiviimine. Kava

koostamisel analüüsiti muuseumide võrgustikku, juhtimise korraldust, tegevuste eesmärgistatust ja

kehtivat rahastust ning tehti ettepanekud tulemuspõhisema rahastamissüsteemi loomiseks ja

muuseumivõrgu ümberkorraldusteks. Muuseumide valdkonna tõhustamiskava koos ettepanekutega

arutati valitsuskabineti 28.04.2022. nõupidamisel. Ühe olulise otsusena andis Vabariigi Valitsus

ülesande muuseume haldavatele ministeeriumidele sõnastada oma haldusala muuseumidele riigi

ootused hiljemalt 2024. detsembriks.

14

Ülevaade programmide elluviimisest

Järgmistes peatükkides on antud ülevaade tulemusvaldkonna programmide elluviimisest. Esitatud on

mõõdikute saavutustasemed 2024. aastal, programmide olukorra analüüs ja programmide tegevuste

täitmise analüüs ning teave programmide eelarve ja programmide tegevuste eelarve täitmise kohta.

Programm: Kultuuriprogramm 2024-2027

EESMÄRK: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja

edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning

luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning

kultuuris osalemiseks.

STRATEEGIA “Eesti 2035” siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.

PEAVASTUTAJA: Kultuuriministeerium

KAASVASTUTAJAD: Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus,

Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum.

15

Programmi mõõdikud Tabel 3. Kultuuriprogrammi mõõdikud

Tegelik täitmine Sihttasemed4

Allikas 2022 2023 2024 2024 2025

Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris, % - 94,7 - - - Statistikaamet

Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk Eesti keskmisest palgast, %

78 80 78 - - Statistikaamet

Rahulolu kultuuri kättesaadavusega, % - 66 - - - Statistikaamet

Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel, % - 25 - - - Statistikaamet

Eesti elanike kultuuripäranditeadlikkus -

60 (100 palli

skaalal) - - - Kultuuriministeerium

Eesti kultuuri uurimise jätkusuutlikkus - 10,5% 1,275% - -

Kultuuriministeerium

Eesti kultuuri rahvusvaheline nähtavus 84. 83. 85. - -

Elcano globaalse kohalolu aruanne

Eesti elanike elukeskkonnaga rahulolu (rahuloluindeks)

73,5 - 72 - - Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Programmi olukorra analüüs Järgnevalt väljatoodud programmi täitmise analüüs on seotud Eesti 2035 muutustega „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ ja „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“.

Eesti kirjanduse osas on palju valikuvõimalusi ja iga lugeja peaks leidma oma lemmiku. Ehkki Eestis ilmub palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute kättesaadavus väheneb. Oluline on suurendada raamatukogude teavikute osturaha, et uuem kirjandus oleks kõigile kättesaadav. Keskenduda tuleks just laste- ja noortekirjanduse ostudele, aga ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema innustamise programmidele. Alates 2024. aastast toetab Kultuuriministeerium uue riikliku tähtpäeva – eesti kirjanduse päeva tähistamist – ning emakeeleõpetaja preemia väljaandmist. 2024. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku.

Pärast külastatavuse langust 2020. ja 2021. aastal on etendusasutuste külastatavus taas tõusutrendis

jõudes 2022. aastal 1,14 ja 2023. aastal 1,3 miljoni külastajani. 2022. a uuendatud etendusasutuste

seaduse eesmärgiks on olnud paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti, sh korrastada rahastamissüsteem. Oluliselt täpsustati eeskätt era- ja munitsipaalteatrite rahastamise tingimusi. Era- ja munitsipaalteatrite rahastamise süsteem muutus oluliselt läbipaistvamaks ning rahastusettepanekute kujunemine selgemaks.

2024. aastal oli kinokülastusi 2,47 miljonit, mis näitab kinokülastuste langust peale 2023. aastat (2,8 mln). Eesti filmide turuosa oli 2024. aastal 13% (2023. a 22%). Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Estonia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30% Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. 2022. läbiviidud analüüsi kohaselt loodi 2021. a tänu tagasimaksefondile 189 töökohta ning toodi 2,7 mln eurot maksutulu. 60% filmivõtete kuludest tehakse väljaspool filmitootmise sektorit ja iga meetme toel investeeritud euro kohta (ilma otsese maksutuluta) luuakse majanduses kokku 5 eurot väärtust. 2023.

4 Programmi mõõdikute sihttasemed on seatud aastaks 2030., vahetasemeid ei ole seatud. 5 Metoodika muutus.

16

aastal oli Film Estonia meetme netomõju Eesti majandusele 8,67 miljonit eurot. 2024. aastal valmis koostöös Läti ja Itaaliaga esimene Eesti telesari, millel on rahvusvaheline levitaja. "Von Focki” toetati Euroopa Nõukogu filmifondi Eurimages uuendusliku telesarjade pilootprojekti raames. Eesti voogedastusplatvormidel oli varasemal filmipärandil kokku 165 306 vaatamist.

Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. Alates 2022. aastast on toetatud venekeelset erameediat ühtse inforuumi tagamise eesmärgil seoses Ukraina sõjaga.

Muusikavaldkonnas näitab publiku kontsertide külastamise arv taastumise märke, kuid säilinud on ettevaatlikus eelmüügist ostetavate piletite osas. Kontserdipaikade, festivali- ja kontserdikorraldajate jaoks kasvasid oluliselt kõigi teenuste hinnad, samal määral ei olnud aga võimalik tõsta kontserdipiletite hinda ning muusikute honorare. Taastunud on rahvusvaheline kontserdielu ning toimus mitmeid kontsertturneesid ning plaadistusi rahvusvaheliselt mainekatele plaadifirmadele.

Kunstinäitusi toimus 2024. aastal üle Eesti kokku 876. Kunstivaldkonna suur arengupotentsiaal, rahvusvaheline nähtavus ja kunstielu kodumaine mitmekülgne kättesaadavus on kriiside ja inflatsiooni järel ohus. Valdkonna jätkusuutlikkus sõltub peamiselt mitteriiklikest organisatsioonidest. Loometöö tasustamine, sh näitusetasud kunstnikele, on valdkonna prioriteet ja lähiaastate võtmeteema. Hädavajalik on näitusetaristu parandamine ja ajakohastamine. Kriitilises seisus on kesksete näitusekorraldajate taristu (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstnike Liidu galeriid, jmt).

Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine. Loodud on uus organisatsioon – Maa- ja Ruumiamet.

Disain tähendab tellija jaoks üha enam kasutajasõbralikke, hästi töötavaid, kliendi vajadustele vastavaid teenuseid ja tooteid, ning on saamas kõigi toimingute lahutamatuks osaks. Selleks, et ettevõtteid ja riigiasutusi veel enam ja teadlikumalt disaini rakendama õhutada, tuleb tegeleda aga süsteemsemalt riigihangete süsteemi parandamise ja avaliku sektori eeskuju, disainipädevuse tõstmise ja targa tellija kasvatamise, ning edulugude ja parimate praktikate jagamisega.

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2024. aasta seisuga 101 muuseumi (ilma filiaalideta), 2023. a 103 ilma filiaalideta)6, milles säilitati kokku 7,1 miljonit museaali. Muuseumikülastusi oli 2024. aastal 2,6 miljonit, mida on enam kui 2023. aastal (2,464 mln). Muuseumides töötas 1496 töötajat (2023. a 1437). Muuseumide infosüsteemi (MuIS) oli 2024. aasta lõpu seisuga sisestatud u 4,2 miljonit museaali kirjeldust, neist ligi 2,4 miljonit on digitaalse kujutisega. Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, mitmed vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg ja halb ligipääsetavus.

2024. aasta märtsi seisuga oli Eestis 27 174 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. Umbes kolmandik (30%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus.

Kultuuriministeeriumi juhtimisel viiakse ellu projekti LIFE heritageHOME, mille eesmärk on leida lahendusi pärandhoonete energiatõhususe parandamiseks. Projekti maht on pea 1,5 miljonit eurot ning see kestab kolm aastat. LIFE heritageHOME on pärandhoonete omanikele suunatud teadusarendusprojekt, mis keskendub riikliku või kohaliku kaitse all olevatele ajalooliste hoonete renoveerimise väljakutsetele ja võimalustele. Eesmärk on kaasata ka kaitse all olevad hooned renoveerimismaratoni viisil, mis hoiab energiakulu kokkuhoidu otsides hoonete eripära ja väärtuseid.

2024. aastal oli Eestis 874 raamatukogu (2023. a 879) (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud). Rahvaraamatukogusid oli 2024. aastal 480 (2023. a 493). Raamatukogude füüsilisi külastusi oli 2024. a 7,2 miljonit (2023. aastal 6,6 miljonit). Aastast 2022. on käivitatud Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma“ e „Minu raamatukogu (MIRKO)“, mille raames on loodud kaasaegne tsentraalselt toimiv logistikateenus teavikute kättetoimetamiseks lugejatele. 2023. aastal avati MIRKO platvormil üleriigilise teenusena e-laenutus (e- raamatud, audioraamatud, perioodika).

6 Statistikaameti 2023. aasta küsimustiku puhul täpsustati muuseumi määratlust ning osa asutustest liikus teaduskeskuse või

ekspositsiooni kategooriasse, kuhu lisandus ka varem valimisse mitte kuulunud asutusi.

17

Alates 2023. aastast on Rahvusraamatukogu ülesanneteks ka endised Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded: säilitada üleriigilist vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu, vahendada vahetuskogu teavikuid organisatsioonidele üle Eesti ning teenindada nägemispuudega ja lugemishäirega või selle temaatika vastu huvi tundvaid lugejaid.

Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks on väljatöötatud seitse piirkondlikku toetusmeedet. 2024. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 566 harrastajat. Alates 2021. aastast rakendatakse kollektiivijuhtide palgatoetussüsteemi. Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks, luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus.

Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimise raames digiteeriti dokumente, trükiseid, esemeid, filme ja fotosid. Tegevuskava tulemusel oli 2023. aasta lõpuks digitaalsena kättesaadav 42% mäluasutustes olevast kultuuripärandist. 2024. aastal toimus “Kultuuripärandi digitegevuskava 2024 - 2029” elluviimine, eesmärgiga teha 2029. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 45% Eesti mäluasutustes (muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides) talletatavast kultuuripärandist, parandada digitaalse kultuuripärandi kättesaadavust kasutades innovaatilisi lahendusi ja tehnoloogiaid ning jätkata mäluasutuste koostööd pikaajalise digitaalse säilitamise taristu arendamisel. Lisaks dokumendi-, trükise, foto- ja filmipärandi 2D digiteerimisele alustatakse koordineeritult ka eseme- ja ehituspärandi 3D digiteerimist. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikafondidest 2024. aastal algavatele projektidele saadi Kultuuriministeeriumi digipöörde raames toetus summas 4 083 813 eurot.

Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks valdkondlikele teabe- ja arenduskeskustele on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesandeks on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Erinevate saatkondade juures tegutsevad kultuuriesindajad Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis ja New Yorgis. Kultuuriministeeriumil on kehtivad kultuurikoostöölepped ligi 50 riigiga. Senisest enam on vaja tähelepanu pöörata kultuuri rahvusvahelistumise eesmärkide selgemale sõnastamisele, erinevate organisatsioonide rollidele, omavahelisele koordinatsioonile nii valdkonnas sees kui ka valdkonnaväliste asutustega, samuti toetusvõimaluste paremale vastavusele kultuuriorganisatsioonide tegelikele vajadustele.

Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust). Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel.

18

Programmi meetmete ja tegevuste elluviimine 2024. aastal Kultuuriprogramm 2024-2027 koosneb kolmest meetmest ja 15 tegevusest.

MEEDE 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja

arendamine

Tabel 4. Meetme 1 mõõdikud

Eesmärk

Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks.

Meetme kirjeldus

Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkonna valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut.

Meetme mõõdikud

Tegelik täitmine Sihttasemed

Allikas

2022 2023 2024

2024 2025

Teatrikülastuste arv Eestis (mln)

1,1 1,3 - 0,9 0,9 Eesti Teatri Agentuur

Laste- ja noorteetenduste külastajate osakaal kõigist külastustest, %

28 24 - 30 30 Eesti Teatri Agentuur

Kinokülastuste arv (mln) 2,33 2,8 2,47 2,8 3,1 Eesti Filmi Instituut

Eesti elanike osakaal, kes loevad raamatuid, %

- 69 - - - Statistikaamet

Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste osakaal kõigist Eestis korraldatud näitustest, %

- 26 20 20 20 Kaasaegse Kunsti Eesti

Keskus

Edasijõudmine „disainiredelil“: ettevõtete ja sihtasutuste protsentuaalne hulk, mis kasutavad disaini „disainiredeli“ IV astmel, %

21 - - 23 Kultuuriministeerium

Eesti meediavabaduse indeks

9,26 8. koht7 6. koht ≤TOP108 ≤TOP10 Piirideta Reporterid

7 Metoodika muutus. 8 Metoodika muutus.

19

Kontserdil käinute arv (tuhandetes) - 987 - - 5399 Statistikaamet

Arhitektuuriettevõtete eksport, mln eurot 4,0 2,5 - 3,2 4,3 Kultuuriministeerium

Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamise ja arendamise saavutamiseks on programmi tegevusteks loovisikute toetamine ja tunnustamine ning kirjanduspoliitika, etenduskunstide poliitika, audiovisuaalpoliitika, meediapoliitika, muusikapoliitika, kunstipoliitika ning arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ning rakendamine.

Programmi tegevus 1.1. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja

rakendamine

Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Ruumipoliitika osaks on arhitektuuripoliitika. Riigi, sh Kultuuriministeeriumi, roll ning elluviidavad ülesanded määratletakse riigi strateegilistes arengudokumentides, mis saavad sisendiks ettepanekuid disainivaldkonna arengukavast. Lisaks aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist.

 Arendati ruumiharidust, sh viidi läbi 23 üldhariduskoolis ruumihariduse valikkursust ning ruumihariduse õpetajakoolitusi viidi läbi 1.

Programmi tegevus 1.2. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine

Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks, kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist.

Kultuuriministeerium toetab väärtfilmikinode kaudu väärtfilmide kättesaadavaks tegemist, mis toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku. Ministeerium toetab põhjamaade ainsat A- kategooria filmifestivali PÖFF.

 Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel toetati mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. 2024. a toetati 24 filmi tootmistoetusega.

 Esilinastus 19 toetust saanud filmi.

 Laste ja noorte osakaal kinokülastustest oli 2024. aastal 40%.

Programmi tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine

Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Rahvusvahelisi tegevusi toetatakse rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide taotlusvooru kaudu. Regionaalse kättesaadavuse tagamiseks on toetusi jaganud Eesti Rahvakultuuri Keskuse programm “Teater maal” (sh eriprogrammid lastele ja noortele). Lisaks toetatakse Eesti Tantsuagentuuri soodsa stuudiopinna rentimiseks tantsukunstnikele.

9 Metoodika muutus.

20

 Laste- ja noortelavastuste osakaal oli 24% uuslavastustest.

Programmi tegevus 1.4. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Kirjanduse väärtustamiseks Kultuuriministeerium kujundab valdkonnapoliitikat ning loob ja rakendab

toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja

kättesaadavust. Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll nii Eesti

Kirjanduse Teabekeskusel kui ka Eesti Lastekirjanduse Keskusel. Samuti toetatakse Eesti osalemist

rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist ekspordivõimalustest ning

autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist.

 2024. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku.

 Sihtasutus Kultuurileht andis jätkuvalt välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti (15): Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht.

 Jätkati lugemise populariseerimist, sh Eesti Lastekirjanduse Keskuse programmide ja tegevuste kaudu.

Programmi tegevus 1.5. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine

Kultuuriministeerium panustab kunsti valdkonnas nii loometöösse, näitusetegevusse,

rahvusvahelistumisse kui ka kunsti uurimisse, kuid valdkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti

Kultuurkapital kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Erinevalt enamikest teistest loomealadest

on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) ka mäluasutustel suur roll. Rahvusvahelisi kunstisuhteid

arendavad valdkondlik info- ja arenduskeskus (SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kaasaegse

Kunsti Arenduskeskus MTÜ), kes saavad ministeeriumilt oma tegevuseks osalist tegevustoetust.

Rahvusvaheline nähtavus on oluline kunstiklassika uurimise ja tutvustamise kontekstis, mistõttu on

ministeerium alates 2018. aastast toetanud eraalgatusliku Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust.

 SA Kunstihoone (tegutseb ajutisel pinnal) poolt korraldati 2024. aastal 10 näitust, mida külastas 18 364 külastajat.

 Eesti kunstnikud said osaleda 3 residentuuris välismaal läbi lepinguliste kohtade.

 Kunstnikupalka maksti 20 kunstnikule MTÜ Eesti Kunstnike Liidu kaudu.

Programmi tegevus 1.6. Loovisikute toetamine ja tunnustamine

Selleks, et loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused oleksid paranenud, antakse loomeliitudele

toetust, kasutamaks seda seaduses sätestatud loometoetuse maksmiseks vabakutselistele

loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks

stipendiumideks. Suur osa loomevaldkondadest toimivad valdavalt kollektiivse loomingu põhiselt ja on

põhiosas institutsionaliseerunud – riik on loonud etendusasutusi ja kontserdiorganisatsioone, mis

tagavad neis valdkondades stabiilsed loometöö võimalused. Et võimaldada ainult vabakutseliste

loometööl põhinevate valdkondade loovisikutel pühenduda loometööle regulaarsemalt, on riik loonud

täiendavalt süsteemi, mis võimaldab loomeliitude kaudu toetada kirjanikele ja kunstnikele palkade

maksmist.

 2024. oli tunnustatud loomeliite, kellega leping sõlmitud, 17.

21

 Lisaks anti välja riigi kultuuripreemiad (8) ja rahastati riigi kultuuristipendiume.

Programmi tegevus 1.7. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine

Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ja vaba meediaruum selle vältimatu osa.

Eestis on meediateenuste seadusega reguleeritud olnud peamiselt audiovisuaalmeedia- ja

raadioteenused. Sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine on avalik-õigusliku

meediaorganisatsiooni Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) üks peamisi eesmärke.

 2024. aastal oli ERRi usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna seas 83% ja eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna seas 47%.

Programmi tegevus 1.8. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine

Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kaudu. Muusikavaldkonda toetab autoritasudest saadavate tulude kaudu ka Eesti Autorite Ühing. Lisaks toetab Kultuuriministeerium muusikavaldkonda EASi rakendatava loomemajandusmeetme toetuste kaudu.

 Toimus 204 Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste esiettekannet.

22

MEEDE 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise

toetamine ja arendamine

Tabel 5. Meetme 2 mõõdikud

Eesmärk

Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide, elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele.

Meetme kirjeldus

Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi ning teavikute ja infokandjate soetamist. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste tegevuskeskkonna ajakohastamiseks ja arendamiseks.

Meetme mõõdikud

Tegelik täitmine Sihttasemed

Allikas 2022

2023

2024

2024

2025

Muuseumikülastuste arv, mln 2,45 2,46410 2,6 3,2 2,5

Statistikaamet

Eesti rahvaraamatukogude laenutuste arv, mln 9,46 9,56 9,41 10 10

Statistikaamet

Eesti raamatukogude füüsiliste külastuste arv, mln 7 6,6 7,2 8,8 7

Eesti Rahvusraamatukogu

Rahvakultuuriharrastajate arv 78 320 78 792 78 566 78 500 79 000

Rahvakultuuri Keskuse andmekogu

Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal, % 77 75 71 77 78 Muinsuskaitseamet

Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi elujõulisuse ja säilimise tagamine saavutatakse läbi programmi järgmiste tegevuste: muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine, raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine ning rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine.

Programmi tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja

rakendamine

Eestis oli 2024. aastal avatud 101 muuseumi. Kõige rohkem oli Eestis mingit kindlat piirkonda tutvustava

koguga kohamuuseume (62), mõnele kitsamale valdkonnale keskenduvaid teemamuuseume (37) ning

arheoloogia- ja ajaloomuuseume (35).

2024. aasta märtsi seisuga oli Eestis 27 174 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Statistika näitab, et muinsuskaitseliste hoonete olukord on pidevalt halvenenud. Samas kehtib muinsuskaitses kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise omanikule see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest. Hüvitisi kombineeritakse toetustega, sh omandireformi reservfondist.

 Rakendati taotlusvooru „Muuseumide kiirendi“ muuseumide tegevuskeskkonna ajakohastamise ja ekspositsioonide uuendamise toetamiseks ning muuseumide poolt avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteedi, sihistatuse ja kättesaadavuse parandamiseks.

10 Valim muutus.

23

 Muuseumide hoidlapinna osakaal, mis vastab pikaajalise säilitamise nõuetele, oli hoidlate kogupinnast 44%.

 Heas ja rahuldavas seisukorras ehitismälestisi oli 2024. aastal 63%.

 Toimus muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamine. Muinsuskaitseamet on koostanud uued kaitsekorrad 11-le  muinsuskaitsealale, millest kinnitatud on 8, ülejäänud jõuavad kinnitamiseni 2025.

 Muinsuskaitseameti teenustega rahulolu oli 67% (koondrahulolu 6 teenusega, millest 2 teenuse soovitusindeks oli alla 30%).

Programmi tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine

Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on

kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus-

ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. 2024. aastal oli Eestis 874 raamatukogu

(rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud).

 Toimus rahvaraamatukogu seaduse ajakohastamine, et luua rahvaraamatukogudele efektiivsem üleriiklike teenuste koordinatsioonisüsteem ning tagada sellega üle-eestiline võrdne kättesaadavus, trükiste laenutuse kasutajasõbralikkus ja raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine.

 Jätkus Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine.

 Rahulolu raamatukoguteenustega oli üle-Eestiliselt 9,74 palli (10-palli skaalal).

 0-19.-aastaste laenutuste arv oli 2,5 miljonit.

Programmi tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus.

 Rakendati kogukondade toetuseks piirkondlikke toetusmeetmeid.

 Toetati olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone.

 Rakendati laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivijuhtide riikliku palgatoetussüsteemi ja kollektiivide toetussüsteemi.

 Tehti ettevalmistusi rahvakultuuri andmekogu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri uuendamiseks.

 2024. aastal käivitus uus toetusmeede „Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise tingimused ja kord“, mille eesmärk on laulu- ja tantsupeo liikumise jätkusuutlikkuse kindlustamine.

MEEDE 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja

rahvusvahelistumine

Tabel 6. Meetme 3 mõõdikud

24

Eesmärk Kultuuri, sh loomeettevõtluse, toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas.

Meetme kirjeldus

Kultuuri- ja loomevaldkondades oleva potentsiaali ettevõtlusega sidumine soodustab uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõstab valdkonna ekspordivõimekust ning loob teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust. Edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat ning osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides. Väärtusliku kultuuripärandi digiteerimine ja vajadus tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus.

Meetme mõõdikud

Tegelik täitmine Sihttasemed

Allikas 2022

2023

2024

2024

2025

Digitaalse kultuuripärandi osakaal kogude suurusest, %

49 53 56 51 54

DIGAR ja MUIS

Kultuuri, sh loomeettevõtluse toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu eelduste loomiseks

Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas, rakendatakse järgmiseid tegevusi:

kultuurivaldkonna digiteerimine, kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine, kultuuri

valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus ning loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine.

25

Programmi tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digiteerimine

2024. alustati "Kultuuripärandi digitegevuskava 2024–2029" rakendamist, mille eesmärgiks on teha Eesti kultuuripärand kõigile huvilistele digitaalsena kättesaadavaks, mugavalt kasutatavaks ning tagada kultuuripärandi turvaline säilimine. Tegevuskava tulemusel on 2029. aastaks meie mäluasutustes olevast kultuuripärandist digitaalsena kättesaadav 55% ning prioriteetsetest kinnismälestistest digitaalsena kättesaadav 21%. Tulenevalt Euroopa Komisjoni 10.11.2021 soovitusest (EL) 2021/1970 alustatakse tegevuskava raames kultuuripärandi koordineeritud 3D-digimisega.

 Digitaalse kultuuripärandi säilitamiseks väljaspool riigipiiri lahenduse leidmiseks viis Kultuuriministeerium läbi esmase kaardistuse EL liikmesriikide seniste praktikate ja plaanide väljaselgitamiseks ning kutsus Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu juurde kokku digisäilitamise töörühma.

Programmi tegevus 3.2 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine

Rahvusvaheliste projektide jaoks annab riik toetusvahendeid nii taotlusvooru kaudu kui ka otsetoetusi

valdkondlikele arenduskeskustele, toetades projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri

rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist

Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis

osalevaid Eesti projekte. Eestil on kultuuriesindajad kuues välisriigis, et toetada kultuuri

rahvusvahelistumist ning Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmist.

 „Tartu 2024“ kui Euroopa Kultuuripealinna programmi toimumisele kaasa aitamine.

 Eesti kultuuri rahvusvahelistumise osas oli aktiivne koostöö 2024. a 25 riigiga.

 Osaleti aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides tagamaks Eesti huvide esindatus.

 2023. a alguse saanud koostöö Namiibiaga loomemajanduse valdkonnas jätkus 2024. aastal ESTDEVi rahastatud projektiga. Koostöösse on kaasatud MTÜ Loov Eesti, UNESCO rahvuslikud komisjonid Eestis ja Namiibias, UNESCO Windhoeki kontor, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ning Namiibia ülikool. Koostöö raames toimus 2024. aastal Windhoekis kõrgetasemeline konverents ja ülikoolide õppejõudude koolitusprogramm, Eestis käisid visiidil Namiibia partnerite esindajad, kes tutvusid siinsete pärandi- ja kultuuriasutustega, mis on tegevad loomemajanduse valdkonnas ning Eestis UNESCO programmides ja võrgustikes.

 Toimus pidev suhtlus Botswana ja UNESCO harukontoritega ja valmisid koostööplaanid 2025. aastaks.

 2024. a toimus Tallinnas rahvusvaheline UNESCO koolitus kultuuriväärtuste kaitsest relvakonflikti korral. UNESCO, Eesti Kaitseväe, Kaitseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, UNESCO ERKi ja Muinsuskaitseameti koostöös läbiviidud koolituse raames keskenduti kultuuriväärtuste kaitse parimatele praktikatele ja Eesti pärandivaldkonna kriisivalmidusele. Koolitus aitas kaasa tsiviil- ja militaarkoostöö tõhustamisele Eestis.

Programmi tegevus 3.3. Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus

Alates 2022. aastast on Kultuuriministeeriumi poolt võetud suund laiemalt humanitaarvaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamisele, rakendades loovuurimuse taotlusvooru ning „Elujõulise Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi“.

26

 Kultuuriministeerium eraldas õpilaste teadustööde konkursil kaks eripreemiat kultuurivaldkonna teadustöö populariseerimiseks ja väärtustamiseks noorte seas. Erakorraliselt eraldati kultuuririkkuse aasta tähistamise puhul täiendavalt kaks eripreemiat kultuurilise mitmekesisuse teemat käsitlevatele õpilastöödele.

 2024. aastast alates toetab Kultuuriministeerium valdkondliku TA vahenditest üleriigilise

tegevusväljaga teadustöö kohustusega muuseumide teadusprojekte, et tagada teadustöö

võimekuse areng muuseumides ning tõhustada koostööd evalveeritud teadusasutustega.

Programmi tegevus 3.4 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

EL 2021-2027 finantsperioodi meetmest „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ rahastatavate tegevuste ja projektide eesmärk on siduda loomemajanduse ja sidusvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute, ambitsioonikate ja kestlike ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust ning luues teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.

 EL 2021-2027 eelarveperioodi tulemusraamistiku vahe-eesmärgid on loomemajanduse arendamise meetme osas täidetud ning mitterahalist abi saavate alustavate ettevõtjate arvu ning kasusaajate koguarvu osas ületatud. Rahalist ja mitterahalist abi on toetusmeetme raames kumulatiivselt (2023-2029) saanud 762 ettevõtet.

 Käivitus kuues Eesti loomemajanduse olukorra kaardistus ja uuring, mille eesmärk on selgitada välja sektori värskeimad peamised majandus-statistilised näitajad, analüüsida sektori olulisust Eesti majanduses ja tuua välja tulevikusuundumused. Uuringu tulemused valmivad 2025. aasta suveks.

27

Kultuuriprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 7. Programmi ja programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Programmi eelarve täitmine

2024 esialgne eelarve

2024 lõplik eelarve

2024 eelarve täitmine

Programmi kulud (kokku) 296 253 388 391 300 927

Tegevused

Loovisikute toetamine ja tunnustamine

Kulud 3 559 3 559 3 455

Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Kulud 10 410 10 691 10 350

Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine

Kulud 48 281 54 401 48 214

Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine

Kulud 20 604 23 211 18 341

Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine

Kulud 18 472 19 127 18 689

Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine

Kulud 5 983 6 447 6 320

Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja rakendamine

Kulud 2 630 2 672 2 594

Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine

Kulud 44 176 45 289 45 244

Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine

Kulud 53 071 116 218 58 784

Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine

Kulud 37 129 45 815 39 093

Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine

Kulud 11 414 12 313 11 281

Kultuurivaldkonna digiteerimine

Kulud 20 2 197 889

Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine

Kulud 7 621 7 989 7 546

Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Kulud 1 830 36 596 28 260

Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus

Kulud 31 054 36 596 28 260

Riigikontrolli poolt auditeerimata andmed. Kulud ei sisalda investeeringuid, ega käibemaksukulu.

28

Lõplik eelarve sisaldab lisaks esialgsele eelarvele eelmisest aastast ülekantud vahendeid, lisaeelarvega eraldatud vahendeid, Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendeid ning muid tuludest sõltuvaid vahendeid (välistoetus, hasartmängumaksu laekumine jmt).

29

Programm: Spordiprogramm 2024 – 2027

EESMÄRK: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist

STRATEEGIA “Eesti 2035” siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed

VASTUTAJA: Kultuuriministeerium

Programmi mõõdikud Tabel 8. Programmi mõõdikud

Tegelik täitmine Sihttasemed

Allikas 2022 2023 2024 2024 2025

Harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides

193 274 225 848 241 985 230 000 235 000 Eesti spordiregister

Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate noorte (5-19- aastased) osakaal kogu vanusegrupist, %

52 54 5511 59,5 61 Eesti spordiregister

Treenerikutsete arv 4006 4200 4253 4250 4250 Eesti spordiregister

Programmi olukorra analüüs

Spordi riikliku andmebaasi (spordiregister) kohaselt oli Eestis 2024. aastal 2924 spordiorganisatsiooni, 507 spordikooli, 241 895 organiseerunud harrastajat ja 4253 treenerikutsega treenerit.

Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha faktidel põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme.

EOK liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude peamine eesmärk, mis haakub otseselt ka „Sport 2030“ eesmärkidega, on Eesti sportlaste ja võistkondade tulemuslik ning väärikas esindatus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat keskkonda, on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus on oluliselt korrastatud spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia projekt, mille eesmärk on tagada kõikidele olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste (OM distsipliinidel) esikümne potentsiaaliga sportlastele piisav ettevalmistus ning osalemine tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. Järgmine samm on koostöös Eesti Kultuurkapitaliga spordi ja kehakultuuri sihtkapitali ümberkujundamine valdavalt kohalike ja liikumisharrastuse projektide toetamiseks ning tunnustamiseks ja tippspordi rahastamise osakaalu vähendamine.

2024. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 42 spordialaga kokku 273 medalit – 80 kulda, 73 hõbedat ja 120 pronksi.

„Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumisharrastajate osakaal Eestis oli 2024. a 44,1% (2022. a 45,2%, 2020. aastal 45,2% ja 2018. aastal 41,2%). Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Uuring tõestas samas ka selgelt, et aktiivne

11 Näitaja arvutamise aluseks on Statistikaameti rahvaarv vanusegrupis 1. jaanuar 2023 ja klubides sporti harrastavate noorte arv 31. detsember 2023. aasta seisuga.

30

eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises.

Probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid Eesti lastest ei liigu piisavalt 75% (Liikumisuuring 2022). Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks. Samuti on suur probleem laste ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps ja iga kolmas 4. klassi laps on ülekaaluline või rasvunud, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 20 aastat (Euroopa laste rasvumise seire, TAI 2018/19). „Sport 2030“ raames on seatud eesmärk, et 2030. aastaks on Eesti jõudnud liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele.

Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe sammuna asutas Eesti Olümpiakomitee 2022. aastal Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskse juhtimise ja arendamise kaudu luua lisandväärtust spordiorganisatsioonidele ja edendada valdkondadeülest koostööd. Kompetentsikeskus vedas ka liikumisaastat, mis tähendas, et läbi terve 2023. aasta korraldati erinevaid üritusi, töötubasid ja treeninguid. Uuring näitas, et 44% Eesti täiskasvanud rahvastikust oli liikumisaastast teadlik (Eesti elanike liikumisharrastustega tegelemine 2023, Turu-uuringute AS).

Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2024 seisuga oli see arv 241 895. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist moodustas 2024. aastal 55%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2926 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone ). Nende andmete põhjal saab järeldada, et liikumisaktiivsuse kasvu ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise korraldamisega.

Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi EADSE), kes alates 2020. aastast täidab Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel muuhulgas ka spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses kontaktpunkti rolli. 2024. aastal võttis EOK täiskogu vastu Eesti spordieetika reeglid, mis aitavad tagada Eesti spordis ühtse raamistiku spordieetika tagamisel ning rikkumiste, nt väärkohtlemise, kokkuleppemängude või hea juhtimistava rikkumiste, menetlemisel Reeglid rakenduvad 1. juunist 2026, mistõttu 2025 tuleb tagada, et EADSE valmisolek spordiorganisatsioonide toetamiseks nende reeglite jõustamisel ning spordivaldkonna kurssi viimine. 2025. aastal viiakse läbi ka kokkuleppemängude leviku uuring, mida seekord planeeritakse teha rahvusvaheliselt koos mõnekümne teise riigiga nn Kopenhaageni grupist. Uuringu tulemused peaksid andma ka vastuse, kas 2022. aastast alates, millal sarnane uuring ainult Eestis läbi viidi, on tehtud edusamme kokkuleppemängude vastases võitluses.

Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Rahvusvahelistest võistlustest toimusid 2025. a traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman, Rally Estonia, Tallinna Maraton, Horse Show ja Simple Session ning mitmed teised võistlused. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja ka spordiorganisatsioonid ise. Riik ja kohalikud omavalitsused on loonud hea taristu rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Samas vajab taristu jätkuvalt edasiarendamist. Eesti spordiorganisatsioonid on läbi aegade korraldanud kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi väga heal tasemel ning sel põhjusel pakutakse Eestile ka järjest enam võimalusi korraldada kõrgetasemelisi spordivõistlusi erinevatel spordialadel.

Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2024. aastal Spordiprogramm 2024-2027 koosneb kahest meetmest ja kolmest tegevusest.

MEEDE 1. Saavutusspordi edendamine Tabel 9. Meetme 1 mõõdikud

31

Eesmärk Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud

Meetme kirjeldus Meede jaguneb kaheks tegevuseks: saavutusspordi toetamine ja arendamine ning ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine, mille raames osutatakse kokku viite avalikku otsest ja kaudset teenust

Meetme mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

Allikas 2022 2023 2024 2024 2025

Täiskasvanute tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1-10

34 30 38 36 36

Eesti spordiregister

Täiskasvanute tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1-10

402 366 381 260 250+

Eesti spordiregister

Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1-10

129 139 155 86 86+

Eesti spordiregister

Täiskasvanute tiitlivõistluste finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv

1 2 0 1 3

Eesti spordiregister

Noorte ja juunioride tiitlivõistluste finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv

0 5 1 3 4

Eesti spordiregister

Eestis läbiviidud rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv

38 24 25 40 40 Eesti spordiregister

Meetmes kujundatakse ja viiakse ellu saavutusspordi poliitikat ja toetatakse ning luuakse tingimusi spordiga tegelemiseks, milles on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega koostöös on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Toetatakse spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks. Meetme teise tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele.

Programmi tegevus 1.1. Saavutusspordi toetamine ja arendamine Kutsega treenerite arv, olles püsinud aastaid stabiilsena, on teinud viimastel aastatel suure hüppe, kasvades 4253ni. Suurt rolli on selles mänginud treenerite pidev riiklik toetamine, eriti kriisi ajal. Treeneritele väärilise töötasu tagamine on üks prioriteetseid valdkonna eesmärke. Jätkuvalt on eesmärk viia toetatavate kõrgema kategooria (vähemalt 5. kutsetase) treenerite brutopalga suhe Eesti keskmise palgani. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on tõusnud toetust saavate treenerite arv, mistõttu

32

tuleb hakata järgnevatel aastatel tõstma riigi poolt toetatavate treeningtundide arvu tagamaks, et spordiklubidele ei langeks liiga suurt koormust. Kui keskmise palgani jõudmiseks 2024. aastal oleks pidanud riigieelarvesse leidma ligikaudu 4,5 miljonit eurot lisavahendeid, siis arvestades Eesti Panga viimast majandusprognoosi tuleb juba 2026. aastal keskmise palgani jõudmiseks leida riigieelarvesse täiendavalt 6,2 miljonit eurot, sest arvestada tuleb lisaks pidevalt tõusva keskmise palgaga ka suureneva nõudlusega treeningtundide tasustamiseks.

2023. aastal analüüsis Kultuuriministeerium treenerite kutsete andmise ja uuendamise süsteemi ning läbiviidud analüüsi tulemusena selgus, et täiend- ja tasemekoolituse valdkonnas on mitmeid võimalusi tõhustamiseks ja innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmiseks ja spordialadeülese koostöös soodustamiseks. Sarnased spordialad saaksid süsteemsema lähenemise korral koolitusi ühiselt korraldada, seeläbi nii koolituste kvaliteeti tõsta kui ka ressursse kokku hoida. VÕTA-süsteemi efektiivsemaks rakendamiseks on võimalik kaasata eksperte, kes aitaksid süsteemi ka spordivaldkonnas senisest paremini kasutada. Üheks lahenduseks, kuidas kutsesaamise protsessi inimeste jaoks mugavamaks ja lihtsamaks muuta, oleks keskse veebipõhise koolitusplatvormi loomine.

Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. Tehvandi Spordikeskuse SA kooseisu kuulub Tehvandi Spordikeskus Otepääl, Kääriku spordikeskus Käärikul ning Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas. Riik on läbi aegade arendanud eelpool nimetatud keskusi ning kujundanud nendest kõrgel tasemel rahvusvaheliselt tunnustatud mitmekesised treening- ja võistluskeskused nii saavutussportlastele kui harrastussportlastele. Selleks, et olla atraktiivne ja konkurentsivõimeline võrreldes teiste riikidega, on vaja keskusi jätkuvalt arendada. Selleks, et Tehvandi spordikeskuses tagada valmisolek korraldada rahvusvahelisi talispordivõistlusi sõltumata ilmast ning pikendada võistluste ja laagrite hooaega, on vaja jätkuvalt panustada kunstlume tootmisvõimekuse tõusule ja taristu arendamisse. Alustatud on tugiteenuste keskuste rajamisega, ning rajamist ootab telepildi tootmise ala ja parkimisvõimaluste parendamine, mis kõik on eelduseks, et 2027. a oleks Tehvandi spordikeskuses võimalik korraldada laskesuusa MMi. Lisaks on vaja laiendada peamaja/hotelli. Tartumaa Tervisespordikeskus on olnud läbi aegade oluline koht laskesspordiga tegelemiseks, kuid sealne taristu on amortiseerunud ning vajab uuendamist. Samuti on oluline parandada piirkonnas tingimusi liikumisharrastusega tegelemiseks. Jõulumäe Tervisespordikeskuses on vaja kaasajastada tänaseks amortiseerunud peahoone ja infrastruktuur, ehitada multifunktsionaalsed spordimaja, väikemajade kompleks, arendada välispordiobjekte ning laiendada asfaltkattega liikumisrada.

Kultuuriministeerium toetab alates 2024. aastast kolme toetusmeetme kaudu rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamist kokku ligikaudu 6 mln euroga aastas. Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine aitab kaasa mitmete riiklike eesmärkide saavutamisele nii spordi-, turismi-, majanduse- kui ka regionaalpoliitika valdkonnas. Seega on oluline jätkata rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist.

Puuetega inimeste liikumisharrastuse ning spordiga tegelemise tingimuste parandamiseks on vajalik luua valdkondade eest vastutavatele organisatsioonidele head tingimused, et neil oleks võimalik viia ellu valdkonna jaoks olulisi muudatusi ning tegeleda arendustööga. Praegu on probleem puuetega inimeste integreerimine tavapärasesse liikumisharrastusse ning spordisüsteemi, mis on vajalik erinevatele ühiskonnagruppidele võrdsete tingimuste loomiseks ühiskonnaelus osalemiseks. Tuleb suurendada puudega inimeste nähtavust spordis ning käsitleda neid alati tavaühiskonna osana. Erinevalt riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest puudub praegu riiklikult tähtsate spordiobjektide rajamiseks ja renoveerimiseks pikaajaline rahastamise süsteem. Selleks, et täita Riigikogu poolt seatud spordivaldkonna strateegilisi eesmärke, tuua Eestisse välisraha ja seeläbi elavdada majandust ning vältida seda, et rahvast ühendavad spordi- ja kultuurisündmused Eestist mööda lähevad, on vajalik sporditaristu arendamine praegusest suuremas mahus. Sporditaristusse panustamine on investeering, mis lisaks otsesele majanduslikule tulule toob kaudset tulu nii läbi rahvatervise paranemise, Eesti nähtavuse suurenemise maailmas kui ka rahva ühtsustunde suurenemise, kui üheskoos hinge kinni hoides järjekordse olümpiasangari medaliteekonnale kaasa elame. Spordiobjektid saavad potentsiaalselt täita olulist rolli ka riigikaitse aspektist – nt kogunemiskoha, varjumiskoha või meditsiinikeskusena.

Programmi tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine

33

Tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa:

1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele.

Nimetatud valdkondi reguleerivad mitmed konventsioonid, millega Eesti on liitunud. Kultuuriministeeriumi peamine roll on antud konventsioonide töörühmades Eesti huvide kaitsmine ja siseriiklikult konventsioonide põhimõtete ning kohustuste täitmise tagamine.

Kokkuleppemängude vastases võitluses juhinduvad riigid Euroopa Nõukogu konventsioonist spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta. Eesti allkirjastas konventsiooni 2016. aastal, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud. Küll aga on Eesti liitunud nn Kopenhaageni grupiga, mis on kokkuleppemängude vastase võitluse riiklike platvormide ühine mitteametlik töörühm. Väärkohtlemise vastases võitluses spordi valdkonnas eraldiseisvat rahvusvahelist lepingut ei ole. Spordivaldkond lähtub oma tegevustes laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlevast Euroopa Nõukogu konventsioonist, Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning Eestis kehtivatest õigusaktidest ja regulatsioonidest.

Ennetamaks kokkuleppemänge, väärkohtlemist ja teisi spordieetikaga seotud küsimusi võeti 2024. aastal sarnaselt dopinguvastastele reeglitele vastu kogu spordivaldkonnale kehtivad spordieetika reeglid. Eesti spordieetika reeglid aitavad tagada Eesti spordis ühtse raamistiku spordieetika tagamisel ning rikkumiste, nt väärkohtlemise, kokkuleppemängude või hea juhtimistava rikkumiste, menetlemisel Reeglid rakenduvad 1. juunist 2026, mistõttu 2025 tuleb tagada, et EADSE valmisolek spordiorganisatsioonide toetamiseks nende reeglite jõustamisel ning spordivaldkonna kurssi viimine. Muuhulgas tuleb koostöös EADSE’ga tuvastada, missugused kompetentsid peaksid reeglite jõustumiseks olema tugevdatud, nt uurimisvõimekus, k.a. juristikompetents, või koolitus.

2025. aastal viiakse läbi ka kokkuleppemängude leviku uuring, mida seekord planeeritakse teha rahvusvaheliselt koos mõnekümne teise riigiga nn Kopenhaageni grupist. Uuringu tulemused peaksid andma ka vastuse, kas 2022. aastast alates, millal sarnane uuring ainult Eestis läbi viidi, on tehtud edusamme kokkuleppemängude vastases võitluses.

MEEDE 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Tabel 10. Meetme 2 mõõdikud

Eesmärk Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud

Meetme kirjeldus Meetme all on organiseeritud liikumisharrastuse edendamise tegevus, mille raames toetatakse organiseeritud liikumisharrastust

Meetme mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

Allikas 2022 2023 2024 2024 2025

Liikumisharrastusega regulaarselt (4x nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist

18,3 - 17,7 23 - Tervise Arengu Instituut

Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks/liikumisharrastuseks soodsa õigusruumi loomine. Tegevuse raames

34

rakendatakse regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust liikumisharrastusse. 2022. aastal asutati Eesti Olümpiakomitee poolt SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mis on riigi peamine partner liikumisharrastuse valdkonna edendamisel. Kompetentsikeskus panustab läbi koordineerivate, koolitus-, teadus- ja kommunikatsioonialaste tegevuste inimeste liikumisaktiivsuse tõusu.

Kultuuriministeeriumi ülesanne on tagada elanikele võimalikult head tingimused organiseeritud liikumisharrastusega tegelemiseks, mis on üks oluline osa elanikkonna liikumisaktiivsuse suurendamisest. Eesti inimeste liikumisaktiivsuse suurendamiseks on vajalik tõhus valdkondade ülene koostöö, et aidata erinevate valdkondade tegevused omavahel kooskõlla viia ning seeläbi võimaldada terviklikumat ning efektiivsemat lähenemist liikumisaktiivsuse probleemi lahendamisel. Oluline on ellu viia ja edasi arendada 2022. aasta sügisel koos Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga alustatud ühist liikumisaktiivsuse tegevuskava. Edasises plaanis on vajalik kaasata ka järgmisi valdkondi, näiteks kaitse ja sisejulgeolek.

Eesti Kultuurkapitali rahalised vahendid oleks vaja vabastada liikumisharrastuse ja teiste projektipõhiste liikumis- ja sporditegevuste jaoks, et kujundada Eesti Kultuurkapitalist peamine fond, mille kaudu rahastab riik liikumisharrastuse projektipõhiseid üritusi, rohujuuretasandi sporti jt samasisulisi projekte. Praegune probleem on tippspordi püsirahastuse suur osakaal (ligikaudu 1,2 mln eurot) Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali eelarvest.

Oluline on panustada senisest tugevamalt koolilaste kehalise aktiivsuse edendamisse. Laste kehaline aktiivsus on madal nii koolipäeva jooksul kui ka nädalavahetustel. 2021. aastal Eesti Olümpiakomitee poolt käivitatud “Sport Koolis” projekti eesmärgiks on tekitada esimese kooliastme lastes huvi sportimise vastu läbi selle, et nad saavad koolipäeva raames erinevaid spordialasid katsetada. Projekt on koolide ja lastevanemate poolt väga hästi vastu võetud, kuid piiratud vahendite tõttu on sellega liitunud vaid 43 kooli (2024/25 õppeaastal). 2024. aastal viidi läbi küsitlus, mis näitas, et projektis osalenud laste vanemad, koolid ja treenerid on sellega väga rahul. Järgmise sammuna on EOK eestvedamisel plaanis läbi viia ka mõju-uuring.

Lähiaastatel on vaja lisavahendeid, et jätkata regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetusmeetmega. 2023. aastal ühekordse meetme, mahuga 3 miljonit, raames läbiviidud taotlusvooru esitati 19 taotlust ning rahastati 7 projekti. Samas on teada, et osad olme- ja teenindushoone rajamisest huvitatud regionaalsed tervisespordikeskused jätsid eelarve kitsikuse tõttu taotluse esitamata.

Spordiprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine

Tabel 11. Programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Programmi eelarve täitmine 2024 esialgne eelarve 2024 lõplik eelarve 2024 eelarve täitmine

Programmi kulud (kokku) 46 549 63 014 59 798

Tegevused

Saavutusspordi toetamine ja arendamine

Kulud 42 942 46 222 43 391

Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja

arendamine

35

Kulud 360 371 360

Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

Kulud 3 247 16 422 16 047

Riigikontrolli poolt auditeerimata andmed. Kulud ei sisalda investeeringuid, ega käibemaksukulu.

1

SIDUS ÜHISKOND

2024. AASTA

TULEMUSARUANNE

2

Sisukord

SISSEJUHATUS JA TULEMUSVALDKONNA ÜLDTEAVE 3

TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD JA EELARVE TÄITMINE 4

OLUKORRA LÜHIANALÜÜS 5

ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST 8

PROGRAMM „LÕIMUMIS-, SH KOHANEMISPROGRAMM 2024–2027“ 9

Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 10 Olukorra analüüs 10 Programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal 12 KOKKUVÕTE 20

Olulisimad edusammud 2024. aastal 20 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 21

TEGEVUSKAVA „ÜLEILMNE EESTLUS“ 22

Tegevuskava mõõdikud 22 Olukorra analüüs 22 Tegevuskava suundade elluviimine 2024. aastal 24 KOKKUVÕTE 26

Olulisimad edusammud 2024. aastal 26 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 26

PROGRAMM „KOGUKONDLIK EESTI“ 27

Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 28 Olukorra analüüs 29 Programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal 32 KOKKUVÕTE 40

Olulisimad edusammud 2024. aastal 40 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 40

PROGRAMM „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS“ 43

Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 44 Olukorra analüüs 45 Programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal 47 KOKKUVÕTE 48

Olulisimad edusammud 2024. aastal 49 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 49

PROGRAMM „ERAKONDADE RAHASTAMINE“ 53

Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 53 Olukorra analüüs ja programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal 53

3

Sissejuhatus ja tulemusvaldkonna üldteave

Tulemusvaldkond

Sidus ühiskond

Valdkonna arengukava

„Sidusa Eesti arengukava 2030“

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on sidus ja kaasav ühiskond.

Programmid ja nende eesmärgid, vastutavad ministeeriumid

Programm „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2024–2027“: Eesti ühiskond on lõimunud ja sot- siaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jaga- vad demokraatlikke väärtusi ning ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Kõigile Eestis elavatele inimestele on loodud võrd- sed võimalused edukaks iseseisvaks toimetule- kuks ja heaoluks. Peavastutaja: Kultuuriministee- rium

Programm „Kogukondlik Eesti“: Eesti on inimese- keskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Peavastutaja: Siseministeerium

Programm „Nutikas rahvastikuarvestus“: inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on muga- vad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automa- tiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti ela- nike lihtsal asjaajamisel. Peavastutaja: Siseministeerium

Programm „Erakondade rahastamine“: Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad.

Peavastutaja: Siseministeerium

Tegevuskava „Üleilmne eestlus“1: väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti po- sitiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Peavastutaja: Välisministeerium

Tulemusaruandes antakse ülevaade tulemusvald- konna „Sidus ühiskond“ eesmärkide saavutami- sest ja selleks koostatud programmide eelarve täit- misest.

Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Sidusa Eesti arengukavas 2030“, mille kinnitas Vabariigi Valitsus 18. novembril 2021. Selleks, et edendada „Sidusa Eesti arengukava 2030“ teemasid, on varem olnud mitu arengudokumenti. Lõimumispoliitika valdkon- nas kehtis 2020. aastani arengukava „Lõimuv Eesti 2020“. Uussisserändajate kohanemise valdkonda ja rahvastikutoimingute poliitikat suunati 2020. aastani „Siseturvalisuse arengukavaga 2015– 2020“ ning kodanikuühiskonna arengut „Ko- danikuühiskonna arengukavaga 2015–2020“. Üleilmse eestluse valdkonna suunamiseks oli va- rem „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014–2020“.

„Sidusa Eesti arengukavas 2030“ on leitud nende teemade ühisosa ning sellega aidatakse saavu- tada ka „Eesti 2035“ üldeesmärki ja strateegilisi sihte: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoid- vad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöö- meelne ja avatud“, „Eestis on kõigi vajadusi arves- tav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik“.

1 Tulemusaruandes on antud ülevaade ka üleilmse eestluse valdkonnast, sest see on üks „Sidusa Eesti arengukava 2030“ alaeesmärkidest, kuid selle kohta ei ole kinnitatud programmi, vaid tegevuskava alates 2022. aastast.

4

Tulemusvaldkonna mõõdikud2 ja eelarve täitmine

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 2030

Tugeva või keskmise tu- gevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestla- sed

Ei mõõ- detud

73% Ei mõõde-

tud ≥ 79% ≥ 79% ≥ 90%

Eesti integratsiooni monitooring (EIM)

Tugeva või keskmise tu- gevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teised rahvused

Ei mõõ- detud

89% Ei mõõde-

tud ≥ 86% ≥ 86% ≥ 90%

Eesti integratsiooni monitooring (EIM)

Välismaal elavate eest- laste ühtekuuluvustunne Eestiga

Ei mõõ- detud

Ei mõõde- tud

Ei mõõde- tud

≥ 85% ≥ 87% ≥ 90%

Eesti väliskogukon- dade ja tagasipöör- dumisega seonduv uuring

Rahulolu elanike kaasa- misega kohalikus omava- litsuses

– – – > 38% > 38% ≥ 50% Rahandusministee- riumi tellitud rahul- olu uuring

Rahvastikuregistri e-tee- nuste rahulolu soovitu- sindeks

75 77 78 > 72 > 72 > 72 Recommy, rahvasti- kuregister

Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine ning peamised kitsaskohad ja kõrvalekalded planeeritust

Siseministeeriumi valitsemisala panustab tulemus- valdkonda „Sidus ühiskond“ programmide „Kogu- kondlik Eest“, „Nutikas rahvastikuarvestus“ ja „Era- kondade rahastamine“ kaudu.

Tulemusvaldkonnas „Sidus ühiskond“ kasutati 2024. aastaks planeeritud kulude eelarve 86%-di ulatuses ära. Eelarve kasutamata osa põhjendused on esitatud vastava programmi eelarve täitmise juu- res.

Vastavalt riigieelarve seaduse §-ga 591 ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhus- tamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite

2 Tulemusvaldkonna mõõdikutena on esitatud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ mõõdikud. 3 Tabelis on teave tulemusvaldkonda kuuluvate Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi programmide eelarvete kohta. Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus on esitatud „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tulemusaruandes.

ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §- le 11 kantakse tulemusvaldkonnas „Sidus ühiskond“ 2024. eelarveaastast 2025. eelarveaastasse üle ra- halisi vahendeid kuludeks (ülekantavad) summas 1845 tuhat eurot. Üle kantakse kasutamata piirmää- raga vahendid.

Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna programmi te- gevuste kasutamata eelarve kantakse valdavalt üle nende programmi tegevuste eelarvetesse, kus ka- sutamata eelarve tekkis. Väiksemal määral planee- ritakse ülekandmisel programmi tegevustel tekki- nud kasutamata eelarve 2025. aastal ümber ning

Valdkonna eelarve täitmine3 (tuhandetes eurodes)

2024. a esialgne eelarve 2024. a lõplik eelarve 2024. a eelarve täitmine

Kulud (Kultuuriministeerium) 16 535 19 979 14 058

Kulud (Siseministeerium) 17 759 19 538 16 749

4

seejuures ei ületata 2024. aasta riigieelarve sea- duse § 5 alusel ministrile antud õigusi.

Siseministeeriumi valitsemisala 2024. aasta üle- kantav eelarve on 2025. aastal kaetud kohustustega või planeeritud kriitiliste vajaduste katteks. Ülekan- tav eelarve on tekkinud ka teadlikust kulude kokku- hoiust, et tulla toime jätkuvate hinnakasvude ning riigiasutuste eelarvekärbete tingimustes. Siseminis- teeriumi valitsemisalal ei ole ülekantavat eelarvet, millel puudub 2025. aastaks reaalne vajadus.

„Programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ eelarve täitmine oli 70%. Plaanitust väiksemas ma- hus kulus eelarvelisi vahendeid kohanemisprog- rammi, sh täiskasvanute eesti keele õppe korralda- miseks, kus teenuse ostmisel on hindamiskriteeriu- miks madalam hind.

5

Olukorra lühianalüüs

Lõimumine Eesti kultuuriruumi

2024. aastal mõjutasid Eesti ühiskonna sidusust kõige enam kestev Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu ja alanud üleminekuprotsess eesti- keelsele õppele Eesti haridussüsteemis. Olulisel määral mõjutas ühiskonda ka kolmandate riikide kodanike (ja määratlemata kodakondsusega ini- meste) valimisõiguse piiramise eelnõu arutelu ning Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku lahuta- mise eelnõu Moskva Patriarhaadist. Meelestatust ühiskonnas määrab ka üldine sotsiaalmajanduslik hakkamasaamine, sh üldine elukalliduse tõus, uute maksude rakendamine ja jätkuv inflatsioon.

Venemaa agressioon Ukrainas tõi Eestile kaasa mitu tagajärge, sealhulgas jätkuvalt uute sõjapõge- nike saabumise Ukrainast ja viimaste aastate jook- sul siia jõudnud sõjapõgenike kohanemise toeta- mise.

Riiklikud institutsioonid, kohalikud omavalitsu- sed ja vabaühendused pakkusid eri programme ja teenuseid, et aidata Ukraina sõjapõgenikel leida oma koht Eesti ühiskonnas. Kultuuriministeerium pakkus nii ukrainlastest ajutise kaitse, kui ka rah- vusvahelise kaitse täiendava kaitse saanutele ko- hanemisprogrammi, mis koosnes ühepäevasest baasmoodulist ja A1-tasemel keeleõppest, samuti jätkati Ukraina sõjapõgenikest kuni 19-aastaste noorte ukraina keele ja kultuuri säilimise toetamist taotlusvooru kaudu.

Eesti integratsiooni monitooringust, mis viidi läbi 2023. ja avalikustati 2024. aastal, selgus, et Eesti püsielanikest 37% nendib, et Venemaa sõda Ukrai- nas on nende elu otseselt mõjutanud. Eestlaste seas on see osakaal 32% ja muust rahvusest ini- meste hulgas 46%. Valdavalt tunnevad muust rah- vusest inimesed sõja mõju enam kui eestlased. Mõju eri aspektide osas tuntakse enim seda, et sõda on lõhkunud kogu turvalise maailma, milles seni elati. Enamasti nõustutakse ka väidetega, et sõda on halvendanud suhtumist vene keele kasu- tamisse ning Lääne ja Venemaa sõjaline vastas- seis paneb inimesi pooli valima.

Uuring näitas, et sõjaolukorras on tugevnenud vene- keelsete elanike identiteedivalik Eesti (ja Lääne) ka- suks. 43% muust rahvusest vastajaist tunnistas, et sõda on sundinud neid tegema selle suhtes selge- mat valikut.

Sõja ja riigikaitsega seotud hoiakute poolest on ve- nekeelne elanikkond selgesti polariseerunud: ühelt poolt toetab üle 40% muust rahvusest elanikke Eesti riigi tegevust Ukraina sõjalisel abistamisel ning on vajaduse korral ise valmis osalema Eesti

kaitsmises, teisalt on pea sama suur osa neid, kes on sellele vastu. Viiendik muust rahvusest elani- kest jääb kõhklevale seisukohale. Seejuures ei mängi otsustavat rolli muust rahvusest elanike ko- dakondsus, vaid nende üldine lõimumisaste.

Peale riiklike teenuste pakkumise mängis põgenike kohanemise toetamisel tähtsat rolli asjaolu, et pü- sielanikud suhtusid sõjapõgenike toetamisse ja abistamisse hästi. Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele ja abistamisele on endiselt suur – ka need, kes üldiselt Eesti riigi toetust sõdivale Uk- rainale väga kõrgelt ei hinda, siiski valdavalt toeta- vad sõjapõgenike abistamist. Ukraina sõja kaud- seks mõjuks võib pidada ka seda, et tunduvalt on kasvanud nende eestlaste osakaal, kes suhtuksid negatiivselt sellesse, kui Eesti järgmiseks peami- nistriks saaks (eesti)venelane. Ka muu rahvuse seas on see osakaal tõusnud, kuid sellise hoiakuga muust rahvusest inimesi on siiski väga vähe. Muu rahvus on eelkõige arvamusel, et rahvus ei ole sel- les ametis oluline.

Vaadates sisserändajate koosseisu muutumist Uk- rainast tulnud sõjapõgenike saabumisega, võib öelda, et enamik neist – umbes kolm neljandikku – on Eestis hästi kohanenud. Halvasti kohanenud sis- serändajate osakaal on viimase kahe monitooringu puhul püsinud vaid 5–6% juures. Sisserändajad on oma eluga Eestis rohkem rahul kui püsielanikud.

Enamik uussisserändajatest (79%) peab oma elukvaliteeti Eestis paremaks kui enda päritolurii- gis. See hinnang ei hõlma ainult majandusaspekte, vaid ka turvalist ja stabiilset elukeskkonda ning puhta looduse olemasolu. Paljud hästi kohanenud sisserändajad kavatsevad siduda oma elu pikemalt Eestiga, olles valmis siin püsima või pendelrännet harrastama.

Tuleb aga märkida, et sisserändajad ei ole ühtlane rühm ja osa neist ei ole Eestis sama edukalt koha- nenud. Näiteks Ukraina sõjapõgenikud on vähem rahul oma tööturupositsiooniga, kus töötuse määr on keskmisest kõrgem, samuti on nad sagedamini üle kvalifitseerunud, vähem rahul palgaga ning vä- hem kindlad töö leidmise võimalustes. Neile on töökoha leidmine ja eluase suuremad katsumused ning neil esineb sagedamini majandusraskusi.

Hoolimata nende raskustest hindab enamik (63%) Ukraina sõjapõgenikest oma kohanemist Eestis heaks ja üldiselt peavad nad Eestit külalislahkeks rii- giks.

1. septembril 2024 algas koolieelsetes lasteasutus- tes ning 1. ja 4. klassides üleminek eestikeelsele õp- pele. Paljud haridusasutused on selleks valmistu-

6

des oma meeskondi uuendanud ja erinevaid etteval- mistusi teinud. Üleminekuprotsess vältab haridus- süsteemis kuni 2030. aastani.

Eesti integratsiooni monitooring näitas üldist poo- lehoidu reformi suhtes. Vastajad leiavad, et ülemi- nek eestikeelsele õppele toetab venekeelsete noorte sulandumist eestikeelsesse kultuuriruumi ja tööturule sisenemist. Venekeelsete vanemate mure on suurem seoses praktiliste ettevalmistus- tega, nagu õppematerjalide ja -vahendite kättesaa- davus ning õpetajate väljaõpe mitmekeelses klas- sis õpetamiseks.

Eestikeelsetele vastajatele on olulisemad reformi psühholoogiline külg ja võimalikud väärtuste konf- liktid. Nad näevad takistustena pigem hirme ja eelarvamusi, mitte praktilisi probleeme. Eestlastele teeb muret venekeelsete koolide õpilaste ja õpeta- jate ebapiisav eesti keele oskus ning erinevuste mõistmine koolikultuuris.

Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvus-

tunde suurendamine Eestiga

Statistikaameti andmetel elab väljaspool Eestit ligi 200 000 eestlast ehk märkimisväärne hulk eestlaste koguarvust. 2024. aastal jätkas Välisministeerium koostöös partneritega, sh Kultuuriministeeriumiga, tööd väljatöötatud üleilmse eestluse tegevuskava raames, et kasvatada välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunnet ja kaasata neid enam Eesti ühiskonnaellu. 2024. aastal keskenduti varase- mast enam välismaal elavate noorte kaasamisele ja kommunikatsioonitegevustele. Diasporaapoliitikas tuleb pöörata tähelepanu neile Eesti ühiskondlikele ja elukeskkonna aspektidele, mis mujal maailmas ei puugi olla samaväärsel ta- semel või ligipääsetavad. Nendeks peetakse sageli Eesti kultuuri, kooliharidust ja looduskeskkonda, aga ka hõlpsat asjaajamist ja lihtsat ettevõtluse arendamist koos digiriigi võimalustega.

Viimastel aastatel on naasnud välismaalt Eestisse enam kui 6000 Eesti juurtega inimest aastas ja see trend on jätkuv. Integratsiooni Sihtasutus pakub ta- gasipöördujatele erinevaid tugiteenuseid nagu nõustamine, kogemuskohtumised võrgustumise eesmärgil ning teatud juhtudel ka tagasipöördu- mistoetust.

Edendati kohaliku tasandi osalust

2025. aasta veebruariks oli Eestis registreeritud 22 652 mittetulundusühingut ja 781 sihtasutust, mis on mõnevõrra vähem kui aasta varem. See langus tuleneb peamiselt äriregistri korrastamisest, mille käigus eemaldati mittetöötavad juriidilised isikud. Samas registreeriti üle tuhande uue MTÜ, mis kin- nitab, et kodanikualgatused ja aktiivne kaasamine ühiskonnas on jätkuvalt olulisel kohal. See näitab,

et mitte arvuline suurenemine, vaid tegevuse kvali- teet ja mõjukus saavad edaspidi võtmeteguriteks.

Kodanikuühiskonna arengule suunati 2024. aastal mitmeid algatusi. Vabatahtliku tegevuse ning va- baühenduste võimekuse uurimiseks alustati ma- hukat analüüsi vabaühenduste ja vabatahtliku tege- vuse arengusuundumuste kohta, mille tulemused peaksid aitama kujundada riiklikku poliitikat ja toetusskeeme efektiivsemalt. Samuti jätkusid ko- gukonnakeskse valitsemisviisi ja elanikkonnakaitse arendamise meetmed, et tugevdada vastupidavust kriisiolukordades ja suurendada kohalike omavalit- suste rolli turvalisuse tagamisel.

Eesti elanike osalus vabatahtlikus tegevuses on jäänud 20% tasemele, aga annetamine on endiselt märkimisväärsel tasemel. 2023. aastal annetati kokku 78 miljonit eurot, mis küll ei ületanud varase- mat rekordtaset, kuid näitab jätkuvat valmisolekut toetada ühiskondlikke algatusi. Seejuures on üha olulisemaks muutunud pikaajalised ja valdkondli- kult suunatud annetused, näiteks tervishoiu ja hari- duse toetamine.

Üldpilt viitab, et Eestis on vähem formaalselt regist- reeritud, kuid passiivseid organisatsioone, samas kui tegutsevad vabaühendused on muutunud sihi- pärasemaks ja mõjuvõimsamaks. Tulevikus tuleb enam keskenduda kogukondade ja vabatahtlike tu- gevdamisele, osalusdemokraatia arendamisele ning jätkusuutlike rahastusmudelite loomisele, et tagada kodanikuühiskonna elujõulisus ja pikaaja- line mõju.

Rahvastikuregister on riigile ja inimesele üha olulisem

2024. aastal suurenes rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv 53 miljoni võrra (2023. aastal 201 miljonit, 2022. aastal 177 miljonit). Päringute arvu kasv näitab, et suurenenud on vajadus kasutada rahvastikuregistri andmeid. Sellega kaasnevad aga lisaootused taristu ja muude tugitegevuste suh- tes, mida on vaja näiteks selleks, et teha andmetele juurdepääsu otsuseid ning väljastada andmeid. 2023. aastal kinnitatud rahvastikuregistri visiooni elluviimine toetab edasiste arenduste süsteemset realiseerimist.

Rahulolu rahvastikuregistri e-teenustega oli 2024. aastal jätkuvalt kõrge – 78% ning on aastatega üha enam kasvanud (2023. aastal 77%, 2022 aastal 75%). Põhitähelepanu on pööratud sellele, et muuta teenused kodanikele mugavamaks. Näiteks alustati automaatotsuste tegemist e-rahvastikure- gistri portaalis esitatud elukohateadete ja sünni re- gistreerimise avalduste alusel (otsused ilma amet- nikuta), e-teenuste keskkonnas täiendati teavitus- süsteemi, mis edastab inimestele teateid nende andmete ja menetluste muudatuste kohta, e-rah-

7

vastikuregistrisse lisati võimalus tellida mitme- keelse standardvormiga tõendeid ja väljavõt- teid kättesaamise võimalusega välisesindustest, 01.12.2024 käivitus abielulahutuse avalduse esita- mise e-teenus, jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline rahvastiku re- gistreerimise kokkulepe ning vahetati esmased komplektid andmeid. Eesmärk on arendada muga- vaid, automaatseid ja elektroonilisi teenuseid edasi.

Suur edusamm tehti ka rahvastikuregistri andmete kvaliteedi parandamisel – 2024. aastal tehti rahvas- tikuregistris 143 erinevat kvaliteeditööd, mille käi- gus kontrolliti ja tehti korda inimeste andmeid, sh viidi läbi järelevalvet andmeandjate edastatud and- mete üle. Tööde käigus kontrolliti ja korrastati rah- vastikuregistri andmeid rohkem kui 76 000 inime- sel.

8

ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST

Järgmistes peatükkides on antud ülevaade programmide elluviimisest. Esita- tud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute saavutustasemed 2024. aastal, olukorra kirjeldus ja teave eelarve kasutamise kohta.

Ülevaade programmide

elluviimisest

9

PROGRAMM „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm

2024–2027“

Peavastutaja: Kultuuriministeerium

Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jaga- vad demokraatlikke väärtusi ning ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Kõigile Eestis elavatele inimestele on loodud võrd- sed võimalused edukaks iseseisvaks toimetule- kuks ja heaoluks.

„Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hoo- liv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuen- dusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.

Programmi kirjeldus: „Lõimumis-, sh kohanemis- programm 2024–2027“ toetab sidusa ühiskonna teket ning aitab luua Eesti ühiskonnas elanikkonna- gruppide vahel ühtekuuluvustunnet ja suurendada Eesti elanike teadlikkust eri kultuuridest ja keeltest.

Programmis on kaks meedet, mis koosnevad ka- hest programmi tegevusest:

1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujunda- mine ja rakendamine;

2. Rahvuskaaslaste toetamine.

2024. aasta olulisimad edusammud

1. 2024. aastal oli Kultuuriministeeriumi teema-

aastaks Eesti kultuuririkkuse aasta. Teema-

aasta raames pöörati tähelepanu nii Eestis ela-

vate eri rahvuste mitmekesisele kultuurile ja

traditsioonidele kui ka Eesti oma ainulaadse-

tele kultuuriruumidele ja -kogukondadele.

2. 2024. aastal avalikustati Eesti ühiskonna lõimu- mismonitooring. Lõimumismonitooringu avali- kud esitlused toimusid mh Tallinnas, Tartus ja Narvas. Lisaks nendele toimusid eraldiseisvad monitooringu tutvustused (nt ajakirjanikele ja Eestis resideeruvale diplomaatilisele korpusele).

3. Koostöös Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA), Eesti Rahvakultuuri Keskuse (edaspidi ERK) ja SA-ga Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) alustati ESF+ projekti elluvii- mist, mille eesmärk on toetada ja suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate osalemist kogu- konnaelus.

4. 2024. aastal pakkus INSA eesti keele õppeks 12 743 õppekohta, sh 1 378 õppekohta INSA eesti keele majas ja 11 365 õppekohta keelte- koolidest koostööpartnerite juures. 1 760 õppe- kohta olid mõeldud püsielanikele ja tagasipöör- dujatele, 9 154 kohta kohanemisprogrammi Settle in Estonia kursustel ning 451 kohta koda- nikulepingu raames. Keeleõpet toetavates tege- vustes osaleti 3485 korral.

Kohanemisprogrammi baas- ja teemamooduli- tes osaleti kokku 5422 korral.

5. Aasta jooksul andis INSA enam kui 27 000 kor- ral nõu keeleõppe ja kohanemise teemal.

6. Kaardistati „Eestis kohanemine“ infoteenuse personaliseerimise võimalused ning lisati veel üks osateenus – pangakonto loomine ja tulude deklareerimine.

7. Koostöös Statistikaametiga valmis juhtimislaud „Arengukava Sidus Eesti”.

PROGRAMM „Lõimumis-, sh koha- nemisprogramm 2024–2027“

Foto: INSA

10

Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine

Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 2030

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased %

Ei mõõ- detud

73% Ei mõõ- detud

≥ 79% ≥ 79% ≥ 90% Eesti integrat- siooni monitoo- ring (EIM)

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teisest rahvusest inimesed %

Ei mõõ- detud

89% Ei mõõ- detud

≥ 86% ≥ 86% ≥ 90% Eesti integrat- siooni monitoo- ring (EIM)

Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga

Ei mõõ- detud

Ei mõõde- tud

Ei mõõ- detud

≥ 85% Ei mõõ- detud

≥ 90%

Eesti väliskogu- kondade ja tagasipöördumi- sega seonduv uuring (VäM 2021)

Programmi eelarve täitmine (tu- handetes eurodes)

2024. a esialgne eelarve

2024. a lõplik eelarve 2024. a eelarve täitmine

Kulud kokku 16 535 19 979 14 058

Programmi tegevus 1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine 16 310 19 677 13 884

Programmi tegevus 2. Rahvuskaaslaste toetamine 225 302 174

Programmi tegevuse 1. „Lõimumis-, sh kohanemis- poliitika kujundamine ja rakendamine“ eelarve täit- mine oli 71%. Programmi tegevuse eelarve kujunes väiksemaks programmi eelarve kirjeldustes esile toodu tõttu.

Programmi tegevuse 2. „Rahvuskaaslaste toeta- mine“ eelarve täitmine erines samuti planeeritust. Programmi tegevuse eelarve täitmine oli 58%. Programmi tegevuste eelarve jäi osaliselt kasuta- mata nt edasiantavate toetuste väiksemate välja- maksete määra tõttu

Olukorra analüüs

Rahvastikuregistri 01.01.2025 andmete kohaselt elab Eestis 1 370 925 elanikku, kellest 1 128 020 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimesi, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 60 227 (4,4% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 182 678 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni koda- nikel (78 186), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (52 391).

2024. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisat- siooni korras 751 inimest, kellest 409 olid määrat- lemata kodakondsusega isikud ja 200-l inimesel oli Venemaa kodakondsus. 2024. aasta taotluste ma- hud langesid võrreldes varasema aastaga 17%, sel- lest lähtuvalt tehti ka otsuseid vähem.

2024. aastal mõjutas rännet jätkuvalt kestev Vene- maa täiemahuline sõda Ukraina vastu. Esialgsete andmete kohaselt (Statistikaameti andmetel) saa- bus Eestisse 2024. aastal 13 826 inimest ja siit lah- kus 13 278, ehk rändesaldo oli 548 inimesega posi- tiivne. Ca 6 200 ehk 45% kõigist sisserännanutest olid Ukraina kodakondsusega. Võrreldes aasta va- rasemaga vähenes Ukraina kodakondsusega sis- serännanute arv poole võrra. Ehkki sisserännanud Ukraina kodanike arv on 2023. aastaga võrreldes kaks korda väiksem, on see siiski kordades suurem kui enne täiemahulise sõja algust (2020: 2374, 2021: 3047, 2022: 33 217, 2023: 13 082). Eestist lahkus registreeritud rände andmetel 2024. aastal 5 300 Ukraina kodanikku.

11

Alates sõja algusest on ajutise kaitse staatust taot- lenud 31.12.2024 seisuga 56 747 inimest. Kehtivad ajutist kaitset omavad 31.12.2024 seisuga 35 755 inimest ja sellest on loobunud 8182 inimest.

Rahvusvahelist kaitset (v.a ajutist kaitset) on pe- rioodil 24.02.2022–31.12.2024 taotlenud kokku 8261 inimest, kellest 7614 on Ukraina kodanikud.

2024. aastal püsis riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia töömaht enamasti samal kõrgel ta- semel, kui eelmisel aastal. Kohanemisprogrammi pakuti kolmele sihtrühmale: Eestis tähtajalise ela- misloa ja -õigusega viibivatele välismaalastelele ehk nö tavarände alusel Eestisse saabunud uussis- serändajatele, rahvusvahelise kaitse saajatele (täiendava kaitse või põgeniku staatusega) ning ajutise kaitse saajatele.

Viimastel aastatel on hakanud kasvama islami- taustaga riskiriikidest pärit Eestisse elama asunud välismaalaste arv, 2023. aastal oli selliseid inimesi 9204. Kuue aastaga (2015–2023) on nende ini- meste hulk neljakordistunud.

Jätkuv sihtrühma kasv sunnib leidma rohkem res- sursse lõimumisteenuste pakkumiseks. Samal ajal suureneb surve kokkuhoiuks ja vajadus riigi res- sursse tõhusamalt ära kasutada. See viib teenuste suurema diferentseerimise ja digitaliseerimiseni, sealhulgas personaalse riigi kontseptsiooni https://www.mkm.ee/personaalneriik rakendami- seni.

Iga kolme aasta järel tellib Kultuuriministeerium lõi- mumispoliitika seireks ja valdkondliku arengukava tulemuste jälgimiseks süvauuringu, Eesti integrat- siooni monitooringu. Värskeim monitooring tehti 2023. aastal, selle andmed avaldati 2024. a märtsis.

Monitooringust selgub, et tugeva riigiidentiteediga isikute osakaal teistest rahvustest inimeste hulgas on võrreldes 2020. aastaga kasvanud 4% võrra (39%-lt 43%-le) ja keskmise riigiidentiteediga isi- kute osakaal on jäänud samaks (46%). Eestlaste seas tugeva riigiidentiteediga inimeste osakaalu in- deks vähenes 2% võrra (22%-lt 20%-le) ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal vähenes 56%-lt 53%-le.

Muutus ei ole suur, kuid tendentsina tähelepanu- väärne kui tunnistus sellest, et Ukraina sõjal on lõi- mumisele asümmeetriline mõju, lähendades vene- keelset kogukonda Eesti riigile ja samas nõrgenda- des eestlaste lõimumisvalmidust.

Oma informeeritust Eestis toimuvast hindas heaks või väga heaks 90% eestlastest ja 89% muust rah- vusest inimestest. Eestlaste puhul on toimunud mõningane tagasiminek (2020. aasta tulemus oli 93%, sihttase 2023. aastaks 95%), teisest rahvu- sest inimeste puhul on toimunud kasv 2 protsendi- punkti võrra ja seega on sihttase (88%) täidetud.

Samal ajal on pea 20 protsendipunkti vähenenud nende muust rahvusest elanike osakaal, kes tunne- vad, et on kursis Venemaal toimuvaga (69%-lt 44%- le), ja on võrdne nende osakaaluga, kes leiavad, et nad on muust maailmast hästi informeeritud.

Aktiivse eesti keele oskusega muust rahvusest ini- meste osakaal on 15 aasta jooksul pidevalt tõus- nud ja on tänavu jõudnud 46%-ni ning keelt üldse mitte valdavate inimeste osakaal on langenud 20%- lt 4%-le. Kui aktiivse eesti keele oskusega inimeste arv ei ole kasvanud planeeritud tasemel (2023. a sihttase oli 50%), siis keeleoskamatute inimeste arv on vähenenud planeeritust kiiremini (2023. a siht- tase oli 8%).

Sõda Ukrainas on 54% Eesti elanike hinnangul mõ- jutanud suhteid teiste inimestega. Ukraina sõda on teravdanud maailmavaatelisi ja kultuurikonflikte, kuid on samas suurendanud solidaarsust ja turva- lisuse väärtustamist ning sundinud tegema selge- maid valikuid Ida ja Lääne orientatsiooni vahel, mis võib lõimumisprotsesse kiirendada.

76% uussisserändajatest peab end hästi kohane- nuks, kuid 6% ei tunne, et nad oleksid hästi kohane- nud.

2023. aasta lõimumismonitooringu tulemuste alu- sel võib kinnitada, et püsib 2020. aasta uuringust ilmnenud trend, et muust rahvusest inimeste jaoks on Venemaa (tele)meedia asemel olulisimate in- foallikate pingereas kõrgema koha võtnud kohalik venekeelne meedia. Nooremates vanuserühmades on pingereas kõige kõrgemal kohal sotsiaalmeedia platvormid ja ka eestikeelsed uudiste portaalid, va- nema põlvkonna seas domineerib ETV+. Selle kõr- val on veelgi kahanenud Venemaa meediakanalite jälgimine ja usaldusväärsus. Samas on Venemaa sissetungile Ukrainasse järgnenud infosõja foonil langenud hinnangud kõigi infokanalite olulisuse ja usaldusväärsuse kohta, Eesti infokanaleid (ETV+, kohalikud venekeelsed uudiste platvormid, piir- kondlikud ja kohalikud ajalehed) peab usaldusväär- seks alla poole muust rahvusest Eesti elanikest, sa- mas kui eestlastele on ETV endiselt tugev ankurka- nal, mille pakutavale teabele julgetakse tugineda (usaldajate osakaal 86%).

Monitooringust selgub, et Eesti muust rahvusest elanikud ei moodusta ühtset kogukonda, vaid on killustunud väiksemateks rühmadeks.

12

Programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal

Programmi tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika ja kujundamine4

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine toi- mub läbi Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitme- kesisuse osakonna (edaspidi KMO) tegevuste.

„Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks moo- dustati kultuuriministri 4. jaanuari 2022. aasta käskkirjaga nr 2 lõimumise, sh kohanemise vald- konna juhtrühm, mille esimees on kultuurilise mit- mekesisuse asekantsler.

2024. aastal toimus Kultuuriministeeriumi eestve- damisel kaks juhtrühma koosolekut, kus vaadati üle programmi 2023. aasta tulemused ja 2024. ja 2025. aasta prioriteedid, tehti kokkuvõtted ESF eel- mise perioodi lõimumismeetme ja kohanemis- meetme tulemustest ning anti ülevaate Šveitsi- Eesti koostööprogrammi toetusmeetmest „Sot- siaalne kaasatus“.

2024. aastal toimus Šveitsi-Eesti koostööprog- rammi toetusmeetme allkirjastamine ning käivitus toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi „Kultuuriline ja keeleline lõimumine“ elluviimine. 2024. aastal toimus ka koostööprogrammi juhtrühma esimene kohtumine koos programmi avasündmusega Narvas.

2024. aasta lõpus allkirjastas kultuuriminister „Lõi- mumist edendavate kogukondlike tegevuste toeta- mine“ toetuste andmise tingimused ning käivitus rakendamine.

Vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitika kujundamiseks tehti koostööd rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvusühenduste ümarlauaga.

Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõi- mumise nõukoda on koostöö- ja infovahetusplat- vormiks. 2024. aastal kogunes nõukoda ühel kor- ral.

Märtsis 2024 sõlmiti partnerlusleping Statistikaa- metiga, mille alusel käis aasta jooksul töö kahe sta- tistika juhtimislaua, “Arengukava Sidus Eesti 2030” ja “Ränne”, visualiseeritavate näitajatega. Juhtimis- laud “Arengukava Sidus Eesti” sai aasta lõpuks val- mis ning avati kasutamiseks jaanuaris 2025.

Juhtimislaual on hetkel 23 diagrammi kokku 46 näitajaga, nende seas nii arengukava mõõdikud kui ka olulised taustanäitajad. Juhtimislaud on loodud selleks, et näidata võimalikult ülevaatlikul moel, milline on meie ühiskonna sidususe hetkeseis ja millised on eesmärgid. Töö rändestatistika juhti- mislauaga jätkub 2025. aastal.

Programmi tegevust viidi ellu kuue teenuse kaudu

Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohane- mis- ning lõimumisteekondade arendamine

2024. aastal jätkus “Eestis kohanemine” infotee- nuse edasiarendamine ning personaliseerimise võimaluste kaardistus. Infoteenus koondab ühte kohta kogu vajaliku teabe uussisserändajatele mõeldud olemasolevatest teenustest. Teenus koosneb kaheksast osateenusest: elukoha regist- reerimine, perearsti leidmine,

kohanemisprogramm, juhiloa vahetus, eesti keele õpe, üldharidus, peretoetused ning pangakonto loomine ja tulumaksude deklareerimine. Infotee- nus arendatakse tulevikus proaktiivseks sündmus- teenuseks. Kokku külastati “Eestis kohanemise” erinevaid lehekülgi viie kuu jooksul ligi 16 000 korda.

4 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“.

Jätkus uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi ja andmevahetuslahenduse https://www.settlei- nestonia.ee/ arendamine.

INSA arendas edasi iseteenindusportaali https://iseteenindus.integratsioon.ee, mille abil saavad kliendid registreeruda sobivatele keelekur- sustele, leida huvitavaid sündmusi oma suhtlus- keele praktiseerimiseks, sortida keeleõppevõima- lusi keeletaseme, asukoha või perioodi järgi, näha ülevaadet läbitud tegevustest ja saada meeldetule- tusi eesootavate sündmuste kohta.

Samuti lõi INSA „Kohanemise teekaardi“ https://in- tegratsioon.ee/kohanemise-teekaart, mis on põh- jalik ja praktiline juhend, loodud toetama Eestisse saabuvate ja siin elavate uussisserändajate koha- nemist.

13

Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommuni- katsiooni- ja inforuum

Ukraina sõja tagajärjel on Eesti meedias toimunud suured muutused. 2022. aastal lõpetati Eestis 51 Venemaa telekanali edastamine ja suleti juurde- pääs 195 veebilehele.

Selleks, et pakkuda venekeelsele auditooriumile al- ternatiivi, on Vabariigi Valitsuse otsusega neli Eesti venekeelset erameediakanalit (Postimees, Delfi, Delovyje Vedomosti ning Põhjarannik) saanud aas- tatel 2022–2024 riikliku lisatoetuse. 2024. aastal eraldati kvaliteetse venekeelse ajakirjandussisu loomiseks erameediakanalitele 1 miljon eurot.5

2024. aasta oli pühendatud Eesti kultuuririkkusele. Kultuuriministeeriumi teema-aasta eesmärgiks oli, et Eesti inimesed teadvustaks ja väärtustaks seni- sest enam Eestit kui traditsiooniliselt kultuuriliselt mitmekesist ühiskonda.

Kultuuririkkuse aasta programmiga hoogustati Eesti erinevate kogukondade ja rahvusvähemuste omavahelist suhtlemist ning toetati nende tradit- sioonide ja kultuurisündmuste laiemat nähtavust.

Aasta sündmustest ja seotud uudistest anti üle- vaate veebilehel kultuuririkkus.ee, mis sisaldas ligi 1000 sündmust,

2024. aastal kasutati aktiivselt kultuuririkkuse aasta visuaalset identiteeti, mis tõmbas tähele- panu ning tõi ühise nimetaja alla Eesti kultuurilist mitmekesisust tutvustavad üritused, temaatilised ettevõtmised ja teemakohased sõnumid (sh all kir- jeldatud sotsiaalkampaania ja ristmeediaprog- rammi). Logo ja kujundusmallid olid kõigile kasuta- miseks kättesaadavad, mis aitas omakorda laien- dada kasutusala ning mõju ulatust. Aasta lõpus toi- mus üleminek valdkonna visuaalsele identiteedile, mille puhul on logo sama ning tekst on teema- aasta nimetuse asemel “Kultuuririkas Eesti”. Ka see logokomplekt on kõigile soovijatele kasutami- seks kättesaadav ning kannab edasi kultuuri- rikkuse sõnumit.

2024. aastal viidi läbi kaks omavahel terviku moo- dustanud sotsiaalkampaaniat koondpealkirjaga “Minu näoga Eesti”, üks mais-juunis ja teine sep- tembris-oktoobris 2024. Kampaaniate eesmärgiks oli tuua tähelepanu keskpunkti Eesti ühiskonna kul- tuuriline mitmekesisus ning toetada hoiakuid, mis soodustavad kultuurilise mitmekesisuse mõist- mist, hoomamist ja väärtustamist.

5 Need tegevused on eelarveliselt Kultuuriprogrammis.

Sotsiaalkampaaniate raames tõstatatud sõnu- meid viib edasi ristmeediaprogramm “Mitme näoga Eesti”. Ristmeediaprogrammi raames aval- dati alates 2024. aasta novembrist telesaateid, raa- diosaateid, artikleid, samuti temaatilisi saatelõike ja muud lisamaterjali, mis ilmusid peale esmakord- set eetrisse minekut koondatult veebilehel kultuuri- rikkus.kanal2.ee. Ristmeediaprogramm tutvustas Eesti mitmekesist kultuuriruumi ning siin elavaid inimesi, kellel on erinev kultuuriline ja keeleline taust, ning julgustab inimesi suhtlema teise kultuu- ritaustaga inimestega. Detsembris avaldatud kolm telesaadet on saanud väga positiivset vastukaja, üks neist jõudis top 30 vaadatavate saadete nime- kirja, ning selle reiting ületas 9 punkti 10 punkti skaalal.

10. augustil 2024. aastal viidi Arvamusfestivali Kul- tuurialal läbi kultuuririkkuse arutelupäev. Koostöös partneritega (nt Integratsiooni Sihtasutus, Statisti- kaamet, ÜRO Pagulasamet, Fenno-Ugria sihtasu- tus) korraldati mitu arutelu, mille raames arutleti kohanemise, lõimumise, rände ja nende teema- dega seotud hoiakute üle. Arutelude raames toodi esile nii edulugusid kui väljakutseid, arutelud olid suunatud erinevatele sihtrühmadele ning vastavalt ülesehitatud (nt mälumäng laiale avalikkusele, omavalitsuste arutelu ametnikele, jne). Vaatamata vihmasele ilmale oli aruteluala läbivalt populaarne.

2024. aastal käivitus Šveitsi-Eesti koostööprog- rammi toetusmeede, mille eesmärk on parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaus- taga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivse- maks osalemiseks, keskendudes lõimumise, sh ko- hanemise, hariduse, sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning sotsiaalse innovatsiooni edendamisele. KMO koor- dineerib programmikomponenti „Kultuuriline ja keeleline lõimumine“, mille tegevuste hulgas on lõi- mumisvaldkonna digiteenuste ja nõustamistee- nuse arendamine, vabatahtlike kaasamine ja Eesti kultuuriruumi tutvustamine. Lisaks viib osakond ellu partnerluses Rahvusraamatukoguga eakatele suunatud meediapädevuse tegevust üleriigiliselt.

14

2024. aasta II poolaastal toimus kolm koolitust ko- halikes meedia- ja infokanalites töötavatele ajakir- janikele, et suurendada nende võimekust kajastada rändemaastikul toimuvat, Eesti mitmekesisust ning edendada Eesti ühiskonna sidusust: "Globaal- sed konfliktid kohalike mõjudega: miks välis- maailm tuleb meie koduõuele ja miks see peaks meile korda minema“ (ühepäevane kontaktkooli- tus), kaks online koolitust (eesti ja vene keeles) "Kuidas orgaaniliselt kasvatada sotsiaalmeedia au- ditooriumi" ning kahepäevane konverents-koolitus „Kommunikatsioon ja kohalik meedia multikultuur- ses ühiskonnas“.

Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine

Kinnitati Euroopa Sotsiaalfondi+ toetuse andmise tingimused (TAT) „Lõimumist edendavate kogu- kondlike tegevuste toetamine“, mille elluviijaks on KMO ning partneriteks INSA, ERK ja KÜSK. Projekti eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasi- pöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes. Sõlmiti partnerluslepingud ning alustati tegevuste planeerimisega.

Lõimumist edendavatele Ida-Virumaa kultuuri- ja

spordisündmustele, mis aitasid parandada Ida-Vi-

rumaa eesti keelest erineva emakeelega elanike si-

dusust Eesti kultuuriruumiga, eraldati 2023. aastal

erakordselt miljon eurot. INSA korraldatud taotlus-

vooru kaudu sai toetust 11 projekti, neist kaks viidi

ellu 2023. aastal, ülejäänud üheksa 2024. aastal.

Üle-eestiliste lõimumist edendavate kultuuri- ja

sporditegevuste voorus toetati 13 projekti kogu-

summas 100 000 eurot. Toetussummad ühe pro-

jekti kohta jäid vahemikku 2550–9996 eurot. Toe-

tust said Võrumaa jooksu- ja kõnnisari, Narva tant-

supidu ja Narva poeesiapäevad, Maardu jooksu-

võistlus ja mitmed kogukondlikud projektid erine-

vates maakondades.

Selleks, et noortel, kuni 19-aastastel Ukraina sõja- põgenikel ei kaoks ka võõrsil olles side oma keele ja kultuuriruumiga, toetati 10 projekti summas 100 000 eurot. INSA andis toetust ukraina keele ja kultuuri õppeks, ukrainakeelsete kultuurisünd- muste korraldamiseks ning ukrainakeelse laste ja noorte kirjanduse väljaandmiseks. Näiteks rahas- tati noorte linnalaagreid, ajakirja Täheke ukraina- keelset erinumbrit, loomingulisi töötubasid.

Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine

Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel, uussisse- rändajatel ning tagasipöördujatel võib kohane- mine Eesti tööturul kujuneda keerukaks. Protsessi sujuvamaks muutmiseks pakub INSA neile tööjõu- lähetus- ja praktikaprogrammi.

Tööjõulähetusprogrammiga pakuti avalikus sekto- ris töötavatele ebapiisava eesti keele oskusega ini- mestele keelepraktikat sama valdkonna eestikeel- ses organisatsioonis teises linnas või maakonnas. Programmi sisuline tegevus algas 2024. aastal. Kui peamiselt pakuti keelepraktikat Ida-Virumaa ja Har- jumaa haridustöötajatele, siis aasta teises pooles lisandusid ka tervishoiutöötajad ja politseiametni- kud. Programmis osales 158 inimest.

Uuendusena algatati praktikaprogrammi lühifor- maadi ehk töövarjuprogrammi, millega pakuti tu- dengitele võimalust teha avaliku sektori organisat- sioonides vaatluspraktikat. Kokku osales tegevu- ses aasta jooksul 30 üliõpilast. Aasta lõpus toimu- nud töövarjupäevadele eelnes infopäev ministee- riumide ühishoones. Järeltegevusena osalesid töö- varjuks käinud üliõpilased minihäkatonil, kus otsiti lahendusi avaliku sektori asutuste probleemidele.

2024. aastal toimus XI. Ida-Virumaa kultuurifoo-

rum ürituste sarjana. Formaadi laiendamise ees-

märk oli jõuda võimalikult paljude inimesteni ja

anda arteludele laiem kandepind. Esimene, noor-

sootööle ja noorte kaasatusele kultuuri- ja ühiskon-

naellu pühendatud kultuurifoorum toimus märtsis

Kiviõli rahvamajas. Aprillikuine Kohtla-Järve kultuu-

rifoorum keskendus loomemajanduse ja kultuuri

rollile piirkonna majanduse mitmekesistamisel

ning sidusa ühiskonna loomisel. Sarja viimane kul-

tuurifoorum leidis aset 8. mail, Euroopa päeva eel,

Narva kolledžis, teemadeks piirilinn Narva ajalugu,

identiteet ja tulevik. Foorumite eesmärk on aidata

kaasa lõimumisele läbi kultuuri ja aktiivse ko-

danikuühiskonna, leida kokkupuutepunkte ka hari-

dus- ja noorsootöö, majandus- ja ettevõtlusvald-

konnaga, anda kodanikuühiskonna ja kohaliku

omavalitsuse tasandilt tagasisidet ka poliitikaku-

jundajatele.

Soome-ugri rahvastele pühendatud oktoobrikuiste hõimupäevade, mille eesmärk on väärtustada ühist pärandit ja toetada nende kultuurilisi püüdlusi, rõ- huasetus oli 2024. aastal Ida-Virumaal. Hõimupäe- vade programm pealkirjaga «Silda mööda kulgeb tee...» pakkus mitmekesiseid ja värvikirevaid üri- tusi. Fenno-Ugria hõimupäevade konverents toi- mus Jõhvi Kontserdimajas ning see oli pühenda- tud Kirde-Eesti soome-ugri pärandile. Soomeugri- lastega seotu saab Ida-Virumaal tähelepanu osali- seks ka 2025. aastal, mil Narva kannab soome-ugri kultuuripealinna tiitlit.

Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga si- deme suurendamine

Nõustamine

Aasta jooksul andis INSA enam kui 27 000 korral nõu keeleõppe ja kohanemise teemal. Nõustati mitmel moel:

15

1. Tallinna ja Narva eesti keele majas viidi läbi 313 süvanõustamist;

2. nõustamispostkasti info@integratsiooniinfo laekus 5816 pöördumist;

3. vastasime programmi „Settle in Estonia“ postkasti [email protected] laekunud 14 659 pöördumisele;

4. tasuta infotelefoni 800 9999 kaudu vastati 5726 kõnele;

5. Eesti Rahvusvahelises Majas abistati koha- peal 82 inimest;

6. korraldati kolm veebiseminari 223 inime- sele;

7. viidi läbi üheksa infotundi 179 inimesele;

8. jagati personaliseeritud tuge keeleõppe kor- raldamiseks seitsmele tööandjale.

Iseteenindussüsteemi kliendiandmebaas kasvas aastaga 7 180 kliendi võrra, kokku oli andmebaasis 2024. aasta lõpu seisuga 29 180 kasutajat.

Kohanemisprogramm

Eestisse saabunud välismaalastel aitab siin end kergemini sisse seada kohanemisprogramm Settle in Estonia. Programm koosneb koolitustest, mille käigus saab ülevaate Eesti riigi ja ühiskonna toimi- misest ning igapäevasest elukorraldusest, samuti pakutakse eesti keele õpet. Uussisserändajaid suu- nab kohanemisprogrammist osa võtma Politsei- ja Piirivalveamet. Rahvusvahelise kaitse, sh ajutise kaitse saanutel on kohustus neile mõeldud kooli- tustel osaleda. Alates 2023. aastast on kohanemis- programmi elluviija INSA. Ajutise kaitse saanud isi- kutele pakub kohanemisprogrammi baasmoodulit Kultuuriministeerium.

Lisaks kohanemisprogrammi baasmoodulile pa- kuti töötamise, õppimise, teaduse, perekonna ja et- tevõtluse teemamooduleid. Baas- ja teemamoo- dulite kohanemisprogrammi koolitustel osales ta- varände sihtrühm kokku 1278 korral.

Tavarände raames läbis programmi Settle in Esto- nia raames keeleõppe 1248 inimest (tasemetel A1- B1).

INSA pakub eesti keele A1-tasemel kohustuslikku õpet ka ajutise kaitse saajatele. Selleks valitud kee- leõppepartnerite juures sai 2024. aastal õpet 3918 inimest. Samuti hakati ajutise kaitse saajatele pak- kuma eesti keele kursusi A2- ja B1-tasemel, mille läbis 739 inimest (A2-tasemel – 673 ja B1-tasemel – 66). Kultuuriministeeriumi tellitud ühepäevase baasmooduli ajutise kaitse saajatele läbis 3569 ini- mest.

Alates 2024. aastast taastati kohanemisprog- rammi pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele. Pakuti 14 keelekursust, millest võttis osa 242 rah- vusvahelise kaitse saajat, sh täiendava kaitse ja pa- gulasstaatusega isikud: A1-tasemel 230 inimest ja A2-tasemel 12. Peamiselt ukrainlastest täiendava kaitse saajatele töötati välja kohanemisprogrammi lühimoodul, mille kestus on 8 akadeemilist tundi ja milles osales 548 rahvusvahelise kaitse saajat. Neljapäevase baasmooduli rahvusvahelise kaitse saajatele läbis 27 põgeniku staatusega rahvusva- helise kaitse saajat.

Keeleõpe

Eesti keele õppeks pakuti püsielanikele ja tagasi- pöördujatele keelemajas Tallinnas ja Narvas 2024. aasta peale kokku 3184 õppekohta, õpet korralda- sid INSA ning INSA keeleõppepartnerid. 2024. aas- tal tehti koostööd Algus OÜ, Folkuniversitetet Esto- nia MTÜ, OÜ Keeltekeskus Kaja, OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus, Multilingua Keeltekeskus OÜ, Rei- ting PR OÜ, Sola Integra MTÜ ja SA Tartu Rahvaüli- kool. Eesti keele kursusi pakuti tasemel A1–B1.2.

2024. aastal lisandusid tunniplaani uued erikursu- sed – mängustatud keeleõpe, taimede digikursus, suhtlemis- ja lugemiskursus „Lõpuks leidsin sind“. Populaarseks osutus erikursus „Riik ja inimesed“, mille raames külastavad õppijad ka Riigikogu. Terve õppeaasta jooksul pakkus INSA 2 hääldus- kursust, mis oli suunatud haridustöötajatele ja õpe- tajatele.

INSA struktuuriüksusena tegutsev eesti keele maja pakub keeleõpet ka väljaspool suuremaid keskusi, sealhulgas Lääne-Harju ja Lüganuse vallas, et toe- tada keeleõppe kättesaadavust laiemalt. Lüganuse vallas toimus 5 auditoorset keelekursust, milles osales kokku 80 õppijat. Arvestades sihtrühma eelistusi, viidi suurem osa keeleõppest läbi veebi- kursustena, võimaldades osalejatel õppida paindli- kult ja mugavalt oma kodust.

Keeleõpet toetavad tegevused

INSA ja tema partnerid pakuvad tegevusi ka ini- mestele, kes keelekursustel ei osale, kuid sooviksid siiski oma keeleoskust parandada. Eesti keele maja korraldatud keeleõpet toetavates tegevustes osaleti aastas 3485 korral. Tehti väljasõite, külas- tati kultuuriasutusi, korraldati filmi- ja lauamän- guõhtuid, laulukolmapäevakuid, käsitöötube jpm. Populaarseks osutus Narvas ellu kutsutud uus vestlusõhtu formaat „Kellaviietee“, kus kohtuti kord kuus kohvikus, et mängida keelemänge, teha teste ja improülesandeid. Menukad olid „Mokalaada“ veebikohtumised ja kokkusaamised inspireerivate inimestega. Kooslaulmist jätkas Narvas mõne aasta eest loodud tandemkoor, kes tegi koostööd projektiga „ViruLAUL24“ ning esines ka mujal.

16

Uue tegevusena hakati pakkuma lihtsas eesti kee- les haridusprogramme kultuuriasutustes. Selle abil on osalejatel võimalik tutvuda Eesti kultuuri ja aja- looga ning samal ajal aktiivselt eesti keelt prakti- seerida.

Haridusprogramme pakkusid Eesti Vabaõhumuu- seum, Tartu Ülikooli muuseum, A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel ja Albu mõis, Narva Muu- seum, Eesti Politseimuuseum, Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, TYPA trüki- ja pabe- rikunsti keskus, Tallinna Linnamuuseum ning Eesti Ajaloomuuseum.

Programmidest sai aasta jooksul osa 908 inimest. Teenuse paremaks pakkumiseks valmis praktiline juhend „Lihtsas keeles haridusprogrammid eesti keele õppijatele“.

2024. aastal toimusid traditsioonilised keelekümb- luslaagrid nii noortele kui ka täiskasvanutele. 238 noort ja täiskasvanut õppis keelt laagrikeskkonnas. Eesti keele julgemaks kõnelemiseks toetati keele- kohvikute ning keele ja kultuuri tundmise klubide korraldamist. 180 inimest kasutas seda võimalust.

Kodanikuõpe

Novembris tähistati kodanikupäeva. Sel puhul sai INSA kodulehel osa võtta traditsioonilisest kodani- kupäeva viktoriinist. Nädala jooksul sai vastata 35 küsimusele Eesti ühiskonna kohta. E-viktoriinist võttis osa 4095 inimest, vastata sai eesti, vene ja inglise keeles.

Harjumaal toimusid kodanikuhariduse teemalised seminarid ligi sajale inimesele. Seminaride ees- märgiks oli tugevdada osalejate sidet Eesti riigi ja kultuuriruumiga, tõsta usaldust riigiinstitutsioonide vastu ja suurendada kodanikupädevusi. Semina- ride käigus toimusid kodanikuteemalised ettekan- ded, kohaliku omavalitsuse esindajate tutvustused, maailmakohviku formaadis arutelud, digipädevuse tund ja õppereis.

Viidi läbi riigikaitse ja kodanikuhariduse teemalisi koolitusi noorteorganisatsioonide juhtidele ja ak- tiivsetele liikmetele. Analüüsiti sihtrühma huvisid ja vajadusi ning korraldati pilootkoolitus.

Ida-Virumaa elanikele korraldati õppereis, millega külastati Eesti Politseimuuseumi ja Riigikogu. Nar- vas toimus Eesti mitmekesisust esile tõstev üritus „Mitmekesine Eesti“ ja Sisekaitseakadeemias peeti arutelu, kus keskenduti kriisivalmidusele ja koos- tööle kohalike elanike ning julgeolekuspetsialistide vahel. Neist tegevustest sai osa 150 inimest.

Vabatahtlike kaasamine

Vabatahtlikud löövad kaasa mitmes INSA tegevu- ses. Kõige suurem on nende roll „Keelesõbra“ prog- rammis, mille kaudu saavad eesti keele õppijad

vestelda vabatahtlike eesti keele mentoritega ja harjutada suhtluskeelt. Viiendal hooajal osales programmis 1637 keelesõpra (810 mentorit ja 827 keeleõppijat), kellest moodustati 827 vestluspaari. Võrreldes aasta varasemaga kasvas osalejate arv 35%.Vabatahtlike osalus on väga oluline ka vir- tuaalsete lühivestluste sarjas „Keelerulett“, kus nad osalesid nii mentorite kui ka vestluspartneritena. Aastas toimus 20 „Keeleruleti“ kohtumist, osalus- kordi kogunes 746. Aasta varasemaga võrreldes on seda 15% rohkem.

Rahvusvähemuste toetamine

Lõimumistegevuste kõrval on oluline luua soodsad tingimused rahvusvähemuste kultuuriliseks enese- teadvustamiseks ja traditsioonide hoidmiseks. Sel- leks, et kultuuriseltside tegevusvõimekust suuren- dada, toetab Eesti riik 17 rahvusvähemuste katu- sorganisatsiooni ja nende liikmeks olevat enam kui 260 kultuuriseltsi. 2024. aasta oli kolmeaastase ra- hastamisperioodi 2022–2024 viimane aasta. Rah- vusvähemuste katusorganisatsioonid said 2024. aastal rahastuseks 502 700 eurot.

Katusorganisatsioonide kaudu saadavale rahastu- sele lisaks toetati Eestis tegutsevate rahvusvähe- muste kultuuriseltside algatusi, et aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele ning tutvustamisele. Rahastati 23 projekti kogu- summas 83 050 eurot. Suurematest projektidest said toetuse XIV Etnolaat ja Eestimaa Rahvuste XXXVI Foorum, traditsioonilised festivalid „Ukraina lilled“ ja „Multikultuurne Pärnu“. Lisaks toimusid rannarootsi, läti ja leedu kultuuripäevad.

Kultuuriministeerium toetas soome ja rootsi vähe- musrahvuse kultuuriomavalitsust, et täita kultuu- riomavalitsuse eesmärke, mis tulenevad vähemus- rahvuse kultuuriautonoomia seadusest: rahvusvä- hemuse kultuuri edendamist ja emakeelse õppe korraldamist.

Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus sai tegevuste elluviimiseks 57 500 eurot ning Eesti- soomlaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus 36 100 eurot. Oktoobris 2024. aastal lõpetati Vabariigi Valitsuse otsusega soome vähemusrahvuse kul- tuuriomavalitsuse tegevus, kuna soome vähemus- rahvuse rahvusnimekirja andmetel on Eestis alali- selt elavate soome vähemusrahvusse kuuluvate isikute arv viimase viie aasta jooksul olnud alla 3000 ning viimastel soome vähemusrahvuse kul- tuuriomavalitsuse kultuurinõukogu valmistel on osalenud vähem kui pool valijate nimekirjadesse kantud isikutest.

17

Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine

ESF+ projektis „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pak- kumisel“, mille elluviijaks on Eesti Linnade ja Val- dade Liit, suurendati partnerite ringi – lisaks Tallin- nale, Tartule, Rakverele, Pärnule ja Saaremaa val- lale sõlmiti või valmistati ette partnerluslepingud Jõhvi, Haapsalu ja Kohtla-Järvega. Kõigi partnerite juures on tööl lõimumiskoordinaatorid, kes kaar- distavad sihtrühma vajadusi, arendavad ja korral- davad kohaliku tasandi tugiteenuste pakkumist. KOV töötajatele ja ametnikele toimusid koolitused ja infopäevad rände- ja lõimumisteemadel, samuti õppereis Taani. Elluviija palgale asus teenusdisai- ner, kes hakkas eest vedama teenusdisaini prot- sessi, et koostöös partnerite ja sihtrühmaga kaar- distada ja arendada kohaliku tasandi teenuseid.

Roma kogukonna toetamine

Kuna 2023. aastal lõppes Euroopa Liidu kodanike,

võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi

rahastusel algatatud roma platvormi väljaarenda-

misprojekt ESTROM 3, toetasid 2024. aasta jook-

sul Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusmi-

nisteerium täiendavalt 2023. aastal avatud Valga

Roma Noortekeskuse mentorteenuse väljaarenda-

mist.

Lisaks pakub Integratsiooni Sihtasutus romadele

suunatud lõimumis-, sh kohanemistegevusi Valgas

ning aitab seeläbi kaasa romade sotsiaalmajan-

duslikule toimetulekule. Mentorteenuse kaudu toe-

tatakse Valga romade lõimumist, edendatakse

koostööd roma perede ja kohaliku omavalitsuse

vahel, pakutakse roma lastele ja noortele oma kul-

tuuriga tegelemise võimalusi ja õpituge kooliko-

hustuste täitmisel ning tehakse koostööd lapseva-

nemate ja koolidega. Valga Roma Noortekeskuse

töös osalevate noorte romade koolikohustuse

täitmine on 2024. aastal paranenud. Keskus toimib

mentoriteenuse osana.

2024. aasta II pooles viis INSA koostöös MTÜ

Bagoly Koolituskeskusega läbi kolm koolitussemi-

nari roma noortele Pühajärvel, Narva-Jõesuus ja

Värskas. Koolitused keskendusid ene-

sejuhtimisoskuste, projekti- ja MTÜ

juhtimisoskuse, kultuurilise identiteedi ja noorte or-

ganiseerumise teemadele.

MTÜ Euroopa Romade Foorum Eestis (edaspidi

ERFE) viis läbi romade holokausti päeva mäles-

tustseremoonia Kalevi-Liival 2. augustil 2024. aas-

tal ning sellele järgneva ümarlaua Tallinna Kultuu-

rikeskuses Kaja. Lisaks korraldati kaks roma nais-

tele suunatud seminari. Tegevusi rahastas Kultuu-

riministeerium.

Kuna üheks olulisimaks romadega seotud väljakut- seks lõimumisvaldkonnas on romade vähene hõi- vatus tööturul, kõrge tööpuudus, madala kvalitee- diga tööhõive ja hõive vähenemine traditsioonilis- tes ametites, valmistas INSA 2024. aastal ette ja esitas Riigi Tugiteenuste Keskusele projekti ro- made tööle saamise võimaluste parandamiseks. Tegevuste elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond (ESF+). Projektiga seotud tegevused algavad 2025. a märtsis ja vältavad kuni 2027. aastani.

Programmi tegevus 1.2. Rahvuskaaslaste toetamine 6

Programmi tegevust viidi ellu kahe teenuse kaudu.

Eesti identiteeti edendamine ja säilitamine vä- lismaal

Välismaal elavate eestlastega hoitakse ühendust üleilmse infovärava globalestonian.com kaudu, mis annab võimaluse hoida kursis Eestis toimu- vaga, osaleda keeleõppes ning edendada kultuuri ja ärisuhteid, samuti saada praktilisi nõuandeid ta- gasipöördumissoovi korral. Infovärava arendus- töid ja haldamist toetavad Kultuuriministeerium ja Välisministeerium.

6 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“.

INSA korraldas Välisministeeriumi toel 2024. aasta IV kvartalis eduka infovärava lugejaskonna kasva- tamise teavituskampaania, mille tulemusel tõusis unikaalsete külastajate arv eelmise aastaga võrrel- des 9%. Aasta lõpu seisuga oli portaali uudiskirjal 3435 tellijat. Kampaania käigus kujundati uued ja atraktiivsed infovärava visuaalid, loodi rubriik „Eks- pert vastab“ ja käivitati pilootprojektina globalesto- nian.com sõprade klubi, laiendati infovärava rek- laamimisplatvorme.

19

INSA korraldas välisriigis elavatele 13–18 aastas-

tele eesti juurtega noortele Viljandimaal 2024. aas-

tal kolm suvelaagrit. Igas laagrivahetuses osales

22 väliseesti ja 8 kohalikku noort. Laagrit rahasta-

vad Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusmi-

nisteerium.

Lisaks toimus suvine kohtumine eesti juurtega 18–

30-aastastele noortele Tallinnas. Mitmekülgsest

programmist sai osa 20 eesti juurtega noort, kaasa

lõi ka kümme kohalikku noort. Tegevust rahastab

Haridus- ja Teadusministeerium. Noori osales

ühistegevustes 19 välisriigist üle kogu maailma.

Eestisse tagasipöördumise ja Eesti eluga taas- kohanemise toetamine

INSA pakub Eestisse tagasipöördujatele igakülgset

tuge. Põhjalik teave tagasipöördumisega seotud

küsimustes on leitav sihtasutuse veebilehtedelt in-

tegratsioon.ee/tagasipöördujale ja portaalist glo-

balestonian.com. Lisaks nõustab sihtasutus taga-

sipöördujaid oma kontoris, veebis, meili ja telefoni

teel. 2024. aastal nõustati 386 tagasipöördujat,

koos pereliikmetega ulatus info saanute hulk 644

inimeseni. Võttes arvesse ka INSA kogemuskohtu-

mistel osalenuid, sai infot tagasipöördumise kohta

ligi tuhat inimest.

Eestisse pöörduti tagasi erinevatest riikidest üle

maailma, sh USA-st, Kanadast, Venemaalt, Soo-

mest, Inglismaalt, Saksamaalt ja Rootsist. Suure-

nenud on pöördumiste arv Soomest ja teistest

Põhjamaadest.

INSA pakub Eestisse tagasi pöörduvatele lastega

peredele tagasipöördumistoetust, et vältida pere

sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemist seoses

kolimisega. Tagasipöördumistoetust saavad taot-

leda ka osalise või täieliku töövõime puudumisega

isikud ja kuni 40-aastased noored, kes on välismaal

läbinud magistri- ja doktoriõppe. 2024. aastal oli

taotlejaid varasemast rohkem. Tagasipöördumis-

toetust sai 59 inimest, tagasipöördumistoetusi

maksti kogusummas 48 906 eurot.

INSA viis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga 2024. aastal läbi ka teenusedisaini projekti "Kuidas toetada Eestisse tagasipöördujad?", mille tulemu- sena pakuti välja erinevaid võimalusi väljaspool Eestit elavetele inimestele teenuste arendamisel.

20

KOKKUVÕTE

Olulisimad edusammud 2024. aastal

1. 2024. aastal oli Kultuuriministeeriumi teema-aastaks Eesti kultuuririkkuse aasta. Teema-aasta raames pöörati tähelepanu nii Eestis elavate eri rahvuste mitmekesisele kultuurile ja traditsioonidele kui ka Eesti oma ainulaadsetele kultuuriruumidele ja -kogukondadele.

2. 2024. aastal avalikustati Eesti ühiskonna lõimumismonitooring. Lõimumismonitooringu avalikud esitlu- sed toimusid mitmel pool Eestis. Lisaks toimusid eraldiseisvad monitooringu tutvustused erinevatele hu- vigruppidele (näiteks ajakirjanikele ja Eestis resideeruvale diplomaatilisele korpusele).

3. Koostöös Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja SA-ga Kodanikuühiskonna Sihtkapi- tal alustati ESF+ projekti elluviimist, mille eesmärk on toetada ja suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate osalemist kogukonnaelus.

4. Kohalike omavalitsuste lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumise projektis (ESF+) alustati teenusdisaini protsessidega, et koostöös sihtrühmaga (uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ning tagasipöördujad) ja erinevate huvirühmadega kaardistada ning arendada KOV teenuseid.

5. Kaardistati „Eestis kohanemine“ infoteenuse personaliseerimise võimalused ning lisati veel üks osatee- nus – pangakonto loomine ja tulude deklareerimine.

6. 2024. aastal osalus INSA teenustes:

6.1. eesti keele õppes osales kokku 12 743 inimest, sh kohanemisprogrammi kursustel 9154 inimest, püsielanikele ja tagasipöördujatele mõeldud kursustel 1760 inimest, kodanikulepingu raames 451 inimest ning INSA eesti keele majas 1378 inimest;

6.2. aasta jooksul andis INSA enam kui 27 000 korral nõu keeleõppe ja kohanemise teemal; 6.3. kohanemisprogrammi baas- ja teemamoodulites osaleti kokku 5422 korral.

7. Koostöös Statistikaametiga valmis juhtimislaud „Arengukava Sidus Eesti“.

8. INSA algatas 2025. aastal käivituva kolmeaastase Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Romade tööle saamise võimaluste loomine ja parandamine“.

21

Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel

1. Arendame infoteenust „Eestis kohanemine” personaalseks sündmusteenuseks.

2. Jätkame kohanemisprogrammi pakkumist, muutes seda personaliseeritumaks ja ligipääsetavamaks, luues e-õppe formaadi ning digitaliseerides teenuseid.

3. Viime koostöös Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Rahvakultuuri Keskusega ellu suuremaid ja väiksemaid kogukondlikke koostöösündmusi üle Eesti. KÜSK kaardistab ja loob vabaühendustele arenguprogrammi, et kaasata tegevustesse rohkem eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi.

4. Teeme koostööd kohalike omavalitsustega lõimumis-, sh kohanemisteenuste arendamisel ning omavalit- suste ametnike ja töötajate valdkondliku pädevuse tõstmiseks.

5. Jätkame tööd meediapädevuse ning ühise inforuumi arendamisel. Toetame meediakanaleid (sh kohalikke meediaväljaandeid), ajakirjanikke, kommunikatsiooniinimesi ning vastavate erialade tudengeid lõimumis- teemade mõistmisel ning kultuurilist mitmekesisust ja ühiskondlikku sidusust soodustavate teemade ka- jastamisel. Selleks korraldatakse koolitusi, õppereise ja võrgustumiskohtumisi. Koostöös Riigikantseleiga tagame riigiinfo kättesaadavuse ka vene ja inglise keeles ning tõstame Eesti riigi ja kultuuri kohalolu taju- mist eri keele- ja kultuuritaustaga Eesti elanike hulgas.

6. Jätkame Šveitsi-Eesti koostööprogrammi tegevuste rakendamist luues eri keele- ja kultuuritaustaga ini- mestele võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks, keskendudes digipöörde toetamisele, va- batahtlike kaasamisele, nõustamisteenuse, sealhulgas keeleõppe nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmisele, Eesti kultuuriruumi tutvustamisele ja meediapädevuse tõstmisele

7. Jätkame tagasipöördumist toetavate teenuste (nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, tagasi- pöördumistoetus) pakkumist.

8. Viime ellu tegevusi, et soodustada romade sotsiaal-majanduslikku lõimumist ning mõjutada positiivselt kogukonna suhtes levinud negatiivseid stereotüüpe.

22

TEGEVUSKAVA „Üleilmne eestlus“ 7

Peavastutaja: Välisministeerium ja välisesindused8

Tegevuskava eesmärk: väljaspool Eestit asuv eest- laskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühis- konna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja väärtusta- vad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse ta- gasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toe- tatud.

Tegevuskava visioon: eestlased välismaal on osa Eesti ühiskonnast ja Eesti esindajad maailmas ning üheks osaks pehmest julgeolekust.

„Eesti 2035“ sihid: „Eesti ühiskond on hooliv, koos- töömeelne ja avatud“, „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- tundlik“.

Tegevuskava kirjeldus: tegevuskavaga keskendu- takse üleilmse eestluse valdkonna arendamisele. Sihid aastaks 2030 on järgmised:

1. välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti;

2. Eesti side välismaal elava eestlaskonna ja Eesti sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise ning kvaliteedi parandamisega, kasvatades nende panust ühiskonna aren- gusse;

3. toetatud on tagasipöördumine ja Eestisse jää- mine.

Üleilmse eestluse tegevuskava jaguneb kolmeks põ- hiliseks tegevussuunaks:

1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine vä- lismaal;

2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühis- konna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine

3. Eestisse tagasipöördumise ja Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine.

2024. aasta olulisimad edusammud

1. „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimi- seks jätkub pidev koostöö Välis-, Sise- ja Kul- tuuriministeeriumi vahel ning „Üleilmse eest- luse tegevuskava 2022–2025“ raames üle- maailmse eestluse koostöökomisjoniga. Li- saks panustavad Haridus-ja Teadusminis- teerium ning mitmed Eesti rakendusasutu- sed.

2. Tähtis on teadvustada, et Eesti väliskogu- konnad on laiemalt Eesti pikaajalise arengu ja konkurentsivõime võimalikud tugevdajad. Lisaks klassikalisele majanduslikule aspek- tile (ressursid ja investeeringud) saavad eestlased toetada välismaal Eestit oma heade ideede, tavade ja oskuste jagamise ning sotsiaalkapitaliga. Tegevuskava tugev- dab sidemeid rahvuskaaslaste ja Eesti sõp- radega, suurendab Eesti ühiskonna sidusust ning teeb Eestit suuremaks, sest rahvus- kaaslaste kogukonnad ja Eesti sõbrad on rii- gile väärtuslikud koostööpartnerid, kellega ühiselt seatud eesmärke ellu viia.

8 „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“ on täpsemini käsitletud välispoliitika aspektist selliseid teemasid nagu eestlaskonna kaasamine välismaal, tõhusad konsulaarteenused ja Eesti side eestlaskonnaga välismaal, sh on selles planeeritud täpsemalt Välisministeeriumi ees- märgid ja tegevused üleilmse eestluse valdkonnas.

TEGEVUSKAVA

„Üleilmne eestlus“

Foto: Välisministeeriumi fotokonkursi võitja, autor Märten Kuus

22

Tegevuskava mõõdikud9

Tegevuskava mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas

2022 2023 2024 2024 2025 2030

Välismaal elavate eest- laste ühtekuuluvustunne Eestiga

83%10 – – ≥ 85% ≥ 85% ≥ 90% Eesti väliskogukon- dade ja tagasipöördu- misega seonduv uuring

Eestisse tagasipöördujate rahulolu kohanemis-prot- sessiga

- eestlased

- teised rahvused

–

–

–

–

–11

–

≥ 92%

≥ 85%

≥ 92%

≥ 87%

≥ 94%

≥ 80%

Eesti ühiskonna integ- ratsiooni monitooring (EIM)

Välismaal elavad eestla- sed, kes on huvitatud osa- lemisest Eesti ühiskonnae- lus

– – – ≥ 80% ≥ 80% ≥ 85% Välismaal elavate eest- laste küsitlusuuring, Vä- lisministeerium

Olukorra analüüs

Ühine infovoog võõrsil elavate eestlastega

Ühine inforuum on oluline, et tuua ja lõimida kokku ülemaailmsed eesti kogukonnad ning eestluse ni- mel tegutsejad ja tegutseda soovijad, sh Eesti riik- likud organisatsioonid, vabatahtlikud ja erialavõr- gustikud.

Kommunikatsiooni tõhustamiseks jätkusid veebi- värava Global Estonian arendamine koostöös In- tegratsiooni Sihtasutuse (INSA) ja KuMiga. Toetu- des varasemale uuringule piloteeriti 2024. aastal „ekspert vastab“ rubriiki pakkudes välismaal elava- tele eestlastele spetsialistide nõuandeid eesti keele õppe, tööturu, isikuandmete korrastamise ja kon- sulaarvaldkonnas. Suuremat kasutegurit kogukon- dadele pakub portaalis sündmuste kalender, kuhu on tekkinud põnevate tegevuste kuulutused kui Eesti muusikute ja kunstnike üleastumised maail- mas. Lisandus rubriik „Eesti Toit“ kus on pesa leid- nud nii Armeenias tegutsev Muhu pagar, Jaapanis tegutsev eesti toidu pood kui eestlastest cateringi pakkujad USAs, Kanadas ja Soomes, et eesti mait- seid maailmas üles leida. Portaalis ilmuvat mater- jali kajastavad ning jagavad omakorda väliseesti väljaanded.

Sihtrühma teavitamiseks viis Välisministeerium koostöös INSAga läbi kampaania riikides, kus elab enim eestlasi. Kampaania kasvatas portaali sise- nejate arvu 2,5 korda ning Global Estonian FB järgi- jate arv jõudis 3000ni. Global Estonian igakuise uudiskirja numbreid on ilmunud 44, tellijaid on sel-

9 Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus on esitatud „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tulemusaruandes. 10 https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Eesti-valiskogukonnad.pdf 11 Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring viiakse läbi 2026. aastal.

lel 3000. Portaalil oli enne kampaaniat 47 000 ka- sutajat; peamised tarbijad on 67% naised kesk- mise vanusega 35-44a.

Väliseesti meedia toetamiseks jätkus kommuni- katsiooni töörühma koostöö ning meediaväljaan- nete taotlusvoor. Viimases sai rahalist tuge 11 pro- jekti: kogukondadele Rootsis, USAs, Kanadas, Soo- mes, Belgias, Šveitsis, Saksamaal ja Austraalias. Riigi toetuse mõju oleme näinud läbi aastate Aust- raalia eestlaste meediaprojektis, kus kohaliku alga- tusena arenenud idee sai tuge Eesti ekspertidelt 2022. aastal ja on kasvanud 2024. aastal arvesta- tavaks infokanaliks Austraalias elavatele eestlas- tele.

Meediasilla ehitamise nimel algas 2024. aastal et- tevalmistus Eesti ajakirjandustudengite kaasami- seks Tallinna Ülikoolist väliseesti meediasse. Pro- jekti realiseerub 2025. aastal Vaba Eesti sõna juurde USA-sse praktiseeriva ajakirjandustudengi saatmisega.

Loe täpsemalt „Lõimumis-, sh kohanemisprog- ramm 2024–2027“ Rahvuskaaslaste toetamise peatükist.

23

Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine vä- lismaal

Üleilmne eestlus ei püsi, kui eesti keele oskus pere- des ei säili ega seda lastele edasi ei anta. Seepärast on hädavajalik toetada välismaal eesti keele õpet. Alates suvest 2024 muutus eesti keele õppe korral- damine välismaal, koordinatsioon läks Eesti Keele Instituuti. Koostöös haridusministeeriumiga on loodud ülevaade eesti keele õpetuskohtadest ja nende vajadustest üle maailma, mis võimaldab neid sihipärasemalt toetada. Hetkel on üle ilma 82 eesti kooli/õpetuskohta, 250 õpetajat ja õppetöös osaleb ca 3500 last. 2024. aasta seisuga on eesti keele õpet pakkuvad üldhariduskoolid: Riia Eesti Kool, Stockholmi Eesti Kool, Petseri Lingvistiline Gümnaasium, Latokartano põhikool Helsinkis, kus osa õppetööst toimub eesti keeles. Lisaks Annila lasteaed Helsinkis ja Stockholmi Eesti Lasteaed pakuvad lastele regulaarset eestikeelset õpet. Li- saks õpetatakse eesti keelt ülikoolides, koordinee- rijaks Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise väli- sõppe nõukogu EKKAV (Haridus- ja Noorteametis toetusvoorud). Eesti keelt saab lisaks õppida 23 üli- koolis üle maailma. Edukalt tegutseb Üleilmakool, mis annab enam kui 300 lapsele 35st riigist eesti- keelset veebiõpet eesti õppekavade alusel, toeta- des noori ka eesti keele taseme- ja riigieksamitega. Traditsiooniks on muutunud Euroopas tegutsevate eesti keele õpetajate iga-aastased seminarid ja 2024. aastal jätkus Haridus- ja Teadusministee- riumi ning Eesti Keele Instituudi korraldusel vahe- peal katkenud eesti keele õpetajate suvekursus Eestis.

On oluline märkida et väliskogukondade korralda- tud kultuuri- ja muude eestlust hoidvate ürituste toetuseks saab raha taotleda omaalgatusvoorust (Välisministeerium/INSA, maht 110 000 eurot). Eelistuse saavad projektid, millest saab osa või- malikult suur arv eestlasi, mis aitavad suurendada Eesti nähtavust asukohariigis, kõnetavad noori ja kasvatavad eesti kogukonna sidusust.

Kodanike identiteedi ja rahvadiplomaatia tööriis- tade paremaks kasutamiseks toimusid mitmed koolitusprojektid ja infoseminarid. Jätkus Soomes kogukondade koostööpäeva formaat mis toetab vabatahtlikkuse alusel panustavate isikute moti- vatsiooni. Siiski ressursside nappusel jäi ära Eesti Mardilaat. Käib töö, et pikaaegne Eesti tutvusta- mise suurprojekt jätkub Helsingis 2025. aastal. Vä- lisminister tunnustas kodanikupäeval 19 rahvadip- lomaati.

Esmakordselt piloteeris Välisministeerium täiskas- vanud kodanike kaasamise ideed Iisraelis, kus on kiirelt kasvanud 3-4 põlvkonna Eesti juurtega ini- meste soov saada Eesti Vabariigi pass. Korralda- sime värskelt passisaanud täisealistele kodanikele

seminari, mis võeti sihtrühma poolt väga hästi vastu.

Noortele olid suunatud mõlemad 2024. aasta vir- tuaalfoorumid, teemadeks Eesti haridussüsteem ja võimalused Eestis. Kuna Eesti loo rääkimine on üks võimsaimaid motivaatoreid oma Eesti-sideme hoidmiseks, pakkusime noortele eestlastele välis- maal võimalust veebikoolituse teel täiendada oma meediaoskusi INSAga loodud koolitusprogram- mis „Global Estoniani sõprade klubi“. Suvel toimu- sid teismeliste eesti keele ja meele laagrid ning 18- 35 aastastele suunatud Eesti karjääri- ja õppimis- võimaluste kogemusreis Eestisse, lisandus ajaloo- suunitlusega suvekooli väliseesti noortele, korral- dajaks Eesti Mälu Instituut.

2024. aasta võõrsil elavate noorte eestlaste prakti- kaprogrammis osales 16 noort üle ilma, praktisee- rides Eestis avalikus sektoris, vabaühendustes, teadusasutustes, meditsiinis, IKT valdkonna ette- võteteni. Välismaal elavate eesti noortele suunatud praktikastipendiumite taotlusvoor viidi läbi uue partneri, ESTDEViga, tehes seda tihedas koostöös Work in Estonia meeskonnaga et pakkuda noortele nende profiili ja haridusega sobivaid praktikakohti.

Eesti Mälu säilitamine ja mõtestamine

Mõtestatud töö ajaloopärandiga on väliskogukon-

dadele üks viisidest, kuidas eestlust hoida ja kogu-

kond kokku tuua. Rahvuskaaslaste vaimse ja ma-

teriaalse kultuuripärandi kogumine, säilitamine,

kättesaadavaks tegemine ja uurimine on seetõttu

endiselt oluline töölõik. 2024. aastal toimusid Eesti

Mäluinstituudi ja Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu

egiidi väga eriilmelised projektid, mis tähistasid 80

aastat saatuseaastast 1944 möödumist. Projek-

tiga kaasusid mitmed Eesti mäluasutused, koolid

nii Eestis kui võõrsil, mitmed kodanikualgatused, et

mõtestada ajaloos toimunut seminaridel, konve-

rentsidel, näitustel ja rahvakogunemistel. Välismi-

nisteerium korraldas mälestustseremoonia Vaba-

dussõja mälestussamba juures eesti väliskogu-

kondade esindajatele ja diplomaatilisele korpusele.

Eesti Mälu Instituut tutvustas 2022. aastal alusta-

tud tööd - Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud

inimeste andmekogu - avades avalikkusele and-

mebaasi 65 000 eestlase elusaatusega. Inimesed

saavad teha sinna omapoolseid parandusi kuna

endiselt paljude inimeste lugudes on halle laike.

Eesti Mäluinstituudi projekti patrooniks on Eesti

Vabariigi president Alar Karis.

Saatuseaasta 1944 raames valmisid ERRis: Ave-

Marleen Rei veetud raadiosaadete sari Kanada

eestlastest läbi mitme põlvkonna ning Maarja Me-

rivoo-Parro dokumentaalfilm "Eesti on vaataja sil-

mades: pagulasena Saksamaal". Kanada noored

24

filmisid oma verisooni põgenike mälestustega lühi-

filme. Pärnus avati 80 aasta taguse suure põgene-

mise mälestusmärk. Annetuste toel valminud mo-

numendi püstitamist vedas ülemaailmne Eesti

Kesknõukogu, kes kinkis selle Pärnu linnale.

Arhiivipärandi kasutatavaks tegemine nõuab endi- selt mitmesuguseid ressursse nagu aega, raha, digi-teadmisi. Saatkondade ning kogukondade kaasabil valmis välismaale maetud Eesti ühis- konna tegelaste haudade seisukorda kaardistus ning materjal tehti Eesti välisteenistusele kättesaa- davaks.

Tegevuskava suundade elluviimine 2024. aastal

„Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks jät- kub pidev koostöö Välisministeeriumi, Siseminis- teeriumi ja Kultuuriministeeriumi vahel ning „Üleilmse eestluse tegevuskava 2022–2025“ raa- mes ülemaailmse eestluse koostöökomisjoniga.

Tähtis on teadvustada, et Eesti väliskogukonnad on laiemalt Eesti pikaajalise arengu ja konkurentsi- võime võimalikud tugevdajad.

Lisaks klassikalisele majanduslikule rahasiirdele või investeeringutele saavad eestlased arendada välismaal Eesti elu ka muul viisil, näiteks ideede, heade tavade ja oskuste jagamise ning sotsiaalka- pitali, nagu võrgustikud ja Eesti edulugude tutvus- tamine, kaudu12.

Tegevuskava suund 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal13

Olemasoleva rahvadiplomaadi tööriistakasti ajako-

hastamine koostöös erinevate ametkondadega ja

erinevate võrgustike toetamine.

Tegevuskava suund 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse14

Üleilmse eestluse tegevuskava 2026-2029 etteval-

mistamine koostöös Eesti ametkondade ja võõrsil

asuvate kogukondadega, seda olukorras, kus on

vähenenud erinevate ministeeriumide seni kasu-

tada olnud ressursid valdkonnale. 2025. aastal toi-

mub seniste prioriteetide ülevaatamise protsess

uueks perioodiks: kuidas toetada üleilmse eestluse

valdkonna omaalgatusprojekte, diasporaa väljaan-

deid, eesti keele, meele ja identiteedi hoidmist,

noorte tegevusi ja mälu kättesaadavamaks tege-

mist ning ühist inforuumi.

Tegevuskava suund 3. Eestisse tagasipöördumise ja Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine15

Viimaste aastate jooksul on Eestisse kolinud või ta- gasi pöördunud palju eestlasi, kes elasid välismaal. Integratsiooni Sihtasutus jätkab neile nii ennetava kui järgse nõustamisteenuse pakkumist ja tugivõr- gustiku loomist. Vastav rõhuasetus on fikseeritud INSA strateegias. Lisaks olemasolevale mudelile, on uuel perioodil võimalik tagasipöördujate vaja- dusi rahastada ka ESF Euroopa vahenditest, mida haldavad ELVL, Rahvakultuuri keskused ning INSA Ida- Virumaal, võimaldades uussisserändajaid, eri

12 Lisateavet leiab aadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/326062019003?leiaKehtiv. 13 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 14 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega A „Tagame elujõulise kultuuriruumi“. 15 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“.

keele- ja kultuuritaustaga inimesi kui tagasipöördu- jaid paremini kaasata kogukondlikesse tegevus- tesse.

26

KOKKUVÕTE

Olulisimad edusammud 2024. aastal 1. Ühine infovoog võõrsil elavate eestlastega: Välisministeerium jätkas Globalestonian.com portaali rahas-

tamist ja arendamist koostöös INSA ja KuMiga ning tugevdas sidemeid diasporaa väljaannete ja kommu- nikatsioonikanalite võrgustikuga. Kommunikatsiooni töögrupi, kus liikmed asuvad kogukondades üle ilma, tegevus jätkus veebikohtumiste kaudu, arendades võrgustikku edasi. Hästi on käivitunud Austraalia eestlaste meediakanal.

2. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal: Põhirõhk on noorte kaasamisel suvekoolides ja laag- rites ning praktikavoorus, samuti võrgustike edendamises. Sisse töötatud omaalgatusprojektide voorus sai toetust 42 projekti ja väljaannete voorus 11 meediaprojekti. Alates 2024. koordineerib Eesti Keele Ins- tituut eesti keele õpet. Tunnustati 19 rahvadiplomaati üle ilma ning jätkus kogukonna võimestamine Soo- mes. Esmakordselt viidi läbi täiskasvanute esmase passi taotlejatele pilootprojekt „kodanikukool“ Iisraelis.

3. Eesti mälu säilitamine ja mõtestamine: „Saatuseaasta 1944“ mõtestamine toimus koostöös Eesti mälua- sutuste ja kogukondadega nii kodumaal kui võõrsil, hõlmates näitusi, seminare, põgenike andmebaasi loomist, raadio- ja telesaateid ning lühifilme. Jätkub Eesti ühiskonnategelaste matmiskohtade kaardista- mine välismaal.

Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 1. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse. Üleilmse eestluse tegevuskava

2026-2029 ettevalmistamine koostöös Eesti ametkondade ja võõrsil asuvate kogukondadega. Vähene- nud riigieelarve ressursside analüüs ja prioriteetide kohandamine.

2. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal. Olemasoleva tööriistakasti kaardistamine ja ajako- hastamine koostöös erinevate ametkondadega.

3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine. Lisaks olemasolevale mudelile Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega tagasipöördujate suurem kaasamine Eesti kodanikuühiskonda lõimu- misel.

27

PROGRAMM „Kogukondlik Eesti“

Peavastutaja: Siseministeerium

Programmi eesmärk: Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soo- siv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osa- lusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.

„Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ning „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“.

Programmi kirjeldus: programmis keskendutakse kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja aren- gu toetamisele, et saavutada 2030. aastaks järgmi- sed eesmärgid:

1. eri vanuses Eesti elanikud osalevad ühiskond- likus elus ja kodanikuhariduses;

2. kogukonnad on võimekad ja hoolivad;

3. vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on oma eesmärkide saavutamisel võimekad ning jätkusuutlikud;

4. poliitikakujundamine on läbipaistev ja kaasav;

5. kehtivas õiguskorras on tagatud usuvabadus.

Programmis on üks meede, mis koosneb kahest programmi tegevusest:

1. Kodanikuühiskonna arengu toetamine;

2. Usuvabaduse tagamine.

2024. aasta olulisimad edusammud

1. Käivitus Šveitsi-Eesti koostööprogramm, mille eesmärk on parandada Eestis elavate, eel- kõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osa- lemiseks, keskendudes lõimumise, hariduse, sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, sotsiaalse inno- vatsiooni edendamisele ning kodanikuühis- konna võimekuse tõstmisele sotsiaalse sidu- suse toetamisel.

2. Algatati kirikute ja koguduste seaduse muut- mine, et tagada usuliste ühenduste sõltuma- tus välismõjutustest ja toetada rahumeelset usulist teenimist.

3. Euroopa Sotsiaalfondi toel käivitus meede ko- danikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks laste ja noorte aktiivsuse kasvatamise kaudu.

4. Siseministeerium on üks väheseid riigiasutusi, mis kasutab strateegilise partnerluse for- maati, et koos vabakonnaga kujundada ja viia ellu kodanikuühiskonna poliitikat. Lõppes nelja-aastane partnerlusperiood, mis tõstis teadlikkust ühiskonnaelus osalemisest, aren- das sotsiaalset ettevõtlust ja tugevdas koha- liku tasandi koostööd.

5. Alustati teadusprojektiga Eesti kodanikühis- konna arengusuundumuste uurimiseks.

Foto: Siseministeerium

PROGRAMM „Kogukondlik Eesti“

Foto: Siseministee-

rium

28

Programmi mõõdikud16 ja eelarve täitmine

Programmi eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) 2024. a esialgne

eelarve 2024. a lõplik

eelarve 2024. a eelarve

täitmine

16 Programmiga kinnitatud mõõdikute 2024. aasta tulemused on tulemusaruande esitamisel puudu, kuna osa tulemusi kogutakse 2024. aastal ja osa tulemusi möödunud aasta kohta selgub 2025. aasta jooksul. Seetõttu on programmi olukorra analüüsimiseks kasutatud teisi olemasolevaid mõõdikuid ja antud hinnang elluviidud tegevuste mõjususele. 17 Kavas on tellida uuring, järgmised andmed 2024/2025. aasta kohta. 18 Metoodika on ülevaatamisel. Rahandusministeeriumi poolt läbiviidud uuringu andmetel on kodukoha arengu mõjutamise rahuloluindeks 34,6 (Eesti keskmine). 19 2023. aastast (s.o alates 2022. a kohta) USAID enam selle indeksi läbiviimist Eestis ei rahasta. Ettevalmistamisel on uuringu tellimine, mis muu hulgas annaks uue(d) elujõulisuse mõõdik(ud). 20 Metoodika on ülevaatamisel. Rahandusministeeriumi läbiviidud 2024. aasta küsitlusuuringust lähtudes on mõõdiku 2024. aasta tegeliku

täitmisena on välja toodud Eesti keskmine, mistõttu võrdlus varasema perioodiga ei pruugi olla võimalik. Sama uuringu alusel on kogukon- naelust osavõtu Eesti keskmine rahuloluindeks 35. 21 Metoodika on ülevaatamisel. Senisel kujul andmekorjet pole toimunud, mõõdik on kavas korrigeerida 3025 tellitava uuringu raames. 22 Allikas: Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, https://sev.ee/andmebaas/. Andmeid ei saa üks ühele võrrelda 2021. aastaga, sest 2022. aastast analüüsitakse sotsiaalsete ettevõtete müügitulu ehk maksustatavat käivet kvartaalselt. 2022. ja 2023. a kohta on esitatud vastava aasta IV kvartali käivete summa.

Programmi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 2030

Vabatahtlikus tegevu- ses osalemise määr

– –17 – ≥ 49% ≥ 50% ≥ 50% Vabatahtlikus tegevu- ses osalemise uuring

Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda (täiesti nõus ja pigem nõus)

– 59% –18 < 48% < 48% < 48% Eesti integratsiooni monitooring (EIM)

Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeks

– –19 – ≤ 2,1 2,0 1,9 Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agen- tuur (USAID)

Programmi tegevus 1: kogukondliku arengu toetamine

Püsivabatahtlike osa- kaal elanikkonnast

– – – 33% 33% 33% Uuring „Vabatahtlikus tegevuses osalemine“

Püsiannetajate osakaal elanikkonnast

– 17,3% – 25% 25% 25% Annetamishoiakute uuring

Rahulolu elanike kaasa- misega kohalikus oma- valitsuses (pigem rahul ja väga rahul)

39,37% – 47,2%20 > 38% > 38% > 38% Rahandusministee- rium

Vabaühenduste panus SKP-sse

– –21 2% 2% 2% 2% Majandusaasta aruan- ded, Sotsiaalsete Ette- võtete Võrgustik Sotsiaalsete ettevõtete

müügitulu 36,4

mln € 40,422 mln €

32,9 mln €

kasvab kasvab kasvab

Programmi tegevus 2: usuvabaduse tagamine

Usulistele ühendustele Siseministeeriumi eelar- vest läbipaistvalt eral- datud ja sihipäraselt ka- sutatud toetuste määr

100% 100% 100% 100% 100% 100% Siseministeerium

29

Kulud kokku 5 215 4 988 4 509

Programmi tegevus 1.Kodanikuühiskonna arengu toeta- mine

4 410 4 106 3 630

Programmi tegevus 2.Usuvabaduse tagamine 805 883 879

Siseministeeriumi valitsemisalas programmis „Ko- gukondlik Eesti“ jäi 2024. eelarveaastal kasuta- mata planeeritud eelarvekuludest 479,3 tuhat eu- rot. Sealhulgas piirmääraga kulude eelarvest jäi ka- sutamata 466,7 tuhat eurot.

Piirmääraga kulude kasutamata eelarve sisaldab peamiselt toetuste eelarvet.

2024. aastaks planeeritud toetusi jäi kasutamata 427,7 tuhat eurot. Toetuste eelarve jäi osaliselt ka- sutamata, sest toetuste saajad ei kasutanud toe- tusi planeeritud mahus või ajal ning ei esitanud toe- tusesaajale vajalikku aruandlust.

Toetuste eelarvest kantakse riigieelarvesse tagasi 58,3 tuhat eurot tuhat eurot, sest vastavalt riigiee- larve seaduse § 591 lg 1-le ei ole vahendeid võima- lik teistkordselt üle kanda. Ülejäänud toetuste eelarve kasutatakse 2025. aastal.

2023. aastast 2024. aastasse ülekantud vahendid

kasutati aasta jooksul, va eelnimetatud riigieelar-

vesse tagastatud toetus.

Piirmäärata kulude eelarvest jäi kasutamata 12,6 tuhat eurot. Kasutamata osa tuleneb peamiselt vä- listoetustest ja on seotud tehnilise abi kuludega. Välistoetuste eelarve kasutatakse ära 2025. aastal.

Olukorra analüüs

2025. aasta veebruari seisuga on Äriregistri andme- tel Eestis registreeritud 22 652 MTÜ-d ja 781 sihta- sutust. See on 2239 MTÜ-d ja 52 sihtasutust vä- hem kui 2024. aastal. See statistiline langus ei ole omane ainult mittetulundusühingutele ja sihtasu- tustele, vaid tervikuna registrisse kantud juriidilis- tele isikutele. Kui kuni 2024. aastani juriidiliste isi- kute koguarv igal aastal kasvas, siis 2024. aastal toimus langus. Selle põhjuseks võib pidada 2023. a jõustunud äriregistri seadusemuudatust, mis an- dis registripidajale senisest paremad võimalused järelevalveks ning võimaldas registrist kiiremini kustutada mittetegutsevad juriidilised isikud. Sel- lest hoolimata kanti 2024. aastal registrisse 1135 uut mittetulundusühingut ja 25 sihtasutust. Olgugi et registreeritud vabaühenduste arv üksi ei taga ko- danikuühiskonnast tervikpilti, võimaldab see saada siiski olulise sissevaate vabaühenduste aktiivsu- sele, tegutsemisvaldkondadele, vabatahtlikule te- gevusele, piirkondlikest eripäradest jne.

2024. aastal kuulutas Eesti Teadusagentuur Sot- siaalministeeriumi ja Siseministeeriumi tellimusel välja konkursi eesmärgiga viia läbi uuring teemal „Vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse arengu- suundumused ja võimalused. Analüüs ja ettepane- kud poliitika või sekkumiste kujundamiseks“. Uuring koosneb kolmest osast: seiremetoodika väljatöö- tamine, arengusuundumuste analüüs, riiklike polii- tikate elluviimise kaasamispraktikate analüüs ja soovituste andmine. Uuringu lõpptulemusi on oodata 2025. a lõpuks.

23 https://www.cafonline.org/docs/default-source/inside-giving/wgi/wgi_2024_report.pdf?fbclid=IwY2xjawIrrJ1leHRuA2FlbQIxMAAB- HTPwW08xzbiaC3TqVTTvZlnI77VqAGkD2KUaVdHHT4frpMjYDoUS--5P0w_aem_w6XsYAxroPmUIPX8HZPwoA

Rahvusvahelise heategevusuuringu „World Giving Index“23 andmetel osales 2023. aastal Eestis vaba- tahtlikus tegevuses Eestis teadlikult 20%, annetas 41% ja aitas võõrast inimest 55% elanikest. Selle näitajaga asub Eesti 142 riigi võrdluses 84. kohal, langedes aastaga 35 kohta. Languse põhjuseks võib lugeda annetamise erakordsust 2022. aastal Ukraina toetuseks, mis alates 2023. aastast näitab langustrendi. Sellest hoolimata on Eesti elanikud muutunud aasta-aastalt üha heatahtlikumaks. Mu- rekohaks on ennekõike vabatahtlikus tegevuses osalemine, mis on jõudnud platoole, kust tõusut- rendi hetkel näha ei ole. Kui 2022. aasta oli anne- tuste kogumises rekordaasta, mil vabaühendus- tele annetati kokku ca 96 miljonit eurot, siis 2023. aastal seda tulemust korrata ei õnnestunud. Siiski annetati 2023. aastal kokku ca 78 miljonit eurot, mis on tunduvalt kõrgem võrreldes sõjaeelse perioo- diga (2021. aastal koguti annetusi ca 56 miljonit eurot). Annetusi deklareerinud ühinguid on Eestis üle 1600 näidates väikest kasvutrendi. Mõttekoja Praxis analüüsi kohaselt annetasid 2023. aastal enim üksikisikud (ca 32 miljonit eurot), millele järg- nesid ettevõtted (ca 17 miljonit eurot) ja anonüüm- sed annetajad ning välisannetused (ca 29 miljonit eurot). Valdkondade lõikes moodustasid enim an- netusi kogunud esikolmiku usulised ühingud (32%), tervishoid (12%) ning haridus ja teadus (11%).

Lõppes siseministeeriumi strateegiline partnerlus perioodil 2021-2024 Vabaühenduste Liidu ja MTÜ- ga Maakondlikud Arenduskeskused, MTÜ-ga Sot- siaalse Innovatsiooni Labor ja MTÜ-ga Sotsiaal-

30

sete Ettevõtete Võrgustik. Nimetatud partnerid vii- sid ellu tegevusi, mis panustasid „Kogukondliku Eesti“ programmi järgmistesse suundadesse: teadlikud ja aktiivsed elanikud, hoolivad ja võime- kad kogukonnad, võimekad vabaühendused. või- mekad sotsiaalsed ettevõtted. 2024. aasta lõpus alustas Siseministeerium uue partnerlusperioodi ettevalmistustega, mille tulemusena leitakse part- nerid eelduslikult 2025. aasta esimeses pooles, et edendada kodanikuharidust, arutelukultuuri, vaba- konna elujõulisust ja kodanikuruumi. Tööd jätkavad ka senised partnerid MTÜ-d Eesti Külaliikumine Ko- dukant ning Eesti Rahvaülikoolide Liit koostöös MTÜ-ga Maakondlikud Arenduskeskused. Mõle- mad partnerid viivad ellu piirkondlikele kogukonda- dele mõeldud praktilisi tegevusi, et rakendada ko- gukonnakeskse lähenemisviisi mudelit, ning ka- vandavad, korraldavad ja viivad kogukondades läbi elanikkonnakaitse kriisivalmiduse ja kodaniku- kaitse koolitusi koostöös eri osaliste, sh kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega. Siseministeerium peab strateegilise partnerluse formaati oluliseks instrumendiks avatud ja kaasaval valitsemisel ning koosloomelises poliitikakujundamises. Eesmärk on laiendada seda enamate avaliku sektori asutus- teni.

2024. aastal jätkus kodanikuühiskonna innovat- sioonifondi töö, mille strateegiline eesmärk on suu- nata kohalikke omavalitsusi ja kogukondi looma ja arendama koostöö- ja kaasamisvorme kogukonna- keskse valitsemisviisi24 põhimõtetest lähtuvalt. Sa- muti on selle eesmärk edendada osalusdemokraa- tiat ning toetada elanike heaolu, turvatunnet ja koostööd inimeste ja ametkondade vahel. 2024. aastal jätkus fookusteemana elanikkonnakaitse ja selle võimekuse suurendamine kohalikul tasandil. Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) koordineeritavast fondist on samade ees- märkide tarbeks võimalik raha taotleda ka 2025. aastal. Möödunud aastal oli fondi baaseelarve 875 000 eurot ja toetusi sai taotleda igast koha- likust omavalitsusest.

Jätkus sotsiaalse innovatsiooni valdkonna sihipä- rane arendamine, mille raames käivitati kaks olulist Siseministeeriumi poolt kaasrahastatavat projekti. Esimene neist on Euroopa Sotsiaalfond+ ja Sot-

24 Kogukonnakeskne valitsemisviis on koostöömeetod, mille kohaselt selgitatakse kohaliku omavalitsuse eestvedamisel välja sõltumata valdkonnast inimeste heaolu häirivaid probleeme ja leitakse neile lahendus. Seda tehakse koos kohalike elanikega piirkondliku kogukond- likkuse järgi. Kesksel kohal on piirkondlike kogukondade moodustamine (olemasolu), nende osalus ja kaasatus kogukonnaesindajate kaudu eri vormis nii probleemide väljaselgitamisse, kirjeldamisse kui ka võimalike lahendusvariantide väljatöötamisse ja otsustusprotses- sidesse ning seejärel ka elluviimisesse, et kujundada oma elu- ja toimekeskkonna heaolu. 25 V-Dem Institute, 2024, https://v-dem.net/documents/43/v- dem_dr2024_lowres.pdf?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAAR1eyaVIKXiVm2O- EAo9uxivGo2LmV6YaTC7CHmvjiwx4y3pG0vFnlXpaBc_aem_B1omu5u3tMgfz-W4cneWmQ

siaalse Innovatsioonifond+ toetusel elluviidav sot- siaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse jätkup- rojekt aastateks 2024–2028, mille eesmärk on tu- gevdada kompetentsikeskuse ja võrgustiku suut- likkust ning edendada koostööd sotsiaalse inno- vatsiooni ökosüsteemis tegutsejate vahel. Projekti raames töötatakse välja kompetentsikeskuse stra- teegia, viiakse läbi erinevaid uuringuid ning arenda- takse rahvusvahelist koostööd. Teine oluline alga- tus, Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“, keskendub kodanikuühis- konna ja sotsiaalse innovatsiooni edendamisele. Programmi vastutav elluviija on KÜSK, kes toetab sotsiaalse innovatsiooni kaudu kodanikuühis- konna sotsiaalse sidususe suurendamist ning kaa- savat ühiskonda edendavate algatuste tugevda- mist.

KÜSK jätkas Euroopa Sotsiaalfondist toetatava te- gevuse „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine läbi laste ja noorte aktiivsuse kas- vatamise“ elluviimist. 2024. aastal viidi läbi etteval- mistavad töögruppide kohtumised, kaardistati valdkonna vajadused ning korraldati hanked leid- maks arenguprogrammi ja koolituste läbiviijad. Maakondlike Arenduskeskuste vabaühenduste konsultantidele ning kohalike omavalitsuste amet- nikele suunatud arenguprogrammi elluviijaks valiti DD Akadeemia ning vabaühendustele mõeldud koolitusi ning tööriistakasti loomist viib ellu Mõtte- koda Praxis. 2025. aasta veebruariks on mõlema tegevussuunaga aktiivselt alustatud, liikudes edasi kodanikuühiskonna arendamise ja noorte kaasa- mise tugevdamise suunas.

Ülemaailmne kodanikuühiskonna ühendusi ja liite

koondav võrgustik Civicus liigitab kodanikuruumi

Eestis avatuks (skoor 93 p 100-st). European Civic

Forum Civic Space Report 2024 toob välja, et Eesti

kodanikuruumi olukorda hinnatakse keskmisest pa-

remaks, kuid tuuakse välja murettekitavaid trende,

nt vabaühenduste rahastamine ning selle piiratus,

avatud valitsemise kvaliteet suhetes vabakonnaga,

vähemusgruppide diskrimineerimine ning vaenu-

kõne seaduse eelnõu diskussioon ühiskonnas ning

poliitikute seas. Kuigi oleme juhtivate demokraa-

tiate hulgas maailmas25, on demokraatia tervis Ees-

32

tis jäänud viimastel aastatel suuresti samale tase-

mele ning Eesti kõrge koht pingereas olnud pigem

demokraatia vähikäigu tulemus teistes riikides.

Eesti elanike tunnetus oma võimalustest ühis-

konda mõjutada viimase paari aasta jooksul ei ole

drastiliselt muutunud26. Samas võimalus oma ar-

vamust avaldada kohalikes küsimustes (41%) on

OECD keskmisega samal tasemel. Näitajad poliiti-

lise süsteemi kohta on OECD keskmisega tundu-

valt madalamad: inimeste kaasa rääkimise võimal-

damine (17% vs 30% OECD) ja valitsuse poolt ko-

danike konsultatsioonilt saadud sisendi kasuta-

mine (20% vs 32% OECD).27

Programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal

Programmi tegevus 1. Kodanikuühiskonna arengu toetamine28

Oodatav tulemus 1.1. Teadlikud ja aktiivsed elanikud

2024. aastal seadis siseministeerium fookusesse noorte osaluse suurendamise ja nende aktiivsema kaasamise kodanikuühiskonda. Lisaks Euroopa Sotsiaalfondi toetatud tegevusele „Kodanikuühis- konna mõju suurendamine ja arengu toetamine läbi laste ja noorte aktiivsuse kasvatamise“ tihen- dasime koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika ekspertidega, et paremini koordineerida noortele suunatud algatusi ja vältida poliitikavaldkondade eraldatust. Samuti analüüsi- sime Siseministeeriumi noortenõukogu loomise vajadust ja võimalikku mõju.

18. novembril 2024 toimus Riigikogus Eesti ko-

danikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) ra-

kendamise raames põhiseaduskomisjoni, sotsiaal-

komisjoni ja kultuurikomisjoni avalik kodanikuühis-

konna arengu teemaline istung „Tugev ko-

danikuühiskond kui demokraatia alustala. Kollektiiv-

sete pöördumiste roll ja mõju“. Istungid toimuvad

iga kahe aasta tagant, lähtudes põhiseaduskomis-

joni algatusel kehtestatud põhimõttest käsitleda

kodanikuühiskonna arengut kui riiklikult olulist kü-

simust. Istungil andis siseminister Lauri Lääne-

mets ülevaate kodanikuühiskonna arengust ja väl-

jakutsetest Eestis. Tallinna Ülikooli ühiskonnatea-

duste instituudi poliitilise sotsioloogia kaasprofes-

sor Dr. Mari-Liis Jakobson analüüsis Eesti demok-

raatia hetkeseisu. Kuna kollektiivsete pöördumiste

võimalus tähistas Eestis 10 tegutsemisaastat, kä-

sitles Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse inno-

vatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde

juht Dr. Külli Taro kollektiivsete pöördumiste õigust

26 Riigikantselei, 2024. Avaliku arvamuse seireuuring. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2024-04/Avaliku%20arvamuse%20seireuuring%20%2821.%20- %2025.%20m%C3%A4rts%202024%29.pdf 27 OECD, 2024. Survey on Drivers of Trust in Public Insitutions 2024 Results - Country Notes: Estonia. https://www.oecd.org/en/publi- cations/oecd-survey-on-drivers-of-trust-in-public-institutions-2024-results-country-notes_a8004759-en/estonia_767c2818-en.html 28 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Majandus ja kliima“ muutusega C „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodus- tab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“ ja sihi „Riigivalitsemine“ muutusega A „Suurendame valitse- mise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“.

kui osalusdemokraatia vormi, tuues esile selle ra-

kendamisel ilmnenud takistused. Hiljutise arva-

musküsitluse kohaselt on vähemalt korra allkirjas-

tanud mõne algatuse 27% Eesti elanikest. Taro sõ-

nul on Eestis probleemiks kodanikuõpetuse olu-

kord, kuna paljudel puudub teadmine, millised küsi-

mused kuuluvad Riigikogu pädevusse ning millised

mitte. Samuti on algatuste menetlemine kohalikes

omavalitsustes olnud keeruline.

26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva. Kodanikupäeval tõstetakse esile tegusate ja ette- võtlike inimeste panust Eesti ühiskonna arengusse. 26. novembril 2024 toimus kodanikupäeva pidulik tänuüritus, kus anti üle 15 kodanikupäeva aumärki aktiivsetele ja hoolivatele kodanikele ning kuulutati aasta kodanikuks Iti Aavik. 2024. aastal esitati era- kordselt palju kandidaate aumärkidele ja aunimetu- sele. Kandidaatidest paljud tegutsevad haridus- ja noortevaldkonnas. Kodanikupäeva konkurss on ka hea võimalus näha ja näidata, kui mitmekesine on kodanikuühiskond – aumärgi saajate hulgas on va- batahtlikke päästjaid, kohaliku elu edendajaid ja neid, kelle südameasjaks on neid ümbritseva kogu- konna inimeste murede lahendamine. Sedalaadi tunnustussündmuste korraldamine aitab toetada Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagada siseturvalisust. Kodanikupäeva paiku toi- musid ka maakondlikud tunnustussündmused, mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused.

Järjekordse World Giving Indexi (2024) põhjal osa- les vabatahtlikus tegevuses teadlikult (2023. aasta) 20% elanikest. Viimase 4 aasta jooksul võib seega näha kerget tõusutrendi või stabiilset taset. Riikide võrdluses oleme selle näitajaga enam-vähem kesk-

32

misel tasemel. Vabatahtliku tegevuse arendami- seks nõustas Siseministeeriumi strateegiline part- ner Vabaühenduste Liit igapäevaselt organisat- sioone ning arendas võrgustikku. Vabatahtliku te- gevuse võrgustik kasvas 2024. aasta jooksul 2 liikme võrra (nimekiri siin). Paraku koondas liit va- batahtliku tegevuse valdkonna juhi rahastuse vähe- nemise tõttu 2024. aasta kevadel. Liit hoidis küll võrgustikku toimimas, ent aktiivset teemavald- konna edendamist 2024. aasta teises pooles enam ei toimunud. Siseministeeriumi hinnangul vajab vastava võrgustiku senine toimimine ja kontsept- sioon uuesti mõtestamist ning kokkuleppeid.

Viimaste aastate kriisid (COVID-19 kriis, Ukraina sõda ja sellest tingitud põgenike kriis) on (üm- ber)kujundanud Eesti vabatahtliku tegevuse maas- tiku. Mõlema kriisi ajal muutus nähtavaks spon- taansete vabatahtlike roll. Ka informaalsed vaba- tahtlikud ja mitteorganiseerunud vabatahtlikud ehk inimesed, kes kriiside ajal tulevad hätta jäänutele appi, olenemata oma varasemast ettevalmistusest või seotusest valdkonnaga.

Tartu Ülikooli poolt viidi läbi uuring „Vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse arengusuundumused ja võimalused. Analüüs ja ettepanekud poliitika või sekkumiste kujundamiseks“, mille tellijateks on Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium. Uuringu esmased tulemused viitavad, et vabatahtlike osku- sed ja panus on aidanud spetsialistidel paremini toime tulla kriiside lahendamisega, nii Ukraina sõja kontekstis riiki saabunud põgenikega kui ka erine- vate teiste keskkonnakriiside (metsatulekahjud, rannikureostus jmt) tagajärgedega. Ekspertide hin- nangul on spontaansed vabatahtlikud oluline res- surss kriisidega toimetulemisel.

2023. aastal annetati Vabaühenduste Liidu tellimu- sel ja Praxise poolt analüüsitud andmetel tulumak- susoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele kokku 77,7 miljonit eurot.

Toimusid traditsiooniks saanud annetamistalgud, mille fookuses oli annetamise usaldusväärsus. Tal- gutele said registreerida vaid organisatsioonid, kes järgivad annetuste kogumise head tava. Osalejaid oli seetõttu varasemasest vähem, kuid osalenud organisatsioonid tõestasid ennast võimekate an- netuste kogujatena – kokku annetati 170 630 eurot, millest 40 000 eurot on Swedbanki toetus MAA (Ma Armastan Aidata) keskkonna organisatsioonidele. Annetamistalgutel osales ligi 100 organisatsiooni, mis jäi küll alla 2022 ja 2023. aastate osalejate ar- vule. Samas olid osalenud organisatsioonid võime- kad annetuste kogujad, sest sündis annetamistal- gute ajaloo paremuselt kolmas tulemus. Talgute raames pöördus korraldaja Vabaühenduste Liit Va- bariigi Valitsuse poole, et juhtida tähelepanu anne- tamiskultuuri edendamise vajadusele Eestis. Pöör- dumises rõhutati annetamise tähtsust ühiskonna

sidususe ja kodanikuaktiivsuse tõstmisel ning va- baühenduste jätkusuutlikkuse tagamisel, eriti eeso- levatel kärpeaastatel. Annetamistalgute etteval- mistusena korraldas liit neli töötuba: annetamiste trendid ja viimase viie aasta uuringute ülevaade, eraraha kaasamine, annetuste kogumise heast ta- vast uutele liitujatele ja uute annetajate kaasamine püsitoetajateks. Aasta lõpus liitus seoses anneta- mistalgutega hea tava võrgustikuga ligi 20 uut or- ganisatsiooni. Probleemiks on organisatsioonide madal kaasatus ja osalemishuvi, samas hinna- takse Vabaühenduste Liidu panust annetamis- kultuuri ja heategevusvaldkonna suunajana ning võrgustiku liikmed pöörduvad liidu poole huvikait- seteemade ja tagasisidega. Liitu nähakse kui koos- tööpartnerit ja organisatsiooni, kes seisab heatege- vusvaldkonna edendamise eest.

Selleks, et soodustada kodanikuühiskonna järel- kasvu, jätkas KÜSK 2024. aastal Euroopa Sotsiaal- fondi ja Siseministeeriumi projekti „Toetuse and- mise tingimused kodanikuühiskonna mõju suuren- damiseks ja arengu toetamiseks“. Projekti eelarve on pisut üle 2 miljoni euro, millest 70% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 30% Eesti kaasfinantsee- ring. Tegevustega alustati 2024. aastal ning nende eesmärk on koolitada maakondlike vabaühenduste konsultante ning suurendada maakondades laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasa- misoskust.

Täpsemalt tegeleb KÜSK projekti raames järgmi- sega:

1. arendab süsteemset ja kogukonnapõhist laste ja noorte kaasamismudelit (tagab ko- danikuühiskonna järelkasvu);

2. parandab laste ja noortega tegelevate va- baühenduste kaasamis- ja osalemisoskusi (loob võimalusi vabaühenduste arendamiseks, arendab ja tugevdab vabaühendusi, keskendu- des laste ja noortega tegelevatele vabaühen- dustele).

2024. aastal lõppes Erasmus+ rahastus kogukon- napraktika tegevusteks. Kogukonnapraktika raa- mes toimus kokku kümmekond sündmust ligi 300 õpilasele. Kogukonnapraktika sündmuste korralda- mist jätkatakse eraldiseisva MTÜ Kogukonnaprak- tika kaudu.

2024. aastal autasustas Siseministeerium koos- töös haridusliku koostööprogrammiga „Proovikivi“ koolinoorte konkursi „Koos suudame“ viienda hooaja võitjaid. Sel hooajal said parimad osalejad erilise võimaluse esitleda oma projekte oktoobris toimunud jätkusuutliku ettevõtluse festivalil Impact Day. Festival andis noortele võimaluse esineda suure auditooriumi ees ja tutvustada oma algatusi, demonstreerides nende mõju ning väärtust. Sügi- sel 2024 uut „Koos suudame“ konkurssi välja ei kuulutatud. Otsus tulenes vajadusest põhjalikult

33

läbi mõelda noortele suunatud konkursi või sarn- aste algatuste vajadused ning ootused. Eesmärk on tagada, et see haakuks ja toetaks 2025. aastal valmivat noorte kodanikuühiskonnas osaluse suu- rendamise kontseptsiooni ja raamistikku.

Oodatav tulemus 1.2. Võimekad ja hoolivad ko- gukonnad

2024. aastal jätkus kodanikuühiskonna innovatsioo- nifond, mille strateegiline eesmärk on toetada ja suunata kogukondi ning kohalikke omavalitsusi välja töötama ja kasutama koosloomelisi kaasa- mis- ja koostöövorme. Innovatsioonifondi maht 2024. aastal oli üle 1 miljoni euro. Iga kohaliku oma- valitsuse kohta oli ette nähtud maksimaalne toe- tussumma, mille piires said selle omavalitsuse ter- ritooriumil tegutsevad MTÜ-d ja seltsingud raha taotleda. Kokku esitati 103 taotlust 65-st kohalikust omavalitsustest. Enim taotleti vahendeid generaa- torite ja nendega seotud tarvikute soetamiseks, kriisivarustuse tagamiseks, koolitusteks ja õppuste läbiviimiseks ning kriisiplaanide koostamiseks. Suurem osa taotlusvoorus osalejatest teevad ak- tiivset koostööd Päästeametiga ning taotlejatel on suur huvi nii taotlusvooru kui elanikkonnakaitse või- mekuse suurendamise vastu oma kogukonnas. Toetatud projektidega saab tutvuda KÜSK-i kodule- hel https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhen- dustele/taotlusvoorud/ah24/. Innovatsioonifond jätkub 2025. aastal ja see on kavas avada aasta esi- meses pooles.

Siseministeeriumi strateegiline partner kogukon- dade suunal Eesti Rahvaülikoolide Liit koos MTÜ- ga Maakondlikud Arenduskeskused kasvatas eri osapoolte teadlikkust kogukonnakeskse valitse- misviisi olemusest, võimalustest ja vajalikkusest. Korraldati erinevaid avalikke üritusi, sh inspiratsioo- nipäeva, mille raames külastas 2024. aastal Eestit kogukonnateadlane Cormac Russell. Kogukonna- veebis avaldati järjepanu uusi materjale29. Läbi strateegilise partnerluse tegevuste elluviimise on loodud eeldusi kogukonna mõiste ja kogukonna määratlemise protsessi ühtlustamiseks. Loodud on Eesti kogukonna arendajate kui praktikute kogu- kond, mis võimaldab omavaheliste suhete arenda- mist, uute koostööpartnerite leidmist ning toetab iga osaleja individuaalset arengut kogukondade võimestamisel. Liit tegeles aktiivselt KOVi töötaja- tega, et suurendada nende teadmisi ja oskusi kogu- kondadest ja nende kaasamisest läbi:

1. KOVidele suunatud arenguprogrammi „Dialoog kogukonnaga“ elluviimise;

2. KOV kriisikomisjoni liikmetele suunatud ka- hepäevaste koolituste korraldamise;

29 www.kogukonnaveeb.ee

3. kogukonna kriisiplaani koostamise kooli- tuse korraldamise.

Kogukonnatöö olulisuse nähtavaks tegemist aitas korraldada ka koostöö Maakondlike Arenduskes- kustega (MAK), kelle abil kaardistati omavalitsus- tes kogukonna tööd tegevad ametnikud ja komisjo- nid.

Liit alustas ressursipõhist ehk tugevuste põhist ko- gukondade arendamise (ABCD ehk Asset Based Community Development) mudeli testimist seitsme kogukonnaga: Mikitamäe kogukond Võrumaalt, Nõuni kogukond Valgamaalt, Koidu Keskus Tartu linnas, Loodna külakogukond Raplamaalt, Leisi ko- gukond Saaremaalt, Tudulinna kogukond Ida-Viru- maalt ning Meeste Koja Haapsalu Kuur Lääne- maalt. Tegevuse raames valmis ka juhendmaterjal „Ressursipõhise kogukonna arendamise ehk ABCD mudeli põhimõtted ja rakendamine“.

2024. aastal keskendus Siseministeeriumi stratee-

giline partner MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor

(SiLab) peamiselt kogukonnapõhise valitsemisviisi

arendamisele ja juurutamisele ehk Kogukonnala-

bori elluviimisele. 2024 hooajal liitusid Kogukonna-

laboriga omavalitsused, kes soovisid edendada

koostööd kogukondadega kohalike probleemide la-

hendamisel, . Programmi läbis täies mahus 5 KOVi.

Omavalitsuste peamiseks väljakutseks osutusid ti-

heasustusega piirkonnad, kus pole kogukondlikku

tegevust välja kujunenud ja kus ei ole samasugu-

seid selge mandaadiga kogukonda esindavaid

eestvedajaid nagu on külade puhul külavanemad.

Selliste nn valgete laikude ehk omavalitsuse jaoks

anonüümsete piirkondadega tegelemine on kogu-

konnapõhise valitsemisviisi, avatud valitsemise,

aga ka kriisivalmiduse seisukohast omavalitsuse

jaoks üks suurimaid väljakutseid. SiLabi tegevuste

tulemusena on vähemalt 24-s KOVis käivitatud

koostööformaadid kogukondadega ning vähemalt

26-s on kogukonnad kaardistatud.

Toetamaks kogukondade võimekuse suurenda-

mist, kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamist

ja kogukondade kriisivalmidust, jätkas strateegiline

partner Eesti Külaliikumine Kodukant tegevusi foo-

kusega elanikkonnakaitsel, koostööl ja kriisivalmi-

dusel. Korraldati üle-maakondlikke kohtumisi (KOV,

kogukonna ja Päästeameti juhid), nendest inspiree-

rituna toimus hulk jätkutegevusi külade ja omava-

litsuste tasandil ning need jätkuvad ka edaspidi.

Kodukandi algatusel toimus 2024. aastal maakon-

dades kokku 26 koolitust ja infoseminari, kus kokku

34

osalejaid oli 806. Lääne maakonnas korraldati ko-

gukondades kriisiks valmisoleku küsitlus ja valmis

kriisiennetuse töövihik30. Pärnumaal toimus juba IX

siseturvalisuse mäng. Kolme osapoole (kogukond,

Päästeamet, KOV) kriisiennetuse teemalised info-

päevad toimusid Hiiumaal, Harjumaal, Ida-Viru-

maal, Läänemaal, Pärnumaal, Jõgevamaal, Rapla-

maal, Tartumaal ja Viljandimaal.

Kogukondade ja KOVide teadlikkusega kohaliku

omavalitsuse ja kogukondade koostöövõimlaus-

test tegeles aktiivselt ka MAK võrgustiku vabaühen-

duste konsultandid, kellel on laialdased teadmised

maakonna kogukondadest, vabaühendustest, eest-

vedajatest ja „sädeinimestest“. Teenuse pakku-

mise käigus viivad konsultandid kokku erinevaid

osapooli erinevates sektoritest nii valdkondadesi-

seselt kui -vaheliselt. Sündmuste korraldamise ning

eriilmelistel üritustel osalemisega viivad konsultan-

did osapooli kokku, räägivad võimalustest ja julgus-

tavad koostööd tegema. Läbi iseenda eeskuju pea-

lehakkamises, koostöö tegemises ja teadmiste va-

hetamises innustavad nad olema aktiivsed koos-

tööpartnerite ja lahenduste leidmises. Konsultan-

did osalevad erinevatel ümarlaudadel (KOV-põhi-

sed, kultuurialased jne), kriisiplaani koostamise

kokkusaamistel. Konsultandid märgivad, et koha-

liku tasandi ja kogukondade koostöö sõltub väga

palju ametnikust, kes antud valdkonna eest KOVis

vastutab, samuti sõltub teadlikkuse kasv koha-

likust ametkonnast, kas soovitakse oma tead-

likkust tõsta või peetakse seda tüütuks ja liigseks

tööülesandeks.

Jätkus kogukonna eestvedaja stipendiumikonkurss KÜSK-i juures, mis on mõeldud inimesele, kelle sü- dameasi on juhtida oma kogukonnas toimuvat ja kaasata teisi. Stipendiumi eesmärk on tunnustada motiveeritud ning kogukonna arendamiseks vaja- like oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedajat, kes on kogukonna elujõu kasvataja ja uute arengu- sammude innustaja. Kogukonna eestvedaja sti- pendiumi statuudi koostamisel tehti 2024. aastal koostööd Eesti Mentorite Kojaga. Taotlusi esitati kokku 63, mis on paraku poole vähem kui varase- mal aastal. Kokku rahuldati 21 taotlust kogusum- mas 105 000 eurot. Konkursi täpsemad tulemused on avaldatud KÜSK-i kodulehel https://kysk.ee/toe- tuste-ajalugu/. Konkurss jätkub 2025. aastal.

Kokkuvõtvalt, hoolimata eelkirjeldatud edukatest tegevustest, vajab mõiste kogukond ja kogukonna- keskne lähenemine/valitsemisviis endiselt järjepide- vat selgitustööd.

30 https://kklm.ee/wp-content/uploads/2024/05/kogukonna-kriisitoovihik.pdf

Oodatav tulemus 1.3. Võimekad vabaühendu- sed ja sotsiaalsed ettevõtted

Võimekate vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõ- tete valdkonnas on oluline roll KÜSK-i tegevustel, mille asutajaõigusi teostab Siseministeerium.

Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete või- mekuse kasv on KÜSK tegevustes (taotlusvoorud, välisprojektid, tugisündmused) läbivalt oluline teema ühiskonna üldise heaolu ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Vabaühenduste soov tõsta oma päde- vusi ja võimekust näitab suur huvi KÜSK taotlus- voorude vastu ning pigem suurenev taotlejate arv. Arenguhüpet ettevalmistavasse taotlusvooru (AHE24) https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vaba- uhendustele/taotlusvoorud/ahe24/ esitati 58 taot- lust, edukalt lõpetas projekti 30 toetuse saajat. Arenguhüppe taotlusvooru (AH24) https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendus- tele/taotlusvoorud/ah24/ esitati 107 taotlust. 2024. aasta arenguhüppe toetuse osaliseks said 17 vabaühendust. Arendamiseks valitud võimeku- sed keskendusid põhitegevuse sisulisele arenda- misele, uute tegevuste algatamisele, turunduse ja kommunikatsioonivõimekuse tõstmisele, inimeste arendamisele organisatsioonis jt. AH22 taotlusvoo- rust toetust saanud 21 ühingut lõpetasid 2024. aas- tal oma organisatsiooni arenguhüpped tulemusli- kult ja eesmärgipäraselt. Arendati kommunikat- siooni ja turundusvõimekust, inimesi oma organi- satsioonis, sisulisi põhitegevusi ning leiti võimalusi tuluallikate mitmekesistamisele. Riigile vajaliku partnerluse tekkeks oluliste ühiskondlike teenuste ja funktsioonide täitmiseks vabakonna/ko- danikuühiskonna poolt, on finantsiline tugi va- baühendustele (sh sotsiaalsed ettevõtted) nende võimekuste kasvu toetamiseks jätkuvalt oluline ja prioriteetne suund. Rahvusvahelise suuna konkursside – reisitoetused, välisprojektide toetamine, rahvusvaheliste katusor- ganisatsioonide suursündmuste toetamine – taot- lemine oli 2024. aastal võrreldes varasemate aas- tatega aktiivsem. Konkursid avanesid märtsis ning sulgusid mais eelarve ammendumise tõttu, mis näitab rahvusvahelise koostöö raames kõrget taot- lemis- ja tegutsemisaktiivsust. Võib eeldada, et KÜSKi kogetud aktiivsuse nähtav kasv on mõjuta- tud CERV (vt järgmine lõik) kontaktpunkti tööst KÜSKis, mille raames nõustatakse aktiivselt CERV- programmi välisrahastust ja KÜSKi rahvusvahelise suuna toetusmeetmeid.

Alates 2021. aastast tegutseb KÜSK Euroopa Liidu „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ ehk CERV (Citizens, Equality, Rights and

35

Values) programmi kontaktpunktina. KÜSK-i üle- sanne kontaktpunktina on vahendada toetus- meetme teavet ja nõustada vabaühendusi taot- luste ettevalmistamisel. Selleks jagatakse jooks- valt infot veebilehel www.kysk.ee/cerv, korralda- takse infotunde ning esinetakse eri üritustel ja sot- siaalmeedias. 2023. aastal toimunud voorudest on programmist toetust saanud ja toetuse andmise le- pingu allkirjastanud (peapartnerina, tavapartne- rina) 20 organisatsiooni Eestist (9 MTÜd või sihta- sutust, 8 riigiasutust või kohalikku omavalitsust, üks eraettevõte ja kaks avalik-õiguslikku ülikooli). Kolm organisatsiooni on saanud toetust mitme projektiga. Kokku saadi toetust summas 1,15 mil- jonit eurot ja 19 projekti ellu viimiseks. Peataotleja rollis olid Eesti organisatsoonid kahel korral. 2024. aastal avanenud voorude tulemused avalikustas Euroopa Komisjon kaheksa meetme osas (10 vooru oli kokku). Neljas voorus neist sai Eesti toe- tuse (2 riigiasutust ja peataotlejad ning kaks va- baühendust partneritena). Kokku summas 449 tu- hat eurot. Võrreldes eelneva perioodiga on kaetud ka EL õiguste ja harta meede ning toetuste kogu- summa, mis Eestisse jõudis on 1,3 korda suurem kui 2022. aastal. Rohkem infot kõikide perioodil 2021 kuni 2024 toetusmeetmetest raha saanud projektide kohta on leitav siin: https://kysk.ee/taot- lejale/cerv/cerv-eesti-toetus27/. CERV programm on seotud nii Siseministeeriumi, Justiitsministee- riumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- teeriumi tulemusvaldkondadega.

Nupukate lahenduste ehk NULA inkubaatori konkur- sile, mida viib ellu KÜSK koostöös Heateo Sihtasu- tusega, esitati 2024. aasta ideekorjesse rekordarv ideid – kokku 102. Suurem osa ideedest oli sot- siaalvaldkonnast (sh vaimne tervis, lapsevanemate väljakutsed ja sõltuvusteemad), veerand panustas hariduse temaatikasse, 15 oli keskkonnavaldkon- nast ja veel kaheksa ideed esitati muudel teemadel. 2024. aastal lõpetasid NULA programmi (inkubaa- tor + starditoetus) kaks kodanikuühiskonnast al- guse saanud uut koostöö- ja koosloomelist alga- tust, mis on toetuse abiga kasvanud iseseisvateks ja mõjusateks ühinguteks:

1. Arusaamise Agentuur tegeleb keerulise keele probleemidega ühiskonnas, koolitab spetsialiste, teeb lihtsas keeles sisuloomet ja avaldab arvamusliidrina teemakohaseid artikleid. Avalikkuseni jõudmiseks on ühin- gul loodud kolm veebilehte: https://lihtsas- keeles.ee, https://arusaamiseagentuur.ee, koolitused leiab https://koolitus.arusaami- seagentuur.ee/

2. Digiõps MTÜ koondab kvalifitseeritud õpe- tajad, kes viivad läbi digitaalseid reaalajas toimuvaid kontakttunde koolides või eravii- siliselt täiendavat toetust vajavatele õpi- lastele. Ühendus on läbi viinud 1500 tundi enam kui 130 õpilasele. Valminud on kolm

professionaalset reklaamvideot, mida levi- tatakse erinevatel sotsiaalmeediakanalitel ja Digiõps MTÜ kodulehel (https://digiops.ee/). Digiõps MTÜ andme- baas on suurenenud ca 50 õpetajani.

Alates 2016. aastast on NULA inkubaatori läbinud

78 erinevat ühiskondlikku algatust.

2024. aastal jõudsid lõpule Vabaühenduste Liidu alustavate juhtide kiirendi ja kogenud juhtide kovi- sioonigrupid, mis osutusid osalejaid võimestava- teks ja väärtuslikeks. Osalejad rõhutasid nende al- gatuste jätkamise vajadust, kui vahendid seda või- maldavad. Mõlema programmi järeldus kinnitas, et sellised algatused on olulised vabaühenduste juh- tide toetamiseks ja sektori üldise juhtimiskvaliteedi tõstmiseks vajalikud ja vähendavad vabaühen- duste juhtide üksinda tegutsemise tunnet.

Vabaühenduste Liit nõustas ja koolitas vabaühen-

dusi ning hoidis ühenduste võimekuse tõstmise

raames rahalisel võimekusel teadlikku tähelepanu.

Liit tõstatas taas sotsiaalsete ettevõtete võrdse

kohtlemise teema, keskendudes vajadusele või-

maldada ka neile ligipääsu ettevõtlustoetustele ja -

laenudele sarnaselt teistele ettevõtetele. Majan-

dus- ja kommunikatsiooniministeerium leidis, et

sotsiaalsed ettevõtted väärivad võrdseid võimalusi,

ent jäid erimeelsused, kas kõiki samu võimalusi

saab ja tuleks sotsiaalsetele ettevõtetele pakkuda.

Teema jääb edasiseks lahendamiseks, et tagada

sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlik areng ja võrd-

sed võimalused ettevõtluskeskkonnas.

2024. aastal lõppes Siseministeeriumil strateegiline

partnerlus MTÜ-ga Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgus-

tik (SEV), kes jätkas ka 2024. aastal aktiivselt tegut-

semist selle nimel, et kasvatada jätkusuutlike sot-

siaalsete ettevõtete, tugiorganisatsioonide ja vald-

konda arendavate organisatsioonidega kogu-

konda, soodustada laiemat mõju loovate tegevuste

elluviimist ning suurendada Eesti elanike seas

teadlikkust sotsiaalsetest ettevõtetest ja nende rol-

lidest. Lisaks panustati olulisel määral koostöösu-

hete loomisse ja arendamisse rahvusvaheliste

partneritega.

Siseministeeriumi, SEV-i, KÜSK-i ja teiste partnerite

koostöös osaletakse aastatel 2024-2028 ESF+

ning SI+ rahastatava rahvusvahelise projekti Natio-

nal Competency Centres for Social Innovation jätkup-

rojektis European Social Innovation Alliance (ESIA),

mis keskendub sotsiaalse innovatsiooni kompe-

tentsikeskuste jätkusuutlikkusele ning sotsiaalse in-

novatsiooni valdkonna arendamisele. Projekt oli

2024. aastal käivitamisfaasis, kuid toimus ka erine-

vaid sisutegevusi. Varasema projektiperioodiga

36

võrreldes pannakse käesoleval perioodil veel enam

rõhku ka rahvusvahelisele koostööle.

Kokkuvõttes mängis 2024. aastal SEVi tegemistes

ja saavutustes keskset rolli:

1. Uuringute läbi viimine, mis annavad vaja- likku sisendit sotsiaalse ettevõtluse vald- konnale. Sellel aastal võeti ette uus oluline teema – sotsiaalselt vastutustundlikud rii- gihanked. Viidi läbi sotsiaalselt vastutus- tundlike riigihangete teadmiste ja kommu- nikatsiooni teemaline uuring. Samuti ku- jundati uuringu alusel koolitusplaan ning viidi läbi mitmeid sisendikorje kohtumisi ja koolitus sotsiaalselt vastutustundlike riigi- hangete teemal Eestis;

2. Jätkati sotsiaalse ettevõtluse andmebaasi täiendamisega, mis annab kvartaalse või aastase täpsusega ülevaate sotsiaalsete ettevõtete ja sotsiaalse ettevõtluse sektori käekäigust kirjeldades selle olulisemaid in- dikaatoreid;

3. Fookuses oli ka rahvusvahelist koostööd ja laiemalt sotsiaalset ettevõtlust ja ettevõt- teid arendavate projektide jätkamine ja käi- vitamine;

4. Ka sellel aastal korraldati Impact Day festi- val, mis toimus 9.-12. oktoobril Tallinnas ja kuhu kogunes üle 2660 osaleja, sh 30st vä- lisriigist. Festivalil esinesid 170+ esinejat, korraldati 92 sündmust. 50+ ettevõtet tut- vustas oma tegevust EXPO-l. Impact Day tõi kokku avaliku, era- ja mittetulundussek- tori partnerid ning suurendas teadlikkust jätkusuutlikest ja sotsiaalsetest ettevõtlus- lahendustest. Kokku jõuti meedia vahen- dusel umbes 3,3 miljoni inimeseni üle Eu- roopa.

Vabaühenduste võimekust, kohaliku tasandi aktiiv- sust ja koostööd ning kogukondlikkust toetavad MAK võrgustiku vabaühenduste konsultandid. Sei- suga 31.12.2024 töötab Eestis 17 vabaühenduste konsultanti, neist kolm vene töökeelega ja seitse konsultanti pakuvad nõustamist inglise keeles. 2024. aastal oli kokku 1809 nõustamist, mis on mõ- nevõrra rohkem kui 2023. aastal (1739). 1809 nõus- tamisel on nõustatavaid olnud kokku 6031. Inglise keeles oli 20, vene keeles 327 ja eesti keeles 1462 nõustamist. Nõustamisteenuse liikide järgi jagune- vad nõustamised: 1. Eestvedajate inspireerimine: 41 2. Organisatsiooni asutamine: 299 3. Organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvata-

mine (juhtimise korraldamise nõustamine): 286 4. Organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvata-

mine (ühingu projektide nõustamine): 619 5. Organisatsiooni arendamine: 105

6. Organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvata- mine (ühingu tegevuste rahastamise nõusta- mine): 241

7. Muu: 190 8. KOV nõustamine: 28 Konsultandid on nõustanud inimesi ja ühinguid ka erinevatel rahastusvõimaluste ja projektide teemal, sh KOP programm, LEADER toetusmeetmed, KOV toetusmeetmed, KULKA, Erasmus jms toetusmeet- med. Kuna teenuse kvaliteetseks pakkumiseks esi- neb jätkub palgasurve, on oluline analüüsida, milli- seid ülesandeid vabaühenduste konsultandid li- saks täidavad ning kas neile on ka täiendav ra- hastusallikas olemas.

Peale nõustamisteenuse toimib edukalt ka infopor- taal www.mtyabi.ee, mis pakub kirjalikke juhiseid ja nõuandeid kodanikuühiskonna algatustele. Portaali külastas 2024. aastal kokku 28 678 kasutajat (üle 3000 võrra rohkem kui aasta varem). Lehekülgede vaatamisi oli ca 64 000 (u 6000 võrra rohkem kui aasta varem). Populaarseimad teemad, mille vastu portaalis huvi tunti, olid juhtimine/töösuhted/kä- sundusleping, organisatsiooni asutamine/MTÜ asutamine ning ühingu lõpetamine/MTÜ lõpeta- mine.

Oodatav tulemus 1.4. Läbipaistev ja kaasav poliitikakujundamine

2024. aastal uuendati vabaühenduste rahastamise analüüsikeskkonda mtyraha.heakodanik.ee riigi- asutustelt saadud andmete alusel 2021-2022. aasta andmetega ning alustati 2023. aasta and- mete ettevalmistusega.

Vabaühenduste Liit piloteeris 2024. aastal huvikait- sevõimekuse mõõtmise tööriista, milleks viidi läbi esmalt huvikaitsevõimekuse enesehindamise pi- lootuuring. Olulisemana võib välja tuua, et organi- satsioonid, kus töötab huvikaitsespetsialist, pea- vad end kõige edukamaks huvikaitsevõimekuse ta- gamisel. Suurimat tuge vajavad aga need, kus hu- vikaitsemeeskond puudub. Organisatsioonid tun- nevad end enesekindlamalt väljapoole suunatud te- gevustes (osalemine, esindamine), kuid vajavad arengut komplekssemate oskuste alal (eesmärkide seadmine, mõõdikud, partnerlus) ning huvikaitset toetavate tingimuste loomisel (rahastus, töötajate arv). Rahastusprobleemid on paljude väljakutsete peamine põhjus.

European Civic Forum Civic Space Report 2024 toob välja, et Eesti kodanikuruumi olukorda hinnatakse keskmisest paremaks, kuid tuuakse välja murette- kitavaid trende, sh avatud valitsemise kvaliteet su- hetes vabakonnaga. Vabaühenduste Liit kesken- dus 2024. aasta kaasamisprobleemide lahendami- sele, nt koostati kliimaseaduse väljatöötamise protsessi kaasamisanalüüs, mis tõi välja puudu- jääke osapoolte kaasamises. Tulemusi plaanitakse

37

kasutada näidete ja õppematerjalidena avatud riigi- valitsemise arendamisel. Riigikohtu põhiseadus- likkuse järelevalve käigus juhtis VÜL tähelepanu sellele, et seaduseelnõus ei kaasatud mõjutatud vabaühendusi ega hinnatud mõju vabakonnale.

Koostöös riigikantseleiga levitatakse kaasamise häid ja halbu näiteid, mida kasutatakse riigiamet- nike koolitamiseks ja reaalsete kaasamispraktikate analüüsimiseks.

38

Programmi tegevus 2. Usuvabaduse tagamine31

Riigieelarvelised toetused võimaldavad parandada usuliste ühenduste laste- ja noortetöö kvaliteeti, tõ- hustada sotsiaalvaldkonna teenuseid, tegelda pere- nõustamisega ning vähendada perevägivalla ilmin- guid. Nende eesmärkide saavutamiseks korraldati koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usutea- duse Instituudiga laste- ja noorsootöötajatele hin- gehoidjakoolitusi, kus käsitleti järgnevaid teemasid: lapse- ja noorukiea psüühikahäired, lein ja leina- nõustamine, hingehoid palliatiivses ravis. Kooli- tuste eesmärk oli nõustada leinaprotsessiga toime- tulemise abistajaid ja leinas olevate perede toeta- jaid, juhendada leinava lapse toetajaid ning selgi- tada leinarühmade läbiviimise põhimõtteid.

Riskide maandamiseks korraldati usulistele ühen- duste esindajatele koolitusi „Grupiprotsessid, gru- pijuhtimine ja mentorlus“, kus räägiti koguduse töö- tegijate ning hingehoidjate töövõime ja vaimse ter- vise hoidmisest.

Nagu varasematel aastatel korraldati koolitus usu- liste ühenduste vaimulikele abielu sõlmimise õiguse saamiseks. Usulisi ühendusi nõustati nende enese- korralduse asjus, muu hulgas põhikirjade või põhi- kirjamuudatuste ettevalmistamises registrisse kandmiseks.

Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapai- kade ekspertnõukogu töös osalemise kaudu aidati kaasa looduslike pühapaikade kui oluliste mäluob- jektide säilimisele ja mittekaitsealuste pühapaikade kaitse alla võtmisele. Ajalooliste looduslike püha- paikade kaitsel on peale kultuuriloolise tähenduse oluline usuvabaduse tagamise mõõde, kuna maau- sulistele on need objektid sakraalse tähendusega.

Ühiskonna religiooniteadlikkuse suurendamine on vahetult seotud nii teadmispõhiste otsuste vastu- võtmisega kui ka eri religioonidesse eelarvamusva- bama suhtumise kasvuga. Selleks pakuti nõusta- mist, koolitusi jms, et suurendada riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse spetsialistide teadlikkust Eestis tegutsevatest usulistest ühendustest.

Eesmärgi saavutamiseks on kasutusel veebiloengu sari Eesti usuelust, mida saab vaadata Siseminis- teeriumi kodulehe kaudu. Samuti on veebis kasuta- miseks teatmik „Kirik keset küla“, mille eesmärk on aidata kujundada usuorganisatsioonide koostööd eri tasanditel, sh avaliku sektoriga.

31 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutusega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“.

Kõrgema Usuteadusliku Seminari korraldamisel valmisid 11 originaalset Piiblit tutvustavat vee- biloengut eestlastest koolitajatega, mis on käesole- val aastal veel piloteerimisel Seminari korraldataval e-piiblikooli kursusel. Peale esimest aastat pakume neid ka teistele soovijatele, sh üldhariduskoolide ajaloo, kultuuriloo, usundiõpetuse õpetajatele.

Riigikogu tunnistas 06.05.2024 Moskva Patriar- haadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Nii Ukrainas, Prantsus- maal, Lätis kui Moldovas on tehtud julgeolekuvaja- dustest tulenevalt muudatusi usuelumaastikul. Ve- nemaa on kasutanud Moskva patriarhaadi alla kuu- luvat Moldova õigeusu kirikut otseseks sekkumi- seks 2024. aastal toimunud Moldova EL-i referen- dumisse ja presidendivalimistesse. Lisaks on tähel- datud koostööd Vene Õigeusu Kiriku kohalike ha- rude ja Vene Föderatsiooni julgeolekuasutuste va- hel Rootsis, Norras, USA-s, Tšehhis ja Bulgaarias.

Eesti põhiseadus ütleb, et igaühel on südametun- nistuse-, usu- ja mõttevabadus. Riik ei reguleeri ei usu ega veendumuse sisu. Riigi ülesanne on aga kujundada õigusruum, kus need vabadused, sh usuvabadus on kaitstud ning on välistatud oht, et usulisi ühendusi kasutatakse vaenulike riikide või välisriikides tegutsevate äärmusorganisatsioonide poolt sõltumata usundist. Seetõttu algatas Sisemi- nisteerium 2024. aastal kiireloomuliselt kirikute ja koguduste seaduse muutmise (KiKoS), et kaitsta inimeste vabadus uskuda ilma vaenuliku mõjutus- tegevuse ohvriks sattumata. Seaduseelnõu ees- märk on korrastada ja ajakohastada senist seadust, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti, usuliste ühenduste mitmekesistumist ning ka riskidest jul- geolekule, mis kaasnevad religiooni radikaliseeru- mise või poliitilise instrumentaliseerimisega. Tahe on välistada usuorganisatsiooni kasutamine vaenu või vägivalla õhutamiseks mõne teise rahvuse, usu või kultuuriruumi vastu. Eelnõu puudutab mh usuorganisatsioonide juhtimist ja ka nimevalikut. KiKoSe muudatus ei too automaatselt ühegi kiriku sulgemist ega ka ühegi usundi keelustamist Eestis. Kuid eelnõu toob selgemalt välja riigi ja meie ühis- konna ootused siin tegutsevatele usuorganisat- sioonidele, kes peavad igal juhul tegutsema Eesti seaduste alusel.

Kuna kavandatav seadusemuudatus puudutab het- kel ennekõike Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu

39

Kirikut (MPEÕK), alustas Siseministeerium paral- leelselt läbirääkimisi MPEÕK-iga, et kogudused ju- riidiliselt Vene Õigeusu Kirikust lahti siduda. Sarna- sed konsultatsioonid on toimunud Pühtitsa stavro- pigiaalse (vahetult Moskva patriarhile alluva) kloostriga.

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku administ- ratiivset lahti sidumist Vene Õigeusu Kirikust pidas 2024. aastal 59% elanikest õigustatuks ja 26% mitte õigustatuks – eestlastest 77% ja muudest

rahvustest elanikest peab seda sammu õigusta- tuks 23%, kuid 59% mitte.32

Oluline on saavutada turvalisem ühiskond, kus nii kogukondlik elu kui ka keskkond oleksid korralda- tud viisil, mis vähendaks negatiivsete nähtuste te- ket juba varakult ja võimaldaks usuvabadust nii in- dividuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil kehtiva õi- guskonna raames.

32 Riigikantselei, 2024. Avaliku arvamuse seireuuring. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2025- 01/2024%2012%20AA%2021%20seire%20raport%20%20-%20%20avaldamiseks.pdf.

40

KOKKUVÕTE

Olulisimad edusammud 2024. aastal

1. Käivitus Šveitsi-Eesti koostööprogramm – eesmärk on parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks, keskendudes lõi- mumise, hariduse, sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, sot- siaalse innovatsiooni edendamisele ning kodanikuühiskonna võimekuse tõstmisele sotsiaalse sidu- suse toetamisel.

2. Algatati kirikute ja koguduste seaduse muutmine – eelnõu eesmärk on korrastada ja ajakohastada olemasolevat regulatsiooni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti, usuliste ühenduste mitmeke- sistumist ning julgeolekuolukorda maailmas ja Eestis, et tagada usuliste ühenduste sõltumatus välis- mõjutustest ja usuvabadus ning toetada rahumeelset usulist teenimist.

3. Käivitus meede kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks – noored on üks sihtgrupp, kellel on küll teadmised ühiskonnaelus osalemiseks, kuid praktikas need tihtipeale ei ra- kendu. Samuti on väljakutseks piisav noorte järelkasv kodanikuühiskonnas. Nende kitsaskohtade la- hendamiseks alustati Euroopa Sotsiaalfondi toel 2024. aastal tegevusi laste ja noorte ühiskondliku aktiivsuse kasvatamiseks. Projekti lõppeesmärgiks on töötada välja süsteemne kogukonnapõhine kaasamismudel ja tõsta laste ning noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisvõi- mekust.

4. Edukas strateegiline partnerlus vabaühendustega – Siseministeerium on üks väheseid riigiasutusi, mis kasutab strateegilise partnerluse formaati, et koos vabakonnaga kujundada ja viia ellu kodanikuühis- konna poliitikat. Lõppes nelja-aastane partnerlusperiood, mis tõstis teadlikkust ühiskonnaelus osale- misest, arendas sotsiaalset ettevõtlust ja tugevdas kohaliku tasandi koostööd.

5. Alustati teadusprojektiga Eesti kodanikuühiskonna tervise hindamiseks ja uurimiseks – Tartu Ülikooli teostusel ning partnerluses Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuriga ellu kutsutud uuringu eesmärkideks on analüüsida vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse arengusuundumusi ja -võima- lusi, töötada välja tööriist, mille abil hinnata poliitikate tulemuslikkust ning analüüsida kodanikuühis- konna ja avaliku sektori võimalusi koostöö edendamiseks.

Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel

1. Heategevuse aktiveerimise ettepanekute jõustamine. World Giving Indexi andmetel osales vabatahtli- kus tegevuses 2023. aastal Eestis teadlikult 20%, 41% vastanutest annetanud ning 55% aidanud võõ- rast inimest.33 Nende näitajatega asub Eesti 142 riigi võrdluses 84. kohal, langedes aastaga 35 kohta. 2022. aasta oli Eesti heategevusele rekordaasta, mil vabaühendustele annetati kokku 96 miljonit eurot. 2023. aastal annetati Eesti vabaühendustele mõnevõrra vähem – kokku 77,7 miljonit eurot. 2023. aas- tal varjutasid Eesti heategevusmaastikku mitu annetuste võimaliku väärkasutusega seotud juhtumit. Analüüsi ning uut lähenemist vajavad hetkel kehtivad maksusoodustused ja regulatiivne raamistik hea- tegevuseks raha annetamiseks – kas need on endiselt asjakohased või pärsivad annetuste kasvu ja

33 World Giving Index 2024, https://shorturl.at/wZpO0.

41

heategevuseks valmis olevate inimeste ja ettevõtete potentsiaali annetada. Läbi üksikisikute ja ettevõ- tete annetuste on võimalik paindlikumalt ja kiiremini suunata ühiskonnas ressursse sinna, kus on va- jadus. Üksikisikud ja ettevõtted on võimelised otsustama toetuse üle oluliselt kiiremini kui riik, seega oluline on kujundada annetusi puudutav regulatiivne raamistik rohkem annetusi suunavaks ja soodus- tavaks. Vabatahtliku osalemine on laiemalt muutustrendis ning senine pikaajaline panustamine on asendunud/asendumas vabatahtlike „ampsudega“. Oleme vabatahtliku tegevuse soodustamisel jõud- nud platoole, kus vabatahtlikuna osalemine püsib stabiilsena, kuid on nt Põhjamaade võrdluses endi- selt madal. Samal ajal seab riik suuremaid ootuseid vabatahtlusele nii siseturvalisuses kui kriisivalmi- duses, elanikkonnakaitses ja sotsiaalhoolekandes.

2. Kodanikuühiskonna kriisikindlus ja kerksus. Kogukonnad ja kodanikuühiskond pole piisavalt valmistu- nud erinevateks kriisideks ja hädaolukordadeks. Eesmärk on tugevdada Eesti kodanikuühiskonna si- dusust, kerksust ja kriisideks valmisolekut, edendades kogukonnakeskset ja kaasavat valitsemisviisi. See suurendab inimeste usaldust riigi vastu, vähendab sotsiaalset võõrandumist ning toetab demok- raatlike väärtuste püsimist ning ühiskondlikku osalust. Kavandatavad tegevused arendavad ko- danikuühiskonna ja kogukondade võimekust kriisidega toimetulekul, parandades ligipääsu ressurssi- dele ja teabele ning toetades elanike kaasatust ja väärtustatust.

3. Spontaanne ja virtuaalne vabatahtlik tegevus. Eestis on küll olemas tugev organiseerunud vabatahtlike praktika, kuid vähene teadmine ja kogemus organiseerumata vabatahtlike kaasamisel kriisireguleeri- misse. Viimane ei ole omane vaid Eestile, vaid ka teistes Euroopa riikides on võrdlemisi vähe teada, mil määral ja ulatuses on organiseerumata vabatahtlikud kaasatud riiklikkesse kriisireguleerimise meet- metesse. Üks kaasaegseid trende vabatahtlikus tegevuses on virtuaalne vabatahtlikkus – vabatahtlik töö, mida tehakse veebikeskkondades. Oluline on leida võimalused kohanemiseks uute trendidega va- batahtluse maastikul, et suurendada elanikkonna eesmärgistatud, turvalist ja sidusat osalust ühiskon- nas.

4. Kodanikuruum ja ühenduste elujõulisus. Ülemaailmne kodanikuühiskonna ühendusi ja liite koondav võrgustik Civicus liigitab kodanikuruumi Eestis avatuks (skoor 93 p 100-st).34 European Civic Forum Civic Space Report 2024, toob välja, et kuigi Eesti kodanikuruumi olukorda hinnatakse keskmisest pa- remaks, esineb murettekitavaid trende, sh vabaühenduste rahastamine ning selle piiratus, avatud va- litsemise kvaliteet suhetes vabakonnaga jne.35 Kuigi kodanikuühiskonna rahastamine on paranenud (strateegiline partnerlus kui üks positiivne näide), on ühenduste finantsstabiilsus ja -võimekus vägagi erinevad. Kui riigipoolse toe kipuvad saama suuremad, kogenumad ja professionaalsemad ühendused, siis paljud ühendused toimivad annetuste, vabatahtliku panuse ja missioonitunde najal. Riikliku rahas- tamise laiem küsimus on, kas soovime jätkuvalt tugevdada tugevaid organisatsioone või anda võim- alus alustavatele ühendustele kompetentsi ja võimekuse kasvatamiseks ning kuidas tõsta ühenduste finantsvõimekust ja -iseseisvust. Siseministeeriumi tegevuste eesmärgiks strateegilise partnerluse kaudu on toetada avatud valitsemist kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul, kodanikuühiskonna suut- likkust oma huve süsteemselt esindada ning mitmekülgset demokraatlikku kodanikuruumi, milles on tagatud õigus ühineda, rahumeelselt koguneda ning võimalus oma mõtteid vastutustundlikul ja teisi arvestaval viisil väljendada.

5. Vabaühenduste tegutsemist toetava õigusruumi korrastamine. Kehtivas seadusandluses on mitmed ajale jalgu jäänud piirangud vabaühenduste tegevust reguleerivates õigusaktides, mille muutmine ai- taks kaasa vabaühenduste tegevuse paindlikkusele. Kehtiv MTÜs ja SAs ei võimalda näiteks juriidilise isiku tegutsemisvormi muuta, sihtasutustel on kohustus auditeerida majandusaasta aruandeid alates 15 000 € aastakäibest, mis toob kaasa liigset bürokraatiat ja kulusid sihtasutustele, jne.

6. Ühiskondlik polariseeritus ja arutelukultuur ning (täiskasvanute) kodanikuharidus. Mitmete tegurite koosmõjul on Eesti „jõudnud kodanikuühiskonna arengus punkti, kus inimesed soovivad üha enam elukeskkonna arengus kaasa rääkida, oma hoiakuid väljendada ning oskusi ja teadmisi rakendada“.36 Aktiivset osavõttu ühiskonna ja poliitilises elus mõjutavad lisaks muudele võimalustele ja takistustele arutelukultuur ja -ruum. Eestis tooni andev afektiivne ehk üliemotsionaalne ja kiirelt sildistav avalik arutelu ei võimalda pidada ühiskondlikku dialoogi ning toetab väärinfo levikut ning tõrjudes erinevate

34 Civicus Monitor 2024, https://monitor.civicus.org/globalfindings_2023/. 35 Civic Space Report 2024, Estonia, https://civic-forum.eu/wp-content/uploads/2024/05/CIVIC-SPACE-REPORT-2024-ESTO- NIA.pdf. 36 Eesti Inimarengu Aruanne, 2019/2020. https://2020.inimareng.ee/aktivism-avaliku-ruumi-koosloomes.html

42

elanikkonnagruppide esindatust aruteludes, eriti noorte seas.37 Arendamist vajab Eesti arutelukultuur tervikuna ning inimeste oskused aruteludes osaleda ja diskussiooni pidada. Inimeste oskuste arenda- miseks on võimalik näiteks pakkuda erinevaid interaktiivseid kodaniku- ja kodanikuühiskonna koolitusi ning kursuseid, sealhulgas demokraatiatrenne38 ja arutelusid39. Samuti on oluline seada fookusesse (täiskasvanute) kodanikuharidus, mille raames viia ellu tegevusi, mis aitavad tõsta Eesti elanike koda- nikupädevusi ja osaluskultuuri, sealhulgas teadlikkust, teadmisi, oskusi, algatusvõimet ja usaldust ko- danikuühiskonnas osalemiseks ja kodanikualgatuse edendamiseks ning mis väärtustavad ning aita- vad tõsta heategevuses osalevate Eesti elanike ja organisatsioonide osakaalu.

7. Kirikute ja koguduste seaduse muudatuste vastu võtmine ja rakendamine ning usurahu taastamine õigeusumaastikul. Riigi soov ei ole MPEÕK-ile alluvaid kogudusi või Pühtitsa kloostrit sulgeda või ko- guduste tööd takistada. Kindlasti ei kavatse riik vene õigeusu traditsiooni järgivate õigeusklike usuellu sekkuda. Kirikud ja kogudused peavad saama vabalt toimetada ja inimesed oma usku praktiseerida. Ohtlikest välissidemetest hoidumine ja nende katkestamine vaid aitab kaasa usuvabadusele Eesti Va- bariigis.

37 Inimarengu Aruanne 2019/2020, https://www.2020.inimareng.ee/sissejuhatus-4.html. 38 https://www.democracyfitness.eu/ 39 https://www.timeoutdialogue.fi/

43

PROGRAMM „Nutikas rahvastikuarvestus“

Peavastutaja: Siseministeerium

Programmi eesmärk: inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kätte- saadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvas- tikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks ava- like ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal as- jaajamisel.

„Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ning „Eesti on hooliv, koostöömeelne ja avatud“.

Programmi kirjeldus: programmis kavandatakse tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sh tege- vusi, mis tagavad, et rahvastikuandmed on kvali- teetsed ning toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning rahvastiku- registri teabe taaskasutamist. Samuti suurenda- takse rahvastikuregistri töökindlust ja teenuste ka- sutusmugavust.

Programmis on üks meede, mis koosneb kahest programmi tegevusest:

1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine;

2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse paran- damine.

2024. aasta olulisimad edusammud:

1. Jätkati 2023. aasta Vabariigi Valitsuses kinni-

tatud rahvastikuregistri visiooni ülesannete la-

hendusettepanekute väljatöötamist, kokku-

leppimist ja täitmist.

2. Alates 01.01.2024 võeti kasutusele rahvasti-

kuregistri andmeladu.

3. Alustati automaatotsuste tegemist e-rahvas-

tikuregistri portaalis esitatud elukoha-teadete

ja sünni registreerimise avalduste alusel (ot-

sused ilma ametnikuta).

4. E-teenuste keskkonnas täiendati teavitussüs-

teemi, mis edastab inimestele teateid nende

andmete ja menetluste muudatuste kohta.

5. E-rahvastikuregistrisse lisati võimalus tel-

lida mitmekeelse standardvormiga tõendeid

ja väljavõtteid kättesaamise võimalusega vä-

lisesindustest.

6. 01.12.2024 käivitus abielulahutuse avalduse

esitamise e-teenus.

7. Jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Va-

bariigi valitsuse vaheline rahvastiku registree-

rimise kokkulepe ning vahetati esmased

komplektid andmeid.

PROGRAMM

„Nutikas rahvastikuarv stus“

Foto: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

44

Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine

Programmi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 2030

Rahvastikuregistris olevate elu- kohaandmete tegelikkusele vas- tavate andmete osakaal

78% 78% 79% > 75% > 75% > 75% Statistikaamet

Rahvastikuregistrisse tehtud pä- ringute arv (miljonites)

177 201 254 ≥ 174 ≥ 200 ≥ 119 Siseministee- rium, rahvastiku- register

Rahvastikuregistri e-teenuste arv

16 17 18 > 16 > 18 > 15 Siseministee- rium, rahvastiku- register

Rahvastikuregistri e-teenuste ra- hulolu soovitusindeks (SI)

75 77 78 > 72 > 72 > 72 Recommy, rah- vastikuregister

Programmi tegevus 1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine

Rahvastikuregistris olevate elu- kohaandmete tegelikkusele vas- tavate andmete osakaal

78% 78% 79% ˃ 75% > 75% ˃ 75% Statistikaamet

Programmi tegevus 2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine

Rahvastikuregistrit kasutavate asutuste arv

501 48840 498 ≥ 500 ≥ 500 ≥ 500 Siseministee- rium, rahvastiku- register

Rahvastikuregistrisse tehtud pä- ringute arv (miljonites)

177 201 254 ≥ 176 ≥ 200 ≥ 119 Siseministee- rium, rahvastiku- register

Programmi eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

2024. a esialgne eelarve 2024. a lõplik

eelarve 2024. a eelarve täitmine

Kulud kokku 7 357 9 363 7 053

Programmi tegevus 1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõst- mine

4 001 5 032 3 872

Programmi tegevus 2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse pa- randamine

3 356 4 330 3 181

Siseministeeriumi valitsemisalas programmis „Nu- tikas rahvastikuarvestus“ jäi 2024. aastal kasuta- mata planeeritud eelarvekuludest 2310 tuhat eu- rot. Sealhulgas piirmääraga kulude eelarvest jäi ka- sutamata 1448 tuhat eurot ja piirmäärata kulude eelarvest 862 tuhat eurot.

Piirmääraga eelarvekulude kasutamata osa sisal- dab peamiselt tööjõukulude ja majandamiskulude eelarvet.

40 Asutuste arv vähenes juurdepääsude lõpetamise tõttu, kuna teenuseid enam ei vajatud, sest ettevõte lõpetas tegevuse või ühines teise

ettevõttega. Samuti tehti 2022. aasta lõpus vaimulike asutuste juurdepääsu inventuur – suleti nende juurdepääs, kes polnud menetlus- tarkvarasse päringuid teinud.

Tööjõukulude eelarve jäi kasutamata peamiselt haiguspäevade, vakantside või värbamise viibi- mise tõttu.

Majandamiskulude eelarve jäi kasutamata peami- selt tarnete ning hangete viibimise või edasilükku- mise tõttu.

2023. aastast 2024. aastasse ülekantud vahendid kasutati aasta jooksul.

Piirmäärata kulude eelarvest jäi kasutamata 862 tuhat eurot.

41

Kasutamata eelarve tekkis peamiselt rahvastikure- gistrile majandustegevusest laekunud tuludest, mis jäid kasutamata eesmärgiga katta järgmise aasta rahvastikuregistri kriitilisi vajadusi.

45

Olukorra analüüs

2024. aastal tehti rahvastikuregistrisse 254 miljo- nit päringut, mis on 53 miljonit rohkem kui aasta varem. Päringute arvu kasv näitab, et jätkuvalt suu- reneb rahvastikuregistri andmete kasutamise vaja- dus. Sellega kaasnevad lisaootused taristu ja muude tugitegevuste suhtes, mida on vaja näiteks selleks, et teha andmetele juurdepääsu otsuseid ning väljastada andmeid. 2023. aastal kinnitatud rahvastikuregistri visioon toetab edasiste aren- duste süsteemset elluviimist.

Rahvastikuregistri e-teenuse kasutajate tagasiside oli ka 2024. aastal väga positiivne. Tagasiside saa- miseks saadeti küsimustik ca 91 000 korral, vastas 9 393 inimest ehk 10,3% küsimustiku saanutest. Teenuste keskmine soovitusindeks oli kõrge - 78%. Elukohateate esitamise soovitusindeks oli 80%, sünni registreerimise avaldusel 85%, tõendi tellimi- sel 78% ja abieluavalduse esitamisel 83%. Alates 1.12.2024 kasutusse võetud abielu lahutamise e- teenusel oli soovitusindeks oli kõrgeim - 88%. Ka- sutajate tagasiside on jätkuvalt väga oluline tee- nuste edasisel arendamiseks.

Rahvastikuregistri teenuste arendamisel on visioo- nist tulenevaks eesmärgiks luua mugavaid, auto- maatseid ja elektroonilisi teenuseid. E-rahvastikure- gistri portaalis loodi elukohateadete ja sünni regist- reerimise avalduste alusel osaline automaatot- suste tegemine, samuti käivitati teavitusteenus, mis edastab inimestele teateid nende andmete ja menetluste muudatuste kohta.

Rahvastikuregistri iseteeninduskeskkonnas e-aval- duse esitamine on populaarsem kui kohalikus oma- valitsuses kohapeal paberavalduse esitamine. 2024. aastal esitati e-avaldusi sünni registreerimi- sel 87% kõikidest avaldusest, ruumi omaniku õi- gustatud nõudmisel 81 %, elukoha registreerimisel 77% ja abiellumisel 58%. Rahvastikuregistri välja- võtte ja tõendi tellimise e-avalduste osakaal oli vas- tavalt 57% ja 56%, kuid nende teenuste puhul vaja- takse enamasti välisriiki esitamiseks paberil doku- menti, mille järgi tuleb nagunii kohalikku omavalit- susse kohapeale minna, mistõttu ei anna e-avaldus võimalust täielikuks e-teenuseks.

Võrreldes 2023. aastaga tehti 2024. aastal rahvas- tikuregistrisse 53 miljonit päringut rohkem (kokku 254 miljonit). Rahvastikuregistrisse tehtud pärin- gute arvu pidev kasv näitab, et jätkuvalt rahvastiku- registri andmete kasutamise vajadus. Samal ajal käivad tegevused päringute optimeerimiseks ja otstarbekusele vastavaks viimiseks.

Jätkub pidev ja mahukas töö Eestisse saabu- nud Ukraina sõjapõgenike elukoha andmete kand- miseks rahvastikuregistrisse, et tagada neile koha-

liku omavalitsuse ja riigi teenused. 2024. aasta lõ- puks oli registreeritud 32 146 sõjapõgeniku Eesti elukoht. Samuti kanti pidevalt rahvastikuregistrisse sõjapõgenike perekonnaseisuandmeid, et teha need rahvastikuregistri kaudu kättesaadavaks teis- tele asutustele ning võimaldada seeläbi teenuste osutamist inimestelt korduvalt dokumente küsi- mata. Lisaks korrastati järjekindlalt Ukraina sõjapõ- genike muid andmeid, nt lisa-aadresse ning kon- taktandmeid.

2022. aastal allkirjastati Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku re- gistreerimise kokkulepe, mille eesmärk on laien- dada isikute ringi, kelle kohta andmeid vahetatakse ning hakata vastastikku edastama oma kodanike perekonnasündmuste andmeid. 2024. aasta 1. mail nimetatud kokkulepe jõustus ja toimus esi- mene ühekordne andmevahetus, millega edastati vastastikku teise riigi kodanike andmed lepingu jõustumise hetke seisuga. Nii Eesti kui ka Soome viisid oma rahvastikuregistrites läbi kvaliteedikont- rolli, et tuvastada isikuid ning varakult avastada andmekvaliteedivead. Tööd lepingu täielikuks ra- kendamiseks jätkusid eesmärgiga alustada isikute surmaandmete vahetamist 2025. aasta aprillis ning rändajate laiendatud andmevahtust 2025. aasta lõpus. 2024. aasta septembris teavitati kir- jaga Eesti kodanikke, kellel on samaaegselt kehtiv elukoht nii Eestis kui Soomes, et nad aegsasti oma elukoha andmed korda teeksid selliselt, et mõlema riigi rahvastikuregistrites oleks nende kohta ühe ja sama riigi elukoha andmed.

2024. aastal jätkati rahvastikuregistri visiooni tege- vuste analüüsi, läbitöötamist ja partneritega kohtu- misi ja arutelusid. Toimusid korduvad kohtumised erinevate asutustega (näiteks Justiits- ja Digiminis- teerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Rah- vusarhiiv, Haridus-ja Teadusministeerium, Kultuu- riministeerium, Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet jt) ja lepiti kokku jätkutegevused.

Tulenevalt visioonist toetub rahvastikuregistri tege- vus järgmistele väärtustele:

1. rahvastikuregister on inimesekeskne;

46

2. rahvastikuregistriga seotud teenuseid arenda- takse digiväeliselt41;

3. andmeid kogutakse ja hallatakse kvaliteetselt;

4. andmeid hoitakse turvaliselt;

5. andmeid kasutatakse eesmärgipäraselt.

Visioonis määratletud teemavaldkonnad vajavad nii koostööpartnerite kui ka rahvastikuregistri aren- dusi. Elukoha andmete tegelikkusele vastavuse suurendamiseks on vajalik analüüsida mitme õi- gusliku tähendusega elukoha registreerimise või- malust; andmete õigsuse ja ajakohasuse hoidmi- seks on vaja inimese poolt andmete regulaarne kontrollimine ja kinnitamine; kohtulahendite and- mete kvaliteedi tagamiseks ja inimressursi kokku- hoiuks rahvastikuregistrisse lahendite andmete edastamise automatiseerimine, et tagada nende andmete kvaliteet ja inimvara kokkuhoid; välismaa- laste tuvastamiseks Eesti isikukoodi kasutusele võtmine riigi kõigis registrites ja isikukoodide moo- dustamine neid pidavate asutuste poolt, et isikuid oleks võimalik erinevates registrites otsida ja si- duda.

2023. aastal kooskõlastati rahvastiku toimingute valdkonnaga seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Selle põhjal koos- tati 2024. aastal rahvastikuregistri seaduse ja pere- konnaseisutoimingute seaduse eelnõu, mis menet- letakse lõpuni ja jõustub 2025. aastal.

2024. aastal täienesid portaali rahvastikuregister.ee teenused. Valmis teavitusteenus, millega edasta- takse inimestele ajakohaseid teateid rahvastikure- gistris nendega seotud andmete muudatuste, aga ka menetluste ja toimingute kohta. Perekonna- sündmuse tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõt- teid saab nüüdsest automaatselt alla laadida PDF- vormingus, millele on lisatud digitempel. Lisan- dus võimalus saada e-keskkonnast automaatne di- gitempliga väljavõte surmafakti kohta.

1. detsembrist 2024 käivitus lahutuse avalduse elektroonselt esitamise võimalus, mis muudab la- hutusprotsessi algatamise inimese jaoks kiire- maks ja mugavamaks. Varasema kahe korra ase- mel, mil tuli kohalikku omavalitsusse kohale minna, tuleb nüüd ametniku juures vaid kord, lahutuse kin- nitamiseks kohtuda. Sõnumivahetus menetluse info edastamiseks eesti.ee-sse abielu ja lahutuse teenuse kohta valmib märtsis 2025.

41 Tegemist on arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“ (DÜAK) kasutatud mõistega. DÜAK selgitus: „vägi“ on pika ajalooga tugev sõna. Nimelt on see üks kolmesajast vanimast eesti keele sõnast. See sobib väljendama digiühiskonna arendamise lähtekohta: tahame hoida seni ehitatud väärtuslikku, kuid usume, et Eesti digiühiskonda saab veelgi parendada. Eesti on maailmas juba tuntud kui tugev digiühis- kond, kuid me suudame enamat.

E-abielu ja e-lahutuse protsessi toetamiseks val- mis kohalikele omavalitsustele ka abielu ja lahu- tuse sündmusteenuste raames aja broneerimissüs- teemi teine etapp. Selle tulemusena saab nüüd abielluja või lahutaja broneerida aja ametniku juurde abielu (ja lahutuse) kinnitamiseks ka e-tee- nuses. See muudab inimese jaoks protsessi muga- vamaks ning toetab sündmusteenuste eesmärki pakkuda proaktiivselt inimesele teenuseid, millega tema suhtlus riigiga mugavamaks ja kiiremaks muutub. Vabad vastuvõtuajad kuvatakse inimesele välja esialgu vaid uues lahutuse e-teenuses ülebro- neeringu kontrollsüsteemiga liitunud kohalike omavalitsuste puhul. 2025. aastal lisandub sama mugavus ka abielu e-teenusesse.

2024. aasta esimesel poolaastal alustas elukoha ja sünni registreerimise e-teenustes automaatotsus- tusprotsess, mis toimib ilma ametniku lisakontrol- lita. Märtsist alates, mil automatiseerimine järk-jär- gult käivitus, tehti ametnikuta elukohakandeid ca 28 000 (40,7% elukohateadetest) ja sünnikandeid 5 500 (66,2% avaldustest) menetluses. Sellega hoiti suurel määral kokku nii kohalike omavalituste kui Välisministeeriumi (sh saatkondade) ametnike tööaega, samuti välditakse konkreetsest amet- nikust ning tema teadmistest ja kogemustest tule- nevaid võimalikke menetluse läbiviimise erinevusi ja vigade tegemise ohtu. Inimese jaoks auto- maatotsused palju kiiremad ja mugavamad. Sa- muti tagab see andmete kohese aktuaalsuse rah- vastikuregistris, mille tulemusel on andmete kasu- tajatel õiged andmed koheselt pärast taotluse esi- tamist ja automaatotsuse tegemist kättesaada- vad. Kui arvestada, et teenus võeti kasutusele alles märtsist ning erinevaid automatiseerimise võima- lusi lisati teenusesse järk-järgult kuni oktoobrini, kasvab tulevikus automaatmenetluste osakaal veelgi, tuues kaasa ametike poolt läbiviidavate me- netluste vähenemist ning KOV-ide töökoormuse langust.

2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks tagati rahvastikuregistri andmete alusel valijate arves- tus – koostati valijate nimekiri, saadeti Eestis ela- vatele teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodani- kele teated võimaluse kohta hääletada Eestis ja kõigile valijatele valimiste teabelehed. Välisriigis elavatele Eesti kodanikele saadeti ca 78 tuhat elektroonset teabelehte, Eestis elavatele valijatele postitati paberil ca 60 tuhat ja elektroonselt 825 tu- hat teabelehte.

Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele loodi uus e- teenus Euroopa Parlamendi valimistel Eesti valijate

47

nimekirja kandmise taotluse esitamiseks. Teenus võeti kasutusele märtsis ja rakendati 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Eestis elavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kes soovi- sid enda kandmist Eesti valijate nimekirja, võtsid koheselt e-teenus omaks ning neist 98% esitas enda soovi e-teenuse vahendusel.

Töötati selle nimel, et luua Euroopa Liidu kodani- kele võimalus tellida Euroopa Liidu ühtse digivärava ehk Single Digital Gateway (SDG) raames rahvasti- kuregistri iseteeninduskeskkonnast sünni- ja eluko- hatõendit ning esitada elukoha registreerimise avaldust. Arendustööd jätkuvad 2025. aastal.

Programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal

Programmi tegevus 1.1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine42

2024. aastal tehti rahvastikuregistris 143 erine- vat kvaliteeditööd, mille käigus kontrolliti ja tehti korda inimeste andmeid, sh viidi läbi järelevalvet andmeandjate edastatud andmete üle. Tööde käi- gus kontrolliti ja korrastati rahvastikuregistri and- meid rohkem kui 76 000 inimesel. Korraldati kam- paaniaid ja otsepostitusi, et inimesed oma elu- koha- või kontaktandmeid korrastaks. Kõige enam tegeleti kontaktandmete (e-post ja telefoninumber) kvaliteedi parandamisega, samuti KOV-täpsusega elukoha ning viibimiskoha andmetega. Kontak- tandmete kvaliteedi tagamine rahvastikuregistris on ülioluline, kuna vigased või aegunud andmed mõjutavad mitte ainult rahvastikuregistri usaldus- väärsust, vaid ka riigi, omavalitsuste ja teenusepak- kujate võimekust pakkuda tõhusaid e-teenuseid.

Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmiseks korraldati teavituskampaaniaid, nt 18-aastaste kon- taktandmete uuendamiseks ja vaid kohaliku oma- valitsuse täpsusega elukohaga inimeste teavitami- seks. Koostöös KOV-idega tegeleti inimestega, kel- lel üldse rahvastikuregistri puudusid kontaktand- med.

Suur töö tehti aadressiandmete korrastamisel – koostöös Maa- ja Ruumiameti, KOV-ide ja Sisemi- nisteeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega kontrolliti ja parandati elukoha- ja lisa-aadresse. 38 000 lisa-aadressi, mis ei vastanud aadressiand- mete nõuetele, tehti kehtetuks. Süstemaatiliselt kontrolliti ja parandati ka välisriikide lisa-aadresse.

Kohtulahendite andmete kvaliteedi tagamiseks ja inimressursi kokkuhoiuks on kohtulahendite and- mete rahvastikuregistrisse edastamise automaat- seks muutmine rahvastikuregistri visiooni üle- sanne. Selleks alustati 2024. aastal partneritega – Justiits- ja Digiministeerium ning Registrite ja Info- süsteemide Keskusega - lahendusettepanekute

42 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ning B „Parandame riigi ja KOV-i teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“.

väljatöötamist, kokkuleppimist ja täitmist eesmär- giga tagada kõikide lahendite ulatuses automaatne andmevahetus 2027. aasta lõpuks. Esmajärjekor- ras on täiskasvanunule eestkostja määramise koh- tulahendi andmete edastamine. Lisaks automati- seeritud andmevahetusele kontrollitakse üle ka rahvastikuregistris olemasolevad kohtulahendite andmed, et tagada rahvastikuregistri andmete kva- liteet terviklikumana.

Isikukoodide laialdasema väljastamise süsteemi ja põhimõtete välja töötamine tuleneb samuti rahvas- tikuregistri visioonist, tähtajaga 2026. aasta lõpp. Selle tegevusega muudetakse praegust olukorda, kus Eestiga seotud välismaalaste andmeid hoi- takse mitmetes infosüsteemides konkreetse re- gistri identifikaatorite alusel. See ei võimalda kesk- set inimeste andmete ühendamist ja andmevahe- tust. Eesmärk on kaotada eri registrite unikaalsed isiku tuvastamise koodid ning koguda ja säilitada isikuandmeid keskselt rahvastikuregistris. 2024. aastal kohtuti selleks parteritega, koguti infot ning analüüsiti erinevaid lahendusvõimalusi. Leitud la- hendust tutvustatakse 2025. aastal partneritele ning alustatakse arendustöödega.

Elukohaandmete kvaliteedi parandamiseks läbi vii- dud RITA projekti „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“ et- tepanekud on pärast projekti lõppu partnereid kaa- sates läbi töötatud ja analüüsitud, et leida võimalu- sed ettepanekuid elukoha andmete kvaliteedi tõst- miseks kasutada. Kuigi koheselt ei ole olnud või- malik neid kõiki kasutusse võtta, on ettepanekuid valdkonna arendamisel jätkuvalt arvestatud. 2024. aastal koostati eelnõu, mis hõlmab mh ka rahvas- tikuregistri seaduse elukoha regulatsiooni. Loodud on mugavamaid teenuseid. Üheks projekti poliitika- soovituseks oli kahe õigusliku tähendusega elu- koha registreerimise võimaldamine, mis on välja toodud ka visioonis. Peavastutaja Regionaal- ja

48

Põllumajandusministeerium käsitles teemat tule- viku kohaliku omavalitsuse mudeli alternatiivide analüüsis, mis esialgse prognoosi kohaselt pidi val-

mima 2024. aasta detsembriks. Analüüsi tule- muste selgumisel saab teema edasist elluviimist planeerida.

Programmi tegevus 1.2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine43

2022. aastal algatatud rahvastikuregistri andmelao arendamise projekt jõudis lõpusirgele 2024. aasta alguses, mil Tableau’ tarkvaras tehti kasutajatele (kohalik omavalitsus, SMIT ja SIM) kättesaadavaks enim kasutatavad aruanded ja juhtimislaud. 2024. aastal jätkus andmelao arendamine, samuti uute vajaduste selgitamine, samas parendati ka juba olemasolevate aruannete kasutajamugavust. And- melaos oli 2024. aasta lõpuks 58 aruannet ning 209 kasutajat. Kasutajatele viidi läbi koolitusi, täiendati kasutuskorda, lisatud näidisvaateid ning enamlevinud kasutusjuhtudega õppevideod. 2025. aastal jätkub andmelao arendamine ja vajaduste selgitamine järgmise projekti jaoks.

2024. aastal alustati arendustegevusi, et minna tä- nastelt rahvastikuregistri SOAP X-tee teenustelt kaasaegsamate REST X-tee teenuste pakkumisele. Uued teenused on kaasaegsemad, paindlikumad, ja võimaldavad vältida liiasusega andmete päri- mist ning väljastamist. Esimesed uued teenused valmivad ja saavad partneritele kasutatavaks 2025. aastal.

2024. aastal panustati 2025. aastal kasutusse võe- tavasse andmekasutuse järelevalve lahen- dusse. See on eraldiseisev lahendus rahvastikure- gistri ja tema kõikide rakenduste poolt tehtavate päringute logide hoidmiseks, aruandluseks ning

hävitamiseks, et parandada rahvastikuregistri and- mete kasutamise läbipaistvust ning teenuste kvali- teeti läbi töökindluse ning jõudluse tõstmise.

Kasutusele võeti rahvastikuregistri haldusandmete rakendus, milles hallatakse tarkvara ja klassifikaa- toritega seotud koode, häälestusparameetreid, re- gistriga seotud asutusi ja koha-aadressi struktuu- rielemente ning edastatakse nende kohta andmeid vajalikku rakendusse ja selle keskkonda. 2024. aas- tal võeti kasutusele klassifikaatorite haldamisega seotud moodul ning järgmiste moodulite arendus toimub 2025. aastal. Rahvastikuregistri rakendus- tes kasutatakse haldusandmeid nii vajaduse järgi kui ka dubleerimiseks. Samuti saab esitada rahvas- tikuregistri andmeid rahvastikuregistri kasutajatele infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.

01.01.2024 jõustus abieluvõrdsus ning 2023. aastal läbi viidud arenduste tulemusel sai alates 2024. aastast registreerida ja rahvastikuregistrisse kanda samasooliste isikute vahel sõlmitud abielu- sid. Abieluvõrdsusega seotud rahvastikuregistri arendused hõlmasid abielu, lahutuse, sünni regist- reerimise, elukoha, tõendite ja väljavõtete muuda- tusi ning välisriigi- ja kohtudokumentide kandmise muudatusi.

KOKKUVÕTE

43 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ning B „Parandame riigi ja KOV-i teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“.

49

Olulisimad edusammud 2024. aastal

1. Rahvastikuregistri töökindluse, jätkusuutlikkuse, jõudluse ja turvalisuse tagamiseks ning Kubernetese võimaldamiseks viidi rahvastikuregistris Progress Open-Edge platvorm uuele versioonile.

2. Jätkati 2023. aastal Vabariigi Valitsuses kinnitatud rahvastikuregistri visiooni ülesannete lahendusette- panekute väljatöötamist, kokkuleppimist ja täitmist.

3. Alates 01.01.2024 võeti kasutusele rahvastikuregistri andmeladu, mille kaudu on kohalikele omavalit- sustele kättesaadavaks tehtud aruanded ja juhtimislaud.

4. Alustati automaatotsuste tegemist e-rahvastikuregistri portaalis esitatud elukohateadete ja sünni re- gistreerimise avalduste alusel (otsused ilma ametnikuta). Kasutajatele tehti uued teenused kättesaada- vaks 2024. aasta veebruaris ja aprillis.

5. E-teenuste keskkonnas täiendati teavitussüsteemi, mis edastab inimestele teateid nende andmete ja menetluste muudatuste kohta (nt ruumi omanikule teade inimeste saabumise/lahkumise kohta).

6. Elukoha registreerimisel loodi õigusaktiga erand kõrvalist abi vajavatele inimestele, kelle elukoha aad- ress on erihoolekandeasutuste reorganiseerimise tõttu muutunud, et nad oleks registreeritud õigesse KOVi.

7. Täiendati andmevahetust Politsei- ja Piirivalveametiga, millega tagatakse pärast elamisloa või -õiguse lõppemist inimese rahvastikuregistris subjektina hoidmine viibimisõiguse ajal.

8. E-rahvastikuregistrisse lisati võimalus tellida mitmekeelse standardvormiga tõendeid ja väljavõtteid kät- tesaamise võimalusega välisesindustest.

9. Muudeti e-teenuseid, infomaterjale ja kodulehekülgi seoses riigilõivu muudatustega alates 01.01.2025.

10. Kaasaegse rahvastikuregistri arendamise digipöörde projekti raames arendati haldusandmete raken- dus klassifikaatorite haldamiseks ja päringute logimiseks.

11. E-rahvastikuregistrisse lisandus võimalus saada automaatne digitempliga väljavõte surmafakti kohta.

12. 01.12.2024 käivitus abielulahutuse avalduse esitamise e-teenus, mis võimaldab esitada avaldust ilma ametniku juurde minemata.

13. Valmis lahutuse infoteenus eesti.ee keskkonnas, kus inimene saab tutvuda lahutuseks vajalike tege- vuste, sammude ja menetlusega.

14. Loodi broneerimissüsteem lahutuse ja abielu menetluses asutuse (KOV) teenuste ja vabade vastuvõt- tude nähtavaks tegemiseks. Vabad vastuvõtuajad kuvatakse inimesele e-teenuses, ametnik muudab ja jälgib aegu menetlustarkvaras.

15. Jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline rahvastiku registreerimise kok- kulepe ning vahetati esmased komplektid andmeid.

16. Euroopa Parlamendi valimisteks loodi Euroopa Liidu kodanikele uus e-teenus valijate nimekirja kand- mise taotluse esitamiseks.

17. Korrektselt ja tulemuslikult tagati valijate arvestus 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, valijatele saadeti teabelehed ja koostati ning hoiti ajakohasena valijate nimekiri.

Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel

1. Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine. Rahvastikuregistri tehnoloogilise baasi ja arhitektuuri uuenda-

miseks on loobutud osaliselt Progress OpenEdge programmeerimiskeelest (ABL). Praegune rahvasti-

kuregistri tarkvara on aegunud ega võimalda luua tänapäeva ootustele vastavaid IT-lahendusi. Samal

ajal on aga rahvastikuregister Eesti e-riigi süda, mis toetab nii era- kui ka avalikku sektorit kokku 230

teenuse pakkumisel, kusjuures teenuste arv üha kasvab. Seetõttu on rahvastikuregistri toimepidevus

äärmiselt oluline ja selle tagamiseks on vaja maandada võimalikke riske, et inimeste andmed oleksid

igas olukorras kaitstud ning teenuste toimimine tagatud. Uuele andmebaasi keelele üleminek aitab ta-

gada rahvastikuregistri jätkusuutlikkuse ja selle rakenduste arendamise enamlevinud tehnoloogias. Nii

saab muuhulgas kindlustada kompetentse tööjõu ja arendusressurssi olemasolu.

2. Rahvastikuregistri menetlustarkvara uuendamine. Eesmärk on luua maksimaalse kasutusmugavuse ja efektiivsusega tarkvara, mis aitab kasutajatel töötada kiiremini ja tõhusamalt ning ennetada tööprot- sesside käigus tekkida võivaid inimlikke vigu. Tööde tulemusena arendatakse uus menetlustarkvara, mis võimaldab läbi viia perekonnasündmuste, elukoha, isikukoodi jm menetlusi, toetab ja lihtsustab ametnike tööprotsesse, võimaldab menetluste automatiseerimist, toetab e-teenuste paremat pakku- mist ning on lihtsamalt uuendatav. Eesmärk on luua maksimaalse kasutusmugavuse ja efektiivsusega tarkvara, mis aitab kasutajatel töötada kiiremini ja tõhusamalt ning ennetada tööprotsesside käigus tek- kida võivaid inimlikke vigu. Esimese, disainietapiga töötatakse välja uue menetlustarkvara visuaal ja

50

protsesside disain (töölaua tegevused, dokumendiotsing, elukohamenetlus, isikukoodi loomise menet- lus). Teises etapis luuakse tarkvaraplatvorm, mis võimaldaks järgmistes etappides luua konkreetsed menetlused.

3. Jätkuvad tööd rahvastikuregistri mikroteenusteks jagamiseks vajalike eelduste loomiseks ja sealt abis- tavate andmete ehk haldusandmete välja viimiseks ja päringute logimise lahenduse uuele platvormile viimiseks. Nende tööde tulemusel saavutatakse olukord, kus rahvastikuregistri andmebaasis talletata- vad andmed tagavad rahvastikuregistri eesmärkide täitmise ja käideldavust, sest andmebaasist eemal- datakse mittevajalikud andmed.

4. Rahvastikuregister liigub tänastelt SOAP X-tee teenustelt REST X-tee teenustele, et pakkuda uusi seni- sest kaasaegsemaid ja paindlikumaid teenuseid, mis võimaldaksid vältida liiasusega andmete pärimist ning väljastamist. Esimene tööde etapp valmib 2025. aasta märtsis ning selle kasutajaliides 2025. aasta augustis. Uute X-tee teenuste kasutuselevõtmine toob kaasa rahvastikuregistri andmesaajate kasutu- ses olevate seniste rahvastikuregistri X-tee päringute asendamise uutega ning andmesaajate seniste juurdepääsude ümbervormistamise.

5. Euroopa Liidu struktuurivahendite toel on loodud uus rahvastikuregistri menetlustarkvara, mille prae- gune versioon on vananenud ja ülevalpidamine kulukas ning keeruline. Uue menetlus-tarkvara arenda- mise eesmärk on kaasajastada tööprotsesse, et need vastaksid tänapäevastele nõuetele ning oleksid kasutajale mugavad. Tegemist on ühe osaga rahvastikuregistri kaasajastamise töödest. 2025. aastal töötatakse välja täiustatud ja kasutajasõbralik menetlustarkvara töölaua vaade, sh luuakse teenusdi- saini põhimõtetest lähtuv stiiliraamat ja klikitav prototüüp ning võetakse fookusesse otsingute analüüs ja menetlustarkvara üldised funktsionaalsused, mis on vajalikud menetlustarkvara kasutusele võtmi- seks.

6. Kasutusele on võetud andmekvaliteedi monitooringu tarkvara, mille abil saab kiiremini reageerida rah- vastikuregistris tekkivatele andmekvaliteedi vastuoludele, kui ka uue andmekasutuse järelevalve lahen- dus, mis on eraldiseisev rahvastikuregistri erinevate rakenduste poolt tehtavate päringute logide hoid- miseks, aruandluseks ning hävitamiseks. Andmekasutuse järelevalve lahenduse kasutuselevõtt paran- dab rahvastikuregistri andmete kasutamise läbipaistvust ning teenuste kvaliteeti läbi töökindluse ning jõudluse tõstmise.

7. Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuste muutmise eesmärk on luua mugavad, lihtsa ülesehitu- sega ja loogiliselt seotud. On veel teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmekvaliteeti. Loome paremaid teenuseid, nagu automaat- ja sündmusteenused ning e-tee- nused. Erinevate teenuste ehitamisel tugevdame partnerlust teiste riigiasutustega ja andmeandjatega, eesmärgiga tõsta ka rahvastikuregistri andmekvaliteedi.

8. Ette on valmistamisel teenuste osutamise tingimuste muutmine. Nt antakse alaealistele alates 15. eluaastast võimalus oma rahvastikuregistri andmetega tutvuda, seada oma aktuaalsetele andmetele juurdepääsupiirang, esitada ütluspõhiseid ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse. Sama eelnõuga plaanitakse lõpetada alla 15-aastaste kontaktandmete kogumine rahvastikuregistrisse, kanda kuni 10- aastase lapse hariduse andmed rahvastikuregistrisse automaatselt, Võimaldada surnute andmetele juurdepääs avaandmetena, lubada EL-i kodanikul edaspidi saada isikukood elukoha registreerimise me- netluse käigus ilma eraldi isikukoodi andmiseks taotlust esitamata. Samuti võimaldame EL-i kodanikul Eestist välisriiki elama asudes esitada oma välisriigi elukoha andmed lihtsustatud kujul. Loome selge- mad reeglid elukoha registreerimise menetlustes, et tagada õigete andmete olemasolu rahvastikure- gistris. Loetletud muudatusi kehtestav eelnõu jõustumine ja arenduste teostamine on planeeritud hilje- malt 2025. aasta lõpus.

9. Teenused ja rakendused on vigadeta töös hoitud. Kuna teenuseid, sh e-teenuseid, on väga palju ning erinevate tingimustega, on oluline, et tarkvara seda toetaks ning välditaks vigade tekkimist. Lisaks on e- teenuste osakaalu pideva kasvu ja automaatteenuste loomise tõttu aina enam kasvanud rahvastikure- gistri iseteenindusportaali olulisus ja pideva töökindluse tagamine. Keerukust lisab ka sõltuvus riigi kesksetest süsteemidest ja teenustest, mis mõjutavad rahvastikuregistri rakenduste ja teenuste toimi- mist.

10. Nime- ja perekonnaseisutoimingute põhimõtete kaasajastamiseks on muudetud nimeseadust ja pere- konnaseisutoimingute seadust ning perekonnasündmuste registreerimine lihtsamaks. Kolmandate rii- kide kodanikele luuakse võimalus, et nad saaksid sünni registreerimise menetluses määrata lapse ko- dakondsuse andmed. Sellega vähendatakse laste arvu, kelle kodakondsuse andmed jääksid rahvastiku- registris mõneks ajaks tühjaks. Kodusündide lihtsamaks registreerimiseks on eelnõus regulatsioon, et isikukoodita laste andmed jõuaksid kiiremini rahvastikuregistrisse.

51

11. Sünni registreerimise pädevusega kohalike omavalitsuse üksuste arv on vähendatud 79-lt (kõik KOV-id) 16-le (ainult maakonnakeskuse KOV ja Narva linn). Sünde registreerivate asutuste vähendamine tuleneb 2024. aastal tööd alustanud automaatkannete tulemusel kohalike omavalitsuste töölauale jõudvate me- netluste arvu olulise vähenemisest. Sünni registreerimise pädevuse koondamine väiksemasse arvu KOV-idesse võimaldab hoida kokku perekonnaseisuametniku koolitamise ja töölhoidmise kulu ülejää- nud KOV-ides.

12. Rahvastikuregistri seaduses sätestatud rahvastikuregistri andmete juurdepääsu regulatsiooni on muu- detud, mille eesmärgiks on viia rahvastikuregistri seadus paremini kooskõlla isikuandmete kaitse üld- määrusega. 2014. aastal viis advokaadibüroo Nove Siseministeeriumi tellimusel läbi mahuka õigusa- nalüüsi „Rahvastikuregistri seaduse juurdepääsuregulatsiooni vastavus isikuandmete kaitse üldmääru- sele44“, mis on sisendiks 2025. aastal välja töötavatele rahvastikuregistri muudatustele. Muudatuste eesmärgiks on viia rahvastikuregistri seadus paremini kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega45.

13. Välisriikidega rahvastikuregistri andmete vahetamine lepingu sõlmimine ja andmevahetuse korralda- mine. Koostöö näiteks Soome, Läti või Leeduga annab täpsema ülevaate Eesti kodanikest ja nende elu- sündmustest. Läbi viiakse mitmeaastast Soome-Eesti andmevahetuslepingu rakendamise projekti, et Soome ja Eesti rahvastikuregistrites ei oleks inimesi, kellel on korraga mõlema riigi elukoht. Soomega surmaandmete ning Eesti ja Soome vahel kolivate isikute andmete vahetamisega alustamine ning ka- hes riigis erinevaid elukoha andmeid omavate isikute teavitamine ja nende elukoha osas otsuste tege- mine on lähiaja kõrge prioriteediga ülesanded.

14. Rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteedi parandamine. Eesmärk on ajakohastada rahvastikure- gistri kontaktandmeid ja parandada nende kvaliteeti ning luua eeldus proaktiivsete teenuste osutami- seks ja isikuga suhtlemiseks, lähtudes isiku ajakohastest riiklikest ehk rahvastikuregistri andmetest. 2023. aastal viidi koostöös teiste riigiasutustega läbi rahvastikuregistri kontaktaadresside ajakohasta- mise analüüs, mille käigus valiti välja RIA pakutud lahendus Postkast 2.0 rakendamiseks, mis võimal- daks inimestel ajakohastada ja valideerida rahvastikuregistri kontaktandmeid ja lisa-aadresse. RIA loo- dud riikliku postkasti üheks osaks on tulevikus võimalus lisada, kontrollida ja uuendada ja valideerida oma kontaktandmeid ja muuta ja lisada lisa-aadresse. RIA riikliku postkasti kasutuselevõtt lihtsustab kontaktandmete kogumise protsessi, kuna rakendus on planeeritud kasutusele võtta kõigis vajalikes asutustes. Lahendus võimaldab ajakohastada ja tagada kontakt- ja elukohaandmete kvaliteedi rahvas- tikuregistris, et luua eeldus proaktiivsete teenuste osutamiseks. Samuti jätkub koostöö Maa-ameti ja KOV-idega elukohaandmete kontrollimise ja järelevalve osas.

15. 2025. a kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks ja 2027. a Riigikogu valijate arvestuse tagamine. Elektroonilisse valijate nimekirja on kantud kõik hääleõiguslikud kodanikud ja teabelehed on valijatele välja saadetud. Oluline roll on siin ka nendeks tegevusteks kasutatavate andmete olemasolul ja õigsusel rahvastikuregistris – et kõigil valijatel oleks olemas e-posti aadress elektroonilise teabelehe saamiseks ning et välisriigis elavatel Eesti kodanikel oleksid olemas vajalikud andmed neile Riigikogu valimistel valimisringkonna määramiseks. See eeldab eelnevat andmekvaliteedi monitooringut ja võimalikke kvaliteeditöid.

16. Rahvastikuregistri visiooni rakendamine. Visioonis esile toodud tegevuste elluviimine on korraldatud koostöös teiste vastutavate asutustega (kohtulahendite kandmine jne).

17. Teenuseid on pakutud Eesti isikukoodita inimestele. Eesmärgiks on välismaalaste tuvastamiseks Eesti isikukoodi kasutuselevõtmine riigi kõigis asutustes, et isikuid oleks võimalik erinevates registrites otsida ja siduda. Selleks on vajalik, et asutused hakkaksin ise enda menetlustes isikukoode looma. Selle toeta- miseks luua tuginedes 2023. aastal tehtud analüüsile, on arutelu all Eestisse keskse komponendi „Vas- tendaja“ loomine koos selle juurde kuuluva otsustusmudeliga (vastutav asutus pole veel kokku lepitud), mis teeks tihedat koostööd rahvastikuregistriga.

18. Nime muutmise e-teenus on loodud - viimane RRF-rahastusega sündmusteenus (esimesed olid abielu ja lahutuse e-avaldused). Loodav e-teenus annab võimaluse ka nime muutmise menetluses teha automaatotsuseid ja -kandeid. Planeeritav jõustumine on 2025. aasta detsembris. Lisaks toimub olemasolevate sündmusteenuste ühendamine PPA isikut tõendavate dokumentide tellimise ahelasse,

44 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-11/Rahvastikuregistri%20seaduse%20juur- dep%C3%A4%C3%A4suregulatsiooni%20vastavus%20isikuandmete%20kaitse%20%C3%BCldm%C3%A4%C3%A4rusele.pdf 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja sell- iste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) – ELT L 199, 04.05.2016, lk 1-88.

35

et võimaldada dokumendi tellimist läbi PPA süsteemi kohe pärast nime vahetamist abielus, lahutuses või nimemuutmisel.

53

PROGRAMM „Erakondade rahastamine“

Peavastutaja: Siseministeerium

Programmi eesmärk: Riigikogus esindatud erakon- nad on tegutsemisvõimekad.

„Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ning „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“.

Programmi kirjeldus: programmi üldeesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% hääl- test kogunud erakondade tegutsemisvõimekust. Selleks on töötatud välja erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õi- gus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on

üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga. Samuti määratakse eral- dis Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, mis ei ületanud valimiskünnist.

Programmis on üks programmi tegevus: erakon- dade rahastamine.

2024. aasta olulisimad edusammud

100% eraldatud toetusest maksti erakondadele

välja.

Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine

Programmi mõõdik Tegelik täitmine Sihttasemed

Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 2030

Eraldatud toetuste osa- kaal

100% 100% 100% 100% 100% 100% Siseministeerium

Programmi eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

2024. a esialgne eelarve 2024. a lõplik eelarve 2024. a eelarve täitmine

Kulud 5 187 5 187 5 187

Olukorra analüüs ja programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal

Programmi eesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutse- misvõimekust. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest.

PROGRAMM

„Erakondade r hasta ine“

Foto: Erik Peinar, Riigikogu

54

Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise suurus on proportsionaalne Rii- gikogu valimistel saadud kohtade arvuga.

Samuti määratakse riigieelarvest eraldis Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, mis ei ületanud valimis- künnist, kuid kogusid:

1. vähemalt 2%, kuid alla 3% häältest – 30 000 eurot aastas;

2. vähemalt 3%, kuid alla 4% häältest – 60 000 eurot aastas;

3. vähemalt 4%, kuid alla 5% häältest – 100 000 eurot aastas.

Eraldis kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kes on praegu Sise- ministeerium, lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni esitatud teatisest, milles on märgitud, mitu kohta on era- konnad Riigikogu valimistel saanud. 2024. aastal anti riigieelarveline eraldis Eesti Keskerakonnale, Eesti Kon- servatiivsele Rahvaerakonnale, Eesti Reformierakonnale, Eestimaa Ühendatud Vasakparteile, Erakonnale Eesti 200, Erakonnale Isamaa, Erakonnale Parempoolsed ning Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.

Programmi tegevuse „Erakondade rahastamine“ oodatav tulemus on, et erakonnad, mis on kogunud Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest, on tegutsemisvõimekad. Kuna eraldatud toetuste osakaal oli 2024. aastal 100%, võib öelda, et oodatav tulemus on saavutatud.

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 30.05.2025 nr 100

2024. aasta tulemusaruannete kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 6 ja

Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning

riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel:

kinnitan Kultuuriministeeriumi 2024. aasta „Kultuur ja sport“ tulemusaruande (lisatud) ning

„Sidus ühiskond“ 2024. tulemusaruande Kultuuriministeeriumit puudutava osa (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga