KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri …….. 2025. a
käskkirjaga nr …..


Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames rahastatavate tegevuste „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ toetuse andmise tingimused





Abikõlblikkuse periood
01.06.2024–31.05.2028

Elluviija
Sotsiaalministeerium (laste ja perede osakond ning hoolekande osakond)

Programmikomponendi operaator (PKO)
Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)

Programmioperaator (PO)
Kultuuriministeerium

Riiklik koordineerimisüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus

Partnerid
Sotsiaalkindlustusamet
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon










SISUKORD
1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega 3
2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused 4
3. Riigiabi 6
4. Näitajad 6
5. Kulude abikõlblikkuse periood 8
6. Programmikomponendi tegevuste eelarve 8
7. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja tingimused: 9
8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11
9. Elluviija ja partneri kohustused 12
11. Aruandlus 14
12. TAT käskkirja muutmine 14
13. Finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse tagastamise alused ja kord 15
14. Vaidluste lahendamine 16






1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse perioodil 01.06.2024-31.05.2028 ellu viidava Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi “Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ tegevuste rakendamise tingimusi (edaspidi toetuse andmise tingimused ehk TAT).

1.1. Seosed Euroopa Liidu ja Eesti riigi eesmärkidega

Toetuse andmine aitab kaasa „Heaolu arengukava 2023-2030“1 eesmärkide saavutamisele ning panustab otseselt arengukava alaeesmärkidesse 1 ja 4, mis on seotud vastavalt laste ja perede toetamise ning sotsiaalhoolekande korraldusega.

„Heaolu arengukava 2023-2030“ seab alaeesmärgis 4 sotsiaalhoolekande korralduse osas sihiks sotsiaalvaldkonna vajadustele vastava tööjõu tagamise, pädevuse suurendamise ja sotsiaaltöö väärtustamise. Eesmärgi saavutamiseks tuleb kaardistada sotsiaalvaldkonna ametialadel vajalikud kompetentsid, kaasajastada valdkonna kutsestandardid, arendada sotsiaalvaldkonna täiendus- ja tasemeõpet ning koolitussüsteemi, täpsustada õppekavade ja õppe sisu, parandada valdkonnas tegutsevate juhtide teadmisi ja oskusi ning väärtustada sotsiaalvaldkonna erialasid ühiskonnas laiemalt. Tegevused on seotud Eesti riigi aastate 2024-2027 eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programmi meetmega 1.1. “Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine” ning toetab selle all hõlmatud tegevuse 1.1.1. “Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine” elluviimist.

Rahvastiku vananemine ja sotsiaalteenuste kvaliteedi ootus nii sotsiaalpoliitikas kui sotsiaalteenuse kasutaja poolt vajab nii töötajate arvu kui oskuste suurendamist. OSKA 2021 raport2 toob välja valdkonna suurimad väljakutsed: kvalifitseeritud tööjõu nappus ja teenuste kvaliteedi tõstmine piiratud ressurssidega. Ettepanekud hõlmavad töötajate üldkompetentside arendamist, teenuste kvaliteedikriteeriumide kehtestamist, tasemeõppe sidumist ametipõhiste oskustega, täiendkoolituste süsteemset lähenemist ning valdkonnas töötamise väärtustamist ning toetavate meetmete loomist võõrtööjõu kaasamiseks.

„Heaolu arengukava 2023-2030“ alaeesmärgi 1 kohaselt on üheks laste ja perede toetamise meetmeks lastekaitsekorralduse uuendamine abivajavatele lastele tõhusa ja eesmärgipärase abi tagamiseks. Tegemist on kompleksse tegevussuunaga, mille olulisteks osadeks on muuhulgas lastekaitsetöötajatele tasemehariduse ja riikliku täienduskoolituse ning kutse andmise süsteemi kaasajastamine, samuti lastekaitsetöötajatele motiveeriva ning nende heaolu toetavate töötingimuste tagamine. Arengukava tegevused on seotud Eesti riigi aastate 2024-2027 eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programmi meetmega 1.2 „Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu“ ning toetab selle all hõlmatud tegevuse 1.2.2 „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“ elluviimist.

Arengukava eesmärkide elluviimiseks valmis 2023. aastal Sotsiaalministeeriumis lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus3 laste heaolu suurendamiseks (edaspidi laste heaolu VTK), mis rõhutab muuhulgas vajadust töötada välja ja teha kättesaadavaks sidus ja kohustuslik täienduskoolitus- ja mentorlussüsteem lastekaitsetöötajatele. Laste heaolu VTK kohaselt on vajadus uuendada ja kaasajastada sotsiaaltöö õppekavasid, sh panna suuremat rõhku ümber- ja täiendusõppeprogrammidele, et olla paindlik tööjõuturu muutlikkusele. Samuti on vaja disainida ümber täienduskoolitussüsteem ning luua selgemad seosed tasemehariduse, täiendusõppe ja kutse andmise süsteemi vahel. Lisaks on oluline tagada tööalase tugisüsteemi olemasolu lastekaitsetöötajatele.

„Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“4 eesmärk on muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Toetuse andmine aitab kaasa arengukava alaeesmärgi 1 „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ täitmisele. Alaeesmärki panustamiseks on vaja tasemehariduse ja täiendusõppe sisu uuendamise kaudu tõsta sotsiaalvaldkonna töötajate teadlikkust ja oskusi teise keele ja kultuuritaustaga inimestega töötamisel ning toetada nende sisenemist sotsiaalvaldkonna tööturule.

Tegevuste rakendamisel lähtutakse:   
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppest ja selle lisast;  
• Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonist (edaspidi Šveitsi regulatsioon);   
• Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning riikliku koordineerimisüksuse vahel 31. mail 2024. aastal sõlmitud toetusmeetme lepingust ning selle lisadest;    
• Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määrusest nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi koostööprogrammi määrus);   
• Riikliku koordineerimisüksuse ja Kultuuriministeeriumi vahel 19. novembril 2024. aastal sõlmitud toetusmeetme rakendamise lepingust;   
• Šveitsi koostatud teavitus- ja teabekäsiraamatust. 

Tegevuste rakendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:  
Seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamisega ei lepita. Rakendatakse kõik mõistlikud ja piisavad meetmed, et vältida koostööprogrammiga seotud isikute seksuaalset ärakasutamist, kuritarvitamist ja ahistamist koostööprogrammiga seotud asutuste töötajate poolt.    

Tegevuste rakendamisel juhindutakse sotsiaalse kaasatuse põhimõttest ja püüeldakse keskkonnasäästlike lahenduste kasutamisele. 

2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused

TAT eesmärk on tagada kvaliteetsete sotsiaal- ja lastekaitseteenuste osutamine, keskendudes sotsiaalvaldkonna töötajate5 jätkusuutlikkuse võimestamisele.
Valdkonna töötajate väljaõpe kaasajastatakse uuendades kutse- ja kõrghariduse ning täienduskoolituste õppekavad ning õppeasutused alustavad uuendatud õppekavade alusel hariduse pakkumist. Kõrgharidust eeldava sotsiaalvaldkonna töötajate pädevuste tõstmiseks töötatakse välja erialaseid oskusi toetavaid ümber- ja täiendusõppeprogramme. Lisaks arendatakse valdkonna spetsialistide töökohapõhise toetamise süsteemi, toetatakse sisserännanute sisenemist sotsiaalvaldkonna tööturule ning viiakse ellu mainekujunduslikke tegevusi, mis kõik on suunatud tööjõupuuduses olevate sotsiaalvaldkonna erialade populariseerimisele.
Allpool toodud erinevad tegevused moodustavad koosmõjus ühtse tervikliku sotsiaalvaldkonna tööjõu väljaõppe-, arengu- ja tugisüsteemi.
Tegevuste detailne kirjeldus esitatakse aastapõhises tegevuskavas.

2.1. Sotsiaalvaldkonna erialase väljaõppe kaasajastamine ja valdkonnas töötamise populariseerimine

2.1.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on tagada sotsiaalvaldkonna töötajatele kaasaegne väljaõpe, mis vastab töötajate ja tööturu vajadustele.

2.1.2. Tegevuse sisu

Tegevuse raames analüüsitakse sotsiaalvaldkonna tööturu ja teenuste kvalifikatsiooninõudeid ning nende muutmise vajadust, võrreldakse erinevate rahvusvaheliste praktikate sobivust ja analüüsitakse nende kohandamisvajadust Eesti kultuuriruumi, kaardistatakse ootused sektori töötajate tasemeharidusele (kutse- ja kõrgharidus) ja täienduskoolitustele ning uuendatakse õppekavad arvestades tööturu vajadusi ja tulevikuoskusi. Teenuste kvaliteedi tagamiseks vajalikud kvalifikatsioonid ja nende väljendumise kompetentsid seotakse otseselt sotsiaalvaldkonna väljaõppega. Luuakse innovaatilised õppevahendid, et pakkuda valdkonna töötajatele kaasaegsetele vajadustele vastavat taseme- ja täiendusõpet.

Tulenevalt sotsiaalsektori tööjõupuudusest ning suurenenud sisserändest viimastel aastatel, võetakse tegevuste kujundamisel arvesse ka rände taustaga inimeste suuremat kaasamise võimalust valdkonna teenuste osutamisse. Kuna sotsiaalteenuste klientideks satuvad enam ka rände taustaga inimesed, siis arvestatakse kompetentside kaardistamisel ja väljaõppe pakkumisel ka teise keele ja kultuuritaustaga inimeste toetamise vajadusi.

Lisaks töötatakse välja ja viiakse ellu sotsiaalvaldkonna ametialade populariseerimiseks ja positiivseks mainekujunduseks vajalikud tegevused, et soodustada töötajate siirdumist valdkonna tööjõuturule.

2.1.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on välja töötatud sotsiaalvaldkonna töötajate ametipõhised kompetentsimudelid ning uuendatud kõrg- ja kutsekoolide sotsiaalvaldkonna õppekavad. Tööjõupuuduse vähendamiseks on loodud toetavad meetmed, mis aitavad integreerida valdkonda tööjõudu, sealhulgas rände taustaga inimesi. Valdkonna populariseerimiseks on läbi viidud tegevused valdkonna positiivse kuvandi loomiseks.

2.1.4. Sihtrühm

Otsene sihtrühm on sotsiaalvaldkonna töötajad ja potentsiaalsed töötajad ning rände taustaga inimesed.

2.1.5. Tegevuse elluviija

Elluviija on Sotsiaalministeerium.

2.1.6. Partnerid
Sotsiaalkindlustusamet
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
Kõrg- ja kutsekoolid, kus on sotsiaalvaldkonna õppekavad ja keda kaasatakse kehtivate õppekavade uuendamiseks (nimetatakse TAT-s pärast konkursi läbiviimist).

2.2. Koolitus- ja tugisüsteemi arendamine

2.2.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on arendada välja täienduskoolitus- ja tugisüsteem sotsiaalvaldkonna töötajatele, et vähendada tööjõu voolavust, soodustada tööheaolu paranemist ja toetada kvaliteetsete teenuste pakkumist.

2.2.2. Tegevuse sisu

Tegevuste käigus luuakse sotsiaalvaldkonnale ühtsetel alustel toimiv täienduskoolitussüsteem, mis aitab tagada teenuste kvaliteedi ja tööks vajalikud oskused. Ümber- ja täiendusõppeprogrammide loomisega soodustatakse teistel erialadel tasemehariduse omandanute sisenemist sotsiaalvaldkonna tööturule või senise erialaõppe järel uute ja spetsialiseeritud teadmiste omandamist. Tööjõu voolavuse vähendamiseks ja töötingimuste parandamiseks arendatakse välja töökohapõhine tugisüsteem. Täiendkoolitussüsteemi ja tugisüsteemi arendamisel arvestatakse ka teise keele ja kultuuritaustaga inimeste toetamise vajadusi.

2.2.3 Tegevuse tulemus

Tegevuste tulemusel on välja töötatud valdkonna terviklik täiendkoolitussüsteem, täiendkoolitusmoodulid järjepidevate kompetentside arendamiseks, mitmekesistatud valdkonnas tööle asumise võimalused ning on arendatud valdkonna töötajate pädevusi. Loodud on sotsiaalvaldkonna töötajatele tugisüsteem ning kasutusele on võetud erinevad meetodid ja tehnikad tööheaolu hoidmiseks.

2.2.4 Sihtrühm

Sihtrühm on sotsiaalvaldkonna töötajad.

2.2.5 Tegevuse elluviija

Elluviija on Sotsiaalministeerium.

2.2.6. Partnerid
Sotsiaalkindlustusamet
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon

3. Riigiabi

TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

4. Näitajad

Elluviija raporteerib kõigi näitajate edenemist programmioperaatori loodud ühistöö e-keskkonnas kord aastas vastavalt punktile 10.2.
Näitaja tüüp ja kood vastavalt toetusmeetme lepingule
Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algtase
Sihttase
(2028)
Selgitav teave

Väljundnäitaja
OPI 2.1-2.2
uuendatud ja kinnitatud sotsiaalvaldkonna õppekavade arv
0
5
Kaardistatud ja uuendatud on vähemalt 2 kõrghariduse õppekava ja 3 kutsehariduse õppekava.
Väljundnäitaja
OPI 2.3
uuendatud õppekavade järgi avatud õpilaste vastuvõtt
0
85% uuendatud õppekavadest
Õpilaste vastuvõtt on toimunud vähemalt 4 uuendatud õppekaval.
Väljundnäitaja
OPI 2.4-2.7
sotsiaalvaldkonna erialade mainekampaania käsikäes positiivsete muutuste esiletoomisega õpingutes ja töökeskkonnas
0
1
Kampaania sihtrühm on välja valitud, kampaania on läbi viidud ja kampaania ulatuvust ning mõju on mõõdetud ja hinnatud.
Väljundnäitaja
eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud programm sotsiaalvaldkonna erialadel tööle asumiseks
0
1
Programm on loodud.
Väljundnäitaja
OPI 2.8-2.11
sotsiaalvaldkonna spetsialistidele loodud täienduskoolituse moodulite arv
0
7
Täiendkoolituste moodulid, mida luuakse, kaardistatud, moodulid on loodud ja vajadusel on koolitajad läbinud väljaõppe uute moodulite alusel koolitamiseks
Väljundnäitaja
OPI 2.12-2.15
täienduskoolituse mooduli lõpetanud spetsialistide arv
0

1 500
Koolituste sihtgrupid on välja valitud, piirkondlikud ja teemapõhised koolitus- ning kommunikatsiooni-plaanid on koostatud (aasta kaupa), koolitused on läbi viidud, koolitusel osalejatelt tagasiside on saadud.
Andmeid koolitatute kohta eristatakse järgmiste tunnuste järgi:
• sugu,
• kas täienduskoolituse mooduli lõpetanud spetsialist on laste heaolu valdkonna spetsialist või sotsiaaltöö valdkonna spetsialist.
Väljundnäitaja
OPI 2.16-OPI 2.19
sotsiaalvaldkonna töötajate töökohapõhise tugisüsteemi süsteemi loomine ja piloteerimine
0
1
Vajadused kohalikul tasandil on kaardistatud, kohalikul tasandil töökohapõhine tugisüsteem on loodud ja piloteeritud.





Vahetu tulemuse näitaja (kohene)
OCIM 2.1-2.3
täienduskoolituse lõpetanud spetsialistide osakaal, kes on valmis kasutama omandatud teadmisi ja oskusi ka eri keele- ja kultuuritaustaga inimestega töötamisel
0
80% koolituse läbinuist
koolitatavate ootuste küsitlused enne koolitusi ja koolituste tagasiside küsitlused/intervjuud pärast koolitusi;

Andmed esitatakse järgmiste tunnuste lõikes:
• sugu,
• kas täienduskoolituse mooduli lõpetanud spetsialist on laste heaolu valdkonna spetsialist või sotsiaaltöö valdkonna spetsialist.
Tulemusnäitaja (kesktase)
OCIN 2.1-2.3

täienduskoolituse lõpetanud spetsialistide osakaal, kes kasutavad omandatud teadmisi ja oskusi ka eri keele- ja kultuuritaustaga inimestega töötamisel

70% koolituse läbinuist
vähemalt 6 kuud hiljem à koolituste tagasiside küsitlused/intervjuud; tööandjate küsitlused uurimaks, kas nad on märganud, et teenuste osutamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele on paranenud.

Andmed spetsialistide kohta esitatakse järgmiste tunnuste lõikes:
• sugu,
• kas täienduskoolituse mooduli lõpetanud spetsialist on laste heaolu valdkonna spetsialist või sotsiaaltöö valdkonna spetsialist.

5. Kulude abikõlblikkuse periood  

5.1 Kulude abikõlblikkuse periood on 01.05.2024–31.05.2028. 

6. Programmikomponendi tegevuste eelarve


Summa
Osakaal
1
Šveitsi toetus
5 480 852,38
85%
2
Riiklik kaasfinantseering
967 209,24
15%
3
Eelarve kokku
6 448 061,62
100%




Otsesed kulud
6 026 225,82
1

Tegevus 1: Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine
2 622 140,19
2
Tegevus 2: Koolitus- ja tugisüsteemi arendamine
3 404 085,63

Kaudsed kulud
421 835,80

KOKKU:
6 448 061,62

7. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja tingimused:

7.1. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas koostööprogrammi määruse §-ga 8 ja muu riigisisese õigusega.

7.2. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted on:
7.2.1. kulu on abikõlblik tegeliku kuluna. Tegelikuks kuluks loetakse kulu, mille aluseks olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud, kulu tasutud punktis 5.1 nimetatud perioodil ning mille tekkimine on tõendatud dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnituse või osalejate registreerimislehega; töö- või teenistusülesannete eest makstava tasu puhul palgaarvestust tõendava väljavõtte või palgalehega;
7.2.2. Kui kaup on üle antud või teenus või töö on tehtud 2028. a mais, loetakse kulu abikõlblikkuse perioodil tekkinuks, kui arve on väljastatud hiljemalt 2028. a juunis ja tasutud hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast selle väljastamise kuupäeva;
7.2.3. kulu on seotud TAT-s nimetatud tegevuste, tulemuste, eesmärgi ja eelarvega;
7.2.4. kulu on proportsionaalne ja vajalik eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästliku ettevõtluse ja rahaliste vahendite tulemusliku kasutamise põhimõtetega;
7.2.5. kulu on eristatav ja kontrollitav elluviija või partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna vastavalt Eestis kehtivatele raamatupidamisstandarditele ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele;
7.2.6. kulu on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktide nõuetele;
7.2.7. välislähetuse kulu muudesse riikidesse kui Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Ungari, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ning Šveits, on abikõlblik vaid eelneval kokkuleppel Šveitsi toetuste bürooga. Kooskõlastamise korraldab programmikomponendi operaator programmioperaatori kaudu elluviija ingliskeelse sooviavalduse alusel.

7.3. Partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu elluviija tehtud kulude suhtes.

Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. 

7.4. Abikõlblikud otsesed kulud peavad olema ette nähtud TAT konkreetse aasta eelarves.

7.5. Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud, mis on vajalikud TAT tegevuste ellu viimiseks ja mis vastavad järgmistele tingimustele:
7.5.1. hankimisel on järgitud Šveitsi regulatsiooni 7. peatükki, riigihangete seadust ja koostööprogrammi määruse §-s 9 sätestatud kohustusi;
7.5.2. kulud on vajalikud, et edastada rahastajatele nende küsitud dokumentatsioon, sealhulgas tõlkekulud;
7.5.3. tarbekaupade ja tarvikute kulud on eristatavad ja hõlmatud TAT tegevuste elluviimisega;
7.5.4. TAT tegevustes osaleva personali sõidu- ja majutuskulud ning päevarahad on otseselt seotud TAT tegevuste elluviimisega.

7.6. TAT tegevuste rakendamisega seotud personali kulud on abikõlblikud, kui vastavad funktsioonid või ülesanded on selleks tõendatult vajalikud ning need on ette nähtud TAT eelarves.

7.7. Otseseks personalikuluks loetakse kulu, mis on otseselt seotud tegevuse rakendamisega ja mille seost tegevusega on võimalik tõendada:
7.7.1 palk proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud ajaga;
7.7.2 puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule;
7.7.3 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 7.7.1 kohase palgaga;
7.7.4 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 7.7.1 - 7.7.3 nimetatud kuludelt;
7.7.5 seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;
koolituskulu;
7.7.6 töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud ajaga.
7.8 Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud. Ka võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab punktis 7.8.1 sätestatule.
7.8.1. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt tegevuse heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui ka erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.

7.9. Tegevuse kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 7% otsestest kuludest.

7.10. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida elluviija või partner ei saa eristada otsese kuluna, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses abikõlblike otsekuludega. Kaudsed kulud Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otseseid kulusid.

7.11. Kaudsed kulud on punktis 1.1 nimetatud toetusmeetme lepingu lisas B „Toetusmeetme eelarve“ nimetatud üldkulud ja administreerimisega seotud kulud. Kaudseks kuluks loetakse järgmiste TAT elluviimise administreerimisega seotud tegevuste kulud:
7.11.1. raamatupidamine;
7.11.2. sekretäri- ja personalitöö;
7.11.3. juriidiline nõustamine;
7.11.4. vara haldamine;
7.11.5. infotehnoloogiline tugitegevus;
7.11.6. muu abistav töö;
7.11.7. riigihanke korraldamise ja ostumenetluse läbiviimise kulu.

7.12. Lisaks punktides 7.10 ja 7.11 nimetatud kuludele loetakse kaudseteks kuludeks järgmised üldkulud:
7.12.1. kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulu;
7.12.2. kulu sideteenustele;
7.12.3. infotehnoloogia kulu;
7.12.4. kommunaalkulu;
7.12.5. ruumi rendikulu;
7.12.6. valveteenuse kulu, välja arvatud valehäirete kulude katmine;
7.12.7. pangakonto avamise ja haldamise kulu ning makse ülekandetasu.


7.13. Abikõlbmatud on järgmised kulud:
7.13.1. võlaintress, võlateeninduskulu ja viivis;
7.13.2. finantstehingu tasu ja muud üksnes rahalised kulud;
7.13.3. kahjueraldis või eraldis võimaliku tulevase kohustuse katteks;
7.13.4. vahetuskursikahju, välja arvatud kahju, mis tuleneb Šveitsi partnerite kaasamisest;
7.13.5. maa soetamiseks kantud kulu;
7.13.6. käibemaks, mis on tagastatav, isegi kui elluviija või partner ise faktiliselt käibemaksu tagasi ei saa;
7.13.7. kulu, mis kaetakse muudest allikatest;
7.13.8. trahv, sunniraha, hüvitis või muud sellega seotud hüvitatavad summad, sealhulgas saamata jäänud kasum ja kohtuvaidluste kulu;
7.13.9. ülemäärane või ebamõistlik kulu.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetuse maksmise, maksmise peatamise ja maksmisest keeldumise üldtingimused on sätestatud koostööprogrammi määruse §-s 10. 

8.2. Toetusest makse saamiseks vajalikud nii enda kui partnerite dokumendid ja tõendid esitab elluviija riiklikule koordineerimisüksusele perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Nimetatud dokumendid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus.

Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tehtud punktis 5 nimetatud perioodil tekkinud ja see on tasutud hiljemalt punktis 7.2.2 nimetatud ajal. Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijatele ja partneritele lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatavate tegevuste otsestest kuludest.

8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama riiklikule koordineerimisüksusele e-toetuse keskkonna kaudu:
8.3.1. väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast või samaväärsest dokumendist, mille abil on võimalik veenduda, et otseseid kulusid eristatakse raamatupidamises muudest kuludest;
8.3.2. koopia hankekorrast või viite veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav;
8.3.3. allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia.


8.4. Elluviija peab tõendama kantud kulusid, esitades neile edastatud arved või teise võimalusena samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendid ning kuludokumente toetavad lisadokumendid.
8.4.1. Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente.

8.5. Riiklik koordineerimisüksus kontrollib kulude abikõlblikkust ning toetuse kasutamisega seotud kohustuste täitmist 20 tööpäeva jooksul alates makse saamiseks vajalike dokumentide ja tõendite esitamisest. Põhjendatud juhtudel võib riiklik koordineerimisüksus nimetatud tähtaega pikendada.

8.6. Riiklik koordineerimisüksus võib toetuse väljamaksmise peatada või väljamaksmisest keelduda, kui:
8.6.1. kulu ei ole abikõlblik või kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
8.6.2. tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud;
8.6.3. võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel;
8.6.4. Šveits peatab maksed või keeldub maksete tegemisest Eestile.

8.7. Toetuse väljamaksest keeldutakse finantskorrektsiooni otsuse alusel.

8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitab elluviija e-toetuste keskkonna kaudu hiljemalt 15. augustiks 2028.

9. Elluviija ja partneri kohustused

9.1. Elluviija peab:
9.1.1. lähtuma tegevuste rakendamisel käesolevast käskkirjast ning käskkirja punktis 1.1 nimetatud õigusaktidest ja dokumentidest;
9.1.2. täitma koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 3 sätestatud elluviija ülesandeid; 
9.1.3. viima ellu TAT tegevusi kehtestatud eelarve raamides ja vastutama nende tegevuste väljundite ning tulemuste saavutamise eest ning nende tõendamiseks vajalike andmete kogumise ja töötlemise eest;
9.1.4. andma PKO-le teavet TAT tegevuste, osalejate andmete, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise kohta toetusmeetme hüvitistaotluste ning aastaaruannete esitamiseks vastavalt punktis 11.2 sätestatud tähtaegadele;
9.1.5. esitama PKO-le TAT järgmiste eelarveaastate tegevuskavade kirjeldused ja eelarved kulukohtade kaupa kinnitamiseks iga aasta 15. novembriks;
9.1.6. esitama PKO-le nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
9.1.7. esitama riiklikule koordineerimisüksusele 2025. aasta maksete prognoosi hiljemalt koos esimese maksetaotlusega ja iga järgneva aasta maksete prognoosi jooksva aasta 10. detsembriks ja kümne tööpäeva jooksul pärast eelarvemuudatuse kinnitamist. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;
9.1.8. esitama riiklikule koordineerimisüksusele maksete korrigeeritud prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra;
9.1.9. kavandama ja viima ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi, kasutama TAT üritustel ja loodud materjalidel koostööprogrammi jaoks loodud logo ning tagama ligipääsetavuse kõikidele inimestele olenemata nende erivajadusest; korraldama teavitusüritusi ja muid vajalikke sündmusi läbimõeldult tagades, et nendel osalemine oleks minimaalse ökoloogilise jalajäljega ehk järgides Kliimaministeeriumi koostatud keskkonnahoidlike sündmuste juhendis esitatud minimaalseid nõudeid ja soovitusi6;
9.1.10. tagama TAT-is kirjeldatud tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused;
9.1.11. esitama PKO-le ja riiklikule koordineerimisüksusele õige ja täieliku teabe ning korrektsed dokumendid, et jälgida tegevuste teostamise ning kokku lepitud väljundite ja tulemuste saavutamist kooskõlas kokkulepitud näitajate, lähtetasemete ja eesmärkidega kohta; sealhulgas seire ja hindamiste käigus;
9.1.12. koguma ja töötlema andmeid aruannete jaoks, sealhulgas näitajate tõendamiseks ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu. Andmeid kogutakse ja töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega 
9.1.13. osutama kontrolli, järelevalve, auditi või Šveitsi regulatsiooni artiklis 10.4 nimetatud hindamise läbiviijale igakülgset abi ning tagab juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud teabele, dokumentidele, ruumidele, territooriumile ja seadmetele.
9.1.14. vastama riikliku koordineerimisüksuse, makseasutuse, programmioperaatori ja programmikomponendi operaatori päringutele;
9.1.15. sõlmima vajaduse korral juriidilisest isikust partneriga lepingu tegevuste elluviimiseks, seirama partnerile määratud tegevuste elluviimist ja väljundite ning tulemuste saavutamist;
9.1.16. teavitama PKO-d, PO-d ja riiklikku koordineerimisüksust viivitamata tegevuste odavnemisest või kallinemisest ning toetuse kasutamisega seotud takistusest;
9.1.17. tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks;
9.1.18. järgima Šveitsi regulatsiooni 7. peatükis, riigihangete seaduses, koostööprogrammi määruse §-s 9 sätestatud hankimisega seotud kohustusi;
9.1.19. lähtuma toodete ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikest kriteeriumitest;
9.1.20. edastama Šveitsi toetuste büroo nõudel vähemalt 25 tööpäeva enne TAT tegevuste hankemenetluse algust neile hankemenetluse pakkumisdokumentide asjakohaste osade (sealhulgas hanke tehniline kirjeldus ja lepingu kavand) inglise keelse eksemplari edasiste vastuväidete puudumise tagamiseks ning edastab nende nõudel vähemalt viis tööpäeva enne hanke avaldamist Šveitsi toetuste büroo koostatud vormil pakkumuse põhiteavet sisaldava ingliskeelse info pakkumuse väljakuulutamiseks Šveitsis;
9.1.21. võimaldama Šveitsi toetuste bürool või tema määratud kolmandal isikul osaleda vaatlejana hankemenetluste pakkumuste hindamise koosolekul ning edastab Šveitsi toetuste büroole nende nõudmisel hindamisaruande ja sõlmitud lepingu või nende osade ingliskeelse
eksemplari hiljemalt 20 tööpäeva pärast sellekohase nõude saamist;
9.1.23. osalema vajadusel toetusmeetme juhtkomitee koosolekutel;
9.1.23. osalema PO moodustatud töörühma koosolekutel;
9.1.24. tegema PO eestvedamisel koostööd Šveitsi toetusmeetme partneriga;
9.1.25. säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 3. detsembrini 2039. a.

9.2. Elluviija sisemine raamatupidamis- ja auditeerimiskord peab võimaldama toetusmeetme kohta deklareeritud kulude ja tulude otsest kooskõlastavat võrdlemist sellekohaste raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.

9.3. Partner täidab punktides 9.1.1, 9.1.9–9.1.14, 9.1.17–9.1.19 ning 9.1.24–9.1.25 nimetatud ülesandeid.

9.4. Elluviija ja partner tagavad, et tegevuste rakendamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul
pärast TAT tegevuste lõppemist on toetusest rahastatud väljundite puhul täidetud järgmised tingimused:
9.4.1. neid kasutatakse eesmärkide kohaselt;
9.4.2. nende sihipäraseks kasutamiseks eraldatakse piisavalt ressursse.

9.5. Ühtlasi on partner kohustatud:
9.5.1. esitama elluviija nõudmisel punktis 8.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid;
9.5.2. esitama elluviijale enda eelarveaastate eelarved kulukohtade kaupa iga aasta 31. oktoobriks;
9.5.3. esitama elluviija poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija või partneri vajadusest;
9.5.4. esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kvartali 12. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega riiklikule koordineerimisüksusele;
9.5.5. esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi riikliku koordineerimisüksuse poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;
9.5.6. kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse enne riigihanke tegemist ning riigihanke menetluste läbiviimisel kasutama vajadusel Riigi Tugiteenuste Keskuse hankemenetluste eelnõustamise teenust;
9.5.7. esitama elluviijale oma tegevuste edenemise info rahastajatele esitatava hüvitustaotluse tarbeks iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga ja oma tegevuste edenemise info toetusmeetme aastaaruande tarbeks iga aasta 10. jaanuariks;
9.5.7.1. info rahastajatele esitatava viimase hüvitustaotluse ja tulemuste saavutamise info lõpparuande tarbeks tuleb elluviijale esitada 31. maiks 2028.
9.5.8 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud riikliku koordineerimisüksuse tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta.

10. Elluviija ja partneri õigused

10.1. Elluviijal ja partneril on õigus saada PKO-lt ja riiklikult koordineerimisüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja elluviija kohustustega.

10.2. Elluviijal on õigus esitada TAT muutmise taotlus, kui TAT tegevuste käik seda nõuab.

10.3. Elluviijal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne:
10.3.1. ettekirjutuse tegemist elluviija suhtes;
10.3.2. taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui elluviija taotlus rahuldatakse täielikult;
10.3.3. finantskorrektsiooni otsuse tegemist elluviija suhtes.

10.4. Partnerile kehtivad samad õigused, mis elluviijalegi.

11. Aruandlus

11.1. Elluviija tagab korrektsete tegevustes osalejate andmete olemasolu iga poolaasta lõpu seisuga.

11.2. Elluviija esitab PO loodud ühistöö e-keskkonna platvormi kaudu TAT tegevuste edenemise sisendinfo rahastajatele esitatava hüvitustaotluse tarbeks iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga ning TAT tegevuste edenemise sisendinfo toetusmeetme aastaaruande tarbeks iga aasta 15. jaanuariks.

11.3. PKO kontrollib viie tööpäeva jooksul hüvitistaotluse või aastaaruande sisendinfo laekumisest, kas aruande sisendinfo on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

11.4. PKO ja PO annavad esitatud sisendinfole tagasiside ning kui esineb puudusi, siis esitavad parandus- ja täiendusettepanekud. Elluviija on kohustatud ülevaadet täiendama või parandama etteantud tähtaja jooksul.

11.5. Elluviija esitab TAT tulemuste saavutamise sisendinfo toetusmeetme lõpparuande tarbeks PO loodud ühistöö e-keskkonna platvormi kaudu hiljemalt 15. augustiks 2028.

11.6. PKO kontrollib viie tööpäeva jooksul lõpparuande sisendinfo laekumisest, kas aruande sisendinfo on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

11.7. Kui lõpparuande sisendinfos esineb puudusi, annab PKO elluviijale vähemalt viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

12. TAT käskkirja muutmine

12.1. Käskkirja, sealhulgas programmikomponendi tegevuse, eelarve ja näitajate, muutmisel lähtutakse Šveitsi regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme rakendamise lepingust.

12.2. Kui ilmneb vajadus tegevust, eelarvet või näitajaid muuta, riiklik koordineerimisüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjutavad tegevuse elluviimist, esitab elluviija programmikomponendi operaatorile tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.3. Programmikomponendi operaator vaatab taotluse läbi 10 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates. Puuduste esinemisel annab programmikomponendi operaator elluviijale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
12.4. Kui programmikomponendi operaator on muudatusega nõus, edastab ta taotluse arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile, riiklikule koordineerimisüksusele ja rahandusministeeriumile, kellel on õigus teha muudatuste kohta omapoolseid ettepanekuid. Esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse programmikomponendi operaatoriga lähtuvalt muudatuste sisust ja ulatusest.
12.4.1. Käskkirja muutmine kooskõlastatakse koostööprogrammi määruse §-s 7 sätestatud korras. 
12.4.2. Programmioperaator korraldab muudatuse menetluse lähtudes Šveitsi regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme rakendamise lepingust.
12.4.3. Sõltuvalt muudatusest võib osutada vajalikuks ka eelnev programmi juhtkomitee otsus või toetusmeetme lepingu muutmine.

12.5. TAT käskkirja muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas programmioperaatori ja riikliku koordineerimisüksuse nõusolek.

12.6. PKO-l on õigus iseseisvalt algatada käskkirja muutmine, teavitades sellest elluviijat ette mõistliku aja jooksul. PKO algatab käskkirja muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusmeetme, programmikomponendi või tegevuse edukaks elluviimiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. Kui tegevuste rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on PKO-l õigus vähendada programmikomponendi kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.

12.7. TAT käskkirja muutmiseks punkti 12.1 tähenduses ei loeta:
12.7.1 punktis 9.1.5 nimetatud järgmiste eelarveaastate eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist, tingimusel et TAT tegevuste ja kogutoetuse summa ei muutu;
12.7.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT tegevuste ja kogutoetuse summa ei muutu.

12.8. PKO vaatab punkti 12.7 kohase muudatustaotluse läbi 10 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab PKO eelarve ministrile kinnitamiseks.

12.9. Punkti 12.7 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab PKO elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.10. Eelnevalt PKO-ga kirjalikult kooskõlastades ei ole vaja konkreetse aasta eelarvet muuta tingimusel, et TAT tegevuste ja kogutoetuse summa ei muutu ja kui kinnitatud eelarve kulupeatükke ei muudeta aastate vahel ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.

12.11. Pärast punktis 12.7 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos PKO kooskõlastusega riiklikule koordineerimisüksusele.

13. Finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse tagastamise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsioone teeb riiklik koordineerimisüksus koostööprogrammi määruse §-i 12 kohaselt.

13.2. Elluviija peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
13.2.1. Kui finantskorrektsiooni otsus on tehtud partneri tegevusest tulenevalt, on partner kohustatud elluviijale tagastama finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. 

13.3. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama TAT raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.


14. Vaidluste lahendamine

Programmikomponendi operaatori või riikliku koordineerimisüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada vaidemenetluse raames haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kaebuse esitamisele sätestatud tingimustel ja korras. Valitsusasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 sätestatud korras.




Lisa: TAT tegevuste eelarve