Tulemusaruanne

KÄSKKIRI

02.06.2025 nr 66

Heaolu tulemusvaldkonna 2024. aasta

tulemusaruanne

Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve

eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord

ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel kinnitan heaolu

tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruande oma valitsemisala piires (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

1 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

© Aron Urb

© Stigo

Tulemusvaldkonna HEAOLU 2024. aasta tulemusaruanne

2 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Sisukord

1. Heaolu tulemusvaldkond 3

1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo ja mõõdikud 3

1.2. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide kaupa (tuhat eurot) 4

1.3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 4

1.4.Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 5

2. Laste ja perede programm 9

2.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 10

2.2. Programmi olukorra analüüs 10

2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 12

2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 13

3. Tööturuprogramm 16

3.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 17

3.2. Programmi olukorra analüüs 17

3.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 19

3.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 21

4. Vanemaealiste programm 23

4.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 24

4.2. Programmi olukorra analüüs 24

4.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 25

4.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 26

5. Sotsiaalhoolekande programm 28

5.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 29

5.2. Programmi olukorra analüüs 29

5.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 31

5.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 33

6. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm 35

6.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 36

6.2. Programmi olukorra analüüs 36

6.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 38

6.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 40

LISA 1. Programmide tegevustasandi mõõdikud 42

LISA 2. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse 45

LISA 3. Ühisprogrammi tegevuste eelarve täitmine kahes valitsemisalas 46

3 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

1. Heaolu tulemusvaldkond

1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo ja mõõdikud

Tulemusvaldkond Heaolu (HEA)

Tulemusvaldkonna eesmärk

• Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ sihid

• Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed

• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud

Riigireformi elluviimise käigus liikusid ministeeriumide töö ümberkorraldamisega tööhõive, tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineeri- mine alates 1. juulist 2023 Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Sellest tulenevalt on „Tööturuprogramm“ alates 01.07.2023 Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm, mille eest vastutab Majandus- ja Kommunikat- siooniministeerium, Sotsiaalministeerium on kaasvastutaja. „Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi“ eest vastutab alates 01.01.2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond

Laste ja perede

programm

Vanema- ealiste

programm

Sotsiaal- hoolekande programm

Soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise programm

Tööturu- programm

Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia

SoM ja MKMSotsiaalministeerium (SoM) Majandus- ja

kommunikatsiooni- ministeerium (MKM)

4 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 2030/2035*

Kohortsündimuskordaja** Allikas: Statistikaamet

1,87 1,82 1,83 1,86 1,86 1,86/1,86

Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks** Allikas: Tartu Ülikool, Statistikaamet, Sotsiaalministeerium, Euroopa sotsiaaluuring

61% (2021) – 59,2% > 61% > 61% > 61%/> 61%

Absoluutse vaesuse määr %*** Allikas: Statistikaamet (Eesti sotsiaaluuring)

Mehed 4,0% 3,0% –*** ≤ 2,7% ≤ 2,7% ≤ 2,7%

Naised 3,1% 2,4% –*** ≤ 1,8% ≤ 1,8% ≤ 1,8%

Kokku 3,5% 2,7% –*** ≤ 2,2% ≤ 2,2% ≤ 2,2%

Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, % Allikas: Eurostat (EU-SILC)

Mehed 23,2% 21,4% 19,7% ≤ 19,1% ≤ 19,0% 18,5%

Naised 27,0% 26,7% 24,5% ≤ 24,0% ≤ 23,9% 23,4%

Kokku 25,2% 24,2% 22,2% ≤ 21,6% ≤ 21,5% 21%

Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE indeks)** Allikas: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

61,0 60,2 60,8 63,6 64,2 67,5/70,7

Tööhõive määr 20–64-aastaste seas, % Allikas: Statistikaamet

Mehed 83,3% 83,3% 82,6% 82,0% 82,1% 83,0%

Naised 80,4% 80,9% 80,9% 78,6% 78,8% 79,8%

Kokku 81,9% 82,1% 81,8% 80,1% 80,3% 81,3%

* 2030. aasta sihtase on seatud heaolu arengukavas 2023–2030. 2035. aasta sihttase on seatud riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“.

** Tegemist on „Eesti 2035“ mõõdikuga.

*** Mõõdiku 2024. aasta tase avaldatakse 2025. aasta novembris.

1.2. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide kaupa (tuhat eurot)

1.3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Heaolu tulemusvaldkonna 2024. aasta lõplik eelarve (5 679,0 miljonit eurot) on esialgsest 6,7 miljonit eurot suurem. Lõplik eelarve kujunes järgnevatest muudatustest:

• 2023. aastast viidi üle kasutamata piirmääraga planeeritud kulusid 2024. a 16,5 miljonit eurot (sh reservi- eraldiste jääke 0,2 miljonit eurot).

Laste ja perede programm 1 006 857 tuhat eurot

Tööturuprogramm 970 960 tuhat eurot

Vanemaealiste programm 3 538 897 tuhat eurot

Sotsiaalhoolekande programm 158 383 tuhat eurot

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise programm 3 903 tuhat eurot

Kokku 5 679 000 tuhat eurot

5 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldati vahendeid 6,4 miljonit eurot sh 5,6 miljonit eurot Ukraina sõja tõttu ajutise rahvusvahelise kaitse saanud sõjapõgenikele sotsiaalteenuste osutamiseks ning 0,8 miljonit eurot laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamiseks.

• Riigiasutustest laekuvatest vahenditest planeeritud kulud ja majandamistegevusest laekuvate vahendite eelarved suurenesid laekumistest 0,2 miljonit eurot.

• Välisvahenditega seotud eelarve vähenes 13,6 miljonit eurot – vähenemine on seotud struktuurivahendite uute meetmete väiksema kasutusele võtuga (vahendeid kasutatakse järgnevatel aastatel - kasutusperiood kuni 2029 aastani).

• Lisaeelarvega ja seaduse muudatustega vähendati eelarvet 2,8 miljonit eurot.

Heaolu tulemusvaldkonna 2024. aasta täitmine oli 5 510,3 miljonit eurot, mis moodustab lõplikust eelarvest 97,0%. Vahendeid jäi kasutamata kokku 168,7 miljonit eurot, millest suurem osa on seotud seadusest tulene- vate määradega ja on kajastatud eelarvestatud arvestuslike kuludena, mille jääki üle ei viida. 2025. aastasse kantakse üle 22,2 miljonit eurot.

Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat eurot)

Tulemusvaldkond HEAOLU Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 5 672 250 5 679 000 5 510 267 97,0%

1.4.Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ja heaolu arengukavas 2023–2030 on seatud eesmärgiks kohortsündimuskordaja tõus. Kolme viimast aastat on iseloomustanud järjest vähenev sündimus. 2022. aastal sündis 11 646 last ehk 12 protsenti vähem kui 2021. aastal, 2023. aastal sündis 10 949 last, mis on 6 protsenti vähem kui eelneval aastal. 2024. aastal sündis vaid 9690 last, mis tähendab, et sündimus vähenes aastaga veelgi 11,5 protsenti. Tegemist on viimase saja aasta väikseima sündide arvuga. Esimesed lapsed moodustasid kõikidest sündidest 41 protsenti, teised lapsed 33 protsenti ning kolmandad ja järgmised 25 protsenti. Kohort- sündimuskordaja oli 2024. aastal 1,83 last naise kohta (2023. aastal 1,82). Loomulik iive on viimastel aastatel olnud rahvastiku koosseisust tulenevalt negatiivne, kuna vanemaealiste inimeste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv väheneb. Viimaste aastate madalat sündimustaset on lisaks demograafilistele põhjustele mõjutanud ka erinevad kriisid – nii COVID-19 pandeemia, Ukraina sõda kui ka suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähen- danud perede kindlustunnet.

Soodsa tööturu olukorra (suure tööjõu vajaduse) ja tööturumeetmete raken- damise koosmõjul on tööjõus osalemine olnud pidevas kasvutrendis, see tähendab, et üha rohkem inimesi osaleb aktiivselt tööturul, tööhõive määr on stabiilselt kõrgel tasemel ning töötuse määr on püsinud 6–7 protsendi pii- res. Vaatamata möödunud ja kestvatele kriisidele püsis Eesti tööturg 2024. aastal üsna stabiilsena. Tööhõive määr (20–64-aastased) püsis 81,8 prot- sendiga rekordkõrguses, kuigi langes veidi eelmise aasta võrdluses. Töötuse määr tõusis 7,4 protsendini, mis osalt toimus mitteaktiivsete arvelt, kuid osalt peegeldab ka majanduse jahenemist.

2024. aasta vaesusnäitajad ilmnevad 2025. aasta sügisel. Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 20,2% ja absoluutses vae- suses 2,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2022. aastaga vähenes suhtelises

Tööhõive määr 20-64-aastaste seas oli rekordiliselt kõrge

Üha rohkem inimesi osaleb aktiivselt tööturul

81,8%

6 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osa- tähtsus 0,8 protsendipunkti võrra. Tajutav ilmajäetus kasvas 2024. aastal 1,5 protsendipunkti võrra. Suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud kõrgeim üksi elavate vanemaealiste ja üksikvanemaga leibkondade seas, kuid 2023. aastal vähenes suhteline vaesus enim just nende leibkondade ning lisaks veel kolme ja enam lapsega leibkondade seas. Sissetulekud kasvasid eelkõige suurenenud lastetoetuste ja pensionide arvelt, mis mõjutas ka vaesusnäitajate paranemist eelkõige neid toetusi saavates leibkondades. Absoluutne vaesus ohustab enim üksi elavaid inimesi või leibkondi, kus on vaid üks sissetuleku saaja (nt üksikvanemaga leibkonnad). Samuti on absoluutne vaesus enamasti olnud suurem töötute seas.

Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr vähenes 2024. aastal 22,2 protsendini, jätkates vähenemise trendi pärast suuremat kasvu 2022. aastal, kui hinnatõusu tingimustes halvenenud elanike hinnangute tõttu oma majanduslikele võimalustele (ilmajäetus) ja suhtelise vaesuse suurenemise tõttu elas suhtelises vaesuses ja tõrjutuses 25,2 protsenti elanikkonnast.

Eesti soolise võrdsuse indeksi tulemus on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel 2024. aastal 60,8 punkti 100-st. Eesti on EL-i riikide seas 21. kohal, olles tõusnud eelmise aastaga võrreldes ühe koha võrra (EL-i kesk- mine on 71,0 punkti). Eesti parim tulemus on töö valdkonnas, kus Eesti on EL-is 7. kohal (78,5 punkti) ning naiste tööhõive tase on Euroopa Liidu kõrge- maid. Suurim sooline ebavõrdsus valitseb võimu valdkonnas, kus Eesti skoor on langenud 0,2 punkti võrra, põhjustades languse 21. kohalt 24. kohale. Eriti märgatav on olnud majandusliku võimu vähenemine, mis on viinud Eesti selles alamvaldkonnas EL-is viimasele kohale. Jätkuvalt on murekohaks suur sooline palgalõhe, mis 2024. aastal oli 13,2 protsenti. Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on soolise palgalõhe sihttasemeks seatud 5 protsenti, mis esitab sellele valdkonnale tõsiseid väljakutseid.

2024. aasta olulisimad saavutused:

Laste ja perede programm

• Lastekaitsevaldkonna tõhustamiseks ning suure abi- ja hooldusvajadusega laste toetamiseks võeti vastu lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muudatused, mis suurendavad lastega töötavate spetsialis- tide rolli abivajavate laste märkamisel, täpsustavad isikuandmete töötlemise põhimõtteid lastekaitsetöös, tugevdavad suure abi- ja hooldusvajadusega laste ja perede tugisüsteemi ning parandavad tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.

• Üksi last kasvatavate vanemate toetussüsteemi kaasajastamiseks kiitis Vabariigi Valitsus heaks perehü- vitiste seaduse ja teiste seaduste muudatused, millega luuakse senise toitjakaotuspensioni asemel alates 2026. aastast toitjakaotustoetus, mille suurus on lastele ühetaoline. Mõlemad saavutused panustavad „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“.

Tööturuprogramm

• Valmistati ette ja esitati Riigikogule töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Reformi tulemusena muutub töötushüvitiste süsteem lihtsamaks ja õiglasemaks. Seni kehtinud töötutoetuse ja töötuskindlustuse segaskeemi asemele luuakse üks töötuskindlustusskeem ning senine töötutoetus asendatakse baasmääras töötuskindlustushüvitisega. Muudatuse tulemusena paraneb ka vähenenud töö-

Sooline palgalõhe on jätkuvalt suur

13,2%

7 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

võimega inimeste majanduslik toimetulek – lisaks töövõimetoetusele tekib tulevikus õigus töötuks jäädes saada samal ajal ka baasmääras töötuskindlustushüvitist. Seadusemuudatus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026.

• 2024. aastal algasid ettevalmistused, et koostada ettepanekud töötuskindlustuse laiendamiseks neile, kes on iseendale tööandjaks, et laiendada kindlustuskaitset töötuse korral ka uutele töövormidele ning parandada seeläbi toimetulekut töötuse perioodil.

Vanemaealiste programm

• 2024. aasta 1. aprillist kasvasid pensionid ja töövõimetoetuse päevamäärad keskmiselt 10,6% ning kesk- mine pension tõusis 774 euroni.

• Parema tulevikupensioni saamiseks on võimalik alates 2024. aastast teha avaldus oma II pensionisamba sissemaksete suurendamiseks kahelt protsendilt neljale või kuuele protsendile. Muudatus suurendab pikas vaates inimeste pensione ja pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust ning panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“.

Sotsiaalhoolekande programm

• Puudega inimeste toetamiseks võeti vastu seadusemuudatused, millega alates 2025. aasta juunist suurenevad osad puudetoetused ning alates 2025. aasta septembrist paraneb abivahendite kättesaadavus. Samuti makstakse 2025. aasta I kvartalis osadele puudetoetuse saajatele täiendavat ühekordset toetust suuruses 60–250 eurot.

• Hooldereformi elluviimise toetamiseks ja pikaajalise hoolduse kättesaadavuse parandamiseks eraldati 2024. aastal omavalitsustele riigieelarvest rahalisi vahendeid 59,9 miljonit eurot ja 2025. aastal 66,8 miljonit eurot.

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

• Valmis Palgapeegel, mis on registriandmetel põhinev digilahendus organisatsioonide palgalõhede seiramiseks. See aitab tööandjatel ettevõttes analüüsida ja jälgida organisatsiooni soolise palgalõhe, keskmiste ja mediaanpalkade seisu, samuti organisatsiooni töötajate soolist koosseisu ja jagunemist erinevate ametikohtade vahel.

• Alustati võrdsusasutuste Euroopa Liidu direktiivide vastuvõtmisega. Direktiividega kehtestatakse võrdsusasutustele EL-is ühtsed miinimumnõuded, sealhulgas kohustus tagada võrdsusasutuste sõltumatus ja piisavad ressursid ülesannete elluviimiseks. Eestis on võrdsusasutuseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Järgmiste aastate väljakutsed:

• Erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Erihoolekandeteenuse järjekorras on kokku üle 2200 inimese, sealhulgas 1200 inimest, kes ei saa ühtegi teist hoolekandeteenust. Vajalik on jätku- valt tagada teenuste jätkusuutlik rahastamine, vähendada teenusekohtade järjekordi ja suurendada fookust kogukonnnapõhiste teenuste arendamisele.

• Rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamine, et teenuste saamine ei sõltuks puude raskusastmest, oleks vajaduspõhine, inimeste jaoks lihtne ja loogiline ning osutatud integreeritult mitme valdkonna (sotsiaal-, tervishoiu-, töö- ja haridusvaldkonna) koostöös.

8 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

• Abivahendite ja meditsiiniseadmete toomine ühtse korralduse alla. See loob sarnaste tugimeetmete pakkumiseks ühtsed alused, lihtsustab inimeste jaoks abi saamist ja vähendab spetsialistide, sealhulgas tervishoiutöötajate halduskoormust.

• Täisealiste inimeste puude raskusastme tuvastamise süsteemi ümberkorraldamine. Eesmärk on viia tööea- liste inimeste puude tuvastamine ja töövõime hindamine ning seotud toetuste korraldamine ühte asutusse, mis loob tööealistele erivajadusega inimestele tänasest selgema ja tõhusama tugisüsteemi. Vanaduspen- sioniealiste osas on eesmärk leida senisest sihipärasemad ja õiglasemad toetusmeetmed, mis toetaksid tõsiste terviseprobleemidega vanaduspensioniealisi.

• Tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimine ning koordineeritud osutamine, sealhulgas korraldus- ja rahastusmudelite analüüsimine, ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine, ennetustegevuste juuru- tamine, nüüdisaegsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmine ja andmevahetuse parandamine.

• Inimeste toimetuleku toetamine, jätkates toimetulekutoetuse süsteemi kaasajastamist, mis võimaldab toi- metulekutoetust määrata automaatselt, ja tõhustades võlanõustamissüsteemi rakendamist.

• Töökeskkonna parandamiseks tööandjatele ja töötajatele efektiivsete meetmete loomine ning individuaal- sete ja kollektiivsete töösuhete edendamine.

• Töötushüvitiste süsteemi edasine korrastamine, sealhulgas töötuskindlustusreformi lõpuni viimine ja töötuskindlustuskaitse laiendamine uutele töövormidele. Jätkuvalt kõrge tööhõive taseme hoidmine, parandades väiksema konkurentsivõimega inimeste (sh noored, vähenenud töövõimega inimesed ja vane- maealised) ligipääsu tööturule, pakkudes mõjusaid ja sihtrühma vajadustele vastavaid tööturuteenuseid.

• Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks õigusraamistiku kaasajastamine ja tõhusam raken- damine. Tööandjate seas soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisest saadavast kasust ja selle vajalikkusest teadlikkuse suurendamine ja toetamine ning soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul. Kesksete võrdse kohtlemise ja soolõime põhimõtete ja kogemuste senisest tõhusama kasutuse- levõtu soodustamine kõikides poliitikavaldkondades ning valdkondliku huvikaitse toetamine.

• Pensionide adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse tagamine. Eesti vanaduspensionide asendusmäär on Euroopa Liidu madalaimate seas (Eestis 44%, EL-is keskmine 58%) ning Eesti pensioniealiste suhtelise vaesuse määr Euroopa Liidu kõrgeim (Eestis 52,2%, EL-is keskmine 17%). Vajalik on tõsta miinimumpensioni ja suuren- dada pensioniteadlikkust, et inimestele oleks vanaduspõlveks tagatud piisav sissetulek.

• Abivajavate laste ja nende perede paremaks toetamiseks rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste elluvii- mine ning vajaduspõhiste teenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele, et tagada kõigi laste heaolu ja toimetulek.

• Sotsiaalvaldkonna toimepidevuse tõhustamine kriisiolukordades. Jätkuvalt on prioriteediks kriisideks val- misoleku ja haldusala asutuste toimepidevuse järjepidev tagamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas.

9 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

2. Laste ja perede programm

Programmi nimi Laste ja perede programm

Programmi eesmärk

Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium)

Sotsiaalministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

© A

ro n

Ur b

10 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

2.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1.

Tabel 3. Laste ja perede programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Soovitud ja tegelike laste arvu vahe* Allikas: täpsustub

N/A N/A N/A N/A N/A

Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr Allikas: Eurostat, EU-SILC

16,6% 18,3% 16,5% 16,2% 16,1%

Ohvriabi kriisitelefoni kättesaadavuse tagatus Allikas: täpsustub

N/A 72% – jääb samale tasemele või

tõuseb

jääb samale tasemele või tõuseb

Perest eraldatud laste osakaal 0–17- aastastest lastest Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet

0,12% 0,13% – langeb langeb

Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem

Laste absoluutse vaesuse määr Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring

4% 2,4% – ≤ 2,7% ≤ 2,7%

0–2-aastaste lastega 25–49-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

28,4 pp 28,3 pp 26,8 pp väheneb väheneb

Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu

Osakaal lastest (4.–11. klass), kes on eluga üldiselt rahul (LÕVU)** Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus)

82% (2018) – – säilib või

tõuseb säilib või tõuseb

Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda kellegi poole pöörduda** Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus)

53% (2018) – – säilib või

langeb säilib või langeb

Meede 1.3 Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

Elanikkonna teadlikkus ohvriabi kriisitelefonist 116 006 Allikas: Uuring "Teadlikkus tugiteenuste olemasolust pere- ja seksuaalvägivalla ning inimkaubanduse ohvritele", Sotsiaalkindlustusamet***

– – 59% tõuseb tõuseb

* Metoodika on väljatöötamisel ja allikas selgumisel, algtase ja sihttasemed seatakse metoodika kokkuleppimise järel.

** Järgmine uuring tehakse 2025.–2026. aastal.

*** Järgmine uuring tehakse 2027. aastal.

2.2. Programmi olukorra analüüs

2023. aastal vähenes laste suhtelise vaesuse määr 16,0%-lt 14%-ni ning absoluutse vaesuse määr 4,0%-lt 2,4%- ni. Lastega perede absoluutse ja suhtelise vaesuse näitajad paranesid eelkõige peretoetuste suurendamise tõttu, mis mõjutas enim ühe vanemaga perede ja lasterikaste perede sissetulekuid ja ka vaesusnäitajaid. 2023.

11 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

aastal tõusis nii esimese kui teise lapse toetus 80 euroni ning üksikvanema toetus 19 euro asemel 80 euroni kuus. 2023. aastal kehtis ka erakordselt suur lasterikka pere toetus: 650 eurot peredele, kus on 3–6 last ning 850 eurot peredele, kus on 7 või rohkem last. Alates 2024. aastast on lasterikka pere toetuse suurus vastavalt 450 ja 650 eurot. Laste 2024. aasta suhtelise vaesuse ja absoluutse vaesuse määrad ilmnevad 2025. aasta sügisel. Lastega perede tajutavat puudust kajastav ilmajäetuse määr 2024. aastal siiski suurenes 6,0%-lt 7,8%-ni, mis peegeldab ka maksumuudatusi ja üldist hinnakasvu ning 3- ja enamalapselistes peredes ka lasterikka pere toe- tuse vähendamist 2023. aastaga võrreldes. Üksikvanemate vaesuse ja ilmajäetuse vähendamiseks suurenes 2024. aastal elatisabi kahekordseks (100 eurolt 200 euroni). Üksi last kasvatavate vanemate toetussüsteemi kaasajastamiseks kiitis Vabariigi Valitsus 2024. aastal heaks seadusemuudatused, millega luuakse senise toitjakaotuspensioni asemel alates 2026. aastast toitjakaotustoetus. Muudatus vähendab ühe vanemaga leib- kondade vaesusriski, mis on võrreldes kahe vanemaga peredega oluliselt suurem. Toitjakaotustoetuse loomine panustab „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“.

Laste ja lastega perede abivajaduse õigeaegses märkamises ja neile toe pakkumises on võtmeroll kohalikel omavalitsustel. Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate poolt registreeritud lastekaitseteemalised pöördumised on olnud varasematel aastatel tõusutrendis, jõudes 2022. aastal umbes 10 000 pöördumiseni, 2023. aastal vähenes pöördumiste arv 7300-ni. 2024. aastal oli registreeritud pöördumiste arv 6652. Sealhulgas on vähenenud väärkoht- lemise või hädaohus oleva lapse teemal pöördumiste arv (2022. a 775, 2023. a 497, 2024.a 330).1 Samas on kasvanud perest eraldatud laste juhtumite arv, mis 2024. aastal oli 367 (2023. a 345, 2022. a 310).2 Asendushooldusel olevate laste arv ja osakaal on viimastel aastatel olnud stabiilne. Kui 2022. aastal eestkostel olevate laste arv veidi kasvas, mille põhjuseks saab lugeda ukraina sõjapõgenikest lapsi, kelle puhul oli vajadus määrata eestkoste, siis 2023. aastal pöördus see taas langustrendi. 2024. aasta lõpu seisuga viibis eestkosteperes 1028 last (2023. a 1295 last), hooldusperes 162 last (2023.a 164 last) ja asendus-, perekodus 741 last (2023.a 725 last).3

2024. aastal võeti vastu seadusemuudatused lastekaitsesüsteemi tõhustamiseks, mis suurendavad lastega töötavate spetsialistide rolli abivajavate laste märkamisel ning parandavad tuge hooldus-, eestkoste- ja lap- sendajaperedele. Muudatus panustab „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. Samuti suunas riik erivajadusega laste paremaks toe- tamiseks ja nende toimetuleku parandamiseks 2024. aastal 3 miljonit eurot lisaraha rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks, et parandada teenuse kättesaadavust ning ennetada teenuste saamiseks järjekordade tekkimist.

Paljud lapsed, noored, täiskasvanud ja eakad satuvad kuriteo ja vägivalla ohvriks. Naistevastane vägivald on väga ulatuslik paarisuhtes – iga kolmas Eesti naine on kogenud seksuaalset ja/või füüsilist vägivalda oma part- neri poolt. 2024. aastal registreeriti Eestis 28 345 kuritegu, millest 5429 olid kehalise väärkohtlemise ja 731 seksuaalkuriteod. Seksuaalkuritegude, sealhulgas laste vastu suunatud seksuaalkuritegude arv on kasvanud (17%, üldarv 19%). Registreeriti 3186 perevägivallakuritegu ning kuus perevägivalla käigus tapmist ja mõrva (koos katsetega). Enamus perevägivallast on paarisuhtevägivald, kus ohvriks on naine ja teo toimepanijaks mees. 34% puhul juhtumitest oli ohvriks laps, kas otseselt või pealtnägijana. 2024. aastal nõustasid piirkond- likud ohvriabitöötajad 3435 inimest, kokku tehti 10 581 nõustamist. Ohvriabi tugiliinidele tehti kokku 15 631 pöördumist, sealhulgas kriisitelefonile 116 006 tehti 5647 pöördumist, emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 7577 pöördumist ning kõigi liinide peale kokku 2407 tagasihelistamist (olukorrad, kui liin oli helistamise hetkel

1 Sotsiaalkindlustusamet, STARi väljavõte seisuga 9.04.2025. 2 Sotsiaalministeerium, 2024. S-veebi statistiline aruanne „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“. 3 Sotsiaalkindlustusamet, STARi väljavõte seisuga 9.04.2025.

Lapse ja pere abivajaduse õigeaegses märkamises on võtmeroll KOV spetsialistidel

12 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

hõivatud ning pöörduja soovis, et talle helistatakse tagasi). Veebinõustamisi tehti 1670 korral. Naiste tugikes- kustesse tehti 11 175 pöördumist, pöördus 1894 naist ja nendega seotud 1527 last, majutust vajas 130 naist, kes kasutasid majutust keskmiselt 31 päeva. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse tehti 241 pöördumist, pöör- dujatest 96% olid naised.

Järgmise nelja aasta jooksul on vajalik:

• töötada välja ja rakendada meetmeid, mis toetavad sündimust, edendavad perekonda ja laste kasvatamist väärtustavaid hoiakuid, parandavad vanemahariduse ja tugiteenuste kättesaadavust;

• jätkata lastekaitsekorralduse uuendamist, et muuta lastekaitsetöö lapse- ja perekeskseks, suurendada töö tulemuslikkust ning tagada valdkonnas professionaalne ja motiveeritud tööjõud;

• viia ellu rehabilitatsioonisüsteemi muudatused ning tagada vajaduspõhiste teenuste osutamine suure hool- dus- ja abivajadusega lastele, et tagada kõigi laste heaolu ja toimetulek;

• arendada välja ohvriabiteenused ja kaasajastada ohvriabi reguleeriv õigusruum, et tagada naistevastase vägivalla ja perevägivalla, inimkaubanduse ja kuriteoohvrite direktiivide õigeaegne ülevõtmine.

2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Eesti 2035 Panus strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas olevatesse vajalikesse muutus- tesse on detailsemalt välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.

Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta tegemistest on detailsem ülevaade Sotsiaalkindlustusameti aastaraamatus.

Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava vajalikku muutusesse „Kujundame tervikliku rahvas- tiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“.

• Töö ja pereelu ühitamise toetamiseks võttis Riigikogu 2024. aasta novembris vastu perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muudatused, millega alates 1. jaanuarist 2026 väheneb vanemahüvitise ülempiir senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele ning ühtlustatakse vanemahüvitise määramise põhimõtteid, kehtestades ülempiiri ka ema vanemahüviti- sele. Hüvitise ülempiiri langetuse leevendamiseks ei ole vanemahüvitise saamise ajal edaspidi piirangut töise tulu teenimisele, mis omakorda võimaldab peredel suurendada oma majanduslikku kindlustunnet.

• Üksi last kasvatavate vanemate toetussüsteemi kaasajastamiseks kiitis Vabariigi Valitsus heaks pere- hüvitiste seaduse ja teiste seaduste muudatused, millega luuakse senise toitjakaotuspensioni asemel alates 2026. aastast toitjakaotustoetus. Loodava toitjakaotustoetuse suurus ei hakka enam sõltuma väljateeni- tud vanaduspensionist ega pereliikmete arvust, vaid selle suurus hakkab olema lastele ühetaoline, võtab arvesse lapse ülalpidamiskulu ja selle reaalväärtus ajas säilib. Toitjakaotustoetusega on toitja kaotanud lapsed toetatud võrdselt, toetuse suurus tagab lapse igapäevaste vajaduste katmise. Muudatus vähendab ühe vanemaga leibkondade vaesusriski, mis on võrreldes kahe vanemaga peredega oluliselt suurem.

• Laste õiguste paremaks tagamiseks esitas Vabariigi Valitsus 2024. aastal Riigikogule eelnõu, millega Eesti ühineb ÜRO kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni protokolliga. See annab Eesti lastele võimaluse pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee poole, kui nende õigusi on Eestis rikutud ja kõik kohalikud õiguskaitsevahendid on ammendatud. Ühinemine jõustub 2025. aasta kevadel.

13 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

• Lastekaitsevaldkonna tõhustamiseks võeti vastu lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muudatused, mis suurendavad lastega töötavate spetsialistide rolli abivajavate laste märkamisel, täpsustavad isikuandmete töötlemise põhimõtteid lastekaitsetöös ning parandavad tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kehtestades riigieelarvest toetatavate perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu ja korralduse.

• Suure abi- ja hooldusvajadusega laste ning nende perede toetamiseks koostati ja võeti vastu laste- kaitseseaduse muudatused, mille eesmärk on tugevdada laste ja perede tugisüsteemi ning vähendada nende halduskoormust. Muudatustega loodi eeldused automaatseks andmevahetuseks tervise- ja sotsiaal- valdkonna vahel. Terviseseisundist tingitud püsiva toe vajadusega lastest kui potentsiaalselt abivajavatest lastest saab tulevikus teada kohalik omavalitsus, kellel on kohustus lapse ja pere abivajadust hinnata ning vajalikku tuge pakkuda. Samuti allkirjastasid sotsiaalkaitse-, tervise- ning haridus- ja teadusminister 2024. aasta aprillis lastele sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonnas vajaduspõhise integreeritud toe ning hindamiste konsolideerimise kava. Selles planeeritud tegevused aitavad kaasa tuge vajavatele lastele ja nende peredele õigeaegse ja tervikliku abi pakkumisele. Täiendavalt valmistati ette uus infoteenus „Tervise- probleemiga lapse toetamine“, mis alates 2025. aasta algusest pakub abi lapsevanematele, kelle laps vajab terviseseisundi tõttu püsivat tuge. Infoteenus on kasulik tööriist ka tervishoiutöötajatele, tugispetsialistidele ja ametnikele, kes last ja tema peret abistavad. Infoteenus annab lapsevanematele lihtsas keeles selgitusi lapse abivajaduse tuvastamise kohta, sealhulgas ka infot võimalike teenuste-toetuste ning lapse abistamise protsesside ja sekkumiste kohta.

• Ohvriabi tugevdamiseks valmistati ette muudatused, mis võimaldasid viia ohvriabiteenused alates 2025. aastast senise sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) asemel sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR2). Uuenduse tulemusena koondub kogu ohvriabi tööks vajalik teave ühte süsteemi, kõrvalda- des andmete dubleerimise ja käsitsi sisestamise ning tagades seeläbi abi vajavatele inimestele kiirema ja tõhusama teeninduse. Ohvrite tuvastamise ja abistamise hõlbustamiseks loodi inimkaubanduse riiklik suunamismehhanism. Ohvriabi kvaliteedi parandamiseks loodi avaliku sektori e-kursuste ja digiteadmiste õppeplatvormile Digiriigi Akadeemia mitmed e-kursused (ohvriabi baaskursus, taastava õiguse kursus, psühholoogilise esmaabi kursus venekeelsena ja viipekeelsena) ning korraldati koolitusi (nt nõustamisos- kuste koolitusprogramm ohvriabitöötajale ning kliinilised supervisioonid keeruliste juhtumitega töötavate töötajate toetamiseks). Ohvriabist teadlikkuse suurendamiseks ja vägivalla kohta käivate hoiakute muutmi- seks viidi ellu kampaaniaid ja ennetustegevusi ning tehti hoiakute uuring.

2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Laste ja perede programmi ja programmi tegevuste 2024.aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)

Laste ja perede programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 1 001 126 1 006 857 932 836 92,6% Tegevus 1.1.1 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Kulud 950 781 952 132 891 900 93,7% Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Kulud 34 364 33 992 26 989 79,4% Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine

Kulud 2 439 5 253 2 675 50,9%

Tegevus 1.2.3 Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Kulud 5 122 6 059 3 734 61,6% Tegevus 1.3.1 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Kulud 8 420 9 422 7 538 80,0%

14 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Laste ja perede programmi 2024. aasta lõplik eelarve oli 1 006,9 miljonit eurot, mis esialgsest eelarvest oli 5,7 miljoni euro võrra suurem:

• 5,6 miljoni euro ulatuses toodi 2023. aastast üle kasutamata piirmääraga vahendeid (sh reservieraldiste jääke 0,09 miljonit eurot);

• 2,2 miljoni euro ulatuses eraldati vahendeid Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist, sellest 1,9 miljonit eurot Ukraina sõja tõttu ajutise rahvusvahelise kaitse saanud sõjapõgenikele sotsiaalteenuste osutamiseks ning 0,3 miljonit eurot laiapindse riigikaitse (sh elanikkonnakaitse) arendamiseks;

• 0,1 miljoni euro ulatuses suurendati eelarvet majandustegevuse ning muude tulude arvel;

• 0,6 miljoni euro ulatuses suurendati eelarvet seoses välisvahenditega (sh 2023. aastast ülekantava jäägi arvel 0,1 miljonit eurot);

• 2,8 miljoni euro ulatuses vähendati eelarvet lisaeelarve ja seaduse muudatuste käigus.

2024. aastal kulutati kokku 932,8 miljonit eurot (92,6% lõplikust eelarvest). Kokku jäi kasutamata 74,0 miljonit eurot. Suurem osa kasutamata vahenditest - 60,0 miljonit eurot, on seotud seadusest tulenevate määradega, kajastatud arvestuslike kuludena ning seda jääki üle ei viida.

10,0 miljonit eurot kantakse üle järgmisesse aastasse, sealhulgas Vabariigi Valitsuse reservieraldiste jääke 1,34 miljonit eurot (1,33 miljonit eurot Ukraina sõjapõgenike sotsiaalteenusteks ning 0,01 miljonit eurot laiapindse riigikaitse vahendid). Reservieraldise jääk tekkis, kuna põgenike ajutist kaitset on pikendatud, arvestused olid tehtud selle põhjal ning jääk kantakse üle, kuna 2025.a baaseelarves selleks otstarbeks vahendeid planeeritud ei ole. Jäägi kasutamise prognoos sõltub abivajajate arvust, mis senise kogemuse põhjal on pigem vähenenud.

Programmi tegevusest “Hüvitised ja toetused lastele ja peredele” jäi kasutamata kokku 60,2 miljonit eurot:

• 0,9 miljoni euro ulatuses jäi asutustel kasutamata piirmääraga vahendeid (sh 0,3 miljonit eurot IKT arendus- tegevus, mis lükkus 2025. aastasse), mis kantakse samaks sihtotstarbeks üle järgmisesse eelarveaastasse (sh Ukraina sõjapõgenike sotsiaalteenuste reservieraldise jääk 0,3 miljonit eurot);

• 0,1 miljoni euro ulatuses tehti kulusid välisvahendite arvel rohkem, kui eelarves oli planeeritud. Alanud 2021- 2027 SF programmperiood planeeriti tagasihoidlikumalt, kui tegelikkuses tegevused edenesid;

• 59,4 miljonit eurot kokku on arvestuslike ja mitterahaliste vahendite jääk. Arvestuslike kulude suuremad ülejäägid tekkisid vanemahüvitise (48,0 miljonit eurot), lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuse (13,6 miljonit eurot) ja elatisabi (3,2 miljonit eurot) eelarves. Planeeritust rohkem vajasid ressursse peretoetused (10,1 miljonit eurot). Eelarvejääke järgmisesse eelarveaastasse üle ei viida.

Programmi tegevusest “Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused” jäi kasutamata 7,0 miljonit eurot:

• 6,8 miljoni euro ulatuses jäi asutustel kasutamata piirmääraga vahendeid (sh Ukraina sõjapõgenike sot- siaalteenuste reservieraldiste jääk 0,6 miljonit eurot). Suurematest jääkidest saab välja tuua neli suuremat teenust, mille puhul kehtivad hinnad ei motiveeri teenuseosutajaid piisavalt teenust pakkuma:

• 4,1 miljonit eurot erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenus – Tervisekassa kõrgem tunnihind võib vähendada spetsialistide valmisolekut sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid osutada. Käimas on rehabi- litatsioonisüsteemi reform, et terviseseisundist tuleneva abivajadusega inimesed saaksid teenused kätte kiiremini ja lihtsamini;

• 1,1 miljonit eurot asendushoolduse korraldamise, arendamise ning pädevuste suurendamise teenus – 2025. aastal korrigeerib SKA teenuse hinda lubatud 10% võrra;

• 0,7 miljonit eurot kinnise lasteasutuse teenus – SKA tõstis 2024.a lõpus ja tõstab 2025. aastal teenuste hinda;

• 0,4 miljonit eurot riikliku perelepitusteenus – SKA plaanib 2025. aastal uuendada hinnastamise mudelit;

15 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

• teenuste jäägid (sh tugikulud) kantakse järgmisesse eelarveaastasse samaks otstarbeks;

• 0,2 miljonit euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid, jääke üle ei kanta;

• 0,2 miljoni euro ulatuses vajas planeeritust rohkem ressurssi erivajadusega laste abivahenditeenus (kulu ületas eelarve). Mitterahaliste vahendite jääk on 0,2 miljonit eurot, jääke üle ei kanta.

Programmi tegevusest “Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine” jäi kasutamata 2,6 miljonit eurot:

• 0,3 miljoni euro ulatuses jäi asutustel kasutamata piirmääraga vahendeid (sh Ukraina sõjapõgenike sotsiaal- teenuste jääk 0,01 miljonit eurot). Ülejäägid on tekkinud kas ebaõnnestunud hangete tõttu (0,1 miljonit eurot lastekaitsealase nõustamise teenus) või on 2024. aastal olnud põhirõhk välisvahendite kasutamisel (0,1 mil- jonit eurot lastekaitse telefoniteenus), jäägid kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse samaks otstarbeks;

• 2,2 miljonit euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid, jääki üle ei kanta;

• 0,1 miljonit eurot oli seotud mitterahaliste vahendite jäägiga, mille kasutamine pole limiteeritud, jääke üle ei kanta.

Programmi tegevusest “Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine” jäi kasutamata 2,3 miljonit eurot:

• 0,9 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata piirmääraga vahendeid (sh reservieraldisi 0,02 miljonit eurot). Järgmisesse eelarveaastasse lähevad üle kandmisele strateegilise partnerluse (perede ja lastega seotud teemad) ning teadus- ja arendustegevuse projektide jäägid, mille kohustused lõppevad ja kulud tekivad 2025. aastal. TEHIK katab asutuse 2024. aasta jäägiga oma 2025. aasta IKT kulude puudujääki. Lisaks annab Sotsiaalministeerium 2025. aastaks TEHIK-le ministeeriumi kogu tegevuskuludest 1,5 miljonit eurot IKT võla vähendamiseks;

• 1,4 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid, järgmisesse eelarveaastasse kantakse üle 0,03 miljonit eurot.

Programmi tegevusest “Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele” jäi kasutamata 1,9 miljonit eurot:

• 1,2 miljoni euro ulatuses jäi asutustel kasutamata piirmääraga vahendeid (sh Ukraina sõjapõgenike sotsiaal- teenuste jääk 0,4 miljonit eurot ja laiapõhjalise riigikaitse reservieraldise jääk 0,01 miljonit eurot). Jääkide tekkimise põhjuseks on ebaõnnestunud värbamised (0,16 miljonit eurot ohvriabi põhiteenuses), uute prog- rammide käivitamise edasilükkumine keerulise värbamise tõttu (0,15 miljonit eurot vägivallast loobumise toetamise teenuses), turvalise ööelu kampaania edasilükkumine (0,16 miljonit eurot seksuaalvägivalla kriisiabi teenuses), või ka säästlikum majandamine (0,16 miljonit eurot teenuses “Psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral”). Jäägid kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse samaks otstarbeks;

• 0,2 miljonit euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid, jääki üle ei kanta;

• 0,5 miljonit eurot on seotud arvestuslike vahenditega (traumast taastumist toetava vaimse tervise abi tee- nus), mille jääke üle ei kanta.

16 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

3. Tööturuprogramm

Programmi nimi Tööturuprogramm

Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Eesti Töötukassa (TK), Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused

Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

Töökeskkonnas on esile tõusmas vaimse tervise mured

Erinevate kriiside ja majandusliku surve tõttu on töö- keskkondades suhted pingelised, esineb töökiusu ja alandamist.

© S

tig o

17 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

3.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1.

Tabel 5. Tööturuprogrammi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Tööjõus osalemise määr 15–74-aastaste seas, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

mehed 76,3% 76,2% 76,4% 75,0% 75,0% naised 70,6% 71,8% 71,8% 68,7% 68,7%

kokku 73,3% 73,9% 74,6% 71,6% 71,7%

Tööelu kestus aastates Allikas: Eurostat

mehed 40,1 40,3 40,6 39,8 40,0 naised 40,8 41,5 42,2 39,4 39,6 kokku 40,4 40,9 41,4 39,6 39,8

Meede 1.1. Kõrge tööhõivetaseme saavutamine ja hoidmine

20–64-aastaste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

81,9% 82,1% 81,8% 80,1% 80,3%

16–64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring,

52,6% 53,6% –* 51,2% 51,4%

15–29-aastaste NEET-noorte määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

10,6% 9,6% 11% 10,3% 10,0%

Tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal, %** Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

15,4% 14,6% 10,7% ≤ 14,4% ≤ 14,4%

Töötute absoluutse vaesuse määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring

18,5% 21,7% –*** ≤ 11,1% ≤ 11,1%

* 2024. a andmed avaldatakse eelduslikult 2025. a juunis.

** Töötu või mitteaktiivne isik, kes on viimase 12 kuu jooksul viimaselt töökohalt lahkunud enda haiguse, terviseprobleemi või puude tõttu.

*** Statistikaametis pole andmeid avaldatud, kuna andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad.

3.2. Programmi olukorra analüüs

Vaatamata majanduslangusele võis 2024. aastal täheldada Eesti tööturul üsna stabiilset tööhõivet. 20–64-aas- taste tööjõus osalemise määr tõusis rekordtasemele (87,5 protsendilt 88,3 protsendile). 20–64-aastaste tööhõive määr püsis endiselt tipus, kuigi langes veidi (82,1 protsendilt 81,8 protsendile). Nii kõrge tööhõive mää- raga on Eesti Euroopa Liidu riikide võrdluses väga kõrgel kohal (2024. aastal viiendal kohal EL-is). 2024. aastal püsis tööhõive määr stabiilne naiste ja vanemaealiste hulgas, kuid langes meeste ja noorte hulgas. Samal ajal suurenes töötuse määr 20–64-aastaste hulgas 7,4 protsendini. Kuigi tõus on toimunud osaliselt mitteaktiivsete arvelt, viitab see ka majanduse üldisele jahenemisele. Töötuse määra tõus oli märgatav nii 20–24-aastaste (2,1% võrra) kui ka 25–49-aastaste hulgas (1,7% võrra), jäädes tagasihoidlikumaks vanemaealiste hulgas (0,3%). Samas on kasvanud ka vanemaealiste tööhõive, mis näitab, et nende aktiivsus tööturul on suurenenud.

Registreeritud töötuse määr langes 7,4 protsendilt 2023. aastal 7,1 protsendini 2024. aastal. Registreeritud töö- tuse määr erineb üldisest töötuse määrast, kuna see hõlmab vaid neid töötuid, kes on end töötukassas arvele võtnud. Üldine töötuse määr põhineb küsitlusuuringul ja hõlmab ka neid inimesi, kes tööd otsivad, kuid ei ole töötukassas registreeritud. Töötuse ja registreeritud töötuse erinev suundumus võib viidata sellele, et osa töö- tutest ei registreeru töötukassas, kas seetõttu, et nad ei kvalifitseeru toetustele, loodavad leida töö iseseisvalt

18 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

või liiguvad ajutistele töödele. Samuti võib osa varem mitteaktiivsetest inimestest hakata tööd otsima, suuren- dades üldist töötuse määra, kuid mitte tingimata registreeritud töötute arvu. Viimaselt töökohalt koondamise tõttu töötuna arvele tulnud uute registreeritud töötute osatähtsus on kahanenud 15,1 protsendilt 2023. aastal 14,9 protsendini 2024. aastal. Aastaga on registreeritud töötute arv vähenenud rahvusvahelise kaitsega Ukraina kodanike seas. Seisuga 31.12.2024 oli registreeritud töötuid kokku 49 056, neist 3596 ehk 7,3 protsenti olid aju- tise kaitse saajad (2023. aastal 8,7 protsenti).

Absoluutne vaesus ohustab enim töötuid ning 2023. aastal suurenes taas töötute elanike absoluutne vaesus (18,5 protsendilt 2022. aastal 21,7 prot- sendile 2023. aastal). Kui 2022. aastal suurenes absoluutse vaesuse piir eelneva aastaga võrreldes rekordilises ulatuses (üle 30%), siis 2023. aastal jäi tõus tagasihoidlikumaks (11,5%), kuid töötutoetust (50% eelmise aasta alampalgast) saava üksi elava inimese sissetulek jäi siiski absoluutse vae- suse piirist mõne euro võrra madalamaks.

Tööelu kestus on vahemikus 2022–2024 stabiilselt kasvanud. Kõige rohkem kasvas tööelu kestus naistel, mis oli 2024. aastal 42,2 aastat, olles ligi- kaudu 3 aastat pikem oodatavast sihtmäärast. Meeste tööelu kestus kasvas 2024. aastal 40,6 aastani (2024.a sihttase 39,8 aastat). Tööelu kestus Eesti inimestel tervikuna kasvas 40,9-lt aastalt 2023. aastal, 41,4 aastani 2024. aastal. Tervikuna on Eesti inimeste tööelu kestus ligikaudu 2 aastat pikem kui oodatav sihttase, viidates pikemaajalisele majandusse panustamisele ühiskonnas.

Tööturu olukorda mõjutavad töökeskkonna tingimused ja töösuhete kvaliteet. Töövaidluste ja tööõnnetuste sta- tistika peegeldab seda, kuivõrd suudetakse tagada töötajate õigused ja ohutus ning millised probleemid vajavad suuremat tähelepanu. Töövaidluskomisjonidele esitati küll rohkem avaldusi kui eelmisel aastal, kuid kasv jäi suhteliselt mõõdukaks (5%). Seejuures oli kasv tingitud üksnes töötajate esitatud avalduste arvu suurenemisest, mis võib viidata võimalikule kasvavale teadlikkusele oma õigustest või töövaidluste aluseks olevate problee- mide süvenemisele. Samuti on jätkunud trend, kus töövaidluskomisjoni pöördunud töötajate nõuete summad suurenevad. Kui 2023. aastal moodustas nõuete kogusumma 11,4 miljonit eurot, siis 2024. aastal oli see juba 18,2 miljonit eurot. Lisaks on näha, et kasvab võõrtööjõuga seotud töövaidluste arv – 2024. aastal moodustasid need juba 25% töövaidlustest.

Kui 2023. aastal andis tööõnnetuste statistika põhjust arvata, et töökeskkonna ohutus paraneb (tööõnnetuste arv vähenes 11% võrra), siis 2024. aastal see positiivne suundumus peatus. Tööõnnetuste arv kasvas 2% ning eriti muret tekitab surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu suurenemine: kui 2023. aastal registreeriti kümme juh- tumit, siis 2024. aastal 14. See näitab, et hoolimata varasematest edusammudest on tööohutuse valdkonnas vaja järjepidevaid meetmeid ja tööandjate suuremat tähelepanu riskide ennetamisele.

Järgmise nelja aasta jooksul on vajalik:

• viia töötukassa kaudu ellu tööhõiveprogramm 2024–2029;

• viia ellu ÕÜFi, RRFi ja ESF+ vahenditest rahastatavad tegevused ning kasutada vahendeid maksimaalselt ja sihipäraselt;

• avada täiendavaid taotlusvoore ESF+ vahenditest tööturumeetmete toetamiseks, suunata tegevused täien- davatele regionaalsetele sekkumistele ning ellu viia töötukassa kaudu täiendavad ESF+ tegevused oskuste ja pikaajalisel haiguslehel olijate meetmete näol;

• viia ellu paindliku tööaja kokkulepete võimaldamiseks vajalikud seadusemuudatused;

Tööelu kestus on üle oodatava sihttaseme

42,2 aastat aastat

~kaks aastat pikem kui sihtase

40,6

aastat41,4

19 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

• töötada välja ettepanekud töötushüvitiste tõhustamise ja uutele töövormidele töötuskindlustuskaitse laien- damise kohta ning rakendada neid;

• soodustada vähenenud töövõimega inimeste ja teiste tööturul haavatavamate sihtrühmade hõivet ja töötu- rul osalemist;

• rakendada tööandjaid ja töötajaid toetavaid meetmeid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna arendamiseks ESF2021+ rahastusperioodi toel;

• edendada individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid, sealhulgas tõhustada sotsiaaldialoogi, edendada kol- lektiivlepingute sõlmimist ning analüüsida ja parandada töövaidluskomisjoni töökorraldust.

3.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Eesti 2035 Panus strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas olevatesse vajalikesse muutustesse on detailsemalt välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.

Tööinspektsiooni 2024. aasta tegemistest on detailsem ülevaade on Tööinspektsiooni aastaraamatus.

Töötukassa 2024. aasta tegemistest on detailsem ülevaade Töötukassa majandusaasta aruandes.

Tööturuprogrammi tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava oskuste ja tööturu teemaploki muutustesse „Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struk- tuurimuutustega“, „Valmistume tulevikutööks“ ja „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“. Samuti panustavad need rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse teemaploki muu- tusesse „Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“. Tegevused on seotud Euroopa Liidu Nõukogu riigipõhiste soovituste „Tugevdada sotsiaalkaitset, muu hulgas käsitledes eakate vaesuse küsimust ja laiendades töötushüvitiste katvust, eelkõige nii, et ka lühiajalist tööd tegevad ja ebatüüpilises töösuhtes olevad inimesed oleksid hõlmatud“, „Parandada tööjõu tootlikkust ja oskuste pakkumist täiendus- ja ümberõppe ning talentide parema ligimeelitamise ja hoidmise kaudu“ ja „Suurendada poliitilisi jõupingutusi rohe- pöördeks vajalike oskuste ja pädevuse pakkumiseks ja omandamiseks“ täitmisega. 

• Selleks, et muuta töötuskindlustushüvitise süsteem lihtsamaks ja õiglasemaks, on 2024. aastal esitatud Riigikogule töötuskindlustushüvitise eelnõu. Eelnõuga kaob senisel kujul töötutoetus ning tekib uus baas- määras töötuskindlustushüvitis. Muudatuste tulemusena paraneb ka vähenenud töövõimega inimeste toimetulek. Praegu kehtivate tingimuste kohaselt ei maksta korraga töötutoetust ja töövõimetoetust, kuid edaspidi ei pea inimene valima ja lisaks töövõimetoetusele tekib tal töötuks jäädes samal ajal õigus ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Muudatused on planeeritud jõustuma 2026. aastast.

• 2024. aastal alustati ettevalmistusi, et koostada ettepanekud töötuskindlustuse laiendamiseks neile, kes on iseendale tööandjaks, et laiendada kindlustuskaitset töötuse korral ka uutele töövormidele ning parandada seeläbi toimetulekut töötuse perioodil.

• 2024. aastal jõustusid uus tööturumeetmete seadus ja tööhõiveprogramm 2024–2029 (THP). Lisaks varasematele sihtrühmadele hakkas töötukassa THP alusel alates aastast 2024 pakkuma tööturuteenuseid töötajatele, kes on pikaajalisel haiguslehel. Samuti lisandusid THPsse uued oskuste arendamise meetmed: üldoskuste ja roheoskuste veebiseminarid ning tööandja koolitustoetus töötaja roheoskuste arendamiseks.

20 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Lisaks hõlmab THP veel täiend- ja ümberõppeteenuseid nii töötutele kui ka töötavatele inimestele. Oskuste arendamise meede hõlmab näiteks tööturukoolitust, tasemeõppes osalemise toetust, kvalifikatsiooni saamise toetamist, tööandja koolitustoetust töötaja värbamisel, muutuste olukorras, eesti keele või digioskuste omandamiseks.

• 2024. aastal avati majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023.  a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine” alusel ESF+ vahenditest viis uut taotlusvooru tööturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade toetamiseks. Jätkus ka NEET-olukorras olevate noorte toetamine „Noortegarantii tugevdamise riigisisese tegevuskava perioodiks 2022–2027” alusel, sealhulgas noortegarantii tugisüsteemi (NGTS) elluviimine. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 17. septembri 2023.  a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine” raames alustati 2024. aastal uute oskuste omandamise toetamist põlevkivisektori töötajaile.

• Tööturu osapoolte huvisid arvestava tööõiguse tagamiseks koostati eelnõu paindlike tööaja kokkulepete võimaldamiseks alaliselt kõigis sektorites. Töövaidluskomisjonide (TVK) töö tõhustamiseks alustati TVK menetluslike ja korralduslike murekohtade kaardistamist ning nende lahendamiseks valmis eelnõu esimene versioon. Sotsiaaldialoogi edendamiseks arutati sotsiaalpartneritega kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskava koostamist. Lisaks osaleti erinevates ELi tasandi töösuhteid puudutavate õigusaktide läbirääkimistel, millest osad jätkuvad (nt praktikalepingud, Euroopa töönõukogud) ja mitmete läbirääkimiste tulemusena võeti vastu ELi õigusakt (nt platvormitöö, sunnitöö).

• Suurendamaks töötajate kaitset ohtlikest kemikaalidest tulenevate ohtude eest, jõustusid õigusaktide muudatused, millega lisanduvad uued piirnormid töökeskkonnas kasutatavatele kemikaalidele, millega tööandja peab töökeskkonnas arvestama ja rakendama meetmeid töötajate tervise kaitseks. Samuti ratifitseeriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 190 ahistamise ja vägivalla ennetamise kohta töökeskkonnas.

• Viidi ellu tööõiguse valikkursus gümnaasiumiõpilastele, et suurendada noorte teadlikkust töösuhetest ja tööohutusest. Lisaks algatati uuring tööst põhjustatud tervisekahjustuste diagnoosimise ja kahju hüvita- mise süsteemi probleemkohtade või lahendusettepanekute väljatöötamiseks.

• Tööinspektsioon tegi valdkonna- ja teemapõhiseid sihtkontrolle, et ennetada tööõnnetusi ja tööga seo- tud haigestumisi. Peamised kontrolli teemad olid kutsevähkide ennetamine (kantserogeenid ettevõttes, diisotsüanaatide kasutamine), tööohutus (põhi- ja kutsekoolide tehnoloogiaklasside tööohutuse nõuded, kõrgustes töötamine, tööõnnetuste uurimine, esmaabikorraldus, isikukaitsevahendid) ja töösuhted (dek- lareerimata töö, alaealiste töötamine, tellimusveoga tegelevate ettevõtete töö- ja puhkeaja nõuded). Tööinspektsioonil on arenduses ehituse järelevalve moodul, millega automatiseeritakse ehitöödega seotud teadete esitamist ja luuakse automaatne andmevahetus asutuste vahel.

21 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

3.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 6. Tööturuprogrammi ja programmi tegevuste 2024. aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)*

Tööturuprogramm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 976 799 970 960 933 042 96,1% Tegevus 1.1. Tööturuvaldkonna arendamine Kulud 1 160 1 413 1 188 84,1% Tegevus 1.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Kulud 952 594 943 924 907 825 96,2% Tegevus 1.3. Tööelu kvaliteedi arendamine Kulud 22 633 25 162 23 627 93,9% Tegevus 1.4. Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus

Kulud 412 461 403 87,5%

* Tööturuprogrammi eelarve ja kulud valitsemisalade kaupa on esitatud lisas 3.

Tööturuprogrammi 2024. aasta lõplik eelarve MKMi valitsemisalas oli 953,2 miljonit eurot, mis esialgsest eel- arvest oli 6,3 miljoni euro võrra väiksem:

• 0,4 miljoni euro ulatuses toodi 2023. aastast üle kasutamata piirmääraga vahendeid, mis koosnesid peami- selt Tööinspektsiooni personalivahendite jäägist, mis tekkis täitmata ametikohtade ja puudumiste tõttu ning majandamiskulude jäägist, mis tekkis hankelepingute täitmise lükkumisest 2024. aastasse.

• 0,2 miljoni euro ulatuses suurenes programmi eelarve seaduse muudatuste käigus.

• Välisvahenditega seotud eelarve vähenes 6,9 miljonit eurot – vähenemine on seotud struktuurivahendite uue perioodi meetmete algselt planeeritust väiksema kasutusele võtuga peamiselt kõrge tööhõive taseme saavutamiseks ja hoidmiseks ning tööturuteenuste avatud taotlusvoorudeks kavandatud toetustes (vahen- deid kasutatakse järgnevatel aastatel - kasutusperiood kuni 2029 aastani).

2024. aastal kasutati MKMi valitsemisalas kokku 916,1 miljonit eurot (96,1% lõplikust eelarvest). Kokku jäi kasutamata 37,2 miljonit eurot. Suurem osa kasutamata vahenditest – 31,5 miljonit eurot – on seotud seadu- sest tulenevate kuludega ja kajastatakse eelarves arvestuslikena, mille jääki üle ei viida. Samuti on kasutamata vahendite hulgas 4,3 miljonit eurot Töötukassale vahendatavaid töötuskindlustusmakseid, mille jääki samuti ei viida järgmisesse eelarveaastasse üle. Välisvahendite eelarve väiksemat kasutamist (6,9 miljonit) on kirjeldatud eelmises lõigus.

0,7 miljonit eurot kantakse üle järgmisesse aastasse, sealhulgas 0,3 miljonit moodustavad ministeeriumi ja 0,4 miljonit Tööinspektsiooni tegevuskulud. Vahendite ülekandmise põhjusi selgitatakse detailsemalt programmi tegevuste eelarvete juures.

Programmi tegevuse “Tööturuvaldkonna arendamine” lõplik eelarve oli MKMi valitsemisalas algsest 0,3 miljoni euro võrra suurem (sh 0,1 miljonit 2023. aastast ülekantud vahendid ja 0,2 miljonit lisandus eelarve seaduse muu- datuste käigus). Eelarvest jäi kasutamata kokku 0,2 miljonit eurot, mis tekkis ministeeriumi tööhõive osakonnas 2024. aastal täitmata olnud ametikohtadest ja teenistujate liikumisest. Planeeritust vähem kulus vahendeid ka kutsehaiguste ekspertiisidele. Veel lükkus 2025. aastasse uuring „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste analüüs“, mis oli planeeritud teostada 2024. aastal, kuid lepinguni ei jõutud. Alanud aastal on hange läbi viidud ja kulude katmiseks on vajalik jääk üle kanda. Ülekantavaid tööjõukulusid kasutatakse 2025. aastal tulemus- ja lisatasudeks.

22 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Programmi tegevuse “Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed” lõplik eelarve oli MKMi valitsemisalas algsest 8,3 miljoni euro võrra väiksem. Selle põhjuseks oli planeeritust väiksemas mahus välisvahendite kasutusele võtmine ja osade tegevuste edasi lükkumine 2025. aastasse, sh ESF vahendeid kasutati 6,9 miljonit, ÕÜFi 1,1 miljonit ja RRFi vahendeid 0,3 miljonit eurot vähem. Lõplikust eelarvest jäi kasutamata kokku 36,1 miljonit eurot, sh 35,8 miljonit arvestuslikke vahendeid ja edasiantavaid makse (töötuskindlustusmaksed).

Programmi tegevuse “Tööelu kvaliteedi arendamine” lõplik eelarve oli MKMi valitsemisalas algsest 1,8 miljoni euro võrra suurem (sh 0,3 miljonit 2023. aastast ülekantud vahendid, millest on eespool programmi eelarve juu- res juttu ja 1,5 miljonit välisvahenditest arendatava Tööinspektsiooni iseteeninduse infosüsteemi TEIS eelarve). Eelarvest jäi kasutamata kokku 0,9 miljonit eurot. Sellest 0,4 miljonit eurot on Tööinspektsiooni tegevuskulud, mis tekkisid täitmata ametikohtade tõttu ja puudumiste arvelt. Ülekantavad vahendid on vajalikud 2025. aastal ühekordsete kulude katmiseks. Seoses 2026. aastal rakenduva kärpega (-0,24 miljonit eurot), on jäägist kavan- datud katta ametikohtade koondamiskulud 2025. aasta teises pooles. Vajalikuks võib osutuda kuni 6 ametikoha koondamine, mille kuludeks on arvestatud kuni 80 tuh eurot. Ülejäänud vahendid on kavandatud teenistujatele täiendavate tööülesannete eest makstavate lisatasude, juhendamiste ja ületunnitöö eest makstavate tasude katteks (kuni 40 tuh eurot) ja tulemustasudeks (kuni 193 tuh eurot). Veel kavandatakse jääki kasutada ühekord- sete kulude tegemiseks ning teenuste, kaupade, kütuse hinnatõusude ja mootorsõiduki maksu katmiseks, et tagada osutatavate teenuste toimimine. Veel jäi ministeeriumil kasutamata 0,4 miljonit eurot välisvahendeid projektis “Töövõimetuse ennetus (TVR II) projektid”, tulenevalt sisutegevuste ümberhindamisest ning aja- ja tegevuskavade muutmisest. Tegevusi ära ei jäetud ning nendega jätkatakse uuendatud ajaraamis 2025. aastal.

Tööturuprogrammi 2024. aasta lõplik eelarve SOMi valitsemisalas oli 17,7 miljonit eurot, mis esialgsest eel- arvest oli 0,4 miljoni euro võrra suurem:

• 0,3 miljoni euro ulatuses toodi 2023. aastast üle kasutamata piirmääraga vahendeid (sh 0,02 miljoni euro ulatuses Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendeid IKT jätkusuutlikkuseks;

• 0,2 miljoni euro ulatuses vähendati eelarvet seoses välisvahenditega;

• 0,3 miljoni euro ulatuses suurendati eelarvet lisaeelarve, seaduse muudatuste ja ministri liigenduste käigus.

2024. aastal kulutati kokku 17,0 miljonit eurot (96,0% lõplikust eelarvest). Kokku jäi kasutamata 0,7 miljo- nit eurot. Suurem osa kasutamata vahenditest – 0,5 miljonit eurot, on seotud piirmäärata vahenditega ning seda jääki üle ei viida. 0,2 miljonit eurot jäi kasutamata piirmääraga vahendeid (IKT teenuste osutamine MKM valitsemis ala asutustele) ning jäägid kantakse üle järgmisesse aastasse samaks otstarbeks.

Programmi tegevusest “Tööelu kvaliteedi tagamine” jäi SOM valitsemisalas kasutamata kokku 0,66 miljonit eurot:

• 0,51 miljoni euro ulatuses kokku jäi kasutamata piirmäärata vahendeid (arvestuslikud vahendid jääk 1,03 miljonit eurot, mitterahalised kulud ülekulu 0,52 miljonit eurot). Arvestuslikes kuludes vajas planeeritust rohkem ressurssi kahjuhüvitis (tegelik kulu ületas eelarvet 0,2 miljonit euro võrra), lisapuhkuste hüvitiste kulu oli samas planeeritust 1,2 miljoni euro võrra väiksem. Piirmäärata vahendite jääke järgmisesse eelarveaastasse üle ei kanta.

• 0,15 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata piirmääraga vahendeid, millest 0,14 miljonit eurot kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse ning kasutatakse samaks otstarbeks (IKT teenus MKM valitsemisala asutustele).

Programmi tegevusest “Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus “ jäi SOM valitsemisalas kasuta mata 0,06 miljonit eurot:

• 0,04 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata piirmääraga vahendeid, mis kantakse üle järgmisesse eelarveaas- tasse samaks otstarbeks (Astangu KRK-le IKT teenuse osutamine).

• 0,02 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata piirmäärata vahendeid (amortisatsioon), mille jääke järgmisesse eelarveaastasse üle ei kanta.

23 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

4. Vanemaealiste programm

Programmi nimi Vanemaealiste programm

Programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus enese- teostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevus- tesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium)

Sotsiaalministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

24 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

4.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1.

Tabel 7. Vanemaealiste programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Aktiivsena vananemise indeks Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

37,9 (2018.a) – – 40,4 40,9

Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad

50–74-aastaste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

60,0% 60,7% 61,2% 57,2% 57,3%

65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, % Allikas: Eurostat, EU-SILC

53,1% 47,0% 40,0% 36,8% 35,9%

4.2. Programmi olukorra analüüs

Vanemaealiste tööhõive on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi ja on Euroopa Liidus kõrgeimal tase- mel. 2024. aastal suurenes 50–74-aastaste tööhõive määr 61,2%-ni, ületades sellega ka 2024. aastal seatud sihttaseme. 65–74-aastaste tööhõive määr tõusis 2024. aastal aga 29,8%-ni (ELi riikides oli see 2023. a keskmi- selt 10,7%). Mittetöötavate pensionäride ja tööga hõivatute suhtarv on vähenemas, mis rahvastiku vananemist arvestades on positiivne. Hõivet suurendavad kasvav pensioniiga ja sagedasem töötamise jätkumine pensioniea saabudes. 2024. aastal oli tööjõu-uuringu andmetel kuni 89-aastaseid töötavaid pensionäre juba hinnanguliselt 53 900 (kuni 74-aastastest 48 700).

Kuigi vanemaealiste tööhõivenäitajad on kõrged, on nende vaesusrisk võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suu- rem. 2023. aastal oli suhtelises vaesuses 39,4% 65-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Vanemaealiste suhtelise vaesuse määr vähenes 2023. aastal oluliselt (7,4% võrra) võrreldes 2022. aastaga, kui suhtelises vaesuses elas 46,8% 65-aastastest ja vanematest. Vanemaealiste olukorda parandasid 2023. aastal toimunud viimase 15 aasta suurim pensionitõus ja pensionäridele tagatud maksuvaba tulu keskmise pensioni ulatu- ses. Tavapärasest suurem pensionitõus oligi peamine 65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määra vähenemise mõjutaja 2024. aastal,4 kui vastav näitaja langes 40%-ni.

Suhtelise vaesuse määr on aastate jooksul olnud kõrgeim üksi elavate vanemate inimeste seas ja nii oli see vaatamata pensionitõusule ka 2023. aastal. 2023. aastal koges suhtelist vaesust 71 protsenti üksi elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest (2022. aastal 79,1%). 2024. aasta suhtelise vaesuse määr ilmneb 2025. aasta sügisel.

2023. aastal jäi rahvapensioni määr (336,39 eurot) napilt madalamaks kui absoluutse vaesuse piir (338,20 eurot) ja kui leibkonnal muid sissetulekuallikaid ei olnud, võidi jääda vaid rahvapensioni saamise korral absoluutsesse vaesusesse. 2024. aastal oli rahvapensioni määr (372,05 eurot). Eakate vaesusnäitajaid silmas pidades on olu- line välja tuua, et 2024. aasta aprillist kasvasid pensionid ja töövõimetoetuse päevamäärad keskmiselt 10,6% ja

4  Statistikaameti avaldatud 2023. aasta suhtelise vaesuse määr kajastub Eurostati avaldatavas 2024. aasta suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määras.

25 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

keskmine pension tõusis 774 euroni. 2024. aastal oli keskmine määratud vanaduspensioni suhe riigi keskmisesse brutopalka 38%, keskmise netova- naduspensioni suhe keskmisesse netopalka oli samal ajal 49%. Netosuhe on brutosuhtest suurem põhjusel, et pensionidele rakendatakse suuremat maksuvabastust, mis oli 2024. aastal 776 eurot kuus.

Pensionäride mediaanpensioni ja töötavate inimeste mediaanpalga jaga- tis iseloomustab praeguste pensionäride suhtelist olukorda võrrelduna riigi üldise tasemega. Kui 2023.  aastal oli suhtarv 56%, siis 2024. aastal 58%. Indikaatori kasvu põhjuseks on taas pensionide tõus, mis 2024. aastal oli 10,6%.

Pensioni miinimumeesmärgi indikaatorina kasutatakse rahvapensioni määra ja arvestusliku elatusmiinimumi suhet, mis iseloomustab pensioni piisavust baasvajaduste rahuldamiseks pensionieas. 2024. aastal oli see näi- taja 1,08 (2023. aastal 0,99). Indikaatori kasvu peamiseks põhjuseks oli 2024. aastal rahvapensionimäära tõus 10,6%.

2024. aastal Tartu Ülikooli RAKE tehtud pensionitarkuse uuring tõi välja, et kuigi teadmised pensionisüsteemi kohta on suhteliselt head, on inimeste aktiivsus enda pensioni planeerimisel väike ja põlvkonniti erinev ning enamus tunneb end ebakindlalt. Inimesed hakkavad pensioniks valmistuma liiga hilja ning on ettevalmistuste tegemisel liiga passiivsed. Uuringu järgi puuduvad pensionisäästud 20%-l inimestest ning 12%-l on lisaks I sambale ainus pensionivara II sammas. Siiski säästavad paljud muul viisil, näiteks kinnisvara soetamise või pangakontole või tähtajalisele hoiusele kogumise kaudu. 2024. aastal pakuti inimestele pensioninõustamist, korraldati kõikidele huvilistele tasuta veebikonverents ning avati eesti.ee portaalis uus infoteenus „Minu pen- sion“. Oluline on ka edaspidi tasuta pensioninõustamise teenusega jätkata, suurendades sellega inimeste pensionitarkust.

Järgmise nelja aasta jooksul on vajalik:

• töötada välja meetmed vanemaealiste rolli väärtustamiseks ja positiivsete hoiakute muutmiseks ühis- konnas, sealhulgas hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse. See loob paremad võimalused vanemaealiste kaasamiseks, aktiivsemaks osalemiseks ühiskonna- ja tööelus ning sotsiaalpartnerite või- mekuse suurendamiseks;

• analüüsida võimalusi miinimumpensioni tõstmiseks, et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse;

• viia ellu pensionitarkuse teenus, suurendades inimeste pensioniteadlikkust ning toetades ja motiveerides nende pensionivalikuid, et saavutada pensionipõlveks rahaline turvatunne.

4.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Eesti 2035 Panus strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas olevatesse vajalikesse muutus- tesse on detailsemalt välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.

Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta tegemistest on detailsem ülevaade Sotsiaalkindlustusameti aastaraamatus.

Keskmise vanaduspensioni suhe riigi keskmisesse brutopalka on

Keskmine pension tõusis 774 euroni

38%

26 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava vajalikesse muutustesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“ ja „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti on tegevused seotud Euroopa Liidu Nõukogu riigipõhise soovituse „Tugevdada sotsiaalkaitset, sealhulgas tegeleda eakate vaesusega” täitmisega.

• Pensionäride elujärje toetamiseks tõsteti alates 2024. aasta aprillist pensioneid ja töövõimetoetuse päeva- määra keskmiselt 10,6%, millega tõusis keskmine pension 774 euroni. Pensioniealistel kinnitati maksuvaba tulu suuruseks 776 eurot, seega jäi keskmine pension tulumaksuvabaks.

• Inimeste pensionitarkuse edendamiseks viidi 2024. aastal ellu olulisi algatusi, mis aitasid inimestel mõista, kuidas tänased rahalised otsused mõjutavad tuleviku kindlustunnet. Tehti pensioninõustamisi, kus spet- sialistid jagasid teadmisi pensionisammaste kohta. Märtsis korraldati veebikonverents Pensionipäev, kus eksperdid ja huvilised arutasid pensionivõimalusi ja jagasid praktilisi nõuandeid. Lisaks korraldati avalikke veebiloengud, kus käsitleti selliseid teemasid nagu fondide valik ja II samba sissemaksete suurendamine. Samuti valmis riigiportaalis infoteenus „Minu pensioni“, mis pakub kõiki vajalikke tööriistu ja teadmisi pen- sioniks valmistumisel. Tänu uuele teenusele saab igaüks hinnata, kui palju oleks mõistlik säästa, koguda ja/ või investeerida, et saavutada oma soovitud pensionitase.

• Parema tulevikupensioni saamiseks on võimalik alates 2024. aastast teha avaldus oma II pensionisamba sissemaksete suurendamiseks kahelt protsendilt neljale või kuuele protsendile. Sissemakse muudatus jõustub 2025. aastal. II samba sissemaksete suurendamiseks viidi avaliku ja erasektori koostöös ellu ühine reklaamikampaania „Lae pensioniks“, mille tulemusena suurendas II samba makseid ligikaudu 75 000 ini- mest. Muudatus mõjutab positiivselt inimeste pensionisäästude kasvu.

• Täiendavalt võeti vastu seadusemuudatused, millega alates 2025. aastast lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine üldhooldekodus ja erihooldekodus elavatele ja kogukonnas elamise teenust saavatele inimestele, kuna hooldereformi tulemusena ei tasu hooldekodus elavad pensionärid enam täies mahus hooldekodus elamise kulusid.

• Vanemaealiste toetamiseks jätkati 2024. aastal vanemaealiste nõukogude loomisega, mis 2024. aasta lõpuks tegutsevad 30 kohalikus omavalitsuses, lisaks mitme Tallinna linnaosavalitsuse juures. Samuti val- misid vanemaealiste nõukogudele suunatud juhendmaterjal ja vanusesõbralikkuse hindamise instrument, mille abil saavad kohalikud eakate esinduskogud hinnata vanusesõbralikkuse põhimõtete toimimist oma linnas või vallas. Tööriist toob välja vanusesõbralikkuse kitsaskohti omavalitsustes. Täiendavalt töötati välja tegevusprogramm vanemaealiste tõrjumise ja diskrimineerimise vähendamiseks tööturul ning viidi ellu mik- rokraadiprogramm Tallinna Ülikoolis vanemaealiste heaolu ja arengu nimel töötavatele spetsialistidele.

4.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 8. Vanemaealiste programmi ja programmi tegevuste 2024.aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)

Vanemaealiste programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 3 537 231 3 538 897 3 501 493 98,9% Tegevus 1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine Kulud 651 593 235 39,7% Tegevus 1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine Kulud 3 536 580 3 538 304 3 501 258 99,0%

27 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Vanemaealiste programmi 2024. aasta lõplik eelarve oli 3 538,9 miljonit eurot, mis esialgsest eelarvest oli 1,7 miljonit eurot suurem:

• 0,9 miljoni euro ulatuses toodi üle 2023. aasta eelarve jääke (sh Vabariigi Valitsuse reservieraldiste jääke 0,04 miljonit eurot).

• Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid suurendasid eelarvet kokku 0,09 miljonit eurot küberturvalisuse koolitusteks ja UA sõjapõgenike sotsiaal ja tervishoiukuludeks.

• 2024. aasta lisaeelarvega vähendati eelarvet 0,2 miljonit eurot.

• Seaduse muudatuste ja ministri liigendustega on programmi eelarvet kokku suurendatud 0,6 miljonit eurot.

• Välisvahenditega seotud eelarve suurenes 0,3 miljonit eurot.

Eelarve 2024. aasta täitmine on 3 501,5 miljonit eurot, mis moodustab 99% lõplikust eelarvest. Kokku jäi kasu- tamata 37,4 miljonit eurot, millest 1,2 miljonit eurot kantakse üle järgmisesse aastasse.

Kasutamata vahenditest 35,9 miljonit eurot on seotud seadusest tulenevate määradega kajastatud arvestuslike kuludena ning seda jääki üle ei viida. Välisvahendeid kasutati planeeritust vähem 0,5 miljoni euro ulatuses.

Programmi tegevusest “Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine” jäi kasutamata 0,4 mil- jonit eurot ESF projekti “Hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse vahendeid”.

Programmi tegevusest “Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine” jäi kasutamata 37 miljonit eurot peamiselt seetõttu, et pensionide kulud osutusid planeeritust väiksemaks. 2025. aastasse kantakse üle 1,2 miljonit eurot, sh Vabariigi Valitsuse reservist Ukraina sõjapõgenike sotsiaalteenuste osutamiseks saadud vahendeid 0,08 miljonit eurot.

28 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

5. Sotsiaalhoolekande programm

Programmi nimi Sotsiaalhoolekande programm

Programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium)

Sotsiaalministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

29 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

5.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1.

Tabel 9. Sotsiaalhoolekande programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

2,5% 2,4% 2,0% 2,2% 2,1%

Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet

1,1 1,0 – 1,2 1,2

Meede 1.1 Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine

Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevavaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate vanemaealiste suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet

0,67 0,65 – > 0,71 > 0,71

Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate tööealiste puudega inimeste suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet

1,6 1,8 – 1,8 1,8

5.2. Programmi olukorra analüüs

Eesti hoolekandesüsteemi üheks murekohaks on inimeste suur hoolduskoormus. Eesti tööjõu-uuringu 2024. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 700 16-aastast ja vanemat inimest, mis on 5% kõigist sellesse vanuserühma kuuluvatest elanikest. 2023. aastal abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 4700 inimest vähem. Samas oli suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) 16-aastaseid ja vanemaid inimesi 2024. aastal 4100 inimest vähem kui 2023. aastal ehk 22 600, s.o 2% kõigist samas vanuses elanikest.

Endiselt on proovikiviks kohalike omavalitsuste ebaühtlane tase hoolekandelise abi tagamisel. Eesti sotsiaalsüsteem on institutsionaalse hoolduse poole kaldu ning vajalik on pakkuda eakatele rohkem teenuseid, mis soodustavad kauem kodus elamist. 2023. aasta ja 2022. aasta võrdluses kasvas kodus iseseisvat elamist toetavate avahooldusteenuste (edaspidi avahooldusteenus) saajate arv 3% vähem kui ööpäevaringseid institutsionaalseid teenuseid saanud inimeste arv (vastavalt 416 ja 778 inimese võrra ehk 2% ja 5%). Kokkuvõttes nende omavaheline suhe vähenes (üks avahooldusteenuse saaja ühe ööpäevaringse institutsionaalse teenuse saaja kohta). Seda on mõjutanud ka 2023. aastal toimunud hooldereform.

65-aastaste ja vanemate inimeste puhul vähenes 2022. aasta ja 2023. aasta võrdluses rehabilitatsiooniteenuse, tugiisikuteenuse ja päevahoiuteenuse saajate arv vastavalt 17%, 43% ja 5% ning kasvas ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuse saajate arv vastavalt 6% ja 5%. Avahooldusteenuste ja institutsionaalsete teenuste suhe pisut vähenes (2022. aastal oli ühe ööpäevaringse institutsionaalse teenuse saaja kohta 0,67 avahooldusteenuse saajat, 2023. aastal 0,65).

30 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Pikka aega on olnud probleemiks ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate suur omaosalus teenuse eest tasumisel, mistõttu ei ole teenus kõigile abivajajatele olnud kättesaadav ja lähedaste koormus on ebaproportsionaalselt suur, seda nii hoolduse pakkumisel kui hooldusteenuse eest tasumisel. Hooldereformi tulemusena kasvas 2023. aastal Sotsiaalkindlustusameti andmetel ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arv 10% (31.12.2023 seis). Kokku lisandus 2023. aasta jooksul 940 uut teenusesaajat, kellest 80% (739 inimest) hakkas teenust saama pärast reformi jõustumist. Üldhooldusel viibivate inimeste arvu kasv jätkus ka 2024. aastal, kus aastaga suurenes teenusesaajate hulk 8,4%.

Ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arvu nii suur kasv näitab, et reformi siht on õige – teenus on varasemast olulisemalt kättesaadav ja seni hoolduskoormust kandnud omastehooldajad on koormusest vabanenud, neil on paremad võimalused jätkata või alustada töötamist ja seeläbi oma toimetulekut säilitada. Seega on muudatuse mõju mitmetahuline, institutsionaalsete teenuste saajate arvu kasv võib olla hoolduskoormusega inimestele positiivse mõjuga seeläbi, et nende lähedane saab teenust. Siiski on eesmärk parandada ka avahooldusteenuste kättesaadavust.

Hooldereformi elluviimise toetamiseks ja pikaajalise hoolduse kättesaadavuse parandamiseks eraldati 2024. aastal omavalitsustele riigieelarvest rahalisi vahendeid 59,9 miljonit eurot ja 2025. aastal 66,8 miljonit eurot, võimaldades kohalikel omavalitsustel leida oma piirkonnas kõige tõhusamaid lahendusi pikaajalise hoolduse, sealhulgas koduhooldusteenuste korraldamiseks.

Erihoolekande valdkonnas sai 2024. aastal psüühikahäirega inimeste abistamine täiendavalt 6,1 miljoni eurot toetust, mis lisandub senisele 45,9 miljonile eurole. See võimaldab rahastada suuremas mahus erihoolekandeteenuseid, mis on suunatud psüühikahäirega inimestele ning panustada enam teenuste kvaliteeti ja töötajate palkadesse.

Tööealiste puudega inimeste seas on muutused olnud viimastel aastatel avahooldusteenuse kasvu suunas. Nende seas suurenes 2022. aasta ja 2023. aasta võrdluses avahooldusteenuste saajate arv 3% ja institutsionaalseid teenuseid saanud inimeste arv vähenes 6%, kokkuvõttes suurenes nende omavaheline suhe (2023. a 1,8 ja 2022. a 1,6).

Kuigi 2023. aastal nii suhtelises vaesuses kui absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus võrreldes 2022. aastaga veidi vähenes, vajab märkimisväärne hulk inimesi abi ja tuge vaesuses toimetulemiseks. Peamiselt pakutakse toimetulekuraskustes inimestele toimetulekutoetust, toiduabi ja võlanõustamisteenust. 2024. aastal vähenes toimetulekutoetust saavate leibkondade arv pea 21% – 15 562 leibkonnani (27 844 leibkonnaliiget), kuid seda peamiselt ajutise kaitse saajate arvelt. Alaliste elanike toetusevajadus on püsinud viimasel kolmel aastal sarnasel tasemel (keskmiselt 11 120 leibkonda aastas). Toiduabi sai 2024. aastal toiduabikaartidega kuni neli korda aastas 35 085 inimest ja annetatud toiduabi kuni neli korda kuus 24 277 inimest.

Täiendavat tähelepanu nõuab ka puudega inimeste majanduslik olukord. Suhtelise vaesuse määr puude raskusastmega inimeste hulgas on küll veidi vähenenud (2023. a 41,1%, 2022. a 45,4%), kuid on jätkuvalt poole kõrgem kui kogu elanikkonnal (2023. a kogu elanikkonnal 20,2%). Mootorsõidukimaksu seaduse vastuvõtmisega suurendati puudetoetusi ja parandati abivahendite kättesaadavust. Muudatus panustab puudega inimeste toimetuleku parandamisse igal aastal täiendavad 9,1 miljonit eurot ning aitab ellu viia „Eesti 2035“ vajalikku

Hooldereformi tulemusena kasvas ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arv

2024. aastal kasvas teenusesaajate hulk

8,4%

31 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

muutust „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“.

Järgmise nelja aasta jooksul on vajalik:

• jätkata sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooniga, mis aitab kaasa kompleksse abivajadusega inimese terviklikule aitamisele;

• jätkata pikaajalise hoolduse reformi järgsete tegevustega ning parandada erihoolekande kvaliteeti, kätte- saadavust ja jätkusuutlikust;

• jätkata toimetulekutoetuse süsteemi kaasajastamist, võimaldades toimetulekutoetust määrata automaatselt;

• tõhustada võlanõustamissüsteemi rakendamist, et aidata majanduslikult raskesse olukorda sattunud ini- meste majanduslikku iseseisvumist:

• jätkata abivahendite ja meditsiiniseadmete reformiga, mille eesmärk on integreerida abivahendid ja medit- siiniseadmed üheks tervikuks;

• töötada välja ettepanekud tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise ühildamiseks.

5.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Eesti 2035 Panus strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas olevatesse vajalikesse muutus- tesse on detailsemalt välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.

Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta tegemistest on detailsem ülevaade Sotsiaalkindlustusameti aastaraamatus.

Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava vajalikesse muutustesse „Suurendame ühiskond- likku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“, „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“, „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“ ja „Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“. Samuti on tegevused seotud Euroopa Liidu Nõukogu riigipõhise soovituste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja rahas- tamise parandamine“ ja „Tugevdada sotsiaalkaitset, sealhulgas tegeleda eakate vaesusega“ täitmisega.

• Omastehooldajate koormuse vähendamiseks jätkati 2024. aastal hooldereformi elluviimist. Selleks keh- testati sotsiaalhoolekande seaduses erihoolekandeteenuste loetelus päeva- ja nädalahoiuteenus. Teenus luuakse intellektipuudega inimestele, kes on toetusvajadustelt sarnased äärmusliku toetusvajadusega ini- meste ööpäevaringset erihooldusteenust kasutavate inimestega, kuid kellel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus ning kes vajavad päevasel ajal või ajutiselt ööpäevaringset teenust.

• Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse parandamiseks eraldati 2024. aastal omavalitsustele riigieelarvest rahalisi vahendeid 59,9 miljonit eurot ja 2025. aastal 66,8 miljonit eurot. Fondid on paindlikud, võimaldades kohalikel omavalitsustel kasutada neid oma äranägemise järgi, et leida oma piirkonnas kõige tõhusamaid lahendusi pikaajalise hoolduse, sealhulgas koduhooldusteenuste korraldamiseks.

• Hoolduskoormuse leevendamiseks korraldati 2024. aastal kohalikele omavalitsustele suunatud taotlus- voor kogukonnapõhiste toetatud eluasemete loomiseks. Selle tulemusena rajatakse 2028. aasta lõpuks 14 kohalikus omavalitsuses väiksema abi- ja toevajadusega inimestele eluruumid, et ennetada inimeste sattu-

32 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

mist üldhooldekodusse. Kokku rajatakse ligi 17,7 miljoni eurose toetusega 193 korterit, milles on kohti 242 inimesele. Samuti avati taotlusvoor kodus elamist toetavate sotsiaalteenuste paremaks kättesaadavuseks ja kvaliteediks, mille tulemusena luuakse uued teenused piirkondades, kus neid varem pole osutatud ning kujundatakse olemasolevad teenused sihtrühmade vajadustele paremini vastavaks. Koostöös Eesti Puue- tega Inimeste Kojaga avati omastehoolduse infopunkt, kus jagatakse infot hooldusvajadusega inimestele, spetsialistidele, kogukondadele ja teistele huvitatud osapooltele.

• Ööpäevaringse erihooldusteenuse parandamiseks võeti vastu seadusemuudatused, millega loodi erihoole- kandeasutuste õendusabile ühtsed reeglid, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada ühtsed standardid kõigile teenusepakkujatele. Alates 2025. aastast korraldab ja rahastab õendusabi teenust Sotsiaalkindlustusameti asemel Tervisekassa. Samuti kinnitati 2024. aastal toetuse andmise tingimused erihoolekandeasutuste reorganiseerimiseks, mille tulemusena reorganiseeritakse ligikaudu 600 olemasolevast institutsionaalsest teenusekohast enam kui pool. Reorganiseerimise tulemusena hakkavad erihoolekandeteenust saavad ini- mesed elama peresarnastes ja vajaduspõhistes kuni kuueliikmelistes rühmades.

• Sotsiaalhoolekande kvaliteedi parandamiseks viidi ellu Kagu-Eesti toetusprogramm, mille käigus pakuti 11 kohalikule omavalitsusele koolitusi ja teenusedisaini õpitubasid. Programm oli suunatud nii sotsiaal- valdkonna töötajatele kui ka laiemalt teistele kohaliku omavalitsuse spetsialistidele ja koostööpartneritele. Kokku osales programmis 250 inimest.

• Inimeste majandusliku toimetuleku tagamiseks valmis toimetulekutoetuse kaasajastamise väljatöötamis- kavatsus, mille tulemusena muutub toimetulekutoetuse süsteem õigusselgemaks, väheneb bürokraatia ning lastele ja peredele luuakse soodsamaid tingimusi, lähtudes edaspidi samadest alustest, mida kasuta- takse perehüvitiste seaduses. Samuti alustati teadus- ja uurimistööga, et töötada välja uus elatusmiinimumi metoodika ja uurida toimetulekutoetuse piisavust võimaliku uue elatusmiinimumi metoodika alusel. Prot- sess on seotud Euroopa Liidu Nõukogu soovitusega (jaanuar 2023) piisava miinimumsissetuleku kohta, mis tagab aktiivse kaasamise (2023/C 41/01). Annetatud toiduabi osutamiseks korraldati hange „Annetatud ja päästetud toidu kogumine ja jagamine enim puudust kannatavatele inimestele“, mille tulemusena jätkab annetatud toiduabi pakkumist SA Eesti-Hollandi Heategevusfond.

• Puudega inimeste toetamiseks suurendati mootorsõidukimaksu seaduse mõjude leevendamiseks puude- toetusi. Muudatusega tõusevad alates 1. juunist 2025 raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetused; samuti maksti 2025. aasta esimeses kvartalis samadele sihtrühmadele ühe- kordset toetust. Ühekordse toetuse suurus jääb sõltuvalt puude raskusastmest vahemikku 60–250 eurot. Ühekordse toetuse eesmärk oli maksta kompensatsiooni perioodil, kui mootorsõidukimaks juba kehtis, kuid toetuste suurenemine polnud veel jõustunud. Samuti parandati abivahendite kättesaadavust. Alates 1. sep- tembrist 2025 saab riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõime hindamiseta. Lastele kehtib 90%-line soodustus, tööealistele vastavalt abivahendite määrusele. 2025. aasta algusest suurenes riigipoolne toetus mitmele abivahendile, sealhulgas liikumisabi- vahenditele, osadele inkontinentsustoodetele (sidemed, mähkmed) ja spetsiaalsetele jalatsitele. Kõikide liikumist võimaldavate või soodustavate abivahendite ja nägemisabivahendite piirmäär tõusis 90 protsen- dini ning inimeste omaosaluseks jääb 10 protsenti piirhinnast. Muudatus muudab abivahendid inimestele taskukohasemaks ja kättesaadavamaks.

• Abivajaduse hindamise lihtsustamiseks valmis 2024. aastal STARi keskkonnas elektrooniline hindamisva- hend, mis võimaldab kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatel koguda ja analüüsida abivajaja teavet ühtses vormis, vähendades seeläbi hindamise piirkondlikke erinevusi, lihtsustades kohalike omavalitsuste tööd ning tagades abivajajatele elukohast sõltumatu ühtlase ja võrdse kohtlemise.

• Sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreerimiseks valmisid sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreeritud kor- raldus- ja rahastusmudeli esmane analüüs ja ettepanekud, mis kooskõlastati laiapõhjalise vajalikest partneritest koosneva töörühmaga. Maakondades korraldati integratsioonivõimaluste arutelusid ja kolmes maakonnas moodustati integratsiooni initsiatiivgrupid.

33 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

• Sotsiaalvaldkonna kriisivõimekuse parandamiseks korraldati kriisitiimi töö harjutamiseks ning Sotsiaalministeeriumi ja valitsemisala kriisireguleerimise juhendi testimiseks kaks lauaõppust. Algasid ettevalmistused riigi kaitsetegevuse kava Sotsiaalministeeriumi alamkava koostamiseks. Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet leppisid kokku osapoolte tegevustes ja rollides kriisides vaimse tervise ja psühholoogilise toe korraldamisel.

5.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 10. Sotsiaalhoolekande programmi ja programmi tegevuste 2024. aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)

Sotsiaalhoolekande programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 154 170 158 383 140 364 88,6%

Tegevus 1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV-de võimestamine

Kulud 14 135 9309 6 481 69,6% Tegevus 1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine Kulud 140 034 149 074 133 883 89,8%

Sotsiaalhoolekande programmi 2024. aasta lõplik eelarve oli 158,4 miljonit eurot, mis esialgsest eelarvest oli 4,2 miljoni euro võrra suurem:

• 8,9 miljoni euro ulatuses toodi 2023. aastast üle kasutamata piirmääraga vahendeid (sh reservieraldiste jääke 0,04 miljonit eurot):

• 4,2 miljoni euro ulatuses eraldati vahendeid Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist, sellest 3,7 miljonit eurot Ukraina sõja tõttu ajutise rahvusvahelise kaitse saanud sõjapõgenikele sotsiaalteenuste osutamiseks ning 0,5 miljonit eurot laiapindse riigikaitse (sh elanikkonnakaitse) arendamiseks;

• 7,9 miljoni euro ulatuses vähendati eelarvet seoses välisvahenditega;

• 0,1 miljoni euro ulatuses suurendati eelarvet majandustegevuse ning muude tulude arvel;

• 1,1 miljoni euro ulatuses vähendati eelarvet lisaeelarve, seaduse muudatuste ja ministri liigendusega.

2024. aastal kulutati kokku 140,4 miljonit eurot (88,6% lõplikust eelarvest). Kokku jäi kasutamata 18,0 miljo- nit eurot, millest 8,9 miljonit eurot kantakse üle järgmisesse aastasse, sealhulgas 2,3 miljonit eurot Vabariigi Valitsuse reservieraldise jääk Ukraina sõjapõgenike sotsiaalteenusteks (sh toiduabi 2,2 miljonit eurot). Reservi jääk kantakse üle, kuna 2025. aasta baaseelarves selleks otstarbeks vahendeid planeeritud ei ole. Kasutamise prognoos sõltub abivajajate arvust, mis senise kogemuse põhjal on pigem järjest vähenenud.

Kasutamata vahenditest 2,4 miljonit eurot on seotud seadusest tulenevate määradega, kajastatud arvestuslike kuludena ning seda jääki üle ei viida. Välisvahendeid kasutati planeeritust vähem 6,9 miljoni euro ulatuses.

Programmi tegevusest “Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV-de võimestamine” jäi kasutamata 2,8 miljonit eurot:

• 1,1 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata ja kantakse järgmisesse eelarveaastasse üle piirmääraga vahendeid, sealhulgas 0,1 miljonit eurot Vabariigi Valitsuse reservieraldis Ukraina sõjapõgenike sotsiaal- ja tervis- hoiuteenuste koordineerimiseks. 1,0 miljoni euro ulatuses viiakse üle hoolekandepoliitika kujundamise ja teenuste kättesaadavuse parendamise vahendeid (SoM, TEHIK). Strateegilise partnerluse (hoolekande tee- mad) ning teadus- ja arendustegevuse projektide jäägid, mille kohustused lõppevad ja kulud tekivad 2025. aastal. SoM ja TEHIK kokkuhoitud tegevuskulude jääk - SOM annab 2025.a oma tegevuskuludest kokku

34 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

1,5 miljonit eurot TEHIK IKT võla vähendamiseks. TEHIK katab jäägiga oma 2025.a puudujääki;

• 1,7 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid.

Programmi tegevusest “Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine” jäi kasutamata 15,2 miljonit eurot, sealhulgas:

• Teenuste osas (olulisemad) jäi kasutamata ja kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse 7,8 miljonit euro, sealhulgas olulisemana saab välja tuua:

• 4,9 miljoni eurot ulatuses erihoolekandeteenuse vahendeid, sealhulgas teenuse otsekulu 4,66 miljonit eurot. Kasutamist mõjutavad teenuse saajate arv, teenuse kättesaadavus kindlal ajal ja kindlas kohas, madal teenuse hind, teenuse saaja valmisolek katta omaosalus. 2025. aasta on töös tegevused kät- tesaadavuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks, sh teenuste järjekordade analüüs, toetavate teenuste ümberkujundamine ja rahastusmudeli ülevaatamine;

• 2,2 miljoni euro ulatuses enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise vahendeid (SoM). Tegemist sihtotstarbelise reservieraldise jäägiga UA sõjapõgenikele toiduabi osutamiseks, kasu- tus sõltub UA sõjapõgenike osakaalust kõigist toiduabi saajatest;

• 0,5 miljoni euro ulatuses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vahendeid, sealhulgas 0,03 miljonit eurot Vabariigi Valitsuse reservieraldis Ukraina sõjapõgenikele sotsiaalteenuste osutamiseks. Tervisekassa kõrgem tunnihind võib vähendada spetsialistide valmisolekut SRT teenuseid osutada. Käimas on rehabi- litatsioonisüsteemi reform, et terviseseisundist tuleneva abivajadusega inimesed saaksid teenused kätte kiiremini ja lihtsamini;

• 5,2 miljoni euro ulatuses jäi kasutamata välisvahendeid;

• 2,1 miljoni euro ulatuses kokku jäi kasutamata arvestuslikke kulusid. Planeeritust enam vajas ressurssi rahvusvahelise kaitse teenus (1,9 miljoni euro ulatuses), abivahenditeenus (1,5 miljoni eurot ulatuses) ning amortisatsioonikulu (0,3 miljonit euro ulatuses), planeeritust vähem kulus puuetega inimeste toetustele (jääk 5,7 miljonit eurot).

35 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

6. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

Programmi nimi Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

Programmi eesmärk Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaasvastutaja ministee- rium ja selle valitsemisala asutused

Sotsiaalministeerium (SoM), Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku kantselei (SVVK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

36 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

6.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1.

Tabel 11. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi ja programmi meetme mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 Nende inimeste osakaal, kes enda arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida Eestis diskrimineeritakse Allikas: Euroopa sotsiaaluuring

–* –* –* < 7,3% < 7,3%

Sooline palgalõhe Allikas: Statistikaamet

17,5% 13,1% 13,2% 12,8% 12,1%

Meede 1.1. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond “raha” Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)

73,6 73,3 74,0 74,7 75,2

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond “töö” Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)

72,7 77,5 78,5 73,1 73,4

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond “võim” Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)

34,0 33,0 32,8 42,7 44,7

Meede 1.2. Vähemusgruppide võrdse kohtlemise tagamine ja nende võrdsete võimaluste edendamine, muu hulgas ligipääsetavuse suurendamise kaudu

„Austame erinevusi“ märgise saanud organisatsioonide arv** Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

49 – 60 suureneb säilib

Elanike osakaal, kes hääletaks valimistel kandidaadi poolt olenemata sellest, kas ta on gei, lesbi, biseksuaalne või transsooline inimene Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring***

– – – > 56% > 56%

* Euroopa sotsiaaluuringu sisendit koguti 2022/2023, aga Eesti andmed ei ole veel saadaval.

** Märgist „Austame erinevusi“ antakse välja iga kahe aasta tagant.

*** Soolise võrdõiguslikkuse monitooringut ei tehta igal aastal (uuringud on toimunud aastatel 2003, 2005, 2009, 2013, 2016, 2021).

6.2. Programmi olukorra analüüs

Palgalõhe on viimase kümne aasta jooksul märgatavalt vähenenud. Kuigi 2022. aastal suurenes naiste ja meeste palgaerinevus 17,5 protsendini, vähenes see 2023. aastal 13,1 protsendini, ületades oodatava sihttaseme. 2024 aasta sooline palgalõhe oli 13,2 protsenti, mis tähendab 0,1 protsendipunktilist tõusu võrreldes eelneva aastaga. 2024. aasta sooline palgalõhe on oodatavast sihttasemest 0,4 protsendipunkti kõrgem - ootuspärast langust võrreldes eelneva aastaga ei toimunud. Palgalõhe suurust saab mõjutada muu hulgas majanduslik olukord, mis sageli tabab naisi ebaproportsionaalselt, selgitades palgalõhe vähenemise pidurdust. Viimase soolise võrdõi- guslikkuse monitooringu kohaselt on enamik Eesti inimestest (83 protsenti) palgalõhest teadlikud, kuid 2016. aastaga võrreldes on vähenenud nende inimeste osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või väga suureks probleemiks (64 protsenti → 54 protsenti). Käärid meeste ja naiste hinnangute vahel on märki- misväärsed: probleemi näeb 71 protsenti naistest ja vaid 35 protsenti meestest. Monitooring toob muu hulgas muret tekitava trendina välja selle, et noorte meeste ja naiste hinnangud ja hoiakud lahknevad soolise võrdsuse puhul oluliselt. Kui 15–29-aastaste naiste hoiakud on muutunud aja jooksul oluliselt võrdõiguslikumaks, siis 15–29-aastaste meeste hoiakud on mitmetes küsimustes patriarhaalsemad või vägivalda normaliseerivamad kui kogu elanikkonnal või meestel keskmiselt.

37 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Soolise palgalõhe suurust mõjutavad nii soolised stereotüübid, ebavõrdne hoolduskoormuse jagamine kui ka sooline segregatsioon – naised ja mehed on koondunud õppima ja töötama erinevatesse valdkondadesse. 2023/2024. õppeaastal oli kutse- ja kõrghariduses hariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 11 protsenti, ter- vise ja heaolu erialadel 15 protsenti ning humanitaaria ja kunsti erialadel 31 protsenti. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70 protsendi. Viimase mõne aasta jooksul pole nende erialade õppurite soolises jaotuses märgatavaid muutusi toimunud. 2024. aasta Eurobaromeetri tulemused näitavad muu hulgas, et võrreldes eelmise uuringulainega 2017. aastal on kasvanud nende vastanute osakaal, kelle arvates on meeste olulisim roll raha teenida, teisalt on vähenenud nende osakaal, kelle arvates on naiste olulisim roll kodu ja pere eest hoolitsemine.

OECD 2022. ja 2024. aasta raportid toovad välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu igal aastal ilma märkimisväärsest majanduskasvust, muu hulgas peitub kõige suurem majanduse kasvu- potentsiaal naiste ja meeste erialaste erinevuste vähendamises tööturul ning tasustamata kodu- ja hooletööde tegemise võrdsemas jaotuses. Samuti aitab palgalõhe vähenemisele kaasa palkade läbipaistvuse suurenda- mine ja palga määramise ühtsete aluste loomine organisatsioonides.

Eesti ühiskond on muutunud vähemuste suhtes avatumaks ja sallivamaks, vaatamata sellele jääb Eesti võrdlu- ses teiste Euroopa Liidu riikidega nende hulka, kus sallivus on pigem vähene. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti sek- suaalvähemuste suhtes. Tõrjutust kogevad ka erinevas vanuses inimesed, kui neid peetakse liiga vanaks või liiga nooreks.

Üks teravamaid probleeme on õiguskaitse puudulikkus. Puudujääke on õiguslikus regulatsioonis, näiteks jätab võrdse kohtlemise seaduse piiratud kohaldamisala puudega inimesed ja mitu muud vähemusrühma tööelust väljapoole jäävates valdkondades (sh kaupade ja teenuste kättesaadavus) tõhusa kaitseta. Teisest küljest on tõhusaks õiguskaitseks vajalik ka sea- duste täitmise jälgimine ning tasuta esmase õigusabi ja hinnangu andmine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poolt. Seetõttu on oluline voliniku institutsiooni tugevdada ning tagada tõhusaks toimimiseks vajalik mandaat ja ressursid.

Poliitikakujundamiseks ja mõjude hindamise aluseks on usaldusväärsed ja ülevaatlikud andmed ja analüüsid. Vähemusi puudutavad andmed, mis peaksid olema aluseks sihtrühmade olukorda ja vajadusi arvestavale polii- tikakujundamisele ning selle mõjude hindamisele, on praegu ebaühtlaselt kogutud ning info hulk varieerub nii vähemusrühmade kui valdkondade vaates.  

Endiselt ei ole kogu füüsiline keskkond ega info, samuti paljud teenused kõigile ühiskonnaliikmetele võrdselt ligipääsetavad. Samuti ei peeta avaliku ruumi ja teenuste disainimisel alati läbivalt silmas erinevate sihtrühmade vajadusi.   

Järgmise nelja aasta jooksul on vajalik:

• kaasajastada soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste õigusraamistik ja seda tõhusamalt rakendada, seal- hulgas tuleb Eesti õigusesse üle võtta palkade läbipaistvuse direktiiv ja võrdsusasutuste direktiivid;

• suurendada ja toetada tööandjate teadlikkust soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisest saa- davast kasust ja selle vajalikkusest, sealhulgas mitmekesisuse märgise ja leppe jätkamine ning digitööriista

Õiguskaitse puudulikkus jätab osad sihtgrupid tõhusa kaitseta

38 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Palgapeegel arendamine, et tõhustada võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist ja palkade läbipaistvust;

• vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, eriti valdkondades, kus sooline segregatsioon on kõige suurem, ning parandada haridustöötajate, tööandjate jt võtmesihtrühmade oskusi ja koostööd soolise segregatsiooni ja ebavõrdsuse vähendamiseks;

• soodustada kesksete võrdse kohtlemise ja soolõime põhimõtete ja kogemuste senisest tõhusamat kasutu- selevõttu kõikides poliitikavaldkondades;

• võimestada professionaalse valdkondliku huvikaitse arengut, toetades soolist võrdsust, vähemusrühmade võrdseid võimalusi edendavaid ja võrdse kohtlemise tagamist toetavaid huvikaitseorganisatsioone stratee- gilise partnerluse kaudu.

6.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Eesti 2035 Panus strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas olevatesse vajalikesse muutus- tesse on detailsemalt välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.

SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE JA VÕRDSE KOHTLEMISE VOLINIK

Voliniku 2024. aasta tegemistest on detailsem ülevaade voliniku aastaülevaates.

Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava oskuste ja tööturu teemaplokis nimetatud vajalikku muutusesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“. Samuti on tegevused seotud Euroopa Liidu Nõukogu riigipõhise soovituse „Võtta meetmeid soolise palgalõhe vähendami- seks, sealhulgas palkade läbipaistvuse suurendamise kaudu“ täitmisega.

• Valmis Palgapeegel. Palgapeegel on registriandmetel põhinev digilahendus organisatsioonide palgalõhede seiramiseks. Palgapeegli eesmärk on aidata tööandjatel analüüsida palgalõhet oma ettevõttes ja seeläbi suurendada tööandjate teadlikkust ning toetada õiglaste palgasüsteemide arendamist ja kasutamist. Töö- andjad saavad palgapeeglit kasutada Tööinspektsiooni iseteeninduses. Palgapeegli andmed põhinevad juba riigile edastatud andmetel ning palgalõhe analüüsimiseks oma ettevõttes tööandja ise midagi lisaks sisestama ega esitama ei pea.

• Euroopa Liidus võeti vastu võrdsusasutuste direktiivid. Direktiividega kehtestatakse võrdsusasutustele EL-is ühtsed miinimumnõuded, muu hulgas kohustus tagada võrdsusasutuste sõltumatus ja piisavad ressursid ülesannete elluviimiseks. Eestis on võrdsusasutuseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Eesti toetas direktiivide vastuvõtmist, et tagada võrdse kohtlemise põhimõtte parem rakendumine, abistada diskrimineerimise ohvreid tulemuslikult õiguskaitsele juurdepääsemisel ja ennetada diskrimineerimist.

• Käima on lükatud ministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ tegevused. Käskkiri loob visiooni soolise segregatsiooni vähendami- seks ja selleks tarvilikeks tegevusteks perioodil 2023–2029. Valminud on uuring „Meeste väikse osakaalu põhjused EHW valdkonna õppurite ja töötajate hulgas“ ning alustatud on töötukassa karjäärispetsialisti- dele koolitusmooduli väljatöötamist soolise segregatsiooni vähendamiseks.

• Koostöös Rahandusministeeriumiga valmis eelnõu börsiettevõtete soolise tasakaalu Euroopa Liidu direk- tiivi ülevõtmiseks, mille eesmärk on saavutada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas.

• Valmistati ette ja esitati valitsusele eelnõu naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kon-

39 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

ventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemiseks. Fakultatiivprotokolliga ühinedes võtab Eesti kohustuse tagada üksikisikutele ja nende ühendustele võimalus esitada ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi konventsiooni rikkumiste kohta. Protokolliga ühinemine toetab Eesti kandidatuuri ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks aastateks 2026–2028. Riigikogu toetas fakultatiivprotokolliga ühinemist 2025. aasta aprillis.

• Strateegilise partnerluse raames jätkus koostöö pikaajalise rahastusega vabaühendustega, kes tegelevad soolise võrdsuse või vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamise ja valdkondliku huvikaitsega ning aitavad oma tegevustega saavutada riigi strateegilisi eesmärke.

• Jätkati 2021. aastal ligipääsetavuse rakkerühma poolt riigile antud soovituste elluviimisega https://mkm.ee/ligipaasetavus. 2021. aastal anti riigile 250 soovitust ligipääsetavuse edendamiseks. 2024. aasta esimeseks pooleks on soovituste elluviimisega seotud asutuste hinnangul 41 tehtud, 76 pide- vas tegevuses, 67 töös, 35 ootel, 22 loobutud ja 9 teadmata seisus.

• Jätkus tööandjate tunnustamine mitmekesise tööandja märgisega – 2024. aasta lõpus on see kvaliteedimär- gis 69 ettevõttel, avaliku sektori organisatsioonil ja vabaühendusel. Märgist taotlenud ja sellega tunnustatud organisatsioonid on võtnud eesmärgiks sihipäraselt ja läbimõeldult oma organisatsioonis mitmekesisuse edendamisega tegeleda. Samuti on jätkunud liitumine vabatahtliku mitmekesisuse kokkuleppega – 2024. aasta lõpus on sellega liitunud kokku 226 era- või avaliku sektori organisatsiooni või vabaühendust.

• Loodi võrdsuslõime korraldusmudeli visioon ning nõustati ja koolitati (sh võrdsuspoliitika valdkonna e-kur- suste abil) võrdsuslõime teemal erinevate valdkondade poliitikakujundajaid.  

• Välja on töötatud võrdsusandmete moodul, mis lisatakse 2025. aasta Eesti sotsiaaluuringusse (EU-SILC). Mooduli lisamine võimaldab analüüsida vastajate elutingimusi, sissetulekuid ja sotsiaalset tõrjutust, lähtu- des uutest demograafilistest tunnustest. Need kirjeldavad inimese usulisi tõekspidamisi ja erinevaid LGBTIQ tunnuseid. 

• Selleks et pöörata tähelepanu soolistele stereotüüpidele juhtimises ja otsustamises, korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Junior Achievement’iga esimest korda Eestis töövarjupäeva #tüdrukudvõtavadüle. Tüdrukuid ja tippjuhtidest naisi ühendav töövarjupäev toimus ÜRO rahvusvahelisel tüdrukute päeval, 11. oktoobril 2024. Ürituse eesmärk on innustada tüdrukuid võtma juhi positsiooni, pöö- rata tähelepanu sooga seotud klaaslagedele Eesti tippjuhtimises ja murda soolisi stereotüüpe.

• Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse 2024. aastal loodud võrdsete võima- luste edendamise digitööriist aitab toetuse taotlejatel ja saajatel välja selgitada, kuidas tegevusi ellu viia nii, et need edendaksid lisaks projekti põhieesmärgile ka soolist võrdsust, võrdseid võimalusi või ligipää- setavust. Digitööriist on kompetentsikeskuse kodulehel kõigile vabalt kättesaadav ning aitab suurendada üldist teadlikkust. See aitab toetuse taotlejatel ja saajatel välja selgitada, kuidas tegevusi ellu viia nii, et need edendaksid lisaks projekti põhieesmärgile ka soolist võrdsust, võrdseid võimalusi või ligipääsetavust. 

• 2024. aastal esitati soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule 230 pöördumist, mis on 16,2% rohkem kui eelmisel aastal. Peamised pöördumiste alused olid seotud soo (47), puude (21) ja rahvuse (20) tunnustega. Volinik andis 8 arvamust.

• Voliniku olulisemad tegevused 2024. aastal: valmis rassilise diskrimineerimise eriraport ja sügisel toimus samateemaline konverents. Samuti korraldati mitmekesisuse nädal koos ülikoolidega ja alustati Equitechi projektiga. Ligipääsetavuse kaardistamiseks telliti sõltumatu audit 2023. aasta lõpul valminud uuele veebi- lehele. Hindamise tulemusena koostati detailne raport, mis kirjeldas leitud ligipääsetavuse probleeme ja nende mõju erinevatele kasutajagruppidele ning sisaldab soovitusi arendajatele, disaineritele ja sisuloo- jatele. nende mõju erinevatele kasutajagruppidele ning sisaldab soovitusi arendajatele, disaineritele ja sisuloojatele.

40 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

6.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 12. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi ja programmi tegevuste 2024. aasta eelarve täitmine (tuhat eurot)

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 2 924 3 903 2 531 64,8% Tegevus 1.1. Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine Kulud 726 979 741 75,6% Tegevus 1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Kulud 646 1331 784 58,9% Tegevus 2.1. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Kulud 1 552 1 593 1 006 63,2%

Programmi tegevused ““Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine” ja “Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine” kuuluvad MKMi valitsemisalasse, tegevus “Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik“ kuulub SoMi valitsemisalasse.

Programmi tegevuse “Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine” lõplik eelarve MKMi valitsemisalas oli 2024. aastal 1,0 miljonit eurot, mis on 0,25 miljonit suurem algselt planeeritust.

• 0,1 miljoni euro võrra suurenes tegevuse eelarve seaduse muudatuste tõttu.

• 0,05 miljonit eurot toodi üle 2023. aasta eelarve jääke.

• 0,1 miljonit eurot suurenes struktuurivahendite tehnilise abi eelarve.

Programmi tegevuse eelarvet täideti 0,7 miljoni euro ulatuses ja kasutamata jäi 0,2 miljonit, mis kantakse järgmisesse aastasse üle. Jääk tekkis seoses otsusega lükata edasi mitmekesise tööandja märgise hange. Võrdsusandmete kättesaadavuse parandamise tegevused jõuti ette valmistada, aga kulud tekivad projekti val- mimisel ehk aastal 2025. Veel jäid pooleli järgmised tegevused, millega jätkamiseks kasutatakse ülekantavaid vahendeid: LGBT+ tegevuskava raames tehtav uuring, väärtuspõhiste hangete juhendmaterjalide hankimine ja võrdsusandmete kättesaadavuse parandamine, mille raames on sõlmitud koostööleping Statistikaametiga. Analüüsides 2025. aastaks võrdsuspoliitika valdkonnale kinnitatud eelarvet, leiti, et pooleliolevate tööde kulud suudetakse katta jooksva aasta majandamiskulude eelarvest ning 2024. aasta jääk kantakse uude aastasse üle tööjõukuludeks. Siinkohal arvestatakse asjaoluga, et rakendunud eelarvekärbete valguses on Tööinspekstioon sattunud väga halba olukorda ning MKM-il võib osutuda vajalikuks suunata võrdse kohtlemise valdkonna aren- damise vahendeid hoopis tööturuprogrammi. See osutub võimalikuks vaid siis, kui jooksval aastal saab võrdse kohtlemise valdkond kasutada oma 2024. aasta jääke.

Programmi tegevuse ”Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik“ 2024. aasta lõplik eelarve SoMi valitsemisalas oli 1,3 miljonit eurot, mis esialgsest eelarvest oli 0,7 miljonit eurot suurem.

• 0,2 miljonit eurot toodi üle 2023. aasta eelarve jääke (sh Vabariigi Valitsuse reservieraldiste jääke 0,04 miljonit eurot). 2024. aasta lisaeelarvega vähendati tööjõukulude eelarvet 0,05 miljonit eurot. Seaduse muu- datusega suurendati programmi tegevuse IKT kulude eelarvet 0,03 miljonit eurot.

• Välisvahenditega seotud eelarve suurenes 0,5 miljonit eurot, sest saadi Euroopa Komisjonilt toetus projekti EquiTech (Kuidas vältida ebaõiglust ja kallutatust automaatsetes otsustusprotsessides) elluviimiseks.

• Eelarve 2024. aasta täitmine oli 0,8 miljonit eurot, mis moodustab 59% lõplikust eelarvest. Kokku jäi kasuta- mata 0,5 miljonit eurot (sh välisvahendeid 0,4 miljonit eurot), mis kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse.

41 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Programmi tegevuse “Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine” lõplik eelarve MKMi valitsemisalas oli 2024. aastal 1,6 miljonit eurot, jäädes algselt planeerituga samale tasemele. Samas toimusid eelarves järgmi- sed muudatused:

• 0,1 miljonit eurot toodi üle 2023. aasta eelarve jääke;

• 0,1 miljoni euro võrra suurenes tegevuse eelarve seaduse muudatuste tõttu;

• 0,2 miljoni võrra vähenes välisvahendite eelarve peamiselt tegevuses “Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul”.

Programmi tegevuse eelarvet täideti 1,0 miljoni euro ulatuses ja kasutamata jäi 0,6 miljonit, mis koosneb 0,3 mil- joni euro ulatuses piirmääraga vahenditest ja 0,3 miljonit on välisvahendid. Tegevuses "Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul" tekkinud jääk tuleneb peamiselt 2024. aastasse planeeritud avatud taotlus- voorude ja uuringuga seotud tegevuste lükkumisest 2025. aastasse.

Piirmääraga vahendite jääk tekkis tulenevalt MKM-i võrdsuspoliitika osakonna ametniku lahkumisest ja otsusest uut inimest mitte värvata. Seetõttu jäid plaanitud tegevustest ära võrdsusakadeemia ja virtuaalse kompetentsikeskuse Võrdsuskeskus arendustegevused ning osad teavitustegevused. Pooleli jäid strateegilise kommunikatsiooni edendamisega ning valdkonna analüütilise toe parandamisega seotud tegevused, samuti koostöölepingu sõlmimine RTK-ga toetamaks strateegilist partnerlust, võrdsusvoliniku institutsiooni toetamine seoses lisanduvate ülesannetega ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi esitatud projekt, mis toetab palkade läbipaistvuse direktiivi ülevõtmist ja millesse tuleb panustada omaosalusega. Nime- tatud tegevustega jätkamiseks viiakse jääk 2025. aastasse üle.

Välisvahendite jääk koosneb peamiselt projekti “Palga läbipaistvuse direktiivi rakendamine Eestis” ettemaksust, mis laekus Euroopa Komisjonilt aruandeaastal (CERV projekti kaudu). Projekti tegevused viiakse ellu 2025. ja 2026. aastal.

42 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

LISA 1. Programmide tegevustasandi mõõdikud

LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem

Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ja peredele

Peretoetuste väljamakstud summa ühe lapse kohta aastas (eurot) Allikas: Statistikaamet

1239 1932 1771 tõuseb tõuseb

Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu

Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Laste osakaal (4.–11. klass), kes on kogenud kehalist karistamist Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus)

16,5 (2018) – – langeb langeb

Perest eraldatud laste osakaal 0–17- aastastest lastest Allikad: Sotsiaalministeerium ja Statistikaamet

0,12% 0,13% – langeb langeb

Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine KOV-ide rahulolu Sotsiaalkindlustusameti tegevusega KOV-ide nõustamisel ja toetamisel Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

N/A 46,4% – 48% 50%

Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Meede 1.3 Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele

Elanikkonna teadlikkus ohvriabi kriisitelefonist 116 006 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

– – 59% tõuseb tõuseb

43 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

Tööturuprogramm

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Meede 1. Kõrge tööhõivetaseme saavutamine ja hoidmine

Tegevus 1.1. Tööturu valdkonna arendamine Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist tööelus osalemist Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Tegevus 1.1.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealises rahvastikus, % Allikas: Eesti Töötukassa, Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused

0,9% 0,9% 0,9% ≤ 1,11% ≤ 1,11%

Ida-Virumaa registreeritud töötuse määra erinevus kordades Eesti keskmisest töötuse määrast Allikas: Eesti Töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused

1,63 1,65 1,68 ≤ 1,6 ≤ 1,6

Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi arendamine Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta Allikas: Statistikaamet

462,4 392,3 –* < 500 < 500

Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus

IKT osutamine Astangu KRK-le Allikas: TEHIK

Teenus on osutatud

Teenus on osutatud

Teenus on osutatud

Teenus on osutatud

Teenus on osutatud

* 2024. a andmed ei ole veel avaldatud

VANEMAEALISTE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad

Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „ühiskondlik aktiivsus“ Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

14,3 (2018) – – 15,1 15,3

Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „sotsiaalne aktiivsus ja soodustav keskkond“ Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

53,2 (2018) – – 58,2 59,1

Tegevus 1.1.2. . Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine

Vanaduspensioni teoreetiline netoasendusmäär; mediaanpensioni suhe mediaanpalka Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeeriumi arvutused

Neto asendus- määr 43% 47% 49% ≥ 44% ≥ 44%

Mediaan 53% 56% 58% ≥ 60% ≥ 60%

Rahvapensioni määra suhe arvestuslikku elatusmiinimumi Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused

0,91 0,99 1,08 > 1,0 > 1,0

44 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine

Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

2,5% 2,4% 2,0% 2,2% 2,1%

Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringseid institutsionaalseid erihooldusteenuseid täidetud teenusekohtade suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet

2,4 2,3 – 3,1 3,1

Makseraskustes leibkondade osatähtsus, % Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring

5,7% 4,8% 6,6% 5,6% 5,5%

SOOLISE VÕRDSUSE JA VÕRDSE KOHTLEMISE PROGRAMM

Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Meede 1.1. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine

Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates naine peaks olema peamine koduste tööde eest vastutaja, % Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring

–* –* –* < 17% < 17%

Nende 15–19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi hak- kama kui naised, % Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring

–* –* –* > 77% > 77%

Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral võrdõigusvoliniku poole, % Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring

–* –* –* > 32% > 32%

Meede 1.2. Vähemusgruppide võrdse kohtlemise tagamine ja nende võrdsete võimaluste edendamine, muu hulgas ligipääsetavuse suurendamise kaudu

Tegevus 1.2.1. Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine

Võrdse kohtlemise valdkond on arendatud Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

* Soolise võrdõiguslikkuse monitooringut ei tehta igal aastal (uuringud on toimunud aastatel 2003, 2005, 2009, 2013, 2016, 2021).

45 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

LISA 2. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse

Strateegia „Eesti 2035“ vajalikud muutused Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2024. aasta olulisemad tulemused

Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega

• Uue tööturumeetmete seaduse jõustumine • tööhõiveprogrammi 2024–2029 jõustumine • 5 uue taotlusvooru avamine tööturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrüh-

made toetamiseks

Valmistume tulevikutööks • eelnõu koostamine paindlike tööaja kokkulepete võimaldamiseks

Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul

• palgapeegli loomine palgalõhede seiramiseks • võrdsusasutuste EL direktiivi toetamine • vanemahüvitise saamisel ajal töise tulu teenimise piirangu kaotamine

Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks

• toitjakaotustoetuse loomine alates 2026. a • vanemahüvitise saamise ajal töise tulu teenimise piirangu kaotamine • lastekaitseseaduse muudatuste vastuvõtmine • vanemaealiste nõukogude loomine ja vanusesõbralikkuse hindamise instrumendi

koostamine

Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi

• töötuskindlustusskeemi reformimine ja baasmääras töötuskindlustushüvitise loomine alates 2026.a

• II pensionisamba sissemaksete suurendamise võimaldamine

Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt

• sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreeritud korraldus- ja rahastusmudeli esmase analüüsi valmimine

Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi

• puudetoetuste tõstmine ja abivahendite kättesaadavuse parandamine • erihoolekandeteenuste loetelus päeva- ja nädalahoiuteenuse loomine • KOVidele täiendavate rahaliste vahendite eraldamine pikaajalise hoolduse kätte-

saadavuse parandamiseks

46 2024. AASTA TULEMUSARUANNETULEMUSVALDKOND HEAOLU

LISA 3. Ühisprogrammi tegevuste eelarve täitmine kahes valitsemisalas

Ühisprogrammi tegevuse eelarve täitmine Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministee- riumi valitsemisalade lõikes (tuhat eurot)

Tööturuprogramm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal

Kulud kokku 976 799 970 960 933 042 96,1% MKMi kulud 959 537 953 249 916 054 96,1% SoMi kulud 17 262 17 711 16 988 95,9% Tegevus 1.1. Tööturuvaldkonna arendamine Kulud 1 160 1 413 1 188 84,1% MKMi kulud 1 160 1 413 1 188 84,1% Tegevus 1.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Kulud 952 594 943 924 907 825 96,2% MKMi kulud 952 247 943 924 907 825 96,2% SoMi kulud 347 0 0 0% Tegevus 1.3. Tööelu kvaliteedi arendamine Kulud 22 633 25 162 23 627 93,9% MKMi kulud 6 130 7 912 7 042 89,0% SoMi kulud 16 503 17 250 16 585 96,1% Tegevus 1.4. Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus Kulud 412 461 403 87,5% SoMi kulud 412 461 403 87,5%