Arvamus
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-1/1208-4 |
| Registreeritud | 02.06.2025 |
| Sünkroonitud | 03.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Haiglate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Haiglate Liit |
| Vastutaja | Liisi Lillipuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Arendusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
URMAS SULE
PNOEE-36310062728
2025-06-01 15:42:30
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 02.05.2025 nr 1.2-1/1208-1 Meie: 02.06.2025 nr 144-2B
Arvamuse avaldamine
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK), mis käsitleb raviarvete ja retseptide liitmist tervishoiuteenuste andmetega.
Alljärgnevalt esitame EHLi seisukohad ja tähelepanekud VTK kohta.
Tervishoiuteenuse osutajad soovivad dokumenteerimiskoormuse vähenemist ja paremaid andmeid kvaliteedi hindamiseks ja muudes aspektides otsuste tegemiseks. Samuti toetame eesmärki luua paremad võimalused Tervisekassa ressursside mõistlikumaks kasutamiseks.
Võimalikest regulatiivsetest lahendusvõimalustest toetame tervise infosüsteemi (TIS), Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) üheks andmekoguks liitmist (variant nr 4).
Variant 4 toetuseks on selle stsenaariumi realiseerumise puhul VTKs esitatud mitmeid ambitsioonikaid lubadusi.
• Ühe lubadusena on välja toodud veelgi täpsem raviarvete kontroll. Arvestades, et Tervisekassa on juba täna kõigi kolme andmekogu töötleja, siis võiks olla vähemasti POCi näol võimalik demonstreerida, kuidas veelgi täpsem raviarvete kontroll töötaks. See muudaks lubaduse tõsiseltvõetavamaks.
• Põhjalikumate analüüside lubadust Eesti inimeste terviseseisundi ja vajaduste kohta võiks samuti olla võimalik tõestada POCi näol. Juhime tähelepanu, et sellised analüüsid ei saa olla täisautomeeritud. Oluline on tagada, et oleks piisav ressurss andmeteadlastest ja tervishoiuekspertidest, kes suudavad andmete põhjal teha loogilisi järeldusi.
• Andmekvaliteedi tõstmise eesmärgi täitmisel nähakse muuhulgas võimalusena ristkontrollide ja TISis olevate andmete sidumist ravi eest tasumisega. Soovime sisulist vaadet selles osas, kuidas ühtne andmekogu muudab andmete kvaliteeti läbivalt paremaks. Ristkontrollid ilmtingimata ei paranda andmekvaliteeti, kui andmete edastamise protsess on liialt keeruline ja ajamahukas. TISis olevate andmete sidumine ravi eest tasumisega peaks olema võimalik juba täna ja põhjus, miks seda ei ole tehtud, ei ole ilmselt seotud andmekogude lahususega, vaid ebaselgete dokumenteerimisprotsesside ja -nõuetega ning lineaarse seose puudumisega raviarve ja ravidokumendi vahel. Kogu muutmisele mineva arhitektuuri osas tuleks kaasata eksperte, sh TTOdes. Vastasel juhul tekib uuendatud andmekogu, kuid sellesse andmestiku tekitamisel ei tule lähtekohad (TTOde süsteemid) uuendustega kaasa.
• Eesmärgiks on TTOde dokumenteerimiskoorma vähenemine, muuhulgas seeläbi, et raviarveid hakatakse genereerima kliiniliste andmete pealt. Meie hinnangul on tegu ambitsioonika plaaniga, kuigi ei ole selge, miks seda juba täna ei saaks teha andmekogude vahelise suhtluse reguleerimisega.
• Andmete kättesaadavus ja -kvaliteet on tõepoolest osa paremate kvaliteediindikaatorite loomisest, kuid kvaliteediindikaatorite väljatöötamine, kaasajastamine ja nende põhjal ka tegevuste planeerimine nõuab siiski arvestatavalt kliiniliste ekspertide aega. Kui nende kaasamiseks ei ole loodud protsessi, siis ei ole andmete korrastamisest abi.
Ühtne andmekogu eeldab nähtavasti TTO-de, TEHIKu, Tervisekassa jm süsteemides olulisi arhitektuurilisi muudatusi. Sellised muudatused nõuavad ressursse ja ilmselt kõik osapooled soovivad selgust, kuidas toimub muudatuste finantseerimine.
Eelduslikult peaks variant 4 olema tulevikukindel, kuid lisaks ühise andmekogu loomisele soovime näha suuremat pilti selles osas, kuidas andmekogusse koonduvaid andmeid hakkavad erinevad organisatsioonid kasutama:
• kuidas ja milliseid loogikaid peavad rakendama nt TTOd?
• kuidas ja milliseid loogikaid peab rakendama TEHIK?
• kuidas TEHIKu haldusalasse kuuluvad riiklikud arendused, sh patsiendi üldandmete teenuse (PÜT) turule toomine ja TTO-de poolel juurutamine, muutuvad lähtuvalt ühtsest andmekogust?
Meie hinnangul suurendab ühtne andmekogu süsteemiriski ("single point of failure") järgmistes valdkondades:
• Infoturve. Kui turvalisus pole kõrgeimal tasemel, võib konsolideeritud vaade muutuda ulatusliku andmevarguse sihtmärgiks. Soovitame tõsiselt kaaluda sõltumatu küberturbeauditi läbiviimist enne eelnõu koostamist.
• Andmekaitse. Ligipääsud peavad olema rangelt sihipärased ja rollipõhised. See nõuab korralikku mõjuanalüüsi ning selgeid mehhanisme, kuidas ligipääse õigustada ja hallata.
• Teenuste ressursihaldus. Vajalik on prioriseerida erinevate osapoolte ligipääsud (nt TTO vs TAI) ja tagada võimekus teenuste koormust hallata.
VTK kohaselt on aja jooksul oluliselt paranenud tehnoloogilised võimalused andmekaitse tagamiseks. Aja jooksul on ka oluliselt paranenud tehnoloogilised võimalused küberrünnakute tegemiseks. VTK kohaselt on plaanis küll konsulteerida eelnõu koostamise käigus justiits- ja digiministeeriumiga, aga tõsiselt tuleks kaaluda ka iseseisvat küberturbeauditit planeeritud muudatusele.
Samuti tuleks kasuks, kui eelnõu koostamise käigus konsulteeritakse IT-ettevõtetega võimalike tehniliste lahenduste väljatöötamiseks, mis tagaks eesmärkide saavutamise maksimaalse andmekaitse ja infoturbega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 02.05.2025 nr 1.2-1/1208-1 Meie: 02.06.2025 nr 144-2B
Arvamuse avaldamine
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK), mis käsitleb raviarvete ja retseptide liitmist tervishoiuteenuste andmetega.
Alljärgnevalt esitame EHLi seisukohad ja tähelepanekud VTK kohta.
Tervishoiuteenuse osutajad soovivad dokumenteerimiskoormuse vähenemist ja paremaid andmeid kvaliteedi hindamiseks ja muudes aspektides otsuste tegemiseks. Samuti toetame eesmärki luua paremad võimalused Tervisekassa ressursside mõistlikumaks kasutamiseks.
Võimalikest regulatiivsetest lahendusvõimalustest toetame tervise infosüsteemi (TIS), Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) üheks andmekoguks liitmist (variant nr 4).
Variant 4 toetuseks on selle stsenaariumi realiseerumise puhul VTKs esitatud mitmeid ambitsioonikaid lubadusi.
• Ühe lubadusena on välja toodud veelgi täpsem raviarvete kontroll. Arvestades, et Tervisekassa on juba täna kõigi kolme andmekogu töötleja, siis võiks olla vähemasti POCi näol võimalik demonstreerida, kuidas veelgi täpsem raviarvete kontroll töötaks. See muudaks lubaduse tõsiseltvõetavamaks.
• Põhjalikumate analüüside lubadust Eesti inimeste terviseseisundi ja vajaduste kohta võiks samuti olla võimalik tõestada POCi näol. Juhime tähelepanu, et sellised analüüsid ei saa olla täisautomeeritud. Oluline on tagada, et oleks piisav ressurss andmeteadlastest ja tervishoiuekspertidest, kes suudavad andmete põhjal teha loogilisi järeldusi.
• Andmekvaliteedi tõstmise eesmärgi täitmisel nähakse muuhulgas võimalusena ristkontrollide ja TISis olevate andmete sidumist ravi eest tasumisega. Soovime sisulist vaadet selles osas, kuidas ühtne andmekogu muudab andmete kvaliteeti läbivalt paremaks. Ristkontrollid ilmtingimata ei paranda andmekvaliteeti, kui andmete edastamise protsess on liialt keeruline ja ajamahukas. TISis olevate andmete sidumine ravi eest tasumisega peaks olema võimalik juba täna ja põhjus, miks seda ei ole tehtud, ei ole ilmselt seotud andmekogude lahususega, vaid ebaselgete dokumenteerimisprotsesside ja -nõuetega ning lineaarse seose puudumisega raviarve ja ravidokumendi vahel. Kogu muutmisele mineva arhitektuuri osas tuleks kaasata eksperte, sh TTOdes. Vastasel juhul tekib uuendatud andmekogu, kuid sellesse andmestiku tekitamisel ei tule lähtekohad (TTOde süsteemid) uuendustega kaasa.
• Eesmärgiks on TTOde dokumenteerimiskoorma vähenemine, muuhulgas seeläbi, et raviarveid hakatakse genereerima kliiniliste andmete pealt. Meie hinnangul on tegu ambitsioonika plaaniga, kuigi ei ole selge, miks seda juba täna ei saaks teha andmekogude vahelise suhtluse reguleerimisega.
• Andmete kättesaadavus ja -kvaliteet on tõepoolest osa paremate kvaliteediindikaatorite loomisest, kuid kvaliteediindikaatorite väljatöötamine, kaasajastamine ja nende põhjal ka tegevuste planeerimine nõuab siiski arvestatavalt kliiniliste ekspertide aega. Kui nende kaasamiseks ei ole loodud protsessi, siis ei ole andmete korrastamisest abi.
Ühtne andmekogu eeldab nähtavasti TTO-de, TEHIKu, Tervisekassa jm süsteemides olulisi arhitektuurilisi muudatusi. Sellised muudatused nõuavad ressursse ja ilmselt kõik osapooled soovivad selgust, kuidas toimub muudatuste finantseerimine.
Eelduslikult peaks variant 4 olema tulevikukindel, kuid lisaks ühise andmekogu loomisele soovime näha suuremat pilti selles osas, kuidas andmekogusse koonduvaid andmeid hakkavad erinevad organisatsioonid kasutama:
• kuidas ja milliseid loogikaid peavad rakendama nt TTOd?
• kuidas ja milliseid loogikaid peab rakendama TEHIK?
• kuidas TEHIKu haldusalasse kuuluvad riiklikud arendused, sh patsiendi üldandmete teenuse (PÜT) turule toomine ja TTO-de poolel juurutamine, muutuvad lähtuvalt ühtsest andmekogust?
Meie hinnangul suurendab ühtne andmekogu süsteemiriski ("single point of failure") järgmistes valdkondades:
• Infoturve. Kui turvalisus pole kõrgeimal tasemel, võib konsolideeritud vaade muutuda ulatusliku andmevarguse sihtmärgiks. Soovitame tõsiselt kaaluda sõltumatu küberturbeauditi läbiviimist enne eelnõu koostamist.
• Andmekaitse. Ligipääsud peavad olema rangelt sihipärased ja rollipõhised. See nõuab korralikku mõjuanalüüsi ning selgeid mehhanisme, kuidas ligipääse õigustada ja hallata.
• Teenuste ressursihaldus. Vajalik on prioriseerida erinevate osapoolte ligipääsud (nt TTO vs TAI) ja tagada võimekus teenuste koormust hallata.
VTK kohaselt on aja jooksul oluliselt paranenud tehnoloogilised võimalused andmekaitse tagamiseks. Aja jooksul on ka oluliselt paranenud tehnoloogilised võimalused küberrünnakute tegemiseks. VTK kohaselt on plaanis küll konsulteerida eelnõu koostamise käigus justiits- ja digiministeeriumiga, aga tõsiselt tuleks kaaluda ka iseseisvat küberturbeauditit planeeritud muudatusele.
Samuti tuleks kasuks, kui eelnõu koostamise käigus konsulteeritakse IT-ettevõtetega võimalike tehniliste lahenduste väljatöötamiseks, mis tagaks eesmärkide saavutamise maksimaalse andmekaitse ja infoturbega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame Eesti Haiglate Liidu tagasiside tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste andmetega).
Lugupidamisega
Urmas Sule
Juhatuse esimees
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Friday, May 2, 2025 3:03 PM
To: Eesti Apteekrite Liit <[email protected]>; Eesti Arstide Liit <[email protected]>; Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit <[email protected]>; Eesti Farmaatsia Selts <[email protected]>; Eesti Haiglate Liit <[email protected]>; Eesti Noored Perearstid <[email protected]>; Eesti Perearstide Selts <[email protected]>; Eesti Proviisorapteekide Liit <[email protected]>; Eesti Proviisorite Koda <[email protected]>; Eesti Õdede Liit <[email protected]>; Tervise Arengu Instituut <[email protected]>; Riigikogu sotsiaalkomisjon <[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>
Subject: Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste andmetega)
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
URMAS SULE
PNOEE-36310062728
2025-06-01 15:42:30
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 02.05.2025 nr 1.2-1/1208-1 Meie: 02.06.2025 nr 144-2B
Arvamuse avaldamine
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK), mis käsitleb raviarvete ja retseptide liitmist tervishoiuteenuste andmetega.
Alljärgnevalt esitame EHLi seisukohad ja tähelepanekud VTK kohta.
Tervishoiuteenuse osutajad soovivad dokumenteerimiskoormuse vähenemist ja paremaid andmeid kvaliteedi hindamiseks ja muudes aspektides otsuste tegemiseks. Samuti toetame eesmärki luua paremad võimalused Tervisekassa ressursside mõistlikumaks kasutamiseks.
Võimalikest regulatiivsetest lahendusvõimalustest toetame tervise infosüsteemi (TIS), Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) üheks andmekoguks liitmist (variant nr 4).
Variant 4 toetuseks on selle stsenaariumi realiseerumise puhul VTKs esitatud mitmeid ambitsioonikaid lubadusi.
• Ühe lubadusena on välja toodud veelgi täpsem raviarvete kontroll. Arvestades, et Tervisekassa on juba täna kõigi kolme andmekogu töötleja, siis võiks olla vähemasti POCi näol võimalik demonstreerida, kuidas veelgi täpsem raviarvete kontroll töötaks. See muudaks lubaduse tõsiseltvõetavamaks.
• Põhjalikumate analüüside lubadust Eesti inimeste terviseseisundi ja vajaduste kohta võiks samuti olla võimalik tõestada POCi näol. Juhime tähelepanu, et sellised analüüsid ei saa olla täisautomeeritud. Oluline on tagada, et oleks piisav ressurss andmeteadlastest ja tervishoiuekspertidest, kes suudavad andmete põhjal teha loogilisi järeldusi.
• Andmekvaliteedi tõstmise eesmärgi täitmisel nähakse muuhulgas võimalusena ristkontrollide ja TISis olevate andmete sidumist ravi eest tasumisega. Soovime sisulist vaadet selles osas, kuidas ühtne andmekogu muudab andmete kvaliteeti läbivalt paremaks. Ristkontrollid ilmtingimata ei paranda andmekvaliteeti, kui andmete edastamise protsess on liialt keeruline ja ajamahukas. TISis olevate andmete sidumine ravi eest tasumisega peaks olema võimalik juba täna ja põhjus, miks seda ei ole tehtud, ei ole ilmselt seotud andmekogude lahususega, vaid ebaselgete dokumenteerimisprotsesside ja -nõuetega ning lineaarse seose puudumisega raviarve ja ravidokumendi vahel. Kogu muutmisele mineva arhitektuuri osas tuleks kaasata eksperte, sh TTOdes. Vastasel juhul tekib uuendatud andmekogu, kuid sellesse andmestiku tekitamisel ei tule lähtekohad (TTOde süsteemid) uuendustega kaasa.
• Eesmärgiks on TTOde dokumenteerimiskoorma vähenemine, muuhulgas seeläbi, et raviarveid hakatakse genereerima kliiniliste andmete pealt. Meie hinnangul on tegu ambitsioonika plaaniga, kuigi ei ole selge, miks seda juba täna ei saaks teha andmekogude vahelise suhtluse reguleerimisega.
• Andmete kättesaadavus ja -kvaliteet on tõepoolest osa paremate kvaliteediindikaatorite loomisest, kuid kvaliteediindikaatorite väljatöötamine, kaasajastamine ja nende põhjal ka tegevuste planeerimine nõuab siiski arvestatavalt kliiniliste ekspertide aega. Kui nende kaasamiseks ei ole loodud protsessi, siis ei ole andmete korrastamisest abi.
Ühtne andmekogu eeldab nähtavasti TTO-de, TEHIKu, Tervisekassa jm süsteemides olulisi arhitektuurilisi muudatusi. Sellised muudatused nõuavad ressursse ja ilmselt kõik osapooled soovivad selgust, kuidas toimub muudatuste finantseerimine.
Eelduslikult peaks variant 4 olema tulevikukindel, kuid lisaks ühise andmekogu loomisele soovime näha suuremat pilti selles osas, kuidas andmekogusse koonduvaid andmeid hakkavad erinevad organisatsioonid kasutama:
• kuidas ja milliseid loogikaid peavad rakendama nt TTOd?
• kuidas ja milliseid loogikaid peab rakendama TEHIK?
• kuidas TEHIKu haldusalasse kuuluvad riiklikud arendused, sh patsiendi üldandmete teenuse (PÜT) turule toomine ja TTO-de poolel juurutamine, muutuvad lähtuvalt ühtsest andmekogust?
Meie hinnangul suurendab ühtne andmekogu süsteemiriski ("single point of failure") järgmistes valdkondades:
• Infoturve. Kui turvalisus pole kõrgeimal tasemel, võib konsolideeritud vaade muutuda ulatusliku andmevarguse sihtmärgiks. Soovitame tõsiselt kaaluda sõltumatu küberturbeauditi läbiviimist enne eelnõu koostamist.
• Andmekaitse. Ligipääsud peavad olema rangelt sihipärased ja rollipõhised. See nõuab korralikku mõjuanalüüsi ning selgeid mehhanisme, kuidas ligipääse õigustada ja hallata.
• Teenuste ressursihaldus. Vajalik on prioriseerida erinevate osapoolte ligipääsud (nt TTO vs TAI) ja tagada võimekus teenuste koormust hallata.
VTK kohaselt on aja jooksul oluliselt paranenud tehnoloogilised võimalused andmekaitse tagamiseks. Aja jooksul on ka oluliselt paranenud tehnoloogilised võimalused küberrünnakute tegemiseks. VTK kohaselt on plaanis küll konsulteerida eelnõu koostamise käigus justiits- ja digiministeeriumiga, aga tõsiselt tuleks kaaluda ka iseseisvat küberturbeauditit planeeritud muudatusele.
Samuti tuleks kasuks, kui eelnõu koostamise käigus konsulteeritakse IT-ettevõtetega võimalike tehniliste lahenduste väljatöötamiseks, mis tagaks eesmärkide saavutamise maksimaalse andmekaitse ja infoturbega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 02.05.2025 nr 1.2-1/1208-1 Meie: 02.06.2025 nr 144-2B
Arvamuse avaldamine
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK), mis käsitleb raviarvete ja retseptide liitmist tervishoiuteenuste andmetega.
Alljärgnevalt esitame EHLi seisukohad ja tähelepanekud VTK kohta.
Tervishoiuteenuse osutajad soovivad dokumenteerimiskoormuse vähenemist ja paremaid andmeid kvaliteedi hindamiseks ja muudes aspektides otsuste tegemiseks. Samuti toetame eesmärki luua paremad võimalused Tervisekassa ressursside mõistlikumaks kasutamiseks.
Võimalikest regulatiivsetest lahendusvõimalustest toetame tervise infosüsteemi (TIS), Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) üheks andmekoguks liitmist (variant nr 4).
Variant 4 toetuseks on selle stsenaariumi realiseerumise puhul VTKs esitatud mitmeid ambitsioonikaid lubadusi.
• Ühe lubadusena on välja toodud veelgi täpsem raviarvete kontroll. Arvestades, et Tervisekassa on juba täna kõigi kolme andmekogu töötleja, siis võiks olla vähemasti POCi näol võimalik demonstreerida, kuidas veelgi täpsem raviarvete kontroll töötaks. See muudaks lubaduse tõsiseltvõetavamaks.
• Põhjalikumate analüüside lubadust Eesti inimeste terviseseisundi ja vajaduste kohta võiks samuti olla võimalik tõestada POCi näol. Juhime tähelepanu, et sellised analüüsid ei saa olla täisautomeeritud. Oluline on tagada, et oleks piisav ressurss andmeteadlastest ja tervishoiuekspertidest, kes suudavad andmete põhjal teha loogilisi järeldusi.
• Andmekvaliteedi tõstmise eesmärgi täitmisel nähakse muuhulgas võimalusena ristkontrollide ja TISis olevate andmete sidumist ravi eest tasumisega. Soovime sisulist vaadet selles osas, kuidas ühtne andmekogu muudab andmete kvaliteeti läbivalt paremaks. Ristkontrollid ilmtingimata ei paranda andmekvaliteeti, kui andmete edastamise protsess on liialt keeruline ja ajamahukas. TISis olevate andmete sidumine ravi eest tasumisega peaks olema võimalik juba täna ja põhjus, miks seda ei ole tehtud, ei ole ilmselt seotud andmekogude lahususega, vaid ebaselgete dokumenteerimisprotsesside ja -nõuetega ning lineaarse seose puudumisega raviarve ja ravidokumendi vahel. Kogu muutmisele mineva arhitektuuri osas tuleks kaasata eksperte, sh TTOdes. Vastasel juhul tekib uuendatud andmekogu, kuid sellesse andmestiku tekitamisel ei tule lähtekohad (TTOde süsteemid) uuendustega kaasa.
• Eesmärgiks on TTOde dokumenteerimiskoorma vähenemine, muuhulgas seeläbi, et raviarveid hakatakse genereerima kliiniliste andmete pealt. Meie hinnangul on tegu ambitsioonika plaaniga, kuigi ei ole selge, miks seda juba täna ei saaks teha andmekogude vahelise suhtluse reguleerimisega.
• Andmete kättesaadavus ja -kvaliteet on tõepoolest osa paremate kvaliteediindikaatorite loomisest, kuid kvaliteediindikaatorite väljatöötamine, kaasajastamine ja nende põhjal ka tegevuste planeerimine nõuab siiski arvestatavalt kliiniliste ekspertide aega. Kui nende kaasamiseks ei ole loodud protsessi, siis ei ole andmete korrastamisest abi.
Ühtne andmekogu eeldab nähtavasti TTO-de, TEHIKu, Tervisekassa jm süsteemides olulisi arhitektuurilisi muudatusi. Sellised muudatused nõuavad ressursse ja ilmselt kõik osapooled soovivad selgust, kuidas toimub muudatuste finantseerimine.
Eelduslikult peaks variant 4 olema tulevikukindel, kuid lisaks ühise andmekogu loomisele soovime näha suuremat pilti selles osas, kuidas andmekogusse koonduvaid andmeid hakkavad erinevad organisatsioonid kasutama:
• kuidas ja milliseid loogikaid peavad rakendama nt TTOd?
• kuidas ja milliseid loogikaid peab rakendama TEHIK?
• kuidas TEHIKu haldusalasse kuuluvad riiklikud arendused, sh patsiendi üldandmete teenuse (PÜT) turule toomine ja TTO-de poolel juurutamine, muutuvad lähtuvalt ühtsest andmekogust?
Meie hinnangul suurendab ühtne andmekogu süsteemiriski ("single point of failure") järgmistes valdkondades:
• Infoturve. Kui turvalisus pole kõrgeimal tasemel, võib konsolideeritud vaade muutuda ulatusliku andmevarguse sihtmärgiks. Soovitame tõsiselt kaaluda sõltumatu küberturbeauditi läbiviimist enne eelnõu koostamist.
• Andmekaitse. Ligipääsud peavad olema rangelt sihipärased ja rollipõhised. See nõuab korralikku mõjuanalüüsi ning selgeid mehhanisme, kuidas ligipääse õigustada ja hallata.
• Teenuste ressursihaldus. Vajalik on prioriseerida erinevate osapoolte ligipääsud (nt TTO vs TAI) ja tagada võimekus teenuste koormust hallata.
VTK kohaselt on aja jooksul oluliselt paranenud tehnoloogilised võimalused andmekaitse tagamiseks. Aja jooksul on ka oluliselt paranenud tehnoloogilised võimalused küberrünnakute tegemiseks. VTK kohaselt on plaanis küll konsulteerida eelnõu koostamise käigus justiits- ja digiministeeriumiga, aga tõsiselt tuleks kaaluda ka iseseisvat küberturbeauditit planeeritud muudatusele.
Samuti tuleks kasuks, kui eelnõu koostamise käigus konsulteeritakse IT-ettevõtetega võimalike tehniliste lahenduste väljatöötamiseks, mis tagaks eesmärkide saavutamise maksimaalse andmekaitse ja infoturbega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|