Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.3-4/25/1784-1 |
Registreeritud | 02.06.2025 |
Sünkroonitud | 03.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
Sari | 2.3-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2.3-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Irina Meldjuk (Andmekaitse Inspektsioon, Euroopa koostöö ja õiguse valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seadus
Politsei ja piirivalve seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
„§ 131. Numbrituvastuskaamera ja selle andmete töötlemine
(1) Numbrituvastuskaamera on korrakaitseseaduse § 34 lõikes 1 nimetatud jälgimisseadmestik,
mis tuvastab automaatselt mootorsõiduki või haagise ning selle registreerimismärgi.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib ohu ennetamiseks salvestada numbrituvastuskaameraga foto
mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgist (edaspidi
numbrituvastuskaamera salvestis).
(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib seaduses sätestatud või välislepingust või Euroopa Liidu
õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks kasutada numbrituvastuskaamerat või selle
salvestist:
1) kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks;
2) kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise
lõpetamiseks;
3) tagaotsitavate isikute ja esemete asukoha kindlaks tegemiseks.
(4) Numbrituvastuskaamera salvestis sisaldab järgmisi andmeid:
1) foto mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgist;
2) mootorsõidukis või selle vahetus läheduses viibivad isikud, kui nad on käesoleva lõike
punktis 1 nimetatud fotol;
3) mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt tuvastatud registreerimisnumber;
4) mootorsõiduki või haagise fotografeerimise aeg ja koht.
(5) Numbrituvastuskaamera salvestisele on seaduses sätestatud või välislepingust või Euroopa
Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks juurdepääs lisaks Politsei- ja
Piirivalveametile:
1) julgeolekuasutusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning julgeolekuasutuste seaduses sätestatud
ülesannete täitmiseks;
2) Maksu- ja Tolliametil käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning tolliseaduse §-s 4 sätestatud
ülesannete täitmiseks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja lõike 5 punktis 2 nimetatud eesmärkidel numbri-
tuvastuskaamera salvestise andmete töötlemisel tuleb märkida töötluse aluseks oleva juhtumi,
teate või menetluse number ning andmete töötlemise põhjendus.
(7) Numbrituvastuskaamera salvestis kantakse ja seda säilitatakse käesoleva seaduse §-s 8
sätestatud andmekogu ennetava tegevuse andmestikus 45 kalendripäeva alates salvestise
tegemisest. Numbrituvastuskaamera salvestist, mis kantakse teise andmestikku, säilitatakse
vastava andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni või kuni vajaduse äralangemiseni.
2
(8) Numbrituvastuskaamera päringu kohta säilitatakse kaks aastat alates päringu tegemisest
järgmised logiandmed:
1) salvestise tegemise aeg ja koht;
2) mootorsõiduki või haagise registreerimisnumber;
3) salvestise kustutamise aeg;
4) päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus, arvestades riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduses sätestatut;
5) päringu kuupäev ja kellaaeg;
6) päringu liik ja põhjendus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut.“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
Algatab õiguskomisjon 02.06.2025
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Timpson
õiguskomisjoni esimees
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Hr Madis Timpson
Riigikogu õiguskomisjon
02.06.2025 nr 1-6/3186-1
Ettepanek politsei ja piirivalve seaduse
täiendamiseks
Austatud õiguskomisjoni esimees
Siseministeerium esitab ettepanekud politsei ja piirivalve seaduse täiendamiseks seoses
numbrituvastuskaamerate ja nende salvestiste kasutamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Teadmiseks:
Justiits- ja Digiministeerium
Andmekaitse Inspektsioon
Õiguskantsleri Kantselei
1
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Seaduseelnõu eesmärk on kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon
numbrituvastuskaamerate kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) tegevuses,
vähendades senist õiguslikku ebaselgust ning tugevdades isikuandmete kaitset. Tänane olukord,
kus kaamera, mis jäädvustab kõigi mööduvate mootorsõidukite kujutise, kasutamine tugineb
üldsõnalistele normidele korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) ning üksikasjalikum
reguleerimine on delegeeritud täitevvõimule määruse tasandil, ei taga piisavat õigusselgust ega
vastavust põhiõiguste piiramiseks vajalikule seadusreservatsioonile. Selline olukord jätab
avalikkusele ebaselgeks, millistel juhtudel ning kuidas andmeid kogutakse ja kasutatakse.
Numbrituvastuskaamerate kasutamise teema on viimasel ajal tõusnud kõrgendatud avalikkuse
tähelepanu keskmesse1,2,3,4,5, ning diskussiooni käigus on kerkinud esile vajadus vastava
valdkonna täpsema ja läbipaistvama regulatsiooni järele seaduse tasandil. Kuna avalikus ruumis
salvestatud kaamerapilti, mis võimaldab isikut vähemalt kaudselt tuvastada (nt sõiduki
registreerimisnumbri kaudu), loetakse isikuandmeteks, peab nende töötlemine toimuma
vastavalt andmekaitsepõhimõtetele, milleks on seaduslikkus, eesmärgipärasus, andmete
kvaliteet ja õigsus, säilitamise piiratus ning turvalisus. Samuti peab selline töötlus olema
reguleeritud seaduse tasandil. Õiguskantsler on selgitanud, et põhiõigusi piirava tehnoloogia
kasutamise puhul peab Riigikogu seadustega kindlaks määrama, millistel eesmärkidel ja
tingimustel võib andmeid koguda ning kuidas tagada kuritarvituste vältimine.6 Sellele, et PPA
kasutatavate numbrituvastuskaamerate õiguslik alus on ebapiisav ning isikuandmete töötlemine
nende kaamerate abil ei toimu piisavalt selgel ja konkreetsel õiguslikul alusel, on juhtinud
tähelepanu ka Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI).7 Eeltoodust tulenevalt tegi
siseminister 14. mail 2025. aastal otsuse peatada ajutiselt numbrituvastuskaamerate kasutamine
PPA poolt kuni õigusliku selguse loomiseni.8 Seaduseelnõu eesmärk ongi tagada
numbrituvastuskaamerate paigaldamise ja kasutamise õiguslik selgus ning kooskõla
põhiõiguste kaitse nõuetega.
1 Õiguskantsleri büroo: PPA peaks numbrituvastuse kasutamise lõpetama. 2025. Toim. Aaspõllu, H. – ERR, 13.
mai. 2 Politsei jälgimiskaameraid on arvatust mitu korda rohkem, numbrituvastuse kõrval salvestab enamik neist
inimesi. 2025. Pau, A. – Forte. 28. aprill. 3 Õiguskomisjoni liikmete sõnul peaks inimene saama pärida, miks tema kohta andmeid kogutakse. 2025.
Tooming, M. – ERR, 14. mai. 4 Advokaat: õigusriigis pole sellisele lausjälgimisele kohta. 2025. Toim. Jürman, M-B. – Postimees, 23. aprill. 5 Avalikkust teavitamata: politsei kasutab laiaulatuslikku numbrituvastuskaamerate võrku. 2025. Sarv, H. –
Vabaduste Portaal, 23. mai. 6 Õiguskantsleri 03.05.2024 märgukiri nr 7-7/212350/2402585 isikuandmete töötlemisega ja korrakaitsega seotud
küsimuste kohta. 7 AKI 13.05.2025 pöördumine nr 2.3-4/25/1521-1 Siseministeeriumile. 8 Siseminister Igor Taro: peatame numbrituvastuskaamerate kasutamise õigusselguse saamiseni. 2025. Sepp, K. –
Siseministeerium, 14. mai.
2
Eelnõuga täiendatakse politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) 3. peatüki 1. jagu §-ga 131.
Eelnõu toob kaasa järgmised kvalitatiivsed parandused võrreldes kehtiva olukorraga:
Õigusselgus ja läbipaistvus: eelnõuga lisatakse PPVS-i uus paragrahv, mis määratleb
PPA kasutatava numbrituvastuskaamera mõiste, kasutamise eesmärgid, andmete liigid,
juurdepääsu subjektid ning säilitamise ja logimise korra. See tagab, et kaamerate
kasutamine toimub selge, avalikult arusaadava ja parlamentaarse kontrolli all oleva
mandaadi alusel.
Andmetöötluse kvaliteet ja eesmärgipärasus: seaduses sätestatakse selgelt, et
andmete kogumine ja hoidmine võib toimuda ennetamise eesmärgil. Samas nähakse
ette, et andmeid võib kasutada vaid konkreetsete ja õigustatud eesmärkide
saavutamiseks (nt kuritegude menetlemine, ohutõrje, tagaotsimine), millega
maandatakse andmete põhjendamatu kasutamise riski. Samuti nõuab andmetöötlus
selget põhjendust ja viidet aluseks olevale juhtumile, mis suurendab töötluse
sihipärasust ja auditeeritavust.
Turvalisus ja järelevalvevõimalus: seaduses sätestatakse selgelt andmete säilitamise
ja kustutamise tähtajad (45 päeva salvestise tegemisest arvates), samuti nähakse ette
detailne logiandmete kogumine, mis võimaldab kontrollida, kes ja milleks on andmeid
töödelnud on. Logiandmete säilitamise selge kohustus aitab ennetada kuritarvitusi ja
toetab tagantjärele kontrollimehhanisme.
Kokkuvõttes tagab eelnõu, et kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine politseitöös toimub
proportsionaalselt ja legitiimselt, vähendades täitevvõimu otsustusõiguse ebaproportsionaalset
ulatust ning kindlustades avalikkusele arusaadava ja kontrollitava andmetöötlusraamistiku. See
tugevdab avalikku usaldust ning tagab põhiseaduslike põhiõiguste parema kaitse.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva
eelnõuga.
Eelnõuga muudetakse PPVS-i 18. aprillil 2025. aastal jõustunud redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 9.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 73 kohaselt
Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Kehtiv õigus ja hetkeolukord
Eesti Vabariik ühines Schengeni õigusruumiga 21. detsembril 2007. aastal, millega kaasnes
maismaa- ja merepiiride avamine ning sisepiiridelt piirikontrolli kaotamine. Sisepiiridelt
piirikontrolli kaotamisega kaasnevate turvariskide leevendamiseks on liikmesriikidel lubatud
rakendada erinevaid meetmeid (nn Schengeni kompensatsioonimeetmed), millest üheks on
numbrituvastuskaamerate kasutuselevõtt, eesmärgiga tõhustada järelevalvet isikute ja kaupade
liiklusvoogude üle, ennetada salakütuse ja narkootikumide vedu ning teisi raskeid kuritegusid.
Eestis võttis esimesena numbrituvastuskaamerad kasutusele Maksu- ja Tolliamet (edaspidi
MTA) 2010. aastal tollialaste ülesannete täitmiseks. MTA kasutab selleks tolliseaduse (edaspidi
TS) § 14 lõikes 1 nimetatud automaatset numbrituvastussüsteemi (ANTS), mis jäädvustab ja
salvestab peamiselt piiripunktides transpordivahendite ning kaubakonteinerite
3
registreerimismärke. Süsteem võimaldab tõhusalt jälgida piiriületusi, kuid ei teosta
automaatseid päringuid andmebaasidesse.
PPA numbrituvastuskaamerate andmete töötlemine reguleeriti esmakordselt 2009. aastal, mil
kehtestati PPVS-i § 8 lõike 3 alusel politsei andmekogu põhimääruse (edaspidi POLIS
põhimäärus) uus terviktekst. PPA töötles neid andmeid esmalt kriminaalmenetluse raames,
tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 152 lõikele 1. Kuigi õiguslik alus
oli olemas juba varem, alustas PPA numbrituvastuskaamerate kasutamist süüteomenetluste
toetamiseks aktiivsemalt alles 2016. aastal, kui Eestis tekkis suurem autovarguste laine.
Kriminaalmenetluses tulenes õiguslik alus nende andmete saamiseks KrMS-i § 215 lõigetest 1
ja 2, mis kohustavad eraõiguslikke isikuid PPA taotlusi andmete saamiseks viivitamata täitma
ning teisi uurimisasutusi PPA-le abi osutama.
Kuna autovarguste lahendamisel ilmnes, et tegemist on politseitöös vajaliku ja kasuliku
vahendiga, asus PPA aastatel 2017–2018 arendama numbrituvastusvõimekust ka avalikus
ruumis, eesmärgiga tugevdada avalikku korda vastavalt PPVS-i § 3 lõikes 1 sätestatud
ülesannetele.
Alates 2018. aastast lisandus täiendav õiguslik alus Euroopa Liidu õigusest – Schengeni
infosüsteemi määrusest9, mis lubab politsei- ja tolliasutustel kasutada
numbrituvastuskaameraid automaatseks kontrolliks, tuvastamaks tagaotsitavaid sõidukeid
Schengeni infosüsteemis (SIS II). Tabamuste korral tuleb need edastada otsingu algatanud
asutusele.
Numbrituvastuskaamerate paigaldamine ja kasutamine toimub PPA poolt KorS-i § 34 alusel,
mis lubab politseil avalikus kohas ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise
kõrvaldamiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadet. Kuna tegemist on
korrakaitselise erimeetmega, on numbrituvastuskaamerate kasutamine avalik. Avalikus kohas
olevate kaamerate lähedusse peavad KorS-i § 34 lõike 3 kohaselt olema paigaldatud
teavitussildid, et inimesed oleksid teadlikud toimuvast jälgimistegevusest. Silt sisaldab mustal
taustal videokaamera sümbolit ja sõna „VIDEOVALVE”, mis vastab isikuandmete kaitse
põhimõttele läbipaistvuse tagamise osas. Seda põhjusel, et numbrituvastuskaamerate
salvestised sisaldavad isikuandmeid ehk andmeid, mille kaudu on politseil võimalik tuvastada
mootorsõidukis või selle vahetus läheduses viibivad isikud. Numbrituvastuskaamerate
kontekstis on sellisteks isikuandmeteks – nii koostoimes kui eraldiseisvalt – foto
mootorsõidukist või haagisest koos registreerimismärgiga, mootorsõiduki või haagise
registreerimisnumber, fotografeerimise aeg ja koht. Samuti foto mootorsõidukis või selle
vahetus läheduses viibivatest isikutest, kes võivad olla äratuntavad. Ehkki KorS-i §-s 34
sätestatud erimeede ei räägi sõnaselgelt isikuandmete kogumisest ja töötlemisest, toimub
töötlus PPA poolt PPVS §-le 746 tuginedes, mis lubab isikuandmeid töödelda PPVS-i § 3 lõikes
1 sätestatud politsei ülesannete täitmiseks.
Numbrituvastuskaamera teadete andmete säilitamist on reguleeritud POLIS põhimääruse § 24
lõike 3 punktis 3, mis sätestab, et numbrituvastuskaamera teadet, mis ei ole seotud POLIS-e
teise andmestikuga, säilitatakse kuni kolm kuud teate saabumisest arvates.
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1862, 28. november 2018, milles käsitletakse Schengeni
infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases
koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL – ELT
L 312, 7.12.2018, lk 56–106.
4
PPVS-i § 8 lõike 1 kohaselt on POLIS andmekogu, kus töödeldakse korrakaitse- ja
süüteomenetlusega seotud andmeid avaliku korra ning siseturvalisuse tagamise eesmärgil.
PPVS-i § 10 järgi koosneb POLIS kaheksast andmestikust, sealhulgas ennetava tegevuse
andmestikust, kuhu kuuluvad ka numbrituvastuskaamerate andmed. Ennetava tegevuse
andmestikku kantakse numbrituvastuskaamera teate kohta järgmised andmed: foto sõidukist ja
selle registreerimismärgist ning sõiduki fotografeerimise aeg ja koht. Kui andmed ei ole seotud
menetlusega, säilitatakse neid kuni kolm kuud. Kui teade on seotud süüteomenetlusega,
säilitatakse andmed vastava menetluse andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni.
Vastavalt POLIS põhimääruse § 23 lõigetele 2 ja 3 antakse andmekogule juurdepääs ainult neile
ametnikele, kellel on see vajalik oma teenistusülesannete täitmiseks. PPA peadirektori 11.
aprilli 2025. aasta käskkiri nr 1.1-1/57 „Politsei- ja Piirivalveameti infoturbekorra ja
turvaintsidentide lahendamise korra kinnitamine“ kehtestab reeglid juurdepääsu taotlemiseks
ja sulgemiseks. Käskkirja lisa 1 „Infoturbekord“ punkt 4.4 näeb ette, et juurdepääsuõigused
antakse taotluse alusel või vastavalt kasutaja põhitöö õigusgrupile ning et juurdepääsude
haldamine toimub infosüsteemis. Juurdepääsu ulatus määratakse teadmisvajaduse alusel – nii
kasutajagruppide kui isikupõhiselt. Numbrituvastussüsteemile juurdepääs määratakse
rollipõhiselt ametikohtadele, mis seotud süütegude ennetamise ja menetlemisega või
operatiivse reageerimisega (nt kadunud isikute otsingud). Kui kasutajal ei ole vastavat
kasutajarolli ega õigust, siis ei ole tal võimalik andmetele juurde pääseda.
Kasutajatel on võimalik süsteemis teha üksikpäringuid salvestatud andmete kohta või lisada
sõiduki registreerimisnumber jälgimisse, mille korral teavitatakse kasutajat, kui vastava
numbriga sõiduk ilmub uuesti süsteemi. Andmete turvalise ja eesmärgipärase kasutamise
tagamiseks on PPA-s rakendatud organisatsioonilised ja tehnoloogilised kontrollimehhanismid.
2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus
Eelnõu kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 131, mis loob selge ja eraldiseisva õigusliku aluse
politsei numbrituvastuskaameratega jäädvustatud andmete salvestamiseks ja kasutamiseks.
Numbrituvastuskaameraid kasutatakse ka edaspidi ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks,
korrarikkumise kõrvaldamiseks ning kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja
menetlemiseks, samuti tagaotsitavate isikute või esemete leidmiseks. Samas sätestatakse PPVS-
is selgelt, et andmeid tohib ohu ennetamiseks koguda ja säilitada. Eelnõuga sätestatakse seega
PPVS-s KorS-i § 34 lõigete 1 ja 2 erisused ning seni vaid POLIS põhimääruses sätestatud
numbrituvastuskaamera regulatsioon.
Numbrituvastuskaamera salvestise andmed on käsitatavad isikuandmetena, sest:
- kaamera vaatevälja võivad jääda mootorsõiduki eest- ja tagantvaate korral autos viibivad või
selle vahetus läheduses viibivad isikud;
- numbrimärgi järgi saab liiklusregistri päringuga teada sõiduki omaniku või vastutava
kasutaja.
Numbrituvastuskaamera salvestise andmeid töödeldakse POLIS-e põhimääruse § 6 punktis 3
nimetatud ennetava tegevuse andmestikus ning nende isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi IKÜM) nõuetest. Sealjuures tuleb tagada
IKÜM-i artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimine, milleks muu hulgas
on seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõte (artikkel 5 lõige 1 punkt a) ning
eesmärgipärasuse põhimõte (artikkel 5 lõige 1 punkt b). Nende põhimõtete järgi peab
isikuandmete töötlemiseks olema alati õiguslik alus ning andmeid tohib koguda ainult täpselt
5
ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Eelnõuga luuakse selge õiguslik
alus numbrituvastuskaamera salvestiste töötlemisele ning määratletakse
andmetöötluseesmärgid Eesti siseriiklikus õiguses.
2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus
Eelnõuga nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise, nende andmete töötlemise,
säilitamise ja juurdepääsu alused. Tegemist on tehnilise järelevalvemeetme õigusliku
regulatsiooniga, mille keskne eesmärk on aidata tõkestada ohtlikke olukordi ning avastada
kuritegusid, sealhulgas tabada tagaotsitavaid.
Avalikus ruumis salvestatud kaamerapilt, kui see võimaldab isikut tuvastada (nt
sõidukinumbriga), on isikuandmed, mille töötlemine peab vastama järgmistele põhimõtetele:
seaduslikkus ja õiglus;
eesmärgikohasus;
kvaliteet ja õigsus;
säilitamise piiratus;
turvalisus.
Isikuandmete töötlemine kujutab endast informatsioonilise enesemääramis(põhi)õiguse
piirangut. Põhiõiguse piiramise olukorras kohaldub PS § 3 lõikest 1 tulenev
seadusreservatsiooni ehk olulisuse põhimõte, mille kohaselt peab põhiõiguste seisukohalt
olulisi küsimusi reguleerima Riigikogu (viimati RKPJKo 06.04.2021, 5-20-12/9, p 62).
Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid
põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge
ja vastavuses piirangu intensiivsusega (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 22). Seda
põhimõtet tuleb järgida igas olukorras, kus töödeldakse isikuandmeid.
Õiguskantsler10 on välja toonud, et isikuandme töötlemise korral peab seadus määrama
järgmised aspektid:
a) töötlemise alused – kogumise ja töötlemise eesmärgid või olukorrad piisava selgusega, et
sellest saaks tuletada, kellele võib anda andmetele juurdepääsu;
b) töödeldavate isikuandmete koosseis. Kui seaduses ei ole võimalik isikuandmete koosseisu
täpselt esitada, siis tuleb seaduses nimetatud üldisema isikuandmete kategooria täpsustamiseks
anda täpsema sisuga volitusnorm (seaduses nt kontaktandmed, määruses elukoht, e-posti
aadress, telefoninumber);
c) töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Seaduses sätestatud piirtähtajast lühemate
tähtaegade kehtestamiseks võib anda selge volitusnormi, mis lubab täpsema regulatsiooni
kehtestada põhimäärusega;
d) kas ja kuidas tagatakse PS-i § 44 lõikega 3 kaitstav põhiõigus saada teavet enda isikuandmete
töötlemise kohta. Seejuures võib kaaluda ka teavitamiskohustusest erandi tegemist (vt
Riigikohtu otsus 5-19-38/15, punktid 104 ja 105), aga sellisel juhul peaks selle seadusega
selgelt sätestama;
e) andmetöötluse õiguspärasuse tagamiseks kõige olulisema, sh vastutava töötleja (mitme
töötleja puhul vastutuse jaotuse) ning järelevalve.
Kavandatavad muudatused riivavad mitmeid isikute põhiõigusi, eeskätt eraelu puutumatust
(PS § 26) ja õigust enda kohta käivatele andmetele (PS § 44). Samuti on asjakohased
10 Õiguskantsler, märgukiri isikuandmete töötlemisega ja korrakaitsega seotud küsimuste kohta, 03.05.2024. a
kiri nr 7-7/212350/2402585.
6
põhiõiguste üldpiirangu põhimõtted (PS § 11) ja õigusriigi ning seaduslikkuse põhimõte
(PS § 3 lg 1).
Eelnõu eesmärk on toetada avaliku korra kaitset ja ohutõrjet, võimaldades tuvastada sõidukeid
ja nende registreerimismärke avalikus ruumis paigaldatud jälgimisseadmestiku abil.
Numbrituvastuskaamera salvestiste kasutusvaldkonnad – kuritegude avastamine ja
tõkestamine, kõrgendatud ohu väljaselgitamine ning tagaotsitavate isikute leidmine – teenivad
selgelt legitiimseid eesmärke, mis on kooskõlas PS-i ja Euroopa inimõiguste konventsiooni
(artikli 8 lõige 2) lubatud põhiõiguste piiramise alustega.
PS-i § 3 lõike 1 kohaselt tuleb põhiõiguste osas olulisemad piirangud ja piirangu rakendamise
tingimused ning meetmed sätestada seadusega11. Avaliku võimu sekkumine eraõiguslikku
sfääri saab toimuda seadusega kindlaks määratud tingimustel ja ulatuses12. Seega nõuab
põhiõiguste piiramine demokraatlikult legitimeeritud seadusandja volitust, milleks on
parlamendi poolt vastu võetud seadus13.
PS-i § 11 kohaselt võib põhiõigusi piirata ainult kooskõlas PS-iga, kui piirang on seaduses
sätestatud, legitiimse eesmärgiga, vajalik demokraatlikus ühiskonnas ja proportsionaalne.
Eelnõu puudutab esmalt eraelu puutumatuse õigust, mis on tagatud PS-i §-s 26. Lisaks riivab
eelnõu isikuandmete kaitse õigust, mis tuleneb PS-i § 44 lõikest 1 ja tuleb tõlgendada
koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 8 ja IKÜM-iga, samuti Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680, 27. aprill 2016, mis käsitleb füüsiliste
isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise,
uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele
pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu raamotsus 2008/977/JSK14 (edaspidi õiguskaitsedirektiiv) ning mis on Eesti õigusesse
üle võetud isikuandmete kaitse seaduses (edaspidi IKS).
Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse riive väljendub selles, et sõiduki
registreerimisnumbri kaudu on võimalik tuvastada konkreetne isik (sõiduki omanik või
vastutav kasutaja), kuigi andmete kogumine toimub avalikus ruumis. Euroopa Inimõiguste
Kohus on korduvalt märkinud, et ka avalikus ruumis liikumise jälgimine võib kuuluda isiku
eraelu kaitse alla, eriti kui tegemist on süstemaatilise ja automatiseeritud jälgimisega (vt
Uzun vs. Saksamaa, EIKo 2.09.2010, nr 35623/05). Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et
registreerimisnumbrit peetakse isikuandmeteks, kui selle abil saab tuvastada füüsilise isiku
(vt Euroopa Kohtu otsus C-582/14, Breyer, p 45–49).
Põhiõiguste piiramise lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda PS-i §-st 11 ning Euroopa Liidu
õiguse kohaselt ka proportsionaalsuse põhimõttest (õiguskaitsedirektiivi artiklid 4 ja 8). PS-
i § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas PS-iga. Need piirangud peavad
olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja
vabaduste olemust. Põhiõiguse piiramine, et kaitsta muud põhiseaduslikku väärtust, on eelkõige
seadusandja ülesanne, mis ei välista kitsama kaalutlusõiguse andmist täidesaatvale
riigivõimule.
11 RKPJKo III-4/1-1/94. 12 RKHKo 3-3-1-41-00, p 4. 13 Narits, R.; Annus, T.; Ernits, M.; Kalmo, H,; Lindpere, H.; Madise, L.; Merusk, K.; Mälksoo, L. Põhiseaduse
§ 3 kommentaarid, komm 19. lk 57–58. 14 ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131.
7
Seadusereservatsiooni põhimõtte15 kohaselt on kohustus seadusega sätestada ka need piirangud,
mis riivavad põhiõigusi, kui PS selle otsesõnu ette näeb. Sättest tuleneb ka isiku subjektiivne
õigus riigi vastu16. Kavandatud regulatsioon sätestab piirangud seaduse tasandil, täites
õigusselguse ja seadusreservatsiooni põhimõtte nõuded.
Andmetöötlus toimub seaduses sätestatud alustel ja selgelt määratletud eesmärkidel.
Andmete kogumise ja töötlemise eesmärk on avaliku korra ja julgeoleku kaitse, kuritegude
ennetamine ja avastamine ning isikute ja esemete tagaotsimine. Need eesmärgid on tunnustatud
legitiimsetena nii Eesti kui ka Euroopa õiguses (vt EIK, S. and Marper vs Ühendkuningriik,
4.12.2008, nr 30562/04 ja 30566/04, p 100 jj).
PS-i § 13 lõige 2 näeb ette, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Määratletuse
põhimõtte kohaselt peab seaduses olema täidesaatva riigivõimu tegevus piisavalt täpselt
reguleeritud, et kohus saaks tõhusalt kontrollida täidesaatva riigivõimu tegevuse vastavust
seadusele. Määratlemata õigusmõisted, abstraktsed koosseisud ja kaalutlusõigus pole küll
välistatud, aga mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda täpsem peab olema seaduse tekst.
PS-i § 13 lõikest 2 tulenev õigusselguse põhimõte tähendab, et seadused ja muud õigusaktid
peavad olema sõnastatud selgelt ja arusaadavalt ning olema piisavalt ammendavad ja täpsed, et
igaühel oleks võimalik mõista regulatsiooni ja seada selle kohaselt oma käitumine.
Regulatsioon sisaldab mehhanisme, mis piiravad riivet üksnes vajalikule ulatusele. Andmete
säilitamisaeg on piiratud 45 päevaga, mis on kooskõlas minimaalsuse põhimõttega. Samuti
on sätestatud juurdepääsuõigus ainult konkreetsetele asutustele ja ainult seadusega
määratletud ülesannete täitmiseks (eelnõukohase PPVS-i § 131 lõiked 3 ja 5). Kuigi andmete
salvestamine ja säilitamine toimub ennetavalt kõikide sõidukite kohta, siis on andmete reaalne
kasutamine, see tähendab päringute tegemine jne, piiratud, mis oluliselt vähendab sellega
kaasnevat põhiõiguste riive intensiivsust. Salvestatud andmeid tohib kasutada vaid
kuritegude avastamise, tõkestamise ja menetlemise eesmärgil, olulise või kõrgendatud ohu
väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise lõpetamiseks ning tagaotsitavate isikute või
esemete leidmiseks (eelnõukohase PPVS-i § 131 lõiked 2 ja 3). Lisaks toetab proportsionaalsuse
põhimõtte täitmist numbrituvastuskaamera salvestise kande ja päringu logimise nõue
(eelnõukohase PPVS-i § 131 lõige 8), mis aitab tagada kontrollitavuse ja vältida väärkasutust.
PS-i § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine nii seadusandliku, täidesaatva kui ka
kohtuvõimu kohustus. Seadusandja peab kehtestama õigusnormid, mis on piisavalt määratletud
ja kooskõlas PS-iga, täidesaatev võim järgima kehtestatud õigusnorme ning kohtuvõim
kontrollima õigusnormide põhiseaduspärasust ja täidesaatva võimu tegevuse vastavust
õigusnormidele.
Kuivõrd numbrituvastuskaamera andmeid säilitatakse ja töödeldakse POLIS-es, siis selle
põhimääruses on toodud täpsemad reeglid andmete kaitsmiseks. POLIS põhimääruse § 23 lõike
1 kohaselt rakendatakse andmete kaitsmiseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid. POLIS-e kasutamise õigus antakse üksnes neile ametnikele ja töötajatele,
kellel see on vajalik teenistuskohustustest tulenevalt. Andmete sisestamise ja päringute
tegemise õiguste tase määratakse teadmisvajadusest lähtuvalt tööülesannete täitmiseks. Õiguste
taseme võib määrata kasutajagruppide kaupa või isikuliselt.
15 RKÜKo 3-4-1-10-00, p 31. 16 Lehis, L.; Lind, K. Põhiseaduse § 113 kommentaarid, komm 1. – Ü. Madise jt. (toim). Eesti Vabariigi
põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 4., täiend. Vlj. Tallinn: Juura 2017. lk 754.
8
Sõiduki numbrimärgi järgi päringu tegemisel tuleb alati märkida päringu põhjus – nt
kriminaalasja number, dokumendi number, mille alusel päring tehakse. Ametnik peab olema
võimeline ka tagantjärgi põhjendama, mis alusel ja eesmärgil ta auto numbrit otsis.
POLIS-e kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste
meetmete abil. Iga POLIS-esse tehtud päringu või kande (andmete lisamise, muutmise,
sulgemise või kustutamise) kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) kasutaja nimi;
2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg.
Numbrituvastuskaamera salvestise kande ja päringu osas täpsustatakse eelnõukohase PPVS-i
§ 131 lõikes 8, et nende kohta säilitatakse kaks aastat alates päringu tegemisest järgmised
logiandmed:
1) salvestise tegemise aeg ja koht;
2) mootorsõiduki või haagise registreerimisnumber;
3) salvestise kustutamise aeg;
4) päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus, arvestades riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduses sätestatut;
5) päringu kuupäev ja kellaaeg;
6) päringu liik ja põhjendus.
Logiandmete säilitamine on keskne meede isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse
tagamisel, võimaldades kontrollida, kas andmete töötlemine toimub seaduslikult,
eesmärgipäraselt ja õiguspäraselt. Logiandmete olemasolu loob võimaluse tagantjärele
tuvastada, kes, millal ja mis eesmärgil andmeid kasutas või töötles, mis omakorda võimaldab
tuvastada väärkasutust ja võtta vajadusel meetmeid selle tõkestamiseks.
Selline läbipaistvust ja kontrollitavust võimaldav süsteem tugevdab põhiõiguste kaitset,
eelkõige isikuandmete kaitse õigust (PS-i § 26 ja § 43), aidates ennetada andmete omavolilist
või ebaproportsionaalset kasutamist ning toetades riigi kohustust tagada isikuandmete
töötlemise õiguspärasus. Logiandmete olemasolu on ka eelduseks sõltumatu järelevalve
teostamiseks, sealhulgas AKI ja muude pädevate asutuste poolt.
Eeltoodust tulenevalt on logiandmete säilitamine vajalik ja proportsionaalne meede, mis aitab
tagada avaliku võimu läbipaistvuse ning üksikisikute põhiõiguste kaitse tehnoloogiapõhises
õiguskeskkonnas.
Kui PPA tuvastab andmekaitsealase rikkumise, teeb PPA teavituse AKI-le ja vajadusel
puudutatud andmesubjektidele. Pöördumine AKI poole on kohustuslik olukorras, kus on aset
leidnud isikuandmete töötlemisega seonduv rikkumine, mille iseloomu ning laadi arvestades
kujutab see isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu.
Sellised meetmed on kooskõlas Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohaga, et põhiõiguste
riive lubatavus sõltub lisaks eesmärgile ka kasutatavate garantiide ja järelevalve mehhanismide
olemasolust (vt RKHK otsus 3-3-1-15-12, p 22).
PS-i § 44 lõiked 2 ja 3 näevad ette, et kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende
ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel
informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega
keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus
seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning
riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust
9
piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti
kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
PPVS-i § 748 lõike 2 kohaselt on PPA-l õigus piirata andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik:
1) süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks; 2) teise
isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks; 3) riigi julgeoleku ohustamise
takistamiseks; 4) avaliku korra kaitseks.
Sellised piirangud peavad alati põhinema selgelt sätestatud õiguslikul alusel, olema
põhjendatud ja proportsionaalsed, arvestades, et põhiõiguste piiramine ei tohi minna kaugemale
sellest, mis on vajalik legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Samal ajal peab riik tagama, et
isikutel oleks võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid oma õiguste rikkumise korral ning et
andmete töötlemise üle toimiks reaalne ja tõhus järelevalve.
Kokkuvõtlikult on andmesubjekti õiguste piiramine võimalik vaid selgelt piiritletud juhtudel ja
põhjendatult, kuid ka sellisel juhul tuleb tagada läbipaistvus, kontrollitavus ning võimalus
õiguste taastamiseks, mis on demokraatliku õigusriigi ja põhiõiguste tegeliku kaitse aluseks.
Andmekaitse aspektist on eelnõus arvestatud ka IKÜM-i ja IKS-i põhimõtetega, eelkõige:
andmete minimaalsuse (eelnõu § 131 lg 4),
kasutuseesmärgi piirangu (eelnõu § 131 lg 3 ja 5),
säilitamisaja (eelnõu § 131 lg 7) ja
läbipaistvuse/logimise (eelnõu § 131 lg 8) nõuetega.
Eelnõus sätestatud numbrituvastuskaamerate kasutuse regulatsioon kujutab endast eraelu
puutumatuse ja isikuandmete kaitse õiguste riivet, kuid see on PS-iga kooskõlas, kuna:
riive on sätestatud seaduses,
selle eesmärk on legitiimne,
see on vajalik ja proportsionaalne,
rakendatakse piisavaid garantii- ja järelevalvemehhanisme,
andmete säilitamine ja kasutamine on piiratud ulatusega.
Need tingimused toetavad seisukohta, et tegemist on mõõduka põhiõiguste riivega, eeldusel,
et süsteemi rakendamisel järgitakse rangelt määratud kasutuseeskirju ja
järelevalvemehhanisme.
Eelnõus sätestatud numbrituvastuskaamerate kasutus kujutab endast eraelu ja isikuandmete
kaitse õiguste riivet, kuid see on PS-iga kooskõlas, kuna:
piirang on seaduses sätestatud,
eesmärk on legitiimne ja vajalik,
rakendatakse proportsionaalseid ja tõhusaid tagatisi,
andmetöötlus on piiratud ulatusega ja kontrollitav.
Lisaks tuleb hinnata, kas meetme kasutamine on vältimatult vajalik. Alternatiivsed meetmed
(nt patrullimine, manuaalne kontroll) ei pruugi olla piisavalt tõhusad ohtude ennetamisel või
kuritegude avastamisel. Kuna jälgimisseadmestik võimaldab saavutada soovitud eesmärki
väiksema ressursikuluga ja suurema tõhususega, on selle kasutamine põhjendatud ja
põhiseaduspärane.
2.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang
Eelnõu võimaldab koguda ja töödelda sõiduki registreerimisnumbrit, mis on isikuandmed, kui
need on seotud kindlakstehtava isikuga. Eelnõu reguleerib isikuandmete töötlemist õiguskaitse
10
eesmärgil ning peab seega olema kooskõlas IKS-i ja õiguskaitsedirektiiviga. Osaliselt
reguleerib eelnõu isikuandmete töötlemist ka haldusmenetluses, mistõttu tuleb tagada
isikuandmete töötlemise õiguspärasus vastavalt IKÜM-le ja PS-i §-le 44.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega järgnevate kavandatavate muudatuste puhul:
1) numbrituvastuskaamera salvestise loomine;
2) numbrituvastuskaamera salvestisele juurdepääsu andmine ja edasine töötlemine;
3) numbrituvastuskaamera salvestise säilitamine.
Mõjutatud sihtrühm on kõik Eesti territooriumil mootorsõiduki või haagisega liikluses osalevad
isikud, kes mööduvad numbrituvastuse funktsiooni omavast avaliku ruumi kaamerast ning on
jäädvustatud salvestisele.
2.4.1 Numbrituvastuskaamera salvestise loomine
Eelnõukohase PPVS-i § 131 lõikes 4 nähakse ette andmekoosseis, mida sisaldab
numbrituvastuskaamera salvestis.
Numbrituvastuskaamera on avaliku ruumi kaamera, mis omab vastavat tehnilist funktsiooni,
mille abil tehakse pilt mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgile vastavast
või sarnanevast objektist (luuakse foto, kus fookuses on sõiduki registreerimismärk).
Täiendavalt talletatakse numbrituvastuskaamera poolt ka aeg ja kaamera asukoht, millest
mootorsõiduk või haagis möödus. Lisaks võivad loodavale salvestisele jääda ka isikud, kes
sõidukis viibivad (eelkõige juht ning tema kõrvalistuja) või sõiduki vahetusläheduses viibivad
isikud, näiteks jalakäija ülekäigurajal. See, kas sõidukis viibivad isikud on samuti salvestiselt
näha, sõltub numbrituvastuskaamera resolutsioonist ja teravusest, mis kaamerate lõikes
varieeruvad. Pildi resolutsiooni ja teravust mõjutab ühe tegurina valgustus ja ilmastikuolud –
näiteks kas pilt on tehtud öösel, udus, vastu päikest, kas kaamera on puhas jne. Samuti on
mõjutavaks teguriks ka see, millisele kõrgusele ja millise nurga alla kaamera paigutatud on.
Seega sõltuvalt ilmastikust ja kaamera nurgast võib olla näha sõidukis olevad isikud, kuid nende
tuvastamiseks tuleb salvestist täiendavalt edasi töödelda, et isikud tuvastada, süsteemi poolt
isikuid automaatselt ei tuvastata. Numbrituvastuskaameral puudub funktsionaalsus, mis
võimaldaks teostada näotuvastust.
Kokkuvõttes võib muudatuse andmekaitsealast mõju pidada pigem väikseks, kuna esmases
isikuandmete töötlemise etapis toimub andmekorje eesmärgiga talletada foto mootorsõidukist
või haagisest ning fookustatakse sealjuures sõiduki registreerimise numbrit, eesmärk ei ole
tuvastada isikuid. Seega numbrituvastuskaamera salvestise loomine on esmane samm
isikuandmete töötlemisel ning see on kõige vähem füüsiliste isikute eraelu puutumatust riivav
töötlemistoiming, kuivõrd igal möödasõidul numbrituvastuse funktsiooniga avaliku ruumi
kaamerast ei pruugi salvestisele talletuda isikud ning automaatselt ei seota registreerimise
numbrit isikuga – näiteks sõiduki omaniku, vastutava kasutaja või kasutajaga. Salvestise
loomise eesmärk on luua teave, mis võimaldab eelnõukohase PPVS-i § 131 lõike 3 punktide 1–
3 ning sama paragrahvi lõike 5 punktides 1–2 nimetatud ülesannete täitmist.
2.4.2 Numbrituvastuskaamera salvestisele juurdepääsu andmine
Eelnõukohase PPVS-i § 131 lõikes 5 sätestatakse asutused, kellel on lisaks PPA-le
numbrituvastuskaamerate salvestistele juurdepääs. Numbrituvastuskaamera salvestisele
juurdepääsu saamiseks eelduseks on seadusest tulenev õiguslik alus ning teenistuskohustustest
tulenev vajadus.
11
POLIS põhimääruse § 23 lõike 2 kohaselt antakse infosüsteemi kasutamise õigus üksnes neile
teenistujatele, kellel see on vajalik teenistuskohustustest tulenevalt. Tulenevalt sama paragrahvi
lõikest 3 määratakse andmete sisestamise ja päringute tegemise õiguste tase teadmisvajadusest
lähtuvalt tööülesannete täitmiseks. Õiguste taseme võib määrata kasutajagruppide kaupa või
isikuliselt. Numbrituvastuse süsteemi juurdepääs on lisatud kasutajarollidele. Kasutajaroll
antakse teenistuskohustustest tulenevalt. Kui kasutajale on antud kasutajaroll, millele ei ole
lisatud numbrituvastuskaamera salvestiste andmetele ligipääsu võimaldavat õigust, siis
kasutaja nendele andmetele juurdepääsu ei oma. PPA kasutajatele antakse nimetatud ülesannete
täitmiseks juurdepääs numbrituvastuskaamera andmetele rollipõhiselt. Teistele eelnõukohase
PPVS-i § 131 lõikes 5 nimetatud asutustele on loodud eraldi rollid, mis võimaldavad neile
juurdepääsu enda seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks – MTA-l TS-i §-ga 4 sätestatu ning
julgeolekuasutustel julgeolekuasutuste seaduses (edaspidi JAS) sätestatud ülesannete
täitmiseks.
Numbrituvastsuskaameraga loodud salvestisele juurdepääsu omamine võimaldab teha POLIS-
est päringuid erinevatel õiguslikel alustel alljärgnevalt:
Jälitustegevuse raames:
PPVS § 3 lõige 1 punkt 7 (PPA ülesanneteks on süütegude menetlemine);
KrMS § 212 lõige 1 (kohtueelset menetlust toimetavad PPA ning Kaitsepolitseiamet, kui
KrMS-i § 212 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti);
KrMS § 152 lõige 1 (kriminaalmenetluses on menetlejal õigus töödelda isikuandmeid,
sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse
läbiviimiseks, tõendite kogumiseks, kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramiseks,
jälitustoimingu tegemiseks või muu KrMS-is sätestatud eesmärgi saavutamiseks);
KrMS § 1262 lõige 1 (PPA, Kaitsepolitseiamet, MTA, Sõjaväepolitsei ning Justiits- ja
Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla (edaspidi jälitusasutus) võivad teha
jälitustoimingu järgmistel alustel:
1) vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise
eesmärgil;
2) tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmine;
3) vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt KrMS-i 161. peatükis
sätestatule;
4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta).
KrMS § 1261 lõige 8 (jälitusasutusel on õigus töödelda jälitustoimingu tegemisel ka
andmeid, mis pärinevad muudest allikatest kui jälitustoimingud);
KrMS § 63 lõige 1 (tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või
asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend,
uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti
muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus).
Tagaotsimise raames:
PPVS-i § 3 lõige 1 punkt 7; KrMS-i § 140 lõige 3 (tagaotsitavaks kuulutamise määrus
edastatakse täitmiseks jälitusasutusele, kelle menetluses on või kelle menetluses oli
tagaotsimise aluseks olev kriminaalasi. Kui kriminaalasi on või oli jälitusasutuseks
mitteoleva uurimisasutuse menetluses, edastatakse tagaotsitavaks kuulutamise määrus
täitmiseks PPA-le); KrMS-i § 152 lõige 1, § 1261 lõige 8, § 1262 lõige 1.
12
Isikute asukoha tuvastamise raames:
PPVS-i § 3 lõige 1 punkt 1 (politsei ülesandeks on avaliku korra kaitse KorS-is sätestatud
alusel ja korras).
Rahvusvahelise koostöö raames: PPVS-i § 3 lõige 1 punkt 7, KrMS-i § 212 lõige 1; KrMS-i § 152 lõige 1, § 1262 lõige 1,
§ 1261 lõige 8; PPVS § 746 lõige 2 (politseil on seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu
õigusakti täitmiseks õigus edastada isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid,
välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.), KrMS-i 19. ptk (rahvusvaheline
koostöö kriminaalmenetluses).
Avaliku korra kaitseks:
PPVS-i § 3 lõige 1 punkt 1.
Juurdepääsuõiguse omamine ei suurenda igal juhul kõikide andmesubjektide põhiõiguste riivet,
päring käivitatakse üksnes põhjendatult, menetleja igakordse otsusega, selleks vajaliku
õigusliku aluse olemasolul. Juurdepääsuõigust omav isik on kohustatud omama piisavaid
teadmisi isikuandmete töötlemise nõuetest ning isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide
nõudeid ka kõrvalekaldumatult järgima.
Päringu käivitamise puhul ei töödelda eriliiki isikuandmeid. Töödeldavateks isikuandmeteks
on mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt tuvastatud registreerimisnumber, liikluses
osalenud sõiduki fotografeerimise aeg ja koht ning mootorsõidukis viibinud või selle vahetus
läheduses viibinud isikud (eeldusel, et nad on fotol näha). Hilisemate isikuandmete
töötlemistoimingute puhul töödeldakse ka sõiduki omaniku, vastutava kasutaja ning kasutaja
isiku üldandmeid. Tuvastamaks võimalikke väärkasutusi, kus numbrituvastuskaamera
salvestisele juurdepääsuõigust omav teenistuja käivitab päringu omamata selleks õiguslikku
alust, on PPA rakendanud sisekontrollilised meetmed. Eelnõukohases PPVS-i § 131 lõikes 8
tuuakse logiandmed, mis säilitatakse numbrituvastuskaamera salvestise kande ning päringu
kohta. Eelnõukohase PPVS-i § 131 lõikes 5 nimetatud asutused peavad samuti tagama, et nende
teenistujad omaksid piisavaid teadmisi isikuandmete kaitset reguleerivatest ning konkreetse
isikuandmete töötlemistoimingu puhul kohalduvatest õigusaktidest ning rakendama samuti
asutusesiseseid sisekontrollilisi meetmeid, mis aitaksid tuvastada võimalikke väärkasutusi.
Kuigi juurdepääsuõiguse realiseerimine toob küll kaasa suurema põhiõiguste riive, sealhulgas
eraelu puutumatuse riive, ei puuduta see kõiki isikuid, kelle isikuandmeid töödeldakse eelnõuga
kavandatud sätte (PPPVS § 131 lg 4) kohaselt numbrituvastuskaamera salvestise abil. Edasine
isikuandmete töötlemine toimub menetluste raames, mille puhul on seadusandja juba
varasemalt ette näinud suurema riive isiku eraelule.
2.4.3 Numbrituvastuskaamera salvestiste säilitamine
Kokkuvõttes võib muudatuse andmekaitsealast mõju hinnata väikeseks, kuna
numbrituvastuskaamera poolt ei toimu automaatset isikute tuvastamist ning
registreerimisnumbri sidumist mootorsõiduki või haagise omaniku, vastutava kasutaja või
kasutajaga. Suurema riivega isikuandmete töötlemise toimingud toimuvad erinevate asutuste
seadusest tulenevate ülesannete täitmise raames, mille puhul on seadusandja poolt lubatud
suurem privaatsuse riive. Numbrituvastuskaamera salvestisega seotud isikuandmete
töötlemistoimingud on kontrollitavad ning piiritletud seadusest tulenevate õiguslike alustega.
13
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seaduseelnõu eesmärk on selgelt reguleerida numbrituvastuskaamerate kasutamist ja nendega
salvestamist ning tagada nende vastavus põhiõiguste kaitse nõuetele PPVS-i kontekstis.
Eelnõuga täiendatakse PPVS-i sätteid, võimaldades PPA-l rakendada kaasaegseid
tehnoloogilisi lahendusi ühiskonna turvalisuse tagamiseks selgelt määratletud ja ühiskonnale
vastuvõetava mandaadi alusel.
Eelnõuga täiendatakse PPVS-i 3. peatüki 1. jagu §-ga 131, milles sätestatakse
numbrituvastuskaamerate definitsioon ja selle andmete töötlemine:
Lõike 1 kohaselt on numbrituvastuskaamera KorS-i § 34 lõikes 1 nimetatud
jälgimisseadmestik, mis tuvastab automaatselt mootorsõiduki või haagise ning selle
registreerimismärgi. See tähendab, et numbrituvastuskaamerat käsitletakse avalikus kohas
toimuva jälgimiseks pilti edastava või salvestava jälgimisseadmestikuna, millel on
tehnoloogiline võimekus automaatselt tuvastada mootorsõidukit või haagist ning selle
registreerimismärki. Käesoleva lõikega saab numbrituvastuskaamera selge legaaldefinitsiooni,
mis piiritleb selle kaamera olemuse kuid samuti kasutamise ulatuse. Viimane tuleneb asjaolust,
et numbrituvastuskaamera on endiselt avalikus kohas paiknev avalik jälgimisseadmestik. Seega
allub ka numbrituvastuskaamera KorS-i §-s 34 sätestatud regulatsioonidele, sealhulgas
tähistamise nõuetele.
Lõige 2 näeb ette, et PPA võib ohu ennetamiseks salvestada numbrituvastuskaameraga foto
mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgist. Numbrituvastuskaamera
salvestab ennetuse eesmärgil fotosid kõikidest sõidukitest, mis asuvad tema vaateväljas, ning
töötleb automaatselt salvestise pinnalt nende registreerimismärke selliselt, et esmalt leitakse
kaadrist sõiduki registreerimismärk, seejärel eraldatakse registreerimismärgi tähemärgid
üksteisest ning lõpuks tuvastatakse ja muudetakse need tähed tekstiks. Saadud andmeid
kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võrdlemiseks erinevates andmebaasides
märgitud huvipakkuvate registreerimisnumbritega, näiteks nendega, mis teadaolevalt on
tagaotsitavate, kahtlustatavate või ohus olevate isikute kasutuses.
Ohu ennetamise eesmärgil fotode salvestamine on vajalik, sest sellega lahendatakse käesolevalt
regulatsioonide tõlgendamises tekkinud õigusselgusetus. Kui kehtiv õigus võimaldab KorS-
i § 34 lõike 1 alusel kasutada ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise
kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat
jälgimisseadmestikku, kuid jätab osaliselt lahtiseks salvestiste säilitamise, siis lisatav säte peaks
selle ebaselguse lõplikult lahendama. Ennetava eesmärgi sisuks on kõigi kaamera vaateväljas
olevate sõidukite registreerimismärkide automaatne salvestamine. Ehkki ennetamine
võimaldab kõikide sõidukite salvestamist, on salvestiste kasutamine oluliselt piiratud eelnõu
lõikes 3 sätestatud tingimustega. See tähendab, et kuigi salvestis on andmebaasis, on selle
kasutamine lubatud üksnes juhtudel, kus selleks esineb väga kaalukas õiguskaitseline vajadus,
näiteks seoses raske kuriteo uurimisega, tagaotsitava isiku asukoha kindlakstegemisega või
teadmata kadunud isiku otsimisega.
Ohu ennetamise eesmärgil salvestamine allub KorS-is sätestatud regulatsioonidele.
Numbrituvastuskaamera paigaldamise aluseks on seega KorS-i § 24 lõikes 1 nimetatud
ohuprognoos. PPA-l on ennetava salvestamise põhjendamiseks kohustus koostada
ohuprognoos, mis peab põhinema faktidel või korrakaitseorgani teaduslikel või tehnilistel
teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse
kohtlemise põhimõttest. Numbrituvastuskaamera paigaldamise vajadus ohuprognoosi alusel
võib tuleneda näiteks sellest, et kaamera mõjupiirkonnas asuvat magistraalteed kasutavad
14
kurjategijad oma liikumisel kuriteopaikadele või sealt lahkudes. Sellisel juhul on võimalik
objektiivse teabe põhjal järeldada, et kõnealuses piirkonnas esineb oht, mida on vajalik
jälgimisseadmestiku abil salvestada. Selline järeldus võib põhineda ka loogilisel järeldusel, mis
võtab arvesse riigi geograafilist asukohta ja taristut ning rahvusvahelise kuritegevuse trende.
Kuivõrd andmete analüüsimine on võimalik üksnes olemasolevate andmete piires, piiraks
ennetaval eesmärgil salvestamise selge puudumine oluliselt politsei suutlikkust tuvastada
konkreetsete õigusrikkumiste toimepanijaid. Seda eriti olukorras, kus Eesti kohtupraktikas on
kujunenud üldtuntud teadmiseks asjaolu, et raskete kuritegude toimepanijate tegevust
iseloomustavad reeglina konspireeritus ja varjatud tegutsemisviisid ning Euroopa Liidu raske
ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude 2021. aasta hinnangu (SOCTA)17 kohaselt
tegutseb 70 % kuritegelikest võrgustikest enam kui kolmes liikmesriigis ning üle 80 % neist on
seotud peamiste piiriüleste kuritegudega nagu uimastikaubandus, varavastased kuriteod,
inimkaubandus ja rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine18.
Lõikes 3 määratakse andmete kasutamise eesmärgid. Säte näeb ette, et PPA võib seaduses
sätestatud või välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks
kasutada numbrituvastuskaamerat ja selle salvestist:
1) kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks;
2) kõrgendatud või olulise ohu välja selgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise
lõpetamiseks;
3) tagaotsitavate isikute ja esemete asukoha kindlaks tegemiseks.
Kuigi lõike 2 kohaselt teeb numbrituvastuskaamera ennetuse eesmärgil foto igast tema
vaateväljas olevast sõidukist ning PPA-l on Euroopa Liidu õigusaktidest, välislepingutest ja
PPVS-i §-st 3 tulenevalt lai ülesannete ring, piirab käesolev eelnõu oluliselt
numbrituvastuskaamerate kasutamist politsei ülesannete täitmisel. Salvestiste töötlemine on
lubatud ainult selgelt määratletud eesmärkidel.
Esiteks, tohib PPA eelnõu kohaselt kasutada numbrituvastuskaamera salvestist ainult
kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks. Numbrituvastuskaamera salvestise
kasutamine väärtegude või distsiplinaarsüütegude, kui vähem raskete rikkumiste uurimisel, on
keelatud, sest niivõrd invasiine ja ulatuslik riive oleks põhiõiguste kaitse seisukohast
ebaproportsionaalne.
Teiseks, korrakaitselisel eesmärgil on numbrituvastuskaamera salvestise kasutamine lubatud
vaid kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise
lõpetamiseks. KorS-i § 5 lõike 3 kohaselt tähendab oluline oht ohtu isiku tervisele, olulise
väärtusega varalisele hüvele19, keskkonnale või kuriteo toimepanemise ohtu. Näiteks ei ole
lubatud numbrituvastuskaamera abil tuvastada tehnoülevaatuseta sõiduki osalemist teeliikluses,
kuivõrd sellise rikkumisega ei põhjustata tõenäoliselt olulist ohtu. Küll aga võib olla lubatav
numbripäringu teostamine hädaabikõne järgselt sõiduki kohta, mille juht käitub liikluses
17 Vt lähemalt: https://www.europol.europa.eu/publication-events/main-reports/european-union-serious-and-
organised-crime-threat-assessment-socta-2021 18 Europol (2021), European Union serious and organised crime threat assessment, a corrupting influence: the
infiltration and undermining of Europe's economy and society by organised crime, Euroopa Liidu Väljaannete
Talitus, Luksemburg. 19 KorS § 5 lõike 8 punkt 1 sätestab, et olulise väärtusega varalise hüve kvalifitseerimiseks peab see ületama
kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87
„Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on 2025. aasta täistööajaga töötasu alammäär 886 eurot, mis tähendab,
et olulise väärtusega varaline kahju peab olema vähemalt 8 860 eurot.
15
ebaadekvaatselt või millest pudeneb lasti. Kõrgendatud oht tähendab KorS-i § 5 lõike 4 kohaselt
ohtu isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele
hüvele20, suure keskkonnakahju tekkimise või raskete kuritegude toimepanemise ohtu.
Kõrgendatud ohu tuvastamiseks on numbrituvastuskaamera kasutamine lubatud näiteks siis,
kui politseile laekub teade suitsiidse isiku kohta. Sellisel juhul on põhjendatud tema kasutuses
oleva sõiduki asukoha väljaselgitamine, et oleks võimalik järgnevalt välja selgitada oht tema
elule. Selline selge rahaline ja sisuline eristus tagab, et numbrituvastuskaamerate kasutamine
on proportsionaalne ja suunatud ühiskonnale ohtlike olukordade ennetamisele ja lahendamisele,
kaitstes samal ajal isikute eraelu puutumatust.
Kolmandaks nähakse eelnõuga PPVS-is eraldi võimalus kasutada numbrituvastuskaamera
salvestisi tagaotsitavate isikute ja esemete asukoha kindlakstegemiseks. Kuigi see eesmärk ei
pruugi alati olla seotud kuriteo menetlemise või olulise või kõrgendatud ohuga, kaalutakse
indiviidi huve riigi huvidega avaliku korra tagamisel ja õiguskaitse tõhusal korraldamisel. Riigi
huvi prevaleerib, kuna riik peab suutma kehtestatud reegleid jõustada ning tagama teiste isikute
õiguste kaitse, olles seeläbi võimeline säilitama oma autoriteedi ja ühiskonna turvalisuse.
Numbrituvastuskaamera rakendamine käesoleva eelnõu ja KorS-i § 34 lõike 1 tähenduses võib
seega toimuda kahel viisil: proaktiivselt ehk etteulatuvalt ja reaktiivselt ehk tagantjärele.
Proaktiivse kasutuse puhul sisestatakse numbrituvastussüsteemi eelnevalt konkreetne
registreerimismärk, mis on seotud mõne uurimistoimingu, tagaotsimise või muu
õiguskaitseasutuse õiguspärase huviga, sealhulgas Schengeni infosüsteemi (SIS II)
hoiatusteadetega. Kui vastava registreerimismärgiga sõiduk satub mõne
numbrituvastusfunktsiooniga varustatud kaamera vaatevälja, edastatakse teade tabamuse kohta
automaatselt pädevale õiguskaitseasutusele, kes on registreerimismärgi süsteemi sisestanud.
Selline proaktiivne seiremehhanism on kasutusel alates 2018. aastast vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1862, millega kehtestatakse Schengeni
infosüsteemi (SIS II) kasutamise õiguslik raamistik. Määruse kohaselt on politsei- ja
piirivalveasutustel võimalik automaatselt võrrelda sõidukite registreerimismärke SIS II
andmebaasis sisalduvate hoiatusteadetega ning edastada tuvastatud vasted otsingut teostavale
liikmesriigi asutusele. Selline võimekus toetab nii kriminaalmenetluses kui ka halduskorras
tehtavate toimingute tõhusust, sh vara tagasi saamist või isikute asukoha kindlakstegemist.
Reaktiivne kasutus tähendab andmete töötlemist juba toimunud sündmuse või olemasoleva
teabe põhjal. Arvestades, et numbrituvastuskaamerate salvestisi säilitatakse eelnõu kohaselt 45
päeva, on nimetatud ajavahemiku jooksul uurimisasutustel võimalik kasutada salvestatud
andmeid juhtumite tagantjärele analüüsimiseks. Kui uurimise käigus selgub konkreetne
registreerimisnumber, on võimalik kontrollida, kas vastav sõiduk on nimetatud perioodi jooksul
mõne kaamera vaateväljast möödunud, ning määrata kindlaks selle liikumise aeg ja asukoht.
Lisaks võimaldavad salvestatud pildid tuvastada sõidukeid ka olukorras, kus
registreerimismärk ei ole esialgu teada. Näiteks juhul, kui on teada, et sõiduk võis liikuda teatud
ajavahemikul kindla numbrituvastuskaamera vaateväljas, saab läbi vaadata selle ajavahemiku
salvestised. Visuaalse teabe alusel on võimalik tuvastada konkreetne tuvastamist vajav sõiduk
(nt punast värvi, kindlat marki sõiduk) ning sellel nähtav registreerimismärk.
Registreerimismärgil oleva registreerimisnumbri alusel on võimalik teha päringuid riiklikesse
andmekogudesse, et saada teavet sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kohta. See omakorda
20 KorS § 5 lõike 8 punkt 2 sätestab, et suure väärtusega varalise hüve kvalifitseerimiseks peab see ületama kehtivat
palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87 „Töötasu
alammäära kehtestamine“ §-le 1 on 2025. aasta täistööajaga töötasu alammäär 886 eurot, mis tähendab, et olulise
väärtusega varaline kahju peab olema vähemalt 88 600 eurot.
16
võimaldab menetlustoimingu raames küsitleda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, et
välja selgitada, kes sõidukit kõnealusel ajal nendele teadaolevalt kasutas. Reaktiivne kasutus
võimaldab seeläbi kasutada salvestatud teavet õiguskaitselistel eesmärkidel ka hilisema
menetluse raames.
Seadusandja on KorS-i seletuskirjas21 selgitanud, et videokaamerate (sh pildi salvestamise
võimekusega kaamerate) kasutamine peab olema sisuliselt paindlik ja avatud, et võimaldada
nende rakendamist vastavalt olukorrale nii reaalajas kui ka tagantjärele. Salvestisi võib
kasutada mitte ainult vahetuks ohu tõrjumiseks, vaid ka hilisemaks analüüsiks, sealhulgas
rikkumiste tuvastamiseks ja menetluste läbiviimiseks. Seetõttu ei ole KorS-i §-s 34 ette nähtud
kinnist loetelu salvestiste kasutusotstarvetest. Numbrituvastuskaamerad kuuluvad sellesse
raamistikku kui pildi salvestamise ja edastamise võimekusega jälgimisseadmed, mille
kasutamine toetub samale loogikale – nii ennetavale kui tõendite kogumise eesmärgile. Eesti
kohtupraktikas on automaatsete numbrituvastuskaamerate salvestiste kasutamine
kriminaalmenetluses korduvalt tunnistatud lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks. Näiteks
selgitas Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2022 otsuses nr 1-20-9456, et süsteemist kogutud
andmed, mis kajastavad sõiduki liikumist ja kasutamist, on olulised süüdistatavate kuritegelikus
tegevuses osalemise tõendamiseks ning võimaldavad jälgida sõiduki teekonda ja luua seoseid
toimepandud kuriteoga. Varasemat seisukohta kinnitas Tartu Ringkonnakohus ka 31.10.2023
otsuses nr 1-22-8040, tunnistades nii PPA kui ka MTA automaatse numbrituvastussüsteemi
andmed usaldusväärseteks ja lubatavateks tõenditeks varguse uurimisel, sealhulgas sõiduki
liikumise tõendamisel üle riigipiiri, kuivõrd kohtu hinnangul olid andmed korrektselt
vormistatud ning nende usaldusväärsus piisavalt tõendatud. Seda, et PPA
numbrituvastuskaamerate salvestised on kriminaalmenetluses lubatavad ja usaldusväärsed
tõendid, mille kasutamine ei riku menetlusosaliste põhiõigusi ega andmekaitsenõudeid, on
leidnud ka Harju Maakohus 25.04.2023 otsuses nr 1-21-6018.
Lõikes 4 on sätestatud andmekooseis, mida töödeldakse numbrituvastuskaamera salvestise
raames. Salvestis sisaldab järgmisi andmeid:
1. foto mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgist;
2. mootorsõidukis või selle vahetus läheduses viibivad isikud, kui nad on nimetatud fotol;
3. mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt automaatselt tuvastatud
registreerimisnumber;
4. mootorsõiduki või haagise fotografeerimise aeg ja koht.
Sätte eesmärk on selgelt määratleda, millised andmed kuuluvad numbrituvastuskaamera
salvestise koosseisu. See tagab nii andmete kogumise õigusliku selguse ja läbipaistvuse kui ka
isikute põhiõiguste kaitse, vältides liigset andmekogumist. Samuti kindlustab see tehniliste
süsteemide toimimise kooskõla kehtivate õigusnormidega.
Punktis 1 nimetatud foto on keskne element automaatse tuvastusprotsessi toimimises, kuna see
võimaldab süsteemil registreerimismärgi kaadrilt kindlaks teha ja seejärel selle sisu
masinloetavalt välja võtta. Protsessi käigus tuvastab süsteem esmalt pildilt registreerimismärgi
asukoha, seejärel jagab märgil olevad tähemärgid eraldi üksusteks ning lõpuks tuvastab iga
märgi tähenduslikult ja teisendab selle tekstiks. Kuna andmebaasidesse on
registreerimisnumbrid salvestatud tekstina, on see samm vajalik, et teha automaatne võrdlus –
pildilist infot ei ole võimalik otseselt tekstipõhise infoga võrrelda. Lisaks tehnilisele otstarbele
võimaldab foto teha vajadusel ka visuaalset kontrolli. Näiteks võib pildi põhjal ilmneda, et
21 Korrakaitseseadus 49 SE, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-
bd9e11a940c4/
17
konkreetne registreerimisnumber on kinnitatud sõidukile, mille välimus ei vasta sellele, mida
otsitakse.
Punkti 2 eesmärk on kirjeldada fotol kajastuvaid täiendavaid olulisi asjaolusid, eelkõige
konkreetses liiklussituatsioonis viibivaid füüsilisi isikuid. Kuigi seaduse eesmärk ei ole isikute
teadlik jäädvustamine ega tuvastamine, võivad fotole jääda mootorsõidukis või selle
vahetusläheduses viibivad isikud – peamiselt juht ja eesmine kaasreisija.
Eelnõukohased muudatused ei luba ega nõua isikute sihipärast jäädvustamist. Arvestatakse aga,
et isikute juhuslik jäädvustumine on kaamera töö eripära tõttu võimalik. Isikute tuvastamise all
peetakse silmas olukorda, kus isikut võib fotolt visuaalselt ära tunda – näiteks juhul, kui
tegemist on avalikkusele tuntud isikuga, isiku välimus on eelnevalt teada või on olemas
võrdluspilt. Samas ei ole automaatne isikutuvastus süsteemi eesmärk ega funktsioon.
Salvestatud kujutist ei töödelda selleks, et automaatselt isikuid tuvastada või seostada neid
muude isikuandmetega, nagu nimi või isikukood. Isikuandmete sidumine toimub üksnes siis,
kui selleks on eraldi õiguslik alus (nt kriminaalmenetluses tehtava päringu raames). Seega ei
ole tegemist sihipärase isikuandmete töötlemisega, vaid tehnilise paratamatusega, mis on
seotud kaamera tööpõhimõttega.
Eraelu puutumatuse riivet on tulevikus võimalik vähendada tehniliste lahendustega, näiteks
rakendades automaatset hägustamist numbrituvastuskaamera salvestisel neis piirkondades, kus
isikud võivad olla tuvastatavad – eeskätt sõiduki esiklaasi piirkonnas. Selline tehniline lahendus
raskendaks sõidukis viibivate isikute tuvastamist ning vähendaks isikuandmete töötlemisega
kaasnevaid riske. Sarnaseid lahendusi kasutatakse avalikus sektoris juba täna, näiteks vanglates
ja arestimajades, kus kaamerate salvestusaladel hägustatakse visuaalselt tundlikke piirkondi,
nagu kambrite sanitaaralad.
Kuna PPA on numbrituvastuskaamerate kasutamise praegu peatanud ning sobivate tehniliste
lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtmine võib võtta arvestatavat aega, siis ei ole
võimalik käesoleva eelnõuga pakkuda tehnilist lahendust salvestiste hägustamiseks vms. Kui
PPA ei saa numbrituvastuskaameraid ja nende salvestisi kasutada, suureneb oluliselt nii raskete
kuritegude toimepanemise kui ka nende avastamata ja tõkestamata jäämise risk. Seetõttu ei ole
ka põhjendatud keelata kaamerate kasutamist kogu perioodiks, kui sobiva tehnilise lahenduse
väljatöötamine või leidmine kestab. Käesoleva eelnõuga tagatakse isikuõiguste kaitse oluliselt
paremini ja selgemalt kui seni, mistõttu võimaldab see kaamerate kasutamist piiratud kujul
õiguspäraselt jätkata ka üleminekuperioodil.
Ühe tulevikulahendusena võiks kaaluda süsteemi, kus tundlik ala (nt esiklaas või konkreetselt
isiku kujutis) oleks salvestisel vaikimisi kaetud ning selle nähtavaks muutmine oleks lubatud
ainult põhjendatud taotlusel ja kohtu loal. See võimaldaks kasutada salvestisi tõendina
kriminaalmenetluses, kus on vajalik isikutuvastus, kuid kaitseks muul ajal asjassepuutumatute
isikute privaatsust. Selline lahendus tagaks kõige tugevama tasakaalu õiguskaitselise eesmärgi
ja eraelu kaitse vahel, kuid ei ole tehnoloogiliselt ega menetluslikult praegu kiireloomuliselt
rakendatav. Avaliku korra kaitsel Ohutõrjumisel ei ole kohtu loale allutamine siiski mõistlik,
kuna need olukorrad on tihti ajakriitilised.
Kuna eelnõu vajab kiireloomulist vastuvõtmist, ei ole sellise tehnilise lahenduse rakendamine
praeguses etapis võimalik. See eeldaks põhjalikku tooteanalüüsi, tehnilist piloteerimist ning
täiendavaid investeeringuid. Eriti keeruliseks muudab lahenduse leidmise asjaolu, et sõidukite
mõõtmed ja kaamerapiltide vaatenurgad on väga erinevad, mistõttu universaalse ja
usaldusväärse lahenduse arendamine on tehniliselt keeruline.
18
Punktis 3 loetletud mootorsõiduki või haagise registreerimismärgilt tuvastatud
registreerimisnumber on automaatselt loetud tekstiline teave, mis võimaldab andmeid võrrelda
registrite või keelunimekirjadega. Registreerimismärgilt (pilt) tuvastatud
registreerimisnumbrite (tekst) põhjal tehakse automaatne võrdlus erinevates andmekogudes
sisalduvate huvipakkuvate numbritega, sealhulgas näiteks nende sõidukitega, mis on seotud
tagaotsitavate, kahtlustatavate või ohus olevate isikutega. Selline võrdlus võimaldab õigeaegset
reageerimist ja vajalike toimingute algatamist õiguspärasel alusel. Registreerimisnumber kui
tekst on peamine identifikaator, mille abil on vajadusel võimalik seostada sõiduk tema omaniku
või vastutava kasutajaga.
Punktis 4 sätestatakse, et lisaks sisaldab salvestis metaandmeid, mis määratlevad, millal ja kus
sõiduk on jäädvustatud. Aeg ja asukoht on olulised hilisema kontrolli või tõendusmaterjali
kasutamiseks, sealhulgas kohtumenetluses, ning andmete töötlemise ja kasutamise
õiguspärasuse tagamiseks.
Kui inimene soovib teada, milliseid isikuandmeid, sealhulgas kaamerasalvestised millelt isik
on tuvastatav, tema kohta PPA töötleb, siis on isikul tulenevalt IKÜM-i artiklist 15
(Andmesubjekti juurdepääsuõigus) õigus saada kinnitust selle kohta, kas tema isikuandmeid
töödeldakse. Kui andmeid töödeldakse, on inimesel õigus tutvuda nende andmetega ning saada
lisateavet, sealhulgas töötlemise eesmärkide, andmete allikate, saajate ja säilitustähtaegade
kohta.
PPVS-i § 748 lõike 2 kohaselt on PPA-l õigus piirata andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik:
süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks;
teise isiku või andmesubjekti õiguste või vabaduste kaitseks;
riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks;
avaliku korra kaitseks.
Kuigi numbrituvastuskaameraid kasutatakse üksnes avalikes kohtades ning kaamerate
olemasolu ja asukohad ei ole salajased, tuleb arvestada, et ka sellistes kohtades salvestatud
andmed võivad sisaldada tundlikku teavet isikute asukoha ja liikumise kohta. Sellest tulenevalt
võib nende andmete avaldamine seada ohtu teiste isikute õigused, eeskätt eraelu puutumatuse
ja turvalisuse.
Andmesubjektiks käesoleva sätte tähenduses loetakse iga isik, kelle isikuandmed sisalduvad
numbrituvastuskaamera salvestises. Nendeks on:
sõiduki juht, kui ta on salvestisel nähtav ja seega ka tuvastatav;
kaasreisija, kes võib samuti olla salvestisel nähtav ja seega ka tuvastatav või sõiduki
vahetus läheduses viibiv isik;
sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kelle isiku tuvastamine on võimalik
registreerimismärgi alusel.
Oluline on märkida, et sõiduki omanik või registreerimistunnistusele kantud kasutaja ei pruugi
olla see isik, kes tegelikult sõidukit kasutas. Riigil puudub võimalus igas olukorras kindlaks
teha, kes konkreetsel ajahetkel sõidukit kasutas.
Kui riik oleks kohustatud igal juhul sõiduki omanikule väljastama teavet sõiduki liikumise
kohta, kaasneks sellega oht rikkuda sõiduki tegeliku kasutaja ning võimalike kaasreisijate
õigust privaatsusele. Samuti suureneks risk, et sellist teavet kasutatakse eraviisiliseks
19
jälitustegevuseks või muuks andmekaitse ja eraelu puutumatuse põhimõtetega vastuolus
olevaks tegevuseks.
Lõike 5 eesmärgiks on sätestada selgelt, millistel teistel asutustel lisaks PPA-le on õigus
kasutada PPA numbrituvastuskaamerate salvestisi ning millistel seaduslikel alustel seejuures
tegutsetakse. Selline regulatsioon on vajalik riigi sisejulgeoleku, piirikontrolli ja tollijärelevalve
terviklikuks tagamiseks.
Lõike kohaselt on juurdepääs numbrituvastuskaamera salvestistele:
1. julgeolekuasutusel JAS-is sätestatud ülesannete täitmiseks;
2. MTA-l TS-i §-s 4 sätestatud ülesannete täitmiseks.
Julgeolekuasutused, s.o JAS-i § 5 kohaselt Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet, tegevuse
eesmärk JAS § 2 lõike 1 kohaselt on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega
mittesõjaliste ennetavate vahendite abil. Lisaks on nende ülesandeks koguda ja töödelda teavet,
mis on vajalik julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks. Selle ülesande täitmiseks on
seadusandja andnud neile andmetele juurdepääsuks laiad volitused. JAS § 3 lõike 1 alusel on
neil õigus töödelda isikuandmeid, JAS-i § 31 alusel saada isikuandmeid ja muud teavet
riigiasutustelt ning JAS-i § 311 alusel tasuta juurdepääs avaliku teabe seaduse alusel asutatud
andmekogudele. Nimetatud volitused loovad õigusliku aluse ka numbrituvastuskaamera
salvestiste kasutamiseks, tingimusel et see on seotud neile seaduse alusel pandud ülesannete
täitmisega. Näiteks võimaldab numbrituvastuskaamera salvestistele juurdepääs neil tõhusamalt
jälgida isikute liikumist, kelle tegevus võib ohustada riigi julgeolekut, koguda teavet salastatud
teabehangete raames ning avastada või ennetada ohtusid, näiteks relva- ja lõhkeainevedu või
terrorismi ettevalmistamist. Selline andmekasutus toetab ennetusmeetmete rakendamist ja
operatiivset sekkumist riigi julgeolekut ohustavates olukordades. Kuivõrd Kaitsepolitseiametil
on lisaks JAS-is sätestatud julgeolekuasutuse ülesannetele JAS-i § 6 punkti 4 kohaselt
ülesandeks seadusega ettenähtud juhtudel ka kuritegude kohtueelne menetlemine, tuuakse
käesolevas sättes sõnaselgelt välja, et numbrituvastuskaamera salvestise kasutamine on
Kaitsepolitseiametile lubatud mitte üksnes JAS-ist tulenevate ülesannete täitmisel, vaid ka
KrMS-is sätestatud juhul22 kuritegude uurimise eesmärgil ning nende ülesannete täitmiseks,
mis tulenevad välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist.
MTA-le võimaldab juurdepääs täita TS-ist tulenevaid ülesandeid, milleks on tollikontrolli ja -
järelevalve teostamine. Numbrituvastuskaamera salvestised toetavad MTA tööd, võimaldades
jälgida tollikontrollist kõrvalehoidmist, tuvastada sõidukeid, mis osalevad aktsiisikaupade
salakaubaveos, ning kontrollida piiriületusi ja tollitsoonist liikumisi. See aitab suurendada
tollijärelevalve tõhusust, vähendada maksukahjusid ning tõkestada salakaubandust. Kuivõrd
KrMS-i § 212 lõike 2 punkti 2 kohaselt on MTA ülesanneteks teatud kuritegude kohtueelse
menetluse toimetamine, tuuakse lõikes 5 sõnaselgelt välja, et ka nende ülesannete täitmisel –
nagu ka välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks – võib
MTA kasutada numbrituvastuskaamera salvestist.
Oluline on rõhutada, et juurdepääs numbrituvastuskaamera salvestistele ei ole otsene.
Andmetele ligipääs toimub kaudselt POLIS-e kaudu, mis tagab, et salvestiste kasutamine on
kontrollitud ja vastab andmekaitse ning infoturbe nõuetele.
22 Selgitus: KrMS-i § 212 lõike 1 kohaselt on kohtueelse menetluse läbiviijateks Politsei- ja Piirivalveamet ning
Kaitsepolitseiamet, välja arvatud juhtudel, kui uurimisalluvus on KrMS-i § 212 lõike 2 alusel määratud mõne muu
uurimisasutuse pädevusse. Kaitsepolitseiameti uurimispädevust täpsustab Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2013.
aasta määrus nr 60 Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus, milles on kindlaks
määratud kuriteoliigid, mille kohtueelse menetluse viib läbi Kaitsepolitseiamet
20
Lõike 6 kohaselt peavad PPA ja MTA, kuritegude avastamise, tõkestamise ja menetlemise või
kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamisel, tõrjumisel või korrarikkumise lõpetamisel või
tagaotsitavate isikute ja esemete asukoha kindlaks tegemisel numbrituvastuskaamera salvestise
abil märkima andmetöötluse aluseks oleva juhtumi, teate või menetluse numbri ning andmete
töötlemise põhjenduse. Julgeolekuasutused pea neid andmeid märkima, kui nende tegevus ei
ole seotud konkreetse juhtumi või teatega, vaid põhineb muudel seadusest tulenevatel
ülesannetel. Sellegipoolest on nad aruandluskohuslased ning peavad suutma hilisematel
päringutel andmetöötluse põhjendust esitada.
Eeltoodu on vajalik selleks, et tagada andmetöötluse läbipaistvus ja jälgitavus, eriti järelevalve
teostamisel. Selline kohustus võimaldab hiljem seostada konkreetse päringu kindla juhtumi või
menetlusega ning mõista, miks just selle menetluse raames oli salvestise kasutamine õigustatud.
See aitab vältida andmete põhjendamatut või ebavajalikku töötlemist ning toetab järelevalvet
ja aruandlust. Samuti tugevdab see menetluse usaldusväärsust ja õiguspärasust, võimaldades
vajadusel andmetöötluse aluseid kontrollida.
Kriminaalmenetluse puhul võib andmetöötluse aluseks olla kriminaalasja, jälitustoimiku või
infoteate number, mille kontrollimiseks päring tehakse. Samuti võib see number pärineda teise
riigi dokumendist, näiteks Euroopa uurimis- või vahistamismäärusest või rahvusvahelisest
vahistamismäärusest.
Korrakaitselise tegevuse raames, näiteks kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamiseks,
tõrjumiseks või korrarikkumise lõpetamiseks, tuleks märkida vastava juhtumi, hädaabiteate või
infoteate number, kuna teave võib laekuda ka PPVS-i § 751 lõike 1 alusel salajasele koostööle
kaasatud isikult. Teadmata kadunud isiku otsimise puhul tuleb märkida haldustoimiku number.
Tagaotsimiste puhul tuleks märkida haldustoimiku või jälitustoimiku number (kahtlustatava,
süüdistava, süüdimõistetu, tunnistaja, tsiviilkostja või kannatanu tagaotsimistoimiku number)
või Schengeni infosüsteemis (SIS) olev viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati.
Vabas vormis sisestatava põhjenduse eesmärgiks on täiendavalt sisustada päringu tegemise
eesmärki ehk seda, milline seos peaks otsitaval registreerimisnumbril juhtumi või menetlusega
olema. Näiteks, kas tegemist on korrakaitselise tegevuse raames ohus oleva isikuga,
kriminaalmenetluses kahtlustatavaga või laekunud infoteate kontrollimiseks tehtava päringuga.
Sätte eesmärk on sätestada andmete minimaalne ulatus ja koosseis, mis peab olema esitatud
õigustatud päringu teostamiseks ning mis võimaldab tagada andmetöötluse õiguspärasuse ja
läbipaistvuse.
Lõikes 7 sätestatakse numbrituvastuskaamera salvestiste säilitamise kord, tähtajad ning nende
alusel toimuvate andmetöötlustoimingute piirid. Nagu kehtiva õiguse kohaselt, kantakse
numbrituvastuskaamera salvestised POLIS-e ennetava tegevuse andmestikku.
Kui seni säilitati neid POLIS-e põhimääruse § 24 lõike 3 punkti 3 alusel kuni kolm kuud, siis
lõike esimeses lauses sätestatakse, et ennetava tegevuse andmestikus säilitatakse salvestist
45 kalendripäeva alates salvestise tegemisest. Tähtaja lühendamine tuleneb vajadusest tagada
isikuandmete tõhusam kaitse ja suurendada andmetöötluse läbipaistvust, piirdudes ajamääraga,
mis vastab politsei praegusele operatiivsele võimekusele ning on samas eesmärgipärane. Tuleb
asuda seisukohale, et eelnõuga ette nähtav senisega võrreldes poole lühem säilitamistähtaeg
võimaldab politseil endiselt läbi viia kõik vajalikud toimingud, kuna PPA on avaldanud, et seni
on foto kujul salvestisi salvestusmahtude tõttu maksimaalselt kuni poolteist kuud säilitatud,
misjärel on andmed üle kirjutatud. Seejuures tuleb rõhutada, et kuivõrd eelnõuga nähakse ette,
21
et numbrituvastuskaamerate salvestised säilitatakse täpselt 45 päeva, tuleb need selle tähtaja
saabumisel kustutada. Kui salvestisi ei kustutata säilitustähtaja lõppedes, tähendab see andmete
edasist töötlemist ilma seadusest tuleneva õigusliku aluseta, mis ei ole lubatud.
Kuivõrd osa salvestistest võib omada menetluslikku tähendust, siis võidakse need siduda ja üle
kanda teise POLIS andmestikku. Näiteks menetlusliku tähenduse ilmnemisel, kui salvestis
omab kriminaalmenetluses tõenduslikku tähendust või on oluline tagaotsimisel, kantakse see
üle teise POLIS-e andmestikku. Sellisel juhul ei kohaldu enam 45-päevane üldtähtaeg, vaid
salvestist säilitatakse vastavalt selle POLIS-e andmestiku säilitamistähtajale, millesse see kanti.
Salvestis kantakse teise POLIS-e andmestikku üksnes vastava menetluse raames ning andmete
edasine töötlemine toimub juba konkreetse menetluse eesmärkidel. Vastavalt PPVS-i § 10 lõike
1 punktile 2 võib selleks andmestikuks olla süüteomenetluse andmestik, sest POLIS
põhimääruse § 9 lõike 1 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse andmed sellesse andmestikku.
Samuti võib olla vajalik salvestise kandmine PPVS-i § 10 lõike 1 punktis 8 sätestatud
jälitusmenetluse andmestikku, kuhu POLIS-e põhimääruse § 14 kohaselt kantakse
jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja
vahendeid käsitlevat teave.
Kui numbrituvastuskaamera salvestis sisaldab teavet otsitava isiku või objekti kohta – näiteks
juhul, kui salvestisel on tuvastatav tagaotsitav sõiduk või tagaotsitava kasutuses olev sõiduk –
kantakse teave PPVS-i § 10 lõike 1 punktis 7 nimetatud otsimise andmestikku. Sellisel juhul
kajastub salvestis POLIS-e põhimääruse § 13 lõike 1 punkti 1 alusel täiendava teabena, mille
lisamine on andmestikus ette nähtud mitmes kontekstis, sealhulgas tagaotsitavate isikute,
teadmata kadunute ja otsitavate objektide puhul. Selline andmete üleviimine ja säilitamine
toimub menetlusliku vajaduse alusel ning eesmärgiga toetada politsei tööd õigusrikkumiste
ennetamisel ja lahendamisel, täites andmekogule seatud ülesannet tuvastada ning leida
otsitavad isikud või objektid.
Selline lähenemine võimaldab selgelt eristada kahte tüüpi andmetöötlust:
1. ennetav andmetöötlus, mille eesmärk on üldine riskihindamine ja turvalisuse
tagamine, ning
2. menetluslik andmetöötlus, mida tehakse konkreetse õigusrikkumise või muu
määratletud juhtumi raames.
Menetlusliku andmetöötluse korral lähtutakse vastava andmestiku kasutamise põhimõtetest ja
säilitustähtaegadest, mis on kehtestatud vastavalt menetluse olemusele ja andmete tähtsusele.
Selline diferentseeritud käsitlus vastab andmekaitseõiguse põhimõtetele, mille kohaselt võib
isikuandmeid töödelda ainult ulatuses, mis on vajalik selgelt määratletud eesmärgi
saavutamiseks. See aitab vältida ülemäärast ja ajaliselt piiramata andmete kogumist.
Lõike teise lause osa, mis räägib salvestise säilitamisest kuni „vajaduse äralangemiseni“
tähendab olukorda, kus andmete edasine säilitamine ei ole enam põhjendatud seadusest
tuleneva ülesande täitmise vaates. Näiteks, kui salvestis on algselt seotud konkreetse
kuriteokahtlusega, kuid menetluse käigus selgub, et tegemist oli tehnilise veaga või kui salvestis
kantakse süüteomenetluse andmestikku, kuid hiljem selgub, et see ei oma tõendamisväärtust ja
seda menetluses ei kasutata, võib andmevajadus ära langeda juba enne ette nähtud maksimaalset
säilitustähtaega. Samamoodi, kui andmed on olnud vajalikud kadunud isiku otsingul, kuid isik
leitakse ja andmeid pole enam vaja, tuleb need kustutada.
Sellise paindliku lähenemise eesmärk on vältida olukorda, kus isikuandmeid säilitatakse ilma
tegeliku vajaduseta, rikkudes isikuandmete minimaalsuse ja säilitamise piiramise põhimõtteid
22
(IKÜM artiklid 5(1)(c) ja (e)). Samal ajal tagatakse, et andmeid saab kasutada nii kaua, kui see
on vajalik seaduslike eesmärkide täitmiseks. Selline sõnastus loob õiguslikult selge ja
proportsionaalse raamistiku andmete töötlemiseks, vältides ülemäärast andmekogumist või
säilitamist.
Lõige 8 sätestab logimisnõude, mille eesmärk on tugevdada isikuandmete kaitset ning tagada
andmetöötluse läbipaistvus ja selle üle teostatav järelevalve. Logiandmete kogumise ja
säilitamise kohustus loob mehhanismi, mis võimaldab hilisemat kontrolli andmetele
juurdepääsu õiguspärasuse ning eesmärgipärasuse üle, ennetades ja tuvastades võimalikku
andmete väärkasutust ning võimaldades vajaduse korral võtta vastutusele andmekaitsenõudeid
rikkunud isikud.
Logimisnõude kohaselt tuleb iga numbrituvastuskaamera salvestise kande ja sellele tehtud
päringu kohta säilitada kaks aastat alates päringu tegemisest järgmised andmed:
salvestise tegemise aeg ja asukoht – logitakse kuupäev, kellaaeg ning asukoht, kus
vastav salvestis koostati. Asukohaandmed märgitakse geograafilise viitena või objekti
nimetuse kaudu. Antud andmeväli võimaldab vajaduse korral rekonstrueerida andmete
kogumise konteksti ning hinnata salvestise vastavust seadusest tulenevatele
tingimustele. Näide: 15.05.2025 kell 13:45, Tartu maantee ja Järvevana tee ristmikul
asuv kaamera.
mootorsõiduki või haagise registreerimisnumber – registreerimisnumber on
salvestise sisuline põhielement, mille logimine on vältimatu, et seostada päring
konkreetse menetlustoimingu, juhtumi või andmesubjektiga. Ilma nende andmeteta ei
ole võimalik hinnata, kas päring oli seotud konkreetse õiguspärase eesmärgiga ning kas
juurdepääs andmetele toimus seaduslikult. Samuti ei võimaldaks registreerimisnumbri
puudumine tuvastada, kas päring vastas tööülesannetele või kas päringu teinud isik
kasutas andmeid omavoliliselt. Seega on tegemist võtmetähtsusega andmetega
ametniku tegevuse õiguspärasuse hindamisel ja vastutuse kohaldamisel.
salvestise kustutamise aeg – logitakse kuupäev ja kellaaeg, mil salvestis andmekogust
eemaldati. Kustutamine võib toimuda automaatselt seaduses sätestatud säilitustähtaja
möödumisel või käsitsi haldusotsuse alusel. See teave on vajalik, et kontrollida, kas
andmete säilitamine vastas seadusest tulenevatele tähtaegadele ning kas andmesubjekti
õigused on kaitstud.
päringu tegija ees- ja perekonnanimi ning isikukood või asutus – logitakse
isikuandmed või asutuse nimetus, kelle või mille nimel päring tehti. Kui päring on
seotud salastatud teabega, kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest
tulenevaid piiranguid ning logisse kantakse vastavalt pseudonüüm või salastatud viide.
Selle andmevälja olemasolu on vältimatu, et oleks võimalik päringuid seostada
konkreetsete isikute või asutustega ning vajaduse korral kontrollida volituste olemasolu.
päringu kuupäev ja kellaaeg – märgitakse päringu tegemise täpne aeg, mis on oluline
auditeerimisvõimaluse tagamiseks ning andmetele juurdepääsu aja ja sageduse
jälgimiseks. See teave on samuti oluline juhul, kui on vaja tuvastada võimalikud
rikkumised või andmete väärkasutus konkreetse ajaperioodi vältel.
päringu liik ja põhjendus – logitakse päringu liik (nt kriminaalmenetlus,
haldusmenetlus, operatiivtegevus, tehniline kontroll), mis võib olla tuletatav menetluse
numbri alusel ning selle tegemise põhjendus ehk miks päringu tegemine on vajalik (nt
23
infoteate X kohaselt kahtlustatava Y kasutuses olev sõiduk). Selle andmevälja kaudu on
võimalik hinnata, kas andmetöötlus oli kooskõlas seadusega ning kas see vastas
konkreetsele õigustatud eesmärgile. Näide: päringu liik: kriminaalmenetlus; eesmärk:
tuvastada sõiduk, mis lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetuse järel.
Logimisnõude kehtestamine toetab õigusriigi põhimõtet, et iga andmetöötlustoiming peab
olema jälgitav, põhjendatud ja läbipaistev. Selline lähenemine tugevdab andmesubjektide
õiguste kaitset, suurendab usaldust õiguskaitseasutuste tegevuse vastu ning loob eeldused
järelevalveasutuste tõhusaks tööks.
Numbrituvastuskaamera salvestise kande ja päringu logiandmeid säilitatakse kaks aastat, võttes
arvesse vajadust tagada potentsiaalsete isikute, kelle õigusi andmete väärkasutus võib
kahjustada, tõhus õiguskaitse. Säilitamisperiood on ette nähtud, lähtudes avaliku teenistuse
seaduse (edaspidi AvTS) § 77 lõikest 1, mis reguleerib distsiplinaarmenetluse aegumistähtaega.
AvTS-i § 77 lõike 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata distsiplinaarsüüteo
toimepanemise päevast arvates kahe aasta jooksul, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel
päevast, mil distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Seetõttu
on distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks vajalik säilitada vastavad andmed
vähemalt kaks aastat.
Numbrituvastuskaamera logiandmed sisaldavad olulist teavet salvestise tegemise aja ja koha,
sõiduki registreerimisnumbri, päringu tegija isikuandmete ning päringu kuupäeva, kellaaja, liigi
ja eesmärgi kohta. Kui neid andmeid ei säilitataks vähemalt kaks aastat, oleks võimatu
tuvastada võimalikku väärkasutust ja seda menetluses tõhusalt käsitleda peale 45 päeva
salvestise tegemisest arvates, mil foto on kustutatud. See omakorda seaks ohtu kannatanute
õiguste kaitse, kuna puuduksid vajalikud tõendid väärteo või kuriteo asjaolude
kindlakstegemiseks. Seega on kaheaastane säilitamisperiood suunatud eeskätt ametnike
potentsiaalsete õigusrikkumiste ennetamisele ja menetlemisele, võimaldades õigusrikkujaid
vastutusele võtta ning kannatanutel oma õigusi kaitsta.
3.1 Numbrituvastuskaamerate kasutamise praktika teistes riikides
Numbrituvastust kasutavad mitmed riigid avaliku korra tagamiseks ja kuritegude
lahendamiseks:
Ühendkuningriik on üks juhtivaid riike automaatsete numbrituvastussüsteemide (ANPR –
Automatic Number Plate Recognition) kasutamisel. Politsei kasutab seda laialdaselt
sõidukite liikumise jälgimiseks, varastatud sõidukite tuvastamiseks, kuritegude uurimiseks
ning terrorismivastase võitluse raames. ANPR-süsteem on Ühendkuningriigis pikaajalise ja
arenenud kasutuspraktikaga ning selle rakendamine aitab parandada avalikku turvalisust ja
tõhustada politseitööd.23
Hollandis on ANPR kasutusel politseis alates 1998. aastast ning lisaks saavad seda,
kasutada maksuamet ja piirivalve. Süsteem võimaldab kiiresti tuvastada otsitavaid
sõidukeid ning toetab efektiivset kuritegevuse ennetamist ja uurimist.24
23 National Crime Agency. National ANPR standards for policing and law enforcement (accessible version). 2024.
Kättesaadav: https://www.gov.uk/government/publications/national-anpr-standards/national-anpr-standards-for-
policing-and-law-enforcement-accessible-version 24 Automatic Numer Plate Recognition (ANPR) - a study on effects in street level police work. Bantema, W.,
Kerstens, J. Stenden University of Applied Sciences. 2018. Kättesadav:
24
Samuti kasutab süsteemi aktiivselt Soome. Soome politsei patrullautod on üldjuhul
varustatud automaatse numbrimärgi tuvastussüsteemiga, mis skaneerib lähenevate
sõidukite numbrimärke. Süsteem teavitab ametnikke juhul, kui sõiduki andmetes ilmnevad
ebatäpsused või sõiduk või selle kasutaja on seotud rikkumisega.25 Lisaks kasutab Soome
politsei tiheda liiklusega teedel ja linnapiirkondades automaatset liikluskontrolli
tehnoloogiat, mis peale kiiruse mõõtmise teostab kontrolli ka näiteks liiklusmärkide
järgimise ja sõidu ajal mobiiltelefoni kasutamise üle. Teedele on paigaldatud märgid, mis
annavad märku fikseeritud automaatsete liikluskaamerate olemasolust, ent mobiilsete
jälgimisseadmete kasutamisel märke ei paigaldata.26
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse PPVS-is kasutusele uus termin „numbrituvastuskaamera“, mida on
selgitatud seletuskirjas eelnevalt.
5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele
Eelnõu ei ole seotud EL-i õigusega.
6. Seaduse mõjud
6.1 Sotsiaalne mõju
Sihtrühm I: isikud, kelle suhtes kasutatakse numbrituvastuskaamerate salvestisi konkreetse
menetlustoimingu käigus.
Sihtrühm II: isikud, kelle kohta kogutakse ja hoitakse andmeid lühiajaliselt vaikimisi ilma
edasise töötlemiseta.
Mõjutatud sihtrühma suurus: liiklusregistris registreeritud sõiduautode arv on 1 014 22827 kuid
nendest kasutusel olevaid sõidukeid on vähem. See arv sisaldab kõiki kategooriaid
mootorsõidukitest. Arvestades liikluses osalejate hulka (juhid, kaasreisijad, jalakäijad jne), võib
pidada mõjutatud sihtrühmaks kogu Eesti elanikkonda ning riiki külastavaid välismaalasi.
Mõlema sihtrühma puhul saadakse andmed üksnes juhul, kui nad osalevad liikluses sõidukijuhi
või kaasreisijana. On võimalik, et tänavaolukorras jäävad lisaks sõidukile
numbrituvastuskaamera salvestisele ka muud isikud, kes osalevad liikluses, näiteks jalakäijana.
Sotsiaalne mõju on peamiselt puutumuses isikuandmete kaitse põhimõtete rakendamisega.
Seetõttu keskendub sotsiaalne mõju andmekaitsealase mõjuhinnangule.
Mõjude hindamisel lähtuti sellest, et edaspidi töödeldakse olemasolevate
numbrituvastuskaamerate kogutavaid andmeid. Isikuandmete kogumine toimub piiratud
ulatuses ja eesmärgistatult, lähtudes konkreetsest menetlusvajadusest.
Numbrituvastuskaamerate esialgseid fotosid ja nendest tekkinud andmeid ei seostata
automaatselt muude riiklikult kogutud isikuandmetega, kuid neid võidakse menetluses siduda
https://www.researchgate.net/publication/336891191_Automatic_Numer_Plate_Recognition_ANPR_-
_a_study_on_effects_in_street_level_police_work_Dutch_publication 25 Soome politsei. Politsei sõidukid. Kättesaadav: https://poliisi.fi/en/vehicles 26 Soome politsei. Automaatne liiklusjärelevalve. Kättesaadav: https://poliisi.fi/en/automatic-traffic-surveillance 27 Transpordiamet. Sõidukite statistika. Sõidukite liiklusregistris olevad andmed registreerimise aja, kategooria,
margi, mudeli, maakonna jm järgi. Kättesaadav: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika
25
täiendava teabe ja isikuga. PPA andmete kasutamine eelnõus sätestatud eesmärkide täitmiseks
on proportsionaalne eesmärgi suhtes, milleks on mootorsõidukite ning haagiste
numbrituvastussüsteemi rakendamine.
Positiivne mõju avaldub avaliku korra ja turvalisuse paranemises, sealhulgas on edaspidi
tõhusam reageerimine ohule või kuritegevusele. Reaalajas või tagantjärele salvestiste alusel
toimiv süsteem võimaldab politseil tegutseda kiiremini ja täpsemalt. Tavapärases olukorras
võib näiteks tagaotsitava sõiduki või isiku leidmine võtta päevi või isegi nädalaid.
Numbrituvastuskaamerate võrgustik aga annab võimaluse teha kindlaks sõiduki viimased
liikumised tundide, mõnikord isegi minutite jooksul.
Negatiivne mõju avaldub põhiõiguste (eeskätt eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse)
riivele, kuid neid riiveid vähendatakse ning maandatakse riskide maandamise meetmete kaudu.
Eelnõu tagab piisava õigusselguse ning jätab ruumi kohtuliku kontrolli jaoks, kui õigusi
rikutakse.
Mõju ulatus on suur. Numbrituvastuskaamerad salvestavad keskmiselt ligikaudu 20 miljonit
pilti kuus, mis teeb umbes 666 000 pilti ööpäevas. Tuleb arvestada, et üks ja sama sõiduk võib
liikluses osaledes jääda mitme erineva kaamera vaatevälja ning sellest võivad tekkida mitmed
salvestised. Samuti võib üks kaamera jäädvustada ühest olukorrast mitu pilti – näiteks sõiduki
eest- ja tagantvaates. Näiteks võib linnaliinibuss, mis sõidab päeva jooksul läbi mitmetest
numbrituvastuskaameratega varustatud teelõikudest, sattuda salvestamisele kümneid kordi.
Seega ei tähenda 20 miljonit unikaalset juhtumit või sõidukit, vaid mitmekordselt kattuvaid ja
sageli sama sõidukit kujutavaid jäädvustusi.
Mõju avaldumise sagedus on suur, sest numbrituvastuskaamerad salvestavad ööpäevringi.
Isikute põhiõiguste riivamise riski maandamiseks nähakse eelnõus ette andmete säilitamise
tähtaeg ning logimise põhimõtted. Reaalselt kasutatakse fotosid ning sellest tekkinud andmeid
üksnes väga konkreetsetel ja põhjendatud juhtudel ning piiratud ulatuses.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskid
Risk 1: Andmetele ligipääs volitamata isikutel Esinemise tõenäosus: madal.
Mõju: väike.
Maandamine: juurdepääs on rangelt reguleeritud, kasutusel on logid, säilitatakse
andmeid vaid kindlaks määratud ajaks ja selgelt kirjeldatud eesmärkidel. Sisekontrolli
ja AKI järelevalve tagavad lisakaitse.
Risk 2: Isikuandmete töötlemine puuduliku õigusliku alusega Esinemise tõenäosus: madal.
Mõju: väike.
Maandamine: numbrituvastuskaamera andmete töötlemine toimub arvestades IKÜM-
i ja IKS-i põhimõtteid järgides ning eelnõus toodud õiguslikel alustel. Tagatud on
piisavad meetmed kaasneda võivate negatiivsete mõjude maandamiseks. Kokku on
lepitud turvaline viis andmete edastamiseks, piiratakse andmetele juurdepääsu,
andmetel on säilitustähtajad, eesmärgid on kirjeldatud eelnõus ning toimib järelevalve.
Vastutav töötleja peab tagama andmete töötlemise õiguspärasuse ja korrektsuse.
6.2 mõju siseturvalisusele
Sihtrühm: kogu Eesti elanikkond ja riiki külastavad välismaalased
26
Mõju on positiivne, kuna kuritegude kiire avastamine, tõkestamine ja menetlemine suurendab
inimeste turvatunnet. Numbrituvastuskaamerate kasutamine on peamiselt suunatud tõsiste ja
ühiskonnale ohtlike kuritegude (nt isikuvastased kuriteod, uimastikuriteod, laste vastu suunatud
süüteod) avastamisele, tõkestamisele ja menetlemisele. Tehnoloogia võimaldab töödelda
mahukaid andmehulkasid märksa tõhusamalt kui manuaalsed meetodid.
PPA kontrollis 2025. aasta märtsis tehtud numbrituvastuskaamerate salvestiste päringuid
Kontrollitud 4576-st päringust:
~65% ehk 2974 päringut olid seotud raske ja raske peitkuritegevusega (sh isikuvastased
süüteod, narkokuriteod, majanduskuriteod, korruptsioonikuriteod, seksuaalkuriteod (sh
laste vastu suunatud) ning muud laste vastu toime pandud kuriteod); ~32% moodustasid muu kriminaalmenetluse (põhiliselt varavastased kuriteod) ja info
kontrollimisega seotud päringud – vastavalt 1171 ja 274 päringut; ~ 3% moodustasid väärteomenetluste ja tagaotsimistega seotud päringud – vastavalt 142
ja 15 päringut.
13. mai 2025. aasta seisuga oli PPA poolt seiresse lisatud 139-st sõiduki registreerimisnumbrist
114 ehk 82% seotud raske ja raske peitkuritegevusega.
Numbrituvastuskaamerate kasutamise tulemused on positiivsed ning vastavad ootustele –
tegemist on väga tõhusa abivahendiga kuritegude avastamiseks ja tõkestamiseks, kuna see
tehnoloogiline lahendus suudab töödelda andmeid sellises mahus ning kiirusega, milleks
inimene ei ole suuteline.
Mõju ulatus on keskmine või väike, sest numbrituvastuskaamera kasutamine võimaldab
kiiremini ja tulemuslikumalt lahendada kuritegusid. See ei puuduta kogu elanikkonda
igapäevaselt, küll aga suurendab üldist turvatunnet.
Ebasoovitav mõju: kuivõrd kavandatava muudatuse kohaselt välistatakse päringute tegemine
väärteomenetluses, siis võivad mõned väärteod jääda lahendamata, mis omakorda võib
põhjustada elanikkonnas rahulolematust. Mõju on väike.
6.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm I: PPA
Mõju PPA-le on positiivne, kuna numbrituvastuskaamera tehnoloogiline lahendus suurendab
PPA suutlikkust reageerida kiiresti ja tõhusalt õiguskaitse vajadustele. Tehnoloogia kasutamine
võimaldab:
kiiremini tuvastada tagaotsitavaid sõidukeid, sealhulgas varastatud sõidukeid;
tuvastada kuritegude vahelisi seoseid, näiteks korduvate sarnaste numbrimärkide
esinemine kuriteopaikade läheduses;
toetada reageerimist kõrgendatud või olulise ohu korral, sageli olukordades, kus ohus
on isiku elu või tervis. Seda näiteks teadmata kadunud isikute või eksinud seeneliste ja
marjuliste leidmisel nende sõiduki asukoha põhjal.
PPA-s on 884 teenistujal õigus teha POLIS-es päring numbrituvastuskaamera salvestise kohta.
Neist teenistujatest 442 ehk 50% on seda õigust kasutanud ja päringuid teinud. Seega on
tegemist juba olemasoleva töövahendiga, mille kasutusaste näitab praktilist vajadust.
27
Mõju ulatus on keskmine. Kuigi PPA töökorraldus tervikuna ei muutu oluliselt, võimaldab
tehnoloogia oluliselt paremat tööjaotust ja ressursside sihipärasemat kasutamist, kuna suur osa
andmetöötlusest automatiseeritakse. Tehnoloogilise lahenduse abil on võimalik saada ja
töödelda andmeid sellises mahus ning kiirusega, milleks inimene ei ole suuteline.
Kavandatava muudatusega tuuakse numbrituvastuskaamerate kasutamise regulatsioon
siseministri määruse tasandilt seaduse tasandile, mis tagab parema õigusselguse ja kooskõla
isikuandmete kaitse reeglitega. Kuivõrd PPA on numbrituvastuskaameraid kasutanud, toob
muudatus kaasa eelkõige vajaduse täpsustada sisemisi juhiseid ja koolitada teenistujaid,
mitte olulisi struktuurseid ümberkorraldusi.
Sihtrühm II MTA ning julgeolekuasutused
Mõju on positiivne, kuna MTA ja julgeolekuasutused saavad kasutada numbrituvastuskaamera
andmeid täiendava tööriistana kriminaalmenetluste läbiviimisel, riskianalüüsil ning
rahapesu ja salakaubanduse tõkestamisel.
Praktilised kasutusnäited:
MTA saab tuvastada kahtlaseid liikumismustreid piiriületusel või sadamates, seostades
neid maksupettuste või salasigarettide liikumisega.
Kaitsepolitseiamet saab numbrituvastuskaamerate abil avastada ja tõrjuda võimalikke
julgeolekuohte märksa kiiremini. Näiteks on võimalik jälgida kahtlaste sõidukite
liikumist riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse kaitseks kriitiliste
objektide ja sündmuste läheduses. Samuti võimaldab see tuvastada ja jälgida sõidukeid,
mis võivad olla seotud terrorismiaktide ettevalmistamise või toimepanemisega,
sealhulgas avastada juba riiki sisenemisel ning jälgida ja kontrollida sõidukeid, millele
SIS-i on tehtud terrorismimärkega hoiatusteade, aidates takistada nende liikumist ja
tegutsemist riigis. Numbrituvastustehnoloogia abil saab tõhusamalt uurida ka muid
Kaitsepolitseiameti menetluspädevuses olevaid kuritegusid, võimaldades
kahtlustatavate sõidukite liikumise analüüsi ning parandades kohtueelse uurimise
tõhusust ja kiirust..
MTA-l ja julgeolekuasutustel on kokku 447 teenistujat, kellel on õigus päringuid teha. Neist
104 ehk ligikaudu 23% on seda õigust ka tegelikult kasutanud. See näitab, et töövahendit
kasutatakse selektiivselt, kindlates valdkondades.
Mõju ulatus on keskmine. Numbrituvastuskaamera kasutamine võimaldab kokku hoida
ressursse, kuna tehnoloogilise lahenduse abil on võimalik saada ja töödelda andmeid sellises
mahus ning kiirusega, milleks inimene ei ole suuteline.
Kuna MTA-l ning julgeolekuasutustel on ka praegu juurdepääs numbrituvastuskaamera
salvestise andmetele, siis nende töökorralduses olulisi muudatusi ei kaasne. Kuna tegemist on
isikuandmete töötlemisega, tuleb pöörata tähelepanu kasutusõiguste piiritlemisele ja
väljaõppele, et vältida väärkasutust. Soovitatav on kehtestada sisemised andmepäringute logide
auditeerimise protseduurid, et tagada läbipaistvus ja jälgitavus.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Käesoleva eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist täiendavat koormust riigiasutustele ega eelda
uusi investeeringuid tehnoloogiasse. PPA-l, MTA-l ning julgeolekuasutustel on juba olemas
ligipääs POLIS-ele, sealhulgas numbrituvastuskaamerate salvestistele, ja vastavad
28
tööprotsessid on üldjoontes välja kujunenud. Kavandatud muudatused korrastavad
olemasolevat praktikat ning tõstavad andmete töötlemise läbipaistvust ja õiguspärasust, viies
regulatsiooni siseministri määruse tasandilt seaduse tasandile.
PPA ülesandeks on jätkata numbrituvastuskaamerate süsteemi igapäevast haldamist, andmete
kogumist, töötlemist ja päringute logimist. Seaduse rakendamisel tuleb PPA-l uuendada
sisemisi juhiseid ja tööprotsesse, mis puudutavad andmete säilitamise tähtaegu,
ligipääsuõiguste määratlemist ning päringute põhjendatuse kontrolli. Eelnõu alusel sätestatud
45-päevane säilitustähtaeg POLIS-e ennetavas andmestikus ning eesmärgipõhise säilitamise ja
kustutamise põhimõtted eeldavad täpsustatud tehnilisi lahendusi andmehalduses, kuid nende
elluviimine toimub olemasoleva IT-taristu piires.
MTA ja julgeolekuasutused saavad jätkata senist andmekasutust seaduses sätestatud
eesmärkidel. Kuna tööprotsessid ja juurdepääs numbrituvastusandmetele on juba olemas, ei
kaasne muudatusega olulisi uusi tegevusi ega vajadust personali- või tehniliste ressursside
suurendamiseks.
Seaduse rakendamine ei eelda täiendavaid eelarvelisi vahendeid riigieelarvest. Kulud piirduvad
üksnes töökorralduslike ja tehniliste kohandustega, mis tehakse PPA, MTA ja
julgeolekuasutuste olemasolevate eelarvete ja töökorralduse raames. Täiendavaid
investeeringuid (nt uute kaamerate soetamist või suuremahulist andmehoidla arendamist)
eelnõu ei eelda. Kuna eelnõu ei laienda kaameravõrku ega suurenda säilitatavate andmete
mahtu võrreldes praeguse olukorraga, ei kaasne olulist IT-süsteemide koormuse kasvu või
personalikulu suurenemist.
Eelnõu rakendamisest otseseid rahalisi tulusid ei teki. Kaudsed tulud võivad avalduda
ressursside säästus (nt menetluste kiirem lahendamine, sihitum päringute süsteem), samuti
avaliku korra ja turvatunde paranemises. Kiirem reageerimine ohuolukordadele ja raskete
kuritegude avastamine vähendab kulusid, mis riigil tekiks pikemate ja keerukamate uurimiste
korral. Lisaks võib eelnõu aidata vältida andmekaitsealaste rikkumiste eest tulenevaid
võimalikke haldussanktsioone või kahjunõudeid, korrastades andmetöötluse õiguslikku alust ja
vastavust IKÜM-ile.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Muuta on vaja siseministri 22.
detsembri 2009. aasta määrust nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ avaldamismärkega RT
I, 01.04.2025, 9.
9. Seaduse jõustumine
Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras.
Algatab õiguskomisjon 02.06.2025.
Madis Timpson
29
õiguskomisjoni esimees