Eelnõu kooskõlastamine

Dokumendiregister	Sotsiaalkindlustusamet
Viit	5.2-2/4941-1
Registreeritud	12.02.2024
Sünkroonitud	25.03.2024
Liik	Kiri SISSE
Funktsioon	5.2 Õigusteenus
Sari	5.2-2 Õigusaktide ja eelnõude kooskõlastamised, sisendi andmised ja analüüsid
Toimik	5.2-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis	Sotsiaalministeerium
Vastutaja	Andrus Jürgens (SKA, Õiguse ja järelevalve osakond, Õiguse talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (238167 tm).

Failid

1.2-212-1 09.02.2024 Õigusakti eelnõu.asice

EN_Lastekaitseseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu.pdf

Lastekaitseseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu.pdf

Lisa_Rakendusaktide kavandid.pdf

SK_Lastekaitseseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu.pdf

EN_Lastekaitseseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu.pdf

EELNÕU

01.02.2024

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Lastekaitseseaduse muutmine

Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 5–7“ tekstiosaga „lõike 1

punktides 5 ja 6“;

3) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) hooldusperede leidmine, nende sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega

seotud toimingute tegemine;“;

4) paragrahvi 15 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „avalik-õiguslike ja eraõiguslike

juriidiliste isikute“ tekstiosaga „juriidiliste ja füüsiliste isikute“;

5) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine;“;

6) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) lasteabitelefoni 116 111 pidamine ja selle kaudu või muul viisil lasteabile saabunud teabe

vastuvõtmine, lapse abivajaduse väljaselgitamine ja hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast

eraldamine käesoleva seaduse § 33 alusel;“;

7) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 41 nimetatud lastekaitsetöötajate täienduskoolituse

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

8) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõike 3 punktides 4–6“ tekstiosaga „lõike 3

punktides 4 ja 5“;

9) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluses esitatakse põhjendused keelu

ümberhindamise aluse ja vajaduse kohta ning taotlusele lisatakse isiku suhtes jõustunud

süüdimõistva kohtuotsuse koopia.

(6) Sotsiaalkindlustusamet lahendab taotluse 60 päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva

lapsega töötamise keelu kehtetuks, kui kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu ei oleks

taotluse esitamise ajal kehtiva õiguse alusel karistatav või kui tegu oleks karistatav käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud süüteona ja karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud

karistusandmete kustutamise tähtaeg on möödunud.

(7) Sotsiaalkindlustusamet edastab otsuse lapsega töötamise keelu kehtetuks tunnistamise

kohta karistusregistri volitatud töötlejale, kes eemaldab isiku karistusandmed karistusregistri

seaduse § 20 lõike 1 punkti 9 alusel tehtava päringu vastusest.“;

10) paragrahv 271 loetakse §-ks 272 ja seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

„§ 271. Lapsega töötava isiku teade abivajavast lapsest

(1) Alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu õpetaja ja tugispetsialist,

lastehoius töötav lapsehoidja, laste hoolekandeasutuse töötaja, noorsootöötaja ning lapsega

töötav treener, huviringi juhendaja, tervishoiutöötaja, politseiametnik ja ohvriabitöötaja teatab

töös või kutsetegevuses märgatud abivajavast lapsest käesoleva seaduse § 27 kohaselt,

edastades vajalikus ulatuses temale teadaolevad käesoleva seaduse § 342 lõigetes 2 ja 3

nimetatud andmed. Teatamiskohustuse võib täita ka asutuses selleks määratud kontaktisiku

kaudu.

(2) Lastekaitsetöötaja võib avaldada käesoleva paragrahvi alusel abivajavast lapsest teatanud

isikule teavet juhtumimenetluse alustamise ja menetlustoimingute kohta, kui see on vajalik

lapse heaolu toetamiseks.“;

11) paragrahvi 272 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus

abivajava lapse väljaselgitamise eesmärgil töödelda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris

järgmiste laste andmeid:

1) lapsed, kelle puhul on Sotsiaalkindlustusametile esitatud puude raskusastme tuvastamise

taotlus või kelle kohta on Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel

edastatud andmed puude raskusastme tuvastamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

kohaselt;

2) lapsed, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 26 lõike 2 alusel kehtestatud

määruses nimetatud varajast sekkumist vajav seisund, mille kohta on kantud andmed tervise

infosüsteemi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul töötleb kohaliku omavalitsuse

üksus järgmisi isikuandmeid:

1) lapse üldandmed;

2) info puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise kohta;

3) info harvikhaigusega lapsele puudega lapse sotsiaaltoetuse määramise kohta;

4) puude raskusastme tuvastamise korral puude raskusaste, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;

5) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed;

6) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht;

7) lapse surmakuupäev.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul töötleb kohaliku omavalitsuse

üksus järgmisi isikuandmeid:

1) lapse üldandmed;

2) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed;

3) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht;

4) lapse surmakuupäev.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab vanema või eestkostja nõusolekul käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud lapse kohta andmed Sotsiaalkindlustusametile puude

raskusastme tuvastamiseks.“;

12) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse resolutiivosa edastatakse ka

teenuseosutajale või muule isikule, kelle juurde perekonnast eraldatud laps ajutiselt

paigutatakse.“;

13) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Isik ja asutus, kellel on hädaohus oleva lapse abivajaduse hindamiseks või lapsele sobiva

abi osutamiseks vajalikku teavet ja andmeid, vastab viivitamata lastekaitsetöötaja asjakohasele

nõudele teabe ja andmete saamiseks.“;

14) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

„81. peatükk

Isikuandmete töötlemine lapse õiguste ja heaolu tagamiseks

§ 342. Isikuandmete töötlemine kohaliku omavalitsuse üksuses ja

Sotsiaalkindlustusametis

(1) Kohaliku omavalitsuse üksusel on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 3 nimetatud

ülesande täitmiseks õigus töödelda lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse

perekonna ja leibkonna liikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud

lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lapse isikuandmed on:

1) üldandmed;

2) andmed lapse perekonna ja leibkonna koosseisu, suhete ning sotsiaalse võrgustiku kohta;

3) andmed lapse elutingimuste ning majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku kohta;

4) terviseandmed, mis annavad teavet lapse võimaliku abivajaduse kohta, eelkõige lapse

arengu, terviseseisundi ja -käitumise, traumade ja vigastuste, lapsele määratud ravi ja selle

järgimise ning ambulatoorsetel vastuvõttudel käimise andmed;

5) andmed lapsele osutatavate sotsiaal-, tervishoiu- ja ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi,

kestuse ja teenuseosutaja isikuga;

6) andmed hariduse omandamise, õpikeskkonnas toimetuleku, hariduslike erivajaduste ja

tugiteenuste saamise kohta;

7) spordis, huvihariduses ja -tegevuses osalemise andmed;

8) puude raskusaste, liik, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;

9) andmed töövõime ja tööga hõivatuse kohta;

10) andmed lapse ennast või teisi kahjustava käitumise kohta;

11) karistusregistrisse kantud karistusandmed;

12) lapse suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse andmed koos selle esemeks oleva

süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning lapse suhtes kohaldatud tõkendi, karistuse,

mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmed;

13) andmed lapse suhtes toime pandud või lapsega seotud vägivallajuhtumi kohta koos

vägivalla liigi, toimepanemise aja ja asjaoludega ning lapse osalemise viisiga, samuti andmed

juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise ja lapse menetlusseisundi kohta;

14) andmed lapse kinnipidamise ja hädaohus oleva lapse ohututesse tingimustesse toimetamise

kohta seaduses sätestatud korrakaitseorgani poolt koos korrakaitseseaduse § 46 lõike 6 kohaselt

dokumenteeritud andmetega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lapsevanema ja last kasvatava isiku

isikuandmed on:

1) üldandmed;

2) andmed vanemluse, hooldusõiguse ja eestkoste kohta;

3) sotsiaal- või tervishoiutöötaja tehtud koduvisiidil kogutud andmed lapsevanema seisundi,

toimetuleku ja toetusvajaduse kohta;

4) vanemlike oskuste hindamiseks vajalikud andmed;

5) terviseandmed, mis annavad teavet lapse heaolu ohustamise ja isiku vanemliku suutlikkuse

kohta, eelkõige isiku raseduse, terviseseisundi ja -käitumise, traumade ja vigastuste, isikule

määratud ravi ja selle järgimise andmed;

6) andmed isikule osutatavate isiku toimetulekut või vanemlikku suutlikkust toetavate sotsiaal-

, tervishoiu- ja ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi, kestuse ja vajaduse korral

teenuseosutaja isikuga;

7) andmed hariduse omandamise kohta;

8) puude raskusaste, liik, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;

9) andmed töövõime ja tööga hõivatuse kohta;

10) andmed isikut ennast või lapse heaolu kahjustava käitumise kohta;

11) karistusregistrisse kantud karistusandmed;

12) isiku suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse andmed koos selle esemeks oleva

süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning isiku suhtes kohaldatud tõkendi, karistuse,

mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmed;

13) andmed isiku suhtes toime pandud vägivallajuhtumi kohta koos vägivalla liigi ja

toimepanemise ajaga ning juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lapse perekonna ja leibkonna liikme

isikuandmed on:

1) üldandmed;

2) andmed vanemluse ja eestkoste kohta;

3) andmed isiku terviseseisundi ja -käitumise ning isikule määratud ravi ja selle järgimise kohta

ulatuses, milles tema terviseseisund ja -käitumine võib mõjutada lapse heaolu;

4) andmed isikule tema toimetuleku toetamiseks osutatavate sotsiaal-, tervishoiu- ja

ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi, kestuse ja vajaduse korral teenuseosutaja isikuga

ulatuses, milles isiku toimetulek võib mõjutada lapse heaolu;

5) andmed hariduse omandamise ja tööga hõivatuse kohta;

6) puude raskusaste, liik, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle, kui isiku puue võib mõjutada lapse

heaolu;

7) karistusregistrisse kantud karistusandmed, kui isiku karistatus võib mõjutada lapse heaolu;

8) isiku suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse andmed koos selle esemeks oleva

süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning isiku suhtes kohaldatud tõkendi, karistuse,

mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmed, kui isiku arvatav tegu või tema suhtes

kohaldatud meede võib mõjutada lapse heaolu;

9) andmed isiku suhtes toime pandud vägivallajuhtumi kohta koos vägivalla liigi ja

toimepanemise ajaga ning juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise kohta, kui

juhtum võib mõjutada lapse heaolu.

(5) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud

isikuandmeid käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktides 2–4 ja lõike 3 punktides 6–7 nimetatud

ülesannete täitmiseks.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus ja käesoleva seaduse §-des 291 ja 33 sätestatud juhtudel

Sotsiaalkindlustusamet võib lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks kaasata

selle lapsega töötavaid isikuid ning teisi asjaomaseid spetsialiste ja asutusi. Eelviidatud

eesmärkide täitmiseks on ka menetlusse kaasatud osapooltel õigus töödelda käesoleva

paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud andmeid.

§ 343. Terviseandmete töötlemine

Kohaliku omavalitsuse üksusel ja Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada tervishoiuteenuse

osutajalt lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse perekonna ja leibkonna liikme

terviseandmeid käesoleva seaduse § 342 lõike 2 punktis 4, lõike 3 punktis 5 ja lõike 4 punktis

3 määratud ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.

§ 344. Lasteabitelefonile tehtud kõnede salvestamine, salvestiste säilitamine ja töötlemine

(1) Lasteabitelefonile tehtud kõned salvestatakse lapse abivajaduse väljaselgitamiseks ja abi

paremaks osutamiseks, salvestise kasutamiseks tõendina süüteomenetluses ja nõustamise

kvaliteedi tagamiseks.

(2) Kõne salvestist säilitatakse digitaalsel andmekandjal kuus kuud salvestamise kuupäevast

arvates. Nimetatud tähtaja möödumisel salvestis kustutatakse.“;

15) paragrahvi 38 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.“;

16) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Haldusjärelevalve meetmed

Sotsiaalkindlustusametil on haldusjärelevalve teostamisel õigus:

1) külastada lasteasutust, vajaduse korral ka ette teatamata, et kontrollida käesolevas seaduses

ja selle alusel kehtestatud õigusaktides lasteasutuse tegevusele ette nähtud nõuete täitmist;

2) küsitleda lasteasutuses teenuse saamise eesmärgil viibivaid lapsi ja nende seaduslikke

esindajaid;

3) teavitada avalikkust ja vanemaid lasteasutuses tuvastatud rikkumistest;

4) rakendada muid Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 752 sätestatud haldusjärelevalve

meetmeid.“.

§ 2. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine

Psühhiaatrilise abi seaduse § 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Psüühilist seisundit, ravi ja diagnoosi puudutav teave on isiku eraelu saladus ja selle

edastamine väljapoole raviprotsessi on lubatud ainult isiku enda või tema seadusliku esindaja

kirjalikul nõusolekul, samuti uurimisasutuse, politsei, prokuratuuri, kriminaalhooldusosakonna

või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse alusel loodud narkomaaniaravi andmekogule esitamiseks ning

Terviseameti ja Tervisekassa nõudel neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Teabe

edastamine on lubatud isiku elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja isiku lähedastele

ulatuses, milles see on vajalik neile isikutele seisukoha või kaebuse esitamiseks isiku kinnisesse

asutusse paigutamise menetluses. Teabe edastamine lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku

kohta on lubatud ka kohaliku omavalitsuse üksusele ja Sotsiaalkindlustusametile

lastekaitseseaduses sätestatud ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi

osutamiseks.“.

§ 3. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 26 järgmises

sõnastuses:

„§ 26. Varajast sekkumist vajavate seisundite puhul puude raskusastme tuvastamine

(1) Kui lapsel on varajast sekkumist vajav seisund, mille kohta on kantud andmed tervise

infosüsteemi, ja kohaliku omavalitsuse üksus on edastanud lapse kohta andmed

Sotsiaalkindlustusametile puude raskusastme tuvastamiseks, algatab Sotsiaalkindlustusamet

puude raskusastme tuvastamise.

(2) Varajast sekkumist vajavate seisundite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“.

§ 4. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 456 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Hoolduspere peab pärast lapse perre asendushooldusele paigutamist kasutama käesoleva

seaduse § 1403 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kohanemistoe teenust.“;

2) paragrahvi 459 lõiget 4 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) aitab kaasa hooldusperede leidmisele, tehes selleks koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja

teiste asutuste ja isikutega;

8) annab hooldus- ja eestkosteperele enne lapse perre asendushooldusele paigutamist või

eestkoste määramisel infot perepõhise asendushoolduse tugiteenuste kohta.“;

3) seaduse 3. peatükki täiendatakse 13. jaoga järgmises sõnastuses:

„13. jagu

Perepõhise asendushoolduse tugiteenused

§ 1403. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk, loetelu ja korraldus

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenused on hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja

lapse lapsendaja perekonna täiskasvanud liikmetele osutatavad nõustamisteenused.

(2) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk on valmistada ette lapse tulekut

perekonda, aidata kaasa lapse kohanemisele uues peres ning toetada perede psühhosotsiaalset

heaolu ja toimetulekut.

(3) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu ja täpsemad nõuded teenustele kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste pakkumist korraldab Sotsiaalkindlustusamet.

§ 1404. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavale isikule

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutav isik peab vastama järgmistele

üldnõuetele:

1) tal on perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamiseks vajalikud isikuomadused;

2) ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;

3) tal on vajalik erialane ettevalmistus nõustamisteenuste osutamiseks.

(2) Täpsemad nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute

erialasele ettevalmistusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavuse käesolevas seaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele otsustab Sotsiaalkindlustusamet välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 1405. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste rahastamine

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid rahastatakse riigieelarvest.

(2) Riigieelarve vahenditest kaetavate perepõhise asendushoolduse tugiteenuste mahu ja

maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 1406. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse

ülevõtmine Sotsiaalkindlustusameti poolt

(1) Sotsiaalkindlustusamet võtab hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja lapse lapsendaja

perekonna täiskasvanud pereliikmelt perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu

maksmise kohustuse üle käesoleva seaduse § 1405 lõike 2 alusel kehtestatud määruses

sätestatud mahus ja maksumuses, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) pere ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja on kokku leppinud käesoleva

seaduse § 1403 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud teenuste osutamises;

2) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja ja Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud

käesoleva seaduse §-s 1407 nimetatud lepingu.

(2) Käesoleva seaduse § 1403 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud peretoe teenuse

eest võetakse tasu maksmise kohustus üle juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on hinnanud

pere teenusevajaduse.

§ 1407. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping

(1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, milles Sotsiaalkindlustusamet

ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja lepivad kokku teenuste osutamise

tingimustes ja millega Sotsiaalkindlustusamet võtab õigustatud isikult tasu maksmise

kohustuse üle.

(2) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu teenuseosutajaga, kellel on valmisolek pakkuda

kõiki käesoleva seaduse § 1403 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud perepõhise

asendushoolduse tugiteenuseid ja kellega lepingulises suhtes olevad teenust vahetult osutavad

isikud vastavad käesoleva seaduse §-s 1404 sätestatud nõuetele.

(3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib enne lepingu sõlmimist perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutaja maksuvõla puudumist. Kui ilmneb, et teenuseosutajal on maksuvõlg, võib

Sotsiaalkindlustusamet jätta lepingu sõlmimata.

(4) Sotsiaalkindlustusamet võib jätta lepingu sõlmimata perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutajaga, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise lepingu olulist tingimust nii, et rikkumise tulemusena on leping üles

öeldud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

(5) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu kuni kolmeaastase tähtajaga, kuid vähemalt üheks

aastaks.

§ 1408. Teenuseosutaja kohustused

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja on kohustatud:

1) tagama perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamise vastavalt käesolevas jaos

sätestatud nõuetele;

2) tagama perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute vastavuse

käesoleva seaduse §-s 1404 sätestatud nõuetele;

3) aitama kaasa uute hooldusperede leidmisele, tehes koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja

kohaliku omavalitsuse üksuste ning teiste asutuste ja isikutega;

4) tegema teenuse osutamisel koostööd lapse ja pere elukohajärgse kohaliku omavalitsuse

üksusega ning teiste asutuste ja isikutega, kui see on pere toetamiseks vajalik.“;

4) paragrahvi 1302 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei

tööta ega ole Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud;“;

6) paragrahvi 1421 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „sotsiaalhoolekande seaduses“

sõnadega „ja lastekaitseseaduses“;

7) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses:

„(53) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja kannab sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistrisse hiljemalt teenuse osutamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks

perepõhise asendushoolduse tugiteenust saanud isikute, teenuse osutamise ja rahastamise

andmed.“;

8) paragrahvi 1451 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(33) Lastekaitseseaduse § 272 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmeid säilitatakse

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris kuni lapse täisealiseks saamiseni.“;

9) seadust täiendatakse §-ga 1581 järgmises sõnastuses:

„§ 1581. Haldusjärelevalve meetmed

(1) Sotsiaalkindlustusametil on haldusjärelevalve teostamisel õigus:

1) külastada hoolekandeasutust, vajaduse korral ka ette teatamata, et kontrollida käesolevas

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides hoolekandeasutuse tegevusele ette nähtud

nõuete täitmist;

2) küsitleda hoolekandeasutuses teenuse saamise eesmärgil viibivaid isikuid ja nende lähedasi;

3) teavitada avalikkust ja hoolekandeasutuses viibivate isikute lähedasi asutuses tuvastatud

rikkumistest;

4) rakendada muid Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 752 sätestatud haldusjärelevalve

meetmeid.“;

10) paragrahv 159 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 10 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 4 punktid 1–3 ja 7 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a.

Esitab Vabariigi Valitsus 2024. a.

Lastekaitseseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Siseministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium

Meie 09.02.2024 nr 1.2-2/12-1

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Sotsiaalministeerium esitab ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks ning teistele asjassepuutuvatele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastus või arvamus eelnõule anda hiljemalt 01.03.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad:

1. Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, 9 lk; 2. Seaduse eelnõu seletuskiri, 52 lk; 3. Seletuskirja lisa (rakendusaktide kavandid), 5 lk.

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Sotsiaalkindlustusamet MTÜ Lastekaitse Liit Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Eesti Puuetega Inimeste Koda

2 Eesti Perearstide Selts Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Lastearstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Perinatoloogia Selts Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Naistearstide Selts Eesti Pereõdede Ühing Eesti Logopeedide Ühing Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Lasteaednike Liit Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Noorsootöötajate Kogu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Eesti Huvikoolide Liit Eesti Õpilasesinduste Liit MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA Spordikoolituse ja -Teabe SA SA Tallinna Koolitervishoid Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik SA Tallinna Lastehaigla Tallinna Lastekodu MTÜ Oma Pere SOS Lasteküla Eesti Ühing MTÜ Igale Lapsele Pere Teadlik Lapsevanem MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus Politsei- ja Piirivalveamet Õiguskantsler Andmekaitse Inspektsioon Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Helen Jõks [email protected]

Lisa_Rakendusaktide kavandid.pdf

Seletuskirja lisa

Rakendusaktide kavandid

KAVAND 1

MINISTRI MÄÄRUS

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust vahetult

osutavate isikute erialasele ettevalmistusele ning tugiteenuste maht ja maksumus

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1403 lõike 3, § 1404 lõike 2 ja § 1405 lõike

2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega sätestatakse:

1) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu ja nõuded teenuste sisule;

2) nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele

ettevalmistusele;

3) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus.

§ 2. Perepõhise asendushoolduse tugiteenused

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenused on:

1) kohanemistoe teenus;

2) peretoe teenus;

3) psühholoogilise nõustamise teenus;

4) mentorlus;

5) tugigrupp.

(2) Kohanemistoe teenus on lapse ja hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja lapse

lapsendaja perekonna (edaspidi pere) lapsega kohanemiseks, suhete loomiseks ning stabiilse

elurütmi saavutamiseks mõeldud nõustamisteenus. Kohanemistoe teenust osutatakse iga uue

lapse lisandumisel peresse.

(3) Peretoeteenus on vajaduspõhine nõustamisteenus, mille eesmärk on aidata kaasa lapse

kasvatamisega seotud küsimuste lahendamisele ning mida osutatakse peredele kohaliku

omavalitsuse suunamise alusel.

(4) Psühholoogilise nõustamise teenus on ühe või mitme pere täiskasvanud pereliikme

toetamine käitumise, mõtlemise, emotsioonide ja vaimse tervisega seotud küsimustes,

sealhulgas probleemide olemuse väljaselgitamine, pere ressursside leidmine, psühholoogilise

abi kavandamine ja vajadusel erialaspetsialistide konsultatsioonile suunamine või teraapia

soovitamine.

(5) Mentorlus on nõustaja isiklikust kogemusest ja kompetentsidest tulenev perede

nõustamine, mille eesmärgiks on perele emotsionaalse-, sotsiaalse- või praktilise toe

pakkumine.

(6) Tugigrupp on tõendus- või teaduspõhisel lähenemisel põhinev perede regulaarne

kohtumine, mille eesmärgiks on aidata peredel leida võimalusi lastega seotud suhte-, kasvatus-

ja kooliküsimuste lahendamiseks ning pere toimetuleku tõstmiseks.

§ 3. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute

erialasele ettevalmistusele

(1) Peretoe ja kohanemistoe teenust vahetult osutavate erialane ettevalmistus peab vastama

järgmistele tingimustele:

1) kõrgharidus sotsiaaltöös, sotsiaalpedagoogikas, kasvatusteadustes või psühholoogias ja

vähemalt 1-aastane töökogemus hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperedega;

2) kõrgharidus mõnes muus valdkonnas ja vähemalt 3-aastane töökogemus hooldus-,

eestkoste- või lapsendajaperedega;

(2) Psühholoogilist nõustamist vahetult osutav isikul peab olema magistrikraad psühholoogias

ja varasem nõustamiskogemus asendushoolduse valdkonnas.

(3) Mentorlust vahetult osutaval isikul peab olema vähemalt 2-aastane kogemus hooldus-,

eestkoste- või lapsendajapere vanemana ja vähemalt 2-aastane nõustamiskogemus.

(4) Tugigrupi läbiviijal peab olema kõrgharidus ning vähemalt 1-aastane grupinõustamise või

varasem tugigruppide läbiviimise kogemus.

(5) Lisaks erialasele ettevalmistusele peavad kohanemis- ja peretoeteenuse osutajad omama

teadmisi riiklikust lastekaitse korraldusest.

§ 4. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja hind

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus on sätestatud määruse lisas.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

KAVAND 2

MINISTRI MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 03.02.2016. a määruse nr 8

„Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse lastekaitseseaduse § 14 lõike 2 alusel.

Sotsiaalkaitseministri 3. veebruari 2016. a määruses nr 8 „Lastekaitsetöötajate

täienduskoolituse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) preambulis asendatakse tekstiosa „§ 14 lõike 2 alusel“ tekstiosaga „§ 15 lõike 31 alusel“;

2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koolitust korraldab lastekaitseseaduse § 15 lõike 3 punkti 41 alusel Sotsiaalkindlustusamet

(edaspidi koolitusasutus).“.

KAVAND 3

MINISTRI MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 27.12.2017. a määruse nr 72

„Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel.

Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruses nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 1 saatelause sõnastatakse järgmiselt:

„Registrisse kantakse lähtuvalt osutatava abi eesmärgist järgmised andmed registri vastutava

töötleja või § 5 lõike 2 punktides 2–3 nimetatud volitatud töötleja poole abi saamiseks

pöördunud isiku kohta või isiku kohta, kellele on abi osutatud:“;

2) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) lastekaitseseaduse § 342 lõikes 1 nimetatud isikute andmed;“.

KAVAND 4

MINISTRI MÄÄRUS

Varajast sekkumist vajavate seisundite loetelu

Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 26 lõike 2 alusel.

„Varajast sekkumist vajavad seisundid lapsel on järgmised:

1) Vaimne alaareng;

2) Mõlema silma pimedus;

3) Harvikhaigus;

4) Vähidiagnoos;

5) Tserebraalparalüüs.“

SK_Lastekaitseseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu.pdf

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehakse muudatusi lastekaitseseaduses, sotsiaalhoolekande seaduses, psühhiaatrilise abi

seaduses ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses. Muudatustega suurendatakse eri

valdkondades lastega töötavate spetsialistide koostööd lastekaitsetöötajatega abivajavate laste

märkamisel ja abistamisel. Selleks täpsustatakse kehtivat abivajavast lapsest teavitamise kohustust

ning sätestatakse need lastega töötavad isikud, kellel on suurendatud kohustus lapse abivajadust

märgata ja sellest kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) lastekaitsetöötajat teavitada,

edastades kohe ka vajalikud andmed lapse ja tema arvatava abivajaduse kohta. Lisaks täpsustatakse

eelnõuga KOV-i ja Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) seaduses sätestatud

lastekaitseülesannete täitmiseks vajalike isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemise

aluseid ja ulatust. Samuti tehakse eelnõuga väiksemaid muudatusi, mis puudutavad SKA ülesandeid

lastekaitse korraldamisel ning järelevalve tegemisel lastekaitseseaduse ja sotsiaalhoolekande

seaduse täitmise üle.

Muudatustega parandatakse ka tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda

perekonda kasvama teisest perest pärit lapse. Eelnõuga kehtestatakse perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste sisu, korraldus ja rahastamine. Tugiteenuste reguleerimine on oluline, et pakkuda

vastutusrikka ülesande võtnud peredele täiendavat tuge ja kindlustada seeläbi peres kasvavate laste

heaolu. Samuti toetab seni projektipõhiselt Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest rahastatud

tugiteenuste reguleerimine riigi laiemat suunda, et vanemlikust hoolest ilma jäänud lapsed saaksid

kasvada asutuse asemel uues peres.

Eelnõuga luuakse ka võimalus varajaseks märkamiseks ja info liikumiseks, kui lapse andmed

varajast sekkumist vajava seisundi kohta on kantud tervise infosüsteemi. Sellisel juhul liigub info

abivajaduse kohta otse KOV-ile, et peredele proaktiivset tuge pakkuda. Lisaks võib SKA algatada

sellise info saamisel proaktiivselt puude raskusastme tuvastamise.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunikud Maarja Kärson

(tel 5915 7795, [email protected]), Elmet Puhm (tel 58872105, [email protected]) ja Marge

Hindriks (tel 5915 8158, [email protected]) ning sama osakonna lastekaitsepoliitika juht Helen

Jõks (tel 5913 6865, [email protected]).

Eelnõu mõjude hindamise osa on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna pere-

ja pensionipoliitika analüüsijuht Mari Sarv (tel: 626 9363, e-post: [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) lastekaitseseadus (LasteKS) avaldamismärkega RT I, 06.01.2023, 15;

2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS) avaldamismärkega RT I, 30.06.2023, 59;

3) psühhiaatrilise abi seadus (PsAS) avaldamismärkega RT I, 11.03.2023, 73;

4) sotsiaalhoolekande seadus (SHS) avaldamismärkega RT I, 14.12.2023, 4 (kehtib alates

01.01.2025) ja RT I, 14.12.2023, 5 (kehtib alates 01.07.2025).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 6. punktis.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korralduse nr 131 „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2023-2027“ punktiga 9.1.20.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on parandada lastekaitsesüsteemi pakutavat abi vajavate laste märkamist, nende

abini jõudmist ja abistamist, täpsustada lastekaitsetööks vajaliku andmevahetuse aluseid ja korda

ning pakkuda riigipoolset stabiilset tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.

Lastekaitsesüsteemi puudutavate muudatuste kohta valmis 2023. aasta suvel lastekaitseseaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu suurendamiseks

(edaspidi lastekaitse VTK). Lastekaitse VTK-s esitatud muudatusettepanekud viiakse ellu kahes

etapis. Käesolevas esimeses eelnõus reguleeritakse kõige kiiremat muutmist vajavaid küsimusi,

teine eelnõu valmib 2025. aasta kevadel ja hõlmab mahukamat osa lastekaitse VTK-s esitatud

muudatustest. Ühe olulisema muudatusena sätestatakse lastega töötavate isikute kohustus teavitada

abivajavast lapsest ja edastada koos sellega vajalikus ulatuses andmeid lapse ja last kasvatava isiku

kohta. Seaduses nimetatakse need spetsialistid, kes mängivad lastekaitsesüsteemis võtmerolli, et

abivajavad lapsed jõuaksid õigel ajal lastekaitsetöötaja vaatevälja ja seeläbi vajaliku abini. Teine

oluline osa eelnõust puudutab lastekaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemist, mis on praegu

õigusaktides selgelt reguleerimata. Selleks lisatakse LasteKS-i uus peatükk isikuandmete töötlemise

kohta, milles sätestatakse KOV-is ja SKA-s isikuandmete töötlemise eesmärgid ja ulatus. Eelnõus

tehakse veel täpsustavaid ja selgitavaid muudatusi, mis puudutavad SKA lastekaitse- ja

järelevalveülesannete täitmist.

Eelnõuga reguleeritakse ka perepõhise asendushoolduse tugiteenuste korraldamine, et pakkuda

hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele suuremat tuge teisest vanemast sündinud laste

kasvatamisel ning kindlustada seeläbi rohkemate perede lisandumine süsteemi ja laste jõudmine

asutuse asemel uude perekonda. Seni on riigi poolt pakutud tugiteenuseid rahastatud projektipõhiselt

ESF vahenditest, kuid projektipõhine tegevus ei taga kindlust peredele ega võimalda ka tugiteenuste

süsteemi enda piisavat arengut. Perepõhise asendushoolduse edendamiseks valmis 2023. aasta

kevadel sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (edaspidi asendushoolduse VTK), mis muu hulgas käsitles ka

asendushoolduse perepõhiste tugiteenuste reguleerimist.

Eelnõuga luuakse ka võimalus varajaseks märkamiseks ja info liikumiseks, kui lapse andmed

varajast sekkumist vajava seisundi kohta on kantud tervise infosüsteemi. Sellisel juhul liigub info

abivajaduse kohta otse KOV-ile, et peredele proaktiivset tuge pakkuda. Lisaks võib SKA algatada

sellise info saamisel proaktiivselt puude raskusastme tuvastamise.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse lastekaitseseadust (LasteKS).

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LasteKS § 14 lõike 1 punkt 7, mille kohaselt on

Sotsiaalministeeriumi ülesanne korraldada lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi. Samuti

tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi lõige 2, mis volitab valdkonna eest vastutavat ministrit

kehtestama lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja korra, see volitusnorm viiakse SKA

ülesandeid reguleerivasse LasteKS §-i 15 (vt eelnõu § 1 p 5). Kuni 2022. aastani korraldas

Sotsiaalministeerium täienduskoolitusi riigi teadus- ja arendusasutuse Tervise Arengu Instituudi

kaudu. Alates 2023. aastast on lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamise ülesanne antud

SKA-le. Selleks muudeti alates 01.01.2023 sotsiaalkaitseministri määruse „Lastekaitsetöötajate

täienduskoolituse tingimused ja kord“ § 3 lõiget 1, mille kohaselt korraldab koolitust

Sotsiaalministeerium SKA või eraõigusliku juriidilise isiku kaudu. SKA täidab valdkonna

rakendusasutusena mitmeid olulisi riigi ülesandeid lastekaitse korraldamisel. Seetõttu antakse

täienduskoolituste korraldamise ülesanne eelnõuga täies ulatuses rakendusasutusele ja kaob

Sotsiaalministeeriumi korraldav roll, mis tegelikult on ka praegu vähene. Ministeerium kehtestab

ülesande täitmise täpsemad tingimused täienduskoolituse tingimusi ja korda reguleerivas

sotsiaalkaitseministri määruses. Seoses nimetatud muudatusega tuleb muuta ka viidatud määrust,

kustutades selle §-st 3 viite Sotsiaalministeeriumi korraldavale rollile (vt eelnõule lisatud

rakendusaktide kavandid).

Eelnõu § 1 punktiga 2 tehtav muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 1 tehtava muudatusega:

edaspidi viidatakse LasteKS § 14 lõikes 3 üksnes selle paragrahvi lõike 1 punktidele 5 ja 6, kuivõrd

lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse LasteKS § 15 lõike 3 punkti 11 ja lisatakse SKA ülesandena ka

hooldusperede leidmine. Kehtivas seaduses on SKA ülesannetena nimetatud hooldusperede

sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute tegemine. Samas on

SKA viimastel aastatel planeerinud ja teinud ka uute hooldusperede leidmiseks vajalikke tegevusi

teavituste, üleskutsete ja meediakampaaniate kaudu, kuid kohustusena ei ole seda siiani seaduses

reguleeritud. Samasugune ülesanne pannakse KOV-idele SHS-i muudatusega, mille kohaselt

lisatakse SHS § 459 lõikesse 4 punkt 7.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse LasteKS § 15 lõike 3 punkti 3 SKA ülesandeid puudutavas.

Lõike 3 punkti 3 lisatakse, et abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamiseks nõustab SKA lisaks

ametiasutustele ja juriidilistele isikutele ka füüsilisi isikuid. Seda ülesannet täidab SKA

lasteabitelefoni 116 111 kaudu, mille peamine eesmärk on võimaldada lastel, noortel ja

täiskasvanutel nõu küsida, abi saada ja abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatada.1 Lasteabi

poole pöördumiste arv on aasta-aastalt kasvanud, sealhulgas tänu SKA arendus- ja teavitustööle.

2023. aastal tehti kokku 16 918 pöördumist, mida oli 5% võrra rohkem kui 2022. aastal

(16 133 pöördumist) ja ligi ¼ võrra rohkem kui 2021. aastal (12 855 pöördumist). Seejuures tegid

2023. aastal ca 40% pöördumistest lapsed ja lapsevanemad.2 Seega on füüsiliste isikute – nii laste,

lapsevanemate kui ka teiste lastega kokkupuutuvate inimeste – nõustamine samuti üks SKA olulisi

1 www.lasteabi.ee. 2 https://lasteabi.ee/et/statistika.

ülesandeid, mis praegu seaduses selgelt kirjas ei ole. Juriidiliste isikute puhul kustutatakse sättest

laiend „avalik-õiguslike ja eraõiguslike“, sest juriidilise isiku mõiste juba hõlmab neid kahte liiki.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse LasteKS § 15 lõiget 3 punktiga 41, milles antakse SKA-le

lastekaitsetöötajate täiendkoolituste korraldamise ülesanne. Muudatust on täpsemalt selgitatud

eespool LasteKS § 14 muutmise juures (vt eelnõu § 1 p 1).

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse LasteKS § 15 lõike 3 punkti 6 eesmärgiga täpsustada SKA

lasteabitelefoni pidamise ülesannet, millega on funktsionaalselt seotud mitu muud SKA

lastekaitseülesannet. Sätte kehtivas sõnastuses on SKA ülesanne lasteabitelefoni 116 111 pidamine.

LasteKS § 27 lõike 2 kohaselt saab lasteabitelefonile teatada abivajavast lapsest (viide sellele

sisaldub ka LasteKS § 291 lõikes 2) ning LasteKS § 27 lõike 3 alusel võib lasteabitelefoni rolli

mõista üksnes teabe vahendajana pöörduja ja KOV-i vahel. Tegelikult on SKA lasteabi roll

lastekaitsesüsteemis palju mitmekülgsem ega piirdu vaid teadete vahendamisega. Lasteabile

telefoni, veebivestluse või e-kirja teel saabunud pöördumise puhul peab SKA ametnik esmalt välja

selgitama lapse abivajaduse, et valida sobiv edasine tegevuskäik. Osa pöördujaid vajavad lihtsalt

ärakuulamist või nõuannet, pöördumises ei anta teavet LasteKS § 26 tähenduses abivajavast lapsest.

Sellisel juhul ei ole vaja teavet KOV-ile edastada ega haldusmenetlust alustada. Kui pöördumine

puudutab abivajavat last, tuleb SKA-l hinnata, kas tegemist on abivajava lapsega, kelle kohta tuleb

teade tavapärases korras edastada tegelemiseks KOV-ile, või hädaohus oleva lapsega LasteKS § 30

tähenduses, kelle abistamiseks tuleb kohe teavitada Häirekeskust või politseid ning kelle tervise või

elu kaitseks võib olla vajalik lastekaitsetöötaja otsusega laps ajutiselt perekonnast eraldada LasteKS

§ 33 alusel. Töövälisel ajal (õhtul, öösel, nädalavahetusel) teeb otsuse lapse ajutiseks perekonnast

eraldamiseks üldjuhul SKA. Kokkuvõttes ei kajasta praegu seaduses nimetatud ülesanne

„lasteabitelefoni 116 111 pidamine“ piisavalt täpselt SKA tegevust lasteabitelefoni ja muude

suhtluskanalite kaudu lasteabile saabunud pöördumiste vastuvõtmisel ja neile reageerimisel.

Seetõttu sätestatakse eelnõus SKA ülesandena lisaks lasteabitelefoni 116 111 pidamisele lasteabile

saabunud teabe vastuvõtmine, lapse abivajaduse väljaselgitamine ja hädaohus oleva lapse ajutine

perekonnast eraldamine LasteKS § 33 alusel. Lisaks sellele pakub SKA lasteabi nii telefoni kui teiste

suhtluskanalite kaudu kõigile asutustele ja isikutele ööpäevaringset nõustamist abivajava või

hädaohus oleva lapse abistamiseks, mis on seaduses eraldi välja toodud (vt LasteKS § 15 lg 3 p 3 ja

eelnõu § 1 p 4).

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse LasteKS § 15 lõikega 31, mis volitab valdkonna eest vastutavat

ministrit kehtestama määrusega lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja korra. Kehtivas

seaduses sisaldub samasisuline volitusnorm LasteKS § 14 lõikes 2, aga seoses täienduskoolituste

ülesande andmisega SKA-le tuuakse volitusnorm SKA ülesannete juurde.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse LasteKS § 15 lõikes 4 sätestatud ülesannete loetelu, mille

täitmist on SKA-l lubatud eraõiguslikule isikule halduslepinguga üle anda – loetelust jäetakse välja

lõike 3 punktis 6 nimetatud lasteabitelefoni pidamise ülesanne (täiendatud eelnõu § 1 punktiga 6).

Lasteabitelefon 116 111 on täies mahus riiklikult rahastatud teenusena toiminud alates 2009. aastast.

Kuni 2015. aastani korraldas teenuse pakkumist Sotsiaalministeerium koostöös eraõiguslike

teenusepakkujatega. LasteKS-i jõustumisega 2016. aastal anti lasteabitelefoni pidamise ülesanne

SKA-le. Praegu osutab SKA lasteabitelefoni teenust ise, hankides lepinguga vaid pöördumiste

vastuvõtmiseks, haldamiseks ja salvestamiseks vajalikku tehnilist kõnekeskuse teenust. Lasteabi on

kujunenud üheks SKA keskseks teenuseks abivajavate ja hädaohus olevate laste abistamisel, mille

raames pakutakse nii laiapõhjalist nõustamist lastega seotud küsimustes kui ka konkreetset

sekkumist ja abi hädaohus oleva lapse kaitseks. Lasteabi konsultandid on ühtlasi lastekaitsetöötajad

LasteKS § 19 lõike 1 tähenduses, kes täidavad seaduses ette nähtud ülesandeid lapse õiguste ja

heaolu tagamisel, sealhulgas võivad teha LasteKS §-s 33 nimetatud haldusotsuseid lapse ajutiseks

perest eraldamiseks. Kuivõrd eelnõuga täiendatakse SKA ülesannet pidada lasteabitelefoni, tuues

välja ka lasteabitelefoniga funktsionaalselt seotud SKA ülesanded, ei tule edaspidi kõne alla nende

ülesannete üleandmine täitmiseks eraõiguslikule isikule. Seetõttu tuleb LasteKS § 15 lõikest 4 seda

võimaldav viide eemaldada.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse LasteKS § 20 lõigetega 5–7, milles täpsustatakse lapsega

töötamise keelu ümberhindamise taotluse menetlemise korda ja tähtaega SKA-s, et tagada suurem

õigusselgus. Sellist taotlust saab SKA-le esitada väga erandlikel juhtudel LasteKS § 20 lõikes 4

toodud tingimustel. Lõikes 5 sätestatakse, et sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluses tuleb

esitada põhjendused keelu ümberhindamise aluse ja vajaduse kohta ning lisada isiku suhtes

jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse koopia. Lõikes 6 sätestatakse, et SKA lahendab taotluse 60

päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva lapsega töötamise keelu kehtetuks, kui on täidetud § 20

lõikes 4 sätestatud tingimused – kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu ei oleks taotluse esitamise

ajal kehtiva õiguse alusel karistatav või tegu oleks karistatav § 20 lõikes 2 nimetatud süüteona (mis

piirab lapsega töötamise õigust ajutiselt karistuse kehtivuse ajal) ja karistusregistri seaduse (KarRS)

§-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg on möödunud. Lõike 7 kohaselt edastab SKA

otsuse lapsega töötamise keelu kehtetuks tunnistamise kohta karistusregistri volitatud töötlejale, kes

eemaldab isiku karistusandmed karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 9 alusel tehtava päringu

vastusest. KarRS § 20 lõike 21 alusel kuvatakse LasteKS-i tähenduses lapsega töötava isiku või

vastavale kohale kandideeriva isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtava

päringu vastus positiivse või negatiivse tulemusena nii kehtivate kui ka arhiveeritud karistusandmete

kohta. Isiku karistusandmete eemaldamisel päringu vastus ei kinnita kehtivat lapsega töötamise

piirangut.

Eelnõu § 1 punktis 10 sätestatakse, et kehtiv LasteKS § 271 loetakse §-ks 272 ja seadust täiendatakse

uue §-ga 271, mille pealkiri on „Lapsega töötava isiku teade abivajavast lapsest“. Lisatav paragrahv

on sisuliselt § 27 jätk, mistõttu tuleb sätete loogiliseks järgnevuseks olemasolevat numeratsiooni

muuta.

Lisatav § 271 täiendab kehtivat § 27 abivajavast lapsest teatamise kohta. Selle eesmärk on rõhutada

lastega sageli kokku puutuvate spetsialistide kohustust lapse abivajadust märgata ja sellele

reageerida, samuti täpsustada, milliseid andmeid peavad ja võivad spetsialistid koos abivajava lapse

teatega edastada ning millist infot on neil õigus saada lapse olukorra kohta pärast teatamist. Tegemist

ei ole olemuslikult uue kohustusega, sest LasteKS § 27 lõige 1 juba kohustab kõiki isikuid, kellel on

olemas teave abivajavast lapsest, sellest lastekaitsele teada andma. Paraku näitavad andmed ja

möönavad ka spetsialistid, et lapse abivajadusele ei reageerita alati õigel ajal. Uuringu kohaselt

leiavad lastekaitsetöötajad, et juhtumid jõuavad lastekaitse vaatevälja liiga hilja, kui lapse ja pere

probleemid on juba suured ja sedavõrd keerukad, et vajavad sekkumisi ja teenuseid, mis ei ole

kiiresti kättesaadavad.3 Tõenäolisemalt teavitatakse lastekaitsetöötajat juba suuremate

probleemidega lapsest ja perest. Lastega töötavate spetsialistide seas 2019. aastal korraldatud

küsitlus4 kinnitas, et spetsialistide tegevus abivajava lapse märkamise korral on erinev ja seda

mitmesugustel põhjustel. Küsimusele, kas abivajavast lapsest märkamisel teavitati lastekaitset,

vastas 41%, et on seda iga juhtumi puhul teinud, 19% oli mõnikord teavitanud ja 25% ei olnud

lastekaitset teavitanud. Üsna paljud vastasid, et teavitamine polnud vajalik, kuna spetsialist lahendas

3 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 11. 4 Küsitluse korraldas 2019. aastal Sotsiaalministeerium eesmärgiga aru saada, kes on lastega töötavate spetsialistide

hinnangul abivajav ja hädaohus olev laps, kas ja millistel juhtudel teavitavad spetsialistid abivajavast lapsest lastekaitset

ja mida on spetsialistidel vaja, et lapse abivajadust paremini märgata ja sellele reageerida. Küsitlusele vastas 301 eri

valdkondade spetsialisti.

olukorra ise. Samas oli koguni 52% vastanutest jätnud teavitamata seetõttu, et nad ei olnud

teavitamise vajalikkuses kindlad või arvasid, et teavitamine pole nende ametist tulenevalt lubatud.

Vastati ka seda, et abivajavast lapsest ei teavitatud, kuna asutuses ei ole selget juhist, kuidas peaks

sellises olukorras käituma. Osa vastajaid ei teadnud, kuhu või kellele peaks abivajavast lapsest teada

andma. Kokkuvõttes näitas küsitlus, et arvestatav osa spetsialiste ei ole teatamiskohustusest teadlik

(sh et teatamist ei takista erialane konfidentsiaalsuskohustus) või ei oska hästi eristada juhtumeid,

millega nad võiksid ise toime tulla või mis nõuaks juba lastekaitsetöötaja sekkumist.

Seaduses sõnaselgelt sätestatud kohustus aitab spetsialistidel teadvustada oma erilist rolli lapse

heaolu tagamisel ning vähendada neid olukordi, kus abivajavast lapsest ei teavitata seetõttu, et ei

olda kindlad selle vajalikkuses või lubatavuses (konfidentsiaalsuskohustusega elualadel), abivajadus

ei näi piisavalt suur või soovitakse vältida konflikti lapse vanematega. Seadusest tulenevale

kohustusele viitamine aitab põhjendada lastekaitse kaasamist ka suhtluses lapse ja lapsevanematega.

Muutuste rakendumise toetamiseks luuakse spetsialistidele abistavad töövahendid (vormid ja

juhendid), mille abil hinnata lapse heaolu ja otsustada, kas olukord nõuab lastekaitse teavitamist.

Paragrahvi 271 lõikes 1 nimetatakse lastega töötavad isikud (LasteKS § 18 lg 2), kellel oma kutse-

või erialast ja tööülesannetest tulenevalt on võimalus ning ka professionaalsed oskused märgata

lapse võimalikku abivajadust. Seetõttu võib nendelt spetsialistidelt oodata tavapärasest suuremat

tähelepanelikkust abivajava lapse märkamisel ja talle vajaliku abi kindlustamisel. Erilise

hoolsuskohustusega spetsialistid on: alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu

õpetajad ja tugispetsialistid, lastehoius töötavad lapsehoidjad, laste hoolekandeasutuse töötajad,

noorsootöötajad, treenerid, huviringi juhendajad, tervishoiutöötajad, politseiametnikud ja

ohvriabitöötajad, kes puutuvad töös või kutsetegevuses vahetult lapsega kokku. Kui haridus- ja

noorsootöö valdkonna spetsialistide igapäevatöö ongi seotud laste ja noortega (neil on ka vastav

erialane ettevalmistus), siis treenerite, huviringi juhendajate, tervishoiutöötajate, politseiametnike ja

ohvriabitöötajate puhul laieneb eriline hoolsuskohustus neile isikutele, kes vahetult just lapsega

(lastega) töötavad. Seejuures võivad kokkupuuted olla igapäevased (nt lastearst, noorsoopolitsei)

või harvemad (nt perearst, patrullpolitseinik, ohvriabitöötaja), kuid nende spetsialistide eriline

hoolsuskohustus on seotud nende töö iseloomuga, milleks on inimeste abistamine, nende tervise,

heaolu või turvalisuse eest hoolitsemine.

Lõikes 1 loetletud spetsialistid on nn võtmespetsialistid, kellel on oluline roll lapsele abi osutavas

lastekaitsevõrgustikus (LasteKS § 29 lg 2). Võrgustikutöö algab juba abivajaduse märkamisest ja

sellele asjakohasest reageerimisest. Lastekaitse juhtumikorralduse uuringus toodi välja, et

lastekaitsetöö võrgustikku kuuluvad vastavalt juhtumile kooli/lasteaia õpetaja või sotsiaalpedagoog,

politsei, perearst, prokuratuur, kohus, peretöötaja, psühholoog, noorsootöötaja. Olenevalt

piirkonnast on lastekaitse koostöövõrgustik mõnevõrra erinev, samuti võib võrgustik ühe juhtumi

puhul juhtumi edenedes vastavalt lapse abivajaduse ja probleemide lahenemisele muutuda.5

Lastekaitsetöötajate hinnangul peaksid eelkõige tervishoiutöötajad ja haridustöötajad rohkem

abivajavatest lastest teavitama, aga nimetati ka teisi koostööpartnereid nagu noortekeskused,

haiglate erakorralise meditsiini osakonnad, muud tervishoiuasutused ja terapeudid/psühholoogid.6

Lõike 1 esimeses lauses nimetatud spetsialistidel tuleb teatada abivajavast lapsest LasteKS § 27

kohaselt KOV-ile või lasteabitelefonil ning edastada koos teatega kohe ka vajalikus ulatuses neile

teadaolevad LasteKS § 342 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed (s.o vajalikud andmed lapse ning

lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta). Lastekaitsetöötajateni jõuab praegu väga erineva sisuga

teateid abivajavatest lastest. Kehtiv LasteKS § 27 kohustab isikuid lapse abivajadusest teatama, kuid

5 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 21. 6 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 11.

ei täpsusta teate sisu ega isikuandmete, eriti tundlike eriliiki isikuandmete avaldamise ulatust. See

tekitab praktikas segadust nii lastekaitsetöötajate kui ka lastekaitsevõrgustikku kuuluvate

spetsialistide jaoks. Pärast teate saamist on lastekaitsetöötajal tavaliselt vaja koguda täiendavat infot

lapse olukorra kohta, et planeerida edasisi tegevusi. Sageli peab lastekaitsetöötaja pöörduma lisainfo

saamiseks ka lapsest teatanud asutuse või spetsialisti poole. Kuivõrd abivajavast lapsest teate

saamisel on vaja kiiresti otsustada, kuidas juhtumiga edasi tegeleda (sh kas laps vajab kohest abi),

peaks lastekaitsetöötajani jõudev info olema kohe piisavalt põhjalik ja võimaldama otsuse tegemise

ilma täiendava päringuta. Päringu tegemine ja sellele vastuse ootamine võtab aega, mis võib edasi

lükata lapsele vajaliku abi osutamist. Seega on mõistlik, et kui abivajavast lapsest annab teada

seaduses nimetatud spetsialist, edastab ta kohe koos teatega ka talle teadaolevad asjaolud ja andmed,

mis viitavad lapse abivajadusele ja ajendasid lastekaitset kaasama. Selleks töötatakse eelnõu

jõustumise ajaks välja ja võetakse kasutusele vorm (või valdkonnapõhised vormid), mis lihtsustab

spetsialisti teatamiskohustuse täitmist ja tagab selle, et lastekaitsetöötajani jõuab lapse kohta

võimalikult sisukas info, mille põhjal hinnata olukorra tõsidust ja kavandada edasisi tegevusi.

Lõike 1 esimene lause viitab LasteKS § 342 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete edastamisele, seega

võib ja tuleb abivajavast lapsest teatamisel edastada vajalikus ulatuses andmed lapse, lapsevanema

ja last kasvatava isiku kohta. LasteKS § 342 alusel on KOV-il ja SKA-l lubatud lastekaitsetöö

tegemiseks töödelda ka lapse pere- ja leibkonna liikmete andmeid, kuid need ei ole üldjuhul

esmatähtsad lapse abivajaduse kirjeldamiseks lastekaitsetöötajale teatamisel. Seetõttu on abivajavast

lapsest teatamisel edastatavate andmete hulk piiratud üksnes lapse enda ja lapsevanema või muu last

kasvatava isiku andmetega. Lisaks sellele tuleb abivajavast lapsest teatamisel edastada vaid

asjassepuutuvad, olulised ja vajalikud andmed, mida nõuab isikuandmete töötlemisel võimalikult

väheste andmete kogumise põhimõte (vt IKÜM art 5 lg 1c). Millised andmed on asjassepuutuvad,

oleneb konkreetsest olukorrast. Selles osas peab spetsialist tuginema oma professionaalsele

hinnangule, kasutades abistava vahendina riiklikult väljatöötatud vorme ja juhendeid.

Teavitamiskohustuse täitmist jääb tagama spetsialisti ametieetika ja professionaalne (mitte

karistusõiguslik) vastutus, seega täiendavaid sanktsioone praegu eelnõuga ei kehtestata. Tulevikus

peaks selle kohustuse täitmist aga toetama kavandamisel olevad seadusemuudatused, millega

täpsustatakse lasteasutuste kohustusi lapse õiguste ja heaolu tagamisel, eelkõige asjakohaste

tegevusjuhiste ja protsesside kehtestamine lapse huve kahjustavate juhtumite ärahoidmiseks ja

lahendamiseks ning valdkondliku järelevalve tugevdamine lasteasutuste üle.7

Paragrahvi 271 lõike 1 teise lause kohaselt võib teatamiskohustuse täita ka asutuses selleks määratud

kontaktisiku kaudu. See tähendab, et kui asutuse sisekorras vms dokumendis on määratud laste

heaolu või lastekaitse küsimuste eest vastutav isik, kelle ülesanne on näiteks hinnata, koondada ja

edastada infot abivajavate laste kohta, võib teavitamine toimuda ka selle isiku vahendusel. Siiski

peab spetsialist sellisel juhul veenduma, et teade lapsest edasi antakse, ning talle jääb alati võimalus

lastekaitsega otse suhelda.

Paragrahvi 271 lõikes 2 sätestatakse lastekaitsetöötaja õigus avaldada abivajavast lapsest teatanud

spetsialistile teavet juhtumimenetluse alustamise ja menetlustoimingute kohta, kui see on vajalik

lapse heaolu toetamiseks. Sätte eesmärk on luua õiguslik alus haldusmenetluse mõistes kolmandale

isikule teabe väljastamiseks haldusmenetluse käigu kohta, juhul kui lastekaitsetöötaja peab seda

vajalikuks lapse heaolu toetamiseks. Teavet väljastatakse eelkõige siis, kui spetsialist seda küsib,

kuid vajalikul juhul võib lastekaitsetöötaja ka ise spetsialistiga ühendust võtta. Sama paragrahvi

lõikes 1 nimetatud spetsialistid võivad lapsega kokku puutuda regulaarselt või ka iga päev. Lapse

7 Sotsiaalministeerium. Laste heaolu reformi väljatöötamiskavatsus, 2023, lk 24.

parimaks toetamiseks võib spetsialistil olla oluline teada, mis sai tema edastatud teatest edasi ja

millise hinnangu on sellele andnud lastekaitsetöötaja, sealhulgas kas lapse suhtes on alustatud

juhtumimenetlust või mitte. Selline vajalikus mahus ja ulatuses teabe andmine saab toimuda

praegugi lapse abistamisel tehtava võrgustikutöö raames, millesse spetsialist on kaasatud LasteKS

§ 28 lõike 1 või § 29 lõike 2 alusel, kuid ebaselgust on selles, kas ja millist infot võib

lastekaitsetöötaja väljastada enne juhtumimenetluse alustamist. Paragrahvi 271 lõige 2 annab selles

osas selgust. Samuti annab säte spetsialistile aluse saada teavet selle kohta, kui lapse suhtes

juhtumimenetlust ei alustatud (st spetsialisti kahtlus lapse abivajaduse kohta ei leidnud kinnitust),

mis annab südamerahu ja teadmise, et lapse heaolu on tagatud. Vajadusele saada lastekaitsele

edastatud teadete käigu kohta tagasisidet on aruteludes juhtinud tähelepanu ka lastega töötavad

spetsialistid ja nende esindusorganisatsioonid. Arutelu all on olnud ka võimalus anda ja saada

tagasisidet kõigi lastekaitsele tehtud teavituste kohta, aga see ei ole mõeldav ilma

automaatlahendusteta, vastasel juhul koormaks see ülemäärasPõhjenduseelt nii lastekaitsetöötajaid

kui spetsialiste. Eelnõus valitud lahendus hoiab ära lastekaitsetöötajate koormuse olulise kasvu ja

väldib ka spetsialistide koormamist teabega juhul, kui nad seda ei soovi ega vaja.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse LasteKS-i §-i 272 teksti ning lisatakse täiendav alus

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel KOV-il abivajavate laste andmete saamiseks.

Paragrahvi 272 lõikega 1 sätestatakse lisaks olemasolevale puudega laste andmevahetusele

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse KOV-i üksuse õigus abivajavate laste väljaselgitamise

eesmärgil töödelda STAR-is selliste laste andmeid, kellel on PISTS § 26 lõike 2 alusel kehtestatud

määruses nimetatud varajast sekkumist vajav seisund, mis on kantud tervise infosüsteemi (TIS).

Samuti nende laste andmeid, kelle puhul on SKA-le käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel edastatud

andmed puude raskusastme tuvastamiseks PISTS-i kohaselt.

Muudatuse eesmärk on võimaldada KOV-idel saada kiire ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest,

kes võivad vajada KOV-i korraldatavat abi. Muudatuse tulemusena on võimalik pakkuda peredele

proaktiivset tuge, ennetada probleemide süvenemist ning vähendada vanemate vajadust taotleda

erinevatest asutustest korduvalt abi. Tervikliku info saamine potentsiaalsetest abivajavatest lastest

võimaldab KOV-il ka paremini oma tegevusi ja eelarvet planeerida.

Paragrahvi 272 lõike 1 punktiga 1 täiendatakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse KOV-i

õigust andmetöötluse tulemusena saada ülevaade enda piirkonnas elavatest puude raskusastet

taotlenud lastest ja lastest, kelle kohta on SKA-le käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel edastatud

andmed puude raskusastme tuvastamiseks PISTS-i kohaselt, et selgitada välja nende laste ja perede

täiendav abivajadus.

Andmetöötluse tulemusena liiguvad KOV-i lisaks varasemale puudega laste andmevahetusele ka

andmed nende laste kohta, kelle puhul ei ole SKA-le esitatud lapsevanema poolt eraldi avaldust

puude raskusastme tuvastamiseks, vaid SKA on saanud taotluse KOV-i kaudu, kes lapsevanema

nõusolekul edastab andmevahetuse toel SKA-le taotluse puude raskusastme tuvastamise menetluse

algatamiseks. Tegu on automatiseeritud protsessiga, mis lihtsustab mõlema osapoole tööd ja

vähendab märkimisväärselt lapsevanema halduskoormust. Puuet taotlevaid lapsi käsitatakse

LasteKS § 26 alusel abivajavate lastena. Seda lähenemist toetab LasteKS-i seletuskiri, milles

tuuakse välja, et abivajav on selline laps, kelle heaolu on sattunud riski ning kelle abivajadus võib

tuleneda ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest. Samuti täpsustatakse, et abivajavaks

lapseks loetakse iga last, kes ise või kelle perekond vajab tuge igapäevasel toimetulekul, lapse

kasvatamisel või tema eest hoolitsemisel, samuti last ja peret, kes vajavad muid toetavaid teenuseid

lapse emotsionaalse ja füüsilise heaolu parandamiseks.

Paragrahvi 272 lõike 1 punktiga 2 luuakse alus, et automatiseeritud andmevahetuse toel liigub tervise

infosüsteemist (TIS) STAR-i info varajast sekkumist vajava seisundiga lapse üldandmete,

lapsevanema või eestkostja üldandmete ning lapse surmakuupäeva kohta. Varajast sekkumist

vajavad seisundid on PISTS § 26 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud seisundid, mille

diagnoos on kantud TIS-i.

Andmetöötluse tulemusena jõuab KOV-ini automaatne teavitus lastest, kellele on PISTS § 26 lõike

2 alusel kehtestatud määruses nimetatud varajast sekkumist vajav seisund, mille diagnoos on kantud

TIS-i. Diagnoosikood käivitab automaatse teate välja saatmise, misjärel ilmub teade uue abivajava

lapse teatena KOV-i töölauale. Seega toome võimaluse KOV-is abivajadust märgata ja tõhusalt

sekkuda sammu võrra varasemaks võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Lisakoormust see endaga

kaasa ei too, kuna seisundid on sellised, mille puhul 95% lastest jõuavad taotlema puude raskusastet.

Varajast sekkumist vajavate seisundite hulka kuuluvad määruse alusel: vaimne alaareng, mõlema

silma pimedus, harvikhaigused, vähidiagnoos ja tserebraalparalüüs.

Varajast sekkumist vajavaid lapsi käsitatakse LasteKS § 26 alusel abivajavate lastena, kes vajavad

üldjuhul kas tervise-, sotsiaal- või haridusvaldkonnast täiendavat tuge. Seega on oluline, et KOV-

ideni jõuaks info neist lastest ja peredest võimalikult varakult, et vajadusel olla toeks ja tagada pere

teiste laste heaolu ja turvalisus.

Joonis 1. Andmevahetus.

Andmetest teadlikuks saades on rahvastikuregistri järgse elukoha KOV-i ülesanne hinnata lapse

abivajadust ja pakkuda lapse abistamiseks vajalikke meetmeid (LasteKS § 17 lg 1 p 3), juhindudes

seejuures LasteKS §-s 28 sätestatud abivajaduse hindamise ja §-s 29 sätestatud abi osutamise

põhimõtetest. Kui täiendavat abivajadust ei tuvastata või kui laps on juba KOV-i vaateväljas, puudub

paralleelse juhtumikorralduse algatamise vajadus. Andmevahetust kirjeldab joonis 1.

Paragrahvi 272 lõikes 2 sätestatakse, milliseid andmeid LasteKS § 272 lõike 1 punktis 1 nimetatud

eesmärgi saavutamiseks STAR-is töödeldakse. Andmed saadakse teistest riiklikest andmekogudest.

Registrite päringute tulemusena tekib STAR-i § 272 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikutest nimekiri,

mis uueneb igal ööl. Andmetöötluse tulemusena kuvatakse KOV-i töötaja töölauale STAR-is

nimekiri rahvastikuregistri andmetel KOV-i piirkonnas elavatest lastest (0–18a), kelle puhul on

taotletud puude raskusastme tuvastamist. Andmetöötluse tulemusel kuvatavale nimekirjale pääsevad

ligi ainult STAR-ile ligipääsu saanud KOV-i töötajad, kes peavad sisenema STAR-i enda isikliku

kasutajakontoga.

Paragrahvi 272 lõike 1 punktis 1 nimetatud laste abivajaduse väljaselgitamise eesmärgil töödeldakse

STAR-is järgmisi isikuandmeid (koos registri, registri pidaja ja põhjendusega andmete

töötlemiseks):

1) lapse üldandmed: ees- ja perekonnanimi – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskus). Nimi annab KOV-i töötajale info rahvastikuregistri järgi KOV-i piirkonnas

elavast lapsest, kellele on taotletud puude raskusastme tuvastamist, mis on vajalik isikuga ühenduse

võtmiseks; lapse elukoht ja viibimiskoht – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus). Elukohaandmed on vajalikud selleks, et KOV-i töötaja saaks teada enda piirkonnas

rahvastikuregistri järgi elavast lapsest, kelle puhul on taotletud puude raskusastme tuvastamist.

Viibimiskoha aadress on vajalik, et KOV-i töötaja saaks enne ühenduse võtmist esmase info selle

kohta, kas laps/vanem elab tegelikult rahvastikuregistrijärgses KOV-is või mitte; lapse isikukood –

rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Isikukood annab KOV-i

töötajale info rahvastikuregistri järgi KOV-i piirkonnas elavast lapsest, kellele on taotletud puude

raskusastme tuvastamist, mis on vajalik isikuga ühenduse võtmiseks;

2) info puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise kohta – sotsiaalkaitse infosüsteem

(SKAIS). Info puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise kohta näitab KOV-ile, millist

tuge on pere juba taotlenud ning millistele riigi poolt pakutavatele teenustele on lapsel juurdepääs.

Sellest lähtuvalt saab KOV lapsele vajalikke teenuseid paremini planeerida, toetada erinevate

tugimeetmete koosmõju ja vältida dubleerimist;

3) info harvikhaigusega lapsele puudega lapse sotsiaaltoetuse määramise kohta – sotsiaalkaitse

infosüsteem (SKAIS). Info harvikhaigusega lapsele puudega lapse sotsiaaltoetuse määramise kohta

annab KOV-ile võimaluse paremini valmistuda lapse toetamiseks haridusvaldkonnas ja annab

teadmise, millist täiendavat abi võiks perel vaja olla. Lapsed, kes saavad harvikhaigusega lastele

mõeldud sotsiaaltoetust, on enamasti spetsiifilisi ainevahetushaigusi põdevad lapsed, kellel võib

tüsistusena tekkida oluline vaimse arengu mahajäämus ja/või eluea lühenemine;

4) puude raskusastme tuvastamise korral puude raskusaste, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle –

sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS). Puudega seotud andmed annavad KOV-ile esialgse info lapse

abivajaduse sisu ja ulatuse kohta ning väldivad lapsevanemalt andmete mitmekordset küsimist.

Tuvastatud puude raskusaste annab KOV-ile infot lapse abivajaduse tõsiduse ja reageerimise

akuutsuse kohta. Funktsiooni kõrvalekalde andmed annavad KOV-i töötajale esmase info lapse ja

pere olukorra ning vajalike tugimeetmete kohta, võimaldades teha enne perega ühenduse võtmist

eeltööd. Näiteks on sellisel juhul KOV-i töötajal võimalik arvestada, kas ta võtab ühendust

vanemaga, kes kasvatab sügava vaimupuudega last või normintellektiga liikumispuudega last.

Sellisel kujul on võimalik juba esimesel suhtlemisel perele adekvaatset nõu ja tugimeetmeid

pakkuda. Puude raskusastme kestus annab KOV-ile info selle kohta, kui pikalt on lapsele tagatud

näiteks rehabilitatsiooniteenuste osutamine ning KOV saab seda arvestada lapsele juhtumiplaani

koostamisel. Lastel võib puude raskusastme tuvastada üldjuhul kuni kolmeks aastaks, kuid teatud

juhtudel (muutumatu või progresseeruva seisundi tuvastamisel) kuni 16-aastaseks saamiseni;

5) eestkostja või vanema nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed –

rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Lapsevanema ja

eestkostja andmed annavad KOV-i töötajale võimaluse võtta ühendust lapse kasvataja ja tema

heaolu eest vastutajaga. Tegemist on üldjuhul ka isikutega, kes on lapsele puude raskusastme

tuvastamist taotlenud;

6) eestkostja või vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht – rahvastikuregister

(Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Elukohaandmed on vajalikud, et KOV-i

töötaja saaks enne ühenduse võtmist teada, kas lapsevanem, kes on lapsele puude raskusastme

tuvastamist taotlenud, elab samas KOV-is. Viibimiskoha aadress on vajalik, et KOV-i töötaja saaks

enne ühenduse võtmist esmase info selle kohta, kas vanem elab tegelikult rahvastikuregistrijärgses

KOV-is või mitte. SHS-i ja LasteKS-i kohaselt on üldjuhul lapsele ja perele abi kohustatud pakkuma

rahvastikuregistrijärgne KOV. Kui ilmneb, et pere elab tegelikult teises KOV-is, võib tekkida

vajadus rahvastikuregistri andmeid uuendada või KOV-idel abi korraldamiseks koostööd teha;

7) lapse surmakuupäev – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus).

Surmakuupäeva töötlemine välistab võimaluse, et KOV-i töötaja võtaks ühendust lapsevanemaga,

kelle laps on surnud. Arvestades, et andmeid edastatakse ka selliste laste kohta, kellel on tõsised

terviseprobleemid, võib olla tõenäoline, et andmetöötluse ajal mõni laps sureb.

Kõiki eelnimetatud andmeid (v.a harvikhaigusega lapsele puudega lapse toetuse määramine)

töödeldakse STAR-is juba praegu, juhul kui lapsevanem ise KOV-i pöördub või kui KOV saab muul

moel võimalikust abivajavast lapsest teadlikuks. Andmete töötlemise õigus on ainult volitatud

töötlejal ning andmepäringud realiseeritakse X-tee kaudu, mis vähendab isikute koormust

erinevatest ametiasutustest dokumentide kogumisel. Andmete töötlemise aluseks on LasteKS § 17

lõike 1 punkt 3, mis sätestab abivajaduse hindamise ja abistamiseks vajalike meetmete pakkumise

kohustuse, ning LasteKS § 28 lõike 1 punkt 1, mille kohaselt peab lastekaitsetöötaja või lapsega

töötav isik andma lapse abivajadust hinnates hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule,

psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule

seisundile. Käesolev paragrahv loob õiguse automaatseks andmetöötluseks. SHS § 1421 sätestab,

milliseid andmeid töödeldakse STAR-is, ja andmevahetus teiste andmekogudega on välja toodud

STAR-i põhimääruse §-s 13, mis sätestab, milliste andmekogude andmeid STAR andmeallikana

kasutab. Kui inimene on pöördunud abi saamiseks KOV-i, võib KOV-i töötaja teha päringuid

teistesse andmekogudesse, lähtudes minimaalsuse printsiibist, st pärida võib üksnes neid andmeid,

mida kliendiga seotud otsuse tegemiseks on vältimatult vaja teada.

Kehtiv STAR-i põhimäärus sätestab andmevahetuse teiste andmekogudega. STAR-i põhimääruse

kohaselt kasutab register ühe andmeallikana Eesti rahvastikuregistri (RR) andmeid: isiku üld- ja

elukohaandmed, vanema hooldusõiguse, eestkoste ja seoste andmed ning esitlusinfona on õigus

saada dokumentide andmeid. Samuti kasutab register STAR-i põhimääruse kohaselt andmeallikana

sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) andmeid: puude ja töövõimetuse ning isikule makstavate

toetuste, hüvitiste ja pensionide andmed. Esitlusinfona on õigus saada erihoolekandeteenuse saamise

ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu andmeid. Samade andmekogudega hakkab toimuma

andmevahetus ka LasteKS-isse lisanduva § 272 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks lõigetes

3 ja 4 sätestatud andmekoosseisu alusel.

Paragrahvi 272 lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid LasteKS § 272 lõike 1 punktis 2 nimetatud

eesmärgi saavutamiseks STAR-is töödeldakse. Andmed saadakse teistest riiklikest andmekogudest.

Registrite päringute tulemusena tekib STAR-i § 272 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutest nimekiri,

mis uueneb igal ööl. Lapsevanema või eestkostja nõusolekul kuvatakse andmetöötluse tulemusena

KOV-i töötaja töölauale STAR-is nimekiri rahvastikuregistri andmetel KOV-i piirkonnas elavatest

lastest (0–18a), kelle puhul on tervise infosüsteemi sisestatud diagnoos varajast sekkumist vajavate

seisundite kohta. Andmetöötluse tulemusel kuvatavale nimekirjale pääsevad ligi ainult STAR-ile

ligipääsu saanud KOV-i töötajad, kes peavad sisenema STAR-i enda isikliku kasutajakontoga.

Paragrahvi 272 lõike 1 punktis 2 nimetatud laste abivajaduse väljaselgitamise eesmärgil töödeldakse