Taotlus
| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-2/25/4616-1 |
| Registreeritud | 02.06.2025 |
| Sünkroonitud | 03.06.2025 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-2 Teenuste terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms |
| Toimik | 9.3-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Vastutaja | Kristel Kallaste (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Kliimaministeerium [email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]
Muinsuskaitseamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Transpordiamet [email protected]
Päästeamet [email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Lääneranna Vallavalitsus [email protected]
Ruhnu Vallavalitsus [email protected]
Saaremaa Vallavalitsus [email protected]
Siseministeerium [email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]
Kaitsevägi [email protected]
Elering AS [email protected]
Eesti Kalurite Liit MTÜ [email protected]
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere
Edastame Teile dokumendi nr 16-7/25-06990-002.
Lugupidamisega
| Carmen Tau Ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist +372 620 1730 | [email protected] www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A, 10122 Tallinn |
Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Kliimaministeerium [email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]
Muinsuskaitseamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Transpordiamet [email protected]
Päästeamet [email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Lääneranna Vallavalitsus [email protected]
Ruhnu Vallavalitsus [email protected]
Saaremaa Vallavalitsus [email protected]
Siseministeerium [email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]
Kaitsevägi [email protected]
Elering AS [email protected]
Eesti Kalurite Liit MTÜ [email protected]
ESTONIA OFFSHORE WIND DEVCO OÜ
HOONESTUSLOA TAOTLUS
LIIVI 1 JA LIIVI 2 MERETUULEPARGI EKSPORTKAABLITE RAJAMISEKS
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
2
Sissejuhatus
Ignitis Groupi tütarettevõtja Ignitis Renewables ja Copenhagen Infrastructure Partners’ (CIP) Growth
Markets Fund II (CI GMF II Coöperatief U.A.) on sõlminud lepingu eksklusiivseks koostööks Eesti ja
Läti meretuuleenergia võimaluste valdkonnas. Partnerlus võimendab Ignitis Groupi juhtivat
turupositsiooni Balti regioonis ja CIP globaalset pädevust meretuulelahenduste alal.
CIP ja Ignitis Group koos nende sidusettevõtjatega soovivad sõlmida aktiivse ja pikaajalise partnersuhte
puhtale energiale ülemineku alal Balti regioonis, toetades Eesti dekarboniseerimise ja
energiajulgeoleku eesmärke meretuuleenergia kasutuselevõtu kaudu. UAB Ignitis Renewables ja
Copenhagen Infrastructure Partners asutasid Eestis spetsiaalselt selle projekti jaoks ühisettevõtte
Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546).
CIP ja Ignitis Group toetavad pingutusi meretuuletööstuse arendamiseks Eestis, keskendudes kohaliku
teadmuskeskuse ja tööjõu kujundamisele, et suurendada tööhõivevõimalusi selles kasvavas sektoris.
Kohaliku majandusliku kasu maksimeerimine omab pikaajalise jalajälje ja kestliku
investeerimiskeskkonna loomisel võtmetähtsust.
Ignitis Renewables on rahvusvaheline roheenergiaettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja Poolas.
Ettevõte keskendub roheenergia tootmise ja rohelise paindlikkuse tehnoloogiate arendamisele.
Arendades maismaa- ja meretuule-, päikese-, aku- ja power-to-X-tehnoloogiaid, rakendab ettevõte
Ignitis Groupi strateegilist prioriteeti, milleks on pakkuda 2030. aastaks 4-5 GW paigaldatud rohelist
tootmisvõimsust.
2012. aastal asutatud Copenhagen Infrastructure Partners P/S (CIP) on tänaseks maailma suurim
spetsialiseerunud fondihaldur roheenergia arendusprojektide (greenfield) valdkonnas ning globaalne
liider meretuuleenergia investeeringutes. CIPi hallatavad fondid keskenduvad investeeringutele mere-
ja maismaa tuuleenergia, päikeseenergia, biomassi ja jäätmetest saadava energia, ülekande ja
jaotamise, reservvõimsuse, salvestamise, täiustatud bioenergia ja Power-to-X valdkonnas.
Nimetatu juurde kuuluvad ka kasvuturgude fondid, mis keskenduvad investeeringutele
suuremahulistesse ja keerukatesse taastuvenergia infrastruktuuriprojektidesse kiiresti kasvavatel
keskmise sissetulekuga turgudel, kus taastuvenergia arenguks on tugevad põhialused ja
märkimisväärne mõjupotentsiaal. Fondid on suunatud kiiresti kasvavatele keskmise sissetulekuga
turgudele Aasias, Ladina-Ameerikas ja EMEA piirkonnas (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika), kus
taastuvenergia infrastruktuuriinvesteeringute jaoks on tugevad põhialused ning kus toimub suur
majanduslik ja demograafiline kasv, sealhulgas laienev keskklass, mis toob kaasa elektrienergia
nõudluse suurenemise.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
3
CIP haldab 13 fondi ja on tänaseks kogunud enam kui 180 rahvusvaheliselt institutsionaalselt investorilt
ligikaudu 32 miljardit eurot investeeringuteks energeetikasse ja sellega seotud infrastruktuuri. CIPil on
ligikaudu 500 töötajat ja 14 kontorit üle maailma.
CIP asutati 2012. aastal ning on käesoleval ajal taastuvenergia turu pioneer, mis omab praktikas
tõestatud kogemust maailma suurimate meretuuleparkide ja muude oluliste energiataristuprojektide alal
Loode-Euroopas, Põhja-Ameerikas ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. CIP meeskonda kuuluvad
spetsialistid, kes esindavad ainulaadset kombinatsiooni tööstusvaldkonna oskustest ja
investeerimiskogemusest, mis hõlmab kõiki energiataristusse investeerimise aspekte ja etappe,
projektide realiseerimist ja varade haldamist.
Meretuuleenergia valdkonnas investeeris CIP investeerimisfond CI II nii omakapitali- kui ka
sildfinantseeringuna Veja Mate projekti, mis hõlmab 67 6 MW tuulikut koguvõimsusega 402 MW ning
mis alustas tootmist 2018. aastal. Käesoleval ajal ehitab CIP Taiwanis, Koreas ja USA-s nelja
meretuuleparki koguvõimsusega 1 787 MW.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) algatas 06.03.2024 korraldusega nr 1-
7/24-074 Liivi 2 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ning 09.04.2024
korraldusega nr 1-7/24-114 Liivi 1 hoonestusloa menetluse ja KMH. Liivi 1 mereala hoonestusloa
menetluse ja KMH algatamise otsusega ühendas TTJA Liivi 1 ja Liivi 2 merealade KMH menetlused.
Liivi 1 ja Liivi 2 aladele algatatud meretuulepargi KMH protsessi raames hinnatakse ka käesoleva
hoonestusloa objektiks oleva Liivi 1 ja Liivi 2 alade vahelise eksportkaabli ning Liivi 2 alalt Paatsalu
piirkonda kulgeva eksportkaabli (edaspidi eksportkaablid) võimalikku keskkonnamõju. Liivi 1 ja Liivi 2
merealadele kavandatava meretuulepargi ja eksportkaablite KMH programm on praegu koostamisel ja
esitatakse TTJA-le 2025. aasta mais.
Estonia Offshore Wind DevCo OÜ, registrikood: 16827546, registrijärgne aadress: Hobujaama
tn 4, Tallinn 10151 (edaspidi taotleja) käesolevaga:
1. taotleb Liivi 1 ja Liivi 2 meretuulepargi projektiga seotud eksportkaablite paigaldamiseks
ja kasutamiseks (edaspidi projekt) vajaliku ala hoonestusluba Eesti merealal vastavalt
ehitusseadustiku § 1133 lõikele 1 ning kooskõlas ehitusseadustiku § 1131 lõikega 1 ja §
1133 lõigetega 2 ja 3. Eksportkaablite eeldatav asukoht on esitatud Lisa 1 joonisel 3.
2. arvestades, et Liivi 1 ja Liivi 2 merealadel kavandatava meretuulepargi KMH programm
on koostamisel ja KMH hõlmab ka eksportkaablitega seotud võimaliku keskkonnamõju
hindamist, palub taotleja käesoleva taotluse alusel algatatav KMH menetlus liita Liivi 1
ja Liivi 2 meretuulepargi aladele algatatud KMH menetlusega (09.04.2024. a korraldus nr
1-7/24-114, 06.03.2024. a korraldus nr 1-7/24-074). Eksportkaablite KMH läbiviimine
käimasoleva KMH menetluse raames võimaldab läbi viia kogu kavandatavat tegevust
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
4
hõlmava KMH ning kiiremat ja lihtsamat haldusmenetlust, mis teenib
menetlusökonoomia eesmärki (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2).
1. Taotleja eksportkaablite kasutamise otstarve
Ehitusseadustiku §1133 lg 2 p 1: ehitise kasutamise otstarve.
Tuginedes oma laialdastele kogemustele meretuuleprojektide arendamisel, ehitamisel ja käitamisel
soovib taotleja toetada Eestit taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu suurendamisel ja
energiajulgeoleku tõhustamisel fossiilkütusevabade energiaallikate mitmekesistamise kaudu.
Taotleja eesmärk on arendada, ehitada ja käitada meretuuleprojekti Eesti merealal ning eksportkaablid
on vajalikud meretuulepargis toodetud energia transportimiseks AS-i Elering poolt hallatava riikliku
elektri põhivõrguga ühendamise punkti. Eksportkaablid hõlmavad nii mere- kui ka maismaa
eksportkaableid, mis ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega (inglise keeles: transition joint bay,
edaspidi: TJB), mis asub kaldal, kus mere- ja maismaaeksportkaablid kokku saavad. Käesolev
hoonestusloa menetluse algatamise taotlus hõlmab merealal paiknevate eksportkaablite osa.
Eksportkaablite koridor ja kaldale jõudmise asukoht rannikul on näidatud joonisel 1.
Täpne eksportkaablite koridor ja eksportkaablite trass koridoris leitakse KMH tulemusena.
Eksportkaablite täpne arv sõltub meretuulepargi lõplikust koguvõimsusest, merealajaamade arvust ja
valitud eksportkaablite nimipinge tasemest, mis põhineb ehitamise ajal kättesaadaval tehnoloogial.
Eksportkaablid, mis ühendavad tuulepargi alasid riikliku maismaa elektri põhivõrguga, asuvad
eksportkaablikoridoris, mille pikkus on ligikaudu 70 km ja mis maabub Paatsalu piirkonnas Mandri-
Eestis. Eksportkaablid ühendatakse maismaa ekspordikaabli(te) ja alajaamaga, mis ühendatakse
riikliku elektrivõrguga ühe lähima 330 kV maismaa alajaama kaudu. Eesti mereala ruumilise
planeeringu1 (EMP) kohaselt on võimalik meretuulepargi ühendamine Lihula alajaamas. Hanila, Muriste
ja Paatsalu alajaamad on alternatiivsed asukohad kavandatavale uuele alajaamale, mis on leitud AS-i
Elering taotluse alusel algatatud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses.2
1 Mereala planeering | Riigiplaneering 2 Eesti-Läti neljas elektriühendus
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
5
Joonis 1: Eksportkaablite ja võimalike alajaamade (Lihula on AS Elering olemasolev alajaam ning Hanila, Muriste ja Paatsalu
on AS Elering uued alternatiivsed alajaamad) asukohad ning kaugused erinevatest maismaapunktidest.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
6
2. Projekti tehnilised andmed
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 2: ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised
andmed.
Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni
maapealse liitumiseni kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektrivõrguga
Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Uuritud eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle
minimaalne laius on 1 km.
Eksportkaablite täpsed mõõtmed ja tüübid selguvad pärast projekti merealal läbiviidavate uuringute ja
KMH tulemusel ning ehitusprojekti valmimist. Eksportkaablite koridori paigutatakse kuni kuus 220/275
kV kaablit, ühe kaabli diameeter on kuni 300 mm. Eksportkaablite pikkus on eeldatavasti ligikaudu 70
km ja kahe vahetult kõrvuti asuva eksportkaabli vaheline kaugus on eeldatavasti kuni 50 m ja
eksportkaablipaaride vaheline kaugus 150 m, millele lisandub mõlemast äärmisest kaablist 150 m
suurune väline puhver. Eksportkaablid võib paigaldada merepõhjale, seejärel süvistada merepõhja või
süvistada otse merepõhja.
Eksportkaableid võib kaitsta järgmiste meetoditega:
• kivikuhilad (kõige tavapärasem);
• kaitsematid;
• gabioonkivikotid;
• poolkarbid (pealt katvad kaitsmed);
• või muu sarnane.
Eksportkaablid jõuavad rannikule niinimetatud maabumiskohas Paatsalu piirkonnas. Sõltuvalt
maabumiskoha tingimustest, keskkonnapiirangutest ning olemasoleva taristu ja avalike alade
kaugusest on seal võimalik kasutada erinevaid eksportkaablite paigaldusmeetodeid:
• horisontaalne suundpuurimine (horisontal directional drilling (HDD));
• avatud süvendiga kaevamine;
• mikrotunnelite/torude lükkamine;
• otse tõmbamine.
Tõenäoliselt paigaldatakse eksportkaablite maabumispiirkonnas kaablid horisontaalset
suundpuurimisega, kuid lõplik meetodi valitakse siis, kui keskkonna- ja tehnilised uuringud (sh.
puursüdamike puurimised) on lõpetatud. Eksportkaablid ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega
(TJB), mis omakorda ühendatakse maismaa alajaamaga.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
7
Märgime, et lõplik otsus eksportkaablite paigaldusmeetodi kohta tehakse pärast seda, kui projekti
kavandatavas piirkonnas on teostatud üksikasjalikud uuringuid, analüüsitud pinnasetingimusi ning
võimalikke olulisi mõjusid, mis nähakse ette KMH programmis või protsessis.
3. Kavandatav ehitiste arv koormataval alal ja ehitistealune pindala
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 3: ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala.
Allpool esitatud tabelites on näidatud ehitiste maksimaalne arv ja nende alune kavandatav summaarne
pindala, mille kohta hoonestusluba taotletakse:
Eksportkaablid
Maksimaalne eksportkaablite arv 6
Eksportkaablite koridori pindala 86 000 000 m2
Juhime tähelepanu, et eespool mainitud ehitiste täpne arv, asukoht ja vahemaad sõltuvad projekti
piirkonnas teostatavate uuringute tulemustest, mis annavad detailse ülevaate maapinna tingimustest ja
võimalikest olulistest mõjudest ning KMH tulemustest. Seega võidakse projekti selle lõplikul kujul teha
mõningaid muudatusi.
4. Arendava ala asukoht
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 4: avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus
ruutmeetrites.
Projektiga kavandatav ala paikneb Liivi lahes ja on näidatud joonisel 1 ning kaablikoridori uuringuala
on umbes 86 000 000 m2. Eksportkaabli koridori koordinaadid leiab Lisast 2. Taotleja on lisaks EMP-s
toodule kaardistanud põhjalikult olemasolevad piirangud ning detailselt analüüsinud olemasolevaid
andmeid keskkonna- ja geoloogiliste tingimuste kohta. Sellest lähtuvalt on eelduslikult projekti
kavandatav ala sobiv eksportkaablite paigaldamiseks ja kasutamiseks.
Hoonestusloa menetluse algatamisel suhtleb taotleja asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et
saada põhjalik ülevaade võimalikest probleemidest, mis vajavad käsitlemist eksportkaablite KMH
protsessi raames, et hinnata võimalikke olulisi keskkonnamõjusid ja pakkuda vajadusel
leevendusmeetmeid oluliste keskkonnamõjude vähendamiseks.
5. Projekti potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
8
Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 5: avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama
potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja
arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja.
AS Elering (Elering) on väljastanud tehnilised tingimused eraldi Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleprojekti
ühendamiseks ülekandevõrguga ning allpool on toodud tehniliste tingimuste kokkuvõte (täies mahus
tingimused on esitatud Lisas 3):
Projekt Liivi 1:
• eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 900 MW;
• peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV;
• peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue
330kV alajaamaga;
• vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri
elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või
tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA;
• taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub
taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses;
• peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli
kaudu.
Projekt Liivi 2:
• eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 1400 MW;
• peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV;
• peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue
330kV alajaamaga;
• vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri
elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või
tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA;
• taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub
taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses;
• peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli
kaudu.
Taotleja kavatseb kooskõlastada AS Elering ja teiste asjaomaste asutustega eksportkaablikoridori,
maabumiskoha ja maismaal paikneva alajaama võimaliku asukoha. Taotleja järgib liitumise taotlemisel
kõiki AS Elering seatud nõudeid.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
9
6. Kavandatavad uuringud
Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 6: esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja
kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha.
Hoonestusloa menetluse raames viiakse läbi KMH, mille käigus määratakse mõjude hindamiseks
vajalikud uuringud. Taotleja töötab projekti välja vastavalt Eesti õigusaktidele, parimatele tavadele, mis
tahes riiklikele keskkonnaalastele standarditele ja juhistele ning kehtivatele rahvusvahelistele avamere
tuuleenergiat reguleerivatele standarditele ja juhistele. Tuginedes varasematele kogemustele avamere
tuuleenergia planeerimise, projekteerimise ja ehitamise alal, tuleks projekti arendamiseks, sealhulgas
keskkonnamõju hindamise ettevalmistamiseks, läbi viia järgmised uurimused ja uuringud, mis
käsitlevad nii füüsilisi, inim- kui ka bioloogilisi aspekte:
• merepõhja geofüüsikalised ja geotehnilised uuringud, mis annavad teavet kavandatava
projektipiirkonna pinnase tingimuste, sealhulgas merearheoloogia, batümeetria, lõhkemata
lõkekehade (UXO), setete jne kohta;
• rannikuprotsesside ja setete ärakande uuringud kavandatavas eksportkaablite
maabumispiirkonnas;
• bioloogilised uuringud, mis annavad teavet sellistest teemadest nagu:
o põhjaökoloogia
o kalad ja selgrootud
• Uuringute valdkonnad:
o veealune müra
o kaubanduslik ja harrastuskalapüük
o laevandus
o kaitsealad (looduskaitsealad)
o kultuuripärand
• kumulatiivsed mõjud.
Juhime tähelepanu, et eespool toodud loetelu on soovituslik ja võib muutuda ja/või täieneda edasise
protsessi ja koostöö käigus asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et selgitada välja tegelikud
võimaliku olulise keskkonnamõju hindamiseks vajalikud uuringud, millest lähtuvalt saab KMH
menetluse osana vajadusel pakkuda piisavaid leevendusmeetmeid. Taotleja omab kogemusi
meretuuleparkide arendamisel lõpetatud ja toimivate projektide näol ning on avatud varasemate
kogemuste jagamiseks Eesti asjaomaste ametiasutustega.
7. Hoonestusloa kestus
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 7: hoonestusloa taotletav kestus.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
10
Vastavalt ehitusseadustiku §-le 11314 taotleb taotleja hoonestusluba 50 aastaks.
8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete kohta
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 8: äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride,
mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed.
Taotleja kinnitab käesolevaga, et äriregistrile esitatud andmed taotleja osanike kohta on täielikud ja
täpsed. Taotleja selgitab, et tema tegelike kasusaajate andmeid ajakohastatakse praegu. Käesoleva
taotluse esitamise kuupäeva seisuga on äriregistris nähtavad andmed ühe tegeliku kasusaaja kohta
vananenud. Taotleja teatab, et tema tegelikud kasusaajad on Boris Korejtko, isikukood: 390451939
(Madalmaad); Magnus Brogaard Larsen, isikukood: 280983-2573 (Taani) ja Rimantas Šadžius,
sünniaeg: 08.10.1960 (Leedu).
Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) viivitamata tegelike kasusaajate
andmete korrigeerimisest äriregistris.
Registriväljavõtted on toodud Lisas 4.
9. Finantsallikad, mida kavatsetakse kasutada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimise
ja hilisema kasutamise rahastamiseks
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 9: teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada
hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist.
Taotleja kavatseb rahastada projekti kombineerides erinevaid rahastamisallikaid:
• omakapitalirahastus: mis kujutab endast taotleja omakapitali suurendamist osanike poolt või
osanike poolt taotlejale antavaid laene (mis antakse arendusfaasis);
• laenurahastus: mis kujutab endast taotleja poolt võetud laene pankadelt ja muudelt
finantsasutustelt (rahastamine toimub ehitusfaasis koos omakapitalirahastusega);
• rahastus tuludest: mis kujutab endast rahastamist otse projekti tuludest (rahastamine toimub
opereerimis- ja ülalpidamisfaasis).
Erinevate rahastamisallikate täpne jaotus sõltub projekti konkreetsest etapist, turutingimustest ja
muudest teguritest.
10. Täiendav teave
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
11
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 10: pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa
taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid.
Taotleja on valmis esitama täiendavat teavet, mida TTJA või muud asjaomased asutused võivad
käesoleva taotluse hindamiseks vajalikuks pidada.
11. Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan
Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku
veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse
algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab
hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded.
Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
Asukohaplaan on esitatud Lisas 1 Joonisel 3.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
12
Allkirjad
Kuupäev: _________________________________ Magnus Brogaard Larsen, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige Kuupäev: _________________________________ Vytautas Rimas, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
13
Lisad
1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan
2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumukujud
3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga
4 – Väljavõte äriregistrist
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
14
Lisa 1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan
Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku
veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse
algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab
hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded.
Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
Projekti kavandatav mereelektri eksportkaabli koridor on näidatud joonisel 3 (kollane), mis ühendab
Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleparkide alasid määratud võimalike maabumiskohtadega Mandri-Eestis.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
15
Joonis 3: Eksportkaablite asukoht (kollane)
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
16
Lisa 2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumikujud
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
17
Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni
maabumiskohani kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektri põhivõrguga
Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle
minimaalne laius on 1 km.
EKSPORTKAABLI KORIDOR MAABUMISKOHTA
KOORDINAADID
EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a
ID X Y
1 447059,0798 6431178,9722
2 447059,0829 6431178,9613
3 446727,6458 6431066,5158
4 446727,6384 6431066,5133
5 446727,6380 6431066,5132
6 445897,8428 6432821,0164
7 445301,1885 6434082,7090
8 445202,7000 6434291,0000
9 444616,7025 6434311,8584
10 443138,8374 6434364,4624
11 440644,7255 6434452,4332
12 440634,6931 6434592,0732
13 440619,6446 6434801,5332
14 440606,2673 6434987,7707
15 445100,8889 6435296,8311
16 473638,2823 6470912,2609
17 476273,4747 6480346,2690
18 475303,6304 6482471,8949
19 477909,9764 6488147,9566
20 478252,4386 6487435,2901
21 478409,1609 6487129,0027
22 478511,3447 6487154,8564
23 478640,7414 6487046,6630
24 478719,2320 6487038,4008
25 478836,2982 6487026,0781
26 479067,8786 6486737,8891
27 479088,4635 6486614,3795
28 479083,3173 6486506,3086
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
18
29 479162,0876 6486518,3519
30 479284,0204 6486408,5302
31 476935,2965 6483493,6249
32 477927,5755 6482804,8755
33 481693,0935 6484850,7830
34 482026,3764 6485009,6790
35 482027,6151 6484934,0796
36 482000,7444 6484788,4342
37 481922,5996 6484768,4783
38 482006,1406 6484738,5192
39 482124,8573 6484328,4068
40 481977,8104 6484414,7463
41 481868,5371 6484367,5294
42 481666,6917 6484415,1240
43 481655,3866 6484228,5768
44 481703,7786 6484169,9193
45 481582,9257 6483947,9200
46 481554,0279 6483711,0927
47 481443,5851 6483491,4401
48 481657,6684 6483481,5594
49 481789,4119 6483527,6696
50 481970,5593 6483343,2286
51 481964,2356 6483194,3584
52 481936,8329 6482932,9793
53 481879,3742 6482892,8771
54 481945,2645 6482688,4633
55 482116,0041 6482467,1341
56 481985,3146 6482458,7025
57 481901,9663 6482566,2266
58 481898,8908 6482401,7893
59 477652,6648 6481205,6897
60 474562,9958 6470437,8427
61 446031,3141 6434854,5682
62 447238,1561 6431239,7332
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
19
EKSPORTKAABLI KORIDOR LIIVI 1 JA LIIVI 2 VAHEL
KOORDINAADID
EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a
ID X Y
63 439288,5477 6425303,8806
64 438578,0259 6425981,3099
65 439958,0335 6427428,6630
66 440681,7777 6426738,5946
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
20
Lisa 3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
21
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
22
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
23
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
24
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
25
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
26
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
27
Lisa 4 – Väljavõte äriregistrist
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
28
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
Digiallkirjad
Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Kliimaministeerium [email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]
Muinsuskaitseamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Transpordiamet [email protected]
Päästeamet [email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Lääneranna Vallavalitsus [email protected]
Ruhnu Vallavalitsus [email protected]
Saaremaa Vallavalitsus [email protected]
Siseministeerium [email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]
Kaitsevägi [email protected]
Elering AS [email protected]
Eesti Kalurite Liit MTÜ [email protected]
ESTONIA OFFSHORE WIND DEVCO OÜ
HOONESTUSLOA TAOTLUS
LIIVI 1 JA LIIVI 2 MERETUULEPARGI EKSPORTKAABLITE RAJAMISEKS
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
2
Sissejuhatus
Ignitis Groupi tütarettevõtja Ignitis Renewables ja Copenhagen Infrastructure Partners’ (CIP) Growth
Markets Fund II (CI GMF II Coöperatief U.A.) on sõlminud lepingu eksklusiivseks koostööks Eesti ja
Läti meretuuleenergia võimaluste valdkonnas. Partnerlus võimendab Ignitis Groupi juhtivat
turupositsiooni Balti regioonis ja CIP globaalset pädevust meretuulelahenduste alal.
CIP ja Ignitis Group koos nende sidusettevõtjatega soovivad sõlmida aktiivse ja pikaajalise partnersuhte
puhtale energiale ülemineku alal Balti regioonis, toetades Eesti dekarboniseerimise ja
energiajulgeoleku eesmärke meretuuleenergia kasutuselevõtu kaudu. UAB Ignitis Renewables ja
Copenhagen Infrastructure Partners asutasid Eestis spetsiaalselt selle projekti jaoks ühisettevõtte
Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546).
CIP ja Ignitis Group toetavad pingutusi meretuuletööstuse arendamiseks Eestis, keskendudes kohaliku
teadmuskeskuse ja tööjõu kujundamisele, et suurendada tööhõivevõimalusi selles kasvavas sektoris.
Kohaliku majandusliku kasu maksimeerimine omab pikaajalise jalajälje ja kestliku
investeerimiskeskkonna loomisel võtmetähtsust.
Ignitis Renewables on rahvusvaheline roheenergiaettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja Poolas.
Ettevõte keskendub roheenergia tootmise ja rohelise paindlikkuse tehnoloogiate arendamisele.
Arendades maismaa- ja meretuule-, päikese-, aku- ja power-to-X-tehnoloogiaid, rakendab ettevõte
Ignitis Groupi strateegilist prioriteeti, milleks on pakkuda 2030. aastaks 4-5 GW paigaldatud rohelist
tootmisvõimsust.
2012. aastal asutatud Copenhagen Infrastructure Partners P/S (CIP) on tänaseks maailma suurim
spetsialiseerunud fondihaldur roheenergia arendusprojektide (greenfield) valdkonnas ning globaalne
liider meretuuleenergia investeeringutes. CIPi hallatavad fondid keskenduvad investeeringutele mere-
ja maismaa tuuleenergia, päikeseenergia, biomassi ja jäätmetest saadava energia, ülekande ja
jaotamise, reservvõimsuse, salvestamise, täiustatud bioenergia ja Power-to-X valdkonnas.
Nimetatu juurde kuuluvad ka kasvuturgude fondid, mis keskenduvad investeeringutele
suuremahulistesse ja keerukatesse taastuvenergia infrastruktuuriprojektidesse kiiresti kasvavatel
keskmise sissetulekuga turgudel, kus taastuvenergia arenguks on tugevad põhialused ja
märkimisväärne mõjupotentsiaal. Fondid on suunatud kiiresti kasvavatele keskmise sissetulekuga
turgudele Aasias, Ladina-Ameerikas ja EMEA piirkonnas (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika), kus
taastuvenergia infrastruktuuriinvesteeringute jaoks on tugevad põhialused ning kus toimub suur
majanduslik ja demograafiline kasv, sealhulgas laienev keskklass, mis toob kaasa elektrienergia
nõudluse suurenemise.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
3
CIP haldab 13 fondi ja on tänaseks kogunud enam kui 180 rahvusvaheliselt institutsionaalselt investorilt
ligikaudu 32 miljardit eurot investeeringuteks energeetikasse ja sellega seotud infrastruktuuri. CIPil on
ligikaudu 500 töötajat ja 14 kontorit üle maailma.
CIP asutati 2012. aastal ning on käesoleval ajal taastuvenergia turu pioneer, mis omab praktikas
tõestatud kogemust maailma suurimate meretuuleparkide ja muude oluliste energiataristuprojektide alal
Loode-Euroopas, Põhja-Ameerikas ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. CIP meeskonda kuuluvad
spetsialistid, kes esindavad ainulaadset kombinatsiooni tööstusvaldkonna oskustest ja
investeerimiskogemusest, mis hõlmab kõiki energiataristusse investeerimise aspekte ja etappe,
projektide realiseerimist ja varade haldamist.
Meretuuleenergia valdkonnas investeeris CIP investeerimisfond CI II nii omakapitali- kui ka
sildfinantseeringuna Veja Mate projekti, mis hõlmab 67 6 MW tuulikut koguvõimsusega 402 MW ning
mis alustas tootmist 2018. aastal. Käesoleval ajal ehitab CIP Taiwanis, Koreas ja USA-s nelja
meretuuleparki koguvõimsusega 1 787 MW.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) algatas 06.03.2024 korraldusega nr 1-
7/24-074 Liivi 2 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ning 09.04.2024
korraldusega nr 1-7/24-114 Liivi 1 hoonestusloa menetluse ja KMH. Liivi 1 mereala hoonestusloa
menetluse ja KMH algatamise otsusega ühendas TTJA Liivi 1 ja Liivi 2 merealade KMH menetlused.
Liivi 1 ja Liivi 2 aladele algatatud meretuulepargi KMH protsessi raames hinnatakse ka käesoleva
hoonestusloa objektiks oleva Liivi 1 ja Liivi 2 alade vahelise eksportkaabli ning Liivi 2 alalt Paatsalu
piirkonda kulgeva eksportkaabli (edaspidi eksportkaablid) võimalikku keskkonnamõju. Liivi 1 ja Liivi 2
merealadele kavandatava meretuulepargi ja eksportkaablite KMH programm on praegu koostamisel ja
esitatakse TTJA-le 2025. aasta mais.
Estonia Offshore Wind DevCo OÜ, registrikood: 16827546, registrijärgne aadress: Hobujaama
tn 4, Tallinn 10151 (edaspidi taotleja) käesolevaga:
1. taotleb Liivi 1 ja Liivi 2 meretuulepargi projektiga seotud eksportkaablite paigaldamiseks
ja kasutamiseks (edaspidi projekt) vajaliku ala hoonestusluba Eesti merealal vastavalt
ehitusseadustiku § 1133 lõikele 1 ning kooskõlas ehitusseadustiku § 1131 lõikega 1 ja §
1133 lõigetega 2 ja 3. Eksportkaablite eeldatav asukoht on esitatud Lisa 1 joonisel 3.
2. arvestades, et Liivi 1 ja Liivi 2 merealadel kavandatava meretuulepargi KMH programm
on koostamisel ja KMH hõlmab ka eksportkaablitega seotud võimaliku keskkonnamõju
hindamist, palub taotleja käesoleva taotluse alusel algatatav KMH menetlus liita Liivi 1
ja Liivi 2 meretuulepargi aladele algatatud KMH menetlusega (09.04.2024. a korraldus nr
1-7/24-114, 06.03.2024. a korraldus nr 1-7/24-074). Eksportkaablite KMH läbiviimine
käimasoleva KMH menetluse raames võimaldab läbi viia kogu kavandatavat tegevust
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
4
hõlmava KMH ning kiiremat ja lihtsamat haldusmenetlust, mis teenib
menetlusökonoomia eesmärki (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2).
1. Taotleja eksportkaablite kasutamise otstarve
Ehitusseadustiku §1133 lg 2 p 1: ehitise kasutamise otstarve.
Tuginedes oma laialdastele kogemustele meretuuleprojektide arendamisel, ehitamisel ja käitamisel
soovib taotleja toetada Eestit taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu suurendamisel ja
energiajulgeoleku tõhustamisel fossiilkütusevabade energiaallikate mitmekesistamise kaudu.
Taotleja eesmärk on arendada, ehitada ja käitada meretuuleprojekti Eesti merealal ning eksportkaablid
on vajalikud meretuulepargis toodetud energia transportimiseks AS-i Elering poolt hallatava riikliku
elektri põhivõrguga ühendamise punkti. Eksportkaablid hõlmavad nii mere- kui ka maismaa
eksportkaableid, mis ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega (inglise keeles: transition joint bay,
edaspidi: TJB), mis asub kaldal, kus mere- ja maismaaeksportkaablid kokku saavad. Käesolev
hoonestusloa menetluse algatamise taotlus hõlmab merealal paiknevate eksportkaablite osa.
Eksportkaablite koridor ja kaldale jõudmise asukoht rannikul on näidatud joonisel 1.
Täpne eksportkaablite koridor ja eksportkaablite trass koridoris leitakse KMH tulemusena.
Eksportkaablite täpne arv sõltub meretuulepargi lõplikust koguvõimsusest, merealajaamade arvust ja
valitud eksportkaablite nimipinge tasemest, mis põhineb ehitamise ajal kättesaadaval tehnoloogial.
Eksportkaablid, mis ühendavad tuulepargi alasid riikliku maismaa elektri põhivõrguga, asuvad
eksportkaablikoridoris, mille pikkus on ligikaudu 70 km ja mis maabub Paatsalu piirkonnas Mandri-
Eestis. Eksportkaablid ühendatakse maismaa ekspordikaabli(te) ja alajaamaga, mis ühendatakse
riikliku elektrivõrguga ühe lähima 330 kV maismaa alajaama kaudu. Eesti mereala ruumilise
planeeringu1 (EMP) kohaselt on võimalik meretuulepargi ühendamine Lihula alajaamas. Hanila, Muriste
ja Paatsalu alajaamad on alternatiivsed asukohad kavandatavale uuele alajaamale, mis on leitud AS-i
Elering taotluse alusel algatatud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses.2
1 Mereala planeering | Riigiplaneering 2 Eesti-Läti neljas elektriühendus
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
5
Joonis 1: Eksportkaablite ja võimalike alajaamade (Lihula on AS Elering olemasolev alajaam ning Hanila, Muriste ja Paatsalu
on AS Elering uued alternatiivsed alajaamad) asukohad ning kaugused erinevatest maismaapunktidest.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
6
2. Projekti tehnilised andmed
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 2: ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised
andmed.
Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni
maapealse liitumiseni kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektrivõrguga
Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Uuritud eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle
minimaalne laius on 1 km.
Eksportkaablite täpsed mõõtmed ja tüübid selguvad pärast projekti merealal läbiviidavate uuringute ja
KMH tulemusel ning ehitusprojekti valmimist. Eksportkaablite koridori paigutatakse kuni kuus 220/275
kV kaablit, ühe kaabli diameeter on kuni 300 mm. Eksportkaablite pikkus on eeldatavasti ligikaudu 70
km ja kahe vahetult kõrvuti asuva eksportkaabli vaheline kaugus on eeldatavasti kuni 50 m ja
eksportkaablipaaride vaheline kaugus 150 m, millele lisandub mõlemast äärmisest kaablist 150 m
suurune väline puhver. Eksportkaablid võib paigaldada merepõhjale, seejärel süvistada merepõhja või
süvistada otse merepõhja.
Eksportkaableid võib kaitsta järgmiste meetoditega:
• kivikuhilad (kõige tavapärasem);
• kaitsematid;
• gabioonkivikotid;
• poolkarbid (pealt katvad kaitsmed);
• või muu sarnane.
Eksportkaablid jõuavad rannikule niinimetatud maabumiskohas Paatsalu piirkonnas. Sõltuvalt
maabumiskoha tingimustest, keskkonnapiirangutest ning olemasoleva taristu ja avalike alade
kaugusest on seal võimalik kasutada erinevaid eksportkaablite paigaldusmeetodeid:
• horisontaalne suundpuurimine (horisontal directional drilling (HDD));
• avatud süvendiga kaevamine;
• mikrotunnelite/torude lükkamine;
• otse tõmbamine.
Tõenäoliselt paigaldatakse eksportkaablite maabumispiirkonnas kaablid horisontaalset
suundpuurimisega, kuid lõplik meetodi valitakse siis, kui keskkonna- ja tehnilised uuringud (sh.
puursüdamike puurimised) on lõpetatud. Eksportkaablid ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega
(TJB), mis omakorda ühendatakse maismaa alajaamaga.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
7
Märgime, et lõplik otsus eksportkaablite paigaldusmeetodi kohta tehakse pärast seda, kui projekti
kavandatavas piirkonnas on teostatud üksikasjalikud uuringuid, analüüsitud pinnasetingimusi ning
võimalikke olulisi mõjusid, mis nähakse ette KMH programmis või protsessis.
3. Kavandatav ehitiste arv koormataval alal ja ehitistealune pindala
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 3: ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala.
Allpool esitatud tabelites on näidatud ehitiste maksimaalne arv ja nende alune kavandatav summaarne
pindala, mille kohta hoonestusluba taotletakse:
Eksportkaablid
Maksimaalne eksportkaablite arv 6
Eksportkaablite koridori pindala 86 000 000 m2
Juhime tähelepanu, et eespool mainitud ehitiste täpne arv, asukoht ja vahemaad sõltuvad projekti
piirkonnas teostatavate uuringute tulemustest, mis annavad detailse ülevaate maapinna tingimustest ja
võimalikest olulistest mõjudest ning KMH tulemustest. Seega võidakse projekti selle lõplikul kujul teha
mõningaid muudatusi.
4. Arendava ala asukoht
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 4: avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus
ruutmeetrites.
Projektiga kavandatav ala paikneb Liivi lahes ja on näidatud joonisel 1 ning kaablikoridori uuringuala
on umbes 86 000 000 m2. Eksportkaabli koridori koordinaadid leiab Lisast 2. Taotleja on lisaks EMP-s
toodule kaardistanud põhjalikult olemasolevad piirangud ning detailselt analüüsinud olemasolevaid
andmeid keskkonna- ja geoloogiliste tingimuste kohta. Sellest lähtuvalt on eelduslikult projekti
kavandatav ala sobiv eksportkaablite paigaldamiseks ja kasutamiseks.
Hoonestusloa menetluse algatamisel suhtleb taotleja asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et
saada põhjalik ülevaade võimalikest probleemidest, mis vajavad käsitlemist eksportkaablite KMH
protsessi raames, et hinnata võimalikke olulisi keskkonnamõjusid ja pakkuda vajadusel
leevendusmeetmeid oluliste keskkonnamõjude vähendamiseks.
5. Projekti potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
8
Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 5: avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama
potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja
arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja.
AS Elering (Elering) on väljastanud tehnilised tingimused eraldi Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleprojekti
ühendamiseks ülekandevõrguga ning allpool on toodud tehniliste tingimuste kokkuvõte (täies mahus
tingimused on esitatud Lisas 3):
Projekt Liivi 1:
• eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 900 MW;
• peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV;
• peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue
330kV alajaamaga;
• vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri
elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või
tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA;
• taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub
taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses;
• peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli
kaudu.
Projekt Liivi 2:
• eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 1400 MW;
• peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV;
• peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue
330kV alajaamaga;
• vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri
elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või
tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA;
• taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub
taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses;
• peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli
kaudu.
Taotleja kavatseb kooskõlastada AS Elering ja teiste asjaomaste asutustega eksportkaablikoridori,
maabumiskoha ja maismaal paikneva alajaama võimaliku asukoha. Taotleja järgib liitumise taotlemisel
kõiki AS Elering seatud nõudeid.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
9
6. Kavandatavad uuringud
Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 6: esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja
kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha.
Hoonestusloa menetluse raames viiakse läbi KMH, mille käigus määratakse mõjude hindamiseks
vajalikud uuringud. Taotleja töötab projekti välja vastavalt Eesti õigusaktidele, parimatele tavadele, mis
tahes riiklikele keskkonnaalastele standarditele ja juhistele ning kehtivatele rahvusvahelistele avamere
tuuleenergiat reguleerivatele standarditele ja juhistele. Tuginedes varasematele kogemustele avamere
tuuleenergia planeerimise, projekteerimise ja ehitamise alal, tuleks projekti arendamiseks, sealhulgas
keskkonnamõju hindamise ettevalmistamiseks, läbi viia järgmised uurimused ja uuringud, mis
käsitlevad nii füüsilisi, inim- kui ka bioloogilisi aspekte:
• merepõhja geofüüsikalised ja geotehnilised uuringud, mis annavad teavet kavandatava
projektipiirkonna pinnase tingimuste, sealhulgas merearheoloogia, batümeetria, lõhkemata
lõkekehade (UXO), setete jne kohta;
• rannikuprotsesside ja setete ärakande uuringud kavandatavas eksportkaablite
maabumispiirkonnas;
• bioloogilised uuringud, mis annavad teavet sellistest teemadest nagu:
o põhjaökoloogia
o kalad ja selgrootud
• Uuringute valdkonnad:
o veealune müra
o kaubanduslik ja harrastuskalapüük
o laevandus
o kaitsealad (looduskaitsealad)
o kultuuripärand
• kumulatiivsed mõjud.
Juhime tähelepanu, et eespool toodud loetelu on soovituslik ja võib muutuda ja/või täieneda edasise
protsessi ja koostöö käigus asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et selgitada välja tegelikud
võimaliku olulise keskkonnamõju hindamiseks vajalikud uuringud, millest lähtuvalt saab KMH
menetluse osana vajadusel pakkuda piisavaid leevendusmeetmeid. Taotleja omab kogemusi
meretuuleparkide arendamisel lõpetatud ja toimivate projektide näol ning on avatud varasemate
kogemuste jagamiseks Eesti asjaomaste ametiasutustega.
7. Hoonestusloa kestus
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 7: hoonestusloa taotletav kestus.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
10
Vastavalt ehitusseadustiku §-le 11314 taotleb taotleja hoonestusluba 50 aastaks.
8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete kohta
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 8: äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride,
mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed.
Taotleja kinnitab käesolevaga, et äriregistrile esitatud andmed taotleja osanike kohta on täielikud ja
täpsed. Taotleja selgitab, et tema tegelike kasusaajate andmeid ajakohastatakse praegu. Käesoleva
taotluse esitamise kuupäeva seisuga on äriregistris nähtavad andmed ühe tegeliku kasusaaja kohta
vananenud. Taotleja teatab, et tema tegelikud kasusaajad on Boris Korejtko, isikukood: 390451939
(Madalmaad); Magnus Brogaard Larsen, isikukood: 280983-2573 (Taani) ja Rimantas Šadžius,
sünniaeg: 08.10.1960 (Leedu).
Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) viivitamata tegelike kasusaajate
andmete korrigeerimisest äriregistris.
Registriväljavõtted on toodud Lisas 4.
9. Finantsallikad, mida kavatsetakse kasutada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimise
ja hilisema kasutamise rahastamiseks
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 9: teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada
hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist.
Taotleja kavatseb rahastada projekti kombineerides erinevaid rahastamisallikaid:
• omakapitalirahastus: mis kujutab endast taotleja omakapitali suurendamist osanike poolt või
osanike poolt taotlejale antavaid laene (mis antakse arendusfaasis);
• laenurahastus: mis kujutab endast taotleja poolt võetud laene pankadelt ja muudelt
finantsasutustelt (rahastamine toimub ehitusfaasis koos omakapitalirahastusega);
• rahastus tuludest: mis kujutab endast rahastamist otse projekti tuludest (rahastamine toimub
opereerimis- ja ülalpidamisfaasis).
Erinevate rahastamisallikate täpne jaotus sõltub projekti konkreetsest etapist, turutingimustest ja
muudest teguritest.
10. Täiendav teave
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
11
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 10: pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa
taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid.
Taotleja on valmis esitama täiendavat teavet, mida TTJA või muud asjaomased asutused võivad
käesoleva taotluse hindamiseks vajalikuks pidada.
11. Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan
Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku
veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse
algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab
hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded.
Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
Asukohaplaan on esitatud Lisas 1 Joonisel 3.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
12
Allkirjad
Kuupäev: _________________________________ Magnus Brogaard Larsen, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige Kuupäev: _________________________________ Vytautas Rimas, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
13
Lisad
1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan
2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumukujud
3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga
4 – Väljavõte äriregistrist
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
14
Lisa 1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan
Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku
veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse
algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab
hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded.
Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
Projekti kavandatav mereelektri eksportkaabli koridor on näidatud joonisel 3 (kollane), mis ühendab
Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleparkide alasid määratud võimalike maabumiskohtadega Mandri-Eestis.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
15
Joonis 3: Eksportkaablite asukoht (kollane)
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
16
Lisa 2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumikujud
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
17
Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni
maabumiskohani kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektri põhivõrguga
Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle
minimaalne laius on 1 km.
EKSPORTKAABLI KORIDOR MAABUMISKOHTA
KOORDINAADID
EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a
ID X Y
1 447059,0798 6431178,9722
2 447059,0829 6431178,9613
3 446727,6458 6431066,5158
4 446727,6384 6431066,5133
5 446727,6380 6431066,5132
6 445897,8428 6432821,0164
7 445301,1885 6434082,7090
8 445202,7000 6434291,0000
9 444616,7025 6434311,8584
10 443138,8374 6434364,4624
11 440644,7255 6434452,4332
12 440634,6931 6434592,0732
13 440619,6446 6434801,5332
14 440606,2673 6434987,7707
15 445100,8889 6435296,8311
16 473638,2823 6470912,2609
17 476273,4747 6480346,2690
18 475303,6304 6482471,8949
19 477909,9764 6488147,9566
20 478252,4386 6487435,2901
21 478409,1609 6487129,0027
22 478511,3447 6487154,8564
23 478640,7414 6487046,6630
24 478719,2320 6487038,4008
25 478836,2982 6487026,0781
26 479067,8786 6486737,8891
27 479088,4635 6486614,3795
28 479083,3173 6486506,3086
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
18
29 479162,0876 6486518,3519
30 479284,0204 6486408,5302
31 476935,2965 6483493,6249
32 477927,5755 6482804,8755
33 481693,0935 6484850,7830
34 482026,3764 6485009,6790
35 482027,6151 6484934,0796
36 482000,7444 6484788,4342
37 481922,5996 6484768,4783
38 482006,1406 6484738,5192
39 482124,8573 6484328,4068
40 481977,8104 6484414,7463
41 481868,5371 6484367,5294
42 481666,6917 6484415,1240
43 481655,3866 6484228,5768
44 481703,7786 6484169,9193
45 481582,9257 6483947,9200
46 481554,0279 6483711,0927
47 481443,5851 6483491,4401
48 481657,6684 6483481,5594
49 481789,4119 6483527,6696
50 481970,5593 6483343,2286
51 481964,2356 6483194,3584
52 481936,8329 6482932,9793
53 481879,3742 6482892,8771
54 481945,2645 6482688,4633
55 482116,0041 6482467,1341
56 481985,3146 6482458,7025
57 481901,9663 6482566,2266
58 481898,8908 6482401,7893
59 477652,6648 6481205,6897
60 474562,9958 6470437,8427
61 446031,3141 6434854,5682
62 447238,1561 6431239,7332
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
19
EKSPORTKAABLI KORIDOR LIIVI 1 JA LIIVI 2 VAHEL
KOORDINAADID
EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a
ID X Y
63 439288,5477 6425303,8806
64 438578,0259 6425981,3099
65 439958,0335 6427428,6630
66 440681,7777 6426738,5946
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
20
Lisa 3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
21
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
22
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
23
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
24
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
25
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
26
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
27
Lisa 4 – Väljavõte äriregistrist
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
28
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
Nimekirja alusel 02.06.2025 nr 16-7/25-06990-002
Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546, aadress Hobujaama tn 4, Tallinn 10151) esitas 20.05.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite rajamiseks. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) asja nr 16-7/25-06990 all.
Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.
Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 03.07.2025. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Merilin Kraun ehituse tegevusõiguse talituse projektijuht talituse juhataja ülesannetes
Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]
Nimekirja alusel 02.06.2025 nr 16-7/25-06990-002
Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546, aadress Hobujaama tn 4, Tallinn 10151) esitas 20.05.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite rajamiseks. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) asja nr 16-7/25-06990 all.
Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.
Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 03.07.2025. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Merilin Kraun ehituse tegevusõiguse talituse projektijuht talituse juhataja ülesannetes
Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]
ESTONIA OFFSHORE WIND DEVCO OÜ
HOONESTUSLOA TAOTLUS
LIIVI 1 JA LIIVI 2 MERETUULEPARGI EKSPORTKAABLITE RAJAMISEKS
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
2
Sissejuhatus
Ignitis Groupi tütarettevõtja Ignitis Renewables ja Copenhagen Infrastructure Partners’ (CIP) Growth
Markets Fund II (CI GMF II Coöperatief U.A.) on sõlminud lepingu eksklusiivseks koostööks Eesti ja
Läti meretuuleenergia võimaluste valdkonnas. Partnerlus võimendab Ignitis Groupi juhtivat
turupositsiooni Balti regioonis ja CIP globaalset pädevust meretuulelahenduste alal.
CIP ja Ignitis Group koos nende sidusettevõtjatega soovivad sõlmida aktiivse ja pikaajalise partnersuhte
puhtale energiale ülemineku alal Balti regioonis, toetades Eesti dekarboniseerimise ja
energiajulgeoleku eesmärke meretuuleenergia kasutuselevõtu kaudu. UAB Ignitis Renewables ja
Copenhagen Infrastructure Partners asutasid Eestis spetsiaalselt selle projekti jaoks ühisettevõtte
Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546).
CIP ja Ignitis Group toetavad pingutusi meretuuletööstuse arendamiseks Eestis, keskendudes kohaliku
teadmuskeskuse ja tööjõu kujundamisele, et suurendada tööhõivevõimalusi selles kasvavas sektoris.
Kohaliku majandusliku kasu maksimeerimine omab pikaajalise jalajälje ja kestliku
investeerimiskeskkonna loomisel võtmetähtsust.
Ignitis Renewables on rahvusvaheline roheenergiaettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja Poolas.
Ettevõte keskendub roheenergia tootmise ja rohelise paindlikkuse tehnoloogiate arendamisele.
Arendades maismaa- ja meretuule-, päikese-, aku- ja power-to-X-tehnoloogiaid, rakendab ettevõte
Ignitis Groupi strateegilist prioriteeti, milleks on pakkuda 2030. aastaks 4-5 GW paigaldatud rohelist
tootmisvõimsust.
2012. aastal asutatud Copenhagen Infrastructure Partners P/S (CIP) on tänaseks maailma suurim
spetsialiseerunud fondihaldur roheenergia arendusprojektide (greenfield) valdkonnas ning globaalne
liider meretuuleenergia investeeringutes. CIPi hallatavad fondid keskenduvad investeeringutele mere-
ja maismaa tuuleenergia, päikeseenergia, biomassi ja jäätmetest saadava energia, ülekande ja
jaotamise, reservvõimsuse, salvestamise, täiustatud bioenergia ja Power-to-X valdkonnas.
Nimetatu juurde kuuluvad ka kasvuturgude fondid, mis keskenduvad investeeringutele
suuremahulistesse ja keerukatesse taastuvenergia infrastruktuuriprojektidesse kiiresti kasvavatel
keskmise sissetulekuga turgudel, kus taastuvenergia arenguks on tugevad põhialused ja
märkimisväärne mõjupotentsiaal. Fondid on suunatud kiiresti kasvavatele keskmise sissetulekuga
turgudele Aasias, Ladina-Ameerikas ja EMEA piirkonnas (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika), kus
taastuvenergia infrastruktuuriinvesteeringute jaoks on tugevad põhialused ning kus toimub suur
majanduslik ja demograafiline kasv, sealhulgas laienev keskklass, mis toob kaasa elektrienergia
nõudluse suurenemise.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
3
CIP haldab 13 fondi ja on tänaseks kogunud enam kui 180 rahvusvaheliselt institutsionaalselt investorilt
ligikaudu 32 miljardit eurot investeeringuteks energeetikasse ja sellega seotud infrastruktuuri. CIPil on
ligikaudu 500 töötajat ja 14 kontorit üle maailma.
CIP asutati 2012. aastal ning on käesoleval ajal taastuvenergia turu pioneer, mis omab praktikas
tõestatud kogemust maailma suurimate meretuuleparkide ja muude oluliste energiataristuprojektide alal
Loode-Euroopas, Põhja-Ameerikas ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. CIP meeskonda kuuluvad
spetsialistid, kes esindavad ainulaadset kombinatsiooni tööstusvaldkonna oskustest ja
investeerimiskogemusest, mis hõlmab kõiki energiataristusse investeerimise aspekte ja etappe,
projektide realiseerimist ja varade haldamist.
Meretuuleenergia valdkonnas investeeris CIP investeerimisfond CI II nii omakapitali- kui ka
sildfinantseeringuna Veja Mate projekti, mis hõlmab 67 6 MW tuulikut koguvõimsusega 402 MW ning
mis alustas tootmist 2018. aastal. Käesoleval ajal ehitab CIP Taiwanis, Koreas ja USA-s nelja
meretuuleparki koguvõimsusega 1 787 MW.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) algatas 06.03.2024 korraldusega nr 1-
7/24-074 Liivi 2 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ning 09.04.2024
korraldusega nr 1-7/24-114 Liivi 1 hoonestusloa menetluse ja KMH. Liivi 1 mereala hoonestusloa
menetluse ja KMH algatamise otsusega ühendas TTJA Liivi 1 ja Liivi 2 merealade KMH menetlused.
Liivi 1 ja Liivi 2 aladele algatatud meretuulepargi KMH protsessi raames hinnatakse ka käesoleva
hoonestusloa objektiks oleva Liivi 1 ja Liivi 2 alade vahelise eksportkaabli ning Liivi 2 alalt Paatsalu
piirkonda kulgeva eksportkaabli (edaspidi eksportkaablid) võimalikku keskkonnamõju. Liivi 1 ja Liivi 2
merealadele kavandatava meretuulepargi ja eksportkaablite KMH programm on praegu koostamisel ja
esitatakse TTJA-le 2025. aasta mais.
Estonia Offshore Wind DevCo OÜ, registrikood: 16827546, registrijärgne aadress: Hobujaama
tn 4, Tallinn 10151 (edaspidi taotleja) käesolevaga:
1. taotleb Liivi 1 ja Liivi 2 meretuulepargi projektiga seotud eksportkaablite paigaldamiseks
ja kasutamiseks (edaspidi projekt) vajaliku ala hoonestusluba Eesti merealal vastavalt
ehitusseadustiku § 1133 lõikele 1 ning kooskõlas ehitusseadustiku § 1131 lõikega 1 ja §
1133 lõigetega 2 ja 3. Eksportkaablite eeldatav asukoht on esitatud Lisa 1 joonisel 3.
2. arvestades, et Liivi 1 ja Liivi 2 merealadel kavandatava meretuulepargi KMH programm
on koostamisel ja KMH hõlmab ka eksportkaablitega seotud võimaliku keskkonnamõju
hindamist, palub taotleja käesoleva taotluse alusel algatatav KMH menetlus liita Liivi 1
ja Liivi 2 meretuulepargi aladele algatatud KMH menetlusega (09.04.2024. a korraldus nr
1-7/24-114, 06.03.2024. a korraldus nr 1-7/24-074). Eksportkaablite KMH läbiviimine
käimasoleva KMH menetluse raames võimaldab läbi viia kogu kavandatavat tegevust
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
4
hõlmava KMH ning kiiremat ja lihtsamat haldusmenetlust, mis teenib
menetlusökonoomia eesmärki (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2).
1. Taotleja eksportkaablite kasutamise otstarve
Ehitusseadustiku §1133 lg 2 p 1: ehitise kasutamise otstarve.
Tuginedes oma laialdastele kogemustele meretuuleprojektide arendamisel, ehitamisel ja käitamisel
soovib taotleja toetada Eestit taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu suurendamisel ja
energiajulgeoleku tõhustamisel fossiilkütusevabade energiaallikate mitmekesistamise kaudu.
Taotleja eesmärk on arendada, ehitada ja käitada meretuuleprojekti Eesti merealal ning eksportkaablid
on vajalikud meretuulepargis toodetud energia transportimiseks AS-i Elering poolt hallatava riikliku
elektri põhivõrguga ühendamise punkti. Eksportkaablid hõlmavad nii mere- kui ka maismaa
eksportkaableid, mis ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega (inglise keeles: transition joint bay,
edaspidi: TJB), mis asub kaldal, kus mere- ja maismaaeksportkaablid kokku saavad. Käesolev
hoonestusloa menetluse algatamise taotlus hõlmab merealal paiknevate eksportkaablite osa.
Eksportkaablite koridor ja kaldale jõudmise asukoht rannikul on näidatud joonisel 1.
Täpne eksportkaablite koridor ja eksportkaablite trass koridoris leitakse KMH tulemusena.
Eksportkaablite täpne arv sõltub meretuulepargi lõplikust koguvõimsusest, merealajaamade arvust ja
valitud eksportkaablite nimipinge tasemest, mis põhineb ehitamise ajal kättesaadaval tehnoloogial.
Eksportkaablid, mis ühendavad tuulepargi alasid riikliku maismaa elektri põhivõrguga, asuvad
eksportkaablikoridoris, mille pikkus on ligikaudu 70 km ja mis maabub Paatsalu piirkonnas Mandri-
Eestis. Eksportkaablid ühendatakse maismaa ekspordikaabli(te) ja alajaamaga, mis ühendatakse
riikliku elektrivõrguga ühe lähima 330 kV maismaa alajaama kaudu. Eesti mereala ruumilise
planeeringu1 (EMP) kohaselt on võimalik meretuulepargi ühendamine Lihula alajaamas. Hanila, Muriste
ja Paatsalu alajaamad on alternatiivsed asukohad kavandatavale uuele alajaamale, mis on leitud AS-i
Elering taotluse alusel algatatud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses.2
1 Mereala planeering | Riigiplaneering 2 Eesti-Läti neljas elektriühendus
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
5
Joonis 1: Eksportkaablite ja võimalike alajaamade (Lihula on AS Elering olemasolev alajaam ning Hanila, Muriste ja Paatsalu
on AS Elering uued alternatiivsed alajaamad) asukohad ning kaugused erinevatest maismaapunktidest.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
6
2. Projekti tehnilised andmed
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 2: ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised
andmed.
Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni
maapealse liitumiseni kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektrivõrguga
Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Uuritud eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle
minimaalne laius on 1 km.
Eksportkaablite täpsed mõõtmed ja tüübid selguvad pärast projekti merealal läbiviidavate uuringute ja
KMH tulemusel ning ehitusprojekti valmimist. Eksportkaablite koridori paigutatakse kuni kuus 220/275
kV kaablit, ühe kaabli diameeter on kuni 300 mm. Eksportkaablite pikkus on eeldatavasti ligikaudu 70
km ja kahe vahetult kõrvuti asuva eksportkaabli vaheline kaugus on eeldatavasti kuni 50 m ja
eksportkaablipaaride vaheline kaugus 150 m, millele lisandub mõlemast äärmisest kaablist 150 m
suurune väline puhver. Eksportkaablid võib paigaldada merepõhjale, seejärel süvistada merepõhja või
süvistada otse merepõhja.
Eksportkaableid võib kaitsta järgmiste meetoditega:
• kivikuhilad (kõige tavapärasem);
• kaitsematid;
• gabioonkivikotid;
• poolkarbid (pealt katvad kaitsmed);
• või muu sarnane.
Eksportkaablid jõuavad rannikule niinimetatud maabumiskohas Paatsalu piirkonnas. Sõltuvalt
maabumiskoha tingimustest, keskkonnapiirangutest ning olemasoleva taristu ja avalike alade
kaugusest on seal võimalik kasutada erinevaid eksportkaablite paigaldusmeetodeid:
• horisontaalne suundpuurimine (horisontal directional drilling (HDD));
• avatud süvendiga kaevamine;
• mikrotunnelite/torude lükkamine;
• otse tõmbamine.
Tõenäoliselt paigaldatakse eksportkaablite maabumispiirkonnas kaablid horisontaalset
suundpuurimisega, kuid lõplik meetodi valitakse siis, kui keskkonna- ja tehnilised uuringud (sh.
puursüdamike puurimised) on lõpetatud. Eksportkaablid ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega
(TJB), mis omakorda ühendatakse maismaa alajaamaga.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
7
Märgime, et lõplik otsus eksportkaablite paigaldusmeetodi kohta tehakse pärast seda, kui projekti
kavandatavas piirkonnas on teostatud üksikasjalikud uuringuid, analüüsitud pinnasetingimusi ning
võimalikke olulisi mõjusid, mis nähakse ette KMH programmis või protsessis.
3. Kavandatav ehitiste arv koormataval alal ja ehitistealune pindala
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 3: ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala.
Allpool esitatud tabelites on näidatud ehitiste maksimaalne arv ja nende alune kavandatav summaarne
pindala, mille kohta hoonestusluba taotletakse:
Eksportkaablid
Maksimaalne eksportkaablite arv 6
Eksportkaablite koridori pindala 86 000 000 m2
Juhime tähelepanu, et eespool mainitud ehitiste täpne arv, asukoht ja vahemaad sõltuvad projekti
piirkonnas teostatavate uuringute tulemustest, mis annavad detailse ülevaate maapinna tingimustest ja
võimalikest olulistest mõjudest ning KMH tulemustest. Seega võidakse projekti selle lõplikul kujul teha
mõningaid muudatusi.
4. Arendava ala asukoht
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 4: avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus
ruutmeetrites.
Projektiga kavandatav ala paikneb Liivi lahes ja on näidatud joonisel 1 ning kaablikoridori uuringuala
on umbes 86 000 000 m2. Eksportkaabli koridori koordinaadid leiab Lisast 2. Taotleja on lisaks EMP-s
toodule kaardistanud põhjalikult olemasolevad piirangud ning detailselt analüüsinud olemasolevaid
andmeid keskkonna- ja geoloogiliste tingimuste kohta. Sellest lähtuvalt on eelduslikult projekti
kavandatav ala sobiv eksportkaablite paigaldamiseks ja kasutamiseks.
Hoonestusloa menetluse algatamisel suhtleb taotleja asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et
saada põhjalik ülevaade võimalikest probleemidest, mis vajavad käsitlemist eksportkaablite KMH
protsessi raames, et hinnata võimalikke olulisi keskkonnamõjusid ja pakkuda vajadusel
leevendusmeetmeid oluliste keskkonnamõjude vähendamiseks.
5. Projekti potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
8
Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 5: avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama
potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja
arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja.
AS Elering (Elering) on väljastanud tehnilised tingimused eraldi Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleprojekti
ühendamiseks ülekandevõrguga ning allpool on toodud tehniliste tingimuste kokkuvõte (täies mahus
tingimused on esitatud Lisas 3):
Projekt Liivi 1:
• eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 900 MW;
• peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV;
• peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue
330kV alajaamaga;
• vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri
elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või
tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA;
• taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub
taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses;
• peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli
kaudu.
Projekt Liivi 2:
• eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 1400 MW;
• peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV;
• peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue
330kV alajaamaga;
• vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri
elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või
tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA;
• taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub
taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses;
• peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli
kaudu.
Taotleja kavatseb kooskõlastada AS Elering ja teiste asjaomaste asutustega eksportkaablikoridori,
maabumiskoha ja maismaal paikneva alajaama võimaliku asukoha. Taotleja järgib liitumise taotlemisel
kõiki AS Elering seatud nõudeid.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
9
6. Kavandatavad uuringud
Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 6: esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja
kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha.
Hoonestusloa menetluse raames viiakse läbi KMH, mille käigus määratakse mõjude hindamiseks
vajalikud uuringud. Taotleja töötab projekti välja vastavalt Eesti õigusaktidele, parimatele tavadele, mis
tahes riiklikele keskkonnaalastele standarditele ja juhistele ning kehtivatele rahvusvahelistele avamere
tuuleenergiat reguleerivatele standarditele ja juhistele. Tuginedes varasematele kogemustele avamere
tuuleenergia planeerimise, projekteerimise ja ehitamise alal, tuleks projekti arendamiseks, sealhulgas
keskkonnamõju hindamise ettevalmistamiseks, läbi viia järgmised uurimused ja uuringud, mis
käsitlevad nii füüsilisi, inim- kui ka bioloogilisi aspekte:
• merepõhja geofüüsikalised ja geotehnilised uuringud, mis annavad teavet kavandatava
projektipiirkonna pinnase tingimuste, sealhulgas merearheoloogia, batümeetria, lõhkemata
lõkekehade (UXO), setete jne kohta;
• rannikuprotsesside ja setete ärakande uuringud kavandatavas eksportkaablite
maabumispiirkonnas;
• bioloogilised uuringud, mis annavad teavet sellistest teemadest nagu:
o põhjaökoloogia
o kalad ja selgrootud
• Uuringute valdkonnad:
o veealune müra
o kaubanduslik ja harrastuskalapüük
o laevandus
o kaitsealad (looduskaitsealad)
o kultuuripärand
• kumulatiivsed mõjud.
Juhime tähelepanu, et eespool toodud loetelu on soovituslik ja võib muutuda ja/või täieneda edasise
protsessi ja koostöö käigus asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et selgitada välja tegelikud
võimaliku olulise keskkonnamõju hindamiseks vajalikud uuringud, millest lähtuvalt saab KMH
menetluse osana vajadusel pakkuda piisavaid leevendusmeetmeid. Taotleja omab kogemusi
meretuuleparkide arendamisel lõpetatud ja toimivate projektide näol ning on avatud varasemate
kogemuste jagamiseks Eesti asjaomaste ametiasutustega.
7. Hoonestusloa kestus
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 7: hoonestusloa taotletav kestus.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
10
Vastavalt ehitusseadustiku §-le 11314 taotleb taotleja hoonestusluba 50 aastaks.
8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete kohta
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 8: äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride,
mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed.
Taotleja kinnitab käesolevaga, et äriregistrile esitatud andmed taotleja osanike kohta on täielikud ja
täpsed. Taotleja selgitab, et tema tegelike kasusaajate andmeid ajakohastatakse praegu. Käesoleva
taotluse esitamise kuupäeva seisuga on äriregistris nähtavad andmed ühe tegeliku kasusaaja kohta
vananenud. Taotleja teatab, et tema tegelikud kasusaajad on Boris Korejtko, isikukood: 390451939
(Madalmaad); Magnus Brogaard Larsen, isikukood: 280983-2573 (Taani) ja Rimantas Šadžius,
sünniaeg: 08.10.1960 (Leedu).
Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) viivitamata tegelike kasusaajate
andmete korrigeerimisest äriregistris.
Registriväljavõtted on toodud Lisas 4.
9. Finantsallikad, mida kavatsetakse kasutada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimise
ja hilisema kasutamise rahastamiseks
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 9: teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada
hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist.
Taotleja kavatseb rahastada projekti kombineerides erinevaid rahastamisallikaid:
• omakapitalirahastus: mis kujutab endast taotleja omakapitali suurendamist osanike poolt või
osanike poolt taotlejale antavaid laene (mis antakse arendusfaasis);
• laenurahastus: mis kujutab endast taotleja poolt võetud laene pankadelt ja muudelt
finantsasutustelt (rahastamine toimub ehitusfaasis koos omakapitalirahastusega);
• rahastus tuludest: mis kujutab endast rahastamist otse projekti tuludest (rahastamine toimub
opereerimis- ja ülalpidamisfaasis).
Erinevate rahastamisallikate täpne jaotus sõltub projekti konkreetsest etapist, turutingimustest ja
muudest teguritest.
10. Täiendav teave
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
11
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 10: pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa
taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid.
Taotleja on valmis esitama täiendavat teavet, mida TTJA või muud asjaomased asutused võivad
käesoleva taotluse hindamiseks vajalikuks pidada.
11. Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan
Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku
veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse
algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab
hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded.
Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
Asukohaplaan on esitatud Lisas 1 Joonisel 3.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
12
Allkirjad
Kuupäev: _________________________________ Magnus Brogaard Larsen, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige Kuupäev: _________________________________ Vytautas Rimas, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
13
Lisad
1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan
2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumukujud
3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga
4 – Väljavõte äriregistrist
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
14
Lisa 1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan
Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku
veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse
algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab
hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded.
Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
Projekti kavandatav mereelektri eksportkaabli koridor on näidatud joonisel 3 (kollane), mis ühendab
Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleparkide alasid määratud võimalike maabumiskohtadega Mandri-Eestis.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
15
Joonis 3: Eksportkaablite asukoht (kollane)
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
16
Lisa 2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumikujud
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
17
Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni
maabumiskohani kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektri põhivõrguga
Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle
minimaalne laius on 1 km.
EKSPORTKAABLI KORIDOR MAABUMISKOHTA
KOORDINAADID
EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a
ID X Y
1 447059,0798 6431178,9722
2 447059,0829 6431178,9613
3 446727,6458 6431066,5158
4 446727,6384 6431066,5133
5 446727,6380 6431066,5132
6 445897,8428 6432821,0164
7 445301,1885 6434082,7090
8 445202,7000 6434291,0000
9 444616,7025 6434311,8584
10 443138,8374 6434364,4624
11 440644,7255 6434452,4332
12 440634,6931 6434592,0732
13 440619,6446 6434801,5332
14 440606,2673 6434987,7707
15 445100,8889 6435296,8311
16 473638,2823 6470912,2609
17 476273,4747 6480346,2690
18 475303,6304 6482471,8949
19 477909,9764 6488147,9566
20 478252,4386 6487435,2901
21 478409,1609 6487129,0027
22 478511,3447 6487154,8564
23 478640,7414 6487046,6630
24 478719,2320 6487038,4008
25 478836,2982 6487026,0781
26 479067,8786 6486737,8891
27 479088,4635 6486614,3795
28 479083,3173 6486506,3086
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
18
29 479162,0876 6486518,3519
30 479284,0204 6486408,5302
31 476935,2965 6483493,6249
32 477927,5755 6482804,8755
33 481693,0935 6484850,7830
34 482026,3764 6485009,6790
35 482027,6151 6484934,0796
36 482000,7444 6484788,4342
37 481922,5996 6484768,4783
38 482006,1406 6484738,5192
39 482124,8573 6484328,4068
40 481977,8104 6484414,7463
41 481868,5371 6484367,5294
42 481666,6917 6484415,1240
43 481655,3866 6484228,5768
44 481703,7786 6484169,9193
45 481582,9257 6483947,9200
46 481554,0279 6483711,0927
47 481443,5851 6483491,4401
48 481657,6684 6483481,5594
49 481789,4119 6483527,6696
50 481970,5593 6483343,2286
51 481964,2356 6483194,3584
52 481936,8329 6482932,9793
53 481879,3742 6482892,8771
54 481945,2645 6482688,4633
55 482116,0041 6482467,1341
56 481985,3146 6482458,7025
57 481901,9663 6482566,2266
58 481898,8908 6482401,7893
59 477652,6648 6481205,6897
60 474562,9958 6470437,8427
61 446031,3141 6434854,5682
62 447238,1561 6431239,7332
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
19
EKSPORTKAABLI KORIDOR LIIVI 1 JA LIIVI 2 VAHEL
KOORDINAADID
EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a
ID X Y
63 439288,5477 6425303,8806
64 438578,0259 6425981,3099
65 439958,0335 6427428,6630
66 440681,7777 6426738,5946
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
20
Lisa 3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
21
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
22
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
23
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
24
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
25
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
26
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
27
Lisa 4 – Väljavõte äriregistrist
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
28
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
Digiallkirjad
Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Kliimaministeerium [email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]
Muinsuskaitseamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Transpordiamet [email protected]
Päästeamet [email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Lääneranna Vallavalitsus [email protected]
Ruhnu Vallavalitsus [email protected]
Saaremaa Vallavalitsus [email protected]
Siseministeerium [email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]
Kaitsevägi [email protected]
Elering AS [email protected]
Eesti Kalurite Liit MTÜ [email protected]
ESTONIA OFFSHORE WIND DEVCO OÜ
HOONESTUSLOA TAOTLUS
LIIVI 1 JA LIIVI 2 MERETUULEPARGI EKSPORTKAABLITE RAJAMISEKS
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
2
Sissejuhatus
Ignitis Groupi tütarettevõtja Ignitis Renewables ja Copenhagen Infrastructure Partners’ (CIP) Growth
Markets Fund II (CI GMF II Coöperatief U.A.) on sõlminud lepingu eksklusiivseks koostööks Eesti ja
Läti meretuuleenergia võimaluste valdkonnas. Partnerlus võimendab Ignitis Groupi juhtivat
turupositsiooni Balti regioonis ja CIP globaalset pädevust meretuulelahenduste alal.
CIP ja Ignitis Group koos nende sidusettevõtjatega soovivad sõlmida aktiivse ja pikaajalise partnersuhte
puhtale energiale ülemineku alal Balti regioonis, toetades Eesti dekarboniseerimise ja
energiajulgeoleku eesmärke meretuuleenergia kasutuselevõtu kaudu. UAB Ignitis Renewables ja
Copenhagen Infrastructure Partners asutasid Eestis spetsiaalselt selle projekti jaoks ühisettevõtte
Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546).
CIP ja Ignitis Group toetavad pingutusi meretuuletööstuse arendamiseks Eestis, keskendudes kohaliku
teadmuskeskuse ja tööjõu kujundamisele, et suurendada tööhõivevõimalusi selles kasvavas sektoris.
Kohaliku majandusliku kasu maksimeerimine omab pikaajalise jalajälje ja kestliku
investeerimiskeskkonna loomisel võtmetähtsust.
Ignitis Renewables on rahvusvaheline roheenergiaettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja Poolas.
Ettevõte keskendub roheenergia tootmise ja rohelise paindlikkuse tehnoloogiate arendamisele.
Arendades maismaa- ja meretuule-, päikese-, aku- ja power-to-X-tehnoloogiaid, rakendab ettevõte
Ignitis Groupi strateegilist prioriteeti, milleks on pakkuda 2030. aastaks 4-5 GW paigaldatud rohelist
tootmisvõimsust.
2012. aastal asutatud Copenhagen Infrastructure Partners P/S (CIP) on tänaseks maailma suurim
spetsialiseerunud fondihaldur roheenergia arendusprojektide (greenfield) valdkonnas ning globaalne
liider meretuuleenergia investeeringutes. CIPi hallatavad fondid keskenduvad investeeringutele mere-
ja maismaa tuuleenergia, päikeseenergia, biomassi ja jäätmetest saadava energia, ülekande ja
jaotamise, reservvõimsuse, salvestamise, täiustatud bioenergia ja Power-to-X valdkonnas.
Nimetatu juurde kuuluvad ka kasvuturgude fondid, mis keskenduvad investeeringutele
suuremahulistesse ja keerukatesse taastuvenergia infrastruktuuriprojektidesse kiiresti kasvavatel
keskmise sissetulekuga turgudel, kus taastuvenergia arenguks on tugevad põhialused ja
märkimisväärne mõjupotentsiaal. Fondid on suunatud kiiresti kasvavatele keskmise sissetulekuga
turgudele Aasias, Ladina-Ameerikas ja EMEA piirkonnas (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika), kus
taastuvenergia infrastruktuuriinvesteeringute jaoks on tugevad põhialused ning kus toimub suur
majanduslik ja demograafiline kasv, sealhulgas laienev keskklass, mis toob kaasa elektrienergia
nõudluse suurenemise.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
3
CIP haldab 13 fondi ja on tänaseks kogunud enam kui 180 rahvusvaheliselt institutsionaalselt investorilt
ligikaudu 32 miljardit eurot investeeringuteks energeetikasse ja sellega seotud infrastruktuuri. CIPil on
ligikaudu 500 töötajat ja 14 kontorit üle maailma.
CIP asutati 2012. aastal ning on käesoleval ajal taastuvenergia turu pioneer, mis omab praktikas
tõestatud kogemust maailma suurimate meretuuleparkide ja muude oluliste energiataristuprojektide alal
Loode-Euroopas, Põhja-Ameerikas ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. CIP meeskonda kuuluvad
spetsialistid, kes esindavad ainulaadset kombinatsiooni tööstusvaldkonna oskustest ja
investeerimiskogemusest, mis hõlmab kõiki energiataristusse investeerimise aspekte ja etappe,
projektide realiseerimist ja varade haldamist.
Meretuuleenergia valdkonnas investeeris CIP investeerimisfond CI II nii omakapitali- kui ka
sildfinantseeringuna Veja Mate projekti, mis hõlmab 67 6 MW tuulikut koguvõimsusega 402 MW ning
mis alustas tootmist 2018. aastal. Käesoleval ajal ehitab CIP Taiwanis, Koreas ja USA-s nelja
meretuuleparki koguvõimsusega 1 787 MW.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) algatas 06.03.2024 korraldusega nr 1-
7/24-074 Liivi 2 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ning 09.04.2024
korraldusega nr 1-7/24-114 Liivi 1 hoonestusloa menetluse ja KMH. Liivi 1 mereala hoonestusloa
menetluse ja KMH algatamise otsusega ühendas TTJA Liivi 1 ja Liivi 2 merealade KMH menetlused.
Liivi 1 ja Liivi 2 aladele algatatud meretuulepargi KMH protsessi raames hinnatakse ka käesoleva
hoonestusloa objektiks oleva Liivi 1 ja Liivi 2 alade vahelise eksportkaabli ning Liivi 2 alalt Paatsalu
piirkonda kulgeva eksportkaabli (edaspidi eksportkaablid) võimalikku keskkonnamõju. Liivi 1 ja Liivi 2
merealadele kavandatava meretuulepargi ja eksportkaablite KMH programm on praegu koostamisel ja
esitatakse TTJA-le 2025. aasta mais.
Estonia Offshore Wind DevCo OÜ, registrikood: 16827546, registrijärgne aadress: Hobujaama
tn 4, Tallinn 10151 (edaspidi taotleja) käesolevaga:
1. taotleb Liivi 1 ja Liivi 2 meretuulepargi projektiga seotud eksportkaablite paigaldamiseks
ja kasutamiseks (edaspidi projekt) vajaliku ala hoonestusluba Eesti merealal vastavalt
ehitusseadustiku § 1133 lõikele 1 ning kooskõlas ehitusseadustiku § 1131 lõikega 1 ja §
1133 lõigetega 2 ja 3. Eksportkaablite eeldatav asukoht on esitatud Lisa 1 joonisel 3.
2. arvestades, et Liivi 1 ja Liivi 2 merealadel kavandatava meretuulepargi KMH programm
on koostamisel ja KMH hõlmab ka eksportkaablitega seotud võimaliku keskkonnamõju
hindamist, palub taotleja käesoleva taotluse alusel algatatav KMH menetlus liita Liivi 1
ja Liivi 2 meretuulepargi aladele algatatud KMH menetlusega (09.04.2024. a korraldus nr
1-7/24-114, 06.03.2024. a korraldus nr 1-7/24-074). Eksportkaablite KMH läbiviimine
käimasoleva KMH menetluse raames võimaldab läbi viia kogu kavandatavat tegevust
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
4
hõlmava KMH ning kiiremat ja lihtsamat haldusmenetlust, mis teenib
menetlusökonoomia eesmärki (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2).
1. Taotleja eksportkaablite kasutamise otstarve
Ehitusseadustiku §1133 lg 2 p 1: ehitise kasutamise otstarve.
Tuginedes oma laialdastele kogemustele meretuuleprojektide arendamisel, ehitamisel ja käitamisel
soovib taotleja toetada Eestit taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu suurendamisel ja
energiajulgeoleku tõhustamisel fossiilkütusevabade energiaallikate mitmekesistamise kaudu.
Taotleja eesmärk on arendada, ehitada ja käitada meretuuleprojekti Eesti merealal ning eksportkaablid
on vajalikud meretuulepargis toodetud energia transportimiseks AS-i Elering poolt hallatava riikliku
elektri põhivõrguga ühendamise punkti. Eksportkaablid hõlmavad nii mere- kui ka maismaa
eksportkaableid, mis ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega (inglise keeles: transition joint bay,
edaspidi: TJB), mis asub kaldal, kus mere- ja maismaaeksportkaablid kokku saavad. Käesolev
hoonestusloa menetluse algatamise taotlus hõlmab merealal paiknevate eksportkaablite osa.
Eksportkaablite koridor ja kaldale jõudmise asukoht rannikul on näidatud joonisel 1.
Täpne eksportkaablite koridor ja eksportkaablite trass koridoris leitakse KMH tulemusena.
Eksportkaablite täpne arv sõltub meretuulepargi lõplikust koguvõimsusest, merealajaamade arvust ja
valitud eksportkaablite nimipinge tasemest, mis põhineb ehitamise ajal kättesaadaval tehnoloogial.
Eksportkaablid, mis ühendavad tuulepargi alasid riikliku maismaa elektri põhivõrguga, asuvad
eksportkaablikoridoris, mille pikkus on ligikaudu 70 km ja mis maabub Paatsalu piirkonnas Mandri-
Eestis. Eksportkaablid ühendatakse maismaa ekspordikaabli(te) ja alajaamaga, mis ühendatakse
riikliku elektrivõrguga ühe lähima 330 kV maismaa alajaama kaudu. Eesti mereala ruumilise
planeeringu1 (EMP) kohaselt on võimalik meretuulepargi ühendamine Lihula alajaamas. Hanila, Muriste
ja Paatsalu alajaamad on alternatiivsed asukohad kavandatavale uuele alajaamale, mis on leitud AS-i
Elering taotluse alusel algatatud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses.2
1 Mereala planeering | Riigiplaneering 2 Eesti-Läti neljas elektriühendus
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
5
Joonis 1: Eksportkaablite ja võimalike alajaamade (Lihula on AS Elering olemasolev alajaam ning Hanila, Muriste ja Paatsalu
on AS Elering uued alternatiivsed alajaamad) asukohad ning kaugused erinevatest maismaapunktidest.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
6
2. Projekti tehnilised andmed
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 2: ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised
andmed.
Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni
maapealse liitumiseni kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektrivõrguga
Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Uuritud eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle
minimaalne laius on 1 km.
Eksportkaablite täpsed mõõtmed ja tüübid selguvad pärast projekti merealal läbiviidavate uuringute ja
KMH tulemusel ning ehitusprojekti valmimist. Eksportkaablite koridori paigutatakse kuni kuus 220/275
kV kaablit, ühe kaabli diameeter on kuni 300 mm. Eksportkaablite pikkus on eeldatavasti ligikaudu 70
km ja kahe vahetult kõrvuti asuva eksportkaabli vaheline kaugus on eeldatavasti kuni 50 m ja
eksportkaablipaaride vaheline kaugus 150 m, millele lisandub mõlemast äärmisest kaablist 150 m
suurune väline puhver. Eksportkaablid võib paigaldada merepõhjale, seejärel süvistada merepõhja või
süvistada otse merepõhja.
Eksportkaableid võib kaitsta järgmiste meetoditega:
• kivikuhilad (kõige tavapärasem);
• kaitsematid;
• gabioonkivikotid;
• poolkarbid (pealt katvad kaitsmed);
• või muu sarnane.
Eksportkaablid jõuavad rannikule niinimetatud maabumiskohas Paatsalu piirkonnas. Sõltuvalt
maabumiskoha tingimustest, keskkonnapiirangutest ning olemasoleva taristu ja avalike alade
kaugusest on seal võimalik kasutada erinevaid eksportkaablite paigaldusmeetodeid:
• horisontaalne suundpuurimine (horisontal directional drilling (HDD));
• avatud süvendiga kaevamine;
• mikrotunnelite/torude lükkamine;
• otse tõmbamine.
Tõenäoliselt paigaldatakse eksportkaablite maabumispiirkonnas kaablid horisontaalset
suundpuurimisega, kuid lõplik meetodi valitakse siis, kui keskkonna- ja tehnilised uuringud (sh.
puursüdamike puurimised) on lõpetatud. Eksportkaablid ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega
(TJB), mis omakorda ühendatakse maismaa alajaamaga.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
7
Märgime, et lõplik otsus eksportkaablite paigaldusmeetodi kohta tehakse pärast seda, kui projekti
kavandatavas piirkonnas on teostatud üksikasjalikud uuringuid, analüüsitud pinnasetingimusi ning
võimalikke olulisi mõjusid, mis nähakse ette KMH programmis või protsessis.
3. Kavandatav ehitiste arv koormataval alal ja ehitistealune pindala
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 3: ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala.
Allpool esitatud tabelites on näidatud ehitiste maksimaalne arv ja nende alune kavandatav summaarne
pindala, mille kohta hoonestusluba taotletakse:
Eksportkaablid
Maksimaalne eksportkaablite arv 6
Eksportkaablite koridori pindala 86 000 000 m2
Juhime tähelepanu, et eespool mainitud ehitiste täpne arv, asukoht ja vahemaad sõltuvad projekti
piirkonnas teostatavate uuringute tulemustest, mis annavad detailse ülevaate maapinna tingimustest ja
võimalikest olulistest mõjudest ning KMH tulemustest. Seega võidakse projekti selle lõplikul kujul teha
mõningaid muudatusi.
4. Arendava ala asukoht
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 4: avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus
ruutmeetrites.
Projektiga kavandatav ala paikneb Liivi lahes ja on näidatud joonisel 1 ning kaablikoridori uuringuala
on umbes 86 000 000 m2. Eksportkaabli koridori koordinaadid leiab Lisast 2. Taotleja on lisaks EMP-s
toodule kaardistanud põhjalikult olemasolevad piirangud ning detailselt analüüsinud olemasolevaid
andmeid keskkonna- ja geoloogiliste tingimuste kohta. Sellest lähtuvalt on eelduslikult projekti
kavandatav ala sobiv eksportkaablite paigaldamiseks ja kasutamiseks.
Hoonestusloa menetluse algatamisel suhtleb taotleja asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et
saada põhjalik ülevaade võimalikest probleemidest, mis vajavad käsitlemist eksportkaablite KMH
protsessi raames, et hinnata võimalikke olulisi keskkonnamõjusid ja pakkuda vajadusel
leevendusmeetmeid oluliste keskkonnamõjude vähendamiseks.
5. Projekti potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
8
Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 5: avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama
potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja
arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja.
AS Elering (Elering) on väljastanud tehnilised tingimused eraldi Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleprojekti
ühendamiseks ülekandevõrguga ning allpool on toodud tehniliste tingimuste kokkuvõte (täies mahus
tingimused on esitatud Lisas 3):
Projekt Liivi 1:
• eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 900 MW;
• peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV;
• peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue
330kV alajaamaga;
• vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri
elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või
tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA;
• taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub
taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses;
• peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli
kaudu.
Projekt Liivi 2:
• eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 1400 MW;
• peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV;
• peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue
330kV alajaamaga;
• vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri
elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või
tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA;
• taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub
taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses;
• peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli
kaudu.
Taotleja kavatseb kooskõlastada AS Elering ja teiste asjaomaste asutustega eksportkaablikoridori,
maabumiskoha ja maismaal paikneva alajaama võimaliku asukoha. Taotleja järgib liitumise taotlemisel
kõiki AS Elering seatud nõudeid.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
9
6. Kavandatavad uuringud
Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 6: esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja
kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha.
Hoonestusloa menetluse raames viiakse läbi KMH, mille käigus määratakse mõjude hindamiseks
vajalikud uuringud. Taotleja töötab projekti välja vastavalt Eesti õigusaktidele, parimatele tavadele, mis
tahes riiklikele keskkonnaalastele standarditele ja juhistele ning kehtivatele rahvusvahelistele avamere
tuuleenergiat reguleerivatele standarditele ja juhistele. Tuginedes varasematele kogemustele avamere
tuuleenergia planeerimise, projekteerimise ja ehitamise alal, tuleks projekti arendamiseks, sealhulgas
keskkonnamõju hindamise ettevalmistamiseks, läbi viia järgmised uurimused ja uuringud, mis
käsitlevad nii füüsilisi, inim- kui ka bioloogilisi aspekte:
• merepõhja geofüüsikalised ja geotehnilised uuringud, mis annavad teavet kavandatava
projektipiirkonna pinnase tingimuste, sealhulgas merearheoloogia, batümeetria, lõhkemata
lõkekehade (UXO), setete jne kohta;
• rannikuprotsesside ja setete ärakande uuringud kavandatavas eksportkaablite
maabumispiirkonnas;
• bioloogilised uuringud, mis annavad teavet sellistest teemadest nagu:
o põhjaökoloogia
o kalad ja selgrootud
• Uuringute valdkonnad:
o veealune müra
o kaubanduslik ja harrastuskalapüük
o laevandus
o kaitsealad (looduskaitsealad)
o kultuuripärand
• kumulatiivsed mõjud.
Juhime tähelepanu, et eespool toodud loetelu on soovituslik ja võib muutuda ja/või täieneda edasise
protsessi ja koostöö käigus asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et selgitada välja tegelikud
võimaliku olulise keskkonnamõju hindamiseks vajalikud uuringud, millest lähtuvalt saab KMH
menetluse osana vajadusel pakkuda piisavaid leevendusmeetmeid. Taotleja omab kogemusi
meretuuleparkide arendamisel lõpetatud ja toimivate projektide näol ning on avatud varasemate
kogemuste jagamiseks Eesti asjaomaste ametiasutustega.
7. Hoonestusloa kestus
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 7: hoonestusloa taotletav kestus.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
10
Vastavalt ehitusseadustiku §-le 11314 taotleb taotleja hoonestusluba 50 aastaks.
8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete kohta
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 8: äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride,
mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed.
Taotleja kinnitab käesolevaga, et äriregistrile esitatud andmed taotleja osanike kohta on täielikud ja
täpsed. Taotleja selgitab, et tema tegelike kasusaajate andmeid ajakohastatakse praegu. Käesoleva
taotluse esitamise kuupäeva seisuga on äriregistris nähtavad andmed ühe tegeliku kasusaaja kohta
vananenud. Taotleja teatab, et tema tegelikud kasusaajad on Boris Korejtko, isikukood: 390451939
(Madalmaad); Magnus Brogaard Larsen, isikukood: 280983-2573 (Taani) ja Rimantas Šadžius,
sünniaeg: 08.10.1960 (Leedu).
Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) viivitamata tegelike kasusaajate
andmete korrigeerimisest äriregistris.
Registriväljavõtted on toodud Lisas 4.
9. Finantsallikad, mida kavatsetakse kasutada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimise
ja hilisema kasutamise rahastamiseks
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 9: teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada
hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist.
Taotleja kavatseb rahastada projekti kombineerides erinevaid rahastamisallikaid:
• omakapitalirahastus: mis kujutab endast taotleja omakapitali suurendamist osanike poolt või
osanike poolt taotlejale antavaid laene (mis antakse arendusfaasis);
• laenurahastus: mis kujutab endast taotleja poolt võetud laene pankadelt ja muudelt
finantsasutustelt (rahastamine toimub ehitusfaasis koos omakapitalirahastusega);
• rahastus tuludest: mis kujutab endast rahastamist otse projekti tuludest (rahastamine toimub
opereerimis- ja ülalpidamisfaasis).
Erinevate rahastamisallikate täpne jaotus sõltub projekti konkreetsest etapist, turutingimustest ja
muudest teguritest.
10. Täiendav teave
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
11
Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 10: pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa
taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid.
Taotleja on valmis esitama täiendavat teavet, mida TTJA või muud asjaomased asutused võivad
käesoleva taotluse hindamiseks vajalikuks pidada.
11. Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan
Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku
veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse
algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab
hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded.
Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
Asukohaplaan on esitatud Lisas 1 Joonisel 3.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
12
Allkirjad
Kuupäev: _________________________________ Magnus Brogaard Larsen, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige Kuupäev: _________________________________ Vytautas Rimas, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
13
Lisad
1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan
2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumukujud
3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga
4 – Väljavõte äriregistrist
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
14
Lisa 1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan
Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku
veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse
algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab
hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded.
Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute
tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
Projekti kavandatav mereelektri eksportkaabli koridor on näidatud joonisel 3 (kollane), mis ühendab
Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleparkide alasid määratud võimalike maabumiskohtadega Mandri-Eestis.
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
15
Joonis 3: Eksportkaablite asukoht (kollane)
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
16
Lisa 2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumikujud
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
17
Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni
maabumiskohani kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektri põhivõrguga
Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle
minimaalne laius on 1 km.
EKSPORTKAABLI KORIDOR MAABUMISKOHTA
KOORDINAADID
EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a
ID X Y
1 447059,0798 6431178,9722
2 447059,0829 6431178,9613
3 446727,6458 6431066,5158
4 446727,6384 6431066,5133
5 446727,6380 6431066,5132
6 445897,8428 6432821,0164
7 445301,1885 6434082,7090
8 445202,7000 6434291,0000
9 444616,7025 6434311,8584
10 443138,8374 6434364,4624
11 440644,7255 6434452,4332
12 440634,6931 6434592,0732
13 440619,6446 6434801,5332
14 440606,2673 6434987,7707
15 445100,8889 6435296,8311
16 473638,2823 6470912,2609
17 476273,4747 6480346,2690
18 475303,6304 6482471,8949
19 477909,9764 6488147,9566
20 478252,4386 6487435,2901
21 478409,1609 6487129,0027
22 478511,3447 6487154,8564
23 478640,7414 6487046,6630
24 478719,2320 6487038,4008
25 478836,2982 6487026,0781
26 479067,8786 6486737,8891
27 479088,4635 6486614,3795
28 479083,3173 6486506,3086
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
18
29 479162,0876 6486518,3519
30 479284,0204 6486408,5302
31 476935,2965 6483493,6249
32 477927,5755 6482804,8755
33 481693,0935 6484850,7830
34 482026,3764 6485009,6790
35 482027,6151 6484934,0796
36 482000,7444 6484788,4342
37 481922,5996 6484768,4783
38 482006,1406 6484738,5192
39 482124,8573 6484328,4068
40 481977,8104 6484414,7463
41 481868,5371 6484367,5294
42 481666,6917 6484415,1240
43 481655,3866 6484228,5768
44 481703,7786 6484169,9193
45 481582,9257 6483947,9200
46 481554,0279 6483711,0927
47 481443,5851 6483491,4401
48 481657,6684 6483481,5594
49 481789,4119 6483527,6696
50 481970,5593 6483343,2286
51 481964,2356 6483194,3584
52 481936,8329 6482932,9793
53 481879,3742 6482892,8771
54 481945,2645 6482688,4633
55 482116,0041 6482467,1341
56 481985,3146 6482458,7025
57 481901,9663 6482566,2266
58 481898,8908 6482401,7893
59 477652,6648 6481205,6897
60 474562,9958 6470437,8427
61 446031,3141 6434854,5682
62 447238,1561 6431239,7332
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
19
EKSPORTKAABLI KORIDOR LIIVI 1 JA LIIVI 2 VAHEL
KOORDINAADID
EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a
ID X Y
63 439288,5477 6425303,8806
64 438578,0259 6425981,3099
65 439958,0335 6427428,6630
66 440681,7777 6426738,5946
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
20
Lisa 3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
21
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
22
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
23
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
24
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
25
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
26
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
27
Lisa 4 – Väljavõte äriregistrist
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
28
Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B
Nimekirja alusel 02.06.2025 nr 16-7/25-06990-002
Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546, aadress Hobujaama tn 4, Tallinn 10151) esitas 20.05.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite rajamiseks. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) asja nr 16-7/25-06990 all.
Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.
Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 03.07.2025. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Merilin Kraun ehituse tegevusõiguse talituse projektijuht talituse juhataja ülesannetes
Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]
Nimekirja alusel 02.06.2025 nr 16-7/25-06990-002
Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546, aadress Hobujaama tn 4, Tallinn 10151) esitas 20.05.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse Liivi 1 ja Liivi 2 alade meretuulepargi eksportkaablite rajamiseks. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) asja nr 16-7/25-06990 all.
Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.
Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 03.07.2025. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Merilin Kraun ehituse tegevusõiguse talituse projektijuht talituse juhataja ülesannetes
Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]