Kooskõlastus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Hanno Pevkur

Kaitseministeerium

Teie: 09.05.2025 nr KAM/25-0500/-1K

Meie: 02.06.2025 nr 1-7/127-2

Kaitseministri määruse „Sõjarelva,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona ning nende osade, sealhulgas

oluliste osade ning komponentide täpsustav

loetelu ja liigitus“ eelnõu

Austatud minister

Siseministeerium kooskõlastab kaitseministri määruse „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva

laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade ning komponentide

täpsustav loetelu ja liigitus“ eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel.

1. Määruse § 1 lg 3 sätestab juhud, millel määrust ei kohaldata. Lõike 3 punkti 1 kohaselt ei

kohaldata määrust RelvS §-des 18 (piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon) ja 19 (piiratud

tsiviilkäibega relvad ja laskemoon) nimetatud relvadele, laskemoonale ja nende osadele,

sealhulgas olulistele osadele ning komponentidele.

Õigusselguse huvides vajab selgitamist, kas kaitseministri määrus kohaldub

RelvS § 20 lõikes 1 nimetatud tsiviilkäibes keelatud tulirelvadele.

2. Eelnõu § 6 sätestab relvasüsteemi ja relvasüsteemi olulise osa. Seletuskirjas selgitatakse, et

terviklikuks relvasüsteemiks RelvS § 833 lg 11 tähenduses loetaks sellist relvaplatvormi, mis

on täisfunktsionaalne ehk sellele on integreeritud vajalik sõjarelv ja sihtimis- ning

tulejuhtimisseadmed (seletuskiri, lk 8).

Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud selgitus ei vasta 01.01.2025 jõustunud RelvS § 83

lg 11 mõistele ja vastu võetud seaduse seletuskirjas toodule. RelvS § 833 lg 11 kohaselt loetakse

relvasüsteemiks ka relvaplatvormi. 20.11.2024 vastu võetud ja 01.01.2025 jõustunud

relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas on

selgitatud, et: „relvaplatvormiks loetakse näiteks nii sõiduk kui ka relvaalus, millele relv

paigaldatakse“ ning „relvaplatvormiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse nii maismaa-,

õhu- ning veesõidukit või kui ka relvaalust, millele on võimalik kinnitada sõjarelva“

(seletuskiri, lk 5). Seega, kehtiva relvaseaduse § 833 lg 11 kohaselt on relvasüsteemiks ka selline

relvaplatvorm, mis ei ole täisfunktsionaalne ning RelvS § 8333 lg 1 p 4 kohaselt peab

tegevusluba olema ka ettevõttel, kes soovib valmistada relvaplatvormi, millele on hiljem

võimalik integreerida sõjarelv.

3. Eelnõu § 8 lg 3 p 2 sätestab, et lahingumoonaks ei loeta määruse § 7 lõikes 3 nimetatud

moona või selle komponenti.

2 (2)

Juhime tähelepanu, et määruse §-s 7 on ainult kaks lõiget.

4. Eelnõu § 9 lg 1 p-s 9 sätestatud pürotehnilise aine, süüteaine või muud süttimis- või

plahvatusvõimelise keemilise aine kontekstis on oluline hinnata ja selgitada, kas nimetatud

lahingumoona tegevusloa taotluse lahendab RelvS § 8833 lg 1 p 1 ja § 8835 lg 1 alusel Politsei-

ja Piirivalveamet või RelvS 8833 lg 1 p 6 ja § 8835 lg 1 alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise

järelevalve Amet komisjoni kaudu.

5. Eelnõu § 9 lg 2 sätestab lahingumoona olulised osad. Sõnastuse kohaselt on lahingumoona

oluliseks osaks laeng, sütik või muu osa või komponent, mis sisaldab lõhkeainet, pürotehnilist

ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet.

Kuivõrd RelvS § 8833 lg 1 p 1 kohaselt peab tegevusluba olema ka lõhkeainet mittesisaldava

lahingumoona valmistamiseks, siis Siseministeeriumi hinnangul peaks õigusselguse huvides §

9 hõlmama ka lõhkeainet mittesisaldavat lahingumoona.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister