KÄSKKIRI
14.02.2023 nr 1-3/27
muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138
muudetud siseministri … käskkirjaga nr …
Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse andmise tingimused
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2022–31.08.2029
Elluviijad
Päästeamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Justiitsministeerium
Sisekaitseakadeemia
Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus
Siseministeerium
1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.3 „Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.
1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.“.
TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:
• koolitus;
• parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamine, kampaaniad, teavitusmeetmed;
• uuringud, katseprojektid, riskide hindamine.
1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Selleks koolitatakse õiguskaitseasutuste (kohtute ja prokuratuuri) töötajaid. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. Samuti on TATi tegevustel seos „Eesti 2035“ sihiga nr 4 „inimene, ühiskond ja elukeskkond“, kuna suureneb inimeste teadlikkus küberruumise valitsevatest ohtudest, sh veebis levivatest ohtudest lastele, kasvab oskus märgata ning ennetada väärkohtlemist küberruumis. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu.
Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.
1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eesmärgi „Ennetav ja turvalise elukeskkonna kujundamise“ ning „Kiire ja asjatundlik abi“ täitmisse.
TATi tegevused on seotud ka Justiitsministeeriumi programmi 2022-2025 eesmärkidega „ennetada kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust“ ja „Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike.“.
TAT toetatavad tegevused on seotud dokumendi „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ punktiga 4, mille kohaselt keskendub kriminaaljustiitssüsteem ühiskonda enim kahjustavate õigusrikkumiste ärahoidmisele: ennetatakse korruptsiooni-, majandus- (sealhulgas rahapesu), narko-, tehnoloogia- ja keskkonnakuritegevust, inimkaubandust ning vägivalda. Samuti on tegevused seotud justiitsministri ja siseministri poolt 2021. aastal kokku lepitud kuritegevusvastaste prioriteetidega, mille kohaselt tagatakse politseis ja prokuratuuris organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastane võitlus. Lisaks on Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aastal heaks kiidetud „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025“, milles on sätestatud, et viiakse läbi korruptsiooniuuring kolmes sihtrühmas. Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Vägivalla ennetuse kokkuleppe 2021-2025“ alaeesmärgi 7 kohaselt on inimkaubanduse valdkonna prioriteediks teadlikkuse tõstmine ning noorte koolitamine, samuti noorte kaasamine ennetustöösse ja lisaks suurendatakse töötajate, eelkõige välismaalt Eestisse tööle tulevate inimeste teadmisi tööõigusest.
TAT toetatavad tegevused on seotud Päästeameti strateegiadokumendiga „Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025“, mille kohaselt lõhkematerjali plahvatuses ei hukku inimesi ja lõhkematerjalidega seotud õnnetusi ei toimu. Selle eesmärgi täitmiseks on fookuses demineerimiskoolitused.
2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid
Meetmest toetatakse projekte, mis:
• aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse;
• on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste strateegia „Eesti 2035“ näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega infole ja kommunikatsioonile;
• on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;
• on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.
Õiguskaitseametnike koolitused arvestavad Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti CEPOLi koostatud Euroopa Liidu strateegilise koolitusvajaduse hinnangu 2022-2025 tulemusi. Erilist tähelepanu pööratakse nimetatud koolitusvajaduse hinnangus toodud peamistele võimelünkadele.
TATi raames viiakse ellu järgmisi projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.
2.1. Raske peitkuritegevuse ennetamine
2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekt koosneb kahest alategevusest: korruptsiooniennetus ja inimkaubanduse ennetamine.
2.1.1.1. Korruptsiooniennetus
Alaprojekti raames keskendutakse järgmistele tegevustele: kolme sihtrühma korruptsiooniuuringu läbiviimisele ning õiguskaitse spetsialistide koolitamisele (õppereisidele) ning rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomisele ning arendamisele.
Korruptsiooniuuring viiakse läbi kolmes sihtrühmas, et hinnata inimeste korruptsioonialaseid teadmisi ning korruptsioonialaste (ennekõike teadlikkuse kasvatamisele suunatud) tegevuste mõju. Vabariigi Valitsus kiitis 2021. aastal heaks korruptsioonivastase tegevuskava, mille eesmärkideks on korruptsiooni teadlikkuse edendamine, otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamine ning uurimisvõimekuse arendamine.
Õiguskaitse teadlikkuse kasvatamine ning koostöövõrgustike loomine.
Korruptsiooni ja inimkaubanduse uurimisel, mis on seotud ka organiseeritud kuritegevusega, on äärmiselt oluline rahvusvaheline koostöö ning spetsialistide (politseinikud, prokurörid jt) teadmised. Seetõttu seatakse projekti eesmärgiks tõsta selliste süütegude uurimisega ja analüüsimisega tegelevate spetsialistide teadmisi. Selleks viiakse läbi koolitusi ja õppereise ning laiendatakse rahvusvahelisi koostöövõrgustikke. Eeltoodu lihtsustab edaspidi õigusabipalvete alast koostööd keeruliste kuritegude korral nagu rahvusvahelised altkäemaksud, inimkaubandus jne. Raske peitkuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks on vajalik viia läbi ka pikemaajalisi koolitusi välisriikides, kuna paljudes välisriikides (ennekõike nt Ameerika Ühendriikides) on raske peitkuritegevuse avastamisel oluliselt rohkem kogemusi. Õppevisiite korraldatakse õiguskaitse valdkonna spetsialistidele raske peitkuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks, et tõhustada eriliigiliste organiseeritud kuritegude menetlemisel omavahelist koostööd nii siseriiklikult kui välisriikidega, kellega sellealaseid menetlusi läbi viiakse. Õppevisiitidel osalevad organiseeritud kuritegude menetlejad prokuratuurist ja politseist. Nende kogemuste põhjalt on võimalik ka Eesti uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu teenistujatel omandada olulisi teadmisi ning valmistuda võimalikeks juhtumiteks.
Ühtlasi kavandatakse projekti käigus õppevisiit välisriiki (nt Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki) korruptsioonivastase ja kuritegeliku tulu uurimisega seotud valdkonna ametnikele, et õppida korruptsioonikuritegude menetlemise, kuritegeliku vara ülesleidmise ja varade arestimise kohta. Kogemuste vahetamine ja uued teadmised aitavad otseselt kaasa Eesti praktika muutmisele ning kuritegeliku vara tõhusamale tuvastamisele ning arestimisele. Õppevisiidist võtavad osa mh Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Riigiprokuratuuri, Maksu- ja Tolliameti, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ametnikud. Ministeeriumide esindajate osalemine on vajalik, et teha teadlikumaid valikuid võimalike regulatiivsete muudatuste tegemisel ning strateegilisel planeerimisel. Õppevisiidi maksumus on kuni 35 000 eurot ning selle korraldab projekti partner Politsei- ja Piirivalveamet.
2.1.1.2. Inimkaubanduse ennetamine
Inimkaubanduse ennetamine on võimalik noorte teadlikuma hoiaku ja käitumise kaudu. Projekti käigus koolitatakse kuni kolmandik gümnaasiumiealistest Eesti noortest märkama inimkaubanduse ohte ja neis olukordades abi otsima, samuti koolitatakse koolitajaid õpilaste koolitamiseks inimkaubanduse teemadel. Lisaks noorte koolitamisele tõstetakse ka õiguskaitse jm asutuste teenistujate pädevust inimkaubanduse juhtumite uurimisel. Selleks viiakse läbi regulaarseid ühiskoolitusi selliselt, et kaetud on terve menetlusahel (politsei, prokuratuur) ja kaasatud on lisaks tööinspektorid ja ohvriabi töötajad. Inimkaubanduse ennetamiseks ja inimkaubanduse põhjuste paremaks mõistmiseks arvestatakse koolitustel ka soolise ebavõrdsuse teemaga.
Korraldatakse ka õpikodasid, mis võivad sisaldada ka väliskoolitajate ja -ekspertide visiite Eestisse õiguskaitsespetsialistide ja -ametnike koolitamiseks ning Eesti siseselt ametkondade või ametiasutuste vahelisi ühisseminare.
Lisaks viiakse läbi tööalastest õigustest teadlikkuse tõstmise alaseid ennetustegevusi (kampaaniad, sotsiaalmeedia jm) Eestisse tulevatele välistöötajatele, kuna Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusametisse on jõudnud avaldusi töökeskkonnas toimunud juhtumitest, mis viitavad mh inimkaubanduse võimalikkusele. Ennetustegevuste tulemusel oskavad inimesed võimalikke inimkaubanduse märke märgata ja neist teavitada
Viimasena kavandatakse koostöökohtumisi/seminare kolmandate riikidega, kelle kodanikega seoses on Eestis märgatud ekspluateerimist tööturul.
2.1.2. Projekti tulemus
Toetatavate tegevuste tulemusena on koostatud korruptsiooniuuring, õiguskaitse spetsialistid on korruptsiooni ja inimkaubanduse teemadel koolitatud ning arendatud on rahvusvahelist koostööd. Samuti on tõusnud spetsialistide, gümnaasiumiealiste noorte ning välistöötajate teadlikkus inimkaubandusest.
2.1.3. Projekti sihtrühm
Kohtuteenistujad, prokurörid, politseinikud, uurijad, analüütikud, tööinspektorid, maksu- ja tolliametnikud, ohvriabitöötajad, gümnaasiumiealised noored, omavalitsuste ja riigiasutuste avaliku sektori töötajad, volikogude liikmed ja riigikogu liikmed. Laiemalt Eestisse tööle asunud välistöötajad.
2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.10.2022 – 31.08.2029
2.1.5. Projekti elluviija: Justiitsministeerium
Projekti partnerid: Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet
Elluviija sõlmib partneritega lepingud, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.
2.2. Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused
2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti raames koolitatakse õiguskaitseasutuste (kohtud ja prokuratuur) töötajaid. Selleks tehakse projekti raames järgmisi tegevusi:
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT), tehisintellekti ning digitõendite ja arvutikuritegevuse alase e-kursuse väljatöötamine ning vajaduspõhine uuendamine ja rakendamine kogu projektiperioodi vältel;
• Iga-aastaste koolituste läbiviimine terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise või rasket ja organiseeritud kuritegevust käsitlevatel aktuaalteemadel.
Lisaks korraldatakse õppevisiite ning osaletakse väliskoolitustel, tõhustamaks õiguskaitseasutuste piiriülest koostööd ja teabevahetust ning edendamaks parimate praktikate vahetust võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevusega. Korraldatakse ka õpikodasid, mis võivad sisaldada ka väliskoolitajate ja -ekspertide visiite Eestisse õiguskaitsespetsialistide ja -ametnike koolitamiseks ning Eesti siseselt ametkondade või ametiasutuste vahelisi ühisseminare.
Õiguskaitseasutuste töötajaid on vaja koolitada, sest IKT rakenduste kasutamise tõus tänapäeva ühiskonnas on esitamas uusi väljakutseid. Muutunud suhtlus- ja ettevõtluskeskkonna tõttu on kasvamas arvutisüsteemide vahendusel toimepandavate süütegude arv, mille lahendamine eeldab nii õigus- kui ka tehnoloogia valdkonna teadmisi. Digiühiskonna kiire areng on muutmas raske- ja organiseeritud kuritegevuse toimepanemise viise ning virtuaalkeskkondade kaudu levitatakse äärmuslikke ideid. Eesti õiguskaitseasutuste töötajatele tuleb tagada piisavad baasteadmised IKTst ning IKTd hõlmavast kriminaalsest tegevusest koos piisavate õigusalaste teadmistega, et edukalt lahendada arvutisüsteemide vahendusel toime pandud süütegusid.
Täiendavalt on oodata tehisintellekti laialdasemat kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Selleks, et tagada nii ühiskonna usaldus uudsete IKT lahenduste kasutamisel ning ühtlasi edendada tehisintellekti laialdasemat kasutamist, sh kohtusüsteemis ning maandada tehisintellekti rakendamisega kaasnevaid võimalikke riske (sh põhiõiguste algoritmiline diskrimineerimine), tuleb Eesti õiguskaitseasutuste töötajatele tagada piisavad teadmised tehisintellekti rakenduste toimimisest ja kasutusviisidest.
Lisaks tingivad IKT-alase koolitusvajaduse ka muutused kohtusüsteemis, kuna aina rohkem kogutakse ja kasutatakse kohtumenetluses digitaalseid tõendeid.
Kokkuvõttes on vajalik kohtute ja prokuratuuri töötajaid järjepidevalt koolitada, et kindlustada Eesti õiguskaitseasutuste püsiv võimekus radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse (sh rahapesu) ja küberkuritegevuse vastu võitlemiseks. Koolitused aitavad kaasa digitaalse ühiskonna küberturvalisuse ning riigi julgeoleku ja turvalisuse tagamise eesmärkide saavutamisele.
Kõiki projekti tegevusi (sh korraldavad õppevisiite ja koolitusi) viivad ellu projekti partnerid Riigiprokuratuur ja Riigikohus.
2.2.2. Projekti sihtrühm
IKT, tehisintellekti ning digitaalsete tõendite ja arvutikuritegevuse alase e-kursuse sihtgrupiks on kohtute ja prokuratuuri töötajad, kelleks on: kohtunikud, kohtunikuabid, kohtujuristid, Riigikohtu nõunikud, prokurörid ja konsultandid. Koolituste sihtgrupiks on terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse teemadega seotud kohtute ja prokuratuuri teenistujad (sh põhjendatud juhtudel koolituste korraldamisega seotud teenistujad), Justiitsministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistujad ning põhjendatud juhtudel ka teised terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seotud spetsialistid. Õppevisiitide ja väliskoolituste sihtrühmaks on terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse teemadega, sh inimkaubandusega seotud kohtute ja prokuratuuri teenistujad (sh põhjendatud juhtudel koolituste korraldamisega seotud teenistujad), Justiitsministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantselei teenistujad ning teised terrorismi ja radikaliseerumise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse ning inimkaubanduse tõkestamisega seotud spetsialistid (nt politseinikud, tööinspektorid, maksu- ja tolliametnikud, ohvriabitöötajd). [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]
2.2.3. Projekti tulemus
Toetatavate tegevuste tulemusena paranevad Eesti õiguskaitseasutuste töötajate kutseoskused ja teadmised järgnevates valdkondades:
• IKT ja arvutikuritegevus. Õiguskaitseasutuste töötajatel on piisavad tehnoloogiaalased teadmised arvutisüsteemide vahendusel toimepandavate süütegude edukaks lahendamiseks. Neil on piisavad teadmised IKT põhielementidest ning arvutivõrkude ja -taristute ülesehitusest; nad mõistavad IKTd hõlmavate kuritegude spetsiifikat; tunnevad krüptovaluutade väärkasutamise viise õigusrikkumiste toimepanemisel koos võimalustega krüptovaluutade tuvastamiseks, jälitamiseks ning konfiskeerimiseks.
• Digitõendid. Õiguskaitseasutuste töötajad tunnevad asjakohast materiaal- ning menetlusõiguslikku raamistikku, sh rahvusvahelise koostöö edukaks läbiviimiseks; mõistavad digitaalsete tõendite erinevust muudest tõenditest; oskavad digitaalseid tõendeid süüteomenetluses koguda, analüüsida ning kasutada.
• Tehisintellekt. Eesti õiguskaitseasutuste töötajatel on ülevaade tehisintellekti rakenduste olemusest, toimimisest ning nende loomisprotsessist koos potentsiaalsete ohukohtadega. Eesti õiguskaitseasutuste töötajad tunnevad avalikus sektoris kasutatavaid tehisintellekti rakendusi ning krattide kasutamist reguleerivat riigisisest ja üle-Euroopalist õigusraamistikku.
• Raske ja organiseeritud kuritegevus ning terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamine. Eesti õiguskaitseasutuste töötajatel on piisavad teadmised antud süütegude edukaks lahendamiseks. Eesti õiguskaitseasutuste töötajad tunnevad organiseeritud kuritegevuse asjakohast materiaal- ning menetlusõiguslikku raamistikku rahvusvahelise koostöö edukaks läbiviimiseks. Eesti õiguskaitseasutuste töötajatel on piisavad teadmised ennetamaks ja võitlemaks radikaliseerumise ning terrorismiga.
2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2022 – 31.12.20272028
2.2.5. Projekti elluviija: Justiitsministeerium
Projekti partnerid: Riigiprokuratuur, Riigikohus
Elluviija sõlmib partneritega lepingud, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.
2.3. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis
2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on tõsta laste teadlikkust ja oskusi, kuidas käituda küberruumis, et vältida seksuaalse väärkohtlemise ja väljapressimise ohvriks langemist. Projekti raames plaanitakse ellu viia järgmised tegevused:
• Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks teadusuuringu tegemine, mis hõlmab nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt tehtud uuringute kaardistamist; laste seas populaarsemate veebirakenduste kasutamist; laste ning lastevanemate kasutajateekonda; lastevanemate teadlikkust erinevatest laste poolt kasutatavatest rakendustest.
• Luuakse hariduslik veebirakendus, mille raames tõstetakse laste teadlikkust ja oskusi, kuidas käituda küberruumis, vältimaks seksuaalse väärkohtlemise ja väljapressimise ohvriks langemist. Eesmärk on tõsta noorte teadlikkust, et veebis ei saa kunagi kindel olla, kellega suheldakse.
• Materjalide loomine. Kohandatakse vanu ja luuakse uusi materjale laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise teemal nii õpetajatele, noorsootöötajatele, lastekaitse ametnikele, politseinikele kui ka lapsevanematele. Lastevanematele mõeldud materjalid võetakse eraldi fookusesse selleks, et kasvatada nende teadlikkust ja oskusi sel teemal lastega kõnelemiseks. Koostöös mobiilside teenusepakkujatega on plaanis välja töötada soovituslikud infomaterjalid, mis antakse igale lapsele ja tema vanemale, kui lapsele ostetakse esimene mobiiltelefon. Infomaterjali sisu peaks andma edasi praktilisi näpunäiteid, kuidas kaitsta last internetis varitsevate ohtude eest.
• Koolitusprogrammi väljatöötamine, mis aitaks laste väärkohtlemise ennetamisega tegelevatel spetsialistidel paremini mõista veebis toime pandud seksuaalvägivalla olemust ning vajadusel nõustada sel teemal nii lapsevanemaid kui lapsi.
• Koolitused ja seminarid spetsialistidele, et tõsta noortega kokku puutuvate spetsialistide teadlikkust ja oskusi märkamaks veebis väärkohtlemise ohvriks langenud noort ning pakkumaks asjakohast abi.
• Õppevisiidid välisriikidesse spetsialistide teadlikkuse suurendamiseks ja praktikatega tutvumiseks.
• Lisakoolitused veebipolitseinikele ning neile vajalike õppematerjalide loomine.
2.3.2. Projekti sihtrühm
Lapsed, noored, koostööpartnerid, ametnikud, spetsialistid, lapsevanemad.
2.3.3. Projekti tulemus
Toetatavate tegevuste tulemusena tõuseb laste teadlikkus ja oskused, kuidas käituda küberruumis, et vältida seksuaalse väärkohtlemise ja väljapressimise ohvriks langemist. Samuti tõusevad teadmised abi saamise võimalustest.
Tõuseb lastega kokkupuutuvate täiskasvanute teadlikkus, kuidas kõige paremini kaitsta lapsi interneti seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise eest proaktiivselt.
Tõuseb lastega kokku puutuvate täiskasvanute (sh lapsevanemad, haridusasutuste personal) teadlikkus ja oskused märkamaks veebis väärkohtlemise ohvriks langenud last, pakkumaks asjakohast abi läbi aktiivõppemeetodite.
2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.12.2022 – 31.12.2027
2.3.5. Projekti elluviija
Politsei- ja Piirivalveamet
2.4. Demineerimisalased koolitused
2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk
Demineerimisvaldkonna erialaseid sh ka CBRN4 valdkonnas, riigisiseseid koolitusi ei ole saada, kuna sellise tasemega spetsialiste Eestis napib. Projekti raames plaanitakse saata demineerijad erialastele väliskoolitustele, konverentsidele ja seminaridele. Samuti on kavas väliskoolitajatega koolitused Eestis ja/või ühisõppused välisriikide ja koostööpartneritega. Eesmärgiks on tõsta kõigi demineerimiskeskuse töötajate demineerimisalaseid oskuseid vastavalt nende kvalifikatsioonile.
2.4.2. Projekti sihtrühm
Demineerijad ja laiemalt kõik Eestis elavad inimesed, kes võivad sattuda plahvatusohtlikule alale. Demineerijate tegevuse abil väheneb risk inimeste elule ja tervisele ning kasu saavad ka teised ametkonnad (Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet jt), kes on kaasatud plahvatusohtliku olukorra lahendamiseks.
2.4.3. Projekti tulemus
Projekti tulemusena on Eesti demineerijad koolitatud.
2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2022 – 31.08.2029
2.4.5. Projekti elluviija
Päästeamet
2.5. Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus
2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu
Sisekaitseakadeemia kujundatakse siseturvalisuse teadus- ja arendustegevuse kompetentsikeskuseks. Projektist rahatatakse kahe teaduri - terrorismi ja radikaliseerumise valdkonna teaduri ning organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) valdkonna teaduri – töötasu.
Teadurite tegevused aitavad kaasa eesti ja võõrkeelse teaduskirjanduse tekkele ning valdkonna süsteemsele ja metodoloogilisele uurimisele, mis toetab poliitika kujundamist, asutuste töö korraldamist ning taseme- ja täiendõpet võitluses organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) ning terrorismi ja radikaliseerumisega. Samuti rahastatakse teadustegevust toetavaid tegevusi. Projektist rahastatakse lisaks nimetatud teaduritele ka nende juhitud uurimisgruppide tööd (sh töötasu).
Teaduritel on kohustus publitseerida kõrgetasemelisi teadusartikleid, aga kirjutada ka mõttepabereid, analüüse ja raporteid ning juhtida uurimisgruppe või nende töös osaleda. Uurimistulemuste tutvustamiseks korraldatakse seminare ja ümarlaudu valdkonnaga puutumust omavatele ekspertidele. Samuti osalevad akadeemia teadurid suuremate valdkonna konverentside korraldamisel oma uurimissuunal. Teadurite täpsemad tööülesanded lepitakse kokku iga-aastases tööplaanis. Teaduritele on võimalik esitada konkreetse uuringu läbiviimise ülesanne läbi Sisekaitseakadeemia tegevuskava.
Siseministeerium on planeerimas ajavahemikul 2022-2024 koostöös teiste ministeeriumite ja valitsemisala asutustega tegevusi, mis aitavad kaasa kuritegeliku vara äravõtmiseks tõhusamate meetodite leidmisele ja vajalike muudatuste tegemisele alates 2025. aastast.
Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) valdkonna teadus- ja arendustegevusele:
• Eesti Vabariigis organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) kujunemise ja toimimise põhjuste, arengutrendide, mõjufaktorite ja võimaliku ulatuse süsteemne uurimine ning võrdlemine. Samuti kuritegevuse vähendamiseks võimalike lahenduste pakkumine, et anda teadmistepõhist sisendit poliitika kujundamiseks, politseivõimekuse suurendamiseks või taseme- ja täiendkoolituseks.
• Lähiriikide kohta olukorrakirjelduse kogumine ja analüüsimine kuritegevuse trendidest ning muutuste prognoosimist. Euroopa Liidu üleste trendide analüüsimist ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemist.
• Kuritegevusest tingitud otseste ja kaudsete kulude suurusjärgu ja mõju majanduskeskkonnale analüüsimine. Kuritegeliku tulu ulatuse arvestamise metoodikate analüüsimine ja uute meetodiliste võimaluste esitamine.
Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia radikaliseerumise ja terrorismi valdkonna teadus- ja arendustegevusele:
• Uuringud Eesti siseturvalisust mõjutavate radikaalsete ideoloogia ilmingute ja propaganda äratundmiseks ja väljaselgitamiseks (meelsuse tekitamine, üleskutsed, värbamised, poliitiline äärmuslus). Uurida, kuidas poliitilisest äärmuslusest lähtub radikaalsus ja terrorism.
• Islamistlike ühiskondlike alusväärtuste uurimine, analüüsimine ja võrdlemine universaalsetel inimõigustel põhinevate ühiskondlike alusväärtustega. Analüüsida potentsiaalseid konfliktikohti, mis võivad olla aluseks radikaliseerumisele ja sellest tõusetuvalt terrorismile.
• Uurida rahvastiku muutuse mõju radikaliseerumise ja terrorismiohu muutusele, muuhulgas läbi teiste (Euroopa) riikide kogemuste: riskiriikidest lähtuva immigratsiooni mõju äärmusluse levikule; lõimumise, integratsiooni, assimileerumise, hariduse rolli uurimist radikaliseerumise, terrorismiohu muutumisel. Osaleda asjakohastes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.
• Uurida Venemaa Föderatsiooni propaganda radikaliseerivat mõju, võrrelda seda muudest (nt islamistlikest) allikatest lähtuva terrorismi propagandaga.
• Terrorismi rahastamise valdkonna analüüsimine, keskendudes muuhulgas virtuaalvääringute kasutamisele terrorismi rahastamisel ning sotsiaalmeedia ja vabakonna ärakasutamise võimalused terrorismi rahastamisel. Uurimisprojektide algatamine koostöös teiste teadus- ja arendusasutustega.
• Äärmusluse ja sellest tõusetuva terrorismi ennetamiseks loodud taasühiskonnastamise ja deradikaliseerimise programmide mõju hindamine rahvusvahelise kogemuse pinnalt, et teha teadmistepõhiseid soovitusi programmide Eestis rakendamiseks.
2.5.2. Projekti sihtrühm
Sisekaitseakadeemia teadurid. Laiemalt saavad projekti tegevustest kasu ka Sisekaitseakadeemia õppurid, õiguskaitse ja muu valdkonna spetsialistid, riigiasutuste avaliku sektori töötajad, Riigikogu liikmed, volikogude liikmed ning Eesti ühiskond ja Euroopa partnerid (sh Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, agentuurid).
2.5.3. Projekti tulemus
Ilmunud on valdkonda uurivad kõrgetasemelised publikatsioonid, mõttepaberid, analüüsid, raportid ja muud publikatsioonid. On toimunud arutelud, seminarid ja konverentsid uurimistulemuste tutvustamiseks ning sünergia tekitamiseks.
Projekti tulemusena tõuseb valdkonna süsteemne uurimine läbi süstemaatilise käsitlemise, millest saavad kasu Siseministeeriumi haldusala asutused ja partnerministeeriumid. Sisekaitseakadeemia teadustegevus on mh sisendiks avalikku debatti ning seeläbi poliitikakujundamiseks. Valminud publikatsioonid leiavad kajastamist ajakirjanduses ning samuti on sisendiks poliitika kujundamisse.
2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2023 – 31.08.2029
2.5.5. Projekti elluviija
Sisekaitseakadeemia
3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.
4. Tulemused ja näitajad
4.1. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.
Projekt
Näitaja kood ja nimetus
Näitaja mõõt-ühik
Siht-tase
2024
Siht-tase
2029
Selgitav teave
Raske peitkuritegevuse ennetamine
O.3.1 Koolitus-tegevuses osalejate arv
arv
2 4300
7 290390
Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt selle konkreetse eesmärgiga hõlmatud küsimustega.
O.3.2 Vahetus-programmide/ õpikodade/ õppekülastuste arv
arv
3
6
Vahetusprogrammid/seminarid/õppekülastused tähendavad vastastikust õppimist, et jagada teadmisi ja häid tavasid.
O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks
arv
1
2
Kuriteoennetus hõlmab kõiki meetmeid, mille eesmärk on vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt või otseselt tõkestada kuritegelikku tegevust või vähendada kuritegevuse potentsiaali ja kuritegevuse põhjuseid.
Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused
O.3.1 Koolitus-tegevuses osalejate arv
arv
165
245
Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt selle konkreetse eesmärgiga hõlmatud küsimustega.
O.3.2 Vahetus-programmide/ õpikodade/ õppekülastuste arv
arv
10
19
Vahetusprogrammid/seminarid/õppekülastused tähendavad vastastikust õppimist, et jagada teadmisi ja häid tavasid.
Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis
O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks
arv
0
1
Kuriteoennetus hõlmab kõiki meetmeid, mille eesmärk on vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt või otseselt tõkestada kuritegelikku tegevust või vähendada kuritegevuse potentsiaali ja kuritegevuse põhjuseid.
Demineerimisalased koolitused
O.3.1 Koolitus-tegevuses osalejate arv
arv
15
81
Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt selle konkreetse eesmärgiga hõlmatud küsimustega.
Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus
O.3.1 Koolitus-tegevuses osalejate arv
arv
400
1 000
Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt selle konkreetse eesmärgiga hõlmatud küsimustega.
O.3.2 Vahetus-programmide/õpikodade/õppekülastuste arv
arv
10
25
Vahetusprogrammid/seminarid/õppekülastused tähendavad vastastikust õppimist, et jagada teadmisi ja häid tavasid.
4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.
Kõikide näitajate algtase on 0
Projekt
Näitaja kood ja nimetus
Näitaja mõõt-ühik
Sihttase
2029
Selgitav teave
Raske peitkuritegevuse ennetamine
R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks
arv
3 645195
Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.
R.3.13 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust
arv
981 823
Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.
Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused
R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks
arv
196
Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.
R.3.13 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust
arv
171
Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.
Demineerimisalased koolitused
R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks
arv
52
Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.
R.3.13 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust
arv
52
Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.
Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus
R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks
arv
500
Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.
R.3.13 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust
arv
500
Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.
5. Projektide eelarved
Projekt
ISF toetus (75% abikõlblikest kuludest) EUR
Riiklik kaasfinantseering (25% abikõlblikest kuludest) EUR
Kokku
EUR (koos käibemaksuga)
Kaudsete kulude määr (% otsestest kuludest)
Raske peitkuritegevuse ennetamine
382 500
127 500
510 000
0%
Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused
225 000
75 000
300 000
0%
Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis
562 500
187 500
750 000
3,1%
Demineerimisalased koolitused
525 000
175 000
700 000
0%
Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus
750 000
250 000
1 000 000
7%
6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus
Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.
SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.
7. Kulude abikõlblikkus
7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.
7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.
7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.
7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.
7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh
7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest;
7.5.2. koolituste (sh koolitajate koolituste), seminaride, konverentside, infopäevade, ümarlaudade korraldamise kulu (sh lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus- ja reisikulud); ruumide ja tehnika rent, toitlustus, osalejate ligipääsetavuse kulud (sh vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge);
koolitusmaterjalide (sh e-õppematerjalide), koolitusvahendite, metoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-kursuste koostamine, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine ja tootmine (nt õppevideod)), koolitusmaterjalide koostajate eksperttasud ning neile ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud (nt subtiitrid videotele); [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]
7.5.3. teaduskirjanduse soetamisega ning teadusandmebaasidele ja teadusartiklite ning ajakirjade täistekstidele ligipääsuga seotud kulu;
7.5.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge (k.a sünkroontõlge));
7.5.5. temaatilistel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;
7.5.6. kommunikatsioonitegevused (sh personalikulu ja teenuse ostmise kulu, meediakampaaniad, videoklippide tootmine);
7.5.7. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine, meened, üritused);
7.5.8. uuringu, küsitluse, analüüsi läbiviimine (sh teenuste tellimine) ja selle avalikustamise kulu;
7.5.9. kohtuteenistujate ja prokuröride koolitusprojekti puhul on abikõlblik ka infosüsteemi arendamise kulu;
7.5.10. erisoodustus ja sellelt tasutav maks.
7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete soetamise ja rentimise kulud, välja arvatud punktis 7.5.2 nimetatud tehnika rentimise kulu.
8. Toetuse maksmise tingimused ja kord
8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.
8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.
8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile:
8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja partneri kuludest;
8.3.2. asutuse riigihangete korra;
8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia;
8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.
8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.
8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]
SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]
8.6. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.
9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused
9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §‑i 10 lõigetes 2 ja 3 ning §-is 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid.
9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;
9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:
• eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;
• eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
• täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;
9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;
9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;
9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega sätestatud piiranguid; [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]
9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;
9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.
9.4. Tegevuse elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.
9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.
10. Aruandlus
10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.
10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.
10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]
10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.
10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.
10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.
10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.
11. TAT muutmine
11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.
11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).
11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.
11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.
11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.
11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.
11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.
12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.
12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.
13. Vaiete lahendamine
SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.
14. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022.
[Siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138 on punktides 7.5.6., 8.4., 9.3.5., 10.1., 10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt sõnad „e-toetuste keskkond“ asendatud sõnadega „e-toetuse keskkond“]
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor TaroLauri Läänemets
siseministersiseminister
Lisa 1. Seletuskiri
Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]