Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024. aasta tulemusaruanded

1

Tulemusvaldkonna „Teadus-

ja arendustegevus ning ettevõtlus“

2024. aasta TULEMUSARUANNE

Koostatud 21.05.2025

Haridus- ja Teadusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis

ja Kliimaministeeriumis

2

Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo ......................................................................................................... 3

2. Toimimiskeskkond .................................................................................................................... 4

3. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine .............................................................................. 5

Positiivsed arengud ........................................................................................................................ 7

Väljakutsed .................................................................................................................................... 9

4. Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine .............................................................................. 10

Eelarve lõplik jaotus programmide lõikes ....................................................................................... 11

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ......................................................................... 11

5. Teadussüsteemi programm ..................................................................................................... 12

Programmi üldinfo ........................................................................................................................ 12

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 12

Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 14

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 15

6. Teadmussiirde programm ........................................................................................................ 17

Programmi üldinfo ........................................................................................................................ 17

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 17

Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 20

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 22

7. Ettevõtluskeskkonna programm ............................................................................................... 25

Programmi üldinfo ........................................................................................................................ 25

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 25

Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 28

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 29

8. Ehituse programm ................................................................................................................... 33

Programmi üldinfo ........................................................................................................................ 33

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 33

Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 36

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 42

3

1. Tulemusvaldkonna üldinfo

Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.

Valdkonna

arengukavad ja

strateegiad

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035 (TAIE)

Teised strateegilised dokumendid:

- Turismistrateegia 2022−2025

- Ehituse pikk vaade 2035

- Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia

Programmid 1. Teadussüsteemi programm (HTM)

2. Teadmussiirde programm (HTM, MKM)

3. Ettevõtluskeskkonna programm (MKM)

4. Ehituse programm (alates 01.07.2023 KLIM)1

Vastutavad

ministeeriumid

Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Kliimaministeerium

Seos „Eesti 2035“

sihtidega

Primaarne: Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

Sekundaarsed:

- Eestis on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

(teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna programmid)

- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

(ehituse programm)

1 Alates 2025. aastast kuulub ehituse programm tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“.

4

2. Toimimiskeskkond

2024. aastal kahanes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esialgsetel andmetel 0,3 protsendi

võrra, mis oli oluliselt vähem kui aasta varasem kolmeprotsendiline langus. Hinnatõusu tõttu

kasvasid nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski edasi. Balti riikide

pingereas oli Eesti teisel kohal, kuna Läti langus oli 0,1 protsendi võrra sügavam, Leedu aga suutis

ka mullu oma SKP-d kasvatada. Jooksevhindades oli SKP 2024. aastal 39,5 miljardit eurot, mida oli

1,3 miljardi euro võrra rohkem kui aasta varem. Tegevusaladest olid 2024. aastal suurima positiivse

panusega kinnisvaraalane tegevus, info ja side ning põllumajandus. Majanduskasvu aeglustumist

mõjutas enim suuremate tegevusalade – ehituse, töötleva tööstuse ja kaubanduse – madalseis.

Eratarbimise osas lõppes aasta positiivselt, aga investeeringud vähenesid aasta teises pooles.

Viimane oli suuresti tingitud 2023. aasta kõrgest võrdlusbaasist. Nii ettevõtete lisandväärtus kui ka

eksport kahanesid aastaga 1,1 protsendi võrra peamiselt nõrga aasta alguse tõttu. Aasta viimastel

kuudel oli enamik ettevõtlust puudutavaid makronäitajaid juba positiivse trendiga.

Pikaajaline majanduslangus on mõjutanud kogu avalikku sektorit, sealhulgas teadus- ja

arendustegevuse rahastust. Pärast mitut aastat, mil riiklik teadusrahastus püsis ühe protsendi

tasemel, langes selle osakaal SKP-st 2024. aastal alla ühe protsendi piiri. See seab surve alla nii juba

käivitatud reformid kui ka uute algatuste elluviimise.

Venemaa agressioon ja laiem julgeolekukriis mõjutavad Eesti teadus- ja arendustegevuse suundi

ning ettevõtete tegevusvaldkondi. Esile on kerkinud uued strateegiliselt olulised sektorid, nagu

kaitsetööstus, millel on suur innovatsioonipotentsiaal, ent ka märkimisväärne ressursivajadus.

Muutunud olud on tõstatanud küsimuse, kas TAIE arengukavas kokku lepitud prioriteedid vajavad

täiendamist või ümberhindamist. Kriisid mõjutavad ka Eesti teadus- ja arendustegevuse fookusi ning

siinse majanduse struktuuri laiemalt.

Tehisintellektil ja keeletehnoloogial põhinevate tööriistade kättesaadavus on toonud kaasa

nõudluse uute oskuste, teadussuundade ja koostöövormide järele. Tormilised muutused ootavad

kiiret kohanemist, ent pakuvad ka võimalusi arenguhüppeks.

5

3. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna

mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 2035

Riigieelarves kavandatud TA

rahastamine osakaaluna

SKP-st (%)

Allikas: Riigieelarve

seletuskiri

1 1 0,96 ≥1 ≥1 ≥1

Erasektori TA kulutuste tase

SKP-st (%)*

Allikas: Statistikaamet

0,99 1,06 −** 1,3 1,5 2***

Nominaalne tööjõutootlikkus

EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

80,7 77,5 −** 90 92 110***

Koht Euroopa innovatsiooni

tulemustabelis (koht

tulemusrühmas)

Allikas: Euroopa Komisjon

Mõõdukas

innovaator

(12. koht)

Mõõdukas

innovaator

(12. koht)

Tugev

innovaator

(14. Koht)

Tugev

innovaator

Tugev

innovaator

Tugev

innovaator

* Vastavalt TAIE mõõdiku metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet, tabel TD052) ** Tegelikku taset ei ole veel avaldatud *** Üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava mõõdikud on ühtlasi

pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud: 1) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused osakaaluna

SKP-st; 2) tööjõu tootlikkus EL võrdluses; 3) erasektoris täistööajaga hõivatud teadlaste ja inseneride arv

1000 elaniku kohta.

Aastatel 2021–2023 hoidis Eesti riik teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse tasemel 1

protsent SKP-st, mis võimaldas käivitada struktuurseid muudatusi ja pakkus süsteemile vajalikku

stabiilsust. Riigieelarve kärbete ja aastate vaheliste ümbertõstete tõttu langes 2024. aasta eelarves

TAI rahastus aga üle mitmete aastate alla sihttaseme ning jäi samale tasemele (0,96% SKP-st) ka

2025. aasta riigieelarves. Lähiaastatel kasvab riigieelarves eeskätt ettevõtete

innovatsioonivõimekust toetavate vahendite maht, mis on majanduse olukorda ja vajadusi

arvestades ka mõistetav. Samas prognoosib riigi eelarvestrateegia 2025−2028 TAI riigieelarvelise

rahastuse vähenemist 0,86%-ni SKPst aastaks 2028, mis seaks süsteemi kestlikkuse ja käivitatud

meetmete mõju tõsise surve alla ka innovatsiooni osas.

6

2023. aastal ulatusid Statistikaameti andmetel teadus- ja arendustegevuse kulutused kokku Eestis

702 miljoni euroni, s.o 1,84% SKPst2. See on viimaste aastate kõrgeim näitaja, mis viitab esmajoones

TA valdkonna kasvavale tähtsusele majanduses. Kulutustest suurem osa ehk 406 miljonit eurot

(1,06% SKPst) tehti ettevõtlussektoris (kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja

kasumitaotluseta erasektoris 6 miljonit eurot). Varasematel aastatel on riik ja ettevõtted panustanud

teineteise teadus- ja arendustegevusse üsna võrdselt – riik on toetanud ettevõtete teadustööd umbes

samas mahus, kui siinsed ettevõtted on panustanud ülikoolide ja teadusasutuste tegevusse.

Viimastel aastatel on see tasakaal aga muutunud. 2023. aastal panustas erasektor avaliku sektori

teadusasutustesse ligi kaks ja pool korda vähem kui riik ettevõtete teadusvõimekuse

kasvatamisse. Kui ettevõtete tellimus teadusasutustele jääb ka edaspidi tagasihoidlikuks, võib

kujuneda olukord, kus Eesti teadusasutused ja ettevõtted tegutsevad kõrvuti, aga mitte koos, mis

tähendab, et akadeemilistes teadusasutustes tehtava teaduse mõjud majandusse endiselt ei jõua.

Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel seitsmel aastal suurenenud, sh on

oluliselt kasvanud erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine. 2024. aastal raporteeris

Statistikaametile 2023. aasta kohta teadus- ja arendustegevuse kulutusi 468 ettevõtet, mis on läbi

aegade suurim arv. Ligi pooled teadus- ja arendustegevusse panustavatest ettevõtetest on suured

ehk 250 ja enama hõivatuga ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete

panus. Kokku investeeris erasektor teadus- ja arendustegevusse 2023. aastal 412 miljonit eurot

(1,08% SKPst), mida oli 44 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Tegemist on olulise

võtmeindikaatoriga, mis on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdik.

Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel olnud pigem langustrendis.

Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta võrreldes EL keskmisega

(samuti „Eesti 2035“ mõõdik). See näitaja tõusis kuni 2021. aastani ja lähenes EL keskmisele, kuid

on järgnevatel aastatel on langenud 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). 2024. aastal

halvenes tootlikkuse suhe Euroopa Liidu keskmisesse tõenäoliselt veelgi, kuna hõive püsis endiselt

kõrgel ja majanduskasv jäi Euroopa Liidu keskmisele alla.

Euroopa innovatsiooni tulemustabelis õnnestus Eestil 2024. aastal jõuda tugeva innovaatori

tasemele. Eesti punktisaak küll vähenes, aga metoodikast tulenevalt jõudsime tugeva innovaatori

kategooriasse. Raporti kohaselt on Eesti tugevusteks kaubamärgitaotlused, avaliku ja erasektori

ühispublikatsioonid ning elukestvas õppes osalevate inimeste osakaal, samas kui ressursitootlikkus,

riigi otse- ja kaudne toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnaga seotud

tehnoloogiad on nõrgad. Alates 2017. aastast on märkimisväärselt kasvanud välisdoktorantide

osakaal, innovaatilistes ettevõtetes töötamine ning rahvusvahelised teaduspublikatsioonid, kuid

samal ajal on langenud keskkonnaga seotud tehnoloogiate, innovaatiliste väikeste ja keskmiste

ettevõtete (VKE) koostöö ning kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete eksport. Alates 2023. aastast on

kiiresti suurenenud inimeste digioskused, elukestvas õppes osalemine ja välisdoktorantide osakaal,

samas kui innovaatiliste VKE-de koostöö, keskkonnaga seotud tehnoloogiad ja VKE-de äriprotsessi

uuendused on vähenenud.

2 2024. aasta kulutuste statistika koondab Statistikaamet 2025. aasta detsembriks.

7

Positiivsed arengud

TAIKS jõudis Riigikogu menetlusse

Uue alusseadusena loob teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS) ühtsema raamistiku, käsitledes esmakordselt teadus- ja innovatsioonisüsteemi tervikuna ja hõlmates ka teadmussiiret, teaduseetikat ja avatud teadust.

Käivitati toetusmeetmed teadusasutuste teadmussiirde võimekuse kasvatamiseks

Temaatilised teadus- ja arendusprogrammid (TemTA) keskenduvad teadusvõimekuse arendamisele TAIE neljas fookusvaldkonnas, mida iseloomustab kõrge majanduslik potentsiaal. Nõudluse poole kaasamiseks loodi nn turutõmbe ekspertkomisjonid, mille ülesanne on suunata rahastatud uuringute fookust ja kasvatada nende vastavust ühiskonna ning majanduse vajadustele. ASTRA+ programmi kaudu toetatakse innovatsiooniteenuste arendamist ja spin-off potentsiaaliga projektide elluviimist teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides. Nende kahe meetme kaudu suunab HTM lähiaastatel enamiku teadmussiirde arendamise vahenditest.

Valmis neljas teadustaristu teekaart

Teekaardile koondati 28 Eesti ühiskonna ja majanduse seisukohalt olulist teadustaristu objekti. Esmakordselt on neile kavandatud riigieelarveline toetus püsikulude katteks, mis tagab taristu stabiilse kasutuse ja vähendab sõltuvust välisrahastusest.

Kinnitati 2025. aasta majanduskasvu kava ja käivitati valitsuse majanduskabinet

Majanduse ja tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks kinnitas Vabariigi Valitsus 2024. aasta lõpus majanduskasvu kava (2025. aasta tegevuskava majanduse konkurentsivõime ja tööstuse toetamiseks). Lisaks käivitati alates 3. oktoobrist 2024 Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamiste formaat, mille fookuses on majanduse konkurentsivõime ja kasvuga seotud küsimused.

Investeeriti rakendusuuringute keskuse biorafineerimise ärisuunda

Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda – biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks.

Käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus

Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine, sh rakendusuuringute programmi kaudu ettevõtete toetamine.

Käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 miljonit eurot

Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale globaalsele nõudlusele.

8

Otsustati luua toetusmeede suuremahuliste investeeringute soodustamiseks

Vabariigi Valitus otsustas luua 160 miljoni euro suuruse toetusmeetme suuremahuliste investeeringute soodustamiseks eesmärgiga toetada investeeringute tegemist Eesti majandusse, suurendada eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet, ekspordivõimekust ja lisandväärtuse kasvu.

Valmis Eesti turismi pikk vaade aastani 2035

Turismisektoriga koosloomes valmis Eesti turismi pikk vaade 2025−2035. Turismisektori lisandväärtuse kahekordistamiseks keskendutakse aastaringsele atraktiivsusele, headele ühendustele, pakkumisele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena.

Loodi Maa- ja Ruumiamet

Koostöös teiste ministeeriumidega valmistati ette ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti käivitamine 1. jaanuaril 2025 koos elukeskkonna tervikliku ruumilise arengu eest vastutava riigiarhitekti positsiooniga. Tuues kokku ruumiloomevaldkonna digiteenused ja andmed arendab amet andmepõhist ruumiloomet.

Jätkati e-ehituse platvormi arendamist

Ehitusvaldkonna protsesside tõhustamiseks ja läbipaistvamaks muutmiseks jätkati e-ehituse platvormi arendamist. Valmis meretuuleparkide ühendloa tehniline lahendus, et lühendada menetlusperioodi kümnelt aastalt kahele. Uus tase digitaliseerimises on kasutajateni jõudnud võimalus taotleda automaatkontrollidepõhist (BIM- põhist) ehitusluba. Eesti on esimene riik maailmas, kes sellist teenust veebipõhiselt pakub. Arendati ka Eesti 3D-kaksikut, lisandus näiteks hoonete analüütika ja kõrghaljastus.

Algatati tingimuste loomine elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks

Elukeskkonna kvaliteedi arendamiseks uuendati ehitusseadustiku eelnõu, valmistati ette ligipääsetavuse eelnõu, alustati TA tegevust tänavaruumi kavandamise põhimõtete kokkuleppimiseks ja viidi kvaliteetse ruumi põhimõtted nii ehitusseadustiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõudesse. Valminud ehitusgiid annab lihtsa ja visuaalse ülevaate ehitusnõuetest.

Panustati hoonete energiatõhususse

Algas hoone elukaare süsinikujalajälje arvutusmetoodika väljatöötamine ja hoonetele reaalaja energiamärgise loomine; uuendati hoonete energiatõhususe määruseid.

Toetati lasterikaste perede kodusoetamist ning elamute renoveerimist

Lasterikaste perede kodutoetuseks suunati 2,6 miljonit eurot, korterelamute rekonstrueerimiseks 185 miljonit eurot ja väikeelamute rekonstrueerimiseks 19,5 miljonit eurot. Toetustingimusi täiendati elukeskkonna terviklikuma arendamise nimel ja tagati toetuste regionaalne tasakaalustatus. Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid renoveerimislahenduste infomaterjalid, kliimakindluse tagamise raportid ning arendati piirkonnapõhist renoveerimist.

9

Väljakutsed

Teadus- ja innovatsioonisüsteemi jätkusuutlikkuseks on vaja stabiilset rahastust

Ootused teadus- ja arendustegevuse mõjule kasvavad, kuid tulemuste saavutamine eeldab aega ning muutusi töökultuuris ja majandusstruktuuris. Kuigi avaliku sektori TA rahastus on viimastel aastatel püsinud tasemel 1% SKPst, langes see 2024. aastal riigieelarve kärbete tõttu alla selle ja eesmärgi täitmine on ohus ka edaspidi. Et alustatud muutuste mõju kestaks, on vaja tagada stabiilne rahastuse jätkumine.

Ohus on teadlaste järelkasv ja doktorikraadi väärtus ühiskonnas

Vähene huvi doktoriõpingute ja teadlase elukutse vastu ohustavad teadussüsteemi kestlikkust. Doktoriõpinguid ei peeta sageli praktiliseks, kuna töövõimalused väljaspool akadeemiat on endiselt piiratud. Madal tööturunõudlus peegeldab nii vähest arusaama teadus- ja arendustegevuse kasust kui ka vajadust kohandada doktoriõpet paremini ühiskonna ootustega. Murettekitavalt väheneb eesti keelt valdavate doktorantide osakaal, mis seab ohtu nii eestikeelse kõrghariduse kui teadmussiirde kestlikkuse.

Tellimuse puudumine pidurdab teadustöö tulemuste rakendamist majanduses

Selge tellimuse puudumine muudab rakendusuuringute tegemise teadusasutustes keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda harjumuspärase alusteaduse juurde. Rahvusvaheline kogemus näitab, et lisaks tugeval tasemel teaduspakkumisele on majandusliku mõju saavutamiseks vaja teadmusmahukate lahenduste teadlikku tellimist ja kasutamist.

Teadmussiirde toetusmeetmed ei edenda teadusasutuste ja ettevõtete koostööd

Kuigi teadmussiirde toetamiseks on käivitatud mitmeid algatusi, rahastatakse endiselt kas teadusasutusi või ettevõtteid, mitte nende koostööd. Rahvusvaheline kogemus näitab, et suurim mõju sünnib ühiste mõlemalt poolelt sihipäraselt toetatud tegevuste kaudu. Selleks on vaja parandada nii teadmussiirde meetmete disaini kui ka valdkondadevahelist koostööd, mille arendamisel on hoolimata mõningasest edasiminekust veel selge kasvuruum.

Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkus on vähenenud

Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete rakendamist ning panustada eesmärki kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st.

Ekspordi, investeeringute ning turismi mahud ei ole taastunud

Mahtude suurendamiseks on oluline pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks. Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismiarenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamist, toetamaks täituvust madalhooajal, ning suurendada välisturistide arvu.

10

Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajastamist ja reformi

Selleks tuleb asutuste üleselt jätkata riigi kogutavate andmete ühtse süsteemi loomisega, teha investeeringuid masinloetavate andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.

Reformi vajavad finantsinstrumentide pakkumise põhimõtted

Suurendada tuleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada ettevõtetele pakutavate finantsteenuste ning instrumentide valikut.

Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviimine on ohus

Strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada vahendid, et renoveerimine toimuks ühtlases ja järjepidevalt kasvavas tempos.

Ehitusvaldkonna digitaliseerimine vajab jätku

Välisvahendite lõppemise tõttu vajab valdkond riigieelarve rahastuse tõusu.

Eesti kestlik ehituskultuur ja elukeskkond vajavad edendamist

Selleks tuleb koostöös Maa- ja Ruumiametiga läbivalt rakendada kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtteid. Oluliselt vajab soodustamist ehituse ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendustegevus (sh loomeuurimus) ja selle tulemuste rakendamine.

Elukeskkonda tuleb kujundada terviklikult

Selleks tuleb luua strateegiline plaan, mis ühendab maapoliitika, ruumilise planeerimise, liikuvuse ja ehituse.

11

4. Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine

Eelarve lõplik jaotus programmide lõikes

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna 2024. aasta tegelike kulude jaotus

programmide lõikes oli järgmine:

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tulemusvaldkonna eelarvesse kavandatud kulude täitmine on olnud 85% (tabel 2), enim vastab täitmine

lõplikule eelarvele ehituse (95%) ja teadussüsteemi programmides (94%). Täpsemalt on programmide

eelarvete täitmisi analüüsitud vastavates alapeatükkides.

Tabel 2. 2024. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve täitmine

programmide lõikes, kulud tuhandetes eurodes

Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve Täitmine Täitmine

Tulemusvaldkond kokku 681 404 526 759 448 864 85%

Teadussüsteemi programm 215 495 214 458 202 491 94%

Teadmussiirde programm 130 962 130 408 82 935 64%

Ettevõtluskeskkonna programm 169 529 102 290 87 911 86%

Ehituse programm 165 418 79 603 75 527 95%

45

20

Teadussüsteemi programm Teadmussiirde programm

Ettevõtluskeskkonna programm Ehituse programm

12

5. Teadussüsteemi programm

Programmi üldinfo

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs

Tabel 3. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli

hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%)

Allikas: European Innovation Scoreboard

8,6 9,4 10,5 8,9 9,2

Positiivselt evalveeritud TA asutuste

lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht

akadeemilise töötaja kohta (eurodes) Allikas: Baasfinantseerimise alusandmed,

Statistikaamet

40 404 39 271 −* 38 077 39 278

Meede 1

Teadussüsteemi järjepideva toimimise

kindlustamine

Eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.

Tegevus 1.1.

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu

toetamine

Eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja

arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, tegevusi,

sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös.

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv

teadlaste ja inseneride arvu kohta 1,5 1,4 −* 1,4 1,4

Programmi nimi Teadussüsteemi programm

Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine

Strateegia „Eesti 2035“

siht

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Programmi periood 2024−2027

Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) Haridus- ja Noorteamet (Harno)

13

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS),

Statistikaamet

Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse

raamprogrammis Euroopa Horisont: koht

riikide võrdluses võidetud lepingute mahu

alusel SKP kohta, % EL keskmisest (EL = 100)

Allikas: eCorda, Eurostat

4. koht (273) 3. koht (376) 3. koht

(296) Top 5 Top 5

EL teadus- ja arendustegevuse

raamprogrammi Euroopa Horisont projektides

osalevate Eesti organisatsioonide arv

Allikas: eCorda

99 156 186 118 143

Tegevus 1.2

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse

kindlustamine

Eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele

teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine.

Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes

töötavate teadurite arv

Allikas: EL fondide toetusmeetme aastaaruannete

alusel. Meede lõppes 2023. a.

1101 1176

Ei

mõõdetud,

kuna SF

periood

lõppes

− −

* Mõõdiku väärtust pole veel avaldatud.

Teadusartiklid. Teadustöö kvaliteeti näitav enimtsiteeritud artiklite osakaal on märkimisväärselt tõusnud, ent

kuna teadustulemuste levik on ajas kõikuv, ei tohiks sellest veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Samas

toetab kvaliteeti kindlasti teadusrahastuse kasv alates 1% kokkuleppe rakendamisest 2021. a.

Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta. Näitaja 2023.

aastal võrreldes aasta varasemaga pisut langes, kuigi positiivselt evalveeritud TA asutuste lepingulise

teadus- ja arendustegevuse maht tegelikult kasvas 8,5% (104,9 mln 2022. a.→ 113,8 mln eurot 2023. a.).

Näitaja languse põhjuseks on akadeemiliste töötajate arvu kasv kõrgharidussektoris – varasemad

doktorandid vormistatakse doktoriõppe reformi tulemusel nooremteaduriteks. Kuigi suhtarv langes, ületab

see nii 2023. kui ka 2024. aasta sihttaset.

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride kohta on viimasel kahel aastal mõnevõrra

langenud, püsides siiski TAIE arengukava eesmärgi tasemel. Langus on ootuspärane, kuna teadlaste arv on

kasvanud ennekõike erasektoris, kus publitseerimine pole nii oluline.

Rahvusvaheline teaduskoostöö. EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont on Eesti

teadlased jätkuvalt edukad, olles toetuste mahu suhtelt SKP-sse teist aastat järjest kolmandal kohal ja

ületades EL keskmist kolmekordselt. Projektides osalevate Eesti organisatsioonide kumulatiivne arv on

alates Euroopa Horisondis osalemise algusest tõusujoonel. Tõus on tulnud just erasektori ja riigiasutuste

arvelt, mille nimel on ka tööd tehtud.

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse näitaja on uuendamisel. Lepime uue näitaja kokku arengukava

vahehindamise järel 2025. aasta lõpuks.

14

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Suure mõjuga tegevused 2024. aastal:

Nagu kogu avalikku sektorit, mõjutasid ka teadussüsteemi 2024. aastal oluliselt riigieelarve kärped.

Negatiivsest riigieelarvest jäid puutumata teadussüsteemi põhiinstrumendid – uurimistoetused,

baasfinantseerimine ja tippkeskuste rahastus – ning tagati ka doktoriõppe reformi lõpuleviimiseks

vajalik vahendite maht. Samas jäi kõrghariduse rahastuse kasv väiksemaks kui kavandatud, mis

avaldab mõju ka teadussüsteemile. Mitmed väiksemad teadusrahastuse meetmed tuli üle vaadata ja

mõned ka ajutiselt peatada.

Riigikogule üle antud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS)

eelnõu muudab mitmeid teadussüsteemi korralduse aluseid, sh teaduseetika korraldust,

teadusasutuste rahastamist ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist.

Valmis Eesti teadustaristu neljas teekaart, mis koondab teaduse, majanduse ja ühiskonna jaoks

strateegiliselt olulised laborid, andmebaasid, uurimiskeskused ja koostöövõrgustikud. Teekaardile

valiti 28 riiklikku ja rahvusvahelist objekti, millel on õigus saada riiklikku teadustaristu toetust. Riikliku

toetuse saamise eelduseks on teadustaristu avamine ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule

sektorile. Valikuprotsessi kaasati teadlasi, ettevõtjaid ja riigiametnikke, et tagada valikuprotsessi

mitmekesisus ja valdkondlik tasakaal.

Teaduseetika riikliku korralduse muutmiseks vajalikud ettevalmistused toimusid suures osas 2024.

aastal, kuigi vastava määruse saab vastu võtta TAIKSi vastuvõtmise järel. Süsteemne teaduseetika

korraldus tagab Eestis tehtava teadustöö usaldusväärsuse, kaitstes samal ajal ka uuringutes

osalejate õigusi ja heaolu.

Teadus- ja innovatsioonisüsteemi partnerite ja riigi koostöös valmisid Eesti seisukohad Euroopa Liidu

teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tuleviku kohta (2028–2034). Kuigi raamprogrammi

tulevane formaat ei ole veel selge, on Eesti aktiivne osalemine ettevalmistusprotsessis taganud, et

Eesti seisukohti kuulatakse. Eestile väikeriigina on oluline säilitada Euroopa teadusruumi

mitmekesisus ning tagada tasakaal alus- ja rakendusuuringute ning innovatsiooni rahastamise vahel.

Viidi läbi teadus- ja arendusasutuste korraline evalveerimine, mille käigus hinnatakse teadustöö

kvaliteeti, jätkusuutlikkust ja panust ühiskonda. Positiivne evalveerimine tagab asutusele ligipääsu

teadussüsteemi rahastamise põhiinstrumentidele. Evalveerimise tulemused kinnitatakse järgmisel

aastal.

Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes:

Teadussüsteemi kvaliteedi ja kestlikkuse paneb olulise surve alla prognoositav riikliku rahastuse

vähenemine alates 2027. aastast – riigi eelarvestrateegia näeb teadus- ja arendustegevuse rahastuse

langust 0,86%-ni SKPst 2028. aastaks. See pärsiks oluliselt ülikoolide ja teadusasutuste võimekust

hoida teadustöö senist taset ja jätkata alustatud struktuurseid muudatusi (doktoriõppe reform,

karjäärimudeli rakendamine jm).

15

Teaduse rahastuse killustatus on kujunemas oluliseks väljakutseks. Viimastel aastatel on

rahastusinstrumentide arv oluliselt kasvanud, tänu teadusrahastuse 1% kokkuleppele ka teiste

ministeeriumide kaudu, mis on toonud kaasa erinevad reeglid, vähese läbipaistvuse ja suurema

halduskoormuse. Olukorra parandamiseks tuleks teha rahastusmeetmete revisjon ja otsida

võimalusi rahastusinstrumentide koondamiseks ja reeglite ühtlustamiseks.

Kuigi doktoriõppe reform on toonud positiivseid tulemusi, ei ole praegune doktorikohtade maht

teadlaste järelkasvu taastootmiseks piisav ja eesti keelt emakeelena rääkivate doktorantide arv on

endiselt liiga väike. Noorteadlaste osakaal teadussüsteemis väheneb, teadlaskond tervikuna

vananeb. Rahastuse suurendamist lähiaastatel ei võimalda ka riigi eelarvestrateegia, mis seab piirid

nii doktoriõppe laiendamisele kui karjääristabiilsuse suurendamisele pärast kraadi omandamist.

Ülikoolidel ei ole välist survet doktoriõppe sisu muuta, sest erasektori nõudlus doktorikraadiga

töötajate järele on endiselt madal. See kõik pärsib oluliselt teadlaskarjääri atraktiivsust.

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning

eelarve täitmine, tuhandetes eurodes

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

Programmi kulud kokku 215 495 214 458 202 491 94%

Teadusasutuste ja teadlaskonna

arengu toetamine

200 104 196 783 186 350 95%

Teadustaristu kvaliteedi ja

kättesaadavuse kindlustamine

15 391 17 675 16 140 91%

Teadussüsteemi programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 214,5 miljonit eurot. Sellest 92% kasutati tegevuse

„Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine“ ja 8% tegevuse „Teadustaristu kvaliteedi ja

kättesaadavuse kindlustamine“ eesmärkide täitmiseks.

Lõplikust eelarvest moodustasid 95% piirmääraga vahendid ning 5% piirmäärata vahendid ehk välistoetused.

Võrreldes esialgse eelarvega suurenes piirmääraga vahendite maht 1,3 miljoni euro võrra, samas kui

piirmäärata vahendite osakaal vähenes 2,4 miljonit eurot.

Lõpliku eelarve erinevuse esialgsest eelarvest tekitasid järgnevad muudatused:

2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 29 mln võrra;

negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 5,6 mln võrra;

seadusemuudatuste tõttu vähenes eelarve kokku 22 mln, millest 14 miljonit suunati riigieelarve

reservi (aastate vahelise ümberplaneerimise tõttu), 3 miljonit investeeringuteks ja 5 miljonit

õpetajate palgatõusuks;

välisvahendite kulud jäid planeeritust väiksemaks, mis vähendas eelarvet 2,4 mln.

16

Teadussüsteemi programmi eelarve täitmine ulatus 94%-ni ja jagunes kahe tegevusvaldkonna vahel

järgmiselt:

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamise eelarve täitmine oli 95 . Kasutamata vahendite maht oli

8,75 mln eurot, millest 57% (umbes 5 miljonit eurot) moodustas hoonete energiatõhusust tõstvate nutikate

investeeringutoetuste ettemaks. Nende investeeringutoetuste abikõlblikkuse periood lõpeb 31. detsembril

2025. Eesti Keele Instituudi teadus- ja arendustegevuse jääk oli 1 miljon eurot, mis koosnes peamiselt

kasutamata keeletehnoloogia toetuste ettemaksetest. Suuremad jäägid tekkisid veel info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas (0,4 mln eurot), Haridus- ja Teadusministeeriumi haldus- ja

juhtimiskuludest (0,67 mln) ning haridusteaduste programmi toetustest (0,36 mln).

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamise eelarve täitmine oli 91%. Sellest suurema osa –

1,4 miljonit eurot – moodustasid piirmääraga vahendid, piirmäärata vahendite jääk oli 0,1 miljonit eurot.

Piirmääraga vahendite jäägist moodustas 71% (1 mln) teadusraamatukogude teavikute soetamise eelarve.

Need vahendid on säästetud järgnevate perioodide puudujäägi katteks, kuna riigieelarve kärbetest tulenevalt

ei ole riigieelarvest võimalik järgmistel aastatel toetust teadusasutustele vajalikus mahus anda. IKT

valdkonna eelarve jääk oli 0,41 mln eurot (29%). Jääk tekkis, sest Tallinn-Helsingi kaablikiu aastane

kasutusõiguse kulu oli planeeritust väiksem, soetamata jäid planeeritud tarkvara (Gitlabi) litsentsid ja edasi

lükkus algselt planeeritud tarnijate hinnatõus, mis realiseerub järgnevatel aastatel. See jääk on kavandatud

2025. aasta IKT eelarve puudujäägi katmiseks.

17

6. Teadmussiirde programm

Programmi üldinfo

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs

Tabel 5. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Teadlaste ja inseneride arv

ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta

erasektoris, arv 1000 elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet

1,92 2,28 − 2,1 2,3

Ettevõtete investeeringud

mittemateriaalsesse põhivarasse

osakaaluna SKP-st, % (eurodes)

Allikas: Statistikaamet

3,3% (1,2 mld)

3,6% (1,4 mld)

−* 3,2%

(1,1 mld) 3,5 

(1,3 mld)

Meede 1

Ettevõtete TAI-mahukuse ja

teadmussiirde võimekuse

suurendamine (MKM)

Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-

mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et

töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest.

Innovaatiliste ettevõtete osakaal,% 53 − −*** >75 >75

Programmi nimi Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.

Strateegia „Eesti 2035“ siht

Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

Programmi periood 2024−2027

Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) AS Metrosert AS SmartCap

18

Allikas: The Community Innovation Survey

(CIS)**

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde soodustamine (MKM)

Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde läbiviimiseks.

Müügitulu uutest või oluliselt muudetud

toodetest või teenustest (suhe kogu

müügitulusse), %**

Allikas: Statistikaamet

9,7 − −*** >16 >16

Ettevõtete digitaliseeritus (robotid

jms)****

Allikas: DESI

13. − − Top 10 Top 10

Programmi tegevus 1.2.

Teadus- ja tehnoloogiamahuka

iduettevõtluse arendamine (MKM)

Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi

arengut.

Riskikapitali maht eurodes

Allikas: Startup Estonia 1333 453 353 >500 >500 

Kiirendites osalevate ettevõtete arv

Allikas: Startup Estonia 53 51 −* 40 40

Meede 2

Ühiskonna ja majanduse vajadustele

vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine (HTM

vastutusalas)

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine

Programmi tegevus 2.1.

Sektoritevahelise teadmussiirde

toetamine

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine

Erasektori poolt rahastatud avaliku

sektori teadus- ja arendustegevuse

kulutuste osakaal, %

Allikas: Statistikaamet

6,9 5,9 − 9,0 10,5

Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride

arv 1000 tööealise elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet

3,7 3,8 ***** 3,45 3,5

Era- ja avaliku sektori

ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku

kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine

= 100) %

Allikas: European Innovation Scoreboard

198 183 187 189 195

19

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele

suunatud kulutuste osakaal riigieelarves

planeeritud TA eraldistest, %

Allikas: Statistikaamet, HTM

25 - 28 28

* Mõõdiku tegelikku väärtust ei ole veel avaldatud. ** Avaldatakse üle aasta. *** 2024. aasta andmeid alles kogutakse ja tulemused avaldatakse tõenäoliselt 2026. aastal. **** DESI enam ei avaldata. ***** 2024. Aasta tulemused avaldatakse 2025. a teises pooles

Teadlased ja insenerid. Teadlaste ja inseneride arv erasektoris on viimastel aastatel mõõdukalt kasvanud,

ületades 2023. aastaks seatud sihttaseme. 2024. aasta tulemused avaldatakse 2025. aasta detsembris.

OSKA uuringute järgi on aga erasektoris nõudlust ennekõike madalama haridustasemega teadus- ja

arendustöötajate järele, samas kui kõrgtehnoloogilisele majandusele üleminekuks oleks vaja pigem magistri-

ja doktoriharidusega tippspetsialiste.

Ettevõtete investeeringud immateriaalsesse põhivarasse on aasta aastalt kasvanud ning 2023. aastal ületati

ka 2025. aasta eesmärk. Samas on näitaja küllaltki ebastabiilne ning kiire SKP kasv võib osakaalu alla tuua.

2023. aastal tuli kasv teadus- ja arendustegevuse arvelt, kus maht kasvas aastaga ligi 11%. Arvutitarkvara ja

andmebaaside investeeringud vähenesid 0,6%. 2024. aasta andmed tulevad 2025. aasta sügisel.

Teadmussiire ja innovatsioon. Uute toodete ja teenuste müügitulu ning innovatiivsete ettevõtete osakaalu

indikaatoritega ei ole püsitud soovitud trendil. Samas on siin ka eesmärgid väga ambitsioonikad, kuna 75

protsendini on innovaatiliste ettevõtete osakaal jõudnud viimaste uuringute järgi vaid üksikutes riikides.

2022. aastal kukkus innovaatiliste ettevõtete osakaal allapoole Euroopa Liidu keskmist ehk 53 protsendini.

Müügitulu uutest toodetest ja teenustest langes 9,7 protsendini. 2023. ja 2024. aasta andmed ettevõtete

innovaatilisuse kohta tulevad 2026. aasta kevadel.

Riskikapitali investeeringutes 2024. aastal langus jätkus ning maht vähenes aastaga 100 mln euro võrra.

Seda põhjustas nii ülemaailmne intressimäärade tõus kui ka Eesti paiknemine sõjapiirkonna läheduses.

Investorid on muutunud ettevaatlikumaks ning oluliselt on kasvanud suhteliselt riskivabade riiklike võlakirjade

eelistamine. Samas on kasvamas süvatehnoloogiatesse tehtavate investeeringute maht, mis moodustas

2024. aastal juba 63% kõigis riskikapitaliinvesteeringutest.

Ettevõtete digitaliseerituse kohta senisel kujul enam andmeid ei avaldata, kuid 2024. aastal toimunud

küsitluste põhjal võib öelda, et Eesti ettevõtete digitaliseeritus paranes. Kõrge digitaliseerituse tasemega

ettevõtete osakaal kasvas 29 protsendini, mis on ca 2 protsenti kõrgem EL keskmisest. Samas suurusjärgus

vähenes väga madala digitaliseeritusega ettevõtete osakaal, mis jäi siiski kõrgemaks EL keskmisest.

Kiirendites osalevate ettevõtete arv on püsinud viimastel aastatel stabiilsena ja ületanud eesmärgiks seatud

arvu. Näha on, et ettevõtetel on huvi kiirendites osaleda.

Erasektori rahastatud avaliku sektori TA kulutuste osakaal on mitmendat aastat langustrendis. Samal ajal,

kui riik on kiirelt suurendanud oma toetusi erasektori teadus- ja arendustegevusse, ei ole loodud mehhanisme

toetamaks erasektori koostööd ülikoolide ja teadusasutustega. 2023. aastal ületas riigipoolne erasektori TA

rahastus (44,1 mln) erasektori poolset avaliku sektori TA rahastust (18,4 mln) 2,4 korda. Selline suundumus

võimendab teadusasutuste alarahastust ja ei saa olla jätkusuutlik. Veel mõned aastad tagasi olid riigi ja

erasektori panus tasakaalus.

20

Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv jätkab mõõdukat kasvu, ületades küll seatud sihttaseme, kuid

jäädes paljudele Euroopa riikidele endiselt alla. Tõenäoliselt tuleneb kasv sisserändest, kuna doktorantide arv

Eesti ülikoolides on viimasel kümnendil vähenenud ja ka kaitsmiste arv püsib stabiilsena. Doktoriõppe

atraktiivsust piirab asjaolu, et doktorikraadiga spetsialistidel on väljaspool akadeemilist sektorit endiselt vähe

rakendust.

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide näitaja on viimastel aastatel veidi langenud, jäädes 2024. aastal

alla seatud sihttaseme. Tegemist on indikaatoriga, mille puhul esineb ka loomulikku aastast kõikumist.

Samas võib mõningane langus viidata koostöö vähenemisele. Seda peegeldab ka erasektori vähenenud panus

avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastusse.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Olulisemad/suure mõjuga tegevused 2024. aastal:

2024. aastal käivitati TAIE fookusvaldkondade juhtimine ja seire, mille keskseks osaks on

fookusvaldkondade ekspertkomisjonid. Komisjonid, kuhu kuuluvad ministeeriumide, ettevõtete,

esindusorganisatsioonide ja teiste sidusrühmade eksperdid, aitavad suunata teadustegevust

vastavusse ühiskonna ja majanduse vajadustega. Ekspertkogud täidavad turutõmbe funktsiooni,

jälgides projektide arengut ja tehes vajadusel sisulisi soovitusi tegevuste muutmiseks.

Käivitati TemTA programmi (temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid) projektid, mis

tugevdavad teadusasutuste võimekust TAIE arengukava fookusvaldkondades. Meetmest toetatakse

teadusteemade arendamist ühiskonna ja majanduse vajadustele lähemale, et parandada koostööd

teadlaste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel. Projektide kaudu panustatakse ka teadlaste ja

inseneride järelkasvu nutika spetsialiseerumise suundades. Kokku rahastatakse programmi raames

102 miljoni euro ulatuses teadusprojekte kuni aastani 2029.

Kinnitati ASTRA+ toetuse andmise tingimused. ASTRA+ eesmärk on tugevdada ülikoolide,

teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Toetust on võimalik kasutada

teadusasutuste ülesteks tegevusteks, teadlastele suunatud teadmussiirde teenuste käivitamiseks ja

innovatsiooniküpsuse kasvatamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades.

Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja

arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine.

Eesti sai CERNi täisliikmeks, mis avab Eesti ettevõtetele mh võimaluse osaleda CERNi hangetes.

Rahvusvahelist ettevõtlust ja teaduskoostööd edendati ka Artemise kokkulepete allkirjastamisega,

mis avab Eesti ettevõtetele võimalusi osaleda NASA ja teiste riikide kosmoseuuringute projektides.

Lisaks käivitati Brasiilias ja Ühendkuningriigis iduettevõtete kaasamise programmid, et aidata Eesti

ettevõtetel laieneda uutele turgudele.

Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda –

biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed,

vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse

21

eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja

innovatsioonivõimekuse suurendamiseks.

AS Smartcapi juures käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 miljonit eurot. Kaitsefondi eesmärk on

arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et

vastata kasvavale globaalsele nõudlusele.

Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes:

Eesti ühiskonnas ja majanduses on vähe nõudlust TA järele ja piiratud usaldus teadlaste võimekusse

lahendada ettevõtete ja ühiskonna ees seisvaid praktilisi probleeme. Selge tellimuse puudumine

muudab rakendusuuringute tegemise keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda harjumuspärase

alusteaduse juurde. Samuti puudub teadusasutustes traditsioon tellimuspõhise teadustöö

tegemiseks, mistõttu valmisolek praktilistele vajadustele vastata on piiratud. Teadusasutustel on

ootus, et rahastaks rohkem rakendusuuringuid, kuid ilma selge tellijata ei jõua need rakendusse.

Suurt osa teadmussiirde tegevustest rahastatakse EL struktuuritoetustest, mis oma piirangute ja

bürokraatia tõttu ei ole innovatsiooni ja teadmussiirde jaoks sobiv allikas. Piirangute tõttu viib

teadusasutustele suunatud teadmussiirde projektikonkursse läbi RTK, mis on tehniline läbiviija ja

sisulist tuge ei paku. Väiksemate teadusasutuste toetamiseks peab teadmussiirde pädevus tekkima

ka Teadusagentuuris, kuid tänane korraldus seda ei toeta ja eelarveolukord lisaraha eraldada ei

võimalda.

Riigiabi reeglite kohaldamine avalik-õiguslike ülikoolide teadmussiirde tegevustele on vastuolus nii

nende ärimudeli kui ka seadusest tulenevate ülesannetega. Riigiabi rakendamine vähendab otseselt

ülikoolides töötavate teadlaste huvi sisulise muutuseni jõuda, sest ettevõtlustulu teenimine toob

kaasa toetuse tagasimaksmise või kohustuse teha esialgne investeering muude põhitegevuste

arvelt.

Ministeeriumide koostöö teadus- ja arendustegevuses on jätkuvalt killustunud – arendatakse

paralleelseid, vähe seotud süsteeme. Et arendada ökosüsteemi tervikuna, mitte üksikuid meetmeid,

on vaja senisest koordineeritumat ja sisulisemat lähenemist.

Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt

avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete

konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10−12%

SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas.

Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- arendustegevuse ja

innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete rakendamist ning panustada eesmärki

kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st.

22

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 6. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning

eelarve täitmine, tuhandetes eurodes

Teadmussiirde programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

Programmi kulud kokku 130 962 130 408 82 935 64%

Programmi tegevus . . Ettevõtete

innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde

soodustamine (MKM)

110 882 109 926 63 809 58%

Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja

arendusmahuka iduettevõtluse

arendamine (MKM)

2 897 1 771 1 462 83%

Programmi tegevus 2.1.

Sektoritevahelise teadmussiirde

toetamine (HTM)

17 183 18 712 17 664 94%

Teadmussiirde programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 130,4 miljonit eurot, sellest 84% tegevuse „Ettevõtete

innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide täitmiseks. Lõplikust eelarvest moodustasid

66% piirmääraga vahendid ning 34% piirmäärata vahendid ehk peamiselt välistoetused. Võrreldes esialgsega

vähenes programmi eelarve aasta jooksul 0,6 miljonit eurot. Teadmussiirde programmi kolme tegevuse

eelarve täitmine oli 64%. Järgnevalt on detailsemalt selgitatud iga tegevuse eelarve kujunemist, täitmist ja

jääkide kasutamist.

Programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ lõplik eelarve jäi ühe

miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks järgmiste muudatuste tõttu:

2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 36,3 miljoni euro võrra;

negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 3 miljoni võrra;

2024. aasta eelarve korrigeerimisega vähendati eelarvet 25,2 miljonit eurot: sellest 25 miljonit

suunati riigieelarve reservi (aastate vahelise ümberplaneerimise tõttu) ja 0,2 miljonit tõsteti ümber

teiste valitsemisalade eelarvetesse;

lisaks korrigeeriti ministri liigendusega kulumudeli jaotusreegli viga, millega suurendati eelarvet 0,4

miljoni euro võrra;

välisvahendeid kasutati planeeritust 9,5 miljoni võrra vähem.

Tegevuse eelarvet täideti 58% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 50,4 miljonit eurot ja tuludest

sõltuvate vahendite eelarvet 13,4 miljonit.

Piirmääraga vahendeid jäi kokku kasutamata 33,7 miljonit, millest 33,3 miljonit kantakse 2025. aastasse üle

ja 0,4 miljonit anti valitsemisalade töö ümberkorraldustest tingituna üle Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalale (RIA tegevuskulud). Enamik tegevuse eelarvest jagatakse ettevõtjatele konkurentsipõhiselt

23

toetustena EIS-i rakendatavate meetmete ja taotlusvoorude kaudu. Alates 2022. aasta teisest poolest on EIS

võtnud kohustusi ligi 92 miljoni euro ulatuses: 145 projekti rahastusotsused eri meetmetes. Sellest umbes 85

miljonit eurot on rakendusuuringute programmi erinevate alategevustes tehtud otsuste maht. Arvestades, et

rakendusuuringute programmi suuremahuliste projektide toetus on kuni 2 miljonit eurot projekti kohta, võib

mõne projekti ärajäämine või väljamaksete kuhjumine projekti lõppu põhjustada suuri erinevusi eelarve

prognoosi ja reaalsete väljamaksete vahel. Seetõttu tekib mõnel aastal eelarve alatäitumus ja teisel võib

tekkida puudujääk. Nende ebaühtluste tasandamiseks on vaja kanda eelmise aasta jääke üle järgmisesse

eelarveaastasse ning tõsta ühelt aastalt ümber teisele. Selle kohta on MKM esitamas Vabariigi Valitsusele

taotlust 2026−2029 RES-i koostamise protsessis.

Toetuste kasutamine sõltub vahel ka välistest teguritest. Näiteks ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetusskeemis osutus probleemiks asjaolu, et Euroopa Komisjon

on andnud kvaliteedimärgise projektidele, millel puudub vajalik omafinantseering. Seetõttu rahastatakse neid

kõrvaltingimusega (vaja on enne kaasata raha turult). Lisaks rahastatakse uusi projekte kindlasummalise

makse alusel, mistõttu kulud tekivad oluliselt pikema ajavahemiku jooksul kui kuludokumentide alusel kulude

hüvitamisel. Euroopa strateegiliste väärtusahelate ja IPCEI projektide toetusmeetmes on kaks ettevõtet

toetuse kasutamisega hilinenud, sest riigiabi loa ja teiste otseste partnerite rahastamisotsuste viibimise tõttu

ei ole projektid planeeritud tempos käivitunud. Nimetatud vahendid saavad kasutatud 2025. aasta jooksul.

Üliõpilaste inseneeria valdkonna arendusprojektide toetuse taotlemise voor avati 2024. aastal, selle jäägi

ulatuses võeti kohustusi üles ka 2025. aasta veebruaris.

Programmi tegevuse jäägi hulgas on ka üks miljon eurot rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude

vahendeid, millega kaetakse 2025. aastal ESA ja CERN-i liikmemaksude võimalik suurenemine.

Veel jäi eespool kirjeldatud põhjustel kasutamata 12,2 miljonit eurot CO2 kvooditulust rahastatava

üleeuroopalist huvi pakkuva teadus- ja arendustegevuse projekti toetamisel. Vahendite kasutamist jätkatakse

2025. aastal.

Programmi tegevuse „Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine“ lõplik eelarve jäi 1,1

miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks ja seda põhjustasid järgnevad muudatused:

2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 0,1 miljoni euro võrra;

Välisvahendeid kasutati planeeritust 1,2 miljoni võrra vähem.

Tegevuse eelarvet täideti 83% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 0,2 miljonit eurot ja tuludest

sõltuvate vahendite eelarvet 1,2 miljonit. Kasutamata jäi 0,3 miljonit eurot piirmääraga vahendeid. Jäägi

tekkimise põhjuseid on kirjeldatud eelmise programmi tegevuse juures. Vahendid kantakse 2025. aastasse

üle ja jätkatakse nende kasutamist samal eesmärgil.

Programmi tegevuse “Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine” lõplik eelarve oli 18,7 miljonit eurot, mis

on 1,5 miljoni võrra suurem kui esialgne eelarve. Suurendamine tulenes välisprojektide lisanduvast

eelarvevajadusest, ei jõutud ära kasutada planeeritud ajal. Eelarvest moodustasid piirmääraga vahendid 10%

(1,8 miljonit eurot) ning piirmäärata ehk välistoetused 90% (16,9 miljonit eurot).

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamise eelarve täitmine oli 94%. Riigieelarvevahendid on täidetud 100%,

jääk üks miljonit eurot on seotud SF 2021+ meetmega 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse

24

suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks. Jääk

tekkis, kuna hankemenetluste protsess kujunes planeeritust pikemaks ning investeeringute väljamaksed ei

toimunud planeeritud ajal. Investeeringuteks kavandatud eelarve kasutatakse ära hiljemalt 30.04.2026.

25

7. Ettevõtluskeskkonna programm

Programmi üldinfo

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs

Tabel 7. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Eesti positsioon Doing Business indeksis (koht edetabelis)*

Allikas: Maailmapank

− − − − −

Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot)

Allikas: Statistikaamet

30,9 29,7 30,1 30 31

Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP)

62,4 57,4% −** 62,05 62,5

Meede 1

Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine

Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm

Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka

ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist

ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Strateegia „Eesti 2035“

siht (alasihi täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti on

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Programmi periood 2027−2027

Peavastutaja

(ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

26

Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias „Äritegevuse efektiivsus“6

Allikas: IMD konkurentsivõime raport

22. 25. 31 21. 20.

Digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris

(Eesti koht DESI indeksis)***

Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI)7

13. −- − 12. 11.

Tark ja õiglane tarbimiskeskkond

(Eesti näitaja EL tarbijatingimuste indeksis)****

Allikas: Euroopa Komisjon, Tarbijatingimuste tulemustabel

− − − − −

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtluse arendamise soodustamine Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne.

Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 eurot

(kolme aasta keskmisena)

Allikas: Äriregister

1256 1417 -** 1400 1500 

Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon

Allikas: Rahvusvaheliste talentide konkurentsivõime indeks (GTCI raport)

20. 20. -** 24. 22.

Programmi tegevus 1.2.

Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine

Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt.

Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt, % (2020 kuni sihtaasta)

Allikas: Eurostat *****

Kasv oli kiirem

+15

Kasv oli kiirem

+7,9

Kasv oli kiirem

+4,4

Kiirem kasv

+0,1

Kiirem kasv

+0,1

Turismiteenuste eksport (mld/EUR) Allikas: Statistikaamet

1,6 1,7 2,2 2,1 2,4

Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100

Allikas: Statistikaamet

110,2 98,4 94,4 110 115

Programmi tegevus 1.3.

Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile.

Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, lühiaajastatistika mld eurot)

3,9 4 4,2 3,2

(1,1 mld)

3,5

(1,3 mld) 

27

Allikas: Statistikaamet

Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot)

Allikas: Eesti Pank8

4 3,6 3,5 4,2 4,5

* Andmeid ei avaldata enam. Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu. ** Andmeid ei ole veel avaldatud. *** DESI enam ei avaldata. **** Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata. ***** Seoses andmete korrastamisega ja võimaldamaks RaMi juhiste järgi automaatset esitust, on mõõdik ümber sõnastatud ja esitatud ühe numbriga. See tähendab, et kui varasemalt esitati eraldi numbritena Eesti ekspordihinna muutus ja Euroopa keskmise ekspordihinna muutus, siis nüüd näidatakse seda erinevusena. Nt, kui Euroopas kasv +1,6%, Eestis langus -4,4%, siis väärtus on -6% (kasv on aeglasem). Sihttase on kiirem kasv, mistõttu näidatakse seda positiivse arvuna (+0,1%) ehk tegelikud tasemed 0 või negatiivne tähendavad, et sihttase ei ole saavutatud. Eelnevaid aastaid on samuti korrigeeritud vastavalt Eurostati korrigeerimistele.

Programmi eesmärkide täitmine on majandus- ja julgeolekuolukorrast tulenevalt kõikunud – osas näitajates

on läinud hästi, osas halvasti.

2024. aasta oli Eesti majanduse jaoks taastumise aasta. Kuigi SKP langes kogu aasta lõikes 0,3 protsenti,

toimus viimases kvartalis aasta võrdluses 1,2-protsendiline kasv. Kõige tugevamalt oli langust tunda

tööstussektoris, kus toodangumaht langes 2020. tasemega võrreldes 5,6 protsendi võrra ning jäi oluliselt alla

ootustele. Seejuures vähenes väljaspool Harjumaad loodud SKP inimese kohta 2023. aastal 57,4%ni EL

keskmisest ning suure tõenäosusega jätkus vähenemine ka 2024. aastal. Seda põhjustas Eesti SKP

aegalasem kasv võrreldes EL keskmisega.

2024. aasta alguses oli nõudlus Eesti toodete järele nõrk, kuid aasta lõpus olukord muutus. Sügisel hakkas

lisaks teenustele kasvama ka kaupade eksport, mis Eesti konkurentsivõime parenemisele välisturgudel.

Tugevat kasvu näitas turismiteenuste eksport, mis suurenes aastaga 17 protsenti. Tugev nõudlus oli ka Eesti

IT teenuste järele, kuid vähenes nõudlus logistikateenuste järele. Eesti ekspordiühiku hinnad kasvasid 2024.

aastal aeglasemalt kui Euroopa Liidu keskmine, kuid võrreldes baasaastaga (2020) on kasv siiski kiirem ja

seatud sihttase on täidetud.

2024. aasta tulemused ei ole veel teada, kuid uusi ettevõtteid loodi juba 2023. aastal veidi rohkem kui on

2024. aasta sihiks seatud. Selle põhjus võib olla inflatsiooni jätkuvalt kõrge tase, mistõttu on lihtsam ületada

ka seatud 200 000-eurost aastakäibe piiri.

Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse indeksis langes

Eesti 2024.  aastal kuus kohta ning jäi veelgi rohkem alla planeeritud sihttaseme. Talentide atraktiivsuse

osas ei saa muutuseid hinnata, kuna 2024. aasta tulemustabelit ei ole aruande kirjutamise ajaks veel

avaldatud.

Kohalike investeeringute seisukohalt vastasid arengud suures osas ootustele. Ettevõtete investeeringud

materiaalsesse põhivarasse ulatusid esialgsetel andmetel 4,2 miljardi euroni, mida oli oluliselt rohkem kui

prognoositud. Aastaga kasvasid investeeringud 5%, mis on märkimisväärne saavutus. Seevastu

välisinvesteeringute osas jäi töötleva tööstuse sektor oodatust 0, miljardi euro võrra tagasihoidlikumaks.

Arvestades üldist majanduskeskkonda ja globaalseid arenguid, võib tulemust siiski heaks pidada. Eesti

geograafiline lähedus Venemaale ja peamiste kaubanduspartnerite majanduste langustendentsid teevad

välisinvesteeringute kaasamise keeruliseks. Seetõttu võib ootustest ainult kümnendiku võrra maha jäävat

28

tulemust pidada rahuldavaks. Siiski tuleb tähele panna, et järgnevatel aastatel võib investeeringute

kaasamine jääda keeruliseks.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Olulisemad/suure mõjuga tegevused 2024. aastal:

Õiglase ülemineku fondi raames avati viimased ettevõtluse toetamise meetmed, millega luuakse Ida-

Virumaale kolm inkubaatorit (tööstusinkubaator Narvas, digi- ja meediainkubaator ning

loometööstuse inkubaator Jõhvis) ning rakendatakse maakonnas täiendavaid nõustamisteenuseid.

Valitsuselt saadi mandaat ja tehti vajalikud ettevalmistused 160 miljoni euro mahuga suuremahuliste

investeeringute toetusmeetme avamiseks, et soodustada suurte, alates 100 miljoni euroste

investeeringute tegemist Eesti majandusse, toetada eksportivate ettevõtete konkurentsivõime,

ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu.

Koostati turismi pikaajaline visioonidokument (2025−2035). Sellega seati sihiks saavutada

turismisektori lisandväärtuse kahekordne kasv keskendudes aastaringsele atraktiivsusele, headele

ühendustele, pakkumusele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana

ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena.

Team Estonia eksporditegevustele pikaajaliste eesmärkide sõnastamiseks käivitati

ekspordistrateegia koostamise protsess. Valitsuselt saadi mandaat ja alustati tööd ettevõtete

esindusorganisatsioonidele suunatud ekspordi toetusmeede loomisega. 2025. aastal avatav meede

toetab erialaliitude võimekust arendada oma sektori eksporditegevusi ning suunata ressursse

nutikate ja lisandväärtust loovate toodete ja teenuste välisturgudele viimisel.

Andmepõhise aruandluse raames jätkati asutuste ülese (enam kui 20) ühtse taksonoomia loomist

rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi suhtluses riigiga. Jätkus ka laiapõhjaline

andmete, sh jäätme-, pakendi-, kütuse-, õhu-, vee- ja metsavaldkonna aruandlusandmete

korrastamine ja standardiseerimine, mis on aluseks kestlikkusaruandluse esitamise lihtsustamiseks

tulevikus. 2024. aastal standardiseeriti kõigis asutustes kokku 70 aruannet.

Regulatsioonide ettevõtjasõbralikumaks muutmiseks koostati seaduste väljatöötamiskavatsused

gaasimahutite kasutuselevõtu võimaldamiseks, reklaamiseaduse nõuete selgemini mõistetavaks

muutmiseks ning ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmiseks.

Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes:

Ekspordi-, investeeringute ja turismimahud ei ole taastunud. Mahtude suurendamiseks on oluline

pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks.

Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis

hoidmisele. Turismiarenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega

teenussektori kasvatamine, et toetada täitumust madalhooajal ning suurendada välisturistide arvu.

29

Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajastamist ja reformi. Selleks tuleb jätkata riigi kogutavate

andmete ühtse süsteemi loomisega asutuste üleselt, teha investeeringuid masinloetavate andmete

vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.

Samuti vajavad reformi finantsinstrumentide pakkumise põhimõtteid: suurendada tuleb Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada

ettevõtetele pakutavate finantsteenuste ja instrumentide valikut.

Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Tuleb jätkata

ettevõtjatele suunatud info ja teenuste koondamisega maksimaalses ulatuses ja kasutajatele

mugavalt eesti.ee ettevõtja digiväravasse.

Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve.

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 8. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve

ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes

Ettevõtluskeskkonna programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

Programmi kulud kokku 169 529 102 290 87 911 86%

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtluse arendamise soodustamine

32 990 31 575 26 112 83%

Programmi tegevus 1.2.

Ettevõtete konkurentsivõime ja

ekspordi edendamine

127 827 59 347 54 345 92%

Programmi tegevus 1.3.

Tehnoloogia- ja arendusmahukate

investeeringute soodustamine

8 711 11 368 7 453 66%

Ettevõtluskeskkonna programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 102,3 miljonit eurot. Sellest 58% moodustas

tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja 31% tegevuse „Ettevõtluse arendamise

soodustamine“ eelarve. Lõpliku eelarve erinevuse esialgsest eelarvest summas 67,2 miljonit tekitasid

järgnevad muudatused:

2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 19,1 miljoni euro võrra;

negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 6,2 miljoni võrra (sh antavad toetused 5,9 miljonit ja

valitsemisala asutuste tegevuskulud 0,2 miljonit);

seadusemuudatuste tõttu vähenes eelarve kokku 1,5 miljonit eurot. Sellest üks miljon eurot suunati

EIS-i e-residentsuse programmist HTMi valitsemisala eelarvesse õpetajate palgatõusuks. 0,2 miljonit

tõstis TTJA oma tegevuskuludest investeeringuteks. 0,3 miljoni ulatuses korrigeeris MKM oma

tugiteenuste kulude jaotust erinevate programmide tegevuste vahel;

30

Vabariigi Valitsuse reservidest saadud vahendid suurendasid eelarvet 1,3 miljoni euro võrra.

Vahendeid saadi välistoetuste mitteabikõlblike kulude katmiseks (0,1 miljonit) ja reisiparvlaev

Estonia uuringutega jätkamiseks (1,2 miljonit);

ministri liigendusega vähendati programmi eelarvet 0,4 miljoni euro võrra. Sellega parandati

kulumudeli jaotusreegli viga, mis suunas osa teadmussiirde programmi kuludest ekslikult

ettevõtluskeskkonna programmi eelarvesse;

välisvahendite kulud jäid planeeritust 79,6 miljoni võrra väiksemaks.

Programmi tegevuste eelarve täitmise jääke ja nende kasutamise vajadust selgitatakse järgnevalt tegevuste

kaupa.

Programmi tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eelarve täideti 83% ulatuses, sh piirmääraga

vahendite eelarvet 22,7 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvet 3,3 miljonit. Kasutamata jäi 5,5

miljonit eurot, mis koosneb 4,9 miljoni euro ulatuses piirmääraga vahenditest ja 0,6 miljonit välisvahenditest.

Piirmääraga vahendite jääkidest on osa juba kohustustega kaetud, peamiselt tekkisid jäägid:

0,7 miljonit EISile eraldatud tegevustoetustest e-residentsuse programmis, millest 0,3 miljonit eurot

on juba kohustusega kaetud ja ülejäänud jääki taotletakse kasutamiseks 2025. aastal, et rahastada

EISi infosüsteemide arenduspartnerit ning hoida reservi biomeetria hankeks, mille lõplik maksumus

ei ole teada;

0,3 miljonit eurot EISile eraldatud tegevustoetustest programmis Work in Estonia. Kuna

majanduskasvu ei olnud, ei suurenenud oodatud mahus ka välistööjõu värbamine ning

majandustrende arvestades vähendati turundus- ja kommunikatsioonitegevusi. Vahendite

kasutamist taotletakse 2025. aastaks, et teha välisturundust ja –kommunikatsiooni mh uutele

turgudele sisenemiseks ning infotehnoloogia ja inseneeria valdkonna välistalentide värbamiseks;

2,2 miljonit eurot EVK-le eraldatud sihtotstarbelistest vahenditest varude soetamiseks, mis on

kohustustega kaetud – sõlmitud on generaatorite tarneleping ning välja on kuulutatud järgmine

hange kriisipoodidele generaatorite ostmiseks.

Lisaks kantakse 2025. aastasse üle alla 0,2 miljoni euro MKMi tööjõu- ja majandamiskulusid, mis tekkisid

keskmisest kõrgemast personalivoolavusest ja sellest tulenevast tegevuste edasilükkumisest.

Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest jäi Ohutusjuurdluse Keskusel kasutamata 0,8 miljonit eurot

reisiparvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude hindamise projektis. Kuna ajakava järgi lõpevad tööd 2025.

aastal, kantakse jääk üle 2025. aastasse.

TTJA-l tekkis 0,5 miljonit eurot tööjõukulude jääki, mida soovitakse 2025. aastal kasutada tööjõuvoolavuse

leevendamiseks, tulemusjuhtimise täiustamiseks, kriisiolukordades ületundide lisatasustamiseks ja

muudeks lisakohustuste täitmiseks. Lisaks tekkis TTJA-l 0,2 miljonit eurot majanduskulude jääki seoses

reaalajamajanduse projektide edasilükkumisega.

Välisvahenditest jäi kõige enam kasutamata projektide „Ettevõtja sündmusteenus ja digivärav“ (0,2 miljonit

eurot), „Rail Baltic 1435 mm raudtee arendamine Eestis (TTJA) VI rahastus“ (0,1 miljonit eurot) ja TTJA

valdkondliku digipöörde eelarvest (0, 1 miljonit eurot). Tegevustega jätkatakse 2025. aastal.

31

Programmi tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eelarvest täideti 92% ulatuses,

sh piirmääraga vahendite eelarvest 14,5 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvest 39,8 miljonit.

Kasutamata jäi 5,0 miljonit eurot, mis koosneb peamiselt EIS-ile eraldatud tegevustoetustest riiklike

programmide elluviimiseks. Suurimad jäägid tekkisid turismivaldkonna programmis ja toetusmeetmetes, sh:

0,7 miljonit eurot turismiarenduse, nõudluse suurendamise ja turismi sihtfinantseeringuid

läbirääkimiste venimise tõttu, kuid 0,6 miljonit eurot sellest on eelläbirääkimisega juba kaetud;

0,9 miljonit eurot suurkontsertide sihtfinantseerimisest, millest 0,9 miljonit on kohustusega juba

kaetud;

2,4 miljonit eurot turismisihtkohtade juhtorganisatsioonide sihtfinantseerimisest tekkepõhise

eelarve süsteemi tõttu ehk kulu tekib 2025. aastal;

0,1 miljonit eurot turismisektori digilahendustega liitumise toetustest, mille osas on kohustused juba

võetud.

Programmi tegevuse „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eelarvest täideti

66%, sh piirmääraga vahendite eelarvest 7,4 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvest 0,1

miljonit. Kasutamata jäi 3,9 miljonit eurot piirmääraga vahendeid, mis koosneb peamiselt EIS-ile eraldatud

riiklike programmide jääkidest:

3,0 miljonit eurot on suurinvestori investeeringutoetus, mis jäi täies mahus kasutamata, kuna

meetmes oli vahepeal kriisidest tulenev seisak ja uusi projekte rahastamiseks ei esitatud. Jäägist 1,5

miljonit eurot jäetakse üle kandmata, kuna see on juba 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud

eelarve ja seda ei kasutatud ära − juba võetud kohustuste väljamaksed on edasi lükkunud, projektide

elluviimine on veninud. 2025. aastasse kantakse üle 1,5 miljonit eurot. EIS on praeguseks kohustusi

võtnud 3,8 miljonit euro eest, aga kuna 2025. aasta eelarve selles toetusmeetmes on vaid 1,3 miljonit,

on jäägi ülekandmine väga vajalik. Toetusmeetme tingimusi on käesoleval aastal muudetud, et

tekitada investorites rohkem huvi ja võimalusi toetuse kasutamiseks;

0,7 miljonit eurot jäi EIS-il kasutamata välisinvesteeringute kaasamise programmis. Seoses RESi

2025.−2028. a kärbetega pani EIS pausile vabade töökohtade täitmise ning USA välisesindaja

lahkumise järel ei värvatud sinna uut inimest. Kasutamata jäänud vahendeid plaanitakse 2025. aastal

kasutada VIP visiitide suurenenud mahu katmiseks, suuremahuliste investeeringute meetme

käivituskuludeks ning välisinvesteeringute keskuse ülemineku rahastamiseks investeeringute

keskuseks.

32

MKM-il jäi 0,2 miljonit eurot kasutamata tööjõu- ja majandamiskuludest, sest osa tegevustest osutus

planeeritust odavamaks ja osa nihkusid 2025. aastasse. Majandus- ja innovatsioonivaldkonna 52

ametikohast oli 2024. aastal keskmiselt täidetud 47,5 (personalivoolavus 17,5% aastas). 2025. aastal

jätkatakse vahendite kasutamist samal otstarbel, milleks need olid planeeritud möödunud aastal.

33

8. Ehituse programm

Programmi üldinfo

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs

Tabel 9. Ehituse programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Sektori tööjõutootlikkus EL

keskmisega võrreldes

Allikas: Eurostat

62% * − * − * 66% 69%

Kodumajapidamiste elektri- ja

soojusenergia tarbimine

Allikas: Statistikaamet

6 TWh 5,9 TWh − * 5,2 TWh 5,1 TWh

Programmi nimi Ehituse programm

Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna

arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete

ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori

tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud

keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada.

Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti

inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus

järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi

täpsusega)

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Programmi periood 2024−2027

Peavastutaja (ministeerium) Kliimaministeerium (KliM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala

asutused)

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

Kaasvastutaja ministeerium ja

selle valitsemisala asutused

(ühisprogrammi puhul)

34

Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine

Eesmärk: Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi

osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt

EL keskmisele tasemele.

Sektori tööjõutootlikkus EL

keskmisega võrreldes

Allikas: Eurostat

62%* − * − * 66% 69%

Programmi tegevus 1.1 E-ehitus

Eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna

tootlikkust ja kvaliteeti.

Ehitusloa menetlemise aeg

päevades alates selle

sisestamisest ehitisregistrisse

Allikas: Ehitisregister

37 päeva 32 päeva 27 päeva (25

päeva ilma

Tallinnata)

28 päeva 26 päeva

Programmi tegevus 1.2

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

Eesmärk: Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja

tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste

rakendamisel. Ehitatud keskkond on energia- ja kliimasäästlik ning hoonetes on

kvaliteetne sisekliima.

Uute nõuetele vastavate

eluruumide lisandumine,

Allikas: Ehitisregister

7127 tk 9960 tk 6502 tk 7000 tk 7000 tk

Meede 2

Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond

Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide

kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Toetatakse

elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei ole erasektorile atraktiivne,

kuid millel on Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja sotsiaalsfäärile oluline positiivne

mõju.

Otsustes tuginetakse ehituse

pikale vaatele ja hoonete

rekonstrueerimise pikaajalisele

strateegiale

Allikas: Kliimaministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Programmi tegevus 2.1

Eluasemepoliitika

Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide

kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti.

Riiklike toetuste abil

rekonstrueeritud eluruumid

Allikas: Kliimaministeerium

7060 tk 5942 tk 656 tk 6897 tk 7604 tk

* Andmed ei ole avaldatud

35

Ehituse programm panustab strateegia Eesti 2035 sihi “Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, millega on seotud pea kõik valdkonna tulemused. Lisaks panustab

programm ringmajanduse kasutuselevõttu soodustavate tegevuste kaudu ka Eesti 2035 sihti “Eesti on

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik”.

2022−2024 viidi läbi uuring “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna

saavutamiseks”, mille eesmärk oli ette valmistada elukeskkonna arengukava algatamine vabariigi valitsuses

kinnitamiseks. Töö lähtub Eesti 2035 koostamise käigus kujunenud arusaamast, et elukeskkonna areng peab

hakkama arvestama ühiskonna baasvajadustega ja elukeskkonna kujundamine peab olema terviklikult

organiseeritud.

Eesti ehitussektori tööjõutootlikkus Euroopa liidu keskmise suhtes, mis seni järjepidevalt tõusis (2019: 63%

ja 2020: 64%), langes 2021. aastal 61%-le, kuid tõusis 2022. aastal taas 62%-le. Seoses erinevate kriisidega

on vaadeldaval perioodil kahanenud ehitusettevõtete kasum ning vähenenud investeeringud võrreldes

Euroopa liidu keskmisega. Lisaks ehituse ja elukeskkonna osakonna tegevusele sõltub see mõõdik väga

tugevalt ka majandustsüklitest. Visioonidokument „Ehituse pikk vaade 2035” toob ära 7 suurt sammu sektori

tootlikkuse tõusuks, mille lahendamisega järjepidevalt tegeletakse nii ministeeriumide kui ka teiste seotud

organisatsioonide eestvedamisel.

Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimise väärtusi 2024. a kohta Statistikaamet veel esitanud

pole. Statistiliste andmete puhul tuleb jälgida pikemaajalist trendi. Elektri- ja soojusenergia tarbimine aasta

lõikes sõltub mitmest tegurist, sh nii energia hinnast kui ka välistemperatuurist. Kodumajapidamiste soojus-

ja elektrienergiatarbimise vähenemist 2022. ja 2023. aasta võrdluses võib tõenäoliselt selgitada 2023. a väga

kõrgete energiahindadega ning sellega seotud tarbimisharjumuste muutusega – tarbijad vähendasid

energiatarbimist kulude kokkuhoiuks.

Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitisregistrisse üldise tendentsina selgelt

langeb. See tähendab, et kuigi pärast uuele ehitisregistri rakendusele üleminekut 2022. aastal menetlusajad

andmeprobleemide tõttu ajutiselt pikenesid, on uude süsteemi tehtud investeeringud end ära tasunud.

Lähtudes Eesti elanikkonna suurusest peaks elamufondi taastootmiseks aastas lisanduma 7000 uut

eluruumi. 2024. aastal sai kasutusloa 6502 uut nõuetele vastavat eluruumi. 2023. aastal oli kasutusloa

saanud lausa 9960 uut eluruumi. Aastate lõikes vastab lisanduvate uute eluruumide hulk elamufondi

taastootmise vajadusele, kuid suureks probleemiks on regionaalne ebavõrdsus ja eluasemete kallidus. Nende

küsimuste lahendamiseks oleme asunud koostama eluasemepoliitika strateegiat.

Eluruumide rekonstrueerimine on seni toimunud välisrahastuse toel. 2024. aastal oli kortermajade ja

väikeelamute rekonstrueerimise toetuseks kasutada struktuurifondide vahendid, taaste- ja

vastupidavusrahastu (RRF) vahendid ning Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) vahendid. Kõik 2024. aastaks ette

nähtud vahendid võeti kasutusse. Rahastusmeetmete disainimisel oli eesmärk tagada, et vahendid jõuavad

igasse maakonda ning erilises fookuses oli Ida-Virumaa.

Programmi mõõdik “Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele

strateegiale” on täidetud. Viiakse ellu ehituse pika vaate eesmärke, sh parandatakse elukeskkonna kvaliteeti.

Soodustatakse eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust üle Eesti,

sh integreeritakse toetuste tingimustesse renoveerimisteemalise TA programmi Life IP BuildEST tulemusi.

36

Renoveerimistoetuste määr on piirkonniti diferentseeritud. Alustatud on eluasemepoliitika strateegia

koostamist. Ehitusvaldkonna innovatsiooni arendatakse näiteks tehaselise renoveerimise ja valdkonna

digitaliseerimise kaudu.

2024. aasta programmis kirjeldatud väljakutseid arvestades on tehtud samme tervikliku ja kvaliteetse

ruumiloome arendamiseks. Endiselt vajavad kokkuleppimist ruumiloomevaldkonna eesmärgid ning

tegevused tuleb koondada ühtseks maa-, ruumiplaneerimis-, ehitus- ja transpordipoliitikaks. Digitaliseerimine

on ehitusvaldkonna tõhustamise, konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasvatamise võti – seni on seda tehtud

peamiselt välisrahastuse toel, kuid digitaliseerimine vajab suuremat panust riigieelarvest. Kuna 2026. aastal

lõpevad korterelamute välistoetused, on edaspidi vaja riigieelarvest toetada ka elamute renoveerimist.

Tervikuna vajab tähelepanu ehituse- ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendustegevus ning

tulemuste elluviimine. Kvaliteetse ruumi põhimõtetest on oluline lähtuda investeeringute tegemisel ning

juurutada neid põhimõtteid Eesti ruumiloomes.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tegevus 1.1 E-ehitus

Peamised tegevused

2024. aastal jätkus e-ehituse platvormi arendamine. Platvorm koondab ühte keskkonda

ehitusvaldkonna avalikud teenused, hõlbustab süsteemide kooskasutamist ning andmete ja

tarkvarakomponentide ristkasutust, väldib avaliku raha kulutamist analoogsete süsteemide

arendamisele KOVides ja erinevates asutustes ning lühendab kasutajate õpikõverat, kuna erinevad

süsteemid on sarnase kasutusloogikaga. Tänu platvormile tõhusamad protsessid hoiavad kokku

tööaega nii pädevates asutustes (92 000 tundi või 1,1 milj eurot aastas) kui erasektoris ja

võimaldavad nügida kõiki osapooli suurema digitaliseerimise poole (sektori võit tootlikkuse kasvust

on hinnanguliselt kuni 750 milj eurot aastas, riigieelarvest finantseeritava ehituse osas kuni 168 milj

eurot).

2024. a tegevused keskendusid suuresti platvormisiseste protsesside ja arenduskvaliteedi

tõstmisele – nt korrastati andmehalduse- ja arendusprotsesse ning arenduskeskkondi –, st loodi alus

tarkvaraprojektide tõhusaks läbiviimiseks. Olulisemad arendustööd:

2024. a veebruaris jõudis kasutajateni BIM-põhise ehitusloa rakendus.

2024. a aprillis valis koostöös Päästeametiga veevõtukohtade ja hüdrantide informatsiooni halduse

rakendus.

2024. a juunis toodi vanast ehitisregistri (EHR) rakendusest uude üle energiamärgised. Selle käigus

ühtlustati energiamärgiste andmekoosseis EHRi andmestikega ja integreeriti töö märgistega EHRi

menetlusprotsessidesse, mis suurendas oluliselt andmete läbipaistvust.

Vanast ehitisregistri (EHR) rakendusest toodi uude üle ka arestid/keelud, KOV otsused, omaniku

teatis. Lisaks ehitus, kasutusloa ja projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine. Seejärel vana

rakendus suleti.

37

Valmistati ette e-ehituse platvormi kasutajaliidese komponentide väljavahetamine

mobiilisõbralikuma ja VEERA-disainisüsteemiga kokkusobiva teegi vastu (rakendatakse 2025. a II

kvartalis).

Arendati hoonestuslubade ja ühendloa menetlemise võimekust ja alustati käimasolevate menetluste

või juba antud lubade migratsiooni. Meretuuleparkide ühendloa lahenduse juurutamisega loodi

tehnilised eeldused menetlusperioodi lühendamiseks kümnelt aastalt kahele aastale.

Valmistati ette võimekus väiksemate andmekogude ja infosüsteemide EHRi integreerimiseks.

Esimene integreeritav register on Raudteeregister 2025. aastal, samuti luuakse EHRi baasil uus

maaparandussüsteemide infosüsteem.

Maa-ameti juhtimisel ning KEMITi, RIA ja MKMi osalusel alustati ettevalmistustega 2D/3D

võimekusega kaardiakna kasutajakogemuse ja -vaate loomiseks VEERA disainisüsteemi baasil.

Eesmärk on luua ühised printsiibid Eesti avaliku sektori kaardirakendustele.

E-ehituse platvormi 3D kaksikus tekkis kasutajate jaoks võimalus saada visuaalne ülevaade piirkonna

hoonetest eri parameetrite – nt ehitusaasta, kasutusotstarve või kütteallikas – järgi (hoonete

analüütika). Tiheasustusalal kuvatakse kaksikus üksikpuid, hajaasustusalal metsaregistri andmeid

metsaeraldiste kohta. Parandati kaksiku kasutajamugavust ning valmistati ette analüüse järgmisteks

arendusetappideks.

2024. aasta lõpus avanes ehitusvaldkonna digitaliseerimise rahastusprogrammi ehituse e-hüpe III

voor, mille maht on umbes 850 000 eurot. Eesmärk on toetada innovaatiliste digitaalsete tööriistade

arendamist ja kasutuselevõttu ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi laiendamist uute

teenustega. Kokku on programmi maht 4,5 milj eurot tänu Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastule

(RRF) Next Generation EU.

Organisatoorselt valmistuti kolima loodavasse Maa- ja Ruumiametisse, mis võimaldab tänu maa- ja

ruumiandmete ning -teenuste tihedamale integratsioonile suuremat tõhusust, läbipaistvust ja lihtsust

kõigi seotud rakenduste kasutajatele.

Väljakutsed

RRFi ja Targa Ettevõtluse Programmi (TEP) projektirahastuse vähenedes ja lõppedes on vaja tagada

valdkonna arenduste jätkuv rahastus riigieelarvest 2023.−2027. a mahus 2,2 milj eurot aastas (võrreldes

eelmise tulemusaruandega õnnestus rahastusvajadust vähendada tänu täiendavate allikate leidmisele ja

arendusprotsesside efektiivsuse tõusule). Rahastus on vajalik ennekõike platvormi jooksvaks ajakohasena

hoidmiseks (sh turvauuendusteks) ja hädavajalikeks arendustöödeks, mida tingivad nt muudatused

õigusaktides, aga ka tööprotsesside ja kasutajasõbralikkuse järjepidevaks optimeerimiseks.

38

Tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

Peamised tegevused

Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga valmistati ette

ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti loomine. Vastavalt valitsuse otsusele

hakkas amet tegutsema 1. jaanuarist 2025. Ruumiloome tervikvaadet koondav amet suunab

strateegiliselt riigi ruumiloomet ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, on nõuandvaks ja

analüüsivaks partneriks KOVidele, koondab ja väärindab ruumiandmeid ning tagab tänu ruumilisele

tervikpildile ressursside parema haldamise ja ettevõtluskeskkonna. Maa- ja ruumiametis hakkab

tegutsema ka elukeskkonna tervikliku arendamise eest vastutav riigiarhitekt oma meeskonnaga.

Koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusega

käivitus tänavaruumi giidi koostamine (valmib 2025) ning tehti ettevalmistusi giidile tugineva

tänavaruumi standardi koostamiseks (valmib eeldatavalt 2027). Laia ekspertideringi poolt loodav

tänavaruumi giid koondab soovitused kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele tugineva tänavaruumi

loomiseks. Eesmärk on oluliselt tõsta Eesti avaliku ruumi kvaliteeti ning vähendada autostumisest

tulenevaid negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid.

Jätkus 2022. a käivitatud teadusarendusprojekt LIFE IP BuildEST. 2024. a valmisid

renoveerimislahendusi tutvustavad infomaterjalid ja mitu kliimakindluse tagamise temaatilist

raportit. Jätkusid Tartu ja Võru renoveerimise õpilaborid, mis naabruskonnapõhiselt töötavad välja

sekkumismudeleid piirkonnapõhiseks rekonstrueerimiseks. Kõik eelpool nimetatud teadusuuringud

annavad sisendi poliitikate kujundamisse ning toetavad rekonstrueerimismeetmetes väljatöötamist

ja rakendamist.

Kredexi kaudu suunati kohalikele omavalitsustele kasutusest välja langenud ehitiste lammutamiseks

toetust 0,5 milj eurot.

2024. a suvel avalikustati ehitusgiidi rakendus, mis pakub lihtsat ja visuaalset ülevaadet

ehitusnõuetest erinevate ehitiste ja tegevuste kaupa. See teeb nõuete ja juhendite leidmise,

mõistmise ja järgimise lihtsamaks ettevõtetele, omavalitsustele ja kõigile huvitatud inimestele.

Hiljem täiendati koostöös MKM-iga giidi planeeringuid puudutava informatsiooniga, mis

avalikustatakse 2025. a märtsis. 2025. a kevadel leiab giid ka püsiasukoha e-ehituse platvormil.

2022. a sügisel alustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium (täna

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga) ja Keskkonnaministeeriumi (täna

Kliimaministeeriumiga) Riigikantselei juhtimisel koostööd auditi koostamisel taastuvenergia ehitiste

kiirendamiseks. 2023. aastal koostati ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis

võeti vastu 2024. a teises kvartalis. Sellega loodi ühendloa võimalus merel paiknevate

taastuvenergia rajatiste puhul ning muudeti keskkonnamõjude hindamise protsesse lühemaks.

Taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks on energeetikaosakonna eestvedamisel välja töötatud

taastuvenergia direktiivi ülevõtmise sätteid sisaldav eelnõu. Selle raames on ehitisregistrisse vaja

arendada ka kontaktpunkti võimekus, mis valmib eelduslikult 2025. a ning mille raames luuakse

ajajoone funktsioon ka ülejäänud menetlustele.

39

Menetluste kiirendamise eesmärki kannab ka algatus “Roheline koridor”, mida juhib Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning kuhu teiste ministeeriumide seas panustab ka

Kliimaministeerium. Analüüsitakse erinevate kõrge lisandväärtusega ehitiste rajamiseks vajalike

menetluste tervikpilti.

Jätkus töö ehitusseadustiku muutmisega. Varem oli läbi viidud uuring „Ehitise elukaare õigusruumi

digitaliseerimiseks kohandamine“ ning tellitud õiguslik analüüs, hindamaks kvaliteetse ruumi

kriteeriumite ehitusseadustikku sisse viimise vajalikkust ja võimalusi. 2024. a jooksul koostati

eelnõu, mis esitati 2025. a jaanuaris sektorile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks.

Eelnõu peaks eeldatavalt jõustuma 2025. a lõpus.

Jätkus 2023. a alanud töö määrusega „Nõuded ehitusprojektile“. Tegemist on ehitusõiguse ühe kõige

olulisema dokumendiga, mis muutub ehitusloa andmisel haldusakti resolutsiooni osaks. 2024. aastal

viidi läbi uuring määruse muutmise põhimõttelistes küsimustes ning koostati uuringu tulemusel

määruse kavand, mida tutvustati sektorile 2025. a alguses. Ministeerium jätkab määrusega tööd

2025. a sügisel, sest vahepeal tegeletakse ehitisregistri andmete ja nendega seotud õigusloomega.

Jätkus 2023. a alanud määruse “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” uue

tervikteksti loomise protsess. Vaadati üle kehtiva määruse sätted, praktikas esinevad

probleemkohad ja võimalikud lahendused ning hinnati ligipääsetavuse rakkerühma lõpuaruandes

toodud regulatiivseid ettepanekuid. Määruse tekst läks 2025. a märtsis sektorile kooskõlastamiseks

või arvamuse avaldamiseks. Lisaks peab määrus läbima tehnilisest normist teavitamise

protseduurid. Planeeritud jõustumisaeg on 2025. a lõpp.

2022. a märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus, millega kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust

(EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 305/2011. 2024. aasta kevadest sügiseni oli

tekst parandusmenetluses, mille käigus korrigeeriti sõnastust ilma sisulisi muudatusi tegemata.

2024. a sügisel kiitsid Euroopa Parlament ja seejärel Euroopa Nõukogu parandatud eelnõu teksti

heaks. 2025. a koostab Kliimaministeerium täpsema ülevaate, kas on vaja muuta õigusnorme.

2024. a mais avaldati hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) uustöötlus ning algasid tööd selle

ülevõtmiseks Eestis 29. maiks 2026. EPBD kohaselt tuleb saavutada kliimaneutraalne hoonefond

aastaks 2050 ning luua riiklik hoonete renoveerimiskava 2026. a lõpuks (mustand aasta varem);

direktiivis sätestatakse olemasolevate hoonete renoveerimise ja uute püstitamise,

taastuvenergialahenduste kasutuselevõtu soodustamise, hoonetes fossiilkütuste kasutamise

lõpetamise ning elektriautode laadimistaristu rajamise nõuded.

Aastatel 2023−2024 uuendas Kliimaministeerium hoonete energiatõhususega seotud ministri

määruseid (EIM määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, MTM määrus nr 58

„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning MTM määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“). Arvestades, et suur osa Eesti hoonetest on vähesoojustatud ning

Eesti hoonefondi energiatarbimine moodustab ligi poole energia lõpptarbimisest, on võimalik

hoonesektoris energiasäästu märkimisväärselt suurendada. Olemasolevaid hooneid renoveerides,

uusi hooneid tõhusalt ja säästlikult projekteerides ja ehitades on võimalik vähendada oluliselt

40

energiatarbimist, suurendada hoonete energiatõhusust ning seeläbi avaldada võimalikult väikest

mõju keskkonnale ja kliimale.

2024. a käivitus Riigikantselei innovatsioonifondi rahastatud projekt „Hoone indikatiivse

energiaklassi reaalajas määramine ja energiatõhususe järelevalve automatiseerimine“. Selle

eesmärk on luua täpsem ülevaade hoonete energiakasutusest, määrates pilootalade hoonete näitel

indikatiivseid energiaklasse. Fookuses on hooned, mis on liitunud elektri, gaasi või kaugkütte

võrguga, võimaldades reaalajalähedaste andmete kogumist. Lahendus aitab kaardistada ka hooneid,

millel puudub energiamärgis, ning pakub omanikele soovitusi energiatõhususe parandamiseks.

Innovatsiooniprojekti õnnestumise järel saab lahendust rakendada üle Eesti. Lisaks otsitakse

koostöös TTJAga võimalusi energiamärgiste (ETA) kvaliteedi tõstmiseks, automatiseerides

kasutusloa menetlusprotsessi. See aitab vähendada energiaarvutuste vigu ning parandada

ehituskvaliteeti ja märgiste usaldusväärsust.

2024. aastal alustas Kliimaministeerium püstitatavate hoonete süsinikujalajälje arvutamise

metoodika eelnõu koostamist, tegevus jätkub 2025. a. EPBD-ga kooskõlas oleva Eesti eesmärgi

kohaselt tuleb alates 2028. aastast hoone olelusringi süsinikujalajälge arvutada suuremate kui 1000

m2 pinnaga uute hoonete puhul ning laiendada arvutust kõikidele püstitatavatele hoonetele koos

süsinikujalajälje piirväärtuste kehtestamisega alates 2030. aastast. Hoone olelusringi jalajälje

hindamine võimaldab võimalikult varases projekteerimisetapis vähendada keskkonnamõju ja

optimeerida materjalide kasutamist. Lisaks soodustab see ringmajandust ja ehitusjäätmete

vähendamist.

Tulemused

Tähelepanu pöörati elukeskkonna terviklikule arendamisele, mis tagab ka elukeskkonna kestlikkuse

ja ressursside säästmise. Selleks käivitati ruumiloome kompetentsi ja andmeid ühendav Maa- ja

Ruumiamet. Elukeskkonna terviklikkust tagavad kvaliteetse ruumi põhimõtted kajastati nii

ehitusseadustiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõudes, alustati TA tegevust

tänavaruumi kavandamise põhimõtete kokkuleppimiseks ja koostati ehitiste ligipääsetavuse eelnõu.

Suurendatakse ehitussektori tõhusust ja kvaliteeti. Kiireneb taastuvenergia ehitiste ehitamine ning

suureneb hoonestuslubade menetluse protsessi läbipaistvus ja väheneb halduskoormus. Ehitusõigus

muutub selgemaks, praktikas ilmnenud kitsaskohad on parandatud ning ehitusgiid aitab lihtsamalt

norme selgitada. Ehitusvaldkonnas võetakse järk-järgult kasutusele ringmajanduse põhimõtted

(vastavalt Eesti 2035 tegevuskavale), arvestades valdkonna suurt mõju nii maavarade

kaevandamisele kui ka jäätmetekkele. Hoone olelusringi süsinikujalajälje arvutamise metoodika

väljatöötamine on esimene samm süsinikujalajälge arvutamiskohustuse rakendamisel Eestis.

Olelusringi süsinikujalajälje arvutamine suunab juba hoone projekteerimisfaasis vähendama hoone

ja selle ehituse mõju keskkonnale, optimeerima materjalikasutust ja vähendama jäätmete teket.

Mida energiatõhusam on Eesti hoonefond, seda vähem kulub ressursse hoonete kütmisele ja

jahutamisele, misläbi on võimalik vähendada sektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja

negatiivset mõju kliimale. Kliimaministeerium alustas 2024. a (ja jätkab 2025) hoonete

energiatõhususe direktiivi uustöötluse ülevõtmist. Uuendused toetavad Eestit nii riiklikul kui Euroopa

Liidu tasandil seatud energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Lisaks energiatõhususele

41

ja kliimamõjude vähendamisele on ehitussektoril oluline roll kliimamuutustega kohanemisel, aga ka

tervisliku sisekliima tagamisel.

2024. a uuendatud (ja 2025. a jõustuvate) energiatõhususe regulatsioonide täpsustamisel lähtuti

kuluoptimaalsetest energiatõhususe tasemetest, arvestati muutustega tehnoloogias, täpsustati

arvutusmetoodikat. 2025. a jõustuvad uuendatud kliimaandmed, mille abil on võimalik suurendada

hoonete kliimakindlust, tuues hoone projekteerimisel selgelt esile hoone jahutusvajaduse ning

võimaldades senisest paremini arvestada juba projekteerimisfaasis, milliseid passiivseid ja/või

aktiivseid jahutuslahendusi hea sisekliima saavutamiseks kasutada.

Tegevus. 2.1 Eluasemepoliitika

Peamised tegevused

2024. a augustis ühines Eesti Chaillot' deklaratsiooniga, milles lepiti koos kümnete teiste riikidega

kokku sammud ehitusvaldkonna ja elamumajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks.

Deklaratsiooniga seati elamuvaldkonnas prioriteediks kestliku renoveerimise, kvaliteetse ja

kliimamuutusi arvestava ehituse ning taskukohaste eluasemevõimaluste edendamine.

2024. a kevadel avati RRFist finantseeritav Ida-Virumaa korterelamute osalist ja terviklikku

rekonstrueerimist toetav meede kogumahus 9,4 milj eurot.

2024. a kevadel avati samuti RRFist toateatav väikeelamute rekonstrueerimise toetuste voor

kogumahus kuni 33 milj eurot.

2024. a oktoobris avati ELi struktuurivahenditest rahastatav üle-eestiline kortermajade

rekonstrueerimise toetuste voor kogumahus 170 milj eurot.

2024. a oktoobris avati Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatav Ida-Virumaa kortermajade

rekonstrueerimist toetav voor mahus 15 milj eurot.

Lasterikaste perede kodutoetuseks suunati 2,6 milj eurot.

2024. a lõpus kuulutas ministeerium välja hanke elamupoliitika kujundamiseks.

Tulemused

2024. a jooksul avatud toetusvoorud olid aasta lõpu seisuga endiselt avatud, mistõttu ei ole andmed

lõplikud. 2025. a märtsi seisuga oli kolmest korterelamutele suunatud meetmest tehtud kokku 480

rahastusotsust. Oktoobris 2024 avatud toetusvoorus on võimalik toetust taotleda kuni 2025. a

oktoobrini.

Oktoobris 2024 avatud taotlusvoor oli seni suurim korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor, mille

kogumaht oli 185 milj eurot. Toetuste eelarve jaotati erinevate sihtrühmade, piirkondade ja tegevuste

vahel. Eraldi eelarved määrati suurte korterelamute (vähemalt 100 eluruumi) rekonstrueerimiseks,

naabruspõhiseks rekonstrueerimiseks, tehaseliseks rekonstrueerimiseks ning kultuuriväärtuslike

hoonete renoveerimiseks. Lisaks eraldati eraldi eelarved kõikidele maakondadele ning Tallinna ja

Tartu linnale. Vooru toetusmäärad ulatusid 30–50%-ni. Täiendavat toetust võimaldati

42

miljööväärtuslikel ja muinsuskaitsealadel asuvatele hoonetele ning ehitismälestistele, tehaselisele

rekonstrueerimisele ning korterelamutele, mis on väiksemad kui 18 eluruumi.

Struktuurivahenditest rahastatud meetmete kõrval oli võimalik kasutada ka kitsama fookusega

finantsvahendeid, nagu RRF ja ÕÜF. Mõlemast meetmest toetati Ida-Virumaa korterelamute

rekonstrueerimist. Kokku sai 2024. aasta jooksul nendest meetmetest positiivse rahastusotsuse 38

korterelamut.

RRFi vahenditest toetati 2024. aastal ka väikeelamute rekonstrueerimist. Kevadel 2024 avatud

toetusvoor suleti 2025. a veebruaris. Meetme raames esitati 2269 taotlust kogusummas üle 39 milj

euro. 2024. a lõpuks oli positiivse rahastusotsuse saanud 1126 väikeelamut kogusummas 19,5 milj

eurot. Rekonstrueerimistööde teostamise tähtaeg on 2025. a lõpp ning meetme tulemuste kokkuvõte

tehakse 2026. a.

Vaatamata ajalooliselt suurtele toetusvoorudele on korterelamute rekonstrueerimine jätkuvalt

alarahastatud. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt peaks rekonstrueerimise

aastane maht selle kümnendi jooksul kahekordistuma, et saavutada eesmärk renoveerida kõik seda

väärivad korterelamud aastaks 2050.

2024. a alustati riikliku rekonstrueerimiskava koostamist, mis tuleneb uuest hoonete

energiatõhususe direktiivist. Rekonstrueerimiskava erineb varasematest strateegiatest oma

eesmärkide ja põhjalikkuse poolest. Kava eesmärk on saavutada heitmevaba hoonefond aastaks

2050. Selleks määratakse rekonstrueerimise tempo, vajalikud meetmed ja rahastusallikad.

2024. a teisel poolel alustas osakond uue elamupoliitika koostamist, keskendudes eluaseme

kättesaadavusele ja taskukohasusele kogu Eestis. Esimese sammuna viidi läbi hange olemasoleva

olukorra kaardistamiseks. Selle võitis Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühispakkumine. Uuring

viiakse ellu 2025. a esimesel poolel. Uue elamupoliitika kujundamise eesmärk on esitada Vabariigi

Valitsusele ettepanekud lühi- ja pikaajalisteks meetmeteks, et tagada taskukohased eluasemed

Eestis.

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 10. Ehituse programmi ja programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine, tuhandetes eurodes

Ehituse programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

Ehitus 165 418 79 603 75 527 95%

E-ehitus 5 361 3 056 2 556 84%

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi

arendamine

1 538 4 163 5 281 127%

Eluasemepoliitika 158 518 72 384 67 690 94%

43

Lõplik eelarve võrreldes esialgse eelarvega vähenes eelkõige seetõttu, et esialgses eelarves oli kavandatud

oluliselt suuremas summas kasutada välisvahendeid. Kui esialgses eelarves planeeriti välisvahendeid

154 193 tuh eurot, siis lõplikuks välisvahendite eelarveks kujunes 59 469 tuh eurot. Välisvahendeid kasutati

programmi tegevustes 58 559 tuh eurot.

Kasvuhoonegaaside heitkoguse kvoodi müügitulude (CO2) arvelt tehti kulusid 8 234 tuh eurot (ehitatud

keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamise programmi tegevuses). Nimetatud programmi

tegevuses oli eelarve täitmine võrreldes lõpliku eelarvega suurem seetõttu, et täitmises kajastub loodusmaja

investeeringutoetus, milleks vahendid eraldati CO2 vahenditest, mis olid planeeritud programmi tegevuse

„Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ all.

Piirmääraga eelarvevahenditest (eelarve liik 20) oli esialgne eelarve 5 287 tuh eurot, lõplikuks eelarveks

kujunes 13 825 tuh eurot. Eelarve muudatus tulenes sellest, et eelmisest aastast kanti jääke üle 4 275 tuh

eurot ning 2024. aastal eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist 3 146 tuh eurot

eluasemepoliitikaga seotud välistoetuste mitteabikõlblike kulude (toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu

summa kokku) katteks.

Eluasemepoliitika programmi tegevuses sisaldab eelarve kasutamata jääk põhiosas Ettevõtluse ja

Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) kaudu antavaid toetusi. EIS kaudu jagatavate toetuste jääkides sisalduvad ka

toetuste andmisega kaasnevate tugitegevuste katteks planeeritud jäägid. Toetuste avamiste määrustega on

EIS-le muuhulgas pandud kohustused toetada taotlejaid erinevate tegevustega, sh korterelamute

rekonstrueerimistoetuste puhul taotleja asemel ehitushangete (ostumenetluste) tegemine. Näiteks

korterelamute rekonstrueerimistoetuse voor algas alles 28.10.2024, mistõttu 2024. aastal ei jõutud veel

tegevusi ellu viia. Seda tehakse olulises mahus 2025. aastal. Korterelamute meetme hangete läbiviimise

kohustus on aktuaalne ka 2025. ja 2026. aastal. Toetuste määrustes kehtestatud kohustuste täitmiseks on

vaja jäägid üle kanda. Üheski EISi meetmes ei ole olnud taotluste mahu alatäituvust, jäägid tekivad tulenevalt

meetmete ülesehitusest ja määrustes sätestatust, kui toetused makstakse välja eri aastatel.

RA aruanne 2024

Tulemusvaldkond: Tõhus riik (Rahvusarhiiv)

Arhiivindusprogrammi eesmärk: ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine

ning kodanike õiguste tõendamine

1. Programmi eesmärkide täitmine

Mõõdik 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

sihttase

Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on

Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale 44 63 88 55 60 70 80

Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal

Rahvusarhiivis, %

Arhivaalide koguhulk 10 501 265 arhivaali (1.12.2024

seisuga)

88 88 87 88 88 88 88

Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit kujutist* 33,6 36,2 38,9 34,5 35,5 37 38

*Arvestatud on kõiki kujutisi, mis pole filmid, helid, fotod ega kaardid

• Viimasel kahel aastal on digiarhivaalide üleandmine hüppeliselt suurenenud. Lisandunud on 25 uut

asutust, kes digisisu üle andsid. Kokku anti 2024. aastal digitaalseid arhivaale üle 40 korral, neist

osad asutused andsid enam kui ühel korral aastas. Kindlasti on seda mõjutanud üleandmistähtaja

saabumine, inspektorite hea töö, aga ka Rahvusarhiivi vastuvõtukeskkonna ASTRA arendused.

Viimasel aastal on eranditult kõik digiarhivaalid vastu võetud ASTRA kaudu.

• Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal on üldjoontes jäänud samaks. 1%

vähenemine on tingitud rutiinsest säilikute ümbertõstmisest hoidlates, mis on ettevalmistav töö

arhivaalide Endla tn hoonesse kolimisel. Pärast Endla hoonesse kolimist saavad kõik Rahvusarhiivi

arhivaalid hoiustatud nõuetekohastes tingimustes.

• Arhivaalide kättesaadavust veebis õnnestus prognoosituga võrreldes pigem suurendada. Kasutusse

jõuab juba lõppenud digitaalse kultuuripärandi tegevuskava 2018–2023 raames digiteeritud

arhiivimaterjal (massdigiteerimise koostööprojektid Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga).

2. Ülevaade meetme elluviimisest

Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste

tõendamine

Meetme eesmärk: arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule

säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise

võimaldamine.

Mõõdik 2022 2023 2024 2024 2025 2026 2027

sihttase

Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv (inimest

aastas) 5442 11857 16551 5000 5000 5000 5000

Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste arv (mln

korda) 1,5 1,67 1,81 1,5 1,5 1,5 1,5

Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk aastas) 8 8 7 7 7 7 7

Arhiivi haridusprogrammides osales rekordiline 16 551 inimest, mis oli planeeritust oluliselt rohkem.

Erinevad arhiivitunnid, ekskursioonid, filmiprogrammid ja töötoad on olnud tulemuslikud. Eraldi tasub

märkimist Noora maja värske püsinäitus „Kust sa tead?“. Veebikülastusi kogunes Rahvusarhiivi kõigi

RA aruanne 2024

kasutuskeskkondade peale kokku 1,8 miljonit, mis on kõigi aegade rekord. Kõige populaarsemad on

endiselt VAU (561 000 külastust), Saaga (384 000) ja arhiivi koduleht (247 000). Järgnevad AIS (177

000), Meediateek (101 000) ja Arkaader (98 000). Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv vastas

prognoositule: neid avaldati seitse.

Olulisemad tegevused

2024. aastaks seatud kolmest prioriteedist e-riigi toetamise valdkonnas saavutati selget edu kahes.

Digisündinud teabe vastuvõtmise võimekus on viimastel aastatel järk-järgult kasvanud, mitmes lõigus

on suudetud jõuda heas mõttes rutiinini. Märkimisväärselt liiguti edasi andmekogude pidajatele

mõeldud nõuete komplekti väljatöötamisel, samuti saab edenemist tähendada ASTRA

vastuvõtukeskkonna arendamisel. Valmis arhiivieeskirja uus eelnõu, mis vähendab asutuste

halduskoormust arhiivinduses ja loob selgemad reeglid digisündinud teabe haldamiseks.

Teine suurem ülesanne, Endla hoone rajamine on jõudnud finišisirgele. Haridus- ja

Teadusministeeriumi jõulisel toel loodi kõik eeldused kolimiseks ja hoone sisustamiseks 2025. aastal.

Üsna kindlalt saab täna väita, et 2025. a jooksul saavad arhiivi kogud 100% ulatuses nõuetekohastesse

säilitustingimustesse. See on suur ja põhimõtteline areng võrreldes Rahvusarhiivi loomisel ajaga 1999.

aastal, mil kohastes tingimustes hoiti 2% arhivaalidest. Vt ka: https://www.ra.ee/rahvusarhiiv-kolib/

Kolmanda tähtsama ülesande – arhiivisüsteemide lõimine ja konsolideerimine – edenes samuti, tõsi

küll plaanitust ja loodetust aeglasemas tempos. Situatsioonis, kus praktiliselt kõik arhiivi tööprotsessid

ja teenused on digitaalsed, annab üha enam tunda arendustiimi nappus ja ülekoormatus.

Prioriteetsete ülesannete teises plokis (avatud asutus ja kogukondade partner) saab suuremat ja

mõõdetavat edu täheldada samuti kahes eesmärgiseades kolmest. 2024. a käivitas Rahvusarhiiv kokku

viis laiaulatuslikku digiteerimisprojekti: kolm partnerluslepingu alusel Kultuuriministeeriumi

valdkondliku digipöörde raames ja kaks koostöölepingu alusel ühendusega FamilySearch. Teiseks avati

filmipärandi voogedastusplatvormi Arkaader koolidele suunatud haridusliides, mida on hakanud

kasutama üle 600 õpetaja rohkem kui 250 õppeasutusest.

Kolmanda tähtsama sihiseade – tehisintellekti rakendamine digiteabe avamisel – osas veel

käegakatsutava tulemuseni ei jõutud. Küll aga loodi eeldused teemaga otseselt tegelema hakata

järgmisel aastal. Nimelt koostati mitme partneri toel Interregi Kesk-Läänemere programmi raames

arhiivindusliku tehisaru-teemalise projekti taotlus, mis on edukalt läbinud esimese hindamisvooru ja

loodetavasti käivitub 2025. aastal.

Arhiivindusprogrammi tegevuse 2024. a eelarve täitmine (tuhat eurot)

Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Tegelik

Kulud 9 874 13 772 9 759

Investeeringud 50 3076 176

Rahvusarhiivile eraldati 2024. aastal riigieelarve seaduse muudatusega 2,5 mln eurot

Rahvusraamatukogu hoone sisustamiseks, kolimist ettevalmistavateks tegevusteks ja kolimiskuludeks

ning 2,9 mln eurot kolimisega seotud investeeringuteks. Kuna ehituse valmimine ja sissekolimine on

edasi lükkunud, tuleb kolimiskulude eelarve jääk üle kanda 2025. ja 2026. aastasse, mil tegevused

tegelikult realiseeruvad.

3. Hinnang programmi tegevuste tulemuslikkusele

2024. aasta oli Rahvusarhiivile varasematest tuntavalt keerulisem. Majanduskeskkonnast ja

eelarvekärpest johtuvalt tuli veelgi hoolikamalt prioriseerida tegevusi, leida kokkuhoiukohti ja loobuda

mõnest aasta algul eesmärgiks seatud tegevusest. Kõigele vaatamata ühegi Rahvusarhiivile seadusega

pandud ülesande osas järeleandmisi ei tehtud.

RA aruanne 2024

2024. aastal mõõdeti Rahvusarhiivi tulemuslikkust kahes vaates. Kasutajate rahulolu arhiivi teenustega

nii veebis kui kohapeal on üle 90% ning töötajate üldine rahulolu võrdlusgrupiga võrreldes hoomatavalt

suurem. Küllap peegeldab seda ka kõigi aegade madalaim personali voolavuse määr (0,5%).

LISA: Lühikokkuvõte riigi 2024. a majandusaasta koondaruande jaoks

Positiivsed arengud

Liiguti edasi andmekogupidajatele mõeldud nõuete väljatöötamisega ja arendati oluliselt ASTRA

vastuvõtukeskkonda. Valmis arhiivieeskirja uus eelnõu, mis vähendab asutuste halduskoormust

arhiivinduses ja loob selgemad reeglid digisündinud teabe haldamiseks. Teise suurema saavutusena jõuti

lõpusirgele Tallinna Endla tn hoone rajamisega, HTMi toel loodi kõik eeldused sissekolimiseks ja hoone

sisustamiseks 2025. aastal, mis omakorda võimaldab saada kõik arhiivi kogud lõpuks nõuetekohastesse

säilitustingimustesse.

Samuti saab edukaks pidada digiteerimistegevusi – 2024. aastal käivitas Rahvusarhiiv kokku viis

laiaulatuslikku digiteerimisprojekti: kolm partnerluslepingu alusel Kultuuriministeeriumi valdkondliku

digipöörde raames ja kaks koostöös ühendusega FamilySearch. Lisaks avati filmipärandi

voogedastusplatvormi Arkaader koolidele suunatud haridusliides, mida on hakanud kasutama üle 600

õpetaja rohkem kui 250 õppeasutusest.

Kitsaskohad

Majanduskeskkonnast ja eelarvekärpest johtuvalt tuli hoolikamalt prioriseerida tegevusi, leida

kokkuhoiukohti ja loobuda mõnest aasta algul eesmärgiks seatud tegevusest. Väljakutsena võib esile

tuua ka arhiivisüsteemide lõimimise ja konsolideerimise, millega edeneti algselt plaanitust mõnevõrra

aeglasemas tempos. Kuna praktiliselt kõik arhiivi tööprotsessid ja teenused on digitaalsed, annab tunda

arendustiimi nappus ja ülekoormatus.

1

Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ 2024. aasta tulemusaruanne

2025

Kaanefoto: Erik Karits

3

Sissejuhatus Siinne Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) tulemusaruanne annab 2024. aasta kohta ülevaate tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ eesmärkide täitmisest, olulisematest saavutustest eesmärkide suunas liikumisel ning eelarve täitmisest. Lisaks on aruandes peatutud valdkonna olulisematel probleemidel ja väljakutsetel ning toodud esile panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisse.

Tulemusvaldkonda panustab „Eesti keele arengukava 2021–2035“, mille lähtekoht on eesti keele staatus riigikeelena, mis on tagatud põhiseaduse, keeleseaduse ning muude keeleoskust ja -kasutust reguleerivate õigusaktidega. Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist.

Arengukava eesmärkide elluviimiseks on kinnitatud keeleprogramm, mida koostatakse ja muudetakse igal aastal eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise raames ning milles on arengukava struktuuri järgides esitatud meetmed ja programmi tegevused.

Tulemusvaldkond „Eesti keel ja eestlus“

Eesti keele arengukava 2021–2035

HTMi keeleprogramm

Joonis 1. Tulemusvaldkond ja selle elluviimise strateegilised dokumendid

HTMi juhitava keelevaldkonna toimimiskeskkonda iseloomustasid 2024. aastal kolm suuremat mõjutegurit: 1) valitsuse üks peamisi prioriteete minna üle eestikeelsele õppele; 2) vajadus arendada ja korrastada täiskasvanute eesti keele õppe valdkonda ning 3) ühiskonnas tekkinud vajadus uuendada keelevaldkonna õigusruumi.

4

Eestikeelsele õppele üleminek algas 2024. aasta sügisel. 2024. aastal tähendas see laialdasi tegevusi ülemineku ettevalmistamiseks ja üleminekuga alustamiseks, sh keelevaldkonnas haridustöötajate keeleõppest koolituste, eri toetuste jm meetmete väljatöötamise ja rakendamiseni.

2024. aastal jätkusid ministeeriumide jt seotud asutuste arutelud täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna toimimise ja korrastamise üle. Nõudlus eesti keele õppe järele on suur, suureneb ka eesti keele tasemeeksamitel osalemiste arv. Valdkonnas on vaja korrastada õppe pakkumist, samal ajal tegeleda õppevõimaluste laiendamisega, digiteerida tasemeeksameid jm.

Ühiskonnas toimunud arengud (nt tehnoloogia areng, rändesurve, muudatused haridussüsteemis) on tinginud arutelu eesti keele kasutamist ja oskust reguleeriva õigusruumi osas. Nii avalikes esinemistes kui ka poliitilistes debattides on muret tuntud eesti keele kasutusala ahenemise üle. Näiteks üha enam kõlavad võõrkeelsed sõnumid avalikus ruumis, igas eluvaldkonnas pole võimalik saada eestikeelset teenindust ning kasvanud on järelevalvele tehtavate kaebuste hulk. 2024. aastal valmis keeleseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus. Selle koostamise käigus analüüsiti lähiriikide praktikaid ja toimusid arutelud huvirühmadega, et kaardistada kitsaskohti ja võimalikke lahendusi. Aasta lõpuks valmis eelnõu koos seletuskirjaga. Keeleseaduse muutmine on kavandatud 2025. aastasse.

1. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine Tulemusvaldkonna eesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist.

Üldeesmärgi elluviimiseks on seatud kolm strateegilist eesmärki: 1) eesti keele staatus on kindel ja maine on hea; 2) eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult; 3) kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust.

5

Mõõdik Algtase 2024 tegelik „Eesti 2035“ sihttase

Üldeesmärgi mõõdikud

16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles 57,5% (2012) 61% (2023)

Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust* 91 (2021) 91,5 > 91

1. strateegilise eesmärgi „Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea“ mõõdikud**

Eesti keele maine ühiskonnas: eesti emakeelega inimeste hulgas eesti keele oskus ja maine eesti

keelest erineva ema- või kodukeelega inimeste hulgas

5,2 (arvutatud 2024. a) 4,4 (arvutatud 2024. a)

5,2 4,4

2. strateegilise eesmärgi „Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult“ mõõdikud

Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus***

150 (2021) Ei arvutatud

Mitmekeelsete terminibaaside hulk**** 70 (2020) 139

Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Osaline (2020) Osaline

3. strateegilise eesmärgi „Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“ mõõdikud

Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale Puudub (2020) Puudub

Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus

Algtase puudub, esmakordselt mõõdeti 2024. a.

Sihttasemed täpsustatakse. 56%

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

* Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti tööjõu-uuringuga. Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. ** Allikas: Eesti keele maine uuring. 2024. aastal toimus uuring esimest korda. *** Mõõdetakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes (v.a teeside kogumikud) avaldatud publikatsioonide (ETISe klassifikatsiooni 1.1, 1.2, 3.1, 2.1) hulka ja viidatavust. 2024. aastal mõõdeti publikatsioonide hulka ning andmed on 2024. aasta oktoobri seisuga. **** Mõõdetakse, kui paljude erialade oskussõnavara arendatakse keskselt koordineeritavas terminihalduskeskkonnas Ekilex.

6

HTM hindab tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärkide poole liikumist üldeesmärgi ja strateegiliste eesmärkide mõõdikute järgi (vt tabel 1).

Arengukava üldeesmärgi mõõdik (ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdik) näitab, et 2024. aastal oli eesti keelt kasutavate inimeste osakaal 91,5%. Paaril eelneval aastal on eesti keelt kasutatavate inimeste osakaal vähehaaval tõusnud, kuid tõus peatus 2024. a.

2024. aasta seisuga oli riigi keskselt arendatavas Ekilexi terminihalduskeskkonnas 139 terminibaasi. Aastaga lisandus terminoloogiaprogrammi koostajate kaudu 14 uut terminibaasi, samuti imporditi mitu terminibaasi. Nende hulgas on pikalt muul platvormil paiknenud EKI terminibaas Esterm, aga ka näiteks haridussõnastik, huviharidussõnastik, ususõnastik ja merendussõnastik. Asjaolud, et 2024. aastal oli senisest enim terminibaaside koostajaid ning et aasta-aastalt on aktiveerunud üha rohkemate valdkondade terminikomisjonid, osutavad sellele, et valdkondliku terminitöö ning eestikeelse terminivara kinnistamise ja ühtlustamise järele on endiselt suur vajadus.

2024. aasta lõpus viidi läbi küsitlus eesti keele maine teemal, et selgitada välja Eesti inimeste keelehoiakud (nt kodukandi keele kasutamine, keelevead, eestikeelne kõrgharidus) ja keelekasutusvaldkondade (nt internetist teabe otsimine, teeninduskeel) eelistused. Kokku oli uuringus 13 väidet, mida tuli hinnata 7 palli skaalal. Eesti keele maine indikaatori tulemused arvutati väidete keskmiste tulemuste põhjal. Seega mida kõrgem arv, seda tugevam on eesti keele maine, sealjuures on indikaatori maksimaalne väärtus 7. Aastal 2024 oli eesti keele maine eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas 5,2, mis näitab, et eesti keelel on hea ja tugev maine. Muu emakeelega inimeste seas oli eesti keele maine 4,4. Edaspidi on eesmärk eesti keelt emakeelena kõnelejate seas keele mainet vähemalt samal tasemel hoida ning muu emakeelega inimeste seas tõsta, et vähendada erinevust kahe rühma vahel.

7

„Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine

„Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ – hea keeleoskus on harituse märk ja võimaldab inimestel ühiskonnas tõhusalt tegutseda. Mitu keeleprogrammi tegevust on suunatud sellele, et Eesti elanike keeleoskus võimaldaks neil täielikult osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus. 2024. aastal algas eestikeelsele õppele üleminek, mida toetab mitu keeleprogrammi tegevust.

„Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ – oluline on eesti keelest erineva emakeelega inimeste keeleline lõimumine (sh eestikeelsele õppele ülemineku abil), mis loob kõigile elanikele võrdsed võimalused osalemaks majandus- ja kultuurielus. Mitmekeelsus ja võõrkeelte valdamine suurendavad ühiskonna avatust ja võimekust teha rahvusvahelist koostööd. Jätkati täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe valdkonna edendamist eesmärgiga suurendada elanikkonna riigikeele oskust.

„Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ – Eestis valitsev eestikeelne teaberuum soosib eestlaste naasmist kodumaale, samuti arvestatakse keeleliste erivajadustega inimeste ja nende hakkamasaamisega.

„Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ – keeleprogrammi raames tehakse tööd keeletehnoloogia, nüüdisaegse terminoloogia jm alal. Keeleoskuse ja keeletaristu arendamine hoiavad eesti keelt ja kultuuri.

Keelevaldkonna elluviidud tegevused toetavad järgmiste „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide täitmist.

8

2024. aasta olulisemad edusammud tulemusvaldkonnas

2024. aastal koostati keeleseaduse väljatöötamiskavatsus ning sellele saadud tagasiside põhjal keeleseaduse eelnõu. Eelnõus tehakse mitu ettepanekut eesti keele staatuse, kasutuse ja oskuse tugevdamiseks avalikus ruumis ja ühiskonnas laiemalt.

Viidi ellu mitu olulist tegevust eesti keele maine ja staatuse kindlustamiseks: koostöös Eesti keelenõukoguga korraldati seminarid, arutlemaks Eesti keelekorralduse ja eesti keele emakeelena õpetamise üle, samuti uuendati Eesti õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) tegevuskava.

Eesti Keele Instituudi (EKI) juures alustati haridustöötajate eesti keele õppe pakkumist programmi „Keelesamm“ raames. Haridustöötajatele pakutakse õpet B1-, B2- ja C1-tasemel, samuti pakutakse keeleõpet toetavaid tegevusi (nt keelelähetus) ning toetatakse haridustöötajaid eesti keele tasemeeksamiks valmistumisel. Haridustöötajate keeleõppe tulemuslikkus on eduka eestikeelsele õppele ülemineku üks põhieeldus.

Mitmekeelsuse edendamisel kandis 2024. aastal vilja B-võõrkeelte õppe laiendamise reform. Koolid on B-võõrkeelte õpet tugevalt laiendanud ja mitu võõrkeelt on õppijaid juurde saanud (eelkõige saksa, hispaania ja soome keel). 2024. aastal valmis reformi rakendumise esimese aasta analüüs.

9

Tulemusvaldkonna olulisemad kitsaskohad

Keeletehnoloogia arendamiseks vajalik õigusruum: eestikeelse keeletehnoloogia arendamiseks on vaja hulgaliselt keeleandmestikke. Praegune õigusruum võimaldab koguda tekstiandmeid ja keelekorpuseid teadus- ja arendustöö tegemiseks, kuid piirab tulemuste edasist kasutamist. Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi ning EKI-ga on kavas töötada vajaduse korral välja õigusaktide muudatused ning luua ja rakendada keeletehnoloogia juhtimismudel.

Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna korrastamine: vastutuse täpsustamine ministeeriumide vahel, sihtrühmade prioriseerimine ja õppe pakkumise korrastamine riigieelarve piiranguid arvestades. Süsteemi laiema korrastamise ootel on eri arendustööd, sh täiskasvanute eesti keele õppe võimalusi ja õpet puudutavaid andmeid koondava infosüsteemi loomine.

Järelevalve tõhustamine, et tagada keeleseadusega kehtestatud nõuete täitmine: keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse analüüs osutas, et mitme huvirühma hinnangul pole järelevalve piisavalt tõhus. Sunnimeetmeid tuleb tõhustada ja nende rakendamist intensiivistada.

10

2. Keeleprogrammi eesmärkide saavutamine

Keeleprogrammi 2024–2027 eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust.

Programmi nimi Keeleprogramm 2024–2027

Programmi eesmärk Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Strateegiline üldsiht: „Demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur“ Siht: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium) Haridus- ja Teadusministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Keeleamet, Eesti Keele Instituut

Tabel 2. Keeleprogrammi ülevaade

Programmi on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, et eesti keelt saaks kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Programmiga arendatakse eesti keele kui emakeele ja teise keele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimise võimalusi, samuti toetatakse mitmekeelsuse arengut.

Programmi eesmärkide saavutamine, olulisemad edusammud ja kitsaskohad kattuvad tulemusvaldkonna omadega (vt eespool).

11

2.1. Eesmärkide saavutamise ülevaade tegevuste lõikes

Mõõdik 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Sihttase

16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles Allikas: PIAAC uuring

- - 61% - -* -*

Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

91,0 91,2 91,7 91,5 91 91

Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

- - - 56% -** -**

Tabel 3. Meetme „Keelevaldkonna arendamine“ mõõdikud ja sihttasemed

* Ei seata iga-aastaseid sihte, kuna uuring toimub 10-aastase intervalliga. ** Sihttasemeid pole seatud, esimene mõõtmine toimus 2024. aastal

12

Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Tegevus hõlmab eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist populariseerivaid ja väärtustavaid tegevusi ning keelepoliitikaalast rahvusvahelist koostööd.

Maine ja staatuse tegevust mõõdetakse programmi kaudu ellu kutsutud ja läbi viidud keeleürituste ning Eesti elanike keelehoiakute kaudu. 2024. aastal toimusid kõik planeeritud keeleüritused, mis olid piisavalt mitmekesised, et tõsta inimeste keeleteadlikkust, populariseerida keeleteadust, keeletehnoloogiat ja keeleõpet ning tunnustada keeleuurijaid, keeleõpetajaid, eestikeelsete kõrgkooliõpikute autoreid, piirkondlike keelte ehk murrete ning soome-ugri keelte ja kultuuride eestkõnelejaid, vabatahtlikke algatusi jm. Keelevaldkonna teemad olid meedias pidevalt kajastatud. Läbi viidi eesti keele maine uuring, et selgitada välja Eesti inimeste keelehoiakud ja keelekasutusvaldkondade eelistused.

Tabel 4. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamise tegevuse mõõdikud

Mõõdik 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Sihttase

Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja tunnustusüritused* Allikas: HTM

50 50 50 50 50 50

Eesti keele maine ühiskonnas eesti emakeelega inimeste hulgas eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas

Allikas: Eesti keele maine uuring

- - - 5,2 4,4

- -

* Alates 2026−2029 programmist jääb see mõõdik välja. Mõõtmist jätkatakse programmiväliselt.

13

Selleks, et tugevdada eesti keele mainet ja staatust, viidi ellu järgmised olulised tegevused.

Viidi ellu eesti keele mainetegevusi, mis tõstavad elanike huvi eesti keele õppimise, kasutamise või uurimise vastu. Korraldati keeleüritusi õpilastele ja õpetajatele: 2024. aastal peeti koolides 96 eesti keele teemalist külalistundi, millest võttis osa ligikaudu 3000 õpilast. Lisaks viidi läbi Sõnaveebi ja ÕSi tutvustavaid üritusi eri sihtrühmadele. Jätkusid ametnikele ja haridustöötajatele suunatud keelekoolitused, viidi läbi keeleõpetajate teabepäev, keeletoimetamise seminarid, jätkus noorlingvistide klubi, viidi läbi emakeeleolümpiaad, kirjandusvõistlus, Vikipeedia keeletoimetamistalgud jm. Korraldati eesti keele ja kirjanduse õpetajate sügiskonverents (nii kohapeal kui ka veebis), kus osales ligi 120 õpetajat. Korraldati keeleüritusi üldsusele, selgitati välja aasta parimad keeleteod ja anti välja riigi F. J. Wiedemanni keelepreemia. Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav.

Osaleti rahvusvahelises keelepoliitikaalases koostöös: jätkus töö CLARIN ERIC-us, mis pakub rahvusvahelisel tasandil nõuandeid ja tehnilist tuge digitaalsete keeleressursside haldamisel ja arendamisel. Keeleõppevaldkonnas tehakse koostööd Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskusega (ECML).

Teostati järelevalvet keeleseaduse täitmise üle. Keeleamet jälgis keeleseaduse täitmist kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud valdkondades (avaliku ja erasektori töötajate keelekasutus, ametlik keelekasutus vastavalt eesti kirjakeele normile jm). Selle tulemusena on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest ning tagatud nende õiguste rakendamine. Samas pole sunnimeetmed ja järelevalvetegevused piisavalt tõhusad, sest 2023. aastal täitis ettekirjutuse vaid 7% järelkontrolli võetud inimestest. Järelevalve tõhusust analüüsiti ka keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel.

Ajakohastati eesti keele oskuse nõudeid, sh ajakohastati haridustöötajate keeleoskusnõudeid eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks.

14

Tagati eesti keele keelekorraldus ja keelehoole. Soovijatele anti keele- ja termininõu ning arendati keeleportaali Sõnaveeb, et igaüks leiaks keeleinfot võimalikult kiiresti ja mugavalt. Korraldati seminare ja koolitusi ametiasutustele ja üldhariduskoolidele. EKI annab pidevalt keele- ja termininõu ning koolitab ja toetab terminikomisjone. 2024. aastal korraldati varasemast enam terminibaaside koostajaid toetavaid üritusi, sh mitmel korral terminitöö põhimõtteid ning tööriista Ekilex tutvustavaid töötube ja koolitusi ning terve teise poolaasta vältel kaks korda kuus konsultatsioonitunde terminibaaside koostajatele. Samuti värskendatakse ja korrastatakse keelehooldeallikaid. Jätkub avalik arutelu kirjakeele normi ja keelekorralduse üle. Korraldatud on arvukaid üritusi keelekorralduse teemal, sh keelenõukogu vastavasisuline seminar.

2023. aastal algatasid seto ja võru kogukonnad taas arutelu, et nende murdekeeli võiks iseseisvate keeltena tunnustada. Ka Eesti keelenõukogu märkis, et seto ja võru keelte elujõulisuse tagamiseks on vaja tagada neile tugevam õiguslik staatus. HTMi palvel valmis 2024. aasta alguses keeleteadlaste hinnang, milliseid keeli võiks pidada murdekeelteks. Keeleteadlaste hinnangul on keele tunnustamine eelkõige poliitiline valik, kuid keeleteaduslikust seisukohast võiks kaaluda lõunaeesti keele eraldi nimetamist keeleseaduses, et toetada lõunaeesti keele nelja murde (võru, seto, tartu ja mulgi) säilimist.

15

Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Tegevus hõlmab keeleressursside loomist, keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia vahendite kasutuselevõttu, keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks.

Eesti keelt käsitlevate keeleressursside (tekstikorpuste ja sõnastike) variatiivsus on säilinud, suurem osa neist täieneb pidevalt (nt terminikogud ja veebitekstide sõelumisel saadud sõnakogud). Keeleressursside olemasolu ja kättesaadavus on äärmiselt oluline nii eesti keeletehnoloogia arendamisel, keeleteaduslikus töös kui ka keeleõppevahendite loomiseks.

Mõõdik 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Sihttase

Keeleressursside variatiivsus Korpused Sõnavararessursid

Allikas: Eesti Keele Instituut

115 85

120 88

160 120

184 128

130 100

135 105

Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus Allikas: HTM

150 157 Ei mõõdetud

Ei mõõdetud 167 172

Mitmekeelsete terminibaaside hulk Allikas: HTM

70 (2020) 100 115 139 100 100

Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Allikas: HTM

- Osaline Osaline Osaline - -

Tabel 5. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamise tegevuse mõõdikud

16

Terminikomisjonide aktiivsus tõusis 2024. aastal märkimisväärselt (45-lt 2023. aastal 59-le 2024. aastal). Terminoloogiaprogrammist toetatud komisjonid lisasid 2024. aastal Sõnaveebi terminibaasidesse üle 6000 mõistekirje. Samuti oli 2024. aastal terminitöö toetuse taotlejate seas viimaste aastate arvestuses kõige enam selliseid komisjone, kes alles alustasid terminibaasi koostamist – 15. See osutab, et Sõnaveebis täieneb nii seal varem olnud valdkondade oskussõnavara kui lisandub ka uute erialade terminoloogiat. Huvi ja aktiivsuse kasvu võib selgitada muu hulgas sellega, et töökeskkond Ekilex on kõigile komisjonidele tasuta kättesaadav ning info tööriista ja programmi kohta levib hästi.

Selleks, et tagada keelekasutajatele ajakohased vahendid keele kasutamiseks, õpetamiseks ja uurimiseks, viidi ellu järgmised olulised tegevused.

Loodi suurte keelemudelite võrgustik. 2024. aasta alguses kutsus EKI kokku suurte keelemudelite võrgustiku – inimesed erinevatest asutustest, kes tegelevad ja puutuvad kokku suurte keelemudelitega, tahavad sel teemal mõtteid ja kogemusi jagada ning üheskoos valdkonda eesti keele ja kultuuri kontekstis edasi viia. Võrgustikul on regulaarsed kohtumised ning aasta jooksul välja kujunenud ühised töösuunad. Võrgustik võimaldab kiirelt infot vahetada ning nii valdkonna arengutele kui ka ühiskonnas esile kerkinud teemadele reageerida.

Tõlkevärava platvorm läks aktiivsesse kasutusse. Õigusaktide jm avaliku sektori dokumentide tõlkimisel võeti kasutusele tõlkeprojektide halduskeskkond ja tõlkimise platvorm Tõlkevärav. Jätkub Tõlkevärava arendustöö tehisintellekti ja suurte keelemudelite lõimimiseks tõlkeprotsessi.

Alguse sai riiklikult rahastatud suure keelemudeli arendus. Riikliku keeletehnoloogia programmi rahastusel käivitati Eestis esmakordselt suure keelemudeli projekt „Eesti keele toetus suurtes generatiivsetes vabavaralistes keelemudelites“, mille eesmärk on lisada eesti keele tugi vabavaralistele mudelitele. Seni on eesti keele tugi olnud peamiselt tasulistes ja suletud süsteemides, kuid projekt uurib võimalusi, kuidas ka vabavaralised mudelid saaksid eesti keelt mõista ja kasutada. Kasutatakse erinevaid treeningmeetodeid ja peenhäälestust eestikeelsetel andmetel. See on oluline samm eesti keele iseseisvuse tagamiseks keeletehnoloogias ja püsimajäämiseks digiajastul.

17

Keeleandmete Teadustaristu (KeTa) lisati Eesti teadustaristu teekaardile. EKI on võtnud üle juhtrolli senises Eesti Keeleressursside Keskuses, uue nimega Keeleandmete Teadustaristus (KeTa). KeTa on keeleandmeid kasutav teadus- ja arendustegevust toetav teadustaristu, mis pakub teenuseid eesti keele andmete kogumiseks, säilitamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks ja taaskasutamiseks nii andmekogumitena kui ka erinevate digitööriistade abil. KeTal on kandev roll koondada kvaliteetset keeleandmestikku suurte keelemudelite asendamiseks ja hindamiseks. 2024. aastal nimetas ETAG KeTa järgmiseks viieks aastaks teadustaristu teekaardile. Teekaardile saamine avab olulised ja varasemast suuremad rahastusmeetmed keeleandmete taristu arendamiseks.

Koostati Eesti Keele Instituudi eesti viipekeele valdkonna arendamise tegevuskava aastateks 2025–2027. Eesmärk on propageerida eesti viipekeele kasutamist, suurendada teadlikkust sellest ja selle kasutajaskonna vajadustest, uurida ja arendada eesti viipekeelt ning sellega seotud keeletehnoloogiaid. 2024. aastal käivitas EKI koostöös Riigikantseleiga projekti „Eesti viipekeelne tõlkerobot“, mille jaoks on ette nähtud 1 miljon eurot. Lisaks valmis 2024. aastal EKIs viipekeele stuudio, mis võimaldab kvaliteetsete viipekeelsete materjalide salvestamist ja analüüsi. See on osa laiemast püüdlusest luua esimene eesti viipekeele korpus, mis on oluline samm eesti viipekeele uurimiseks ja õppematerjalide arendamiseks.

Keeletehnoloogia keeleõppevaldkonnas koguti ja koondati uusi õppijakeelematerjale. Koondati nii tasemetööde kui ka riigi- ja tasemeeksamite materjale, mille alusel valmistati ette õppijakeele uurimiseks sobivad andmestikud (pseudonüümitud, grammatiliselt märgendatud koos käsitsi lisatud veamärgendusinfoga). Materjale anti kasutusse nii õppijakeele uurimiseks kui ka seda puudutavaks keeletehnoloogiliseks arendustööks. Materjale kasutatakse õppijakeelele tasemeti omaste konstruktsioonide uurimisel, eesti keele grammatikakorrektori arendamisel ning kasutati MultiGEC projektis mitme keele õppijakeelele (sh eesti) rakendatavate grammatikakorrektorite arendamisel.

Koostöö Kaitseväe Akadeemiaga. Koostöös Kaitseväe Akadeemiaga käivitus teadus- ja arendusprojekt „Tehisintellekti rakendamine riigikaitseterminoloogia valdkonnas“, mille käigus valmis 2024. aasta lõpus esimene terminitööd toetava tehisintellektil baseeruva tööriista prototüüp.

18

Loodi ja arendati avatud ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi. Lisaks arendati eesti viipekeelt, sh erialaviipeid, ja katsetati viibete automatiseerimist. Selle tulemusena on keeleportaali Sõnaveeb koondatud info paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest ning keeleinfo on kasutajatele leitav peamiselt ühe kanali kaudu. Sõnaveeb sisaldab mahukat ja pidevalt täienevat EKI ühendsõnastikku ja üle 130 oskussõnastiku.

Arendati eesti terminivara ja teaduskeelt. Koordineeriti eesti terminitööd ja tagati eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomine, et oskussõnavara oleks pidevalt arendatud ja ajakohane. Korraldati terminitööd toetavaid ja populariseerivaid seminare, infopäevi ja konsultatsioonitunde, arendati terminihalduskeskkonda Ekilex. Kaasati uusi terminikomisjone, kes oma valdkonna termineid loovad ja levitavad. Viidi läbi avatud taotlusvoorud terminitöö arendamiseks ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamiseks. Taotlusvoorude tulemusel arendatakse aktiivselt vähemalt 57 erialast terminibaasi ning toimus 19 terminoloogiateemalist sündmust, mis soodustasid eestikeelsete terminite levikut ja suurendasid teadlikkust terminitööst. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise toetusmeetme toel ilmus 2024. aastal kuus kõrgkooliõpikut ning algatati kuus uut õpikuprojekti.

Jätkati hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamist. Hõimurahvaste programmi kaudu toetati soome-ugri keelte ja kultuuride kestmiseks ja/ või hoidmiseks ette võetud tegevusi. Soodustati rahvusvahelist koostööd nii hõimurahvaste esindajatega kui ka selle valdkonna uurijate ja kultuuriedendajatega. Seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukrainas on koostöösuhted Venemaa Föderatsiooniga jätkuvalt katkestatud ning see mõjutab ka hõimurahvaste programmi. 2024. aastal toetati 15 kultuuri- ja haridusprojekti, sh ingerisoomlaste, maride, vepslaste, udmurtide ja mordvalaste tegevusi oma kultuuri ja keele hoidmisel ja levitamisel. Teadus- ja arendusprojektide voorust toetati nelja projekti. Auhindadega tunnustati inimesi, kelle tegevus on andnud hoogu hõimuliikumisele ja aidanud kaasa hõimurahvaste keelte ja kultuuride järjepidevale uurimisele, arendamisele ja populariseerimisele. Programmist toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist.

19

Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele kui riigikeele õpet ja eesti keele õpet välismaal. Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid.

Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus oli 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes kõrgem (60,2% vs 58% vastavalt). See tulemus on võrreldav eelmiste aastate omadega, kuid jääb mõneti alla sihttasemele (64%). Tulemus osutab vajadusele edendada eesti keele õpetuse metoodikaid ja täiendada õpetajate professionaalseid oskusi.

Eesti keele tasemeeksami edukalt sooritanute osakaal on 2023. ja 2024. aasta võrdluses jäänud suuresti samaks, olles jätkuvalt madalam kui eelmistel aastatel. Sihttasemele ei ole õnnestunud läheneda. Languse taga on eri tegurid, mis 2023. ja 2024. aastal suuresti kattusid. A2taseme eksam on populaarne, sest see tase on osale sihtrühmadest vajalik riigis viibimiseks. Kõrgematel tasemetel (B2 ja C1) on eksamitel osalenud palju haridustöötajaid, kellel on eestikeelsele õppele üleminekuga seoses vaja tõendada vastava taseme keeleoskust. Tasemeeksamitel osalemiste arv tervikuna on väga palju suurenenud. 2024. aastal osales nelja taseme eksamitel kokku rekordarv inimesi – 10 540 (2023. aastal 8088 ja 2022. aastal 5208). Mida suurem on väliste tegurite (riigis viibimine, töötamise jätkamine) surve, seda enam tuleb ette, et eksamile tullakse vajadusest saada konkreetse taseme tunnistus, mitte seetõttu, et keeleoskus on eksamil edukaks sooritamiseks piisaval tasemel.

Võõrkeele riigieksamil saavutas vähemalt B2-keeleoskustaseme 76,4% eksamil käinutest, seega on sihttase ka 2024. aastal saavutatud ja tugevalt ületatud. Valdav enamik võõrkeele riigieksami tegijatest valib inglise keele, kusjuures suur arv gümnasiste kasutab inglise keele oskuse tõendamiseks rahvusvahelist keeleeksamit (enamasti riigi poolt tasuta võimaldatavat eksamit Cambridge Assessment English C1 Advanced, millel osales 2023/2024. õppeaastal 4758 õpilast). Noorte huvi inglise keelt õppida ja kasutada aitab kaasa sellele, et võõrkeele riigieksami tulemused on oodatust kõrgemad. Õpilased saavad võõrkeele riigieksami asendusena esitada ka teiste keelte rahvusvaheliste eksamite tunnistusi, sh prantsuse, saksa ja soome keele tunnistusi, kuid seda võimalust kasutatakse pigem vähe.

20

Tabel 6. Eesti keele õppe toetamise ja oskuste hindamise ning mitmekeelsuse toetamise tegevuse mõõdikud

* Alates 2026−2029 programmist jäävad need mõõdikud välja. Mõõtmist jätkatakse programmiväliselt.

Mõõdik 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Sihttase

Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust

Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100)* Allikas: EHIS, Eksamite infosüsteem

61,6 62,4 58 60,2 ≥64 ≥64

Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) Allikas: Haridus- ja Noorteamet

57,6 56,1 51,7 51,9 ≥ 60 ≥ 60

Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv aastas) Allikas: Eesti Keele Instituut

5000 5300 5300 5300 5350 5400

Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2- keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)* Allikas: Haridus- ja Noorteamet

- 74,8 77,8 76,4 ≥ 64 ≥ 66

Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale Allikas: HTM

- - puudub puudub - -

Väliseestlaste osaluse mõõdikus on arvestatud nii välismaal HTMi toel keelt õppivaid lapsi kui ka emakeelepäevadel osalevaid inimesi, samuti noortelaagrites osalevaid väliseesti noori. Eesti keele õppes osales 2024. aastal 5300 väliseestlast. Stabiilset tuge saab HTMi rahastamisel umbes 82 õpetuskohta välismaal, sh kolm päevakooli ja kaks lasteaeda. Peamiselt pakutakse eesti keele õpetust mänguringide formaadis. Eesti keele ja kultuuri õpet toetavaid õppematerjale on jagatud ca 35 õpetuskohta välismaal. Alicantes (Hispaania) toimusid 14. emakeelepäevad eesti keele ja kultuuri õpetajatele, kus osales ca 80 õpetajat välismaa õpetuskohtadest. Toimusid keele ja kultuuri õpetamise teemalised veebikoolitused, mille salvestused on tehtud kõigile huvilistele kättesaadavaks. Taas toimus keeleõpetajatele suvekool Eestis, kus osales 60 õpetajat üle maailma (sh Põhja- Ameerikast). 2024. aastal alustati väliseesti õpetajate tunnustamisega. Välja antakse noore õpetaja, elutöö, pikaajalise õppetöö ja aasta projekti tunnustus. Kõige suurema õpilaste arvuga on Üleilmakool, kus 12. tegutsemisaastal õpib 300 õpilast 37 riigist. Õppetegevust pakutakse 32 ainekursusel 1.−9. klassis. Lisandunud on keeleõpe C1-tasemel.

21

Eesti keele õppe ja mitmekeelsuse toetamiseks viidi 2024. aastal ellu järgmised tegevused.

Jätkati tööd täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna e-teenuste arendamiseks. Olulisemate projektidena olid töös täiskasvanute eesti keele õppe teenuseid koondava elektroonilise keskkonna loomine ja B2- taseme e-õppe kursuse arendamine. E-keskkonda soovitakse koondada ja ühtlustada täiskasvanutele pakutavad eesti keele õppe teenused, et seeläbi vähendada nende killustatust, parandada teenuste kättesaadavust ja anda poliitikakujundamiseks ülevaade teenuste kasutamisest ja tulemuslikkusest. Keskkonna arendamise foonil on eri ministeeriumide ja asutuste vahel jätkunud arutelud täiskasvanute eesti keele õppe pakkumisest (sihtrühmade jaotus, pakutava õppe mahud ja tingimused).

Eduka eestikeelsele õppele ülemineku üks eeltingimus on haridustöötajate eesti keele oskus. 2024. aastal oli haridustöötajatel võimalik endiselt eesti keelt õppida nii Töötukassa kui ka Integratsiooni Sihtasutuse pakutavatel kursustel. Alustasid EKI juures pakutavad eesti keele kursused B1-, B2- ja C1-tasemel. 2024. aastal osales EKI keelekursustel 538 haridustöötajat. Lisaks pakutakse keelelähetust (osalejaid 20), et eesti keelest erineva emakeelega haridustöötajad saaksid stažeerida eestikeelses töökeskkonnas.

Jätkati eesti keele tasemeeksamite korraldamist A2-, B1-, B2- ja C1- tasemeil, kus 2024. aastal osales rekordarv eksaminande (sh korraldati kevadel B2- ja C1-taseme lisaeksamid haridustöötajatele). Alustati tasemeeksamite digiteerimist, et tulevikus saaks eksameid läbi viia ning (osaliselt) hinnata ka digitaalselt. Alustati sõeltesti arendamist, mis võimaldaks kasutajatel saada esmase hinnangu oma eesti keele oskusest, et sellest lähtuvalt valida sobiv keeleõppeteenus või eksami tase.

Jätkus strateegiline partnerlus kultuuriinstituutidega ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liiduga, et toetada võõrkeelte õpet ja edendada mitmekeelsust. Mh soodustatakse haridusasutustes eri võõrkeelte õpetamist ja võõrkeelte valiku laiendamist, pakkudes selles tuge koolidele ja (alustavatele) võõrkeeleõpetajatele, korraldades ühisüritusi ja koolitusi, nõustades õppematerjali jm osas. Koolide seas läbi viidud küsitluse põhjal valmis B-võõrkeele õppe laiendamise esmane analüüs.

22

Tunnustati tulemuslikku võõrkeeleõpet (nt jätkusid CertiLingua programmi tegevused, rahvusvahelised keeleeksamid, välja anti Euroopa keeleõppe tunnuskirjad). Jätkati koostööd Euroopa Nüüdiskeelte Keskusega.

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmis avati 2024. aasta uus õpetuskoht Kanadas Toronto Ülikoolis. Kokku on lähetatud õppejõududega õpetuskohti 10 ning lisaks on tihe koostöö veel 18 ülikooliga.

Väliseesti emakeeleõpetajate võrgustiku kohtumised on populaarsed. EKI eesvedamisel on ühte võrgustikku koondatud õpetajad Austraaliast Põhja- Ameerikani. Võrgustikus tegutseb 250 õpetajat.

23

Keeleprogramm Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine %

Meede 1. Keelevaldkonna arendamine 12 326 14 024 9 624 69%

Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine

Kulud 1 022 1 082 1 009 93%

Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine

Kulud 5 786 6 553 5 465 83%

Investeeringud 157 322 170 53%

Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

Kulud 4 427 6 052 2 965 49%

Investeeringud 935 15 15 100%

Keeleprogramm kokku

Kulud 11 235 13 688 9 439 69%

Investeeringud 1 092 337 185 55%

KOKKU 12 326 14 024 9 624 69%

Tabel 7. Keeleprogrammi eelarve täitmise ülevaade (tuhandetes eurodes)

3. Keeleprogrammi eelarve täitmine Keeleprogrammi 2024. aasta kulude maht oli 13,7 mln eurot, millest piirmääraga ehk Riigikogu limiidiga kinnitatud eelarvevahendite kasutus oli 7,9 mln eurot ning piirmäärata ehk välistoetuste ja asutuste omatulude kasutatud kulude eelarve 1,5 mln eurot.

Programmi lõpliku eelarve piirmääraga kulude jäägiks kujunes 1,9 mln eurot, sh Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudsete kulude jääk 0,2 mln eurot. Jäägi suurust mõjutas 2024. aastal kokkuhoiu ülesandena valitsemisala asutustele rakendatud tegevuskulude kärbe ning samuti avaldus eelarve kokkuhoiuna järgnevatele aastatele juba teadaolev kärbe, kuna asutused tegid ettevaatavalt otsuseid, et tulla toime tegevuskulude vähenemisega.

24

Eesti keele maine ja staatuse tugevdamiseks planeeritud eelarve jääk on 73 000 eurot, millest 23 000 eurot moodustab kärpeülesandena asutustele algselt kavandatud eelarvest välja suunatud eelarve, 32 000 eurot EKI keeleteavituse tegevuste teadlik kokkuhoid, et leevendada kärpe mõju 2025. aasta tegevustele, ning 12 000 euro ulatuses Keeleameti majandamiskulude kokkuhoid. Jääki on 2025. aastal planeeritud kasutada Keeleameti eestikeelsele haridusele ülemineku järelevalve mahtude suurenemisega seotud kulude katteks ning EKI turundus- ja kommunikatsioonitegevuste elluviimiseks eelkõige eestikeelsele haridusele ülemineku kontekstis.

Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamiseks kavandatud programmi otsekulude jääk 0,8 mln eurot sisaldab 0,2 mln euro ulatuses eestikeelsete kõrgkooliõpikute, hõimurahvaste ja terminoloogiaprogrammi taotlusvoorudest rahastatud tegevuste lepingute ettemaksetega võetud kohustusi ning kasutatakse kohustuste katmiseks 2025. aastal. Asutustele kokkuhoiuülesandena rakendatud tegevuskulude kärpe ja teadliku tegevuskulude kokkuhoiu tulemusena tekkinud jääk suunatakse 2025. aastal ühekordseteks arendustegevusteks, milleks kärpe tõttu vahendid puuduvad, paberkandjal ÕS-i väljaandmiseks, infosüsteemide suurenenud majutuskulude katteks.

Eesti keele õppe toetamise ja oskuste hindamise ning mitmekeelsuse lõpliku eelarve piirmääraga kulude jääk on 1 mln eurot, millest 0,2 mln eurot on kohustustega kaetud, sh lepingute ettemaksed haridustöötajatele suunatud eesti keele ja kultuuri täienduskoolituste korraldamiseks ja välisõppekohtade toetuslepingud.

Osaliselt jäi kasutamata eesti keele tasemeeksamite ja kodakondsuseksamite eelarve seoses eksamite infosüsteemi arenduste peatamisega ning kavandatud kodakondsuseksami muutuste mittejõustumisega. Uue infosüsteemi loomine ja planeeritud eksami katsetused lükkusid edasi 2025. aastasse. Prognoositud mahus ei suurenenud eesti keele e-õppe kursuste õpetajatoe teenuse kasutamise maht ja eesti keele tasemeeksamite sooritajate arv.

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe ja väliseesti kogukondades toimuva eesti keele ja kultuuri õppe toetusmeetmetes kavandatud toetusi kokkuhoiu eesmärgil ei suurendatud.

Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on haridus- ja teadusministri käskkirja „2024. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2025. aastasse“ seletuskirjas.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna

„Tark ja tegus rahvas“ 2024. aasta tulemusaruanne Tartu 2025

2

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3

Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuskeskkond 2024. aastal ............................................................ 3

1. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine ................................................................................... 5

2024. aasta olulisimad edusammud tulemusvaldkonnas ................................................................. 7

2024. aasta olulisimad kitsaskohad tulemusvaldkonnas ................................................................. 8

2. Haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide saavutamine .................................................................. 10

Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus ............................................................................. 10

Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad ................................................. 14

Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed .......................................................................... 18

Meede 4. Noortevaldkonna arendamine ........................................................................................ 21

3. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 24

LISA 1: mõõdikute tabelid tegevuse tasandi mõõdikutega ................................................................... 27

3

Sissejuhatus

Käesolev Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) aruanne annab 2024. aasta kohta ülevaate

tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ eesmärkide täitmisest, olulisematest saavutustest eesmärkide

suunas liikumisel ning eelarve täitmisest. Lisaks on aruandes peatutud olulisematel valdkonna

kitsaskohtadel. Aruandes on samuti välja toodud seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

eesmärkide saavutamisega. Joonisel 1 on näha strateegiadokumendid, millest tulemusvaldkonna tegevus

lähtub.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuskeskkond

2024. aastal

Pärast valitsuse vahetust 2024. aasta juulis seadis uus koalitsioon prioriteediks ka haridusreformid,

sealhulgas eestikeelsele õppele ülemineku, kohustusliku õpiea pikendamise, kutsekeskhariduse nelja-

aastaseks muutmise, koolivõrgu ümberkorraldamise ja väikeste maakoolide toetamise. Samuti oli

riigieelarve keerulisest olukorrast hoolimata tähelepanu all õpetajate palgatõus. 2023. aastal alanud

palgavaidlused viisid 2024. aasta alguses õpetajate streigini, mis tõi lisaks palgaküsimusele avalikkuse

ette probleemid õpetajate töökoormuse ja karjäärimudeliga. Kuigi riigieelarve seis ja majanduse

väljavaated andsid Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) õpetajate palgaküsimuses vähe

manööverdamisruumi, oli positiivne, et jõuti uuele tasemele läbirääkimiskultuuris HTM ja partnerite vahel.

2023. aastal langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolm protsenti, mis oli käesoleva kriisi suurim

langus. Ehkki 2024. aasta lõpuks pöördus SKP väiksele tõusule, oli 2008. aasta finantskriisist alates tegu

kõige laiapõhjalisema majanduslangusega, mis mõjutas kogu avalikku sektorit. Geopoliitilise olukorra üha

süvenev pingestumine tõi kaasa vajaduse suurendada kaitsekulutusi, mis omakorda mõjutas riigieelarvet

ja tekitas kärpevajaduse muudes valdkondades, sh hariduses. Ka HTM koos oma allasutustega kärpis

toetuste ja tegevuskulude eelarvet haridus- ja noortevaldkonnas.

2024. aastal registreeriti rekordmadal sündide arv. Demograafilised muutused tõid taas selgelt esile

vajaduse koolivõrk vastavalt rahvastikuprognoosidele ümber korraldada. Muutuvas majanduskeskkonnas

tuleb tagada tööturu vajadustele vastav haridus nii noortele kui täiskasvanutele. Käivitunud on

kutsehariduse reform, mis seab eesmärgiks kutsehariduse kandepinna laiendamise ning keskendub OSKA

Joonis.1 HTM strateegiadokumendid

4

uuringuraportitest lähtudes selliste oskuste arendamisele, mida on vaja majanduse konkurentsivõime

tugevdamiseks.

Tehisintellekti laialdasem levik mõjutab otseselt haridussüsteemi, nõudes uusi lähenemisviise õppetöös.

Haridus- ja teadusminister on asunud eestkõneleja rolli, teadvustamaks tehisintellekti kasutamise

võimalusi ja riske hariduses. Teisalt on tehnoloogia areng, sotsiaalmeedia laialdane kasutus ja noorte

vähenev füüsiline aktiivsus teravdanud noorte vaimse tervise probleeme, mis nõuavad erilist tähelepanu

nii haridus- kui ka sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis.

5

1. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine

Mida tahame saavutada? Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end

isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore

avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikute ülevaade

Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2035

Madala haridustasemega mitteõppivate

18−24aastaste osakaal (%), kokku

Allikas: Eesti tööjõu-uuring

8,5 9,8 10,8 9,7 11 9,3 9,1 7,5

Madala haridustasemega mitteõppivate

18−24aastaste osakaal (%), mehed

Allikas: Eesti tööjõu-uuring

10,7

12,0

14,3 11,4 13,3 11,5 11,1 9

Madala haridustasemega mitteõppivate

18−24aastaste osakaal (%), naised

Allikas: Eesti tööjõu-uuring

6,3 7,6 7,5 7,8 8,6 6,7 6,6 6

Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute

(25–64a) osakaal (%)

Allikas: Eesti tööjõu-uuring

74,1 73,5 74,7 74,9 74,1 75,2 75,7 80*

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise

määr formaal- ja mitteformaalõppes (%), nelja

nädala metoodika Allikas: Eesti tööjõu-uuring

17,1 18,4 21,1 23,2 23,3 21,4 21,7 25*

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise

määr informaalõppes (%), nelja nädala

metoodika Allikas: Eesti tööjõu-uuring

Ei mõõdetud 57,9 59,9 - - kasvab*

Aasta pärast lõpetamist nutika

spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute

osakaal kõigist hõivatutest (%)

Allikas: Edukus tööturul

12,9 27,31 26,7 27,0

Andmed

2025

III kv

29 30 33

Ennastjuhtiv õppija2

Allikas: Riiklik rahuloluküsitlus Ei mõõdetud

32,4

27,2

38,7

32,2 26,7 39,8

kasvab kasvab kasvab

Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6.

taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%),

funktsionaalne lugemisoskus

Allikas: PISA

- - 10,6 - - - 16,3 20

Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6.

taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%),

matemaatiline kirjaoskus

Allikas: PISA

- - 13,1 - - - 18,6 25

1 2022. a muudeti nutika spetsialiseerumise kasvualade loetelu muutumise tõttu näitaja arvutamise metoodikat. 2021. aasta tase on mõõdetud juba uue metoodika järgi. 2 Mitmeosaline mõõdik, mida arvutatakse ennastjuhtiva õppija faktorite „akadeemiline taastenõtkus“, „agentsus“ ja „õpilaste autonoomiavajaduse tajutud toetamine“ kohta esitatud väidetele 8. kl õpilaste antud vastuste põhjal, kasutades riikliku rahuloluküsitluse andmeid.

6

Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2035

Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6.

taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%),

loodusteaduslik kirjaoskus

Allikas: PISA

- - 11,6 - - - 14,9 20

Õpetajate keskmine töötasu, võrreldes Eesti

keskmise töötasuga (%), lasteaiaõpetajad

Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet

85 81 81 92 90 92 92 100

Õpetajate keskmine töötasu, võrreldes Eesti

keskmise töötasuga (%), üldhariduskooli

õpetajad

112 106 105 120 118 120 120 120

Õpetajate keskmine töötasu, võrreldes Eesti

keskmise töötasuga (%), kutseõppe õpetajad 110 103 102 117 115 120 120 120

Noorte usaldus riigi vastu (%) - - 57 - - - -

* Tegemist on ka pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga

Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24aastaste osakaal on viimased viis aastat kasvanud nii

meeste kui naiste hulgas. Kuna tegu on valikuuringu andmete ja väikse sihtrühmaga, on kõikumised

ootuspärased, kuid trendi tuleb jätkuvalt seirata. Murettekitavalt on ühtlasi kahanenud keskhariduse

omandanute osakaal (vt meede 1 mõõdikud).

Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaal on viimastel aastatel püsinud muutumatult

74−75% juures. Senine trend ei anna lootust, et 2035. aastaks oleks võimalik saavutada „Eesti 2035“

strateegia siht 80%. Sihi poole liikumist peaks aga positiivselt mõjutama õppimiskohustuse ja

kutsehariduse reform.

Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist

hõivatutest on pärast näitaja arvutamise metoodika muudatust püsinud viimasel kolmel aastal

stabiilselt 27% juures.

Ennastjuhtiva õppija näitajat on seiratud kahel viimasel aastal. Kuna aegrida on veel lühike, on vara

mõõdiku tasemete muutumisele hinnanguid anda.

2024. aastal PISA uuringut ei toimunud (järgmine uuring viiakse läbi 2025. aastal ja tulemused

avaldatakse 2026).

Üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu moodustas 2024. aastal esialgsetel andmetel 118%

Eesti keskmisest töötasust (2023. a 120%). 2024. aastal tõsteti õpetajate palga alammäära 4,06% ja

arvestuslik keskmine palk kasvas 6,64% (alammäär + diferentseerimise osa 20%). Õpetajate

tööjõukuludeks eraldati lisavahendeid kokku 37,3 mln eurot. Eesmärgi saavutamist (120%

keskmisest) mõjutas Eesti keskmise palga aastane kasv (+8,13%), mis ületas õpetajate palga kasvu.

Ka lasteaiaõpetajate ja kutseõppeasutuste õpetajate suhteline palgatase on aastatagusega võrreldes

veidi langenud.

7

2024. aasta olulisimad edusammud tulemusvaldkonnas

Eestikeelsele õppele

üleminekuga algas

suurim haridusreform

taasiseseisvunud Eesti

Vabariigis

Reformi raames pakub riik vajalikku keeleõpet ja metoodilisi koolitusi

õpetajatele, toetatakse õppevara soetamist ning 2024. a said Ida-

Virumaal eesti keeles õpetavad õpetajad palgalisa kokku ca 15 mln euro

eest. Tänu tugimeetmetele ja palgalisale liitus 2024. a sügisel Ida-

Virumaa haridusasutustega üle 400 uue õpetaja ja tugispetsialisti.

Sõlmiti hariduslepe Sõlmiti hariduslepe, mille eesmärk on kindlustada üldhariduse õpetajate

karjäärivõimalused, töötasu ja töökoormus, säilitades samas Eesti

haridussüsteemi paindlikkuse ja koolide autonoomia. Haridusleppes

lepiti kokku õpetaja neljaastmelise karjäärimudeli ning õpetaja tööaja ja

töötingimuste üldine raamistik.

Töötati välja

õppimiskohustuse

reform

Reformi eesmärk on toetada iga õppija haridustee jätkumist pärast

põhikooli ja vähendada väljalangevust kutse- või üldharidusõppest, et

kõik noored püsiksid õppes vähemalt täisealiseks saamiseni. Nii jääks

neile avatuks võimalus jätkata haridusteed ja omandada kutse või

kraad. Koolikohustus asendub õppimiskohustusega ning pikeneb

seniselt 17. eluaastalt 18. eluaastani. See tähendab, et kõigil

põhikoolilõpetajatel on õigus ja kohustus jätkata oma haridusteed

vähemalt 18. eluaasta täitumiseni või kuni kesk- või kutsehariduse

omandamiseni.

Käivitus kutsehariduse

reform

Käivitus kutsehariduse reform, mille eesmärk on koosmõjus

õppimiskohustuse reformiga muuta kutsekeskharidus atraktiivseks ja

konkurentsivõimeliseks alternatiiviks üldkeskharidusele. Reformi

raames töötatakse välja uued kutsekeskhariduse õppekavad,

seostatakse need OSKA tööjõuvajaduse prognoosiga, töötatakse välja

tasulise kutseõppe regulatsioon täiskasvanud õppuritele ning luuakse

haridusvõrku korrastavad hariduskeskused (ühendõppeasutused

kutsekoolide ja gümnaasiumide baasil).

Võeti vastu

alusharidusseadus

Võeti vastu alusharidusseadus, mille eesmärk on luua terviklik

alushariduse süsteem ning tagada kõigile lastele kvaliteetne

alusharidus lastehoius ja lasteaias. Muudatustega lõimitakse

alusharidussüsteemi lapsehoiuteenus, mida varem reguleeris

sotsiaalhoolekande seadus, ning võimaldatakse lastehoiu- ja

lasteaiakohad lähtuvalt laste ja perede vajadusest. Kohalikud

omavalitsused peavad 1,5–3-aastastele lastele tagama koha lastehoius

ja 3–7-aastastele lastele lasteaias, arvestades vanema soovitud

asukohta. Muudatusega ühtlustatakse lastehoidude ja lastesõimede

nõuded ning väheneb bürokraatia seoses lasteaia või lastehoiu

koolituslubade taotlemisega.

8

Valmistati ette

täiskasvanute koolituse

seaduse muudatused

Valmistati ette täiskasvanute koolituse seaduse muudatused , millega

kehtestatakse alused mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks ja

täpsustatakse nõudeid täiskasvanute täienduskoolitustele.

Mikrokvalifikatsioonid võimaldavad täiskasvanutel omandada

tervikoskusi, õppides väiksemate moodulitena, ja hõlbustavad liikumist

erinevate haridusteede vahel, suurendades õppe paindlikkust.

Muudatuste tulemusena tõuseb pakutavate koolituste kvaliteet,

lihtsustub töötajatele täienduskoolituse pakkumine ning paraneb

hariduse ja tööturu sidusus. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise

määr on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud ja senise arengu jätkudes on

pikaajalises arengustrateegias 2035. aastaks seatud siht 25%

teostatav.

HTM jätkas koolivõrgu

korrastamisega

Kohtumistel väikeseid gümnaasiume pidavate kohalike

omavalitsustega arutati omavalitsuste tulevikuplaane, et vastavalt

sellele sihitada riigi investeeringuplaane. Liiguti edasi täiskasvanute

gümnaasiumide riigi pidamisele võtmisega ja valmisid mitmed uued

koolihooned. Keskhariduse taseme koolivõrgu osas on siiski vaja

täpsemalt kokku leppida vastutuse jaotus riigi ja kohalike omavalitsuste

vahel.

Kaasav haridus on

püsivalt juurdumas

Viimased aastad näitavad, et kaasav haridus on püsivalt juurdumas ning

erivajadustega laste kaasatus tavakooli suureneb. Kaasamise määr

varieerub siiski tugevalt eelkõige aja jooksul kinnistunud praktikate

tõttu. Siiski on õpilastele pakutav tugi peaaegu kõikides kohalikes

omavalitsustest aasta-aastalt paranenud.

2024. aasta olulisimad kitsaskohad tulemusvaldkonnas

Õpetajate palk Riigieelarve keerulise olukorra tõttu on endiselt probleemiks õpetajate

palk. Kuigi palga alammäär kasvas 2024. aastal 4,06% ja arvestuslik

keskmine 6,64%, jääb see endiselt alla arengukavas seatud sihttaseme.

Rahulolematus palga ja töötingimustega ohustab pikemas perspektiivis

õpetajaskonna järelkasvu ja viib kvalifikatsioonita õpetajate osakaalu

suurenemiseni.

Puuduvad kokkulepped

kõrghariduse

rahastamise pikas

plaanis

Puuduvad kokkulepped kõrghariduse rahastamise pikas plaanis, et

tagada ligipääs kvaliteetsele kõrgharidusõppele ja eestikeelse

kõrgharidusõppe jätkusuutlikkus. Pikemaajalises rahastamisplaanis

tuleks kokku leppida ühiskonna ja tööturu vajadustele vastava

kõrghariduse rahastamise põhimõtted ning üliõpilaste omavastutuse

ulatus tulevikus.

9

Kvalifikatsiooniga

õpetajate osakaal

väheneb

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate üldhariduskoolide ja lasteaedade

õpetajate osakaal langeb jätkuvalt. Ainsana on 2024/2025. õppeaastal

tõusnud kutseõppeasutustes töötavate kvalifikatsiooninõuetele

vastavate õpetajate osakaal. Osakaalu langus on tingitud mh

eestikeelsele õppele üleminekust, kuivõrd eesti keele oskus on

kvalifikatsiooni üks põhinõue. Seetõttu ilmneb probleem eriti teravalt

Ida-Virumaal, kus keeleoskusnõuetele vastavate õpetajate osakaalu

langus on olnud kõige drastilisem. Paljudel juhtudel on ametist

lahkunud õpetajate asemele värvatud õpetaja, kes vastab küll

keeleoskusnõuetele, aga mitte teistele kvalifikatsiooninõuetele.

Õppeprotsessis

osalejate rahulolu on

viimaste aastatega

vähenenud

Õppeprotsessis osalejate (nii õpilaste kui õpetajate) rahulolu on

viimaste aastatega vähenenud ja eriti suur on rahulolematus 8. klassi

õpilaste seas, kus kooliga pigem rahul või täiesti rahul on vaid viiendik.

Rahulolematuse üks põhjusi võib olla koolides sagedasti esinev

kiusamine. Probleemi osaliseks väljenduseks võib olla ka viimastel

aastatel suurenenud tüdrukute väljalangevus kolmandas kooliastmes.

Tüdrukutel on koolis poistest sagedamini ka vaimse tervise probleeme.

Teema vajab lähemat analüüsi ning võimalikke uusi või suuremas

mahus tugimeetmeid.

LTT erialade lõpetanute

osakaal kõrghariduses

LTT erialade lõpetanute osakaal kõrghariduses on aastaid püsinud

sisuliselt samal tasemel (ca 27%). IT õppesuuna lõpetanute arv on küll

tõusnud, aga see pole tegelikku tööjõuvajadust ja mõõdikute

sihttasemeid arvestades piisav. Kitsaskoha lahendamiseks on

käivitatud Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia tegevused kõrghariduses

ning kutse- ja üldhariduses.

Probleemid eksamite

infosüsteemiga (EIS) ja

e-eksamite

korraldamisega

E-eksamitele üleminek eeldab ühelt poolt, et tehnoloogia toimib

tõrgeteta. Teiselt poolt peab õpilastel olema piisavalt aega uudset

keskkonda tundma õppida ja näidisülesandeid lahendada. Vajalik on

EISi arendus uue versioonina. Et tagada süsteemi tõrgeteta toimimine,

on üleminek e-eksamitele seetõttu poliitilise otsusega aasta võrra edasi

lükatud.

Mitteõppivate,

mittetöötavate ja

koolitustel

mitteosalevate (NEET)

noorte osakaal

Mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET)

noorte osakaal püsib 15−29 aastaste vanuserühmas 11% juures. See

tähendab, et Eestis on ligikaudu 23 000 noort väljaspool

haridussüsteemi ja tööturgu. Varases eas ühiskonnaelust kõrvale

jäämine kahandab noorte eduvõimalusi tulevikus ja suurendab survet

sotsiaalsüsteemile.

10

2. Haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide

saavutamine

Tabel 2. Haridus- ja noorteprogrammi ülevaade

Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus

Meetme eesmärk: õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab

sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.

Tabel 3. Meetme mõõdikud ja nende täitmine

Mõõdik Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

3a kuni kooliealiste laste osakaal, kes on käinud koolieelses

lasteasutuses (%)

Allikas: EHIS, Statistikaamet

91,6 91,2 91,6 88,2 87,6 92,5 92,5

Vähemalt keskharidusega 20−24a osakaal (%)

Allikas: Eurostat 85,7 85,9 83,2 83,3 80,9 85,6 85,8

Kolmanda taseme haridusega 25−34a osakaal (%)*

Allikas: Eesti tööjõu-uuring 43,1 43,2 43,9 43,5 42,7 43,6 43,7

Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud

kutseõppe lõpetanute osakaal (%)

Allikas: EHIS

2,3 6,9 8,0 - -

Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud

bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute osakaal (%)

Allikas: EHIS

8,3 8,0 6,7 7,3 9,7 9,3 9,5

* Eesti 2035 mõõdik. Sihttase 2035: 45%.

Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1.

Programmi nimi Haridus- ja noorteprogramm (HNP) 2024−2027

Programmi eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad

teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti

elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad

arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida

noor tahab edasi viia.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi

täpsusega)

Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja

(elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse

ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik,

tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks.

Tegus inimene saab hästi hakkama ning on ühiskondlikult aktiivne

ja vastutustundlik, panustades nii enda, pere- ja kogukonna kui ka

riigi arengusse terve eluea jooksul.

Programmi periood 2024-2027

Peavastutaja (ministeerium) Haridus- ja Teadusministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet, Keeleamet

11

2024. aasta olulisemad edusammud

Mitmendat aastat järjest on vähenenud õppetöö katkestajate osakaal mittestatsionaarses

üldharidusõppes (2022. a väljalangevuse määr 32%; 2023. a 26,3%; 2024. a 25%).

Õpingute esimesel aastal kõrgharidusest väljalangejate määr on pikemat aega vähenenud, 2024.

aastal langes see 11,2%-ni (aasta varem 13,2%). Samuti on kasvanud nominaalajaga kõrghariduse

lõpetanute osakaal (vt lisa 1, tegevus 1.3).

Doktorikraadi kaitsjate arv kasvas 262ni, mida on 2024. aastaga võrreldes 25 võrra rohkem. Siiski on

sihttase (300 doktorikraadi kaitsmist aastas) endiselt kaugel (vt lisa 1, tegevus 1.3).

Kasvanud on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr, seda nii formaal- ja mitteformaalõppes

(viimase kolme aastaga 21,1% -lt 23,3%-ni, kui mõõta osalemist viimase nelja nädala jooksul) kui ka

informaalõppes (viimase kolme aastaga 59,6%-lt 69,4%-ni, kui mõõta osalemist 12 kuu jooksul) (vt

lisa 1, tegevus 1.4).

Kutseõppes ja kõrghariduses on kasvanud lühiajalises õpirändes osalenute arv. Sh õpirändes

osalenud kutseõppe lõpetajate osakaal suureneb kolmandat aastat ning on jõudnud 2024. aastal 8%-

ni. Võrreldes eelmise aastaga on õpiränne kasvanud enim IKT (6%-lt 12%-le) ning tehnika, tootmise ja

ehituse valdkonnas (8%-lt 11%-le).

Mis vajab tähelepanu?

Vähenenud on vähemalt keskharidusega 20−24a osakaal, samuti keskhariduse omandanute osakaal

4 aastat pärast põhikooli lõpetamist, mis on viimasel aastal kahanenud 80%-ni (2023. a ületas see

82%, vt lisa 1). Koos madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu suurenemisega on tegu

murettekitava pöördega, mis toonitab õppimiskohustuse ja kutsehariduse reformide vajalikkust ja

õigeaegsust.

Teist aastat järjest on kahanenud kolmanda taseme haridusega 25−34 aastaste inimeste osakaal, mis

on ühtlasi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ mõõdik. Ka see viitab vajadusele aidata rohkem noori

vähemalt keskhariduse omandamiseni, mis avab neile õpiteed edasiseks.

Endiselt jätkub välisüliõpilaste osakaalu langus, mis sai alguse juba pandeemia ajal (alates 2020.

aastast). Trendi pöördumisest ei ole märke. Soovitud 11% asemel oli välisüliõpilaste osakaal 2024.

aastal 8,7% kõigist immatrikuleeritud õppuritest.

Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1. õppeaastal ei ole kahjuks vähenenud, vaid on

viimase aastaga tõusnud 8,6%-lt 9,6%-le (vt lisa 1, tegevus 1.2).

2024. a olulisimad arengud

Koolivõrk

2024. aastal anti esimest korda toetust kodulähedastele 6-klassilistele algkoolidele ja 6-klassilistele

tegevuskohtadele. Toetust sai 18 algkooli ja tegevuskohta (14 kohalikus omavalitsuses) kokku 1,3 miljoni

euro ulatuses. Toetuse eesmärk on aidata kohalikel omavalitsustel säilitada kodulähedasena kahte

esimest kooliastet.

12

2024. aasta esimesel poolaastal kohtuti väikeseid gümnaasiume pidavate kohalike omavalitsustega.

Kohtumiste eesmärk oli saada ülevaade omavalitsuste tulevikuplaanidest, et planeerida riigi edasisi

investeeringuid (nt õpilaskodude rajamine). 2024. aastal alustati ka seadusemuudatuse

väljatöötamiskavatsuse (VTK) ettevalmistustega, et täpsustada riigi ja kohalike omavalitsuste vastutuse

jagunemist keskhariduse eest. VTK eesmärk on avada probleem, miks ei saa jätkata senise keskhariduse

segavastutuse süsteemiga, ning pakkuda välja lahendusviisid, sh tuua esile HTM eelistatav lahendus

(keskhariduse riigi vastutusele võtmine 2035. aastaks) ja selle mõjud.

Laienes riigiüldhariduskoolide võrk – riigi pidamisele võeti täiskasvanute gümnaasiumid Narvas ja

Kohtla-Järvel, läbirääkimisi järgmiste täiskasvanute gümnaasiumide ülevõtmiseks alustati Saaremaa valla

ja Viljandi linnaga. Uued riigikoolide hooned valmisid Narvas (Narva Eesti Riigigümnaasium ja Narva Eesti

Põhikool) ja Rael (Rae Gümnaasium). Sellega lõppesid eelmise perioodi EL struktuuritoetustest

rahastatud tegevused koolivõrgu korrastamisel. Lisaks alustati riigi pidamisel olevate hariduslike

erivajadustega õpilaste koolide ümberkorraldamist. Keskharidustaseme riigikoolide võrgu muudatuste

eesmärk oli tagada ligipääs kvaliteetsele keskharidusele. Erivajadusega õpilaste riigikoolide

ümberkorraldamise eesmärk on tõhustada juhtimist ja vähendada bürokraatiat. Esialgsete prognooside

järgi säästetakse ümberkorralduste tulemusel igal aastal juhtimiskuludelt ca 300 000 eurot, mida

kasutatakse teiste koolitöötajate töötingimuste parandamiseks. Allkirjastati EL struktuurifondide Ida-

Virumaa põhikoolivõrgu investeeringute käskkiri, tänu millele korrastatakse 2029. aastaks täielikult Ida-

Virumaa koolivõrk ja viide omavalitsusse kerkivad uued põhikoolihooned.

Alusharidusseaduse vastuvõtmine

11.12.2024 võeti vastu alusharidusseadus, millega tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduses

reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks ehk HTM haldusalasse. Kohalikele

omavalitsustele kehtestatakse nõue tagada kõigile lastele vanema taotlusel koht lasteasutuses kahe kuu

jooksul alates avalduse esitamisest. Samuti märgitakse seaduses, et alusharidust tuleb lasteaias ja

lastehoius korraldada eesti keeles vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale. Lapsehoiuteenus

sotsiaalteenusena jääb alles üksnes suure hooldus- ja abivajadusega lastele.

Vanema taotlusel peab kohalik omavalitsus tagama elukohajärgse koha kõigile 1,5−3aastastele lastele

lastehoius ja 3−7aastastele lasteaias. KOVid võivad osta seda teenust eraettevõtjalt. Sellisel juhul

laienevad munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded eralasteaiale. Teenust võib pakkuda ka teise linna või

valla territooriumil, kui kohalikud omavalitsused selles kokku lepivad.

Alusharidusseaduse muutmisega tõusevad lasteasutuse direktori kvalifikatsiooninõuded: direktoril peab

olema vähemalt magistritasemel kõrgharidus. Lapsehoidjate senine haridusnõue − kesk- või kutseharidus

− asendub vähemalt 4. kutsetaseme nõudega, samuti kehtestatakse nõuded abiõpetajale, kellel peab

olema vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus.

Võeti vastu õppimiskohustuse seaduste pakett

Haridus- ja Teadusministeerium algatas õppimiskohustuse reformi ning koostöös

partnerorganisatsioonidest moodustatud töörühmadega pandi kokku muudatuste pakett, mis võeti vastu

04.12.2024. Põhilised seadused, mida uuendused puudutavad, on haridusseadus, põhikooli- ja

gümnaasiumiseadus ning kutseõppeasutuse seadus. Muudatused toovad kaasa õppimiskohustuse ea

pikendamise 18. eluaastani ja kutsehariduse reformi.

13

Reformi eesmärk on toetada iga õppija haridustee jätkumist pärast põhikooli ning vähendada

väljalangevust kutse- või üldharidusõppest, et kõik eesti noored püsiksid õppes täisealiseks saamiseni.

Nii jääks neile avatuks võimalus jätkata haridusteed ja omandada kutse või kraad. Muudatustega töötati

välja ka selgem alus mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega, mis toetab haridusvaldkonna

arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamist. Õppimiskohustus rakendub alates noortest, kes 2025.

aasta sügisel alustavad õpinguid 9. klassis. Tulemuste saavutamiseks on vaja kohaliku tasandi haridus-,

noorsootöö- ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning erinevate ministeeriumide panust õpilaste karjääriõppe

ja -nõustamise süsteemi loomisel.

Kutsehariduse reform

Õppimiskohustuse reformi seaduste paketi vastuvõtmine detsembris 2024 võimaldab ellu viia ka

kutsehariduse reformi. Reformi peamine eesmärk on muuta kutsekeskharidus gümnaasiumile

võrdväärseks ja atraktiivseks alternatiiviks, mis võimaldab nii jätkata õpinguid (rakenduslikus)

kõrghariduses kui rakenduda edukalt tööturul.

Kutseharidusõpe muutub senisest paindlikumaks, suurendatakse põhikoolijärgseid õpivalikuid ning

luuakse 4-aastased rakendusliku gümnaasiumi õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le. Vähemalt 17

uut 4-aastast kutsekeskhariduse õppekava avatakse vastuvõtuks juba 2025. aasta septembris.

Kutseõppeasutustes saab edaspidi lisaks mittestatsionaarsele üldharidusõppele viia läbi ka

statsionaarset üldharidusõpet. Samuti kasvab kutsekeskhariduses üldharidusõpingute maht, ent

suurendatakse ka valikõpingute mahtu, täpsustatakse nende fookust ja valikupõhimõtteid.

Kutseõppe pakkumine viiakse OSKA raportite põhjal kooskõlla tööjõuturu vajadustega – koolidele antakse

õppekavade lõikes suunised, millistel õppekavadel tuleb võrreldes eelmise õppeaastaga 2025/26. õa riigi

poolt rahastatavat vastuvõttu vähendada ja millistel suurendada. Sel moel saab viia ellu OSKA soovitused

ning tööjõuvajadus ja koolituspakkumine liiguvad tasakaalupunktile lähemale. Luuakse esimesed

hariduskeskused – ühendõppeasutused kutsekoolide ja gümnaasiumide baasil, koondamaks

põhiharidusjärgsed õpiteed ühte asutusse. Hariduskeskuste formaat võimaldab jagada ressursse –

õpetajaid ja ruume − ning pakkuda nii õppijatele valikurohkemaid õpiteid.

Kõrgharidus

2024/2025. õppeaastast jõustusid kõrgharidusseaduse muudatused, millega täpsustati tasuta

kõrgharidusõppe tingimusi, et soodustada kõrghariduseta inimeste ligipääsu kõrgharidusõppele.

Muudatustega piiratakse teist ja enamat korda tasuta õppimist samal kõrgharidustasemel ning edaspidi

saavad need, kel juba on kõrgharidus, uuesti tasuta kõrgharidusõppes õppida kümne aasta möödudes

sama astme õpingute lõpetamisest. Muudeti ka tasuta samaaegselt mitmes erinevas kõrgkoolis või ühe

kõrgkooli erinevatel õppeastmetel õppimise võimalusi ning edaspidi saab tasuta õppida vaid ühe

kõrghariduse õppekava alusel, sõltumata õppeastmest.

Ministeerium valmistas ette ja saatis partneritele arvamuse avaldamiseks kõrgharidusseaduse ning

õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille peamine eesmärk

on muuta õppelaenu võtmine õppijate jaoks atraktiivsemaks ja lihtsamaks, et kõrgharidusõpe oleks

kättesaadav ka vähem kindlustatud peredest pärit noortele. Uus eelnõu peaks valmima 2025. aastal.

Kõrghariduse rahastamise aruteluks kutsus ministeerium kokku kõrghariduspoliitika töörühma, kuhu on

kaasatud nii kõrgkoolide, tööandjate kui üliõpilaste esindajad. Töörühma ülesanne on välja töötada

14

kõrghariduse rahastamise pikk plaan, milles lepitakse kokku riigi ja tööturu vajadustele vastavad

rahastuspõhimõtted ja üliõpilaste omavastutuse ulatus tulevikus.

Täiskasvanuharidus

Täiskasvanute koolituse seaduse muudatuste, sh mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtu

ettevalmistamine. Muudatused valmistati 2024. aastal ette ja saadeti Riigikokku. Seadus on nüüdseks

vastu võetud ja valmis rakendamiseks. Peamine muudatus on seadusesse mikrokvalifikatsiooniõppe

kontseptsiooni lisamine, mis annab täiskasvanud õppijatele paindliku võimaluse omandada lisaeriala või

erialane pädevus kitsamas valdkonnas. See muudatus võimaldab arendada tööturu vajadustele vastavaid

konkreetseid teadmisi ja oskusi ilma, et peaks astuma uuesti tasemeõppesse. Lisaks täpsustatakse

täiskasvanute koolitajatele seatud ootusi. Täiskasvanute koolitajal ei piisa vaid erialastest teadmistest

ja oskustest, vaid talle on oluline ka oskus neid teadmisi täiskasvanutele edasi anda. Hea koolitamisoskus

aitab tagada koolituste kvaliteeti, muuta õppeprotsessi tõhusamaks ning kohandada õpetamisviise

vastavalt õppijate vajadustele ja õppimisstiilile. Seadus täpsustab ka koolitusteabe avalikustamist ja

täiskasvanuõppe mõisteid. Ajakohane ja üheselt mõistetav eestikeelne koolitusteave võimaldab õppijal

ja tellijal teha sobivaid valikuid vastavalt nende vajadustele ja eesmärkidele.

2024. a käivitus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) programm „Täiskasvanuhariduse arendamine ja

õppimisvõimaluste loomine“ (VÕTI), mille eesmärk on edendada elukestvat õpet ja suurendada

täiskasvanud elanikkonna osalust elukestvas õppes, eelkõige suuremat lisandväärtust andvate oskuste

arendamise ning täiend- ja ümberõppe võimaluste loomisega. Tegevuste eelarvest moodustab suurima

osa riiklik täienduskoolitustellimus (RKT), aga lisaks populariseeritakse elukestvat õpet, rahastatakse

OECD PIAAC uuringut ja selle alusel tehtavaid detailsemaid uuringuid ning tehakse teisi

täiskasvanuhariduse valdkonna arendustegevusi. 2024. a leiti ka partner elukestva õppe

populariseerimise ja võrgustikutegevuste eluviimiseks: Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon

(ETKA) Andras.

Avalikustati rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC tulemused ja neid kokku võttev riiklik

raport. PIAAC andmetel on Eesti täiskasvanute, eriti nooremate vanusegruppide, oskused rahvusvahelises

võrdluses väga head. Väga heade oskustega inimeste osakaal on võrreldes eelmise uuringulainega

kasvanud ning matemaatilise kirjaoskuse keskmine tulemus on ühena kolmest riigist paranenud.

Murettekitav on aga madala lugemisoskusega täiskasvanute suur osakaal (20%) ning selle kasv viimase

kümne aasta jooksul. Lisaks on mõtlemapanev kiire oskuste langus 35+ vanuses ning suured ja kasvavad

hariduslikud, vanuselised, piirkondlikud ja sotsiaalmajanduslikud lõhed. PIAAC kajastab väga

kompleksselt hariduse, koolituse, oskuste taseme, oskuste kasutamise ja tööturunäitajate seoseid, andes

olulist sisendit haridus- ja tööturupoliitikasse. Lähiaastatel analüüsitakse uuringu tulemusi põhjalikumalt

temaatilistes aruannetes.

Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad

Meetme eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning

õppijast lähtuv õpe.

15

Tabel 4. Meetme mõõdikud ja nende täitmine

Mõõdik Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

PISA uuringus alla kolmanda tasemei saavutanud õpilaste

osakaal (%), funktsionaalne lugemisoskus

Allikas: PISA

- - 36,2 - - - 31,0

PISA uuringus alla kolmanda taseme saavutanud õpilaste

osakaal (%), matemaatiline kirjaoskus

Allikas: PISA

- - 38,2 - - - 30,0

PISA uuringus alla kolmanda taseme saavutanud õpilaste

osakaal (%), loodusteaduslik kirjaoskus

Allikas: PISA

- - 32,0 - - - 29,0

Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16−24a

osakaal (DESI) (%)

Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI)

- 47,5 - 61,1 - - Täpsus-

tamisel

Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: kooliga

pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste osakaal (%), 8.

klass

Allikas: Rahulolu-uuring

24,4 24,6 23 20,1 20,2 25 26

Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: kooliga

pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste osakaal (%), 11.

klass

Allikas: Rahulolu-uuring

35,4 39,6 33,4 30,1 34 40 41

Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: kooliga

pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste osakaal (%),

kutsekeskharidus

Allikas: Rahulolu-uuring

- 54,8 52,7 45 45,4 55 56

Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: tööga pigem

rahul või täiesti rahul olevate õpetajate osakaalii (%)

Allikas: Rahulolu-uuring

- 84,2 - - 80,1 85 85

Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-

taseme saavutanute osakaal (%)

Allikas: EHIS, EIS

- 57,9 55,6 52,3 53,5 68 70

Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B2-

taseme saavutanute osakaal (%)

Allikas: EHIS, EIS

uus mõõdik, metoodika töötatakse välja

Õpetaja kutsekindlus: õpetajakoolituse lõpetanute osakaal,

kes on pärast lõpetamist õpetajana töötanud viiel

järjestikusel aastal (%)

Allikas: EHIS

51 55 62 56 60 56 57

Õpetaja kutsekindlus: esmakordselt õpetajana alustanute

osakaal, kes on pärast ametisse asumist õpetajana töötanud

viiel järjestikusel aastal (%)

Allikas: EHIS

50 51 50 52 46 52 52

Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1.

2024. aasta olulisemad edusammud

Tavakooli ja tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja

erituge saavatest õpilastest on järjepidevalt kasvanud (vt lisa 1, tegevus 2.2), mis näitab kaasava

hariduse järjepidevat juurdumist.

16

Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele on viimastel aastatel pisut suurenenud (lisa 1, tegevus 2.3).

Andmed osutavad, et rakendatud meetmed − õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamine ja

õpetajakoolituse üliõpilaste stipendium − on hakanud vilja kandma.

Mis vajab tähelepanu?

Õpetaja kutsekindluse indikaatorid ei näita selget kutsekindluse paranemise ega ka langustrendi.

Seetõttu on keeruline õpetajate ametis hoidmiseks ellu kutsutud tegevustele hinnangut anda. Pidevalt

on kõikunud nende õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast lõpetamist õpetajana töötanud

viiel järjestikusel õppeaastal. 2024. aasta tegelik näitaja ületab 2024. a sihttaset ja ka 2023. aasta

näitajat nelja protsendipunkti võrra. Esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on pärast

ametisse asumist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal on võrreldes 2024. a sihttaseme ja

2023 tegeliku näitajaga langenud kuue protsendipunkti võrra. Sisseastumise infosüsteemi andmed

viitavad õpetajakutse populaarsuse tõusule – konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele kasvas ka

2024. aastal.

Ükski rahulolu-uuringu põhjal seiratavatest õpetajate mõõdikutest3 ei ole 2024. aastal oodatud

sihttaset saavutanud. See osutab, et kutsekindlust mõjutavaid tegureid on keerukas mõõta ja see

nõuaks eraldi analüüsi.

Kutsekeskhariduse õpilaste rahulolu õppeprotsessiga püsib pärast eelmise aasta langust (8% võrra)

2024. aastal endiselt vaid 45% juures. Õpilaste rahulolu püsiva languse põhjused vajavad

põhjalikumat analüüsi, kuid kindlasti avaldab mõju see, et koolikiusamise määr ei ole vähenenud

(nende õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud, on eelmise aasta

tasemel, 82%).

2024. a olulisimad arengud

Valmisid ajakohastatud kooli õppekava koostamist ja õpetajat õppeprotsessis toetavad metoodilised

materjalid. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid toetav materjal jõudis koolideni jaanuaris 2024

ning põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava toetav materjal aprillis 2024. Märtsis ja aprilli alguses

toimusid materjale tutvustavad infotunnid koolidele.

Eespool kirjeldatud kutsehariduse reformi raames alustati 4-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade

arendamist. Uued õppekavad jõustuvad 2025. aastal. Sellega suurendatakse põhikoolijärgseid õpivalikuid

ning luuakse 4-aastased rakendusliku gümnaasiumi õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le.

Kutseõppeasutustes saab edaspidi lisaks mittestatsionaarsele üldharidusõppele viia läbi ka

statsionaarset üldharidusõpet. Samuti kasvab kutsekeskhariduses üldharidusõpingute maht, ent

suurendatakse ka valikõpingute mahtu, täpsustatakse valikõpingute fookust ja valikupõhimõtteid.

2024. aastal algas üleminek eestikeelsele õppele. Tegemist on ühe suurima haridusreformiga

taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Üleminek täielikult eestikeelsele õppele algas lasteaedades ning 1. ja

4. klassides. Põhihariduses kestab üleminek aastani 2029. Vajaminevate õpetajate leidmine eestikeelsele

õppele üleminevatesse klassidesse ja lasteaiarühmadesse on nõudnud koolidelt suurt pingutust. Ka

kohalikud omavalitsused on teinud jõupingutusi õpetajate leidmisel ning täitmata on peamiselt

3 Tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpetajate osakaal; õpetajate osakaal, kes on tajunud kiusamist; õpetajate osakaal, kes on saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja toetamiseks jt mõõdikud

17

tugispetsialistide ametikohad. Tugispetsialistide puudus omakorda pole üksnes üleminekuga seotud

väljakutse.

Esmakordselt pidid 1. augustist 2024 oma ametikohalt lahkuma õpetajad, kelle keeleoskus ei vasta

ametikohale kehtestatud keelenõudele. Juulis andis valitsus erandi õpetajatele, kellel on B1-

keeleoskustase, kuid peaks olema B2-tase. Erand sai tehtud, sest need õpetajad õpetavad peamiselt vene

keeles ja nende mõju ülemineku elluviimisse ei ole märkimisväärne. Uus tähtaeg on seatud 1. augustiks

2025. Lisaks rakenduvad alates 1. augustist 2026 keeleoskusnõuded abiõpetajatele. Lasteaias töötavate

abiõpetajate keeleoskusnõue saab olema B2 ja koolis C1.

2024. a said Ida-Virumaa õpetajad palgalisa kokku ca 15 mln eurot. Toetust sai pea 1400 õpetajat ja

tugispetsialisti. Meetmel on selge mõju, sest kalendriaasta jooksul liitus Ida-Virumaa haridusasutustega

üle 400 uue õpetaja ja tugispetsialisti. Esmakordselt eraldati kõigile koolide ja lasteaedade pidajatele

täiendavat toetust eestikeelse õppevara soetamiseks. Toetust eraldati iga lapse eest, kelle kohta oli

EHISes märge, et lapse emakeel on eesti keelest erinev. Toetuse suurus ühe lapse kohta oli 100 eurot ja

kokku eraldati toetust 2,3 mln eurot. Eelmainitud meetmed jätkuvad ka 2025. aastal. 2024. a sooviti

märkimisväärselt suurendada metoodilisi täiendõppevõimalusi õpetajatele. Kui varem pakuti aastas

mahukamaid koolitusi ca 800-le õpetajale, siis eelmisel aastal rohkem kui 2500 õpetajale. HTM

olulisemateks partneriteks olid Tartu Ülikool (sh Narva Kolledž), Tallinna Ülikool ja Eesti Keele Instituut.

Õpetajad ja koolijuhid

2024. aasta detsembris sõlmiti hariduslepe, mille eesmärk on kindlustada üldhariduse õpetajate

karjäärivõimalused, töötasu ja töökoormus, säilitades samas Eesti haridussüsteemi paindlikkuse ja

koolide autonoomia. Lepe sündis aastapikkuse läbirääkimise tulemusel omavalitsuste, erakoolipidajate,

õpetajate esindusorganisatsioonide, koolijuhtide esindusorganisatsiooni ja ministeeriumi vahel.

Haridusleppes lepiti kokku õpetaja neljaastmelise karjäärimudeli ning õpetaja tööaja ja töötingimuste

üldine raamistik.

2024. aastal valmis seaduse väljatöötamiskavatsus koolijuhtide atesteerimissüsteemi loomiseks.

Haridusjuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli rakendamise ettepanekuteks oli moodustatud töörühm, kuhu

kuulusid nii ministeeriumi, partnerite kui ülikoolide esindajad. Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi

haridusjuhtimise akadeemia eestvedamisel töötati aasta lõpuks välja haridusjuhtide arengu toetamise ja

hindamise raamistik ning seaduseelnõu esmane versioon. Muudatused on kavandatud jõustuma 2026.

aastaks.

Euroopa Liidu kaasrahastatud tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe

ning järelkasv“ raames käivitati Õpetajate Akadeemia ning Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool alustasid

partnerluslepingute alusel täiendusõppe pakkumist. Õpetajate Akadeemia on Haridus- ja

Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostööprogramm, mille üldeesmärk on

suurendada ülikoolide akadeemiliste töötajate ning koolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate

järelkasvu ning teadus-arendustöö võimekust neljas fookusvaldkonnas – loodusteaduste didaktika,

matemaatika didaktika, eesti keele õpetamine muu kodukeelega õpilastele ja lastele, eesti keeles

õpetamine ning kaasav haridus. Asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks ja organisatsioonikultuuri

arendamise toetamiseks taaskäivitati Tallinna Ülikooli eestvedamisel alustavate koolijuhtide

arenguprogramm ning esmakordselt avati alustavate koolieelsete lasteasutuse juhtide arenguprogramm.

Lisaks nendele programmidele alustasid ülikoolid professionaalse arengu võimaluste pakkumist lähtuvalt

uuest haridusjuhi kompetentsimudelist.

18

Valmis haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja ametite atraktiivsuse kasvu

kontseptsioon, mille alusel koostati kommunikatsioonistrateegia ja alustati tegevuste elluviimist. Viidi

läbi iga-aastane aasta kooli konkurss.

2024. aasta alguses viidi koolides läbi OECD poolt korraldatav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise

uuring TALIS 2024. Uuringu tulemused avalikustatakse 7. oktoobril 2025.

Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed

Meetme eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele

Tabel 5. Meetme mõõdikud ja nende täitmine

Mõõdik Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–

34a inimeste hulgas üks aasta pärast lõpetamist (%)

Allikas: „Edukus Tööturul“

73,5 75,2 78,9 76,1

Andmed

2025 III

kv

77 78

Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–

34a inimeste hulgas viis aastat pärast lõpetamist (%)

Allikas: „Edukus Tööturul“

72,5 73,9 75,1 73,7

Andmed

2025 III

kv

75 76

Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–

74a osakaal (%)*

Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI)

- 27,7 34,8 - 30

Lõpetajate ettevõtlikkus Uus mõõdik, metoodika väljatöötamisel

Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1.

2024. aasta olulisemad edusammud

Meetme mõõdikute puhul pole veel avaldatud uusi tasemeid, mille põhjal hinnanguid anda.

Programmitegevuse mõõdikutest on IT õppesuuna lõpetanute arv nii kõrghariduses kui ka

kutsehariduses pööranud tõusule. IT õppesuuna lõpetajate arv kutsehariduses kasvab kolmandat

aastat: 2022. a 424 lõpetajat, 2024. a juba 536 (vt lisa 1). Viimase aasta kasvu puhul saab

õppeasutustest esile tõsta Tartu Rakendusliku Kolledži, kus lõpetajate arv suurenes 44 võrra.

Mis vajab tähelepanu?

Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega inimeste (vanusegrupp 20−34a) hulgas on 2023. aasta

andmetel langenud u 2% võrra nii lühi- kui pikemas perspektiivis (1 aasta vs 5 aastat pärast

lõpetamist). Üheks põhjuseks võib olla majanduslanguse tõttu kahanenud tööjõunõudlus.

Ehkki 2024. a kasvas kõrghariduses LTT-erialade lõpetanute osakaal võrreldes möödunud aastaga

poole protsendipunkti ulatuses, on see sisuliselt püsinud aastaid samal tasemel ega ole oluliselt

ületanud 28%. Võrreldes teiste OECD riikidega on 27−28% siiski väga kõrge tase, mida ületab vaid

kolm riiki. IT-õppesuuna lõpetanute arv on nii kutse- kui kõrghariduses küll mõnevõrra tõusnud, aga

sellest ei piisa LTT erialade lõpetanute mõõdiku sihttaseme saavutamiseks.

19

Töökohapõhises õppes osalejate ja lõpetajate osakaal kutsehariduses on viimasel kolmel aastal

märkimisväärselt langenud. Lõpetajate osakaal on aastaga vähenenud just madalamatel astmetel

(teise taseme kutseõppes 4%-lt 0%-ni, kolmanda taseme kutseõppes 24%-lt 7%-ni) ning suurenenud

kõrgematel astmetel (neljanda taseme kutseõppe jätkuõppes 43%-lt 47%-ni ja viienda taseme

kutseõppe esmaõppes ja jätkuõppes vastavalt 15%-lt 21%-ni ning13%-lt 16%-ni). Languse taga on

ESF+ rahastatud töökohapõhise õppe toetusmeetme lõppemine kahe toetusperioodi vahel. Edaspidi

peaks mõõdik taas tõusma hakkama.

2024. a olulisimad arengud

Uute EL toetuse andmise tingimuste käivitamine ja rakendamine

2024. a käivitusid ESF+ rahastatud programmi „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“

tegevused. Eesmärk on koostöös tööandjatega ajakohastada inseneeria ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades kõrghariduse tasemeõppe sisu ning suurendada nende

valdkondade populaarsust ja kandepinda, et vastata tööturu vajadustele ja suurendada inseneride

järelkasvu. Kõrgkoolid korraldasid erinevaid kooliõpilastele suunatud tegevusi (info- ja karjääripäevad,

töötoad jne), et suurendada üliõpilaskandidaatide arvu inseneeria õppekavadele. Sarnase sisuga

programm käivitati ka kutse-, üld- ja huvihariduse suunal.

Käivitusid ka uue ESF+ programmi PRÕM+ tegevused. PRÕM+ eesmärk on, et kutse- ja kõrgharidusõpe

vastaks ühiskonna vajadustele. Programmi raames arendatakse ja laiendatakse kutse- ja kõrgkoolides

koostöös ettevõtetega töökohapõhist õpet ja praktikat, et see lähtuks enam töömaailma vajadustest.

Ühtlasi loodi alus tookohapõhise õppe pakkumiseks ja rahastamiseks ka kõrghariduses. PRÕM+

vahenditest rahastatakse töökohapõhist õpet magistriõppes ja kõrghariduse esimesel astmel tervise

õppesuuna õppekavadel.

Täiskasvanute oskuste arendamiseks pakuti mitmekesiseid võimalusi mitteformaalõppes. ESF+

programmi VÕTI toel sai üle 10 300 täiskasvanu ligi 40 erialavaldkonnas oskusi täiendada 585 koolitusel,

taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF Rohe) programmi kaudu jõudsid roheoskuste koolitused (69) ca 1400

täiskasvanuni. Eraldi tähelepanu suunati Ida-Virumaa piirkonnale, kus õiglase ülemineku fondi toel loodi

78 koolitusel osalemisvõimalused ca 1300 täiskasvanule. Koolitusi pakkusid kutseõppeasutused ja

kõrgkoolid ning osalejaile olid need tasuta. Üle Eesti toimunud koolitustel sai digibaasoskusi omandada

ligi 350 täiskasvanut.

Taaste- ja vastupidavusrahastu ettevõtete rohepöörde toetamise tegevuse raames töötati HTM kutse-,

kõrg- ja täiskasvanuhariduse valdkondade koostöös välja mudel, kus õppekavaarenduses suunati

koostööd tegema kõrgkoolid, kutseõppeasutused ja ettevõtjaid esindavad kutse- ning erialaliidud.

Koostöövormiks olid konsortsiumid ja kokku tegutses neid 2023. a juunist 2024. a oktoobrini üheksa.

Konsortsiumid sõnastasid valdkondade ja horisontaalsed roheoskused, analüüsisid olemasolevaid

õppekavu, sõnastasid õpiväljundid roheoskuste õppeks, töötasid välja uued roheoskuste õpetamiseks

vajalikud ained/moodulid, sh täienduskoolituste ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavad, tegid

ettepanekud kutsestandardite ja oskusprofiilide täiendamiseks rohepöördeks vajalike kompetentsidega

ning kaardistasid kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste pedagoogiliste töötajate koolitusvajaduse. 2024.

aastal algas ka konsortsiumitegevuste II etapi – õppematerjalide ja metoodiliste juhiste loomise

ettevalmistus. Tegevused viiakse ellu Harno kutse ja kestlikkuse keskuse koordineerimisel. Samuti toetati

20

prioriteetsetes valdkondades mitte-IT õppekavadesse digioskuste sisseviimist ja valikmoodulite

väljatöötamist kõrg- ja kutsekoolides RRF ettevõtete digipöördeks oskuste arendamise tegevusest.

Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava raames töötati välja koostöömudel „Kohalik omavalitsus kui

partner täiskasvanute õppimise toetamisel“ ja selle pilootprogrammis „Täiskäik“ osales 14 kohalikku

omavalitsust. 2025. a programm jätkub ja sellesse kutsutakse osalema juba uusi KOVe. Tegevuse viib ellu

ETKA Andras.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) arendustegevused ESF+ programmi VÕTI toel

jätkusid koostöövõrgustiku seminaride ja baaskoolitustega nõustajatele ja hindajatele. Uue tegevusena

lisandusid töötukassa karjäärinõustajatele ja kutseandjatele suunatud VÕTA seminarid.

Arendustegevuste tagasiside põhjal loodi lisaks infolistile kogemuste vahetamiseks VÕTA koostöögrupp

EPALE keskkonnas. Õppijate teadlikkuse suurendamiseks viidi ERRis ja erameediakanalites läbi kaks

meediakampaaniat „VÕTA õpitu ja kogetu kaasa“ ning valmisid klipid ja visuaalid, mida õppeasutused

saavad teavitustöös kasutada. Algatati uuring „VÕTA kasutamise probleemid õppija ja kutsetaotleja

vaates“.

Kutsesüsteemi reform

Kutsesüsteemi reformi käivitamiseks viidi läbi mitmeid aruteluseminare partneritega, et koguda sisendit

aasta lõpuks valminud kutseseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamiseks. Asuti välja töötama

kutsesüsteemi tulemusindikaatorit, milleks saab OSKA uuringutes esitatud ettepanekute rakendumise

osakaal.

Aktiivselt tegutseb ja kutsetunnistusi väljastab 105 kutse andjat. Väljastati ligi 16 500 kutsetunnistust

(neist 10 875 töömaailma taotlejatele ja 5578 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile), 1006

osakutsetunnistust (neist 797 töömaailma taotlejale ja 209 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile) ja 2 431

koolilõpudokumendile kantud kutset (neist 1503 kõrgkooli lõpetajaile ja 928 kutseõppe lõpetajaile).

2024. aastal toimus 32 kutseõppeasutuses kokku 742 kutseeksamit. Kutset taotles 7699 kutseõppe

lõpetajat, eksamil osales 7512, osalenutest sooritas eksami 6634 õppurit. Kutseõppe lõpus kutseeksami

edukalt sooritanute osakaal 2024. aastal oli 87%.

Oskuste prognoosisüsteem OSKA

Eesti tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA analüüsides uuritakse, kui palju ja milliste

oskustega töötajaid on Eestis tulevikus vaja ning kuidas oskuste vajadus on kooskõlas

hariduspakkumisega. Lisaks valdkondlikele uuringutele koostatakse OSKA tööjõuvajaduse üldprognoose,

vaadatakse üleilmseid tulevikutrende ning kitsamaid tööjõu ja oskuste vajadusega seotud teemasid.

2024.a uuendati OSKA andmemudeli, üldprognoosi, temaatiliste uuringute ja seire metoodika. Kokku

avalikustati 2024. a kaheksa OSKA tööjõuvajaduse tulevikuvaate uuringut: arvestusala ja ärinõustamine,

logistika, perearstiabi, transport, ehitus, farmaatsiatööstus, tervishoid, IKT seiretulemuste aruanne ning

temaatiline uuring „Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused“. Toimus OSKA

IKT-valdkonna 2021. a uuringu seire, mille käigus lisaks tavapärasele seireküsitlusele kasutati muid

kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid, et saada täiendavat infot sektori arengutest.

Läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga lepiti kokku projekti „Strengthening skills forecasting and skills

governance system in Estonia“ tegevuskava järgnevaks kolmeks aastaks. Projekti tulemusel luuakse

terviklik oskuste ökosüsteemi mudel, mis soodustab sektorite vahelist koostööd, pakub rakendatavaid

21

lahendusi hariduse, koolituse ja tööjõuarenduse vallas ning toetab tõenduspõhiseid poliitikaid ja

tegevusplaane, mis aitavad tõhusamalt lahendada oskuste puudujääke.

Jätkus arendustöö oskuste klassifikaatori ja kataloogi loomisel ning rahvusvahelist kogemust (sh ESCO

klassifikaator) arvestades loodi metoodika oskuste kirjeldamiseks. Aasta lõpuks oli Eesti oskuste

registris kirjeldatud 2833 oskust, mis on seostatud ligi 400 ametiprofiiliga.

Meede 4. Noortevaldkonna arendamine

Meetme eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu

ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond

kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks.

Tabel 6. Meetme mõõdikud ja nende täitmine

Mõõdik Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuste

osakaal (%)

Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu

15 20 24 40,5

30 45

50

Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1.

2024. aasta olulisemad edusammud

Kohalikke omavalitsusi, kus noortevaldkond (sh nii noorsootöö kui ka huviharidus) on

Rahandusministeeriumi väljatöötatud omavalitsuste teenuste hindamisinstrumendi järgi edasijõudnu

või eeskujulikul tasemel (st täidetud on nii ootuspärased eeldused valdkonna toimimisele kui ka

tehtud lisapingutusi valdkonna parima toimimise tagamiseks), oli 2023. aastal4 56% kõikidest

omavalitsustest. Pärast selle näitaja suurt langust 2021. aastal (34%-ni tingituna nt uute indikaatorite

lisamisest noorsootöö valdkonna kategooriasse) on näitaja taastunud ja umbes pooled

omavalitsused said 2023. a noortevaldkonna korraldamisega hakkama keskmisel või eeskujulikul

tasemel.

Mis vajab tähelepanu?

Liiga palju on kohalikke omavalitsusi, kus noortevaldkonna kvaliteedihindamine ei ole edenenud

soovitud tempos. Hindamise on viimase nelja aasta jooksul läbi viinud 24 omavalitsust, mis on umbes

10 võrra vähem kui seatud siht. Eesmärk on toetada omavalitsusi noorsootöö ja huvihariduse

kvaliteedi hindamisel vähemalt iga nelja aasta järel. See annaks regulaarse ja ajakohase ülevaate

piirkonna võimalustest ja puudujääkidest noortele mõeldud arendavates tegevustes. Languse üheks

põhjuseks võib pidada ESF+ rahastusel arendatud kvaliteedihindamise digitaalse keskkonna

valmimist 2023. a lõpuks ning tellija piiranguid keskkonnas hindamiste läbiviimisele esimesel

kasutusaastal. 2024. aastal eeldati keskkonna kasutajatelt varasemat kvaliteedihindamise kogemust.

4 Aruandeaastal raporteeritakse eelnenud kalendriaasta tulemusi, kuna andmed avalikustatakse juunikuus ehk pärast aruande ilmumist.

22

Mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET) noorte osakaal on kasvanud.

Vanuserühmas 15−29 on ühiskonnast kõrvalejäänud noorte osakaal Statistikaameti andmetel 11%,

s.o 1,4 protsendipunkti enam kui eelmisel aastal. Kuigi näitaja kahel eelneval aastal langes, püsib

NEET-staatuses noorte osakaal antud vanuserühmas pikemas vaates (alates 2017. a) 11% juures. See

tähendab, et ligi 23 000 noort on ootuspärastest ühiskonnas osalemise protsessidest väljas – nad ei

ole tööturul ega haridussüsteemis. Noores eas ühiskonnast eemale jäämine vähendab võimalusi

tulevikus edukaks hakkamasaamiseks ning suurendab seeläbi koormust sotsiaalsüsteemile. NEET-

staatusesse sattumise põhjuseid avab Statistikaameti analüüs.

Toimivate noorte osaluskogudega KOV-de osakaal on endiselt madal ja langes aruandeaastal veel

mõne protsendipunkti võrra. Kuigi osaluskogusid on üle Eesti 85, tegutsevad aruandeaastal noorte

huvide eest seisvad osaluskogud aktiivselt 59% omavalitsuste juures. Vaatamata üldarvu langusele

on positiivseid muutusi osaluskogude tegevuses: aasta jooksul on kaheksa omavalitsuse

mitteformaalsemast noorte aktiivist saanud noortevolikogu.

Noorsootöös ja huvihariduses (v.a laagrikasvatajad) ei ole ühtseid riigi poolt sätestatud

kvalifikatsiooninõudeid noortega töötavatele spetsialistidele. Tööks vajalike kompetentside, samuti

laste ja noortega töötamiseks vajalike isikuomaduste kontrolli vastutus on kohalikel omavalitsustel ja

tööandjatel, kellel on õigus seada kandidaatidele nõudeid. Vähene riiklik regulatsioon paneb suurema

vastutuse valdkonna tööandjatele ja omavalitsustele, kes saavad vastavalt tegevustele ja teenustele

(nt noortekeskustes pakutav avatud noorsootöö teenus või instrumendiõpe huvikoolis) ning piirkonna

eripäradele (nt suurem erivajadustega noorte hulk) nõudeid luua ja kehtestada. Teiselt poolt

võimaldab ühtsete üleriigiliste baasnõuete puudumine palgata huvihariduse ja noorsootöö

spetsialistide ametikohtadele erialaste oskuste ja kompetentsideta isikuid ning maksta neile

madalamat töötasu (loe rohkem töötingimuste ja kvalifikatsiooninõuete uuringust). Jõudmaks

noortevaldkonna arengukavas seatud eesmärgini tagada noorsootöö ja huvihariduse kaudu

kvaliteetsed ja mitmekülgsed arenguvõimalused kõigile noortele, olenemata nende elukoha

piirkonnast, on vaja senisest tõhusamaid mehhanisme, kindlustamaks noortega töötavate isikute

professionaalsus. Koostöös valdkonna esindusühingutega on väljatöötamisel kvalifikatsiooninõuded

noortega töötavatele spetsialistidele ning ministeerium on alustanud noorsootöö seaduse ja huvikooli

seaduse muutmise ettevalmistamist.

2024. a olulisimad arengud

HOOG

Andekate noorte süsteemsemaks toetamiseks valmis 2024. aastal HTM strateegilise partneri MTÜ

Talendikeskuse eestvedamisel teadusanalüüsi ning ekspertide sisendi põhjal andekuse mõiste

definitsioon, milles määratleti andekuse tunnused. Andekuse definitsiooni ja tunnuste selge

määratlemine on alus andekate õppijate tuvastamiseks haridusasutustes ja paremaks vajaduspõhiseks

toetamiseks.

OSA

Noorte osaluskogude töö tõhustamiseks valmis Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel ja

ministeeriumi toel digitaalne noortevolikogude kvaliteedi hindamise mudel. Mudeli kvaliteedinäitajad

aitavad tuvastada tugevusi ja leida parandustegevusi vajavaid aspekte noortevolikogude toimimises, et

23

osaluskogude töö edendaks võimalikult tõhusalt noorte demokraatlikku osalust. Hindamise tehniliseks

läbiviimiseks loodi Haridussilma kvaliteedi hindamise mooduli juurde noortevolikogude kvaliteedimudel.

ISE

Valmis uuring „Kvalifikatsiooninõuete kehtestamine noortevaldkonnas töötamiseks: välisriikide

noortevaldkondade ja Eesti sidusvaldkondade kogemuste analüüs samasisuliste reformide elluviimisel“.

Praxise eksperdid analüüsisid Malta ja Wales’i noortevaldkonna töötajatele ning Eestis treeneritele,

koolieelsete lasteasutuste töötajatele ning lastekaitsetöötajatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamise

protsessi. Koostati neli võimalikku poliitikavalikut Eestis kvalifikatsiooninõuete kehtestamiseks

noortevaldkonna töötajatele. Uuring on sisendiks poliitikakujundajatele, -rakendajatele ning valdkonna

töötajaskonna aruteluks noorsootöös ja huvihariduses täiendavate kvalifikatsiooninõuete

kehtestamiseks.

Ministeeriumi eestvedamisel kutsuti kokku partnerorganisatsioonidest moodustatud töörühm ning

osaletakse Riigikantselei koosloome arengukiirendis. Rohkem infot kvalifikatsiooninõuete kohta leiab siit.

Valmis mobiilse noorsootöö kontseptsioon, mille eesmärk on luua ühtne arusaam mobiilsest

noorsootööst, toetada omavalitsusi mobiilse noorsootöö korraldamisel ja aidata laiendada seda igasse

Eesti piirkonda. Kontseptsioonist lähtuva mobiilse noorsootöö rakendamine kõikjal Eestis loob eelduse

tasandada ebavõrdsete olude (sh piirkondliku, sotsiaalmajandusliku) mõju noorte eluteele ning vähendada

ühiskonnast kõrvalejäänud noorte osakaalu. Viimastel andmetel on selliseid noori ligikaudu 23 000 (11%

15−29 aastastest). Kontseptsiooni valmimine on oluline alus mitteõppivate ja mittetöötavate noorte

süsteemsemaks tagasitoomiseks haridussüsteemi ja/või tööturule suunamiseks.

Valmis haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja ametite atraktiivsuse kasvu

kontseptsioon, mille eesmärk on sõnastada ühised ootused osapoolte rollide ja vastutuse suhtes, et

toetada professionaalide väärtustamist ja ametite atraktiivsuse kasvu.

Noortevaldkonna õigusloome hõlmas 2024. aastal nelja noorsootöö seaduse rakendusakti

ajakohastamist – sh eelkõige aasta alguses kehtima hakanud uuendatud noorsootöötaja

kutsestandardite põhjal muudeti noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuete

määrust, millega võimaldati mh ka 7. taseme kutse omanikel töötada laagrikasvatajana, ning kehtestati

ühetaoline ja universaalne esmaabikoolituse läbimise nõue kõikidele laagrikasvatajatele ja -juhatajatele.

Samuti jätkati noorsootöö seaduse ja huvikooli seaduse muutmise ettevalmistamisega.

KINDLUS

ESF+ programmi „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks“ raames töötati HTM ja Tallinna ja Tartu ülikooli koostöös välja

kvaliteedijuhtimise koolitusprogramm ning alustati programmi pilootetapi elluviimist. Koolitusprogrammi

sihtrühm on kohalike omavalitsuste noortevaldkondade juhid, kes koolituse tulemusel on võimelised

seadma ja rakendama kvaliteedinõudeid oma piirkonnas noortele pakutavates teenustes.

Alates 2024. aastast saavad omavalitsused noortevaldkonna korralduse kvaliteeti hinnata

veebikeskkonnas. See võimalus on esimeste kasutajate hinnangul muutnud hindamist lihtsamaks.

Positiivset tagasisidet on saanud eeltäidetud hindamisvormid, kus kuvatakse keskselt kogutud

asjakohaseid andmeid hindamist läbiviiva omavalitsuse kohta. 2024. aastal täiendati ja korrigeeriti

vastavalt esimeste kasutajate tagasisidele ka noortevaldkonna korralduse kvaliteedinäitajaid, mis

valmisid 2023. a lõpus.

24

3. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse

eelarve täitmine

Haridus- ja noorteprogrammi kulude maht oli 743 mln eurot, millest piirmääraga ehk Riigikogu limiidiga

kinnitatud eelarvevahendite kasutus oli 625,7 mln eurot ning piirmäärata ehk välistoetuste ja asutuste

omatulude arvelt kasutatud eelarve 117,4 mln eurot.

Programmi eelarvesse kuuluvad 25 riigi kutseõppeasutust, 5 riigi rakenduskõrgkooli ja 51 riigi

üldhariduskooli. Riigi õppeasutuste kulud kokku olid 272,3 mln eurot. Tegelikest kuludest moodustasid

suurima osa toetused: 388,5 mln eurot (sh avalik-õiguslike ülikoolide ja erakoolide tegevustoetused,

sihtfinantseerimised ja liikmemaksud). Sotsiaaltoetuste maht oli 33,7 mln eurot (õpilaste õppe-, sõidu- ja

toitlustustoetused, stipendiumid jms). Asutuste tööjõu- ja majandamiskulude maht (sh välistoetuste

arvelt) oli 297 mln eurot, sh riigikoolidel 241,4 mln eurot, Haridus- ja Noorteametil 21 mln eurot ja

ministeeriumil 29,4 mln eurot (sh ametnike tööjõu- ja asutuste ülalpidamiskulu, kvaliteedihindamiste,

riigieksamite jms-ga seotud kulud). Amortisatsioonikulu oli 23,7 mln eurot.

Esialgse ja lõpliku eelarve kulude vahe suurenes 132 mln eurot, millest piirmäärata ehk välisvahendite ja

omatulude lõplik eelarve suurenes 91,2 mln eurot ning piirmääraga kulude eelarve maht suurenes 40,8 mln

eurot.

Välisvahendite suure kasvu põhjustab Erasmus+ ja Euroopa Sotsiaalkorpuse (ESC) lõpliku eelarve

suurenemine 75,9 mln euro võrra. Igal aastal sõlmib Erasmus+ ja ESC agentuur (EEA) Euroopa

Komisjoniga uue lepingu toetusvahendite kohta. Pärast lepingu sõlmimist kannab EK esimese

ettemaksena EEAl-e 70% toetuse vahenditest ja 100% võrgustike ja juhtimiskulude vahenditest ning

seetõttu on kumulatiivne toetuse jääk küllalt suur. Kasutamata lepingujäägid kantakse EK-le tagasi pärast

lepinguperioodi lõppu, kui EK esitab maksetaotluse. Üks leping võib olla avatud 5−7 aastat.

Piirmääraga kulude eelarvet muutsid 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud vahendid: 48,9 mln eurot.

Lisaeelarvega vähendati eelarvemahtu 4,8 mln eurot. Riigieelarve seaduse muudatusega vähendati kulude

eelarvet 3,7 mln eurot. Vabariigi Valitsuse reservist suunati vahendeid programmi eelarvesse 0,4 mln

eurot.

Programmi investeeringute eelarve maht suurenes 7,8 mln eurot, sh piirmääraga vahendite maht 5,5 mln

eurot. 2023. aastast 2024. aastasse toodi üle 8,6 mln eurot, mh kinnisvara halduseks ja korrashoiuks ette

nähtud vahendeid. Seadusemuudatusega vähendati investeeringuid 3,4 mln eurot. Vabariigi Valitsuse

reservist suunati investeeringutesse täiendavalt 0,3 mln eurot.

2024. aasta eelarve jäägiks kujunes koos välisvahenditega 211,8 mln eurot, millest piirmääraga kulud on

82,2 ja investeeringud 5,8 mln eurot. Kõige suurema osa programmi piirmääraga kulude jääkidest

moodustavad tegevustoetused ja investeeringutoetused: 66,8 mln eurot, sh

eestikeelsele haridusele üleminek 42,9 mln eurot, mis tuleb kanda edasi aastatele 2026−2029,

et katta reformiga seotud eelarvevajadus;

KOV-idele ja eraüldhariduskoolide pidajatele ühekordne toetus arvutite ostmiseks 11 mln

eurot, et toetada koolide valmisolekut e-eksamiteks. Taotlusvoor korraldati ja lepingud

sõlmiti 2024. aastal, soetused toimuvad 2025. aastal;   

25

HTM valitsemisalas on 86 asutust, sh 81 kooli. Koolid täitsid oma kulude eelarvest 98,1%, jääk on 4,3 mln.

Koolide puhul võib eelarve kasutamise vajadus muutuda ka kahe eelarveaasta vahel, mis jäävad samasse

õppeaastasse. 

Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on Haridus- ja teadusministri käskkirja „2024. aasta

riigieelarve vahendite ülekandmine 2025. aastasse“ seletuskirjas.

Tabel 7. Haridus- ja noorteprogrammi eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Haridus- ja noorteprogramm Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve

Täitmine Täitmine

%

Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus 669 362 782 500 649 894 83%

1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kulud 26 814 29 887 25 156 84%

Investeeringud 10 814 11 113 7 921 71%

1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Kulud 298 124 319 736 290 673 91%

Investeeringud 1 502 2 369 1 461 62%

1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kulud 273 953 280 303 274 207 98%

Investeeringud 1 545 4 887 2 764 57%

1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja

õppimisvõimaluste loomine

Kulud 16 129 19 228 7 048 37%

Investeeringud 0 5 5 92%

1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime

edendamine

Kulud 40 480 114 854 40 538 35%

Investeeringud 0 118 118 100%

Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -

keskkonnad

111 837 135 482 78 801 58%

2.1 Õppekava ja koolikorralduse

arendustegevused

Kulud 28 746 32 046 25 778 80%

Investeeringud 1 913 4 706 3 128 66%

2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Kulud 71 820 92 115 45 300 49%

Investeeringud 0 195 25 13%

2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu

toetamine

Kulud 9 275 6 407 4 560 71%

Investeeringud 83 13 12 91%

Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed 37 229 37 841 21 400 57%

3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste

prognoosisüsteem OSKA

Kulud 4 327 3 557 3 438 97%

3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Kulud 32 902 34 060 17 739 52%

Investeeringud 0 223 223 100%

Meede 4. Noortevaldkonna arendamine 12 329 14 735 8 662 59%

4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste

toetamine (HOOG)

Kulud 2 570 5 479 1 772 32%

Investeeringud 0 8 8 100%

26

4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste

kaitsmine (OSA)

Kulud 853 1 122 760 68%

4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi

arendamine (ISE)

Kulud 4 642 5 213 4 371 84%

Investeeringud 0 5 5 100%

4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste

tagamine (KINDLUS)

Kulud 4 263 2 909 1 747 60%

Haridus- ja noorteprogramm kokku Kulud 814 900 946 916 743 085 78%

Investeeringud 15 857 23 643 15 672 66%

27

LISA 1: mõõdikute tabelid tegevuse tasandi

mõõdikutega

Meede 1 tegevusmõõdikud

Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 158 158 158 156 154 155 153

Riigigümnaasiumide arv (tk)* 16 18 20 25 28 27 27

* Mõõdiku järele ei ole edaspidi vajadust, sest 2014−2020 toetusperiood on lõppenud ja eesmärk saavutatud. Mõõdik jääb alates

2026−2029 programmist välja.

Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas

kooliastmes (%), kokku

Allikas: EHIS

0,2 0,25 0,3 0,34 0,36 0,3 0,25

Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas

kooliastmes (%), poisid

Allikas: EHIS

0,3 0,3 0,4 0,38 0,43 0,4 0,3

Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas

kooliastmes (%), tüdrukud

Allikas: EHIS

0,1 0,2 0,2 0,3 0,29 0,2 0,2

Gümnaasiumist väljalangejate määr esimesel õppeaastal (%)*

Allikas: EHIS 0,7 0,9 1,2 1,3 0,95 1,2 1,1

Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1.

õppeaastal (%)*

Allikas: EHIS

9,4 8,9 10,7 8,6 9,6 9 8,5

Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli

lõpetamist

Allikas: EHIS

82,1 81,9 81,2 82,1 80 82 83

Kutsehariduse** omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli

lõpetamist (%)

Allikas: EHIS

22,4 22,3 21,6 21,2 22,0 22,9 23

* Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja, sest ei anna kasutatavat infot. Kaalutakse asendamist õppimiskohustuse

täitmise mõõdikuga.

** Kutsehariduse all mõistetakse ainult tasemeõpet, mitte jätkuõpet.

Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1.

astme õpingute esimesel aastal) (%)

Allikas: EHIS

15,2 14,5 15,1 13,2 11,2 16,0 16,0

Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas

Allikas: EHIS 221 222 250 237 262 300 300

28

Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%)

Allikas: EHIS 52,3 55,0 56,1 54,8 56,8 54 54,5

Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ja õpetamise

ning juhendamisega*

Allikas: Vilistlaste uuring

79,6

(2019) - 81,4 - - - 83

* Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja ja seda seiratakse edaspidi programmiväliselt.

Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

25−64a madala haridustasemega täiskasvanute

elukestvas õppes osaluse määr* (%)

Allikas: Eesti tööjõu-uuring

6,5 8,6 10,7 9,95 10,7 11,5 12,3

Mittestatsionaarses üldharidusõppes või

kutsekeskhariduses õppijate osakaal keskhariduseta

19−64aastaste hulgas (%) Allikas: EHIS ja

Statistikaamet

4,6 4,8 4,5 4,7 andmed

mais 4,7 4,8

Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses

üldharidusõppes** (%)

Allikas: EHIS

28 30 32 26,3 25 29,4 28,9

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr

viimase 12 kuu jooksul (%) formaal- ja

mitteformaalõppes***

Allikas: Eesti tööjõu-uuring

- - 48,1 - 53,7 49,2 49,9

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr

viimase 12 kuu jooksul (%) informaalõppes****

Allikas: Eesti tööjõu-uuring

- 59,6 62,6 67,8 69,4 Täpsus-

tamisel

Täpsus-

tamisel

* Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja

viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala haridustaseme all

mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0−2).

** Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes

*** Euroopa Komisjoni metoodika, indikaator hõlmab endas formaal- ja mitteformaalõpet, v.a juhendatud töökohapõhine õpe

**** Arvesse on võetud õppimist pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt, trükimaterjalide abil, elektroonilise seadme vahendusel, giidiga

ekskursioonidel, õppekeskustes.

Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%)

Allikas: EHIS 11,6 11,4 11,0 9,7 8,7 11,0 11,0

Meede 2 tegevusmõõdikud

Tegevus 2.1. Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide arv*

Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm 148 148 184 205 213 204 214

29

Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul

või väga rahuliii (%), 4. klass

Allikas: Rahulolu-uuring

31,6 31,8 30,7 31,7 31,9 32 33

Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul

või väga rahul (%), 8. klass

Allikas: Rahulolu-uuring

14,7 16,3 16,1 15,5 17,3 17 17

Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul

või väga rahul (%), 11. klass

Allikas: Rahulolu-uuring

16,3 15,8 15,5 16,5 17,9 16 17

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul

korduvalt kiusatud (%), 4. klass

Allikas: Rahulolu-uuring

67,8 66,0 63,5 60,9 61,6 66 67

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul

korduvalt kiusatud (%), 8. klass

Allikas: Rahulolu-uuring

74,2 79,3 76,7 69,9 71 80 81

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul

korduvalt kiusatud (%), 11. klass

Allikas: Rahulolu-uuring

89,1 92,4 90 88,1 88,3 92 93

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul

korduvalt kiusatud (%), kutseõppeasutuste õppijad

Allikas: Rahulolu-uuring

- 92,4 87,8 86 81,9 92 93

Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe

nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh õpilaste, lapsevanemate,

kolleegide poolt) (%)**

Allikas: Rahulolu uuring

- 87,5 - - 84,8 89 -

Andeka õppija toetamine uus mõõdik, metoodika töötatakse välja

* Programm lõppes, mõõdik pole enam asjakohane ja jääb alates 2026−2029 programmist välja.

** Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja ja seda seiratakse edaspidi programmiväliselt.

Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialisti

teenuste rakendamise osakaal põhihariduses (%)

Allikas: EHIS

72 74 76 75,2 76,5 77 78

Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste

osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest õpilastest (%)

Allikas: EHIS

32,1 34,4 36,2 39,4 40,3 36 36

Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste

osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest õpilastest (%)

Allikas: EHIS

64,9 68,4 70,8 72,8 76,8 71 72

Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami keskmine

tulemus*

Allikas: EHIS, EIS

- 65 60 59,1 60,4 75 75

Eesti keele kui teise keele gümnaasiumi riigieksami keskmine

tulemus*

Allikas: EHIS, EIS

74 73 67 68,9 66 75 75

Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme

saavutanute osakaal gümnaasiumi statsionaarses õppes (%)

Allikas: EHIS, EIS

83,1 77,3 75,5 74,6 69,7 77 78

Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal eesti keelest erineva

õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga,

loodusteadused

- -

5,9

vs

13,3

- -

10,8

vs

19

30

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Allikas: PISA

Tipptasemel oskustegaiv õpilaste osakaal eesti keelest

erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga,

lugemisoskus

Allikas: PISA

- -

7,3

vs

11,6

- -

12

vs

20,5

Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal eesti keelest erineva

õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga,

matemaatika

Allikas: PISA

- -

7,8

vs

14,7

- -

13,5

vs

23,7

Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku

õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks,

alusharidus

Allikas: Rahulolu uuring

-

46,3 - - 46,8 47 -

Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku

õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks,

üldharidus

Allikas: Rahulolu uuring

43 - - 42,6 44 -

Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja

erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- ja

lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad erivajadustega

laste toetamisel head koostööd**

Allikas: Rahulolu uuring

59,2 - - 58,8 60 -

Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja

erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad,

arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad hariduslike

erivajadustega laste toetamisel head koostööd**

Allikas: Rahulolu uuring

65,3 - - 58,5 67 -

Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga

hästi ette valmistatud õpetamiseks mitmekultuurilises või -

keelses keskkonnas

Allikas: TALIS

- - - -

andmed

sügisel

2025

20 -

* Mõõdik jääb 2026−2029 programmist välja, kuna ei anna olulist infot lisaks B1- ja B2-taseme saavutanute osakaalu mõõdikutele.

** Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja ja seda seiratakse edaspidi programmiväliselt.

Tegevus 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Koolijuhtide osakaal, kes võtsid meetmeid, toetamaks

õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate

väljaarendamisel (%)

Allikas: TALIS

- - - -

andmed

sügisel

2025

55 -

Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%)*

Allikas: EHIS 27,0 26,5 26,4 26,4 26,7 28 28

Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele

Allikas: SAIS, EHIS 1,0 1,2 1,1 1,2 1,3 1,3 1,4

Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et õpetajaamet on

ühiskonnas väärtustatud*

Allikas: TALIS

- - - -

andmed

sügisel

2025

35 -

Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord kuus õpetanud

koos teise õpetajaga (%)

Allikas: TALIS

- - - -

andmed

sügisel

2025

25 -

31

* Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja ja seda seiratakse edaspidi programmiväliselt.

Meede 3 tegevusmõõdikud

Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Mõõdik(ud) väljatöötamisel Mõõdik töötatakse välja 2025. a

Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34-aastaste

inimeste tööhõive määr (%)

Allikas: Eurostat

80,3 70,6 75,1 84,6 74,7 81 81,5

1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud lõpetanud 20−34-

aastaste tööhõive määr

Allikas: Eurostat

85,7 92,4 87,3 96,7 95,2 88 88,5

LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus)

erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses (%)

Allikas: EHIS

27,4 28,1 27,5 26,5 27 30 30

IT õppesuuna lõpetajate arv aastas

kõrghariduses

Allikas: EHIS

766 975 847 793 889 975 975

IT õppesuuna lõpetajate arv aastas

kutsehariduses

Allikas: EHIS

486 499 424 496 536 520 520

Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega, bakalaureuseõpe (%)*

Allikas: Vilistlaste uuring - - 66,2v - - - 63

Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega, magistriõpe (%)*

Allikas: Vilistlaste uuring - - 58,8vi - - - 68

Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist

kutseõppe lõpetajatest (%)*

Allikas: EHIS

15,2 17,2 13,2 11,6 10,4 21 23

* Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja ja seda seiratakse edaspidi programmiväliselt.

32

Meede 4 tegevusmõõdikud

Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse toetamine (HOOG)

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

18-26-aastaste noorte juhitud

mittetulundusühingute osakaal aktiivsetest

mittetulundusühingutest (%)

Allikas: Statistikaamet

4,05 3,6 4,7 3,7 3,9% 3 3,4

Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7–26-

aastastest noortest (%)

Allikas: EHIS, Statistikaamet

30,3 32,3 32,9 32,7 andmed

mais 33,2 33,5

Noorte omaalgatusprojektide arv (ja toetatud

projektide osakaal (%))

Allikas: Harno, Eesti Avatud Noortekeskuste

Ühendus6

179

(74%)

32

(50%)

168

(42%)

111

(69%)

198

(45%)

> 168

(vähemalt

50)

> 168

(vähemalt

50)

Noorte ettevõtjate osakaal 18–26-aastastest

noortest

Allikas: Statistikaamet

4,0 4,3 4 4,1 4% 5,0 5,3

Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Osalusvormide arv

Allikas: Eesti Noorteühenduste Liit 82 91 92 89 85 ≥79 ≥79

Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste

osakaal kõigist omavalitsustest (%)

Allikas: Eesti Noorteühenduste Liit

94,0 92,0 68 62 59 vähemalt

90%

vähemalt

90%

18−26a kandidaatide osakaal kõigist kohalike

omavalitsuste volikogu valimiste kandidaatidest (%)

Allikas: Statistikaamet

- 5,4 - - - - 7,9

15−26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud

organiseeritud vabatahtlikus tegevuses (%)

Allikas: Statistikaamet

- 22 26,5 27,2 26,5 >23 24

Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

Kohalike omavalitsuste osakaal, kus noorsootööteenused

on vähemalt edasijõudnu tasemel (%)

Allikas: RM, minuomavalitsus.ee

69,6 34,2 39,2 55,7 Andmed

juunis7 40 >45

Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) 90 - - - - - -

5 2024.a korrigeeris Statistikaamet perioodi 2020−2023 andmeid. Varasemad andmed näitasid märkimisväärset langust, ca 2%-ni, kuid korrigeeritud andmetel on noorte juhitud MTÜde osakaal perioodil 2017−2023 püsinud u 4% juures. 6 Alates 2023. aastast viib noorte omaalgatuste taotlusvooru läbi strateegilise partnerluse raames Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus. 7 Aruandeaastal raporteeritakse eelnenud aasta tulemust, kuna aruandeaasta andmed avaldatakse peale käesoleva aruande ilmumist.

33

Allikas: Uuring „Noorsootöös osalevate noorte rahulolu

noorsootööga“

Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025

15−26-aastaste noorte osakaal, kes hindavad, et tugi on

kättesaadav (%)

Allikas: Statistikaamet

- 91,7 89,7 91,5 90 ≥90 ≥90

15−29-aastaste osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel

(NEET-staatuses noored) (%)

Allikas: Statistikaamet

11,7 11,2 10,6 9,6 11 10,8 10,5

i Mõõdetakse skaalal 1−6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. ii Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. iii Allikas: Rahulolu uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul st õpilased, kes

on vastanud kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes

vahetunnis õue minna. 2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või

ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis aktiivselt liikuma.) nende vastanute osakaal, kelle

kolme küsimuse vastuse keskmine on 4−5 (vastuste skaalal 4 tähistab vastust „pigem olen nõus“ ning 5 „olen täiesti

nõus“). iv PISA 5. ja 6. tase v 2022. a näitajas kajastuvad ISCEDi 6. taseme lõpetajate andmed (nii bakalaureuseõppe kui ka rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud). vi 2022. a näitajas kajastuvad ISCEDi 7. taseme lõpetajate andmed (nii magistriõppe kui ka integreeritud

bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanud).

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Rahandusministeerium

Riigikontroll

2.06.2025 nr 5.1-2.3/25/1

Haridus- ja Teadusministeeriumi

2024. aasta tulemusaruanded

Saadame teile Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024. aasta tulemusaruanded.

Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ tulemusaruanne on koostatud

koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Kliimaministeeriumiga. Haridus- ja teadusministri allkiri on kehtiv tulemusvaldkonna üldosale ning peatükkidele „Teadussüsteemi programm“ ja „Teadmussiirde programm“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Parts strateegia- ja finantsosakonna juhataja

Lisa: Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024. aasta tulemusaruanded

Meelis Aunap

735 0105 [email protected]