Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.2-4/1525-1 |
Registreeritud | 03.06.2025 |
Sünkroonitud | 04.06.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
Sari | 1.2-4 Kohtumaterjalid |
Toimik | 1.2-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tallinna halduskohus |
Saabumis/saatmisviis | Tallinna halduskohus |
Vastutaja | Helen Tralla (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Halduskohus
Kohtunik Pihel Sarv
Määruse tegemise aeg ja koht 3. juunil 2025 Tallinnas
Haldusasja number 3-24-1902
Haldusasi Sanna Haltuneni kaebus tühistada Eesti Töötukassa
18. aprilli 2024. a otsus
Menetlusosalised Kaebaja Sanna Haltunen
Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Menetlustoiming Kohtuotsuse aja tühistamine, asja arutamise uuendamine,
haldusorgani kaasamine
RESOLUTSIOON
1. Tühistada kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg. Uuendada asja menetlus.
2. Kaasata menetlusse Sotsiaalministeerium.
3. Kohustada menetlusosalisi andma hiljemalt 6. juunil 2025 kohtule teada, kas neile
sobib virtuaalistungi pidamiseks mõni praeguses määruses nimetatud päevadest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 203
lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Sanna Haltunen on sündinud 1961. aastal. Kuni 1995. a-ni elas ta Eestis. Seejärel kolis ta
Soome. Alates 2007. a-st on ta Soome kodanik. S. Haltunen esitas 20. märtsil 2023 Soome
pensioniametile taotluse töövõimetuspensioni saamiseks. Soome pensioniamet saatis
12. jaanuaril 2024 S. Haltuneni taotluse Eesti Töötukassale.
2. Eesti Töötukassa tegi 18. aprilli 2024. a otsuse nr TVH/24/015200, millega määras
kaebajale osalise töövõime. 23. mai 2024. a otsusega nr TVH/24/019490 muutis töötukassa
18. aprilli otsust kaebaja nime osas. Kaebaja sünnijärgne nimi Žanna Slepakova muudeti tema
õigeks nimeks Sanna Haltunen. Ülejäänud osas jäeti algne otsus muutmata. 23. augusti 2024. a
otsusega nr TVH/24/030067 muutis töötukassa algset otsust taotluse esitamise kuupäeva osas.
Algses otsuses oli ekslikult märgitud kuupäev 2. märts 2023. Õige kuupäev oli 20. märts 2023.
3. Kaebaja esitas 26. aprillil 2024 vaide. Kaebaja ei nõustunud sellega, et Eesti Töötukassa
tema töövõimet hindas. Kaebaja töötas Eestis kuni 1991. a-ni. 1995. a-l lahkus kaebaja Eestist
alaliselt Soome. Tal pole Eestiga mingit seost. Tal ei ole kunagi olnud Eesti passi. Ta kustutati
Eesti rahvastikuregistrist 13. veebruaril 1995.
4. Töötukassa jättis vaide 27. juunil 2024. a vaideotsusega rahuldamata.
4.1. Töötukassa rakendab Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel töövõime vähenemisega
seotud hüvitiste, sh töövõimetoetuse määramist reguleerivaid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määrust nr 883/2004 (põhimäärus) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 987/2009
(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (rakendusmäärus).
4.2. Kui inimene on elanud mitmes EL liikmesriigis, saadab pädev asutus (praegusel juhul
Soome Vabariigi asutus) pärast inimeselt taotluse saamist päringud teiste liikmesriikide
pädevatele asutustele. Põhimääruse järgi on riigil see kohustus alati, kui teises liikmesriigis
elamise periood on pikem kui üks aasta. Kaebaja elas Eestis 5. veebruarist 1961 kuni 9. märtsini
1995. Ajavahemik, mil kaebaja elas Soomes, võetakse aluseks Soomes hüvitiste määramisel.
Eestis elamise aega arvestatakse hüvitiste määramisel Eestis. Iga liikmesriik vastutab oma riigis
täitunud perioodi eest ja arvestab vastava hüvitise proportsionaalselt tema riigis elatud või
töötatud perioodi eest. Ükski riik ei võta enda kanda teise liikmesriigi kindlustusperioode.
4.3. Töötukassa võtab arvesse ajavahemikku kaebaja 16-aastaseks saamisest kuni Eestist
lahkumiseni. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) järgi ei sõltu hüvitise saamine sellest, mis aja
jooksul on inimene Eestis töötanud või kindlustatud olnud.
5. Kaebaja esitas 26. juunil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kohus võttis 27. augusti
2024. a määrusega menetlusse kaebaja nõuda tühistada töötukassa 18. aprilli 2024. a otsus.
Kaebaja selgitas, et pöördus kohtusse eesmärgiga kaitsta oma isikuandmeid.
5.1. Kaebaja sündis 1961. a Murmanski oblastis. Kaebaja elas siiski Eestis, Narva-Jõesuus kuni
9. märtsini 1995, mil ta kolis Soome. Pärast seda pole kaebaja Eestis elanud. Kaebajal on
Soomes alaline elamisluba alates 1997. a-st. Ta on Soome kodanik alates 2007. a-st. Enne seda
oli kaebaja kodakondsuseta. Kaebaja ei ole kunagi taotlenud Eestis elamisluba ega sellist luba
omanud.
5.2. Kaebajal on terviseprobleemid: parema käe vaevused, mis mõjutavad tema töövõimet.
Kaebajat opereeriti 2. mail 2024. Kaebajat ravinud meedikud leidsid, et kaebajale on vaja
määrata B1 arvamus, mille alusel ta saaks puudepensioni määramata ajaks. Puude saamine
Soomes võtab palju aega. Kaebaja puhul kestis see protsess kaks ja pool aastat.
5.3. Kaebaja ei ole esitanud avaldust Eesti Töötukassale. Kaebaja leiab, et töötukassal pole alust
hinnata tema kui Soome kodaniku töövõimet. Kaebajat võib hinnata üksnes Soome sotsiaal-
kindlustussüsteem. Soome sotsiaalkindlustusasutus Kansaneläkelaitos (KELA) saatis kaebaja
dokumendid Eesti Töötukassale kaebaja teadmata ja nõusolekuta. Muuhulgas saatis KELA
töötukassale kaebaja terviseandmeid sisaldavad dokumendid. Kaebaja ei teadnud ligi aasta
aega, et tema dokumendid on saadetud Eestisse. KELA rikkus seadust, töödeldes kaebaja isiku-
andmeid ilma tema nõusolekuta. Põhiseaduse § 33 tagab õiguse privaatsusele ja isikuandmete
kaitsele. Samad õigused tulenevad kaebajale isikuandmete kaitse üldmäärusest1 (IKÜM). Ka
kaitsevad kaebaja õiguseid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätted.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isiku-
andmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.
5.4. Töötukassa oleks pidanud pärast KELA-lt kaebaja dokumentide saamist kaebajat sellest
teavitama. Töötukassa ei teinud seda. Kaebajat ei teavitatud sellest, et tema isikuandmeid
töödeldakse. Kui seda oleks tehtud, oleks kaebaja olnud sellele vastu.
5.5. Töötukassa saatis kaebajale töövõime hindamise otsuse. Töötukassa suunas kaebaja tööd
otsima. Seejärel võttis kaebaja ühendust Sotsiaalkindlustusamet (SKA) seoses meditsiinilise
kindlustusega. SKA kirjutas, et kindlustus hakkab kehtima järgmisest päevast pärast töövõime
hindamist, kui kaebajal on Eestis rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kaebaja ei mõista, millisel
alusel SKA selliseid avaldusi teeb. Kaebaja on Soome kodanik. Teda pole Eesti rahvastiku-
registris.
5.6. Vastustaja väidab eksitavalt, et Žanna Šlepakova esitas Eesti Töötukassale töövõime
hindamise taotluse. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et tema nimi pole Žanna Šlepakova vaid
Sanna Haltunen.
5.7. KELA selgitas kaebajale, et kui ta soovib tühistada taotluse saada puudepensioni Eestis,
peab ta esitama kirjaliku teatise asutusele Eläketurvakeskus. Seejuures hoiatas KELA, et kui
kaebaja tühistab taotluse Eesti Töötukassale, võib see mõjutada tema garanteeritud pensioni
töötlemist KELA-s. Kaebajal on seega õigus oma taotlus tühistada. Kaebaja ei mõista, kuidas
ta saaks võtta tagasi taotlust, mida ta pole kunagi esitanud. Kaebaja pöördus Eläketurva-
keskusse, kuid teda ei kuulata. Kaebaja ei vaja hüvitisi Eesti Töötukassalt ega SKA-lt. Kaebaja
ei vaja kompensatsiooni. Kaebaja soovib, et Eestil ei oleks enam temaga kontakte.
5.8. Nüüd kirjutab KELA kaebajale, et ta peaks täitma Eesti Töötukassa tingimusi, mis
hõlmavad ka seda, et kaebaja peaks end Soome tööturul registreerima ja Soomes tööd otsima.
Kaebaja ei mõista, kuidas see võimalik on. Kaebajale on määratud puue. Kaebajal on tervise-
probleemid, eriti kätega. Kaebaja on seda segadusse ajavat olukorda püüdnud juba pikka aega
lahendada. Kaebaja püüab tõestada, et on puudega ja vajab materiaalset abi. Kaebaja ei mõista,
mis seos on siin Eesti riigiga. Välisriigi pension vähendab ja blokeerib Soomes makstavaid
hüvitisi. Kaebajale pole Eesti pensioni vaja. Kaebaja ei ole kunagi taotlenud pensioni teistes
riikides peale Soome.
6. Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
6.1. Põhimääruse neljandas peatükis on sätted invaliidsushüvitiste maksmise kohta. Nende
hüvitiste hulka kuulub ka Eesti töövõimetoetus. Põhimääruse art 44 lg 1 järgi on A-tüüpi
õigusaktid sellised aktid, mille alusel makstava invaliidsushüvitise suurus ei sõltu kindlustus-
või elamisperioodi pikkusest ja mille pädev liikmesriik on sõnaselgelt lisanud neljandasse
lisasse. Muud õigusaktid kuuluvad B-tüüpi aktide alla. Põhimääruse art 46 lg 1 kohaselt on
inimesel, kelle suhtes on järjest või vaheldumisi kohaldatud kahe või enama liikmesriigi
õigusakte, millest vähemalt ühed ei ole A-tüüpi õigusaktid, õigus hüvitistele põhimääruse
viienda peatüki alusel, milles reguleeritakse vanadus- ja toitjakaotuspensioneid.
6.2. Eesti töövõimetoetus on A-tüüpi ja on kantud põhimääruse neljandasse lisasse. Soome töö-
võimetuspension on määruse mõistes üldjuhul B-tüüpi. Seetõttu on praegusel juhul kohaldatud
töövõimetoetuse arvutamisele põhimääruse viienda peatüki sätteid.
6.3. Kuna töövõime hindamist ja -toetust saab Eestis TVTS § 2 lg 1 kohaselt taotleda alates
inimese 16-aastaseks saamisest, võetakse Eestis sellest ajast arvates täitunud elamisperioodid
aluseks Eesti töövõimetoetuse määramisel pro rata hüvitise suuruse arvutamisel (põhimääruse
art 52 lg 1 p b). Iga liikmesriik vastustab ainult selles riigis täitunud perioodide eest ja arvestab
hüvitise. Iga liikmesriik vastutab proportsionaalselt tema riigis elatud või töötatud perioodi eest.
Ükski riik ei võta enda kanda teise liikmesriigi kindlustusperioode.
6.4. Kui inimene on elanud teises liikmesriigis, saadab pädev asutus (praegusel juhul Soome
Vabariik) päringud teise riigi pädevale asutusele (praegusel juhul Eesti Vabariik) toetuse,
pensioni või muu rahalise hüvitise maksmise üle otsustamiseks. Soome pensioniamet edastas
vastustajale riikidevahelise andmevahetusplatvormi (RINA) kaudu 12. jaanuaril 2024 kaebaja
taotluse koos vajalike dokumentidega (sh terviseandmed). Soome pensioniameti saadetud
vormi järgi elas kaebaja Eestis 5. veebruarist 1961 kuni 9. märtsini 1995. Rakendusmääruse
art 49 lg 2 kohaselt võtab liikmesriigi asutus arvesse teise liikmesriigi asutuse kogutud
dokumente ja terviseandmeid.
6.5. Kaebaja on 31. jaanuaril 2024 allkirjastatud töövõime hindamise taotlusel andnud nõus-
oleku oma terviseandmeid töödelda. Isikuandmete töötlemine toimus rakendusmääruse art-de
47 ja 49 alusel.
6.6. Rakendusmääruse art 45 p-i 4 järgi esitab taotleja taotluse oma elukohajärgsele asutusele.
Taotluse esitamise kuupäev kehtib kõigi asjaomaste asutuste suhtes (art 45 lg 5). Seetõttu luges
töötukassa taotluse esitamise päevaks 20. märtsi 2023. Töötukassa ei tea, miks Soome pensioni-
amet edastas taotluse alles 12. jaanuaril 2024. Kaebaja saab seda vajaduse korral uurida
Soomest.
6.7. Pärast Soomest taotluse saamist saatis töötukassa 18. jaanuaril 2024 kaebajale teate, milles
selgitas töövõime hindamise aluseid ja palus täita vormikohase töövõime hindamise taotluse.
Kaebaja saatis töötukassale paberkandjal omakäeliselt täidetud taotluse, mille ta oli all-
kirjastanud 31. jaanuaril 2024. Vastustajal pole alust kahelda, et taotluse täitis kaebaja ise.
Kaebusel ja taotlusel olevad allkirjad on samasugused.
6.8. Vastustaja teab, et kaebaja elab alates 1995. a-st Soomes, tal pole olnud Eestis elamisluba,
ta pole siin töötanud ega makse tasunud, tal ei ole ravikindlustust ega kindlustusperioode Eestis.
See pole töövõimetoetuse määramisel oluline.
6.9. Vastustaja kasutas alguses nime Zanna Šlepakova, kuna see kajastus Eesti Rahvastiku-
registri andmetes. Hiljem töötukassa muutis andmeid ning praegu on kasutusel õige nimi.
6.10. Töötukassa leidis 18. aprilli 2024. a otsuses, et kaebajal on osaline töövõime kuni
vanaduspensionieani. See, et kaebaja ei soovi hüvitist Eestist, ei ole EL määruste rakendamisel
oluline. Töövõimetoetuse määramata jätmise korral suureneks teise riigi vastutus.
6.11. Töövõimetoetust makstakse osalise töövõimega inimesele, kes täidab aktiivsustingimusi
(TVTS § 12 lg 1). Kaebaja oli ambulatoorsel ravil 18. märtsist kuni 31. maini 2023. Sellega
täitis kaebaja sel ajavahemikul aktiivsustingimust. Sellest lähtuvalt määras töötukassa 8. juuli
2024. a otsusega VT/24/033649 kaebajale töövõimetoetuse alates 20. märtsist 2023 (Soome
pensioniametile esitatud taotluse kuupäev) kuni vanaduspensionieani. Töötukassa 10. juuli
2024. a otsusega nr TVT/24/034116 lõpetati kaebajale töövõimetoetuse maksmine 31. maist
2023.
6.12. Soome pädev asutus esitas 29. augustil 2024 töötukassale info, et kaebaja oli Soomes
registreeritud tööotsijana kuni 12. detsembrini 2023. Seega täitis kaebaja ka sel ajavahemikul
aktiivsustingimust. Sellest tulenevalt määras töötukassa kaebajale 9. septembri 2024. a otsuse
nr TVT/24/043576 alusel töövõimetoetuse kuni 12. detsembrini 2023. Töötukassal pole alust
toetust kaebajale mitte välja maksta.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus tühistab otsuse teatavakstegemise aja ja uuendab asja arutamise. Asja õigeks
lahendamiseks on vaja asjaolusid menetlusosalistega veel arutada (HKMS § 130 p 2). Kohus
leiab, et selgitamist vajab põhimääruse kohaldamine praegusel juhul, samuti kaebaja õiguste
riive ulatus ning koordinatsioonireeglite eesmärgipärasus.
8. Kohus kaasab menetlusse Sotsiaalministeeriumi, kelle ülesannete hulka kuulub piiriülene
sotsiaalkindlustus (HKMS § 24 lg 1 p 2). Töövõimetoetuse piiriülese koordineerimise puhul on
tegemist teemaga, mille kohta kohtupraktikat veel ei ole või on väga vähe. Ministeeriumi
kogemused ning taustainfo põhimääruse ja rakendusmääruse alusel tehtava koostöö kohta on
vajalikud asja õigeks lahendamiseks ja sisuka kohtupraktika loomiseks.
9. Et asja õigeks lahendamiseks olulised küsimused menetlusosalistega kõige tõhusamalt läbi
arutada, korraldab kohus istungi. Kuna kaebaja elab Soomes ning ees seisab suvine aeg, kus
istungisaali kokku tulemiseks võib olla keeruline kõigile sobivat aega leida, teeb kohus ette-
paneku pidada istungi videosilla vahendusel. Kohus pakub esmalt virtuaalistungi ajaks kas 10.
või 11. juunit 2025 või ajavahemiku 28. juulist 8. augustini 2025. Kohus palub menetlusosalistel
anda tagasisidet nende päevade sobivuse kohta hiljemalt reedel 6. juunil 2025.
10. Kohus selgitab lähemalt asja lahendamisel tekkinud küsimusi.
11. Invaliidsushüvitisi reguleerib põhimääruse neljas peatükk. Määruse järgi nimetatakse A-
tüüpi õigusaktideks selliseid õiguskate, mille puhul invaliidsushüvitise suurus ei sõltu
kindlustus- või elamisperioodi pikkusest ja mille pädev liikmesriik on lisanud määruse VI
lisasse (art 44 lg 1).
12. Eestis töötuskindlushüvitise määramise aluseks olev TVTS on määruse tähenduses A-tüüpi
õigusakt: töövõimetoetuse suurus ei sõltu sellest, kui kaua inimene on Eestis elanud või
töötanud, sh kindlustusperioodi pikkusest (TVTS § 2 lg 1). TVTS on kantud määruse VI lisasse.
Soomes on töövõimetoetus seevastu määratud B-tüüpi õigusakti alusel. B-tüüpi õigusakti alusel
võetakse invaliidsushüvitise määramisel arvesse kindlustusperioodi pikkust erinevates riikides.
Mida kauem inimene enne invaliidistumist kindlustatud on olnud, seda suurem on talle
määratav hüvitis.
13. Kohus mõistab põhimäärust nii, et kui hüvitise taotleja on enne invaliidistumist elanud või
olnud kindlustatud mitmes riigis, millest üks maksab hüvitist A-tüüpi õigusakti ja teine B-tüüpi
õigusakti alusel, saab ta hüvitist mõlemast riigist proportsionaalselt seal elatud ajaga. Kohus
palub vastustajalt ja Sotsiaalministeeriumilt aga selgitust selle kohta, kuidas proportsioonide
määramine ja hüvitise maksmine käib olukorras, kus üks riikidest kasutab A-tüüpi lähenemist,
teine aga B-tüüpi.
14. Põhimääruse järgi on inimesel, kelle suhtes on järjest või vaheldumisi kohaldatud kahe või
enama liikmesriigi õigusakte, millest vähemalt ühed ei ole A-tüüpi õigusaktid, õigus hüvitistele
põhimääruse viienda peatüki alusel, milles reguleeritakse vanadus- ja toitjakaotuspensioneid
(määruse art 46 lg 1). Kohus saab aru, et nii on see praegusel juhul. Kaebaja on elanud Eestis
ja Soomes, tema suhtes on järjest kohaldatud mõlema riigi õigust. Kaebaja on hüvitise
saamiseks vajalikud nõuded täitnud ka Soomes, kus ta oli taotluse esitamise ajaks elanud juba
ligi 30 aastat.
15. Määruse viienda peatüki normid näevad ette järgmist. Üldreeglina peavad kõik pädevad
asutused määrama inimese õiguse hüvitisele kõikide nende liikmesriikide õigusaktide alusel,
mida on inimese suhtes kohaldatud (art 50 lg 1). Kui inimesele hüvitise määramise tingimused
on täidetud nii riigisisese (kaebaja puhul Soome) kui ka teise liikmesriigi (praegusel juhul Eesti)
õiguse alusel, arvutab pädev asutus makstava hüvitise suuruse määruse art 52 lg 1 p b alusel.
16. Viidatud norm näeb ette, et kõigepealt arvutatakse välja hüvitise teoreetiline suurus. Kohus
saab aru nii, et selleks on praegusel juhul Eestis makstav töövõimetoetus, kuivõrd selle suurus
ei sõltu täitunud perioodide kestusest (art 52 lg 1 p b alapunkt i viimane lause). Vaidlustatud
otsuste tegemise ajal oli töövõimetoetuse päevamäär 11 eurot 72 senti korrutatuna päevade
arvuga kuus.
17. Seejärel määratakse kindlaks hüvitise tegelik suurus. Selleks korrutatakse teoreetiline
suurus enne riski materialiseerumist (praegusel juhul pikaajaliselt töövõimet mõjutava tervise-
probleemi ilmnemist) täitunud perioodide kestuse ja kõigi asjaomaste liikmesriikide (praegusel
juhul Eesti ja Soome) õigusaktide alusel enne seda täitunud perioodide kogukestuse suhtega.
18. Töötukassa selgitas 8. juuli 2024. a otsuses nr TVT/24/033649 (dtl 435), et kaebaja on
elanud alates 16-aastaseks saamisest Eestis 6583 päeva ja Soomes 10 074 päeva, kokku: 16 657
päeva. Suhtarvuks on töötukassa arvutuse järgi seega 0,4.
19. 8. juuli 2024. a otsuse järgi on kaebaja puhul arvestatud nii sõltumatu hüvitise kui ka pro
rata hüvitisega (vt ka põhimääruse art 52 lg 1 p-d a ja b). Kohus palub vastustajal seda selgitada.
Millisest õiguslikust alusest tulenevalt, milliste asjaolude põhjal ja millises ulatuses on kaebaja
puhul asjakohane arvestada korraga neid kahte erinevat hüvitise määramise mehhanismi? Mida
see kaebaja jaoks kaasa toob?
20. Kaebaja märkis kaebuses, et Eestis hüvitise määramine vähendab talle Soomes makstavat
hüvitist. Kohus palub kaebajal ja SKA-l täpsustada, mil määral ja mil viisil mõjutab Eestis
hüvitise määramine Soomes makstava hüvitise suurust.
21. Kohus saab aru nii, et kaebajal võib olla võimalik saada Soomest lisahüvitist põhimääruse
art 58 alusel. Kohus palub vastustajal ka seda võimalust kaebaja juhtumi asjaoludel lähemalt
selgitada.
22. Kohus palub ministeeriumil selgitada, mis eesmärke teenib see, et inimene, kes lahkus
Eestist ligi kümme aastat enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga; on ligi 30 aastat elanud Soomes,
kus tal on täitunud ka soovitud hüvitise saamiseks vajalikud tingimused, ning kes invaliidistus
Soomes elades, saab hüvitist Eestist. Seejuures, kui peab paika kaebaja väide, et Eestis hüvitise
määramine vähendab tema õigust Soomes hüvitist saada, võib esineda põhjendamatu võrdse
kohtlemise õiguse riive kaebaja ja teiste Soome pikaaegsete residentide vahel. Muuhulgas
kaasnevad kaebajale Eestist hüvitise saamisega ka TVTS-is sätestatud kohustused, näiteks
aktiivsustingimuse täitmise kohustus (vt TVTS § 211).
23. Kohus palub vastustajal ja ministeeriumil selgitada ka seda, kuidas saab inimene enda
õiguseid kõige tõhusamalt kaitsta olukorras, kus ta leiab, et teisest liikmesriigist (praegusel
juhul Eestist) on talle põhjendamatult määratud hüvitis, mis kahjustab tema õiguseid oma
koduriigis (praegusel juhul Soomes). Mis tagajärjed oleksid kaebaja jaoks sellel, kui kohus
praeguses asjas vaidlustatud otsuse tühistaks?
Pihel Sarv
/allkirjastatud digitaalselt/
Lugupeetud Sotsiaalministeerium
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja edastab Teile järgmised dokumendid (lisatud manusena):
03.06.2025 koostatud määrus, dokumendi koostaja Pihel Sarv
Kaebuse ja selle lisadega tutvumiseks palun Sotsiaalministeeriumi esindajal esitada volikiri.
Kirja ja selle manuste kättesaamise kohta palume viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus e-posti aadressile [email protected].
Lugupidamisega
Heleen Rang
Istungisekretär
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
6200100
Käesolev kiri on Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja poolt saadetud menetlusdokument. Kui Teie ei ole kirja adressaat või kiri on muul põhjusel sattunud teie kätte ekslikult, palume sellest viivitamatult teavitada e-posti aadressil [email protected]. Kiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille levitamine kõrvalistele isikutele on lubamatu.
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Halduskohus
Kohtunik Pihel Sarv
Määruse tegemise aeg ja koht 3. juunil 2025 Tallinnas
Haldusasja number 3-24-1902
Haldusasi Sanna Haltuneni kaebus tühistada Eesti Töötukassa
18. aprilli 2024. a otsus
Menetlusosalised Kaebaja Sanna Haltunen
Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Menetlustoiming Kohtuotsuse aja tühistamine, asja arutamise uuendamine,
haldusorgani kaasamine
RESOLUTSIOON
1. Tühistada kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg. Uuendada asja menetlus.
2. Kaasata menetlusse Sotsiaalministeerium.
3. Kohustada menetlusosalisi andma hiljemalt 6. juunil 2025 kohtule teada, kas neile
sobib virtuaalistungi pidamiseks mõni praeguses määruses nimetatud päevadest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 203
lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Sanna Haltunen on sündinud 1961. aastal. Kuni 1995. a-ni elas ta Eestis. Seejärel kolis ta
Soome. Alates 2007. a-st on ta Soome kodanik. S. Haltunen esitas 20. märtsil 2023 Soome
pensioniametile taotluse töövõimetuspensioni saamiseks. Soome pensioniamet saatis
12. jaanuaril 2024 S. Haltuneni taotluse Eesti Töötukassale.
2. Eesti Töötukassa tegi 18. aprilli 2024. a otsuse nr TVH/24/015200, millega määras
kaebajale osalise töövõime. 23. mai 2024. a otsusega nr TVH/24/019490 muutis töötukassa
18. aprilli otsust kaebaja nime osas. Kaebaja sünnijärgne nimi Žanna Slepakova muudeti tema
õigeks nimeks Sanna Haltunen. Ülejäänud osas jäeti algne otsus muutmata. 23. augusti 2024. a
otsusega nr TVH/24/030067 muutis töötukassa algset otsust taotluse esitamise kuupäeva osas.
Algses otsuses oli ekslikult märgitud kuupäev 2. märts 2023. Õige kuupäev oli 20. märts 2023.
3. Kaebaja esitas 26. aprillil 2024 vaide. Kaebaja ei nõustunud sellega, et Eesti Töötukassa
tema töövõimet hindas. Kaebaja töötas Eestis kuni 1991. a-ni. 1995. a-l lahkus kaebaja Eestist
alaliselt Soome. Tal pole Eestiga mingit seost. Tal ei ole kunagi olnud Eesti passi. Ta kustutati
Eesti rahvastikuregistrist 13. veebruaril 1995.
4. Töötukassa jättis vaide 27. juunil 2024. a vaideotsusega rahuldamata.
4.1. Töötukassa rakendab Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel töövõime vähenemisega
seotud hüvitiste, sh töövõimetoetuse määramist reguleerivaid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määrust nr 883/2004 (põhimäärus) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 987/2009
(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (rakendusmäärus).
4.2. Kui inimene on elanud mitmes EL liikmesriigis, saadab pädev asutus (praegusel juhul
Soome Vabariigi asutus) pärast inimeselt taotluse saamist päringud teiste liikmesriikide
pädevatele asutustele. Põhimääruse järgi on riigil see kohustus alati, kui teises liikmesriigis
elamise periood on pikem kui üks aasta. Kaebaja elas Eestis 5. veebruarist 1961 kuni 9. märtsini
1995. Ajavahemik, mil kaebaja elas Soomes, võetakse aluseks Soomes hüvitiste määramisel.
Eestis elamise aega arvestatakse hüvitiste määramisel Eestis. Iga liikmesriik vastutab oma riigis
täitunud perioodi eest ja arvestab vastava hüvitise proportsionaalselt tema riigis elatud või
töötatud perioodi eest. Ükski riik ei võta enda kanda teise liikmesriigi kindlustusperioode.
4.3. Töötukassa võtab arvesse ajavahemikku kaebaja 16-aastaseks saamisest kuni Eestist
lahkumiseni. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) järgi ei sõltu hüvitise saamine sellest, mis aja
jooksul on inimene Eestis töötanud või kindlustatud olnud.
5. Kaebaja esitas 26. juunil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kohus võttis 27. augusti
2024. a määrusega menetlusse kaebaja nõuda tühistada töötukassa 18. aprilli 2024. a otsus.
Kaebaja selgitas, et pöördus kohtusse eesmärgiga kaitsta oma isikuandmeid.
5.1. Kaebaja sündis 1961. a Murmanski oblastis. Kaebaja elas siiski Eestis, Narva-Jõesuus kuni
9. märtsini 1995, mil ta kolis Soome. Pärast seda pole kaebaja Eestis elanud. Kaebajal on
Soomes alaline elamisluba alates 1997. a-st. Ta on Soome kodanik alates 2007. a-st. Enne seda
oli kaebaja kodakondsuseta. Kaebaja ei ole kunagi taotlenud Eestis elamisluba ega sellist luba
omanud.
5.2. Kaebajal on terviseprobleemid: parema käe vaevused, mis mõjutavad tema töövõimet.
Kaebajat opereeriti 2. mail 2024. Kaebajat ravinud meedikud leidsid, et kaebajale on vaja
määrata B1 arvamus, mille alusel ta saaks puudepensioni määramata ajaks. Puude saamine
Soomes võtab palju aega. Kaebaja puhul kestis see protsess kaks ja pool aastat.
5.3. Kaebaja ei ole esitanud avaldust Eesti Töötukassale. Kaebaja leiab, et töötukassal pole alust
hinnata tema kui Soome kodaniku töövõimet. Kaebajat võib hinnata üksnes Soome sotsiaal-
kindlustussüsteem. Soome sotsiaalkindlustusasutus Kansaneläkelaitos (KELA) saatis kaebaja
dokumendid Eesti Töötukassale kaebaja teadmata ja nõusolekuta. Muuhulgas saatis KELA
töötukassale kaebaja terviseandmeid sisaldavad dokumendid. Kaebaja ei teadnud ligi aasta
aega, et tema dokumendid on saadetud Eestisse. KELA rikkus seadust, töödeldes kaebaja isiku-
andmeid ilma tema nõusolekuta. Põhiseaduse § 33 tagab õiguse privaatsusele ja isikuandmete
kaitsele. Samad õigused tulenevad kaebajale isikuandmete kaitse üldmäärusest1 (IKÜM). Ka
kaitsevad kaebaja õiguseid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätted.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isiku-
andmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.
5.4. Töötukassa oleks pidanud pärast KELA-lt kaebaja dokumentide saamist kaebajat sellest
teavitama. Töötukassa ei teinud seda. Kaebajat ei teavitatud sellest, et tema isikuandmeid
töödeldakse. Kui seda oleks tehtud, oleks kaebaja olnud sellele vastu.
5.5. Töötukassa saatis kaebajale töövõime hindamise otsuse. Töötukassa suunas kaebaja tööd
otsima. Seejärel võttis kaebaja ühendust Sotsiaalkindlustusamet (SKA) seoses meditsiinilise
kindlustusega. SKA kirjutas, et kindlustus hakkab kehtima järgmisest päevast pärast töövõime
hindamist, kui kaebajal on Eestis rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kaebaja ei mõista, millisel
alusel SKA selliseid avaldusi teeb. Kaebaja on Soome kodanik. Teda pole Eesti rahvastiku-
registris.
5.6. Vastustaja väidab eksitavalt, et Žanna Šlepakova esitas Eesti Töötukassale töövõime
hindamise taotluse. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et tema nimi pole Žanna Šlepakova vaid
Sanna Haltunen.
5.7. KELA selgitas kaebajale, et kui ta soovib tühistada taotluse saada puudepensioni Eestis,
peab ta esitama kirjaliku teatise asutusele Eläketurvakeskus. Seejuures hoiatas KELA, et kui
kaebaja tühistab taotluse Eesti Töötukassale, võib see mõjutada tema garanteeritud pensioni
töötlemist KELA-s. Kaebajal on seega õigus oma taotlus tühistada. Kaebaja ei mõista, kuidas
ta saaks võtta tagasi taotlust, mida ta pole kunagi esitanud. Kaebaja pöördus Eläketurva-
keskusse, kuid teda ei kuulata. Kaebaja ei vaja hüvitisi Eesti Töötukassalt ega SKA-lt. Kaebaja
ei vaja kompensatsiooni. Kaebaja soovib, et Eestil ei oleks enam temaga kontakte.
5.8. Nüüd kirjutab KELA kaebajale, et ta peaks täitma Eesti Töötukassa tingimusi, mis
hõlmavad ka seda, et kaebaja peaks end Soome tööturul registreerima ja Soomes tööd otsima.
Kaebaja ei mõista, kuidas see võimalik on. Kaebajale on määratud puue. Kaebajal on tervise-
probleemid, eriti kätega. Kaebaja on seda segadusse ajavat olukorda püüdnud juba pikka aega
lahendada. Kaebaja püüab tõestada, et on puudega ja vajab materiaalset abi. Kaebaja ei mõista,
mis seos on siin Eesti riigiga. Välisriigi pension vähendab ja blokeerib Soomes makstavaid
hüvitisi. Kaebajale pole Eesti pensioni vaja. Kaebaja ei ole kunagi taotlenud pensioni teistes
riikides peale Soome.
6. Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
6.1. Põhimääruse neljandas peatükis on sätted invaliidsushüvitiste maksmise kohta. Nende
hüvitiste hulka kuulub ka Eesti töövõimetoetus. Põhimääruse art 44 lg 1 järgi on A-tüüpi
õigusaktid sellised aktid, mille alusel makstava invaliidsushüvitise suurus ei sõltu kindlustus-
või elamisperioodi pikkusest ja mille pädev liikmesriik on sõnaselgelt lisanud neljandasse
lisasse. Muud õigusaktid kuuluvad B-tüüpi aktide alla. Põhimääruse art 46 lg 1 kohaselt on
inimesel, kelle suhtes on järjest või vaheldumisi kohaldatud kahe või enama liikmesriigi
õigusakte, millest vähemalt ühed ei ole A-tüüpi õigusaktid, õigus hüvitistele põhimääruse
viienda peatüki alusel, milles reguleeritakse vanadus- ja toitjakaotuspensioneid.
6.2. Eesti töövõimetoetus on A-tüüpi ja on kantud põhimääruse neljandasse lisasse. Soome töö-
võimetuspension on määruse mõistes üldjuhul B-tüüpi. Seetõttu on praegusel juhul kohaldatud
töövõimetoetuse arvutamisele põhimääruse viienda peatüki sätteid.
6.3. Kuna töövõime hindamist ja -toetust saab Eestis TVTS § 2 lg 1 kohaselt taotleda alates
inimese 16-aastaseks saamisest, võetakse Eestis sellest ajast arvates täitunud elamisperioodid
aluseks Eesti töövõimetoetuse määramisel pro rata hüvitise suuruse arvutamisel (põhimääruse
art 52 lg 1 p b). Iga liikmesriik vastustab ainult selles riigis täitunud perioodide eest ja arvestab
hüvitise. Iga liikmesriik vastutab proportsionaalselt tema riigis elatud või töötatud perioodi eest.
Ükski riik ei võta enda kanda teise liikmesriigi kindlustusperioode.
6.4. Kui inimene on elanud teises liikmesriigis, saadab pädev asutus (praegusel juhul Soome
Vabariik) päringud teise riigi pädevale asutusele (praegusel juhul Eesti Vabariik) toetuse,
pensioni või muu rahalise hüvitise maksmise üle otsustamiseks. Soome pensioniamet edastas
vastustajale riikidevahelise andmevahetusplatvormi (RINA) kaudu 12. jaanuaril 2024 kaebaja
taotluse koos vajalike dokumentidega (sh terviseandmed). Soome pensioniameti saadetud
vormi järgi elas kaebaja Eestis 5. veebruarist 1961 kuni 9. märtsini 1995. Rakendusmääruse
art 49 lg 2 kohaselt võtab liikmesriigi asutus arvesse teise liikmesriigi asutuse kogutud
dokumente ja terviseandmeid.
6.5. Kaebaja on 31. jaanuaril 2024 allkirjastatud töövõime hindamise taotlusel andnud nõus-
oleku oma terviseandmeid töödelda. Isikuandmete töötlemine toimus rakendusmääruse art-de
47 ja 49 alusel.
6.6. Rakendusmääruse art 45 p-i 4 järgi esitab taotleja taotluse oma elukohajärgsele asutusele.
Taotluse esitamise kuupäev kehtib kõigi asjaomaste asutuste suhtes (art 45 lg 5). Seetõttu luges
töötukassa taotluse esitamise päevaks 20. märtsi 2023. Töötukassa ei tea, miks Soome pensioni-
amet edastas taotluse alles 12. jaanuaril 2024. Kaebaja saab seda vajaduse korral uurida
Soomest.
6.7. Pärast Soomest taotluse saamist saatis töötukassa 18. jaanuaril 2024 kaebajale teate, milles
selgitas töövõime hindamise aluseid ja palus täita vormikohase töövõime hindamise taotluse.
Kaebaja saatis töötukassale paberkandjal omakäeliselt täidetud taotluse, mille ta oli all-
kirjastanud 31. jaanuaril 2024. Vastustajal pole alust kahelda, et taotluse täitis kaebaja ise.
Kaebusel ja taotlusel olevad allkirjad on samasugused.
6.8. Vastustaja teab, et kaebaja elab alates 1995. a-st Soomes, tal pole olnud Eestis elamisluba,
ta pole siin töötanud ega makse tasunud, tal ei ole ravikindlustust ega kindlustusperioode Eestis.
See pole töövõimetoetuse määramisel oluline.
6.9. Vastustaja kasutas alguses nime Zanna Šlepakova, kuna see kajastus Eesti Rahvastiku-
registri andmetes. Hiljem töötukassa muutis andmeid ning praegu on kasutusel õige nimi.
6.10. Töötukassa leidis 18. aprilli 2024. a otsuses, et kaebajal on osaline töövõime kuni
vanaduspensionieani. See, et kaebaja ei soovi hüvitist Eestist, ei ole EL määruste rakendamisel
oluline. Töövõimetoetuse määramata jätmise korral suureneks teise riigi vastutus.
6.11. Töövõimetoetust makstakse osalise töövõimega inimesele, kes täidab aktiivsustingimusi
(TVTS § 12 lg 1). Kaebaja oli ambulatoorsel ravil 18. märtsist kuni 31. maini 2023. Sellega
täitis kaebaja sel ajavahemikul aktiivsustingimust. Sellest lähtuvalt määras töötukassa 8. juuli
2024. a otsusega VT/24/033649 kaebajale töövõimetoetuse alates 20. märtsist 2023 (Soome
pensioniametile esitatud taotluse kuupäev) kuni vanaduspensionieani. Töötukassa 10. juuli
2024. a otsusega nr TVT/24/034116 lõpetati kaebajale töövõimetoetuse maksmine 31. maist
2023.
6.12. Soome pädev asutus esitas 29. augustil 2024 töötukassale info, et kaebaja oli Soomes
registreeritud tööotsijana kuni 12. detsembrini 2023. Seega täitis kaebaja ka sel ajavahemikul
aktiivsustingimust. Sellest tulenevalt määras töötukassa kaebajale 9. septembri 2024. a otsuse
nr TVT/24/043576 alusel töövõimetoetuse kuni 12. detsembrini 2023. Töötukassal pole alust
toetust kaebajale mitte välja maksta.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus tühistab otsuse teatavakstegemise aja ja uuendab asja arutamise. Asja õigeks
lahendamiseks on vaja asjaolusid menetlusosalistega veel arutada (HKMS § 130 p 2). Kohus
leiab, et selgitamist vajab põhimääruse kohaldamine praegusel juhul, samuti kaebaja õiguste
riive ulatus ning koordinatsioonireeglite eesmärgipärasus.
8. Kohus kaasab menetlusse Sotsiaalministeeriumi, kelle ülesannete hulka kuulub piiriülene
sotsiaalkindlustus (HKMS § 24 lg 1 p 2). Töövõimetoetuse piiriülese koordineerimise puhul on
tegemist teemaga, mille kohta kohtupraktikat veel ei ole või on väga vähe. Ministeeriumi
kogemused ning taustainfo põhimääruse ja rakendusmääruse alusel tehtava koostöö kohta on
vajalikud asja õigeks lahendamiseks ja sisuka kohtupraktika loomiseks.
9. Et asja õigeks lahendamiseks olulised küsimused menetlusosalistega kõige tõhusamalt läbi
arutada, korraldab kohus istungi. Kuna kaebaja elab Soomes ning ees seisab suvine aeg, kus
istungisaali kokku tulemiseks võib olla keeruline kõigile sobivat aega leida, teeb kohus ette-
paneku pidada istungi videosilla vahendusel. Kohus pakub esmalt virtuaalistungi ajaks kas 10.
või 11. juunit 2025 või ajavahemiku 28. juulist 8. augustini 2025. Kohus palub menetlusosalistel
anda tagasisidet nende päevade sobivuse kohta hiljemalt reedel 6. juunil 2025.
10. Kohus selgitab lähemalt asja lahendamisel tekkinud küsimusi.
11. Invaliidsushüvitisi reguleerib põhimääruse neljas peatükk. Määruse järgi nimetatakse A-
tüüpi õigusaktideks selliseid õiguskate, mille puhul invaliidsushüvitise suurus ei sõltu
kindlustus- või elamisperioodi pikkusest ja mille pädev liikmesriik on lisanud määruse VI
lisasse (art 44 lg 1).
12. Eestis töötuskindlushüvitise määramise aluseks olev TVTS on määruse tähenduses A-tüüpi
õigusakt: töövõimetoetuse suurus ei sõltu sellest, kui kaua inimene on Eestis elanud või
töötanud, sh kindlustusperioodi pikkusest (TVTS § 2 lg 1). TVTS on kantud määruse VI lisasse.
Soomes on töövõimetoetus seevastu määratud B-tüüpi õigusakti alusel. B-tüüpi õigusakti alusel
võetakse invaliidsushüvitise määramisel arvesse kindlustusperioodi pikkust erinevates riikides.
Mida kauem inimene enne invaliidistumist kindlustatud on olnud, seda suurem on talle
määratav hüvitis.
13. Kohus mõistab põhimäärust nii, et kui hüvitise taotleja on enne invaliidistumist elanud või
olnud kindlustatud mitmes riigis, millest üks maksab hüvitist A-tüüpi õigusakti ja teine B-tüüpi
õigusakti alusel, saab ta hüvitist mõlemast riigist proportsionaalselt seal elatud ajaga. Kohus
palub vastustajalt ja Sotsiaalministeeriumilt aga selgitust selle kohta, kuidas proportsioonide
määramine ja hüvitise maksmine käib olukorras, kus üks riikidest kasutab A-tüüpi lähenemist,
teine aga B-tüüpi.
14. Põhimääruse järgi on inimesel, kelle suhtes on järjest või vaheldumisi kohaldatud kahe või
enama liikmesriigi õigusakte, millest vähemalt ühed ei ole A-tüüpi õigusaktid, õigus hüvitistele
põhimääruse viienda peatüki alusel, milles reguleeritakse vanadus- ja toitjakaotuspensioneid
(määruse art 46 lg 1). Kohus saab aru, et nii on see praegusel juhul. Kaebaja on elanud Eestis
ja Soomes, tema suhtes on järjest kohaldatud mõlema riigi õigust. Kaebaja on hüvitise
saamiseks vajalikud nõuded täitnud ka Soomes, kus ta oli taotluse esitamise ajaks elanud juba
ligi 30 aastat.
15. Määruse viienda peatüki normid näevad ette järgmist. Üldreeglina peavad kõik pädevad
asutused määrama inimese õiguse hüvitisele kõikide nende liikmesriikide õigusaktide alusel,
mida on inimese suhtes kohaldatud (art 50 lg 1). Kui inimesele hüvitise määramise tingimused
on täidetud nii riigisisese (kaebaja puhul Soome) kui ka teise liikmesriigi (praegusel juhul Eesti)
õiguse alusel, arvutab pädev asutus makstava hüvitise suuruse määruse art 52 lg 1 p b alusel.
16. Viidatud norm näeb ette, et kõigepealt arvutatakse välja hüvitise teoreetiline suurus. Kohus
saab aru nii, et selleks on praegusel juhul Eestis makstav töövõimetoetus, kuivõrd selle suurus
ei sõltu täitunud perioodide kestusest (art 52 lg 1 p b alapunkt i viimane lause). Vaidlustatud
otsuste tegemise ajal oli töövõimetoetuse päevamäär 11 eurot 72 senti korrutatuna päevade
arvuga kuus.
17. Seejärel määratakse kindlaks hüvitise tegelik suurus. Selleks korrutatakse teoreetiline
suurus enne riski materialiseerumist (praegusel juhul pikaajaliselt töövõimet mõjutava tervise-
probleemi ilmnemist) täitunud perioodide kestuse ja kõigi asjaomaste liikmesriikide (praegusel
juhul Eesti ja Soome) õigusaktide alusel enne seda täitunud perioodide kogukestuse suhtega.
18. Töötukassa selgitas 8. juuli 2024. a otsuses nr TVT/24/033649 (dtl 435), et kaebaja on
elanud alates 16-aastaseks saamisest Eestis 6583 päeva ja Soomes 10 074 päeva, kokku: 16 657
päeva. Suhtarvuks on töötukassa arvutuse järgi seega 0,4.
19. 8. juuli 2024. a otsuse järgi on kaebaja puhul arvestatud nii sõltumatu hüvitise kui ka pro
rata hüvitisega (vt ka põhimääruse art 52 lg 1 p-d a ja b). Kohus palub vastustajal seda selgitada.
Millisest õiguslikust alusest tulenevalt, milliste asjaolude põhjal ja millises ulatuses on kaebaja
puhul asjakohane arvestada korraga neid kahte erinevat hüvitise määramise mehhanismi? Mida
see kaebaja jaoks kaasa toob?
20. Kaebaja märkis kaebuses, et Eestis hüvitise määramine vähendab talle Soomes makstavat
hüvitist. Kohus palub kaebajal ja SKA-l täpsustada, mil määral ja mil viisil mõjutab Eestis
hüvitise määramine Soomes makstava hüvitise suurust.
21. Kohus saab aru nii, et kaebajal võib olla võimalik saada Soomest lisahüvitist põhimääruse
art 58 alusel. Kohus palub vastustajal ka seda võimalust kaebaja juhtumi asjaoludel lähemalt
selgitada.
22. Kohus palub ministeeriumil selgitada, mis eesmärke teenib see, et inimene, kes lahkus
Eestist ligi kümme aastat enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga; on ligi 30 aastat elanud Soomes,
kus tal on täitunud ka soovitud hüvitise saamiseks vajalikud tingimused, ning kes invaliidistus
Soomes elades, saab hüvitist Eestist. Seejuures, kui peab paika kaebaja väide, et Eestis hüvitise
määramine vähendab tema õigust Soomes hüvitist saada, võib esineda põhjendamatu võrdse
kohtlemise õiguse riive kaebaja ja teiste Soome pikaaegsete residentide vahel. Muuhulgas
kaasnevad kaebajale Eestist hüvitise saamisega ka TVTS-is sätestatud kohustused, näiteks
aktiivsustingimuse täitmise kohustus (vt TVTS § 211).
23. Kohus palub vastustajal ja ministeeriumil selgitada ka seda, kuidas saab inimene enda
õiguseid kõige tõhusamalt kaitsta olukorras, kus ta leiab, et teisest liikmesriigist (praegusel
juhul Eestist) on talle põhjendamatult määratud hüvitis, mis kahjustab tema õiguseid oma
koduriigis (praegusel juhul Soomes). Mis tagajärjed oleksid kaebaja jaoks sellel, kui kohus
praeguses asjas vaidlustatud otsuse tühistaks?
Pihel Sarv
/allkirjastatud digitaalselt/