Pöördumine



Lp. Karmen Joller
EV Sotsiaalminister
Lp Rain Laane 03.06.2025
Juhatuse esimees
Eesti Tervisekassa

Väljendame muret dokumendi projekti suhtes, Kiirabi arengusuunad aastani 2035, millega on püstitatud eesmärk tänane kiirabikorraldus ümber kujundada. Küsimust tekitab eesmärgiks seatud nelja piirkonna idee ja sellega seotud konkursi korraldamise vajadus. Meile on arusaamatu, millist lisaväärtust annab täna arengukava haiglate poolt kiirabiteenuse osutamise lepingute konkursile panemine ja täiendava ebastabiilsuse tekitamine? Tervisekassa ei korralda täna konkursse teiste arengukava haiglate poolt osutavatele tervishoiuteenuste (näiteks sisehaigused, õendusabi jne.) osutamisele ja ühestki kehtivast õigusaktist ei tulene ka sellist kohustust.
Miks selline erandlik korraldus on planeeritud tekitada kiirabiteenuse osutamiseks?
Arengukavast ei selgu, kas eesmärgiks on tulevikus nelja kiirabiteenuse osutaja saamine ja osade teenuse osutajate turult välja tõrjumine ning mida soovitakse sellega saavutada? Või on eesmärgiks hoopis teenuse korraldamise detsentraliseerimine? Täna on kiirabiteenus teatavasti tsentraalselt, ühtsete parameetrite ja nõuete alusel korraldatud. Kas edaspidi on plaanis seda neljas piirkonnas erinevalt korraldada? Meie ei näe sellel mingit vajadust. Mis puudutab regioonides ressursside juhtimist, siis ka täna on olemas välijuhid neljas regioonis ja nende ülesanded, varustus ning vastutus on kõik võimalik olemasoleva õigusruumi raames ära korraldada. Ka ei tekita kiirabiteenuse osutamine haiglate poolt mingit lisariske riigile, kuna haiglad on suured majandusüksused, kus on piisav personal ja võimekus kriisiolukordades täiendavaid brigaade lisada ja personali ristkasutada. Terviseamet on korduvalt analüüsinud kiirabiteenuse osutamist ja pole tuvastanud haiglate poolt kiirabiteenuse osutamises olulisi puudusi, mida on pigem suurtele kiirabiteenuse osutajatele ette heidetud, näiteks liiga aeglast väljasõitu jne. Kindlasti ei ole kiirabiteenus midagi sellist „kõrgtehnoloogilist“ mida ei võiks maakonna või linna tasemel osutada, hoopis vastupidi, see on pigem esmatasandi tervishoiuteenus , millel on seosed nii perearstiabiga kui ka üldhaiglatega ning lisaks ka päästeteenistusega. Patsientidele parima teenuse tagab omavaheline koostöö, mida tehakse võimalikult madalal tasemel.
Teeme ettepaneku, mitte kinnitada Kiirabi arengusuunad 2035 dokumenti esitatud kujul.
Sõnastada arengukavas täpselt, mida tahetakse saavutada konkursi korraldamisega, mis on see lisaväärtus, mida ei ole võimalik muul viisil saavutada või loobuda konkursi ideest, vähemalt arengukava haiglate poolt teenindatavas osas/piirkonnas.


Lugupidamisega
Arvi Vask
Lõuna-eesti Haigla AS

Märt Kõlli
Kurssaare Haigla SA

Apo Oja
Valga Haigla AS

Üllar Lanno
Narva Haigla SA



Lp. Karmen Joller
EV Sotsiaalminister
Lp Rain Laane 03.06.2025
Juhatuse esimees
Eesti Tervisekassa

Väljendame muret dokumendi projekti suhtes, Kiirabi arengusuunad aastani 2035, millega on püstitatud eesmärk tänane kiirabikorraldus ümber kujundada. Küsimust tekitab eesmärgiks seatud nelja piirkonna idee ja sellega seotud konkursi korraldamise vajadus. Meile on arusaamatu, millist lisaväärtust annab täna arengukava haiglate poolt kiirabiteenuse osutamise lepingute konkursile panemine ja täiendava ebastabiilsuse tekitamine? Tervisekassa ei korralda täna konkursse teiste arengukava haiglate poolt osutavatele tervishoiuteenuste (näiteks sisehaigused, õendusabi jne.) osutamisele ja ühestki kehtivast õigusaktist ei tulene ka sellist kohustust.
Miks selline erandlik korraldus on planeeritud tekitada kiirabiteenuse osutamiseks?
Arengukavast ei selgu, kas eesmärgiks on tulevikus nelja kiirabiteenuse osutaja saamine ja osade teenuse osutajate turult välja tõrjumine ning mida soovitakse sellega saavutada? Või on eesmärgiks hoopis teenuse korraldamise detsentraliseerimine? Täna on kiirabiteenus teatavasti tsentraalselt, ühtsete parameetrite ja nõuete alusel korraldatud. Kas edaspidi on plaanis seda neljas piirkonnas erinevalt korraldada? Meie ei näe sellel mingit vajadust. Mis puudutab regioonides ressursside juhtimist, siis ka täna on olemas välijuhid neljas regioonis ja nende ülesanded, varustus ning vastutus on kõik võimalik olemasoleva õigusruumi raames ära korraldada. Ka ei tekita kiirabiteenuse osutamine haiglate poolt mingit lisariske riigile, kuna haiglad on suured majandusüksused, kus on piisav personal ja võimekus kriisiolukordades täiendavaid brigaade lisada ja personali ristkasutada. Terviseamet on korduvalt analüüsinud kiirabiteenuse osutamist ja pole tuvastanud haiglate poolt kiirabiteenuse osutamises olulisi puudusi, mida on pigem suurtele kiirabiteenuse osutajatele ette heidetud, näiteks liiga aeglast väljasõitu jne. Kindlasti ei ole kiirabiteenus midagi sellist „kõrgtehnoloogilist“ mida ei võiks maakonna või linna tasemel osutada, hoopis vastupidi, see on pigem esmatasandi tervishoiuteenus , millel on seosed nii perearstiabiga kui ka üldhaiglatega ning lisaks ka päästeteenistusega. Patsientidele parima teenuse tagab omavaheline koostöö, mida tehakse võimalikult madalal tasemel.
Teeme ettepaneku, mitte kinnitada Kiirabi arengusuunad 2035 dokumenti esitatud kujul.
Sõnastada arengukavas täpselt, mida tahetakse saavutada konkursi korraldamisega, mis on see lisaväärtus, mida ei ole võimalik muul viisil saavutada või loobuda konkursi ideest, vähemalt arengukava haiglate poolt teenindatavas osas/piirkonnas.


Lugupidamisega
Arvi Vask
Lõuna-eesti Haigla AS

Märt Kõlli
Kurssaare Haigla SA

Apo Oja
Valga Haigla AS

Üllar Lanno
Narva Haigla SA