Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
Viit | 5.1-3/15276-1 |
Registreeritud | 03.06.2025 |
Sünkroonitud | 04.06.2025 |
Liik | Järelevalve VÄLJA |
Funktsioon | 5.1 Riiklik- ja haldusjärelevalve ning sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamine |
Sari | 5.1-3 Järelevalve toimikud (protokollid, teated, ettekirjutused ja aktid) |
Toimik | 5.1-3/25/135641 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Ülle Sihver (SKA, Üldosakond, Järelevalve talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Jõhvi Vallavalitsus [email protected] Kooli tn 2 Jõhvi vald, 41595, Jõhvi linn
JÄRELEVALVE AKT
03.06.2025 nr 5.1-3/15276-1
I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV)
korraldatavate sotsiaalteenuste (koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi ÜHteenus), tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus ja eluruumi tagamine) korraldamist ja kättesaadavuse tagamist Jõhvi Vallavalitsuses.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Kooli tn 2, Jõhvi. 1.4. Paikvaatluse aeg: 30.04.2025 kell 10.00 – 12.30. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) üldosakonna järelevalve
talituse peaspetsialistid Ülle Sihver (järelevalvemeeskonna juht) ja Aime Koger. 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide esitamine, vaatlus
ja analüüs, seletuste andmine, e-kirjavahetus. Järelevalvemenetluse ajal oli järelevalve teostajatel juurdepääs sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) Jõhvi Vallavalitsuse menetlustele.
1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste, eakate ja puuetega inimeste spetsialistid Kersti Vihmann ja Marika Freiberg ning koduabitöötajad Kaire Kriisa ja Jelena Mirošnikova.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Jõhvi Vallavalitsus on kontrollitud menetlustes inimeste abivajadust hinnanud ja sellele vastava abi väljaselgitamise kohustuse täisealiste sotsiaalteenuste korraldamisel ja osutamisel täitnud. SKA lõpetab järelevalvemenetluse. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE Haldusjärelevalve algatati 09.04.2025, vallavalitsusele saadeti algatamise teade (registreerimisnumber SKA dokumendihaldussüsteemis Delta 5.1-3/10245-1). Sotsiaalteenuste korraldamist käsitlevatele küsimustele saatsid 23.04.2025 kirjalikud selgitused sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste ning eakate ja puuetega inimeste spetsialistid Kersti Vihmann ja Marika Freiberg (registreerimisnumber SKA dokumendihaldussüsteemis Delta 5.1-3/10245-2). Vestlused Sirli Tammistega, Marika Freibergiga, Kaire Kriisaga ja Jelena Mirošnikovaga toimusid vallavalitsuses 30.04.2025. Jõhvi Vallavalitsuses ei ole varem täisealistele osutatavate sotsiaalteenuste haldusjärelevalvet läbi viidud. Lastekaitsetöö korraldamise vastavust õigusaktidele ning abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud andmete kandmist
2
STARi kontrolliti 2024. aastal (22.07.2024 järelevalve akt nr 5.1-3/12815-3 ja 12.05.2025 järelevalve akt nr 5.1-3/13266-19). 3.1. Jõhvi valla üldandmed ja täisealistele sotsiaalteenuste osutamise korraldamine Jõhvi valla pindala on 124 km². Seisuga 01.01.2025 elas vallas 11 323 elanikku, neist vanuses 65+ aastat 3152 ehk 27,8%. Vallavalitsusel on hallatav sotsiaalasutus Jõhvi Sotsiaalmaja. KOVi haldusterritooriumil asuvad ÜHteenust osutavad Sihtasutus Jõhvi Hooldekeskus ja Sihtasutus Jõhvi Haigla. 2024. aasta kohta koostatud S-Veebi aruannete põhjal osutati 2024. aasta jooksul Jõhvi vallas koduteenust 99le inimesele, tugiisikuteenust 13le täisealisele, eluruumi tagamise teenust 77le inimesele, sotsiaaltransporditeenust 106le täisealisele (vanuses 65+ oli 80), isikliku abistaja teenust ei osutatud. Jõhvi Vallavalitsuse 23.04.2025 kirja andmetel seisuga 01.04.2025 isikliku abistaja teenusel inimesi ei ole, ÜHteenusel on 123, koduteenusel 68, tugiisikuteenusel 8, eluruumi tagamise teenusel sotsiaalmajas 45 inimest ja valla sotsiaalkorteris 2 inimest. Jõhvi Vallavalitsuse struktuuriüksusteks on teenistused. Sotsiaalteenistuse tööd juhib sotsiaalteenistuse juht. Täisealistele sotsiaalteenuste korraldamisega, määramisega ja sotsiaaltoetuste maksmisega on seotud neli ametnikku: kaks eakate ja puuetega inimeste spetsialisti ja kaks sotsiaaltoetuste spetsialisti. Tugiisikuteenust osutab tugiisik-tegevusjuhendaja ning koduteenust osutavad kaheksa koduabitöötajat (7,5 koduabitöötaja töökohta). Sotsiaalteenistuse juhi selgituse kohaselt on täisealistele osutatavate sotsiaalteenuste korraldamine jagatud kahe eakate ja puuetega inimeste spetsialisti vahel, spetsialiseerumist spetsialistide vahel ei ole. Sotsiaalteenistuse ametnike kontaktandmed, ametijuhendid, hariduse andmed ja vastuvõtu ajad on avalikustatud kodulehel. KOVi korraldatavad ja osutatavad sotsiaalteenused, nende kirjeldused, taotlemine ning teenuse korraldamisega seotud ametnike kontaktandmed on kodulehel sotsiaalteenuste rubriigis. Jõhvi Vallavalitsuse juurde on 28. märtsi 2023 korraldusega nr 1230 moodustatud alatise komisjonina sotsiaalkomisjon, mille ülesandeks on menetleda isikute sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi taotlusi. Komisjoni tööd juhib sotsiaalteenistuse juht. 3.2. SHSis sätestatud nõuete täitmine 3.2.1. Nõuded sotsiaalhoolekandes töötavale sotsiaaltöötajale SHS § 4 punkti 3 kohaselt on sotsiaaltöötaja sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik ning SHS § 161 järgi võib sotsiaaltöötajana ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Paikvaatlusel esitatud haridusnõudeid tõendavate dokumentide kohaselt on Jõhvi Vallavalitsuses haridusnõue täidetud. Sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste, sotsiaalteenuste korraldamisega ning sotsiaaltoetuste maksmisega seotud eakate ja puuetega inimeste spetsialistid Kersti Vihmann ja Marika Freiberg ning sotsiaaltoetuste spetsialistid Moonika Räitsak ja Sirle Lumiste on nõutava kõrgharidusega. Viiest ametnikust neljal (Sirli Tammistel, Kersti Vihmannil, Moonika Räitsakul ja Sirle Lumistel) on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös. SKA seisukoht: SHS § 4 punktis 3 ja SHS § 161 sätestatud nõuded on täidetud. 3.2.2. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord SHS § 14 lõike 1 kohaselt kehtestab KOV sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Jõhvi vallas kehtib vallavolikogu 29.12.2022 kehtestatud määrus nr 36 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas“ (edaspidi kord). Kord on kättesaadav kodulehe kaudu.
3
SKA seisukoht: SHS § 14 lõikes 1 sätestatud nõue on täidetud. 3.2.3. Sotsiaalteenuste osutamise korraldus Sotsiaalteenuste osutamisel, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmisel tuleb arvestada inimese tahet (SHS § 12 lõige 1). SHS § 15 lõike 1 kohaselt tuleb KOVil välja selgitada abi saamiseks pöördunud inimese abivajadus ja sellele vastava abi ulatus ning korraldada abi osutamine või aidata abi saamiseks vajalikes tegevustes. Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel ja vajadusel abistab isikut taotluse esitamisel (korra § 5 lõiked 2 ja 3). Taotluste esitamiseks on välja töötatud soovituslikud sotsiaalteenuse taotluste vormid (korra § 5 lõige 6). Taotluses tuleb kirjutada avaldaja ja/või abivajaja nimi, isikukood, elukoht ja telefon ning kirjeldada oma abivajadus. ÜHteenuse taotlusele tuleb märkida taotleja ja abivajaja andmed, teenust pakkuv asutus, enda võimalused teenuse eest tasumiseks (sh kogumispension, kinnisvara, isiklikud hoiused), seadusjärgsed ülalpidajad ja nende kontaktandmed ning kinnitus teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulude ja muude teenuse osutamisega seotud lisakulude maksmise kohta. Taotluse vormid on kättesaadavad kodulehel iga sotsiaalteenuse kirjelduse juures. Juhul, kui e-taotlust pole võimalik täita, saab taotluse välja printida, täita käsitsi ning esitada. Ametiasutusse saabunud kirjalikud taotlused registreeritakse vastavalt valla teabehalduse korrale dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) ning andmed sisestatakse STARi. Spetsialistide selgituste kohaselt ei ole abivajaja kohustatud esitama vormikohast avaldust, arvesse võetakse igas vormis, sealhulgas suuliselt ja e-kirjana esitatud pöördumised (näiteks menetluses 25276617163).1 Parima asjakohase abi välja selgitamine toimub kompleksse hindamise käigus tulenevalt korra § 5 lõikele 4, § 28 lõikele 2, § 33 lõikele 2, § 38 lõikele 2, § 47 lõikele 2 ja § 58 lõikele 2. Tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse taotlemisel tuleb abivajaduse hindamine viia läbi viie tööpäeva jooksul (korra § 38 lõige 2 ja § 47 lõige 2). Abivajadust hindavad eakate ja puuetega inimeste spetsialistid. Kasutusel on kaks erinevat hindamisdokumenti pealkirjaga „Hindamisinstrument abivajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks“. Neist ühte kasutatakse abivajaduse hindamiseks koduses keskkonnas ja teist abivajaduse hindamiseks viibimiskohas nagu näiteks hooldekodu, haigla jms. Sotsiaalteenistuse juhi selgituse kohaselt täidetakse hindamisdokument paberkandjal ja sisestatakse STARi. Vestlustest ja STARi kannetest selgus, et abivajaduse hindamine toimub esimesel võimalusel, kuid reeglina mitte hiljem kui nädala jooksul abivajadusest teadasaamisest abivajaja kodus või viibimiskohas arvestusega, et menetlus jääb kümne tööpäeva piiresse. Näiteks koduteenuse menetlustes 25277072385, 25276876666 ja 25276292427 on abivajadus hinnatud taotluse esitamisega samal päeval. ÜHteenuse menetluses 25277534740 on hindamine läbi viidud enne taotluse laekumist (inimesele oli eelnevalt määratud koduteenus menetluses 25277356889). Sotsiaalteenuse määramise või määramisest keeldumise otsustab korra § 28 lõike 4 kohaselt koduteenuse korral ning § 33 lõike 5 järgi ÜHteenuse korral vallavalitsus korraldusega. Sotsiaalkomisjoni pädevuses on korra § 38 lõike 4 järgi tugiisikuteenuse, korra § 47 lõike 5 järgi isikliku abistaja teenuse ja korra § 62 lõike 5 järgi eluruumi tagamise teenuse määramine või määramisest keeldumine. Sotsiaaltransporditeenuse määramise otsustab eakate ja puuetega inimeste spetsialist ning keeldumise otsustab sotsiaalkomisjon tuginedes korra § 58 lõigetele 3 ja 4. Haldusakti edastab taotlejale ja teenuseosutajale menetlusega seotud spetsialist DHSi kaudu. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 25 lõike 1 järgi otsustab hüvitise andja hüvitise andmise kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või muu hüvitisele õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates. Koduteenuse menetlustes 25277072385, 25276876666, 25276846384, 25276620964, 25276292427 ja ÜHteenuse menetlustes 25277534740, 25277441848, 25277323103, 25277289524, 25276913062 on inimese abivajadusele vastav abi välja selgitatud ning otsustatud abivajadusele vastava sotsiaalteenuse osutamine SÜS § 25 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
1 Käesolevas aktis on kontrollitud sotsiaalteenuste menetlustes esitatud näited Jõhvi Vallavalitsuse STAR kliendimenetluse viitenumbritega.
4
Eakate ja puuetega inimeste spetsialisti ametijuhendi punkti 3.1 järgi võtab spetsialist vallaelanikke vastu sotsiaalhoolekande küsimustes ning sisestab andmed STARi. Järelevalve käigus selgus, et sotsiaalteenuste ja -toetuste menetlemist ja dokumenteerimist STARis järjepidevalt ei toimu. Vallavalitsusele tehti ettepanek lisada avaldus, olemasolu korral abivajaduse hindamise dokument, haldusakt ja/või haldusleping, sealhulgas ka muudetud haldusaktid ja/või halduslepingud teenuse määramise kohta juhuvalimina valitud koduteenuse, ÜHteenuse, tugiisikuteenuse, sotsiaaltransporditeenuse ja eluruumi tagamise teenuse menetlustes. Dokumendid lisati järelevalve käigus. Sotsiaalteenuste juhi selgituse kohaselt ei olnud dokumente STARi lisatud põhjusel, et taotlused, vallavalitsuse korraldused ja halduslepingud registreeritakse DHSis ja STARis neid ei dubleerita. STARi sisestatakse hindamise dokumendid, mida omakorda ei sisestata DHSi. SKA seisukoht: kontrollitud koduteenuse menetlustes 25277072385, 25276876666, 25276846384, 25276620964, 25276617163, 25276292427, 25276080567, 25275921309, 24275198146, 24274890925, 24274635900 ja 24273856809 ning ÜHteenuse menetlustes 25277534740, 25277441848, 25277323103, 25277289524, 25276913062, 25276740940, 25276636289, 25276296709, 25276015645, 25275659060, 24275292442 ja 24274650145 on järgitud SHS § 15 lõikes 1 sätestatud nõudeid. Teenust vajavate inimeste abivajadus on välja selgitatud ja korraldatud sobiva abi osutamine. 3.2.4. Koduteenus SHS §-des 17 kuni 19 on sätestatud koduteenuse eesmärk ja sisu, KOVi kohustused ja nõuded koduteenust vahetult osutavale isikule. Koduteenuse korraldust käsitlevad korra §-d 27 kuni 30. Teenus on üldjuhul abivajajale tasuline ning sõltub teenuse mahust (korra § 29 lõige 1). Teenust osutatakse paketipõhiselt ja paketile on ette nähtud kindel hind. Hinnakiri on kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 18.06.2024 korraldusega nr 2569 „Koduteenuste hinnakirja kehtestamine“. Koduteenuse kirjeldus ja hinnakiri on leitavad kodulehelt. Koduteenuse korraldamisega tegelevad eakate ja puuetega inimeste spetsialistid. Spetsialistide selgituste kohaselt ja tulenevalt korra § 28 lõikele 1 tuleb koduteenuse saamiseks esitada ametiasutusele taotlus. Pärast taotluse laekumist hindavad spetsialistid isiku toimetulekuvõimet kodu- ja isikuabi saamiseks kodukülastuse käigus, kodus käiakse tavaliselt kahekesi. Hindamisvormil märgitakse valikloetelust kodu- ja isikuabiga seonduvad vajalikud toimingud ja tegevused, milles lähtuvalt teenuse vajaduse hindamisest abi vajatakse.2 Lisaks märgitakse kliendi ootused ja soovid saadava teenuse osas. Hindamise tulemusi arvestades võetakse vastu vallavalitsuse korraldus ning sotsiaalteenistuse juht sõlmib teenusesaajaga koduteenuse osutamise lepingu. Selles on kirjas teenuse pakett, tehtavad toimingud ja sagedus. Koduteenust koordineerivad eakate ja puuetega inimeste spetsialistid. Nende kontaktandmed on märgitud ka koduteenuse osutamise lepingusse. Spetsialist selgitas, et koduteenuse koordineerimisel, teenuse osutamisel ning aruandluse koostamisel on kasutusel tarkvaralahendus Fleet Complete. Spetsialist sisestab Fleet Completes koduabitöötaja jaoks iga teenusesaaja kohta tehtavad toimingud ning selle kaudu on olemas ülevaade koduabitöötaja tegevustest ja töökoormusest, tuvastatav on teenuse osutamise ajakulu, sagedus ja maht (tegevuslogi).
2 „Hindamisinstrument abivajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks“ loetelus on abistamine, saatmine asjaajamisel, teenuste tellimisel, maksete tasumisel, valmistoidu toomine või toidu soojendamine, abistamine söömisel, joomisel ja toidunõude pesemisel, abistamine ja juhendamine iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamisel (nt suitsu- ja vinguanduri olemasolu ja korrasoleku kontrollimine), abistamine pesu pesemiseI masinaga või pesupesemise korraldamine väljaspooI kodu, voodiriiete vahetus, abistamine kütmiseI (puude tuppa toomine, ahju panemine, tuha välja viimine), jalgtee puhastamine lumest, liivatamine, vee toomine, reovee välja viimine, ravimite, toidukaupade ja majapidamistarvete toomine elukohale lähimast toidupoest või abistamine e-poe tellimuse vormistamisel, sotsiaaltransporditeenuse korraldamine, pangaautomaadis ja toidupoes käimine kuni kord kuus, eluruumi korrastamine, eluruumi korrastamine, pisitööde korraldamine majapidamises, abistamine pesemiseI kodus või pesemisvõimaluse korraldamine päevakeskuses, abistamine riietumisel, riiete ja jalatsite korrashoiu korraldamine, habeme ajamine, juuste harjamine, maniküüri või jalahooldusteenuse ja juuksuriteenuse korraldamine, potitooli tühjendamine ja pesemine, abi hügieenitoimingutel, sh mähkmete vahetus, intiimpiirkonna pesu, potitoolile abistamine, arsti juures saatmine (kabinetti kaasa minemine), meeldetuletus ja juhendamine ravimite manustamisel, eluruumi suurpuhastuse, akende pesu, korrusmaja trepikoja koristamise korraldamine, remonditööde, aia- ja heakorratööde tegemise korraldamine, puude lõhkumise ja riita ladumise korraldamine, koduloomade eest hoolitsemise korraldamine ja muu.
5
Koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel inimese tegevusvõime või elukeskkonna tõttu tehakse uus hindamine peamiselt siis, kui on muutunud osutatav teenus. Näiteks menetlustes 25277441848, 25277323103, 25276740940, 25275659060 ja 24275292442 ei taganud koduteenus enam vajalikku kõrvalabi ja hooldust koduses keskkonnas ja inimesed hinnati ÜHteenusele. Seisuga 01.04.2025 oli koduteenuse saajaid 68. Koduabi ja isikuabiteenuseid osutavad kaheksa koduabitöötajat tulenevalt ametijuhendist, arvestades inimese abivajadust ja eakate ja puuetega inimeste spetsialisti määratud teenuse mahtu. Ametijuhendis hariduse nõuet kirjas ei ole. Sotsiaalteenistuse juhi selgituste kohaselt võiks koduabitöötajatel olla hooldustöötaja haridus või kogemus, kuid sellise haridusega töötajaid on väga keeruline leida. Vallavalitsus võimaldab ja soosib töötajate koolitamist. Näiteks 2024. aastal osaleti Verge Eesti OÜ koolitusel toimetulekuks verbaalse agressiooniga ja Dementsuse Kompetentsikeskuse korraldatud seminaril. Koduabitöötajatele on tööandja taganud tööks vajalikud töövahendid nagu töötõend, telefon, tööriided, isikukaitsevahendid, auto, arvuti. SHS § 19 järgi ei tohi koduteenust osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalvemenetluse ajal kontrollis vallavalitsus koduteenust vahetult osutavate töötajate andmeid karistusregistrist 22.04.2025, teenuse osutamist takistavad asjaolud puudusid. SKA seisukoht: Jõhvi Vallavalitsus on välja selgitanud abivajajate vajaduse koduteenuse järele ning koduteenus on abivajajale korraldatud ja kättesaadav. Kontrollitud menetlustes 25277072385, 25276876666, 25276846384, 25276620964, 25276617163, 25276292427, 25276080567, 25275921309, 24275198146, 24274890925, 24274635900 ja 24273856809 olid kirjas osutatavate teenuste loetelu, teenuste osutamise tähtaeg, märgitud teenuse kestus ja maht. 3.2.5. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus SHS §-des 20 kuni 221 on sätestatud ÜHteenuse eesmärk ja sisu, nõuded teenuseosutajale ja KOVi kohustused ÜHteenuse korraldamisel. ÜHteenuse taotlemist ja menetlemist käsitlevad korra §-d 31 kuni 35. ÜHteenuse korraldamise ja rahastamise kohta on teave kodulehel. ÜHteenuse rahastamist reguleeriva Jõhvi Vallavalitsuse 13.06.2023 määrusega nr 8 "Üldhooldusteenust vahetult osutavate töötajate kulude tasumise piirmäära kehtestamine " on alates 01.07.2023 kehtestatud hoolduskulude piirmääraks kuni 600 eurot kalendrikuus ühe ÜHteenuse saaja kohta. SKA kodulehel avaldatud ÜHteenuse osutajate ÜHteenuse maksumusi (seisuga 23.05.2025) võrreldes selgub, et Jõhvi valla kehtestatud piirmäär 600 eurot kuus võimaldab katta nelja Ida-Virumaa hooldekodu hoolduskulud täielikult. Seega on inimesele kindlustatud ÜHteenuse kättesaadavus selliselt, et tal oleks võimalus valida vähemalt mõne teenuseosutaja vahel, kelle puhul kataks vallas kehtestatud piirmäär hooldustöötajate kulud täies ulatuses (SHS § 221 lõige 3). Kui ÜHteenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus või kui inimesel ja/või tema lähedastel ei ole piisavalt vahendeid ÜHteenuse eest tasumiseks, katab Jõhvi Vallavalitsus keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele klientidele tasutavate kulude ja sissetuleku vahe (SHS § 221 lõige 5) või tasub valla eelarvest majutus- ja toitlustuskuludest puudujääva osa. Seisuga 01.04.2025 tasub KOV osaliselt majutus- ja toitlustuskulud üheksale ÜHteenuse saajale, kellel puuduvad lähedased. Sotsiaalteenistuse juhi selgituste kohaselt ei ole alates 1.07.2023 lähedased ÜHteenuse eest KOVi poolset hüvitamist taotlenud, kuid vaadates hooldekodude kohatasude tõusu ja pensionide suhet, siis lähiajal võib neid taotlusi tulla. Jõhvi Vallavalitsus seirab valla Sihtasutus Jõhvi Hooldekeskus hoolduskulusid kord aastas eelarve menetluse käigus. Seiret teostab vallavalitsuse kinnitatud nõukogu koostöös sotsiaalteenistuse juhiga. ÜHteenuse korraldamisega tegelevad eakate ja puuetega inimeste spetsialistid. Spetsialistide selgituste kohaselt ja tulenevalt korra § 33 lõigetest 1 kuni 13 tuleb ÜHteenuse saamiseks ja rahastamiseks esitada ametiasutusele taotlus. Selle saab esitada abivajaja ise ( (näiteks esitanud menetlustes 24274650145 ja 24275292442, 25276015645) või muu isik (näites menetlustes
6
25275659060 ja 25276296709 esitanud seadusjärgne ülalpidaja, laps). Pärast taotluse laekumist või abivajajast teate saamist teevad spetsialistid päringud STARi keskkonnas ja hindavad hindamisdokumendi abil abivajadust inimese kodus või viibimiskohas (haiglas, hooldekodus vms), kaasates vajadusel lähedase. Näiteks menetluses 25276296709 on esmasele hindamisele kodus kaasatud pereliige. Taotleja suunatakse ÜHteenusele sotsiaalkomisjoni ettepanekul vallavalitsuse korralduse alusel (korra § 33 lõige 3). Korraldus saadetakse nii teenusesaajale kui teenuseosutajale. Korralduse alusel sõlmitakse kolmepoolne leping teenuseosutaja, teenusesaaja ja vallavalitsuse vahel. Hooldusplaanide koostamisel ja üle vaatamisel valla spetsialistid osalenud ei ole. Kontrollitud ÜHteenuse menetlustes 25277534740, 25277441848, 25277323103, 25277289524, 25276913062, 25276740940, 25276636289, 25276296709, 25276015645, 25275659060, 24275292442, 24274650145 esitati taotlused ÜHteenuse saamiseks ning ÜHteenuse rahastamiseks. Abivajaduse hindamisel tuvastati ÜHteenuse vajadus ning vallavalitsus võttis vastu korraldused ÜHteenuse rahastamiseks KOVi kehtestatud piirmäära ulatuses. Piirmäära ületav osa jäeti ÜHteenuse saaja enda kanda (menetlustes 25277534740, 25277441848, 25277323103, 25277289524, 25276913062, 25276740940, 25276636289, 25276296709, 25275659060, 24275292442, 24274650145) ja/või maksab KOV lisaks madalama sissetuleku hüvitist (menetluses 25276015645). Menetlustes 25277441848, 25277323103, 25276740940, 25275659060 ja 24275292442 osutati abivajajatele enne ÜHteenusele asumist koduteenust. See ei taganud enam vajalikku kõrvalabi ja hooldust koduses keskkonnas ja inimesed hinnati ÜHteenusele. Menetlustes 24275081927 ja 24272693688 tuvastati, et ÜHteenuse vajadus on ära langenud ja isikud määrati eluruumi tagamise teenusele. Jõhvi Vallavalitsuse 23.04.2025 kirja andmetel on alates 01.07.2023 jäetud kolmel korral rahuldamata ÜHteenuse määramise ja rahastamise taotlused põhjusel, et abivajaduse hindamise tulemusel tagati abivajaja toimetulek koduteenuse ja tugiisikuteenusega. Käesolevaks ajaks on isikud ÜHteenusel. Vaideid esitatud ei ole. SKA seisukoht: ÜHteenuse korraldamisel on Jõhvi Vallavalitsus välja selgitanud inimese abivajaduse ÜHteenuse järele ja korraldanud sobiva abimeetme. Teenuskoha maksumust rahastatakse isikult võetavast tasust ja valla eelarvest vähemalt kehtestatud piirmäära ulatuses. KOV osaleb ÜHteenuse rahastamises, kui abivajaja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate maksevõime seda ei võimalda. 3.2.6. Tugiisikuteenus ja isikliku abistaja teenus SHS §-d 24 ja 28 sätestavad KOVi kohustused tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse osutamisel. Nimetatud sotsiaalteenuste korraldust käsitlevad vastavalt korra §-d 36 kuni 41 ja §- d 46 kuni 49. Teenuseid puudutav teave on kättesaadav kodulehel, teenused on abivajajale tasuta. Seisuga 01.04.2025 isikliku abistaja teenust ei osutatud, tugiisikuteenust osutati kaheksale täisealisele. Teenuse saamiseks tuleb esitada taotlus. Teenuse vajadus tuvastatakse abivajaduse hindamise käigus. Teenuse määramist isikule menetletakse STARis, kus teostatakse ka isiku lähisugulaste ehk seotud isikute päring. Lisaks tuvastatakse menetluse käigus inimese leibkond ning ühist eluruumi kasutavad isikud. Tugiisikuteenus otsustatakse sotsiaalkomisjoni otsusega. Taotlejaga sõlmitakse aastane tähtajaline leping. See pikeneb automaatselt aasta võrra kui vallavalitsus või teenusesaaja ei ole esitanud soovi lepingu lõpetamiseks (näiteks menetluses 24274303367). Tugiisikuteenust osutab vallavalitsuses töölepinguga töötav tugiisik-tegevusjuhendaja, juhindudes muuhulgas oma ametijuhendist. SHS § 25 lõige 2 sätestab nõuded tugiisikuteenust vahetult osutavale isikule. Sotsiaalteenistuse juhi selgituste kohaselt kontrolliti karistusregistri andmeid töötaja tööle võtmisel 2022. aastal ning seejärel 2024. aasta kevadel ning 08.04.2025. Töötajal teenuse osutamist takistavad asjaolud puuduvad. SKA seisukoht: Jõhvi Vallavalitsus on korraldanud ja taganud tugiisikuteenuse kättesaadavuse.
7
3.2.7. Sotsiaaltransporditeenus SHS § 38 sätestab sotsiaaltransporditeenuse korraldamise kohustuse. Teenuse eesmärk ja saamise tingimused on kirjas valla kodulehel, teenust osutatakse korra §-de 56 kuni 59 järgi. Maakonnasisene teenus on tasuta, väljaspoole maakonda 26 senti/km. Teenust osutab valla transpordivahendiga vallavalitsuse bussijuht. Saatjana saab maakonnasisesel sõidul kaasata koduabitöötaja. Koduteenuse saajatele osutab sotsiaaltransporditeenust koduabitöötaja ning teenuse eest tasutakse koduteenuse hinnakirja järgi. Vestlustest selgus, et kuigi korra §-s 57 ja kodulehel on kirjas, et sotsiaaltransporditeenust osutatakse puudega isikule, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, osutatakse teenust kõigile abivajajatele abivajaduse tuvastamisel sõltumata puude olemasolust. Teenuse saamise taotluse võib esitada telefoni teel, e-postiga või taotlusega vallavalitsusele, pöördumise andmed sisestab spetsialist STARi. Teenuse osutamise otsustab eakate ja puuetega inimeste spetsialist, teenuse osutamisest keeldumise või transpordikulude hüvitamiseks toetuse eraldamise otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.
SKA seisukoht: Jõhvi Vallavalitsus on korraldanud ja taganud sotsiaaltransporditeenuse kättesaadavuse. 3.2.8. Eluruumi tagamine SHS § 41 sätestab eluruumi tagamise korraldamise kohustuse. Teenuse kirjeldus ja taotlemine on kirjas kodulehel, teenust osutatakse korra §-de 60 kuni 64 järgi. Eluruumi tagamise teenust korraldab sotsiaalteenistus Jõhvi vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega või ametiasutuse hallatava sotsiaalhoolekandeasutuse Jõhvi Sotsiaalmaja kaudu. Eluruumi tagamise teenuse saamiseks tuleb esitada taotlus. Eakate ja puuetega inimeste spetsialist kontrollib andmebaasist sissetulekuid, töötamist, kinnisvara ja pereliikmete olemasolu ning seejärel valmistab dokumendid ette vallavalitsuse sotsiaalkomisjonile. Komisjon teeb isiku suhtes, kes soovib eluruumi tagamise teenust Jõhvi Sotsiaalmajas, põhjendatud hinnangu sotsiaalmajas eluruumi eraldamise kohta ning teeb sotsiaalmajale ettepaneku tagada isikule eluruumi teenus sotsiaalmajas (korra § 62 lõige 5). Eluasemeteenuse tagamisel sotsiaalmajas sõlmib tähtajalise üürilepingu Jõhvi Sotsiaalmaja. Lepingu tähtaega jälgivad vastavalt valdkonnaga tegelevad spetsialistid või Jõhvi Sotsiaalmaja. Menetlustes 24275081927, 24272350466, 24272693688 on isikud esitanud taotluse, spetsialist on hinnanud abivajaduse ning sotsiaalkomisjon on andnud hinnangu ja teinud Jõhvi Sotsiaalmajale ettepaneku tagada isikule eluruumi teenus sotsiaalmajas. SKA seisukoht: Jõhvi Vallavalitsus on korraldanud ja taganud eluruumi tagamise teenuse kättesaadavuse. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA tunnustab, et valla koduleht sisaldab sotsiaalteenuste korraldamisega seotud
ajakohast teavet, lingid avanevad ja viivad asjakohase teabeni. 4.2. Jõhvi Vallavalitsusel tuleb tagada, et alates 01.07.2026 on ametisse nimetatud
sotsiaaltöötajatel kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.
4.3. Tulenevalt SHS § 15 lõikest 1 on KOVil abivajaduse hindamise kohustus, mistõttu säilitatakse ka abivajaduse hindamise dokumendid. Vaatamata asjaolule, et osade andmete STARi kandmise tähtaega on pikendatud, soovitab SKA igapäevatöös STARi kanda sotsiaalteenuste ja -toetuste põhimääruse § 8 lõige 1 punktides 8, 11 ja 12 sätestatud andmed ning korrastada varem sisestatud menetlused.
4.4. SKA soovitab kaaluda abivajaduse hindamiseks elektroonilise hindamisvahendi kasutusele võtmist STARi keskkonnas. Viimane võimaldab sotsiaaltöötajatel koguda ja analüüsida abivajaja teavet ühtses, standarditud vormis.
8
4.5. Tagada, et koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel inimese
tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine (SHS § 18 lõige 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Sihver peaspetsialist (järelevalve)