Eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 16.05.2025

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord” muutmine

Määrus kehtestatakse väljateenitud aastate pensionide seaduse § 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ kinnitatud „Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise korda“ täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6. Lisaks punkti 1 alapunktis 1 märgitud politseiteenistuse staažile arvatakse politseiametniku väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka teenistusaeg «Politsei ja piirivalve seaduse» § 361 lõike 1 punkti 5 alusel, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal või pensionile jäämine «Väljateenitud aastate pensionide seaduse» kohaselt.“. Kristen Michal Peaminister Karmen Joller Sotsiaalminister Keit Kasemets Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 207 „Väljateenitud aastate

pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Määruse muudatusega luuakse võimalus arvestada väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel makstava politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajaliku staaži hulka rotatsiooni aeg, kui roteerumisele järgneb politseiametniku teenistus või sama seaduse alusel pensionile jäämine. Kehtivas määruses ei ole rotatsiooni aja staaži hulka arvestamine sätestatud.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak ([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]), kes on teinud ka eelnõu juriidilise ekspertiisi. Mõju analüüsi vaatas üle analüüsi ja statistika osakonna analüütik Elo Reitalu ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord” (RT I, 19.06.2024, 13) lisa „Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu” (edaspidi lisa).

Eelnõu ei ole seotud mõne teise õigusakti muudatusega. Isikuandmete töötlemises isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses võrreldes kehtiva korraga muudatusi ei ole. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus kehtestatakse väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 2 alusel. Eelnõuga täiendatakse määruse lisa punktiga 6, sätestades, et teenistus politsei- ja piirivalveseaduse (PPVS) § 361 lõike 1 punkti 5 alusel (s.o teenistus teises asutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ehk roteerumine) arvestatakse politseiametniku väljateenitud aastate pensioni staaži hulka, kui sellele järgneb teenistus politseiametniku ametikohal või pensionile jäämine VAPSi alusel. Roteerumisele järgneva teenistuse või pensionile jäämise tingimus kehtestatakse sarnaselt PPVS § 361 lg 1 punktiga 5 ehk sama tingimus on kehtestatud PPVS-i alusel pensioni määramisele. Kehtiva määruse järgi arvestatakse staaži hulka politseiametniku ametikohal töötamise aeg ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli teatud erialal õppimise aeg, kui sellele järgneb politseiametniku teenistus. Kehtiva määruse lisa viitab PPVS § 361 lõike 1 punktidele 1 ja 6, kuid mitte punktile 5, mis käsitleb roteerumist. VAPS-i eesmärk on võimaldada varasemat pensionile jäämist kutsealadel, kus töö toob kaasa varasema töövõime kaotuse või vähenemise. Pensioni saamiseks on nõutav vähemalt 25-aastane töötamine määruse lisas loetletud ametikohtadel. Rotatsioon on politseiametnike töökorralduse osa, kestes keskmiselt 2–3 aastat, vahel enamgi. Kuna see on suunatud töö efektiivsuse ja kogemuste kasvatamisele, peetakse põhjendatuks selle aja arvestamine pensionistaaži hulka. Eelnõu järgi arvestatakse pensionistaaži hulka roteerumisaeg täies ulatuses. Samuti kohaldatakse

2

seda neil juhtudel, kui politseiametnik on teenistusest vabastatud vanuse, pikaajalise töövõimetuse või koondamise tõttu (VAPS § 12 teine lause). Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ja Kaitsepolitseiamet (KAPO) väljastavad VAPSi alusel pensioni taotlevatele politseiametnikele staažitõendid. 2024. aastal hakkas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) väljastatud tõendeid kontrollima ja selgus, et on väljastatud staažitõendeid, kus roteerumise aeg on staaži hulka arvestatud. SKA on väljastatud tõendeid usaldanud ning nendest andmetest tulenevalt on VAPS-i alusel määratud pensione.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele VAPS-iga kehtestatud pensioni määramise ja maksmise tingimused on liikmesriigi pädevuses. Euroopa Liit pensionisüsteeme ei harmoneeri. Samal ajal reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist isikute piiriülesel liikumisel. Seega, kui tekib piiriülene olukord, tuleb kohaldada määrust 883/2004.

4. Määruse mõjud

Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset mõju ning mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele. Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele.

4.1. Sihtrühma suurus ja mõju avaldamise sagedus.

Sihtrühm: VAPS §-i 12 alusel uued väljateenitud aastate pensioni saajad, politseinikud, kellel on

25 aastat täisstaaži koos rotatsiooniajaga.

Prognooside kohaselt taotleb igal aastal väljateenitud aastate pensioni ca 200 politseinikku, päästjat ja vanglatöötajat, kellel on täidetud vähemalt 25-aastane politseiteenistuse staaž (Tabel 1). Eelnõus kavandatav muudatus sätestab, et politseiametnike väljateenitud aastate pensionide määramisel arvestatakse staaži hulka rotatsiooniaeg, eeldusel, et sellele järgneb teenistuse jätkamine politseiametnikuna või pensionile jäämine VAPSi alusel.

Tabel 1. Uued väljateenitud aastate pensioni saajad ajavahemikus 2017–2024

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Isikute arv 226 278 221 213 221 206 205 204

Määratud keskmine pension, eurot 323 351 378 417 444 480 574 639

Allikas: SKA

Eelnõus esitatud muudatus mõjutab politseiametnikke, kes on olnud rotatsioonis ja taotlevad väljateenitud aastate pensioni. PPA andmetel kestab keskmine rotatsioon 2–3 aastat, vahel kauemgi. Eelnõu muudatus ei mõjuta politseiametnikke, kes ei ole roteerunud. Mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, puudutab roteerunud politseiametnikke.

4.2. Sotsiaalne mõju

Kavandatava muudatuse peamine sotsiaalne mõju seisneb VAPSi alusel määratavate sotsiaalsete garantiide laienemises politseiametnikele, kes on olnud rotatsioonis. Rotatsiooniaja arvestamine pensionistaaži hulka loob võimaluse 25-aastase staažinõude täitmiseks senisest kiiremini, mis omakorda võimaldab vastava pensioniõiguse varem omandamist.

Kavandataval muudatusel on positiivne mõju sihtrühmale – muudatus suurendab politseiametnike õiguskindlust ja aitab kaasa rotatsiooni käsitlemisele väärtustatud osana teenistusest, vähendades erinevat kohtlemist ametnikest, kelle teenistus on toimunud stabiilselt ühes asukohas. Kavandatav muudatus tugevdab sotsiaalseid tagatisi, tugevdab töömotivatsiooni, tööefektiivsust ning kogemuste kasvatamist.

3

Muudatusel on mõju ka neljale isikule, kes on esitanud väljateenitud aastate pensionitaotluse SKAle ning kelle taotlused sisaldavad rotatsiooniaega. Nende suhtes ei ole veel otsust langetatud, oodates määruse muudatust, mis tagab positiivse otsuse. Lisaks mõjutab muudatus kõiki edasisi taotlejaid, kelle teenistusaeg hõlmab rotatsiooniperioodi, mis võetakse pensioni määramisel arvesse.

Mõju ulatus on keskmine, kuivõrd puudutab politseiametnikke, kes on roteerunud. Muudatusega ei kaasne sihtrühmale (politseiametnikele) halduskoormuse suurenemist ega kohanemisraskusi.

4.3. Mõju riigiasutustele

Määrusest mõjutatud riigiasutused on SKA ja PPA/KAPO. Kavandataval muudatusel on mõõdukas töökoormust tõstev mõju. Eelnõu rakendamine eeldab PPA ja SKA omavahelise töö täiendavat koordineerimist, et tagada rotatsiooniaja korrektne arvestamine väljateenitud aastate pensioni taotluste menetlemisel.

Täiendav väikesemahuline töökoormus tuleneb peamiselt vajadusest hinnata iga taotleja puhul, rotatsiooni aega selgitamaks, kas sellele järgnes teenistus või pensionile jäämine.

Täiendavat ressurssi võib nõuda ka üleminekuperioodil nende juhtumite menetlemine, mille puhul on taotlus esitatud enne muudatuse jõustumist, kuid otsus langetatakse pärast selle jõustumist. Muudatusega seoses on vaja teha vastavaid muudatusi SKA protseduurides, kuid üldjoontes ei põhjusta muudatus olulist lisakoormust menetlevatele asutustele, kuna tegemist on selgelt piiritletud muudatusega, mis rakendub konkreetsele, aga väikesele sihtrühmale ja põhineb PPAs/KAPOs olemasolevatel andmetel. Kokkuvõttes on mõju riigiasutuste töökoormusele pigem väike.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Siseministeeriumi andmetel on kokku ligikaudu 1000 politseiametnikku, kellele on määratud VAPSi alusel pension. Andmeid selle kohta, kui paljudel juhtudel on varasemalt rotatsiooniperiood staaži hulka arvestatud, Sotsiaalministeerium Siseministeeriumist ei saanud.

SKAlt saadud andmetel on kolmel eelneval aastal ehk 2022–2024 väljateenitud aastate pensioni taotlenud kokku igal aastal ca 200 politseiametnikku, päästjat ja vanglatöötajat. Kui palju oli neist politseiametnikke ja kui paljudel politseiametnikest oli sisse arvestatud rotatsiooni aeg, selle kohta andmed puuduvad, kuivõrd SKAl on ühtne arvestus politseiametnike, päästjate ja vanglatöötajate kohta.

Määruse jõustumisega ei prognoosita täiendavaid kulusid, kuna kulud on eelarves juba ette nähtud. Muudatus ei too kaasa pensioniõiguse olulist laienemist ega määra uut sihtrühma, seetõttu ei ole oodata ka märkimisväärseid muutusi pensioni määramiste arvus ja vastavates riigieelarve kuludes1. Nimetatud isikutele pensionide määramine ei tingi uut eelarvemahtu. Kokkuvõttes ei nõua määruse rakendamine täiendavaid eelarvelisi ressursse ega eraldi rakendusmeetmeid. Määruse rakendamine võib kaasa tuua vähese lisakoormuse SKAle pensionimenetluse käigus, kuid see on ajutine ja hinnanguliselt väheoluline.

IT-kulusid määruse muudatusega ei kaasne.

1 Väljateenitud aastate pensioni arvutamise aluseks on pensioni baasosa, millele liidetakse iga sellele pensionile õigust andva staaži

aasta eest 90,6 protsenti staažiaasta hindest (VAPS § 3) ehk üks lisanduv aasta rotatsiooni korras oleks 2025. aastal 10 x 90,6%=

9,06 eurot kuus.

4

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Rotatsiooni aja käsitlemist VAPS-i kontekstis on korduvalt arutanud Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ja korra kaasates ka Kaitseministeeriumi. Aruteludesse on olnud kaasatud ka SKA ja PPA. Viimane ühine arutelu toimus 5. veebruaril 2025, kuid sellele ei järgnenud toona vastust. Vastus saabus alles 13. mail 2025 siseministri kirjaga, milles tehakse ettepanek muuta määrust nii, et staaži hulka arvestatakse rotatsiooni aeg täies mahus.

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPAle, KAPOle ja SKAle.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Siseministeerium Rahandusministeerium Justiits- ja Digiministeerium

Meie 02.06.2025 nr 1.2-2/39-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmine“. Palume võimalusel kooskõlastust ja arvamust kiirendatud korras, viie tööpäeva jooksul. Loodame, et nimetatud tähtaeg on vastuvõetav. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Politsei- ja Piirivalveamet Sotsiaalkindlustusamet Kaitsepolitseiamet

2 Liidia Soontak [email protected]