EVS-EN ISO 11665-1, EVS-EN ISO 11665-4, EVS-EN ISO 11665-5, EVS-EN ISO 11665-6, EVS-EN ISO

11665-8, EVS-EN ISO 11665-11

Tulelaev OÜ Kasesalu 12, Saue

76505, Harju maakond

[email protected]

Radoonitõrjekeskus

Maleva tn 2a, Põhja-Tallinna linnaosa

tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmine

Raport

2 / 8

Sisukord

Üldine informatsioon radoonist ............................................................................................................... 4

Mõõtmise eesmärk .................................................................................................................................. 5

Mõõtmise metoodika ............................................................................................................................... 5

Objekti kirjeldus ...................................................................................................................................... 5

Tulemused ja analüüs .............................................................................................................................. 6

Kokkuvõte ja soovitused ......................................................................................................................... 6

Lisa 1. Radonova Laboratories AS laborianalüüsi tulemused ................................................................. 7

3 / 8

Raport

Tellija nimi: Tallinna Linnavaraamet

Mõõtmise asukoht: Maleva tn 2a, Põhja-Tallinna linnaosa

Mõõtmise kuupäev: 25.02.2025- 29.04.2025

Eesmärk: Tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmine

Detektorite laborianalüüsi teostas: Radonova Laboratories AS

Tulemuste analüüsi teostas: Marti Kedder

Raporti kontrolli teostas: Krista Saarik

4 / 8

Üldine informatsioon radoonist

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne, õhust raskem gaas. Radoonisisalduse

mõõtühikuks on Bq/m³ (bekerell kuupmeetri kohta).

Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Radoon on suitsetamise järel

teisel kohal kopsuvähki haigestumise tekitajaks. Eestis põhjustab radoon elu- ja töökeskkonnas igal

aastal hinnanguliselt 90 uut kopsuvähi juhtu (Pahapill jt, 20031). Erilise riski all on suitsetajad,

tingituna suitsetamise ja radooni sünergilisest efektist.

Kõrge radoonisisaldusega siseõhu peamiseks põhjuseks on majaaluse pinnase kõrge radooniriski tase,

mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni

settekivimite erimid jt. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes

olevatest rändkividest.

Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni

peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida

tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset

siseõhus ilmastik, õhurõhk, tuulesuund, maapinna niiskus %, maapinna külmumine, hoone

ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne. Mida pikemaajaliselt

radoonitaset siseõhus monitoorida seda täpsem on tulemus.

Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määrusega nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“2

(edaspidi nimetatud määrus) on kehtestatud tööruumide õhu radoonisisalduse riiklik viitetase 300

Bq/m³, nõudes kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad esimesel ja/või

keldrikorrustel, radoonisisalduse mõõtmist. Viitetaseme 300 Bq/m3 ületamise korral on tööandja

kohustatud võtma kasutusele põhjendatud ja optimaalsed radoonikaitsemeetmed.

1 Pahapill, L., Rulkov, A., Rajamäe, R. ja Åkerblom, G. 2003. Radon in Estonian dwellings. Results from a

National Radon Survey. SSI Report 2003:16. Rootsi Kiirguskaitse Instituut. Stockholm.

2 Käesolevas raportis keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse

viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“

alusel teostatud analüüs ei kuulu akrediteerimisulatusse.

5 / 8

Mõõtmise eesmärk

Radoonisisaldust mõõdetakse eesmärgiga välja selgitada tööruumide ruumiõhu aasta keskmine

radoonisisaldus.

Mõõtmise metoodika

Radoonitõrjekeskus kasutab mõõtetegevuste elluviimiseks kehtivates valdkonna standardites (EVS-EN

ISO 11665-4 ja EVS-EN ISO 11665-8) ning radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise juhendis

(RAM 20163) esitatud meetodite valikut.

Tööruumide ruumiõhu aasta keskmise radoonisisalduse mõõtmine tehakse pikaajalise

pidevmõõtmisega. Pikaajaline meetod on ainuõige, sest ruumiõhu radooni aktiivsuskontsentratsioon

kõigub tundide, päevade ja aastaaegade lõikes, sõltudes nii meteoroloogilistest tingimustest kui ka

ruumide kasutusest. Lisaks soodustavad külmunud maapind ja lumikate hoone ümber radooni liikumist

hoonesse hoonealuse külmumata pinnase kaudu. Kütteperioodil avatakse ka vähem uksi ning aknaid,

mistõttu väiksema radoonisisaldusega välisõhu juurdevool on piiratud. Mõõtmise ajal peab ruumide

kasutus olema tavapärane.

Hoone ruumiõhu radoonisisalduse mõõtmiseks kasutatud detektorite paigaldus ja korje teostati

Radoonitõrjekeskuse poolt.

Plastikmaterjalist detektor asub mitteõhutihedas nö kapslis. Radooni lagunemisel tekkiv alfakiirgus

tekitab plastiktükile alfaosakeste jäljed. Pärast mõõteperioodi lõppu töödeldakse detektoreid jälgede

esiletoomiseks keemiliselt ning analüüsitakse mikroskoobi ja spetsiaalse arvutiprogrammi abil.

Väljundparameetrina leitakse mõõteperioodi keskmine õhu radoonisisaldus.

Radoonisisalduse mõõtetulemusel võetakse ohutuse seisukohalt lähtudes arvesse mõõtemääramatus

suurenemise suunas (st mõõtemääramatust hinnatakse „ülesse poole“).

Detektorite analüüsi teostas Radonova Laboratories AS akrediteeritud labor4. Labor on akrediteeritud

standardi SS-EN ISO/IEC 17025:2018 nõuete suhtes ning kasutab laboritegevuse elluviimiseks kehtivat

valdkonna standardit SS-ISO 11665-4:2021.

Objekti kirjeldus

Mõõtmised toimusid Tallinna Linnavaraamet ruumides kahes kohas.

3 Keskkonnaministeerium. 2016. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016), link:

https://www.envir.ee/sites/default/files/radooni_mootmise_juhend.pdf

4 Radonova Laboratories AS akrediteerimisinfo, link: https://search.swedac.se/en/accreditations/1489/A003783-

001

6 / 8

Tulemused ja analüüs

Mõõtmised viidi läbi 25.02.2025- 29.04.2025 kahes asukohas.

Mõõteperioodi keskmised mõõtmistulemused on toodud lisas 1.

Mõõteperioodi keskmised mõõtmistulemused jäid vahemikku 34-35 Bq/m³. Antud radoonisisaldused

on alla kehtestatud tööruumide õhu radoonisisalduse riiklikku viitetaset (300 Bq/m³).

Kokkuvõte ja soovitused

Tallinna Linnavaraamet Maleva tn 2a, Põhja-Tallinna linnaosa tööruumide mõõtmistulemustest

selgub, et mõõteperioodi keskmised radoonisisaldused olid alla kehtestatud viitetaseme (300 Bq/m³) ja

lisameetmeid radooni tõkestamiseks pole vaja ette võtta.

Vastavalt määrusele tuleb mõõtmist korrata iga kümne aasta tagant kui õhu radoonisisaldus vastab

viitetasemele. Tööruumides, kus õhu radoonisisaldus ületab viitetaset, tuleb mõõtmist korrata

vähemalt üks kord viie aasta jooksul.

Juhime tähelepanu, et kui tööruumis on pärast radoonimõõtmist tehtud olulisi ehituslikke muudatusi,

tuleks töökohal pärast muudatuste tegemist läbi viia õhu radoonisisalduse kontrollmõõtmine töökohal.

Radoonisisalduse mõõtmine pärast ehituslikke muudatusi on oluline, sest need võivad mõjutada ka

radoonitaset. Näiteks võib uute õhukindlate akende paigaldamine avaldada positiivset mõju

energiatõhususele, kuid kuna õhuvahetus ruumis on halvenenud ja radoon ei pääse enam akende kaudu

välja, võib selle tase ruumides olla remondieelsest tasemest oluliselt kõrgem. Ventilatsioonisüsteemide

uuendamise või vundamendi tihendamise järel on aga suure tõenäosusega radoonitase varem

mõõdetust oluliselt madalam.

Raporti kinnitas:

Krista Saarik 27.05.2025

kvaliteedijuht

(allkirjastatud digitaalselt)

7 / 8

Lisa 1. Radonova Laboratories AS laborianalüüsi tulemused

8 / 8