| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.3/3423 |
| Registreeritud | 03.06.2025 |
| Sünkroonitud | 04.06.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.3 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kronhaus OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Kronhaus OÜ |
| Vastutaja | Marti Siim (Ida päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
SM määrus 17 § 22. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi
hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Siseministri määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ eelnõu seletuskiri:
Lõige 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi (rohkem kui kaks hoonet), kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Sellisel juhul kehtivad neile hoonetele vaid hoone kasutusviisist tulenevad nõuded tuletõkkesektsioonide rajamiseks. Ehkki vastav lisa (5) annab hoonesiseste tuletõkkesektsioonide rajamise piirväärtused, pidasid eelnõu koostajad vajalikuks nimetada ka piirväärtused hoonekompleksi lugemisel üheks hooneks. Nende piirväärtuste sätestamisel on aluseks võetud lisas 5 olevad arvandmed ning neid on kohandatud vastavalt välistele oludele. Seega kui selliste hoonete puhul on tegemist TP-3 klassi hoonetega, siis on lubatud kogupindala 400 m2 , TP-2 ja TP-1 klasside puhul on lubatud kogupindala 800 m2 . Sellest väiksema kogupindala korral ei pea tule levikut hoonete vahel takistama ehituslike abinõudega. Kui aga selliste hoonete kogupindala on nimetatud piirväärtustest suurem, tuleb tule leviku takistamiseks võtta ehituslikud meetmed (üheks võimaluseks on näiteks tulemüür või lähtuda abinõude valikul standardist EVS 812-7), sõltumata, kas neis hoonetes on tuletõkkesektsioonid või mitte.
Määruse eelnõu koostajad hindasid, kas selline säte saaks olemuslikult takistuseks viimasel ajal üha suuremat populaarsust koguvates asumites rekonstrueeritavate hoonete puhul ehituskulude optimeerimisele (Tallinnas Kalamaja asum, Tartus Supilinn jm), sest sageli asuvad seal hooned juba ajalooliselt lähestikku, kuid erinevatel kinnistutel. Tuleohutuse tagamiseks sellist leevendust siiski teha ei saa ning seetõttu võib nimetatud miljööväärtuslikes asumites olla vajalik püstitada tuletõkkemüüre, mis on eelnõu koostajate hinnangul kogukonna turvalisuse suurendamisel oluline asjaolu. Tagasiulatuvalt see nõue ei kehti, st keegi ei hakka kohe nõudma tulemüüride rajamist. Nimetatud kuja nõue tuleb päevakorda siis, kui soovitakse näiteks hoone ümberehitamist.
Saatja: Evely Liiv <[email protected]>
Saadetud: 02.06.2025 16:47
Adressaat: Päästeamet <[email protected]>
Teema: SM määrus 17 § 22. (4) tõlgendusest
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere!
Minul on vaid üks küsimus - kas SM määrus 17 § 22. (4) rakendamiseks peavad kõik ühel
kinnistul olemasolevad ja projekteeritavad hooned olema ühe tuleohutusklassiga või ainult
need hoonekompleksi hooned, mida soovitakse lugeda üheks?
Näiteks - kinnistul on olemas TP-1 hoone ja enam kui 50m kaugusele samale kinnistule on
plaanitud kaks ehitustatise kohustuslikku (ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge)
abihoonet, mis on üksteist toetava funktsiooniga ning nende omavaheline vahekaugus 3,6m.
Kas antud juhul kaht abihoonet võiks lugeda üheks hooneks ning kuna nende kogupindala on
väiksem kui 400m2, siis ei pea ka tule levikut hoonete vahel takistama ehituslike abinõudega?
Mina loen määrusest välja, et antud näite puhul võiks olla kõik korrektne, tagada inimese elu
ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Ka määruse seletuskiri ei too välja nõuet, et absoluutselt
kõik kinnistul olevad hooned peavad olema ühe tuleohutusklassiga, et saaks lähtuda
piirmääradest, millest väiksema kogupindala korral ei pea tule levikut hoonete vahel
takistama ehituslike abinõudega.
SM määrus 17 § 22. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe
kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui
400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab
tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Siseministri määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“ eelnõu seletuskiri:
Lõige 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel ühe kinnistu piires lugeda üheks
hooneks hoonetekompleksi (rohkem kui kaks hoonet), kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Sellisel juhul kehtivad neile hoonetele vaid hoone kasutusviisist tulenevad
nõuded tuletõkkesektsioonide rajamiseks. Ehkki vastav lisa (5) annab hoonesiseste
tuletõkkesektsioonide rajamise piirväärtused, pidasid eelnõu koostajad vajalikuks nimetada
ka piirväärtused hoonekompleksi lugemisel üheks hooneks. Nende piirväärtuste sätestamisel
on aluseks võetud lisas 5 olevad arvandmed ning neid on kohandatud vastavalt välistele
oludele. Seega kui selliste hoonete puhul on tegemist TP-3 klassi hoonetega, siis on lubatud
kogupindala 400 m2 , TP-2 ja TP-1 klasside puhul on lubatud kogupindala 800 m2 . Sellest
väiksema kogupindala korral ei pea tule levikut hoonete vahel takistama ehituslike
abinõudega. Kui aga selliste hoonete kogupindala on nimetatud piirväärtustest suurem, tuleb
tule leviku takistamiseks võtta ehituslikud meetmed (üheks võimaluseks on näiteks tulemüür
või lähtuda abinõude valikul standardist EVS 812-7), sõltumata, kas neis hoonetes on
tuletõkkesektsioonid või mitte.
Määruse eelnõu koostajad hindasid, kas selline säte saaks olemuslikult takistuseks viimasel
ajal üha suuremat populaarsust koguvates asumites rekonstrueeritavate hoonete puhul
ehituskulude optimeerimisele (Tallinnas Kalamaja asum, Tartus Supilinn jm), sest sageli
asuvad seal hooned juba ajalooliselt lähestikku, kuid erinevatel kinnistutel. Tuleohutuse
tagamiseks sellist leevendust siiski teha ei saa ning seetõttu võib nimetatud miljööväärtuslikes
asumites olla vajalik püstitada tuletõkkemüüre, mis on eelnõu koostajate hinnangul
kogukonna turvalisuse suurendamisel oluline asjaolu. Tagasiulatuvalt see nõue ei kehti, st
keegi ei hakka kohe nõudma tulemüüride rajamist. Nimetatud kuja nõue tuleb päevakorda
siis, kui soovitakse näiteks hoone ümberehitamist.
Tervitustega,
Evely Liiv
arhitekt
Kronhaus OÜ
+372 55660517