Teenistuse korraldamine

Dokumendiregister	Kaitsevägi
Viit	KV-4.1-3.1/25/11767-1
Registreeritud	03.06.2025
Sünkroonitud	04.06.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	- -
Sari	- -
Toimik	-
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis	Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (29251 tm).

Failid

Adressaatide nimekiri.pdf

Hoonestusloa taotlus Liivi 1 ja Liivi 2 meretuulepargi eksportkaablite rajamiseks.pdf

kiri_digiallkirjaga_16-7_25-06990-002.asice

Adressaatide nimekiri.pdf

Hoonestusloa taotlus Liivi 1 ja Liivi 2 meretuulepargi eksportkaablite rajamiseks.pdf

kiri_digiallkirjaga_16-7_25-06990-002.pdf

Hoonestusloa taotlus Liivi 1 ja Liivi 2 meretuulepargi eksportkaablite rajamiseks.pdf

ESTONIA OFFSHORE WIND DEVCO OÜ

HOONESTUSLOA TAOTLUS

LIIVI 1 JA LIIVI 2 MERETUULEPARGI EKSPORTKAABLITE RAJAMISEKS

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Sissejuhatus

Ignitis Groupi tütarettevõtja Ignitis Renewables ja Copenhagen Infrastructure Partners’ (CIP) Growth

Markets Fund II (CI GMF II Coöperatief U.A.) on sõlminud lepingu eksklusiivseks koostööks Eesti ja

Läti meretuuleenergia võimaluste valdkonnas. Partnerlus võimendab Ignitis Groupi juhtivat

turupositsiooni Balti regioonis ja CIP globaalset pädevust meretuulelahenduste alal.

CIP ja Ignitis Group koos nende sidusettevõtjatega soovivad sõlmida aktiivse ja pikaajalise partnersuhte

puhtale energiale ülemineku alal Balti regioonis, toetades Eesti dekarboniseerimise ja

energiajulgeoleku eesmärke meretuuleenergia kasutuselevõtu kaudu. UAB Ignitis Renewables ja

Copenhagen Infrastructure Partners asutasid Eestis spetsiaalselt selle projekti jaoks ühisettevõtte

Estonia Offshore Wind DevCo OÜ (registrikood 16827546).

CIP ja Ignitis Group toetavad pingutusi meretuuletööstuse arendamiseks Eestis, keskendudes kohaliku

teadmuskeskuse ja tööjõu kujundamisele, et suurendada tööhõivevõimalusi selles kasvavas sektoris.

Kohaliku majandusliku kasu maksimeerimine omab pikaajalise jalajälje ja kestliku

investeerimiskeskkonna loomisel võtmetähtsust.

Ignitis Renewables on rahvusvaheline roheenergiaettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja Poolas.

Ettevõte keskendub roheenergia tootmise ja rohelise paindlikkuse tehnoloogiate arendamisele.

Arendades maismaa- ja meretuule-, päikese-, aku- ja power-to-X-tehnoloogiaid, rakendab ettevõte

Ignitis Groupi strateegilist prioriteeti, milleks on pakkuda 2030. aastaks 4-5 GW paigaldatud rohelist

tootmisvõimsust.

2012. aastal asutatud Copenhagen Infrastructure Partners P/S (CIP) on tänaseks maailma suurim

spetsialiseerunud fondihaldur roheenergia arendusprojektide (greenfield) valdkonnas ning globaalne

liider meretuuleenergia investeeringutes. CIPi hallatavad fondid keskenduvad investeeringutele mere-

ja maismaa tuuleenergia, päikeseenergia, biomassi ja jäätmetest saadava energia, ülekande ja

jaotamise, reservvõimsuse, salvestamise, täiustatud bioenergia ja Power-to-X valdkonnas.

Nimetatu juurde kuuluvad ka kasvuturgude fondid, mis keskenduvad investeeringutele

suuremahulistesse ja keerukatesse taastuvenergia infrastruktuuriprojektidesse kiiresti kasvavatel

keskmise sissetulekuga turgudel, kus taastuvenergia arenguks on tugevad põhialused ja

märkimisväärne mõjupotentsiaal. Fondid on suunatud kiiresti kasvavatele keskmise sissetulekuga

turgudele Aasias, Ladina-Ameerikas ja EMEA piirkonnas (Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika), kus

taastuvenergia infrastruktuuriinvesteeringute jaoks on tugevad põhialused ning kus toimub suur

majanduslik ja demograafiline kasv, sealhulgas laienev keskklass, mis toob kaasa elektrienergia

nõudluse suurenemise.

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

CIP haldab 13 fondi ja on tänaseks kogunud enam kui 180 rahvusvaheliselt institutsionaalselt investorilt

ligikaudu 32 miljardit eurot investeeringuteks energeetikasse ja sellega seotud infrastruktuuri. CIPil on

ligikaudu 500 töötajat ja 14 kontorit üle maailma.

CIP asutati 2012. aastal ning on käesoleval ajal taastuvenergia turu pioneer, mis omab praktikas

tõestatud kogemust maailma suurimate meretuuleparkide ja muude oluliste energiataristuprojektide alal

Loode-Euroopas, Põhja-Ameerikas ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. CIP meeskonda kuuluvad

spetsialistid, kes esindavad ainulaadset kombinatsiooni tööstusvaldkonna oskustest ja

investeerimiskogemusest, mis hõlmab kõiki energiataristusse investeerimise aspekte ja etappe,

projektide realiseerimist ja varade haldamist.

Meretuuleenergia valdkonnas investeeris CIP investeerimisfond CI II nii omakapitali- kui ka

sildfinantseeringuna Veja Mate projekti, mis hõlmab 67 6 MW tuulikut koguvõimsusega 402 MW ning

mis alustas tootmist 2018. aastal. Käesoleval ajal ehitab CIP Taiwanis, Koreas ja USA-s nelja

meretuuleparki koguvõimsusega 1 787 MW.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) algatas 06.03.2024 korraldusega nr 1-

7/24-074 Liivi 2 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ning 09.04.2024

korraldusega nr 1-7/24-114 Liivi 1 hoonestusloa menetluse ja KMH. Liivi 1 mereala hoonestusloa

menetluse ja KMH algatamise otsusega ühendas TTJA Liivi 1 ja Liivi 2 merealade KMH menetlused.

Liivi 1 ja Liivi 2 aladele algatatud meretuulepargi KMH protsessi raames hinnatakse ka käesoleva

hoonestusloa objektiks oleva Liivi 1 ja Liivi 2 alade vahelise eksportkaabli ning Liivi 2 alalt Paatsalu

piirkonda kulgeva eksportkaabli (edaspidi eksportkaablid) võimalikku keskkonnamõju. Liivi 1 ja Liivi 2

merealadele kavandatava meretuulepargi ja eksportkaablite KMH programm on praegu koostamisel ja

esitatakse TTJA-le 2025. aasta mais.

Estonia Offshore Wind DevCo OÜ, registrikood: 16827546, registrijärgne aadress: Hobujaama

tn 4, Tallinn 10151 (edaspidi taotleja) käesolevaga:

1. taotleb Liivi 1 ja Liivi 2 meretuulepargi projektiga seotud eksportkaablite paigaldamiseks

ja kasutamiseks (edaspidi projekt) vajaliku ala hoonestusluba Eesti merealal vastavalt

ehitusseadustiku § 1133 lõikele 1 ning kooskõlas ehitusseadustiku § 1131 lõikega 1 ja §

1133 lõigetega 2 ja 3. Eksportkaablite eeldatav asukoht on esitatud Lisa 1 joonisel 3.

2. arvestades, et Liivi 1 ja Liivi 2 merealadel kavandatava meretuulepargi KMH programm

on koostamisel ja KMH hõlmab ka eksportkaablitega seotud võimaliku keskkonnamõju

hindamist, palub taotleja käesoleva taotluse alusel algatatav KMH menetlus liita Liivi 1

ja Liivi 2 meretuulepargi aladele algatatud KMH menetlusega (09.04.2024. a korraldus nr

1-7/24-114, 06.03.2024. a korraldus nr 1-7/24-074). Eksportkaablite KMH läbiviimine

käimasoleva KMH menetluse raames võimaldab läbi viia kogu kavandatavat tegevust

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

hõlmava KMH ning kiiremat ja lihtsamat haldusmenetlust, mis teenib

menetlusökonoomia eesmärki (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2).

1. Taotleja eksportkaablite kasutamise otstarve

Ehitusseadustiku §1133 lg 2 p 1: ehitise kasutamise otstarve.

Tuginedes oma laialdastele kogemustele meretuuleprojektide arendamisel, ehitamisel ja käitamisel

soovib taotleja toetada Eestit taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu suurendamisel ja

energiajulgeoleku tõhustamisel fossiilkütusevabade energiaallikate mitmekesistamise kaudu.

Taotleja eesmärk on arendada, ehitada ja käitada meretuuleprojekti Eesti merealal ning eksportkaablid

on vajalikud meretuulepargis toodetud energia transportimiseks AS-i Elering poolt hallatava riikliku

elektri põhivõrguga ühendamise punkti. Eksportkaablid hõlmavad nii mere- kui ka maismaa

eksportkaableid, mis ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega (inglise keeles: transition joint bay,

edaspidi: TJB), mis asub kaldal, kus mere- ja maismaaeksportkaablid kokku saavad. Käesolev

hoonestusloa menetluse algatamise taotlus hõlmab merealal paiknevate eksportkaablite osa.

Eksportkaablite koridor ja kaldale jõudmise asukoht rannikul on näidatud joonisel 1.

Täpne eksportkaablite koridor ja eksportkaablite trass koridoris leitakse KMH tulemusena.

Eksportkaablite täpne arv sõltub meretuulepargi lõplikust koguvõimsusest, merealajaamade arvust ja

valitud eksportkaablite nimipinge tasemest, mis põhineb ehitamise ajal kättesaadaval tehnoloogial.

Eksportkaablid, mis ühendavad tuulepargi alasid riikliku maismaa elektri põhivõrguga, asuvad

eksportkaablikoridoris, mille pikkus on ligikaudu 70 km ja mis maabub Paatsalu piirkonnas Mandri-

Eestis. Eksportkaablid ühendatakse maismaa ekspordikaabli(te) ja alajaamaga, mis ühendatakse

riikliku elektrivõrguga ühe lähima 330 kV maismaa alajaama kaudu. Eesti mereala ruumilise

planeeringu1 (EMP) kohaselt on võimalik meretuulepargi ühendamine Lihula alajaamas. Hanila, Muriste

ja Paatsalu alajaamad on alternatiivsed asukohad kavandatavale uuele alajaamale, mis on leitud AS-i

Elering taotluse alusel algatatud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses.2

1 Mereala planeering | Riigiplaneering 2 Eesti-Läti neljas elektriühendus

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Joonis 1: Eksportkaablite ja võimalike alajaamade (Lihula on AS Elering olemasolev alajaam ning Hanila, Muriste ja Paatsalu

on AS Elering uued alternatiivsed alajaamad) asukohad ning kaugused erinevatest maismaapunktidest.

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

2. Projekti tehnilised andmed

Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 2: ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised

andmed.

Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni

maapealse liitumiseni kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektrivõrguga

Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Uuritud eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle

minimaalne laius on 1 km.

Eksportkaablite täpsed mõõtmed ja tüübid selguvad pärast projekti merealal läbiviidavate uuringute ja

KMH tulemusel ning ehitusprojekti valmimist. Eksportkaablite koridori paigutatakse kuni kuus 220/275

kV kaablit, ühe kaabli diameeter on kuni 300 mm. Eksportkaablite pikkus on eeldatavasti ligikaudu 70

km ja kahe vahetult kõrvuti asuva eksportkaabli vaheline kaugus on eeldatavasti kuni 50 m ja

eksportkaablipaaride vaheline kaugus 150 m, millele lisandub mõlemast äärmisest kaablist 150 m

suurune väline puhver. Eksportkaablid võib paigaldada merepõhjale, seejärel süvistada merepõhja või

süvistada otse merepõhja.

Eksportkaableid võib kaitsta järgmiste meetoditega:

• kivikuhilad (kõige tavapärasem);

• kaitsematid;

• gabioonkivikotid;

• poolkarbid (pealt katvad kaitsmed);

• või muu sarnane.

Eksportkaablid jõuavad rannikule niinimetatud maabumiskohas Paatsalu piirkonnas. Sõltuvalt

maabumiskoha tingimustest, keskkonnapiirangutest ning olemasoleva taristu ja avalike alade

kaugusest on seal võimalik kasutada erinevaid eksportkaablite paigaldusmeetodeid:

• horisontaalne suundpuurimine (horisontal directional drilling (HDD));

• avatud süvendiga kaevamine;

• mikrotunnelite/torude lükkamine;

• otse tõmbamine.

Tõenäoliselt paigaldatakse eksportkaablite maabumispiirkonnas kaablid horisontaalset

suundpuurimisega, kuid lõplik meetodi valitakse siis, kui keskkonna- ja tehnilised uuringud (sh.

puursüdamike puurimised) on lõpetatud. Eksportkaablid ühendatakse mere- ja maakaabli ühendusega

(TJB), mis omakorda ühendatakse maismaa alajaamaga.

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Märgime, et lõplik otsus eksportkaablite paigaldusmeetodi kohta tehakse pärast seda, kui projekti

kavandatavas piirkonnas on teostatud üksikasjalikud uuringuid, analüüsitud pinnasetingimusi ning

võimalikke olulisi mõjusid, mis nähakse ette KMH programmis või protsessis.

3. Kavandatav ehitiste arv koormataval alal ja ehitistealune pindala

Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 3: ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala.

Allpool esitatud tabelites on näidatud ehitiste maksimaalne arv ja nende alune kavandatav summaarne

pindala, mille kohta hoonestusluba taotletakse:

Eksportkaablid

Maksimaalne eksportkaablite arv 6

Eksportkaablite koridori pindala 86 000 000 m2

Juhime tähelepanu, et eespool mainitud ehitiste täpne arv, asukoht ja vahemaad sõltuvad projekti

piirkonnas teostatavate uuringute tulemustest, mis annavad detailse ülevaate maapinna tingimustest ja

võimalikest olulistest mõjudest ning KMH tulemustest. Seega võidakse projekti selle lõplikul kujul teha

mõningaid muudatusi.

4. Arendava ala asukoht

Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 4: avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus

ruutmeetrites.

Projektiga kavandatav ala paikneb Liivi lahes ja on näidatud joonisel 1 ning kaablikoridori uuringuala

on umbes 86 000 000 m2. Eksportkaabli koridori koordinaadid leiab Lisast 2. Taotleja on lisaks EMP-s

toodule kaardistanud põhjalikult olemasolevad piirangud ning detailselt analüüsinud olemasolevaid

andmeid keskkonna- ja geoloogiliste tingimuste kohta. Sellest lähtuvalt on eelduslikult projekti

kavandatav ala sobiv eksportkaablite paigaldamiseks ja kasutamiseks.

Hoonestusloa menetluse algatamisel suhtleb taotleja asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et

saada põhjalik ülevaade võimalikest probleemidest, mis vajavad käsitlemist eksportkaablite KMH

protsessi raames, et hinnata võimalikke olulisi keskkonnamõjusid ja pakkuda vajadusel

leevendusmeetmeid oluliste keskkonnamõjude vähendamiseks.

5. Projekti potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 5: avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama

potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja

arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja.

AS Elering (Elering) on väljastanud tehnilised tingimused eraldi Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleprojekti

ühendamiseks ülekandevõrguga ning allpool on toodud tehniliste tingimuste kokkuvõte (täies mahus

tingimused on esitatud Lisas 3):

Projekt Liivi 1:

• eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 900 MW;

• peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV;

• peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue

330kV alajaamaga;

• vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri

elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või

tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA;

• taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub

taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses;

• peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli

kaudu.

Projekt Liivi 2:

• eeldatav võimalik tootmisvõimsus on 1400 MW;

• peab olema ühendatud AS Elering elektrivõrguga pinge tasemel 330kV;

• peab olema ühendatud kas olemasoleva 330kV alajaamaga või 330kV õhuliinile ehitatava uue

330kV alajaamaga;

• vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri

elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (nõuded generaatoritele), ei või

tootmismoodulite ühikuvõimsus ületada 400MVA;

• taotleja ehitatav võrk peab tagama, et ühe häiringu (N-1) korral taotleja paigaldises lülitub

taotleja poolel tootmine välja maksimaalselt 400 MVA ulatuses;

• peab olema ühendatud AS Elering alajaamaga vähemalt kolme autonoomse tootmismooduli

kaudu.

Taotleja kavatseb kooskõlastada AS Elering ja teiste asjaomaste asutustega eksportkaablikoridori,

maabumiskoha ja maismaal paikneva alajaama võimaliku asukoha. Taotleja järgib liitumise taotlemisel

kõiki AS Elering seatud nõudeid.

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

6. Kavandatavad uuringud

Ehitusseadustik § 1133 lg 2 p 6: esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja

kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha.

Hoonestusloa menetluse raames viiakse läbi KMH, mille käigus määratakse mõjude hindamiseks

vajalikud uuringud. Taotleja töötab projekti välja vastavalt Eesti õigusaktidele, parimatele tavadele, mis

tahes riiklikele keskkonnaalastele standarditele ja juhistele ning kehtivatele rahvusvahelistele avamere

tuuleenergiat reguleerivatele standarditele ja juhistele. Tuginedes varasematele kogemustele avamere

tuuleenergia planeerimise, projekteerimise ja ehitamise alal, tuleks projekti arendamiseks, sealhulgas

keskkonnamõju hindamise ettevalmistamiseks, läbi viia järgmised uurimused ja uuringud, mis

käsitlevad nii füüsilisi, inim- kui ka bioloogilisi aspekte:

• merepõhja geofüüsikalised ja geotehnilised uuringud, mis annavad teavet kavandatava

projektipiirkonna pinnase tingimuste, sealhulgas merearheoloogia, batümeetria, lõhkemata

lõkekehade (UXO), setete jne kohta;

• rannikuprotsesside ja setete ärakande uuringud kavandatavas eksportkaablite

maabumispiirkonnas;

• bioloogilised uuringud, mis annavad teavet sellistest teemadest nagu:

o põhjaökoloogia

o kalad ja selgrootud

• Uuringute valdkonnad:

o veealune müra

o kaubanduslik ja harrastuskalapüük

o laevandus

o kaitsealad (looduskaitsealad)

o kultuuripärand

• kumulatiivsed mõjud.

Juhime tähelepanu, et eespool toodud loetelu on soovituslik ja võib muutuda ja/või täieneda edasise

protsessi ja koostöö käigus asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega, et selgitada välja tegelikud

võimaliku olulise keskkonnamõju hindamiseks vajalikud uuringud, millest lähtuvalt saab KMH

menetluse osana vajadusel pakkuda piisavaid leevendusmeetmeid. Taotleja omab kogemusi

meretuuleparkide arendamisel lõpetatud ja toimivate projektide näol ning on avatud varasemate

kogemuste jagamiseks Eesti asjaomaste ametiasutustega.

7. Hoonestusloa kestus

Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 7: hoonestusloa taotletav kestus.

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Vastavalt ehitusseadustiku §-le 11314 taotleb taotleja hoonestusluba 50 aastaks.

8. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete kohta

Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 8: äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride,

mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed.

Taotleja kinnitab käesolevaga, et äriregistrile esitatud andmed taotleja osanike kohta on täielikud ja

täpsed. Taotleja selgitab, et tema tegelike kasusaajate andmeid ajakohastatakse praegu. Käesoleva

taotluse esitamise kuupäeva seisuga on äriregistris nähtavad andmed ühe tegeliku kasusaaja kohta

vananenud. Taotleja teatab, et tema tegelikud kasusaajad on Boris Korejtko, isikukood: 390451939

(Madalmaad); Magnus Brogaard Larsen, isikukood: 280983-2573 (Taani) ja Rimantas Šadžius,

sünniaeg: 08.10.1960 (Leedu).

Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) viivitamata tegelike kasusaajate

andmete korrigeerimisest äriregistris.

Registriväljavõtted on toodud Lisas 4.

9. Finantsallikad, mida kavatsetakse kasutada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimise

ja hilisema kasutamise rahastamiseks

Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 9: teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada

hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist.

Taotleja kavatseb rahastada projekti kombineerides erinevaid rahastamisallikaid:

• omakapitalirahastus: mis kujutab endast taotleja omakapitali suurendamist osanike poolt või

osanike poolt taotlejale antavaid laene (mis antakse arendusfaasis);

• laenurahastus: mis kujutab endast taotleja poolt võetud laene pankadelt ja muudelt

finantsasutustelt (rahastamine toimub ehitusfaasis koos omakapitalirahastusega);

• rahastus tuludest: mis kujutab endast rahastamist otse projekti tuludest (rahastamine toimub

opereerimis- ja ülalpidamisfaasis).

Erinevate rahastamisallikate täpne jaotus sõltub projekti konkreetsest etapist, turutingimustest ja

muudest teguritest.

10. Täiendav teave

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Ehitusseadustik §1133 lg 2 p 10: pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa

taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid.

Taotleja on valmis esitama täiendavat teavet, mida TTJA või muud asjaomased asutused võivad

käesoleva taotluse hindamiseks vajalikuks pidada.

11. Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan

Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle

teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku

veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse

algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab

hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded.

Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute

tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.

Asukohaplaan on esitatud Lisas 1 Joonisel 3.

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Allkirjad

Kuupäev: _________________________________ Magnus Brogaard Larsen, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige Kuupäev: _________________________________ Vytautas Rimas, Estonia Offshore Wind DevCo OÜ juhatuse liige

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Lisad

1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan

2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumukujud

3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga

4 – Väljavõte äriregistrist

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Lisa 1 – Kavandatavate ehitiste ja rajatiste asukohaplaan

Ehitusseadustik §1133 lg 3: Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle

teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku

veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse

algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab

hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded.

Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute

tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.

Projekti kavandatav mereelektri eksportkaabli koridor on näidatud joonisel 3 (kollane), mis ühendab

Liivi 1 ja Liivi 2 meretuuleparkide alasid määratud võimalike maabumiskohtadega Mandri-Eestis.

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Joonis 3: Eksportkaablite asukoht (kollane)

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Lisa 2 – Projekti kavandatava ala koordinaadid ja ruumikujud

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Eksportkaablite koridor hõlmab Liivi 1 ja Liivi 2 vahelist eksportkaabli koridori ning Liivi 2 asukohast kuni

maabumiskohani kulgevat eksportkaabli koridori, mis võimaldab ühendust riikliku elektri põhivõrguga

Mandri-Eesti Paatsalu piirkonnas. Eksportkaabli koridori kogupindala on umbes 86 km2 ja selle

minimaalne laius on 1 km.

EKSPORTKAABLI KORIDOR MAABUMISKOHTA

KOORDINAADID

EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a

ID X Y

1 447059,0798 6431178,9722

2 447059,0829 6431178,9613

3 446727,6458 6431066,5158

4 446727,6384 6431066,5133

5 446727,6380 6431066,5132

6 445897,8428 6432821,0164

7 445301,1885 6434082,7090

8 445202,7000 6434291,0000

9 444616,7025 6434311,8584

10 443138,8374 6434364,4624

11 440644,7255 6434452,4332

12 440634,6931 6434592,0732

13 440619,6446 6434801,5332

14 440606,2673 6434987,7707

15 445100,8889 6435296,8311

16 473638,2823 6470912,2609

17 476273,4747 6480346,2690

18 475303,6304 6482471,8949

19 477909,9764 6488147,9566

20 478252,4386 6487435,2901

21 478409,1609 6487129,0027

22 478511,3447 6487154,8564

23 478640,7414 6487046,6630

24 478719,2320 6487038,4008

25 478836,2982 6487026,0781

26 479067,8786 6486737,8891

27 479088,4635 6486614,3795

28 479083,3173 6486506,3086

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

29 479162,0876 6486518,3519

30 479284,0204 6486408,5302

31 476935,2965 6483493,6249

32 477927,5755 6482804,8755

33 481693,0935 6484850,7830

34 482026,3764 6485009,6790

35 482027,6151 6484934,0796

36 482000,7444 6484788,4342

37 481922,5996 6484768,4783

38 482006,1406 6484738,5192

39 482124,8573 6484328,4068

40 481977,8104 6484414,7463

41 481868,5371 6484367,5294

42 481666,6917 6484415,1240

43 481655,3866 6484228,5768

44 481703,7786 6484169,9193

45 481582,9257 6483947,9200

46 481554,0279 6483711,0927

47 481443,5851 6483491,4401

48 481657,6684 6483481,5594

49 481789,4119 6483527,6696

50 481970,5593 6483343,2286

51 481964,2356 6483194,3584

52 481936,8329 6482932,9793

53 481879,3742 6482892,8771

54 481945,2645 6482688,4633

55 482116,0041 6482467,1341

56 481985,3146 6482458,7025

57 481901,9663 6482566,2266

58 481898,8908 6482401,7893

59 477652,6648 6481205,6897

60 474562,9958 6470437,8427

61 446031,3141 6434854,5682

62 447238,1561 6431239,7332

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

EKSPORTKAABLI KORIDOR LIIVI 1 JA LIIVI 2 VAHEL

KOORDINAADID

EPSG 3301 - Eesti koordinaatsüsteem 1997. a

ID X Y

63 439288,5477 6425303,8806

64 438578,0259 6425981,3099

65 439958,0335 6427428,6630

66 440681,7777 6426738,5946

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Lisa 3 – Eleringi täielikud tehnilised tingimused projekti ühendamiseks riigi elektrivõrguga

Docusign Envelope ID: 466F64C1-7AE6-4219-AB18-9B294C5A046B

Lisa 4 – Väljavõte äriregistrist