Kiri

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 5 /79

1. SELETUSKIRI

1.1. SISSEJUHATUS

Käesoleva projekti eesmärgiks on leida sobiv väliruumi lahendus Antsla

kesklinna piirkonnale, võimaldades seda kasutada rahuliku puhkealana, ürituste

läbiviimiseks ja perega aja veetmiseks. Pidulike ürituste ja tähtpäevade

läbiviimiseks on alale kavandatud omanäoline esindusväljak. Projektala

eesmärk on pakkuda tegevusi igale vanuserühmale ja koondada kokku

mitmekesised tegevused nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele väljastpoolt

Antslat.

Käesolev põhiprojekt ei ole ehituse aluseks. Ehitajal tuleb enne ehitust

koostada ka tööprojekt vajalikus mahus ja tööprojekt käesoleva projekti autori

ning tellijaga kooskõlastada. Projektis on ära fikseeritud, missuguste

projekteeritud objektide kohta tööprojekti on vaja koostada.

1.2. Projekteerimise üldised lähtedokumendid

Projekt on koostatud vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015

määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“.

Antud projekti koostamisel on täiendavalt lähtutud järgmistest alusmaterjalidest:

• Planeerimisseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;

• Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

• Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

• Eesti standardile EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine“;

• Eesti standardile EVS 901-1:2020 „Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja

pindamiskihtide täitematerjalid”;

• Eesti standardile EVS 901-2:2016 „Tee-ehitus. Osa 2:

„Bituumensideained”;

• Eesti standardile EVS 901-3:2021 „Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud”;

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 6 /79

• Asfaltist katendikihtide ehitamise juhis, 2021-TA;

• Eesti standardile EVS-EN 13285:2010 „Sidumata segud”;

• Eesti standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 – „Ehitustöödel ja tee-

ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid“;

• RT I, 07.08.2015, 14 „Tee projekteerimise normid”;

• RTL 2000, 17, 222 „Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord“;

• RT I 2015, 5 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“;

• RT I, 07.08.2015, 1 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;

• Killustikust katendikihtide ehitamise juhend 20.01.2022;

• Eesti standardile EVS 814:2003 „Normaalbetooni külmakindlus,

määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid“;

• „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“. Kinnitatud Maanteeameti

peadirektori käskkirjaga 30.04.12 nr.0167;

• RYL 2010. „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja

alustarindid“;

• „Linnahaljastus: avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat“,

2006, autor Kadi Tuul;

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste

andmete loetelu ja arvestamise alused“;

• „Maanteede projekteerimisnormide ja sellega seotud määruste

korrektuur“ Köide II;

• EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine“;

• EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“;

• EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 - Eurokoodeks 7: Geotehniline

projekteerimine;

• Jäätmeseadus.

• Antsla Vallavolikogu 12.10.2021 määrus nr 35 "Antsla valla kaevetööde

eeskiri".

• Antsla Vallavolikogu 29.01.2019 määrus nr 1 „Antsla valla

jäätmehoolduseeskiri“;

• Antsla Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 26 „Heakorraeeskiri“.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 7 /79

• Antsla Vallavolikogu 03.03.2021 määrus nr 2 „Antsla valla

tiheasustusalal üksikpuude raieloa andmise tingimused ja kord“;

• Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute

kvaliteedinõuded; EVS 939-2:2020;

• Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse; EVS 939-

3:2020;

• Puittaimed haljastuses. Osa 4: Puuhooldustööd; EVS 939-4:2020

• Antsla Ruumikava 20.01.20;

• Antsla–Vaabina ja Antsla linna läbivate riigiteede rekonstrueerimise

projekt;

• Antsla Tarbijate Ühistu maa-ala ja lähiümbruse detailplaneering;

• Antsla Tarbijate Ühistu kauplushoone ehitusprojekt;

• F. R. Kreutzwaldi tn 2 kinnistu koostamisel olev vertikaalplaneering.

1.3. Projekteerimise alus

Projekteerimise aluseks on järgmised lähteandmed:

• Antsla kesklinna eskiisi avalik arutelu projekti koosoleku protokoll juuni 2021;

• Antsla esindusväljaku eskiisprojekt koos lisadega, töö nr 183EE20, koostaja

Loovmaastik OÜ, mai 2021.

• LINO OÜ poolt 2021. a. jaanuaris koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr

GE-096-20, täpsusastmega M 1:500;

• Loovmaastik OÜ poolt 2020. a. detsembris koostatud haljastuse hinnang,

töö nr 183DI20;

• OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud Antsla esindusväljaku

ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, koostatud 2021 detsember.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 8 /79

1.4. Projekteeritava ala asukoht

Projekteeritav ala asub Võrumaal, Antsla vallas, Antsla linnas kinnistutel

Linnapark P1 (14201:001:0066), . Jaani tn 5 (14401:002:0020), Linnapark P3

(14401:002:0027), Linnapark P2 (14201:001:0067), Veski tänav

(14401:003:0042), F. R. Kreutzwaldi 2a (14201:001:0332), Põllu tänav T1

(14401:003:0033). Ala piirneb läänest Jaani tänavaga, lõunast Põllu tänavaga,

idast Veski tänava ja Coop kauplusega ning põhjast F. R. Kreutzwaldi ja

ringristmikuga. vt skeem 1 ja 2.

Skeem 1. Projekteeritava ala asukoht kaugemalt (Maa-ameti kaardiserver.

http://xgis.maaamet.ee 03.2022)

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 9 /79

Skeem 2. Projekteeritava ala asukoht lähemalt (Maa-ameti kaardiserver.

http://xgis.maaamet.ee 03.2022)

1.5. Projekteeritava ala olemasolev olukord

F. R. Kreutzwaldi tn 2a kinnistul paikneb hetkel muruala ilma kõrg- ja

madalhaljastuseta. Projekteeritav pargiala koosneb mitmest kinnistust nagu

Linnapark P1, Jaani tn 5 ja Linnapark P2. Hetkel täidab park läbikäigu

funktsiooni ning otsesed vabaajaveetmis tegevused seal puuduvad. Pargis

leidub hetkel mõned pingid ja istutusalad. Kõrghaljastus on mitmekesine ning

dendroloogilise hinnangu põhjal leidub alal ka II kategooria väärtuse puittaimi.

Puude alust katab murupind, mida hooldatakse hooajaliselt. Jalgteed paiknevad

pigem pargi põhjapoolses osas ning pargi lõunapoolset osa katab peamiselt

muruala koos kõrghaljastusega. Seega on tihedamalt kasutusel pargi

põhjapoolne osa.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 10 /79

1.6. Tehnorajatistest tulenevad piirangud projektalal

Projektala lääne poolsel küljel asuv Jaani tänav ja põhja pool asuv ringristmik

kuuluvad teega seotud kaitsevööndisse, mis on mõeldud avalikuks

kasutamiseks. Teekaitsevööndi laiuseks Jaani tänaval on ligikaudu 26 meetrit

(Skeem 3 märgitud punase viirutusega). Projektala läbib ka elektri õhuliin alla 1

kV (Skeem 3 märgitud lilla viirutusega). Projektala idapoolset külge läbib

sideehitis (Skeem 3 märgitud oranži viirutusega).

Skeem 3. Projekteeritava ala tehnorajatiste piiranguvööndid (Maa-ameti kaardiserver.

http://xgis.maaamet.ee 03.2022)

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 11 /79

PROJEKTLAHENDUS

1.7. Kontseptsioon

Tuginedes projektala asukohale, paigavaimule ja eeldatavale kasutajaskonnale

on kavandatud park, mis täidaks kõigi kasutajate ootusi. Kontseptsioon põhineb

sektoritel, mis jagab ala mitmeks osaks. Sektorite struktuuri põhjal on

kavandatu põhilised jalgteed, mille laiuseks on võetud 2,5 meetrit. Põhilised

jalgteed koonduvad kokku ala keskmesse, mis loob alale nö. südame.

Jalgteede teise astmena on kavandatud pisut kitsamad teed, 2 meetri laiused,

mis paiknevad põhiteedega ristuvalt luues nii juurde veel väiksemaid ruume.

Tänu risti paiknevale teede struktuurile on tekkinud rohkelt alasid, kus saab

rajada erinevaid tegevusi ja haljastust. Arvestades olemasoleva haljastuse

asukohti on väiksema laiusega jalgteedele lisatud väikeseid pöördeid, mis ühelt

küljelt muudab disainlahenduse põnevamaks ja teisalt säilitab võimalikult palju

olemasolevat haljastust.

Kavandatud ruumideks on kohvikuala, mänguala, noorteala, wifiala, muru male,

treeningala, teraapiaaed, keskväljak, õitsevate puittaimede ja lilleniitude ala,

turuala ja esindusväljak koos lipuväljakuga.

Kohvikualal paikneb väike kohvikuhoone koos mõnusa ja avara istumisalaga,

kus on mugav einestada. Kohvikualalt avaneb hea vaade ka otse

mänguväljakule, kus vanemad saavad hõlpsasti lastel silma peal hoida. Kohviku

istumisala ümbrus on kavandatud murualana, kus saab pikniku pidada kui

terrassil puuduvad näiteks vabad kohad või ongi eesmärgiks võtta kohvikust

mõnus eine ja istuda oma linal. Kohvikualal on arvestatud ka ajutise

kohvikumaja paigutamisega.

Mänguala asub kohvikuala vahetus läheduses, pargi keskmes. Mänguala stiiliks

on valitud ajalooline raudtee temaatika. Projekteeritud on rongi kujuline ronila,

mängumaja, liivakast ja kahekohaline kiik. Rong peatub raudteejaamas ehk

lastele on ka projekteeritud väike majake, mis imiteerib kohaliku raudteejaama.

Jaamahoones saab sees mängida ning hoone ees on ka väike perroon.

Kavandatud on ka liivakastid, mis asetsevad just kui raudteerööbaste keskel.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 12 /79

Lisatud on ka kiikumisala. Kõik mänguelemendid on valitud ja kavandatud nii, et

kasutada saaksid kõik huvilised.

Noortealale on lisatud veidike põnevust ja muusikat. Põnevaks muudab ala

värvikasutus ja elemendid. Nimelt on valitud alale interaktiivne DJ-pult, kust

saab mängida oma muusikat. DJ-puldi kasutuse laiendamiseks on

projekteeritud selle ette tantsuplats, kus noored saavad harrastada ja miks mitte

ka õppida uusi tantsuliigutusi. Kes soovivad näiteks lihtsalt juttu vesta ja aega

veeta alal on projekteeritud erinevas stiilis istepingid. Haljastusliku poole pealt

on lisatud istutusalasid, mis muudavad ruumi hubasemaks.

Treeningala on kavandatud kohvikuala ja mänguala vahele. Treeningalale on

lisatud paar treeningvahendid, mis on sobilikud kasutamiseks igale

vanusegrupile. Ala privaatsuse suurendamiseks ja ruumi kujunemiseks on

lisatud haljastust, mis aitab alal sulanduda ümbritseva keskkonnaga.

Treeningala aluspind on kavandatud multšipinnale, mis on pehme ja ei põruta

jalgu.

Wifiala on projekteeritud pargi keskele. Ala on mõeldud inimestele, kes

soovivad töötada, õppida või pikniku pidada värskes õhus ja roheluse keskel.

Kavandatud on lauad koos istumisvõimalusega, mida ümbritseb muruala. Müra

summutamiseks on peale olemasoleva haljastuse kavandatud erinevaid

istutusalasid, mis loovad privaatsema keskkonna. Ala on varustatud elektri

toitega, kus saab hõlpsalt laadida oma tööseadmeid.

Murumale on kavandatud kuuseväljakule ehk pargi esindusväljakule. Murumale

eeliseks on see, et selle rajamisel ei teki suurt kõva kattega ala vaid kivid on

paigutatud vaheldumisi mururuutudega. Ala näeb välja väga omanäoline ja

atraktiivne.

Teraapiaaed on kavandatud ala lõuna poolsesse äärde, Põllu tänava vahetusse

lähedusse. Teraapiaaia eesmärgiks on luua külastajale keskkond, kus ta saab

hinge puhata ja oma mõtetega tegeleda. Selle soodustamiseks on rajatud

keskkond harmoniseeruv, lõhnav, tekstuurne ja õitsev taimkate koos

istumisvõimaluse ja vee elemendiga.

Parkimine on projekteeritud Põllu tänava äärde. Arvestatud on seitsme

peatumis/parkimis kohaga.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 13 /79

Turuala on kavandatud Veski tänava äärde ja ühendatud kuuseplatsiga.

Turualal on arvestatud nelja kauplemis majakesega disainilt analoogsed nagu

kohviku hoone, mille kohta tuleb eraldi tööprojekt koostada. Toidukaupluse

külastajad saavad hõlpsalt jalutada üle Veski tänava, külastada turgu ning

liikuda sealt edasi pargialale. Eesmärk on siduda turg projektalaga ning muuta

see ühtseks tervikuks kogu alaga. Veski tn piirkiirust alandada 10-ni, mis

võimaldab seal rohkem nö `shared space` lahendust.

Kuuseala Veski tänava poolsesse serva on kavandatud bussipeatus koos

bussitaskuga, et mitte takistada Veski tänava liiklust. Teineteisega

arvestamiseks on markeeritud jalakäijate alad tõstetud sillutise ja mustriga.

Pargi sisesele keskväljakule koonduvad kokku põhilised jalgteed ning sinna on

kavandatud peeglitest installatsioon. Installatsioon peegeldab vaatajaid

tagurpidi ja moonutatuna. Pargi ala keskväljaku monumendi idee põhineb

’’Tagurpidi Ants’’ temaatikast.

Esindusväljaku idee seisneb selles, et lahendada tavapärases stiilis suur

sillutatud ala hoopis rohelisemas võtmes. Nimelt on kavandatud ringtee äärsed

toidukaupluse poolne ala ja pargipoolne ala taimkatte ja sillutise seguna.

Toidupoe poolsele alale on lisatud taimi, mis on maksimaalselt 1 meetri

kõrgused. Istutusalade tsentrist välja poole liikudes hakkavad rohelised

ruudukesed vahelduma sillutisega muutudes nii hõredamaks, ühtlasi toimivad

need rohelised haljasalad keset sillutist sademevee imbaladena.

Põhjapoolsesse osasse on kavandatud lipumastid ning mastidest liikudes

COOP kaupluse poole on planeeritud maa seest tulenevad purskkaevud.

Purskkaevude basseinidesse on kavandatud valgustus, mida saab vajadusel

muuta teisteks toonideks, näiteks eesti lipuvärvi toonideks ja muuta veejoa

kõrgusastet.

Esindusala mustrit on jätkatud ka ringtee äärsel pargipoolel, et ühtlustada ja

ühendada alasid ning muuta neid tervikuks. Pargipoolsel alal on kasutatud

samasugust tehnikat sillutise ja taimestiku vaheldumist kuid kasutatud on ära

olemasolevaid puittaimi.

Ringteele on kavandatud ’’Tagurpidi Ants’’-u temaatikast tammepuu, mille oksi

kaunistab tagurpidi tammetõrud.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 14 /79

Läbi projektala on pandud rõhku taimkattele ja ruumi maksimaalse roheluse

säilitamiseks. Kavandatud on lilleniidu sektorid, mis tasakaalustavad tegevuste

rohket keskkonda. Samuti on rajatud ka istutusalasid, mis peegeldavad Lõuna-

Eesti künklikku maastiku ning muudavad ruumi atraktiivsemaks. Osad

istutusalad läbi ruumi on kavandatud kõrgemad ning osad madalamad süvendid

imbpeenarde näol.

1.8. Juurdepääs ja liikluskorraldus projektala ümbruses

Ligipääs projektala pargialale on võimaldatud kuuest erinevast kohast nii lääne,

põhja, lõuna kui ida küljelt. Projektala läbib Veski tänav, mis eraldab lipuväljaku

pargialast. Veski tänava puhul on tehtud ettepanek muuta see osaliselt

jalakäijate ja autode vahel jagatavaks alaks. Veski tänava põhjapoolsem osa on

projekteeritud kõrgemana ning jalakäijate ülekäik markeeritud vastava sillutise

mustriga. Tõstetudala eesmärk on juhtida sõidukijuhtide tähelepanu,

jalakäijatele ja nendega arvestamine, aeglustades liiklust. Veski tänava lõuna

poolse sõidutee ja jalgtee eraldamiseks on kasutatud pollareid ning teed

asetsevad samal tasapinnal. Eesmärk on nii juhtida ära tulenevat sademevett

sõidu- ja jalgteelt pargi immutusaladesse. Veski tänava piirkiirus muuta 10km/h,

täpsustada tööprojektis.

1.9. Teede ja platside katendid ning nende konstruktsioonid

Alale on kavandatud viite tüüpi katendit: graniitplaat, asfalt, murukivi, EPDM ja

garniitsõelmed vt katendite konstruktsioone joonisel 2 ja sillutiskivide mustreid

joonisel 3. Jalakäijate graniitplaatidest sillutis eraldatakse murupinnast Hauraton

Linefix standardäärise või samaväärse äärisega, mis ei jää maapinnal

domineerima. See paigaldatakse maapinnaga tasa ja võimaldab sademevett

juhtida sillutiselt murupinnale. Murukivi kasutatakse wifialal, kus kaetakse

jalgteed ja istepinkide alune pind. Murukivina on kasutatud heledat tooni

murukivi Framm (240x160x 80 mm). Mänguväljaku, noorteala ja treeningala

katmiseks on kasutatud EPDM turvaaluskatendit, mis on värvitoonides pruun,

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 15 /79

roheline, kollane ja punakasoranž. Pargisisesed jalgteed on kaetud

graniitsõelmetega, mille värvitooniks on hall.

Foto 10. Projekteeritud helehall graniitplaat jalgteel.

Foto 11. Projekteeritud tumehall graniitplaat jalgteel.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 16 /79

Foto 12. Graniidist sõidutee äärekivi (50x300x800mm)

Foto 13. Projekteeritud graniitsõelmed

Foto 14. Projekteeritud hall murukivi Framm (240x160x 80 mm). (Interbauen 2022)

Foto 15. Projekteeritud EPDM pruun ja roheline

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 17 /79

Foto 16. Projekteeritud EPDM punakasoranž

Foto 17. Projekteeritud EPDM kollane

TEEKATETE TÜÜP 1 (EPDM mänguväljaku, noorte ala ja treeningala alla)

• EPDM värviline turvaaluskatte pealiskiht (Nike Grind blend

pruun/roheline) 1,5 cm

• SBR turvaaluskatte aluskiht

(vastavalt kukkumiskõrgusele) 5 cm

• Kivimaterjali segu 0/63 5 cm

• Kivimaterjali segu 16/32 20 cm

• Kruusliiv, filtr..>1m/ööp 20 cm

• Aluspinnas/ ol. ol. Täide TEEKATETE TÜÜP 2 (Murukivi wifialale)

• Hall murukivi 240x160x80 8 cm

• Paigaldusliiv 3 cm

• Kivimaterjali segu 0/16 20 cm

• Keskliivast alus Kf>2m/ööp 10-20 cm

• Aluspinnas/ ol. ol. Täide

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 18 /79

TEEKATETE TÜÜP 3 (Graniitsõelmetest jalgteed)

• Graniitsõelmed (80% fr 0...8mm (sh 10% fr 8...12mm), hall,

paetuhk 20%) 5cm

• Kivimat. segu 16/32 10-15 cm

• Filterkangas Typar SF 37 või samaväärne

• Kruusliiv, kui puujuured ei takista 20 cm

• Ol.ol tihendatud pinnas

TEEKATETE TÜÜP 4 (Graniitplaatidest sillutis sõiduteel ja parkimiskohtadel)

• Graniitplaat (mõõdud 300x300x80, helehall / tumehall 8 cm

• Dreenbetoon C35 5 cm

• Kivimaterjali segu 0/63 20 cm

• Kruusliiv, filtr..>1m/ööp 20 cm

• Aluspinnas/ ol. ol. Täide NB! vuugid täita samuti Dreenbetooniga C35 TEEKATETE TÜÜP 5 (Graniitplaatidest sillutis Antsla väljakul ja jalgteedel)

• Graniitplaat (mõõdud 500x500x80, helehall / tumehall 8 cm

• Dreenbetoon C35 5 cm

• Kivimaterjali segu 0/63 20 cm

• Kruusliiv, filtr..>1m/ööp 20 cm

• Aluspinnas/ ol. ol. Täide

NB! vuugid täita samuti Dreenbetooniga C35

TEEKATETE TÜÜP 6 (Projekteeritud asfalti liitekoht)

• Liitekohal asfaltkate AC 12 Surf 4 cm

• Projekteeritud alal asfaltkate AC 12 Surf 8 cm

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 19 /79

1.9.1. Nõuded teede ja platside katenditele

Asfaltkatendi rajamisel juhinduda Asfaltist katendikihtide ehitamise juhisest,

2021-TA;

Killustikaluste rajamisel juhinduda Killustikust katendikihtide ehitamise juhendist

20.01.2022;

Killustikaluste jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt „Killustikust

katendikihtide ehitamise juhis“ tabeli 1 veerule nr.6: AKÖL 20 < 500-3000;

Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2020 „Tee-ehitus. Osa 1:

Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid”, Eesti standardile EVS 901-

2:2016 „Tee-ehitus. Osa 2: „Bituumensideained”, EVS 901-3:2021 „Tee-ehitus.

Osa 3: Asfaltsegud” ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, 2010-15“

esitatud nõuetest;

Asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt

EVS 901-3 2021 tabeli 7 veergudele AKÖL 900 < 1499, kuid jämetäitematerjal

peab vastu pidama kloriididele;

Dreenkihis kasutatakse liiva, mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni

10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/ööpäevas;

1.10. Maastikuarhitektuurse lahenduse lühikirjeldus

Lipuväljak

Lipuväljak asub Antsla-Vaabina tee ja Coop kaupluse vahelisel alal. Väljak on

kujundatud ruudukujulise graniitplaadist sillutisega, mille sisse on põimitud

istutusalad. Istutusalad ei täida ainult visuaalset eesmärki vaid aitavad koguda

ka väljakult tulenevat sademevett ning seda nutikalt ära kasutada. Väljaku

graniitplaadi ja haljasalade üleminek on tehtud sujuvalt hajutades nii omavahel

sillutist ja istutusalasid, mis loob omanäolise disaini. Taimevalikul on lähtutud

pidulikest ja õitsevatest taimeliikidest (vt. täpsemat taimevalikut pt. 1.17 ja

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 20 /79

istutusplaani lisa Joonis 16). Avatuse säilitamiseks ja ürituste läbiviimiseks on

kasutatud alal madalaid põõsaid ja püsikuid, mis taluksid põuda kui ka

liigniiskust. Alale on projekteeritud kolm valget värvi lipumasti, mis on

valmistatud klaasplastist ja põhinevad sisemise nöörisüsteemiga.

Veeelemendina on projekteeritud väljakule kolme basseiniga purskkaev, mille

maksimaalne kõrgus maapinnast on 30 cm. Purskkaevu igas basseinis on

veejuga, mille maksimaalne purskekõrgus veepinnast on 3,2 meetrit.

Basseinidesse on lisatud valgustus, millega saab luua erinevaid efekte.

Väljakule on projekteeritud valgustusega ümarad istepingid Timpan (Keha3) (vt.

pt. 1.13 projektalale kavandatud inventar), mis pimedal ajal lisavad omakorda

alale atraktiivsust. Istepingid on paigutatud istutusalade ja purskkaevu

vahetusse lähedusse, kust avaneb ilus vaade ning inimestel on võimalus

nautida lipuväljaku omanäolist kujundust. Eesmärk oli säilitada ala avatus kuid

mitte teha seda laussillutise meetodil vaid tuua sisse alale rohelust. Ala on

projekteeritud nii, et seal oleks võimalik läbi viia erinevaid üritusi ja tähistada

tähtpäevi.

Metallist Tammepuu skulptuur

Jaani, Veski ja F. R. Kreutzwaldi ringristmikule on projekteeritud tammepuu

kujuline skulptuur. Skulptuur on inspireeritud Antslast ning tuues sisse pahupidi

motiivi on tammepuule kujundatud tõrud, mille kübarad on keeratud

vastupidiselt looduses nähtule ehk tagurpidi. Osad tõrud on täidetud vastavalt

aastaajale omastele taimeliikidega ning osad täidetud valgustitega. Skulptuur

on valmistatud terasest ning mille maksimaalseks kõrguseks ja laiuseks on 5

meetrit.

Veski tänava sõidu- ja jalgtee

Pargiala ja lipuväljaku vahele jääv Veski tänav on projekteeritud nii sõidu- kui

jalgteena. Veski tänava põhja poolsem osa on mõeldud ristkasutamiseks nii

auto kui jalakäijatele. Põhjapoolsem osa on tõstetud pargialaga ühele

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 21 /79

tasapinnale ning kaetud ruudukujuliste helehalli ja tumehalli graniitkiviga

(300x300x80mm). Tõstetud alale jääb ka bussioote tasku, mis on markeeritud

tumedat tooni sillutisega. Veski tänava lõunapoolsem osa on madalam alates

Coop kaupluse parkla sissepääsu teest kuni Põllu tänavani. Sõidutee ja jalgtee

on viidud samale tasemele ning seal puudub äärekivi. Sõiduteed ja jalgteed

eraldavad ümarad 30 cm kõrgused pollarid. Samuti aitab jalgtee ja sõidutee

üleminekut paremini eristada sillutise muster, mis markeerib kahte erinevat ala.

Sõidutee ja jalgtee sama tasapinna projekteerimise eesmärk on juhtida teedelt

tulenev sademevesi haljasalale. Nii ei takista äärekivi olemasolu vee valgumist

rohealadele.

Pargi väljak, turuala ja jõulupuu asukoht

Sujuva ülemineku loomiseks lipuväljaku ja pargi vahel on projekteeritud pargi

põhjapoolsem osa sarnase motiiviga, mis lipuväljak. Antud haljasalade ja

sillutisega põimumise motiiv aitab säilitada olemasolevaid ja väärtuslike

puittaimi. Kõrged puud suurel sillutatud alal annavad ka jahutust kuumadel

suvepäevadel. Pargi väljak on projekteeritud nii, et toimuks sujuv üleminek

ülejäänud pargiosaga. Väljaku istutusaladele on kavandatud varjutaluvad ja

kergesti hooldatavad pinnakattetaimed, mis tulevad toime suurte heitlehiste

puudeliikide all. Alale on projekteeritud istumiseks ka kiikpingid. Pargiväljakule

jääb veel mitmeidki muid tegevusi nagu murumale, mis on samuti

kombineeritud graniitplaadi ja mururuutudega. Alalt võib ka leida nelja

turumajakese asukohad (vt. Joonis 1. Asendiplaanilt). Turualal on võimalik läbi

viia erinevaid üritusi ja laatasid, sest avarust väljakul jätkub. Turumajakesed on

projekteeritud omanäolise disainiga (vt. foto 17). Alal on arvestatud ka

olemasoleva jõulupuu asukohaga, mille ümber on rajatud hajutatult sillutis.

Ümbritsev sillutis võimaldab jõulupuu ümber pidada jõululaata ning kuuske

lähemalt imetleda.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 22 /79

Foto 18. Projekteeritud turumajakese illustratsioon

Noorteala

Pargi läänepoolsele küljele on projekteeritud noorte ala, kus leidub arendavaid

tegevusi ning vabaaja veetmisvõimalusi. Ala on projekteeritud EPDM Nike

Grind blend aluskatendile, mille värvitoonideks on valitud pruun ja kollane.

Katendi ääred on kujundatud sarnase mustriga, mida esineb lipuväljakul ja

pargiväljakul. EPDM katend ei põruta jalgu ning läbi katendi on võimalik tuua

alale erinevaid mustreid. Arendavaks ja ajaveetvaks tegevuseks on alale

projekteeritud DJ pult Yalp. DJ pult võimaldab mängida meelepärast muusikat

ning puldi ette on projekteeritud ruumikas ala, kus noored saavad tantsida.

Ajaveetmiseks on alale projekteeritud veel erinäolisi istepinke nagu

valgustusega Timpan (Keha3), istepink ja lamamispink Viela (Dambis) ning

Jada 1 set (Extery) käänulise kujuga istepink ala servadesse. Ruumilisuse

suurendamiseks on ala põhja poolsesse serva projekteeritud olemasolevast

väljakaevatavast pinnasest pargialalt nurgeline küngas, mis toob juurde

reljeefsust. Ala servasid ääristavad püsikutega kaetud istutusalad. (Vt.

täpsemalt Lisast Joonis 13)

Pargi keskväljak

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 23 /79

Pargi põhiliste jalgteede ristumis kohas, ehk pargi südames asub väljak. Väljak

on kaetud heledat tooni graniitsõelmetega. Väljakule on projekteeritud

peegelskulptuur, kus võib näha peegeldust iseendast moonutatud viisil.

Skulptuur paikneb väljaku keskel ning on vaadeldav igast küljest ning samuti on

võimalik selle vahelt läbi jalutada. Skulptuur on valmistatud terasest ning

peeglid asetsevad terasest raamidel. Peeglid peegeldavad vaatajat moonutatul

viisil (venitatud, tagurpidi, väikesena, suurena).

Wifiala

Wifiala on projekteeritud läbi pargi keskmise osa ning asub vahetus läheduses

teraapiaaia, väljaku ja noorte alaga. Ala eesmärk on pakkuda võimalust

töötamiseks, õppimiseks või pikniku pidamiseks värskes õhus. Projekteeritud

piknikulaudadele on loodud ühendus elektriga, mis võimaldab töötamisel või

õppimisel vajalike seadmeid seal samas laadida. Ala läbib jalgtee, mille

katmiseks on kasutatud murukivi säilitades nii ala rohelise ilme kui ka välistades

muru tallamise. Privaatsuse loomisel on kasutatud piknikulaudade ümbruses

istutusalasid, milles on kasutatud erineva kõrgusega püsikuid.

Teraapiaaed

Teraapiaaed asetseb pargi lõuna poolsel küljel, wifiala läheduses. Teraapiaaia

eesmärk on kutsuda inimesi aega maha võtma ja nautima taimede ilu, lõhnu ja

tekstuure. Alale on projekteeritud tiik, mille sees on purskkaev. Tiiki

ümbritsevad istutusalad ning puidust platvorm, millel saab istuda ja pikniku

pidada.

Mänguväljak

Mänguväljak on projekteeritud kohvikuala ja treeningala vahetusse lähedusse.

Atraktsioonidest on projekteeritud alale kiik, raudtee teemaline mängumaja ja

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 24 /79

rongist ronila. Mänguväljaku alus on kavandatud turvaaluskatendile, mis

leevendab põrutust ja kukkumist. Turvaaluskatendi värvuseks on pruun ja

roheline. Mänguala servades asub rohelisega tekitatud ruudukujuline muster,

mis sobitub ala üldise mustrikombinatsiooniga. Mänguala ümbritsevad

istutusalad kuhu on projekteeritud õitsevad püsikute põõsad, et säilitada

avarust.

Treeningala

Treeningala asukoht on mänguväljaku ja kohvikuala läheduses. Treeningalale

on projekteeritud kaks treeningvahendit nagu sõuderatas ja Twister Pendule.

Treeningvahendid on alale valitud nii, et kasutada saaksid kõik vanusegrupid.

Treeningala on kaetud punase ja pruuni värvitooni turvaaluskatendiga, mis

leevendab kukkumist ja põrutusi. Ala privaatsuse suurendamiseks on

projekteeritud servadesse istutusalad, mida katavad õitsevad põõsad.

Kohvikuala

Kohvikuala on projekteeritud kohviku Kindel koht vahetusse lähedusse.

Kohvikualalt avaneb hea vaade ümbritsevale pargialale ning eelkõige

mänguväljakule. Alale on kavandatud üks püsiv välikohviku majake ning

arvestatud on ka ajutiselt paigaldatava müügimajakesega. Projekteeritud

kohvikumaja ja turupaviljonide stiil kattub, et säilitada projektalal sarnast disaini.

Einestamise ala on projekteeritud graniitsõelmetest aluskatendile, kuhu saab

teenusepakkuja paigutada laudu ja toole. Einestamise ala liigendamiseks ja

hubasema keskkonna loomiseks on alale kavandatud istutuskastid, kuhu on

valitud erinevad maitse- ja puittaimed ning püsikud. Istutuskastid on valmistatud

puidust ning on disainitud reljeefsena st. et kasti üks pool on madalam ning

teine kõrgem moodustades nii tõusvad ja langevad istutusalad. (vt. Lisa 9

Kohvikuala detailjoonist)

1.11. Vertikaalplaneerimine ja sademevesi

Projektalal kalle kulgeb põhja-lõuna suunaliselt. Alal üldine kalle jääb 1-2% juurde.

Lipuväljaku põhjapoolse osa maapinna kalle on kuigi järsk ning selle

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 25 /79

leevendamiseks on projekteeritud sinna astmestik, kus saab nii kõndida kui

istuda. Sademevesi on vertikaali abil juhitud haljasaladele, kus see immutatakse

pinnasesse.

vertikaalplaneerimise lahendust vt joonisel 1.

1.12. Projektalale kavandatud ehitised ja inventar ning nende

materjalid

Projekteeritud ehitiste puhul on materjali kasutuses järgitud seda, et tegu oleks

looduslike ehitusmaterjalidega. Jalgteede rajamisel on eelistatud vett

läbilaskvaid pindu asfalteeritud pindadele. Värvitoonideks on valitud samuti

looduslähedased ning mahedad toonid, mis sobituks kokku hästi pargi

olemusega.

Jalgrattaparkla on projekteeritud pargi esindusalale, kus eeldatavasti toimub

tihedam liikumine. Jalgratta parkimiseks on valitud toode Kaar (Pomo). Hoidja

on elegantse kujuga ning valmistatud roostevabast torust ning kaetud

pinnatöötluse ja lakiga. vt asukohta Asendiplaanilt ja detailjoonist lisa 4.

Foto 19. Jalgrattahoidja KAAR. (Pomo) https://www.pomo.ee/tooted/?fc=354

Prügikastid ja istepingid on kavandatud hajusalt üle projektala, et võimaldada

kasutajatele rohkem puhke võimalusi. Pinkidena on kasutatud Extery

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 26 /79

troopilisest puidust pinki VOOG, mille metallosad on kaetud värvitooniga RAL

7016. Prügikastid on kujundatud erilahendusena. Prügikastid on valmistatud

roostevabast terasest ning kaetud musta värviga tooni RAL 7016.

Metallosadele on sisse freesitud tammetõru kujutised. Parki on projekteeritud ka

mälestuspink, mis asub teraapiaaia läänepoolsel küljel. Mälestuspingina on

kasutatud Durili poolt valmistatud toodet Roma, mille jalad on valmistatud

malmist ja kaetud pulbervärviga RAL 7016. Istepingi puidust osa on valmistatud

troopilisest puidust ning pingi seljatoele on kinnitatud metallist plaat koos

pühendusega.

Foto 20. Erilahendusega prügikast, värvitoon RAL 7016

Foto 21. Mälestuspink, Pargipink Roma (Duril)

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 27 /79

Foto 22. Istepink VOOG (Extery) https://extery.com/tooted/voog-pargipink/

Projektalale on kavandatud tutvustav ja informeeriv digiekraan, mis asub samuti

bussipeatuse vahetus läheduses vt asukohta Asendiplaanilt.

Läbivalt projektalal on kasutatud erinevas stiilis istepinke. Lipuväljakul, noorte

alal ja mänguväljaku juures on kasutatud valgustusega istepinke Timpan

(Keha3). Pingid on ilma seljatoeta ning ümara kujuga istealus on kaetud

puiduga. Pingi valgustus lisab pimedal ajal pargile juurde õdusust.

Foto 23. Istepink TIMPAN (Keha3) https://keha3.ee/timpan/

Pargi esindusala jõulupuu vahetus läheduses asub turuala. Turuala koosneb

neljast müügipaviljonist, mis on projekteeritud bussipeatuse taga olevale

platsile. Turupaviljonid on disainitud erilahendusena, kus on arvestatud

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 28 /79

erinevate ilmastikuoludega, et kaitsta tuulte ja vihmade eest kauplejaid. Pargi

esindusalale on istumiseks projekteeritud kiikpingid, kus on mugav istuda ja

aega veeta. Kiikpingi istumisalus on valmistatud ilmastikukindlast troopilisest

puidust ning kiik liigub laagritel, mis muudab liikuvise sujuvaks ja vaikseks. Vt.

täpsemalt lisa 1 Asendiplaanilt.

Kiikpink (T709, Tommi).

.

Foto 24. Kiikpink (Tommi)

http://www.tommi.ee/toode/kiikpink/

Foto 25. Turumaja erilahendus.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 29 /79

Noortealale on kavandatud kolme tüüpi pinke nagu TIMPAN (Keha 3),

troopilisest puidust ja naturaalse viimistlusega Jada set 1, mille metallosad

kaetud musta värvitooniga RAL 7016 (Extery) ja pargipink Viela lamamispink

valmistatud troopilisest puidust ja naturaalse viimistlusega, metallosad kaetud

musta värvitooniga RAL 7016 (Dambis). Peale pinkide on noorte alale

aktiivseks tegevuseks lisatud Yalp DJ pult, millega noored saavad esitada oma

muusikat. Vt. lisadest.

Foto 26. Istepink Jada set 1. (Extery) https://extery.com/tooted/jada-modulaarne-linnamoobel/

Foto 27. Istepink Viela. (Dambis) https://www.dambis.ee/toode/pargipink-vela/

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 30 /79

Foto 28. Yalp DJ pult. https://www.yalp.com/playground-equipment/yalp-fono/

Wifi alale on projekteeritud piknikulauad, kus on mugav einestada või töötada

värskes õhus. Piknikulauaks on valitud taaskasutatud plastikust valmistatud

laud Kuk (Dambis), mille värvitooniks on tumepruun. Vt. täpsemalt lisa 11 ja 12.

Foto 29. Laud Kuk. (Dambis) https://www.dambis.ee/toode/laud-kuk/

Teraapiaaia platvormi valmistamisel on kasutatud 4R3 raudsulfaadiga

töödeldud laudu (AB 28x120 mm). Puidust platvorm on projekteeritud looklevalt.

Laudisena on kasutatud raudsulfaadiga töödeldud siberi lehist, mis on

paigutatud vertikaalselt. Platvorm toetub betoonist postidele läbimõõduga

20 cm. Platvorm asub tasapinnas projekteeritud teedega, mis võimaldab

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 31 /79

mugavalt ja astmevabalt liikuda platvormile. Kõik kinnituselemendid peavad

olema ilmastikukindlad (kuumtsingitud, või roostevabad), Terrassi laudise jaoks

kasutada spetsiaalseid terrassi kruvisid (50mm pikkused). Platvorm asub tiigi

kaldal, mille maksimaalne sügavus on 1,3 meetrit. Tiigi keskel on purskkaev,

mille veejoad joonistavad maalilise vaate. Vt. täpsemalt lisa 15.

Foto 30. Raudsulfaadiga töödeldud siberi lehis. www.puidueksperdid.ee

Foto 31. Tiigi purskkaevu veejoa kujutis.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 32 /79

Treeningala treeningvahenditeks on valitud Twister Pendule (Tommi) ja

Spinning Bicycle Charge (Tommi). Vahendid on sobilikud kasutamiseks alates

14. eluaastast. Twister Pendule treeningvahend on väga hea küljelihaste ja käte

treenimiseks. Spinning Bicycle Charge põhineb jalgratta meetodil ja on väga

hea jala lihaste treenimiseks. Samal ajal vändates trenažööril on võimalik

laadida telefoni, mille elektrit toodab inimene vändates. Vt. täpsemalt lisa 14.

Foto 32. Twister Pendule. (Tommi) http://www.tommi.ee/toode/twister-pendule/

Foto 33. Spinning Bicycle Charge. (Tommi) http://www.tommi.ee/toode/spinning-bicycle-charge/

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 33 /79

Mänguväljakul on kasutatud kolme erinevat atraktsiooni nagu Kahekohaline kiik

(Atix), Mängurong TRAIN (Lappset) ja erilahendusega mängumaja.

Atraktsioonide värvitoonid varieeruvad tumepunasest roheliseni, mis sobituvad

hästi ümbritseva keskkonna ja rohelusega. Erilahendusega mängumaja

sümboliseerib raudteejaama, kuid miniatuurses vormis. Mängumajas on

võimalik sees käia ja puidust platvormil oodata rongi. Enne mängumaja ehitusel

koostada täpsem detailjoonis rajatisele ja ehitusel kaasata ehitusinsener tase 7.

Mängurong on paigutatud perrooni ette ning sellel on võimalik lastel ronida ja

liugu lasta. Kahekohalisel kiigel on kasutatud istealusena pesakiiku ning teisena

perekiiku. Vt. täpsemalt lisa 10.

Foto 34. Erilahendusega mängumaja Raudteejaam.

Kiik SWING 1tk (Atix WD1492) ainult kiigeraam koos pesakiiguga, 1-3a lapsed.

Kiige iste: lapsevanemaga koos 1 tk (Hags 8053219). 0-4a lapsed

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 34 /79

https://www.atix.ee/kiiged/wd1492-kiik-swing-wd1492/

Foto 35. https://www.hags.com/en-us/play/swings-and-swing-seats/swingseat-tango

Foto 36. Mängurong TRAIN. (Lappset) https://www.lappset.com/Products/Product/train/137935

Kohvikuala istumisala ümbritsevad istutuskastid, mille ühe serva kõrguseks on

70 cm ja madalama serva kõrguseks 60 cm. Istutuskastid on nurgelise kujuga ja

servade erikõrgustega on loodud ka istutuskasti siseselt reljeefsemat pinda.

Kastid on valmistatud raudsulfaadiga töödeldud siberilehisest 4R3 (AB 28x120

mm), mis on neutraalse väljanägemisega ja väga vastupidav. Kohvikuala

müügipaviljon on samas stiilis, mis turumajakesed ja väljatöötatud

erilahendusena. Vt. täpsemalt lisa joonis 9.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 35 /79

Foto 37. Kohvikumaja erilahendus.

Veski tänavale on projekteeritud jalgtee ja sõidutee eraldamiseks ümarad 30 cm

kõrgused pollarid Universal (Dambis). Madalad pollarid on dekoratiivsed,

torkavad silma autojuhtidele ja ei kujuta endast ohtu lastele tänu ümarale kujule.

Pollarid on valmistatud kuumtsingitudterasest ning kaetud helehalli tooni

polüesterkattega (RAL 9018 Papyrus white).

Foto 38. Pollar Universal. (Dambis) https://www.dambis.ee/toode/pollar-universal/

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 36 /79

Foto 39. RAL 9018 Papyrus white. (Tikkurila)

Lipuväljakul projekteeritud panduse ja trepil on kasutatud lihvitud roostevabast

terasest valmistatud käsipuid, mille toru läbimõõduks on 42 mm. Käsipuud

asetsevad kahel tasandil 900mm ja 700 mm kõrgusel. Panduse käsipuud on

projekteeritud mõlemasse serva ning trepi käsipuu on projekteeritud panduse

küljele vt käsipuude täpsemat asukohta jooniselt Asendiplaan.

Foto 40. RAL 9018 Papyrus white. (Tikkurila)

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 37 /79

1.13. Tänavavalgustus

Projektalale on kavandatud Keha 3 poolt disainitud valgustid Triangle. Valgustid

on projekteeritud hajusalt üle terve pargiala põhijalgteede äärde. Lisaks

nähakse käesoleva projektiga ette purskkaevude valgustus, millega on võimalik

teha valgusemängu ja muuta valguse värvitoone vastavalt soovile. Aktsendina

on valgustatud ka istepink Timpan.

Foto 41. Valgusti Triangle. (Keha3)

1.14. Projektala skulptuurid

Projektalale on kavandatud kaks skulptuuri. Antsla-Vaabina tee ringristmikule

on projekteeritud metallist Tammepuu skulptuur ning projektala pargi keskele

peegelskulptuur. Skulptuuridele teostatakse ideekonkurss, mille sisend on

antud käesolevas projektis. Ideekonkurssi võidutöö tuleb kooskõlastada

käesoleva maastikuarhitektuurse projekti autori Loovmaastik OÜ-ga.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 38 /79

2. Olemasolev ja likvideeritav haljastus

Projektalal oleva haljastuse hinnangu on koostanud maastikuarhitekt Toomas

Põld vt haljastuse hinnangut eraldi projekti lisadest.

Projektalalt likvideeritakse 11 neljanda väärtusklassi puud, 19 kolmanda

väärtusklassi puud ja 2 teise väärtusklassi puud. Kokku likvideeritakse

projektalalt 32 puittaime, milles asendusistutuse arvestusse kuulub 17.

Vajalikud raied projektalal tuleb läbi viia kogenud erialaspetsialistil. Säiliva

kõrghaljastuse hoolduslõikus tuleb teostada pädeva erialaspetsialisti poolt

(vähemalt arborist II kutsetunnistusele vastav kvalifikatsioon).

2.1. Olemasoleva kõrghaljastuse hooldus ja kaitsmine ehituse

ajal

Ehitustööde ajal tuleb kasutusele võtta olemasolevate puude kaitsemeetmed.

Puude puhul on juurestiku kaitseala minimaalselt puu võra ristprojektsioon

maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda fikseeritud latt- või plasttaraga. Tsooni

märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse ajal kuni viimaste haljastustööde

valmimiseni.

Masinate ja inimeste liiklemisteed ning pinnase ja ehitusmaterjalide

ladustamiskohad peavad jääma väljapoole puu(de) juurestiku kaitseala. Kui

ruumipuudus siiski sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse puu

alune pind ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse

puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Vajalik on siiski

võimaluse korral vältida ladustamist 2m raadiuses ümber puu tüve. Ehituse

lõppedes tuleb kaitsekiht koristada.

Kui puu(de) juurestiku kaitsealal masinate liiklemine on vältimatu, tuleb ala katta

puidust laastude (fraktsioon 30-50mm) või killustikust multšiga (fraktsioon 32-

63mm) või paigaldada liiklemiseks sillad, et vältida mulla kokkusurumist

juurestiku ümber. Multš tuleb paigaldada geotekstiilile 15-30 cm paksuse kihina.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 39 /79

Ajutised sillad (nt tugedele paigaldatud terasplaat) jaotavad masinate kaalu

suuremale alale ning suruvad mulda kokku kontsentreeritult vaid tugede all. Kui

puu juurestiku kaitsealal on muld ja pinnas liigselt tihenenud, tuleb seda

õhustada spetsiaalsete masinate ja võtetega.

Säilitatavate puude tüvede ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve

vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab

ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks

puuoksi. Naelu puudesse lüüa ei tohi. Vajadusel võib puu alumisi oksi lõigata

tagasi sobiva harunemiskohani; lõikust võib teostada vaid arborist.

Puude oksad, mis jäävad ehitustöödele ette või võivad tööde käigus viga saada,

võib aboristi juhendamisel või arboristi poolt painutada ning siduda selliselt, et

need tööalast välja jääks.

Ehitusalas asuvatele säilitatavatele puudele tuleb vajadusel peale ehitustööde

lõppu teostada võrade hoolduslõikus. Puude hoolduslõikust teostab vastavat

väljaõpet omav arborist (omab kehtivat kutsetunnistust).

Vastavalt puu võra projektsioonile, kus projekteeritud kõvakattega ala (jalgtee,

sõidutee, parkla) jääb säiliva puu juurekaitsevööndisse, tuleb kaeviku

kaevamisel kasutada õhulabidat ja kaevata käsitsi et säiliva puu juurtele

võimalikult vähe kahju teha. Kõvakattega alad on säilitatavatest puudest

kavandatud vähemalt 1m kaugusele.

2.2. Projekteeritud haljastus

Projektalale taimede valimisel on arvestatud, et taimedel ei oleks levivaid

haiguseid, taimed oleks vastupidavad Eesti kliimas, linnatingimustes, sobituksid

keskkonda. Taimede liigi valikul on püütud vältida liiga populaarseid liike ja

vorme. Valitud taimedest (puud, põõsad, kõrrelised jne) on toodud ülevaade

alljärgnevas tabelis vt tabel 3.

Kavandatud taimede andmed

Tabel 3.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 40 /79

Istutatavate PUITTAIMEDE andmed

Taime nimi

Täiskas- vanud taime

kõrgus (m)

Täiskas- vanud taime

laius (m)

Istutamise vahe-

kaugus reas või rühmas

(m)

Märkused

Pilt taimest

Sahhalini kirsipuu

6 6

Kasvukuju püstine ja laiuva võraga. Enne lehtimist õitsebpuu rikkalikult heleroosade õitega. Õied ilmuvad mai kuus. Õitest valmivad purpurpunased hapukad marjad. Alguses on lehed tume punased,suvel muutuvad läikiv roheliseks ning sügise saabudes muutuvad lehed oranžikas punaseks. Kasvukoht päikeseline, muld parasniiske. Väga hea talvekindlusega.

http://garden.ee

Harilik paakspuu 'Fine Line'

1.5-2 1

Miniatuurne tihe püramiidjas puu. Lehed taandunud kitsasteks, ebakorrapärase kujuga ribadeks. Erkkollane sügisvärv. Rohelised õied V. Eelistab poolvarjulist kasvukohta. Vajab kuiva, parasniisket mulda.

http://rebasetalu.net

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 41 /79

Taime nimi

Täiskas- vanud taime

kõrgus (m)

Täiskas- vanud taime

laius (m)

Istutamise vahe-

kaugus reas või rühmas

(m)

Märkused

Pilt taimest

Mägimänd 'PICOBELL

O' 0.5-1 1

madala ümara kasvukujuga männi kääbusvorm. Okkad rohelised, keerdus ja ülespoole suunatud asendis. Aeglasekasvulin e, aastane kasv 4-6cm. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta, sest varjus kasvab aeglasemalt ja võra on hõredam. Mullastiku suhtes vähenõudlik - sobivad kuivad kuni niisked liivakamas mullad.

http://hansaplant.ee

Istutatavate MAITSETAIMEDE andmed

Taime nimi

Täis-kas- vanud taime

kõrgus (m)

Täis- kasvan

ud taime laius (m)

Istutamise vahekaugus

reas või rühmas (m)

Märkused

Pilt taimest

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 42 /79

Taime nimi

Täis-kas- vanud taime

kõrgus (m)

Täis- kasvan

ud taime laius (m)

Istutamise vahekaugus

reas või rühmas (m)

Märkused

Pilt taimest

Tähklavende l 'Hidcote

Blue Strain' 0.3-0.45 0.4 10tk/m2

Madala kasvuline igihaljas poolpõõsas. Lehed hallikas- rohelised. Õied sinakaslillad. Vastupidav ja vähenõudlik ürdipeenra taim. Eelistab viljakat ja hea läbilaskvusega pinnast, saab hakkama ka põua ajal. Kasvukoht päikeseline.

http://aiasober.ee

Sokolaadmü nt

0.4-0.5 0.5

Lehed tumedad, kohati punakaspruunid. Lehed lõhnavad sokolaadi järgi. Ideaalne magustoitude juurde. Mullastikuks sobib aiamuld. Kasvukoht päikeseline kuni poolvari.

http://juhanipuukool .ee

Piparmünt 'Swiss'

0.6 0.6

Lehed tumerohelised ja saagja servaga. Õisik pikk. Lehtede maitse meenutab veidi sidruni maitset. Õitseb maist- juunini. Kasvukoht päikeseline või poolvari. Muld parasniiske.

http://juhanipuukool .ee

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 43 /79

Taime nimi

Täis-kas- vanud taime

kõrgus (m)

Täis- kasvan

ud taime laius (m)

Istutamise vahekaugus

reas või rühmas (m)

Märkused

Pilt taimest

Kähar rohemünt

'Curly' 0.4-0.6 0.5

Suurte keerdus krobeliste lehtedega tüüpiline rohemünt. Lopsakalt kasvanud taimed väga aromaatsed ja ka dekoratiivsed.Li sada salatitele, jookidele, magustoitudele ja suppidele.

http://juhanipuukool .ee

Harilik pune 'Compactum'

0.15-0.2 0.3

Moodustab kohevaõielise padjandi. Lehed tumerohelised, õied tume kuni heleoosad. Vastupidav ja vähenõudlik ilu- ja maitsetaim. Kasvukoht päikeseline või poolvari. Muld parasniiske.

http://aiasober.ee

Basiilik 'Red Ball'

0.2 0.3

Atraktiivse välimusega basiilik. Kasvukuju ümar, tihe ja kompaktne. Lehed väikesed ja rohekaslillad. Kasvukoht päikeseline kuni poolvari. Mullastik vettläbilaskev.

http://juhanipuukool .ee

Istutatavate PÕÕSASTE andmed

Taime nimi

Täiskas- vanud taime

kõrgus (m)

Täiskas- vanud taime

laius (m)

Istutamise vahe-

kaugus reas või rühmas

(m)

Märkused

Pilt taimest

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 44 /79

Taime nimi

Täiskas- vanud taime

kõrgus (m)

Täiskas- vanud taime

laius (m)

Istutamise vahe-

kaugus reas või rühmas

(m)

Märkused

Pilt taimest

Jaapani enelas

'Painted Lady'

0.6-0.9 0.6

Kompaktne rohekaskollaseki rju lehestiku ja ereroosade õitega sort. Kasvukoht päikesepaistelin e kuni poolvarjus. Mullastiku suhtes on vähenõudlik. Talub hästi põuda.

http://juhanipuukool .ee

Jaapani enelas ’Little

Princess’ 0.8 0.8

Madal, tihe, kompaktne põõsas. Väiksed lehed värvuvad sügisel erkpunaseks. Rikkalikult õitsev põõsas. Õied on roosakaspunase d, kännasjates õisikutes sama aasta võrsete tippudes, VI-VII. Kasvab kõigil aiamuldadel, happelistel kuni aluselistel. Väga põuakindel.

http://juhanipuukool .ee

Kaselehine enelas 'Island'

0.9 0.9

Madalakasvulin e ja kaunis kompaktne ilupõõsas. Rohkearvulised kohevad valged õied meelitavad ligi putukaid, õitseb juulis ja augustis lopsaka rohelise lehestiku taustal. Kasvuks eelistab päikselist kasvukohta ja hea drenaažiga parasniisket viljakamat mullapinda.

http://hansupuukool .ee

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 45 /79

Taime nimi

Täiskas- vanud taime

kõrgus (m)

Täiskas- vanud taime

laius (m)

Istutamise vahe-

kaugus reas või rühmas

(m)

Märkused

Pilt taimest

Põõsasmara n 'Bellissima'

0.3-.7 0.5

Kompaktse ümara kujuga põõsas. Lehed rohelised ja väikesed. Õied tumeroosad, õitseb juunist kuni külmadeni. Kasvukoht päike kuni poolvari. Mullastiku suhtes vähenõudlik.

https://neevaaed.ee

Lodjap- põisenelas 'Raspberry Lemonade'

1.2 1.2

Tihe ja kompaktne põõsas. Lehestik kollakasroheline ja läikiv. Õied valged, sügisel kollakaspunase d viljad. Kasvukoht päikeselinekuid kasvab ka poolvarjus. Mullastiku suhtes leplik.

http://juhanipuukool .ee

Lodjap- põisenelas

'Nugget' 1.5 1.2

Kiirekasvuline püstine põõsas. Lehed laimirohelised ja kolmehõlmalise d. Õied valged. Kasvukoht päikeseline kuni poolvari. Muld parasniiske. Vähenõudlik

http:// rannamoisaaiasalo

ng.ee

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 46 /79

Taime nimi

Täiskas- vanud taime

kõrgus (m)

Täiskas- vanud taime

laius (m)

Istutamise vahe-

kaugus reas või rühmas

(m)

Märkused

Pilt taimest

Kaunis veigela

'Minor Black' 0.5 0.5

Tihe kerajas kääbuspõõsas. Lehed on dekoratiivsed- tumepunased, kaugelt vaadates tunduvad mustad. Õied on roosad, moodustades lehtedega erksa kontrasti. Õitseb rikkalikult VI-VII. Eelistab viljakaid parasniiskeid muldi ja päikselist kasvukohta, kuid kasvab ka poolvarjus.

http://www.neevaae d.ee/

Enelas 'Lumikki'

0.4-0.5 0.5

Tihe madal põõsas. Lehed rohelised. Valged õied, õitseb V-VI. Kasvab kõigil aiamuldadel, eelistab kuiva ja toitainete vaest mulda.

http://www.rebaseta lu.net/

Istutatavate PÜSIKUTE andmed

Taime nimi

Täis-kas- vanud taime

kõrgus (m)

Täis- kas-

vanud taime laius (m)

Istutamise vahekaugus

reas või rühmas (m)

Märkused

Pilt taimest

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 47 /79

Pikalehine mailane

'First Glory' 0.3-0.4 0.45

Tumesiniste õitega külmakindel püsik, õitseb VI- VIII. Kasvamiseks eelistab päiksepaistelist kohta ja vett hästi läbilaskvat pinnast. Rühmapüsik.

http://juhanipuukool .ee

Harilik raudrohi 'Terracotta'

0.75 0.4

Lehestik hõbedane, hallikasroheline. Õied lõheroosad kuni pronksjas- oranžikad. Õitseb juuni ja augustis. Liiga rikkalikus mullas kaotab ilusa vormi ja võib ära vajuda. Kõige paremini tunneb end taim kuivemas, päikeselisemas ja kindlasti tuulevaikses kasvukohas. Talub hästi kuuma suvepäikest. Liblikate lemmik.

http://www.garden. ee/

Hiina siidpööris ´Flamingo ´

1.5 0.5

Lehestik kitsas, kaardus. Suvel lisanduvad sulgjalt lehvivad bordoopunased õied. Kasvukoht päikeseline kuni poolvari. Muld parasniiske.

http://www.garden. ee/

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 48 /79

Sinine mesiohaka s 'Veitch's Blue'

0.7 0.45

üstise kasvuga rohkelt harunevate vartega mitmeaastane ilutaim. Kerajad õisikud on ebahariliku terassinise säraga. Õitseb juuli kuni September. Kasvukoht päikeseline. Muld parasniiske.

http://www.aiasõber .ee/

Jaapani enelas 'Shirobana'

0.7 0.7

Madal tihedalt harunev püstine põõsas. Lehed on hele- kuni tumerohelised. Punane sügisvärv. Õied on tipmistes kännastes roosad ja valged õied koos, VII- VIII. Kasvab kõigil aiamuldadel. Sobib nii päikeseline kui ka poolvarjuline kasvukoht.

http://www.kristiine aiakeskus.ee/

Luht- kastevars 'Goldschlei er'

0.4-0.6 0.5

Puhmikut moodustav ilutaim. Õied pisikesed ja ilmuvad suvel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvukoht päikeseline kuni poolvari.

http://www.aiasõber .ee/

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 49 /79

Hosta 'First Frost'

0.4 1

Keskmise kõrgusega lehepuhmik. Kaunid sinised lehed on ümbritsetud kreemikaskollas e äärega, mis suve teisel poolel muutub valgeks.Suurep ärane ja vastupidav püsik, mis hoiab oma välimust pikalt veel siis, kui teised hostad on sügisel juba koledaks läinud. Lavendlivärvi õied hilissuvel. Varjutaluv püsik viljaka parasniiske pinnasega kasvukohale. Sobiv veekogude lähedusse.

http://www.juhanipu ukool.ee/

Hiina astilbe 'Visions in Red'

0.5-0.6 0.45

Pronksjasrohelis te läikivate lehtedega kompaktne puhmas. Juulis- augustis tekivad lehestiku kohale punaka varre otsas tumedad venipunased püstised püramiidsed õisikud. Kasvukoht poolvari või vari. Muld viljakas ja niiske.

http://www.valgean so.ee/

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 50 /79

Bergeenia 'Dragonfly Angel Kiss'

0.3-0.4 0.45-0.6

Talihaljas. Õied tumedasilmsed ja heleroosad. Hea vastupidavuseg a ja vähenõudlik püsik. Lehed tumerohelised. Kasvukoht poolvarjuline või varjuline. Muld niiske või parasniiske.

http://www.aiasõber .ee/

Siberi võhumõõk 'Lady Vanessa'

0.6-0.9 0.4

Kõrge puhmikuline. Alumised kroonlehed purpurlillad, ülemised helelillad. Õitseb V-VI. Rohelised lehed. Täispäike/poolv ari. Vajab palju niiskust õitsemise lõpuni. Sobib kasvatamiseks kaldapeal.

http://www.juhanipu ukool.ee/

Aediiris 'Apricot Silk'

0.6-0.9 0.4

Kõrgekasvuline puhmik. Lehed rohelised, õied aprikoosi tooni, südamikust oranzid. Õitseb V-VI, korduvõitseja. Sobib tavaline huumusrikas aiamuld, päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. Risoomide pealmine pind peab jääma istutamisel mullast välja.

http://www.juhanipu ukool.ee/

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 51 /79

Jaapani tarn 'Vanilla ice'

0.15-0.3 0.3

Lehtdekoratiivne puhmikuline. Rohelised lehed on servadest kreemja äärega. Sobib päikseline, poolvarjuline kasvukoht. Parasniiske mullastik. Sobib väga hästi varjuaedadesse, veekogude äärde

http://www.juhanipu ukool.ee/

Palmilehine tarn

0.5-0.7 0.7

Eksootilise välimusega, külmakindel liik. Lehed rohelised ja valgete triipudega. Sügisvärvus vaskpruun. Õitseb juulist augustini, sügisel õied kuldpruunid. Leplik taim, kasvab nii varjus kui päikese käes. Sobib kasvatamiseks veekogude kallastel.

http://www.anuaed. ee/

Meelissõnaj alg 'Crispa'

0.4-0.5 0.4

Puhmikuline. Püstise kasvuga. Rohelised liht- kuni kahelisulgjad lehed. Kergelt happeline, parasniiske pinnas. Poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht. Aias või pargis veekogude kaldal, suurte puude all.

http://www.juhanipu ukool.ee/

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 52 /79

Punane angervaks ´Venusta’

1.8 0.9

Kõrgekasvuline püsilill Püstine kõrge puhmas, mis kasvab kuni 2 m kõrgeks ja avab kesksuvel paljudest pisikestest, roosadest õitest koosneva lõhnava õiekobara, mille läbimõõt võib ulatuda 25 cm- ni. Põhiliigist tumedam roosa õievärv. Päikseline või poolvarjuline, parasniiske või niiske kasvukoht.

http://www.juhanipu ukool.ee/

Harilik kukesaba ´Zigeunerbl ut´

1.2 0.5

Puhmik, mis õitseb rikkalikult. Õied roosakaslillad, püstistes pööristes. Pinnas niiskemapoolne. Kasvukoht päikeseline või poolvari.

http://www.aiasober .ee/

Vesiroos ‘Colorado’

Veesügav us: 0.4- 0.8

Õitsemise periood juuni kuni august. Kasvukohaks sobib täispäikseline koht.

http://www.vilgolille d.ee/

Vesiroos ‘Madame Wilfron Gonnere’

Veesügav us: 0.3-1

Õitsemise periood juuni kuni september. Kasvukohaks sobib täispäikseline koht.

http://www.vilgolille d.ee/

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 53 /79

Harilik raudrohi 'Apfelblüte'

0.6 0.4

Õisikute värv varieerub kahvaturoosast kuni tumeroosani, meenutades oma tonaalsuselt õunapuu kevadiste õite ilu. Roheline hästi lõhine lehestik. Kasvukoht päikeseline. Muld väheviljakas.

http://www.garden. ee/

Arendsi kivirik 'Pixie'

0.1 0.15 11

Igihaljas padjandtaim. Taim moodustab tiheda peenete lehtedega mätta. Õied roosad. Õitseb rikkalikult mai kuus. Kasvukoha suhtes vähenõudlik.

http://www.juhanipu ukool.ee/

Siberi võhumõõk 'Sassy Kooma'

0.45 0.4

Valged ülemised ning kreemjasvalged alumised kroonlehed, südamikust kumab kollast kroonlehtede veenidesse. Niiskuslembene iiris eelistab kasvukohana kaldapealseid ning kasvab isegi seisvas vees. Kasvukoht päike või poolvari. Muld kergelt happeline või keskmiselt viljakas.

http://www.garden. ee/

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 54 /79

Palmilehine tarn

0.6 0.7

Eksootilise välimusega külmakindel tarn, kasvukohaks sobib nii täispäike kui vari. Eelistab parasniisket mulda.

http://www.helga.ee /

Valkjas mesiohaka s 'Arctic Glow'

1.2 0.6

Suured valged kerakujulised õied punaste varte ja rohekas- hõbedase lehestikuga juulist augustini. Kasvutingimuste suhtes vähenõudlik, kuid vajab päikest. Põuakindel ja mesilindudele lemmik taim.

http://www.aiasober .ee/

Harilik luga 'Spiralis'

0.3-0.4 0.3

Puhmikuline. Rohelised lehed ebakorrapärasel t püstiselt ja väändunult.. Õitseb VII-VIII, väikeste pruunide õisikutega. Eelistab parasniisket huumusrikast veidi happelist kasvukohta. Kasvab edukalt ka alaliselt märjas pinnases. Täispäike kuni poolvari. Istutada veekogude äärde.

http://www.garden. ee/

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 55 /79

Kaunis kukehari ’Pink Bomb’

0.3 0.5

Madalama kasvuga kompaktne puhmikuline. Vahaja kirmega kaetud rohelised lehed. Õied roosad. Õitseb VIII-X. Päikseline kasvukoht. Kuivad kuni parasniisked toitainetevaesed mullad.

http://www.juhanipu ukool.ee/

Palmilehine tarn 'Variegata'

0.6 0.4

Eksootilise välimusega külmakindel tarn, kasvukohaks sobib nii täispäike kui vari. Eelistab parasniisket kuni märga mulda. Juurdununa talub ka põuda.

http://www.helga.ee /

Istutatavate PINNAKATTETAIMEDE andmed

Taime nimi

Täis-kas- vanud taime

kõrgus (m)

Täis- kasvan

ud taime laius (m)

Istutamise vahekaugus

reas või rühmas (m)

Märkused

Pilt taimest

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 56 /79

Väike igihali 'Bowles'

0.1 0.4 9

Roomav, maapinda kattev. Läikivad igihaljad, nahkjad, elliptilised või süstjad lehed. Pikaealine. Õied sinised. Õitseb V-VI. Sobivad kuivad kui ka märjad aiamullad. Ei ole nõudlik. Päiksepaisteline kuni varjuline kasvukoht.

http://www.juhanipu ukool.ee/

Väike igihali 'Alba'

0.15 0.4 9

Madal pinnakattetaim Läikivad igihaljad, nahkjad lehed. Õied on valged, V-VI. Sobivad kuivad kui ka märjad aiamullad. Ei ole nõudlik. Päiksepaisteline kuni varjuline kasvukoht. Sobib kiviktaimlasse, kuivmüüridele, kalmistule, astangutele, veekogude äärde, lausistutusena pinnakatteks. Kõrgelt hinnatud varjuliste kohtade pinnakattetaim.

http://www.juhanipu ukool.ee/

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 57 /79

2.2.1. Lilleniidu rajamine

Projektalale on kavandatud nii reljeefsed kui tasapinnalised lilleniidud.

Reljeefsed küngas on moodustatud olemasolevast väljakaevatavast pinnasest

ning selle peale külvatud Nordic Botanical masinkogutud lilleniidu segu.

Sobivad taimed on parasniiske niidu lillesegu, mis sidaldab 36 erinevat liiki:

harilik raudrohi, harilik kurekell, põldpuju, kerakellukas, suureõiene kellukas,

harilik köömen, arujumikas, põldjumikas, harilik sigur, harilik mägimünt,

metsporgand, harilik ussikeel, hobumadar + kollakas madar, valge madar,

värvmadar, maamõõl, liht-naistepuna, harilik äiatar, kare seanupp, harilik

härjasilm, harilik käokannus, harilik nõiahammas, tõrvalill, haisev jooksjarohi,

süstlehine teeleht, keskmine teeleht, hõbemaran, harilik käbihein, kibe tulikas,

punane pusurohi, longus põisrohi, aasristik, valge ristik, must vägihein,

üheksavägine ja kassisaba.

Lilleseemnete segu koosneb erinevatest suvistest püsikutest. Kaunis lillepõld,

mis õitseb pikka aega ning annab kogu suveks mitmekesise ja värvikireva

lillepõllu.

Külvinorm: 2g/m2; 20kg/ha.

Külviaeg: aprilli keskpaigast juuni alguseni otse avamaale. Külvamissügavus: 0-

1 cm. Taimede kõrgus: 50-70 cm.

Õitsemine: esimesed õied umbes 8 nädalal pärast külvamist. Õitsemine kestab

kuni külmade tulekuni.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 58 /79

Lilleniidu taimede kooslus.

Kui haljastustööde ajaks pole mõni ette antud taimedest või taime seemnetest

saadaval, siis asendada see taim samaväärsega (sarnased mõõtmed, õite

värvus, lehestik, õitsemisaeg jne). Juhul, kui enne lilleniidu rajamist selgub, et

antud projektis pakutud seemnesegu tuleb muuta, tuleb see kooskõlastada

käesoleva projekti autori ja tellijaga.

1 Pinnas puhastada olemasolevatest taimekooslustest. Lilleniit rajatakse

seemnete külvamise teel. Selleks, et takistada soovimatute umbrohutaimede

seemnete idanemist, lisada pinnasele 10 cm paksune liiva ja kasvumulla segu

(50% ja 50%) kiht. Liiva ja kasvumulla kihile külvata seemned. Seemned

rehitseda liiva ja kasvumulla kihi sisse. Liiva ja kasvumulla kiht katta

hõredakoelise biolaguneva džuutkangaga. Kangas vähendab erosiooni ja hoiab

pinnase kauem niiskena. Külviala tuleb esimesel aastal suvel mitu korda

1 Ustav, E. Toome lilleniidu koduaeda. - Maa-Elu. Aed ja kodu. 5. märts 2020.

https://dea.digar.ee

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 59 /79

nädalas kasta, et pinnas läbi ei kuivaks. Niidutaimede külvinorm on sõltuvalt

liikide seemnete suurusest 1–4 g/m2. Kui kasutada loodusest korjatud

seemneid, mille kvaliteet pole teada, siis on külvinormiks 4 g/m2. Hõreda

seemnekülviga on tagatud vajalik kasvuruum puhmikutele. Selleks, et

maapinnal paigutuksid seemned ühtlasemalt, segada enne külvamist seemned

läbi jämeda liivaga või saepuruga. Sügis on parim aeg seemnete külvamiseks,

kuna mitmed liigid vajavad idanemiseks talvist külmaperioodi. Sügisel on

pinnase niiskuse sisaldus suurem. Pärast korralikku juurdumist pole enam vaja

taimi nii sageli kasta. Esimese aasta suvel tuleb lilleniidust umbrohuseemned

välja rohida. Niidutaimed niita maha 5-10 cm kõrguselt augusti keskel või lõpus,

pärast lillemuru liikide seemnete valmimist. Niidetud taimed jätta nädalaks ajaks

maapinnale kuivama, et seemned saaks variseda. Seejärel riisuda niidetud

taimed kokku ja viia ära, et mulla viljakust mitte tõsta.

Lisaks on soovitav ehitajal enne lilleniidu rajamist konsulteerida ka lilleniidu

rajamise spetsialisti Mart Meristega (OÜ Nordic Botanical).

2.2.2. Üldised kvaliteedi- ja miinimumnõuded istikutele

• Peavad olema liigi- ja sordiehtsad - Istikute kõrgus, laius ja võrsekasv

peavad olema liigi-, sordi- ja vormitüüpilised;

• Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne

kasvamine oleks tagatud;

• Istikutele peab olema puukoolist tehtud vähemalt kolm korda

juurehoolduslõikust;

• Istikutel ei tohi olla oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve

läbimõõdust, kahvelharusid, tüvest liiga lähestikku väljuvaid oksi, tüve- ja

koorevigastusi, külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisel tekkinud

kahjustusi, kahjureid, haigusi ega keerdjuuri.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 60 /79

2.2.3. Nõuded põõsastele

• Põõsa kõrgust mõõdetakse juurekaelast või substraadist kuni okste ladva

tipuni;

• Oksad peavad hargnema liigi-, sordi- või vormiomaselt, kas juurekaelast või

sellest kuni 10cm kõrguselt. Vähim okste arv istikul on 5.

2.2.4. Nõuded mullapalliga istikutele

• Juurestik peab olema tugev, õigesti hooldatud ja rohkelt harunenud;

• Juurepall peab olema kompaktne ja hästi koos püsiv;

• Istikute juurepall peab olema tasakaalus maapealse osa mõõtmetega,

vastama istiku vanusele ja liigi iseärasustele;

• Kerge lõimisega mullas kasvanud juurepall on lisaks pakkekangale

toestatud traatkorviga ( tsinkimata traatvõrk);

• Lubatud on kõige rohkem kolm suuremat lõikehaava taime kohta;

• Mullapalli sees ei tohi olla mitmeaastaseid umbrohtusid, vana istutusnõu ega

lagunemata pakkekangast;

• Pakkematerjal peab olema selline, et see laguneks mullas vähemalt ühe

aasta jooksul.

2.2.5. Nõuded mullapalliga istikutele

• Puude istikud peavad olema ühe läbiva tüvega;

• Tüvekõverus ei tohi olla üle 5cm 1,5 jm kohta;

• Võras peab olema rohkelt elujõulisi ja leherikkaid oksi;

• Põhioksal peavad olema vähemalt 3a külgoksad;

• Viimane võrakujunduslõikus peab olema tehtud müümisele eelnenud

kasvuperioodil;

• Istik peab olema vähemalt 2x ümberistutatud;

• Istikule on tehtud juurehooldust igal 3-4 a-l;

• Istiku tüvi peab asetsema mullapalli keskel,

• kasutada vähemalt 12/14 suurusklassiga (tüve ümbermõõt cm) istikut, v.a

mitmetüvelised istikud,

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 61 /79

• istiku kõrgus vähemalt 2 m.

2.2.6. Nõuded okaspuudele

• Turustatakse mullapalliga või nõuistikuna;

• Võra peab olema liigi- või vormiomaselt arenenud või kujundatud ning

okkad liigi- või vormiomaselt värvunud;

• Istikutele peab olema tehtud juurehooldust (või neid ümber istutatud) iga

kolme suurusklassi läbimise järel; juurestik peab olema hästi arenenud

ning sisaldama rohkelt peenjuuri;

• Istikutel ei tohi olla kuivamise tunnuseid, mehaanilisi vigastusi, kinni

kasvamata lõikehaavu, haigusi ega kahjureid.

2.2.1. Nõuded kasvupinnasele ja kasvualuse rajamine

Enne istutustöid võetakse mullaproove mulla viljakuse ja lõimise analüüsiks, et

teha kindlaks, kas olemasolevat kasvupinnast sobib kasutada kasvualuse

rajamiseks. Vajadusel parandatakse mulla omadusi lubjates, väetades,

mullaparandusaineid lisades. Haljatustöödega võib tegeleda, kui mullaanalüüs

näitab mulla sobivust haljastamiseks. Uut kasvualust ei rajata, kui paekivi

olemasoleva kasvupinnase all ei esine ja kui haljastamiseks sobivat

huumusmulda ja moreeni on piisavalt (kihi paksus puude jaoks umbes 50 cm,

murule vähemalt 25 cm) taimede juurdumiseks.

Nõuded kasvualusele 50-55% kasvupinnase mahust moodustab orgaaniline

aine – (kompost, turvas, muld, peen koorepuru ja muu); 45% mahust

moodustab mineraalne materjal (liiv – u 30% kaalust), möll, kruus fr. 2-6mm;

väikesed kivid fr. 10-20mm, savi (u 12% kaalust); elektrijuhtivus 3-6

(10xmS/cm); pH 5,5-7 N 20-60mg/l; P 1030 mg/l; Ca 2000-45000 mg/l. Istutuse

tegija peab kontrollima kasvumulla sobivust MaaRyl 2010 järgi, võtma vajaduse

korral mullaproovid ja tellima analüüsid. Kasvumuld peab olema taimekasvuks

sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi

sisaldada võõraid esemeid, prahti, kive ega mitmeaastaste juurumbrohtude

juuri. Kasvumuld ei tohi olla külmunud, liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 62 /79

kergesti lagunema. Kui olemasolev kasvupinnas on haljastamiseks sobiv, siis

vajadusel seda mulda kobestatakse, puhastatakse prahist, juurikatest ja

mätastest ning tasandatakse. Uue kasvualuse rajamisel laotatakse spetsiaalne

kasvumuld eelnevalt planeeritud pinnale. Enne mulla laotamist kontrollitakse

selle kvaliteeti. Selleks, et ei tekiks järsku üleminekut kihtide vahel, siis lisatud

materjali segatakse veidi olemasoleva aluspinnaga. Enne uue kasvualuse

rajamist kontrollitakse, kas istutuskohtade asukohtade õigsust (Nt kaugus

trassidest). Puude ja põõsaste kasvualus rajatakse aluspinna peale neis

kohtades, kus esineb liigniiske tihe savine maa. Kasvualus ei tohi olla väiksema

mahuga kui nõutud. Järsematel nõlvadel on vajalik kasvualuse toestamine või

mullapinda siduvate ainete kasutamine. Valminud kasvualusel ei tohi liikuda

raskeid masinaid. Liigselt tihenenud kasvualus kobestatakse ja taastatakse.

Kasvualuse pind peab olema tasane, ilma lohkudeta.

Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik ja mikroorganismid,

tuleb kasvumulda lisada biostimulante. Istutamisel tuleb eemaldada taimede

ümbrised ja pärast istutamist ohtralt kasta. Kasvupinnase mahumass peab

olema 800-950 kg/m3. Kasvumulla 6-50 mm terade osatähtsus võib olla kuni 15

massiprotsenti. Kasvualuse ettevalmistamisel ja rajamisel juhinduda MAARYL

2010st ja soovituslikult Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr 112 „Avalikule

alale puude istutamise kord“.

Puude ja põõsaste kasvupinnas

2 „Kui liikidel puuduvad kasvupinnase suhtes erinõuded, sobib nende

kasvatamiseks üldotstarbeline kasvupinnas. Võrreldes vähenõudlikega peaks

nõudlike liikide kasvupinnas sisaldama märksa rohkem orgaanilist ainet ning

põhitoiteelementide ja pH tase peaksid olema kõrgemad. Mikroelemente

vajavad nii nõudlikud kui vähenõudlikud liigid enam-vähem sarnastes kogustes.

Puude, sh okaspuude kasvule mõjub hästi kasvupinnasesse lisatav mükoriisa.

Kasvupinnasele lisada metsamulda.“

2 Haljasalade kasvupinnased ja multšid. (2012) A. Mölder. Tartu: Studium. [on-line] haljasalade-

kasvupinnased-1.pdf (19.08.2022) – (väljavõte ptk 6 Kasvupinnaste tootmine)

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 63 /79

Madalakasvuliste puude jaoks vajalik kasvupinnase vähim maht on 5 m³ ja

optimaalne maht 6 m³. Kasvumulla paksus madalakasvulistel puudel 80 cm

(vähemalt), põõsastel 50 cm. (vt MA osa joonis 13 – Istutusalade ristlõiked)

Püsikute kasvupinnas

3 „Püsikute kasvatamiseks kasutatav kasvupinnas peab vastama konkreetsete

püsikuliikide kasvukohanõuetele ja olema võimalikult vaba umbrohuseemnetest

ning -juurtest. Püsikuala majandamisel on oluline saavutada istutatud taimede

liitumine juba esimese kasvuaasta jooksul, kuna see tagab nende parema

konkurentsivõime võrreldes seemnetekkeliste umbrohtudega. Püsikuala liitumist

ehk täiskasvamist soodustab toitaineterikas ja küllalt suure veemahutavusega

kasvupinnas. Enamik püsikuid vajab kõrge toitainete ja niiskuse sisaldusega

kasvupinnast. Veemahutavust tõstab kasvupinnase savisisalduse

suurendamine ja sõreda liiva sisalduse vähendamine. Vähenõudlike ning

kuivalembeste püsikute jaoks sobivad sageli okaspuudele või ka vähenõudlikele

hapulembestele taimedele mõeldud kasvupinnased. Hea kasvupinnas sisaldab

piisavas koguses pika mõjuajaga orgaanilist materjali, mis omalt poolt parandab

pinnase veemahutavust ja veesidumisvõimet.“

Püsililledele piisab 30 cm paksusest kasvumulla kihist. (vt MA osa joonis 13 –

Istutusalade ristlõiked)

4 Puude, põõsaste ja püsilillede kasvupinnase komponendid:

orgaaniline osa (mahuprotsent) 55%

mineraalosa (mahuprotsent) 45%

mineraalosa savisisaldus (kaaluprotsent) 12%

mineraalosa liivasisaldus (kaaluprotsent) 30%

3 Haljasalade kasvupinnased ja multšid. (2012) A. Mölder. Tartu: Studium. [on-line] haljasalade-

kasvupinnased-1.pdf (19.08.2022) – (väljavõte ptk 6 Kasvupinnaste tootmine)

4 Haljasalade kasvupinnased ja multšid. (2012) A. Mölder. Tartu: Studium. [on-line] haljasalade-

kasvupinnased-1.pdf (19.08.2022) – (väljavõte Lisa 1. Soovitusi erinevate kasvupinnaste

koostise valikuks)

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 64 /79

Tallamiskindel murupinnas

5 „Intensiivses kasutuses olevate haljasalamurude rajamiseks tuleks kasutada

mõnevõrra jämedama fraktsiooniga kasvupinnast, mis säilitab oma füüsikalise

struktuuri hoolimata raskemate hooldusmasinate ning tallamise survest. Kuna

selliste kasvupinnaste veeläbilaskevõime on suurem ning veesidumisvõime

vastavalt väiksem, on nad põuakartlikumad kui näiteks üldotstarbelised

pinnased, mistõttu kastmisvajadus on märksa suurem.“

Muru külviks on piisav 15 cm paksune kasvumulla kiht. (vt MA osa joonis 13 –

Istutusalade ristlõiked)

6 Tallamiskindla muru kasvupinnase komponendid:

orgaaniline osa (mahuprotsent) 50%

mineraalosa (mahuprotsent) 50%

mineraalosa savisisaldus (kaaluprotsent) 7%

mineraalosa liivasisaldus (kaaluprotsent) 50%

Puude, põõsaste, püsilillede ja muru kasvupinnase soovituslike omaduste kohta

annab ülevaate alljärgnev tabel.

5 Haljasalade kasvupinnased ja multšid. (2012) A. Mölder. Tartu: Studium. [on-line] haljasalade-

kasvupinnased-1.pdf (19.08.2022) – (väljavõte ptk 6 Kasvupinnaste tootmine)

6 Haljasalade kasvupinnased ja multšid. (2012) A. Mölder. Tartu: Studium. [on-line] haljasalade-

kasvupinnased-1.pdf (19.08.2022) – (väljavõte Lisa 1. Soovitusi erinevate kasvupinnaste

koostise valikuks)

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 65 /79

Kuvatõmmis erinevate kasvupinnaste soovituslike omaduste tabelist. 7

7 Haljasalade kasvupinnased ja multšid. (2012) A. Mölder. Tartu: Studium. [on-line] haljasalade-

kasvupinnased-1.pdf (19.08.2022) – (väljavõte Lisa 2. Erinevate kasvupinnaste soovituslikke

omadusi)

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 66 /79

Kuvatõmmis erinevate kasvupinnaste soovituslike omaduste tabelist. 8

2.2.2. Nõuded istutamisele

Istutusaugud tehakse vastavalt kasutatavate istikute mullapalli/juurepalli

suurusele, viimase suurusest vähemalt 1/3 võrra suuremad. Augu põhi

vormitakse tagurpidi kausi kujuliseks, et ära hoida vee kogunemist istutusaugu

põhja. Koht, augupõhjas, kuhu asetatakse juurepall, tuleb tihendada, et ära

hoida istutatud taime edasist mulla sisse vajumist. Puude istutusaugud tuleb

enne istutamist kasta (vähemalt 50l vett istiku kohta). Istik tuleb istutada nii, et

juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile

või sellest 1−2 cm kõrgemale. Kui taim on paika pandud, avada looduslikust

materjalist pakkekangas pealt ja külgedelt. Tehismaterjal eemaldada täielikult.

Kastmisvee jaoks tuleb moodustada puu ümber pinnasest madal ringvall, mille

8 Haljasalade kasvupinnased ja multšid. (2012) A. Mölder. Tartu: Studium. [on-line] haljasalade-

kasvupinnased-1.pdf (19.08.2022) – (väljavõte Lisa 2. Erinevate kasvupinnaste soovituslikke

omadusi)

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 67 /79

läbimõõt peab olema vähemalt 1m. Peale istutamist tuleb kasta 50-100l veega.

Harvemini ja suuremate veekogustega kastmisele eelistada sagedast väikeste

veekogustega kastmist. Pärast istutamist tuleb vähemalt kahe aasta jooksul

hooldada puu istutusringi, et tagada kastmisvee imbumine mulda. Pärast teist

kasvuaastat kastetakse puid ainult pikemate põuaperioodide ajal. Taimi on

lubatud kasta õhtul, pilves ilmaga ka päeval. 10-15 minuti jooksul peab vesi

imbuma pinnasesse. Puud toestada 2-4 püstise tugiteibaga. Tugiteivas peab

olema vähemalt 5cm läbimõõduga. Sidumiseks kasutada vöökujulist materjali

(spetsiaalset puude sidumise rihma). (vt joonis 13 – Istutusalade ristlõiked)

Lähestikku istutavatele puudele tuleb paigaldada samasugused tugiteibad

samas suunas, sidemed teha samale kõrgusele ja teibad lõigata ühe pikkuseks.

Põõsastega peenarde rajamiseks tuleb kogu peenra ala täita istutatavatele

taimedele sobiva kasvumullaga (ca 50cm paksune kiht) (vt joonis 13 –

Istutusalade ristlõiked). Enne istutamist kasta juurepall korralikult märjaks. Istik

tuleb istutada nii, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist)

maapinnaga ühele tasandile või sellest 1−2 cm kõrgemale. Istutamise järgselt

kasta taimi 30-50l veega. Pärast istutamist tuleb vähemalt kahe aasta jooksul

tagada kastmisvee imbumine mulda. Pärast teist kasvuaastat kastetakse

põõsaid ainult pikemate põuaperioodide ajal. Taimi on lubatud kasta õhtul,

pilves ilmaga ka päeval. 10-15 minuti jooksul peab vesi imbuma pinnasesse.

Peale põõsaste istutamist laotatakse istutusaladele männi koorepuru multš.

Multšitud põõsastike ala piiritlevad linefix äärised või äärekivid. Peenarde

multšitud ala jätta äärekivi servast 3 cm madalamale (vt joonis 13 – Istutusalade

ristlõiked), mille tulemusel ei ole ohtu, et multš satub sõidu-, jalgteedele või

parkimisplatsile. Taimed istutada peenrasse sellise arvestusega, et täiskasvu

saavutades jääks põõsaste oksastik multšitud peenra alale (s.t. taim istutada

peenraalale selle servast sellisele kaugusele, mis võrdub ½ täiskasvanud taime

laiusest. Kui valitud taimeliigi laius on täiskasvu saavutades teadaolevalt nt

0,8m, siis istutatakse see põõsas istutusala servast 0,4m kaugusele).

Istutustööd teha soovitavalt aprillis-mais või septembris-oktoobris. Istutamisel

lõigata ära kuivanud ning vigastatud oksad ja juured. Puittaimi kastetakse

istutamise ajal ja järel ning järel hooldus perioodil. Istutamise ajal kastetakse

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 68 /79

mõõdukalt. Ühekordne kastmisvee kogus (istutatud puul 50-100 l, istutatud

põõsal 30-50 l) peaks olema piisav niisutamaks kasvupinnast või substraati

taime juurestiku täies ulatuses. Kasta tuleb kord nädalas, põuase suve korral

tuleb kastmist teostada tihedamalt. Regulaarne kastmine peab toimuma

vähemalt kahe aasta jooksul.

2.2.3. Muru taastamine ja rajamine

Peale istutustööde ja ehitustööde lõppu rajatakse muru. Muru ala kaetakse

vähemalt 15cm paksuse mineraalmulla kihiga, tasandatakse, külvatakse

muruseeme. Külvinormiks on 20-30gr 1m2-le. Peal külvi rullitakse. Muruseemne

seguna on kavandatud Inglise muru, mis on madalakasvuline ja tihe, mistõttu on

umbrohtudel raske levida. Muru külvamisel jaota seemned kahte võrdsesse

ossa. Kasutades ristkülvi, külva seemned ühtlaselt mullapinnale. Enne külvi

rehitse murukamar tugevasti läbi. Külvi järel tihenda pind kergelt. Kasta

idanemise ajal (umbes 3 nädala jooksul), et tärkav muru ei kuivaks.

Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi

sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast

ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja

veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb

ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud

kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga.

Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 15 cm, millele külvata

muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või

naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.

Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks

peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%.

Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%.

2.2.4. Nõuded kasvupinnastele

Puudele põõsaste ja peenra-aladele (va peenrad 2-5) ja murule

Nõuded kasvualusele 50-55% kasvupinnase mahust moodustab orgaaniline

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 69 /79

aine – (kompost, turvas, muld, peen koorepuru ja muu); 45% mahust

moodustab mineraalne materjal (liiv – u 30% kaalust), möll, kruus fr. 2-6mm;

väikesed kivid fr. 10-20mm, savi (u 12% kaalust); elektrijuhtivus 3-6

(10xmS/cm); pH 5,5-7 N 20-60mg/l; P 1030 mg/l; Ca 2000-45000 mg/l. Istutuse

tegija peab kontrollima kasvumulla sobivust MaaRyl 2010 järgi, võtma vajaduse

korral mullaproovid ja tellima analüüsid. Kasvumuld peab olema taimekasvuks

sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi

sisaldada võõraid esemeid, prahti, kive ega mitmeaastaste juurumbrohtude

juuri. Kasvumuld ei tohi olla külmunud, liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel

kergesti lagunema. Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik

ja mikroorganismid, tuleb kasvumulda lisada biostimulante. Istutamisel tuleb

eemaldada taimede ümbrised ja pärast istutamist ohtralt kasta. Kasvupinnase

mahumass peab olema 800-950 kg/m3. Kasvumulla 6-50 mm terade

osatähtsus võib olla kuni 15 massiprotsenti. Kasvualuse ettevalmistamisel ja

rajamisel juhinduda MAARYL 2010st.

Lilleniidule ja peenra-aladele

Lilleniit rajatakse seemnete külvamise teel, kukeharjad, müürilill ja liivateed

istutatakse taimedena. Selleks, et takistada soovimatute umbrohutaimede

seemnete idanemist, lisada olemasolevale pinnasele 10 cm paksune liiva ja

kasvumulla segu (50% ja 50%) kiht. Liiva ja kasvumulla kihile külvata seemed /

istutatada taimed. Lilleniidu alal rehitseda seemned liiva ja kasvumulla kihi

sisse. Lilleniidu alal katta liiva ja kasvumulla kiht hõredakoelise biolaguneva

džuutkangaga. Kangas vähendab erosiooni ja hoiab pinnase kauem niiskena.

Peenra-aladel katta istikute ümbrus paekivi veerisega.

2.2.5. Nõuded haljastuse rajamistööde teostajale

Haljastus ja istutustöid peab kohapeal teostama vastava kutsestandardiga SA

Kutsekoda poolt väljastatud aednik, tase 4; meisteraednik, tase 5;

maastikuehitaja, tase 4; maastikuehitaja, tase 5 või vähemalt kolmeaastase

haljastustöö kogemusega isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 70 /79

erialal, mille õppeprogrammis on olnud haljasalade rajamise õpe.

Haljastustööde juhendamise korral peab vastav juhendaja omama eelpool

väljatoodud vähemalt ühte väljatoodud nõuetest. Istutustööde eest vastutab

juhendaja või spetsialist.

2.3. TÖÖDE LÕPETAMINE JA VASTUVÕTT NING

HOOLDUSJUHEND

Töö ja materjalide hulk ning kvaliteet peavad vastama dokumentide nõuetele.

Tugi- ja kaitsetarindid ning taimed peavad olema kindlalt paigas. Tööjäljed tuleb

koristada. Taimeliigid ja -perekonnad ning puude ja põõsaste seisukord ja

mõõtmed peavad vastama dokumentidele.

Dokumentide kohane vastuvõtukontroll korraldatakse kohe peale tööde

lõpetamist. Vajaduse korral võib teha vahepealseid ülevaatusi, näiteks

kontrollida kasutatavaid taimi, kasvualust jne. Kasvama mineku kontrolli võib

teha niipea, kui istikute ja külvide kasvama minekut on võimalik selgesti tõdeda

arvestades rajamismomenti, loodusolusid ja taimi. Garantiikontroll tehakse

dokumentide kohaselt garantiiaja lõpus.

2.3.1. Puud ja nende hooldus

Puud

• kujunduslõikus tuleb teostada vastavalt vajadusele, puude võra

kujunduslõikuse puhul tuleb tagada sõiduteede kohal maapinnast

kuni 5m kõrguseni okste vaba ala ja jalgteede kohal kuni 3,5m

kõrguseni okste vaba ala;

• hooldus- ja harvenduslõikus tuleb teostada vastavalt puu liigile;

• väetamine tuleb teostada vastavalt viljakusanalüüsile;

• taimi tuleb kasta vastavalt vajadusele 2 aasta jooksul;

• täiendav kasvumuld tuleb juurde tuua vajaduse korral;

• täiendusistutused tuleb teostada vastavalt vajadusele;

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 71 /79

• taimehaiguste ja -kahjurite tõrje tuleb teostada vastavalt vajadusele;

• haavade hooldamine, toestamine ja pinnase õhustamine tuleb teostada

vastavalt vajadusele;

• väetada tuleb kaks korda vegetatsiooni perioodil ning taimi tuleb kasta

regulaarselt.

2.3.2. Põõsaste istutus ja hooldus

Põõsaste istutused

• kobestamine ja rohimine tuleb teostada vegetatsiooniperioodil jooksvalt

nii tihti, et oleks tagatud puhas mullapind või multš;

• hävinenud põõsad tuleb asendada;

• istutusaladele tuleb vegetatsiooniperioodil multši vajadusel lisada;

• väetada tuleb vastavalt vajadusele ja lähtuvalt taimeliigist;

• noorenduslõikus tuleb teostada vastavalt taimeliigile;

• mehhaanilised vigastused tuleb kõrvaldada igal aastal hoolduslõikusega;

• kujundus-, noorendus- ja harvenduslõikus tuleb teostada vastavalt

taimeliigile;

• põõsaste ümbruses ja all tuleb tagada multš.

Ilupõõsaste lõikusviisid on sanitaarlõikus, kärpimine, harvendamine ja

noorenduslõikus.

Parim põõsaste lõikamise aeg on vegetatsiooniperioodi eel. Põõsaid tuleb

kärpida ja harvendada varakevadel, enne lehte minekut. Varakevadine

kärpimine ergutab taimi kasvatama rohkelt noori õitsvaid võrseid. Välja tuleks

lõigata vanemad harud. Kärpimine (1/3 võrra) tagab rohke noorte võrsete

kasvu, mis suurendab õite hulka.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 72 /79

2.3.3. Peenra-alade rajamine ja hooldus (püsililled, kõrrelised,

sibullilled)

Lillepeenardesse on kavandatud püsikuid (mitmeaastaseid taimi) ja sibullilli, mis

tingib ka kõigi kole tüüpi lillede erinevad hooldusvajadused. Järgnevalt anname

juhised peenarde rajamiseks ja erinevat tüüpi lillede/kõrreliste hoolduseks.

Peenra-alade rajamine

Määrata kindlaks erinevate taimede istutusala asukoht ja märkida istutusalade

piirjooned tikkude või nööri abil. Vajadusel puhastada ala umbrohust, et anda

kultuurtaimedele parimad kasvutingimused. Kaevata kasvumulda umbes 5 cm

paksune kompostikiht. Rehitseda mullapind ühtlaseks ja asetada soovitud

taimed peenrale. Kaevake augud, mis on istutatava taime konteinerist pisut

suuremad. Enamik lilli kasvab hästi mullas, mille pH on 6,2-6,8. Konteinerites

istikuid võite istutada kevadest varasügiseni. Liiga hilja istutatud taimed ei jõua

enne külma juurduda. Mitte teha kaldega peenraid, sest nii vihma- kui ka

kastmisvesi valgub neilt mulda niisutamata ära. Enne taimede konteinerist välja

võtmist kasta taimi põhjalikult. Paljasjuurseid taimi on soovitatav enne istutamist

leotada vees: paljasjuursetele lilletaimedele piisab umbkaudu ühest tunnist.

Kallata vett ka istutusauku. Jälgida alati, et istik jääks samale sügavusele, kui ta

oli konteineris. Juurekael peaks olema maapinnaga tasa. Vajutage muld taime

ümber kinni. Peenrasse valitud sibullillede sibulad istutada 5-15cm sügavusele

(sõltuvalt liigist – nartsiss sügavamale pinnasesse septembris või oktoobris.

Peale istutustöid kogu peenar multšida paekivi veerisega, kuid sibullillede

istutuskohad jätta multšiga katmata (paksus 2-5cm). Taimede ümber panna

õhem multšikiht, et juurekael ei läheks mädanema.

Peenra-alade hooldus

Et sagedase kastmise tulemusena ei muutuks muld peenras tihkeks ja

õhuvaeseks, tuleks teda aeg-ajalt ettevaatlikult kobestada. Umbrohtunud

lillepeenraid tuleb regulaarselt rohida, sest umbrohud pakuvad konkurentsi

veele ja toitainetele ning soodustavad haigustekitajate levikut ning kahjurite

rünnet.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 73 /79

Püsikute/kõrreliste hooldus

Algab kevadel peale mulla tahenemist. Lõigata aiakääridega maha kuivanud

varred ja korjata kokku ka ülejäänud lehekõdu. Suve jooksul rohida vastavalt

vajadusele. Eemaldada nakkuskolletega (leherooste plekid, varremädanikud,

jahukaste) või lehetäidest kahjustunud taimed/taime osad peenrast. Näpistada

ära õitsenud õied ja varisenud õiekannad. Nii moodustab taim üha uusi

õiepungasid ja õitsemine kestab kauem. Kui on soov taimedelt seemneid

koguda jätta õitsenud õied rahulikult seemneid moodustama. Väetamiseks

piisab kui peale kevadist mullakoristust katta peenar komposti või

kõdusõnnikuga.

Kolme- nelja aasta tagant peaks püsikupuhmaid noorendama. Kui lillemättad on

muutunud juba liialt tihedaks, õitsevad kehvemalt ja jäävad keskosast tühjaks

(eredam õitsemine toimub noorematel ehk äärmistel taimeosadel) on viimane

aeg püsikupuhmast jagada. Jagada mätas osadeks, millest jätta alles äärmised

ehk nooremad taimeosad. Vana südamik visata ära. Kui istutada taimed tagasi

samale kohale peenras, täita istutusauk värske kompostiseguse mullaga.

Noori üle jäävaid taimeosasid saab jagada ka kusagile mujale linna lillepeenra

aladele.

Sibullillede hooldus – Kevadine kompleksväetis antakse sibullilledele

enamasti vedelal kujul koos kastmisveega. Esimese väetamise võib teha juba

enne lillede õide puhkemist, ning veel paaril korral kuni õitsemise lõpuni.

Madalakasvulisi sibullilli võib väetada vaid korra, kuid uhkemad õitsejad nagu

tulbid, õitsevad kauem ning nende õied on suuremad, kui neid rikkalikumalt

väetada. Kastmist vajavad sibullilled õitsemise ajal. Kuiva kevade korral kasta

juba enne õitsemist. Sarnaselt väetamisega pikendab kastmine õitsemise aega

ja ka õied on suuremad ning ilusamad. Peale õitsemist tuleks kastmist järk

järgult vähendada. Sibullilledega ei juhtu ka midagi kui neid üldse ei kasta ega

väeta. Siis nad lihtsalt kasvavad ja õitsevad vastavalt võimalustele.

Seemnekuprad võiks õievartelt eemaldada kohe peale õitsemist. Nii tagab

sordipuhtuse. Lehed ja õievarred jätta alles. Sibullillede lehtedel tuleb lasta

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 74 /79

normaalselt kuivada, mitte eemaldada neid kohe peale õitsemist. Lehtedes

sünteesivad lilled järgmise aasta toitainevaru ja nende kohesel eemaldamisel

jääb järgmisel aastal õitsemine kesiseks. Sibulate jagamine oleneb sellest, kui

kiiresti taim vegetatiivselt paljuneb. Kui nende kogumik on muutunud liiga

tihedaks, muutuvad sibulad nendes kõhnadeks ja lapikuteks ning õied

väikesteks. Siis on õige aeg kogumik välja kaevata, eemaldada väiksed ja

kahjustunud sibulad, ning suurte ja tervete sibulatega toimetada edasi juba

vastavalt liigiomadustele. Nartsissid, looduslikud tulbid ja krookused kasvavad

ühel kasvukohal aastaid. Nad kaevatakse välja kui lehed on lamandunud ja

otsast koltunud, jagatakse ja istutatakse kohe mulda tagasi.

2.3.4. Lilleniidu hooldus

Sügis on parim aeg seemnete külvamiseks, kuna mitmed liigid vajavad

idanemiseks talvist külmaperioodi. Sügisel on pinnase niiskuse sisaldus

suurem. Pärast korralikku juurdumist pole enam vaja taimi nii sageli kasta.

Esimese aasta suvel tuleb lilleniidust umbrohuseemned välja rohida.

Niidutaimed niita maha 5-10 cm kõrguselt augusti keskel või lõpus, pärast

lillemuru liikide seemnete valmimist. Niidetud taimed jätta nädalaks ajaks

maapinnale kuivama, et seemned saaks variseda. Seejärel riisuda niidetud

taimed kokku ja viia ära, et mulla viljakust mitte tõsta. Järgnevatel aastatel

jälgida, et umbrohi ei saaks lilleniidu taimedest jagu ja umbroht igal suvel

järjepidevalt välja juurida.

2.3.5. Muru hooldus ja niitmine projektalal

Soodsates tingimustes tärkab muru kahe nädalaga. Noort muruorast on vaja

kasta 15 sentimeetri sügavuselt niiskeks ja lasta kergelt läbi kuivada. Nii

kasvatavad taimed sügava juurestiku. Tärganud muru niidetakse esimest korda

4–6 nädalat pärast külvi, kui üheaastased umbrohud on alustanud õitsemist.

Murutaimede kõrgus on 7 sentimeetrit. Esimene niide olgu tehtud terava

tööriistaga 2,5 sentimeetri kõrguselt, kui võrsed on 5 sentimeetrit pikad.

Edaspidi alandatakse niitmise sagedust järk-järgult. Esimesel suvel on tarvis

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 75 /79

muru korralikult kasta vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Soovitav ei ole

enne esimest niitmist muru tallata. Muru peab olema terve 95%-lise katvusega,

roheline, tihe, umbrohuvaba, vigastusteta ja hästi hooldatud. Maksimaalne

kõrgus on 7 cm kogu kasvuperioodi jooksul. Niidetakse nii sageli, et märgatavat

niitmisjääki ei teki, nähtavad niitmisjäägid riisutakse ja veetakse ära. Takistuste

ümbrus tuleb niita nii sageli, et need ei erine piirkonna esteetilisest üldilmest.

Väetamine tuleb teostada vastavalt pinnase viljakusanalüüsile. Kasta tuleb

vähemalt üks kord kümne päeva tagant. Õhutada tuleb vastavalt vajadusele

kuid mitte vähem kui üks kord aastas. Umbrohutõrjet tuleb teostada vastavalt

vajadusele, kuid mitte vähem kui üks kord aastas. Rullida tuleb vastavalt

vajadusele, kuid mitte vähem kui üks kord aasta jooksul. Kui muru on välja

arenenud, siis niita lasteaia territooriumil regulaarset ca 2 nädala tagant.

Umbrohtumist välditakse regulaarse niitmisega. Projektlahenduses on

kasutatud mitmeid meetmeid, et umbrohtude teket ja levikut vähendada.

Istutatavate hekkide, puude ümbruste multšimisega, peenarde, katendite

servadesse äärise paigaldamisega hoitakse ära muru, umbrohu tärkamine, levik

nimetatud kohtades. Põõsastega peenraaladel on ette nähtud põõsaste ümber

istutada täiteks madalaid püsililli, pinnakattetaimi, mis lämmataksid umbrohu.

Istutusaladele ja peenardele pannakse taimedele sobiv kvaliteetne

toitaineterikas kasvumuld. Paljudele umbrohtudele meeldib kasvamiseks

toitainete vaene, kokku pressitud, halvas seisundis muld. Kõikjale, kus liiguvad

ehitusmasinad ja ladustatakse materjale, nähakse ette uus kasvualuse maht.

Projektala territooriumil eelistada mehhaanilisi, bioloogilisi ja mittekeemilisi

tõrjevõtteid. Taimekaitsevahendeid kasutada ainult juhul, kui taimehaigusi ja -

kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude

meetmetega. Taimekaitsevahendit võivad kasutada üksnes professionaalsed

kasutajad, kes on läbinud vastava koolituse ja omavad kehtivat

taimekaitsetunnistust. Laste mänguväljakutel ja nende vahetus läheduses on

keelatud kasutada glüfosaati sisaldavaid preparaate. Kasutada on lubatud

üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud

taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Taimekaitsetööde teostamisel

peab arvestama ka lubatud ilmastikutingimustega. Pritsimisel ei tohi

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 76 /79

temperatuur olla üle 25oC ja tuulekiirus üle 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda

lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.

2.3.6. Kastmine

Kastmisperiood kestab tavaliselt maist septembri lõpuni. Erilist tähelepanu tuleb

pöörata taimede kastmisele just esimesel kahel vegetatsiooniperioodil peale

istutamist. Istutustööde järgset intensiivset kastmist tuleb teostada vähemalt

kahe nädala jooksul 2-3 korda nädalas. Edaspidi tuleb kastmist teostada

vastavalt vajadusele.

2.3.7. Teede ja mängualade katendite hooldus

Teed ja turvaalad hoida umbrohuvabad ja vältida muru pealetungi teedele.

Selleks tuleb teostada tee puhastamist murust ja umbrohust vastavalt

vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus vegetatsiooni perioodil. Sügisel

lehtede langemise perioodil puhastada teid ja platse tihedamalt vastavalt

vajadusele, kuid mitte harvem, kui kord nädalas. Märjad langenud lehed teedel

ja turva-alal võivad kujutada ohtu seal liiklejatele. Langenud puuoksad

eemaldada jooksvalt. Langenud lehtedest hoida teed ja turva-alad puhtad.

Talvisel perioodil tuleb jooksvalt lumevabana hoida peamised juurdepääsuteed

ja turvaalad.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 77 /79

Kivisillutis

Kivisillutise põhjalikumaks puhastamiseks kasutada vett, harja, survepesurit,

spetsiaalseid kivipindade puhastuse vahendeid. Pärast kivide pesu kontrollida,

kas vuugivahedes on liiva või tuleb need uuesti liivaga täita. Vuukides olev liiv

takistab umbrohu kasvamist. Sillutise pinda ja kivide vahesid mitte puhastada

ükskõik milliste ettejuhtuvate, käepärast olevate kemikaalide ja esemetega,

mille kasutamise tagajärjel võivad tekkida kividesse täkked, praod, mõrad,

struktuurimuutused. Sillutise pinna puhastamisel mustusest, prahist, lumest,

jääst vältida metallesemete kasutamist. Libeduse tõrjeks kasutada liiva,

peeneteralist graniitkillustikku, graniitsõelmeid. Hoiduda kividele soola

puistamisest, kuna sool lagundab kivide pinda ja kahjustab betooni struktuuri.

EPDM valatav turvaaluskate

EPDM katend on madala hooldusvajadusega, vastupidav, kestev,

ilmastikukindel, vandaalikindel, UV- ja kulumiskindel, vett läbilaskev ehk hea

drenaažiga. Valatud EPDM turvaaluskattel puuduvad ühenduskohad, seega ei

saa muru ega umbrohi läbi kasvada. Peale lehtede, prahi, liiva pühkimise on

soovitav katendi pinda pesta survepesuriga kaks korda aastas, eriti peale

talveperioodi. Kui kummikatendil esineb vandalismist või muust intsidendist

tulenevalt kahjustusi, siis saab need kohad katendis parandada lõigates

katendist kahjustatud tüki välja ja täites tühimiku uuesti EPDM kihiga. Ainult

toote paigaldajad võivad vastavatele toote paigalduse, taastamisejuhistele

katendit parandada.

2.3.8. Inventari hooldus

Istepinkide ja kiikpinkide konstruktsioonid üle vaadata korra aastas ja vajadusel

katkised osad tervete vastu välja vahetada. Termotöödeldud saare puidust

pinnad tuleb iga aasta hooldus õlitada.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 78 /79

2.3.9. Garantiitööd

Garantiitööd teostatakse dokumentide ettekirjutuste kohaselt. Need tuleb teha

võimalikult kohe pärast puuduste avastamist ja kõnealusele taimele võimalikult

sobilikul ajal. Garantiikontrolli ajal protokollitakse lisatööd, puudused,

pooleliolevad tööd, parandused ja garantiiaja tööd.

2.3.10. Remonttööd

Remonttööde puhul tuleb surnud või kahjustunud taimed asendada

samaliigiliste ja sama suurte taimedega kui algupärased. Samuti tuleb

kasvualus taastada algupärasele projektile vastavaks.

Keskkonnamõjude vähendamiseks kogutakse taimejäätmed kokku ja veetakse

haljasalalt ära. Jäätmed liigitatakse ja töödeldakse vastavalt kohalikele

eeskirjadele. Lammutatavad tarindid, istutus- ja transpordirestid, potid jms tuleb

võimalusel suunata taaskasutusse.

2.3.11. Jäätmekäitlus ja prügikoristus

Lehtede riisumine tuleb teostada teedelt ja platsidelt nii sageli, et oleks tagatud

ohutu liiklemine, haljasalal on soovitav osad puulehed jätta maapinnal

kõdunema, sest lehekõdu rikastab pinnast toitainetega.

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel juhinduda Antsla Vallavolikogu

29.01.2019 määrusest nr 1 „Antsla valla jäätmehoolduseeskiri“.

Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt lahendus PÕHIPROJEKT, Töö nr 183PP20, 14.11.2022 Aadress: Antsla linn

Koostajad: Toomas Põld, Kaisa Kuusik /Allkirjastatud digitaalselt/ Lk 79 /79

Juhul, kui soovitakse käesolevat projekti tööprojekti või ehituse käigus muuta,

tuleb muudatused kooskõlastada antud projekti autoriga (Loovmaastik OÜ,

Toomas Põld).

Koostajad:

Toomas Põld

volitatud maastikuarhitekt VII

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Kuusik

Maastikuarhitekt

Joonise nr :

Mõõtkava: Joonise nimetus: Objekti asukoht:

Töö nimetus:

Töö nr: Kuupäev:

Projekti staadium:

reg nr: VS 584/2011

Muinsuskaitse tegevusluba

mtr reg nr: EEP002663

reg nr: 11892958

email: [email protected]

tel: +372 52 39 277

Tartu 50106

L. Tolstoi 14-1

digitaalselt

Allkirjastatud

Toomas Põld Volitatud maastikuarhitekt VII:

14.11.22 183PP20

TINGMÄRGID:

KsA

Siharilik sirel

Lumharilik lumimari

KbKukurdlehine kibuvits

KbPupunalehine kibuvits

PrUussuuri pirnipuu

Kikharilik kikkapuu

Hphõbepuu

KpSsiberi kontpuu

Läsuur läätspuu

KkTThunbergi kukerpuu

Tptähkjas toompihlakas

PäSsuurelehine pärn

Päharilik pärn

Piharilik pihlakas

ReRrabe remmelgas 'Bullata'

Taharilik tamm

Saharilik saar

KsSsookask

KsAarukask

Vaharilik vaher

VaSsaarvaher

Elharilik elupuu

Etharilik ebatsuuga

PpPpalsamipappel

MäRrumeelia mänd

MäSkkorea seedermänd

KuSserbia kuusk

Kuharilik kuusk

ÕMida-mariõunapuu

LhEeuroopa lehis

NlHhall nulg

Puittaimede nimed ja lühendid:

Likvideeritav objekt

lippude alaProjekteeritud

valgusti asukohtProjekteeritud

Projekteeritud turumajake

Projekteeritava ala piir

Katastripiir

ehitusprojekt

maastikuarhitektuurne

Antsla kesklinna piirkonna

Antsla, Võrumaa

Maastikuarhitekt:

Kaisa Kuusik

N

:(Dendroloogiline hinnang)

TINGMÄRGID

kännuvõsusid / juurevõsusid / võsusid

Puittaim, mille tüve läheduses / võra ulatuses esineb

Puittaime nimetuse lühend

alusplaanil puu puudub)

Haljastusliku objekti nr (nr on tärniga, kui geodeetilisel

Surnud puu (V klass)

Väheväärtuslik puu, põõsas/hekk/võsa/puude rühm (IV klass)

Oluline puu, põõsas/hekk/võsa/puude rühm (III klass)

Väärtuslik puu, põõsas/hekk/võsa/puude rühm (II klass)

Väga väärtuslik puu (I klass)

Krundipiir

Inventeeritava ala piir

Alade detailsemiad jooniseid on koostatud eraldi väljavõtetena.

Projektalal säilib 85 % haljastusest.

IV kategooria väheväärtuslike puittaimi likvideeritakse 6tk

III kategooria olulisi puittaimi likvideeritakse 13 tk

II kategooria väärtuslike puittaimi likvideeritakse 2 tk

Olemasolevast haljastusest kuulub likvideerimisele 15% ehk 20 puittaime millest:

Projekti koostamisel on arvestatud, et säiliks võimalikult palju puittaimi.

Projektalal on kokku olemasolevaid puittaimi 135 tk.

suurusega. Joonis on loetav koos haljastuse inventeerimise seletuskirjaga.

Joonisele märgitud alad on skemaatilised ja orienteeruva

sarnaste tunnustega eriliigilised isendid.

samaliigilised isendid. Puude / põõsaste gruppi kuuluvad

Puude / põõsaste rühma kuuluvad sarnaste tunnustega

mõõtmed täpselt samad.

või võsa jrk nr. on ühesugune isenditel, millel on tunnused ja

Puu, puude rühma, puude grupi, põõsa, põõsastiku, heki

asendiplaani, töö nr GE-096-20, täpsusastmega 1:500.

LINO OÜ poolt 2021. a. jaanuaris koostatud geodeetilist

Haljastuse inventuuri koostamisel on kasutatud

Toomas Põld ja Maret Abel.

Haljastuse inventuuri on koostanud maastikuarhitektid:

MÄRKUSED:

ProjekteeritudSahhalini kirsipuu

Projekteeritud muru male

metallist tammepuu installatsioonProjekteeritud

Projekteeritud lilleniit

Projekteeritud ja säiliv muruala

Projekteeritud puidust platvorm

Projekteeritud treeningala

Projekteeritud kohvikuala

Projekteeritud vee element

Projekteeritud immutusala

Projekteeritud istutusala pargialal

Istepink Timpani (Keha3)

Olemasolev sillutatud ala

Olemasolev sõidutee

0 20 40510 60

1: 500

8 3 .2

0

8 3 .1

0 8 3 .0

0

8 2 .9

0

8 2 .8

0

8 3 .1

0

83.10 83.00

82.90

Projekteeritud istutusalad lipuväljakul ja esindusalal

Projekteeritud noorteala

Projekteeritud peajalgtee graniitsõelmetega 2/8mm (L: 2m)

Projekteeritud kitsam jalgtee graniitsõelmetega 2/8mm (L: 1,5m)

Projekteeritud mänguala turvaaluskattega

pargi esindusalal, hall / must - vt joonis 3 Projekteeritud graniitplaat (500x500x80) lipuväljakul ja

iidutaimedega kaetud küngasProjekteeritud n

PÕHIPROJEKT (PP)

Projekteeritud erilahendusega istepink pühendusega (Rome)

Projekteeritud seljatoega istepink VOOG koos prügikastiga

Projekteeritud jalgratta parkimine

8 3 .2

0

83 .3 0

Projekteeritud purskkaevu tehnilise ruumi asukoht

Projekteeritud pollari asukoht

Projekteeritud digiekraani asukoht

Noorteala

Wifi ala

Mänguala

Kohviku ala

Välijõusaal

Teraapia ala

Wifi ala

Õitsevate puude ala

Turuala

Maleala

Tõstetud jalgtee bussipeatusega

Esindusväljak

Metallist Tammepuu monument

Pollaritega ääristatud jalgtee

Pargi keskväljak ja installatsiooni asukoht

Digiekraani asukoht

peegelmonumentProjekteeritud

83,00

83,10

83,20

83,30

82.70

82.60

82.80

Linefix standardääris või samaväärne

Teekaitsevöönd

Jaapani enelas ’Little Princess’

Kaselehine enelas 'Island'

Jaapani enelas 'Shirobana'

Projekteeritud graniidist sõidutee äärekivi h=0cm

Projekteeritud graniidist sõidutee äärekivi h=3cm

Projekteeritud graniidist sõidutee äärekivi h=10-14cm,

Projekteeritud Linefix ääris või samaväärne

83,40

83,50

83, 50

83,50

2x2x2m

Purskkaevu maa-alune hoolduskamber

83,60

83,70

83,80

83,90

84,00

84,10

84,20

84,30

84,40

84,50

84,60

84,70

84,80

betoonkividest ohutusriba säilib

Sõidutee ja jalgtee vaheline

taktiilsete plaatidega

võimalusel asendada samaväärsete graniidist

Säilitada taktiilised kivid vaegnägijatele samas asukohas,

84,70

83. 40

84,70

84,60

84,50

84,40

84,30

84,20

84,10

84,00

83,90

83,80

83,70

83,60

83,50

8 2 .9

0

82 .8 0

83.00

83.10

8 2 .9

0

84,90

Pandus

Projekteeritud astmestik

Projekteeritud pandus

84.71

85.43

metallist käsipuu (H:900mm) graniitplokkidest panduse serv, millel asetseb Projekteeritud

Jalakäijate juurdepääs COOP-i poodi

Tiit Korn Teedeinsener:

Purskkaev

hall / must, valge ülekäigurajale - vt joonis 3 Projekteeritud graniitplaat (300x300x80) sõiduteel,

Mälestuspingi asukoht

trepi käsipuu (H:900mm)Projekteeritud

Väliekraan 83,50 Projekteeritud vertikaalplaneering

Säiliv ülekäigurada

Projekteeritud ülekäigurada Projekteeritud taastatav asfalti liitekoht

14.11.22

Projekteeritud Laud Kuk. (Dambis)

maastikuarhitektid

Pä 1

KbKu 2

Pä 3

Pä 4

Pä 5

Pä 6

Va 7

Pä 8

Pä 9

Pä 10

Ta 11

KuS 12

Pä 13

Pä 14

Pä 15

Pä 16

Pä 17

Pä 18

Pä 19

Pä 20

Pä 21

Pä 22

Pä 23

Pä 24

Pä 25

Pä 26

VaS 27

Pi 28

KsA 29

Sa 30

Sa 31

Sa 32

MäSk 33

MäSk 34

MäSk 35

Pi 36

Sa 37

ReR 38

ReR 39

NlH 40

Lä 41

KsA 42

Pä 43 Sa

44

KkT 45

Sa 46

Sa 47

PpP 48

Sa 49

Va 50

Va 51

KsA 52

KsA 53

KsA 54

Sa 55

Kik 56

Tp 57

Kik 58

ÕM 59 PrU

60

KsS 61Ta

62

Ta 63

Hp 64

Ku 65

Et 66

Pä 67

Pä 68

KbPu 69

70Lum

Pä 71 Pä

72 Pä 73

Pä 74

Pä 75

Pä 76

Pä 77

Pä 78

Pä 79

Pä 80

Pä 81

Pä 82

Si 83

Si 83

KsA 84

KpS 85

Kik 86

LhE 87

Et 88

MäR 89

El 90

Sa 91

LhE 92

Sa 93

Kik 94

Kik 95

Kb 96

Pi 97 Pi

98 KsA 99

Pä 100

Pä 101

PäS 102

PäS 103

PäS 104

Ta 105

Pi 106

Pi 107

Pi 108

Pi 109

KsA 110

Pi 111

KsA 112

Ta 113

Ku 114KsA

115

Pi 116

KsA 117

Pi 118

Pi 119

Va 120

KsS 121

Ku 122

Pi 123

Pi 124

Va 125

Pä 126

Ta 127

Va 128

KbPu 129

ReR 130

Pi 131

Pä 132

Va 133 Pi

134

Pi 135

1

Asendiplaan

1

85.94

85.83

8 5 .8

1

8 5 .6

6

8 6 .0

0

8 5 .8

9

8 5 .9

7

8 5 .3

9

8 6 .0

6

8 6 .10

8 5 .7

7

8 5 .9

1

85 .63

85 .51

85 .63

85.7 6

8 6

.2 7

85. 80

14401:007:0350

70 Antsla-Vaabina tee

85 .4

1

85 .5

7

85 .6185

.5 0

85. 68

85 .63

8 5 .4

58 5 .0

4

85.60 8 5 .3

9

85.51

8 6 .0

1

8 6 .18

85.78

85.84 85 .6

2

8 5 .2

6

85.10

8 4 .5

3

8 4 .5

3

8 4 .3

0

8 4 .4

4

8 4 .5

4

84. 28

83. 89

83. 74

8 3 .6

1

8 3 .9

2

84. 63

83

8 3

84

84 .8

1

pl

prügikast

TPTP

6737

känd

känd

H

kännud

känd

1H

H

pl

pl Kr

pl

Kr

A

A

A

jõulukuusk

prügikast

prügikast peenar

pingid

pingid

Lik l

Info

Kr

Kr

pl

pl

pl

pl

pl

pl

pl

pl

pl

A

ra da

Bet

Bet

känd

kännud

kännud

känd kännud

känd

pink

pl

Bet

peenar

K r

Kr

K r

Kr

K r

kuur

känd

p l

pl

Likl

pl

p l

K r

b e t.k ivi

m k

m kbet.kivi

mk

mk

A

b e t. ki vi

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

be t.k ivi

b et.kivi

pl

bet .kiv i

A

HC O

O P

bet .kiv i

A

liv

H

A

A

A

K r

A

A

K r

K r

b e t.k iv i

K ill

Kr

Y =

6 5 0 1 0 0

X= 6412500

14401:002:0020

Jaani tn 5

14401:003:0030

F. R. Kreutzwaldi tn 4

14401:002:0030

Jaani tn 16

14401:002:0090

Jaani tn 7

14401:003:0130

F. R. Kreutzwaldi tn 2

14401:002:0280

Jaani tn 9

14401:002:0290

Jaani tn 14

14401:002:0370

Jaani tn 4

14401:002:0300

Posti tn 3 // Posti alajaam

14401:002:0400

Jaani tn 6

14401:002:0390

Põllu tn 2

1 4 4 0 1 :0

0 2 :0

0 0 5

2 5 1 9 4

A n ts la -

H a a b sa

a re te

e L1

14401:007:0017

Põllu tn 4b

14401:002:0017

Jaani tn 8

14401:002:0027

Linnapark P3

14401:002:0029

Jaani tn 10

14401:003:0033

Põllu tänav T1

14401:003:0042

Veski tänav

14201:001:0066

Linnapark P1

14201:001:0067

Linnapark P2

14301:001:0093

Jaani tänav 10 juurdelõige

14301:001:0092

Jaani tänav 14 juurdelõige

14301:001:0224

Posti tänav T1

14301:001:0306

Põllu tn 4

14301:001:0550

Põllu tn 2a

14201:001:0236

25183 Antsla-Kanepi tee L3

1 4 2 0 1 :0

0 1 :0

2 4 6

2 5 1 9 4

A n ts la -

H a a b sa

a re te

e L3

1 4 2 0 1 :0

0 1 :0

2 4 7

2 5 1 9 4

A n ts la -

H a a b sa

a re te

e L4

14 20

1:0 01 :02

32

70 A

nts la-

Va ab ina te

e L1

14201:001:0332

F. R. Kreutzwaldi tn 2a

14201:001:0334

Põllu tn 5

14201:001:0333

F. R. Kreutzwaldi tn 4a

14401:003:0003

25183 Antsla-Kanepi tee L1

bet

pistikupesa

be t.k ivi

b e t.k iv i

be t.k ivi

A

A

A

bet.kivi

b e t.k iv i

kaitsetoru ots

82.92

83.48

83.35

83.66

83.41

84.03 83.90

83.91

84.08

84.36

84.77

82.86

83.19

83.41

83.10

82.92

83.22

83.99

83 .75

84.20

83.16

83 .73

83 .76

8 3 .5

3

8 3 .7

9

8 3 .7

2 8 3 .8

6 8 3 .8

3 8 3 .6

6

8 3 .7

1

8 3 .6

3

8 3 .5

8

8 3 .6

8

8 3 .6

0

8 3 .6

3

8 3 .5

7

8 3 .5

1

8 3 .6

0

8 3 .5

3 8 3 .7

0 8 3 .6

9

8 3 .7

0

8 3 .7

28 3 .5

5

8 3 .6

2

8 3 .6

1

8 3 .4

8

8 3 .5

4

8 3 .5

6

83 .46

83 .34

83 .46

83 .44

83 .56

83 .49

83 .49

83 .48

82. 44

83. 30

83.3 5

83 .39

83 .35

82 .38

83 .20

8 3 .4

5

8 3 .3

1

8 3 .2

7

82.75

82.97

82.60

82.81

82.94

83.14

83.07

83.10

83.01

83.09

82.92

82.73

82.78

82.95

83.11

82.91

83.04

82.92

82.81

82.59

82.61 82.59

82.66

82.82

83 .17

83 .14

82 .9

6

82 .60

82 .68

83 .17

83 .19

83 .22

83 .20

82 .72

82 .87 83

.26

83 .27

82 .97

83 .03

83 .34

83 .35

83 .44

83 .40

83 .07

83.04

82.95

82.83

82.90

82.75

82.75

82.76

82.96

82.95 83.40

83.26

82.9883.01

83 .51

83 .53

83 .49

83 .47

83.2583.26 3.4

0

83 .50

83 .39

83 .38

83 .47

83 .41

83 .39

83 .44

83 .37

83 .36

83 .44

83 .35

83 .29

83 .36

83 .26

83 .19

83 .29

83 .18

83 .15

83 .26

83 .14

83 .08

83 .18

83 .05

83 .00

83 .17

83 .08

83 .14

83 .11

83 .0983 .12

83 .03

83 .06

82 .99

82 .91

82 .97

83 .14

83 .04

83 .01

83 .05

82 .8982

.91

83 .02

82 .94

82. 94

82 .64

81. 86

82 .50

82 .0

4

82 .83

81. 87

82 .66

82 .87

82 .02

82 .39

82 .78

82 .77

8 2 .8

3 8 2 .7

8

82 .74

82 .75

82 .38

82 .89

82. 73

82 .12

8 3 .10

82. 99

83 .08

82 .33

8 3 .0

4

83 .03

82 .32

82 .24

83 .04

83 .09

83 .12

83 .10

83 .07

82 .27

83 .15

82 .05

82 .98

83 .12

82 .00

83 .01

83 .04

81. 91

83 .15

83 .09

81. 97

83 .11

84.66

84.68

84 .68

84 .58

84 .58

8 4 .4

4

8 4 .2

0

8 4 .0

9

8 3 .9

5

8 3 .8

2

8 3 .7

2

83.41

8 3 .5

9

8 3 .5

7

8 3 .5

0

8 3 .4

5

8 3 .3

8

8 3 .3

5

8 3 .3

2

8 3 .2

2

8 3 .1

98 3 .1

3

8 3 .3

7

8 3 .0

6

8 2 .9

7

8 3 .0

5

83 .1 5

8 3 .1

9

83.42

83.15

83.17

83.03

83.04

82.94

82.95

82.91

82.89

82.94 82.86

82.86

82.86

83.8983.86

83.65 83.53

8 3 .6

1

8 3 .5

1

8 3 .2

78 3 .3

2

8 3 .1

8 8 3 .1

8

8 3 .3

2 8 3 .3

4

8 3 .16

8 3 .17

8 3 .0

8 8 3 .0

7

83.0 7

8 2 .9

9

83 .0

6

82 .7

5

82 .9

5

83 .0

1

83 .0

483 .0

7

83 .0

1

83 .11

83 .13

83 .2

683 .33

83.82

83.93

8 3 .7

4

8 3 .8

083 .63

83 .62

83 .55

83. 50

83 .4

3 83 .48

8 4 .0

0

83 .82

8 3 .7

2

83. 49

83 .6

0

83.6 9 8

3 .7

3

8 4 .4

8

84 .54

84 .22

84 .18

8 4 .2

6

8 4 .3

1

83 .24

83 .47 83.

26

83.6 6

83.42

83.20

83 .4

8

83 .5

4

8 3 .0

9

8 3 .0

9

83 .04

83.10

85. 3285

.4 5

8 5 .0

6 8 5 .3

0

8 4 .5

9 8 5 .11

84.60 84 .47

84.78

84.79

8 3 .9

7

83.87

83. 88

8 3 .4

4 8 3 .4

1

8 4 .5

4

84 .47

8 2 .7

282.94

8 2 .7

0

8 2 .7

08 3 .2

5 8 2 .8

3

82.73

83.11

83.05

83.03

83 .56

83 .54

82. 85 82.

84

85. 14

85. 28

83 .21

82 .68

8 3 .2

6

8 3 .3

1

8 3 .2

1

8 3 .4

3

8 3 .7

1

8 3 .9

4

8 4 .1

9

8 4 .4

3

8 4 .6

5 84.78

84.64

84.63

84.85

8 5 .2

6

8 5 .1

6

8 4 .7

6

8 4 .8

6

8 4 .8

2

8 4 .4

08 4 .3

2

8 4 .4

6

8 4 .3

1

8 4 .4

5

8 4 .4

6

8 4 .0

1 8 4 .13

8 4 .5

7 8 4 .5

6

8 3 .9

5

8 4 .0

9

8 4 .8

38 4 .8

1

8 5 .3

5 8 5 .3

1

85 .

83

8 3

85 84 .86

84 .78

84 .75

84 .5

4

8 5 .0

1

8 5 .0

3

8 4 .8

0

8 4 .8

9

84 .6

7

84 .8

6

85 .0

7

8 5 .3

2

8 5 .4

5

8 5 .5

5

85.87

83.03

b e t. ki vi

b e t. ki vi

B D

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Antsla Vallavalitsus

[email protected]

F. R. Kreutzwaldi tn 1

66403, Võru maakond, Antsla vald,

Antsla linn

Teie 12.05.2025 menetlus nr 490027

Meie 03.06.2025 nr 7.1-2/25/7793-2

Antsla linnas Jaani tn 5, Linnapark P1- P3

kinnistute ja Veski tänava ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Võru maakonnas Antsla vallas Antsla linnas

Jaani tn 5, Linnapark P1- P3 kinnistute ja Veski tänava ehitusloa eelnõu (menetlus nr 490027).

Projektala (katastritunnused 14201:001:0332, 14201:001:0066, 14401:002:0020,

14401:002:0027 ja 14401:003:0042) asub riigitee nr 25195 Antsla-Haabsaare km 0,0-0,16 ja

riigitee nr 70 Antsla-Vaabina km 0,02-0,06 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse kesklinna pargi ja Veski tänava ümberehitamiseks. Ehitusloa aluseks on

põhiprojekt „Antsla kesklinna piirkonna maastikuarhitektuurne ehitusprojekt“ (peaprojekteerija

Loovmaastik OÜ, töö nr 183PP20).

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks kesklinna pargiala

ümberehitamiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Asendiplaanil on kavandatud ringristmikule skulptuur, mida pargi esimese ehitusjärgus ei

rajata. Riigiteede ringristmikele püstitatavad skulptuurid on käsitletavad liiklusvälise

teabevahendina (Liiklusseadus (LS) § 2 lg 31¹), mis on püsivalt maapinnaga ühendatud alusele

või teisaldatavale kandekonstruktsioonile või muule teabevahendi kandjale paigaldatud

kuuluts, teadaanne, reklaam või märgis, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis

ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane. Liiklusvälise teabevahendi

paigaldamiseks tee kaitsevööndisse on vajalik teeomaniku nõusolek (LS §53 lg 1).

Täiendavaks kooskõlastamiseks esitatava skulptuuri projekti koosseisu lisada isikliku

kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmise plaan, mis tuleb koostada vastavat juhendile

„Riigivara kasutamiseks andmine“. Koos skulptuuri projektiga tuleb meile

kooskõlastamiseks esitada ka skulptuuri paigaldamise aegsed ajutise liikluskorralduse

projektid. Enne skulptuuri paigaldamist sõlmime huvitatud isikuga (KOV) riigivara

kasutamiseks andmise ja IKÕ seadmise lepingu. Täpsemad juhised IKÕ lepingu sõlmimiseks

2 (2)

edastame täiendava kooskõlastamise käigus. 4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

5. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 490027) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene. Teemaale kavandatud

tehnovõrkude projektiosad tuleb meiega eraldi kooskõlastada (EhS § 99 lg 3). Elekti- ja

tänavavalgustuse projektiosale lisada valgusarvutus. Kõigile tehnovõrkudele, mis on

rajatud teemaale, tuleb koostada IKÕ plaanid ning teemaaga ristumisel (nt Enefit Connect

OÜ poolt paigaldatav madalpinge maakaabelliin) tuleb lisada ristmevälja joonis.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: 1. 183PP20_PP_MA-03-01_v02_Seletuskiri_2022_11_14 2. 183PP20_PP_MA-04-01_v02_Asendiplaan_2022-11-14

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]