Tallinn Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

3K

4K

4K

4K

PAGI

TÄNAV

DP037720

1K

1K

3-4K

P3

P2

1

2

3

MERIMETSA

MUSTJÕE

DP046050

piir ang

uvö önd

5K

DP039990DP039 990

pinn

P2

P2

P2

elamumaa 95%

ärimaa 5%

Soodi tn 6

78401:101:1676

elamumaa 100%

Pagi tn 5

78401:101:0865 elamumaa

100%

Lammi tänav

T1 78401:101:3829 transpordimaa

100%

Lammi tänav

T4 78401:101:0871 transpordimaa

100%

Lammi tänav

T5 78401:101:6810 transpordimaa

100%

Lammi tänav

T7 78401:101:6815 transpordimaa

100%

Lammi tn 6

78401:101:6809 sihtotstarbeta

maa 100%

3-4K

3-4K

3-4K

3-4K 3-4K

3-4K

3-4K

PROMENAADI TÄNAV

4K

4K

4K

1K

4

P2

P2

P2

LAHEPEA TÄNAV

LAMMI TÄNAV

pii ra

ng uv

öö nd

5

6 2,3

4

25

4

2

5

11

4

3

2,3

5

7

6

4

3

3,5

3,5

3

15

3

18

25

9

18

5

5

15

49

47

15

Ä 5-10% EK 90-95%

3 20m 1350 m2 2/-4

2944 m2

50

LT 100%

4 - - --

1409 m2

9

Ä 5-10% EK 90-95%

1 20m 2000 m2 3/-4

4455 m2

81

Ä 5-10% EK 90-95%

2 20m 2385 m2 3/-4

5745 m2

93

LT 100%

5 - - --

2372 m2

8

plan. ala piir

olemasolev katastriüksuse piir

plan. krundi piir

plan. positsiooni number

plan. maapealne hoonestusala

plan. maa-alune hoonestusala

olemasolev hoone ja korruselisus

plan. hoone/hooneosa ja korruselisus

plan. hoone/hooneosa ja korruselisus

plan. rõdu

plan. katusehaljastus

plan. juurdepääs krundile

plan. juurdepääs hoonesse autodel/jalakäijatel

olemasolev sõidutee

plan. sõidutee

plan. parkimine ja kohtade arv

olemasolev kergliiklustee

plan. kergliiklustee

plan. sisehoovi kergliiklustee (arhitektuurse kontseptsiooni koostanud: Molumba OÜ)

plan. kergliiklustee ristumine sõiduteega

plan. mänguväljak

plan. kõrghaljastus/põõsad

plan. haljastus

Läänemere ranna piiranguvööndi piir 200m Mustjõe kalda piiranguvöönd 50m (Maa-ameti andmed 07.06.2023)

III kategooria kaitsealuse liigi leiukoht (kimalased)

Vanalinna muinsuskaitseala vaatesektor

tehnovõrgu kaitsevöönd

säilivad II, III ja IV väärtusklassi puud

likvideeritavad II, III, IV ja V väärtusklassi puud

ümberistutatav looduskaitse all olev taim

plan. prügimaja

1

LEGEND

1K

3-4K

4K

P2

krundi pos nr

sihtotstarve

hoone kõrgus

hoone suurim korruselisus

ehitisealune pind maapealne/maa-alune

hoonete arv krundil (põhihoone/abihoone)

krundi suurus parkimiskohtade arv

Pi - 8 PaP - 43 KsA - 58

PaP - 43 KsA - 58 Lm - 1Pi-8

olemasolev hoone ja korruselisus

olemasolev maapealne hoonestusala

olemasolev sõidutee

olemasolev kergliikluse ala

LEGEND LAMMI TN 8

4K

plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus

plan. autoliikluse ala

plan. kergliikluse ala

plan. parkimiskohad

LEGEND SOODI TN 6 (Roadplan, töö nr 23019-2)

4K

olemasolev veekogu

plan. tugevdatud pinnasega ala

plan. jalgratta parkimiskoht kõvakattelisel pinnal

Üh 100%

1 8m

990 m2 2/4 2

5374 m2

7

MÄRKUSED: 1. Joonisel on kasutatud Ehitisregistri andmeid, Maa-ameti Geoportaali andmeid ja Tallinna ruumiandmeid; 2. Esitatud teede, parkimise, tehnovõrkude ja haljastuse lahendused on põhimõttelised ning valmisehitatavate

Parkimise lahendus ning kohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis hoone kasutusotstarbest ning kehtivast3.

4. Arhitektuurse kontseptsiooni koostasid Molumba OÜ arhitektid; 5. Projekteeritud kergliiklus- ja sõiduteed vastavalt EXTech Design OÜ koostatud 13.02.2023 vertikaalplaneeringule

äripindadega korterelamu ja hoovi paviljon, töö nr 2090;

parkimise normatiivist lähtuvalt

6. Soodi tn 6 planeeritud Promenaadi tänava ümberpööramisplats on vajalik tänava väljaehitamisel likvideerida;

rajatiste lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel;

7. Soodi tn 6 lahendus on peale kantud vastavalt Roadplan, töö nr 23019-2 joonisele; 8. Lammi tn 8 lahenduse pealekandmisel on aluseks võetud Hades Geodeesia ehitusjärgne teostusjoonis,

mille väljastamise aeg oli 27. oktoober 2023.

NÄITAJAD PLANEERITUD ALA KOHTA:

Planeeritud ala suurus - 1,8 ha

Planeeritud kruntide arv - 5

Suurim võimalik korterite arv - 170 Kavandatud hoonestustihedus (Lammi tn 6 kinnistu osa) - 1,20

Huvitatud isik: Kodulahe Kvartal OÜ

Projekti juht: Maarja Zingel

Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa

Projekt: LAMMI TN 6 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Joonis: PÕHIJOONIS Töö nr: 05_23 Mõõtkava: 1:500 Joonise nr: 2 Kuupäev: 22.04.2025

V Ä I K E - A M E E R I K A 2 0 , T A L L I N N 10129 T E L 6 6 1 5 6 4 5 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 R U U M J A M A A S T I K O Ü

po s.

nr .

kr un

di aa

dr es

s v õi

aa dr

es si

et te

pa ne

k

kr un

di p

lan ee

rit ud

su ur

us (m

²)

ho on

et e e

hi tis

ea lu

ne p

in d

m aa

pe aln

e ( m ²)

ho on

et e

eh iti

sa lu

ne p

in d

m aa

-a lu

ne (m

²)

ho on

et e s

uu rim

ko rru

se lis

us (m

aa pe

aln e/m

aa -a

lu ne

)

ho on

et e s

uu rim

lu ba

tu d

kõ rg

us se

ot un

a üm

br its

ev as

t k es

km ise

st m

aa pi

nn as

t ( m

)

põ hi

ho on

et e/a

bi ho

on et

e a rv

kr un

di l

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

alu %

de ta

ilp lan

ee rin

gu lii

kid e k

au pa

*

m aa

pe aln

e s ul

et ud

b ru

to pi

nd de

ta ilp

lan ee

rin gu

lii kid

e k au

pa (m

²)* *

m aa

-a lu

ne su

let ud

b ru

to pi

nd ka

ta st

riü ks

us e

sih to

ts ta

rv et

e k au

pa (m

²)

tä ise

hi tu

se p

ro ts

en t

ho on

es tu

st ih

ed us

ko rte

rit e a

rv

ha lja

st us

e o sa

ka al

kr un

di tu

d ala

l

pa rk

im isk

oh ta

de ar

v n or

m at

iiv ne

/ k av

an da

tu d

1 Lammi tn 5 // Lammi tn 9 4455 2000 2930 4/-1 19.1 3/- Ä5-10% EK90-95% Ä330-630 EK5740-6040 (sh rõdud ca 285-300) 2930 45% 1.43 61 32% 85 81

2 Lammi tn 6 // Lammi tn 7 5745 2380 3660 4/-1 19.1 3/- Ä5-10% EK90-95% Ä360-710 EK6410-6760 (sh rõdud ca 320-335) 3660 41% 1.24 71 34% 99 93

3 Lammi tn 1 // Lammi tn 3 2944 1350 2115 4/-1 19.1 2/- Ä5-10% EK90-95% Ä200-390 EK3550-3740 (sh rõdud ca 175-185) 2115 46% 1.34 38 27% 53 50

4 Lammi tänav T3 1409 - - - - - L100% - - - - - - - 9***

5 Lammi tänav T8 2372 - - - - - L100% - - - - - - - 8***

KOKKU 16925 5730 8705 - 8/- - Ä890-1730

EK15700-16540 (sh rõdud ca 780-820)

8705 39% - 170 32% 237 241

* - EK- korterelamu; Ä- jaekaubandusehitised, teenindusehitised, totilustusehitised, majutusehitised, bürood, äriotstarbelised meelelahutus-, haridus-, teadus- ja tervishoiuasutused; L- tee

** - Klaasitud rõdud arvestatakse korterelamute suletud brutopindade hulka

*** - avalikud lühiajalised parkimiskohad, mida ei arvestata normatiivsete parkimiskohtade hulka

KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

pos. nr. aadress

krundi planeeritud sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

krundi planeeritud suurus m²

ajutise krundi pos nr moodustatakse kinnistutest (nr). m²/ või riigi maale

liidetavate, lahutatavate

osade suurused m²

osade senine sihtotstarve (katastriüksuse liik)

1 - Ä5-10% E90-95% 4455 - Lammi tn 6 (78401:101:6809, suurus 14553 m²) 4455 sihtotstarbeta maa 100%

2 - Ä5-10% E90-95% 5745 - Lammi tn 6 (78401:101:6809, suurus 14553 m²) 5745 sihtotstarbeta maa 100%

3 - Ä5-10% E90-95% 2944 - Lammi tn 6 (78401:101:6809, suurus 14553 m²) 2944 sihtotstarbeta maa 100%

4 - L100% 1409 - Lammi tn 6 (78401:101:6809, suurus 14553 m²) 1409 sihtotstarbeta maa 100%

5 - L100% 2372 - Paldiski maantee T58 (78401:101:7394, suurus 10148 m²) 2372 transpordimaa 100%

KOKKU 16925 KOKKU 16925

PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS

pos. nr. ehitise otstarve parkimis-normatiiv* brutopind m²//

korterite arv

normatiivne parkimiskohtade

vajadus

normatiivne parkimiskohtade arv

kokku

planeeritud parkimiskohti

1 ärihooned 1/60 330 330/60 5.5

81 korterelamud 1.30 65 1.3*61 79.3

2 ärihooned 1/60 360 360/60 6.0

93 korterelamud 1.30 70 1.3*71 92.3

3 ärihooned 1/60 200 200/60 3.3

50 korterelamud 1.30 40 1.3*38 49.4

4** - - - - - 9

5** - - - - - 8

KOKKU 237 241

* - vastavalt "Tallinna parkimiskohtade arvu normid" vahevöönd

**- avalikud lühiajalised parkimiskohad

DP046830

Töö nr: 05/23

Huvitatud isik: Kodulahe Kvartal OÜ

reg kood 10225881

Rotermanni tn 10 Tallinn Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

reg kood 75023823

Vabaduse väljak 7, Tallinn 15198

LAMMI TN 6 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostaja:

R U U M J A M A A S T I K O Ü

Väike-Ameerika 8

10129 Tallinn

Reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel

Tel: 52 242 92

[email protected]

ruumilise keskkonna planeerija maastikuarhitekt

Arhitektuurne kontseptsioon: MOLUMBA OÜ

Karli Luik

[email protected]

5663 2521

Tallinn

2025

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

2

Sisukord

SISUKORD .......................................................................................................................................2

I SELETUSKIRI ..................................................................................................................................3

1. Koostamise alused ja lähtedokumendid .................................................................................3

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................................... 3

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus ...................................................................................3

2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .................................................. 3

3. Planeeringus kavandatu kirjeldus ...........................................................................................4

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................................................ 4

3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ......................... 4

3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad ........... 5

3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted ............. Error! Bookmark not defined.

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ...................................................... 12

3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted .............................................................................. 15

3.7.1. Veevarustus ........................................................................................................................... 16

3.7.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................................. 16

3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž ....................................................................................... 17

3.7.4 Sidevarustus ........................................................................................................................... 18

3.7.5 Soojusvarustus ....................................................................................................................... 18

3.7.6 Elektrivarustus ........................................................................................................................ 18

3.7.7 Tänavavalgustus ..................................................................................................................... 18

3.7.8 Hoonete jahutus ..................................................................................................................... 19 3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ............................................................................... 19

3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused ..................................................................................... 19

3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ........................... 20

3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus

avalikele huvidele ja väärtustele ....................................................................................... 20

4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded .................................................................... 22

4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................. 22

4.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded ..................................................................................... 22

4.3 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .................................................. 23

4.4 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .......................... 24 4.5 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ................................ 31

4.6 Nõuded tuleohutuse tagamiseks .............................................................................................. 32

4.7 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks ........................................................................... 32

5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele ........ 33

II JOONISED .................................................................................................................................. 41

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

3

I Seletuskiri

1. Koostamise alused ja lähtedokumendid

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused

- Planeerimisseadus

- Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas

- Tallinna Linnavalitsuse 11.06.2024 korraldus nr 571-k „Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Haabersti linnaosas“

- Arhitektuurivõistluse võidutöö „Trifolium“ MOLUMBA OÜ;

- 16.06.2023 taotlus nr046830 detailplaneeringu koostamise algatamiseks

Detailplaneering on koostatud vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatud nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.

novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu

vormistamise juhend“.

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus

Tallinna Linnavalitsuse 11.06.2024 korraldusega nr 571-k „Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti

linnaosas“ määratud planeeritud ala suurus on 1,83 ha.

Planeeringuala asub Tallinna Haabersti linnaosas Mustjõe asumis.

2.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus

Eesmärk on:

– uue elamukvartali kavandamine;

– Lammi tn 6 ala väljaarendamisega kavandada elamu- ja äripiiruumidega terviklik Kodulahe kvartal;

– lahenduse väljatöötamisel lähtuda arhitektuurikonkursi võidutöö „Trifolium“;

– luua kvaliteetne, inimsõbraliku, modernse ja korrastatud linnaruumiga elamukvartal;

– kavandatud hooned näha ette kõrguslikult liigendatud;

– naaberkinnistuga piirnevas osas luua ühine õueala;

– Lammi tn 8 ärihoone vastu kavandada kvaliteetne väljaku lahendus;

– esimese korruse äripinnad tuleb kavandada tänavaruumi samal tasandil avanevatena;

– haljastuse osakaal peab lähtuma Mustjõe struktuurplaanist ja paiknema võimalikult kompaktselt;

– hoonealune parkimiskorrus kavandada täielikult maa-alusena või osaliselt maapealse osaga, mille

kõrgus ei ole rohkem kui 80cm. Osaliselt maapeale ulatuva parkimiskorruse kavandamisel tuleb

tagada meeldiv suhe ümbritseva keskkonnaga arhitektuursete, maastikuarhitektuursete vms

võtetega. Pandused peavad paiknema hoone mahus.

– sidusa kõnniteede ja jalgrattateede väljaarendamine ning ühenduse loomine linnavõrgustikuga;

– Lammi ja uue tänava ühendamisel luuakse sidus teedevõrgustik ka sõidukitele;

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

4

– kui parkimiskorrus kavandatakse maa peale ulatuv (kuni 80 cm), tagada meeldiv suhe ümbritseva

keskkonnaga arhitektuursete, maastikuliste vms võtetega.

3. Planeeringus kavandatu kirjeldus

Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks arhitektuuri võidutöö „Trifolium“, võidutöö autor on

arhitektuuribüroo MOLUMBA OÜ.

Planeeringuala on lahendatud terviklikult ning tasakaalukalt hoonestuse ja avatud õuealade printsiipi

järgivalt.

Planeeringulahenduse elluviimisel on oluline kaasaegne, kvaliteetne ja kasutajasõbralik linnaruum ning

võimalus pakkuda eriilmelisi (erineva suurusega) kortereid, mis on eelduseks, et vältida piirkonna segregeerumist. Planeeringulahendus näeb ette sidusa teedevõrgustikuga ja Mustjõe struktuurplaanile B

tugineva lahenduse koostamist.

Detailplaneeringu lahendus näeb ette kruntide moodustamise ning äri- ja elamumaa kruntidele

ehitusõiguse määramise.

Määratud on ehitusõigus:

- Pos nr 1 krundile kuni nelja maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Hoone koosneb kolmest maapealsest osast, neljas korrus moodustab

ca 80% hoone ehitisealusest pinnast;

- Pos nr 2 krundile kuni nelja maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Hoone koosneb kolmest maapealsest osas, neljas korrus moodustab

ca 80% hoone ehitisealusest pinnast;

- Pos nr 3 krundile kuni nelja maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Hoone koosneb kahest maapealsest osast, neljas korrus moodustab ca

80% hoone ehitisealusest pinnast.

Ehitusõigust ei määrata transpordimaa krundile pos nr 5 ja planeeringualas osaliselt paiknevale Paldiski

mnt 80d üldkasutatava maa kinnistu osale.

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus

Planeeritud alal hõlmab sihtotstarbeta Lammi tn 6 ja Paldiski mnt 80d üldkasutatava maa kinnistu osa

ning Paldiski mnt T58 transpordimaa kinnistu osa.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lammi tn 6 kinnistust elamu- ja ärimaa ja transpordimaa

krundite moodustamine. Paldiski mnt 80d ja Paldiski mnt T58 kinnistu osadel, mis paiknevad

planeeringualas säilib olemasolev maakasutus, detailplaneering ei tee ettepanekut kinnistu piiride muutmiseks.

3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Planeeritud hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on arvestatud võidutöö arhitektuurse

kontseptsiooni, naaberalade hoonestuslahendusi ning algatamise korralduse lähtetingimusi.

Planeeringus on hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamisel arvestatud hoonestuse

paiknemisest konkreetsel krundil, hoonete kõrgusliku ülemineku, ilmakaarte ning vaadetega ja avatud

õuealade paiknemisega hoonestuse vahelisel alal ning sidusust naaberkruntide õuealadega.

Moodustatud kruntidele on lubatud ehitada alla 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga hooneid, nt

rattaparklaid, pergolaid, kasvuhooneid, prügikonteinerite varjualuseid jm, mis peavad paiknema

kavandatud hoonestusalal. Väikeehitiste vajadus ning arv täpsustatakse väliruumi projektis koos hoonete

arhitektuurse lahendusega.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

5

Planeeringualal, Lammi tn 6 kinnistuosas:

- keskmine hoonestustihedus 1.20;

- kavandatud on liigendatud 3-4 korruselised hooned ja hoonete vahelised 1-korruselised

hooneosad;

- kavandatud korterite arv ligikaudu 170;

- kavandatud täisehituse protsent 31%;

- kavandatud haljastuse osakaal 32%;

- kavandatud parkimiskohtade arv 224, 100% parkimiskohtadest paikneb maa-alusel

parkimiskorrusel.

Planeeringuala hoonestuskontseptsiooni koostas MOLUMBA OÜ.

3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad

Enne detailplaneeringu vastuvõtmist sõlmida Planeerimisseaduse § 131 kohane haldusleping, millega

huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste rajatiste valmisehitamiseks või

valmisehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.

Positsioon nr 1

Aadress: Lammi tn 5//Lammi tn 9

Elamu- ja ärimaa krunt, E 90-95%; Ä 5-10%. Krundile on kavandatud äriruumidega korterelamu (EK/Ä).

Ärimaale on kavandatud mitmekesistavaid ja linnlikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone.

Ärifunktsiooniga ruumidesse ei ole lubatud kavandada külaliskortereid jm elamisfunktsiooni

Krundi suurus 4 455 m2

Hoonete (hooneosade) arv kuni 3. Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega

Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 2 000 m2

Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 2 930 m2

Hoone korruselisus 3- 4 maapealset korrust, üks maa-alune korrus

Hoone kõrgus põhihoonel kuni 19,1 meetrit

Hoone maapealne suletud brutopind E 5740-6040 m2; Ä 330-630 m2

sh korterite suletud rõdud ca 285 – 300 m2

Hoone maa-alune suletud brutopind 3 930 m2

Korterite arv 61 ning äriruumid

Krundi hoonestustihedus 1,43

Krundi täisehituse protsent 45%

Krundi haljastuse osakaal 32%

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

6

Positsioon nr 2

Aadress: Lammi tn 6//Lammi tn 7

Elamu- ja ärimaa krunt, E 90-95%; Ä 5-10%. Krundile on kavandatud äriruumidega korterelamu (EK/Ä).

Ärimaale on kavandatud mitmekesistavaid ja linnlikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone.

Ärifunktsiooniga ruumidesse ei ole lubatud kavandada külaliskortereid jm elamisfunktsiooni

Krundi suurus 5 745 m2

Hoonete (hooneosade) arv kuni 3. Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega

Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 2 380 m2

Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 3 660 m2

Hoone korruselisus 3- 4 maapealset korrust, üks maa-alune korrus

Hoone kõrgus põhihoonel kuni 19,1 meetrit

Hoone maapealne suletud brutopind E 6410-6760 m2; Ä 360-710 m2

sh. korteri suletud rõdud ca 320-335 m2

Hoone maa-alune suletud brutopind 3 660 m2

Korterite arv 71 ning äriruumid

Krundi hoonestustihedus 1,24

Krundi täisehituse protsent 41%

Krundi haljastuse osakaal 34%

Positsioon nr 3

Aadress: Lammi tn 1//Lammi tn 3

Elamu- ja ärimaa krunt, E 90-95%; Ä 5-10%. Krundile on kavandatud äriruumidega korterelamu (EK/Ä).

Ärimaale on kavandatud mitmekesistavaid ja linnlikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone.

Ärifunktsiooniga ruumidesse ei ole lubatud kavandada külaliskortereid jm elamisfunktsiooni

Krundi suurus 2 944 m2

Hoonete (hooneosade) arv kuni 2. Maapealsed hooneosad on ühendatud maa-aluse parkimiskorrusega

Hoone ehitisealune pind maapealsel osal kuni 1 350 m2

Hoone ehitisealune pind maa-alusel osal kuni 2 115 m2

Hoone korruselisus 3- 4 maapealset korrust, üks maa-alune korrus

Hoone kõrgus põhihoonel kuni 19,1 meetrit

Hoone maapealne suletud brutopind E 3550-3740 m2; Ä 200-390 m2

sh. korterite suletud rõdud ca 175- 185 m2

Hoone maa-alune suletud brutopind 2 115 m2

Korterite arv 40 ning äriruumid

Krundi hoonestustihedus 1,36

Krundi täisehituse protsent 46%

Krundi haljastuse osakaal 27%

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

7

Positsioon nr 4

Aadress: Lammi tn T3

Krundi suurus 1 453 m2

Transpordimaa 100% (L)

Krundile ei ole määratud ehitusõigust hoonete ehitamiseks

Positsioon nr 5

Aadress: Lammi tn T8.

Planeeringualas paikneb kinnistu osa. Planeering ei tee ettepanekud kinnistu maakasutuse sihtotstarbe

ja kinnistupiiride muutmiseks

Krundi suurus 2 372 m2

Transpordimaa 100% (L)

Krundile ei ole määratud ehitusõigust hoonete ehitamiseks.

Planeeringualas paikneb Paldiski mnt 80d kinnistu osa (78401:101:7398) suurusega 1515 m2. Planeering

ei tee ettepanekud kinnistu maakasutuse sihtotstarbe (üldkasutatav maa) ja kinnistupiiride muutmiseks

(121140m2).

3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuala maapind on tasane, maapinna kõrgus jääb vahemikku 3.64-5.30 abs, ala reljeefsema osa

kujundavad pinnasekuhjatised. Vertikaalplaneerimisega tuleb vältida sademe- ja liigvee valgumist

naaberkinnistutele. Sademevete suunamine naaberkinnistutele ei ole lubatud. Sademevee kogumiseks

on arhitektuurses väliruumi lahenduses kavandatud pos nr 1 ja 2 ühisele õualale veesilm.

Maa-aluse korruse ja ümbritseva maapinna üleminek peab olemas sujuv ning tagatud peab olema sobivus

ümbritsevasse keskkonda.

Maapinna kõrgus täpsustatakse lähtuvalt välisruumi lahendusest hoonete ehitusprojekti koostamisel.

Liituvad õuealad tuleb siduda omavahel tervikuks ka maapinna kõrguseid arvestades.

3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted

Planeeringuala paikneb eriilmelises linnakeskkonnas, mis piirneb Mustjõe loodusliku ja inimtegevusest

vähesel määral mõjutatud rannaäärse piirkonnaga. Lähialal on Stroomi rand ja Merimetsa parkmetsa ala.

Piirkond on elurikas ning hea liikuvuse tagamiseks on loodud ühendused rannaäärne ala ja ülelinnalise

jalg- ja jalgrattavõrgustikuga.

Planeeringulahendust haljastuse osakaalu osas vaadataks kui ühte tervikut. Mustjõe struktuurplaani B

tsoneeringu alusel on vajalik tagada vähemalt 40% haljastuse osakaalu. Nõutav haljastuse osakaal on

tagatud. Koostatud rohefaktori arvutusest lähtuvalt on rohefaktori arvutatud väärtuseks 0,773

(taotlusväärtus 0,7) ja rohekomponentide summeeritud väärtuseks 17781,2.

Planeeritud pos nr 1, 2, 3 ja 4 keskmine haljastuse osakaal on 32%

Haljastuse osakaal, mis on püsivalt maapinnaga seotud, on pos nr 1 krundil 32%;

Haljastuse osakaal, mis on püsivalt maapinnaga seotud, on pos nr 2 krundil 34%;

Haljastuse osakaal, mis on püsivalt maapinnaga seotud, on pos nr 3 krundil 27%.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

8

Planeeringualal ja lähialal on läbi viidud keskkonnaseisundi hindamine, milles on ka hinnatud ala

reostusoht (vt lisa 3.3).

Lammi tänava äärne haljastus peab lähtuma ning moodustama ühtse terviku juba istutatud

tänavapuudega. Tänava lõunaküljele on istutatud pihlakad ning põhjaküljele pärnad. Promenaadi tänava

tänavapuude liigiline koosseis peab lähtuma Soodi tn 6 istutatavatest puudest.

Planeeritud alal ei kasva väärtuslikku kõrghaljastust. Säiliva kõrghaljastuse puudel on vajalik teostada

võrade hooldus ja eemaldada kuivanud oksad. Kaevetööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede

vigastamist. Kaevetööd säilivate puude juurte piirkonnas tuleb teostada vastavalt Tallinna kaevetööde

eeskirjas (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6202/0041/lisa.pdf#) peamiselt § 24 toodud

tingimustele. Tuleb arvestada, et kõige tihedamalt on puude juuri 40 cm paksuses maapinnalähedases

mullakihis, kus on juurtele kõige paremad toitumis- ja õhustamistingimused.

Uute istikute valikul lähtuda EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute

kvaliteedinõuded“ (kehtiv alates 16.11.2020). Asemele istutatavate puudena tuleks eelistada liike nagu

harilik tamm (Quercus robur), sanglepp (A. glutinosa), arukask (B. pendula), suurelehine ja lääne pärn (T. platyphyllos ja T. × europaea). Okaspuudest inventuurialal võib kasutada pärast järgmiseid puid; harilik

mänd (P. Sylvestris), keerdmänd (P. contorta) ja korea seedermänd (P. koreaiensis). Põõsad: harilik

ebajasmiin (Philadelphus coronarius) ja tema sordid, kuslapuu (Lonicera sp.) ja tema sordid, siberi

kontpuu (Cornus alba) ja tema sordid, jaapani enelas (Spiraea japonica) ja tema sordid, kaselehine enelas

(Spiraea betulifolia) sordid ´Thor´ ja ´Island´. Eelistada tolmeldajate jaoks kõrge väärtusega taimeliike.

Arhitektuursest kontseptsioonist lähtuvalt on vajalik III kategooria kaitsealuse taime ümberistutamine.

Taim on võimalik istutada ca 10m hoonestusalast eemale. Ümberistutamise juures lähtuda

looduskaitseseaduse § 58 lõigetest 4, 5 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusest nr 248

„Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. Kuna liik kasvab koosluses seentega, siis tuleb istutus

teostada võimalikult suurte mätastena.

Vajalik on likvideerida invasiivsed võõrliigid Kanada kultvits ning Sasnovski karuputk.

Pos nr 1-3 kruntidele on kavandatud lastemänguväljakud ja õuesviibimiseks jalgteede võrgustik ning

istumisalad. Õuealad moodustavad ühtse terviku naaberkinnistute õuealadega. Pos nr 1 ja 2 ühisele

õuealale on kavandatud veesilm, mis loob võimalused tõsta piirkonna liigirikkust ja väliruumi esteetikat.

Likvideeritavate puude tabel:

Jrk.

nr.

Eestikeelne

nimetus (ladina

keelne nimetus)

Inventeerit

av objekt

Puu

rinnasd

iam.

cm. /

põõsa

võra

läbimõ

õt m.

Väärt

us-

klass

Märkused k1 k2 k3

Haljast

usühiku

d -

metoo

dika

D1*(k1

+ k2 +

k3)/ 3

=HÜ

Pos. nr

8

Harilik pihlakas

(Sorbus

aucuparia)

Üksikpuu 6 II

Istutatud

haljastuslik

puu koos

taimetoega

0,5 2 0,5 6 LAMMI

TÄNAV T1

38 harilik pärn (Tilia

cordata) üksikpuu 6 III kuivad oksad 2 1 0,5 7

LAMMI

TÄNAV T1

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

9

43

Palsamipappel

(Populus

balsamifera)

Puude

rühm

8; 22;

10;8;14

;10;15;

17;20;3

2;16;17

IV

all kasvab

kontpuu ja

hall lepp

0,5 0,2 0,5 76 POS 2

44 Arukask (Betula

pendula) üksikpuu 16 IV

ehitustööde

tõttu on

mullahunnik

puu

juurekaelal,

all kasvab

põõsaskujuli

ne paju

1 0,2 0,5 9 POS 2

45

palsamipappel

(Populus

balsamifera)

puude

rühm

21;21;1

9; 20 ja

24 ja

19; 17

IV

jooniselt

puuduolevad

puud

jaguneb puu

tüvelt

0,5 0,2 0,5 56 POS 2

47

palsamipappel

(Populus

balsamifera)

puude

rühm

20; 22;

20; 24;

19; 17;

34

IV

all kuivad

oksad,

puurühma

põhjapooles

puul

mädanik, all

kasvab

võõrliik

karuputk

0,5 0,2 0,5 62 POS 2

48 Raagremmelgas

(Salix caprea)

puude

rühm

10;12;1

4;16 IV

mitmeharuli

ne 0,5 0,2 0,5 21 POS 2

49 Arukask (Betula

pendula)

puude

rühm

10;10;

9 IV

jaguneb

juurekaelalt,

all kasvab

pihlakas

1 0,2 0,5 16 POS 2

50 Raagremmelgas

(Salix caprea)

puude

rühm

24; 34;

20;15 IV

võrad

liidunud 0,5 0,2 0,5 37 POS 2

51 Arukask (Betula

pendula) üksikpuu 16 IV 1 0,2 0,5 9 POS 2

52 Raagremmelgas

(Salix caprea) üksikpuu 16 IV 0,5 0,2 0,5 6 POS 2

53 Arukask (Betula

pendula)

puude

rühm 14; 20 IV 1 0,2 0,5 19 POS 2

54 Raagremmelgas

(Salix caprea)

puude

rühm

9; 13;

14;8; 8;

22; 21;

19; 10;

10

IV

all kasvab

pärn,

pihlakas,

arukask ja

tuhkpuu,

võrad

liitunud

0,5 0,2 0,5 54 POS 2

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

10

55 Arukask (Betula

pendula)

puude

rühm

11; 20;

8; 14;

14; 18;

22

IV 1 0,2 0,5 61 POS 2

56 arukask (Betula

pendula) üksikpuu 20 IV tüvi kald 1 0,2 0,5 11 POS 2

57 Raagremmelgas

(Salix caprea)

puude

rühm

15;14;

8;12 IV 0,5 0,2 0,5 20 POS 2

58 arukask (Betula

pendula) üksikpuu 29 III 1 1 0,5 24 POS 2

59 arukask (Betula

pendula) üksikpuu 25 III 1 1 0,5 21 POS 2

60 arukask (Betula

pendula)

puude

rühm

24; 18;

15; 16;

11; 11

III 1 1 0,5 79 POS 2

61 Raagremmelgas

(Salix caprea)

puude

rühm

20;

13;17 IV 0,5 0,2 0,5 20 POS 2

62 harilik mänd

(Pinus sylvestris) üksikpuu 15 III 2,5 1 0,5 20 POS 2

63 raagremmelgas

(Salix caprea)

puude

rühm

10; 11;

16; 17;

13; 16;

11; 12;

14

IV

mitmeharuli

ne

puuderühm,

võrad

liitunud

0,5 0,2 0,5 48 POS 2

64 harilik mänd

(Pinus sylvestris) üksikpuu 11 III

ilusa võraga

puu,

ehitustööde

tõttu on

mullahunnik

puu

juurekaelal

2,5 1 0,5 15 POS 2

65 Raagremmelgas

(Salix caprea) üksikpuu

17 ja

12 ja

13

IV jaguneb 1 m

kõrguselt 0,5 0,2 0,5 17 POS 2

66 Raagremmelgas

(Salix caprea) üksikpuu

38 ja

27 ja

22 ja

10

IV

jaguneb 1 m

kõrguselt,

kuivad

oksad, all

kasvab

pihlakas

0,5 0,2 0,5 39 POS 2

68 Raagremmelgas

(Salix caprea) üksikpuu 8;9;8;8 IV

Mitmeharuli

ne, jaguneb

juurekaelalt

0,5 0,2 0,5 13 POS 2

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

11

70 Vitspaju (Salix

viminalis) üksikpuu 8 ja 8 IV 2-haruline 0,5 0,2 0,5 6 POS 3

71 Raagremmelgas

(Salix caprea) üksikpuu

8 ja 8 ja

11 ja

14 ja

19 ja

20 ja

22

IV

mitmeharuli

ne, jaguneb

juurekaelalt

0,5 0,2 0,5 6 POS 3

72 Raagremmelgas

(Salix caprea)

puude

rühm

8; 8; 9

ja 12;

14; 10;

16; 14

IV

mitmeharuli

ne, jaguneb

juurekaelalt,

all kasvab

harilik vaher,

arukaks,

õunapuu

0,5 0,2 0,5 6 POS 3

73 Raagremmelgas

(Salix caprea) üksikpuu 8; 9 IV 2-haruline 0,5 0,2 0,5 7 POS 3

74 arukask (Betula

pendula) üksikpuu 12 IV tüvi kald 1 0,2 0,5 7 POS 3

75 Raagremmelgas

(Salix caprea)

puude

rühm

8; 12;

12; 14;

16; 10;

22; 20

IV 0,5 0,2 0,5 46 POS 3

76 Raagremmelgas

(Salix caprea) üksikpuu 30 IV

all betooni

ehitusjäätme

id

0,5 0,2 0,5 12 POS 3

77 arukask (Betula

pendula) üksikpuu 15 III

ilusa

sümmeetrilis

e võraga

üksikpuu

1 1 0,5 13 POS 3

78 arukask (Betula

pendula)

puude

rühm

22; 16

a 18 IV

võrad

liitunud,

kuivad oksad

1 0,2 0,5 32 POS 3

79 harilik sarapuu

(Corylus avellana)

üksikpõõsa

s IV

võra

läbimõõt u 2

m

- - - - POS 3

80 harilik sarapuu

(Corylus avellana)

üksikpõõsa

s IV

võra

läbimõõt u 3

m

- - - - POS 3

81 Tp tuhkpuu

(Cotoneaster sp.)

põõsaste

rühm IV

võra

läbimõõt u 5

m,

ehitustööde

tõttu on

mullahunnik

põõsaste

juurel

- - - - POS 3

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

12

82 Paju (Salix sp.) üksikpõõsa

s IV

võra

läbimõõt u 5

m

- - - - POS 3

84 Paju (Salix sp.) üksikpõõsa

s IV

võra

läbimõõt u 4

m

- - - - POS 2

85

harilik pihlakas

(Sorbus

aucuparia)

põõsaste

rühm IV

põõsaskujuli

ne pihlakas

kasvab

arukase all,

võra

läbimõõt 2

m

- - - - POS 2

86 Paju (Salix sp.) põõsaste

rühm V

põõsaskujuli

ne paju, võra

läbimõõt u 5

m,

maakaevand

usejäätmed

juurel

- - - - POS 2

87 Paju (Salix sp.) põõsaste

rühm V

põõsaskujuli

ne paju, võra

läbimõõt u 5

m,

maakaevand

usejäätmed

juurel

- - - - POS 2

Haljastusühikud kokku: 927

Puude likvideerimisel tuleb jälgida, et rakendub asendusistutuse kohustus vastavalt Tallinna

Linnavolikogu 11. veebruari 2021. a määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

Kehtestatud korra kohaselt ei pea asendama V väärtusklassi puid ning põõsaid ja viljapuid.

Jäätmekäitlus

Jäätmekonteinerid on võimalik paigutada katusealustesse prügimajadesse (mitme krundi kohta võib ka

ühise rajada) või süvamahutitena või hoone mahtu. Konteinerite paiknemine täpsustatakse hoone

ehitusprojekti koostamisel.

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

- planeeringus kavandatakse planeeritud alal puuduv avalik tänavavõrk;

- kavandatakse Lammi tänava pikendamine ja ühendus projekteeritava Promenaadi tänavaga,

kujuneb sidus sõiduteede- ja kõnniteede võrgustik mis on ühendatud linnavõrgustikuga;

- planeeritud on tänav, mille peamine funktsioon on juurdepääsu tagamine planeeritud kruntidele;

- kergliiklusteede ristumisel sõiduteega on kavandatud tõstetud ristumisalad;

- parkimise vajadus tagada vastavalt planeeringu koostamisel kehtivale parkimisnormatiivile.

Tänavamaale võib kavandada lühiajalised kellaajalise piiranguga parkimiskohad;

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

13

- tagatud on normatiivne parkimiskohtade vajadus, mille tagamiseks on krundil mõned korterite- ja äriruumide külaliskohad ristkasutuses (ajaliselt erinev kasutus- päev/õhtu ning nädalavahetus).

Kavandatud parkimiskohtadest 100% paikneb maa-alusel parkimiskorrusel;

- kavandatud maapealsed parkimiskohad (avalikul tänavamaal, pos nr 4 ja 5 kruntidel) võimaldavad lühiajalist peatumist ja on avalikud parkimiskohad, mis ei ole arvestatud

normatiivsete parkimiskohtade tagamiseks;

- Pos nr 5 krundile on kavandatud kokku 8 parkimise kohta, tegemist on lühialaliste kellaajalise piiranguga parkimiskohtadega (kullerid, sõidujagamis teenust pakkuvad sõidukid, äriklientide

külalised jt);

- Pos nr 4 krundile on kavandatud kokku 9 parkimise kohta, tegemist on lühialaliste kellaajalise

piiranguga parkimiskohtadega (kullerid, sõidujagamis teenust pakkuvad sõidukid, äride

külastajad jt);

- Pos nr 1 krundil on parkimiskohad kavandatud maa-alusele parkimiskorrusele. Tagatud on 1 parkimise koht korterile (61 kohta) ja äride töötajatele. Kavandatud 4 parkimise kohta on

ristkasutuses, teenindades korterite külalisi ja ärikliente;

- Pos nr 2 krundil on parkimiskohad kavandatud maa-alusele parkimiskorrusele. Tagatud on 1 parkimise koht korteri kohta (71 kohta) ja äride töötajatele. Kavandatud 5 parkimise kohta on

ristkasutuses, teenindades korterite külalisi ja ärikliente;

- Pos nr 3 krundil on parkimiskohad kavandatud maa-alusele parkimiskorrusele. Tagatud on 1 parkimise koht korteri kohta (38 kohta) ja äride töötajatele. Kavandatud 3 parkimise kohta on

ristkasutuses, teenindades korterite külalisi ja ärikliente;

- elektriautode laadimistaristu peab vastama Ehitusseadustiku §651: lg 5 kui mitme kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve,

rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid

nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitusregistrisse kantud peamine kasutusotstarve; lg

4 sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme

parkimiskohta, paigaldatakse: (1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga; (2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt

ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga;

- jalgrataste hoiu- ja parkimiskohad elamumaal on kavandatud maa-alusele parkimiskorrusele ning

hoonete sissepääsude juurde ja esimesele korrusele, asukoht täpsustatakse ehitusprojektis;

- jalgrataste parkimise normatiiv lähtub jalgrattastrateegiast;

- normatiivsete parkimiskohtade arvutus on koostatud lähtuvalt Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusest nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“;

- Parkimise lahendus ning kohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis hoone kasutusotstarbest ning kehtivast parkimise normatiivist lähtuvalt;

- suures osas paiknevad parkimiskohad hoone alusel parkimiskorrusel. Kruntide normatiivsete

parkimiskohtade tagamiseks ning vältimaks suurte õuealade asfalteerimist parklateks on võimalik

parkimiskorrustel rakendada ristkasutust;

- parkimiskorrusele sisse-ja väljasõit on kavandatud naaberkrundi hoone akendest vähemalt 10 m

kaugusele;

Transpordimaa kruntidele on kavandatud juurdepääsu- ja kõnniteed. Lahendus võimaldab optimeerida

juurdepääse ning vähendada kõvakatteliste alade üledimensioneeritust.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

14

Parkimisnormi arvutus:

Planeeritud ala paikneb Tallinna parkimiskohtade arvu normide mõistes vahevööndis.

pos.

nr. Ehitise otstarve

parkimis-

normatiiv*

korterite

arv

normatiivne

parkimiskohtade

arv (minimaalne)

planeeritud

parkimiskohti

Märkused,

parkimiskohad

krundiga piirneval avalikul

tänaval

1 korterelamu

ärihoone

1,3

1/60

61

61x1,0=61

61x0,3=18,3

330/60=5.5

81

4 normatiivset

parkimiskohta on

ristkasutuses

2 korterelamu

ärihoone

1,3

1/60

71

71x1,0=71

71x0,3=21,3

360/60=6

93

5 normatiivset

parkimiskohta on

ristkasutuses

3 korterelamu

ärihoone

1,3

1/60

38

38x1,0=38

38x0,3=11,4

200/60=3,3

50

3 normatiivset

kohta on

ristkasutuses

4 - - - - 9** Avalikul tänaval

paiknevad kohad

on ajalise piiranguga.

Kohad on

kullerite, taksode

jt peatumiseks ja

teenindavad

äride külastajaid

5 - - - - 8**

KOKKU 170 235,8 241

* - „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“

**- avalikud lühiajalised parkimiskohad (kokku 17 parkimise kohta). Kohad ei ole

arvestatud normatiivsete parkimiskohtadena

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

15

Jalgrataste parkimisnormi arvutus

Pos nr Objekt Rattaparkimise

normatiiv*

Korterite

arv//äriruumi

bruto

Normatiivne/plan

rattaparkimiskohtase arv

1 elamu/äri 1/100 sb m2

1/korteri kohta

330/100

61

4

61

2 elamu/äri 1/100 sb m2

1/korteri kohta

360/100

71

4

71

3 elamu/äri 1/100 sb m2

1/korteri kohta

200/100

38

2

38

KOKKU 180/180

* -vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2027

Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungil

protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 järgi.

Jalgrataste parkimiskohad korterelamutes on kavandatud hoonete esimesele parklakorrusele, üksikud

kohad hoone sissepääsu juurde. Jalgratta parkimiskohtade arv ja asukoht täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

õigusaktidele ja võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on

põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.

Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamise normatiivse baasi valikul on

lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivas normdokumentatsioonist. Kõik ehitustööd

tuleb teha vastavuses allpool esitatud dokumentidega:

a) Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused;

b) Kohalike võimuorganite otsused, kehtivad nõuded;

c) Järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;

d) Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid- kui ei ole teisiti määratud käesoleva

töö seletuses või joonistel:

- EVS 812-6:2012 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele

nõudele;

- Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk või vastab samalaadsele nõudele;

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

16

- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk või vastab samalaadsele nõudele;

- EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud või vastab samalaadsele nõudele;

- ÜVK seadus;

- Ehitusseadustik.

Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda EhS §70 lg 6 põhimõttest: kui samale kinnisasjale ehitatakse

mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist

võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe

kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sh sademevee kanalisatsiooni torustike väljaehitamine toimub vee-

ettevõtte ja arendaja vahel sõlmitava liitumislepingu alusel ja tingimustel ning ulatub vajadusel

väljaspoole planeeringuala.

3.7.1. Veevarustus

Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 08.04.2024 tehnilised

tingimused PR/2412130-1 (vt. Lisa 2.4).

Veevarustuse ja kanalisatsioonilahenduse on koostanud Infragate Eesti AS töö nr AV01/256-24.

Planeeringuala veega varustamiseks on ette nähtud ringistada Lammi tn T1 de110 mm ja Paldiski mnt

T58 kinnistul paiknev de160 mm ühisveetorustik. Planeeritud kvartalisisene ringveetorustik on Ø110 mm.

Planeeritav veehulk planeeringualale on 160 m3/ööp.

Järgmistes projekteerimisstaadiumites täpsustada veevarustuse maksimaalne vooluhulk (l/s).

Välistulekustutusvee vajadus on kuni 20 l/sek.

Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada planeeritud ja olemasolevate

tuletõrjehüdrantide baasil. Ringveetorustikul olevatest hüdrantidest on tagatud tulekustutusvesi 20 l/s.

Moodustatavate kinnistute veeühendused on varustatud sulgarmatuuridega, mis jäävad kinnistute

liitumispunktideks.

Planeeritud veetorustik on ette nähtud PE PN10 plasttorudest, paigaldussügavus min. 1,8 m maapinnast.

Olemasolevad, kasutusest välja jäävad veetorustikud likvideerida hargnemisel töötavatest

toitetorustikest.

Vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on ühisveetorustikus tagatud

tavaolukorras vabasurve 360 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.

3.7.2 Reoveekanalisatsioon

Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 08.04.2024 tehnilised

tingimused PR/2412130 (vt. Lisa 2.4).

Veevarustuse ja kanalisatsioonilahenduse on koostanud Infragate Eesti AS töö nr AV01/256-24.

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Planeeringuala reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk on 160 m3/ööp.

Planeeringuala moodustatavate kinnistute reovesi (ca 23 l/sek) on ette nähtud kanaliseerida Paldiski

maantee T58 planeeritavasse de200 mm ühiskanalisatsiooni isevoolsesse torustikku.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

17

Moodustatavate kinnistute kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis jäävad

kinnistute liitumispunktideks.

3.7.3 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž

Planeeringuala sademe-/ drenaažvee eelvooluks on olemasolev kraav Paldiski mnt 80d kinnistul, mis

suubub merre.

Sademevee torustike väljaehitamine avalikel aladel toimub AKTSIASELTS TALLINNA VESI poolt sõlmitava

liitumislepingu kohaselt.

Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama

Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed

ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee

puhastusastmed”).

Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest eemale sademeveekanalisatsiooni. Haljastatud

krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt pinnasesse. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse. Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse

ehitusprojektis, vt peatükk 4.4 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja

ehitamiseks.

Kraavi suunatav sademe-ja drenaaživesi kogutakse kokku katustelt. Avalikelt teemaadelt sademevett ei

koguta. Arvestades, et tegemist on kvartalisiseste torustikega ja reostuse tekkimine ei ole tõenäoline

(ainult avarii korral), siis kraavi suunatav sademevesi on piisavalt puhas, et ei vaja täiendavat puhastust

sh vegetatsioonivälisel ajal. Vajalik on regulaarne kraavide hooldus ja puhastamine, sellega eemaldatakse

kraavi kogunenud liigne liiv ning muda. Võimaliku reostuse korral takistatakse kraavist väljavool merre ja

reostatud pinnas eemaldatakse kraavist (nt Päästeameti tegevus avarii korral).

Kogu detailplaneeringu ala sademevee sh drenaaži vooluhulk on ligikaudu 941 l/s.

Kruntide kaupa (sademevee korduvus 3, arvutuslik vooluhulk 5min, hoone ehitisealune pind (maa-

alune/maapealne) on võetud katuse pindalaks) ning drenaaži vooluhulgaks on arvestatud suurematelt

kinnistutelt hinnanguliselt 3 l/s.

Moodustatavate kinnistute sademeveeühendused on varustatud kontrollkaevudega, mis jäävad

kinnistute liitumispunktideks.

Pos

nr

Krundi

suurus

Katuse

pindala

Sõidutee+

Parkimine

m2

Kõnnitee,

Linnaväljak

m2

Drenaaž

l/s

Vooluhulk

l/s

Võrku

suunatud

vooluhulk

l/s

1 4455 3075 3 97,55 100,55

2 5745 3790 3 120,24 123,24

3 2900 1890 3 59,96 62,96

4* 1453 592 428 25,89 0

5* 3887 1890 930 37,54 0

Kokku 9 341,18 286,75

Märkus: *- immutamine kohapeal

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

18

Põhilised ehitustööde mahud (ühistorustikud, v.a eraomandisse jäävad)

• VeetorusXk 382 m

• Isevoolne reoveekanalisatsioonitorusXk 578 m

• SademeveekanalisatsioonitorusXk 767 m

3.7.4 Sidevarustus

Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 05.04.2020 tehnilistele

tingimustele nr 38785451 (vt. Lisa 2.3).

Planeeringulahendus näeb ette kruntidele liitumispunktid sidevarustuse tagamiseks olemasolevast

17374 sidekaevust.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7.5 Soojusvarustus

Soojusvarustuse liik peab võimaldama tagada hoonete energiatõhususele esitatavad nõuded. Tagatud

peab olema jätkusuutlikus ja CO2 heitmete vähendamine.

3.7.5.1 Kaugküte

Planeeritud piirkond asub Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna

piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” lisa 2 kohases kaugkütte piirkonnas.

Planeeritud ala soojusvarustus on lahendatud vastavalt AS Utilitas Tallinn 21.03.2024 tehnilistele

tingimustele 24TT-09797 (vt. Lisa 2.2).

Kruntide varustamiseks kaugküttega on planeeritud kaugküttetorustiku liitumispunktid olemasolevast

planeeritavat ala läbivast kaugküttetorustikust.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7.6 Elektrivarustus

Planeeritud elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 17.04.2024 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 470939 (vt. lisa nr 2.1).

Planeeritud kruntide hoonestuse teenindamiseks on kavandatud 0,4 kV ringtoitega maakaabelliinid olemasolevast alajaamast AJ13014:(Põhja-Tallinn), mis asub Lammi tn 8 kinnistul. Planeeritud on jaotus-

ja liitumiskilbid kruntidel.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis.

3.7.7 Tänavavalgustus

Ala välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse maakaabel.

Valgusreostuse vältimiseks:

- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on

0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.

- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.

- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks

kõrge.

- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

19

- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib

kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.

- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis

valgusteid.

- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga

lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.

- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab

valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.

- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.

- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.

- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks

kõnniteedel, tee äärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad

piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.

- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.

- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise

aega ja valguse tugevust.

3.7.8 Hoonete jahutus

Hoonete jahutuse põhimõtted töötakse välja ehitusprojekti koostamisel. Eesmärgiks on hoonete

energiatõhususe miinimumnõuete täitmine. Eelistada tuleb passiivseid või alternatiivenergeetikal

põhinevaid lahendusi.

Siseruumide reaalne jahutamise vajadus ja lahendused selguvad hoone energiamärgise arvutamise

käigus. Hoonete paiknemine ilmakaarte suhtes loob võimaluse hoone osasid ruume kaitsta

ülekuumenemise eest. Arhitektuurselt võetakse vajadusel kasutusele meetmed, et omakorda

leevendada ülekuumenemist. Soovitav on kasutada arhitektuurilisi passiivseid jahutuse meetmeid, nagu näiteks väikese valgusläbivusteguriga klaasid, sirmid, isevarjestuvad fassaadid. Jahutusseadmete

välisosad ei tohi häirida naaberkinnistute elanikke visuaalselt ja peavad olema paigaldatud asukohta, kus

nad ei ületa müra normtasemeid. Visuaalse varjutusena näha ette agregaadi paigaldusnõudeid järgivaid

sirme või paigaldada hoone mahtu. Ühe võimalusena on võimalik kasutada kaugjahutust.

3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Planeeringualal krundid pos nr 4 ja 5 on transpordimaa krundid, mis määratakse avalikuks kasutamiseks.

Transpordimaa kruntidele on kavandatud sõidutee ja kõnnitee ning parkimiskohad. Ala on ühendatud ka

linna jalgrattateede võrgustikuga.

Positsioon nr 4 krunt võõrandatakse tasuta linnale.

3.9 Kehtivad ja planeeritud kitsendused

Kehtivad kitsendused:

- Paldiski mnt T58 (78401:101:7394), Lammi tn 6 (78401:101:6809) ja Lammi tänava T1

(78401:101:3829) asuva maa-aluse soojustorustikuga seotud kitsendus, (2m torustiku

keskteljest mõlemale poole).

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

20

Planeeritud kitsendused:

- Lammi tänav T1 ning planeeritud pos nr 4 ja 5 asuva sademeveetorustikuga seotud kitsendused

(2m torustikuga keskteljest mõlemale poole);

- Lammi tänav T1 ning planeeritud pos nr 4 ja 5 asuva veetorustikuga seotud kitsendused (1m

torustikuga keskteljest mõlemale poole);

- Lammi tänav T1 ning planeeritud pos nr 4 ja 5 asuva reoveekanalisatsioonitorustikuga seotud

kitsendused (1m torustikuga keskteljest mõlemale poole);

- Lammi tänav T1 ning planeeritud pos nr 4 ja 5 asuva elektri maakaabelliiniga seotud kitsendused

(1m kaabli keskteljest mõlemale poole);

- Lammi tänav T1 ning planeeritud pos nr 4 asuva sidekanalisatsiooniga seotud kitsendused (1m

kaabli keskteljest mõlemale poole).

3.10 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

- tervikliku ja läbimõeldud elamukvartali kavandamine;

- tagatud on ühendatud õualad ja väliruumi läbimõeldud lahendus;

- planeeritud on korrastatud linnaruumiga kvaliteetne ja inimsõbralik elamukvartal;

- planeeritud hoonete kõrgused ja nende kõrguslikud üleminekud arvestavad väljakujunenud piirkonna eripära ning loovad inimmõõtmelise keskkonna, mille tihedus on piirkonna

arenguvõimalustele vastav;

- tänavatevõrgustik on ühendatud avalike linnatänavatega;

- kavandatud on ka lühiajalise parkimise ning avaliku kasutusega maapealsed parkimiskohad;

- valdav osa sõidukeid pargib maa-alusel parkimiskorrusel, mis loob täiendavad võimalused õuealade kujundamisel nii kruntide poolprivaatasetes osades kui privaatselt korteriga seotult

välisruumis;

- planeeritud tänavamaad on piisavad lisaks sõiduki- ja jalakäijate liikluse tagamiseks sinna ka tänavahaljastuse rajamiseks. Krundid võõrandatakse linnale ja on osa avalikust

teedevõrgustikust;

- linnaosa üldplaneeringu põhimõtete rakendamine ala väljaarendamisel.

Planeeringus kavandatu on vastavuses ruumilise arengu eesmärkidega.

3.11 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus

avalikele huvidele ja väärtustele

Planeeringuala on arenev piirkond. Ala väljaarendamine toetub ka 15 minuti linna mudelile ja

põhimõttele, kus nii 8 kui 80 aastastel on loodud võimalused turvaliseks õues viibimiseks. Piirkond laiemalt ei ole üksnes monofunktsionaalne elamupiirkond. Piirkonnas on mitmeid detailplaneeringuid,

kus lisaks elamumaa funktsioonile on ette nähtud ka ärimaa osakaal. Ärimaa osakaal võimaldab pakkuda

kodulähedasi teenuseid piirkonna elanikele, samuti on planeeringuala naaberkinnistul väljaarendamisel

munitsipaallasteaed (tehases toodetud puitmoodul-lasteaia pilootprojekt, millest saadud kogemusi

rakendatakse järgmiste lasteaedade rajamisel). Planeeringuala piirneb rannapromenaadiga, mis loob

mereäärse turvalise ühendus nii Stroomi ranna suunal kui Vabaõhumuuseumi suunal.

Piirkonna tasakaalustatud areng loob kestliku linnapiirkonna, hea elukeskkonna ning turvalise kogukonna

tunde. Piirkond on sidus ja välja on arendatud hea ligipääsetavusega rohealad, mis planeeringu

elluviimisel parenevad veelgi- luuakse uus 310m pikkune jalg- ja rattatee ühendus Promenaadi tänava

sihis rannapromenaadile. Piirkonna areng toetab aktiivset vaba aja veetmist vabas õhus.

Planeeringus nähakse ette võimalus varjumiskoha ehitamiseks, mis tõstab ala turvalisust ja valmisolekut

kriisides toimetuleks.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

21

Lisaks lähiala teenust pakkuvatele väike-ettevõtetele on Rocca al Mare kaubanduskeskusesse ja

Selverisse võimalik mugavalt pääseda ühistranspordiga (2 peatust), teenuste osakaal on suurem ca 1,2-

2 km kaugusel. Lisaks kaubandusele on lähiala Tallinna loomaaed, Stroomi rand ja Merimetsa park ning

Vabaõhumuuseum.

Kontaktalasse jääb Lääne-Tallinna Keskhaigla, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, apteegid ja Mustjõe

Gümnaasium. Tagatud on hea ligipääsetavus.

Lähipiirkonna linnakeskkonnale mõjub positiivselt terviklik ala väljaarendamine ja sidusa teedevõrgustiku

kujundamine

Planeeringu ellu viimisel:

- viiakse ellu linnaosa üldplaneeringu põhimõtted ning tihendatakse tasakaalustatult linnakeskkonda vältides valglinnastumist;

- kujuneb kestlik ja kvaliteetne elukeskkond, mis on looduslikke ressursse säästev;

- kujuneb inimmõõtmeline, arhitektuurselt kvaliteetne ja hea ruumilahendusega esteetiline kvartal;

- planeeringuala korrastatakse ja tagatakse üldine heakord. Suureneb piirkonna turvatunne;

- väliruumide lahendused töötatakse välja koos hoonete arhitektuursete lahendustega ehitusprojektide koostamisel. Loodud on võimalused atraktiivse linnakeskkonna loomiseks;

- lahendus on pärandit väärtustav, arvestatud on vaatekoridoridega Tallinna vanalinnale.

Planeeringu elluviimine tõstab lähipiirkonna linnakeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust avalikke huve

arvestavalt.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

22

4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded

Planeeringu koostamisel on aluseks MOLUMBA OÜ arhitektide koostatud arhitektuurivõidutöö

„Trifolium“

- maa-aluse parkimiskorrus ei või olla maapinnast kõrgem kui 80cm;

- vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis

muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

- hoonete fassaadides vältida imiteerivate materjalide kasutamist;

- hoonete fassaadidele ei ole lubatud paigaldada kütte- ja ventilatsiooniseadmeid, paraboolantenne (nn

sateliiditaldrikuid), gaasikütte- jms seadmeid ja torusid.

- projekteerida võimalikult paljudele korteritele rõdud/verandad;

- kui rõdud ja verandada on suletud (klaasitavad), tuleb need arvestada hoone suletud brutopinna

arvestusse. Suletavate klaasitud rõdude osakaal kuni 5% hoone maapealsest suletud brutopinnast;

- hooned projekteerida energiasäästu ning keskkonda säästvaid lahendusi silmas pidades;

- jalgrataste ja lastekärude igapäevane kasutamine peab olema hoonete ning väliruumi ruumilise

lahenduse poolt soositud;

- tänavatele kavandada eririndelist haljastust- puud, põõsad, hekid jne;

- kavandatud hoone arhitektuur peab olema tänapäevane ja linnakeskkonna kvaliteeti tõstev;

- rataste ja lapsevankritele näha ette ruumid hoonete esimese korruse tasapinnale, mugava

juurdepääsuga tänavalt ning trepikojaga seotud asukohta;

- hoonete hoovialadele võib rajada kuni 60 m2 suuruseid ja 5 m kõrguseid kasvuhooneid jmt välialade

kasutamist soosivaid ehitisi ja rajatisi, mis arhitektuurselt sobivad rajatavate hoonetega;

- hoonealune parkimiskorrus kavandada täielikult maa-alusena või osaliselt maapealse osaga, mille

kõrgus ei ole rohkem kui 80cm. Osaliselt maapeale ulatuva parkimiskorruse kavandamisel tuleb tagada

meeldiv suhe ümbritseva keskkonnaga arhitektuursete, maastikuarhitektuursete vms võtetega.

Pandused peavad paiknema hoone mahus.

4.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded

- kavanda kvaliteetne õuealade lahendus;

- jalgrataste lühiajalised parkimiskohad näha ette tänavatasandile, pikaajalised maa-alusele parkimiskorrusele;

- krunte ei ole lubatud piirdeaiaga piirata;

- ehitusloa taotlemise hetkel kehtivast määrusest lähtuvalt näha ette varjend (parkimiskorrus).

Varjumiskoha või varjendi vajadus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel vastavalt kehtivale

määrusele.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

23

4.3 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

- Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja

huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud

kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes

omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist;

- suuremahulised tehnoseadmed, mis ei ole vajalikud energianõuete täitmiseks tuleb lahendada hoone mahus;

- ehitusprojekt kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalametiga;

- detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude ehitusloa/ehitusteatised

peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohase hoone ehitusloaga;

- siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt Eesti standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule. Enne hoone ehitamist tuleb planeeritud maa-alal teha

radooni taseme mõõtmised. Piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus on 50 kBq/m³. Planeeringuala paikneb normaalse radoonisisaldusega alal.

Kõrgendatud radoonisisalduse esinemisel tuleb hoone projekteerimisel arvestada radooniohuga

ning kasutada radooniennetuse komplekslahendust s.o vundamendi tuulutussüsteeme ning

radoonikilet. Vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks

tuleb hoonesse rajada kvaliteetne ventilatsioon;

- detailplaneeringus kavandatud hoonete edaspidisel projekteerimisel võtta arvesse 02.2020 koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“;

- ehitusprojekti koostamisel teede (sh kergliiklusteede), parkimiskohtade, parkimiskohtadele juurdepääsuks manööverdusruumi, panduste (laius ja kalded) ning muude liiklusrajatiste

projekteerimisel võtta aluseks Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- täpsed tee laiused ja parkimiskohtade paiknemine tänavamaal lahendatakse ehitusprojektis;

- teekatendid, jm liikluse rahustamise võtted mitmekesise tänavaruumi loomiseks ning parkimiskohtade liigendamiseks haljastusega lahendada ehitusprojekti koostamisel;

- tellida hüdrogeoloogiline ekspertiis, selgitamaks millised muutused toimuvad põhjaveerežiimis kavandatud elluviimisel ja kui kaugele see mõju ulatub ning anda hüdrogeoloogiline hinnang

ehituseaegsest vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguse ja eelvoolu vastuvõtuvõime

kohta ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Kirjeldada

kaitseabinõusid, mida tuleb kohaldada põhjaveekihtide reostusohu välistamiseks ja

naaberhoonete püsivuse tagamiseks. Kui ehitustegevuse käigus maa-aluse korruse rajamiseks

süvendi kaevamisel toimub põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik

veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba;

- sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist

naaberkinnistutele. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada

immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis

toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda);

- Keskkonda juhitava sademevee koostis peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

24

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ § 5 ja 7 nõuetele;

- hoone mahus paikneva parkla põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni;

- jalgratta parkimiskohti näha ette vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga nr 14 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegiale 2018-2028;

- elektriautode laadimistaristu peab vastama Ehitusseadustiku §651: lg 5 kui mitme

kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve, rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid

nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitusregistrisse kantud peamine kasutusotstarve; lg

4 sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme

parkimiskohta, paigaldatakse: (1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;

(2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt

ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga;

- tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega ületada

keskkonnaministri 16. detsember 2016 nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi;

- ehitusaegsed müratasemed ei tohi ületada "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" normtasemeid;

- elamute siseruumide müratasemed ei tohi ületada "Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" normtasemeid;

- Pos nr 2 sissesõidukohas on vajalik olemasoleva kõnnitee taastamine;

4.4 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Ehitusprojekti koosseisus esitada maastikuarhitekti koostatud piirkonda sobiv ja naaberkinnistute

väliruumiga kujunduslikult sobiv terviklik välisruumi lahendus. Krundi väliruumi lahendus ja istutatavate taimede liigiline koosseis ja istutusalad määrata haljastusprojektis. Tagada kõrghaljastusele vajalikud

kasvutingimused ja nõutavad kaugused hoonest, tehnovõrkudest ja teedest. Haljastusprojekti

koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid.

Tagada haljastusprojektiga uute täisväärtuslike toitumisalade rajamine kaitsealustele kimalaseliikidele.

Haljastusprojektiga vältida elustikuneutraalseid ja madala elustikuväärtusega taimeliike ning eelistada

täielikult või suuremas osas meetaimi (puud, põõsad, püsikud, niidutaimed).

Tänavahaljastuse puude liigilisel valikul lähtuda naaberaladele istutatud puude liigist. Suurendada

põõsarinde osakaalu, parandades laululindude ja kimalaste elupiirkonda nii toitumiseks kui pesitsemise

võimaldamiseks.

Planeeringuala ei ole lubatatud kasutada taimemürke. Taimemürkide kasutamine omab negatiivset mõju

lähialal elavatele kimalaste liikidele, ojas elavatele kahepaiksetele kui ka Kopli lahe elustikule laiemalt.

Tagada haljastusprojektiga uute täisväärtuslike toitumisalade rajamine kaitsealustele kimalaseliikidele.

Kasutada lahendusi, mis toetavad liigirikkuse kasvu ja looduslikku mitmekesisust. Lahendus

väljatöötamisel teha koostööd Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.

Kimalaste ekspertarvamusest tulenevad nõuded

- Rohealade projekteerimisel valida taimeliike, mis rahuldavad erinevate morfoloogiliste ja ökoloogiliste kohastumustega tolmeldajate liike. Erilist tähelepanu pöörata pikasuiseliste

kimalaste toidutaimede kasutamise võimalusele, sh mitmesugustele liblikõielistele

ilupõõsastele või külvatavate meetaimedena;

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

25

- Haljastuse taimevalikul rakendada meetaimede konveieri printsiipe; eriti kriitilised perioodid kiletiivalistest tolmeldajatele on talvitunud emaste varakevadine toidulaud (pajud Salix,

varakevadised sibullilled, vahtrad Acer spp. jne), kesksuvine, kevadise õiekülluse järgne periood

(pärn Tilia spp., liblikõielised ilupõõsad - läätspuud Caragana spp., kuldvihm Laburnum spp.,

harilik robiinia Robinia pseudoacacia jt, must leeder Sambucus nigra jpt) kuni sügiseni

(külvatavad meetaimede liigid);

- Niidetavate alade hoolduses tuleb hoiduda kõrreliste heintaimede domineerimisest vaid teadlikult planeeritud niitmisrežiimiga soodustada õitsevaid nektaritaimi;

- Võimalusel soodustada kimalaste talvitumist ning pesade rajamist või pakkuda kimalastele maasse paigaldatud tehispesi;

- Haljastuse kujundamisel arvestada rohealale tekkiva varjuga ning lähtuda istutuste

planeerimisel taimede valguskohastumistega ja meetaimena kasutamise potentsiaaliga;

- Võimalusel säilitada lähinaabruses sinna kujunenud, korrastamist vajav veesilm.

Säilivale kõrghaljastusele (ka naaberkinnistutel) tagada kasvutingimused ning kaitse ehitustööde ajal.

Ehituse ajal on kuumal ja sademetevaesel ajal vajalik puid aeg-ajalt kasta.

Koostöös Tallinna Botaanikaaiaga organiseerida kaitsealuse III kategooria taime ümberistutamine sama krundi hoonestusest vabale haljastatud alale. Ümberistutamise juures lähtuda looduskaitseseaduse § 58

lõigetest 4, 5 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusest nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“. Kuna liik kasvab koosluses seentega, siis tuleb istutus teostada võimalikult

suurte mätastena.

Invasiivse kanada kuldvitsa poolt hõivatud territoorium on tee ja ehitusalade servadel. Üldiselt see liik

vallutab paljude teiste liikide kasvuala ja vaesustanud kooslust rikkudes varasemat looduslikku tasakaalu.

Ilma sekkumiseta jätkab liik ilmselt levimist ja võimalik, et ka kaitsealuste liikide kasvukohtadesse,

mistõttu on oluline seda takistada ja mis veelgi parem - liik alalt eemaldada. Eemaldamisel jälgida, et

taime seemned ja juured ei kanduks ümbritsevatele aladele. Samuti jälgida, et taime elujõulisi juuri ja

seemneid sisaldavat mulda ei kasutataks uushaljastuse rajamisel. Võõrliikide vastu võitlemise tõhusaimad meetmed on võõrliikide varajane avastamine, sellekohase teabe kiire levitamine ning võõrliigi kiire

hävitamine (sasnovski karuputk) leviku algstaadiumis. Looduskaitseseaduse alusel korraldab loodusesse

sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist Keskkonnaamet.

Puittaimestiku kasvutingimusi halvendab pinnaseveetaseme tõus. Tuleb tagada sademevee takistusteta

äravool ning vältida sademevee kogunemist puude ümbrisesse. Ei ole lubatud kuhjata pinnast puutüvede

ümber.

Kavandatud rajatiste ehitamisel tuleb tagada alles jäetavate puude kasvutingimused. Säilitatavate puude

kaitsmiseks tuleb ehitustööde ajal kasutada kaitsemeetmeid:

- Kui kaevetöid tehakse puude juurestiku kaitseala piiril, tuleb paljastunud puujuured katta kaitseks külmumise või kuivamise eest, kuival perioodil tuleb puid kasta;

- Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise

tagajärjel;

- Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga;

- Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed, tüvekaitse ei tohi

kahjustada puutüve (keelatud on kaitselaudise naelutamine või kruvimine puu tüve külge),

kasutada pehmet materjali kaitselaudise ja puutüve vahel;

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

26

- Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada puude juurestiku kaitsealale. Erandjuhul võib liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal katta maapinna viisil,

mis välistab pinnase tihenemise,

- Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel;

- Puude ümber peab maapind jääma samale tasemele. Väljakaevatud pinnast ei tohi kuhjata

juurekaela ümber;

- Järgida tuleb kõiki kehtivas Tallinna linna kaevetööde eeskirjas seatud nõudeid, et tagatud oleks puittaimede säilimine.

Kaitsealuste taimede inventeerimise järeldused ja soovitused (vt lisa nr 3.1) :

- Uuritavalt alalt leiti üks III kaitsekategooria liigi isend, laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), kasvukoht (Joonis 9, Joonis 11, tabel 2). Tüüpiline taime kasvukoht on leht- ja segametsad ning

puisniidud. Tuvastatud üksikisend oli u 40 cm kõrge ja ilma õiteta. Võimalusel tuleks kasvukohta

säilitada. Kuna tegu on üksikisendi leiuga ja esinduslik kasvukoht puudub, siis võib kaaluda ka

ümberasustamise võimalust.

- Inventeeringu käigus leiti Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirjas olevatest liikidest kanada kuldvitsa (Solidago canadensis) ja Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi).

Võõrliikide vastu võitlemise tõhusaimad meetmed on võõrliikide varajane avastamine,

sellekohase teabe kiire levitamine ning võõrliigi kiire hävitamine leviku algstaadiumis.

Looduskaitseseaduse alusel korraldab loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist Keskkonnaamet;

- Arvestades väheväärtuslike puude kõrget osakaalu, siis on alal soovitatav III väärtusklassi

üksikpuid võimalikult suures ulatuses säilitada. Säilivate puude võrad tuleb hooldada ja

puhastada kuivanud okstest;

- Kogu inventeeritud alal eriti kõrge haljastusliku väärtusega puid või põõsaid ei ole.

- Laiema ja sümmeetrilisema võraga üksikpuud kasvavad kohtades, kus on paremad valgustingimused.

- Väärtuslikeks võib pidada Pagi tn 5 ja Lammi tänav T1 katastriüksustel kasvavaid heas tervislikus seisundis sümmeetrilise võraga h. pihlakaid ja pärni samuti üksikuid elujõulisi papleid ja mändi.

- Lammi tn 6 ala on varasemalt inventeeritud rannaniiduna, aga tänapäevaseks on ala

võsastunud, metsastunud ja ehitustegevusest tugevalt mõjutatud ehk rannaniitu alal enam ei esine.

- Säilivate puude võrad tuleb hooldata ja puhastada kuivanud okstest.

Nahkhiirte ekspertarvamusest tulenevad nõuded

- Eestis tavalistest liikidest elavad piirkonnas põhja-nahkhiit, pargi-nahkhiir, veelendlane ja pruun- suurkõrv;

- Hoonete ehitamine ei tohiks kahjustada nahkhiiri ega nende elupaiku. Selleks mitte suurendada inimmõju lähedases metsas vm puistus, kus nahkhiired öösel lendavad ja toituvad. Öise

valgustuse puhul seda mitte paigutada veekogude äärde ega metsa. Äärmise vajaduse korral

võivad ühe metsa läbiva raja ääres olla nõrgad, maapinda valgustavad kollased tuled. Taoline

eeskuju on olemas mitmel pool Saksamaal, kus isegi suurlinnade metsades elavad nahkhiirte

suvekolooniad ning kus enamik radu parkides ja metsades on öösel valgustamata;

- Kui mets on väga tihe, kus nahkhiirte lend on takistatud, siis saab seda soodustada metsa läbivate varjuliste radade abil, mida öösel ei valgustata. Seejuures tuleb tagada tiheda alusmetsa püsimine

radade ümber, mis annab varju liigvalguse, tuule jm nahkhiirte lendu pärssivate

ilmastikunähtuste vastu;

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

27

- Hoonete piirkonnas ja mujalgi peaks valgustus olema kollane-leebe, mitte tugev valge ega sinakas. Öine valgustus tuleks suunata alla, et tagada pime või hämar ala üleval, kus nahkhiired

öösel lendavad;

- Nahkhiirte soodustamine on võimalik nii, et hoonete ehitamisel tehakse neile sissepääsuavad nt katuse piirkonda, kust nad pääsevad tühemikesse, mida kasutavad päevase varjepaigana ja

mõnikord ka suvekoloonia elupaigana.

Ringmajanduse põhimõtted

- võimalusel projekteerida hooned selliselt, et tulevikus ei oleks välistatud hoone funktsionaalsuse muutmine;

- Ruumide planeerimisel vältida nö „tühjade ruumide“ teket, mida ei ole võimalik kasutada.

Võimalusel kasutada tekkivaid ebapraktilisi ruume panipaikade/jalgrattaruumide või muu taolise

otstarbega;

- Hoone kandekonstruktsioonid ei ole muudetavad, kuid kandetelgede vahel on võimalik ette näha erinevaid planeeringulahendusi;

- Ehitis peab vastama kaasaegsetele energiatõhususe nõuetele ning kehtivale standardile. Vajadusel ja võimalusel kasutada energiatõhususe saavutamiseks taastuvenergia lahendusi;

- Vältida hoonete projekteerimisel materjalide raiskamist – st projekteeritud lahendused peavad olema sellised, et materjalide ülekulu on minimaalne ning et jäätmed oleksid sorteeritud.

Ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

- Reostuse kahtluse korral tuleb vajadusel ehitusprojekti staadiumis teostada reostusuuringud. Kinnistute pinnase seisukord, tulenevalt määratud sihtotstarbest, peab vastama täies ulatuses

keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“

kehtestatud piirnormidele.

- Juhul, kui kaevamistööde käigus tuvastatakse visuaalset või olfaktoorset pinnasereostust, tuleb kaevetööd peatada ja erandkorras otsustada koos keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasine

käitlemine. Igasugune kaevetööde (reostunud pinnas) täiendav vajadus määratletakse tööde

teostamise käigus tuginedes visuaalsele vaatlusele, lõhnadele ja vajadusel täiendavate

pinnaseproovide analüüsitulemustele. Väljakaevatud pinnase üle tuleb pidada kaalulist arvestust

saate- või veoselehtede alusel, näidates alalt väljakaevatud pinnase vedu ning üleandmist ja

vastuvõtmist vastavate ettevõtete poolt

Olmejäätmete kogumiskoht on kavandatud prügimajadesse. Näha ette mahutid olmejäätmete

kogumiseks liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse.

Jäätmemaja ja mahutite paigutamisel järgida JHE § 16: Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele. Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et

seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti

tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 meetri kauguselt. Jäätmeveoki

peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahelisel alal ei tohi olla liiklusvahendeid, tara, õhukaablit, puuvõra

või muid takistusi.

Planeeritud ala paikneb kõrge radoonisisalduse pinnasega alal. Soovitatav on radooni hoonesse sattumise

vältimiseks ehituse käigus tagada lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile, tarindite radoonikindlas

lahendused so. Hermeetilised esimese korruse tarindid (radoonitõkkekile) ja alt ventileeritav

betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuv põrandaaluse sundventilatsioon (radoonikaevud). Vt. Lisa

3.4.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

28

Nõuded müra leevendamiseks (detailplaneeringuala mürahinnangut, vt. lisa 3.2)

Läbiviidud mürauuringu kokkuvõttele ei ole vajalik seada nõudeid müra leevendamiseks. Tagatud on ka

tänavapoolsete hoonete fassaadidel II kategooria alade liiklusmüra piirväärtused.

Tabel 1. Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded (õhumüra isolatsiooni indeks R´tr,s,w) olenevalt

välismüratasemest (väljavõte standardist).

Ruumi tüüp

Välismüratase LpA,eq,T vahemikus

Kuni

55 dB

56-60

dB

61-65

dB

66-70

dB

71-75

dB

76-80

dB

Üle 80 dB

Elu- ja magamistuba korteris

ja kõrgema kategooria

hotellis, magamisruum

lasteaias, puhkekodus,

hooldeasutuses ja

ühiselamus.

30 35 40 45 50 55

Välismüratase on antud

ruumi jaoks liiga kõrge, selle

vähendamine nõuab

erimeetmeid.

Arvestades planeeringualal tekkivaid müratasemeid on ehituslike võtetega võimalik tagada elamute sees

kehtestatud müra normtasemed. Standardi EVS 842:2003 kohaselt tuleb planeeritava ala hoonete

välispiirded projekteerida eluruumide puhul minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga

elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. Paldiski mnt ja Pikaliiva tee poolsed fassaadidel peaks R'w+Ctr ≥ 40 dB. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks – arv, mille abil hinnatakse

õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava

piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri

lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni

hindamisel ja üksikelementide valikul.

Kuna käesolevas mürahinnangus modelleerimise tulemusel selgus, et liiklusmüra tasemed jäävad

madalamaks kui seadusega kehtestatud piirväärtused, siis mürahinnangus eraldi leevendavaid meetmeid

ei soovita. Ehituslike võtetega on võimalik tagada siseruumides head akustilised tingimused. Haabersti

linnaosa kehtiv üldplaneering näeb uute elamute planeerimisel ette vajadust leevendavate meetmete

rakendamiseks. Seega edasisel projekteerimisel on soovitatav rakendada järgmisi leevendavaid

meetmeid:

1. Hoonete välispiirete valikul tuleb lähtuda Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabelis 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded

olenevalt välismüratasemest" toodud väärtustest.

2. Soovitatav on hoonete ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid teepoolsetel

külgedel ja kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid hoonete sisehoovi poolsetele külgedele.

3. Akende valikul eeskätt hoonete teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast,

võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind

on väiksem kui 50%, siis võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirdepind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga

klaaspakettaknaid.

4. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid

(näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

29

5. Kavandada/säilitada kõrg- ja madalhaljastust hoonestusalade ja teede vahelisele alale. Haljastusel on

inimesele psühholoogiline efekt, mistõttu inimesel väheneb müra tajumine, kui ta ei näe otseselt

müraallikat. Müratõkke seisukohalt ei ole haljastus iseenesest hea leevendusmeede, kuna tema reaalne

mürasummutusefekt on väike.

6. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide paiknemisega vältimaks

mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehniliste seadmete müra ei tohi ületada ümbruskonna elamualadel

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

7. Planeeringu elluviimise ajal võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab

võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra

normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” sätestatud müra normtasemeid.

Keskkonnaseisundi hinnangu (lisa nr 3.3) kokkuvõttena ei peetud vajalikuks reostusuuringu koostamist.

Keskkonnaseisund

- Tellida kinnistu reostusuuringud selleks pädevust omavalt ettevõttelt või spetsialistilt

(www.tallinn.ee/saastunud_maa-alad). Kinnistu pinnase seisukord, tulenevalt määratud sihtotstarbest, peab vastama täies ulatuses keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26

„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormidele. Reostusuuringu

lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga

([email protected]);

- Hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“;

- Vajadusel teha pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruse nr 19

„Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

- Pinnas peab vastama planeeringualal keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud elamumaa piirnormidele;

- Pinnas peab vastama elamumaa normidele mitte ainult elamute all, vaid kogu elamumaa

sihtotstarbega krundil;

- Keskkonnareostus tuleb edaspidi likvideerida täies ulatuses enne ehitamise alustamist ja maa- ala kasutuselevõttu arvestades reostusuuringutes ning saneerimisprojektis toodud juhiseid;

- Tööde teostamise omanikujärelevalvesse kaasata keskkonnaspetsialist, kellel on reostunud pinnase likvideerimise tööde kogemus;

- Potentsiaalselt reostunud pinnas või jäätmed eemaldada täielikult hoonete ja tehnovõrkude alt. Jäätmete või reostunud pinnase leidmisel jätkata kaevetöid ka väljaspool kaeviku ala kuni

reostunud pinnast või jäätmeid enam ei esine. Hoonete vahelistel aladel, kuhu tehnovõrke ei

rajata, tuleb veenduda, et ei esine reostunud pinnast ega jäätmeid;

- Pinnasereostuse tuvastamisel tuleb koos keskkonnaspetsialistiga otsustada sellise pinnase

edasine käitlemine;

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

30

- Igasugune kaevetööde (reostunud pinnas) täiendav vajadus määratletakse tööde teostamise

käigus tuginedes visuaalsele vaatlusele, lõhnadele ja vajadusel täiendavate pinnaseproovide

analüüsitulemustele;

- Väljakaevatud pinnase üle tuleb pidada kaalulist arvestust saate- või veoselehtede alusel,

näidates alalt väljakaevatud pinnase vedu ning üleandmist ja vastuvõtmist vastavate ettevõtete

poolt;

- Reostunud pinnase sorteerimine objektil ei ole aktsepteeritav, kuna tegemist on

jäätmekäitlustoiminguga ja selle jaoks peab ettevõte omama keskkonnaluba;

- Maapõueseaduse § 97 alusel on ehitustööde käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle

väljaspool kinnisasja tarbimine lubatud ainult Keskkonnaameti vastaval loal. Reostunud pinnase

veoks võib olla vajalik taotleda Keskkonnaametist jäätmekäitleja registreeringut vastavalt

Jäätmeseaduse § 987;

- Saasteaineid sisaldavate jäätmete liigitamisel võetakse aluseks keskkonnaministri 14.12.2015

määrusega nr 70 “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu”. Vastavalt määrusele loetakse

pinnast, mille saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, ohtlike jäätmete hulka;

- Pärast ehitustööde lõppu tuleb pädeva isiku poolt koostada saneerimisaruanne, mis esitatakse

Tallinna Linnaplaneerimise Ametile edastamiseks Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse

osakonnale;

- Raskemetallidega võimalikult reostunud pinnast käsitletakse samamoodi naftasaadustega

reostunud pinnasega;

- Kui kohapeal pinnast ei sorteerita, siis tuleb analüüsitud pinnas transportida kohe edasisse

kasutuskohta või üle tööstusmaa piirarvu reostunud pinnas vastavasse

jäätmekäitlusettevõttesse.

Valgusreostuse vältimiseks:

- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.

- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.

- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks kõrge.

- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.

- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.

- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis

valgusteid.

- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.

- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.

- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.

- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.

- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks kõnniteedel, teeäärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis

valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

31

- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.

- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise

aega ja valguse tugevust. Kliimaneutraalsuse tingimustega arvestamine

- Projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda Tallinna kliimaneutraalsuse põhimõtetest;

- Tagada valmisolek ja võime kliimamuutustega kohanemiseks;

- Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega seotud riske;

- Ehitatavad hooned peavad olema energiatõhusad;

- Võimalusel kasutada hoonetes taastuvenergiat;

- Planeeritud ala teedevõrk ei ole üksnes sõidukitele, planeeritud on ühendatud kergliiklusteede võrgustik ka jalgsi ning jalgratastega liiklejatele;

- Kui on tagatud head ja kiired ühistranspordiühendused, siis võib eeldada, et tulevased elanikud

kasutavad erasõidukeid vähem;

- Võimalik on hoonete katustele paigaldada päikesepaneele;

- Kruntidele on kavandatud sorteeritud jäätmekogumise konteinerid;

- Alale on kavandatud sademevee kogumiseks veesilm/tiik;

- Kavandatud hoonete kütmine toimub kaugküttega;

- Tänavavalgustuse kavandamisel lähtuda ökonoomsusest ja ajakohastest tarkadest lahendustest.

Nõuded vertikaalplaneerimiseks

- Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Immutada võimalusel sademevesi pinnasesse ja haljasaladele.

- Avalikult kasutatavad alad lahendada koos nõuetekohase sademevee ära juhtimisega.

- Sademevee ära juhtimine tuleb lahendada kuni olemasoleva eelvooluni.

- Vältida sademevee sattumist planeeritud kruntidelt naaberkinnistule ja tänavale.

- Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ära juhtimise lahendus täpsustada ehitusprojektis.

4.5 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas

- Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast;

- Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;

- Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused;

- Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;

- Tööde teostamisel Sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest Nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise

omaniku juhenditest ja nõuetest;

- Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga;

- Planeeritavale torustikule on vaja seada AS Tallinna Soojus kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.

Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud soojustorustiku

kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad

torustiku paigalduspinged ja –pikkused.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

32

Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda UTL konkreetsed tehnilised

tingimused;

- Ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI; Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja

kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti

koostamisel;

- Nõuded vertikaalplaneerimisele: Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Immutada võimalusel sademevesi

pinnasesse ja haljasaladel;

Avalikult kasutatavad alad lahendada koos nõuetekohase sademevee ära juhtimisega;

Sademevee ära juhtimine tuleb lahendada kuni olemasoleva eelvooluni;

Vältida sademevee sattumist planeeritud kruntidelt naaberkinnistutele ja tänavale;

Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada ehitusprojektis.

- Tänavavalgustuse, liikluskorralduse jm postid ei või paikneda kõnnitee vabas liikumisruumis;

- Välisvalgustuse projekteerimisel tellida täiendavad tehnilised tingimused.

4.6 Nõuded tuleohutuse tagamiseks

Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.

Hoone tulepüsivusklass määrata vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ järgi. Kavandatud hoone tule levikut takistavate

meetmed määrata ehitusprojektis. Planeeritud hoone välise tuletõrje kustutusvee vajadus määrata

hoone projekteerimise staadiumis vastavalt nende tuletõkkesektsiooni pindaladele.

Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada planeeritud tuletõrjehüdrantide baasil.

Ringveetorustikul olevatest hüdrantidest on tagatud tulekustutusvesi 20 l/s. Tupikveetorul olevast

hüdrandist on tagatud tulekustutusvesi 10 l/s.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud

päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7_Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded.

4.7 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks

Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb hoone sissepääsud valgustada. Kuritegevuse

riskide vähendamiseks tuleb hoone ehitamisel kasutada vastupidavaid materjale. Näha ette atraktiivne

maastikukujundus ja arhitektuur, et suurendada peremehetunnet ja vähendada vandalismiaktide ohtu.

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

33

5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja – seisukohtadele

Haabersti linnaosa üldplaneering

Planeeritud ala asub Tallinna Linnavolikogu 20.aprilli 2017 a. otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti

linnaosa üldplaneeringu kohasel korterelamute alal. Planeeritav ala arendatakse välja Haabersti linnaosa üldplaneeringu põhimõtteid arvestades.

Üldplaneeringus on Mustjõe asumi Padiski maanteest põhjapoolsele alale sätestanud järgnevad

planeerimis- ja ehitustingimused:

- Segahoonestusala on kavandatud ligikaudu 80 m laiuselt piki Paldiski maantee äärt;

- Haabersti linnaosa piiri ja Schwarzenbecki suvemõisa pargivahelise segahoonestuse kõrgus peab

olema vahelduv, kuid jääma 21-44 m (maksimaalselt 12 korrust) piiresse;

- Paldiski maantee äärne segahoonestusala ja mere vaheline piirkond on ette nähtud

korterelamute alaks ning hoonestuskõrgus peab langema mere suunas vastavalt 19-12m (maksimaalselt

5 korrust). Hoonestuskõrguse kavandamisel tuleb arvestada vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi

osaks olema vaatesektoriga, Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca al Mare juures kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale;

Planeeritud alal on asjakohane arvestada korterelamute ala arendamisel viimati välja toodud tingimusega

hoonete korruselisuse osas.

- Üldplaneeringus nähakse ette säilitada ning edasi arendada ülelinnaliste puhke – ja

virgestusaladena Mustjõe randa (roheala nr 3);

Mustjõe ranna roheala on Tallinna linna piires üks olulisemaid pesitsus- ja rändepeatuspaikasid. Ette on

nähtud roostiku säilitamine, maismaapoolsele piirile on välja ehitatud kergliiklustee. Mustjõe lähiala on

ka rohekoridori ala. Mustjõgi on oluline sademevee kogumise ning ärajuhtimise ala, Mustjõe suudmeala

on määratud ka üleujutusohuga alaks.

Planeeritud ala ei piirne vahetult Mustjõe rohealale, roheala paikneb ca 70 m kaugusel läänesuunas.

PLANEERITUD ALA

Ek- KORTERELAMUTE ALA

S- SEGAHOONESTUSALA

R- ROHEALA

ERIOTSTARBELINE

ROHEALA

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

34

Skeem 1 Väljavõte Haabersti linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanist.

Korterelamute ala (Ek)

Korterelamute alal võivad paikneda kahe või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda

teenindavad vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtted.

Planeeringuala paikneb kogu ulatuses korterelamute juhtotstarbega alal.

Segahoonestusala (S)

Alal võivad paikneda elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda

mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda

teenindav funktsioon. Piirkond tervikuna ei moodusta linnaehituslikus mõttes tõmbekeskust.

Segahoonestusala on kavandatud ligikaudu 80 m laiuselt piki Paldiski maantee äärt.

Piirnemine segahoonestusalaga ning piirkonna olemasolevate ja väljaarendatavate teenuse pakkujate

ning puhkeotstarbelise piirkonnana on tegemist suurepärase asukoha ning 15 minuti linna põhimõtteid

toetava lahendusega.

Planeeritud ala haljastuse osakaal tsoneeringualal (tsoon nr 3) 40%, parklinn.

Eriotstarbeline roheala on ala, kus linnaosa üldplaneering nägi ette perspektiivse Mustjõe lõbustuspargi-

ala väljaarendamine lõbustuspargina ei ole täitunud.

Skeem 2 Väljavõte Haabersti linnaosa üldplaneeringu joonisest „Roheline võrgustik“

Ehituspiirkonnad

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

35

Skeem 3 Väljavõte Haabersti linnaosa üldplaneeringu joonisest „Hoonestusõigused ja -tihendused“

Skeem 4 Väljavõte Haabersti linnaosa üldplaneeringu joonisest „Keskuste paiknemine“

Üldplaneering näeb ette uue keskuseala väljaarendamise Merimetsa piirkonnas, alal paikneb mitu

kauplust, äriruumid, hardusasutused ning mitu tervishoiuteenust osutavat asutust.

MUSTJÕE STRUKTUURPLAAN

Planeeringuala lahenduse koostamisel on aluseks Mustjõe struktuurplaani variant B.

Planeeringuala paikneb struktuurplaani tsoonis nr 3.

Tsooni nr 3 on jagatud kolmeks alaks. Tsooniosade vahelised alad on rohealad, kus võivad paikneda

piirkonda teenindavad puhkeotstarbelised ja vabaaja sisustamisega seotud objektid. Ala paikneb

Vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi vaatesektoris ning uushoonestuse kavandamisel on oluline arvestada korruselisust (3-4) ja suurimaks lubatud absoluutkõrguseks on määratud 19.1 ABS. Hoonete

kõrgus väheneb mere suunas. Ala hoonestustihedus 1,2. Ala jääb aktiivse liikluse tsooni ja sellest

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

36

tulenevalt on kõigi hoonete esimestele korrustele tänavaga külgnevas osas vajalik kavandada äri- ja

teeninduspinnad.

Ala hoonestusviis võib olla kas suletud või vahelduv perimetraalne hoonestus, mis fassaadidega paikneb

planeeritud kvartalite hoonestusala piiri lähedal. Kavandatav hoonestus peab järgima mõlemal pool

hoonestusala piiri ja moodustama tervikliku arhitektuurse lahenduse. Kvartali hoonete vaheline ala on

soovitav piirata hoonetega ühtses stiilis piirdeaiaga.

Detailplaneeringut koostatakse tervikliku teedevõrgustikuga ala ulatuses lähtuvalt Mustjõe

struktuurplaanist. Detailplaneeringut on koostatud läbiviidud arhitektuurivõistluse võidutöö

lahendusest lähtuvalt.

Lähim ühistranspordi peatus on „Humala“ ja „Mustjõe“ bussipeatused.

Planeeringuala paikneb linnaosa arengu võimalustest ning lähialal juba ellu viidud lahendustes

tulenevalt soodsas asukohas

Planeeringuala arendatakse välja üldplaneeringu põhimõtteid arvestades.

Vastavus Tallinna Linnavalitsuse korralduses 11.06.2024 nr 571 „Lammi tn 6 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti

linnosas“ määratud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele:

3.1 kavandada kõrguslikult liigendatud lahendus, hooned näha ette osaliselt 3-korruselised;

Detailplaneeringulahendust on hoonete korruselisuse osas täiendatud. Hoonete korruselisuseks on

määratud liigendatud korruselisus 3-4, mida omakorda liigendavad 1-korruselised hooneosad.

3.2 kavandada naaberkinnistute lahendusega seotud ühine õueala;

Esitatud tingimusega on arvestatud ja ette on nähtud naaberaladega seotav õueala.

3.3 kavandada Lammi tn 8 ärihoone vastas kvaliteetne väljaku lahendus. Eskiisil krundi pos nr 2

linnapoolne hoone (Lammi tn T1 ja Lammi tänav T5 kinnistute nurk) esimesele korrusele näha ette

kaubandus- ja/või teeninduspinnad, muuta maa-alusesse parklasse pääsu asukoht. Äripinnad kavandada

tänavaruumi samal tasandil avanevatena;

Esitatud lähtetingimusega on arvestatud ja detailplaneeringu lahendust on täiendatud.

3.4 tagada vastavalt Mustjõe struktuurplaanile tsoonis vähemalt 40% maapinnaga ühendatud haljastuse

osakaal võimalikult kompaktsete aladena. Esitada väliruumi põhimõtteline lahendus;

Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud, väliruumi põhimõtteline lahendus on

koostamisel. Struktuurplaanis määratud tsoonides on tagatud planeeritud alal haljastuse osakaal

vähemalt 40%.

3.5 hoonealune parkimiskorrus kavandada täielikult maa-alusena või kui see on osaliselt maa peale ulatuv

(kuni 80cm), siis tagada meeldiv suhe ümbritseva keskkonnaga arhitektuursete, maastikulaste vms

võtetega. Pandus kavandada täies ulatuses hoone mahus;

Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.

3.6 parkimise vajadus tagada vastavalt planeeringu koostamisel kehtivale parkimisnormatiivile.

Tänavamaale võib kavandada lühiajalised kellaajalise piiranguga parkimiskohad;

Lähtetingimuse ettepanekuga on arvestatud.

3.7 parkimiskohtade ja muude liiklusrajatiste kavandamisel lähtuda standardist EVS 843:2016

„Linnatänavad“ ja muudest detailplaneeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest;

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

37

Esitatud lähtetingimust on arvestatud.

3.8 kavandada mugavaid ja turvalisi rattaparkimiskohti ja hoiustamiskohti hoonetes. Jalgrataste

parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktooberi 2017 istungi protokolli nr 41

päevakorrapunktiga 26 kinnitatud „Tallinna rattastrateegiale 2018-2028“;

Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.

3.9 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna

sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega

vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele;

Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud.

3.10 detailplaneeringu materjalide hulka lisada planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang, kus on

prognoositud jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases ja antud juhised edasisteks tegevusteks;

Esitatud lähtetingimusega on arvestatud. Koostatud on keskkonnaseisundi hinnang, vt. Lisa 3.3 kus on

analüüsitud lähiala piirkonna reostust ja tuginetud varem koostatud uuringutele. Lisatud on nõue ehitusprojekti koostamisse, et reostuse tuvastamisel koostatakse saneerimiskava ja reostus

likvideeritakse,

3.11 hinnata kinnistu müraolukorda juhindudes keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Hindamise tulemusena selgitada välja vajalikud müra leevendavad meetmed ja konkreetsed juhised ala

planeerimiseks;

Esitatud lähtetingimusega on arvestatud, koostatud on mürauuring, vt Lisa 3.2.

3.12 teostada planeeringualal ja sellest 10m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr

15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne

kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele säilivate

puude võrade ulatus koos väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Tagada I ja II väärtusklassi

kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Säilitatava

kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid

lahendusi mitte kavandada;

Koostatud on haljastuse inventuur ja rohttaimestiku uuring, vt. lisa 3.1.

3.13 tuua välja liigiliselt, arvulisel ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle

likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021

määrusele nr 2 „Raie – ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt

planeeringualale;

Planeeringus on kajastatud esialgne likvideeritavate puude arvutus.

3.14 Lammi tn 6 kinnistule jääb invasiivse võõrliigi Sosnovski karuputke (Herackeum sosnowskyi) koloonia.

Kuna võõrliigi seemnepank püsib mullas vähemalt 10 aastat, siis igasugune pinnase liigutamine on

koloonia alal keelatu, et seemned ei leviks. Kui koloonia alal on vajalik rasketehnikaga liikumine ja/või

pinnase liigutamine, tuleb eelnevalt konsulteerida Keskkonnaametiga, et välistada karuputke levitamine;

Esitatud lähtetingimust on lisatud seletuskirja 4.4.

3.15 Eesti Geoloogiakeskuse radoonikaardi järgi jääb planeeritav ala kõrge radoonisisaldusega piirkonda.

Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 40:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. Radoonikaitse

meetmete mitterakendumisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised. Kuna radoon ei ole pinnases

ühtlaselt jaotunud, siis uuringu koostamisel edastada see Terviseametile ülevaatamiseks;

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

38

Koostatud on radooniuuring, vt. lisa 3.4.

3.16 arvestada prognoositava liiklusmüraga tulevikus võttes arvesse ümberkaudseis planeeringuid.

Müramodelleeringute koostamisel lähtuda Sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusest nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“. Mürahinnangu tulemusel peavad selguma konkreetsed tulemustel põhinevad

müraleevendusmeetmed, millest hoonete projekteerimisel juhinduda;

Koostatud on mürauuring, vt. lisa 3.2.

3.17 detailplaneeringu koostamisel arvestada ringmajanduse põhimõtteid (sh hoonete

mitmefunktsionaalsus, efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste

energiatõhusus, ressursside säästev planeerimine);

Seatud on nõuded ehitusprojekti koostamiseks p. 4.4

3.18 kavandada planeeritavate hoonete jäätmemahutite suurused ja arv vastavalt Tallinna

jäätmehoolduseeskirja (edaspidi ka JHE, vastu võetud 9. märtsi 2023 määrus nr 3) lisale 3.

Segaolmejäätmete mahutite arvelt arvestada plast+metallpakendi ning klaaspakendi mahutid.

Jäätmemaja ja (süva)mahutite paigaldamisel järgida JHE §21: Jäätmemahuti paiknemiskohale ning

teisaldus- ja juurdesõiduteele esitatavad nõuded;

Planeeringus on kavandatud konteinerite võimalik asukoht, mis täpsustatakse ehitusprojektis.

3.19 Lammi tn 6 kinnistul viia läbi reostusuuringud. Kinnistute pinnase seisukord, tulenevalt määratud

sihtotstarbest, peab vastama täies ulatuses keskkonnaministri 28. juuni 2019 määruse nr 26 „Ohtlike

ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormidele;

Keskkonnaseisund hinnangu kohaselt ei ole otstarbekas praeguses staadiumis uuringu läbiviimine. Seatud

on nõuded ehitusprojekti koostamiseks p.4.4

3.20 planeeringus esitada rohefaktori metoodikal arvutus;

Rohefaktori arvutus on koostatud

3.21 arvestada Tallinna Linnavolikodu 3. juuni 2021 määruse nr 14 „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna

säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“ põhimõtetega;

Esitatud lähtetingimust on planeeringu koostamisel arvestatud. P. 4.4 on välja toodud olulisemad

tingimused mida on võimalik projekteerimisel aluseks võtta

Planeering on kooskõlas järgmiste üldisemate planeeringute, standardite, määruste ja seadustega:

Haabersti linnaosa üldplaneering

Detailplaneering on koostatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt. Vt, p 5.

Planeeringus on arvestatud:

Tallinna arengustrateegia 2035

- Detailplaneeringus kavandatakse terviklik linnaruum. Planeering näeb ette segafunktsioonilise hoonestuse kavandamise, kus hoone esimesel korrusel saavad paikneda äripinnad ning ülemistel

korrustel korterid. Planeeritud piirkond on hea teenindusega, alale on ehitamisel ka lasteaed,

lähialal on kool ja tervishoiuasutused

- Hea ühistranspordi ühendus loob võimaluse paari peatuse kaugusel paikneva piirkondliku keskuse külastamiseks

- Ala paikneb hea puhkepiirkonna vahetus läheduses.

Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

39

- Planeeritud parkimiskohtade mõõtmed on vastavuses standardi soovitustele. Maa-alusele parkimiskorrusele kavandatud parkimiskohtade laius on 2,6 - 2,7 m ja pikkus 5 m. Maapealsel

osal on parkimiskohtade mõõdud sõltuvad parkimise nurgast, arvestades standardi soovitusi;

- Kavandatud jalg- ja jalgrattatee on laiusega 3,5 m. Kavandatud kõnnitee laius on 1,5 m.

- Detailplaneeringu lahendus arvestab standardi soovitust, kus parkimishoone sisse- ja väljasõidud

ei tohi paikneda naaberkrundi hoonete akendele lähemal kui 10 m.

Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia

2018-2028

- Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2028, vt.

seletuskirja ptk. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted.

Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusele nr 84 “Tallinna parkimiskohtade arvu normid”

- Normatiivsete parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt “Tallinna parkimiskohtade arvu normid” normatiivile, vt. seletuskirja ptk. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise

põhimõtted. Planeeritud kruntidele on kavandatud normatiivsed parkimise kohad.

Tallinna jäätmehoolduseeskiri

- Jäätmekonteinerite orienteeruvad asukohad on määratud ptk. 3.5 Keskkonnakaitse, haljastuse ja heakorra tagamise põhimõtted. Jäätmekonteinerid on kavandatud paigutada prügimajadesse.

Nõuded jäätmete sorteerimiseks on seatud seletuskirja ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti

koostamiseks ja ehitamiseks.

Hoone projekteerimisel võtta arvesse 02.2020 koostatud „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni)

kestuse arvutamise juhend;

Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“

Likvideeritavate puude asendusistutuste vajadus on arvutatud vastavalt määrusele, vt.

seletuskirja ptk. 3.5 haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted.

Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“

- Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt määrusele . Hoonestusala on määratud naaberkinnistul asuvatest hoonetest vähemalt 8 m kaugusele, vt. seletuskirja ptk. 4.2 Muud

nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ja põhijoonis.

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Keskkonnaministri 06.10.2016 määrusega

nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.

- Alal läbiviidud mürauuringu kohaselt ülenormatiivset müra ei esine.

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegiale

aastani 2030”.

- Koormuse vähendamiseks ühistorustikele on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks, Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks, vt. ptk. 4.2.

Eesti standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1:

Linnaplaneerimine.

- Kavandatud hoonete ja ümbritseva linnakeskkonnaga ühendatud liikumistee lisavad alale elavust ja kontrolli avaliku ruumi üle. Atraktiivne maastikudisain suurendavad heaolutunnet, luues mulje

tugevast järelevalvest, vähendades seega kuriteohirmu. Peamisteks meetmeteks on hoone

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

40

sissepääsude valgustamine ning atraktiivse maatikukujunduse ja arhitektuuri rajamine. Nõuded

turvalisuse tagamiseks on toodud ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja

ehitamiseks.

Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga

liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja

arenduskohustus”.

- Planeeritud ala jääb määruse lisa 2 kohasesse kaugkütte piirkonda. Soojusvarustus on

lahendatud kaugkütte baasil, vt. seletuskirja ptk. 3.8 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted.

Planeering on kooskõlas järgmiste uuringutega:

Lisa 3.1 Lammi tn 6 planeeringuala haljastuse inventuur

Lisa 3.1.1 Paldiski mnt 80b (aadress on muutnud) paikneva kraavi kaldaala haljastuse inventuur.

Koostaja Lemma OÜ

Lisa 3.1.2 Hinnang Paldiski mnt 80b (aadress on muutunud) paikneva kraavi kalda-ala elustikule.

Koostaja PhD Priit Zingel

Lisa 3.2 Mürauuring. Koostaja Lemma OÜ

Lisa 3.3. Keskkonnaseisundi hinnang. Koostaja Lemma OÜ

Lisa 3.4 Lammi tn 6, Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju maakond radoonisisalduse mõõtmine

Pinnases. Koostaja Tulelaev OÜ

Lisa 3.5 Ekspertarvamus kimalaste keskkonnaseisundi kohta. Koostaja Eha Kruus, Märt Kruus

Lisa 3.6 Ekspertarvamus nahkhiirte kohta. Koostaja Matti Masing

Haljastuse inventuur

Detailplaneeringus on arvestatud puittaimede haljastuslikus hinnangus esitatud ettepanekuid, vt.

seletuskirja ptk. 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Inventeerimise aruanne,

Lisa nr 3.1

Mürahinnang

Detailplaneeringu käigus koostatud mürahinnangut vaata lisa nr. 3.2.

Keskkonnaseisundi hinnang

Keskkonnaseisundi hinnangut vaata lisa nr. 3.3

Radooniuuring

Planeeritud ala paikneb kõrge radoonisisaldusega alal. Seatud on nõuded ehitusprojekti koostamiseks.

Radooniuuringu raport vt. lisa nr 3.4

Lammi tn 6 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

ja lähiala detailplaneering 2025

41

II Joonised

Joonis nr 1 Asukohaskeem

Joonis nr 2 Põhijoonis

Joonis nr 3 Tehnovõrkude koondplaan

Joonis nr 4 Parkimisskeem

Joonis nr 5 TTskeem

Illustreeriv materjal