Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 12.05.2025 nr 7-1/1471

Meie 03.06.2025 nr 7.2-2/25/7858-2

Kiiu-Valkla reoveepuhasti kinnistu

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonna Kuusalu valla Kiiu aleviku Kiiu-

Valkla reoveepuhasti kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 35301:001:1490, edaspidi

planeering).

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11260 Jõelähtme-Kemba tee (edaspidi riigitee) ning asub

riigitee km 20,05-20,07 kaitsevööndis. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 517 autot

ja kehtib kiirusrežiim 90 km/h.

Planeeringuga soovitakse luua eeldused jäätmejaama rajamiseks koos selleks vajalike hoonete ja

rajatiste rajamiseks. Samuti lahendatakse juurdepääsud, liikluskorralduse põhimõtted ning antakse

tehnovõrkudega varustamise, haljastuse ja heakorra põhimõtted ning näidatakse servituutide

seadmise vajadus. Planeeritava ala suurus on ca 4,5 ha.

Juurdepääs planeeringualale kavandatakse olemasolevalt riigitee ristumiskohalt km 19,343

Biopuhasti tee nr 3530336 kaudu. Nimetatud ristumiskoht kavandatakse rekonstrueerida.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Selgitame, et

ristumiskoha ehitamine/ümberehitamine on otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka

ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteedelt ehitusalale. Vastavalt

menetluspraktikale sõlmime huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema volitatud esindaja)

ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha põhiprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate

hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. Kiiu-Valkla RVP DP_seletuskiri_2025.03.13

- Lisa 2. Kiiu-Valkla RVP DP_eskiisjoonis_2025.03.13

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Väliprojekt OÜ

Reg nr 14339541 Sepavälja 33, Tartu

50115 Tartu maakond

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU

DETAILPLANEERING

ESKIIS

PLANEERINGUALA ASUKOHT Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harju maakond

Töö nr: DP-202462

Kuupäev: 13.03.2025

PLANEERINGU KORRALDAJA

PLANEERINGUST HUVITATUD ISIK

PLANEERINGU KOOSTAJA

Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Vallavalitsus

Liis Alver

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Kutsetunnistus nr 206833

TARTU 2025

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

2

SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................... 3

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ............................................................................ 3 2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ............................................... 3 3. ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID JA ALUSPLAANID .................................................... 4 4. PLANEERINGUALA MÕJUALA ANALÜÜS JA JÄRELDUSED ................................................................. 5 5. OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................................................................... 6 6. PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................................................... 7

6.1. Ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahendus ................................................................... 7 6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................................................. 8 6.3. Krundi ehitusõigus ......................................................................................................................................... 8 6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ........................................................................................................... 8 6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused ........................................ 9 6.6. Juurdepääsuteed, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................................ 9 6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ...................................................................................................... 10

6.7.1. Haljastus.............................................................................................................................................. 10 6.7.2. Piirded.................................................................................................................................................. 10 6.7.3. Heakord ja jäätmete kogumine ................................................................................................. 10

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ....................................................................................................... 11 6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded .................................................................................. 11 6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .......................................................................................... 11

6.10.1. Veevarustus ....................................................................................................................................... 12 6.10.2. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................................... 12 6.10.3. Sademevesi ........................................................................................................................................ 12 6.10.4. Elektrivarustus................................................................................................................................. 13 6.10.5. Soojavarustus ................................................................................................................................... 13 6.10.6. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................................................. 13

6.11. Servituutide vajaduse määramine ................................................................................................. 13 6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................ 14 6.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ............................................................................................................................................. 14 6.13. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded .......................................................................................... 14

6.13.1. KSH eelhinnang ................................................................................................................................ 14 6.13.2. Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning

bioloogilisele mitmekesisusele ................................................................................................. 15 6.13.3. Kalda kaitse eesmärgid ................................................................................................................ 15 6.13.4. Loodusvarade kasutamine, jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded ............ 16 6.13.5. Mõju maakasutusele ja pinnasele ............................................................................................ 16 6.13.6. Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................................... 16 6.13.7. Müra, vibratsioon, õhusaaste, lõhn ......................................................................................... 17 6.13.8. Mõju kliimale .................................................................................................................................... 17 6.13.9. Oht inimese tervisele või keskkonnale .................................................................................. 18 6.13.10. Pinnase radoonisisaldus ....................................................................................................... 18

6.14. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud ......................................................................... 18 6.15. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................................. 19

JOONISED (eraldi failidena) ........................................................................................................................... 20 Joonis 1. Asukohaskeem .......................................................................................................................................... 21 Joonis 2. Kontaktvööndi analüüsiskeem .......................................................................................................... 22 Joonis 3. Tugiplaan ..................................................................................................................................................... 23 Joonis 4. Eskiisjoonis ................................................................................................................................................. 24

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

3

SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu Vallavalitsuse 05.09.2024 korraldus nr 223, millega algatati Kiiu aleviku Kiiu-Valkla reoveepuhasti kinnistu detailplaneeringu koostamine ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kuusalu Vallavalitsus.

Detailplaneeringust huvitatud isik on Kuusalu Vallavalitsus.

Planeeringu koostamise eesmärk on Kiiu-Valkla reoveepuhasti kinnistule (35301:001:1490) jäätmejaama rajamine koos selleks vajalike hoonete ja rajatistega. Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud, liikluskorralduse põhimõtted ning antakse tehnovõrkudega varustamise, haljastuse ja heakorra põhimõtted ning näidatakse servituutide seadmise vajadus. Juurdepääsu planeerimiseks on planeeringualasse hõlmatud Biopuhasti tee kinnistu (35301:001:1567).

Planeeritava ala suurus on ca 4,5 ha.

Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p-st 4 tuleb planeeringu koostajal anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Lisaks tulenevalt KeHJS § 6 lõikest 2 tuleb anda eelhinnang, kas jäätmekäitluse valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 10 lõike 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda jäätmekäitluskoha rajamise, laiendamise või rekonstrueerimise korral. Planeeringu koostamise korraldaja poolt on koostatud KSH eelhinnang, mille tulemuste kohaselt ei kavandata detailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist. Sellest tulenevalt puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE

Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Eesmärk on pakkuda elanikele kodulähedasel alal vajalikku teenust. Tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga.

Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ eesmärgiks on ruumiliselt tasakaalustatud areng Harju maakonnas, mistõttu soositakse kohalike keskuste teket/tugevnemist Tallinna lähiregioonist kaugemal, et võimaldada esmaste teenuste tarbimist piirkonnas koha peal. Toimiva ja tänapäevase jäätmejaama paiknemine Kuusalu valla territooriumil täidab kohalike vajalike teenuste osutamise eesmärki. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga.

Vastavalt Kuusalu valla arengukavale 2023–2028 on üheks jäätmemajanduse valdkonna arendamise tegevuseks Kiiu jäätmejaama arendamine ja laiendamine. Kuusalu valla jäätmekava

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

4

2023–2028 kohaselt tuleb laiendada Kiiu jäätmejaama, täiendades Kiiu jäätmejaamas vastu võetavate jäätmete nimekirja, viies see vastavusse sortimismäärusega ja tagada sorteeritud ehitusjäätmete vastuvõtt. Käesoleval hetkel toimib Kuusalu valla jäätmejaam Kiiu alevikus, Tamme kinnistul (35201:003:0224, 2630 m², eraomand). Kinnistu asukoht ning suurus ei võimalda jäätmejaama arendamist. Olemasoleva jäätmejaama territoorium on piiratud ning laienemine kinnistu piires ei ole võimalik. Kuusalu valla arengukavas ning jäätmekavas on uue jäätmejaama rajamine prioriteetseks eesmärgiks ning sellest tulenevalt on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas valla arengukava ja jäätmekavaga.

Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt (vt skeem 1) asub Kiiu-Valkla reoveepuhasti kinnistu hajaasustusalal, alvarite alal, mis on üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega alaks, et kontrollida ja välistada tegevused, mis võiksid muuta põhjavee kvaliteeti. Üldplaneeringu kaardil on planeeringualale kantud puhastusseadme tähis. Käesoleval hetkel on kinnistu sihtotstarbeks 100% jäätmehoidla maa. Detailplaneering ei esita üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuid täpsustab kinnistu maakasutust jäätmejaama alana. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust (planeeringuala tähistatud punase katkendjoonega)

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID JA ALUSPLAANID

 Kuusalu valla arengukava 2023-2028;  Kuusalu valla jäätmekava 2023-2028;  Kuusalu valla üldplaneering;  Kuusalu valla heakorraeeskiri;  Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri;  Planeerimisseadus;  Ehitusseadustik;  Muud kehtivad õigusaktid ja standardid.

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

5

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Wew OÜ (reg nr 10213694, litsents EG10213694-0001), töö nr GEO-208-24 (30.12.2024). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad nõuded“. Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“.

Planeering koosneb üksteist täiendavast ja terviku moodustatavast seletuskirjast ja joonistest.

Planeeringu koostamise käigus toimunud koostööd kajastav kirjavahetus, kooskõlastused ning teised dokumendid asuvad lisades.

4. PLANEERINGUALA MÕJUALA ANALÜÜS JA JÄRELDUSED

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu aleviku loodeservas. Planeeringuala moodustab ca 850 m pikkune Kiiu-Valka reoveepuhasti maaüksus, millest detailsemalt planeeritakse põhjapoolne osa. Olemasolevast hoonestatud tiheasustusalast jääb planeeritav ala ca 700 m kaugusele. Kuusalu alevik jääb ca 3,5 km kaugusele.

Planeeritav ala jääb Kiiu aleviku olemasolevast hoonestatud tiheasustusalast ca 700 m kaugusele. Lähimad üksikelamu krundid jäävad kirdesuunda, ca 500 m kaugusele. Maa-ala on ümbritsetud maatulundusmaadega, mis osaliselt on kaetud metsa ja võsaga ning osaliselt kasutusel rohumaade ja põllumaadena. Planeeringuala piirinaabrid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Aadress Katastriüksuse tunnus

Pindala Katastriüksuse sihtotstarve

11260 Jõelähtme-Kemba tee 35201:001:0229 424 129 m2 transpordimaa 100%

Marja 35201:003:1140 70 110 m2 maatulundusmaa 100%

Metsatuka 35201:003:0396 64 998 m2 maatulundusmaa 100%

Nurme 35201:003:0157 86 307 m2 maatulundusmaa 100%

Käru 35201:003:1130 45 025 m2 maatulundusmaa 100%

Liiviku 35201:003:0046 1672 m2 tootmismaa 100%

Kopli 35201:003:0225 4397 m2 ärimaa 100%

Vana-Narva mnt 1 35201:003:0076 9170 m2 tootmismaa 100%

Liiviku 35201:003:0047 8598 m2 maatulundusmaa 100%

Juurdepääs planeeringualale on riigiteelt 11260 Jõelähtme-Kemba tee alguse saava ca 3 m laiuse kruusakattega Biopuhasti tee (35301:001:1567) kaudu.

Piki planeeritava ala kagu-loode suunalist kinnistupiiri kulgeb Kiiu oja, mis toimib mh maaparandussüsteemi eesvooluna. Kiiu ojal on kalda veekaitse-, ehitus- ja piiranguvöönd ning eesvoolu kaitsevöönd.

Planeeringualast lõunasuunda, teisele poole 11260 Jõelähtme-Kemba teed, ca 165 m kaugusele kavandatavast jäätmejaama territooriumist, jäävad arheoloogiamälestised – kivikalmed ja kultusekivid. Mälestistel on 50 m laiune kinnismälestise kaitsevöönd, mis planeeringualale ei ulatu.

Planeeritud jäätmejaama asukoht on sobilik, kuna asub Kuusalu valla suuremate asulate, Kiiu ja

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

6

Kuusalu alevike vahetus lähedusest, kuid siiski piisavalt kaugel olemasolevast tiheasustusest, põhjustamata võimalikke häiringuid kohalikele elanikele. Ala on piisava suurusega, et võimaldada rajada erinevate jäätmete kogumiseks vajalikud alad. Lisaks asub ala logistiliselt heas asukohas ning jäätmejaama teenindamise ja kasutamisega lisanduv liikluskoormus ei põhjusta eeldatavalt häiringuid (nt müra, saaste, vibratsioon) olemasolevale asustusele (sh elamutele).

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 2.

5. OLEMASOLEV OLUKORD

Detailplaneeringuala moodustab 100% jäätmehoidla maa sihtotstarbega Kiiu-Valkla reoveepuhasti maaüksus (35301:001:1490, 42 649 m2) ning 100% transpordimaa sihtotstarbega Biopuhasti tee maaüksus (35301:001:1567, 1301 m2). Mõlemad kinnistud kuuluvad munitsipaalomandisse.

Juurdepääs planeeringualale on Biopuhasti tee kaudu, mis on ca 3 m laiune kruusakattega tee.

Olemasolevatest ehitistest asuvad alal ehitisregistrisse kantud 101 m2 ehitisealuse pinnaga tehnohoone (reg 121430874) ja 10 m2 suurune puukuur (reg 221470948). Muud hooned ja rajatised puuduvad. Olemasolevad ehitisi kasutab rendilepingu alusel MTÜ Kuusalu Jahiselts.

Ala on oma loomult endine reovee biopuhasti maa-ala, kus põhjapoolses osas asuvad neli tugevalt eutrofeerunud kasutuseta biotiiki. Biotiikide ümbrus on kattunud lodumetsaga. Biotiikide vahetus läheduses on tegemist jäätmaaga koos endiste rajatiste jäänukitega. Alale on kujatud täitepinnast. Maaüksuse lõunapoolne osa moodustab pikk loodusliku rohumaa ja võsaga kaetud maasiilak. Väärtuslik kõrghaljastus puudub. Kiiu-Valkla reoveepuhasti kinnistu kõlvikulise koosseisu moodustab looduslik rohumaa 15926 m², metsamaa 6237 m², muu maa 20356 m², haritav maa 70 m² ja 60 m2 õuemaa.

Planeeritav ala on ühtlase reljeefiga, kerge languga põhjasuunas. Kõrguste erinevus planeeringuala ulatuses on ca 2.7 m (abs 34.01…36.69 m). Paralleelselt Kiiu ojaga kulgeb ca 0,5 m kõrgune pinnasvall.

Tehnovõrkudest läbib planeeringuala keskosa 20 kV õhuliin. Planeeringuala vahetus läheduses asub alajaam Malmi:(Kotka). Krundil on olemas liitumine elektrivõrguga. Puudub veeühendus. Olemasoleva hoone reovesi on juhitud kogumiskaevu.

Piki Kiiu-Valka reoveepuhasti kinnistu kagu-loodesuunalist piiri kulgeb Kiiu oja (VEE1083000), mis toimib muuhulgas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu Paali-Jaani (ehitise kood 4031250300060) avatud eesvooluna (Kiiu peakraav) ning suubub Valkla ojja. Planeeringualale maaparandussüsteem ei ulatu.

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

 20 kV keskpingeliin ning selle 10 m laiune kaitsevöönd liini telgjoonest mõlemale poole;

 Kalda veekaitsevöönd (10 m)

 Kalda ehituskeeluvöönd (25 m)

 Kalda piiranguvöönd (50 m)

 Eesvoolu kaitsevöönd (15 m)

Planeeringualal asub fosforiidi prognoosvaruga Tsitre maardla 4. blokk, mille keskmine fosforiidikihi paksus on 1,2 m.

Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardi andmetel on valdavalt tegemist nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, kus on kõrge reostusohtlikkuse tase.

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

7

Maa-ja Ruumiameti mullastiku kaardi andmetel leiduvad kinnistul sügav madalsoomuld (M´´´), väga õhuke ja õhuke madalsoomuld (M´´ ja M´), leetjas gleimuld (GI), gleistunud koreserikas leostunud muld (Korg) ja gleistunud leostunud muld (Kog)

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge või väga radoonisisaldusega piirkonda. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.

Planeeringualal ei esine kultuurimälestisi, loodusvarasid ega kaitstavaid loodusobjekte ja loodusalasid ning ei leidu kaitstavaid, ohustatud või haruldasi liike.

Maa-ala jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt alvarite ehk loopealsete alale, mis on õhukese lubjarikka mullaga paepealsed poollooduslikud rohumaad.

Olemasolev olukord on kajastatud tugiplaanil (joonis 3).

6. PLANEERIMISETTEPANEK

6.1. Ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahendus

Jäätmejaama rajamine jäätmete liigiti kogumiseks on oluline piirkonna teenindamiseks ja arenguks ning see täidab Kuusalu valla arengukavas ja jäätmekavas seatud eesmärke.

Jäätmeseaduse § 31 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Korraldatud peab olema vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti-, tekstiili- ja klaasijäätmete ning kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete liigiti kogumine ning biojäätmete liigiti kogumine tekkekohalt, kui neid ei ole võimalik tekkekohal ringlusse võtta.

Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgiks on selgitada välja jäätmejaama ehitamise võimalused ning vastavalt sellele anda sobilik planeeringulahendus (sh juurdepääsud, planeeritud ehitiste (sh rajatised ja platsid) sobilikud asukohad, tehnovõrkudega varustamise, haljastuse ja heakorra põhimõtted), mis vastab ptk 2 kirjeldatud strateegilistele planeerimisdokumentidele ning arvestab planeeringuala mõjuala analüüsi ja olemasolevate piirangute ja kitsendustega.

Jäätmejaama peamiseks eesmärgiks on peamiselt kodumajapidamises tekkivate tavajäätmete ja ohtlike jäätmete kogumine ning nende esmane töötlemine ning transpordiks ettevalmistamine. Selleks on planeeritud ehitusõigus jäätmejaama hoonete ja rajatiste püstitamiseks (sh operaatori hoone, ringmajanduse hoone, varjualused konteineritele). Lisaks on kavandatud kompostimisväljak biolagunevate jäätmete kogumiseks ja kompostimiseks.

Planeeritav jäätmejaama ala asub Kiiu aleviku vahetus läheduses, hästi ligipääsetavas kohas ning asustusest piisavalt kaugel (ca 700 m). 11260 Jõelähtme-Kemba tee kaudu on tagatud hea ühendus valla erinevate piirkondade ja asulate vahel.

Olemasolevast maaüksusest moodustatakse kaks krunti, üks jäätmejaamale ning teine väiksemahuliseks ettevõtluseks ja ladustamiseks, ning määratakse ehitusõigus hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Lisaks lahendatakse liikluskorralduse põhimõtted, juurdepääsud kruntidele, tehnovõrkudega varustamine ning antakse haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehakse ettepanek servituutide seadmiseks.

Ruumilise lahenduse planeerimisel ning maakasutuspõhimõtete, krundistruktuuri, hoonestuse paiknemise ja ehitusõiguse kavandamisel on arvestatud olemasolevate elektripaigaldistest tulenevate kitsendustega ning Kiiu oja kalda vöönditega.

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

8

6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse Kiiu-Valka reoveepuhasti kinnistust 2 uut krunti:

 1 jäätmehoidla maa krunt (OJ – tavajäätmete käitluse ja ladustamise maa; OO – ohtlike jäätmete käitluse ja ladustamise maa);

 1 tootmismaa krunt (TL – laohoone maa; TT – tootmishoone maa (võimaliku kahjuliku välismõjuta); ÄV – väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa).

Biopuhasti tee katastriüksuse (35301:001:1567) piire ei muudeta.

6.3. Krundi ehitusõigus

Krundi planeeritud ehitusõigus on näidatud joonisel 4 toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna ja arvu hulka arvestatakse hooned ja alates 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga varjualused. Ehitusõiguses toodud hoonetele on lisaks lubatud rajada kuni 5 m kõrguseid ja alla 20 m2 suuruseid väikeehitisi, mille arv ei ole määratud. Lubatud on lisaks rajada krundi ja hoonete kasutamise otstarbest lähtuvaid ja funktsionaalselt seotud rajatisi ning teenindavaid tehnorajatisi (sh estakaad, kaal jms).

Planeeritud ehitusõigus sisaldab olemasolevaid hooneid (nt Pos 2).

Joonisel 4 tähistatud hoonete ja varjualuste paiknemine on illustratiivne. Täpne ehitiste arv, suurus ja paiknemine antakse projekteerimisel.

6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, kuhu võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid (sh varjualused) ning kuni 20 m2 suuruseid väikeehitisi. Väljapoole hoonestusala hoonete püstitamine (sh väikeehitised) ei ole lubatud. Hoonestusalale võib rajada teid, platse, tehnovõrke ja - rajatisi, haljastust jms.

Planeeritud hoonestusalade minimaalne kaugus krundipiiridest on vähemalt 4 m. Hoonestusalade määramisel on arvestatud olemasoleva hoonestuse, krundi Pos 2 juurdepääsutee asukoha ning Kiiu oja kaldast tulenevate vöönditega, sh looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 3 on kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Krundi Pos 1 hoonestusala on planeeritud väljapoole kalda ehituskeeluvööndit. Krundil Pos 2 asuvad olemasolevad hooned Kiiu oja kalda ehituskeelu- ja veekaitsevööndis ning lubatud on nende laiendamine vastavalt looduskaitseseaduses ja veeseaduses sätestatule. Sellest tulenevalt on krundi Pos 2 hoonestusala planeeritud Kiiu oja kalda ehituskeelu- ja veekaitsevööndisse.

Kalda piiranguvööndis on keelatud looduskaitseseaduse § 37 lg 3 kohaselt mh jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine. Sellest tulenevalt on krundile Pos 1 kavandatud jäätmejaama territooriumil lubatud kalda piiranguvööndi ulatuses püstitada ainult ehitisi, mis ei ole otseselt seotud jäätmekäitlusega (nt administratiivhoone, olmeruumid, parkimisalad, manööverdusalad jms). Kogu jäätmekäitlusega seotud tegevus peab jääma väljapoole kalda piiranguvööndit.

Planeeritud hoonestusalad ja nende sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel 4.

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

9

6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused

Tabelis 2 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus.

Tabel 2. Arhitektuurinõuded ehitisele

Krundi nr Pos 1 Pos 2

Max korruselisus 2 1

Katusekalle 0-30O

Katusetüüp lame, kald, viil

Katusekatte materjalid plekk, bituumen, teras vm kvaliteetne materjal vastavalt

katusetüübile (lahendada projekteerimisel)

Välisviimistlusmaterjalid vaba (lahendada projekteerimisel)

Hoonete +/- sidumine vaba (lahendada projekteerimisel)

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada kvaliteetseid, nõuetele vastavaid ja atraktiivseid materjale.

Lubatud on päikesepaneelide kasutamine hoone katusel ja fassaadil. Maapinnale paigaldatavate paneelide puhul tuleb arvestada, et need ei häiriks naaberkruntide tegevust ning liiklust.

Kuusalu vald jääb kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega piirkonda. Kõrge radoonisisaldusega ala potentsiaalse radooniohtlikkuse tõttu on hoonete projekteerimisel ja ehitamisel vajalik rakendada hoonete radoonikaitse meetmeid, et viia radoonisisaldus hoonete siseõhus miinimumini.

6.6. Juurdepääsuteed, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on 11260 Jõelähtme-Kemba teelt alguse saava Biopuhasti tee kaudu. Planeeritud on 11260 Jõelähtme-Kemba tee ja Biopuhasti tee ristumiskoha rekonstrueerimine. Biopuhasti teele on planeeritud asfaltkattega uus sõidutee, laiusega vähemalt 5,5 m. Tee laius ja katendi tüüp tuleb täpsustada projekteerimisel, et oleks tagatud raskeveokite ja suuregabariitsete sõidukite liiklemiseks vajalikud nõuded.

Juurdepääs krundile Pos 1 on otse Biopuhasti teelt.

Juurdepääs krundile Pos 2 on planeeritud Pos 1 kaudu servituudi alusel. Juurdepääsutee asukoht on tähistatud joonisel 4. Tee laius, täpne asukoht ning katendi tüüp antakse projekteerimisel.

Krundisisesed liikluslahendused antakse projekteerimisel. Joonisel 4 tähistatud platsid, liiklussuunad jms on põhimõttelised.

Krundil Pos 1 tuleb kogu jäätmejaama ala (sh kompostimisväljak) katta lekkekindla kõvakattega (nt asfaltbetoon, tsementbetoon), et välistada võimalik jäätmetest tekkivate vedelike lekkimine pinnasesse ning sealt edasi põhjavette. Jäätmejaama sisene liikluskorraldus on soovitatav lahendada ringliiklusena. Ette tuleb näha sõidukite ootealad ning vajadusel sõidukite ümberpööramisalad (pöörderaadius 9,5 m). Jäätmejaama töötajate ja külastajate sõidukitele tuleb ette näha sõidukite parkimisala.

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

10

Krundile Pos 2 on lubatud krunti teenindavate kõvakattega teede, platside ja parkimisalade rajamine, sh kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndisse.

Vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad on keskuse klassis II kuni IV tootmisalade ja ladude parkimisnormiks 1/250 (suletud brutopinna kohta) ning vähim ette nähtud parkimiskohtade arv on 6. Krundi Pos 1 (jäätmejaam) arvutuslik parkimiskohtade vajadus on 8 kohta ning krundil Pos 2 kaks kohta. Joonisel 4 on tähistatud parkimisalade põhimõttelised võimalikud asukohad. Täpne parkimiskohtade arv ja asukohad tuleb anda projekteerimisel vastavalt reaalsetele vajadustele ning lubatud on normatiivsete parkimiskohtade suurendamine.

Eraldi kergliiklusteid ei ole planeeritud. Projekteerimisel tuleb hoonete vahetusse lähedusse kavandada jalgrataste parkimiskohad vastavalt reaalsele vajadusele.

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

6.7.1. Haljastus Krundil Pos 1 asuvate endiste settetiikide ümbruses kasvavad puud ja põõsad, mis säilivad. Krundil Pos 2 esineb puid ja põõsaid Kiiu oja kaldapealsel ning lõunasuunda jääval pikal maaribal. Lubatud on olemasoleva haljastuse likvideerimine, mis jääb hoonestusaladele, teede ja platside ning tehnovõrkude alla. Vajadusel on lubatud olemasoleva säiliva haljastuse hooldus- ja harvendusraie.

Hoonestusest, liiklusalustest pindadest ja platsidest vabaks jäävad alad heakorrastada ja haljastada (murukate, põõsad, puud). Kõrghaljastuse osakaal on muuhulgas oluline suurte kõvakattega platside rajamise tulemusel tekkivate kuumasaarte mõjude leevendamiseks.

Planeeritud haljastuse kujunduslahendus (sh puude ja põõsaste liigiline koosseis, asukohad, arv) tuleb anda hoonete ehitusprojektiga. Joonisel 4 tähistatud puude asukohad (sh olemasolev ja kavandatav haljastus) on illustratiivsed.

Puude kaugused olemasolevatest ja planeeritud tehnovõrkudest peavad olema vähemalt 2 m.

Projekteerimisel tuleb ette näha lumeladustamisalad, vastavalt projekteeritavale asendiplaanilisele lahendusele.

6.7.2. Piirded Krundile Pos 1 kavandatud jäätmejaama territoorium tuleb piiritleda kõikidest külgedest ning rajada lukustatavad väravad. Piirde kõrgus peab olema vähemalt 1,8 m. Juurdepääsutee krundile Pos 2 peab jääma väljapoole. Piirete rajamine on lubatud kalda ehituskeeluvööndisse, soovitatavalt väljapoole veekaitsevööndit. Piirdeaia asukohad antakse projekteerimisel.

Krundile Pos 2 on lubatud piirdeaia paigaldamine kuni Malmi alajaam kinnistuni. Piirete rajamine krundile Pos 2 ei ole kohustuslik.

6.7.3. Heakord ja jäätmete kogumine Heakorra tagamisel tuleb järgida Kuusalu valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

Jäätmekäitluseks kasutataval alal tuleb jäätmed liigiti kokku koguda (sh kompostitavad jäätmed ja ohtlikud jäätmed) ning erinevatele jäätmeliikidele paigaldada erinevad kogumismahutid. Mahutite arv ja paiknemine lahendatakse projekteerimisel. Ohtlike jäätmete kogumine tuleb soovitatavalt korraldada hoonesiseselt.

Jäätmete kogumisel ja käitlemisel arvestada Kuusalu valla jäätmekavaga. Kokku kogutud jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlust korraldavale ettevõttele.

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

11

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeritav ala on suhteliselt ühtlase reljeefiga ning maapinna kõrguste olulist muutmist ei ole ette näha. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida planeeritud juurdepääsuteedel ja platsidel, et oleks tagatud isevoolse sademevee ärajuhtimine krundisisestele haljasaladele ja Kiiu ojja. Sademevee valgumine naaberkinnistutele on keelatud.

Olemasolevad vanad settetiigid täidetakse vajalikus mahus.

Vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonevaheliste kujadega. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Planeeritud VI kasutusviisiga (jäätmekäitushoone, tööstus- ja laohoone) hoonete vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3. Tulepüsivusklass tuleb täpsustada projekteerimisel, kui on selgunud hoonete täpsed mahud, korruselisus ja kasutusotstarbed.

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 vastu võetud määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel ja hoonele mitte lähemal kui 30 m.

Tuletõrjeveega varustamiseks on planeeritud krundile Pos 1 tiik ning kuivhüdrant (vana settetiigi kohale). Vastavalt määrusele nr 10 määratakse hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas hoone suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi, mis on 10 l/s (eripõlemiskoormus 0-600 MJ/m2) ja 20 l/s (eripõlemiskoormus 601-1200 MJ/m2). Veevooluhulk määratakse projekteerimisel ning vastavalt sellele tuleb kavandada ka loodusliku veevõtukoha suurus.

Planeeritud tuletõrje veevõtukoha kaudu tuleb tagada ka krundi Pos 2 tuletõrjeveega varustatus (normatiivne kaugus veevõtukohast ning vajalik veevooluhulk). Selleks peab olema tagatud Pos 2 ligipääs veevõtukohale krundi Pos 1 kaudu. Võimalik ligipääs lahendatakse projekteerimisel.

6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga on antud planeeritud kruntide vee- ja reoveekanalisatsioonilahendus, sademevee ärajuhtimise põhimõtted, elektri- ja sidelahendus ning soojavarustuse põhimõtted. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning seda on lubatud projekteerimise käigus täpsustada (sh asukohad).

Tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimisel ja edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et võrgud ja rajatised ei jääks planeeritavate puude, põõsaste, tänavavalgustuspostide ja muude elementide alla, mis võiks kahjustada tehnovõrkude seisukorda või takistada nende hooldust. Planeeritavatele tehnovõrkudele ja -rajatistele tuleb tagada nõuetekohased (standardile vastavad) kaugused puudest, valgustuspostidest, äärekividest ja teistest tänavakonstruktsioonidest.

Põhimõttelised lahendused on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

12

6.10.1. Veevarustus Planeeritud kruntide veega varustamiseks on planeeritud krundile Pos 1 puurkaev. Mõlemale krundile on kavandatud veeühendus planeeritud puurkaevust.

Kuna planeeritud ööpäevane veetarve jääb alla 10 m3, ei ole vajalik sanitaarkaitseala moodustamine ning ette on nähtud 10 m laiune hooldusala.

Puurkaevu hooldusalas on keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi omadusi, sh reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine ning jäätmete käitlemine.

6.10.2. Reoveekanalisatsioon

Planeeritud kruntidelt kogutakse reovesi isevoolse kanalisatsioonitorustikuga kokku ning juhitakse krundile Pos 1 planeeritud ühisesse omapuhastisse.

Omapuhasti valikul tuleb lähtuda järgmistest tingimustest:

 Heitvesi on võimalik juhtida veekogusse pärast reovee mehaanilist või bioloogilist puhastamist.

 Heitvee hajutatult pinnasesse juhtimine on lubatud nõrgalt kaitstud põhjaveega alal kuni 10 m3 ööpäevas ainult pärast reovee bioloogilist puhastamist.

 Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

 Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist.

 Heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal.

 Heitvee suublasse juhtimiseks on üldjuhul vajalik veeluba. Veeluba ei ole vajalik, kui heitvett juhitakse veekogusse kuni 1 m3/ööp või pinnasesse kuni 5 m3/ööp ning heitvesi vastab nõuetele, mis on kehtestatud määrusega „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

 Heitvee juhtimiseks maaparandussüsteemi (eesvool) on vajalik Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus.

Täpne omapuhasti tüüp antakse projekteerimisel. Joonisel 4 on tähistatud nii immutamise ja kui veekogusse juhtimise võimalused.

6.10.3. Sademevesi

Planeeritud krundi Pos 1 (jäätmejaama territoorium) kõvakattega platsidelt on sademevesi võimalik koguda kokku, puhastada ning juhtida kas krundisisesele haljasalale või planeeringualaga piirnevasse Kiiu ojja. Krundi Pos 2 sademevesi tuleb võimalusel juhtida krundisisestele haljasaladele.

Vastavalt veeseadusele on eelistatud sademeveest vabanemiseks lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Selleks on soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealad, viibetiigid, imbkraavid ja muud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama normatiivsetele sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud heitkogustele. Sellest tulenevalt tuleb krundisisestelt liiklusalustelt pindadelt ja platsidelt kokkukogutav sademevesi enne suublasse suunamist vajadusel

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

13

puhastada (puhasti vajadus, tüüp ja asukoht antakse projekteerimisel). Kruntidelt sademevee ärajuhtimine ja puhastamine tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlusele.

Välistada tuleb kruntidelt liigvee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaale (sh riigiteele).

Planeeritud kruntidel on sademevesi võimalik suunata nii krundisisestele haljasaladele (sh vanadesse säilivatesse settetiigi osadesse) kui ka juhtida suublasse (Kiiu oja). Täpsed lahendused tuleb anda projekteerimisel, arvestades järgnevate tingimustega:

 Kasutada sademevee äravoolu aeglustamist ning meetmeid viibeaja pikendamiseks (nt kraavid, nõvad, lohud, tiigid, mahutid jms).

 Enne haljasalale või suublasse juhtimist tuleb sademevesi vajadusel puhastada.

 Katustelt valguv puhas sademevesi juhtida võimalusel otse haljasalale.

 Sademevee juhtimiseks suublasse on vajalik veeluba.

Joonisel 4 tähistatud sademevee ärajuhtimise lahendus on põhimõtteline ning täpsed lahendused antakse projekteerimisel.

Drenaažisüsteemi rajamise vajadus tuleb täpsustada projekteerimisel.

6.10.4. Elektrivarustus

Elektrivarustus on võimalik lahendada Malmi:(Kotka) alajaama baasil vastavalt Elektrilevi OÜ-lt taotletavatele tehnilistele tingimustele.

Elektrivarustuse põhimõtted antakse edasise planeerimise käigus.

6.10.5. Soojavarustus

Soojavarustus on võimalik lahendada lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused, maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega kütmine. Maaküttekontuuri rajamine on vajadusel lubatud kalda ehituskeelu- ja veekaitsevööndisse.

Täpne küttesüsteemi lahendus tuleb anda hoonete projekteerimisel.

Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus.

6.10.6. Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustus lahendatakse õhu kaudu levivate lahenduste abil.

6.11. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuala läbivad olemasolevad elektri õhuliinid, mille osas jääb kehtima võrgu talumise kohustus vastavalt asjaõigusseadusele.

Planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks juurdepääsuteede ning tehnovõrkude rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks (vt tabel 3). Planeeritud võimalikud servituudialad on näidatud joonisel 4, mille ulatus tuleb täpsustada projekteerimise käigus.

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

14

Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi Servituudi sisu

Pos 1 Pos 2 Õigus rajada, kasutada ja hooldada teenivale kinnisasjale juurdepääsuteed, puurkaevu, reovee omapuhastit ja tuletõrje veevõtukohta.

6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002.

 Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 Tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude rajamist;

 Eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;

 Ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

 Kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

 Tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid.

6.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on reguleeritud ehitusseadustikus sätestatuga;

 tegevuspiirangud kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis, mis on reguleeritud looduskaitseseaduses ja veeseaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis, mis on reguleeritud maaparandusseaduses ning määruses „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ sätestatuga.

 tegevuspiirangud elektripaigaldise kaitsevööndis, mis on reguleeritud määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud puurkaevu hooldusalal, mis on reguleeritud veeseaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud omapuhasti kujas, mis on reguleeritud määruses „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ sätestatuga;

6.13. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded

6.13.1. KSH eelhinnang Detailplaneeringu algatamisel on koostatud Kuusalu vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Margus

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

15

Kirsi poolt keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, et hinnata kavandatava jäätmejaama võimalikku keskkonnamõju. Kokkuvõtvalt on jõutud järeldusele, et planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähialade ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Sellele tuginedes on keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetud algatamata.

Järgnevates alapeatükkides on kokkuvõtvalt toodud KSH eelhinnangu järeldused ning antud olulisemad nõuded keskkonnatingimuste tagamiseks.

6.13.2. Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal, selle lähialadel ega 1 km raadiuses ei asu teadaolevalt looduskaitsealuseid objekte ja loodusvarasid, Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid, millest tulenevalt mõju neile puudub.

Planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke ehitisi ja tegevusi ning planeeringu realiseerimisel ei kaasne ohtu olulise keskkonnamõju tekkeks.

Planeeringuala näol on tegemist jäätmaaga – endise reoveepuhasti alaga, millel asuvad eutrofeerunud ja valdavalt kuivanud endised biotiigid, mille ümbruses kasvab lodumets. Planeeritav jäätmejaam koos kompostimisväljakuga asub Valkla loopealsel ning ala läbib Kiiu oja, mis pakub elupaiku aeglasevoolulisele ojale iseloomulikule loomastikule ja taimestikule. Planeeringuala ulatuses puuduvad väärtuslikud taimekooslused ning kõrge väärtusega elupaigad loomastikule.

Planeeritava tegevuse tulemusel säilivad osaliselt biotiigid ning seda ümbritsev lodumets ning selle tulemusel ka elukeskkond olemasolevale elustikule. Eeldatavalt ei kaasne jäätmejaama rajamisega olulisi mõjusid Kiiu ojale elukeskkonnana. Seega kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele on väheoluline.

6.13.3. Kalda kaitse eesmärgid Kiiu oja kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis lubatud ja keelatud tegevused on reguleeritud loodukaitseseaduses ja veeseaduses sätestatuga. Veekogu äärsetel aladel tegevuse kavandamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest, milleks on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Kalda veekaitsevöönd on veekogul kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Veekaitsevööndis on keelatud muuhulgas puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks ning igasugune ehitamine peab olema kooskõlas kalda kaitse eesmärkidega. Planeeringuga säilitatakse valdavas ulatuses kalda veekaitsevööndis asuvad puud ja põõsad.

Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Lubatud on olemasoleva ehitise esmakordne juurdeehitis juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kabatuurist. Ehituskeeluvööndisse on lubatud piirdeaedade ning detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine. Krundil Pos 2 asuvad Kiiu oja kalda ehituskeelu- ja veekaitsevööndis ehitisregistrisse kantud olemasolevad hooned, mida on võimalik laiendada ja kasutada vastavalt looduskaitseseaduses ja veeseaduses sätestatule. Uute hoonete rajamine on võimalik ainult väljapoole kalda ehituskeeluvööndit. Krundile Pos 1 planeeritud hoonestusala, kuhu on lubatud ehitusõigusega ette nähtud hoonete (sh varjualused) püstitamine, on kavandatud väljapoole kalda ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndisse on lubatud piirdeaedade ning tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine.

Kalda piiranguvööndis tuleb tagada vee ja pinnase kaitse. Planeeringuga on ette nähtud kõik

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

16

Jäätmete töötlemise ja ladustamisega seotud ehitised rajada väljapoole kalda piiranguvööndit. Piiranguvööndisse jäävatele haljasaladele suunatav sademevesi peab vastama saastenäitajate piirväärtustele. Vajadusel tuleb sademevesi puhastada.

6.13.4. Loodusvarade kasutamine, jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Planeeringuala asub fosforiidi prognoosvaruga Tsitre maardla 4. bloki alal, mille keskmine fosforiidikihi paksus on 1,2 m. Planeeritud tegevusega kaob võimalus maavarale ligipääsuks planeeritava ala kaudu, kuid arvestades, et tegemist on suhteliselt suurel maa-alal asuvate varudega, ei mõjuta planeeringuga kavandatu oluliselt fosforiidi prognoosvarule ligipääsetavust ja kaevandamise võimalusi.

Pinnasereostuse vältimiseks tuleb ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed ladestada või suunata taaskasutusse, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Ehitustegevusel tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Hoonete ja rajatiste ehitustööde käigus tuleb jälgida pinnase seisundit ning reostusohu korral teostada vastavate analüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda üle käitlemiseks vajalikku keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Alal asuvad endised suuresti kinnikasvanud biotiigid ei põhjusta eeldatavalt pinnase- ega põhjaveereostust ega halvenda õhukvaliteeti.

Olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse konteineritesse ning need tuleb anda üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele. Konteineritele tuleb tagada vaba juurdepääs. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale.

Piirkonna jäätmekäitluse seisukohast on jäätmejaama rajamine positiivse mõjuga, võimaldades jäätmete liigiti kogumist ning taaskasutusse suunamist.

6.13.5. Mõju maakasutusele ja pinnasele Planeeritud tegevusega kaasneb maakasutuse intensiivistumine, mis võimaldab ala heakorrastada, mõjutades keskkonda positiivselt.

Planeeritud tegevusega nähakse ette ulatuslike alade katmine vettpidava katendiga, milleks on vajalik pinnase tasandamine, ümberkujundamine ja täitmine. Mõju pinnasele on lokaalne, kuid pöördumatu. Pinnast kahjustavaid tegevusi ei ole ette nähtud. Negatiivse mõju vähendamiseks kasvupinnasele on soovitatav kasvupinnas eemaldada, ladustada ning kasutada seda hilisemalt haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel.

6.13.6. Mõju pinna- ja põhjaveele Planeeringuala piiril asub Kiiu oja (VEE1083000). Muid seisuveekogusid planeeringuala läheduses ei asu.

Planeeringuala ulatuses on Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi andmetel tegemist nõrgalt kaitstud põhjaveega, kus on kõrge reostusohtlikkuse tase. Kuna planeeringuala ei asu reoveekogumisalal ning

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

17

lähipiirkonnas puuduvad ühisvee- ja ühiskanalisatsioonivõrgud, on olmeveega varustamine ja reovee käitlemine planeeritud lokaalsete lahendustena.

Olmeveega varustamiseks on planeeritud puurkaev, mille kaudu pumbatav ööpäevane veekogus jääb alla 10 m3. Puurkaevule on ette nähtud hooldusala. Puurkaevu hooldusalas on keelatud igasugune ehitamine ja tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi omadusi, sh reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine ning jäätmete käitlemine.

Reovee käitlemiseks rajatakse omapuhasti. Reoveepuhasti tüübi valikult tuleb arvestada nõrgalt kaitstud põhjaveega. Heitvesi on võimalik juhtida veekogusse (Kiiu oja). Immutamise korral peab reovesi olema bioloogiliselt puhastatud. Suublasse juhitav heitvesi peab vastama nõuetele, mis on kehtestatud määrusega „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest võimalikult suures koguses vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevett on võimalik juhtida haljasaladele (sh endisele biotiikide alale). Sademevesi tuleb vajadusel puhastada. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama saastenäitajate piirväärtustele, mis on toodud 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Arvestades eeltoodut, ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevat pinna- või põhjavee reostuse teket.

6.13.7. Müra, vibratsioon, õhusaaste, lõhn Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste), mis on lühiajalised ning millega ei kahjustata püsivalt läheduses asuvat keskkonda. Ehitustööde tegemisel tuleb võtta arvesse, et müra ja vibratsiooni tasemed ei tohi ületada kehtivates õigusaktides väljatoodud piirväärtusi. Tuleb vältida öised mürarikkaid ehitustöid.

Jäätmejaamas ei ole ette nähtud jäätmekäitlustegevusi, millega kaasneks oluline mõju välisõhu seisundile (nt ehitusmaterjalide või jäätmepuidu purustamine, puistematerjali vastuvõtt ja laadimine jms), mis võiksid põhjustada õhusaastet. Jäätmejaama käitamisel tuleb tagada saasteainete piir- ja sihtväärtused välisõhus, mis on kehtestatud 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Jäätmejaama tegevusega võib kaasneda mõningal määral müra, kuid see ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Teatud määral tekitavad õhusaastet, müra ja vibratsiooni ka jäätmejaama teenindavad ja kasutavad sõidukid, kuid eeldatavalt ei tõuse jäätmejaama külastamisega seotud liikluskoormus tasemele, mis põhjustaks müratasemete ja õhusaaste normatiivsete piirväärtuste ületamist.

Jäätmekäitlusega kaasneb paratamatult teatud tasemel müra, vibratsiooni, õhusaastet ja lõhna, kuid arvestades, et kavandatav jäätmejaam asub piisavalt kaugel olemasolevast asustusest (lähimad elamud ca 500 m kaugusel), on ebatõenäoline võimalike negatiivsete keskkonnahäiringute kandumine jäätmejaama alalt eemal asuvasse asustatud keskkonda.

6.13.8. Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

18

tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Jäätmejaama tegevuse eesmärk on jäätmete ümbertöötlemise jaoks nende kogumine. See vähendab uute toodete tootmise vajadust, mis on iseenesest keskkonnasäästlik ning kaudselt vähendab tootmisest tulenevat mõju kliimale. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

6.13.9. Oht inimese tervisele või keskkonnale Planeeringuala vahetus ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Lähim C-kategooria ohtlik ettevõte asub ca 1 km kaugusel. Planeeritav ala jääb väljapoole ohtliku ettevõtte ohtliku ala raadiust (366 m).

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole oodata kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol.

6.13.10. Pinnase radoonisisaldus Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa 1 kohaselt ning Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega piirkonda. Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskusprotsent, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne.

Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Normidele vastava radoonitaseme tagamiseks tööruumides tuleb projekteerimisel arvestada kõrgendatud rodooniriskiga ning meetmetega radooni kaitseks.

6.14. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud

Planeeringualal ning selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised ja pärandkultuuri objektid, miljööalad ja väärtuslikud maastikud, millele võiks kavandatav tegevus mõju avaldada. Lähimad kultuurimälestised asuvad planeeritavast jäätmejaamast ca 165 m kaugusel lõunas, teisel pool riigiteed 11260 Jõleähtme-Kemba tee. Tegemist on arheoloogiamälestisena arvel olevate kivikalmete ja kultusekividega. Arvestades planeeringuala paiknemisega mälestiste suhtes ning planeeritud tegevuse iseloomuga, ei ole oodata olulist kultuurilist mõju kultuurimälestistele.

Jäätmejaama näol on tegemist olulise uue teenuskeskusega, mis parendab oluliselt piirkonna jäätmekäitluse võimalusi, võimaldades piirkonna elanikele kodulähedast ja mugavat jäätmete üleandmist. Jäätmete liigiti kogumine suurendab jäätmete taaskasutamist. Nõuetekohane ja hea ligipääsetavusega jäätmejaam soodustab lisaks kodumajapidamiste heakorrastamist ning seeläbi luua puhtamaid elukeskkondi. Seega on planeeritud tegevus positiivse mõjuga inimeste heaolule.

Jäätmejaama rajamine sõltub kohaliku omavalitsuse finantsilistest võimalustest. Mõjud majandusele on eeldatavalt positiivsed. Kokkukogutud jäätmed on võimalik suunata teistesse tootmitegevustesse

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

19

– taaskasutusse, ümbertöötlemisele, energiatootmisse. Lisaks loovad uued ettevõtted ka uusi töökohti.

6.15. Planeeringu elluviimise võimalused

Detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Projektid peavad olema koostatud vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (sh selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus toodud nõuetele vastava isiku poolt.

Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Transpordiameti tingimused:

 Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

 Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

Detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on Biopuhasti teele planeeritud avalikuks kasutamiseks ettenähtud sõidutee rajamine detailplaneeringus sätestatud viisil, mahus ja ulatuses. Kruntidele planeeritud ehitised (sh hooned ja varjualused) on võimalik rajada etapiviisiliselt, vastavalt reaalsele vajadusele.

Planeeringu realiseerimise orienteeruv tegevuskava:

1. Planeeringualasse hõlmatud maaüksuse jagamine katastriüksusteks vastavalt kehtestatud maakasutusele.

2. Notariaalsete lepingutega maakasutuskokkulepete sõlmimine isikliku kasutusõiguse vormis juurdepääsuks krundile Pos 2.

3. Biopuhasti tee kinnistule sõidutee rajamine. Enne esimesele hoonele ehitusloa väljastamist peab olema vähemalt killustikaluseni välja ehitatud planeeringulahenduse kohane sõidutee.

4. Ehituslubade taotlemine hoonetele ning hoonete ehitamine. Koos hoonete ja platside ehitamisega rajatakse krunti teenindavad tehnovõrgud ja -rajatised. Vastavalt vajadusele seatakse servituudid krundile Pos 1 planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks ja kasutamiseks krundi Pos 2 kasuks.

5. Kasutuslubade väljastamine hoonetele. Hoonete kasutuslubade väljastamise eelduseks on, et kõik muud kohustused on täidetud (sh väljastatud vajalikud keskkonnaload).

KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik DP-202462

20

JOONISED (eraldi failidena)

35301:001:1029Veereserva

35201:003:0047Liiviku

35201:003:0046Liiviku

35201:003:0157Nurme

35201:003:0396Metsatuka

35201:003:0224Tamme

35201:003:1130Käru

35201:003:1140Marja

35201:003:0123Malmi alajaam

35201:003:0225Kopli

35 30

1: 00

1: 15

67

Bi op

uh as

ti te

e

35301:001:1032Mõisa tee 2

35301:001:1490Kiiu-Valkla reoveepuhasti

35201:003:0076Vana-Narva mnt 1 35301:001:0506Põhja-Kooli

35201:003:0298Tuleviku

Lõkkease

välikäimla

PÕLD

PÕLD

PÕLD

PÕLD

PÕLD

PÕLD

PÕLD

PÕLD

PÕLD

PÕLD

PÕLD

maa kiv

i

ELASA

ELASA

kuur

terrass

H

A

A

Pinnastee

Kr

Pinnastee

34.16

33.21-33.20Ø1000 BET

or ien

t. tu

nd m

at u

to ru

Ø 30

0 Be

t H

=3 4.

77

A

35201:001:0229

11260 Jõelähtme-Kemba tee

35201:001:0229 11260 Jõelähtme-Kemba tee

Kr

Kr

Kr

va na

se tte

tiik

va na

se tte

tiik

va na

se tte

tiik

täidetud pinnas

täidetud pinnas

34.84

Ø70 MET

Kiiu oja

Kiiu oja

Tee kaitsevöönd (10 m)

Vana-Narva mnt

Vana-Narva mnt

B io

pu ha

st i t

ee

sõidukiirus 90 km/h

liitumisnähtavus LN1=230 m, LN2=15 m

Tee kaitsevöönd (10 m)

R60

Heitvee immutamise keeluala

R10

KOMPOSTIMISVÄLJAK

P8

Planeeritud

puurkaev

PK

Planeeritud

omapuhasti RP

4

4

10

10

15

V1

K1

P5

4

28

29

89

53

4

4

4

12

19

42

P8

9 5,5

8

5,5

R 10

R9

K1

35201:003:0396Metsatuka

35201:003:0157Nurme

35301:001:1490Kiiu-Valkla reoveepuhasti

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

Planeeritud tuletõrje

veevõtukoht

Kalda ehituskeeluvöönd (25 m)

Kalda veekaitsevöönd (10 m)

Eesvoolu kaitsevöönd (15 m)

Kalda piiranguvöönd (50 m)

Jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud

ehitiste rajamise keeluala (kalda piiranguvöönd)

Jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud

ehitiste rajamise keeluala (kalda piiranguvöönd)

1 2

8 250 TL/TT/ÄV100

17 7342

Heitvee orienteeruv

suubumiskoht Kiiu ojja (reovee

käitlemise alternatiiv 1).

2 4

12 2000

OJ/OO100 24 9151

Sademevee orienteeruv

suubumiskoht haljasalale

Sademevee orienteeruv

suubumiskoht Kiiu ojja

2 6

12 2000

OJ/OO100

24 9151

1. Planeeringuala suurus on ca 4,5 ha.

2. Planeeringualasse kuuluvad Kiiu-Valkla reoveepuhasti (35301:001:1490) maaüksus ja Biopuhasti tee (35301:001:1567) planeeringualale juurdepääsu planeerimiseks.

3. Jooniste juurde kuulub seletuskiri.

4. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Wew OÜ (reg nr 10213694, litsents EG10213694-0001), töö nr GEO-208-24 (30.12.2024). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

5. Planeeritud ehitiste asukohad ja suurus on illustratiivne ning täpne lahendus antakse projekteerimisel

6. Tehnovõrkude ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus antakse projekteerimisel.

MÄRKUSED

krundi suurus krundi nr

max ehitisealune pind

max hoonete kõrgus

hoonete arv

max hoonete korruselisus (maapealne/maa-alune)

krundi sihtotstarve

KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS JOONISEL

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritud krundipiir

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

Planeeritud sõidutee/illustratiivsed krundisisesed

Olemasoleva ja planeeritud kõrghaljastuse illustratiivne asukoht

EHITUSÕIGUS JA MAAKASUTUS

Illustratiivne haljastatav ala

Likvideeritav objekt

Illustratiivne hoone asukoht

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Ol. madalpinge õhuliin

Ol. madalpinge maakaabel

Ol. sidekanalisatsioon

TEHNOVÕRGUD

Planeeritud orienteeruv juurdepääsutee krundile Pos 2

Illustratiivsed parkimiskohad

Ol. keskpinge õhuliin

Olemasolev veekogu

Planeeritud hüdrant

KUUSALU VALLAVALITSUS

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Joonise nimetus: ESKIISJOONIS

Asukoht: KIIU ALEVIK, KUUSALU VALD, HARJU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

Planeerija: LIIS ALVER

Töö nimi: KIIU ALEVIKU KIIU-VALKLA REOVEEPUHASTI KINNISTU DETAILPLANEERING

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr:

Kuupäev: 13.03.2025

Joonise nr: 4

Mõõtkava: 1:1000

Formaat: A1

DP-202462

Planeeringu korraldaja: KUUSALU VALLAVALITSUS

Olemasolev hooneH

Ristmiku liitumisnähtavus

Kalda piiranguvöönd

Kalda ehituskeeluvöönd

Planeeritud veekogu/tuletõrje veevõtukoht

Avaliku tee kaitsevöönd

Kalda veekaitsevöönd

Eesvoolu kaitsevöönd

Ol. sidekaabel

Planeeritud puurkaevPK

Puurkaevu hooldusala

RP Puurkavu hooldusala

liiklusalused pinnad ja platsid

Planeeritud veetoruV1

Planeeritud kanalisatsioonitoruK1

Planeeritud sademeveetoruSK1

Jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamise keeluala

Planeeritud servituudiala

Heitvee immutamise keeluala