Lääneranna valla ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Lääneranna Vallavalitsus

OÜ Entec Eesti

www.entec.ee

2025

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

ALGATATUD: Lääneranna Vallavolikogu 23.08.2018.a otsusega nr 90

VASTU VÕETUD: ......................................................................................................................

KEHTESTATUD: .......................................................................................................................

ÜLE ANTUD: 05.05.2025

TÖÖ NUMBER: 1234

PLANEERINGU Lääneranna Vallavalitsus

KOOSTAMISE Jaama tn 1, Lihula linn, 90302 Pärnu maakond

KORRALDAJA:

PROJEKTIJUHT: Janne Tekku (OÜ Entec Eesti OÜ Entec Eesti projektijuht (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistuse nr 176296)

OÜ Entec Eesti, Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

telefon 617 7430; e-post: [email protected]

Autoriõigus © OÜ ENTEC EESTI

Üldplaneeringu ülesehitus: Lääneranna Vallavalitsus ja Kerttu Kõll , Janne Tekku (OÜ Entec Eesti)

Seletuskiri: Lääneranna Vallavalitsus ja Kerttu Kõll, Janne Tekku, Pille Antons (ELLE OÜ)

Joonised: Piret Põllendik

KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSSEADUSE KOHASELT.KÄESOLEVAT PLANEERINGUT VÕIB OSALISELT KOPEERIDA LÄÄNERANNA VALLAVALITSUSE, HUVITATUD ISIKU VÕI VASTAVA MINISTEERIUMI OTSTARBEKS JA KASUTADA PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ALUSEKS PLANEERINGUALAL. MUUDEL JUHTUDEL TULEB TÖÖ VÕI SELLE OSA KOPEERIMISEKS VÕI PALJUNDAMISEKS GRAAFILISELT, ELEKTROONILISELT VÕI MEHAANILISELT (VALGUSKOPEERIMINE, FOTOGRAFEERIMINE) VÕI TÖÖ ÜLESEHITUSE KASUTAMISEKS KÜSIDA OÜ ENTEC EESTI KIRJALIKKU LUBA.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

4

SISUKORD

OTSUSED

SISUKORD .............................................................................................................................................. 4

ÜLDPLANEERINGU KASUTAMISE ÜLDINE JUHIS ....................................................................... 7

LÜHENDID ........................................................................................................................................... 10

MÕISTED .............................................................................................................................................. 10

1 ÜLDOSA ....................................................................................................................................... 14

1.1 PLANEERINGUALA ÜLDANDMED ................................................................................................. 14 1.2 RAHVASTIKU ARENGUSUUNDUMUSED. KAHANEMISEGA KOHANDUMINE. .................................. 14 1.3 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS .................................................................................. 15 1.4 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSDOKUMENDID .................................................................. 16

1.4.1 Lääneranna valla ruumilise arengu suundumused seoses Pärnu maakonna planeeringuga ja

Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud keskustega ........................................................... 17

2 LÄÄNERANNA VALLA RUUMILISE ARENGU VISIOON .................................................... 22

3 MAA- JA VEE-ALADE EHITAMIS- JA KASUTAMISTINGIMUSED ................................... 24

3.1 TIHEASUSTUSALAD ..................................................................................................................... 24 3.2 MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED ................................................................................................ 24 3.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD .......................................................... 29 3.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE JUHUD ................................................................................. 29 3.5 JUHUD, MILLAL KAALUTAKSE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST ............................................. 30 3.6 ARHITEKTUURIKONKURSI LÄBIVIIMISE NÕUDEGA ALAD VÕI JUHUD ........................................... 31 3.7 ÜLDISTE EHITUSTINGIMUSTE MÄÄRAMINE .................................................................................. 31 3.8 ELAMUTE EHITUSTINGIMUSED PIIRKONDADE KAUPA .................................................................. 33

3.8.1 Lihula muinsuskaitseala ........................................................................................................ 33 3.8.2 Lihula linn väljaspool Lihula muinsuskaitseala ja Virtsu alevik ........................................... 34 3.8.3 Kompaktse iseloomuga külakeskused: Kirbla, Tuudi, Kõmsi, Vatla, Tõusi-Mõtsu, Varbla,

Lõpe, Koonga ja Oidrema .................................................................................................................... 35 3.8.4 Matsalu rahvuspargi territoorium ......................................................................................... 35 3.8.5 Väärtuslikud külasüdamed: Hõbeda, Ura, Tarva, Paimvere, Poanse, Nedrema, Irta-

Jänistvere, Pikavere, Kurese, Järise, Vanamõisa, Alaküla, Pagasi, Kaseküla, Hanila, Kinksi, Nurmsi,

Valuste, Varbla, Kokuta-Massu, Peantse ............................................................................................. 36 3.8.6 Hajaasustusega alad .............................................................................................................. 37

3.9 PIIRETE TINGIMUSED ................................................................................................................... 38 3.10 AIAMAA ALAD ............................................................................................................................. 38 3.11 ÜHISKONDLIKE HOONETE PLANEERIMINE, PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE .............................. 39 3.12 ÄRI- , KAUBANDUS- JA TEENINDUSETTEVÕTETE HOONETE PLANEERIMINE, PROJEKTEERIMINE JA

EHITAMINE ................................................................................................................................................ 40 3.13 TOOTMISHOONETE JA RAJATISTE PLANEERIMINE, PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE ................... 42 3.14 TAASTUVENERGEETIKA .............................................................................................................. 44

3.14.1 Päikeseenergeetika ........................................................................................................... 44 3.14.2 Tuuleenergeetika ............................................................................................................... 46

3.15 MÄETÖÖSTUSE ALAD .................................................................................................................. 47 3.16 LÄÄNERANNA VALLA PUHKE-, HALJAS- JA KAITSEHALJASTUSALAD, HIIEMETSAD ...................... 49 3.17 RIIGIKAITSELISED MAAD ............................................................................................................. 50 3.18 MAATULUNDUSALAD .................................................................................................................. 50 3.19 PIIRANGUD EHITUSTEGEVUSELE JA MAAKASUTUSELE ................................................................. 51 3.20 ÜLEUJUTUSOHUGA ALA MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED .................................................. 52 3.21 RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE ............................................................ 55 3.22 LIIKUVUS JA TRANSPORT ............................................................................................................. 59

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

5

3.22.1 Tiheasustusalade liikluskorraldus ..................................................................................... 60 3.22.2 Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine ..... 60 3.22.3 Jalgratta- ja jalgteed ......................................................................................................... 60 3.22.4 Ühistransport .................................................................................................................... 63 3.22.5 Kohalike teede ja tänavate kaitsevööndid ......................................................................... 63 3.22.6 Riigiteest tulenevad kitsendused, tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi

vähendamine ........................................................................................................................................ 63 3.22.7 Teedega seotud üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine...................................... 65 3.22.8 Riigiteede liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine ............................................. 66 3.22.9 Kohalikud teed .................................................................................................................. 67 3.22.10 Juurdepääsud kallasrajale ................................................................................................ 67 3.22.11 Parkimiskorraldus............................................................................................................. 67 3.22.12 Sadamad............................................................................................................................ 68 3.22.13 Navigatsioonimärgid ......................................................................................................... 69 3.22.14 Suure väina püsiühenduse trassikoridoridest loobumine .................................................. 69 3.22.15 Vatla lennuväli .................................................................................................................. 70

3.23 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ..................................................................................................... 70 3.23.1 Kaugküttepiirkond............................................................................................................. 70 3.23.2 Ühisveevärk- ja kanalisatsioon, reoveekogumisalad ........................................................ 71 3.23.3 Sademevesi ........................................................................................................................ 71 3.23.4 Tuletõrjevesi ...................................................................................................................... 72 3.23.5 Elekter ............................................................................................................................... 72 3.23.6 Gaasitaristu ...................................................................................................................... 74 3.23.7 Lõhkamiskoht .................................................................................................................... 74

3.24 MAAPARANDUSSÜSTEEMID ......................................................................................................... 74 3.25 VÄÄRTUSLIKUD ALAD ................................................................................................................. 75

3.25.1 Lihula muinsuskaitseala .................................................................................................... 76 3.25.2 Arheoloogiapärand ........................................................................................................... 77 3.25.3 Väärtuslikud põllumajandusmaad .................................................................................... 78 3.25.4 Väärtuslikud maastikud .................................................................................................... 81 3.25.5 Kultuurimälestised ............................................................................................................ 82 3.25.6 Väärtuslikud üksikobjektid ja pärandkultuuriobjektid ...................................................... 83 3.25.7 Looduslikud pühapaigad ................................................................................................... 85 3.25.8 Roheline võrgustik ............................................................................................................ 86

3.25.8.1 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate

kitsenduste määramine ..................................................................................................................................... 86 3.26 RISKIALLIKAD ............................................................................................................................. 88

4 SÄÄSTVA JA TASAKAALUSTATUD RUUMILISE ARENGU TINGIMUSED ..................... 89

4.1 MÜRANORMIDE RAKENDAMINE .................................................................................................. 89

5 MAAKONNAPLANEERINGUTE MUUTMISE JA TÄPSUSTAMISE ETTEPANEKUD ...... 91

5.1 SUURE VÄINA PÜSIÜHENDUSE RESERVEERITUD TRASSIKORIDORIDE EEMALDAMISE ETTEPANEK 91 5.2 VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE PIIRIDE MUUTMISE ETTEPANEK ........................................................... 92 5.3 ROHELISE VÕRGUSTIKU PIIRIDE TÄPSUSTAMISE ETTEPANEK ....................................................... 93 5.4 ELEKTRITUULIKUTE ARENDUSALADE JA ARENDUSPIIRKONDADE VÄLJAARVAMISE ETTEPANEK . 93

6 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................ 94

JOONISED:

JOONIS 1. MAAKASUTUS M 1:40 000

JOONIS 2. VÄÄRTUSLIKUD ALAD JA PIIRANGUD M 1:40 000 JOONIS 3. TEED JA TEHNOVÕRGUD M 1:40 000

JOONIS 4. EHITUSTINGIMUSTE SKEEM

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

6

ASULATE VÄLJAVÕTTED:

JOONIS 5. LIHULA LINN

JOONIS 6. VIRTSU ALEVIK

JOONIS 7. KIRBLA KÜLA

JOONIS 8. KOONGA KÜLA

JOONIS 9. KÕMSI KÜLA

JOONIS 10. LÕPE KÜLA

JOONIS 11. OIDREMA KÜLA

JOONIS 12. TUUDI KÜLA

JOONIS 13. TÕUSI KÜLA

JOONIS 14. VARBLA KÜLA

JOONIS 15. VATLA KÜLA

LISADE KAUST:

LISAD

LISA 1. KEHTIVAD PIIRANGUD

LISA 2. LÄÄNERANNA VALLA PÄRANDKULTUURIOBJEKTIDE LOETELU

LISA 3. LÄÄNERANNA VALLA ROHEVÕRGUSTIKU ANALÜÜS

LISA 4. LÄÄNERANNA VALLA KORDUVA ÜLEUJUTUSEGA ALA PIIRI MÄÄRAMINE JA VIRTSU RISKIPIIRKONNAS

ÜLEUJUTUSTE LEEVENDAMISE PÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE. ARUANNE. SKEPAST JA PUHKIM 2019

LISA 5. MATSALU RAHVUSPARGI JA KASARI JÕE LÄHIALADE KASUTUSE UURING. CONSULTARE 2020

LISA 6. ÜP LÄHTESEISUKOHAD JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVASTUS

LISA 7. KSH ARUANNE

LISA 8. VÄÄRTUSLIKE KÜLASÜDAMETE VÄLJAVÕTTED

LISA 9. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISTE VÄLJAVÕTTED

LISA 10. ÜLDPLANEERINGU JA MAAKONNAPLANEERINGU VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE PIIRIDE VÕRDLUS

LISA 11. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE MÕJU RIIKLIKU KULTUURIPÄRANDI OBJEKTIDELE

LISA 12. LÄÄNERANNA VALLA ARHEOLOOGIAPÄRAND

MENETLUSDOKUMENDID

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

7

ÜLDPLANEERINGU KASUTAMISE ÜLDINE JUHIS

Selleks, et leida üldplaneeringust kiirelt oluline info seoses konkreetse

asukoha või krundiga, toimi järgnevalt:

1. Tutvu JOONISE 1 Maakasutus põhjal asukohale vastava juhtotstarbe

sisuga peatükis 3.1. Arvesta, et Lääneranna valla üldplaneering on

koostatud üldplaneeringu täpsusastmes ja üldistuses. Üldplaneeringu

tasand ei eelda maaüksuse piirides lahenduse vaatamist. Maakasutuse

joonisel toodud erinevateks juhtotstarveteks kavandatud alade piire võib

täpsustada detailplaneeringus, kuid peab arvestama, et juhtotstarbega

ala pindala suurusjärk jääks samaks nagu üldplaneeringus toodud.

2. Arvesta, et sõltumata asukohast kehtivad üldised ehitamise tingimused

punktis 3.6 ja piirkondlikud elamute ehitamise tingimused ptk 3.7.

Lääneranna valla ehitustingimuste skeem on toodud JOONIS 4.

3. Arvesta, et üldplaneering kaitseb väärtusi ja kavandab arengut kogu

valla taustal tervikuna. Väärtuslike alade tingimused on toodud ptk 3.23

ning väärtuslike alade ja objektide paiknemine kajastub JOONISEL 2.

Väärtuslikud alad ja piirangud.

4. Taristute arenguga seotud teemad on toodud peatükis 3.21, 3.22 ja

JOONISEL 3 Teed ja tehnovõrgud.

5. Teadvusta, et üldplaneering kavandab eelkõige Lääneranna valla

terviklikku arengut. Sellele lisaks mõjutavad arengut seadusandlus, riigi

taristud ja riigi poolt kaitstavate objektide tingimused, mida

üldplaneering ei pruugi täielikult selgitada ja mis kehtivad olenemata

üldplaneeringust.

6. Arvesta, et üldplaneeringu koostamine toimus aastatel 2018-2024.

Hilisemal ajal toimunud arengud ja vahepealsel ajal tehtud otsused

võivad lisaks mõjutada arengut konkreetses asukohas.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

8

EESSÕNA

Üldplaneering ning üldplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegiline

hindamine on algatatud Lääneranna Vallavolikogu 23.08.2018.a otsusega nr 90.

Üldplaneeringu eesmärk on Lääneranna valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määratlemine. Üldplaneering koostatakse Lääneranna valla territooriumi kohta järgmise 10-

15 aasta perspektiivis. Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja

detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel

projekteerimistingimuste andmise aluseks.

Üldplaneeringut menetletakse planeerimisseaduse alusel. Üldplaneeringu koostamisega

paralleelselt viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi lühend KSH),

mille aruanne on üldplaneeringu koosseisuline dokument. KSH koostamise käigus hinnatakse

üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ja määratakse vajadusel

leevendusmeetmed.

Praegustes piirides Lääneranna vald loodi 2017. aasta haldusreformi käigus Lääne maakonna

Hanila ja Lihula valla ning Pärnu maakonna Koonga ja Varbla valla ühinemisel. Valdade

ühinemisel sõlmitud kokkuleppe tulemusel kuulub Lääneranna vald Pärnu maakonna

koosseisu. Valla keskus on Lihula linn, mis säilitas staatuse vallasisese linnana.

Lääneranna valla haldusterritooriumil kehtivad ühinenud nelja valla üldplaneeringud: Koonga

valla üldplaneering (Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrus nr 2), Hanila valla

üldplaneering (Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrus nr 32), Lihula valla üldplaneering

(Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrus nr 22), Varbla valla üldplaneering (Varbla

Vallavolikogu 11.11.1999 määrus nr 1). Varbla Vallavolikogu 29.04.2004 otsusega nr 26

kehtestati Matsiranna puhkeala osaüldplaneering. Lääneranna valla üldplaneeringu

kehtestamisega kaotavad kehtivuse varem kehtestatud osaüldplaneering ja üldplaneeringud.

Käesolev Lääneranna valla üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, milles toodu on

kehtestatava planeeringu kui haldusakti osad. Üldplaneeringu lisades on toodud

planeeringuala olemasoleva olukorra ülevaade, üldplaneeringu alusuuringud, valla

pärandkultuuriobjektide loetelu ja KSH aruanne jm. Nimetatud materjalid on toodud lisades

kuna neid ei kehtestata käesoleva üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu joonistel on toodud õigusaktidega kindlaks määratud maa- ja veealade

kasutamise piirangud 2023. aasta seisuga, mis on olemasolevaks taustinformatsiooniks ja mida

pole üldplaneeringuga leevendatud või täiendavalt piiratud. Kehtivate piirangutega on

arvestatud maa-alade juhtotstarvete määramisel. Samuti on üldplaneeringus kajastatud

piirangud, mille kohta tehakse käesoleva üldplaneeringuga muutmise ettepanekuid

(ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja riigimaantee kaitsevööndi suurendamise/

vähendamise ettepanek). Lääneranna valla üldplaneeringu joonistel taustainfona kajastatud

kitsendused võivad ajas muutuda. Vastava seadusandluse muutumisel tuleb kitsenduste

määramisel lähtuda kehtivast õigusaktist. Kitsendusi põhjustavad objektid koos kitsenduste

ulatusega on leitavad Maa-ameti kaardirakendusest. Looduskaitseliste kitsenduste puhul on

otstarbekas lähtuda Eesti looduse infosüsteemist (EELIS, Keskkonnaagentuur).

Üldplaneeringu lisades on toodud üldplaneeringu alusuuringud:

• Lisa 3. Lääneranna valla rohevõrgustiku analüüs;

• Lisa 4. Lääneranna valla korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Virtsu

riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine. Aruanne.

Skepast ja Puhkim 2019.

• Lisa 5. Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuring. Consultare 2020.

Üldplaneeringu lähteseisukohtades oli kavandatud rohkem uuringuid, kuid üldplaneeringu

koostamise hetkel ei osutunud need vajalikuks.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

9

Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi ei koostatud,

kuna üldplaneeringu koostamise ajal oli koostamisel uus Lihula muinsuskaitseala kaitsekord,

mis valmis kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja

Muinsuskaitseameti koostöös. Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus toodud

põhimõtted on integreeritud üldplaneeringu lahendusse . Eritingimusi ei koostatud ka kuna

üldplaneeringuga kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ja

muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust

JOONISEL 3. Teed ja tehnovõrgud toodud tehnovõrkude paiknemist võib käsitleda

taustinformatsioonina, kuna see on ajas valdkonna arengukavadega (ÜVK arengukava,

soojamajanduse arengukava jne) ja projektidega muutuv.

Üldplaneeringu koostamise eelselt kehtestatud detailplaneeringud jäävad kehtima.

Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks lähtudes PlanS § 140 toodud tingimustest.

Kehtiva detailplaneeringuga kaetud alal on krundi ehitusõiguse määramise ja katastriüksuse

kasutuse sihtotstarbe määramise aluseks detailplaneering.

Koos üldplaneeringu koostamisega viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH), mille eesmärgiks on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid mõjusid

üldplaneeringu koostamisel ja hinnata üldplaneeringu elluviimisel kaasneda võivaid olulisi

keskkonna-, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid. KSH aruanne on toodud

LISAS 7.

Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus. Planeeringu koostamisel

konsulteerib valda OÜ Entec Eesti. Keskkonnamõju strateegilise hindamist viib läbi Estonian,

Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ).

Üldplaneeringu koostamisega tegeles töögrupp koosseisus:

Margus Källe Lääneranna valla planeeringute spetsialist;

Mihkel Kalmaru Lääneranna valla maaspetsialist;

Eret Täht Lääneranna valla ehitusspetsialist;

Martin Tee Lääneranna valla teede- ja transpordispetsialist;

Sigrid Sepp Lääneranna valla eriplaneeringute projektijuht;

Urmas Osila Lääneranna valla majandusosakonna juhataja;

Janne Tekku OÜ Entec Eesti projektijuht (Ruumilise keskkonna planeerija,

tase 7, kutsetunnistuse nr 176296);

Kerttu Kõll OÜ Sfäär Planeeringud abi-projektijuht, maastikuarhitekt-

planeerija (Volitatud maastikuarhitekt ekspert tase 8,

kutsetunnistuse nr 167508);

Piret Põllendik OÜ Sfäär Planeeringud maastikuarhitekt-planeerija;

Pille Antons OÜ Elle, keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert.

Lääneranna Vallavalitsus tänab kõiki, kes on oma igapäevaste tegemiste kõrvalt leidnud aega

ja energiat võtta osa avalikest aruteludest ja planeeringualastest nõupidamistest ning andnud

omapoolse sisendi üldplaneeringu koostamisse.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

10

LÜHENDID

EELIS - Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister

EhS - ehitusseadustik

MaaPS - maapõueseadus

MuKS - muinsuskaitseseadus

PlanS - planeerimisseadus

KSH - keskkonnamõju strateegilise hindamine

KMH – keskkonnamõju hindamine

KÜA - korduva üleujutuse ala piir mererannal

MÕISTED

Käesolevas peatükis on toodud üldplaneeringus kasutatavate mõistete selgitused.

Üldplaneeringu tõlgendamisel ning edasiste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel

tuleb lähtuda käesolevas peatükis toodud mõistetest. Mõistete selgitused on koostatud lähtudes

kehtivast seadusandlusest. Kui seadusandlus muutub või täpsustub, tuleb üldplaneeringu

tõlgendamiseks kasutada hetkel kehtivas seadusandluses toodud mõistete selgitusi.

Ehitusega seotud mõisted ja nende selgitused:

TIHEASUSTUSALA - linnas ja alevis ning alevikus ja külas selgelt piiritletav kompaktse

asustuse ja hoonestusega ala;

KOMPAKTSE ISELOOMUGA KÜLAKESKUS on hajaasustusalal paiknev tihedama

hoonestusega külakeskus, mida on lubatud arendada kompaktsuse printsiibil (vt ptk 3.8.3).

DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA on ala, kus tuleb enne ehitise

projekteerimist koostada detailplaneering. Detailplaneeringu kohustusega alad

planeeringualal on linnad, alevid ja alevikud (vt täpsemalt ptk 3.3).

HAJAASUSTUSALA VÕI HAJAASUSTUSEGA ALA on tiheasustusala piiridest välja jääv

ala.

JUHTOTSTARVE (varem on kasutatud selle kohta ka mõistet juhtfunktsioon) on käesoleva

üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud

piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad ja kogu tegevus sellel alal on allutatud

põhisihtotstarbest tulenevale eesmärgile (üldplaneeringuga täpsustatud juhtotstarvete

selgitused on toodud ptk 3). Nt elamuala tähendab sellist ala, mille peamiseks maakasutuse

viisiks on elamumaa ja sellega seonduvad kõrvalkasutusviisid nagu liiklus, haljastus, äri jne.

Tootmisalal on peamiseks maakasutusviisiks tootmismaa ja sellega seonduvad

kõrvalkasutusviisid nagu äri, transport jne. Juhtotstarve hõlmab ka olemasolevat maakasutust,

seega tagab järjepidevuse.

ELAMU on eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav hoone, milles kogu pind või enamus

pinnast on ettenähtud aastaringseks elamiseks. Elamu on üksikelamu, kaksikelamu, muu kahe

korteriga elamu, ridaelamu, korterelamu.

ÜKSIKELAMU (varem on kasutatud ka mõisteid väikeelamu, eramu, pereelamu, individuaal-

elamu või ühepereelamu vms) on elamu, milles on üks elamuühik. Üksikelamu on ka talu

elamu.

KORTERELAMU (varem kasutatud ka mõistet korruselamu) on kolme või enama

elamuühikuga (korteriomandiga) elamu, mille korterid (vt mõistet „korter“) paiknevad

üksteise peal ja kõrval. Korterelamul on üks või mitu trepikoda. Korterelamuks ei loeta

üldplaneeringu kontekstis ridaelamut või muu kahe korteriga elamut (vt mõiste eelpool).

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

11

ABIHOONE (varem kasutatud mõistet kõrvalhoone) on elamuga samal krundil asuva elamu

(põhihoone) teenindamiseks ette nähtud hoone (näiteks kuur, saun, garaaž, jäätmehoone,

paadikuur, puukuur, tööriistade või töövahendite hoiuruum vms mitteeluruum).

VÄIKEEHITIS on kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone või

samade mõõtmetega katusega rajatis sh katusealune, mis ei ole ehitusloakohustuslik.

Väikeehitis on näiteks kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge: abihoone,

suvila, aiamaja. Detailplaneeringu olemasolul peab väikeehitis jääma hoonestusalale ja

ehitisealuse/hoonete aluse pinna sisse, kui planeeringu seletuskirjas ei ole lubatud teisti.

KRUNT on käesoleva üldplaneeringu mõistes maa-ala, millele on antud ehitusõigus.

KRUNDI HOONESTUSALA on krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega

lubatud hooneid ja rajatisi.

HOONESTUSLAAD on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib

seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või

krundil.

TÄISEHITUSE PROTSENT on suhtarv, mis näitab maaüksusel asuvate kõigi hoonete

summaarse hoonealuse pinna suhet maaüksuse kogupinna kohta.

HOONE KORRUSELISUS on hoone korruste arv, sealhulgas maa-alused korrused ja katuse-

korrus. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringutes määratud pool korrust ehk katusekorrus

(korruselisus 1,5 või 2,5 jne) loetakse ehitusluba andes korruseks, ümardades korruste arvu

suurema numbri suunas (nt 1,5 korrust = 2 korrust). Taoline ümardamine aga ei tähenda, et

katusekorruse asemel võib hoonele rajada täismahus teise korruse. Lisaks korruselisusele võib

määrata ka maa-aluste korruste arvu.

KATUSEKORRUS on korrus, mille pinnast suurem osa on madalam, kui 2,5 m (üksikelamu

puhul 2,3 m) ning mille ruumidel on kaldseinad ja/või kaldlaed.

EHITISE EHITISEALUNE PINDALA (varem on kasutatud mõistet hoone ehitusalune

pindala) on ehitise maapealse ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.

Ehitisealune pind jaguneb hoonealuseks pinnaks ja rajatisealuseks pinnaks.

Hoonealuse pinna hulka arvatakse ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosa(de)

nagu rõdud, lodžad ja varikatused ning hoone maa-aluste osa(de) aluse pinna projektsiooni

horisontaaltasapinnal. Hoone ehitisealuse pinna määramisel ei võeta arvesse hoone küljes

olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, terrassi, katmata kaldteed ning katmata

treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja tehnoseadme osa, liikuvat või

alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni

ühe meetri laiust katuseräästast ning hoone kujunduslikke elemente nagu nt betoonmüüridega

lillekastid vms elemendid maapinal.

Mõiste ehitisealune pind on määratletud ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja

taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“.

Määruse § 19 lõike 1 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind.

Väärtuslike alade ja objektidega seonduvad mõisted:

VÄÄRTUSLIK MAASTIK on määratletud kui ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-

ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslike maastike

eristamisel käsitletakse eraldi väärtuslikke loodus- ja puhkemaastikke ning algupäraseid

ajastumaastikke (vt ptk 3.25.4).

VÄÄRTUSLIK ÜKSIKOBJEKT on valla ajaloolist identiteeti või konkreetse valla piirkonna

eripära välja toov hoone (vt ptk 3.25.6).

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

12

VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA on üldplaneeringus toodud kõrge viljelusväärtu-

sega põllumaad, mis on määratud mullastiku viljakuse ja maaharimise sobivuse alusel.

Hindamisel on tuginetud mullakaardi mullahindepunktidele. Lähtudes

maakonnaplaneeringutes toodud informatsioonist on Lääneranna vallas viljakaks loetud 35 ja

enama hindepunktiga viljakustsooniga põllumaad (vt ptk 3.25.3).

Rohevõrgustikuga seonduvad mõisted:

TUGIALA - Rohelise võrgustiku kui süsteemi komponent. Piirkond, millele süsteemi

funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialadel paiknevad vastava süsteemi seisukohalt kõige

olulisemad elemendid (kaitsealad, loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad, VEP-id,

Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või rohevõrgustiku seisukohalt olulisi

ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad suured looduslikud alad jne).

ROHEVÕRGUSTIKU KORIDOR (ka ROHEKORIDOR) - Rohekoridorid ehk

ribastruktuurid. On tugialasid ühendavad rohelise võrgustiku elemendid, mille eesmärk on

tagada rohevõrgustiku sidusus, aidata kaasa tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada

elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on tuumaladega võrreldes

vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

PÕLISPUU on erakordselt suurte mõõtmetega või liigile omasest keskmisest kõrgema

vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise tähtsusega nii kodumaist päritolu kui ka

võõrliigist puu. Põlispuu ümbermõõt on rinna kõrguselt (130 cm) mõõtes vähemalt 220 cm.

Taastuvenergeetikaga seonduvad mõisted:

Kuna taastuvenergeetika valdkond ja sellega seotud terminoloogia ning tingimused arenevad

pidevalt ja kiiresti, võib üldplaneeringus sätestatud mõisted vananeda üldplaneeringu

ajaperspektiivis (10-15 aastat). Seetõttu määrab üldplaneering, et taastuvenergeetikaga seotud

tingimusi ja mõisteid võib perioodiliselt uuendada vastavalt muutuvale seadusandlusele ning

vallavalitsuse kaalutlusotsusele, arvestades tehnoloogilist arengut ja sellest tulenevaid

võimalusi. Selline paindlik lähenemine võimaldab tagada üldplaneeringu ajakohasuse ning

kohandada seda vastavalt valdkonna arengule.

ELEKTRITUULIK - tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade.

VÄIKETUULIK – kuni 30 m kogukõrgusega üksiktuulik, mis on püstitatud elektrienergia

tootmiseks eelkõige oma majapidamise või ettevõtte tarbeks1. Kokkuleppeline väiketuuliku

mõiste (s.h maksimaalne kõrgus) võib muutuda, lähtudes õigusaktides ja/või valdkondlikes

juhenddokumentides kasutatavatest mõistetest.

TUULEPARK - mitmest elektrituulikust ning nende juurde kuuluvatest rajatistest koosnev

elektrijaam2. Kokkuleppeline tuulepargi mõiste võib muutuda, lähtudes õigusaktides ja/või

valdkondlikes juhenddokumentides kasutatavatest mõistetest.

TUULIKU KOGUKÕRGUS – tuuliku masti kõrgus + pool rootori diameetrit (ehk tuuliku

masti ja labade kõrgus püstasendis);

Mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ja

selleks on soovitatav teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise

või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused.

PÄIKESEPARK – päikeseelektrijaam, mis muundab päikese kiirgusenergiat elektrienergiaks.

MAASTIKUANALÜÜS - Maastikuanalüüs koostatakse ekspertarvamuse vormis, et uurida

ehitiste sobivust ümbritsevasse keskkonda, võttes arvesse väärtuslike maastikuelementide

1 Mõiste on sõnastatud, tuginedes Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni määratlusele 2 Mõiste on sõnastatud, tuginedes Vabariigi Valitsuse määrusele 26.06.2003 nr 18 „Võrgueeskiri“

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

13

säilimist ja avanevaid vaateid. Selle protsessi käigus hinnatakse planeeritava ehitise mõju

vaadetele, maakasutusele, looduslikule keskkonnale, kultuuripärandile, hoonestusele,

elukeskkonnale ning teistele aspektidele. Maastikuanalüüsi koostaja on arhitektuuri või

maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti

taseme kutsetunnistusega isik.

Üleujutusaladega seonduvad mõisted:

KORDUVA ÜLEUJUTUSEGA ALA PIIR MERERANNAL – korduvalt (pidevalt teatud

perioodide järel) üleujutatav ala, mis on mererannaga seotud piirangute (piiranguvöönd,

ehituskeeluvöönd) lähtejoon.

KÕRGVEEPIIR SUURTE ÜLEUJUTUSALADEGA SISEVEEKOGUL – korduvalt

(pidevalt teatud perioodide järel) üleujutav ala, mis on veekogu kaldaga seotud piirangute

(piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd) lähtejoon.

RISKIPIIRKOND – riiklikul tasemel määratud oluline üleujutusohuga seotud riskipiirkond

tiheasustusalal.

ÜLEUJUTUSOHUGA ALA – ala, kus võivad tõenäoliselt esineda veekogu veetaseme tõusust

tingitud üleujutused ning kus üleujutustega seotud riskide (oht inimese tervisele ja varale või

keskkonnale) maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid ennetus- või leevendusmeetmeid.

Teede ja transpordiga seonduvad mõisted:

KOHALIK TEE – tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus,

kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele

kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav

kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee.

SADAM – veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav

maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised

VÄIKESADAM - sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid 24-meetrise ja

väiksema kogupikkusega veesõidukitele

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

14

1 ÜLDOSA

1.1 Planeeringuala üldandmed

Pindala 1361 km 2

Territooriumilt on Lääneranna vald Pärnu

maakonna suurim ning kuulub ühtlasi

pindalalt Eesti suurimate kohalike

omavalitsuste hulka

Asukoht Pärnu maakond,

ajalooline Läänemaa ja Pärnumaa

Naaberomavalitsused Lääne-Nigula, Märjamaa

ja Põhja-Pärnumaa vallad ning Pärnu linn

Piirkondlikud keskused Lihula linn ja Virtsu alevik

(150 küla)

Rahvaarv3 5168

(01.01.2024 Rahvastikuregister)

Lääneranna vald loodi 2017. aasta haldusreformi käigus Lääne maakonna Hanila ja Lihula

valla ning Pärnu maakonna Koonga ja Varbla valla ühinemisel. Valdade ühinemisel sõlmitud

kokkuleppe tulemusel kuulub Lääneranna vald Pärnu maakonna koosseisu. Valla keskus on

Lihula linn, mis säilitab staatuse vallasisese linnana.

Valla rahvastiku tihedus on 3,7 in/km2, mis ei ole võrreldav Eesti keskmisega (30 in/ km 2).

1.2 Rahvastiku arengusuundumused. Kahanemisega kohandumine.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi 2040 aastal (Statistikaamet, Alis Tammur 2014. a)

elab Eestis ligi kümnendiku võrra vähem inimesi kui praegu, elanikkond on keskmiselt

tunduvalt vanem, sündide arv aastas väheneb ja ülalpeetavate hulk tööealise suhtes kasvab.

Prognoosi andmetel on Eestis kasvava rahvaarvuga maakonnad Harjumaa ja Tartumaa ning

ülejäänud maakonnad on kahaneva rahvaarvuga. Statistikaameti ja Tartu Ülikooli poolt

koostatud rahvastikuprognoosi järgi peaks Pärnumaa rahvastik rännet arvesse võttes aastatel

2014-2040 18% vähenema, Läänemaal – peaks rahvastik vähenema 23% (Pärnumaa tervise-

ja heaoluprofiil, 2019). Kuna viimase paari-kolme aasta jooksul on demograafiline olukord

võrreldes prognoosi koostamise ajaga teatud osas muutunud (nt tagasiränne välismaalt), siis

on Statistikaamet alustanud rahvastikuprognoosi korrigeerimist. Pärnumaa elanike arv langeb

Statistikaameti 2019. a ennustuse kohaselt 25 aasta jooksul üle 13 000 inimese ehk kuuendiku

võrra.

Pärnumaa elanike arv on aastate 1990-2017 jooksul vähenenud enamvähem samal kiirusel

kogu Eesti näitajaga (-17,4% Pärnumaal ja -16,2% Eestis). See „kahanemine suuremaks“ on

olnud Eesti maakondade rahvastikuarengute kontekstis siiski üks väiksemaid langusi:

neljandal kohal peale Harjumaad (-4,1%), Tartumaad (-10,7%) ja Raplamaad (- 14,2%).

Seetõttu on Pärnu maakonna rahvastiku osatähtsus Eestis jäänud enamvähem stabiilseks: ca

6% (Pärnumaa tervise- ja heaoluprofiil, 2019).

3 Rahvastikuregistri andmetel 01.01.2024.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

15

Pärnu maakonna rahvastikupüramiid kattub enamvähem Eesti rahvastikupüramiidiga.

Suurimate anomaaliatena paistab silma nooremas keskeas (25-44-aastased) elanike vähesem

osakaal võrreldes Eesti keskmisega, seda nii meeste kui ka (veel rohkem) naiste puhul

(Pärnumaa tervise- ja heaoluprofiil, 2019).

Vähenev ja vananev elanikkond toob endaga kaasa ühest küljest maksutulu vähenemise ja

teisest küljest teenusvajaduse suurenemise.

Lääneranna valla üldplaneeringu lahenduse koostamisel on reaalse olukorra ja demograafilise

prognoosiga arvestatud. Pikemas perspektiivis peab arvestama, et rahvastiku vananemise ja

vähenemise kontekstis võivad asulad -Lihula linn, Virtsu alevik ja Lääneranna külad muutuda

vanema elanikkonnaga piirkondadeks. Taoline muutus ilmneb tõenäoliselt koostatava

üldplaneeringu rakendamise ajaperspektiivis (10-15 aastat), mis näitab, et vajadus

üldkasutatavate alade reserveerimiseks/säilitamiseks püsib, tuleb nt eakate huvidest ja

vajadustest lähtuvalt pakkuda toimivaid väliruumi lahendusi ja teenuseid, tagada mugavad

juurdepääsud ühiskondlikele hoonetele ja rohealadele, parandada jalgratta- ja jalgteede

ühendusi Lihula linnas ja Virtsu alevikus ning arendada sotsiaalteenuseid keskustes

olemasolevate hoonete baasil.

Kahaneva asustuse all ei tule mõelda mitte ainult rahvastiku vähenemist ja vananemist.

Samavõrra oluline – teinekord algpõhjusena tähtsamgi – on majandusliku aktiivsuse

vähenemine. Kahanevate piirkondade ettevõtluskeskkonnale on omane ühelt poolt töökohtade

ja teisalt töötajate nappus – struktuurne tööjõupuudus, kus tööjõu pakkumine ei ühti

nõudlusega4.

1.3 Üldplaneeringu koostamise vajadus

Lääneranna vald loodi 2017. aasta haldusreformi tulemusel Hanila, Lihula, Koonga ja Varbla

valla ühinemisel. 2017. aasta valimiste järel moodustatud uued kohalikud omavalitsused olid

kohustatud algatama aasta jooksul uue üldplaneeringu koostamise. Mõtestamist vajavad

kohalike omavalitsuste ühinemisega muutunud arengueeldused, sh tuleb üle vaadata kehtivad

planeeringud, kuna olukord on muutunud nii haldus- kui ka asustusüksuste kontekstis.

Lähiaastate suurim väljakutse on endiste Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla sisuline

ühendamine Lääneranna vallaks. Vajalik on pidev ja sihipärane tegevus valla elanike arvu

hoidmiseks, valla tulubaasi laiendamiseks ja kohaliku ettevõtluse arenemise toetamiseks.

Lääneranna valla 2018-2028. a arengukava kohaselt on valla peamine kapital inimesed,

looduskaunis keskkond ning ettevõtlus. Vallas on olemas pikka aega tegutsenud edukad

tööstuse, ehitusmaterjalide tootmise, põllumajanduse, transpordi, kaubanduse jt valdkondade

ettevõtted. Üheks peamisemaks kitsaskohaks on väike elanike arv ja madal asustustihedus,

ebaühtlane ja hõre asustus, ulatuslik territoorium, valla kaugus riigi suurematest keskustest,

valla osade kaugus vallakeskusest ja valla osade eraldatus üksteisest.

Üldplaneeringu koostamise ülesanded on toodud planeerimisseaduse § 75 lg 1.

Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse

üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.

Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja

detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus.

4 Rahandusministeerium, 2015

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

16

1.4 Üldplaneeringu koostamise alusdokumendid

Seoseid olulisemate strateegiliste dokumentidega on kirjeldatud planeeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandes.

Üldplaneeringu koostamise alusdokumendid on:

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+;

• Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti

majandusvööndi teemaplaneering (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022

korraldusega nr 146;

• Pärnu maakonna planeering (kehtestatud 29.03.2018);

• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering (Pärnu

maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152);

• Lääne maakonna planeering 2030+ (kehtestatud 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/70);

• Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV

elektriliini trassi asukoha määramine"(välja ehitatud);

• Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV

elektriliini trassi asukoha määramine" (välja ehitatud);

• Arengustrateegia Pärnumaa 2035+;

• Lääneranna valla arengukava aastateks 2018-2028 (kinnitatud 27.09.2018.a

määrusega nr 31);

• Koonga valla üldplaneering (Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrus nr 2;

• Hanila valla üldplaneering (Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrus nr 32);

• Lihula valla üldplaneering (Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrus nr 22);

• Varbla valla üldplaneering (Varbla Vallavolikogu 11.11.1999 määrus nr 1);

• Matsiranna puhkeala osaüldplaneering (kehtestatud Varbla Vallavolikogu

29.04.2004 otsusega nr 26);

• Matsalu rahvuspargi, looduskaitsealade, maastikukaitsealade ja hoiualade kaitse-

eeskirjad.

• „Lihula muinsuskaitseala kaitsekord“ (kehtestatud Vabariigi Valitsuse

19.04.2024 korraldusega nr 81);

• „Lihula valla kaugküttepiirkonna kehtestamine“ Lihula Vallavolikogu

26.10.2006.a määrus nr 18;

• „Lihula linna soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

kinnitamine“ Lihula Vallavolikogu 25.02.2016.a määrus nr 3;

• „Koonga valla soojamajanduse arengukava aastateks 2016-2026

kinnitamine“ Koonga Vallavolikogu 29.06.2016.a määrus nr 20;

• „Lääneranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks

2020-2032” Lääneranna Vallavolikogu 15.10.2020 määrus nr 88;

• Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla 29.12.2016 ühinemisleping;

• Edela-Eesti asustuse elujõu säilitamine. Aruanne uurimistulemustest. Eesti

Maaülikool 2018;

• Eesti väikeasulate uuring. Hendrikson & KO, Tallinna Ülikool,

Rahandusministeerium 2019;

• Matsalu turismipiirkonna turismimajanduse arengukava 2014-2020+ ja 2021-

2025 (MTÜ Terra Maritima).

• Keskkonnaministeeriumi 10.02.2019.a käskkiri nr 1-2/19/105 „Üleujutusega

seotud riskide ajakohastatud hinnang“;

• Eesti Keskkonnastrateegiast aastani 2030;

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

17

• Lääneranna valla välisõhu mürakaart endise Varbla valla haldusterritooriumi osas;

• Lääneranna vallas kehtivad detailplaneeringud

• naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud;

• muud nimetamata uuringud.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr

197 algatatud ja menetluses oleva Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringuga. Tuuleparkide

eriplaneeringu eesmärgiks on leida asukoha eelvaliku käigus Lääneranna vallas sobivaimad

kohad elektrituulikute parkide püstitamiseks ning seejärel valida parimad asukohad

elektrituulikute parkide (edaspidi „tuulepark") rajamiseks. Eriplaneeringu teises (detailse

lahenduse) etapis määratakse kindlaks tuuleparkide ehitustingimused, sealhulgas tuulikute arv,

täpne asukoht, kõrgus ning vajalik taristu, sealhulgas juurdepääsuteed ja elektri ülekandeliinid

koos liitumiskohtadega. Lääneranna valla üldplaneeringut ja tuuleparkide eriplaneeringut

koostatakse paralleelselt, kuid teineteisest sõltumatult. Koostatavat tuuleparkide

eriplaneeringut ei loeta üldplaneeringu põhilahenduse muudatuseks. Eriplaneeringu kehtestaja

on Lääneranna Vallavolikogu. Eriplaneeringuga kavandatud ehitise asukoht kantakse

üldplaneeringusse vastavalt planeerimisseadusele toiminguga (PlanS § 122 lg 3 ja 5).

1.4.1 Lääneranna valla ruumilise arengu suundumused seoses Pärnu maakonna planeeringuga ja Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud keskustega

Tulenevalt planeerimisseadus § 55 lõikest 2, on Lääneranna valla üldplaneeringu koostamise

aluseks Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringud. Maakonnaplaneeringud väljendavad riigi ja

maakonna kui terviku huve, mis on tasakaalustatud maakonna omavalitsuste huvidega, seades

üldplaneeringu koostamiseks põhimõtteid, tingimusi ja suuniseid arengu kavandamiseks.

Maakonnaplaneeringute üks kaalukamaid eesmärke, millest tuleb lähtuda madalama tasandi

planeeringutes, on ruumilise arengu suunamise põhimõtted.

Käesolevas peatükis tuuakse välja olulisemad seosed maakonnaplaneeringutega, millega on

Lääneranna valla üldplaneeringu lahenduse koostamisel arvestatud. Järgnevalt on tsiteeritud

Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute seletuskirjade teksti, kui ei ole viidatud teisiti

(Maakonnaplaneeringute tekst lähtub 2017 haldusreformi eelsetest maakonnapiiridest. Peale

haldusreformi on Lääne maakonna Lihula ja Hanila valla ning Pärnu maakonna Koonga ja

Varbla valla ühinemisel moodustatud Lääneranna vald Pärnu maakonna koosseisus).

Lähtuvalt Tartu Ülikooli RAKE uuringust on Lääne ja Pärnu maakonna planeeringuga

määratud keskuste võrgustik (Skeem 1), mis koosneb erineva tasandi keskustest ning mille

määramisel on lähtutud rahvastiku kahanemisest, töökohtade ja erinevate teenuste

paiknemisest. Keskuste võrgustiku hierarhia on järgmine: maakondlik – piirkondlik – kohalik

- saareline – lähi.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

18

Skeem 1. Lääne maakonna keskuste võrgustik (Lääne maakonnaplaneering

2030+, 2018).

Skeem 2 Pärnu maakonna planeering 2018. Strateegiaplaan (väljavõte).

Keskuste võrgustikule lisaks on oluline mõista keskus-tagamaa süsteemi ehk

toimepiirkondasid. Toimepiirkond on keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb keskuslinnast ja

sellega funktsionaalselt seotud tagamaast, mille elanikkonnale on keskuslinn igapäevaselt

oluline töökohtade ja teenuste tarbimise sihtkoht. Lääne maakonnas on kaks keskuslinna,

Haapsalu ja Lihula, mis moodustavad koos ümbritsevate asulate ehk tagamaaga

toimepiirkonnad.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

19

Lääne maakonna maakondlik keskus ja toimepiirkonna keskus kattuvad ning selleks on

Haapsalu linnastu, mis moodustub ruumiliselt koostoimivatest Haapsalu linnast, Paralepa ja

Uuemõisa alevikust (vt Skeem 1).

Piirkondlik keskus– on keskus, mis teenindab väiksemat hulka rahvastikust ning pakub vähem

teenuseid ja töökohti, kui maakondlik keskus. Piirkondlikku keskust eristab temast madalama

tasandi keskustes pakutavate teenuste parem kvaliteet ja mitmekesisus nii era- kui avalikus

sektori teenuste osas. Piirkondlikus keskuses asub piirkonna olulisim ühistranspordi

sõlmpunkt.

Piirkondlikuks keskuseks on Lihula linn, millel on oluline roll Lääne maakonna lõunaosa

majanduskeskkonna kujundamisel ja elanikkonna teenindamisel (Skeem 1). Lihula linn tagab

Lõuna-Läänemaal avaliku sektori ja erasektori kvaliteetteenuste olemasolu. Lihula kannab

regionaalarengu seisukohalt Lõuna-Läänemaa administratiivkeskuse rolli, kuna piirkond jääb

Haapsalu linnastu ja Haapsalu-Tallinna mnt suhtes geograafiliselt ebasoodasse kaugusesse.

Pikaajalised rahvastikuprognoosid näitavad, et Lihula linna ja selle tagamaa rahvaarv on

kahanemas. Nii asukohast tulenevate regionaalsete eripärade kui negatiivsete

rahvastikuprognooside valguses tuleb arvestada, et Lihula linna suutlikkus teenuste ja

töökohtade säilitamisel kahaneb. Arvestades Lihula linna tähtsust oma tagamaa piirkonna sh

Pärnu maakonnas Koonga valla elujõulisuse tagamisel on oluline suunata antud keskuse

tugevdamiseks regionaalpoliitilisi toetusmeetmeid.

Lisaks sellele, et Lihula on ainuke piirkondlik keskus Lääne maakonnas, on ta ka ainuke tugi-

toimepiirkonna keskus. Tugi-toimepiirkond on maakonnatasandist väiksem funktsionaalne

piirkond, mille keskuse roll on toetada maakonnakeskusi, kui need (oma väiksuse või suurte

vahemaade tõttu) üksi ei suuda pakkuda kõigile maakonna elanikele tegevust. Tugi-

toimepiirkond moodustab kõrgema tasandi keskuse ümber, mis on mitme omavalitsuse elanike

igapäevase liikumise keskmes. Lihula tugitoimepiirkond kattub osaliselt Haapsalu

toimepiirkonnaga. Lihula linn moodustab olulise töö- ja teenuste rände sihtkoha Matsalu

lahest maakonna lõuna- ja idaosale, vahemaa Haapsaluga on 52 km (autoga 45 min).

Looduslikust ja ajaloolisest eripärast tulenevalt on Lihula oluline majanduslik keskus Lõuna-

Läänemaa jätkusuutliku arengu tagamiseks.

Piirkondliku keskuse rolli mängib Lihula ka Pärnu maakonna loodeosa jaoks Skeem 2. Pärnu

maakonna planeering rõhutab Lihula tähtsust keskusena Oidrema, Lõpe ja ka Tarva kantide

elanikele.

Kohalik keskus– keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid ning on ka

oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Keskustel on oluline roll oma tagamaa

hajaasustuse säilitamisel piirkondlikest keskustest eemal.

Kohalikuks keskuseks on Virtsu, millel on oluline osa oma tagamaa lähikeskuste toetamisel

(Skeem 1).Virtsu tähtsus on maakonna lõunaosa elanike teenindamisel, toetudes tugevalt

Lihula linnale ja Kõmsi külale. Virtsu arengueeldus tuleneb nii Lihula lähedusest kui

paiknemisest põhimaantee ja riikliku tähtsusega reisisadama vahetus läheduses.

Lääneranna valla üldplaneeringu lahenduse koostamisel on maakonnaplaneeringutes toodud

keskuste arendamise põhimõtetega arvestatud. Uusi tiheasustusalasid üldplaneeringuga ei

kavandata. Lihula linnas, Virtsu alevikus ja teistes valla suuremates asulates suunatakse

üldplaneeringuga ehitustegevust olemasoleva asustuse ja hoonestuse tihendamisele ja

olemasoleva taristu kasutamiseks. Kokkuvõtvalt on üldplaneeringu lahenduse koostamisel

arvestatud järgmiste maakonnaplaneeringus toodud asustuse suunamise põhimõtetega:

Asustuse suunamise üldised põhimõtted

• Säilitatud on väljakujunenud asustusstruktuuri. Ruumilise arengu eesmärkidena

Lääneranna valla üldplaneeringus on ette nähtud säilitada selge piir linna- ja

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

20

maakeskkonna vahel, hoides tiheasustusalade kompaktsust. Lääneranna valla

territoorium on üldplaneeringu eesmärkide saavutmiseks jagatud väiksemateks

piirkondadeks ning piirkondade kohta on toodud kohakesksed maakasutus- ja

ehitustingimused. Piirkonnad on erineva struktuuriga ning seetõttu ka erinevate ehitus-

ja maakasutuspõhimõtetega.

• Eelisarendada on ette nähtud olemasoleva asustuse, teede, ühistranspordiliinide ja

tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid. Seda põhimõtet toetavad kohapõhine

maakasutuse planeerimine, kohapõhised ehitusreeglid ja üldised ehituspõhimõtted

Lääneranna valla territooriumil ;

• Näha ette energiamahuka ettevõtluse arendamiseks tootmis- ja ärimaa

juhtsihtotstarbega maa-alad ja võimalused elektri otseliinide rajamiseks ettevõtlusalade

ning olemasolevate ja kavandatavate taastuvenergia jaamade või nende elektrivõrguga

liitumise kohtade vahele, eelkõige Lihula linnas ja selle vahetus ümbruses

• Hoida Lihula linna ja Virtsu aleviku kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure

tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes.

Ruumilise arengu eesmärkidena üldplaneeringus on ette nähtud säilitada Lihula linna ja

Virtsu aleviku kompaktsust, arendades neid eelkõige olemasoleva asustusstruktuuri

tihendamise ja laiendamise, ruumilise mitmekesisuse ja elukeskkonna kvaliteedi

tõstmise kaudu. Mitmekesiste teenuste kättesaadavuse eelduseks on planeeritud

keskustesse – Lihula linna ja Virtsu alevikku, segahoonestusega alasid, äri-, kaubandus-

ja teenindusettevõtte alasid ja äri- ja väiketootmise alasid ning üldkasutatavaid alasid.

Suur osa planeeritavatest objektidest on ette nähtud olemasolevate hoonete

rekonstrueerimise baasil, kuna see lähtub säästliku linnaehituse põhimõtetest ja need

paiknevad logistiliselt mugavas asukohas, on elamualadest jalgsikäigutee kaugusel,

seotud ühis-transpordipeatustega, rohealade läheduses ja korralike ühendusteedega.

• Läbi uute segahoonestusfunktsiooniga, äri-ja väiketootmise alade planeerimise on

toetatud ettevõtlusealade toimimist ja uute loomist ning nende kättesaadavust.

Tootmisalade planeerimine üldplaneeringus on toimunud peamiselt, arvestades

olemasolevaid ettevõtluse arengukoridore: logistiliselt olulistes sõlmpunktides

põhimaanteede äärde ja olemasolevate toimivate ettevõtlusaladega seonduvalt või

olemasoleva, kasutuseta seisva, tootmishoonestuse baasil.

• Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Teedevõrgu abil siduda elu- ja

töökohti pakkuvad ning teenuseid osutavad keskused. Luua ja kujundada ohutu

jalgratta- ja jalgteedevõrgustik. Üldplaneeringus nähakse ette jalgratta- ja jalgteede

võrgustiku laiendamine, et soodustada inimesi igapäevaseid liikumisi tegema jalgsi või

jalgrattaga.

• Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates,

selle võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil. Üldplaneering toetab

kompaktsete elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Elamualade

planeerimisel Lääneranna vallas lähtutakse olemasolevate elamualade kompaktsemaks

muutmisest ja neis kvaliteetse avaliku ruumi võrgustiku planeerimisest. Uute

elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku

sotsiaalse infrastruktuuri osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike

keskuste arenguga. Üldplaneeringu koostamise hetkel on valla keskuse

ühistranspordiühendused maakondlike keskustega piisavad. Ühistransporti arendatakse

lähtudes vajadustest ja võimalustest;

• Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused - säilitada olemasolevat

looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke põllumajandusmaid.

Arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda puhkeotstarbelised

liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega aladel). Lisaks on

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

21

üldplaneeringus väärtustatud väljakujunenud linna- ja külamiljööd, kohavaimu ning

ajaloolist pärandit, samuti piirkondadele omast maastikulist ja ruumilist omapära.

• Välditud on elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise

võrgustiku aladele. Planeeritud elamualade ulatust on, võrreldes eelnevate üld-

planeeringutega, vähendatud. Vähendamine on säästva arengu kaalutlustest tulenevalt

asjakohane ja vajalik. Tulenevalt rahvastiku üldisest kahanemis- ja vananemistrendist

Lääneranna vallas, võib pikemas perspektiivis oodata rahvaarvu kahanemise jätkumist;

• Uute arendusalade planeerimine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi

läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel.

• Planeeringute koostamisel ja ehitamisel väljapool tiheasutusalasid rakendada

hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks on üldplaneeringus määratud hoonestatavate

kruntide minimaalsed suurused, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud

maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud eraldi Matsalu

rahuvuspargi ala kohta, väärtuslike külasüdamete kohta, kompaktse struktuuriga

külakeskuste kohta ja ülejäänud hajaasustusega aladel. Hajaasustusega aladel on

eelistatud varasemalt hoonestatud kohtade taashoonestamine, sealhulgas ajalooliste

talukohtade kasutusele võtmist esmajärjekorras.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

22

2 LÄÄNERANNA VALLA RUUMILISE ARENGU VISIOON

Üldplaneeringu kehtestamise ning seeläbi maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise

eesmärgiks üldiste huvide ja eesmärkide arvestamise kõrval on aidata kaasa Lääneranna valla

arengukava strateegiliste eesmärkide elluviimisele.

Ruumilise arengu eesmärgid Lääneranna vallas:

• Säilitada selge piir linna- ja maakeskkonna vahel. Hoida tiheasustusalade kompaktsust.

Hajaasustuses elamumaade arendamisel olemasoleva külatüübi ja ruumilise struktuuri

säilitamine.

• Arvestada keskkonna väärtustega. Väärtustada väljakujunenud külamiljööd, ajaloolist

pärandit, samuti piirkondadele omast maastikulist ja ruumilist omapära. Hoida ja

parandada rohevõrgustiku sidusust.

• Luua võimalused ettevõtluskeskkonna arenemiseks ja investeeringute tegemiseks ning

töökohtade loomiseks. Äri- ja tootmistegevust soositakse eelkõige juba toimivates

ettevõtluspiirkondades, samuti olemasoleva hoonestuse baasil. Potentsiaalsete

ettevõtjate ja investeerijatega läbirääkimisel lähtutakse põhimõttest, et siinne

olemasolev ja planeeritav ettevõtlus on keskkonnasõbralik.

• Rohevõrgustiku, puhke- ja rekreatsioonialade säilitamine. Puhke- ja rekreatiivsete

tegevuste kavandamisel ja arendamisel on eelistatud keskkonnasõbralik turism ja

puhkemajandus.

Ruumilise arengu eesmärgid Lihula linnas ja Virtsu alevikus:

• Luua ja hoida elukeskkonda ning tagada selle ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus

ning mitmekesisus, eristuv iseloom ja ühendatus. Säästliku arengu võtmesõna on

kompaktne asustus, sest ainult nii saab luua eeldused eluks vajaliku taristu –

ühistransport, keskküte, ühine vee- ja kanalisatsioonisüsteem, kohalikud lasteaiad ja

koolid – arendamiseks. Tihendamisena on käesolevas üldplaneeringus käsitletud

muuhulgas ka kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalike funktsioonide (sh puhkealade,

jalgratta- ja jalgteede) arendamist, et soodustada asumite kujunemist elavaks,

turvalisemaks, säästvamaks ja tervislikumaks asumiks ning parandada asumite

sotsiaalset sidusust.

• Süsteemse planeerimisega toetada kompaktsete elamupiirkondade teket väljakujunenud

infrastruktuuri baasil. Elamualade planeerimisel on lähtutud sellest, et tagatud oleks hea

juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma

võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste

alusel. Elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele

vajaliku sotsiaalse infrastruktuuri osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja

kohalike keskuste arenguga.

• Tulenevalt rahvastiku üldisest kahanemis- ja vananemistrendist Eestis ja Lääneranna

vallas, ei ole pikemas perspektiivis oodata olulist rahvastiku kasvu, tõenäoline on

rahvaarvu vähenemine vallas, mistõttu elamualade reserveerimisel lähtutakse

olemasolevate elamualade kompaktsemaks muutmisest.

• Mitmekesistada sotsiaalset infrastruktuuri lähtudes rahvastiku arengusuundumustest

(kahanemine ja vananev elanikkond). Kaasava planeerimise ja kindla kasutajagrupi (nt

eakate) huvidest ja vajadustest lähtuvalt toimivate väliruumi lahenduste ja teenuste

pakkumine.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

23

• Muuta atraktiivseks Lihula ja Virtsu keskused ning teiste suuremate asulate kompaktselt

hoonestatud keskosad. Elavdada tänavaelu, kujundada asulate keskused jalakäijatele

sõbralikumaks.

• Argivajadusi rahuldavate poodide ja teenindusasutuste, ühiskondlike hoonete

paiknemine jalakäiguteede kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult.

• Hoida identiteediga kohti ja kohalikke traditsioone ning väärtustada ökoloogilist

tasakaalu.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

24

3 MAA- JA VEE-ALADE EHITAMIS- JA KASUTAMIS- TINGIMUSED

Lääneranna valla üldplaneeringu eesmärgiks on ruumilise terviklikkuse loomine valla

territooriumil ning seeläbi eelduste tagamine hea keskkonna kujunemiseks. Planeerimisseadus

määrab elukeskkonna parendamise põhimõtte, mille kohaselt luuakse planeeringuga eeldused

kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise

struktuuri loomiseks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid

väärtusi. Selleks, et Lääneranna Vallavolikogu ja -valitsus saaks valla arengut soovitud suunas

juhtida, tuleb planeeringutes maakasutusele ja ehitamisele seada tingimused5.

Vastavalt planeerimisseadusele on üldplaneeringu peamine eesmärk planeeritava territooriumi

arengu põhisuundade ja tingimuste määramine ning aluste ettevalmistamine

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks.

3.1 Tiheasustusalad

Lääneranna valla üldplaneeringus on tiheasustusalad määratud kui linnas ja alevis ning

alevikus ja külas selgelt piiritletav kompaktse asustuse ja hoonestusega alad.

Tiheasustusalasid iseloomustab väikelinnale või alevile iseloomulik mitmekesine ruum,

hoonestustihedus, tänavatevõrk, erinevate taristute olemasolu. Tiheasustusalad käesoleva

üldplaneeringu tähenduses on võrdsustatud üldplaneeringu koostamise ajal kehtiva

looduskaitseseaduse tähenduses „tiheasustusalaga“.

Lääneranna valla üldplaneeringuga on tiheasustusalaks määratud Lihula linn ja Virtsu

alevik (välja arvatud merelaiud ja Puhtu poolsaar). Tiheasustusalade piirid on kantud

üldplaneeringu joonistele.

3.2 Maakasutuse juhtotstarbed

Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve6,

mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna (planeerimisseadus

§ 6). Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe järgimine muutub kohustuslikuks uute ehitiste

ehitamisel, detailplaneerimisel ja projekteerimistingimuste andmisel. Üldplaneeringuga on

määratud maakasutuse juhtotstarve ruumiliselt terviklikuna käsitletava ala kohta. 7

Üldjuhul ei tähenda juhtotstarbe määramine maa-ala muutumist üheotstarbeliseks,

võimaldatud on ka ala teenindavad ja rikastavad teised funktsioonid. Võimalikud toetavad

otstarbed on loetletud iga juhtotstarbe liigi kirjelduse juures. Juhtotstarvete selgitused on

toodud Tabel 1.

Toetava otstarbe lubamine alale ja selle täpne osakaal juhtotstarbest on kohaliku omavalitsuse

igakordne kaalutlusotsus. Toetava otstarbe ulatust võib väljendada osakaaluna ühe või mitme

maaüksuse pindalast või osakaaluna ehitiste kasutusotstarbest.

5 Tingimuste seadmise aluseks on planeerimisseaduses toodud üldplaneeringu ülesanded (planeerimisseadus § 75), mida tuleb käsitleda koosmõjus planeerimise

põhimõtetega, mis on sätestatud planeerimisseaduse § 8 kuni § 12. 6 Vastavalt planeerimisseaduse seletuskirjale on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav (üle 51%) otstarve, mis annab kogu

määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Lääneranna valla üldplaneeringus on toetava otstarbe lubamine piirkonda ja selle täpne osakaal

juhtotstarbest kohaliku omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus- ühe juhtotstarbega ala pindala suurusjärk peab jääma samaks nagu üldplaneeringus toodud (nt

elamualade osakaal loodusliku ala suhtes; ühiskondlike alade reserveerimise ulatus jne) . 7 Ruumiliselt terviklikuks alaks loetakse üldplaneeringu mõistes JOONIS 1 Maakasutus kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga

katkematult kaetud ala (areaali). Juhtotstarve hõlmab ka olemasolevat maakasutust, seega tagab järjepidevuse, terviklikkuse ja olemasoleva keskkonna kaitse.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

25

Toetav otstarve on lubatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

• toetav otstarve ei too kaasa olulisi mõjusid juhtotstarbe kohasele keskkonnale

(müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse märgatav kasv jms);

• toetava otstarbe kohane hoonestus arvestab piirkonna hoonestuslaadiga - rajatava

hoone kubatuur (maht) vastab elamute mahtudele nii ehitisealuse pinna kui ka

kõrguse poolest;

• kaasnev parkimisvajadus ja haljastuse tingimused on võimalik lahendada samal

krundil.

Teedel ja taristul (sh piirkonna sisse jäävatel ja seda teenindavatel tehnorajatistel) on kõikjal

toetav otstarve.

Samuti võib kõikide maakasutuse juhtotstarvete puhul kõrvalsihtotstarbeks ette näha ärimaa

eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri naabruskonda (sh puudub oluline

keskkonnamõju elanike tervisele) ning rajatava hoone kubatuur vastab elamute mahtudele nii

ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest.

Kasutusalade nimestik ehk juhtotstarbed on planeeringu aluseks olevate mõistete ja tähistuste

süsteem (Tabel 1). Loendi koostamisel on arvestatud üldplaneeringu tasemega.

Tabel 1. Kasutusalade nimetused ja selgitused

Tähis Juhtotstarve Seletus

Segahoonestusega

ala

Mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenin-

dava taristu ehitamiseks ette nähtud ala sh kaubandus- ja

teenindushooned, väiketootmine, äri- ja väikeettevõtlus,

elamisfunktsioon, ühiskondlik funktsioon, rohealad.

Elamuala

tiheasustusalal ja

kompaktse

iseloomuga

külakeskuses

Elamute ehitamiseks mõeldud ala tiheasustusalal ja

kompaktse iseloomuga külakeskuses. Võib sisaldada ka

elamupiirkondi teenindavaid rohealasid, mängu- ja

spordiväljakuid, väikesemahulisi ja vähest mõju omavaid

ühiskondlikke- ja ärihooneid (nt väikepoed, lasteaed,

eralasteaed jms), millega ei kaasne negatiivne mõju

juhtotstarbe kohasele keskkonnale*.

Elamuala-

korterelamute ala

Korterelamute ehitamiseks mõeldud ala ja olemasolevad

korterelamute alad. Võib sisaldada ka elamupiirkondi

teenindavaid rohealasid, mängu- ja spordiväljakuid,

väikesemahulisi ja vähest mõju omavaid ühiskondlikke-

ja ärihooneid (nt väikepoed, lasteaed, eralasteaed jms),

millega ei kaasne negatiivne mõju juhtotstarbe kohasele

keskkonnale* .

Äri-, kaubandus- ja

teenindusettevõtte

ala

Kontorite ja büroode, majutusasutuste, kaubandus- ja

teenindusettevõtete ja neid teenindava taristu ehitamiseks

ette nähtud ala, milles võivad sisalduda väiketootmine,

transpordimaa, rohealad, klientidele suunatud

puhkekohad.

Mäetööstuse ala

Mäetööstusmaad. Kaevandamislubadega määratud

mäeeraldise alad. Võib rajada maavara kaevandamiseks

ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ja karjääri ehk

pealmaakaevandamise mäeeraldise tegemiseks ja

töötlemiseks vajalikke ehitisi.

Tootmise ala

Äriks ja mitmesuguseks väiketootmiseks mõeldud ala:

keskkonnaohutu tootmise, tootmisehitiste ja neid

teenindava taristu, väiketootmise ja väiksema külastajate

arvuga maa-alad, kaubandus- ja teenindusettevõtete,

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

26

põllumajandusliku ja metsandusliku tootmise, jt

tootmisehitiste ning nendest tulenevad mõjualad.

Juhtotstarvet toetavad otstarbed on teenindus- ja

toitlustushoone, kontorihoone, transpordimaa.

Olulise

keskkonnamõjuga

tootmise ala

Tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstusrajatise

maa-ala, s.h selliste tootmistegevuste maa-ala, millega

võib kaasneda oluline keskkonnakasutus/keskkonnamõju

ja/või kus tuleb rakendada meetmeid keskkonnamõjude

leevendamiseks. Sellised tegevused on näiteks

keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõtted (s.h

suurfarmid), samuti tootmine, millele kohaldub KeHJS

kohane keskkonnamõju hindamise kohustus. T3 aladel on

kõigi keskkonnakaitseliste ja elanike tervise ja heaolu

kaitseks seatud nõuete täitmisel võimalik arendada ka

suurtootmist. Juhtotstarvet toetavad otstarbed on

väiketootmise ja väiksema külastajate arvuga maa-alad,

teenindus- ja toitlustushoone, kontorihoone,

transpordimaa.

Üldkasutatav ala

Ühiskondlike hoonete ja seda teenindava taristu

hitamiseks ettenähtud maa-ala ja muudeks mitte kasumit

taotlevateks tegevusteks ettenähtud maa-ala: võib rajada

avalikku funktsiooni täitvaid (ehk sotsiaalmaa

sihtotstarbega haakuvaid) hooneid ja rajatisi: valitsus- ja

ametiasutusi, teadus-, haridus- ja meediaasutusi, spordi-

ja kultuuriasutusi (sh staadioneid, ujulaid jms),

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning vaba aja

veetmisega seotud asutusi sõltumata nende

omandivormist.

Aiamaa ala

Kohalikele elanikele isiklikuks tarbeks aiasaaduste ja

taimede kasvatamiseks mõeldud maa.

Riigikaitse ala

Riigikaitse otstarbel kasutatav ala, sh riigikaitselise

ehitise, linnakute ja lähiharjutusalade ala hajaasustusalal.

Kohaliku kaitseliidu alad. Juhtotstarvet toetavad

otstarbed on väiketootmise ja väiksema külastajate

arvuga maa-alad, teenindus- ja toitlustushoone,

kontorihoone, transpordimaa.

Päästeteenistuse ja

korrakaitse asutuse

ala

Päästeteenistuse, korrakaitse asutuse maa-ala.

Puhkeala hoonete

ehitamise õigusega

Puhkamiseks mõeldud haljasala: puhkeala teenindavate

hoonete ja rajatiste ehitamiseks ettenähtud maa-ala.

Suunatud puhkuse ja turismi teenindavate ehitiste ja

infrastruktuuride ehitamiseks ettenähtud maa-ala.

Hoonete ehitamise õigusega. Kõrvalkasutusena on

lubatud mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid

teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala sh

kaubandus- ja teenindushooned, väikeettevõtlus,

elamisfunktsioon, ühiskondlik funktsioon.

Puhkeala hoonete

ehitamise õiguseta

Puhkamiseks mõeldud haljasala: looduslikuna säilitatava

( või poollooduslikuna majandatav) vaid puhkeala

teenindavate rajatiste ehitamiseks ettenähtud maa-ala (nt

laudteed, viidad, pingid, prügikastid). Hoonete ehitamise

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

27

õiguseta.

Haljasala- ja

parkmetsa ala

Hooldatavate haljasalade, parkide (sh parkmetsade ja

metsaparkide) ala.

Kaitsehaljastuse ala

Haljastatud puhvertsoonid tootmis- ja liiklusaladelt leviva

keskkonnamõju leevendamiseks.

Kalmistu ala

Kalmistu ja matmisega seotud ehitiste maa, kalmistu

juurdepääsutee ja parkla maa-ala.

Jäätmekäitluse ja

tehnoehitiste ala

Jäätmekäitlusehitise, elektroonilise side ning kütte-, vee-,

gaasi- ja elektrivarustusega seotud ehitise teenindamiseks

vajalik maa-ala Elektrienergia tootmise ja jaotamise,

kanalisatsiooni ja reovee-puhasti ehitise, vee tootmise ja

jaotamise ehitise maa-ala, soojusenergia tootmise ja

jaotamise ehitise ning sideehitise maa-ala.

Mobiilsidemastid tiheasusutusaladel.

Transpordiala

Olemasoleva või kavandatava tee, tänava, väljaku ja

reisijate teenindamiseks vajaliku ehitise maa.

Sadama ala

Sadama ala (reisi-, kala-, paadi-, kaubasadam) on

veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse

osutamiseks kasutatav maa- ja veeala koos sadama

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitistega.

Toetavad otstarbed äri- ja tootmisfunktsioon.

-*** Maatulundusala

Põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks

kasutatav maa ning erineva kasutusotstarbega hoonete

õuealad. Tavaline hajaasustus.

* Väikesemahulised ja vähest mõju omavad ühiskondlikud- ja ärihooned, on lubatud kui see ei too kaasa

olulisi mõjusid juhtotstarbe kohasele keskkonnale (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse märgatav kasv

jms), toetava otstarbe kohane hoonestus arvestab piirkonna hoonestuslaadiga ja kaasnev parkimisvajadus ja

haljastuse tingimused on võimalik lahendada omal krundil või kinnistul. Elamukrundi või elamu

sihtotstarbega kinnistu kasutamise toetavaks sihtotstarbeks võib ärimaa maakasutuse ette näha eeldusel, et

äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri naabruskonda ning rajatava hoone kubatuur vastab elamute

mahtudele nii ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest.

**Menetluses olevate kaevandamisloa taotluste osas on määratlemine mäetööstusmaana võimalik pärast

maavara kaevandamise loa saamist selle õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel.

*** Maatulundusala ei ole kaardi parema loetavuse huvides tähistatud tähega ja lausvärviga. Üldplaneeringus

on reserveeritud maatulundusala moodustatud järgmistest põhikaardi andmekihtidest: puittaimestik, haritav

maa, lage ala ja hoonete ümber asuv õueala.

Maatulundusala valdav maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Üldplaneeringus on

reserveeritud maatulundusala moodustatud järgmistest põhikaardi andmekihtidest:

puittaimestik, haritav maa, lage ala ja hoonete ümber asuv õueala. . Erinevalt teistest

reserveeritud aladest ei ole maatulundusala kaardi parema loetavuse huvides tähistatud tähega

ja lausvärviga.

Hajaasustuses on maatulundusalale lubatud planeerida täiendavaid äri- või tootmismaid

(väljaspool reserveeritud tootmisalasid), kui olemasolevad tootmismaad ei vasta tootmiseks

vajalikele nõuetele, tegevus toetab oluliselt valla arengut, arvestatud on kõigi asjakohaste

keskkonnamõjudega, ning eeldada võib tootmistegevuse pikaajalist jätkusuutlikkust.

Eelistatud on siiski olemasolevate tootmisalade ja hoonestuse kasutusele võtmine. Vältida

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

28

tuleb selliste olemasoleva asustusega nõrgalt seotud uute tootmismaade planeerimist läbi

detailplaneeringute või projekteerimise, mis ei võimalda hilisemat tootmise/hoonestuse

ümberstruktureerimist ning võib muutuvates majandusoludes kergesti kaasa tuua uue

mahajäetud tööstuskompleksi.

Lääneranna valla üldplaneering on koostatud üldplaneeringu täpsusastmes ja üldistuses.

Üldplaneeringu tasand ei eelda katastri- või maaüksuse piirides lahenduse vaatamist.

JOONISEL 1 Maakasutus toodud erinevateks juhtotstarveteks kavandatud alade piire võib

täpsustada detailplaneeringus, kuid peab arvestama, et juhtotstarbega ala pindala suurusjärk

jääks samaks nagu üldplaneeringus toodud (nt elamualade osakaal loodusliku ala suhtes;

ühiskondlike alade reserveerimise ulatus jne).

Edasisel üldplaneeringu tõlgendamisel ja detailplaneeringute algatamisel ja koostamisel peab

kohalik omavalitsus kaalutlema, kas koostatav detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus

või mitte ja oma kaalutlused tuleb tuua välja menetlusotsustes, näiteks vastates järgmistele

küsimustele:

• kas perspektiivne ala arendus muudab olemasoleva piirkonna iseloomu?

• kas selle ala keskkonnamõjud ulatuvad väljapoole detailplaneeringuala piiri

ja/või kas see toob kaasa olulisi mõjusid juhtotstarbe kohasele keskkonnale

(müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse märgatav kasv jms)?

• kas planeeritav hoonestus arvestab piirkonna hoonestuslaadiga?

• Kas kaasnev parkimisvajadus ja haljastuse tingimused on võimalik lahendada

omal maaüksusel?

Kaalutlusõigust rakendatakse planeerimise võimalikult varajases etapis (vastavalt

konkreetsele menetlusprotsessile ja vajadusele kas enne detailplaneeringu algatamist,

detailplaneeringu lähteseisukohtade väljastamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel).

Kaalutlusotsuse langetamisel võetakse arvesse tegevuse iseloomu, asukoha keskkonna-

tingimusi (s.h nii looduskeskkond, sotsiaal-majanduslik keskkond kui kultuuripärand),

võimalikku olulist avalikku huvi (s.h vajadusel tegevusest mõjutatud osapoolte arvamust),

tegevuse olulisust valla arenguks jms. Vajadusel küsitakse otsuse langetamiseks täiendavat

informatsiooni, s.h pädeva isiku või asutuse poolt uuringute/ekspertiiside koostamist (nt

mürauuring, maastikuanalüüs, rohelise võrgustiku toimivuse uuring vms). Juhul kui uuringut

koostava eksperdi pädevusnõuded ei tulene üldplaneeringust või õigusaktidest, lähtutakse

tavapärasest praktikast ja heast tavast taoliste uuringute teostamisel.

Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on õigustatud juhul, kui kaalumise tulemusel

jõutakse veendumusele, et muudetav lahendus võib olla parem (algatamisel) ja on parem

(kehtestamisel), kui ilma muutmiseta lahendus. Detailplaneeringu koostamise tulemuseks võib

olla ka see, et üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud. Eelkõige on üldplaneeringus

määratud juhtotstarvete täpsustamine edasises planeerimises, projekteerimises ja muudes

otsustes aktsepteeritav, kui see on avalikes huvides, põhjendatud ning lähtub avaliku ruumi

parendamise, kõigi ruumikasutajate arvestamise ning tervikliku ja mitmekesise ruumi

hoidmise ja loomise eesmärgist.

Kui toimub üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlus, siis tuleb vastavalt

planeerimisseadusele kaaluda ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise

vajalikkust ning koostada KSH eelhinnang.

Kui vastavalt planeerimisseadusele uue hoone ehitamine detailplaneeringu koostamise

kohustust kaasa ei too, võib Lääneranna Vallavolikogu olulise avaliku huvi olemasolu korral

või negatiivse keskkonnamõju kaasnemise korral algatada detailplaneeringu koostamise.

Lisaks võib Lääneranna Vallavolikogu põhjendatud vajadusel kaalutlusotsuse alusel algatada

detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida pole käesolevas üldplaneeringus (vt ka ptk

3.3 ja 3.4) ega planeerimisseaduses ette nähtud.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

29

3.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad

Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning

nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:

1) hoone püstitamiseks;

2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;

3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja

või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks;

4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise

asukoht on valitud üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad Lääneranna vallas on oma

asustusüksuse piirides Lihula linn ja Virtsu alevik. Teisi detailplaneeringu kohustusega

alasid käesoleva üldplaneeringuga ei määrata.

Vallavalitsus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut

koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse

vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:

• ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda,

arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;

• käesolevas üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja

ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka

üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

• ehitise püstitamisel lähtutakse piirkonnas või ehitise lähiümbruses

väljakujunenud hoonestustihedusest, hoonete arvust maaüksusel ja tänavajoonest,

ehitusõiguse andmisel on arvesse võetud piirkonna keskmine hoonestustihedus,

hoonestuse kõrgus ja väljakujunenud ehituslaad, mille alusel on määratud

kavandatavatele ehitiste lubatud suurim ehitisealune pind, kõrgus, korruste arv,

asukoht maaüksusel ja muud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.

3.4 Detailplaneeringu koostamise juhud

Väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid sõltub detailplaneeringute

koostamise vajadus kavandatavast tegevusest, selle mõjust väljapoole planeeritavat maa-a-ala

või maaüksuse piiri ja avalikust huvist. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige

vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest.

Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd,

arvestatakse detailplaneeringu koostamisel detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi,

lähtudes muinsuskaitseseaduses sätestatust.

Lisaks seaduses ettenähtud juhtudele ja detailplaneeringu koostamise kohustusega

aladele tuleb detailplaneering koostada järgmistel juhtudel:

• 5 ja enama elamukrundi moodustamisel ehitusõiguse saamiseks;

• Olemasolevast maapinnast enam kui 10 m kõrguse elamu ja elamu abihoone

ehitamisel, erandina on lubatud ehitada kõrgemat väike- või paariselamut

detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimuste alusel läbi avatud

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

30

menetluse, kui nõuetekohased kujad on tagatud. Vallavalitsusel on õigus nõuda

naaberkinnisasjade omanike kirjalikke nõusolekuid;

• Olemasolevast maapinnast enam kui 17 m kõrgusega uute äri- ja tootmishoone

või ühiskondliku hoone ehitamiseks. Erandina on detailplaneeringut koostamata

lubatud olemasolevale tootmisalale täiendavate kõrgemate kui 17 m kõrgusega

äri- ja tootmishoonete ja rajatiste püstitamine projekteerimistingimuste alusel läbi

avatud menetluse, kui nõuetekohased kujad on tagatud. Vallavalitsusel on õigus

nõuda naaberkinnisasjade omanike kirjalikke nõusolekuid.

• Üle 30  m kõrguste üksiktuulikute või raadiosidemastide jm rajatiste ehitamiseks;

• Alla 30 m kõrguste tuulikuparkide rajamine;

• Enam kui 3000 m2 ehitisealuse pinnaga hoone ehitamiseks seni hoonestamata

maaüksusele. Tingimuse seadmise eesmärgiks on tagada suuremate hoonete

sobivus maastikku ja arvestamine avaliku huviga;

• Üle viiekümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone või

majutushoonete kompleksi (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms)

ehitamiseks;

• Supelranna ehitamiseks;

• Uue sadama ehitamiseks;

• Rohelise võrgustiku tugialasid tükeldavate uute teede ehitamiseks v.a matkarajad,

jalgratta- ja jalgteed ning juurdepääsuteed elamutele;

• Rohevõrgustiku tugialal ja rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse)

sihtotstarbe muutmine, v.a sihtotstarbe muutmine maatulundusmaaks,

elamumaaks, kaitsealuseks maaks, üldmaaks, transpordimaaks ja

mäetööstusmaaks;

• Ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel kui väljatava

kaevise maht ulatub kruusa, liiva, dolokivi ja lubjakivi leidumise korral üle

3000 m3. Erandiks on tehnovõrkude rajamine, siis võib kaevise maht olla suurem.

3.5 Juhud, millal kaalutakse detailplaneeringu koostamist

Kui kehtiv seadusandlus või üldplaneering ehitamisel detailplaneeringu koostamise kohustust

kaasa ei too, võib Lääneranna Vallavalitsus või Vallavolikogu algatada detailplaneeringu

koostamise järgmistel juhtudel:

• olulise avaliku huvi olemasolu korral;

• olemasoleva keskkonna olulisel muutmisel;

• kavandatava tegevusega kaasneb negatiivne keskkonnamõju või kui negatiivne

keskkonnamõju ületab planeeritava tegevusega hõlmatavate kinnisasjade piire.

Lisaks võib Lääneranna Vallavolikogu põhjendatud vajadusel kaalutlusotsuse alusel algatada

detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida pole käesolevas üldplaneeringus ega

planeerimisseaduses ette nähtud.

Lääneranna Vallavolikogul ja/või Vallavalitsusel on õigus kaaluda ja algatada

kaalutlusotsuse alusel detailplaneeringu koostamine järgmistel juhtudel:

• Ehitamine ärimaa, tootmismaa, ühiskondlike hoonete ja mäetööstusmaa

juhtotstarbega aladel ja muudel juhtudel, kui võib ilmneda kavandatava tegevuse

mõju üle kinnisasja piiri (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse märgatav

kasv jms). Kinnisasja üleste mõjude hulka arvatakse ka kavandatava tegevusega

kaasneva liikluse ja transpordi mõju (müra, tolm, lõhn, saasteained

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

31

välisõhus ,valgusreostus, liiklusohtlikkus, insolatsioonitingimuste mitte täitmine

jms) ;

• Mitme uue elamukrundi (alla 5) moodustamiseks ehitusõiguse saamiseks;

• Uue rida- ja korterelamu ehitamiseks;

• Elamu või äri-, majutuse, või teenindusobjekti teenindamiseks väikehoonete

kompleksi rajamisel, kus on enam kui viis väikehoonet;

• Sadama laiendamiseks üle 33% ulatuses;

• Arendusalale või kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt

ja/või on vajalik naaberkinnisasjadele juurdepääsude tagamine/säilitamine.

• Maastikul domineerivate ehitiste ehitamine.

• Kavandatav tegevus võib eeldatavalt negatiivselt mõjutada üldplaneeringus

määratletud väärtusliku maastiku kui avaliku huvi objekti väärtusi.

• Tootmis- ja äri otstarbeliste ehitiste kavandamisel, mille alune ja teenindamiseks

vajalik maa-ala on suurem kui 2,0 ha.

• Uue avalikult kasutatava tee ning jalgratta- ja jalgteeehitamine.

• Kultuurimälestiste kompleksi maa-alal ja selle lähiümbruses (kaitsevööndis) üle

5 meetri kõrguste hoonete ehitamisel (vt ptk 3.5).

• Päikesepargi rajamine, kui kavandatud tegevusega kaasneb oluline avalik huvi

või keskkonnamõju või kui kavandatakse päikeseparki üle 5 ha suurusele maa-

alale või olemasoleva päikesepargi kõrvale või lähedusse.

Vallavolikogu või Vallavalitsus võib loobuda detailplaneeringu koostamise kaalumisest juhul

kui ehitise projekteerimistingimusi või ehitusloa taotlust menetletakse avalikult.

3.6 Arhitektuurikonkursi läbiviimise nõudega alad või juhud

Käesoleva üldplaneeringuga ei määrata arhitektuurivõistluse läbiviimise nõudega alasid ega

juhtumeid. Arhitektuurikonkursi korraldamise vajadust kaalutakse kõigil juhtudel, mil

kavandatakse:

• linnaehituslikult keskses kohas asuva või olulist avalikku huvi pakkuva ehitise

ehitamist;

• eriti mahuka või silmatorkava ehitise ehitamisel;

• olulise või keskse avaliku ruumi, sh väljaku, tänava või pargi projekteerimisel;

• ulatuslike või kesksemate hoonestusalade planeerimisel.

3.7 Üldiste ehitustingimuste määramine

ÜLDISED EHITUSTINGIMUSED

• Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja

terviklahenduste alusel. Lääneranna valla territooriumile ehitatavad ehitised peavad sobima

ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning

välisviimistlusmaterjalide poolest.

• Asustuse tihendamisel tuleb eelistada soodsa asendiga piirkondi, arvestades sealjuures

olemasolevat asustusstruktuuri ning sotsiaalse ja tehnilise taristu kättesaadavust. Vältida tuleb

tiheasustuse kandumist muus mõttes väärtuslikele aladele. Laiendatavate või uute elamualade

planeerimisel lähtuda sellest, et tagatud oleks hea juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega

varustatus.

• Hoida asustusalade kompaktsust -arendamine toimub eelkõige olemasoleva asustusstruktuuri

tihendamise ja laiendamise, ruumilise mitmekesisuse ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

32

• Ehitiste paigutamisel maastikku tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada ka piirkonna

terviklahendusega ja vaadetega väärtuslikele maastikuelementidele ja kultuurimälestistele.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat elukeskkonda ning arvestada

ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega. Kõik muutused tuleb kavandada selliselt, et naabrite

elukeskkond ei halveneks.

• Segahoonestusega aladel on kruntide minimaalne haljastatud pinna osakaal üldjuhul 20%, kuid

sõltuvalt asukohast võib Lääneranna Vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse

osakaalu.

• Eelistada säästlikke lahendusi nii hoone ehitusel, hoone energiatarbes kui ka hoone paiknemises

ja taristu rajamisel ja kasutamisel. Olemasolevate hoonete võimalikult suure taaskasutuse kõrval tuleks

uued majad projekteerida võimalikult pikaealisteks. See tähendab muuhulgas, et hoone peaks võimaldama

kasutusviiside olulist muutumist tulevikus.

• Parkimiskohtade kavandamisel, eriti Lihula linnas ja Virtsu alevikus, lähtuda igal üksikjuhtumil

tegelikust vajadusest. Parkimiskohtade arvestamisel arvestada ligipääsetavust, kaugust

ühistranspordipeatustest ja kesksusest. Eelistada parkimiskohtade asemel haljastatud õuealade säilitamist,

parklate liigendamist haljastusega. Eelistada keskkonnasõbralike transpordiviiside kasutamist.

• Uute hoonete ehitamisel ajaloolise struktuuriga Lihula linna, Virtsu alevikku ja küladesse, tuleb

olemasolevat asula struktuuri/külatüüpi säilitada. Uued hooned tuleb ehitada väljakujunenud

ehitusjoonele arvestades olemasolevat õuestruktuuri.

• Uute hoonete planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse asula või tänava

hoonestuslaadist, sh hoonete ning hoonegruppide vahelise kauguse määramisel väljakujunenud

ruumistruktuurist. Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib

seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või maaüksusel.

Uute hoonete ehitamise puhul saab määravaks just nende maht ja materjalikasutus. Tuleb vältida

silmatorkavalt suuremaid maju kui on ümbruskonnas ja ka ehitusmaterjale, mis olemasoleva

arhitektuuriga ei haaku.

• Ehitamisel arvestada avalike merevaadetega, samuti naabrite vaadetega merele, kui naabritega

ei lepita kokku teisiti.

• Enne 1940. aastat hoonestatud põhihoone välisviimistluses tuleks üldjuhul vältida imiteerivate

materjalide kasutamist: plekist ja plastist välisvoodrit, metalluksi, kiviimitatsiooniga ja profileeritud

katuseplekki, rullkatet (välja arvatud lamekatuse korral), kärjekujulist ruberoidkatet jne;

• Enne 1940. aastat ehitatud hoonetel tuleks üldjuhul vältida plastakende kasutamist. Erandjuhul

võib plastaknaid kasutada hoovipoolsetel fassaadidel. Enne 1940. aastat rajatud hoonetele on

iseloomulikud puidust aknaraamiga väikese raamijaotusega aknad. Plastikaknad võivad kahjustada hoone

niiskusrežiimi, lisaks vananevad naturaalsetest materjalidest erinevalt.

• Keelatud on sulgeda elanike poolt kasutatavaid liikumisteid ja jalgradu kui kasutus põhineb

väljakujunenud taval. Erandjuhtudel on nõutav Lääneranna vallavalitsuse nõusolek. Juhul kui soovitakse

ehitusõigust krundile või kinnistule, kus paikneb ajalooline juurdepääsutee, tuleb väljakujunenud taval

põhinev liikumistee säilitada.

• Enam kui 10 ha pindalaga maa-ala planeerimisel on Lääneranna Vallavalitsusel õigus nõuda, et

hoonestus, taristud ja rohealad kavandataks nii, et rohealadest moodustuks sidus rohekoridor, mis viiks

veekoguni, pargini või puhkealani.

• Ehitiste püstitamisel pidada silmas, et ehitiste juurde rajatavad tehnovõrgud- ja

kommunikatsioonid (teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühikesed ja võimalikult vähe kahjustataks

maastiku visuaalset väärtust.

• Ehitustegevuseks ettevalmistavate tööde käigus ranna ja veekogu kallaste piirkonnas on keelatud

ulatuslik maapinna reljeefi muutmine ehituskeeluvööndi ulatuses, et tagada looduskaitseseaduse (LKS) §

34 eesmärkide kohane rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine.

• Uute hoonete ja rajatiste püstitamisel on keelatud olemasoleva maapinna reljeefi ulatuslik

ümberkujundamine.

• Sademeveed tuleb kokku koguda hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt ja immutada

pinnasesse võimalikult maaüksuse/krundi piires. Teed ja parklad projekteerida selliselt, et sademevesi

neilt valguks tee või parkla äärsesse kraavi või haljasaladele ning ei valguks naaberkinnisasjadele.

Immutamise protsessi hõlbustamiseks on soovitatav kasutada sademevee imbsüsteeme, kraavitust või

muid looduslähedasi lahendusi ning vältida uute sademeveetorustike rajamist.

• Säilitada ja hoida silmapaistvate mõõtmetega elujõulisi põlispuid, põlispuude gruppe ja alleesid

ning Lihula linna ja Virtsu aleviku ning teiste suuremate asulate tänavahaljastust.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

33

• Ranna-aladele ehitamisel kaitseks tuule, jää ja erosiooni eest säilitada maksimaalselt rannaäärset

metsa ja kõrghaljastust. Vältida tuulekoridoride tekitamist.

• Tiheasustusaladel arvestada elurikkuse hoidmise vajadusega.

• Tiheasustusalade rohealade säilitamisel ja kavandamisel arvestada kliimamuutustega seotud

probleemidele reageerimisega (temperatuuri alandamine, vihmavee käitlemine) ja bioloogilise

mitmekesisuse suurendamisega. Rohealad aitavad paremini hakkama saada kliimamuutuse poolt

põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade – ebasoodsate mõjudega.

Rohealad aitavad linnalist keskkonda jahutada ja kõrvaldada liigset sademevett.

3.8 Elamute ehitustingimused piirkondade kaupa

Lääneranna vald on üldplaneeringu eesmärkide saavutmiseks jagatud piirkondadeks mille

kohta on toodud kohakesksed maakasutus- ja ehitustingimused elamute ja nende juurde

kuuluvate abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks. Piirkonnad on

erinevad ning seetõttu ka erinevate ehitus- ja maakasutuspõhimõtetega.

• Lihula muinsuskaitseala;

• Lihula linn väljaspool muinsuskaitseala ja Virtsu alevik;

• Kompaktse iseloomuga külakeskused;

• Matsalu rahvuspargi maa-ala;

• Väärtuslikud külasüdamed hajaasustuses;

• Hajaasustusega alad.

Piirkondade paiknemine on toodud JOONIS 4. EHITUSTINGIMUSTE SKEEM.

3.8.1 Lihula muinsuskaitseala

Lihula muinsuskaitseala ruumilise arengu tingimusi on käsitletud ptk 3.25.1.

Lihula muinsuskaitsealal kehtivad järgmised seadustest tulenevad piirangud ja põhimõtted:

• Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala;

• Lihula muinsuskaitseala kaitsekord ja selles toodud ehitustingimused.

Elamute planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

• Uue elamu ja selle juurde kuuluva abihoone püstiamisel lähtuda eraldi iga krundi või hoone

puhul vastavalt piirkonnas või kvartalis väljakujunenud hoonestustihedusest, hoonete arvust kinnistul ja

tänavajoonest. Ehitusõiguse andmisel võtta arvesse piirkonna keskmist hoonestustihedust, hoonestuse

kõrgust ja väljakujunenud ehituslaadi, mille alusel määratakse kavandatavatele ehitistele lubatud suurim

ehitisealune pindala, kõrgus, korruste arv, asukoht ja muud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.

• Uue hoonestamata elamukrundi/maaüksuse minimaalne suurus, millele antakse ehitusõigus, on

1000 m2. Krundi/maaüksuse minimaalsuuruse määramisel on lubatud 30% kõikumine

muinsuskaitselistel, maakorralduslikel ja maastikulisest eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud

piirid, juurdepääsud, kiviaiad, ajaloolised piirded, tänavajoon, haljastus jm). Enne käesoleva

üldplaneeringu kehtestamist moodustatud elamumaa sihtotstarbega kruntidele või maaüksustele võib

anda ehitusõiguse ka juhul kui krundi või maaüksuse pindala on väiksem kui 1000 m2.

• Üldjuhul on hoone lubatud maksimaalne kõrgus kuni 10 m maapinnast;

• Üldjuhul hoonete suurim lubatud arv krundil: üks põhihoone ja kuni kolm abihoonet;

• Parkimine omal krundil/maaüksusel.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

34

3.8.2 Lihula linn väljaspool Lihula muinsuskaitseala ja Virtsu alevik

Lihula linnas, väljaspool muinsuskaitseala, ning Virtsu alevikus kehtivad järgmised seadustest

tulenevad piirangud ja põhimõtted:

• Lihula linn on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala;

• Virtsu alevik on detailplaneeringu kohustusega ala;

• Virtsu alevik on riigi tasemel määratud olulise üleujutusohuga riskipiirkond.

Riskipiirkonna sees on määratud üleujutusohuga ala, kus kehtivad üleujutusohuga

ala maakasutus- ja ehitustingimused (vt ptk 3.20).

Elamute planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat elukeskkonda ning lähtuda

olemasolevate hoovide, elamute ja abihoonete struktuurist.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada vajadusega säilitada ümbritsevate elamute

elukvaliteet (hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilimine).

• Väikeelamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse miinimumsuurus, millele antakse

ehitusõigus, on 1000m2. Elamumaa sihtotstarbega maaüksuse miinimumsuurus lähtub piirkonnas välja

kujunenud väikeelamumaa krundi või kinnistute suurustest. Minimaalse maaüksuse suuruse määramisel

on lubatud 30% kõikumist maakorralduslikel ja maastikulisest eripärast tulenevatel kaalutlustel

(looduslikud piirid, juurdepääsud, kiviaiad, kõlvikupiirid jm ). Enne käesoleva üldplaneeringu

kehtestamist olemasolevatele elamumaa sihtotstarbega võib anda ehitusõiguse ka väiksematele

kruntidele/ maaüksustele.

• Üksik-, paaris- ja ridaelamute suurim lubatud korruselisus (maapealsete korruste arv ) on kaks

korrust ja kõrgus üldjuhul kuni 10 m.

• Hoonete suurim lubatud arv krundil/ maaüksusel on uushoonestuse rajamisel: üks põhihoone ja

kuni kolm abihoonet. Abihooneid on lubatud projekteerida rohkem, kui see on iseloomulik antud tänavale.

• Hoone asukoht tuleb valida lähtudes olemasolevast asula või tänava struktuurist (mis seisneb

hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil/ maaüksusel, kaugusest tänavast jne), arvestades

seadustest tulenevaid kitsendusi.

• Olemasolevas väljakujunenud elamupiirkonnas tuleb lähtuda konkreetse tänava

hoonestuslaadist.

• Arvestada tuleb hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi tänavate ääres. Uued

hooned planeerida lähtuvalt olemasolevast hoonestusstruktuurist, eesmärgiga hoida hoonestusstruktuuri

väikelinliku ilmet;

• Eelistatud on üldjuhul vanade hoonete taastamine nende lammutamisele ja asemele uute hoonete

ehitamisele;

• Enne 1940. aastat ehitatud hooned eelistatult säilitada, täpsemalt otsustatakse säilitamise

küsimus vajadusel iga kord eraldi olenevalt konkreetse hoone miljöölisest väärtusest (olulisus miljöö

edasikandjana konkreetses asukohas), säilivusest (autentsus, algupärasus), tehnilisest olukorrast jm

asjaoludest.

• Hoonete tänavapoolsetele fassaadidele ja katustele mitte paigaldada kütte- ja

ventilatsiooniseadmeid, päikesepaneele, satelliittelevisiooni antenne jms seadmeid. Soojuspumba

välisseadmed ja maapealsed päikesepaneelid kavandada soovitavalt tänavalt mittevaadeldavasse asukohta

võimalikult varjatud kujul. Esifassaadi ette on seadmete paigaldamine üldjuhul keelatud. Päikesepaneelid

paigutada samasse tasapinda katusega ning hoone arhitektuurse lahendusega kokku sobivalt.

• Uute abihoonete rajamisel krundi või maaüksuse piirile lähemale kui 4m, tuleb see kirjalikult

kooskõlastada naaberkinnisasja omanikuga. Üldjuhul ei ole abihoone ehitamine naaberkinnisasja piirile

lähemale kui 4 m lubatud.

.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

35

3.8.3 Kompaktse iseloomuga külakeskused: Kirbla, Tuudi, Kõmsi, Vatla, Tõusi- Mõtsu, Varbla, Lõpe, Koonga ja Oidrema

Üldplaneeringu eesmärgiks kompaktse iseloomuga külakeskustes on olemasoleva külamiljöö

säilitamine. Kompaktse iseloomuga külakeskuste määratlemisel olid aluseks Lääneranna

vallas asuvad reoveekogumisalad. Erandiks on Oidrema küla, kus on olemas kompaktse

hoonestusega külasüda, ühisveevärk ja -kanalisatsioon kuid reoveekogumisala üldplaneeringu

koostamise ajaks määratud ei olnud.

Elamute planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

• Minimaalne elamukrundi/-maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 2000m2.

Minimaalse elamukrundi/maaüksuse suuruse määramisel on lubatud 30% kõikumist maakorralduslikel ja

maastikulisest eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud piirid, juurdepääsud, kiviaiad, kõlvikupiirid

jm). Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist olemasolevatele elamumaa sihtotstarbega maaüksustele

ja ajaloolistele talukohtadele võib anda ehitusõiguse ka väiksematele kruntidele/ maaüksustele.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat elukeskkonda ning olemasolevate

hoovide, elamute ja abihoonete paiknemise struktuuri.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega

(hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilitamine).

• Üksik-, paaris- ja ridaelamute suurim lubatud kõrgus on üldjuhul kuni 10m maapinnast.

• Hoonete suurim lubatud arv maaüksusel on: üks põhihoone ja kuni kolm abihoonet. Abihooneid

on lubatud ehitada rohkem, kui see on iseloomulik antud külale.

• Hoone asukoht tuleb valida lähtudes olemasoleva küla struktuurist (mis seisneb hoonete

paiknemises üksteise suhtes või kinnistul, kaugusest tänavast jne), arvestades seadustest tulenevaid

kitsendusi. Arvestada tuleb hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi külateede ääres.

• Olemasolevas väljakujunenud elamupiirkonnas tuleb lähtuda konkreetse asumi

hoonestuslaadist.

• Enne 1940. aastat ehitatud heas tehnilises seisundis elamud eelistatult säilitada, Hoonet

restaureerides säilitada maksimaalselt originaaldetailid. Põhihoone välisviimistluses soovituslikult mitte

kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastist välisvoodrit, metalluksi, kiviimitatsiooniga ja

profileeritud katuseplekki, rullkatet (välja arvatud lamekatuse korral), kärjekujulist ruberoidkatet jne.

• Säilitada ja hoida tuleb külades kasvavaid silmapaistvate mõõtmetega elujõulisi põlispuid,

põlispuude gruppe ja alleesid ning tänavahaljastust.

3.8.4 Matsalu rahvuspargi territoorium

Üldplaneeringu eesmärgiks on Matsalu rahvuspargi väärtuste kaitse ja väärtustega

arvestamine, rahvuspargi kaitse-eeskirja tingimustega arvestamine ning olemasoleva

asustusstruktuuri ja külamiljöö säilitamine.

Elamute planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

• Minimaalne elamukrundi/ -maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 5000 m2.

Minimaalse maaüksuse suuruse määramisel on lubatud 30% kõikumist maakorralduslikel ja

maastikulisest eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud piirid, juurdepääsud, kiviaiad, kõlvikupiirid

jm ). Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist olemasolevatele elamumaa sihtotstarbega kinnistutele

ja ajaloolistele talukohtadele võib anda ehitusõiguse ka väiksematele kruntidele/ maaüksustele.

• Säilitada Matsalu rahvuspargile omane maastikustruktuur (asustusmuster ja –tihedus,

külastruktuur, teedevõrgustik, maastiku väikeelemendid, põlispuud jms);

• Sobivate tingimuste korral on lubatud ajaloolistel, enne 1940. aastat eksisteerinud talumaadele

ehitada kuni kaks elamut, kas ühe õueala piires või uue õueala moodustamisega tingimusel, et elamud

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

36

jäävad vähemalt 50 meetri kaugusele teineteisest ning sobituvad külastruktuuri, moodustades

hoonestusjoonel ühtse terviku.Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat küla- ning

õuestruktuuri.

• Uute hoonete projekteerimisel arvestada kontaktvööndi arhitektuurilisi lahendusi, sobitades

hooned mahult ja välisviimistluselt (eelkõige oma maaüksuse siseseselt) olemasolevatega).

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega

(hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilitamine). Planeerida uushoonestus ajaloolistele

väljakujunenud õuealadele, ehitustegevuseks vältida avamaastikke.

• Üksik-, paaris- ja ridaelamute suurim lubatud kõrgus on üldjuhul kuni 10 m maapinnast.

• Hoone asukoht tuleb valida lähtudes olemasoleva küla struktuurist (mis seisneb hoonete

paiknemises üksteise suhtes või kinnistul, kaugusest tänavast jne. Arvestada tuleb hoonete põhimahu

vahekaugust ja paiknemise rütmi külateede ääres.

• Matsalu rahvusparki sobivad lihtsa arhitektuurilise lahendusega, ristkülikukujulise (laiuse-

pikkuse suhe 1:1,5- 1:4) põhiplaaniga, rõdude ja sammasteta, peamiselt ühemahulised kuni kahekordsed

(põhikorrus ja katusekorrus), suurema eluhoonega (ehitisealune pindala kuni 300 m2), väiksemate

abihoonetega (ehitisealune pindala kuni 200m2) hooned, mille kujundusvõttena võib leida esiküljel

eesseina tagasiastet, väiksemat tagakülje tagasiastet ja eeskodasid elamuosa keskteljel. Eeskojad ja

katuseuugid on mahult tagasihoidlikud, vintskapid mitte suuremad kui 1/3 katuse küljepinnast,

põhikatusest madalama harjajoonega. Eluhooned on ehitatud enamasti puhasnurgaga, ristnurk ja tapiotsad

on olnud vanematel rehielamutel nurgaseostes või abihoonetel. Akende ja uste piirdeliistud peaksid olema

nurkades ilma üleulatuseta.

• Rahvuspargis on soovitav ehitada hooneid viil-, kelp-, poolkelp- või mansardkatusega, katuse

kaldenurk 35-45 kraadi Vältida tuleks võõrapärase kultuurimõjuga kataloogi- ja moodulmajade ning

peenikesest ümarast freespalgist ning tõstetud seinaga (kus räästajoon tõuseb esimesest korrusest

kõrgemale) hoonete ehitamist, imiteerivaid- ja plastmaterjale ning mittelooduslikke värvitoone

(intensiivsed, liiga erksad värvitoonid, suurtel seinapindadel ka valget, liiga heledaid ja sünteetilist nn

rootsipunast). Välisviimistluses sobivad materjalid on puit, roog, kivi (katusel ka plekk, asbestivaba

eterniit, tõrvapapilaadsed materjalid), tänapäevased ehituskivist või -plokist seinad soovitav katta

laudisega või krohvida. Soovitav ehitada hooneid halli- või pruunitooniliste viil-, kelp- ja

poolkelpkatusega, katuse kaldenurk 35-45 kraadi.

• Enne 1940. aastat ehitatud miljööväärtuslikud hooned eelistatult säilitada, täpsemalt otsustatakse

säilitamise küsimus vajadusel iga kord eraldi olenevalt konkreetse hoone miljöölisest väärtusest (olulisus

miljöö edasikandjana konkreetses asukohas), säilivusest (autentsus, algupärasus), tehnilisest olukorrast jm

asjaoludest. Muuhulgas tuleb hoone tehnilise seisukorra hindamiseks koostada ehitustehniline ekspertiis.

Halvas konstruktiives seisukorras olevate hoonete lammutamine on lubatud juhul, kui insenertehnilise

ekspertiisi põhjal (mille on teostanud vastavat tegevusluba omav spetsialist) on kandvatest

konstruktsioonidest hävinud üle 60%.

• Säilitada ja hoida külades kasvavaid silmapaistvate mõõtmetega elujõulisi põlispuid, põlispuude

gruppe ja alleesid riigi- , kohalike ja erateede äärtes ning külasüdametes.

• Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik

niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.

• Säilitada alade avatust, vaateid maastikuelementidele, looduslikele ja poollooduslikele aladel.

• Hoonete paigutusel tuleb erilist tähelepanu pöörata piirkonna looduslikule eripärale, säilitada

kiviaiad, puisniidud, loopealsed; tagada vaated huvitava reljeefiga maastikule ja väärtuslikele

maastikuelementidele.

3.8.5 Väärtuslikud külasüdamed: Hõbeda, Ura, Tarva, Paimvere, Poanse, Nedrema, Irta-Jänistvere, Pikavere, Kurese, Järise, Vanamõisa, Alaküla, Pagasi, Kaseküla, Hanila, Kinksi, Nurmsi, Valuste, Varbla, Kokuta-Massu, Peantse

Väärtuslikud külasüdamed on toodud eraldi välja, kuna neil on paremini säilinud ajalooline

külastruktuur ja seal esineb arvukalt pärandkultuuriobjekte. Väärtuslike külasüdamete

paiknemine on kajastatud JOONISEL 4 Ehitustingimuste skeem ja LISAS 8 Väärtuslike

külasüdamete väljavõtted.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

37

Üldplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva külamiljöö säilitamine. Hajaasustuses toimub

ehitusprojektide koostamine reeglina projekteerimistingimuste alusel, välja arvatud

käesolevas üldplaneeringus toodud detailplaneeringute koostamise juhud.

Elamute planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

• Minimaalne elamukrundi/ -maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 5000 m2.

Minimaalse maaüksuse suuruse määramisel on lubatud 30% kõikumist maakorralduslikel ja maastikulisest

eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud piirid, juurdepääsud, kiviaiad, kõlvikupiirid jm ). Enne

käesoleva üldplaneeringu kehtestamist olemasolevatele elamumaa sihtotstarbega kruntidele või

kinnistutele ja ajaloolistele talukohtadele võib anda ehitusõiguse ka väiksematele kruntidele;

• Peamiseks maastiku säilitamist tagavaks tingimuseks on aladele omase maastikustruktuuri

säilitamine (asustusmuster ja –tihedus, külastruktuur, teedevõrgustik, maastiku väikeelemendid,

põlispuud);

• Elamud ehitada eelkõige endistele talukohtadele algses kohas.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat elukeskkonda ning olemasolevate

hoovide, elamute ja abihoonete struktuuri.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega

(hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilitamine).

• Üksik-, paaris- ja ridaelamute suurim lubatud korruselisus (maapealsete korruste arv ) on kaks

korrust ja üldjuhul kuni 10 m. maapinnast

• Hoone asukoht tuleb valida lähtudes olemasoleva küla struktuurist (mis seisneb hoonete

paiknemises üksteise suhtes või kinnistul, kaugusest tänavast jne), arvestades seadustest tulenevaid

kitsendusi. Arvestada tuleb hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi külateede ääres

• Olemasolevas väljakujunenud elamupiirkonnas tuleb lähtuda konkreetse küla või tänava või

asumi hoonestuslaadist. Kui elamu rajatakse väljaspool väljakujunenud elamupiirkonda, siis

arhitektuursed, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused lähtuvad muudest üldplaneeringus toodud

üldtingimustest.

• Enne 1940. aastat ehitatud miljööväärtuslikud hooned eelistatult säilitada, täpsemalt otsustatakse

säilitamise küsimus vajadusel iga kord eraldi olenevalt konkreetse hoone miljöölisest väärtusest (olulisus

miljöö edasikandjana konkreetses asukohas), säilivusest (autentsus, algupärasus), tehnilisest olukorrast jm

asjaoludest.

• Säilitada ja hoida tuleb külades kasvavaid silmapaistvate mõõtmetega elujõulisi põlispuid,

põlispuude gruppe ja alleesid riigi- , avalike ja erateede äärtes ning külasüdametes.

• Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik

niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine;.

• Säilitada alade avatust, vaateid maastikuelementidele, looduslikele ja poollooduslikele aladel.

• Hoonete paigutusel tuleb erilist tähelepanu pöörata piirkonna looduslikule eripärale, säilitada

kiviaiad, puisniidud, loopealsed; tagatakse vaated huvitava reljeefiga maastikule ja väärtuslikele

maastikuelementidele.

3.8.6 Hajaasustusega alad

Üldplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva külamiljöö säilitamine. Hajaasustuses toimub

ehitusprojektide koostamine üldjuhul projekteerimistingimuste alusel välja arvatud seaduses

toodud juhud ning käesolevas üldplaneeringus toodud detailplaneeringute koostamise

kohustuse juhud.

Elamute planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

• Minimaalne elamukrundi või -maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 5000 m2;

Minimaalse maaüksuse suuruse määramisel on lubatud 30% kõikumist maakorralduslikel ja maastikulisest

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

38

eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud piirid, juurdepääsud, kiviaiad, kõlvikupiirid jm ). Enne

käesoleva üldplaneeringu kehtestamist olemasolevatele elamumaa sihtotstarbega kruntidele/ kinnistutele

ja ajaloolistele talukohtadele võib anda ehitusõiguse ka väiksematele kruntidele/ maaüksustele.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat elukeskkonda ning olemasolevate

hoovide, elamute ja abihoonete struktuuri.

• Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega

(hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilitamine).

• Üksik-, paaris- ja ridaelamute suurim lubatud korruselisus (maapealsete korruste arv ) on kaks

korrust ja kõrgus üldjuhul kuni 10 m maapinnast.

• Hoone asukoht tuleb valida lähtudes olemasoleva küla struktuurist (mis seisneb hoonete

paiknemises üksteise suhtes või kinnistul, kaugusest tänavast jne), arvestades seadustest tulenevaid

kitsendusi. Arvestada tuleb hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi külateede ääres

• Uus elamu peab sobituma ümbruses väljakujunenud hoonestuslaadiga.

• Kui elamu rajatakse väljaspool väljakujunenud elamupiirkonda, siis arhitektuursed, ehituslikud

ja kujunduslikud tingimused lähtuvad muudest üldplaneeringus toodud üldtingimustest.

3.9 Piirete tingimused

Maaüksuse või krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone

arhitektuuriga sobivaid piirdeid, mille kõrgus peab olema kooskõlas piirkonnas

väljakujunenud tavaga. Kruntide/maaüksuste vahelised piirded ehitatakse naabrite

omavahelisel kokkuleppel.

Piirdeaedade rajamisel eelistada läbipaistavaid puitpiirdeid ja haljaspiirded (hekid).

Puitaedade rajamisel tuleks eelistada lihtsaid konstruktsioone, mida ümbruskonnas ennegi

kasutatud. Üldjuhul on elamumaa piirdeaia maksimaalne kõrgus 1,5 meetrit, lubatud on

kõrgem haljaspiire.

Kõrgeid kiviaedu või läbipaistmatuid plankaedu üldjuhul mitte rajada. Piirde läbipaistvus peab

olema vähemalt 25%. Tingimus ei kehti, kui õueala soovitakse kaitsta avalikult teelt lähtuva

tolmu ja müra eest, piire on vajalik müratõkke eesmärgil või vajalik tootmisterritooriumi

piiramiseks.

Lääneranna valla tiheasustusaladel – Lihula linnas ja Virtsu alevikus tuleb piirdeaedade

rajamisel arvestada olemasolevate piirete arhitektuursete lahendustega.

Muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis on piirete ehitamine vajalik

eelnevalt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kui piiret soovitakse panna avaliku tee äärde

tuleb arvestada lume lükkamise vajadusega talvel.

Piirde rajamisel avaliku tee äärde tuleb arvestada avaliku tee või tänava hooldamise ja

liiklusohutuse tagamise vajadusega, sh lumetõrje, teeäärte niitmine, kraavide puhastamine jms

Piiret on keelatud rajada väljapoole oma kinnisasja piire, v.a juhul, kui see on määratud

detailplaneeringuga või kui naaberkinnisasjade omanikud on sõlminud vastava kirjaliku

kokkuleppe.

Rohelise võrgustiku aladel vältida ulatuslikku maade tarastamist (vt täpsemad tingimused ptk

3.25.8).

3.10 Aiamaa alad

Lääneranna vallas paikneb linnaaianduse alasid, mis on osaliselt muutumas elamualadeks,

kuid osaliselt on need aiamaadena kasutusel. Praeguseks on varasemate aiandusalade alused

maad reformitud ning nendest on saanud kas era- või munitsipaalmaad või need on jäetud riigi

omandisse. Paljudel aladel on varjualuseid, abihooneid, kuure ja piirdeid. Aiapidamise

võimaluste loomine neile, kellel selleks võimalused puuduvad, on oluline, kuna see pakub

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

39

elanikele sotsiaalseid väljundeid (liikuvus, sotsiaalne aktiivsus ja eneseteostus, loodusõpe,

toidulisa), suurendab linnakeskkonna liigirikkust (pakub elupaiku) ning mitmekesistab ruumi

tervikuna. Olemasolevatel aiamaadel, kuhu pole hooneid ehitatud, kehtivad järgmised

maakasutus- ja ehitustingimused:

• aiandusmaa kasutamine ei anna õigust ostmiseks;

• munitsipaal- või riigi omanduses oleva aiandusmaa kasutamine ei anna õigust

maa erastamiseks või ostmiseks;

• aiandusmaale ei või istutada pikaealisi ja kõrgekasvulisi vilja- ja ilupuid;

• aiandusmaal ei tohi kasvatada kergesti metsistuvaid agressiivse levikuga

taimeliike;

• aiandusmaal võib kohaliku omavalitsuse loal ja tingimustel püstitada alla 20 m2

suuruseid ilma vundamendita kergkasvuhooneid, muude ehitiste/rajatiste

püstitamine on keelatud.

3.11 Ühiskondlike hoonete planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

Sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks on reserveeritud vastavad alad (ühiskondlikud hooned,

tervishoiu-, hooldus-, haridus- , kultuuriasutused ning spordiehitised jms) olemasoleva

hoonestuse baasil, mis paiknevad valla suuremates asulates (üldkasutatavad alad tähistatud

tähisega A).

Uue ühiskondliku hoone rajamiseks tuleb detailplaneering koostada detailplaneeringu

kohustusega aladel ja juhtudel. Vajadusel võib Lääneranna Vallavalitsus ka muudel juhtudel

nõuda ühiskondliku-hoone rajamise jaoks detailplaneeringu ja/või originaalprojekti

koostamist.

Detailplaneeringu koostamisel ühiskondlike hoonete ehitamiseks tuleb järgida

üldplaneeringus toodud üldiseid ehitustingimusi.

Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ühiskondliku hoone ehitamiseks

kooskõlas eelpool ptk 3.7 toodud üldiste ehitustingimustega ja käesolevas peatükis toodud

tingimustega on järgmised:

Kasutamise sihtotstarve Avalikku funktsiooni täitvaid (ehk sotsiaalmaa

sihtotstarbega haakuvaid) hoone (ja rajatised)

Suurim lubatud hoonete

arv maa-alal

Selgub projekteerimistingimuste alusel kaalutlusotsuste

käigus lähtudes objektist ja koha eripärast.

Asukoht Valida lähtudes ümbritsevast maastikust või

väljakujunenud küla, aleviku või linna struktuurist (mis

seisneb hoonete paiknemises üksteise suhtes või kinnistul,

kaugusest tänavast jne), arvestades seadustest tulenevaid

kitsendusi.

Maksimaalne lubatud

suurim ehitisealune

pindala

Selgub projekteerimistingimuste alusel kaalutlusotsuste

käigus lähtudes objektist ja koha eripärast lähtudes

ümbruses väljakujunenud hoonestuslaadist ning hinnates

mahtude sobitumist maastikuga.

Hoonestuse

kõrguspiirang

Selgub projekteerimistingimuste alusel kaalutlusotsuste

käigus lähtudes objektist ja koha eripärast lähtudes

ümbruses väljakujunenud hoonestuslaadist ning hinnates

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

40

mahtude sobitumist maastikuga. Hoonestuse lubatud

maksimaalne korruselisus (maapealsete korruste arv ) on

kuni 5 korrust ja/ või kuni 17 meetrit.

Arhitektuurilised,

ehituslikud ja

kujunduslikud

tingimused

Olemasolevas väljakujunenud keskkonnas tuleb lähtuda

konkreetse asumi hoonestus-laadist ja kavandatava hoone

kasutusest. Kui hoone rajatakse väljaspool väljakujunenud

tervikliku hoonestuslaadiga piirkonda, siis arhitektuursete,

ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramisel

lähtutakse koha eripärast lähtudes ümbruses

väljakujunenud hoonestuslaadist ning hinnates mahtude

sobitumist maastikuga.

Maa- või veealal asuvate

ehitiste teenindamiseks

vajaliku ehitise võimalik

asukoht

Kõik tehnovõrgud ja juurdepääsuteed näidata projekti

asendiplaanil.

Ehitusuuringu tegemise

vajadus

Vajalik on geodeetilise alusplaani koostamine. Lähtudes

koha eripärast on Vallavalitsusel õigus nõuda täiendavaid

ehitusuuringuid.

Haljastuse, heakorra ja

liikluskorralduse

põhimõtted

Lähtudes koha eripärast võib Vallavalitsus täpsustada

haljastuse ja heakorra ning juurdepääsuteede nõudeid

projekteerimis-tingimuste väljastamisel. Ehitiste ja

parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhi-mõttest,

et kõvakattega alad krundil/ maaüksusel ei oleks kokku

suuremad kui krundi/ maaüksuse haljastatav osa. Sõltuvalt

ühiskondliku ehitise ala maaüksuse ja selle ümbruse

olemasolevast maastikulisest keskkonnast võib

vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema

haljastuse osakaalu.

Lisaks tuleb ühiskondlike hoonete projekteerimisel lähtuda ptk 3.25 toodud

täiendavatest nõuetest väärtuslikele aladele ja ptk 4 Säästva ja tasakaalustatud ruumilise

arengu tingimustest.

3.12 Äri- , kaubandus- ja teenindusettevõtete hoonete planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

Planeeritud äri-, kaubandus- ja tähistatud teenindusettevõtte alad ja tootmise alad on tähistatud

JOONISEL 1. Maakasutus.

Uusi ärihooneid võib rajada detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel vastavalt

planeerimisseadusele ja ehitusseadustikule.

Uue äri- , kaubandus- ja teenindusettevõtete hoone rajamiseks tuleb detailplaneering koostada

üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Vajadusel võib

Lääneranna Vallavalitsus ka muudel juhtudel nõuda äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtete

hoonete jaoks detailplaneeringu koostamist.

Äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtte alade planeerimisel ja vastavate objektide

projekteerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

41

• Detailplaneeringus ning soovitavalt projekteerimistingimustes tuleb määrata

ärimaa krundi minimaalne haljastuse protsent. Äri- kaubandus- ja

teenindusettevõtte aladel on kruntide minimaalne haljastatud pinna osakaal

üldjuhul 10%, kuid sõltuvalt asukohast võib kohalik omavalitsus seada

tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu;

• Parkimine tuleb lahendada krundi/maaüksuse siseselt; detailplaneeringuga või

ehitusloaga tuleb määrata vajalik parkimiskohtade arv ning võimalik paigutus

krundil.

Krundi kasutamise kõrvalsihtotstarbeks võib ärimaa maakasutuse ette näha eeldusel, et

tegevustega kaasnevad mõjud ei häiri naabruskonda (sh puudub oluline keskkonnamõju ning

mõju elanike tervisele) ning rajatava hoone kubatuur vastab elamute mahtudele nii ehitisealuse

pinna kui ka kõrguse poolest (vt ka ptk Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Ärimaale kavandatavate o

bjektide töötajate ja klientide parkimine peab olema lahendatud omal krundil või maaüksusel,

parklad peavad olema juurdepääsetavad äri lahtioleku ajal ilma takistuseta (suletud väravata

või tõkkepuuta).

Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused äri- , kaubandus- ja

teenindusettevõtete hoonete ehitamiseks kooskõlas eelpool ptk 3.7 toodud üldiste

ehitustingimustega ja käesolevas peatükis toodud tingimustega on järgmised:

Kasutamise

sihtotstarve

Äri- ja väiketootmisele suunatud hooned

Suurim lubatud

hoonete arv maa-

alal

Selgub projekteerimistingimuste alusel kaalutlusotsuste käigus

lähtudes objektist ja koha eripärast.

Asukoht Valida lähtudes ümbritsevast maastikust või väljakujunenud küla,

aleviku või linna struktuurist (mis seisneb hoonete paiknemises

üksteise suhtes või kinnistul, kaugusest tänavast jne), arvestades

seadustest tulenevaid kitsendusi.

Maksimaalne

lubatud suurim

ehitisealune

pindala

Selgub projekteerimistingimuste alusel kaalutlusotsuste käigus

lähtudes objektist ja koha eripärast lähtudes ümbruses välja-

kujunenud hoonestuslaadist ning hinnates mahtude sobitumist

maastikuga.

Hoonestuse

kõrguspiirang

Selgub projekteerimistingimuste alusel kaalutlusotsuste käigus

lähtudes objektist ja koha eripärast lähtudes ümbruses välja-

kujunenud hoonestuslaadist ning hinnates mahtude sobitumist

maastikuga. Hoonestuse lubatud maksimaalne korruselisus

(maapealsete korruste arv ) on kuni 5 korrust ja kuni kuni 17 m.

Arhitektuurilised

, ehituslikud ja

kujunduslikud

tingimused

Selgub projekteerimistingimuste alusel kaalutlusotsuste käigus

lähtudes objektist ja koha eripärast lähtudes ümbruses

väljakujunenud hoonestuslaadist, maaüksusest ning hinnates

mahtude sobitumist maastikuga.

Maa- või veealal

asuvate ehitiste

teenindamiseks

vajaliku ehitise

Kõik tehnovõrgud ja juurdepääsuteed näidata projekti

asendiplaanil.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

42

võimalik asukoht

Ehitusuuringu

tegemise vajadus

Vajalik on geodeetilise alusplaani koostamine. Lähtudes koha ja

objekti eripärast on Vallavalitsusel õigus nõuda täiendavaid

ehitusuuringuid.

Haljastuse,

heakorra ja

liikluskorralduse

põhimõtted

Minimaalne haljastusprotsent üldjuhul on ca 10% krundi/maa-

üksuse pinnast, kuid sõltuvalt asukohast võib Lääneranna

vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse

osakaalu. Lähtudes koha eripärast võib Vallavalitsus täpsustada

haljastuse ja heakorra ning juurdepääsuteede nõudeid

projekteerimis-tingimuste väljastamisel. Parkimine lahendada

omal krundil/maaüksusel ning parkla liigendada haljastusega.

Lisaks tuleb äri- , kaubandus- ja teenindusettevõtete hoonete projekteerimisel lähtuda

ptk 3.25 toodud täiendavatest nõuetest väärtuslikele aladele ja ptk 4 Säästva ja

tasakaalustatud ruumilise arengu tingimustest.

3.13 Tootmishoonete ja rajatiste planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

Vältimaks tootmisfunktsiooni ning elamis- ja puhkefunktsiooniga alade lähestikku

paiknemisest tekkivaid konflikte, on üldplaneeringus eristatud äri- ja toomismaade tüübid.

Nii-öelda tundlikumatel aladel on eelistatud äritegevus ja väiketootmine, millega ei kaasne

olulist keskkonnahäiringut (lõhnahäiring, tolmu lendumine, müra, vibratsioon jm). Suurema

keskkonnamõjuga tootmist on võimalik arendada asulate äärealadel või väljaspool

keskusasulaid, olemasolevatest elamualadest eemal. Ka nendel aladel on samas vaja arvestada

kõigi keskkonnanõuetega ning vältida olulise keskkonnamõju avaldumist elanikkonnale või

looduskeskkonnale.

Lääneranna valla üldplaneeringus jagunevad tootmisalad:

• T1 – mäetööstuse ala (vt ptk 3.15);

• T2 – tootmise ala;

• T3 – olulise keskkonnamõjuga tootmise ala.

Tootmisalade planeerimine on toimunud peamiselt, arvestades olemasolevaid ettevõtluse

alasid ja arengukoridore: logistiliselt olulistes sõlmpunktides maanteede äärde ja

olemasolevate toimivate ettevõtlusaladega seonduvalt või olemasoleva, kasutuseta seisva,

tootmishoonestuse baasil. Olemasolevatel, toimivatel äri- ja tootmismaadel on

üldplaneeringuga üldjuhul säilitatud senine funktsioon.

Tootmisaladele hoonete planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada, et reserveeritud

alale mahuks ka tootmisest tulenev mõjuala (sh kaitsehaljastus). Juhul kui tootmistegevusega

võib kaasneda negatiivne keskkonnamõju, tuleb planeeringus sätestada keskkonnatingimused

negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks, ennetamiseks ja vältimiseks.

Lihula linna ja Virtsu alevikku ei ole lubatud planeerida loomapidamishooneid (va

väiksemahulised loomade hobipidamise hooned).

Tootmisalade mitmekülgse arengu tagamiseks on tootmisaladele lubatud rajada ka kaubandus-,

teenindus- ja büroohooneid v.a kaubanduskeskused (mitmete poodide ja teenindusasutustega

avalikkusele suunatud hooned). Kõigi tootmishoonete juurde või eraldi maaüksusena on

lubatud ärimaa funktsioon.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

43

Uute tootmishoonete planeerimine toimub detailplaneeringu või projekteerimistingimuste

alusel.

Üldplaneering kavandab Lihula linna ja Virtsu aleviku tootmisalade arengut senisel otstarbel

ja tootmiseks vajalike transpordiühenduste ja jalakäijate ühenduste parandamist. Ühtlasi

seatakse eesmärgiks tootmisalade parem sidumine jalgratta- ja jalgteede abil asula keskusega.

Tootmismaade planeerimisel ja vastavate objektide projekteerimisel tuleb järgida

järgmisi põhimõtteid:

• Projekteerimistingimuste taotlemiseks ja detailplaneeringu algatamiseks tuleb

koostada eskiis (v.a. juhul kui moodustada on vaja ainult tehnorajatiste krunt/

maaüksus), mille ülesandeks on kirjeldada ja selgitada soovitavate hoonete

paigutus ja tootmistegevuse spetsiifika, et oleks saaks hinnata keskkonnamõju

avaldumise võimalikkust planeeringu elluviimisel;

• Projekti ja detailplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb tagada kruntide/

maaüksuste minimaalne haljastuse protsent ja kaitsehaljastuse paiknemine

krundil/ maaüksusel. Tootmisaladel on kruntide/ maaüksuste minimaalne

haljastatud pinna osakaal üldjuhul ca 10%, kuid sõltuvalt asukohast võib

Lääneranna vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse

osakaalu.

• Kui tootmisala külgneb elamuala või ühiskondliku hoonega, tuleb tootmisala

territooriumile, elamute või ühiskondliku hoone poolsesse osasse, ette näha

haljastatud puhvertsoonid, mis on piisavad tootmisalalt leviva keskkonnamõju

leevendamiseks. Haljastatud puhvertsooni rajamise/säilitamise nõue mäetööstuse

maa-alal (T1) toimub igakordse kaalutletud otsuse alusel objektipõhiselt.

Puhverala ulatuse ja tingimuste üle tootmisalade ja elamualade vahel otsustab

Lääneranna vallavalitsus. Tingimuse ellu viimisel tuleb läheneda objektipõhiselt,

lähtudes tootmistegevuse iseloomust ja piirkonna keskkonnatingimustest. Nõuete

seadmisel peab arvestama, et haljasvööndi tihedus ja laius peab olema piisav,

vältimaks vähemalt häirivat visuaalset kontakti elamumaalt äri- või tootmismaale.

Häiriva visuaalse kontakti vältimiseks elamumaalt äri- või tootmismaale peab

minimaalne haljasvöönd olema vähemalt kaherealine ja sisaldama igihaljaid

okaspuid, soovitav on kasutada ka mitmerindelist haljastust. Tugevama

mürahäiringu vähendamiseks tuleb haljasriba oluliselt laiendada (mitmekümne

meetrini) ja/või vajadusel kombineerida teiste müraleevendus-meetmetega.

Elamutega piirnevatel aladel peab jääma oluline keskkonnamõju territooriumi

piiresse.

Tootmismaade jagamisel, planeerimisel ja tootmisehitiste projekteerimisel ning

ehitamisel tuleb lähtuda järgmistest käesoleva üldplaneeringuga täpsustatud ja

täiendatud reeglitest:

• Maa sihtotstarbed ja konkreetne arengusuund täpsustatakse alati

detailplaneeringu algatamise staadiumis. Vastavalt sellele täpsustub ka maa-alade

sihtotstarve detailplaneeringus (kas äri-, tootmis- või tootmis- ja ärimaa

segafunktsiooniga ala või tehnorajatiste maa).

• Juhul, kui tootmismaa arendamine toob endaga kaasa olulist negatiivset

keskkonnamõju, tuleb detailplaneeringuga paralleelselt läbi viia ka

keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

• Tootmisaladel lahendatakse parkimine krundi- või maaüksuse siseselt ja vastavalt

kehtivatele parkimisnormidele.

• Sademeveekanalisatsiooni lahenduses tuleb detailplaneeringutes ja projektides

koostada vastavalt kohaliku omavalitsuse või vee-ettevõtja tehnilistele

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

44

tingimustele. Eelistatud on sademevee ärajuhtimise looduslähedased lahendused,

vältida võimalikult sademevee torustike rajamist. Sademeveesüsteemi

kavandamisel lähtuda sademevee tekkekohapõhise käitlemise põhimõttest.

3.14 Taastuvenergeetika

Lääneranna valla üldplaneering toetab erinevaid taastuvenergia lahendusi, millised arvestavad

keskkonnakaitse tingimustega, kohaliku majanduse vajadusi ning kogukondlikke sotsiaalseid

huvisid.

Tuule-, päikese vms energiatootmise ehitiste lähestikku kavandamisel tuleb arvestada nende

võimalikku vastastikku mõju ja vastastikuste riskidega teineteisele, nt tuulikute varjutuse ja

jäätumise mõju päikesepaneelide toimimisele jms. Lähestikku paiknevate erinevat liiki

energiatootmisalade ja taristu trassikoridoride maa-ala optimaalse kasutamise tagamiseks

tuleb hinnata erinevate energiatootmisviiside positiivseid ja negatiivseid koosmõjusid.

3.14.1 Päikeseenergeetika

Päikeseparkide planeerimiseks üldjuhul detailplaneeringu koostamine ei ole nõutav.

Lääneranna Volikogu või Vallavalitsus võib põhjendatud vajadusel kaalutlusotsuse alusel

algatada detailplaneeringu koostamise päikesepargi rajamiseks, kui kavandatud tegevusega

kaasneb oluline avalik huvi või keskkonnamõju või kui kavandatakse päikeseparki üle 5 ha

suurusele maa-alale või olemasoleva päikesepargi kõrvale või lähedusse.

Vallavalitsus nõuda keskkonnamõju hindamist, keskkonnamõjude eelhinnangut ja

maastikuanalüüsi ning võib vajadusel läbi viia päikeseparkide projekteerimistingimuste

väljastamise avaliku menetlusega.

Lääneranna valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud tingimused päikeseparkide

kavandamiseks. Maa-alasid päikeseparkide rajamiseks üldplaneeringus ei reserveerita ning

vastavaid alasid üldplaneeringu joonistel ei kajastata.

Tingimused päikesepargi kavandamisel omatarbeks (ehitise elektrisüsteemi

ümberehitus)

• Päikesepargi kavandamisel arvestada, et päikesepark ja/või paneelid ei rikuks

avalikku ruumi. Säilitada ilusad vaated ning võimalikult vältida päikesepaneelide

paigutamist ühiskondlikult oluliste käiguteede äärde.

• Päikesepaneelid paigutada katustel soovitavalt paralleelselt katuse kaldega või

integreeritult katusekatte materjali sisse ning hoone arhitektuurse lahendusega

kokku sobivalt.

Tingimused päikeseparkide kavandamiseks, mille põhitegevus on elektrienergia

tootmine ja müük:

• Päikeseparkide arendamisel on eelistatud väheväärtuslikud alad, jäätmaad,

endised karjäärid, kasutusest väljalangenud tootmis- ja tööstusalad ja nende

vahetu ümbrus, põllumajanduslikult väheväärtuslik asustusest eemal asuv

põllumajandusmaa väljapool rohevõrgustikku, väärtuslikke maastikke ning

kaitse- ja hoiualasid vms;

• Lihula muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis päikeseparkide rajamine ei ole

lubatud;

• Kui päikesepargi maa-alal või selle vahetus läheduses asub muinsuskaitseala,

mälestis või nende kaitsevöönd või mitte kaitse all olev arheoloogiaobjekt jms,

tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga;

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

45

• Päikeseparkide rajamine maardla alal on võimalik vaid peale maavara

ammendamist, kui ei ole saadud maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastust;

• Tiheasustusaladel ja kompaktse iseloomuga külakeskustes (vt ptk 3.8.3) on

päikesepargi kavandamine lubatud ainult tootmismaal ja jäätmekäitluse maal.

• Päikeseparkide kavandamisel arvestada, et päikesepark ei rikuks avalikku ruumi.

Säilitada ilusad vaated ja rohealad ning võimalikult vältida päikesepaneelide

paigutamist ühiskondlikult oluliste käiguteede äärde.

• Tiheasustusaladel ning külakeskustes vältida maapealsete päikeseparkide

ehitamist vahetult tänavate ja teede äärde, eriti tänavate ja teede äärde, mille ääres

või all asub taristu: ühisveevärgi- ja kanalisatsioon, elektriliinid, tänavavalgustus

jms tehnovõrgud, eesmärgiga hoida teede ja tänavate äärne taristuga varustatud

maa hoonete ehitamiseks.

• Päikeseparkide rajamisel ei või pärandkultuuriobjekti ja väärtuslikku üksikobjekti

kahjustada (vt ptk 3.25.6 ja LISA 2 Pärandkultuuriobjektide loetelu). Väärtusliku

üksikobjekti ja pärandkultuuriobjekti vahetusse naabrusse ehitamisel on soovitav

arvestada objekti eripäraga. Vallavalitsusel on õigus nõuda maastikuanalüüsi

koostamist ja leevendusmeetmete rakendamist.

• Päikeseparke võib rajada väärtuslikele maastikele kaalutlusotsuse alusel, kui on

koostatud maastikuanalüüs, mille alusel võib järeldada, et maastiku väärtusi ei

kahjustata ning on ette nähtud leevendusmeetmed.

• Päikeseparke võib rohelise võrgustiku tugialale rajada erandina kaalutlusotsuse

alusel, kui ei kahjustata rohelise võrgustiku toimimist.

• Päikesepargi rajamine rohelisse koridori ei ole lubatud. Juhul kui päikesepargi

rajamine rohekoridori on põhjendatult vältimatu, tuleb leida asenduskoridor ja

koostada eelnevalt rohelise võrgustiku toimivuse hinnang.

• Väärtuslikule põllumajandusmaale võib päikesepargi rajada erandjuhul kui maa

kasutamine põllumajanduslikuks otstarbeks ei ole võimalik.

• Kui päikeseparki soovitakse püstitada avamaastikule ja lähedal paiknevad elu- või

ühiskondlikud hooned, tuleb päikesepargi kavandamisse kaasata puudutatud

kinnisasjade omanikud. Päikesepargi elamualade ja ühiskondlike objektidega

külgnemisel peab päikesepargi ala koosseisus olema haljastatud puhvertsoon.

Päikeseparkide rajamise üldpõhimõtted ja leevendusmeetmed:

• Päikeseenergia arendamisel tuleb arvestada Lääneranna valla väärtuslike alade -

roheline võrgustik, miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud rohealad, väärtuslikud

maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, loodus-ja muinsuskaitse alused

objektid - säilitamisega, samuti ilusate või avalikkusele oluliste vaadete

säilitamisega maastikule avalikelt teedelt. Paikades, kus vaated on väärtustatud,

tuleb vältida päikeseparkide rajamist või valla kaalutlusotsuse alusel esitada

päikesepargiga seotud maastikuanalüüs ja leevendusmeetmed.

• Väärtuslikel aladel päikeseparkide visuaalse mõju vähendamiseks ja peegelduse

vältimiseks (nt teede ääres) kavandada vaatekoridori ette vajadusel haljastatud

puhvervööndid.

• Päikeseparkide kavandamisel on Vallavalitsusel õigus seada päikesepargi

rajamiseks lisatingimusi pargist lähtuva keskkonnamõju ja häiringute

leevendamiseks ning visuaalse mõju vähendamiseks maastikule.

• Päikeseparkide rajamisel tuleb jälgida, et poleks häirivaid mõjusid teede

liiklusohutusele (varjamine, peegeldus) ja tehnovõrkudele.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

46

• Päikesepargi kavandamisel maaparandussüsteemile ja/või -hoiualale tuleb tagada

maaparandussüsteemi toimimine.

• Kavandatav päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja

asjakohastele standarditele.

3.14.2 Tuuleenergeetika

Lääneranna vallas asus üldplaneeringu koostamise ajaks 35 elektrituulikut võimsusega kokku

77,45 MW. Olemasolevad elektrituulikud on tähistatud üldplaneeringu joonistel vastavate

sümbolitega.

Lääneranna valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud üldised tingimused elektrituulikute

ja elektrituulikute parkide planeerimiseks ja püstitamiseks. Maa-alasid elektrituulikute

rajamiseks üldplaneeringus ei reserveerita.

3.12.2.1. Tuulikud kõrgusega vähemalt 30 m

Lääneranna vallas on Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197 algatatud kogu

valla territooriumi hõlmav tuuleparkide eriplaneering. Tuuleparkide eriplaneeringu

eesmärgiks on leida asukoha eelvaliku käigus Lääneranna vallas sobivaimad kohad

elektrituulikute parkide püstitamiseks ning seejärel valida parimad asukohad elektrituulikute

parkide rajamiseks. Eriplaneeringuga määratakse kindlaks tuuleparkide detailsed lahendused,

sealhulgas tuulikute arv, täpne asukoht, kõrgus ning vajalik taristu, sealhulgas juurdepääsuteed,

elektri ülekandeliinid ja liitumiskohad elektrivõrguga. Lääneranna valla üldplaneeringut ja

tuuleparkide eriplaneeringut koostatakse paralleelselt teineteisest sõltumatult.

Eriplaneeringuga kehtestatud tuuleparkide arendamiseks sobivad alad kantakse toiminguga

üldplaneeringusse vastavalt planeerimisseadusele (PlanS § 122 lg 3).

Elektrituulikute püstitamine, sealhulgas olemasolevate tuulikute asendamine, toimub vastavalt

kehtivale seadusandlusele eriplaneeringu, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu,

detailplaneeringu või projekteerimistingimuste kohaselt. Kohalik omavalitsus võib

elektrituuliku projekteerimistingimuste väljastamise viia läbi avaliku menetlusena.

Tuuliku või tuulikupargi asukoha valikul ja planeerimisel tuleb eelnevalt välja selgitada

tuulikut välistavad tegurid. Arvestada tuleb tuulikust või tuulikupargist lähtuva müra,

varjutuste ja jääheite mõju ulatusega ja vastavate häiringute normtasemetega ning näha ette

leevendusmeetmed. Vallavalitsusel on õigus nõuda tuulikute poolt tekitatava müra

modelleerimist ja varjutuste hindamist (sh varjukaardi koostamist) hiljemalt enne ehitusloa

väljastamist.

Üksiktuuliku või tuulepargi rajamine rohelise võrgustiku alale on lubatud tingimusel, et

välistavad tegurid puuduvad, tuuliku või tuulepargi mõjude hindamisel (KMH, KSH,

keskkonnamõjude eelhinnang) on hinnatud kavandatud tegevuste mõju rohelisele võrgustikule,

olulist negatiivset mõju ei ole tuvastatud ja/või on rakendatud asjakohased leevendusmeetmed,

tuulikute vahelised alad säilitatakse võimalikult suures ulatuses võimalikult looduslähedasena

ning on tagatud rohevõrgustiku rohelise koridori toimimine.

Uute tuulikute ja tuulikuparkide ehitamine Matsalu rahvuspargis, tiheasustusaladel,

kompaktse iseloomuga külakeskustes väärtuslikes külasüdametes ja väärtuslikel maastikel, ei

ole lubatud.

Olemasolevaid tuulikuid on lubatud asendada uute tuulikutega kui keskkonnatingimused ei

halvene ning tuulikutest lähtuvad häiringud (müra, varjud, jääheide vms) ei suurene ja tagatud

on vastaval ajahetkel kehtivate asjakohaste keskkonnanormide, sh müranormide täitmine.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

47

Tuulikute oluliste keskkonda mõjutada võivate parameetrite muutumisel, näiteks tuuliku

kogukõrguse suurenemine ning asukoha muutmisel on vajalik detailplaneering või

eriplaneering. Kui tuulikuid pole keskkonna tingimustest ja muudest välistavatest tingimustest

lähtuvalt võimalik asendada, siis tuuliku aluse maa sihtotstarvet on lubatud muuta peale seda

kui tuuliku likvideerimine on lõpetatud ning tuuliku alust maad on võimalik kasutada muul

otstarbel.

3.12.2.2. Väiketuulikud kõrgusega alla 30 m

Väiketuulikute jaoks sobivaid alasid üldplaneeringuga ei määrata.

Väiketuulikute püstitamine võib toimuda kogu valla territooriumil

projekteerimistingimuste või detailplaneeringu alusel järgides alltoodud tingimusi.

• Väiketuulikute ehitamine tiheasustusaladel, külakeskustes, väärtuslikel maastikel,

miljööväärtuslikel aladel on erandiks ning toimub vallavalitsuse või vallavolikogu

kaalutlusotsuse alusel.

• Tuuliku masti ja pöörlevate labade varjude langemist naaberkinnisasja elamu

õuemaale ja üldkasutatavale puhkealale tuleb võimalikult vältida.

• Projekteerimistingimuste taotlemisel või detailplaneeringu algatamisel tuleb

esitada müra modelleerimise ja varjutuse hindamise (varjukaart) tulemused.

• Projekteerimistingimused tuulikude kavandamiseks antakse vajadusel avatud

menetlusega.

• Tuuliku planeerimiseks naaberkinnisasja piirile lähemale kui tuuliku kogukõrgus

peab olema naaberkinnisasja omaniku kirjalik nõusolek.

• Elektrituulikute kavandamisel avalike kasutatavate teede ääres tuleb lähtuda

kehtivast seadusandlusest. Üldplaneeringu koostamise ajal kehtivad

Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ §-s 63

toodud nõuded. Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ § 63 lg 5 sätestab, et elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast

määratakse valemiga L = (H + 0,5D).

• Elektrituuliku kaugus taristuobjektidest (elektri ja side õhuliinid, sidemastid, jms)

peab olema vähemalt võrdne tuuliku kogukõrgusega. Erisused on lubatud üksnes

taristu omaniku või valdaja nõusolekul.

• Tuuliku asukoha valikul ja planeerimisel tuleb selgitada eelnevalt välja tuulikut

välistavad tegurid. Arvestada, tuulikust lähtuva müra, varjutuste ja jääheite mõju

ulatusega ja vastavate häiringute normtasemetega ning näha ette vajadusel

leevendusmeetmed.

• Üksiktuuliku rajamisel ei või säilinud pärandkultuuriobjekti (vt LISA 2

Pärandkultuuriobjektide loetelu) kahjustada. Pärandkultuuriobjekti vahetusse

naabrusse ehitamisel tuleb arvestada objekti eripäraga.

• Kui kavandatava väiketuuliku vahetus läheduses asub muinsuskaitseala, mälestis

või nende kaitsevöönd või mitte kaitse all olev arheoloogiaobjekt jms, tuleb teha

koostööd Muinsuskaitseametiga.

3.15 Mäetööstuse alad

Mäetööstuse alad on planeeritud aladele, mille kohta on üldplaneeringu koostamise ajal kehtiv

kaevandamisluba . Alad on tähistatud mäetööstuse ala juhtotstarbega T1. Eraldi on kajastatud

taustainfona Lääneranna vallas paiknevad maardlad. Menetluses olevate kaevandamisloa

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

48

taotluste osas on määratlemine mäetööstusmaana võimalik pärast maavara

kaevandamise loa saamist selle õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel.

Mäetööstuse alale võib rajada maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ja

karjääri ehk pealmaakaevandamise mäeeraldise tegemiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi.

Varude ammendumisel nähakse üldplaneeringus kohustus alad korrastada vastavalt

Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Varude ammendumisel tuleb

mäetööstuse alad korrastada kas puhkealadeks, või leida muud sotsiaalmajanduslikest ja

keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvad sobivad lahendused. Puhkeala kujundamine

peale ammendumist on seotud karjääri korrastamiskavaga. Kaevandatud maa tuleb korrastada

enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist (maapõueseadus § 84). Kaevandamisega rikutud

maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine

toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamise tingimustele. Ühtlasi võib

nimeteatud protsessis selguda, et kaevandatud alal on parimaks lahenduseks hoopis muu

sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt sobiv lahendus.

Üldplaneering kajastab maardlate infot taustinfona, nende kasutusele võtmine maavara

väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras.

Maardla on geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning maavarade registris arvele

võetud maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega (vt ka LISA 1).Kaevandatud alade

suurendamine toimub läbi kaevandamise lubade taotlemise Keskkonnaametilt, mis ei ole

otseselt seotud üldplaneeringuga.

Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimusi mäetööstuste aladele

üldplaneeringuga ei täpsustata, kuna need on asukoha- ja objektipõhised. Kaevandatud alade

suurendamine toimub läbi kaevandamise lubade taotlemise Keskkonnaametilt, mis ei ole

otseselt seotud üldplaneeringuga. Üldplaneering ei näe ette tegevusi ega lahendusi, mis

ohustaksid maavarade kasutatavust või maardlate juurdepääsetavust. Arvestatud on, et

arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena.

Kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel.

Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine avaliku huviga ja majanduslikult otstarbekas,

tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Valla-

valitsusel on õigus otsustada keskkonnamõju hindamise ja täiendavate uuringute koostamise

vajaduse üle. Lõpliku keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse teeb otsustajana

Keskkonnaamet lähtudes juhtumipõhistest konkreetsetest asjaoludest, muuhulgas ka kohaliku

omavalitsuse arvamusest.

Kaevandamine rohelises võrgustikus on võimalik, kui rakendada vastavalt vajadusele

asjakohaseid leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv

korrastamine. Karjääri sulgemisel on eelistatud selline kaevandatud alade korrastamise viis,

mis tagab kaevandatud ala edasise toimimise rohelise võrgustiku osana. Uute

kaevanduste/karjääride kavandamisel näha vajadusel sõltuvalt konkreetsest olukorrast ette

asenduskoridor ja/või leevendusmeetmed. Leevendusmeetmete rakendamise vajadus

selgitatakse rohevõrgustiku eksperthinnanguga. Kaevandamisloa taotlemisel kaaluda ja

vajadusel koostada eksperthinnang rohevõrgustiku sidususe tagamiseks.

Vabariigi Valitsus algatas 5. jaanuaril 2023 korraldusega nr 20 Rapla ja Pärnu maakonna

maavarade teemaplaneeringu koostamise ning sellega kaasneva keskkonnamõjude

strateegilise hindamise (KSH). Teemaplaneeringu eesmärk on kaardistada maavarade

paiknemine Raplamaal ja Pärnumaal ning määrata tingimused nende uurimiseks ja

kaevandamiseks. Kuigi planeering on praegu algusjärgus, on see võimalikuks juhiseks

tulevaste maakasutusprioriteetide ja maavarade kaevandamise pikaajaliseks suunamiseks.

Planeeringuga määratakse maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks sobivad alad riigi

huvidest lähtuvalt. Samas jääb võimalikuks kaevandamislubade väljastamine väljaspool

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

49

teemaplaneeringuga määratud alasid kohaliku omavalitsuse nõusolekul.

Maakonnaplaneeringu koostamine toimub paralleelselt Lääneranna valla üldplaneeringuga.

3.16 Lääneranna valla puhke-, haljas- ja kaitsehaljastusalad, hiiemetsad

Lääneranna valla puhke- ja haljasalade kasutamise eesmärgiks on tagada puhkefunktsiooni

toimimine ja säilitamine. Puhke- ja haljasalade hulka loetakse nii looduslikku kui inimese

rajatud haljastust (sh pargid, haljasalad, kallasrajad jms). Puhkealana käsitletakse ka riigimetsa,

mida tuleb selle suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks.

Lääneranna valla puhke- ja haljasalad on tähistatud järgmiselt: puhkeala hoonete ehitamise

õigusega (tähis P1), puhkeala hoonete ehitamise õiguseta (tähis P2), ja haljasala- ja parkmetsa

ala (tähis HP). Eraldi on määratud kaitsehaljastuse alad (tähis HK).

Puhkealade tingimused:

PUHKEALA P1 (hoonete ehitamise õigusega) EHITUSTINGIMUSED:

• Puhkealadele on lubatud ehitada uusi puhkeala teenindavaid või puhkefunktsiooniga

äriotstarbelisi- või üldkasutatavaid hooneid, pargiinventari hoidlaid, suvekohvikuid, hooajalisi

müügikohti, sporditarvete laenutusi vms.

• Puhkealale on lubatud turiste ja puhkajaid teenindavate rajatiste ja taristu rajamine.

• Lubatud on ehitada puhkeala teenindavaid rajatisi - viidad, laudteed, pingid, prügikastid,

vaatlustornid.

PUHKEALA P2 (hoonete ehitamise õiguseta) EHITUSTINGIMUSED:

• Uute hoonete ehitamine pole üldjuhul lubatud;

• Lubatud on ehitada puhkeala teenindavaid rajatisi - viidad, laudteed, pingid, prügikastid,

vaatlustornid jne ja kuni 20 m2 suuruseid looduskeskkonda sobituvaid väikehooneid. Puhkeala

teenindavate rajatiste ehitamine on võimalik üksnes juhul, kui see on lubatud tulenevalt ala

kaitseväärtustest ja muudest kehtivatest piirangutest.

Suurim ja ka väljaspool valda tuntud puhkeala Lääneranna vallas on Matsi külas asuv

Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatav Matsiranna puhkeala. Matsiranna puhkeala

arendamiseks on otstarbekas koostada detailplaneering, vajadusel ehituskeeluvööndi

vähendamiseks üldplaneeringut muutev detailplaneering.

Lääneranna valla puhke- ja haljasalade puhkefunktsiooni toimimiseks ja säilimiseks on seatud

tingimuseks, et kõigi üldplaneeringuga määratud puhke- ja haljasalade ning kaitsehaljastuse

alade (P1, P2, HK ja HP) ja hiiemetsade raied tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada

enne metsateatise esitamist. Lisaks on eelnimetatud aladel seatud järgmised tingimused:

• Raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena;

• Raielankide kavandamisel ja raietööde tegemisel tuleb arvestada välja kujunenud

peamiste metsaradade ja teedega. Raielangi piirnemisel kasutuses oleva metsaraja

või teega, tuleb teede ja radade ääres jätta raielangile täiendavaid säilikpuid või

säilikpuude suuremaid gruppe.

• Raielankide kavandamisel ja raietööde tegemisel tuleb vältida suurte avatud

vaadete ja tuulekoridoride tekkimist või teha need maastikku sobituvalt.

• Kõikide metsade majandamisel peab järgima vastava valdkonna seadusandlust ja

head tava.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

50

• Lageraie puhul tuleb jälgida langi kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei

alustata lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor

mets;

• Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet;

• Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade

vajadustele;

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest

töödest tuleb Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) või metsamaa haldajal

teavitada kogukonda eraldi;

• Metsa majandamisel tuleb selgitada välja alal paiknevad väärtuslikud objektid nt

pärandkultuuriobjektid, vääriselupaigad, ürglooduse objektid. Väärtuslike

objektide kahjustamine on keelatud.

JOONISEL 1 „Maakasutus” ja JOONISEL 2 „Väärtuslikud alad ja piirangud” on tähistatud

hiiemetsad. Väärtuslike alade hulka loetakse valla iidsete pühapaikade metsa-alad ja

puisniidud.

Säilitada ja hoida tiheasustusaladel ja külakeskustes kasvavaid silmapaistvate mõõtmetega

elujõulisi põlispuid, põlispuude gruppe ja alleesid ning tänavahaljastust. Olemasolevate

tuuleparkide ja uute tuuleparkide rajamisel ei ole võimalik nende mõju, sh visuaalset mõju

maastikule, täielikult vältida. Kultuuripärandi koondumise paikades, külakeskustes, teede

ristumiskohtades, endisaegsete mõisate ja kirikute ümbruses, väärtuslikel maastikel jms,

eelkõige arhitektuurimälestiste ümbruses, on oluline võimalikult säilitada kohatunnetust.

Soovitatav on säilitada kõrghaljastus kõikides külakeskustes, mis paiknevad tuuleparkidest u

3 km raadiuses. Kultuuri- ja ehitismälestiste (kirikud jms) vahetus läheduses tuleb võimalikult

säilitada kõrghaljastus ja/või mets tuuleparkide suunas (näiteks Varbla ja Karuse kiriku

ümbrus). Soovitatav on säilitada mets kaitsehaljastusena asulate vahetus ümbruses,

tuuleparkide poolsetes külgedes.

Puhke- ja haljasalade välja ehitamise aluseks on soovitav koostada maastikuarhitektuurne

projekt.

Raied Lääneranna valla puhke-, haljas- ja kaitsehaljastusaladel ning hiiemetsades tuleb

kohaliku omavalitsusega kooskõlastada enne metsateatise esitamist.

Lääneranna valla üldplaneeringuga ei kavandata ühtegi supelranda. Supelranna rajamiseks on

vaja koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering.

3.17 Riigikaitselised maad

Riigikaitselised alad R1 ja R2 on planeeritud Lihula linnas.

Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse

jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel

ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised.

3.18 Maatulundusalad

Hajaasustusega külad ja maalise asustusstruktuuriga piirkonnad, on valdavalt reserveeritud

üldplaneeringus kui maatulundusalad. Maatulundusaladel ei näe kohalik omavalitsus ette uusi

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

51

arenduspiirkondi. Maatulundusalad on valdavalt põllu- ja metsamajanduse alad, millel on

metsa- või põllumajanduslik potentsiaal, aga ka muud väikesemahulise maaettevõtluse

edendamiseks vajalikud alad ning hajusalt asustatud maatulundusmaad.

Maatulundusaladel on lubatud eluasemete rajamine hajaasustuse põhimõttel (vt ptk 3.8.6).

Maatulundusala valdav maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Sihtotstarbe

määramisel või muutmisel väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid lähtutakse

seadusandlusest, sh maakatastriseadusest ja üldplaneeringust.

3.19 Piirangud ehitustegevusele ja maakasutusele

Üldplaneeringu joonistel on toodud õigusaktidega kindlaks määratud maa- ja veealade

kasutamise piirangud 2023. aasta seisuga, mis on olemasolevaks taustinformatsiooniks ja mida

pole üldplaneeringuga leevendatud või täiendavalt piiratud. Kehtivate piirangutega on

arvestatud maa-alade juhtotstarvete määramisel. Samuti on toodud ka piirangud, mille kohta

tehakse käesoleva üldplaneeringuga muutmise ettepanekuid (ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepanek ja riigimaantee kaitsevööndi suurendamise/ vähendamise ettepanek). Lääneranna

valla üldplaneeringu joonistel taustainfona kajastatud kitsendused võivad ajas muutuda.

Vastava seadusandluse muutumisel tuleb kitsenduste määramisel lähtuda kehtivast õigusaktist.

Kitsendusi põhjustavad objektid koos kitsenduste ulatusega on leitavad Maa-ameti

kaardirakendusest. Looduskaitseliste kitsenduste puhul on otstarbekas lähtuda Eesti looduse

infosüsteemist (EELIS, Keskkonnaagentuur).

Elamute, avalikult kasutatavate ärihoonete ja ühiskondlike hoonete rajamisel tuleb arvestada

lisaks seaduses kehtivatele piirangutele vallas olevate tööstusalade, kalmistute, maanteede jt

objektidega.

Tootmisega seotud hoonete, transpordikoridoride, kõrgete tehniliste ehitiste jms ümber on

reeglina vajalik tagada kaitsekuja, kuna tootmise või objekti iseloomust sõltuvalt võib

keskkonnaprobleemiks olla nii müra, õhusaaste, lõhn, elektromagnetkiirgus aga ka nt varjude

langemine (raadioside mastid) või muu faktor, mis põhjustab inimestele ebamugavustunnet.

Üldplaneering annab soovituslikud ja kohustuslikud puhvertsoonid, mis on toodud Tabel 2.

Tabelis toodud vahemaid tuleb rakendada ka uue objekti rajamisel olemasolevate elamute,

avalikult kasutatavate ärihoonete ja ühiskondlike hoonete kõrvale. Tabeli teises veerus toodud

kaugust arvestatakse siis kaugusena olemasolevast elamust kavandatava objektini.

Kui planeeritav objekt ei mahu kohustusliku minimaalse kaitsekuja piiridesse, siis peab

Lääneranna Vallavalitsus kaalutlema sõltuvalt objekti eripärast ja asukohast, kas tegemist on

üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Tootmishoonete ja kalmistute puhvertsooni sees tuleb säilitada haljastus või selle puudumisel

puhvertsooni istutada võimalikult palju uut kõrghaljastust juhtudel kus see on võimalik.

Tabel 2. Kaitsekujad

Objekt

Min elamu,

majutus- või

ühiskondliku

hoone kaugus

objektist

Märkused

Tootmishooned 10-100 m Kohustuslik vähemalt 10 m. Suurem kaugus on

soovituslik ja sõltub tootmise eripärast ning täpsustatakse

detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

52

Põllumajandusliku

suurtootmise

hooned ja rajatised

50-100 m Kohustuslik vähemalt 50 m. Suurem kaugus on

soovituslik ja sõltub tootmise eripärast ning täpsustatakse

detailplaneeringuga (vajadusel keskkonnamõju

strateegilise hindamise tulemusi arvestades) või

projekteerimistingimustega

Puhastusseadmete

kompostimisväljak

või settebasseinid

200 m Kohustuslik, lähtuvalt varem kehtinud üldplaneeringust

Kalmistud 50 m Kohustuslik kaugus kalmistu krundi/ maaüksuse piirist,

võimalik taotleda vähendamist Terviseametilt.

Raadioside mastid,

kõrged mastid,

postid jms

200 m Soovituslik, lähemale ehitamiseks peab olema elamu

omaniku või elamut ehitada sooviva isiku kirjalik

nõusolek. Hooneid ei lubata aga rajada mastile lähemale

masti kõrgusega võrdsest kaugusest

Üle 110 kV kõrge-

pingeliinide mastid

100 m Kohustuslik kaugus elamute ja laste- ning majutusasutuste

puhul, muul juhul soovituslik. Minimaalse seaduse järgse

kuja tagamine on alati kohustuslik

Tuulepargid Virtsu

alevikus 500 m Kuja ulatuses tuleb arvestada olemasolevast tuulepargist

tulenevate võimalike häiringutega ja vallavalitsuse

kaalutlusõigusega ehitamise lubamisel. Uute müratundlike

hoonete või alade planeerimisel tuleb kohaliku

omavalitsuse nõudmisel detailplaneerimise või

projekteerimise etapis hinnata mürataseme vastavust müra

normtasemetele (teostada müra ulatuse modelleerimine

või mürauuring) ning selgitada leevendavate meetmete

rakendamise vajadus ja võimalused. Kohalikul

omavalitsusel on õigus vajadusel keelduda

detailplaneeringu algatamisest, projekteerimistingimuste

väljastamisest ehitamiseks loa andmisest. Tuginedes

tuulepargi keskkonnamõju hindamisele või muudele

teostatud uuringutele, võib kohalik omavalitsus lähtuda ka

antud tabelis toodust suuremast või väiksemast kujast.

Tuulepargid

hajaasustuses

700 m

3.20 Üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused

Lääneranna valla üldplaneeringu joonistel on kajastatud:

o Korduva üleujutuse ala piir mererannal;

o Suurte üleujutusaladega siseveekogu kõrgveepiir;

Üleujutusohuga ala.

Üleujutusohuga aladega seonduvad mõisted on toodud ptk Mõisted.

Üleujutusohuga aladele ehitamine ei ole üldplaneeringuga soositav ega soovitav. Juba

väljakujunenud elupiirkondades, kus on olemasolev infrastruktuur ja aktiivne elutegevus,

tuleb arendustegevust läbi viia rangelt üleujutusriske vähendavaid tingimusi järgides, et tagada

turvaline ja kestlik elukeskkond.

Käesolevas üldplaneeringus kehtestatakse korduva üleujutusega ala piir mererannas. Korduva

üleujutusega ala piiri määramisel on aluseks võetud uuring „Lääneranna valla korduval

üleujutusega ala piiri määramine“ (Skepast & Puhkim OÜ, 2019). Korrektuure korduva

üleujutusala piiri osas on tehtud järgnevas:

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

53

• Rannikujärvesid arvestatakse ranna ehituskeeluvööndi määramisel

siseveekogudena mitte mere üleujutusalana. Rannajärvede puhul rakenduvad

seadusest tulenevad kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd.

• Korduva üleujutusala piiri korrigeeriti kanalite, kraavide, sadamate, lautrikohtade,

rannikusopistuste jms asukohtades.

• Korduva üleujutusala piiri määratlemisel on arvestatud mitmete tehislike ja

looduslike objektide, milleks on peamiselt olemasolevad teed ja teetammid,

kiviaiad, metsapiirid jms, paiknemisega.

• Korduva üleujutusala piiri korrigeeriti lähtudes olemasolevate detailplaneeringute

topo-geodeetilistest alusplaanidest.

• Kohalike elanike teadmised tegelikest oludest rannas.

Sadamate ja lautrite veealal korduva üleujutusega ala piiri joonistele ei ole märgitud.

Korduva üleujutusala piiri katkestuskohas tehislikel vee-aladel, näiteks sildumiskanalites

ja sadamabasseinides, tuleb korduva üleujutusala piiri lugema mõttelisest sirgjoonest piiri

lähimate punktide vahel.

Suurte üleujutusaladega siseveekogu on Lääneranna vallas Kasari jõgi. Suurte

üleujutusaladega siseveekogudel on reeglina kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete

soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates. Kasari jõe piirkonnas leidub alluviaalseid

soomuldasid vaid paiguti, kuid korduvalt üleujutatav ala on oluliselt ulatuslikum. Seetõttu on

Kasari jõe kõrgveepiiri määramisel aluseks võetud uuring „Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe

lähialade kasutuse uuring“ (Consultare OÜ, 2020). Kõrgveepiirile lisanduvad ranna ja kalda

kasutamise kitsenduse vööndid.

Virtsu alevik on riigi tasemel määratud oluline üleujutusohuga seotud riskipiirkonnaks

(Skeem 3).

Riskipiirkonna sees on üldplaneeringus määratud üleujutusohuga ala, kus kehtivad

üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused. Virtsu aleviku üleujutusohuga ala piiriks

on 2,26 m samakõrgusjoon, mis vastab 1% tõenäosusega (1 kord 100 a jooksul) esinevale

üleujutusele (vt Maa-Ameti Üleujutusohuga alade kaardirakendus).

Väljaspool üleujutusohuga ala võib Virtsu riskipiirkonnas vallavalitsuse kaalutlusotsusena

seada ehitustegevusele täiendavaid tingimusi, kui see on vajalik vähendamaks üleujutusest

põhjustatud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale,

kultuuripärandile või majandustegevusele. Riskipiirkonna taristu (teed, tehnovõrgud,

sademeveesüsteemid) kavandamisel tuleb arvestada üleujutusohuga.

Väljaspool Virtsu alevikku on üleujutusohuga alaks määratud Lääne maakonnaplaneering

2030+ ja Pärnu maakonna planeeringute alusel kogu mererannik kuni 3 m samakõrgusjooneni.

Kõrgus lähtub 2005. a jaanuaritormi aegsest veetasemest kui võimalikust maksimaalsest

üleujutuse piirist.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

54

Skeem 3. Oluline üleujutusohuga seotud riskipiirkond Virtsu alevikus (allikas

Maa-ameti Geoportaali üleujutusalade kaardirakendus).

Vähendamaks üleujutusega seotud riske, seab üldplaneering üleujutusohuga ala

arendamisel järgmised tingimused:

• Üldplaneeringuga määratud üleujutusohuga aladel tuleb detailplaneeringu

koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ning ehitamise lubamisel hinnata

üleujutusega kaasneda võivaid riske ning vajadusel rakendada riskide

leevendusmeetmeid. Lääneranna Vallavalitsusel on õigus nõuda vajadusel vastavaid

lisauuringuid.

• Kehtiva detailplaneeringu olemasolul tuleb üleujutusega kaasnevaid riske arvestada

projekteerimisel ning ehitusloa väljastamisel või ehitusteatise kinnitamisel.

• Üleujutusohtu vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel (nt maapinna täitmisel,

teetammide tõstmisel vms) ei tohi halvendada kõrvalasuvate alade ja kinnisasjade

seisundit (sh veerežiimi).

• Virtsu alevikus maaüksuse reljeefi muutmisel tuleb detailplaneeringu või

ehitusprojekti koostamise käigus koostada ka vertikaalplaneerimine ja/või anda

eksperthinnang ja kooskõlastada see naaberkinnisasjade omanikega, kui kavandatav

tegevus mõjutab oluliselt kinnisasja või naaberkinnisasjade veerežiimi.

• Üleujutusohuga aladel tuleb arvestada võimaliku üleujutuse mõjuga

konstruktsioonidele ja ehitusmaterjalidele ning vajadusel rajada ehitise vastavad osad

veekindlatena või hingavatena.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

55

• Reeglina määrata uute põhihoonete ruumide esimese maapealse korruse põranda

lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks 3 (+) m abs. Alla 3(+) m abs on erandina

lubatud kavandada kasutatavuse mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume

(garaaž, hoiuruum, sissepääs, fuajee jms), arvestades üleujutusohust tuleneda võivate

riskidega.

• Üleujutusohuga alal, sh Virtsu alevikus, väljakujunenud keskkonda olemasoleva

hoonestuse vahele uute hoonete kavandamisel või olemasoleval ajaloolisel talukohal

hoone rekonstrueerimisel võib arhitektuursetel vm kaalutlustel erandkorras lubada

elukorruse põranda madalamat ehituskõrgust, kui rakendatakse muid efektiivseid

meetmeid inimeste ja hoone ohutuse tagamiseks.

• Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga.

• Uued elektripaigaldised (alajaamad, liinid, kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid

jne) tuleb rajada veekindlatena või paigaldada 3(+) m abs kõrgusele.

• Uued sademevee- ja reoveepumplad, joogivee- ja reoveekäitlussüsteemid tuleb

üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks. Pumpadele ja toitesüsteemidele

tuleb kuni 3(+) m veetõusu korral tagada töökindlus.

• Teede projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga.

• Uute ühendusteede rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel arvestada

asjakohasusel kõrgema teetammi vajadusega, mis toimiks ühtlasi üleujutust takistava

tegurina. Truubid projekteerida arvestusega, et need on piisavad üleujutuste vee ja

sademete veekoguste vastu võtmiseks ja ära juhtimiseks.

• Ojade ja kraavide kinniehitamine ning torustikesse suunamine ei ole lubatud.

Torustiku kasutamine on lubatud erandina Vallavalitsuse nõusolekul insener-

tehniliste arvutuste põhjal koostatud projektlahenduse alusel.

• Põhjendatud juhtudel on Vallavalitsuse nõusolekul üleujutusohu veetasemest

madalamale ehituskõrgusele (3m) lubatud rajada:

o ujuvvahendite ja sadama teenindamiseks vajalikke rajatisi;

o tupikteid, mis ei ole juurdepääsuks elamutele, ühiskondlikele- või

tootmishoonetele ning laoplatsidele;

o spordi- ja loodusradu ning neid teenindavaid rajatisi;

o puhkealasid ja puhkealasid teenindavat taristut, sh parklaid ja

juurdepääsuteid;

o ranna-alade (rannaniidud, roostikud jms) hoolduseks ja kasutamiseks

vajalikud ehitised nt karjaaiad, loomade varjualused, heina ladustamise

kohad jms;

o supluskohtade teenindamiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikud

rajatised.

3.21 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

Üldplaneering võtab ranna ehituskeeluvööndi laiuse (hetkel määratud looduskaitseseadus

(LKS) § 38 lg 1) kujutamisel joonistel aluseks üldplaneeringuga määratud korduva

üleujutusega ala piiri, millele liidetakse maismaa suunas juurde seaduse alusel määratud

üldjuhul 100 meetrit valla mandriosas v.a. tiheasustussala Virtsu alevik, kus korduva

üleujutusega ala piirile liidetakse 50 meetrit. Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal

metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda

piiranguvööndi piirini, sh rannal 200 meetrini korduva üleujutusega ala piirist. Kalda

ehituskeelu- piiranguvööndi laiust üldplaneeringu joonistele märgitud ei ole.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

56

Üldplaneeringu joonistel näidatud korduva üleujutusega ala piirist lähtuva ranna

ehituskeeluvööndi ulatus on informatiivne ning see võib looduskaitseseadusest või

teistest seadustest tulenevalt muutuda. Ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi asukoht

tuleb igakord tuvastada. Ehituskeeluvööndi erisused ja täpsem sisu on määratud

looduskaitseseadusega.

Üldplaneeringu koostamisel käsitleti rannikujärvesid (Saastna järv, Mõisa laht, Kasse laht,

Ännikse laht, Kahvatu laht, Teotalli laht, Kiissa laht, Käomardi laht, Lõpe järv, Riisipere

lõpp jt väiksemaid rannikujärved) siseveekogudena ning nendel veekogudel arvestatakse

looduskaitseseaduse kohast kalda ehituskeeluvööndi ulatust põhikaardile kantud veekogu

piirist (üldjuhul + 50 m).

Väljakujunenud ehitusjoon

Vastavalt looduskaitseseadusele on lubatud linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt

piiritletaval kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala) ehituskeeluvööndis varem

väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise

püstitamine. Üldplaneering ei määra väljakujunenud ehitusjoont looduskaitseseaduse

mõistes tiheasustusaladel. Väljakujunenud ehitusjoon määratakse ehitusteatiste,

projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluses. Hoonete ja rajatiste

püstitamisel looduskaitseseaduse mõistes tiheasustusaladel, mis ei vaja teatise ega

loamenetlust, tuleb lähtuda allpool esitatud põhimõtetest.

Väljakujunenud ehitusjoone all mõistetakse olemasolevate ja seaduslikult püstitatud

ehitiste ehituskeeluvööndiga veekogu poolseid välispiirdeid ning nende vahelist mõttelist

sirgjoont. Hoonete kavandamisel arvestatakse hoonete vahelist ning rajatiste puhul rajatiste

vahelist väljakujunenud ehitusjoont.

Ranna ehituskeeluvööndi suurendamine

Ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna ja kalda kaitse

eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

Käesoleva üldplaneeringuga ranna ja kalda ehituskeeluvööndit ei suurendata.

Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine

Enne käesoleva üldplaneeringu vastu võtmist kehtestatud üldplaneeringut muutvad

detailplaneeringud, millega ranna ehituskeeluvööndit on vähendatud (Tabel 3), jäävad

kehtima muutmata kujul ning ehitamisel tuleb lähtuda detailplaneeringus kajastatud ranna

ehituskeeluvööndi joonest ning selle määramise põhjendustest ja lisatingimustest (vt ka

LISA 9).

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

57

Tabel 3. Kehtivad ranna ehituskeeluvööndi vähendamised

Nr

joonistel

ja lisas

9

Asukoht Ranna ehituskeeluvööndit vähendav

üldplaneeringut muutev

detailplaneering, planeeringu

lühikirjeldus

Ranna

ehituskeeluvõõndi

vähendamise alus

Keskkonna-

ministeeriumi või

Keskkonnaameti

(KeA) kooskõlastus,

nõusolek

ehituskeeluvööndi

vähendamiseks

1 Esivere küla Kivimere kinnistu detailplaneering.

Ehitusõiguse määramine elamu

ehitamiseks. Ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Hanila

Vallavolikogu

28.03.2007 otsus nr

62

Keskkonnaministeeri

umi Läänemaa

keskkonnateenistuse

nõusolek 07.02.2007

nr 16-6/6525

2 Virtsu

alevik

Sulevi, Tuulemaa ja kinnistu regitriosa nr

2182532 (Virtsu III tuulepark)

detailplaneering. Tuulikupargi ehitamine

ja ehituskeeluvööndi vähendamine

Hanila

Vallavolikogu

02.07.2009 otsus nr

160

KeA nõusolek

26.03.2009 nr HLS

14-9/1364-2

3 Virtsu

alevik

Vanaluubi detailplaneering. Puhkekoha,

vaateplatvormi, parkla, telkimiskoha

rajamine, ehituskeeluvööndi vähendamine

(20m-ni tavalisest veepiirist).

Hanila

Vallavolikogu

25.04.2013 otsus nr

128

KeA nõusolek

20.12.2012 nr HLS

14-9/27953-3

4 Pivarootsi

küla

Otsa kinnistu detailplaneering.

Ehitusõiguse määramine elamu

ehitamiseks, ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Hanila

Vallavolikogu

12.04.2012 otsus nr

108

KeA nõusolek

08.12.2011 nr HLS

14-9/33599-3

5 Pivarootsi

küla

Rannaääre kinnistu detailplaneering.

Ehitusõiguse määramine 2 elamu

ehitamiseks, ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Hanila

Vallavolikogu

03.11.2011 otsus nr

88

KeA nõusolek

20.04.2011 nr HLS

14-9/11/10869-2

6 Pivarootsi

küla

Tika ja Laagri kinnistute detailplaneering.

Ehitusõiguse määramine lastelaagri

ehitiste ehitamiseks, ehituskeeluvööndi

vähendamine

Hanila

Vallavolikogu

02.07.2009 otsus nr

159

KeA nõusolek

02.03.2009 nr 6-

5/1359-2

7 Hõbesalu

küla

Villika-Lahe kinnistu detailplaneering.

Ehitusõiguse määramine elamu

ehitamiseks. Ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Varbla

Vallavolikogu

02.09.2005 otsus nr

27

Keskkonnaministeeri

umi nõusolek

18.07.2005 nr 16-

6/7119-2

8 Hõbesalu

küla

Säinasaba kinnistu detailplaneering.

Ehitusõiguse määramine elamu

ehitamiseks. Ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Varbla

Vallavolikogu

02.09.2005 otsus nr

26

Keskkonnaministeeri

umi nõusolek

18.07.2005 nr 16-

6/7118-2

9 Paatsalu

küla

Tipu detailplaneering. Ehitusõiguse

määramine elamu ehitamiseks,

ehituskeeluvööndi vähendamine.

Varbla

Vallavolikogu

24.08.2006 otsus nr

25

Keskkonnaministeeri

umi nõusolek

14.06.2006 nr 16-

6/6042-2

10 Tamba küla Viibre kinnistu detailplaneering.

Ehitusõiguse määramine elamu

ehitamiseks, ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Varbla

Vallavolikogu

23.09.2010 otsus nr

25

KeA kooskõlastus

14.05.2013 nr PV 14-

9/13/8139-3

11 Mereäärse

küla

Niida kinnistu detailplaneering. Kinnistu

jagamine, ehitusõiguse määramine

elamute ehitamiseks. Ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Varbla

Vallavolikogu

09.10.2010 otsus nr

28

KeA nõusolek

16.08.2013 nr 14046-

4.

12 Mereäärse

küla

Ootuse kinnistu detailplaneering.

Ehitusõiguse määramine elamu

ehitamiseks, ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Lääneranna

Vallavolikogu

17.09.2020 otsus nr

210

KeA nõusolek

16.04.2020 nr 7-

13/20/3719-3

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

58

13 Mereäärse

küla

Kiviaia kinnistu detailplaneering.

Ehitusõiguse määramine elamu

ehitamiseks, ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Varbla

Vallavolikogu

16.12.2015 otsus nr

56

KeA nõusolek

02.09.2015 nr PV 14-

9/15/15246-3

14 Mereäärse

küla

Sadama, Võrguaia, Siimu kinnistu

detailplaneering. Ehitusõiguse määramine

väikesadama rekonstrueerimiseks,

ehituskeeluvööndi vähendamine.

Varbla

Vallavolikogu

21.09.2015 otsus nr

86

KeA nõusolek

27.06.2016 nr 7-

9/16/5040-4

15 Mereäärse

küla

Nina II detailplaneering. Pihelgalaid.

Ehitusõigus loomapidamishoone

ehitamiseks, ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Varbla

Vallavolikogu

27.04.2006 otsus nr

14

Keskkonna-

ministeeriumi

nõusolek 09.02.2006

nr 16-6/1798

16 Kadaka küla Jaagoranna kinnistu detailplaneering.

Ehitusõiguse määramine väikesadama

rekonstrueerimiseks, ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Varbla

Vallavolikogu

18.03.2015 otsus nr

25

KeA nõusolek

08.01.2015 nr PV 14-

9/14/21865-5

17 Matsi küla Matsi sadama kinnistu detailplaneering.

Ehitusõiguse määramine sadama

rekonstrueerimiseks, ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Lääneranna

Vallavolikogu

27.09.2018 otsus nr

95

KeA nõusolek

26.01.2018 7-

13/17/13159-4

18 Saulepi küla Linnutorni detailplaneering.

Vaateplatvormi ehitamine,

ehituskeeluvööndi vähendamine.

Varbla

Vallavolikogu

23.05.2012 otsus nr

12

KeA nõusolek

16.06.2012 nr PV

14-9/12/10543-2

19 Matsi küla Matsi ja Maria kinnistute

detailplaneering. Olemasolevate hoonete

laiendamine, kodumajutuse ja abihoonete

püstitamine, ehituskeeluvööndi

vähendamine.

Lääneranna

Vallavolikogu

26.10.2023 otsus nr

146

KeA nõusolek

11.06.2023 nr 7-

13/23/7683-3

Käesoleva üldplaneeringuga on lubatud, arvestades maakasutuse iseloomu (nii

olemasolevat kui ka üldplaneeringuga kavandatavat), väljakujunenud asustust, taristut,

ehitusjoont ning ranna kaitse-eesmärke, ranna ehituskeeluvööndi vähendamine Tabelis 4

toodud detailplaneeringute alusel. Tabelis 4 loetletud detailplaneeringute kehtestamise ja

ehitusõiguse andmisega on maaomanikel tekkinud õigustatud ootus planeeringu ellu

viimiseks. Planeeringulahendused on koostatud planeeringute kehtestamise ajal kehtinud

ranna ehituskeeluvööndi määratlemise reeglite järgi. Nimetatud detailplaneeringute

elluviimisega on alustatud, krundid on mõõdistatud ja ehitustegevust alustatud. Tabelis 4

nimetatud detailplaneeringute alusel ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks on vajalik

Keskkonnaameti nõusolek.

Tabel 4. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud

Nr

joonistel

ja lisas 9

Asukoht Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku

aluseks olev detailplaneering, ettepaneku

lühikirjeldus

Detailplaneeringu

kehtestamise otsus

20 Hõbesalu

küla

Villika kinnistu detailplaneering. Ehitusõiguse

määramine 4 elamu ehitamiseks. Planeeringut on asutud

ellu viima. Krundid mõõdistatud, ehitustegevust

alustatud. Hoonestusalad asuvad üle 100 m kaugusel

korduva üleujutusega ala piirist metsamaal rannaäärsest

hoonestusalast sisemaa pool. Ehituskeeluvöönd on

vähendatud Villika kinnistust mere pool asuvatel

Villika-Lahe ja Säinasaba kinnistutel detailplaneeringute

alusel (Varbla Vallavolikogu 02.09.2005 otsus nr 27 ja

02.09.2005 otsus nr 26, Keskkonnaministeeriumi

nõusolek 18.07.2005 nr 16-6/7119-2 ja 18.07.2005 nr

16-6/7118-2). Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine

Varbla Vallavolikogu

25.05.2005 otsus nr 20

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

59

hoonestusalade ja juurdepääsuteede ulatuses.

21 Mereäärse

küla

Keskküla kinnistu detailplaneering. Kinnistu jagamine 2

krundiks, ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks.

Planeeringut on asutud ellu viima, katastriüksused

moodustatud. Hoonestusalad asuvad üle 100 m

kaugusel korduva üleujutusega ala piirist metsamaa

kõlvikul.

Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusalade

ja juurdepääsuteede osas.

Varbla Vallavolikogu

29.08.2007 otsus nr 29

22 Haapsi küla Ranniku kinnistu detailplaneering. Maa jagamine

elamukruntideks. Ehituskeeluvööndi ulatuseks

arvestatud planeeringu koostamise ajal 100m veepiirist.

Planeeringut on asutud ellu viima, katastriüksused

moodustatud, ehitatud hooneid. Hoonestusalad on

kavandatud seljandikule u 2,5 m kõrgusele merepinnast.

Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestusalade

ja juurdepääsuteede ulatuses

Varbla Vallavolikogu

20.02.2003 otsus nr 9

Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

Üldplaneeringuga on lubatud on Vanamõisa jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

veepiirini Nupu katastriüksusel (katastritunnus 33403:001:0021) munitsipaalomandis

oleval Veltsa mõisa katastriüksusel (katastritunnus 33401:001:0451). Üldplaneeringuga on

nimetatud katastriüksustele kavandatud puhkeala (P1 - puhkeala hoonete ehitamise

õigusega). Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus määratletakse detailplaneeringuga.

Kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek.

Üldplaneeringuga on lubatud Koonga järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

munitsipaalomandis oleval Sootsa katastriüksusel (katastritunnus 33401:001:0424).

Koonga järv on avalikus kasutuses olev tehisjärv („Avalikult kasutatavate veekogude

nimekirja kehtestamine” Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 korraldus nr 426).

Üldplaneeringuga on Koonga järve kaldale kavandatud puhkeala (P1 - puhkeala hoonete

ehitamise õigusega). Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus määratletakse

detailplaneeringuga. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks on vajalik Keskkonnaameti

nõusolek.

Ehituskeeluvööndi vähendamise kehtivuse lõppemine

Ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks olnud detailplaneeringute

kehtetuks tunnistamise korral otsustatakse igakordselt, kas planeering tunnistatakse

kehtetuks tervikuna või osaliselt, sh kas ehituskeeluvööndi vähendamise osa planeeringust

tunnistatakse kehtetuks.

3.22 Liikuvus ja transport

Lääneranna valla liikluskorralduse üldiseks põhimõtteks on arendada keskkonnahoidlikku

transporti ja tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad

ning kestlikud liikumisvõimalused. Liikuvusteenused peavad olema heal tasemel nii valla

tiheasustusaladel kui ka hajaasustuses. Transpordikorralduse, sh nõudepõhise transpordi

rakendamine, aluseks on andmepõhine planeerimine ja tegelike liikumisvajaduste arvestamine.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

60

3.22.1 Tiheasustusalade liikluskorraldus

Tiheasustusaladel, Lihula linnas ja Virtsu alevikus, tuleb liikluskorraldusel lähtuda järgmistest

põhimõtetest:

• Jalgratta- ja jalgteed kavandada tervikliku võrgustiku põhimõttel;

• Teede ja tänavate ümberehitamisel arvestada jalakäijate (sh lapsevankriga

liikujale, erivajadustega inimestele, lapsele, noorele, eakale) ja jalgratturitega (sh

tõuke- ja elektriratastele). Teha jalakäijatele ja jalgratturitele liikumine

võimalikult ohutuks ja meeldivaks. Lahendustega tagada piisavalt laiad jalgratta-

ja jalgteed ja proportsionaalselt tänavahaljastust;

• Nii kergliiklejatele kui sõidukijuhtide ohutuse huvides on hoida tiheasusutusalade

sisene sõidukiirus madal. Madalam sõidukiirus annab liiklejatele rohkem aega

teineteist märgata ja reageerida. Madalamad sõidukiirused aitavad kaasa ka

üldisele mürataseme langusele, mis omakorda muudab tänavad jalakäijatele

meeldivamaks keskkonnaks.

• Jalakäijate ruumiga tasakaalus olevad sõidukite parkimisvõimalused;

• Tervikuna läbi mõelda kogu tänava ruum, sh tänava katendid, valgustus,

väikevormid ning säilitatav ja projekteeritav haljastus. Väikevormidest

paigaldada pinke, kuna tänavat kasutavad nii eakad kui ka väikeste lastega emad.

• Tänavate sademevete ärajuhtimiseks kasutada võimalusel looduslähedasi

sademeveelahendusi.

3.22.2 Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine

Lääneranna valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek eemaldada Lääne

maakonnaplaneeringust Suure väina püsiühenduse trassikoridoride reserveering (vt ptk 5).

Üldplaneeringuga ei nähta ette kohalikus teedevõrgus olulisi muudatusi ja uute avalike teede

ehitust.

Raskeveotranspordist tingitud kahjuliku mõju leevendamiseks Koonga küla kompaktse

hoonestusega keskosas on planeeritud ümbersõidutee riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-

Ahaste tee ja nr 19201 Pärnu-Jaagupi - Kalli tee vahele küla tihedalt hoonestatud keskosast

põhjas. Ümbersõidutee asukoht määratakse kindlaks detailplaneeringu või

projekteerimistingimustega.

Üldplaneeringu joonistel on toodud:

• Kohalikud teed;

• Perspektiivsed kohalikud teed;

• Kergliiklusteed (jalgratta- ja jalgteed);

• Perspektiivsed kergliikusteed;

• Perspektiivsed avaliku tee ülekäigukohad.

3.22.3 Jalgratta- ja jalgteed

Jalgratta- ja jalgteede (kergliiklusteede) ning matkaradade põhimõtteline paiknemine on

toodud üldplaneeringu joonistel. Jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on arvestatud Lääne

maakonnaplaneering 2030+ ja Pärnu maakonna planeeringust toodud jalgratta- ja jalgteede

asukohaettepanekutega ning teede asukohti on täpsustatud lähtudes kohalikest oludest ja

üldplaneeringu täpsusastmest, näiteks on täpsustatud matkaradade paiknemist Matsalu

rahvuspargis. Planeeringu joonistel on kajastatud on rahvusvaheline jalgrattamarsruut

„Eurovelo”. Uusi jalgratta- ja jalgteid on planeeritud eesmärgiga muuta paremini

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

61

juurdepääsetavaks ühistranspordipeatused, puhkealad, äri- ja üldkasutatavate hoonetega alad

jne.

Tiheasustutsalade avalik ruum (tänav) peab olema võrdselt mugav nii jalakäijale, ratturile kui

ka mootorsõiduki juhile.

Sidusa ja katkematu jalgratta- ja jalgteede võrgustiku planeerimine on eelkõige vajalik Lihula

linnas ja Virtsu alevikus (vt ka ptk 3.7). Põhi- ja tugimaanteede äärde planeeritakse jalgratta-

ja jalgteed vähemalt suuremate asulate vahele või lähiümbrusesse. Üldreeglina paigutatakse

jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee alust maad ja eraldatakse riigiteest normidekohase

eraldusribaga.

Lääneranna valla perspektiivsed kergliiklusteed e jalgratta- ja jalgteed (02.11.2023 seisuga)

on toodud tabelis Tabel 5.

Käesolevas üldplaneeringus toodud uute jalgratta- ja jalgteede paiknemine on põhimõtteline,

teede asukoht täpsustakse detailplaneeringu või projektiga, sh kummal pool avalikku teed

jalgratta- ja jalgtee paikneb ja teeületuskohtade asukohad.

Tabel 5. Lääneranna valla perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed

Maantee (sulgudes on maantee

number), mille äärde on planeeritud

perspektiivne jalgratta- ja jalgtee

Küla, mida perspektiivne jalgratta- ja

jalgtee lõik läbib

Meelva – Matsalu kõrvalmaantee (16 192) Keemu küla, Matsalu küla

Kõmsi - Mõisaküla – Salevere

kõrvalmaantee (16 187) Massu küla, Kõmsi küla

Massu tee (16 188) Massu küla

Risti - Virtsu - Kuivastu – Kuressaare

põhimaantee (10)

Virtsu alevik, Esivere küla, Hanila küla, Kõmsi

küla, Ridase küla, Kinksi küla, Vagivere küla,

Tuudi küla, Nurme küla, Valuste küla, Lihula

linn, Hälvati küla, Lautna küla, Kirbla küla,

Hanila – Hõbesalu kõrvalmaantee (16 185) Hanila küla

Hanila tee (1 950 018) Hanila küla

Lihula - Kloostri – Kirbla kõrvalmaantee

(16 193)

Penijõe küla, Kirikuküla, Hälvati küla, Alaküla,

Lihula linn

Tallinna maantee (4 111 027) Lihula linn

Lasteaia tänav (4 111 010) Lihula linn

Jaama tänav (4 111 006) Lihula linn

Alaküla tee (4 111 002) Lihula linn

Pärnu – Lihula põhimaantee (60) Lihula linn

Mihkli – Oidrema (19 204) Oidrema küla

Pärnu – Lihula põhimaantee (60) Oidrema küla, Paimvere küla, Lõpe küla

Töökoja tee (3 340 013) Paimvere küla, Rabavere küla

Veltsa tee (3 340 012) Rabavere küla, Lõpe küla

Tammessaare tee (3 340 015) Lõpe küla

Pärnu-Jaagupi – Kalli kõrvalmaantee

(19 201)

Kalli küla, Nätsi küla, Nedrema küla, Jänistvere

küla, Karuba küla, Koonga küla

Vanamõisa - Koonga – Ahaste

kõrvalmaantee (16 176) Koonga küla

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

62

Teelõik Pärnu-Jaagupi – Kalli ja Vanamõisa

- Koonga – Ahaste maanteede vahel Koonga küla

Irta – Kiisamaa kõrvalmaantee (19 215) Irta küla, Nedrema küla

Audru - Töstamaa – Nurmsi kõrvalmaantee

(19 101) Helmküla, Varbla küla, Raheste küla, Aruküla

Puhkeküla tee (8 630 012) Rannaküla

Jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on arvestatud maakonnaplaneeringutes toodud

põhimõtetega:

• Kaaluda jalgratta- ja jalgteede mootorsõidukiliiklusest eemale viimise võimalusi,

eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliiklejate jaoks

meeldivam ja saastamata keskkond. Lõikudel ja olukorras, kus kergliiklejaid on

väga arvukalt, on mõistlik rajada eraldi jalgrattatee ja jalgtee;

• Tiheasustusaladel on võimalik tänava serva märkida jalgrattatee, mis tähistada

arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt;

• Väiksema liiklusega maanteedel on võimalik liikuda kindlustatud teepeenral;

• Sildade ületamiseks tagada katkematu ja ohutu liiklus. Sildade rekonstrueerimisel

arvestada kergliiklejate vajadustega;

• Kergliiklustunnelid tuleb valgustada, et tagada kasutajate turvalisus;

• Jalgrattateede kavandamisel arvestada jalgrattaparklate vajadusega jalgrataste

turvaliseks hoiuks sihtkohtade juures (bussipeatused, kool, töökoht, kauplused,

puhkekohad, teenindusasutused, ametiasutused jne);

• Jalgratta- ja jalgteed siduda bussipeatustega;

• Eelisjärjekorras arendada jalgratta- ja jalgteede jätkuv ja kasutaja jaoks sujuv

ühendus (võrgustik). Jalgratta- ja jalgteede algus- ja lõpplahendused peavad

tagama ohutu ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele;

• Jalgratta- ja jalgteede ning nendega seotud tehnovõrkude täpsed tehnilised

lahendused ja paiknemine määrata järgneva taseme planeeringute,

projekteerimistingimuste või ehitusprojektidega.

• Kõigil rajatavatel jalgratta- ja jalgteedel tuleb tagada mugav ja sujuv liikumine

(sh ratastel liikumisvahenditele: jalgrattad, lapsevankrid, ratastool jne).

Lääneranna valla üldplaneering näeb ette järgmised jalgratta- ja jalgteede

arendamisega seonduvad tingimused:

• Lääneranna valla avalike asutuste, kaubandus- ja teenindusettevõtete,

tööstusparkide, tootmisalade ning suurema töötajate arvuga ettevõtete ja

büroohoonete juurde tuleb planeeringute või projekteerimistingimustega tagada

võimalused ligipääsuks kergliiklusvahenditega ning kavandada jalgrattaparklad.

• Jalgratta- ja jalgteede kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevat

väärtuslikku haljastust ja rajada uut haljastust;

• Tagada sagedamini kasutatavate, ohtlike teelõikude ja kooliteede jalgratta- ja

jalgteede valgustatus. Valgustuslahendus tuleb koostada põhimõttel, et ei tekiks

valgusreostust, ega pimestusohtu. Jalgratta- ja jalgteede kavandamisel

tänavaruumis lahendada tänavavalgustus ja tänavahooldus selliselt, et valgustatud

ja lumest puhastatud oleks nii kõnni- kui autotee.

• Planeerimise ja projekteerimise faasis kaaluda, millised matkarajad vajavad

valgustust ning võimalusel kaaluda kasutada nn tarka välisvalgustuse

juhtimissüsteemi.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

63

3.22.4 Ühistransport

Olemasolevate ühistranspordipeatuste paiknemist üldplaneeringu joonistel ei kajastata, kuna

ühistranspordi võrgustikku arendatakse ja muudetakse vastavalt vajadusele ning uute

ühistranspordipeatuste võrgu planeerimine ei ole planeeritav üldplaneeringu täpsusastmes.

Lihula linna piirile planeeritava bussipeatuse asukoht on tähistatud riigitee nr 10 Risti–Virtsu–

Kuivastu–Kuressaare põhimaantee ja Pärnu-Lihula ristmiku läheduses. Nimetatud piirkonnas

bussipeatuse kavandamise vajadus on tingitud Lääneranna vallakeskuse Lihula ja Tallinna

vahel aja jooksul halvenenud ühistranspordiühendusest. Suurem osa Tallinn - Kuressaare ja

Tartu -Kuressaare liinide bussid ei läbi Lihulat. Bussipeatuse täpsem lahendus, koos võimaliku

jalgratta- ja jalgteedega sidumise ja turvaliste ülekäikude lahendamisega kaalutakse läbi poolte

koostöös detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste andmise menetluse

käigus.

Ühistranspordi arendamisel ja korraldamisel tuleb arvestada:

• Teed, mida mööda on korraldatud ühistransport- ja õpilasliinid, tuleb viia

tolmuvaba- või asfaltkatte alla ning määrata kohalikuks teeks;

• Olulisemate ühistranspordipeatuste juurde tuleb kavandada turvalised valgustatud

parklad ja jalgrataste hoiukohad;

• Ühistranspordipeatused peavad olema võimalikult seotud jalgratta- ja jalgteede

võrgustikuga.

3.22.5 Kohalike teede ja tänavate kaitsevööndid

Üldplaneering määrab kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede kaitsevööndiks 20 m

(äärmise sõiduraja servast). Kohalikuks teeks määratud erateel võib tee kaitsevöönd olla

väiksem kui 20 m (äärmise sõiduraja servast) vastavalt tee aluse maa omanikuga sõlmitud

kokkuleppele, eeldusel et on tagatud ohutus ning tingimused tee hooldamiseks.

Lihula linna ja Virtsu aleviku tänavate kaitsevööndid tulenevad kehtivast seadusandlusest,

kaitsevööndi laius on on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 meetrit. Välja arvatud Virtsu

alevikus Tallinna maantee (Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare-riigi põhimaantee nr 10) lõigud

alates Virtsu aleviku põhjapiirist kuni Tallinna mnt 29-ni, kus tänava kaitsevööndi laiuseks on

määratud 30 m ja 20 m (vt seletuskirja p 3.21.5).

Teede kaitsevööndid ei ole tulenevalt üldplaneeringu mõõtkavast kantud üldplaneeringu

joonistele.

3.22.6 Riigiteest tulenevad kitsendused, tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine

Riigitee kaitsevööndi laiust käsitleb ehitusseadustiku (EhS) § 71 lõige 2 ja tänava puhul sama

paragrahvi lõige 3. Lihula linna ja Virtsu alevikku läbivad riigiteed on EhS § 92 lg 3 mõistes

tänavad. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit.

Lähtudes väljakujunenud hoonestusjoone ja linliku keskkonna puudumisest ning riigitee nr 10

Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare põhimaantee funktsioonist laiendatakse käesoleva

üldplaneeringuga Virtsu alevikus riigitee nr 10 Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare

(liikluspinna nimetus Virtsu alevikus „Tallinna maantee”) kaitsevööndit äärmise sõiduraja

välimisest servast arvates järgnevalt (vt Skeem 4):

• 30 meetrini mõlemal pool teed alates Virtsu aleviku kirdepiirist Esivere ja Hanila

küladega kuni Viire tänava ristmikuni (katastritunnus 19502:003:0297);

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

64

• 20 meetrini mõlemal pool teed alates Viire tänava ristmikust kuni Tallinna mnt 29-

ni (katastritunnus 19502:003:0300) ja Tallinna mnt 10a-ni (katastritunnus

43001:001:0534).

Käesoleva üldplaneeringuga vähendatakse riigitee kaitsevööndi laiust Koonga küla kompaktse

hoonestusega osas Pärnu-Jaagupi - Kalli riigiteest nr 19201 vasakul ja paremal pool ning

Vanamõisa-Koonga-Ahaste riigiteest nr 16176 vasakul ja paremal pool 10 meetrile. Koonga

küla kompaktse hoonestusega osal on tiheasustusalale iseloomulik hoonestus ning

teekaitsevööndi ulatuse määratlemisel, sh vähendamisel, arvestakse sellisel juhul olemasoleva

teeäärse hoonestusjoonega. Tee kaitsevööndi vähendamine Koonga külas kajastub Skeemil 5.

Skeem 4. Teekaitsevööndi laiendamine Virtsu alevikus.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

65

Skeem 5. Teekaitsevööndi vähendamine ettepanek Koonga külas 10 m-le.

Tee kaitsevööndisse võib uusi ehitusloa kohustuslikke ehitisi ehitada vaid tee omaniku

nõusolekul. Piirangust võib kõrvale kalduda tee omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda tee

ohutust ning ei takista tee hooldamist. Tee omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult

keelduda.

3.22.7 Teedega seotud üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine

Teedega seonduvad seadusandlikud piirangud on toodud LISA 1. Üldosa ja kehtivad

piirangud ptk 1.6.

Detailplaneeringute ja projektide koostamisel tuleb liikluse planeerimisel lähtuda alltoodud

üldpõhimõtetest:

• Riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata. Kui hoonete

kavandamine on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega, siis tuleb

arvestada liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku

mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele

võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus.

• Soovitavalt müratundlikke alasid/objekte riigiteede mõjupiirkonda mitte

planeerida.

• Riigiteele juurdepääsu tagamiseks tuleb kinnisasjade maakorralduslikul jagamisel

tagada juurdepääs seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt. Uutel

moodustatavatel katastriüksustel üldjuhul igaühel eraldi juurdepääsu riigiteele

samiseks ette ei nähta.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

66

• Riigiteega külgneva ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu koostamise

kohustuseta alal tuleb üldjuhul kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja

olemasolevaid ristumisi riigiteega.

• Detailplaneeringu võib algatada juhul, kui arendusalale puudub olemasolev

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ja / või on vajalik naaberkinnisasjade

vastavate juurdepääsude tagamine ja / või säilitamine.

• Eelistatult ehitada maaüksus(t)ele, millele on tagatud juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt. Juhul kui maaüksusel või krundil juurdepääs avalikule teele

puudub, tuleb enne ehitusõiguse saamist omandada kinnistusraamatusse kantud

õigus juurdepääsule üle võõra kinnisasja.

• Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks riigiteedelt ja kohalikelt teedelt

juurdepääsude kavandamisel tuleb selgitada välja avalik huvi (vt ka ptk 3.3 ja 3.4).

• Üldreeglina paigutatakse jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee alust maad

ja eraldatakse riigiteest normidekohase eraldusribaga.

• Põhjendatud juhul võib algatada detailplaneeringu koostamise uue avalikult

kasutatava tee (sh jalgratta- ja jalgtee) ehitamiseks.

• Põhjendatud juhul tuleb suurendada juurdepääsuteede, sealhulgas kaevandatavate

alade, tuulikuparkide, tööstusalade juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede

kandevõimet või viia need muul moel liikluskoormusega vastavusse;

• Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu

võimekust ja vastavust. Planeeringute lähte- ja projekteerimistingimuste

määramisel lähtuda asjaolust, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse

vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise

kohustust, tagada ühistranspordiga ligipääsetavus.

• Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et riigitee kui rajatise püsivuse ja

toimimise tagamiseks üldjuhul ei juhita arendusalade sademevett riigitee

kraavidesse.

• Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpordimaale tuleb võimalikult vältida,

kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste

paigutamiseks.

• Soodustada ühissõidukite eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi

negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates

kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele.

Maanteede ristumisel rohelise võrgustiku aladega (tuumalad ja koridorid) tuleb planeeringute

ja ehitusprojektide koostamisel arvestada keskkonnamõju hindamise käigus väljatöötatud

leevendavaid meetmeid. Uute projektide tegemisel arvestada konfliktikohtadega ja kavandada

vajalikud abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks (vt ptk 3.25.8.1).

3.22.8 Riigiteede liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine

Detailplaneeringute ja projektide koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel tuleb

liikluse planeerimisel lähtuda alltoodud üldpõhimõtetest:

• Riigitee funktsiooniks on teenindada eelkõige läbivat liiklust ja arvestada, et

kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendustes ja

projektides tuleb üldiselt vältida kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega

teele;

• Arendusalade juurdepääsud lahendada kogujateedega, mis on ühendatud

riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Detailplaneeringutes ja projektides määrata

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

67

perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult kasutatavale

teele;

• Vältida planeeringulahedusi ja ehitiste püstitamist, mis tingivad vajaduse

hajaasustusega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks;

• Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole

parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade,

planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine

toimub väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel.

3.22.9 Kohalikud teed

Üldplaneeringu joonistel on toodud kohalikud teed ning perspektiivsed kohalikud teed.

Perspektiivsed kohalikeks teedeks ette nähtud teed või nende osad, mis jäävad eraomandis

olevatele maaüksustele, määratakse üldplaneeringu elluviimisel avalikuks kasutamiseks.

Planeeringuga kohalikuks teeks määratud eratee ei muutu planeeringulahenduse kehtestamisel

automaatselt avalikuks, vaid seejärel, kui kohalik omavalitsus või riik on planeeringu järgselt

sõlminud tee omanikuga vastavasisulise kokkuleppe (nt servituudilepingu) või seadnud

sundvalduse. Avalikuks määratud teel on pärast avalikuks määramise otsuse kehtima

hakkamist vastavalt ehitusseadustikule ja käesolevale üldplaneeringule vastava ulatusega tee

kaitsevöönd.

Üldplaneeringu joonisel märkimata teede avalikuks kasutamiseks kohalikuks teeks määramist

ei loeta ülplaneeringu muutmiseks. Samuti ei loeta tee avalikuks teeks määratud teede

nimekirjast väljaarvamist üldplaneeringu muutmiseks.

3.22.10 Juurdepääsud kallasrajale

Üldjuhul tuleb avalikult kasutatava veekogu kallasrajale juurdepääs tagada kas avalikus

kasutuses oleva puhkeala, üldkasutatava maa, riigitee või kohaliku tee kaudu.

Maakasutuse planeerimisel tuleb juurdepääs avalikult kasutatava veekogu kallasrajale

lahendada äri- või teenindushoone, ühiskondliku- ja/või kultuurihoone, puhke- ja/või

majutusasutuse rajamise kavandamisel kas detailplaneeringuga, projekteerimistingimuste

andmisel või maakorralduslike toimingute läbiviimisel.

Juurdepääs kallasrajale tuleb vajadusel lahendada maa jagamisel elamukruntideks või -

maaüksusteks või elamukrundi või -maaüksuse eraldamisel.

Kallasrajale juurdepääsud on mõeldud üldjuhul jalgsi liikujatele. Lautrikohtades on lubatud

juurdepääs mootorsõidukiga kallasrajale ainult aluse veeskamiseks, kui see on lubatud

tulenevalt ala kaitseväärtustest ja muudest kehtivatest piirangutest.

Sadamates kallasrada puudub.

Üldplaneeringu joonistel on toodud kallasrajale avaliku juurdepääsu ettepanekud. Lisaks

üldplaneeringu koostamise käigus läbi töötatud andmetele on tuginetud „Matsalu rahvuspargi

ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuringule“ (Consultare OÜ, 2020).

3.22.11 Parkimiskorraldus

Lääneranna valla üldplaneering näeb ette järgmised parkimise arendamisega seonduvad

tingimused:

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

68

• Parkimiskohtade kavandamisel tuleb lähtuda lisaks kehtivale standardile ka igal

üksikjuhtumil tegelikust vajadusest. Parkimiskohtade arvestamisel arvestada

ligipääsetavust, kaugust ühistranspordipeatustest ja keskustest. Tiheasusutusalade

parkimiskohtade asemel eelistada haljastatud õuealade säilitamist, parklate

liigendamist haljastusega. Eelistada keskkonnasõbralike transpordiviiside

kasutamist ning arendusaladel kavandada ka jalgrattaparklaid.

• Detailplaneeringute ja projektide koostamisel ning projekteerimistingimuste

andmisel peab arvestama, et parkimine toimub üldjuhul omal kinnisasjal.

• Uute parklate kavandamisel vältida võimalusel ulatuslike kõvakatendiga teede ja

platside planeerimist. Kasutada osaliselt vett läbi laskvaid katendeid ja

looduslähedasi sademeveelahendusi, et tagada sõidetav pind samal ajal roheluse

ja sademevee imavusega. Kõik parklad planeerida võimalusel koos haljastusega

(eelistades olemasoleva haljastuse säilitamist), mis pakuks varju ja aitaks

aeglustada sademevee imbumist.

• Ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine

riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade, planeerimisel

(puhkealad, supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine toimub

väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel.

• Üldplaneeringu joonistel on näidatud planeeritud parkimisalad, mis Matsalu

rahvuspargi ja Kasari jõe piirkonnas tuginevad „Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe

lähialade kasutuse uuringule“ (Consultare OÜ 2020).

3.22.12 Sadamad

Lääneranna vallas asub üleriigilise tähtsusega Virtsu sadam, mis teenindab Saaremaa ja

Mandri-Eesti vahelist praamiliiklust ja kaubavedu. Virtsu sadama kaubaveo maht on ligikaudu

0,5 miljonit tonni aastas. Virtsu sadamat läbib Muhusse ja Saaremaale liikuv turistide voog.

Üldplaneeringus on arvestatud Virtsu sadama laienemise võimalusega.

Lisaks Virtsu reisijateveo- ja kaubasadamale, asub Lääneranna vallas rida munitsipaal- ja

eraomanduses olevaid väikesadamaid. Osade väikesadamate potentsiaal on kasutatud osaliselt

sadama halva seisukorra või piiratud juurdepääsu tõttu. Lääneranna valla tasakaalustatud

arengu seisukohalt on oluline väikesadamate toimiv võrgustik koos võimalikult laia

osutatavate teenuste ja tegevuste nimekirjaga (kalandus, turism, merepääste, puhke- ja

meelelahutustegevused, meretuuleparkide hooldus jne), mis võimaldab sadamate

kasumlikumat majandamist.

Teed sadamatesse ja sadamapiirkondadesse tuleb hoida võimalikult avalikus kasutuses.

Toimiva väikesadamate võrgustikul on positiivne mõju nii kohalikule majandusele kui

elujõulise rannaasustuse püsimisele. Lääneranna vald jätkab valla omanduses olevate

sadamate korrastamist ja taristu arendamist. Sadamad ja sadamate maa juhtotstarbega alad on

kantud planeeringu joonistele (ei eristata olemasolevat ja planeeritavat maakasutust). Mitmed

planeeritavad sadamad jäävad kaitstavatele aladele ja kuna sadama maa-alana on

üldplaneeringus märgitud kogu kinnistu ulatuses, siis hõlmavad planeeritavad sadamaalad ka

kaitstavaid elupaigatüüpe. Kaitstavatel aladel on arendustegevus võimalik üksnes siis, kui see

on kooskõlas ala kaitse-eesmärkidega.

Kõik sadamad ja võimaliku sadamakohad, välja arvatud Virtsu sadam, on väikesadamad.

Sadamaregistris seisuga 29.11.2024 registreeritud sadamad:

• Saastna Vanasadam;

• Virtsu Kalasadam;

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

69

• Virtsu Vanasadam;

• Virtsu sadam;

• Männi väikesadam (asukoht Muriste küla);

• Admirali väikesadam (asukoht Hõbesalu küla);

• Lääne sadam (asukoht Paatsalu küla);

• Paatsalu sadam;

• Kütioja sadam (asukoht Paatsalu küla);

• Kadariku sadam (asukoht Mereäärse küla);

• Pihelgalaiu sadam;

• Varbla sadam (asukoht Rannaküla).

Sadamakohad:

• Suitsu sadam (asukoht Kirikuküla);

• Keemu sadam;

• Saastna Uussadam;

• Rooglaiu sadam;

• Aidamäe sadam (asukoht Virstu alevik);

• Jaagu (Jaagusääre) sadam (asukoht Kadaka küla);

• Puugi sadam (asukoht Rannaküla)

• Matsi sadam

• Arno (Vidi) sadam (asukoht Raespa küla)

Sadama ja väikesadama ehitamiseks tuleb koostada detailplaneering (vt ptk 3.3).

Detailplaneeringu koostamist tuleb Vallavalitsusel kaaluda sadama ja väikesadama

laiendamiseks maismaa poole üle 33% ulatuses (vt ptk 3.4). Planeeringu koostamise raames

või enne ehitusloa väljastamist viia vajadusel läbi keskkonnamõju hindamine, mille käigus

hinnatakse kavandatava tegevuse sobivust antud asukohas ja kaasnevaid mõjusid ning

määratakse leevendusmeetmed.

3.22.13 Navigatsioonimärgid

Kui navigatsioonimärgi ümbruses ehitamise kavandamisel on oht, et ehitamine võib avaldada

mõju navigatsioonimärgi sihipärasele toimimisele, peab kohalik omavalitsus kooskõlastama

sellekohase projekteerimistingimuse eelnõu, ehitusteatise, ehitusloa või planeeringu

Transpordiametiga.

3.22.14 Suure väina püsiühenduse trassikoridoridest loobumine

Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ on kajastatud perspektiivne Suure väina püsiühendus.

Reserveeritud trassikoridoridest tulenevad kitsendused on kehtinud maaüksustel üle 15 aasta,

kuid trassivaliku otsust ei ole senini tehtud. Vabariigi Valitsus algatas 2020. aastal Suure

väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise8. 2023. aastal eriplaneeringu ja

8 Vabariigi Valitsuse 18.06.2020. a korraldus nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

70

KSH koostamine lõpetati9 lõpetati kuna planeeringu koostamise korraldaja eelarves puudusid

vahendid eriplaneeringu koostamiseks ning ettenähtavas tulevikus ei nähtud võimalust

eraldada planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid.

Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning

võimaliku püsiühenduse parim asukoht leitakse riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse

kaudu.

3.22.15 Vatla lennuväli

Vatla lennuväli on märgitud Lääne maakonnaplaneeringus ning enne Lääneranna valla

moodustamist 2017.a. koostatud Hanila valla üldplaneeringus. Tegemist on Karuse - Kalli

riigiteel nr 16180 asuva reservlennurajaga (teelaiendus) eriolukordadeks.

Vatla lennuväljal lennuliiklust ei toimu ning üldplaneeringuga lennuliiklust ei kavandata.

3.23 Tehniline infrastruktuur

Tehnovõrkude põhimõtteline paiknemine on toodud JOONISEL 3. Teed ja tehnovõrgud, kus

on kajastatud tehnovõrkude valdajatelt ja koostatud projektidest koondatud informatsioon.

Tehnovõrkude info on joonisel illustratiivne.

Rajatavate tehnovõrkude lahendused tuleb täpsustada detailplaneerimise või projekteerimise

faasis vastavalt tehnovõrkude valdajalt taotletud tehnilistele tingimustele. Edasiste

detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamise käigus tuleb arvestada kehtiva

seadusandlusega.

Ühiste tehnovõrkude olemasolu korral piirkonnas on soovitav uute planeeringute ja projektide

lahenduste koostamisel ette näha nendega liitumine. Liitumisest keeldumiseks peab olema

mõjuv põhjus (nt liitumise majanduslikult liiga pikk tasuvusaeg). Kohtades, kus liituda ei ole

võimalik, tuleb eelistada loodusele võimalikult väikese mõjuga lahendusi.

Ehitise püstitamisel tuleb samuti silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid

(teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühemad ja ei muudaks maastiku väärtust, seda eriti

puhkemaastike puhul.

Tehnovõrke haldavaid ametkondi tuleb teadvustada maastiku väärtustest ja juhtida tähelepanu

sellele, et telefoni ja madalpinge liinid risustavad vaateid. Uute liinide rajamisel tuleb

soovitada vanade liinikoridoridega arvestamist. Võimaluse korral tuleb paigutada uued liinid

maa alla.

3.23.1 Kaugküttepiirkond

Lääneranna valla ainus kaugküttepiirkond asub Lihula linnas Ristiku ja Jaama tänava ning

Tallinna mnt piirkonnas ning selle paiknemine on toodud JOONIS 3 Lihula linna väljavõttel.

Kaugküttepiirkond on kinnitatud Lääneranna Vallavolikogu 11.08.2022 määrusega nr 28. Uue

kaugküttepiirkonna loomist ja kaugküttepiirkonna piiri muutmist ei loeta üldplaneeringu

muutmiseks. Kaugküttepiirkonna arendamise ja rekonstrueerimise aluseks on vastava asula

soojamajanduse arengukava.

9 Vabariigi Valitsuse 11.05.2023. a korraldus nr 129 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

71

3.23.2 Ühisveevärk- ja kanalisatsioon, reoveekogumisalad

Lääneranna valla reoveekogumisalad on määratud Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga

nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie”. Reoveekogumisalad on

määratud Lihula linnas, Virtsu alevikus, Tuudi, Kõmsi, Kirbla, Vatla, Koonga, Lõpe, Varbla

ja Tõusi külades. Lääneranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks

2020-2032 teeb ettepaneku Oidrema reoveekogumisala määramiseks. Uue reoveekogumisala

moodustamist ja reoveekogumisala piiri muutmist ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise, rekonstrueerimise ja väljaehitamise aluseks on

kehtiv valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. Üldplaneeringu koostamise ajal

kehtiva Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -

kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava alusel ning see koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks.

Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele tuleb arendamise kava üle vaadata iga

nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida.

Maa-alal, kus asuvad puurkaevud, tuleb arvestada puurkaevu hooldusalaga või puurkaevule

kehtestatud sanitaarkaitsealaga. Sanitaarkaitsealal on muu ehitise ehitamine ja

majandustegevus keelatud.

3.23.3 Sademevesi

Kliimamuutusest tulenevalt on ehitustegevusel oluline pöörata tähelepanu

sademeveelahendustele ja nende toimimisele, kuna lisaks kliimamuutustest tingitud

mereveetaseme tõusule prognoositakse ka sademevee vooluhulkade kasvu.

Tingimused sademeveelahenduste kavandamiseks:

• Planeering või projekt peab andma sademeveelahenduse või vastavad tingimused

ja suunised, sh arvestama kliimamuutustega. Vallavalitsusel on õigus nõuda

arendusala detailplaneerimise või projekteerimise algfaasis asjakohase

sademevee analüüsi koostamist;

• Võimalikult lähedal tekkekohale hajutada, immutada, aeglustada sademevee

voolu.

• Eelistada sademevee ärajuhtimiseks looduslähedasi lahendusi ja võimalusel

vältida sademevee torustike rajamist.

• Tiheasustusaladel kasutada reljeefilt madalamatel kohtadel paiknevaid

haljasalasid või nende osi immutusväljakutena. Kui sademevett ei saa tekkekohas

immutada, siis juhtida sademevesi eemale veevoolu aeglustamise, kraavide,

lohkude kaudu, kus vihmavesi imendub pinnasesse, jääb haljasalale ja aurustub.

• Vältida üldjuhul laiaulatuslike vett läbilaskmatu kattega (nt asfalteeritud alade

rajamist). Uute parklate kavandamisel vältida võimalusel ulatuslike

kõvakatendiga teede ja platside planeerimist. Kasutada osaliselt vett läbi laskvaid

katendeid ja looduslähedasi sademeveelahendusi, et tagada sõidetav pind samal

ajal roheluse ja sademevee imavusega. Kõik parklad planeerida võimalusel koos

haljastusega (eelistades olemasoleva haljastuse säilitamist), mis pakuks varju ja

aitaks aeglustada sademevee imbumist).

• Sademevee juhtimisel veekogudesse tagada veekvaliteedi vastavus õigusaktidega

seatud kvaliteedinõuetele. Eelkõige puhastatakse ja kasutatakse sademevett

tekkekohas. Õlipüüdurite dimensioneerimine ja asukoha valik toimub vajadusel

projekteerimise käigus (nt vajadusel olenevalt sademevee saasteainesisalduse

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

72

piirväärtustest õli- ja liivapüüdurite kasutamine tootmis- ja tööstusmaade

kinnistutel sh ka suurematel parklaaladel.

• Olemasolevad sademevee- ja kuivenduskraavid tuleb võimalusel säilitada ja

hoida korras.

• Lääneranna valla tiheasustusalade ja suuremate külakeskuste

sademeveesüsteemide kavandamist tuleb käsitleda arengukavades ja projektides,

näiteks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava, sademevee

majandamise kava jne.

3.23.4 Tuletõrjevesi

Tuletõrjeveevärgi ehituslik lahendus, veevõtukohtade ja hüdrantide täpsed asukohad määra-

takse detailplaneeringu koostamise või projekteerimise käigus. Tuletõrjeveevarustuse

lahendus tuleb kooskõlastada nii detailplaneeringutes kui ka ehitusprojektides Päästeametiga.

Lähtuda tuleb kehtivatest asjakohastest seadustest ja standarditest. Operatiivsõidukite

juurdepääs lahendatakse detailplaneeringuga või ehitusprojektiga.

3.23.5 Elekter

Lääneranna valda läbivad mitmed Eesti elektri põhivõrgu 330 kV ja 110 kV liinid, sh Harku

– Lihula - Sindi 330 kV liin. Lihulas asub 330/110 kV alajaam, lisaks Rõuste, Virtsu ja Lõpe

110 kV alajaamad.

Põhivõrgu valdaja Elering AS on arendamas täiendavaid piiriüleseid ühendusi Soome ja

Lätiga. Kavandatav 330 kV Eesti-Läti 4 elektriühendus läbib Järva, Lääne, Pärnu ja Saaremaa

maakonda, sh Lääneranna valla lääneosa, Lihula lähedusse kavandatakse uut 330 kV alajaama.

Liini asukoht määratakse Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 39 algatatud Eesti-

Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringuga.

Elektri õhuliinide või -maakaablite asukoha valik ja tehniline lahendus määratakse

detailplaneeringu, projekteerimistingimuste või ehitusprojektiga seadusandlusest tuleneva

menetlusega. Vajadusel viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.

Üldplaneeringuga seatakse järgmised tingimused elektriliinide rajamiseks:

• Võimalikult vältida kõrgepinge õhuliinide paigutamist eluhoonetele ja

ühiskondlikele hoonete lähedale (soovitavalt mitte ligemale kui 100 m) ja liini

mastide püstitamist elamute vaatevälja;

• Soovitavalt paigutada õhuliin või maakaabelliin olemasoleva elektriliini trassi

koridori või selle vahetusse lähedusse.

• Õhuliin kavandada võimalusel sirgete lõikudena, maakaabelliini ehitamisel võib

trassikoridor olla vajadusel looklev.

• Viia miinimumini elektriliini ehitus- ja kasutusaegsed ebasoodsad mõjud

kaitstavatele objektidele, elamutele ning ühiskondlikele hoonetele ja

puhkealadele.

• Uute elektriliinide rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel eelistada

maakaabelliine õhuliinidele. Maakaabelliinide eelistamine on eriti oluline

mõjudelele tundlikus loodus- või elukeskkonnas (näiteks rannikualade lindude

rändekoridorid, tiheasustusalad, väärtuslikud maastikud jms);

• Välistada elektriliinide ebasoodne mõju Natura 2000 aladele.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

73

Elektriliini kaitsevöönd ja paigaldiste ohutus

Uute ehitiste kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate ehitiste ohutuse tagamisega ning

ehitise kaitsevöönditest tulenevate piirangutega. Ehitise, sh elektriliini, kaitsevööndi ulatus ja

kaitsevööndis tegutsemise kord on üldplaneerigu kehtestamise ajal sätestatud ehitusseadustiku

§ 70 lõike 8 alusel majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Kõik ristumised

elektrivõrguga ja planeeritud tegevused võrgu kaitsevööndis kooskõlastada võrgu valdajaga,

kes väljastab projekteerimise aluseks olevad tehnilised tingimused.

Ehitisi ei või ehitada õhuliini sihialasse. Sihiala laiused:

• 110 kV liini teljest – 16 m;

• 330 kV liini teljest – 22 m;

• elektrituulikute (sh väiketuulikute) osas tuleb sihiala laiusele lisaks arvestada

täiendav tuuliku 110 ja 330 kV liinide vaheline kaugus vastavalt kehtivale

standardile või õigusaktile.

Elektrituulikute õhuliini ja põhivõrgu õhuliini ühistele mastidele rajamine ei ole lubatud.

Elektrituulikute ühendusliini kaitsevöönd võib kattuda põhivõrgu õhuliini kaitsevööndiga.

Õhuliini planeerimisel liini telje kaugus põhivõrgu õhuliini teljest:

• kahe 330 kV õhuliini telgede vaheline kaugus – 40 m;

• 330 kV ja 110 kV õhuliini telgede vaheline kaugus – 35 m;

• kahe 110 kV õhuliini telgede vaheline kaugus – 20 m;

• maakaabli ja 110 kV õhuliini vaheline kaugus õhuliini teljest kaablini vähemalt

15 m;

• maakaabli ja 330 kV õhuliini vaheline kaugus õhuliini teljest kaablini vähemalt

25 m.

Üldplaneeringuga seatakse järgmised tingimused elektriliinide rajamiseks:

• Võimalikult vältida kõrgepinge õhuliinide paigutamist eluhoonetele ja

ühiskondlikele hoonete lähedale (soovitavalt mitte ligemale kui 100 m) ja liini

mastide püstitamist elamute vaatevälja;

• Soovitavalt paigutada õhuliin või maakaabelliin olemasoleva elektriliini trassi

koridori või selle vahetusse lähedusse.

• Õhuliin kavandada võimalusel sirgete lõikudena, maakaabelliini ehitamisel võib

trassikoridor olla vajadusel looklev.

• Viia miinimumini elektriliini ehitus- ja kasutusaegsed ebasoodsad mõjud

kaitstavatele objektidele, elamutele ning ühiskondlikele hoonetele ja

puhkealadele.

• Uute elektriliinide rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel eelistada

maakaabelliine õhuliinidele. Ka olemasoleva trassi rekonstrueerimisel tuleks

looduskeskkonnale tundlikes piirkondades eelistada maakaabli rajamist (eriti nt

rannikulähedased lindude rändekoridorid);

• Välistada elektriliinide ebasoodne mõju Natura 2000 aladele.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

74

3.23.6 Gaasitaristu

Üldplaneeringu koostamise ajal on gaasi jaotusvõrk Eestisse rajatud piiratult. Üleminek

taastuvenergiale võib tingida vajaduse gaasitorustike arendamiseks, sh Lääneranna vallas.

Rohelisteks alternatiiivideks maagaasile on biometaan, roheline vesinik ja selle derivaadid.

Vesinikust saab toota teisi kütuseid ja energiakandjaid, nagu sünteetilist metaani, ammoniaaki,

metanooli, auto- ja lennukikütuseid. Eestis nähakse vesiniku tootmise suurimat potentsiaali

meretuuleparkides vee elektrolüüsi meetodil. Biometaan on gaasiline kütus, mis on saadud

anaeroobse kääritamise teel. Biogaasi saab toota biomassist, põllumajandustootmise jääkidest,

tööstuslike protsesside jäätmetest, prügilagaasist ja olmejäätmetest. Nii vesiniku kui

biometaani transpordiks tootmispunktist tarbijani on vajalik seda võimaldava torustiku

arendamine.

Tingimused gaasipaigaldiste kavandamiseks:

• Gaasitorustikud on maa-alused.

• Gaasipaigaldised kavandatakse üldjuhul olemasoleva tehnilise taristu (nt

elektriliinid, teed) trassikoridoridesse või nende vahetusse lähedusse, et vältida

täiendavaid taristu kaitsevööndeid ning võimalikult vähe mõjutada

looduskeskkonda.

• Gaasipaigaldise asukoha valikul tuleb arvestada looduskaitseliste ja kultuuriliste

väärtustega.

• Gaasipaigaldise asukoha valikul vältida paigaldise kavandamist elu- ning

ühiskondlike hoonete vahetusse lähedusse.

• Gaasipaigaldiste planeerimine ja ehitamine toimub vastavalt kehtivale

seadusandlusele.

• Gaasipaigaldis on gaasitorustike-, mahutite ja nendega seotud ehitiste

statsionaarselt paigaldatud talitluslik süsteem. Gaasipaigaldise osaks on ka sellele

paigaldatud ohutus-, juhtimis-, mõõte- ja reguleerimisseadmed.

3.23.7 Lõhkamiskoht

Võimalik lõhkamiskoht on märgitud Pärnu maakonnaplaneeringus kunagises Vanamutsu

kruusakarjääris (Vanamutsu karjäär, katastritunnus 33402:002:0259). Vanamutsu karjääris

asub ametlik laskepaik.

3.24 Maaparandussüsteemid

Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine,

samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude

maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse

suurendamiseks või keskkonnakaitseks.

Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa kuivendamiseks

ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kantud vastavasse

registrisse. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks

või vee jaotamiseks. Reguleeriv võrk peab tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi ja

minimeerima reostuse leviku ohu. Maaparandussüsteemi eesvool on kuivendusvõrgust

voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud

veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust sõltub reguleeriva võrgu

nõuetekohane toimimine.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

75

Tingimused maaparandussüsteemidele rajamisel ja kasutamisel:

• Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alal ja eesvoolul on maaomanikul

hoiukohustus. Maaparandussüsteemi maa-alal tuleb arvestada nende toimimist

tagavate meetmetega vastavalt õigusaktidele. Maaparandussüsteemide seisukorra

parandamisel ja hoolduse kavandamisel on soovitav lähtuda vastava piirkonna

maaparandushoiukavast.

• Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida

õigusaktides toodud nõudeid. Registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb

kinnistu omanikul konsulteerida vallaga.

• Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ja

selle eesvoolus ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele.

Maaparandussüsteemi või eesvoolu omanik vastutab maaparandussüsteemi või

eesvoolu korrashoiu eest. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel või

laiendamisel tuleb kaaluda keskkonnakaitsemeetmete rakendamise vajadust.

• Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel või laiendamisel tuleb kaaluda

keskkonnameetmete rakendamise vajadust. Maaparandussüsteemide toimimise ja

keskkonnakaitse eesmärkide vahel tuleb leida tasakaal, et põllu- või

metsamajanduslikus kasutuses maad oleks võimalik sihtotstarbeliselt kasutada,

kuid samal ajal ei kahjustaks hooldus- ja arendustegevused oluliselt looduslikke

ökosüsteeme. Tegevuste planeerimisel saab muuhulgas lähtuda

veemajanduskavas ja maaparandushoiukavas toodust ning olemasolevatest

asjakohastest juhenditest, nt „Kuivendussüsteemide eesvoolude veekeskkonda

säästva hoiu põhimõtted“ või „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude

leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“.

Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alast ja maaparandussüsteemi eesvoolust

tingitud kitsendused on kajastatud maaparandusseaduses.

3.25 Väärtuslikud alad

Kultuuripärandi ja loodusressursside kaitse on Eesti riigi põhiseaduslik ülesanne ja nende

väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus. Lääneranna valla üldplaneeringuga

määratud väärtuslike alade kaitse on avalikes huvides.

Info Lääneranna valla riikliku kaitse all olevate loodusobjektide, Natura 2000 võrgustiku alade

ja vääriselupaikade kohta on toodud LISAS 1. Piirangud. Loodust kaitstakse looduse

säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku

loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististega sooritatavate toimingute

reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Looduse kaitsel lähtutakse

tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord looduskaitse seisukohalt

tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Natura 2000 on üleeuroopaline

looduskaitsealade võrgustik, mis on moodustatud 1992. aasta nn loodusdirektiivi (92/43/EMÜ)

alusel eesmärgiga kaitsta ja säilitada Euroopas ohustatud väärtuslikke liike ja elupaikasid.

Natura 2000 võrgustik koosneb loodusdirektiivi alusel liikmesriikide poolt määratud

loodusaladest ja 1979. aasta nn linnudirektiivi (79/409/EÜ) alusel määratud linnualadest.

Natura-aladel tuleb arvestada seal esinevate loodusväärtuste (kaitse eesmärkide)

säilimisnõudega. Iga liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks valida endale

sobivad meetmed. Eestis on Natura võrgustiku alade kaitse tagatud läbi kaitsealade ja

hoiualade kaitsekorra.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

76

Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või

haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Eraomanikule kuuluvas metsas on

vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Lääneranna vallas käsitletakse väärtuslike aladena väärtuslikke põllumajandusmaid ja

maastikke, mille piirid ja maakasutus- ehitustingimused on määratud käesoleva

üldplaneeringuga.

Lääneranna valla üldplaneeringuga on määratud roheline võrgustik ja täpsustatud selle

toimimist tagavaid tingimusi. Roheline võrgustik hoiab alal elutähtsaid keskkonda

kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnaveeteke, õhu puhastumine jms).

Lääneranna vallas asub Lihula muinsuskaitseala (reg-nr 27014) ja selle kaitsevöönd.

Üldplaneeringu koostamisel Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud üldplaneeringu

muinsuskaitse eritingimusi ei koostatud, kuna üldplaneeringu koostamise ajal uuendati Lihula

muinsuskaitseala kaitsekorda, mis kinnitati 18. aprilli 2024. a istungil Vabariigi Vabariigi

Valitsuse poolt. Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra põhimõtted on integreeritud

üldplaneeringu lahendusse (vt ptk 3.8.1). Muinsuskaitse eritingimusi ei koostatud, kuna

üldplaneeringuga kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ja

muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust.

Üldplaneeringusse on lisatud info miljööväärtuslike - ja pärandkultuuriobjektide kohta ning

toodud nende kaitse- ja kasutustingimused.

Toodud on taustinformatsioon kehtivate looduskaitsealuste ja muinsuskaitsealuste piirangute

kohta (vt LISA 1). Nende alade kohta käesolev üldplaneering täiendavaid ettepanekuid ei tee.

Üldplaneeringu koosseisus on koostatud JOONIS 2. Väärtuslikud alad ja piirangud, kus on

toodud Lääneranna valla rohelise võrgustiku paiknemine, väärtuslikud maastikud,

väärtuslikud põllumajandusmaad, mälestised, looduskaitse all olevad objektid, pärandkultuuri

objektid jne. Eraldi joonis koostati eesmärgil, et info väärtuslike objektide ja piirangute kohta

oleks hästi loetav. Valla keskkonna väärtustega arvestamine on üldplaneeringu lahenduse

koostamise aluseks.

3.25.1 Lihula muinsuskaitseala

Lihula linna vanima asustuse ala võeti esmakordselt muinsuskaitse alla Eesti NSV Ministrite

Nõukogu 27. veebruari 1973. a määrusega nr 91. Lihula muinsuskaitseala koosneb mitmest

ajaperioodist pärit hoonetest (13-16. sajandist pärinev Lihula linnus, 18-19. sajandi hoonestus,

20. sajandi hoonestus, tänapäevane hoonestus) ja rajatistest, muinasaega ulatuvast

arheoloogilisest kultuurikihist ja rikkalikust haljastusest. Hästi on säilinud ajalooline

tänavavõrk, hoonestus- ja krundistruktuur.

18. aprilli 2024. a istungil kinnitas Vabariigi Valitsus Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra.

Lihula muinsuskaitseala on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Lihula

asula vanima asustuse maa-all ja maa peal säilinud elemente ning ajaloolist linnasüdamikku,

kuna see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

Muinsuskaitseala hõlmab ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad Lihula linnuse varemed

vallikraavidega, muinas-, kesk- ja uusaegse asustuse maa-all ja maa peal säilinud elemendid,

Lihula mõisaansambel ja ajalooline linnasüdamik, mille struktuur ja hoonestus olid välja

kujunenud 1940-ndate aastate alguseks.

Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Lihula ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate

iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete

kasutamine ja linnaruumi kestlik areng.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

77

Üldplaneeringuga kavandatud ruumilise arengu eesmärgid Lihula muinsuskaitsealal ja

Tallinna mnt ääres:

• Väärtustada Lihula linna ajaloolist miljööd ja linna vanima tänavat Tallinna

maanteed koos ajaloolise hoonestusega.

• Säilitada Lihula Tallinna mnt kui ajaloolise ja Eestis ainulaadse tihedalt

hoonestaud alevitänava iseloomulik ilme ja avalik ruum. Hoida avatuna Lihula

linnusemäe ja Tallinna mnt vastastikused vaated, arendada avalik tänavaruum

tervikuna linna visiitkaardiks, eesmärgiga säilitada tänavaäärsete hoonete

väärikas arhitektuur, tänava rohelus ja inimsõbralikkus.

• Soodustada Lihula linna peatänava Tallinna maantee äärsete hoonestuse

elukondlike-, äri- ja kultuuriliste funktsioonide elavnemist. Ajalooliselt on

tegemist tänavaga, kus ärid, väiketootmine, elamine ja ühiskondlikud

funktsioonid on olnud omavahel tihedalt põimunud.

• Lihula muinsuskaitsealal reguleeritakse ehitustegevust lähtudes eraldi iga krundi/

maaüksuse või hoone puhul vastavalt piirkonnas või kvartalis väljakujunenud

hoonestustihedusest ja tänavajoonest, Ehitusõiguse andmisel tuleb lähtuda

piirkonna keskmisest hoonestustihedusest ja väljakujunenud ehituslaadist, mille

alusel määratakse kavandatavatele ehitistele lubatud suurim ehitisealune pind,

kõrgus ja muud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.

• Ehitustegevuse kavandamisel, arhitektuursete ja ehituslike tingimuste määramisel

Lihula muinsuskaitsealal lähtuda hetkel kehtivast muinsuskaitseala ja selle

kaitsevööndi piirist ja kaitsekorrast ning seadusandlusest.

Elamute ehitamise tingimusi Lihula muinsuskaitsealal käsitleb ptk 3.8.1.

3.25.2 Arheoloogiapärand

Lääneranna vallas on 2024. aasta novembri seisuga riigi kaitse all 257 arheoloogiamälestist.

Eesti Vabariigi taastamise järel 1994. aastal vastu võetud muinsuskaitseseaduse järgi tuli

Muinsuskaitseametil üle vaadata nõukogude ajal vabariiklikesse ja kohaliku kaitse

nimekirjadesse ja nende alusel maakasutusplaanidele märgitud mälestiste seisund ning

mälestise tunnuste olemasolu korral ette valmistada uued kaitsenimekirjad. Varasemate

kaitsenimekirjade ülevaatus ja 1990. aastate esimesel poolel avastatud muististe andmete

kontrollimine jõudis lõpule 1997.–1998. aastal, kui kultuuriministri määrustega võeti

muistised (taas) riigi kaitse alla.

Arheoloogilisi objekte avastatakse maastikul pidevalt juurde, kuid kaitse alla jõutakse neist

võtta vaid vähesed.

Info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Igal

aastal avastatakse uusi kohti, mis seni ei olnud teada ning teadmised meie varasema ajaloo

kohta muutuvad järjest paremaks. Arheoloogiapärand on ainus allikas, mille kaudu saame

teavet aja kohta, mil puudusid kirjalikud allikad, samuti on arheoloogilised allikad oluliseks

täienduseks kirjalikele allikatele, st keskaja ja uusaja uurimisele. Mida vanem aeg, seda vähem

on meieni jõudnud inimtegevuse jälgi, samuti nõuab erialateadmisi nende ära tundmine.

Ülevaade Lääneranna valla arheoloogiapärandist on toodud LISAS 12.

Üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogia-pärandi

avastamisel tuleb tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitse-seaduses ette

nähtud tegevused.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

78

Üldplaneeringu joonistel on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, nimetatud

aladel planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida

Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitse alustest objektidest ning asjaolule,

et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut

infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul

omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS

§ 76 lg 1).

Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade

analüüsimist, välja selgitamist ning kaardistamist, mille abil on võimalik vähendada

arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades.

Prognoosi tulemus tõenäoliselt ei selgu ega jõua kaardile enne käesoleva üldplaneeringu

kehtestamist, millest tulenevalt on ennetavalt üldplaneeringus seatud järgmised

tingimused:

• Keskkonnamõjude hindamise (KMH) kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu

valla territooriumil ja ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb eelnevalt

Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus

(muinsuskaitseseadus (MuKS) § 31 lg 3).

Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu

või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajaduse kohta, kui algatatakse detailplaneeringut või kui karjääri või ehitiste alla jääva

kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

3.25.3 Väärtuslikud põllumajandusmaad

Põhiseaduse § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida

tuleb kasutada säästlikult. Väärtuslik mullastik kuulub põhiseaduse § 5 mõistes Eesti

loodusressursside hulka. Muldade olemasolu ja selle hea seisund on koos vee, õhu ja päikese-

paistega ökosüsteemi toimimiseks ja meie eluks hädavajalik ning selle varud on piiratud. Muld

on taastumatu loodusvara. Mullal on oluline roll kliimamuutuste, üleujutuste, maalihete ja

põua reguleerijana.

Viljaka mullastikuga põllumajandusmaale kui taastumatule ressursile ehitiste ehitamine, selle

maa metsastamine või muu mittepõllumajanduslik tegevus toob tagajärjed, milleks on

väärtusliku põllumajandusmaa kui toidu tootmiseks vajaliku ja sobivaima maa pindala

kahanemine. Nimetatud tegevuste tagajärjel läheb põllumajandusmaa kas kasutusest lõplikult

välja (väärtuslik huumuskiht kaob) või muutub mullastiku kooslus väheviljakaks või on

mullastikku äärmiselt raske ja majanduslikult ebaotstarbekalt kulukas taastada.

JOONISEL 1. Maakasutus ning JOONISEL 2. Väärtuslikud alad ja piirangud toodud

väärtuslikud põllumajandusmaad on kajastatud Pärnu maakonna planeeringu ja Lääne

maakonnaplaneeringu 2030+ alusel ning ajakohastatud lähtudes planeeritud ja olemasolevast

maakasutusest. Lääneranna valla üldplaneeringus on viljakaks loetud 35 ja enama

hindepunktiga viljakus-tsooniga põllumaad. Väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisel

on aluseks võetud Maaeluministeeriumi juhtimisel Põllumajandusuuringute Keskuse poolt

koostatud väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht.

Väärtusliku põllumajandusmaa määramisel on järgitud põhimõtet, et väärtusliku

põllumajandusmaa massiiv on maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa (haritava

maa ja loodusliku rohumaa kõlvik) massiiv, mis vastab järgmistele tunnustele:

• maa paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusel

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

79

• maa asub küla või aleviku territooriumil;

• maa suurus on kaks hektarit või rohkem;

• maa kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 35 hindepunkti.

Väärtuslike põllumajandusmaade hulgast arvati Lääneranna vallas välja põllumajandusmaad,

mis paiknevad tiheasustusaladel ja kompaktse hoonestusega aladel. Tiheasustusalad

võimaldavad kompaktset, jätkusuutlikku ja väiksema keskkonnamõjuga asustuse arengut,

mistõttu on elamumaa vm juhtotstarbe eelistamine põllumajandusmaale nendes asukohtades

põhjendatud. Väärtusliku põllumajandusmaa kogupindala vähenemine nimetatud muudatusest

tulenevalt on marginaalne.

Teiseks eemaldati väärtuslike põllumajandus-maade hulgast valik alasid, mis on väiksemad

kui 2 ha, paiknevad eraldatult, on raskesti ligipääsetavad ja/või toeta ümbritsev reaalne

maakasutus nende põllumajanduslikus kasutuses hoidmist. Selliste maade näideteks on

üksikud endised rohumaalapid, mis paiknevad metsade keskel (kaugel teistest põllumaadest)

ning mis on juba hakanud ka ise metsastuma. Selliste maade põllumajanduslikus kasutuses

hoidmise nõuet võib lugeda ebaotstarbekalt koormavaks (erandiks saab selles osas lugeda

kõrge looduskaitselise väärtusega niidukooslusi). Ala kasutus metsamaana tagab samas samuti

looduslike muldade säilimise ehk panustab üldisesse muldade kaitsmise eesmärki.

Samuti võeti väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja olemasolevad elamumaa ja

tootmismaa sihtotstarbega katastriüksused.

Väärtuslikule põllumajandusmaale on määratud põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist

tagav maakasutuse juhtotstarve - maatulundusala, et väärtuslik põllumajandusmaa ei läheks

põllumajanduslikust kasutusest välja ja et oleks tagatud väärtusliku põllumajandusmaa

säilimine põllumajandustoodete tootmiseks.

Maa-alade planeerimisel elamu- ja tootmismaadeks on välditud väärtuslike

põllumajandusmaade hõivamist. Väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine ja kaitse

võimaldab säilitada põllumuldasid ja nendega otseselt seotud väärtusi (mulla-elustik, mullas

toimuvad looduslikud protsessid, toidu tootmise baas jm).

Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste välja töötamisel on lähtutud

Maaeluministeeriumi ettepanekutest, mida on kohandatud vastavalt kohalikele oludele.

Käesoleva üldplaneeringuga on väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja

kasutustingimused järgmised:

• Väärtuslikud põllumajandusmaad tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses või

säilitada nende potentsiaal põllumajandusmaana. Põllumajandusmaana

mõistetakse siinkohal nii haritavat maad kui ka looduslikku rohumaad

(püsirohumaid, karjamaid jm).

• Väärtuslikul põllumajandusmaal on keelatud maatulundusmaa sihtotstarbe

muutmine ning uute ehitiste rajamine va allpool toodud erisused.

• Vallavalitsuse nõusolekul võib väärtuslikule põllumajandusmaale

maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade

pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise, kui on täidetud järgmised tingimused:

- põllumajandusehitise10 ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt

ebaotstarbekam;

- põllumajandusehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku

põllumajandusmaaga piirnevale teele või ühte kompleksi olemasoleva

ehitisega (antud tingimuse tagamine ei ole kohustuslik karjatatavate

10 Põllumajandusehitiseks loetakse ka energiatootmisüksusi, mis varustavaid olemasolevaid

põllumajandusehitisi (näiteks päikesepark, tuulik, katlamaja, maaküttesüsteem jms).

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

80

loomade varjualuste, heinaküünide jms puhul, seatud erisuse eesmärk on

tagada, et põllumajandusmaade kaitsetingimused ei takistaks (muudaks

ebaotstarbekalt keeruliseks) poollooduslike rohumaade hooldust ehk

heina niitmist ja kogumist ning loomade karjatamist. Näiteks karjatavate

loomade varjualuse puhul ei pruugi teeäärne asukoht teatud juhtudel

sobida loomade heaolust, turvalisusest, veekaitsest vms kaalutlustest

tulenevalt.

- Seatud erisuse eesmärk on tagada, et põllumajandusmaade

kaitsetingimused ei takistaks (muudaks ebaotstarbekalt keeruliseks)

pool-looduslike rohumaade traditsioonilist hooldust ehk heina niitmist ja

kogumist ning loomade karjatamist. Näiteks karjatavate loomade

varjualuse puhul ei pruugi teeäärne asukoht teatud juhtudel sobida

loomade heaolust, turvalisusest, veekaitsest vms kaalutlustest tulenevalt.

Sellist traditsioonilist põllumajandust tuleks keskkonnaaspekte

arvestades aga pigem soosida.

- põllumajandusehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa

sihtotstarbelist kasutamist ning säilivad väärtusliku põllumajandusmaa

massiiv ja selle terviklikkus.

• Vallavalitsuse nõusolekul võib väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uue

elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone või rajatise, kui on täidetud

järgmised tingimused:

- elamu ehitatakse põllumajandusmaa massiivi äärele, võimalikult

lähedale põllumajandusmaaga piirnevale teele jt olemasolevatele

ehitistele;

- elamu ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa

sihtotstarbelist kasutamist ning säilivad väärtusliku põllumajandusmaa

massiiv ja selle terviklikkus (põhjendatuks ei loeta väärtusliku

põllumajandusmaa omandamist ja/või selle kruntideks või -

maaüksusteks jagamist uue elamuarenduse tarbeks).

• Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada järgmistel juhtudel:

- katastriüksusel, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisel oleval

riigimaal või Kaitseliidule kuuluval maal;

- maapõueseaduse kohase kaevandamisloa kohaselt;

- raudtee, riigitee või kohaliku tee rajamiseks või laiendamiseks;

- tehnovõrkude rajamiseks (nt elektriliinid vms).

• Väärtusliku põllumajandusmaa massiivil asuva katastriüksuse sihtotstarvet võib

muuta kui katastriüksus asub maa-alal, mille kohta on antud maapõueseaduse

kohane kaevandamisluba, ja katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse

mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve;

• Väärtusliku põllumajandusmaal on kaevandamine võimalik, kui vajadusel

rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid;

• Üldjuhul tuleb vältida väärtusliku põllumajandusmaa metsastamist. Metsastamine

on lubatud vallavalitsuse nõusolekul asukohtades, kus see vajalik keskkonnakaitse

või avaliku huvi kaalutlustust tulenevalt (nt kaitsehaljastuse rajamiseks suure

keskkonnamõjuga objektiga piirnevalt, erosiooni takistamiseks vms).

• Maaparandussüsteemi või eesvoolu omanik vastutab maaparandussüsteemi või

eesvoolu korrashoiu eest. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel või

laiendamisel tuleb kaaluda keskkonnakaitsemeetmete rakendamise vajadust (vt

ptk 3.24).

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

81

• Väärtuslikul põllumajandusmaal on keelatud huumuskihi koorimine müügi või

muu sarnase tegevuse eesmärgil. Juhul, kui huumuskihi koorimine on vajalik

taristu rajamiseks või kaevandatud alade kasutusele võtmiseks, tuleb väärtuslik

huumuskiht koorida ja ladustada muust pinnasest eraldi ning kasutada seda

sihtotstarbeliselt näiteks sama maa-ala haljastamisel.

Väärtuslikul põllumajandusmaal rohelise võrgustiku alal kehtivad väärtusliku

põllumajandusmaa tingimused.

3.25.4 Väärtuslikud maastikud

Pärnu maakonna planeeringuga ja Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+ on Lääneranna valla

alale määratud väärtuslikud maastikud, mis kajastuvad üldplaneeringu JOONISEL 2

Väärtuslikud alad ja piirangud. Kihnu väina merepark ulatub Sõmeri-Raespa väärtuslikule

maastikule.

Lisaks väärtuslikele maastikele kajastub üldplaneeringu joonisel 2 Väärtuslikud alad ja

piirangud maakonnaplaneeirngus kajastatud ja analüüsitud väärtuslikud vaated ja kaunid

teelõigud.

Väärtuslike maastikena käsitletakse eelkõige inimese tegevuse ja maakasutuse tulemusena

kujunenud kultuurmaastikke. Kultuurmaastik on kooslus põllumajandusmaastikust, asustusest

ja teedevõrgust koos seal sisalduvate looduslike elementidega. Väärtuslikud maastikud on alad,

mis võiksid saada maastikuhoolduslepingute objektiks ja mille hoidmiseks on maakonna

teemaplaneeringutega kehtestatud ehitus- ja kasutustingimused. Lääneranna valla

üldplaneeringuga täpsustatakse väärtuslike maastike piire ja kasutustingimusi.

Väärtuslike maastike määramisel võeti aluseks järgmiseid üldiseid kriteeriumeid:

• maastik on piirkonna kultuurilis-ajaloolise identiteedi kandja

• maastikul on kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis avalikkust huvitav

roll

• maastik on majandusressurss, mis õige majandamise korral võib aidata kaasa uute

töökohtade loomisele.

Kultuurmaastiku kaitse eeldab majandustegevuse ja uute rajatiste hoolikat planeerimist, et ei

hävitataks olemasolevaid väärtusi.

Kaitse- ja kasutustingimused Lääneranna valla väärtuslike maastike aladel

• Väärtusliku maastiku aladele ehitamiseks on Lääneranna Vallavalitsusel õigus

nõuda detailplaneeringu koostamist, kuna väärtuslike maastike näol on tegemist

avaliku huvi objektiga; Juhul, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt

negatiivselt mõjutada üldplaneeringus määratletud väärtusliku maastiku väärtusi,

on Lääneranna Vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamist.

• Uute tootmis- , äriotstarbeliste ning ühiskondlike ehitiste ehitamisel väärtusliku

maastiku alale on Lääneranna Vallavalitsusel õigus nõuda maastikuanalüüsi

koostamist. Maastikuanalüüsi tulemusel selgitatakse ehitiste sobivus keskkonda,

arvestades väärtuslike maastikuelementide säilimise ja avanevate vaadetega.

Maastikuanalüüsi koostaja võib olla arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala

magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme

kutsetunnistusega isik. Vallavalitsus võib maastikuanalüüsile tuginedes jätta

ehitusprojekti heaks kiitmata ja keelduda projekteerimistingimuste või ehitusloa

andmisest;

• Kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel

maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult

otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

82

maastikukomponentidele. Vallavalitsusel on õigus otsustada keskkonnamõju

strateegilise hindamise ja täiendavate uuringute koostamise vajaduse üle, mille

tulemustega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel.

Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete

rakendamiseks. Täiendavaid uuringuid ja KMH-d nõutakse vaid õigusakti

kohasel vajadusel ning nendest lähtuvaid tingimusi maavara kaevandamise

keskkonnaloale ja korrastamisprojektile seab Keskkonnaamet.

Väärtuslike maastike hoidmise tingimuste põhimõtted:

• Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine asustusmuster, külade struktuur,

teedevõrgustik ja maastiku elemendid);

• Lääneranna valla külades on säilinud mitmeid ajaloolist trajektoori ja maastikku

järgivaid pinnasteid. Maastikuesteetilistel põhjustel tuleb üldjuhul vältida selliste

teede õgvendamist. Vajadusel võib parandada teede sõidetavust ja suurema

liikluskoormusega kohtades, viia neid mustkatte alla. Vajalik on parandada nende

teede heakorda, mis on tähtsad piirkonna puhkemajanduse potentsiaali

kasutamiseks (puhkealade ja vaatamisväärsuste juurde viivad teed).

• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse, liinikoridore

– teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid;

• Maastikule iseloomulikud elemendid nagu näiteks kiviaiad, tuleb võimalusel

säilitada.

• Säilitada ja hoida silmapaistvate mõõtmetega elujõulisi põlispuid, põlispuude

gruppe ja alleesid. Põlispuude läheduses ehitamisel peab arvestama nii võra

ulatuse kui ka juurestiku kaitsevööndi ulatusega ning võimalusel ette nägema teed

ja hooned juurestiku kaitsevööndist väljapoole.

• Säilitada maastiku avatust ja ajaloolisi vaateid väärtuslikele maastikuelementidele,

eriti avalikult kasutatavate teede ääres;

• Uusi ehitisi ja maakasutust tuleb sobitada vanade ehitistega nii, et need

moodustaksid ehitusliku ja visuaalse terviku. Olemasolevatel hoonestatud aladel

ehitamisel (sh rekonstrueerimine ja renoveerimine) tuleb järgida väljakujunenud

traditsioonilisi ehitusmahtusid ja hoonestuse struktuuri.

Väärtusliku maastiku või selle osa kohta võib koostada hoolduskava, milles määratletakse

täpsemalt ala hoolduse ja selle ehitamise põhimõtted.

3.25.5 Kultuurimälestised

Lääneranna vallas asub Lihula muinsuskaitseala (reg-nr 27014) ja selle kaitsevöönd. 18. aprilli

2024. a istungil kinnitas Vabariigi Valitsus Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra.

Lääneranna valla üldplaneering näeb ette, et detailplaneeringu koostamist tuleb kaaluda

olukorras, kus kultuurimälestiste kompleksi maa-alal ja selle lähiümbruses (kaitsevööndis)

soovitakse ehitada üle 5 meetri kõrguseid hooneid (vt ptk 3.5).

Detailplaneeringu koostamine aitab kaitsta mälestisi mitmel viisil. Esiteks tagab see

avalikkuse kaasamise, võimaldades kohalikel elanikel, eksperditel ja huvigruppidel anda

panus otsuste kujundamisse, arvestades erinevaid seisukohti ja küsimusi. Teiseks, mälestised

on avaliku huvi objektid, mistõttu detailplaneeringuga saab määratleda kaitsemeetmed ja -

nõuded, mis aitavad säilitada nende ajaloolist ja kultuurilist väärtust. See võimaldab

tasakaalustada arendusvajadusi mälestiste kaitsega ning tagada nende püsimine kogukonna ja

tulevaste põlvkondade jaoks.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

83

Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu

tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel)

lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga. Kinnismälestise

kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt

väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui ei ole määratud

teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos asuvatele mälestistele on määratud

ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada

teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste

registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine,

projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida.

Mälestistena riikliku kaitse all olevad hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas

olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada

ümbruse heakord ja vaadeldavus.

Üldplaneeringu lahenduse mõju riikliku kultuuripärandi objektidele on toodud LISAS 11.

3.25.6 Väärtuslikud üksikobjektid ja pärandkultuuriobjektid

Lääneranna valla üldplaneeringuga miljööväärtuslikke alasid ei määrata, eraldi on toodud

väärtuslikud külasüdamed ja sätestatud nende maakasutus- ja ehitustingimused (vt ptk 3.8.5 ja

LISA 8).

Lääneranna valla üldplaneering toob välja säilitamist väärivad väärtuslikud üksikobjektid.

Miljööväärtuslik üksikobjekt on valla ajaloolist identiteeti või konkreetse valla piirkonna

eripära välja toov hoone, mida soovitakse säilitada selle ehitamise ajastule iseloomulikul kujul.

Väärtuslike üksikobjektide määratlemise aluseks analüüsiti Muinsuskaitseameti poolt tellitud

valdkondade inventeerimisi ja analüüse:

• Maaehituspärand, link internetis:

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list

• Muistised ja pärimuspaigad, link internetis:

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo

• 20. sajandi väärtuslik arhitektuur, link internetis:

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture

• Koolimajad, link internetis:

https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Maakoolimajad/Maako

oli maj ad%20koos.pdf

• Vallamajad, link internetis:

https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Vallamajad/20saj.Valla

m ajad. pdf

• Militaarpärand, link internetis:

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage

Lääneranna valla üldplaneering määratleb väärtuslikeks üksikobjektideks Tabel 6 toodud

hooned.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

84

Tabel 6. Väärtuslikud üksikobjektid

Nr Reg nr Nimetus Asukoht Dateering

1 531 Kasari põhikool Kirbla küla vabariik

2 533 Raudteejaama veetorn Lihula vabariik

3 534 Elamu Jaama tn 12, Lihula vabariik

4 536 Raudteelaste elamu Raudtee tn 10, Lihula vabariik

5 537 Lihula raudteejaama kaubaait Raudtee tn 6, Lihula vabariik

6 538 Lihula raudteejaam Raudtee tn 8, Lihula vabariik

7 539 Lihula raudteejaama abihooned Raudtee tn 8, 10 vabariik

8 543 Asundustalu elamu Matsalu küla vabariik

9 546 Rumba raudteejaam Rumba küla vabariik

10 547 Rumba raudteejaama abihooned Rumba küla vabariik

11 548 Kitsarööpmelise raudtee sild Rumba küla vabariik

12 549 Rootsi raudteejaam Seira küla vabariik

13 550 Tuudi koolimaja Tuudi küla tsaariaeg

14 551 Söökla Tuudi küla, Veinimäe nõukogude

15 553 Tuudi raudteejaam Tuudi küla vabariik

16 1728 Pärlselja pioneerilaager Matsi küla nõukogude

17 1903 Kauplus Koonga tsaariaeg

18 1904 Meierei Koonga vabariik

19 1925 "Polümeeri" puhkebaas Paatsalu nõukogude

20 1926 Saulepi algkool Kulli küla vabariik

21 1938 Koonga vallamaja Pikavere asula tsaariaeg

22 1942 Paatsalu vallamaja Paatsalu asula tsaariaeg

23 1944 Kulli vennastekoguduse palvemaja Rädi küla vabariik

Üldplaneeringuga määratud tingimus:

• Kõik väärtuslikud üksikobjektid üldjuhul säilitada. Täpsemalt otsustatakse

säilitamise küsimus vajadusel iga kord eraldi olenevalt konkreetse hoone

miljöölisest väärtusest (olulisus miljöö edasikandjana konkreetses asukohas),

säilivusest (autentsus, algupärasus), tehnilisest olukorrast jm asjaoludest.

Väärtuslike üksikobjektide hooldussoovitused:

• Hoonete taastamisel tuleb järgida hoonete algseid kujundus-printsiipe. Säilitada

või taastada tuleb maju kujundavad iseloomulikud detailid – akende kuju, asend

fassaadil, ruudujaotus ja piirdelauad, uste kujundus, seinte viimistlusmaterjal ja

katuse kuju. Säilitada originaaldetailid – ukse- ja aknahinged, käepidemed jne.

• Hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus)

sobiv kasutusotstarve.

• Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada ümbruse heakord ja

vaadeldavus

• Miljööväärtuslike hoonete ümberehitused ja fassaadide muudatused tuleb

kooskõlastada Lääneranna Vallavalitsusega.

• Uue hoone rajamisel miljööväärtusliku hoone läheduses, on oluline uue hoone

sobivus ajalooliste hoonete ümbrusesse. Uute hoonete või rajatiste ehitamisel

eelpool toodud hoonetest 30 m ulatuses on vallal õigus nõuda maastikuanalüüsi

koostamist. Maastikuanalüüsi tulemusel selgitatakse hoonete ja rajatiste sobivus

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

85

keskkonda, arvestades väärtuslike maastikuelementide säilimise ja avanevate

vaadetega.

• Lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga

anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse

algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku

saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse. Hoonete algne

välisilme säilitada/taastada. Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on alates 2005. a kaardistanud pärandkultuuri

objekte Eestis. Eesmärgiks oli kaardistada kindla metoodika alusel kogu Eesti pärandkultuur,

sõltumata selle maa- ja omandivormist. Lääneranna Vallavalitsus soovib projekti tulemusel

kogutud andmestikuga valla üldplaneeringus arvestada. Kaardistatud pärand-

kultuuriobjektide loetelu on toodud LISAS 2. Pärandkultuuriobjektide loetelu. Pärandkultuur

on oluline osa kultuurist, tükike rahvuslikust identiteedist. Selleks, et pärandkultuuri objektid

raietööde tõttu, teadmatusest või niisama hooletusest ei hävineks, on oluline maaomanike ja

maastikul tegutsejate teadlikkus ehk omanikuhoid. Info pärandkultuuriobjektide kohta on

toodud LISAS 2.

Pärandkultuuriobjektide hooldus-soovitused:

• Kui ei ole võimalusi ehitisi kohe taastama asuda, tuleb nad varemetena selliselt

korrastada, et nad ei muutuks varisemisohtlikuks. Kiirema lagunemise

takistamiseks on vajalik varemetele kasvava võsa eemaldamine ja tõrjumine. Ka

varemed on märk paiga ajaloost.

• Ajalooliste hoonete varemetel ja nende läheduses ning ajalooliste objektide

(ümbruses kasvav võsa või noored puud tuleb eemaldada (üksikuid dekoratiivseid

põõsaid võib säilitada). Võimalusel tuleks niita ja koristada ümbrus olmeprahist.

Prahi koristamisel peab olema ettevaatlik, kuna varemetes hoonete ümber võib

leiduda väärtuslikke ehitusdetaile ja -materjale, mis peaksid oma kohale jääma.

3.25.7 Looduslikud pühapaigad

Looduslikud pühapaigad (paljud neist tuntud ka hiie-nimeliste paikadena) on olulise

inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse

tegevusega seotud kohad või loodusobjektid. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad

või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad, kivid, künkad, orud, mäed, pangad,

soosaared jne.

Väärtuslikeks on peetud valla iidsete pühapaikade metsa-alasid – hiiemetsi - ja puisniite.

Raied hiiemetsades tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada enne metsateatise

esitamist.

Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt

on soovitav neis inimmõju hoida vähesena, v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende

külastatavuse parandamine.

Eestis olevatest looduslikest pühapaikadest on osa kas muinsus- või looduskaitse all, kuid

paljud veel kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse

muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele.

Teave valla looduslike pühapaikade kohta (üldplaneeringu koostamise aeg):

• Mälestiseks olevad pühapaigad. Riigi Kultuurimälestiste

register: https://register.muinas.ee/ (mälestise liik „ajalooline looduslik pühapaik“)

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

86

• Looduskaitse all olevad pühapaigad: EELIS andmebaas: https://eelis.ee/

• Kaitsealused ja mitte-kaitsealused pühapaigad: Hiite Maja looduslike pühapaikade

kaart:

https://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c0

7acc46c338b2196ac.

• Mitte-kaitsealused pühapaigad: Maa- ja Ruumiameti pärandkultuuri kaart:

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur

3.25.8 Roheline võrgustik

Maakonnaplaneeringutega on määratletud roheline võrgustik, mis koosneb tugialadest ja rohe-

koridoridest.

Rohelises võrgustikus juhindub maakasutus järgmistest eesmärkidest:

• ökosüsteemide/elupaikade kaitse;

• loodusliku mitmekesisuse kaitse;

• liikide ja koosluste säilimine;

• pinnase ja põhjavee kaitse;

• mikrokliima kaitse;

• ökosüsteemi teenuste pakkumine.

Käesoleva üldplaneeringuga on maakonna tasandil konstrueeritud rohelise võrgustiku piire ja

selle kaitse- ja kasutustingimusi täpsustatud. Üldplaneeringu osana teostati koostöös KSH

eksperdiga maakonnaplaneeringu ja varasemate üldplaneeringute kohase rohelise võrgustiku

piiride analüüs (vt LISA 3). Tehtud analüüsi tulemused võeti üldplaneeringu lahenduse

kujundamisel arvesse ning üldplaneeringuga täpsustati mitmetes asukohtades rohelise

võrgustiku piire. LISAS 3 toodud Rohelise võrgustiku piiride analüüs koostati

üldplaneeringuprotsessi alguses, mida korrigeeriti üldplaneeringu lahenduse käigus lähtudes

maakasutusest ja kõlvikupiiridest.

3.25.8.1 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine

ROHELISE VÕRGUSTIKU ÜLDTINGIMUSED:

• Säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist.

Rohelise võrgustiku aladel võib rajada uusi ehitisi hajaasustuse põhimõttel.

Funktsioneeriva rohelise võrgustikuna peab säilima vähemalt 80% detailplaneeringu

alast või katastriüksusest. Tingimust, et 80% katastriüksusest peab säilima toimiva

rohevõrgustikuna ei pea sõltuvalt juhtumist tingimata tagama kaevandamisloa alusel

teostatava kaevandamise puhul. Karjääride puhul tuleb kaevandamise ajal rakendada

asjakohaseid leevendusmeetmeid rohevõrgustiku sidususe säilimiseks ning peale

kaevandamise lõpetamist tuleb toimiva rohelise võrgustikuna (nt metsa- või

rohumaana) taastada vähemalt 80% rohevõrgustikku jäävast kaevandatud alast;

• Rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldjuhul uusi jäätmemajanduse,

tootmis- ja äriobjekte (kontorid, ärid, teeninduse otstarbelised ehitised) ei ehitata,

välja arvatud põllumajandusliku maa kasutamiseks vajalikud ehitised. Lubatud on

olemasolevate tootmis- ja äriobjektide rekonstrueerimine ja laiendamine ning

olemasolevate tootmis- ja äriehitiste vahele ja juurde uute ehitiste püstitamine.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

87

• Ehitusalade valikul, sh taristu rajamiseks, peab väljaspool elamumaad lähtuma

rohelise võrgustiku eesmärgist ja ülesandest. Ehitiste maastikule paigutamisel tuleb

eelnevalt hinnata kavandatud tegevuste mõju looduskeskkonnale sh rohelise

võrgustiku ja maastiku terviklikkusele. Vallavalitsusel on õigus nõuda

keskkonnamõjude eelhinnangu koostamist või keskkonnamõjude hindamist.

• Arendustegevuste rohelisse võrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude

hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest rohelise võrgustiku elemendist ja selle

eesmärkidest. Ehitamine on lubatud üksnes rohelise võrgustiku sidususe säilimisel

eksperthinnangu alusel. Vallavalitsus võib loobuda eksperthinnangu nõudmisest juhul

kui kavandatakse üksikelamut või on tegemist ajaloolise talukohaga. Vajaduse korral

võib Vallavalitsus nõuda detailplaneeringu koostamist.

• Rohelises võrgustikus tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevaid rohealasid, kas

avalike puhke- ja haljasaladena või metsa, kõrghaljastuse ja üksikpuude säilitamise

kohustusega eramaal. Nii eraomandis olevate kui ka avalike rohealade koostoimimine

on rohelise võrgustiku kui terviku jaoks vältimatult oluline.

• Kaevandamine rohelise võrgustiku aladel on võimalik, kui rakendada

leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine.

Karjääri sulgemisel on eelistatud selline kaevandatud ala korrastamise viis, mis tagab

kaevandatud ala edasise toimimise rohelise võrgustiku osana. Uute karjääride

ettenägemisel näha ette asenduskoridor, rakendada leevendusmeetmeid. Vajadusel

näha ette leevendusmeetmed – etapiviisiline kaevandamine, hilisem tagasitäide või

asendusalad, et kaevandamistegevusest mõjutatud rohelise võrgustiku elemendi

funktsioneerimine oleks tagatud. Vallavalitsusel on õigus nõuda rohelise võrgustiku

eksperthinnangu koostamist rohelise võrgustiku sidususe tagamiseks.

• Tuuleparkide rajamine rohelise võrgustiku alale on lubatud tingimusel, et tuulepargi

mõjude hindamisel (KMH, KSH, eelhinnangu vm asjakohases protsessis) on hinnatud

mõju rohelise võrgustiku toimimisele, olulist negatiivset mõju ei ole tuvastatud ja/või

on rakendatud asjakohased leevendusmeetmed ning tuulikute vahelised alad

säilitatakse võimalikult suures ulatuses võimalikult looduslähedasena ning on tagatud

rohevõrgustiku roheliste koridoride toimimine.

• Rohelise võrgustiku tugialasid ja koridore tükeldavate uute teede ehitamine, v.a

matkarajad, jalgratta- ja jalgteedja juurdepääsuteed elamutele, on võimalik üksnes

läbi detailplaneeringu koostamise.

• Planeeringute koostamisel ja ehitustegevuse kavandamisel arvestada rohelise

võrgustiku ja inimtegevuse konfliktikohtadega ja kavandada vajalikud abinõud

loomade liikumisvõimaluste säilimiseks.

• rohelise võrgustiku alal paikneval väärtuslikul põllumajandusmaal kehtivad

väärtusliku põllumajandusmaa tingimused.

TINGIMUSED ROHELISTES KORIDORIDES:

• Rohelise koridori toimimist oluliselt mõjutavate tegevuste puhul (nt maavarade

kaevandamine) tuleb vajadusel leida asenduskoridor.

• Rohelises koridoris paikneva maaüksuse tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses

ehk ümber elamu või tootmiskompleksi hooviala. Erandiks on madalad kiviaiad, mille

rajamine on rohelise võrgustiku koridoris lubatud. Samuti on tarastamine lubatud

tulenevalt maa põllumajanduslikust kasutusest (nt karjamaad, metsaistandike kaitse

jne). Seejuures peavad rohelises võrgustikus paiknevad piirded tagama vähemalt ca

200 m vaba läbipääsuga katkematu liikumiskoridori säilimise rohelises koridoris,

mida on võimalik vähendada erandjuhul vastava põhjendatud kaalutluse ja rohelise

võrgustiku analüüsi põhjal, lähtudes konkreetsest olukorrast.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

88

• Välistada roheliste koridoride läbilõikamine ehitistega ja piiretega ning arvestada

teiste rohelise võrgustiku tingimustega.

• Päikeseparkide ehitamine rohelisse koridori väljapool hoonestatud alasid või

õuealasid ei ole lubatud.

• Rohelise võrgustiku koridorides kehtivad rohelise võrgustiku üldtingimused.

3.26 Riskiallikad

Üldplaneeringuga ei kavandata uusi ohtlikke või suurõnnetuse ohuga ettevõtteid/objekte. Uue

ohtliku või suurõnnetuse ohuga käitise planeerimisel tootmisaladele tuleb lähtuda

kemikaaliseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetest. Ohtlikes ettevõtetes on

õnnetuse ärahoidmiseks ning piiramiseks võetud tarvitusele erinevad abinõud, s.h

riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamine. Siiski ei saa neis täielikult

välistada õnnetuse toimumise võimalust. Õnnetus sellises ettevõttes võib ohtlike kemikaalide

olemasolu tõttu kaasa tuua tagajärgi ka väljaspool ettevõtte territooriumi.

Lääneranna valla ainus ohtlik ettevõte paikneb Lihulas - Olerex AS Lihula Alaküla tee tankla,

mille ohuala raadius on 436 m.

Ohtlike ettevõtete ohualadesse ei ole üldplaneeringuga planeeritud uusi teenuste toimimiselt

olulisi objekte (nt päästevõimekusega seotud asutusi) või kõrgendatud tundlikkusega objekte

(nt koolid ja lasteaiad). Olemasolevate objektidega on eeldatavalt juba arvestatud/arvestatakse

ettevõtete riskianalüüsides ja hädaolukorraks valmisoleku plaanides.

Skeem 6. Lääneranna valla ainud ohtlik ettevõte paikneb Lihulas - Olerex AS

Lihula Alaküla tee tankla, mille ohuala raadius on 436 m.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

89

4 SÄÄSTVA JA TASAKAALUSTATUD RUUMILISE ARENGU TINGIMUSED

Koos üldplaneeringu koostamisega viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille

aruanne on üldplaneeringu koosseisuline dokument. Keskkonnamõju strateegilise hindamist

viis läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE).

Üldplaneeringus on läbi seatud säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste läbivalt

tähelepanu pööratud negatiivse keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmetele ning

positiivsete mõjude suurendamisele. Üldplaneeringuga määratakse senisest selgemad ja

põhjalikumad tingimused maakasutuse ja ehituse suunamiseks, mis võimaldab paremini

järgida säästva arengu põhimõtteid Lääneranna valla lähiperspektiivi arengutes. Olulisim

võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimise meede on säästva arengu põhimõtete

järgimine järgmise planeerimistaseme (detailplaneeringud) otsustes ning pidev järelevalve

arendus-, planeerimis- ja ehitustegevuse osas.

4.1 Müranormide rakendamine

Tabel 7. Soovituslik maakasutuse juhtotstarvete vastavus mürakategooriatele

ÜP maakasutuse juhtotstarve Mürakategooria

Elamuala tiheasustusalal ja kompaktse

iseloomuga külakeskuses (E1)

II kategooria – elamu maa-alad

Elamuala-korterelamute ala (E2)

Segahoonestusega ala (S) III kategooria – keskuse maa-alad

Äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtte ala (Ä)

Mäetööstuse ala (T1) V kategooria – tootmise maa-alad

Tootmise ala (T2)

Olulise keskkonnamõjuga tootmise ala (T3)

Jäätmekäitluse ja tehnoehitiste ala (O)

Üldkasutatav ala (A) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad

Riigikaitse ala (R1) Müranorme ei rakendata

Päästeteenistuse ja korrakaitse asutuse ala (R2)

Puhkeala hoonete ehitamise õigusega (P1) II kategooria – puhkealad, haljasalad, pargid,

aiamaad, kalmistud Puhkeala hoonete ehitamise õiguseta (P2)

Aiamaa ala (AM)

Kalmistu ala (K)

Kaitsehaljastuse ala (HK) Üleminekuala/puhverala, mille üks

eesmärkidest on mürataseme vähendamine –

(rohealade) müranorme ei rakendata

Transpordiala (L) VI kategooria – liikluse maa-alad

Sadama ala (LS)

Maatulundusala Maatulundusaladel paiknevaid õuealasid

käsitleda II kategooria alana ehk elamu maa-

alana. Aladel, kus püsiv asutus või otsene avalik

kasutus puudub, müranorme ei rakendata.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

90

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele tuleb planeeringute koostamisel tagada, et

planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. Müra

normtasemete arvsuurused on kehtestatud Keskkonnaministri määrusega11 ning need sõltuvad

ala mürakategooriast, mis määratakse vastavalt üldplaneeringu juhotstarbele.

Atmosfääriõhu kaitse seaduses toodud maa-alade jaotus mürakategooriatesse erineb

mõnevõrra Lääneranna valla üldplaneeringus kasutatud juhtotstarvete nimekirjast. Seetõttu

tegi KSH ekspert ettepaneku lähtuda müranormidele vastavuse kaalumisel käesolevas

peatükis esitatud soovituslikust maakasutuse juhtotstarvete ja mürakategooriate

vastavustabelist (Tabel 7). Tabeli koostamisel on silmas peetud ala eeldatavat iseloomu ja

mürahäiringute vältimise vajalikkuse astet vastaval alal.

11 Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 27.05.2020, 2)

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

91

5 MAAKONNAPLANEERINGUTE MUUTMISE JA TÄPSUSTAMISE ETTEPANEKUD

5.1 Suure väina püsiühenduse reserveeritud trassikoridoride eemaldamise ettepanek

Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ on kajastatud perspektiivne Suure väina püsiühendus.

Ühenduse maapealsete reserveeritud trassikoridoridest tulenevad kitsendused olnud

maaüksustel 15 aastat, kuid trassivaliku osas ei ole senini otsust tehtud. Vabariigi Valitsus küll

algatas 2020. aastal Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise12, kuid 2023.

aastal eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati13. Eriplaneeringu koostamine lõpetati, kuna

planeeringu koostamise korraldaja eelarves puudusid vahendid eriplaneeringu koostamiseks

ning ettenähtavas tulevikus ei nähtud võimalust eraldada planeeringu koostamise korraldajale

eelarvelisi vahendeid.

Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning

võimaliku püsiühenduse parim asukoht tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku

menetluse kaudu.

Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek eemaldada Suure väina püsiühenduse jaoks

reserveeritud trassikoridorid Lääne maakonnaplaneeringust 2035+ lähtudes järgmistest

kaalutlustest:

1. Õiglus maaomanike suhtes: Praegused trassikoridorid kehtivad juba enam kui 16 aastat

ilma konkreetsete otsusteta nende kasutamise kohta. See on oluliselt takistanud

maaomanikel oma maade planeerimist ja kasutamist, luues pikaajalist ebakindlust ja

ebavõrdsust võrreldes teiste piirkonna maaomanikega. Olukorras kus Vabariigi Valitsus on

eriplaneeringu koostamise lõpetanud ning koalitsioonileppes kokku leppinud, et tagatakse

parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse

laevaühenduse parandamise võimalusi ja lähiaastatel ei ole kavas Suure väina püsiühenduse

eriplaneeringu koostamisega jätkata, on maa kasutuspiirangu Lääneranna valla

üldplaneeringusse toomiseks põhjendamatu ning riivab maaomanike õigusi oma vara

kasutada.

2. Riigi eriplaneeringu kohustuslikkus: Võimaliku püsiühenduse rajamine on riiklik

prioriteet, mille lahendamiseks ja parima trassikoridori leidmiseks on õige planeeringuliik

riigi eriplaneering. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise

ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur

riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste

huvide väljendamiseks. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses

tagada Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib

kaasneda oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh

merekeskkonnale, Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele. Käesoleva Lääneranna

valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Lääne maakonnaplaneeringut, et

eemaldada kohaliku tasandi trassikoridorid, mis ei ole riigi eriplaneeringu menetlusega

kooskõlas. See aitab selgelt eristada kohaliku tasandi otsuseid ja riikliku planeerimise

12 Vabariigi Valitsuse 18.06.2020. a korraldus nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 13 Vabariigi Valitsuse 11.05.2023. a korraldus nr 129 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

92

eesmärke, tagades, et tulevased trassikoridorid leitakse vastavalt riigi eriplaneeringu

menetlusele.

Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Riigi

eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma maakonnaplaneeringus kinnitatud

trassialternatiividest. Tänaseks lõpetatud riigi eriplaneeringu algatamisel rõhutati, et

planeeringu koostamisel kaalutakse Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse

korraldamise kavas (edaspidi kava) välja pakutud trassivariante aga ka protsessi käigus

esitatavaid põhjendatud alternatiive. Erinevad trassivariandid on pikka aega arutuse all

olnud ning läbi on viidud mitmeid uuringuid, kuid tervikliku lahenduseni ei ole jõutud.

Lõpetatud riigi eriplaneeringus nähti ette ulatuslike uuringute ja analüüside vajadus-. Seega

ei ole asjakohane ega ka maaomanike suhtes võrdne kohtlemine reserveerida maa-alasid,

millest ükski ei pruugi osutuda valituks.

Maa-ala reserveerimine on põhjendatud, kui läbi on viidud parima asukoha valiku menetlus

koos vajalike uuringutega, mida tehtud ei ole, millest tulenevalt puudub tegelikult teadmine,

milline oleks parim trassikoridor.

3. Tulevaste piirangute kompenseerimine: Trassikoridoridesse ehitiste lubamine võib

tulevikus riigi eriplaneeringu koostamist keerukamaks muuta ja tekitada vajaduse

maaomanikele kompensatsiooni maksmiseks, mis on lisakohustus riigile. Mainitud risk on

tasakaalus võrrelduna praeguse piirangu pikaajalise säilitamisega maakonnaplaneeringus,

mis ei taga kindlust trassikoridori kasutamise suhtes.

4. Arenguvõimaluste toetamine: Trassikoridoride eemaldamine annab piirkonna

elanikele rohkem paindlikkust oma maa arendamiseks ja kasutamiseks. Püsiühenduse

trassikoridoride reserveeringute mitte kajastamine üldplaneeringus ja

maakonnaplaneeringus ei too endaga kaasa täies ulatuses Virtsu aleviku trassikoridoride

aluse maa täisehitamist. Trassikoridoride reserveeringute eemaldamisel jäävad ülejäänud

Lääneranna valla üldplaneeringust tulenevad maakasutuse põhimõtted ja kitsendused

endiselt kehtima. Virtsu alevikus kehtib detailplaneeringu koostamise kohustus.

5. Pikaajaline vaade: Riigi tasandi planeerimisprotsess on parem vahend tasakaalustama

maakondade üleseid avalikke ja eraõiguslikke huve, sealhulgas arvestama püsiühenduse

rajamisega seotud kompensatsioonivajadusi, kui see tulevikus vajalikuks osutub.

Kehtivas Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas käsitleb Suure väina

püsiühenduse planeerimist peatükk 4.1.1 Maanteed. Käesolev Lääneranna valla

üldplaneering teeb ettepaneku tühistada maakonnaplaneeringu tingimused, mis

käsitlevad Suure väina püsiühenduse planeerimist ja eemaldada Lääne

maakonnaplaneeringu tehniliste võrgustike kaardilt püsiühenduse trassikoridorid. Suure

väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning

võimaliku püsiühenduse parim asukoht tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku

menetluse kaudu.

5.2 Väärtuslike maastike piiride muutmise ettepanek

Lääneranna valla üldplaneering teeb ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks

väärtuslike maastike piiride osas. Väärtuslike maastike piirid Lääneranna valla

üldplaneeringus tulenevad osaliselt omavalitsuse ühinemiseelsetest üldplaneeringute

lahendustest. Lääneranna Vallavalitsus peab oluliseks jätkata nende piiridega arvestamist,

kuna need põhinevad varasemate üldplaneeringute käigus saavutatud kokkulepetel,

põhjendustel ja kannavad edasi järjepidevust väärtuslike maastike osas. Lisaks saab valla

tasandil väärtuslike maastike piire täpsemalt määratleda võrreldes maakonna tasandiga. See

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

93

lähenemine võimaldab Lääneranna vallal paremini kohandada piire vastavalt kohalikule

eripärale ja kogukonna vajadustele. Kohalikul tasandil täpsema määratluse kasutamine tagab,

et väärtuslikud maastikud saavad nõuetekohase kaitse ja haldamise, mis on oluline nende

säilitamiseks ja järgnevate põlvkondade jaoks. See lähenemine säilitab järjepidevuse, austades

samal ajal varasemate planeeringute põhimõtteid ja toetades väärtuslike maastike säilitamist

ja kaitset Lääneranna vallas.

Täpsem üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike piiride võrdlus on

toodud LISAS 10. Väärtuslike maastike piirid kajastuvad JOONISEL 2 Väärtuslikud alad ja

piirangud ning kaitse- ja kasutustingimused ptk 3.25.4.

5.3 Rohelise võrgustiku piiride täpsustamise ettepanek

Käesoleva üldplaneeringuga on maakonna tasandil konstrueeritud rohelise võrgustiku piire ja

selle kaitse- ja kasutustingimusi täpsustatud. Üldplaneeringu osana teostati koostöös KSH

eksperdiga maakonnaplaneeringu ja varasemate üldplaneeringute kohase rohelise võrgustiku

piiride analüüs (vt LISA 3). Tehtud analüüsi tulemused võeti üldplaneeringu lahenduse

kujundamisel arvesse ning üldplaneeringuga täpsustati mitmetes asukohtades rohelise

võrgustiku piire. Rohelise võrgustiku aladest on välja arvatud tihedama asustusega alad (sh

külasüdamed), tootmisalad ning täpsustatud rohelise võrgustiku elementide piire mööda

looduslikke- ja kõlvikupiire.

5.4 Elektrituulikute arendusalade ja arenduspiirkondade väljaarvamise ettepanek

Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek arvata Lääne maakonnaplaneeringust

2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70) välja

tuulikute arendusalad ja piirkonnad L7 ja L8.

Lääneranna Vallavolikogu algatas 14. mai 2020 otsusega nr 197 kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu Lääneranna vallas elektrienergia tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele

sobivate arendusalade leidmiseks. Planeeringuala hõlmab kogu Lääneranna valla territooriumi.

Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

väljatöötamise kavatsuse ning asukoha eelvaliku ja KSH I etapi tulemusel selgitati välja, et

elektrituulikute parkide arendamine maakonnaplaneeringus näidatud arendusaladel ja

arenduspiirkondades L7 ja L8 ei ole tulenevalt loodus- ja keskkonnakaitselistest piirangutest

võimalik.

Alad L7 ja L8 suhteliselt väikesed, arendusala L7 pindala on 55 ha ning L8 pindala 257 ha.

Keskmise maismaatuuliku parameetrid – võimsus ja kõrgus – on võrreldes Lääne

maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise ajaga (2013 aasta)

oluliselt kasvanud, võimsus 2-3 MW-lt ligikaudu 6-7 MW-ni ning kõrgus ligikaudu 150m-lt

280 m-ni. Eeltoodust tulenevalt on suurenenud tuulikute toimimiseks vajalik tuulikute

vaheline kaugus ning tuulikupargi jaoks vajaliku maa-ala.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

94

6 KASUTATUD KIRJANDUS

1. XX sajandi väärtusliku arhitektuuri register:

http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture).

2. Keskkonnaagentuur: http://register.keskkonnainfo.ee

3. Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee

4. Keskkonnaregistri Avalik Teenus: http://register.keskkonnainfo.ee

5. Läänemaa maakonnaplaneering 2030+;

6. Pärnu maakonna planeering;

7. Pärnumaa tervise- ja heaoluprofiil, 2019.

8. Pärnumaa kliimakava 2030. Pärnumaa Omavalistuste Liit, 2022.

9. Maa-amet: http://www.maaamet.ee

10. Transpordiamet: https://www.transpordiamet.ee/

11. Maastikuhoolduskavad ja maastikuhooldus. 2002. Keskkonnaministeerium;

12. Muinsuskaitseamet: http://www.muinas.ee ;

13. Mälestiste register: http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument

14. Piirnevate omavalitsuste üldplaneeringud.

15. Riigimetsa majandamise keskus: https://www.rmk.ee/

16. Riiklik teeregister: https://teeregister.riik.ee/mnt/index.do

17. Sepp, K; Jagomägi, J. Roheline võrgustik, 2002.

18. Statistikaamet. http://www.stat.ee/

19. Nõustik „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“Rahandusministeerium, mai

2018.

20. Rahandusministeerium, 2015. Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks

ruumiliseks planeerimiseks

21. OÜ Hendrikson & Ko, 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend;

22. OÜ Hendrikson & Ko, 2015. Eesti riigimaanteedevõrgu loomaõnnetuste registri

loomine ning liiklusohtlike lõikude selgitamine ;

23. Rahandusministeerium 2019. „Eesti väikeasulate uuring“.

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERINGU

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

ARUANNE

Eelnõu kooskõlastamiseks

2025

Nimetus Lääneranna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne

Versioon Kooskõlastamiseks

Töö nr 19/PA/66

Aeg 05.05.2025

Üldplaneeringu

koostamise korraldaja Lääneranna Vallavalitsus

Aadress: Jaama tn 1, 90302 Lihula linn, Pärnu maakond

Telefon: 4724630

E-post: [email protected]

Kontaktisik Margus Källe

Planeerimiskonsultant OÜ Entec Eesti

Aadress: Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

Telefon:6177430

E-post: [email protected]

Kontaktisik Janne Tekku

KSH ekspert Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Reg nr 10705517

Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn

Telefon: 6117690

E-post: [email protected]

KSH juhtekspert Pille Antons, MSc

Osalejad Lea Jalukse, MSc

Teele Kaljurand, MSc

Toomas Pallo, MSc

Agnes Saks, rakenduslik kõrgharidus

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle

lisades esitatud tekstid, kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning nende

kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Andmete kasutamisel

tuleb viidata nende loojale.

SISUKORD

1 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5

2 Planeeringu sisu ja eesmärkide tutvustus ....................................................................................... 6

3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja põhimõtted ...................................................... 7

4 Rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnakaitse eesmärkidega arvestamine .......................................... 9

5 Planeeringu seos muude asjakohaste planeerimisdokumentidega .............................................. 12

5.1 Planeeringu koostamisel arvestatud arengudokumendid ....................................................... 12

5.2 Maakonnaplaneeringud ........................................................................................................... 12

5.3 Mereala planeeringud .............................................................................................................. 13

5.4 Lääneranna valla arengukava ................................................................................................... 14

5.5 Tuuleparkide eriplaneering ...................................................................................................... 15

6 Planeeringuala lühikirjeldus .......................................................................................................... 18

7 Alternatiivsete arengustsenaariumite valik .................................................................................. 19

8 Tõenäolised arengud, kui üldplaneeringut ellu ei viida ................................................................ 20

9 Üldplaneeringu elluviimisega kaasnev keskkonnamõju ................................................................ 21

9.1 Inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara .......................................................................... 21

9.1.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................................ 21

9.1.2 Planeeringulahenduse eeldatavad mõjud ....................................................................................... 24

9.2 Pinna- ja põhjavesi ................................................................................................................... 27

9.2.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................................ 27

9.2.2 Planeeringulahenduse eeldatavad mõjud ....................................................................................... 29

9.3 Välisõhu kvaliteet, sh müratase ............................................................................................... 34

9.3.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................................ 34

9.3.2 Planeeringulahenduse eeldatavad mõjud ....................................................................................... 34

9.3.3 Müranormide rakendamine ............................................................................................................ 35

9.4 Bioloogiline mitmekesisus, taimed ja loomad .......................................................................... 36

9.4.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................................ 36

9.4.2 Planeeringulahenduse eeldatavad mõjud ....................................................................................... 38

9.4.3 Järeldused ........................................................................................................................................ 46

9.5 Natura hindamine .................................................................................................................... 46

9.5.1 Natura hindamise põhimõtted ........................................................................................................ 46

9.5.2 Natura eelhindamine ....................................................................................................................... 47

9.5.3 Natura asjakohane hindamine (üldplaneeringu tasandil) ............................................................... 81

9.5.4 Väinamere linnuala .......................................................................................................................... 92

9.5.5 Natura hindamise järeldused .......................................................................................................... 95

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

4 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

9.6 Pinnamood, pinnas ja maavarad .............................................................................................. 96

9.6.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................................ 96

9.6.2 Planeeringulahenduse eeldatavad mõjud ....................................................................................... 98

9.7 Kliimamuutused (mõju ja kohanemine) ................................................................................... 99

9.7.1 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................................ 99

9.7.2 Planeeringulahenduse eeldatavad mõjud ja kliimamuutustega kohanemine ................................ 99

9.8 Kultuuripärand ....................................................................................................................... 100

9.8.1 Mõjutatav keskkond ...................................................................................................................... 100

9.8.2 Planeeringulahenduse eeldatavad mõjud ..................................................................................... 102

9.9 Mõjude omavahelised seosed ................................................................................................ 105

10 Keskkonnameetmed ................................................................................................................... 106

10.1 Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed 106

10.2 Olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja indikaatorid................................ 106

11 Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise ja kaasamise tulemused ....................... 107

12 Kokkuvõte ................................................................................................................................... 108

13 Kasutatud materjalid ................................................................................................................... 109

Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsus ................................................................................................ 111

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5

1 SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on koostatav Lääneranna valla üldplaneering

(edaspidi ka üldplaneering või ÜP). Üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

eesmärk on Lääneranna valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine kooskõlas Lääneranna vallas

kehtivate strateegiliste dokumentidega ning ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamine

ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine.

Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus. Lääneranna valla üldplaneeringu

koostamine ning üldplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi ka KSH) on algatatud Lääneranna Vallavolikogu 24.08.2018 otsusega nr 9 "Lääneranna valla

üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine".

Planeerimisseaduse § 74 lg 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline

hindamine kohustuslik.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks on Lääneranna valla üldplaneeringu KSH

väljatöötamise kavatsus (koostatud ja avalikustatud 2019. a).

KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi

sotsiaal- ja looduskeskkonna mõjusid arvestava tasakaalustatud lahenduse leidmine.

Selle saavutamiseks hinnatakse üldplaneeringuga elluviimisega kaasnevaid võimalikke muutusi

keskkonnas ning pakutakse asjakohasusel välja ebasoodsate mõjude leevendamise/positiivsete

mõjude suurendamise võimalusi.

Keskkonnamõju hindamise aruanne on koostatud paralleelselt Lääneranna valla üldplaneeringuga.

Nimetatud dokumendid moodustavad üksteist täiendava terviku ning KSH aruandes on

üldplaneeringut ja alusuuringuid dubleerivat informatsiooni kajastatud üksnes ulatuses, mis on KSH

sisu ja protsessi mõistmiseks vajalik.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on tuginetud planeerimisseaduses (edaspidi ka PlanS) ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi ka KeHJS) KSH

protseduurile ja sisule esitatud nõuetele. Üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidava

keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusnõuded tulenevad planeerimisseadusest. Nõuded

KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise teostaja on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

(ELLE) koostöös Lääneranna Vallavalitsusega ning planeerimiskonsultandiga (OÜ Entec Eesti).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

6 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

2 PLANEERINGU SISU JA EESMÄRKIDE TUTVUSTUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Lääneranna valla üldplaneeringuga kavandatavad

ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi

kohta järgmise 15 aasta perspektiivis.

Lääneranna vald loodi 2017. aasta haldusreformi käigus Lääne maakonna Hanila ja Lihula valla ning

Pärnu maakonna Koonga ja Varbla valla ühinemisel. Valdade ühinemisel sõlmitud kokkuleppe

tulemusel kuulub Lääneranna vald Pärnu maakonna koosseisu. Haldusreformi eelsetes

omavalitsusüksuste territooriumitel on kehtinud seni endiste valdade üldplaneeringud, mis on

kaotanud oma asjakohasuse.

Lääneranna valla üldplaneeringu eesmärgiks on kogu valla territooriumi tasakaalustatud ruumilise

arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa- ja veealadele kasutus- ning

ehitustingimuste määramine. Üldplaneeringu koostamise ülesanded on toodud planeerimisseaduse §

75 lg 1. Uus üldplaneering seotakse asjakohases ulatuses Pärnumaa ja Läänemaa

maakonnaplaneeringuga ning teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega. Üldplaneering on

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise

kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus.

Üldplaneeringu lähteseisukohtades on planeeringu peamiste eesmärkidena sõnastatud:

 valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine;

 valla piirkondade sidumine ning terviklikult toimiva elu--, majandus--, loodus ja kultuurilise

keskkonna moodustamine;

 Lihula linna kui valla peamise majandus- ja teeninduskeskuse tugevdamine;

 majandustegevuse ja ettevõtluse (eelkõige Lihula ja Virtsu ettevõtlusalad) ning elamuehituse

suunamine selliselt, et looduskeskkond oleks võimalikult vähe häiritud;

 rannikupiirkonnas, Matsalu rahvuspargis ning looduskaitsealadel turismi ja puhkemajanduse

suunamine ja toetamine;

 veekogudele avalike juurepääsude tagamine;

 detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine;

 ehitiste projekteerimistingimuste väljastamisel aluseks olevate tingimuste ja nõuete kindlaks

määramine;

 ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse kindlaks määramine;

 hoonestuse tihendamine tiheasustus-- ja kompaktse hoonestusega aladel;

 valla elanike vajadusi arvestava tehnilise ja sotsiaalse taristu tagamine;

 ajaloo--, kultuuri-- ja loodusväärtuste säilitamine, Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala

väärtustamine;

 jm.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7

3 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA PÕHIMÕTTED

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on tuginetud planeerimisseaduses ja KeHJS-s KSH

protseduurile ja sisule esitatud nõuetele, samuti asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH aruande

koostamise lähtekohaks on Lääneranna valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus.

KSH raames on hinnatud üldplaneeringu rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid

erinevatele keskkonnaelementidele ning asjakohasusel tehtud ettepanekuid ebasoodsate mõjude

vähendamiseks või positiivsete mõjude suurendamiseks planeeringulahenduses.

KSH läbi viimine on lõimitud planeeringu koostamisse nii, et see moodustaks tervikprotsessi pideva

koostisosa. KSH ekspert osales üldplaneeringu koostamise töörühma töös ning KSH eksperdi

seisukohad ja soovitused olid sisendiks planeeringulahenduse kujunemisele (n-ö jooksev

konsultatsioon). Seetõttu ei kajastu kõik KSH eksperdi ettepanekud KSH lõpparuandes.

KSH käigus on hinnatud planeeringulahenduste rakendamisest tulenevaid nii otseseid, kaudseid kui

kumulatiivseid, samuti nii lühi- kui pikaajalisi mõjusid nii loodus- kui sotsiaalmajanduslikule

keskkonnale. KSH aruandes käsitletakse lisaks KeHJS mõistes olulistele keskkonnamõjudele

otstarbekusel ka n-ö mitteolulisi negatiivseid ja positiivseid mõjusid, kuid KSH käsitlusulatuseks on

eelkõige mõjud, mis avalduvad läbi füüsilise keskkonna elementides toimuvate muutuste.

Seega ei kata KSH tingimata kõiki asjakohaste mõjude hindamise aspekte ega ole võrdsustatav

üldplaneeringu tervikliku asjakohaste mõjude hindamisega planeerimisseaduse mõistes. KSH-s

käsitlemata aspekte (nt erinevate osapoolte majanduslikud huvid vm) on arvestatud üldplaneeringu

lahenduse välja töötamisel töögruppides ning läbi asjaomaste osapoolte ning laiema avalikkuse

seisukohtade ja ettepanekute kogumise, kaalumise ja põhjendamise.

Maakasutuse põhiotstarbe määratlemine aladel, kus juba vastav maakasutus reaalselt toimub, ei too

üldjuhul kaasa muutusi keskkonnaseisundis. Seetõttu on KSH läbi viimisel põhitähelepanu pööratud

uute maa-alade reserveerimisele teatud otstarbeks, samuti üldplaneeringuga seatavatele (uutele)

piirangutele, tingimustele jms.

Samuti on oluline märkida, et üldplaneeringu lahendus kajastab kahte liiki arenguid:

 üldplaneeringu alusel kavandatav/määratav,

 maakonnaplaneeringute, teemaplaneeringute, eriplaneeringute, (eel)projektide või varem

kehtestatud detailplaneeringute alusel kavandatav/määratav.

Üldplaneeringu KSH keskendub üldplaneeringu alusel suunatavatele arengutele, lähtudes eeldusest,

et muude strateegiliste planeerimisdokumentide (nt tuuleparkide eriplaneering) või

arendusprojektide (nt sadamate arendamine) alusel kavandatava tegevuse mõju on

hinnatud/hinnatakse vastavate planeeringute või projektide raames. Taolisi üldplaneeringusse

kantud objekte on vajadusel ja võimalusel analüüsitud ulatuses, kus tekib positiivne või negatiivne

koosmõju üldplaneeringuga suunatavate arengutega ja/või kus see on vajalik tervikpildi mõistmiseks.

KSH on läbi viidud kvalitatiivse hindamisena eksperdigrupi koostööna. Eksperdihinnangute andmisel

kasutati töövõtetena muuhulgas olemasolevate andmete ja taustamaterjalide läbi töötamist, sisend-

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

8 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

väljund analüüse, ruumilisi analüüse, välitöid ning konsulteerimist osapooltega. Arvestati nii

üldplaneeringu mõju keskkonnale kui ka keskkonnast enesest tulenevaid piiranguid ja võimalusi.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel võeti arvesse asjakohased valdkondlikud analüüsid ja

alusuuringud, s.h:

 Lääneranna valla korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Virtsu riskipiirkonnas üleujutuste

leevendamise põhimõtete väljatöötamine, Skepast&Puhkim OÜ, 2019;

 Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuring, Consultare OÜ, 2020.

KSH juhtekspert andis omapoolse sisendi üldplaneeringu koostamise raames teostatud Lääneranna

valla rohevõrgustiku analüüsi (üldplaneeringu lisa 3).

Üldplaneeringu alusel kavandatavate tegevuste mõjuala piirdub eeskätt Lääneranna valla

halduspiiridega. Keskkonnamõju ilmnemist hinnatakse siiski lisaks üldplaneeringu alale ka ümbritseval

alal.

Oluline on märkida, et KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise

planeerimisdokumendi täpsusastmest. Nt ei ole teada, milline konkreetne käitis rajatakse

planeeritavale tootmisalale ega anda usaldusväärset hinnangut kaasnevate heitkoguste kohta.

Hindamisel on keskendutud teemadele, mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised ehk

üldplaneeringule seatud ülesannetele.

Lisaks tuleb silmas pidada seda, et planeeringulahendused/arengustsenaariumid ei avalda otsest mõju

senikaua, kuni need ei realiseeru. Planeering on vaid arenduste elluviimise võimalus. Eeltoodust

tulenevalt on üldplaneeringu keskkonnamõju hinnangutesse sisse kirjutatud suhteliselt suur

määramatus ning üldistusaste, võrreldes nt objektipõhiste keskkonnamõju hindamistega.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9

4 RAHVUSVAHELISTE JA EESTI KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ARVESTAMINE

Rahvusvahelised keskkonnakaitse eesmärgid on väljendatud erinevates rahvusvahelistes kokkulepetes

ning Euroopa Liidu aktides. Keskkonnaeesmärgid on täpsustatud ning nende saavutamise strateegiad

välja töötatud erinevates valdkonnaülestes või valdkondlikes strateegilistes planeerimisdokumentides.

Seejuures toimib üldjuhul põhimõte, et rahvusvahelisel tasandil sõlmitud kokkuleppeid rakendatakse

siseriiklikul tasandil strateegiate/tegevuskavade kaudu. Sellest lähtuvalt ja kuna tegu on kohaliku

taseme planeerimisdokumendiga, on käesolevas peatükis keskendutud ülevaatele Eesti

keskkonnakaitse eesmärkidest ning üldplaneeringu vastavusest nendele.

Eesti keskkonnakaitse eesmärgid on püstitatud kahes peamises strateegilises „katusdokumendis“ –

riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ning „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“. 2019. a algatas

Keskkonnaministeerium keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) koostamise

sihiga luua valdkondade ühtne arengukava, milles määratakse keskkonnavaldkonna arengu eesmärgid

ning kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. Seisuga märts 2024 ei ole nimetatud arengudokument veel

kehtestatud, mistõttu on endiselt asjakohane lähtuda keskkonnastrateegiast aastani 2030.

Lisaks on Eesti keskkonnakaitse eesmärgid täpsustatud valdkondlikes

arengukavades/strateegiates/tegevuskavades (nt looduskaitse arengukava, kaitsekorralduskavad,

veemajanduskavad, üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad), mida kõiki ei ole

planeeringudokumendi iseloomu arvestades otstarbekas siinkohal eraldi käsitleda, kuid millele on

asjakohasusel ja vajadusel viidatud KSH aruande teistes peatükkides.

“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” (edaspidi ka keskkonnastrateegia) on keskkonnavaldkonna

arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest

ja on alusstrateegiaks valdkondlikele arengukavadele. Keskkonnastrateegia eesmärgiks on määratleda

pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna

valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga.

Eesti keskkonnastrateegias püstitatud eesmärgid, mida saab Lääneranna valla üldplaneeringu

kontekstis lugeda kõige olulisemaks, on välja toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 1).

Tabel 1. Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidega arvestamine

Keskkonnastrateegia eesmärk Arvestamine Lääneranna valla üldplaneeringus

Keskkonnasõbralik mulla

kasutamine

Kõrge mullaboniteediga maade põllumajanduslikus kasutuses

hoidmiseks ning mullaviljakuse säilitamiseks ja

parandamiseks on üldplaneeringus määratletud väärtuslikud

põllumajandusmaad ning seatud on nende maade

kasutustingimused.

Loodus- ja kultuurmaastike

toimivus ja säästlik kasutamine

Üldplaneeringuga toimub maakasutuse terviklik suunamine,

mille aluseks on keskkonnakaalutluse (sh KSH eksperdi

seisukohtade ja ettepanekute) arvestamine. Määratletud on

nii ulatuslik rohevõrgustik kui väärtuslikud maastikud ning

neile on seatud kasutustingimused.

Mitmeotstarbeliste ja sidusate

maastike säilitamine

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

10 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Keskkonnastrateegia eesmärk Arvestamine Lääneranna valla üldplaneeringus

Elustiku liikide elujõuliste

populatsioonide säilimiseks vajalike

elupaikade ja koosluste olemasolu

tagamine.

Määratud on ulatuslik rohevõrgustik ning seatud on

kasutustingimused rohevõrgustiku säilimiseks. Muuhulgas on

rohevõrgustikuga seotud/sellesse arvatud kaitstavad

loodusobjektid, s.h kaitsealused liigid ja elupaigad.

Toota elektrit mahus, mis rahuldab

Eesti tarbimisvajadust, ning

arendada mitmekesiseid, erinevatel

energiaallikatel põhinevaid väikese

keskkonnakoormusega

jätkusuutlikke

tootmistehnoloogiaid, mis

võimaldavad toota elektrit ka

ekspordiks

Seatud on tingimused taastuvate energiaallikate kasutusele

võtmiseks (tuule- ja päikeseparkide rajamiseks). Arvestatud

on Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

koostamisega.

Arendada välja efektiivne,

keskkonnasõbralik ja mugav

ühistranspordisüsteem, ohutu

kergliiklus (muuta auto alternatiivid

mugavamaks) ning

sundpendelliiklust ja

maanteevedusid vähendav asustus-

ja tootmisstruktuur (vähendada

transpordivajadust).

Asustusstruktuuris on arvestatud kompaktsete asulakeskuste

säilitamisega, et luua võimalikus ulatuses eeldused

ühistranspordi toimimiseks ja kodulähedasteks

teenusteks/töökohtadeks. Ette on nähtud perspektiivsed

kergliiklusteed (jalg- ja jalgrattateed).

Tervist säästev ja toetav

väliskeskkond.

Uute konfliktalade tekkimise vältimine (elamis- ja

puhkefunktsiooniga alade ja olulise keskkonnamõjuga alade

paiknemise eristamine, vajadusel ja võimalusel puhveralade

ette nägemine) ning tingimuste seadmine müra, õhusaaste

jm häiringute vältimiseks. Eelduste loomine looduses

puhkamiseks (s.h jalg- ja jalgrattateede ning matkaradade

asukohtade märkimine üldplaneeringus).

Inimese tervisele ohutu ja tervise

säilimist soodustav siseruum.

Üldplaneeringu ja selle KSH koostamisel on muuhulgas

arvestatud radooniohuga. Kuna valla territooriumil on

radoonirisk madal ja normaalne, ei osutunud täiendavate

tingimuste määramine vajalikuks.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11

Keskkonnastrateegia eesmärk Arvestamine Lääneranna valla üldplaneeringus

Tagada elanike turvalisus ning

kaitse nende julgeolekut

ohustavate riskide eest.

Üldplaneering sisaldab tingimusi ja põhimõtteid, mille

eesmärk on suurendada elanike turvalisust (nt suure

kasutatavusega ohtlike teelõikude ja kooliteede valgustatus).

Üldplaneeringuga ei kavandata uusi ohtlikke või

suurõnnetuse ohuga ettevõtteid/objekte. Olemasoleva

ohtliku ettevõtte ohualasse ei ole planeeritud uusi teenuste

toimimiselt olulisi või kõrgendatud tundlikkusega objekte.

Määratletud on üleujutusohuga alad ning ette on nähtud

tingimused ja meetmed, millega kaasnevaid riske vältida.

Lääneranna valla üldplaneering ei ole vastuolus ühegi Eesti keskkonnastrateegias seatud

eesmärgiga.

Lisaks on nii üldplaneeringu koostamisel kui selle KSH läbi viimisel läbivalt arvestatud asjakohaste

keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktidega, mida ei ole otstarbekas siinkohal üles loetleda.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

5 PLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

5.1 Planeeringu koostamisel arvestatud arengudokumendid

Lääneranna valla üldplaneeringu koostamisel arvesse võetud valla ruumilist arengut mõjutavad

strateegilised arengudokumendid on loetletud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 1.4 ning seda

nimekirja ei ole siinkohal korratud. Järgnevalt on eraldi käsitletud neist KSH eksperdi hinnangul

olulisemad.

5.2 Maakonnaplaneeringud

Tänane Lääneranna valla territoorium jagunes haldusreformile eelnevalt Lääne maakonna ja Pärnu

maakonna vahel. Sellest tulenevalt tuli üldplaneeringu koostamisel arvestada mõlema maakonna

planeeringutega, eelkõige:

 Pärnu maakonna planeering (kehtestatud 2018),

 Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 2018).

Maakonnaplaneeringud võeti üldplaneeringu koostamisel arvesse kui ühed peamised üldplaneeringu

lähtealused. Nimetatud maakonnaplaneeringutes esitatud suunised ja tingimused erinevad üksteise

suhtes mõnevõrra. Üldplaneeringu koostamisel võeti eesmärgiks arendada kogu valla territooriumit

ühtselt ja sidusalt, mistõttu ei olnud võimalik mõlema maakonnaplaneeringu suuniseid ja tingimusi n-

ö üks-ühele üle võtta. Üldplaneeringu koostamisel otsiti Lääneranna vallale sobilikku ühtlustatud

lähenemist, mis ei oleks samas kummagi maakonnaplaneeringuga vastuolus.

Lääneranna valla üldplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maakonnaplaneeringutes

toodud keskuste arendamise põhimõtetega. Selgitused selle kohta on esitatud üldplaneeringu

seletuskirja ptk 1.4. Uute tiheasustusalade planeerimist üldplaneeringuga ei kavandata. Lihula linnas,

Virtsu alevikus ja teistes valla suuremates asulates suunatakse üldplaneeringuga ehitustegevust

olemasoleva asustuse ja hoonestuse tihendamisele ja olemasoleva taristu kasutamiseks. Samuti on

üldplaneeringus arvestatud Lääne maakonnaplaneeringusse kantud eelisarendatavate

ettevõtlusaladega Lihulas ja Virtsus.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek rohelise võrgustiku piiride täpsustamiseks. Täpsustamise

aluseks on üldplaneeringu koostamise ja selle KSH raames teostatud rohevõrgustiku analüüs.

Koondülevaade muudatusettepanekutest on esitatud üldplaneeringu lisas 3. KSH eksperdi hinnangul

ei vähenda täpsustused maakondliku rohevõrgustiku kui terviku toimimist, vaid mitmed muudatused

pigem parandavad seda (täiendavate kohaliku tähtsusega elementide lisamine, koridoridele selgete

piiride määramine, kitsaste koridoride laiendamine). KSH eksperdi vastav hinnang on esitatud KSH

aruande ptk 9.4.2.

Samuti tehakse üldplaneeringuga ettepanek väärtuslike maastike piiride täpsustamiseks valla

tasandil, arvestades kohalikke eripärasid ning kogukondade vajadusi. Koondülevaade

muudatusettepanekutest on esitatud üldplaneeringu lisas 10.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13

Nii Lääne maakonnas kui Pärnu maakonnas kehtestati 2013. a tuuleenergeetika teemaplaneeringud,

mis võeti hiljem üle vastavatesse maakonnaplaneeringutesse. Teemaplaneeringud näevad Lääneranna

valda ette perspektiivsed tuuleenergeetika alad. Alade valik lähtub enam kui kümne aasta tagustest

teadmistest ja põhimõtetest. Lääneranna Vallavolikogu on algatanud kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja selle KSH Lääneranna vallas elektrienergia tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele

sobivate arendusalade leidmiseks (vt ka ptk 5.5). Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi

tulemusel välja selgitatud tuuleparkide rajamiseks sobivad alad ei kattu täielikult

maakonnaplaneeringutesse kantud arendusaladega. Lähtudes eriplaneeringu raames tehtud

uuringutest, teeb Lääneranna valla uus üldplaneering seetõttu ettepaneku arvata Lääne

maakonnaplaneeringust välja tuulikute arenduspiirkonnad L7 ja L8. Kuna tuuleparkide

eriplaneeringuga on välja selgitatud tänaste teadmiste juures sobivad arenduspiirkonnad, mis pakuvad

maakonnaplaneeringute aladele sisulist asendust, ei ole muudatus vastuolus maakonnaplaneeringute

ja tuuleenergeetika arendamise eesmärkidega.

Lääne maakonnaplaneeringus on kajastatud Suure väina püsiühenduse maismaale ulatuvad

alternatiivid põhimõtteliste asukohakoridoridena. Maakonnaplaneeringu suuniste kohaselt toimub

püsiühenduse trasside alal üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni

püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni. Püsiühenduse edasiseks planeerimiseks, sh sobivaima

ühendusviisi valimiseks, algatati 2020. a vastav riigi eriplaneering, mis aga otsustati 2023. a lõpetada

ilma menetlust lõpule viimata. Planeeringu lõpetamise korralduses tuuakse välja, et valitsusliit ei ole

seadnud eesmärgiks Suure väina püsiühenduse kavandamisega jätkamist ning ettenähtavas tulevikus

ei nähta võimalust selleks eraldada eelarvelisi vahendeid. Ühendused saartega tagatakse senisel viisil.

Paralleelselt on Muhu Vallavolikogu 15.11.2023 algatanud Muhu valla üldplaneeringu Suure väina

püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu, mille eesmärgiks on eemaldada Muhu valla kehtivas

üldplaneeringus Suure väina püsiühenduse trasside reserveering. Ühtlasi tehakse ettepanek

trassikoridoride asukohtade välja arvamiseks Saare maakonnaplaneeringust. Seega võib eeldada

püsiühenduse asukohaalternatiivide reserveeringute kadumist Suure Väina teisel kaldal. Eelnevast

tulenevalt ja kuna püsiühenduse realiseerumise perspektiiv ja võimalik paiknemine on muutunud

ebaselgeks, ei ole Suure väina püsiühenduse alternatiivseid asukohti üldplaneeringusse üle kantud.

Üldplaneeringuga tehakse ettepaneku Suure väina püsiühenduse reserveeritud trassidest loobumiseks

maakonnaplaneeringus ning tuuakse välja vastavad kaalutlused/põhjendused - püsiühenduse

rajamise võimalik planeerimine tulevikus on riigi eriplaneeringu ülesanne ning eriplaneeringu

koostamisel viiakse läbi asukoha eelvalik, mis ei pea lähtuma maakonnaplaneeringus esitatud

trassialternatiividest.

5.3 Mereala planeeringud

2022. a kehtestati üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti

majandusvööndi teemaplaneering. Mereala teemaplaneeringust ei tulene üldplaneeringusse üle

kandmist vajavaid või seda otseselt mõjutavaid aspekte.

Üleriigilise teemaplaneeringuga paralleelselt jäi kehtima Pärnu maakonnaga piirneva mereala

maakonnaplaneering (kehtestatud 2017). Maakondlik mereala planeering suunab endise Varbla valla

territooriumil ranna-alade kasutust. Maakonnaplaneeringusse on märgitud väikesadamad ja avalikult

kasutatavad rannaalad ja supluskohad, mis kajastuvad ka üldplaneeringu lahenduses. Avalikult

kasutatavatele rannaaladele on üldplaneeringus määratud puhkeala juhtotstarve.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

14 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

5.4 Lääneranna valla arengukava

Lääneranna valla arengukava aastateks 2018-2028 võeti vastu Lääneranna Vallavolikogu 27.09.2018

määrusega nr 31 (uus redaktsioon on kinnitatud 13.10.2022 määrusega nr 35) Lääneranna valla

üldplaneeringuga viiakse ellu valla arengukavaga seatud strateegilisi eesmärke.

Arengukava toob olulise tegevusena välja kogu valda katva üldplaneeringu koostamise ja

kehtestamise, milles eelistatakse olemasolevate tiheasustusalade ja asulate hoonestatud osade

tihendamist, seatakse taastuvenergia maakasutusele ja arendamisele üldised tingimused ning

täpsustatakse rohevõrgustiku kasutustingimusi. Nimetatud põhimõtetega ja vajadustega on

üldplaneeringu koostamisel arvestatud. Lisaks panustab üldplaneering muuhulgas järgmistesse

arengukavas sõnastatud eesmärkidesse ja tegevustesse (Tabel 2).

Tabel 2. Lääneranna valla arengukva eesmärkidega arvestamine

Arengukava eesmärk või tegevus Arvestamine Lääneranna valla üldplaneeringus

Loodud on mitmekesised võimalused

ettevõtluseks nii põllumajanduses, tööstuses ja

tootmises kui ka puhke- ja turismimajanduses.

Vald jätkab Lihula Piirimäe (Valuste tee ja Piiri tn

piirkond) ja Virtsu ettevõtlus- ja tootmisalade

arendamist.

Üldplaneeringuga on ette nähtud nii alad

tootmistegevuseks ja väärtuslike

põllumajandusmaade säilitamine kui ka

väärtuslike looduslike alade säilitamine, mis

toetab puhkemajandust. Üldplaneeringuga on

reserveeritud ettevõtlusalade laienemist

võimaldavad tootmismaad.

Vallale iseloomulikud poollooduslikud

maastikud, rannaniidud ja karjamaad, alvarid,

jõeluhad, puisniidud on säilinud.

Kirjeldatud alad on suuresti arvatud

rohevõrgustiku, väärtuslike rohealade,

väärtuslike põllumajandusmaade ja

ehituskeeluvööndit laiendavate üleujutusalade

koosseisu.

Olemasolevate viljakate põllumaade ja nende

otstarbe säilitamine väljakujunenud

looduskeskkonna struktuuris.

Üldplaneering kaitseb viljakaid põllumaid läbi

väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise

ja neile kasutustingimuste seadmise.

Keskkonda oluliselt mõjutavate tegevuste

planeerimisel, nagu kaevandamine,

ehitustegevus või infrastruktuuride rajamine,

peab arvestama elupaikade ja nende vahelise

sidususe säilitamise vajadust.

Üldplaneeringuga on määratletud sidus

rohevõrgustik.

Oluliselt on paranenud juurdepääs merele,

sadamatele ja lautritele ning avalike veekogude

ja jõgede kallasradadele.

Üldplaneering teeb kallasraja avalike

juurdepääsude ettepanekud nii mererannikul

(juurdepääsud jaotuvad üle valla kogu

rannajoone) kui olulisemate vooluveekogude

ääres.

Rajatakse vähese hoolduskulukusega

välisporditingimusi (välijõusaalid, pallimängude

platsid, terviserajad jne).

Üldplaneeringuga reserveeritakse

asulakeskustes puhkealasid, mis loob eeldused

selle tegevuse rakendamiseks.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15

Arengukava eesmärk või tegevus Arvestamine Lääneranna valla üldplaneeringus

Rajada kergliiklustee Risti-Virtsu mnt äärde

(Virtsu-Kõmsi-Tuudi-Lihula-Kirbla, Lihula-

Penijõe, Kõmsi-Massu) ja Koonga-Kalli tee äärde.

Üldplaneering näeb ette perspektiivsed

kergliiklusteed.

Hoida rannikuvööndis ehitamisel „nulli” 3

meetril.

3 meetri põhimõte on rakendatud läbi

üleujutusohuga alade määratlemise ja neile

ehitustingimuste seadmise.

5.5 Tuuleparkide eriplaneering

Lääneranna Vallavolikogu algatas 14.05.2020 otsusega nr 197 Lääneranna vallas kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega elektrienergia tootmiseks

tuuleparkidele sobivate arendusalade leidmiseks. Lääneranna valla üldplaneeringut ja tuuleparkide

eriplaneeringut koostatakse paralleelselt, kuid teineteisest sõltumatult. Samas on üldplaneeringu

koostamisel tuuleparkide eriplaneeringuga arvestatud ning näeb ette, et tuuleparkide püstitamine

Lääneranna valda toimub vastavalt eriplaneeringule.

Eriplaneeringuga kehtestatud tuuleparkide arendamiseks sobivad alad kantakse üldplaneeringusse.

Vastavalt planeerimisseadusele kaotab kohaliku omavalitsuse eriplaneering kehtivuse juhul, kui

planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel selle kehtestamisest arvates.

Käesoleva KSH aruande versiooni koostamise ajaks on teostatud tuuleparkide eriplaneeringu esimene

etapp, mille eesmärgiks on leida eelvaliku tulemusel Lääneranna vallas sobivad kohad elektrituulikute

parkide püstitamiseks. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I

etapi aruanne on vastu võetud sobivaks hinnatud eelvaliku alade 2 ja 2a, alade 3 ja 3b, ala 5 ja 5a osas

(Joonis 1).

Eriplaneeringu teises osas määratakse kindlaks tuuleparkide detailne lahendus, sealhulgas tuulikute

arv, täpne asukoht, kõrgus, leevendusmeetmed ning vajalik taristu, sealhulgas juurdepääsuteed ja

elektri ülekandeliinid koos liitumiskohtadega. Eriplaneeringu detailsele lahendusele viiakse, sarnaselt

eelvaliku etapile, läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seisuga märts 2025 on vastav

menetlusetapp läbitud alale 2 ning Lääneranna Vallavolikogu kehtestas 27.02.2025. a otsusega nr 219

„Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu kehtestamine ala 2 osas" osaliselt tuuleparkide

eriplaneeringu eelvaliku alal 2. Teiste alade detailsed lahendused on koostamisel.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

16 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Joonis 1. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad. Väljavõte eriplaneeringu I etapi aruandest1

Tuuleparkide eelvalikualad on kooskõlas üldplaneeringuga määratud asustuse struktuuri ja

maakasutuse juhotstarvetega. Küll aga paiknevad eelvalikualad osaliselt (2, 3, 3b, 5, 5a) või terviklikult

(2a) rohevõrgustikus. Kõik vastavad rohevõrgustiku elemendid on üldplaneeringu koostamisel

hinnatud rohevõrgustiku terviklikkuse ja sidususe seisukohast oluliseks ning eelvaliku alasid ei ole

seetõttu rohevõrgustikust välja arvatud. Tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi

aruandes2 on analüüsitud tuuleparkide võimalikku mõju rohevõrgustiku elementidele ning tehtud

vastavad leevendusmeetmete ettepanekud. Vastavalt aruandes tehtud ettepanekule on

üldplaneeringu rohevõrgustikku lisatud täiendav rohekoridor Karuse ja Linnuse külade vahel, kuid

paralleelselt on säilitatud ka n-ö algne koridor, kuhu ulatub osaliselt eelvalikuala 5. Algne koridor

peab toimivana säilima vähemalt kuni lõpliku tuuleparkide lahenduse välja töötamiseni. Lõplikud

lahendused leitakse eriplaneeringu teises etapis.

1 Hendrikson & Ko OÜ, 2023. Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise I etapi aruanne 2 Hendrikson & Ko OÜ, 2023. Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise I etapi aruanne

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17

Eriplaneeringu KSH soovitab kaaluda koostatavas valla üldplaneeringus energiamahuka ettevõtluse

arendamisvõimaluse kavandamist tuuleparkide lähedusse (arvestades 6 km võrgutasuta otseliini

rajamise võimalusega). Sellesse kaugusesse tuuleparkide eelvalikualast (ala 5a) jäävad nt Lihula linna

reserveeritud tootmisalad. Samuti jääb sellesse raadiusesse eelvalikualadest olemasolevaid

tootmishooneid hajaasustuses.

Lisaks teeb eriplaneeringu KSH ettepanekud järgmiste tingimuste seadmiseks üldplaneeringus:

 Kohatunnetuse säilitamiseks kaaluda koostatavasse üldplaneeringusse tingimuse lisamist, et

kultuurimälestiste vahetus läheduses tuleb säilitada kõrghaljastus ja/või metsad tuuleparkide

suunas, nt Varbla ja Karuse kiriku ümbrustes.

 Soovitatav on säilitada kõrghaljastus kõikides külakeskustes, mis paiknevad tuuleparkidest ca

3 km raadiuses.

 Soovitatav on säilitada mets kaitsehaljastusena asulate vahetus ümbruses, tuuleparkide

poolsetes külgedes (nt Varbla, Helmküla, Ännikse, Tuudi, Nõmme, Allika).

Vastavad tingimused on kantud üldplaneeringu lahendusse.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

18 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

6 PLANEERINGUALA LÜHIKIRJELDUS

Lääneranna vald on moodustatud 2017. a endiste Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla

ühinemise tulemusel (Joonis 2). Vald asub Pärnu maakonna lääneosas. Maismaal piirneb vald Lääne-

Nigula, Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa valdade ning Pärnu linnaga. Valla lääne ja loodepiiri moodustab

ca 215 km pikkune liigestatud mererand.

Valda iseloomustab ulatuslik territoorium, suur looduslähedaste alade osakaal ning väike elanike arv.

Valla pindala on 1361 km2. Valla moodustavad Lihula linn, Virtsu alevik ja 150 küla.

Erinevate keskkonnaelementide (maastik, pinna- ja põhjavesi, taimestik ja loomastik jne) lühikirjeldus

on esitatud ptk 9 alapeatükkides.

Joonis 2. Lääneranna vald

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19

7 ALTERNATIIVSETE ARENGUSTSENAARIUMITE VALIK

Seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise eripäraga arvestatakse alternatiivide leidmisel

üldplaneeringu kui ruumilise planeerimisdokumendiga. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevalt on võimalik üldplaneeringu kui kindla maa-alaga

seotud planeerimisdokumendi hindamisel valida alternatiive vaid käsitletava territooriumi piires.

Üldplaneeringu koostamisel ei töötatud välja erinevaid alternatiivseid arengustsenaariumeid.

Lääneranna vald on kahaneva asustusega piirkond, mille arengutes ei ole prognoositavas tulevikus ette

näha suuri muutusi ega realistlikke hoobasid, mis võiksid arenguid väga oluliselt muuta.

Üldplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud valla reaalse olukorra ja demograafilise

prognoosiga (rahvastiku vananemise ja vähenemisega).

Vaikimisi alternatiivideks on piirkonna arengus järgnevad:

 Esiteks olukord, kus koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad olemasolevad

arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevatest kehtivatest üldplaneeringutest ning nende

alusel koostatud või neid muutvatest detailplaneeringutest. Kokkuvõtlik ülevaade

tõenäolistest arengutest juhul, kui uut üldplaneeringut ei kehtestata ja ellu ei viida, on esitatud

KSH aruande peatükis 8.

 Teiseks põhimõtteliseks alternatiiviks on koostatava üldplaneeringuga kavandatavad

ajakohastatud arengusuunad. Koostatava üldplaneeringu lahendusest sõltub valla ruumilise

arengu iseloom ja ulatus järgnevatel aastatel või aastakümnetel. Üldplaneeringu järgsete

arengusuundade keskkonnamõjud on esitatud KSH aruande peatükis 9.

Üldplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud/analüüsitakse ka konkreetse asukoha põhiseid või

objektipõhiseid erinevaid võimalikke lahendusi. Erinevad lahendused kujunesid ja töötati läbi

üldplaneeringu töörühmas või osapoolte (s.h avalikkuse) kaasamise käigus. Kuna tegu ei ole laiemate

põhimõtteliste arengustsenaariumitega, ei kajastata vastavaid olukordi käesolevas peatükis.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

8 TÕENÄOLISED ARENGUD, KUI ÜLDPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA

Üldplaneeringu mitte ellu viimisel jätkuvad eeldatavalt olemasolevad arengusuunad, mis lähtuvad

muuhulgas olemasolevatest kehtestatud üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest. Lääneranna valla

haldusterritooriumil kehtivad ühinenud nelja valla üldplaneeringud ja osaüldplaneeringud:

 Koonga valla üldplaneering (Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrus nr 2),

 Hanila valla üldplaneering (Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrus nr 32),

 Lihula valla üldplaneering (Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrus nr 22),

 Varbla valla üldplaneering (Varbla Vallavolikogu 11.11.1999 määrus nr 1),

 Matsiranna puhkeala osaüldplaneering (Varbla Vallavolikogu 29.04.2004 otsus nr 26).

Üldplaneeringud on koostatud erinevatel ajahetkedel ning erineva lähenemisega ega taga seetõttu

tänasel päeval valla ühtset ruumilist arengut. Kehtivad üldplaneeringud ei arvesta muutunud

haldusterritoriaalsete piiridega ehk ei toeta ühinenud Lääneranna valla sidusat arengut. Samuti ei

arvesta üldplaneeringud hiljem kehtestatud maakonnaplaneeringutega (Pärnu maakonnaplaneering

2030+ ja Lääne maakonnaplaneering 2030+), millest tulenevalt on võimalikud kõrvalekalded

regionaalsetest üldistest arengueesmärkidest. Seega võib öelda, et need üldplaneeringud on tänaseks

päevaks suures osas ammendunud ning kaotanud ajakohasuse. Kõige ajakohasemaks neist on 2016. a

kehtestatud Koonga valla üldplaneering.

Valla eri osades tuleb lähtuda mõnevõrra erinevatest ehitus- ja maakasutustingimustest, mis ei tugine

seejuures alati tingimata kantide eristuvatele vajadustele, vaid teatud ulatuses ka lihtsalt varasematele

teadmistele tuginevatele, eraldiseisvalt välja töötatud praktikatele. Vajalik võib olla vananenud

üldplaneeringute muutmine läbi detailplaneeringute ehk maakasutuse suunamine toimuks

tõenäoliselt üha enam läbi üksikotsuste.

Selline eraldiseisvatest üldplaneeringutest ja üksikotsustest lähtuv areng on eeldatavalt nõrgemalt

tasakaalustatud kui uue üldplaneeringu koostamisega ja rakendamisega suunatav areng. Uue

üldplaneeringu koostamiseta on elu- ja looduskeskkonna kvaliteedi säilimine nõrgemalt tagatud.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21

9 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU

9.1 Inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara

9.1.1 Mõjutatav keskkond

9.1.1.1 Rahvastik

Lääneranna valla asustus on ebaühtlane ja hõre. Valda iseloomustab nii suhteliselt suur kaugus riigi

suurematest keskustest kui ka valla osade suhteliselt suur kaugus vallakeskusest ja eraldatus

üksteisest. Valla asulad paiknevad rühmiti hajali ulatuslike soo-, raba- ja metsaalade vahel.

Statistikaameti andmete kohaselt oli Lääneranna rahvaarv 1. jaanuari 2023. a seisuga 5 092 elanikku3.

Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 3,7 in/km2. Valla suuremateks asulateks on Lihula linn ja Virtsu

alevik. Ülejäänud territooriumi moodustavad 150 küla. Lihula linnas elab ca 24% rahvastikust (1 221

elanikku).

Vall rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu 2022. a iseloomustab alljärgnev joonis (Joonis 3), millest

ilmneb vanemaealise rahvastiku suhteliselt suur osakaal.

Joonis 3. Lääneranna valla rahvastikupüramiid

3 https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-statistika/

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

22 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Pärnumaa rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi4 kohaselt jätkub Pärnu maakonna rahvastiku arvu

vähenemine ning aastaks 2040 väheneb elanikkond kuni 8,6% (rändeta). Vähenemine toimub eelkõige

laste ja tööealiste elanike arvelt. See tähendab, et Lääneranna valla arengute planeerimisel tuleb

arvestada rahvastiku vähenemise ja vananemisega, mis toob kaasa maksutulu vähenemise ning

teenusvajaduse suurenemise. Muuhulgas on üldplaneeringus tähelepanu vajavateks eesmärkideks

olemasolevate olulisemate teenuskeskuste säilitamine, valla elanike arvu hoidmine ning vananeva

rahvastikuga arvestav avalik ruum.

9.1.1.2 Teenused ja ettevõtlus

Lääneranna valla paiknemisest (kaugel riigi suurematest keskustest), väikest elanike arvust ning

hõredast asustusest tulenevalt on teenused vallas piiratud kättesaadavusega. Valla teenused

(tervishoiuasutused, kauplused jms) on koondund peamiselt Lihula linna, osad esmavajalikud teenused

on kätte saadavad ka valla teeninduskeskustes (endistes vallakeskustes). Nii asukohast tulenevate

regionaalsete eripärade kui negatiivsete rahvastikuprognooside valguses tuleb arvestada, et Lihula

linna suutlikkus teenuste ja töökohtade säilitamisel kahaneb.

Vallas algatati 2023. a valla haridusasutuste ümberkorraldamine (Lääneranna Vallavolikogu 24. märts

2023 otsus nr 95). Alates valdade ühinemisest on Lääneranna valla hallata olnud 10 haridusasutust

seitsmes erinevas asustusüksuses üle valla territooriumi: üks gümnaasium (Lihula Gümnaasium), neli

lasteaiaga koos tegutsevat põhikooli (Koonga Kool, Lõpe Kool, Virtsu Kool, Varbla Kool), üks lasteaiaga

koos tegutsev 6-klassiline kool (Kõmsi Lasteaed-Algkool), üks 6-klassiline kool (Metsküla Algkool), üks

lasteaed (Lihula Lasteaed) ja kaks huvihariduskooli (Lihula Muusika- ja Kunstikool ning Lääneranna

Spordikool asukohaga Lihula linnas). Ümberkorralduste tulemusena jääb Lääneranna valla

haldusterritooriumil tegutsema kaks munitsipaalharidusasutust. Põhiharidus koondatakse Lääneranna

Gümnaasiumi juhtimise alla eraldi tegutsemiskohtadega Lihulas, Virtsus, Kõmsil, Varblas ja Koongas

ning alusharidus Lääneranna Lasteaia juhtimise alla eraldi tegutsemiskohtadega Lihulas, Virtsus,

Kõmsil, Varblas, Koongas ja Lõpel. Lisaks tegutsevad vallas kaks erahuvikooli (Lääneranna Muusikakool

ja Massu Ratsaspordikool). Asutamisel on Metsküla eraalgkool. Noorsootööga tegeleb Lääneranna

Noortekeskus, mille alla kuulub viis noortetuba või maja (Lihula, Lõpe, Kõmsi, Varbla, Koonga).

Tervishoiuasutustest tegutsevad perearstipraksised Lihulas, Koongas ja Varblas. Sotsiaalteenuseid

pakub SA Lääneranna Hoolekanne Koongas ja Varblas ning eraettevõte OÜ Lihula Südamekodud

Lihulas.

Kultuuriteenuseid pakuvad vallas nii raamatukogud (Lääneranna Raamatukogu Lihula

keskraamatukogu ja kuue haruraamatukoguga), Lihula Kultuurimaja ja teised rahvamajad, seltsimajad

ja klubid kui ka Lihula muuseum.

Lääneranna valla ettevõtete arv tegevusalade lõikes on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3). Enim

ettevõtteid tegutseb põllu- ja metsamajanduse ning kalapüügi sektoris. Suurem osa vallas

tegutsevatest ettevõtetest on vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtted. Suurettevõtteid (250 ja enama

töötajaga) vallas ei ole ning keskmise suurusega ettevõtteid on vallas kaks - K.MET AS (80 töötajat) ja

Lihula Tarbijate Ühistu (75 töötajat).

Üheks arenevaks valdkonnaks on Lääneranna vallas turismiteenused.

4 Statistikaamet, RV088: Rahvastikuprognoos 2020-2080.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23

Tabel 3. Lääneranna valla ettevõtted tegevusalade lõikes seisuga 31.03.20235

Tegevusala Ettevõtete arv

Ehitus 43

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 72

Töötlev tööstus 21

Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite remont 32

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 20

Veondus ja laondus 18

Haldus- ja abitegevused 14

Info ja side 12

Kinnisvaraalane tegevus 6

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 6

Majutus ja toitlustus 20

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 7

Haridus 2

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 3

Muud teenindavad tegevused 9

Kokku 285

Ettevõtluse arendamiseks on loodud Lihula ettevõtlusala, mis asub Lihula linna Piiri ja Valuste tänavate

ääres. Alal juba tegutsevad erineva suunitlusega tootmis- ja tööstusettevõtted, kuid on ka vaba ruumi

uute ettevõtete rajamiseks.

Vallas toimub tööalane pendelränne vallast välja. Lääneranna valla demograafiline tööturusurve

indeks (0,55)6 näitab, et vallas on lähiaastatel tööturule sisenejate arv väiksem kui tööturult väljuvate

elanike arv ning see seab piirangud ettevõtluse laiendamisele.

9.1.1.3 Tehniline taristu

Valda läbib üks põhimaantee - Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee (tee nr 10) - ja üks tugimaantee –

Pärnu-Lihula tee (tee nr 60). Suur osa valla teedevõrgustikust on katteta teed.

Lääneranna valda jääb 12 sadamaregistrisse7 kantud sadamat. Neist olulisim on Virtsu sadam, mille

kaudu toimub parvlaevaühendus Muhu saare ja Saaremaaga.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on varustatud Lihula linna, Virtsu aleviku ning Tuudi, Kirbla, Kõmsi,

Vatla, Koonga, Lõpe, Oidrema, Tõusi ja Varbla küla kompaktse asustusega osad8. Lääneranna valla

ainuke kaugküttepiirkond asub Lihula linnas Ristiku ja Jaama tänava ning Tallinna mnt piirkonnas9.

Vallas asub üks jäätmejaam (Lihula jäätmejaam), lisaks on Koonga külas jäätmete kogumispunkt.

Lääneranna vallas on üks ohtlik ettevõte: Olerex AS Lihula Alaküla tee tankla. Käitise ohuala raadius on

436 m.

5 Maksu- ja Tolliamet, 2024. Ettevõtluse statistika, 2023. a 6 https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-statistika-3/laaneranna-vald-58 7 Transpordiamet, 2024. Sadamaregister. https://www.sadamaregister.ee/sadamad (vaadatud 01.03.2024) 8 https://www.laanerannavald.ee/veemajandus (vaadatud 01.03.2024) 9 https://www.laanerannavald.ee/kaugkutte-piirkonnad (vaadatud 01.03.2024)

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

24 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

9.1.2 Planeeringulahenduse eeldatavad mõjud

9.1.2.1 Asustusstruktuur, ettevõtlus ja teenuste kättesaadavus

Ruumiline planeerimine kahaneva elanikkonnaga piirkondades eeldab lähenemist, mis keskendub

kohalike väärtuste (teadvustatud identiteet, ajalooline hoonestus, loodusväärtused) ja traditsioonide

säilitamisele ning tegevuste ruumilisele koondamisele. Arvestades Lääneranna valla iseloomu ja

rahvastikuprognoose, on ka Lääneranna valla üldplaneeringu lahendus vastavalt suunatud

väljakujunenud asustusstruktuuri hoidmisele ja olemasolevate keskuste säilitamisele.

Üldplaneering sõnastab üldiste ehitustingimustena, et arendamine toimub eelkõige olemasoleva

asustusstruktuuri tihendamise ja laiendamise kaudu. Uute elamualade planeerimisel tuleb lähtuda

sellest, et tagatud oleks hea juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus ning vältida

tiheasustuse kandumist muus mõttes väärtuslikele aladele. Nimetatud üldpõhimõtted on kooskõlas

jätkusuutliku arengu põhimõtetega.

Elamu-, tootmis-, äri- või segahoonestuse juhtotstarve seni hoonestamata aladel on üldplaneeringuga

määratud eelkõige olemasolevatesse suurematesse keskustesse (Lihula ja Virtsu). Külade

kompaktsetes keskustes on üldplaneering suunatud olemasoleva maakasutuse säilimisele. Väljaspool

olemasolevaid keskuseid on ette nähtud elamuehitus traditsioonilise hajaasustuse põhimõtete järgi.

Planeeritud elamualade ulatust on, võrreldes eelnevate üldplaneeringutega, vallas vähendatud, mis on

kahaneva rahvastiku tingimustes asjakohane ja vajalik.

Ehitusõigusega aladel on püütud leida optimaalseid ehitustingimusi, mis ühelt poolt välistaksid

kohalikku keskkonda sobimatud arengud, kuid teisalt ei takistaks uute elanike või ettevõtjate

lisandumist. Kohalikule omavalitsusele luuakse siiski mitmeid võimalusi täiendavate

uuringute/ekspertiiside nõudmiseks ning vastavate nõudmiste seadmiseks planeerimise järgmistes

etappides, eesmärgiga arvestada planeerimisel ja projekteerimisel keskkonnakaalutlustega.

Üldplaneering loob põhimõttelised ruumilised eeldused kohalike keskuste toimimiseks ja

tugevdamiseks, nähes sinna elamumaade kõrval ette üldkasutatavaid alasid, ärimaid ja

segahoonestusega alasid ning tihendades sealset asustust seni kasutusest välja jäänud aladel.

Pikemas perspektiivis peab arvestama, et kohalike teenuste vajadustes toimub tõenäoliselt teatav nihe

vananeva elanikkonna jaoks vajalike teenuste suunas (tervishoiuteenused, kogukonnakeskused jms),

kuid vajadus teenuste järgi, vaatamata kahanevale elanikkonnale, püsib või sellest nihkest tulenevalt

isegi suureneb. Üldplaneeringu lahendus jätab üldkasutatavatel ja segahoonestusega aladel teatava

vabaduse ala täpsema otstarbe määramisel, mis eeldatavalt võimaldab kohaneda muutuvate tegelike

vajadustega.

Üldplaneering loob läbi segahoonestusega ning äri- ja tootmise alade planeerimise põhimõttelised

ruumilised eeldused ka ettevõtluse arenguks. Tootmiseks on eelistatud eelkõige olemasolevate

tootmisalade kasutusele võtt. Uued tootmisalad on planeeritud Lihula linna ja Virtsu aleviku n-ö

äärealadele, mis on seotavad olemasolevate infrastruktuuridega ja paiknevad logistiliselt olulistes

asukohtades. Samuti loob see võimalused elu- ja töökohtade sidumiseks.

Tootmis- ja ärimaade reserveerimine loob põhimõttelised võimalused ettevõtluse arendamiseks.

Selliste alade määramine iseenesest siiski majandust ei elavda (valda ettevõtlust ei too) ning see sõltub

pigem edasistest poliitikatest, majanduse arengust ja piirkonna regionaalsest tugevusest. Sarnaselt

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25

sõltub asulakeskuste tegelik toimima jäämine kohalike keskustena edasistest laiematest sotsiaal-

majanduslikest arengutest.

Keskuste võrgustiku säilitamine loob muuhulgas paremad võimalused ühistranspordi korraldamiseks

(vastupidiselt hajusalt paiknevate uute arendusalade tekkimisele).

9.1.2.2 Elanike heaolu, tervis ja vara

Elanike heaolusse panustavad eelmises alapeatükis käsitletud aspektid – kohalike keskuste

säilitamisele ja tugevdamisele suunatud planeerimine ja ettevõtluse arendamise võimaldamine, mis

ühtlasi panustab kodulähedaste teenuste ja töökohtade pakkumisse.

Elanike heaolu ja tervise seisukohast on oluline ka tervisliku elukeskkonna säilitamine. Üldplaneeringu

mõju välisõhu kvaliteedile ja müratasemele on käsitletud ptk 9.3.2 ning pinna- ja põhjaveele ptk 9.2.2.

Nimetud aspektidest ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju elanike heaolule või tervisele.

Väärtusliku elukeskkonna säilitamist toetab ka ulatusliku rohelise võrgustiku ja puhkealade määramine

ning väärtuslike maastike kaitse.

Väärtustatud alade kaitse seab maa-alade kasutamisele piiranguid, mida võib arvestada kaudse

ebasoodsa mõjuna elanike varale. Üldplaneeringuga seotud tingimused ei ole mahus, mis otseselt

takistaksid maade kasutamist neile seni määratud otstarbe kohaselt. Nii on nt rohevõrgustikus ja

väärtuslikel põllumajandusmaadel võimalik jätkata maaüksuste kasutamist maatulundusmaadena.

Ehituspiirangutesse on enamasti sisse jäetud ka teatud tingimustega seotud kaalutlusõigused, et

vajadusel ning põhjendatud juhtudel võtta arvesse võimalikke eristuvaid olukordi, mida ei ole võimalik

üldplaneeringus ammendavalt ette näha ja kirjeldada.

Teisalt loob nt väärtuslike põllumajandusmaade kaitse ruumilised eeldused põllumajandussektori

pikaajaliseks jätkusuutlikkuseks läbi tootmiseks vajaliku maaressurssi säilitamise.

Kohalikel omavalitsustel lasub ülesanne tagada läbi planeeringute avalikkusele võimalus

juurdepääsuks avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale. Sellest tulenevalt on üldplaneeringusse

kantud orienteeruvad ligipääsude asukohad kallasradadele. Juurdepääsuvõimalusi on võimalik

täpsustada järgmisel planeerimise tasemel. Ligipääs kallasrajale ei pea olema tagatud igalt kaldaäärselt

kinnisasjalt, vaid mõistlike vahemaade tagant. Samas ei ole Eestis kokku lepitud määratlust, milline on

mõistlik juurdepääsude tihedus. Lääneranna üldplaneeringu eelnõu (seisuga detsember 2024) näeb

ette ligi 100 juurdepääsu asukohta nii mererannikul kui olulisemate vooluveekogude ääres.

Juurdepääsud on reeglina seotud olemasolevate teede ja võimalusel ka juba väljakujunenud radadega.

Väljakujunenud radade puudumisel on asukohad võimalusel määratud kinnistute vahelistele piiridele,

et võimalikult vähe häirida maaomanikke, välditud on õuealade läbimist jms alasid. ÜP sätestab, et

kallasrajale juurdepääsud on mõeldud üldjuhul jalgsi liikujatele. Valdavalt eeldavad ligipääsukohad

maksimaalselt mõnesaja meetri ehk hinnanguliselt viie minuti pikkust jalutuskäiku teelt kallasrajale,

mida võib lugeda mugavalt kasutatavaks kauguseks. Ligipääsud mererannikule jaotuvad rannajoonele

kogu valla ulatuses ning KSH eksperdi hinnangul võib nende tihedust lugeda piisavaks.

Üldplaneeringuga ei ole planeeritud ohtlikke ega suurõnnetuse ohuga objekte. Uue ohtliku või

suurõnnetuse ohuga käitise planeerimisel tootmisaladele tuleb lähtuda kemikaaliseaduses ja selle

rakendusaktides sätestatud nõuetest.

Olemasoleva ohtliku ettevõtte (tankla Lihula linnas) ohuala on informatiivsena kantud üldplaneeringu

kaardile. Ohtlikes ettevõtetes on õnnetuse ärahoidmiseks ning piiramiseks võetud tarvitusele erinevad

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

abinõud, sh riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamine. Siiski ei saa neis täielikult

välistada õnnetuse toimumise võimalust. Tankla ohualasse jääb olemasolevas olukorras elamuala

(ohulasse ulatub umbes 10 elamut) ning seda maakasutust ei muudeta. Üldplaneering võimaldab paari

täiendava üksikelamu lisandumist ohualasse, mis olemasoleva olukorraga võrreldes riske oluliselt ei

tõsta. Tanklaga vahetult piirnev hoonestamata maa on määratud ärimaaks ja kaitsehaljastuseks.

Üldplaneeringuga on ette nähtud kergliiklusteede rajamine olulisemates lõikudes asulakeskuste sees

ja nende vahel (nt Kirbla-Lihula-Kõmsi-Virtsu lõik ja Oidrema-Lõpe lõik). Üldplaneeringuga planeeritud

kergliiklusteede rajamine suuremates asulates vähendaks eeldatavalt jalakäijate ja jalgratturite

õnnetusse sattumise ohtu. Samuti parandab see inimeste liikumisvõimalusi. Arvestades Lääneranna

valla väikest elanike tihedust ja asulate hajali paiknemist, ei ole kogu valda katva kergliiklusteede võrgu

rajamine otstarbekas - teede reaalne kasutus oleks tõenäoliselt väga madal ega õigustaks nende

rajamiseks ja hooldamiseks kuluvaid ressursse.

Üldplaneering näeb ette, et tiheasustusalade avalike asutuste, kaubandus- ja teenindusettevõtete,

tööstusparkide, tootmisalade ning suurema töötajate arvuga ettevõtete ja büroohoonete juurde tuleb

planeeringutega tagada võimalused ligipääsuks kergliiklusvahenditega ning kavandada

jalgrattaparklad.

Järgmisel planeerimise tasemel ehk eelkõige projekteerimistingimuste väljastamisel tuleks lisaks

arvestada ka põhimõttega, et avalike asustuste ning kaubandus- ja teenindusettevõtete juures tuleb

tagada mugavad juurdepääsuvõimalused piiratud liikumisvõimalustega inimestele (see ei tähenda

üksnes nt kaldteid sissepääsude juures, vaid ka juurdepääsuteede ja parklate mugavat läbitavust).

Antud põhimõte on oluline, arvestades vananevat rahvastikku.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud ka looduslikest tingimustest tulenevaid riske elanike

tervisele ja varale, eelkõige üleujutusohuga seotud riske, mida on lähemalt käsitletud ptk 9.2.2.3.

9.1.2.3 Järeldused

Eelneva kokkuvõttes ei tuvastanud KSH ekspert võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid inimese

tervisele, sotsiaalsetele vajadustele või varale üldplaneeringu ellu viimisest.

Üldplaneeringu lahendus võtab arvesse rahvastiku arengusuundumusi ja sellest tulenevat tegevuste

koondamise vajadust. Üldplaneeringu lahendusest ei ole ette näha olulisi muutusi

asustusstruktuuris.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27

9.2 Pinna- ja põhjavesi

9.2.1 Mõjutatav keskkond

9.2.1.1 Pinnavesi

Lääneranna vald paikneb Lääne-Eesti vesikonnas. Valda läbivad suurimad vooluveekogud on Kasari

(134,4 km) ja Paadrema (34,7 km) jõgi.

Suurem osa Lääneranna valla territooriumile jäävatest vooluveekogumitest on hinnatud heasse

seisundiklassi10. Erandiks on Kasari jõgi (Kasari 3 veekogum) ja Vigala jõgi (Vigala 3 veekogum), mille

koondseisund on 2022. a seisuga määratud halvaks ning Tuudi jõgi (Tuudi 2 veekogum), Hõbesalu

kraav ja Kolga jõgi, mille koondseisund on kesine.

Kasari ja Vigala veekogumite puhul tuleneb halb seisund veekogumite halvast keemilisest seisundist -

elustikus tuvastatud elavhõbeda ja kaadmiumisisaldusest. Selle probleemi põhjustena on

seisundihinnangus välja toodud kaugkanne ning sadenemine atmosfäärist. Kesises seisundis

veekogumite puhul on kesine veekogumite ökoloogiline seisund. Selle põhjustena on nimetatud

veekogudel toimunud süvendamist või kraavitamist (Tuudi jõgi, Kolga jõgi), puudulikku veevoolu

(Tuudi jõgi, Hõbesalu kraav) ning põllumajanduslikku hajureostust (Hõbesalu kraav). Looduslike

survetegurina on nimetatud koprapaise. Kõigi kolme veekogu puhul on välja toodud ka seirekoha

ebasobivus hinnangute andmiseks.

Asulate reoveepuhastite väljalaskudega on vallas seotud 12 vooluveekogu.

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse11 kantud veekogudest jääb

Lääneranna valla territooriumile Kolga jõgi ja Paadrema jõgi. Nimistusse kantud veekogudel on

keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab

veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

Keskkonnaregistri andmete kohaselt on Lääneranna vallas 38 looduslikku järve, sinna hulka kuuluvad

ka soo- ja rabalaukad ning rannikulõukad. Neist suurima veepeegli pindalaga on Lavassaare järv (194,5

ha), Mõisalaht (72 ha) ja Kasse laht (69 ha). 2023. a andmete põhjal on Mõisalaht ja Lavassaare järv

hinnatud halba seisundisse. Veekogud on mõjutatud eutrofeerumisest. Lavassaare järve puhul on

halva seisundi põhjustena välja toodud rabajärveks muutumise protsess, veetaseme kõikumine ja

liigne toitainekoormus. Järve mõjutab muuhulgas turbatööstus. Kasse lahe seisund on kesine. Kesise

seisundi põhjused on tuvastamata.

Halvas seisundis on ka Lääneranna vallaga piirnevad rannikuveekogumid, mis on mõjutatud

toitainekoormusest ja eutrofeerumisest ning mille keemiline seisund on halb kalades leiduva Hg tõttu.

10 Keskkonnaagentuur, 2024. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2023. aasta ajakohastatud vahehinnang 11 Keskkonnaministri määrus 15.06.2004 nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (RTL

2004, 87, 1362)

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

28 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava12 meetmeprogrammis ette nähtud meetmed Lääneranna

valda jäävatel veekogumitel on seotud eelkõige põllumajandustegevuse keskkonnanõuetele vastavuse

tagamisega ja veekeskkonda säästvate maaparandushoiutöödega.

9.2.1.2 Põhjavesi

Lääneranna vallas levivad Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum (S-O), Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm) ja Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum (S-O).

Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum on heas koguselises seisundis, kuid halvas keemilises

seisundis13. Põhjaveekogumi seirekaevudes on tuvastatud piirväärtusest kõrgemat keemilise

hapnikutarbe sisaldust ning selle kasvutrendi. Kõrge keemilise hapnikutarbe sisalduse näitude ning

tõusutrendide põhjused vajavad veel selgitamist14. Heas seisundis, kuid ohustatuks on hinnatud

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ja Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu

põhjaveekogum. Mõlema puhul on ohustatuse põhjuseks kogumi keemiline seisund kloriidide

sisalduse tõttu.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava15 meetmeprogrammis ette nähtud meetmed Lääneranna

valda jäävatel veekogumitel on seotud täiendavate uuringutega ja jääkreostuse likvideerimisega.

Ühisveevarustuse tarbeks võetakse põhjavett Lääneranna vallas 11 asulas (Lihula linnas, Virtsu

alevikus, Kirbla, Tuudi, Kõmsi, Vatla, Koonga, Lõpe, Oidrema, Irta, Varbla ja Tõusi külas).

Ühisveevarustuse puurkaevud avavad peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi, kuid osaliselt ka Siluri

põhjaveekompleksi.

Maapinnalähedane põhjavesi on Lääneranna valla põhja- ja keskosas reostuse eest kaitsmata kuni

keskmiselt kaitstud, valla lõunaosas esinevad suhteliselt kaitstud põhjaveega alad16.

Vallas esineb Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel allikaid.

9.2.1.3 Üleujutusoht

Virtsu alevik on riiklikul tasemel määratud oluline üleujutusohuga seotud riskipiirkond. Üleujutusega

seotud oluliseks riskipiirkonnaks on määratud tiheasustusalad, kus üleujutustega võivad kaasneda

olulised kahjulikud tagajärjed inimese tervisele, varale, keskkonnale, majandustegevusele ja/või

kultuuripärandile17. Virtsu alevikus põhjustab üleujutusi rannikumeri. Üleujutuste prognoosi kohaselt

võib kord 100 a jooksul (ehk 1% tõenäosusega) võib alevikus esineda üleujutus, mille korral tõuseb

veetase 2,06 m ja mis ulatub üleujutus eluhoonete ja tänavateni.

Üleujutusoht esineb lisaks Virtsu alevikule kogu mererannikul, üleujutuste ulatus on mõnevõrra

väiksem Virtsust põhja pool (1% tõenäosusstsenaariumi korral on prognoositav veetaseme kõrgus

12 Keskkonnaministeerium, 2022. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 13 Keskkonnaministeerium, 2022. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 14 Eesti Geoloogiateenistus, 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019 15 Keskkonnaministeerium, 2022. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 16 Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 17 Keskkonnaministeerium, 2022. Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29

1,85-1,91 m) ja suurem Virtsust lõuna pool (1% tõenäosusstsenaariumi korral on prognoositav

veetaseme kõrgus 1,9-2,1 m)18.

Samuti on üleujutused seotud jõgede suurveega. Kasari jõgi Teenuse jõe suubumiskohast suudmeni

on arvatud suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistusse19. Kasari jõe suudmeala koos Matsalu

lahe kalda mere- ja mageveeliste üleujutuste hübriidalaga on üks suuremaid jõgedega seotud

üleujutusalasid Eestis20.

9.2.2 Planeeringulahenduse eeldatavad mõjud

9.2.2.1 Maakasutuse suunamine

Lääneranna vald on hõreda asustusega ja, võrreldes suuremate linnade tagamaaga, tugeva

ehitussurveta piirkond. Samas vajab tähelepanu see, et olemasolev ehitushuvi on suuresti suunatud

mitte asulakeskustesse, vaid pigem mere äärde kui väärtustatud miljööga alale, mis on atraktiivne nt

suvekodude rajamiseks. Rannikualade olemasolev hoonestus paikneb osaliselt tänasel päeval kehtivas

ehituskeeluvööndis. Üldplaneeringuga tuleb tagada tasakaalustatud areng, kus ehitushuvi ei

kahjustaks ranna kaitse-eesmärke ja looduskeskkonda. Sellesse panustab muuhulgas

ehituskeeluvööndi arvestamise aluste täpsustamine.

Üldplaneering määratleb korduva üleujutusala piiri mererannal ja kõrgveepiiri suurte üleujutusaladega

siseveekogul (Kasari jõel), millest alates arvestatakse ehituskeeluvööndi, veekaitsevööndi ning ranna

või kalda piiranguvööndi ulatust (s.t ehituskeeluvööndi laius lisandub korduvate üleujutustega ala

laiusele). Üleujutatava ala piiride määratlemiseks on koostatud vastavad alusuuringud:

 Lääneranna valla korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Virtsu riskipiirkonnas üleujutuste

leevendamise põhimõtete väljatöötamine (Skepast&Puhkim OÜ, 2019)

 Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuring (Consultare OÜ, 2020).

Piirid on kantud üldplaneeringu joonisele, andmaks maaomanikele selge suunise ning vältimaks

tulevikus ehituskeeluvööndi erinevat tõlgendamist.

Uusi elu- või tootmisalasid üldplaneeringuga veekogudega piirnevalt üldjuhul reserveeritud ei ole.

Veekogudega (nii rannikumere kui siseveekogudega) piirnevate alade hoonestust lubavate

juhtotstarvete puhul on valdavalt tegu juba olemasoleva maakasutusega või selle mitmekesistamisega.

Lääneranna valla rannikul ning lisaks Tuudi jõe ääres on üldplaneeringusse kantud sadama maa-alad.

Kuigi kõik üldplaneeringus määratud sadama-alad ei ole sadamatena kantud sadamaregistrisse, on

sadama maa-ala juhtotstarve määratud olemasolevatele kas kasutusel olevatele või varem kasutusel

olnud ja seega potentsiaalselt uuesti kasutusele võetavatele veesõidukite sildumiseks kohandatud

aladele. Uusi asukohti üldplaneeringu eelnõus sadama maa-alaks määratud ei ole. Suures osas on tegu

paatide sildumiseks ja hoidmiseks mõeldud lihtsate väikesadamatega/sadamakohtadega. Sadama

maa-alade edasise arendamisega võivad kaasneda mõjud veekogudele ja rannale või kaldale – läbi

rannajoone muutmise, veekogu süvendamise, rannale uute ehitiste rajamise vms. Üldplaneeringuga

18 Maa-ameti geoportaali üleujutusohuga alade kaardirakendus. 19 Keskkonnaministri määrus 28.05.2004 nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel

kõrgveepiiri määramise kord“ 20 Piirimäe, K., jt, 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

selliseid konkreetseid objekte ja tegevusi ei kavandata, samuti ei ole üldplaneeringuga konkreetsetele

sadamatele ette nähtud arengueesmärke vms. Seega ei ole võimalik ka vastavate mõjude

määratlemine ja kirjeldamine üldplaneeringu KSH raames. Juhul, kui üldplaneeringuga määratletud

sadama maa-aladel planeeritakse tulevikus olulist arendustegevust ja/või sadamaid

rekonstrueeritakse või laiendatakse, tuleb sadama keskkonnamõjusid hinnata vastaval

detailplaneeringu või tegevusloa tasandil. (Selle protsessi näitena on üldplaneeringu ja käesoleva KSH

koostamise ajal läbi viimisel Virtsu sadama sadamakai ja kaldarambi rekonstrueerimise,

väikelaevasadama laiendamise ja sadama akvatooriumi hooldussüvendustööde keskkonnamõju

hindamine). Vastavalt KeHJS-le ja selle rakendusaktile, tuleb sadama või sadamarajatise rajamisel või

laiendamisel alati anda vähemalt KMH/KSH eelhinnang.

Mereäärsed alad on suures ulatuses arvatud ka rohevõrgustikku, kus hoonestuse rajamisel tuleb

edaspidi lähtuda rohevõrgustiku eesmärkidest ning see on võimalik vaid rohevõrgustiku sidususe

tagamisel (vt ka ptk 9.4.2.2). Antud lahendusel on kaudne toetav mõju rannaalade kaitsele.

Samuti on rohevõrgustikku arvatud valdav osa Lääneranna valla sooaladest (s.h suuremad Kõima raba,

Lihula raba, Lasma raba, Tuhu soo, Kaseraba, Avaste soo jt), millel on lisaks muudele

ökosüsteemiteenustele vee regulatsiooni ja puhastuse funktsioonid.

Üldplaneeringuga ei kavandata ulatuslikku uute elamu- või tootmisalade rajamist, mistõttu ei ole ette

näha ka olulist põhjaveevõtu ja reovee tekke suurenemist piirkonnas üldplaneeringu ellu viimisest.

Tegevuste reaalsed mahud ei ole ette teada, mistõttu ei ole võimalik täpsemalt hinnata vastavaid

veevõtu ja reovee tekke koguseid. Arvestades, et uued elamud üldjuhul ühepereelamud, võib siiski

eeldada, et lisanduvad tarbijad ei vähenda piirkonna põhjaveevaru olulisel määral.

Üldplaneeringuga reserveeritavad uued arendusalad on olemasolevates suuremates keskustes

(eelkõige Lihula ja Virtsu). Antud lähenemine loob ühtlasi eeldused nende alade liitmiseks

olemasolevate ühisveevarustuse ja/või -kanalisatsioonisüsteemidega, et tagada nõuetele vastav

joogiveevarustus ning individuaalsetest lahendustest paremini kontrollitav reoveekäitlus.

9.2.2.2 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

Üldplaneeringus on välja toodud enne Lääneranna valla üldplaneeringu kehtestamist kehtinud ja

Lääneranna valla üldplaneeringu kehtestamise järgselt edasi kehtivad ranna ehituskeeluvööndi

vähendamised. Kuna tegu ei ole üldplaneeringu alusel määratud eranditega, siis selliseid vähendamisi

siinkohal lähemalt ei käsitleta.

Samas on vallas kehtestatud ka detailplaneeringuid, milles ehituskeeluvööndi määramise lähtealusena

on varem kasutatud veepiiri, mitte regulaarselt üleujutatava ala piiri. Võttes lähtealuseks korduva

üleujutusala või kõrgvee piiri, jäävad kavandatud hoonestusalad või detailplaneeringu alusel juba

valmis ehitatud hooned ehituskeeluvööndisse. Nende osas tehakse üldplaneeringuga ettepanekud

ehituskeeluvööndi (edaspidi ka EKV) vähendamiseks. Sisuliselt on tegu läbi varasemate

detailplaneeringute juba tehtud otsustega. Ettepanekute ülevaade on esitatud üldplaneeringu

seletuskirjas ning üldplaneeringu lisas 9. Alljärgnevalt on EKV vähendamise ettepanekuid käsitletud

keskkonnamõjude seisukohast.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31

Tabel 4. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekute analüüs

Asukoht ÜP kirjeldus Analüüs

Hõbesalu

küla

Villika kinnistu

detailplaneering. Ehitusõiguse

määramine 4 elamu

ehitamiseks. Planeering

osaliselt ellu viidud, krundid

mõõdistatud, Rahumaa

katastriüksusel väljastatud

ehitusluba 09.10.2006.

EKV vähendamise ettepanek puudutab üksikelamuid, mida on asutud

rajama vastavuses kehtestatud detailplaneeringuga. Ala

keskkonnatingimused ei ole, võrreldes otsuse (DP kehtestamise)

aegse olukorraga eeldatavalt oluliselt muutunud. Hoonestusala jääb

väljapoole määratletud korduva üleujutusala piiri. Planeeritavatest

elamutest mere poole on juba varem hoonestus rajatud ning

Hõbesalu külas laiema tervikuna on olemasolev väljakujunenud

hoonestus väga rannajoone lähedal (hooned jäävad kohati

paarikümne meetrini veepiirist) ja ranna-ala seega suuresti ümber

kujundatud. EKV vähendamisest seotuna Villika kinnistu DP-ga ei ole

antud asukohas ette näha olulist (täiendavat) mõju.

Mereäärse

küla

Keskküla kinnistu

detailplaneering. Kinnistu

jagamine kruntideks,

ehitusõiguse määramine

elamute ehitamiseks.

Planeeringut on asutud ellu

viima, katastriüksused

moodustatud. Hoonestusalad

asuvad üle 100 m kaugusel

korduva üleujutusega ala

piirist metsamaa kõlvikul.

Ranna ehituskeeluvööndi

vähendamine hoonestusalade

ja juurdepääsutede osas.

EKV vähendamise ettepanek puudutab kehtestatud detailplaneeringu

alusel kavandatud üksikelamuid (planeeringut on asutud ellu viima).

Hoonestusalad jäävad väljapoole määratletud korduva üleujutusala

piiri, ca 150 m kaugusele veepiirist. Ala keskkonnatingimused ei ole,

võrreldes otsuse (DP kehtestamise) aegse olukorraga eeldatavalt

oluliselt muutunud. Mereäärse külas on olemasolev väljakujunenud

hoonestus väga rannajoone lähedal (hooned jäävad kohati

paarikümne meetrini veepiirist) ja planeeritud hooned paikneksid

olemasolevate hoonete vahel. Kahest täiendavast eraldatud

kruntidena maastikku paigutatud üksikelamust antud asukohas ei ole

ette näha olulist mõju.

Haapsi

küla

Ranniku kinnistu

detailplaneering. Maa

jagamine elamukruntideks.

Ehituskeeluvööndi ulatuseks

arvestatud 100 m veepiirist.

Planeering on osaliselt ellu

viidud, katastriüksused

moodustatud, ehitatud

hooneid. Hoonestusalad on

kavandatud seljandikule u 2,5

m kõrgusele merepinnast.

Vähendada ranna

ehituskeeluvööndit

hoonestusalade ja

juurdepääsuteede ulatuses

EKV vähendamise ettepanek puudutatud kehtestatud

detailplaneeringut üksikelamute rajamiseks. Detailplaneeringuga on

planeeritud 26 ehituskrunti keskmise suurusega 670 m2. Hoonestus

on kavandatud väljapoole korduva üleujutusala piiri, alale juba

rajatud hoonestus jääb ca 100-130 m kaugusele veepiirist. Haapsi

külas on rannik ka olemasolevas olukorras suures osas juba

hoonestatud ning hoonestusjoon on keskmiselt ca 100 m kaugusel

merest. Detailplaneeringu elluviimise peamine probleem seisneb aga

tihedas hoonestuses, väga väikestes kruntides ja suures kruntide

arvus. Kompaktse hoonestusega hõlmatakse ca 380 m pikkune

rannalõik. Sellisest hoonestuslaadist võib eeldada, et ka õuealadega

piirnevale rannikualale tekib oluline koormus, mis võib kahjustada

sealseid looduskoosluseid. Kuigi kaasnev mõju on lokaalne ei ole EKV

vähendamine sellisel kujul (ehk arenduse täiemahuline ellu viimine)

kooskõlas ranna-alade kaitse põhimõtetega. Samas on

detailplaneeringut juba asutud reaalselt ellu viima ja olemasolevad

hooned on rajatud just merepoolsesse külge.

Üldplaneeringuga tehtavad ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud on varem langetatud

otsuste üle kandmised üldplaneeringusse. Villika ja Keskküla detailplaneeringute puhul ei näe KSH

ekspert ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekutest olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Haapsi

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

32 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

küla Ranniku detailplaneeringu ala puhul, kus ehituskeeluvööndisse on kavandatud tihedalt

hoonestatud ala 26 krundiga, ei saa ebasoodsat keskkonnamõju looduslikele rannikukooslustele aga

välistada.Tegemist on lahendusega, mille sarnaseid tuleks tulevikus hajaasustuses vältida, seda eriti

sarnastel, ilma toetava infrastruktuurita ja seni looduslikuna säilinud aladel. Paraku on kettiva

detailplaneeringu ellu viimist juba alustatud (s.t hoonestus on rajatud) just merepoolsest küljest,

mistõttu on KSH eksperdil keeruline esitada konkreetset ettepanekut, kuidas vähendada arenduse

mõju läbi üldplaneeringu ja EKV vähendamise/mittevähendamise kaalutlusprotsessi.

Lisaks on üldplaneeringuga lubatud ehituskeeluvööndi vähendamine:

 Vanamõisa jõe kaldal Nupu katastriüksusel (katastritunnus 33403:001:0021) ja

munitsipaalomandis oleval Veltsa mõisa katastriüksusel (katastritunnus 33401:001:0451).

 Koonga järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamine munitsipaalomandis oleval Sootsa

katastriüksusel (katastritunnus 33401:001:0424).

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt määratletakse kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus

nendes asukohtades vastava detailplaneeringuga.

Mõlemas asukohas on nimetatud katastriüksuste maakasutuse juhtotstarbeks määratud puhkeala

hoonete ehitamise õiguseta, s.t tegu on aladega, mis säilitatakse loodusliku või pool-looduslikuna, ning

kuhu on lubatud rajada vaid puhkeala teenindavaid rajatisi (nt viidad, pingid, prügikastid).

Vanamõisa jõe kallas kõnealuses asukohas on osaks (kaitsealusest) Veltsa mõisa pargist. Koonga järv

on avalikus kasutuses tehisjärv. Tulenevalt määratud maakasutuse juhtotstarbest saaks EKV

vähendamisel veekogude kallastele rajada üksnes rajatisi, mis võimaldavad veekogu ja selle kaldaid

kasutavaid puhkajaid paremini suunata. Puhkeala arendamisega võib paratamatult kaasneda ka ala

suurem kasutus. Mõlemas asukohas saab puhketegevuse soodustamist ja suunamist lugeda aga

otstarbekaks.

Mõlemad EKV vähendamise ettepanekud sisalduvad kehtestatud Koonga valla üldplaneeringus ja

nende keskkonnamõju on seega juba analüüsitud vastava KSH raames.

Ehituskeeluvööndi vähendamised või nende mittelubamised sõltuvad vastavatest Keskkonnaameti

kaalutlusotsustest.

9.2.2.3 Üleujutusoht ja sademeveekäitlus

Üleujutusohuga alade määratlemisel üldplaneeringus ja üleujutusohuga aladele

maakasutustingimuste määratlemisel on arvestatud enamuse KSH eksperdi poolsete ettepanekutega.

Üldplaneeringu lahendus pöörab tähelepanu üleujutusega seotud riskide maandamisele. Määratletud

on nii korduva üleujutuse ala piir mererannal, kõrgveepiir suurte üleujutusaladega siseveekogul kui ka

valla üleujutusohuga alad. Arvesse on võetud olemasolevad asjakohased alusuuringud nii kohalikul kui

riigi tasemel. Samuti on üleujutusohuga seotud piirangute seadmisel arvestatud

maakonnaplaneeringutes kajastatut. Sealhulgas on hoonete ehituskõrguse määramisel arvestatud

Pärnu maakonnaplaneeringus seatud 3 meetriga, mis kajastab 2005. a niinimetatud jaanuaritormi

aegset olukorda.

Kus võimalik ja otstarbekas, on üleujutusohuga ala läbi sobiva juhtotstarbe määramise jäetud

ehitustegevusest välja. Nii on nt Virtsu aleviku riskipiirkonnas maantee ja mere vaheline seni

hoonestamata maariba määratud puhkealaks hoonete ehitamise õiguseta.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33

Ülejutusohuga aladel, kus ehitus on lubatud, on määratud vastavad ehitus- ja kasutustingimused.

Tingimuste seadmisel on läbiv eesmärk olnud, et juhul, kui piirkond üle ujutatakse, oleks siiski tagatud

elanike turvalisus (juurdepääsuteede läbitavus, tehnovõrkude toimimine) ja kaasnevad varalised

kahjud võimalikult väikesed. Samuti panustavad tingimused looduskeskkonnale avalduva kahju

vältimiseks (n-ö üleujutuskindlad reoveekäitlussüsteemid jm).

Üldplaneeringu lahenduse koostamise protsessis esitas KSH ekspert omapoolsed ettepanekud

tingimuste seadmiseks üleujutusohuga aladele. Vastavad tingimused on terviklikult üle võetud ÜP

seletuskirja ptk 3.19 „Üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused“ ning neid ei ole seetõttu

siin korratud.

Üldplaneering suunab valla sademeveekäitlust, seades tingimused sademeveelahendustele.

Tingimuste seadmisel on lähtutud säästlike sademeveesüsteemide eelistamisest. Sademevesi tuleb

võimalusel immutada ja hajutada, säilitada tuleb olemasolevad sademeveekraavid ning vältida tuleb

sademevee torustike rajamist. Uute parklate rajamisel tuleb võimalusel kasutada vette laskvaid

katendeid ning rajada haljastust. Ühiskondlike hoonete puhul on seatud üldpõhimõtteks, et ehitiste ja

parklate ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa, mis loob eeldused sademevee

immutamiseks krundil. Nimetatud lahendusi on võimalik kasutada olukordades, kus sademevesi ei ole

reostunud.

Üldplaneeringus seatud tingimused on kooskõlas säästliku arengu ja kliimamuutustega kohanemise

põhimõtetega. Looduslähedased meetmed toetavad ökoloogilisi protsesse nagu näiteks põhjavee

toitumine. Samuti need aitavad paremini vastu võtta sademete tippkoormust, mis on eriti oluline

kliimamuutustega kohanemise kontekstis. Eesti kliimamuutuste stsenaariumite kohaselt21 võib Eestis

oodata sademete hulga suurenemist ja tormide sagenemist. Samuti prognoositakse merepinna tõusu.

Kuna sademeveekäitluse tingimused on sõnastatud suunavalt mitte kohustuslikuna, sõltub nende

põhimõtete reaalne rakendumine ja (positiivne) mõju detailplaneeringute koostamise ja

projekteerimise etapis esitavatest konkreetsetematest nõuetest.

Täiendavalt vajavad järgmisel planeerimise tasemel (detailplaneeringud, projekteerimistingimused)

tähelepanu liigniisked alad, mis ei ole seotud eelpool nimetatud üleujutusohuga aladele (kõrge

põhjaveetasemega alad, kuivendussüsteemidega alad jm). Näitena saab välja tuua tootmisalaks

reserveeritud maa Lihula linna loodeosas, mis on liigniiskel alal (niisked metsa- ja niidukooslused) ning

mida osaliselt läbib olemasolev kraavitus. Ala hoonestamisel tuleb ette näha asjakohased meetmed

üleujutuste vältimiseks hoonestataval alal ja selle juurdepääsudel ning vältida ebasoodsat mõju

piirnevate alade veerežiimile.

Üldplaneering arvestab liigveest ja üleujutustest tulenevate riskidega ning on ette näinud meetmed

nende riskide maandamiseks ja olulise keskkonnamõju vältimiseks.

9.2.2.4 Järeldused

KSH ekspert ei tuvastanud võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid põhja- või pinnaveele

üldplaneeringu lahenduse ellu viimisest.

21 Keskkonnaagentuur, 2014. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

34 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

9.3 Välisõhu kvaliteet, sh müratase

9.3.1 Mõjutatav keskkond

Lääneranna valla välisõhu saastetaseme kohta puudub informatsioon ning alal puuduvad ka

õhuseirejaamad. Arvestades ala üldist iseloomu (hajus asustus ja suur looduslähedaste alade osakaal),

võib välisõhu üldise seisundi hinnata heaks. Välisõhu seisundit mõjutavad eelkõige tootmisettevõtted,

karjäärid, hoonete kütmine ja transport teedel. Keskkonnaregistri22 andmetel on Lääneranna vallas 21

paikset õhusaasteallikat (tanklad, põllumajandus, katlamajad, karjäärid jm). Keskkonnaameti

keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS)23 kohaselt on Lääneranna vallas 11 õhusaaste heiteallikat,

millele on väljastatud kehtiv keskkonnaluba.

Ülevaade müratasemest kogu valla territooriumil puudub, kuid valla üldise mürataseme saab samuti

lugeda madalaks. Valla olulisemateks keskkonnamüra allikateks saab lugeda maanteid, tuuleparke,

tootmisettevõtteid, karjääre.

Välisõhus leviva müra kaardid on koostatud endise Varbla valla haldusterritooriumi kohta, kus

olulisemateks müraallikateks on tuulepargid (Tamba ja Mäli tuulepargid) ja maanteed24. Mürakaartide

alusel elamute õuealadel müratasemele seatud piirväärtust ei ületata. Tuuleparkide ja maantee

koosmõjus tekivad kõrgeimad keskmised müratasemed vahetult maanteega piirnevate elamute

juures. Kuigi kõrgeimad kaardistatud müratasemed tekivad maanteedega piirnevalt, on mitmete

elamualade puhul esmatähtsateks (ehk enim mürataset mõjutavaks) müraallikaks tuulepargid.

Arvestades tuuleparkide müra suhtelist häirivust, saab eeldada, et vähemalt osad piirkonna elanikud

tunnevad end tuuleparkide mürast häirituna.

Valda läbivaks suurimaks maanteeks on põhimaantee nr 10 Risti–Virtsu– Kuivastu–Kuressaare, mille

aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus Lääneranna valda läbivas lõigus on 2023. a seisuga 2751-

3076 autot25. Kuna aastane liiklussagedus antud lõigul jääb alla kolme miljoni sõiduki, ei ole

Transpordiametil kohustust koostada maanteele strateegilist mürakaarti ja sellega seotud müra

vähendamise tegevuskava.

9.3.2 Planeeringulahenduse eeldatavad mõjud

Üldplaneeringuga ei ole planeeritud selliseid uusi objekte ja alasid, mis võiksid kaasa tuua olulise

mürataseme tõusu või välisõhu saasteainete heite.

Vältimaks tootmisfunktsiooni ning elamis- ja puhkefunktsiooniga alade lähestikku paiknemisest

tekkivaid konflikte, on üldplaneeringus eristatud äri- ja toomismaade tüübid. Üldplaneeringus on

muuhulgas eristatud „tootmise ala“ ja „olulise keskkonnamõjuga tootmise ala“. Eristuse peamine

eesmärk on vältida tugevat häiringut tekitava tootmise lisandumist tiheasustusaladele ja

külakeskustesse. Näiteks ei ole mõistlik planeerida asulakeskustes paiknevate vanade farmihoonete

uuesti kasutusele võttu veise- või seafarmina, vaid hoonetele tuleks leida väiksema

keskkonnahäiringuga uus funktsioon. Samas ei ole otstarbekas mistahes tootmistegevuse

22 Keskkonnaagentuur. Keskkonnaregister, seisuga 25.05.2023 23 Keskkonnaagentuur. Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, seisuga 25.05.2023 24 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2019. Lääneranna valla välisõhu mürakaart endise Varbla valla

haldusterritooriumi osas 25 Transpordiamet, 2024. Teeregister. https://teeregister.mnt.ee/reet/

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35

keskusasulatest välja viimine (ehk alale uue juhtotstarbe määramine), kuna sel juhul ei ole tagatud

töökohtade ja elukohtade vaheline sünergia.

Asustusest eemal paiknevatel tootmisaladele täiendavat piirangut ei ole määratud ning neil aladel saab

tegevust planeerida vastavalt kehtivatele õigusaktidele, s.h keskkonnaalastele piirangutele ja

tingimustele. Olulise keskkonnamõjuga tootmise ala juhtotstarve on külakeskustes või nendega

piirnevalt määratud vaid asukohtades, kus juba tänasel päeval toimub keskkonnaloaga tegevus ja

sellega on eeldatavalt harjutud.

Kuna olemasolevad tuulepargid on hinnatud häiringuid tekitavateks müraallikateks, tuleks vältida uute

müratundlike hoonete ja alade rajamist tuuleparkide vahetusse mõjupiirkonda. Selle suunamiseks on

üldplaneeringus määratud olemasolevate tuuleparkide ümber kujad, mille ulatuses on vallavalitsusel

õigus mürauuringu nõudmiseks ning ühtlasi ka kaalutlusõigus arendustegevusest keeldumiseks.

Olemasolevate tuuleparkide mürauuringute26 põhjal saab hinnata, et aasta keskmine müratase jääb

elamualade müra sihtväärtuse (suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel) piiresse

orienteeruvalt 400 m kaugusel tuuleparkidest. Ühtlasi on see orienteeruv ulatus, kus uute

müratundlike objektide rajamist tuleks olemasolevate tuuleparkide puhul vältida.

Halbade olude korral võib aga mürahäiring esineda ka kaugemal, orienteeruvalt kuni 700 m kaugusel.

Sellest tulenevalt on üldplaneeringus kujaks määratud 700 m. Virtsu aleviku tuuleparkide ümber on

müratase madalam ning seal saab arvestada mõnevõrra väiksemat kuja, mis peaks KSH eksperdi

hinnangul olema vähemalt 500 m. Uute rajatavate tuuleparkide puhul saab tulevikus puhverala

määramisel arvesse võtta nende keskkonnamõju (strateegilise) hindamise raames saadud tulemused.

Oluliste uute arenduste kavandamisel (uued tootmisettevõtted või olemasolevate laiendused) tuleb

teostada vastavale konkreetsele objektile keskkonnamõju eelhindamine ning vajadusel sellest tulenev

täiemahuline hindamine, et vältida seatud piirnormide ületamist ja leida sobivad leevendavad

meetmed.

9.3.3 Müranormide rakendamine

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele tuleb planeeringute koostamisel tagada, et planeeringu

elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. Müra normtasemete

arvsuurused on kehtestatud Keskkonnaministri määrusega27 ning need sõltuvad ala mürakategooriast,

mis määratakse vastavalt üldplaneeringu juhotstarbele.

Atmosfääriõhu kaitse seaduses toodud maa-alade jaotus mürakategooriatesse erineb mõnevõrra

Lääneranna valla üldplaneeringus kasutatud juhtotstarvete nimekirjast. Seetõttu tegi KSH ekspert

ettepaneku lähtuda müranormidele vastavuse kaalumisel alljärgnevast vastavustabelist (Tabel 5).

Tabeli koostamisel on silmas peetud ala eeldatavat iseloomu ja mürahäiringute vältimise vajalikkuse

astet vastaval alal.

Tabel 5. Soovituslik maakasutuse juhtotstarvete vastavus mürakategooriatele

26 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2019. Lääneranna valla välisõhu mürakaart endise Varbla valla

haldusterritooriumi osas 27 Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (RT I, 27.05.2020, 2)

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

36 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

ÜP maakasutuse juhtotstarve Mürakategooria

Elamuala tiheasustusalal ja kompaktse

iseloomuga külakeskuses (E1) II kategooria – elamu maa-alad

Elamuala-korterelamute ala (E2)

Segahoonestusega ala (S) III kategooria – keskuse maa-alad

Äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtte ala (Ä)

Mäetööstuse ala (T1)

V kategooria – tootmise maa-alad Tootmise ala (T2)

Olulise keskkonnamõjuga tootmise ala (T3)

Jäätmekäitluse ja tehnoehitiste ala (O)

Üldkasutatav ala (A) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad

Riigikaitse ala (R1) Müranorme ei rakendata.

Päästeteenistuse ja korrakaitse asutuse ala (R2)

Puhkeala hoonete ehitamise õigusega (P1)

II kategooria – rohealad

Puhkeala hoonete ehitamise õiguseta (P2)

Haljasala- ja parkmetsa ala (HP)

Aiamaa ala (AM)

Kalmistu ala (K)

Kaitsehaljastuse ala (HK)

Üleminekuala/puhverala, mille üks eesmärkidest on

mürataseme vähendamine – (rohealade) müranorme ei

rakendata.

Transpordiala VI kategooria – liikluse maa-alad

Sadama ala

Maatulundusala

Maatulundusaladel paiknevaid õuealasid käsitleda II

kategooria alana ehk elamu maa-alana.

Aladel, kus püsiv asutus või otsene avalik kasutus puudub,

müranorme ei rakendata.

9.3.3.1 Järeldused

Üldplaneeringus toodud tingimustest ja eelpool toodud rakendamissoovitustest lähtuva

planeerimise korral ei too üldplaneeringu elluviimine eeldatavalt kaasa olulist ebasoodsat

keskkonnamõju välisõhu kvaliteedile.

9.4 Bioloogiline mitmekesisus, taimed ja loomad

9.4.1 Mõjutatav keskkond

Lääneranna valla eripäraks ja väärtuseks on ulatuslikud asustamata soo-, raba- ja metsaalad. Samuti

on piirkonna esile tõstmist väärivateks väärtusteks bioloogilise mitmekesisuse aspektist olulised pool-

looduslikud kooslused, s.h ulatuslikud rannaniidud. Lääneranna valla ranna-aladel on muuhulgas kõrge

tähtsus nii pesitsevatele kui läbirändavatele lindudele.

Lääneranna valla loodusväärtuseid iseloomustab ühtlasi suhteliselt suur kaitstava maa pindala. 2022.

a seisuga oli valla territooriumist looduskaitse all 38,6% ehk 52 626 ha (võrdluseks – keskmiselt on Eesti

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37

omavalitsustes kaitse all 17,7% territooriumist)28. Keskkonnaportaali29 andmetel jääb tervikuna või

osaliselt Lääneranna valda:

 1 rahvuspark (Matsalu rahvuspark);

 2 maastikukaitseala (Kurese ja Ura maastikukaitsealad);

 22 looduskaitseala (neist suurimad on Lavassaare ja Nätsi-Võlla looduskaitsealad);

 9 kaitsealust parki (mõisapargid, millest suurim on Vatla mõisa park);

 16 hoiuala (neist suurimad on Pärnu lahe ja Väinamete hoiualad);

 45 kaitsealuse liigi püsielupaika (neist 22 on moodustatud merikotka kaitsmiseks ja 10 väike-

konnakotka kaitsmiseks, teiste liikide püsielupaikasid on vähem);

 13 kaitsealust puud või puudegruppi (nt Suitsu tammed);

 8 kaitsealust rändrahnu või kivikülvi (nt Näärikivid);

 1 kaitsealune pinnavorm (Pärdi mägi).

19.08.2024 seisuga jäävad Lääneranna valla territooriumile lisaks kolm kavandatavat looduskaitseala

(Käntu-Kastja, Metsaelupaikade ja Metsavajakute looduskaitsealad), kavandatav Karuse-Linnuse

hoiuala laiendus ning neli kavandatavat püsielupaika (Mereäärse kassikaku püsielupaik, Muriste kauni

kuldkinga püsielupaik, Pivarootsi käpaliste püsielupaik, Nehatu jumalakäpa püsielupaik).

Kõiki neid objekte ei ole otstarbekas siinkohal ükshaaval välja tuua, kuid KSH ekspert on KSH läbi

viimisel arvestanud kõigi Eesti Looduse Infosüsteemi kantud kaitsealuste loodusobjektidega, s.h

kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtadega ning kavandatavate kaitstavate aladega.

Kaitse- ja hoiualade ning kaitsealuste üksikobjektide paiknemine on kajastatud alljärgneval joonisel

(Joonis 4). Liikide kaitse tagamise kaalutlustest lähtuvalt ei ole joonisele kantud püsielupaikasid.

Vallas esineb I, II ja III kaitsekategooria loomaliikide, taimeliikide ning seene- ja samblikuliikide

leiupaiku. Kaitsealustest lindudest leiduvad piirkonnas näiteks I kaitsekategooria merikotkas

(Haliaeetus albicilla) ja väike-konnakotkas (Aquila pomarina). I kaitsekategooria taimeliikidest leidub

vallas näiteks Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei) ja seeneliikidest väike-krookustorik (Hapalopilus

croceus). II kaitsekategooria loomaliikidest leidub vallas nii põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) kui ka

pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), taimeliikidest valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), samblikest

ruske nuisamblik (Sclerophora coniophaea).

Lääneranna vallas paikneb ka rohkelt vääriselupaiku (413). Vääriselupaigad on alad metsas, kus on suur

kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. Riigimetsas

asuvad vääriselupaigad on kaitstud Keskkonnaministri käskkirjaga. Eraomanikule kuuluvas metsas on

vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitseja on

Keskkonnaamet. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid vallas puuduvad.

28 Keskkonnaagentuur, 2022. Looduskaitse arvudes 2022 29 Keskkonnaagentuur, 2024. Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee/ (seisuga 01.03.2024)

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

38 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Joonis 4. Lääneranna valla kaitse- ja hoiualad ning kaitsealused üksikobjektid (seisuga 01.03.2024)

9.4.2 Planeeringulahenduse eeldatavad mõjud

9.4.2.1 Maakasutuse planeerimine

Üldplaneeringuga ei nähta ette ulatuslikku maakasutuse muutmist ega suurte

infrastruktuuriobjektide rajamist seni looduslikuna säilinud aladel. Uued arendusalad on planeeritud

suurematesse olemasolevatesse keskustesse. Koondava planeerimisega välditakse maastiku

killustumist, mis takistaks liikide levikut.

Looduslikult väärtuslikumad alad, s.h kaitsealused objektid ja kaitsealuste liikide EELISesse kantud

leiukohad, on võimalikult suures ulatuses arvatud rohelise võrgustiku koosseisu, et toetada nende

alade säilimist ja omavahelist sidusust.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39

Lihula linna serva on asula laiendusena reserveeritud toomisala, millele ulatuvad EELISes registreeritud

III kategooria kaitsealuse liigi hall käpp leiukohad. Tootmise ala reaalse kasutuselevõtu planeerimisel

tuleb kaitsealuse liigi kasvukoha asukoht, ulatus ja olulisus täpsustada ning vastavalt vajadusele ette

näha meetmed liigi kaitsmiseks.

Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on lähemalt käsitletud Natura eelhindamise peatükis (ptk 9.5).

Väljaspool kaitstavaid loodusobjekte paiknevate vääriselupaikade kaitset ja kasutamist reguleerib

metsaseadus ning sellele lisaks täiendavaid piiranguid üldplaneeringuga vääriselupaikadele ei seata.

Valdavalt on vääriselupaigad arvatud valla rohevõrgustikku ning väljaspool rohevõrgustikku

kaardistatud vääriselupaikadel ei ole ette nähtud maakasutuse juhtotstarbe muutmist ega

arengualasid. Seega toetab üldplaneering vääriselupaikade metsamaana säilimist. Vääriselupaikade

säilimine ja areng eeldab lisaks võimalikult looduslikku arengut ning minimaalset inimmõju. Edasisel

arendustegevusel (detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel vm)

tuleb jälgida, et vääriselupaikade asukohtades ei toimuks sellist ehitustegevust või veerežiimi

muutmist, mis kahjustaks vääriselupaika. Muuhulgas tuleb vääriselupaikadele tähelepanu pöörata

võimalike kergliiklusteede rajamisel.

Valla territooriumile jäävad nn hiiemetsad (vanade pühapaikade metsa-alad) ning puisniidud on

üldplaneeringuga määratud väärtuslikeks rohealadeks. Väärtuslikke rohealasid paikneb nii

rohevõrgustikus kui väljaspool seda. Lisaks on asulakeskustes või nende lähistel määratud

puhkefunktsiooniga rohealasid. Puhkealad hõlmavad parke, haljasalasid, kallasradu jms. Eelnimetatud

eri tüüpi rohealade võrgustik hõlmab ulatusliku osa valla territooriumist. Üldplaneeringu lahendus on

seeläbi positiivse mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele.

Üldplaneeringuga on määratud rekreatiivse otstarbega puhkealad, mis olulises osas paiknevad

looduslähedastel aladel. Puhkealadel on sõltuvalt tüübist lubatud kas ainult puhkeala teenindavate

rajatiste (nt pingid või laudteed) ja loodusesse sobituvate väikehoonete (kuni 20 m2) või ka ala

teenindavate hoonete ehitamine.

Seni looduslähedasena säilinud aladel võib puhkealade rajamisega kaasneda täiendav koormus esmalt

rajatistega seotud ehitustegevusest ja seejärel puhkeala välja arendamisest tuleneva kasvanud

atraktiivsuse tõttu kasvanud kasutusest. Näiteks toodi üldplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul

välja, et Matsiranna puhkeala (alal paikneb Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatav telkimisala)

külastuskoormus ja külastajate käitumine on mõjutanud negatiivselt sealseid looduskooslusi.

Matsiranna puhkealale on 2004. a kehtestatud osaüldplaneering, mis ei ole aga täielikult

realiseerunud. Ala edasise arengu paremaks suunamiseks näeb üldplaneering otstarbeka lahendusena

alale ajakohase detailplaneeringu koostamist. Matsiranna puhkealale jäävad kaitsealuste liikide

kasvukohad ja elupaigad, samuti vääriselupaigad, millega tuleb arengu suunamisel ja rajatiste

kavandamisel (s.h detailplaneeringu koostamisel) vältimatult arvestada.

Üldplaneeringuga ei määrata puhkealade täpsemat kasutust (tsoneeringut, võimalike rajatiste mahtu

ja asukohta vm). KSH läbi viimise ajal ei ole lähiperspektiivis ette näha olulist ehitustegevust

puhkealadel (puudub teave selliste konkreetsete arenguplaanide kohta) ja sellest tulenevalt

külastuskoormuse märgatavat kasvu. Võimalik perspektiivne kasutuskoormus sõltub ka laiemalt valla

turismisektori edasistest arengutest. Seetõttu tuleb puhkealade edasisel arendamisel ja võimalike

rajatiste planeerimisel kaasnevat mõju looduskooslustele, s.h kaitstavatele loodusobjektidele,

täpsemalt analüüsida konkreetsete arendusplaanide selgumisel vastavas menetlusprotsessis

(detailplaneering, projekteerimistingimused, ehitusluba).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

40 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Vajadusel (puhkeala kattumisel kaitstavate loodusobjektidega ja piisava alusteabe puudumisel)

tuleb rajatiste kavandamisel teostada elupaikade, taimestiku ja/või loomastiku inventuurid, mille

abil selgitada rajatiste sobivaimad asukohad. Puhkealad hoonete ehitamise õiguseta on suures osas

määratud asulakeskustes. Sellistes asukohtades on neil looduskooslustele pigem positiivne mõju,

säilitades looduslähedasi alasid intensiivsema maakasutusega alade vahel. Mõned puhkealad on

määratud rannikualadele ja üks Kasari jõe äärde. Väikesemahulisi rajatisi (laudteed, vaateplatvormid,

puhkekohad vm) on eeldatavalt võimalik maastikku paigutada nii, et sellega ei kaasne olulist maastiku

muutust ja elupaikade kadu. Teiselt poolt võib välja tuua ka puhkerajatiste eeldatava positiivse mõju.

Lääneranna valla rannikualasid saab lugeda puhkeväärtuselt atraktiivseks. Kindlate alade ette

valmistamine puhkamise suunamiseks, võimaldab vähendada kontrollimatut survet (tallamine,

prügistamine, häirimine) teistel aladel.

Hoonete ehitamise õigusega puhkealad on üldjuhul määratud väljapoole kõige tundlikumaid

looduskooslusi. Nendeks on üldjuhul asulakeskuste lähedased rohealad, pargid, n-ö külaplatsid.

Mitmetel neist on olemasolevad rajatised või paiknevad alad hoonestatud alade vahel. Kaitsealuste

loodusobjektidega kattuvad lisaks eelpool nimetatud Matsiranna puhkealale ka Lihula puhkealad,

Veltsa mõisa pargi puhkeala ja Keemu küla puhkeala. Kui Lihula ja Veltsa puhkealad on inimtegevusest

juba suuresti mõjutatud piirkonnas, siis Keemu sadamat ümbritseva puhkeala (kaks lahusükki) ning

Pivarootsi puhkeala territooriumid on n-ö vähemmõjutatud alad ning EELISe andmetel suures ulatuses

kaetud kaitstavate liikide leiukohtade ja/või loodusdirektiivi elupaigatüüpidega. Keemu ja Pivarootsi

puhkealale rajatiste planeerimisel tuleb läbi viia KMH ja Natura eelhindamine (vajadusel asjakohane

hindamine), selgitamaks, kas kavandatud tegevust on võimalik ellu viia ilma ebasoodsa mõjuta

liikidele ja elupaikadele. Samuti on ehitustegevuseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek.

Puhkealade mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on lisaks analüüsitud ptk 9.5.

Kohalikel omavalitsustel lasub ka ülesanne tagada läbi planeeringute avalikkusele võimalus

juurdepääsuks avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale, mistõttu on üldplaneeringusse kantud

orienteeruvad ligipääsude asukohad. Lääneranna valla rannikuala ja Kasari jõe äärsed alad on kõrge

loodusliku väärtuse tõttu suures ulatuses arvatud kaitsealade koosseisu ning üldplaneeringus on

juurdepääsud kallasradadele ette nähtud ka kaitsealadel. Sellega võib kaasneda kasutuskoormus

nendes konkreetsetes asukohtades. Teisalt on kaitsealadel paiknevad (aga ka mujal looduskooslusi

läbivad) ligipääsud reeglina määratud juba olemasolevatele (väljakujunenud) teedele ja radadele,

mõeldud üldjuhul üksnes jalgsi liikumiseks (s.t ei kaasne olulist maa hõivamist ja muutmist ning

sõidukitega tallamist) ning konkreetsete juurdepääsude määramine ja nende ligipääsetavana

hoidmine võimaldab kasutuskoormust paremini suunata ja vähendada veekogule lähenemist mistahes

alalt. Juurdepääsude puhul ei ole üldplaneeringuga ette nähtud uute teede rajamist, millega kaasneks

ehitustegevus, elupaikade hõivamine, mootorsõidukite liikumine jm. Seega ei ole juurdepääsude

määramisega ette näha olulist ebasoodsat mõju elusloodusele.

Tähelepanu vajab, et mõned kallasraja juurdepääsuks määratud rajad ja nendega seotud kallasraja

lõigud ulatuvad kaitsealuste kurvitsaliste elupaikadesse (kurvits, niidurüdi) ja/või on seal Matsalu

rahvuspargi sihtkaitsevööndite kaitsekorraga kehtestatud inimeste viibimisele ajalised piirangud.

Nende juurdepääsude kasutamine saab toimuda üksnes väljaspool Matsalu rahvuspargi kaitse-

eeskirjas määratud liikumispiirangute perioodi (v.a kaitse-eeskirjas toodud erisused) ning vajadusel

tuleb koostöös Keskkonnaametiga radade algusesse paigaldada vastavad infotahvlid vm sobivad

lahendused.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41

Üldplaneeringuga seatud tingimused piiravad eelkõige maakasutuse muudatusi ja ehitustegevust

looduslikel aladel, mida võib samas lugeda ka kõige pöördumatuma mõjuga tegevusteks. Teatud

tingimused seab üldplaneering lisaks ka raietegevusele, kuid raiete mõju väärtuslikele rohealadele jääb

suuresti sõltuma seotud osapoolte koostöötahtest.

9.4.2.2 Roheline võrgustik

Lääneranna valla üldplaneeringuga on täpsustatud maakonna tasandil konstrueeritud rohelise

võrgustiku piire ja selle kaitse- ja kasutustingimusi. Selleks teostati üldplaneeringu osana

maakonnaplaneeringute ja varasemate üldplaneeringute kohase rohelise võrgustiku piiride analüüs.

Analüüsi ja rohevõrgustiku piiride täpsustamise põhimõtete ülevaade koos konkreetsete muudatuste

ülevaatega on esitatud üldplaneeringu lisas ning seda ei ole siinkohal otstarbekas dubleerivalt välja

tuua.

Mõne maakondliku rohevõrgustiku elemendi ulatus vähendatud. Samas on lisatud täiendavaid

rohekoridore ja laiendatud mõne koridori ulatust.

KSH ekspert esitas omapoolsed sisendid ja märkused rohevõrgustiku analüüsi, millega on

üldplaneeringu lahenduses üldjoontes arvestatud.

Muuhulgas tegi KSH ekspert rohevõrgustiku osas näiteks alljärgnevad ettepanekud:

1. Lääne maakonnaplaneeringus on tugialad ja koridorid selgelt piiritlemata. Soovitav on

rohevõrgustik jagada vastavateks eraldi elementideks, et võimaldada erinevate tingimuste (nt

tarastamise piirangud koridorides) üheselt mõistetavat rakendamist.

Ettepanekuga on üldplaneeringus arvestatud.

2. Pärnu maakonnaplaneeringus on koridorid kajastatud teljena. Üldplaneeringu paremaks

rakendamiseks, s.h erinevate tõlgenduste vältimiseks üldplaneeringuga seatud piirangute

kehtivusulatuse määratlemisel, tuleb kõigile koridoridele anda konkreetsete piiridega

pindalaline ruumikuju.

Ettepanekuga on üldplaneeringus arvestatud.

3. Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute piiril on rannikuäärse rohevõrgustiku kulgemises

ebakõlad. Soovitav on maakonnaplaneeringute üleminekukohas rohevõrgustik moodustada

ühtselt mererannani, ilma sopistusteta.

Ettepanekuga on üldplaneeringus arvestatud.

4. Osa koridore on Lääne maakonnaplaneeringus ca 150 m kogulaiusega. Inimpelglikele liikidele

liikumisvõimaluse tagamiseks on soovitav kõrgema taseme tugialade vahel

moodustada/säilitada võimalusel vähemalt 500 m laiused koridorid30. Laiem koridor pakub

teatud liikidele ka elupaiku ning toimib ka avatud maastiku tingimustes. Ühtlasi muudavad

laiemad koridorid võrgustiku kui terviku n-ö vähem haavatavamaks - väheneb tõenäosus, et

väga väikese ulatusega maastikupildi muutus lõikab läbi kogu koridori ja kahjustab selle

toimimist.

30 Keskkonnaagentuur, 2023. Rohevõrgustiku planeerimise juhend

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

42 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Ettepanekuga on üldplaneeringus arvestatud (vt nt Joonis 5).

Joonis 5. Näide rohevõrgustiku koridori

laiendamistest (väljavõte ÜP lisast 3

seisuga märts 2024)

5. KSH ekspert ei leidnud maastikulist/looduskaitselist selgitust Kirbla piirkonna maakondliku

tugiala „sakilisele“ ruumikujule. Ettepanek on moodustada tugiala piir piki metsamassiive ja

katastripiire, haarates ühtlasi tugiala piirkonda jäävad looduskaitselise väärtusega alad.

Lisaks võiks kahe maakondliku tugiala vahel kaaluda täiendava koridori moodustamist, kuna

maakondlikud koridorid paiknevad suhteliselt kaugel. Maanteedel toimunud loomaõnnetuste

statistika põhjal liiguvad antud piirkonnas üle maantee nt metskitsed. Koridori täpne asukoht

ja laius täpsustada kohaliku teadmise järgi.

Ettepanekutega on üldplaneeringus arvestatud (vt Joonis 6).

Joonis 6. Kirbla piirkonna

muudatused (väljavõte ÜP

lisast 3 seisuga märts 2024)

6. Kaaluda Rumba piirkonna tugiala laiendamist Vigala jõeni ja jõe rohelise võrgustikku sisse

arvamist. Veekogud ja nende kaldad pakuvad täiendavaid elupaiku ja mitmekesistavad

rohevõrgustiku funktsioone.

Lisaks on piirkonda moodustatud maakondlik koridor väga kitsas. Koridori tuleks laiendada

soovitavalt lääne suunas. Alternatiiv on moodustada toetav koridor valla idapiirile, hõlmates

Käntu-Kastja loodusala kagunurga ning luues võimaluse ühendada see Märjamaa valla

rohevõrgustikuga.

Ettepanekutega on üldplaneeringus arvestatud (vt Joonis 7).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43

Joonis 7. Rumba piirkonna

muudatused (väljavõte ÜP lisast 3

seisuga märts 2024)

7. Rannaküla piirkonnas on ettepanek rohevõrgustiku elemendi läänepiiri laiendada metsastel

aladel olemasolevate õuealadeni, kuna piirkonnas on kaardistatud potentsiaalselt väärtuslikke

koosluseid. Ühtlasi luua rohevõrgustikule hoonestatud alade vahelised ühendused

mererannaga.

Ettepanekutega on arvestatud (vt Joonis 8).

Joonis 8. Rannaküla piirkonna

muudatused (väljavõte ÜP lisast 3

seisuga märts 2024)

8. Salevere külas kulgeb maakondlik koridor läbi olemasolevate eluhoonete ja tootmishoonete

õuealade, kus ei ole võimalik tagada toimivat rohekoridori. Eeldatavalt on koridor

moodustatud Salumäe sidumiseks lõunapoolsete aladega ja vastav ühendus peab säilima.

Kaaluda koridori nihutamist lääne suunas ehk hoonestatud alade kõrval. Kuna tegu on avatud

maastikuga, tuleb arvestada senisest laiema koridoriga.

Ettepanekutega on arvestatud (vt Joonis 9).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

44 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Joonis 9. Salevere küla

piirkonna muudatused

(väljavõte ÜP lisast 3

seisuga märts 2024)

Lääneranna rohevõrgustikus on kaks piirkonda, mis ei vasta otseselt n-ö tavapärastele rohevõrgustiku

elementide kriteeriumitele, kuid on kaalutluse tulemusena siiski arvatud tervikuna rohevõrgustiku

koosseisu:

 Matsalu rahvuspargi tugiala. Rohevõrgustiku tugiala peaks hõlmama eelkõige looduslikke ja

pool-looduslikke alasid. Matsalu rahvuspargi tugialasse jääb arvestatavas ulatuses haritavat

maad ja õuealasid ning ta ei vasta seetõttu tervikuna tugiala tunnustele (vastavalt

rohevõrgustiku planeerimise juhendile tuleks maakondliku ja kohaliku omavalitsuse tasandi

rohevõrgustiku tugialades tagada vähemalt 70% looduliku ala osakaal31, riiklike alade puhul

90% osakaal). Üldplaneeringu koostamisel kaaluti rohevõrgustiku piiride täpsustamist, kuid

kuna piirkonna maakasutus on mosaiikne ja asustus hajus, oleks tulemuseks killustunud ja

keerulise struktuuriga rohevõrgustik. Sellest tulenevalt otsustati ala jätta kompaktsete

piiridega üheks terviklikuks tugialaks.

Rohevõrgustiku tingimuste rakendamisel tuleks Matsalu rahvuspargi tugialas lähtuda

põhimõttest, et Matsalu rahvuspargi tugiala funktsioone arvestatakse vastavalt Matsalu

rahvuspargi kaitse-eeskirjas määratud kaitse-eesmärkidele ning traditsiooniline juba

väljakujunenud külamaastik on antud juhul funktsioneeriva rohevõrgustiku osa.

Sellegipoolest tuleb vältida looduslike ja pool-looduslike alade osakaalu olulist vähenemist.

 Sarnane olukord on piki valla läänerannikut kulgeva tugialaga. Rohevõrgustik on moodustatud

mosaiiksesse maastikku, kus metsad ja niidud vahelduvad elamute ja põllumaadega. Selle

asemel, et rannikuala rohevõrgustikust intensiivsemas kasutuses alasid välja lõigata ja

moodustada kitsamate rohekoridoride ja väikeste astmelaudade võrgustik, on ka see ala

säilitatud laia ja erinevaid maastikke hõlmava rohevõrgustiku elemendina.

Ala eesmärgiks saab lugeda hõreda asustuse ja suure looduslähedaste alade osakaaluga

maastiku säilitamise, mis oma mosaiiksusega pakub mitmekesiseid kasvukohti, elu- ja

toitumispaiku erinevatele liikidele. Tagada tuleb põhja-lõunasuunaline rohevõrgustiku

katkematu sidusus.

31 Keskkonnaagentuur, 2023. Rohevõrgustiku planeerimise juhend

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45

Lääneranna valla täpsustatud rohevõrgustik kaasati Keskkonnaagentuuri läbi viidud üldplaneeringute

analüüsi32, mille eesmärgiks oli anda soovitus planeeringute kvaliteedi tõstmiseks. Analüüsi käigus

hinnati ökosüsteemide seisundit ja sidusust rohevõrgustikus. Lääneranna valla rohevõrgustikus oli

analüüsitud üldplaneeringutest (analüüsi oli kaasatud 40 kohalikku omavalitsust) kõige kõrgem heas

seisundis ökosüsteemide osakaal (35%). Keskmises kuni heas seisundis ökosüsteemid moodustavad

66% rohevõrgustikust. Samuti oli Lääneranna vallas analüüsitud üldplaneeringutest kõige kõrgem hea

ja keskmise sidususega ökosüsteemide osakaal (60%).

Märkimist väärib, et tugialade ja koridoride vahel on oluline erinevus ning koridorides on

ökosüsteemide seisund ja sidusus oluliselt madalam. Erinevus tuleneb sellest, et tugialad hõlmavad

suuremad looduslikud alad, s.h looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad. Rohekoridorid on

moodustatud, tagamaks nende väärtuslike alade omavaheline seotus. Paraku ei ole kõigis Lääneranna

valla piirkondades võimalik leida heas seisundis ökosüsteemidega koridore. Prioriseerides võrgustiku

terviklikkust ja sidusust, on koridore moodustatud ka intensiivselt haritavate maade vahele ja/või neid

osaliselt hõlmates.

Rohevõrgustikule üldplaneeringule seatud tingimused piiravad ehitustegevust rohevõrgustikus.

Hajaasustuse põhimõttel elamute rajamine ei ole täielikult keelatud, kuid funktsioneeriva

rohevõrgustikuna peab säilima vähemalt 80% kavandatava tegevuse alast (läbi mille tagatakse selle

osakaalu säilimine ka kogu rohelise võrgustiku territooriumist) ning ehitamine on lubatud üksnes

rohevõrgustiku sidususe säilimise alase eksperthinnangu alusel. Arvestades rohevõrgustikku kuuluvaid

eripäraseid alasid (vt selgitused eespool mitmekesise maastikuga rohevõrgustiku elementide kohta),

on antud lähenemine KSH eksperdi hinnangul asjakohane.

Lääneranna üldplaneering keelab päikeseparkide rohevõrgustikku rajamise, v.a kaalutletud erandina,

kui see ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist. Arvestades, et tootmiseks rajatavates päikeseparkides on

paneelid üldjuhul paigutatud suhteliselt tihedalt ning päikesepargid on reeglina tarastatud, on küllalt

vähetõenäoline, et päikesepargi asukohas on võimalik säilitada rohevõrgustiku toimimine. Kuna

päikesepargi rajamine rohevõrgustikku saab olla üksnes kaalutletud erand ja rohevõrgustiku piirid on

määratud valla tasemel ehk teatava üldistusega, ei pea KSH ekspert siiski vajalikuks vastava võimaluse

eemaldamist (nt võib see osutuda asjakohaseks, kui päikesepark ulatub rohevõrgustiku serva ja/või

ökoloogiliselt väheväärtuslikule alale).

KSH ekspert soovitas päikeseparkide puhul jätta vallavalitsusele õigus seada pargi iseloomust ja

asukohast lähtuvalt lisatingimusi päikesepargi rajamisele pargist lähtuva keskkonnamõju

vähendamiseks. Vastav põhimõte on üldplaneeringusse lisatatud.

Tingimused tuleb seada juhtumipõhiselt. Elurikkuse kaitseks seatavad tingimused (kompenseerivad või

leevendavad meetmed) võivad vajadusel olla nt:

 paneelide vahelise taimestiku säilitamise või taastamise nõue;

 mullastikku ja taimestikku vähem häirivad kinnituslahendused;

 min. lubatud paneeliridade vahekaugus (nt 10 m, et sinna jääks ka päikselist ala);

 puhvervöönd põlispuude ümber;

32 Keskkonnaagentuur, 2023. Rohevõrgustik. Üldplaneeringute analüüs ja planeerimissoovitused

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

46 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

 ehitustööde keeld (põllu)lindude pesitusajal;

 loomade liikumisega arvestavad piirdeaiad (nt 20-30 cm kõrgusel maapinnast, et väiksemad

loomad alt läbi pääseksid);

 herbitsiidide kasutamise keeld (ehk hooldus niitmise või karjatamise abil).

Rohevõrgustikku ulatuvad Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringuga leitud tuuleenergeetika

arendamiseks sobivad alad. Vastavaid mõjusid on hinnatud ja käsitletud tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruandes33. Ühtlasi on tehtud vastavad leevendusmeetmete

ettepanekud. Vastavalt aruandes tehtud ettepanekule on üldplaneeringu rohevõrgustikku lisatud

täiendav rohekoridor Karuse ja Linnuse külade vahel, kuid paralleelselt on säilitatud ka n-ö algne

koridor, kuhu ulatub osaliselt eelvalikuala 5 (vt ptk 5.5). Algne koridor peab toimivana säilima vähemalt

kuni lõpliku tuuleparkide lahenduse välja töötamiseni.

9.4.3 Järeldused

Üldplaneeringu lahendusest ei tulene eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale.

Planeeringulahendusega määratud rohevõrgustik on KSH eksperdi hinnangul ulatuslik ja sidus,

toetades muuhulgas kaitsealuste loodusobjektide vahelisi ühendusi. Üldplaneeringus seatud kõigi

tingimuste täitmisel säilib eeldatavalt rohevõrgustiku kui terviku toimimine.

9.5 Natura hindamine

9.5.1 Natura hindamise põhimõtted

KSH menetluse osana tuleb läbi viia Natura hindamine. Natura hindamine on kavade ja projektidega

kaasneva mõju hindamine loodusdirektiivi ja linnudirektiivi alusel moodustatud rahvusvahelise

kaitsega aladele (loodus- ja linnualadele).

Natura hindamise teostamisel lähtuti Euroopa Komisjoni suunistest34 ning asjakohastest riiklikest

juhendmaterjalidest35.

Natura hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura-eelhindamise eesmärgiks on välja

selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura alale ning

asjakohase hindamise (ehk n-ö täismahus hindamise) vajadus.

Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt peaks Natura hindamine olema proportsionaalne hinnatava

strateegilise dokumendi geograafilise ulatuse, kava üksikasjalikkuse taseme ning tõenäolise mõju laadi

ja ulatusega. Üldplaneeringu etapis ei ole võimalik üksikasjalikult analüüsida kõiki võimalikke

mõjusid kõikidele objektidele, kuna nende tegevuste lahendus selgub alles planeerimise järgmistel

tasemetel.

33 Hendrikson & Ko OÜ, 2023. Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise I etapi aruanne 34 Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised

suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. 28.09.2021. C(2021) 6913. 35 MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47

Olukordades, kus Natura aladele avalduvat ebasoodsat mõju ei ole võimalik üheselt täielikult välistada

ja/või ei ole teada selle mõju suurus/ulatus, on Natura asjakohase hindamise raames analüüsitud:

- peamisi tõenäolisi mõjusid või riske üldplaneeringu üldistusastme ja määramatuse tasemel,

arvestades seejuures ka võimaluste piires ka kumulatiivseid mõjusid;

- võimalike alternatiivide olemasolu üldplaneeringu üldistusastmes;

- võimalikke (üldiseid) leevendusmeetmeid või tingimusi, millega on võimalik mõju edasistes

etappides vähendada või vältida.

Selliste alade ja objektide puhul tuleb mõju Natura aladele lähemalt analüüsida projekti tasandil.

9.5.2 Natura eelhindamine

9.5.2.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus on esitatud käesoleva aruande ptk 2.

9.5.2.2 Natura alade lühikirjeldus

Rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 võrgustiku loodualasid ulatub Lääneranna valda 28 ja

linnualasid 6 (Joonis 10).

Linnu- või loodusalasid, mis jäävad väljapoole valla territooriumi, kuid vajaksid oma asukohast või

muudest põhjustest tulenevalt sellegipoolest hindamisse kaasamist, Natura eelhindamisel ei

tuvastatud.

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

48 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Joonis 10. Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade paiknemine Lääneranna vallas ja sellega

piirnevatel aladel

Loodusalasid on Lääneranna valla territooriumil 27, neist 20 tervikuna ja 7 osaliselt. Ülevaade

loodusaladest ja nende kaitse-eesmärkidest on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 6).

Tabel 6. Lääneranna vallas paiknevad või sellega piirnevad Natura 2000 võrgustiku loodusalad

Ala nimi Keskkonna-

registri

kood

Rahvus-

vaheline

kood

Kogu-

pindala,

ha

Pindalast

vallas,

%

Kaitse-eesmärk

Oidrema

loodusala

RAH0000302 EE0040339 35,3 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), vanad

laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070).

Ura

loodusala

RAH0000303 EE0040355 311,2 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130), liigirikkad madalsood (7230), vanad

laialehised metsad (*9020), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Vaiste

loodusala

RAH0000311 EE0040366 160,8 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad

(*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad

madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Varbla

loodusala

RAH0000322 EE0040352 266 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on püsitaimestuga kivirannad (1220), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited – *2130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad

– 6210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020)

ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

Raespa

loodusala

RAH0000300 EE0040349 245 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530),

vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja harilik hink (Cobitis taenia).

Sõmeri

loodusala

RAH0000299 EE0040356 362,5 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), rannaniidud (*1630),

kadastikud (5130), lood (alvarid - *6280), lamminiidud (6450) ja liigirikkad madalsood (7230); II lisas

nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

50 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Ala nimi Keskkonna-

registri

kood

Rahvus-

vaheline

kood

Kogu-

pindala,

ha

Pindalast

vallas,

%

Kaitse-eesmärk

Tuhu

loodusala

RAH0000604 EE0040214 4049,6 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad

nõmmed (4030), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood

(7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), okasmetsad oosidel ja

moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas

(Saussurea alpina ssp. esthonica) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Poanse

loodusala

RAH0000475 EE0040206 312,4 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230) ja

puiskarjamaad (9070); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) ja vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior).

Paadrema

loodusala

RAH0000317 EE0040341 1364,4 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud

(*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud

(9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Mihkli

loodusala

RAH0000293 EE0040307 88,7 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),

vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020); II lisas nimetatud liik, mille isendite

elupaika kaitstakse, on roheline kaksikhammas (Dicranum viride).

Haapsi

loodusala

RAH0000559 EE0040329 60,3 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised

metsad (*9020); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on laiujur (Dytiscus

latissimus).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51

Ala nimi Keskkonna-

registri

kood

Rahvus-

vaheline

kood

Kogu-

pindala,

ha

Pindalast

vallas,

%

Kaitse-eesmärk

Naissoo

loodusala

RAH0000291 EE0040332 116,3 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud

(9050) ja puiskarjamaad (9070); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on roheline

kaksikhammas (Dicranum viride).

Lihula

loodusala

RAH0000558 EE0040213 6756,3 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (*6270), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).;

Karinõmm

e loodusala

RAH0000313 EE0040311 388,7 ha 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0).

Karuse-

Linnuse

loodusala

RAH0000477 EE0040207 413,3 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud

(*6530), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060),

puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris) ja roheline

kaksikhammas (Dicranum viride).

Lauaru

loodusala

RAH0000691 EE0040315 87,8 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010),

vanad laialehised metsad (*9020) ning rohunditerikkad kuusikud (9050).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

52 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Ala nimi Keskkonna-

registri

kood

Rahvus-

vaheline

kood

Kogu-

pindala,

ha

Pindalast

vallas,

%

Kaitse-eesmärk

Kuke-Kiili

loodusala

RAH0000476 EE0040205 888,8 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), rabad

(*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) ja vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior).

Madissaare

loodusala

RAH0000320 EE0040327 101,4 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised

metsad (*9020).

Kurese

loodusala

RAH0000556 EE0040353 524,6 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130), lood (alvarid - *6280), liigirikkad

madalsood (7230), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070).

Kolga

loodusala

RAH0000314 EE0040318 275,8 100% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), vanad

loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning laialehised lammimetsad (91F0); II

lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia) ja jõesilm

(Lampetra fluviatilis).

Nedrema

loodusala

RAH0000315 EE0040334 2441,8 99% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), puisniidud

(*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad

madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II

lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53

Ala nimi Keskkonna-

registri

kood

Rahvus-

vaheline

kood

Kogu-

pindala,

ha

Pindalast

vallas,

%

Kaitse-eesmärk

Matsalu

loodusala

RAH0000694 EE0040501 48622,9 23% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed

(1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160),

karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260),

kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid –*6280), sinihelmikakooslused (6410),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180) ning lammi-lodumetsad

(*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris),

hallhüljes (Halichoerus grypus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),

harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), saarmas (Lutra lutra),

teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja viigerhüljes (Phoca

hispida bottnica)

Lavassaare

loodusala

RAH0000553 EE0040324 11132,3 84% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad laialehised metsad (*9020) ning siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0).

Avaste

loodusala

RAH0000279 EE0020338 8840,9 45% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), rabad

(*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

54 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Ala nimi Keskkonna-

registri

kood

Rahvus-

vaheline

kood

Kogu-

pindala,

ha

Pindalast

vallas,

%

Kaitse-eesmärk

Käntu-

Kastja

loodusala

RAH0000529 EE0040209 3142,2 27% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Tõhela-

Ermistu

loodusala

RAH0000552 EE0040361 3233,6 15% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) ja nõtke näkirohi (Najas flexilis).;

Nätsi-Võlla

loodusala

RAH0000593 EE0040336 11617,3 7% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud

(*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55

Ala nimi Keskkonna-

registri

kood

Rahvus-

vaheline

kood

Kogu-

pindala,

ha

Pindalast

vallas,

%

Kaitse-eesmärk

Väinamere

loodusala

RAH0000605 EE0040002 27742,4 11% I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased

pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased

rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised

muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-

rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood

(7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad

madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soolehtmetsad

(*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes

(Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas

(Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook

(Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens),

teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu

(Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

56 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Kõik Lääneranna valda jäävad linnualad, ulatuvad valda vaid osaliselt. Ülevaade linnualadest ja nende kaitse-eesmärkidest on esitatud alljärgnevas tabelis

(Tabel 7).

Tabel 7. Lääneranna vallas paiknevad või sellega piirnevad Natura 2000 võrgustiku linnualad

Ala nimi Keskkonna-

registri

kood

Rahvus-

vaheline

kood

Kogu-

pindala,

ha

Pindalast

vallas,

%

Kaitse-eesmärgid

Lavassaare

linnuala

RAH0000084 EE0040325 11443,5 84% Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurisla e

niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija

(Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus

ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas

(Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), teder (Tetrao

tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus)

ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Tuhu-Kesu

linnuala

RAH0000130 EE0040208 19646,8 75% Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas

(Aquila chrysaetos), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus

pygargus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius

collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius

arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis

apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Käntu-Kastja

linnuala

RAH0000099 EE0040209 3142,2 27% Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on suur-konnakotkas (Aquila clanga) ja rohunepp

(Gallinago media).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57

Ala nimi Keskkonna-

registri

kood

Rahvus-

vaheline

kood

Kogu-

pindala,

ha

Pindalast

vallas,

%

Kaitse-eesmärgid

Väinamere

linnuala

RAH0000133 EE0040001 273208,9 5% Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part

(Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser

albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser

fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),

punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp

(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk

(Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus

olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk

(Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus

grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus

canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola

falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel

(Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata),

kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn

(Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana

parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder

(Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa

nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne

58 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Ala nimi Keskkonna-

registri

kood

Rahvus-

vaheline

kood

Kogu-

pindala,

ha

Pindalast

vallas,

%

Kaitse-eesmärgid

Nätsi-Võlla

linnuala

RAH0000117 EE0040337 17292,7 21% Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), tuttvart (Aythya fuligula),

hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e

niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), lauk (Fulica

atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus),

punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa),

sinirind (Luscinia svecica), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax),

roherähn e meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), tuttpütt (Podiceps cristatus), teder

(Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja

(Vanellus vanellus).

Pärnu lahe

linnuala

RAH0000131 EE0040346 110423,6 1% Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart

e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart

(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (as

strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser

fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),

niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik

(Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus

fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax),

tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa

erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

9.5.2.3 Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Lääneranna valla üldplaneering ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks

vajalik. Üldplaneeringuga ei tehta otseselt ettepanekut kaitsealade kaitserežiimi algatamiseks,

muutmiseks ega lõpetamiseks. Samuti ei nähta üldplaneeringuga ette kaitsekorralduslikke tegevusi.

9.5.2.4 Planeeringulahenduse prognoositavad mõjud

Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosuse selgitamisel on arvesse võetud üldplaneeringu lahenduse

alusel määratud maakasutust ning sellest maakasutusest tulenevaid võimalikke aspekte nagu maa

hõivamine uute arendusalade või infrastruktuuridega, heitmeid (nt müra, välisõhusaaste või heide

vette tootmisaladelt, tiheasustusaladelt, teedelt) jm.

Hinnatud on, kas nende tagajärgedega võib eraldiseisvalt või koosmõjus kaasneda liikide häirimine,

elupaikade pindala vähenemine või seisundi halvenemine, elupaikade killustumine või muu oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 aladele.

Natura 2000 aladele avalduva tõenäolise mõju kirjeldus on loodus- ja linnualade kaupa esitatud

alljärgnevas tabelis (Tabel 8).

Tabelis kajastuv analüüs tugineb üldplaneeringu lahendusele seisuga jaanuar 2025.

Tabel 8. Üldplaneeringu lahenduse mõju prognoos Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadele

Ala nimi Keskkonna-

registri

kood

Tõenäoliste mõjude hinnang Järeldus

Oidrema

loodusala

RAH0000302 Loodusalale ega selle lähiümbrusesse ei ole üldplaneeringuga kavandatud uusi arendusalasid,

taristuobjekte ega muid olulisi maakasutuse muutusi. Üldplaneeringu kohaselt jätkub senine

maakasutus. Loodusala kaitse-eesmärgiks olev puiskarjamaa elupaigatüüp (9070) on üldplaneeringuga

osaliselt määratud väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste juures on

selgitatud, et selle all mõistetakse ka looduslikke rohumaid ja püsirohumaid. Väärtusliku

põllumajandusmaa tingimused, mis piiravad maakasutuse sihtotstarbe muutmist ja ehitustegevust, on

kooskõlas elupaiga kaitsega (toetavad seda). Tingimuste seadmisel on muuhulgas lähtutud põhimõttest,

et „põllumajandusmaade kaitsetingimused ei takistaks pool-looduslike rohumaade traditsioonilist

hooldust ehk heina niitmist ja kogumist ning loomade karjatamist.“ Üldplaneeringu lahendusega ei ole

ette näha ebasoodsaid mõjusid loodusala kaitse-eesmärkidele. Teadaolevad kumulatiivsed mõjud

muude kavade või projektidega puuduvad.

Oluline ebasoodne mõju

üldplaneeringu lahendusest

loodusala kaitse-

eesmärkidele ja

terviklikkusele on välistatud.

Ura loodusala RAH0000303 Loodusala on tervikuna arvatud rohevõrgustiku tugialasse. Läbi valla rohevõrgustiku (s.h rohekoridoride)

toetab üldplaneering loodusala sidusust teiste kõrge looduskaitselise väärtusega aladega. Loodusalale

ega selle lähiümbrusesse ei ole üldplaneeringuga kavandatud uusi arendusalasid, taristuobjekte ega muid

olulisi maakasutuse muutusi. Üldplaneeringu lahendusega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid

loodusala kaitse-eesmärkidele. Teadaolevad kumulatiivsed mõjud muude kavade või projektidega

puuduvad.

Oluline ebasoodne mõju

üldplaneeringu lahendusest

loodusala kaitse-

eesmärkidele ja

terviklikkusele on välistatud.

Vaiste

loodusala

RAH0000311 Loodusala on tervikuna arvatud rohevõrgustiku tugialasse, mis jätkub ulatuslikult väljaspool loodusala

piire. Läbi valla rohevõrgustiku (s.h rohekoridoride) toetab üldplaneering loodusala sidusust teiste kõrge

looduskaitselise väärtusega aladega. Loodusalale ega selle lähiümbrusesse ei ole üldplaneeringuga

kavandatud uusi arendusalasid, taristuobjekte ega muid olulisi maakasutuse muutusi. Üldplaneeringu

lahendusega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid loodusala kaitse-eesmärkidele. Teadaolevad

kumulatiivsed mõjud muude kavade või projektidega puuduvad.

Oluline ebasoodne mõju

üldplaneeringu lahendusest

loodusala kaitse-

eesmärkidele ja

terviklikkusele on välistatud.

Varbla

loodusala

RAH0000322 Loodusala on tervikuna arvatud rohevõrgustiku tugialasse. Läbi valla rohevõrgustiku (s.h rohekoridoride)

toetab üldplaneering loodusala sidusust teiste kõrge looduskaitselise väärtusega aladega. Loodusalale

ega selle lähiümbrusesse ei ole üldplaneeringuga kavandatud uusi arendusalasid, taristuobjekte ega muid

Oluline ebasoodne mõju

üldplaneeringu lahendusest

loodusala kaitse-

Lääneranna valla üldplaneeringu KSH aruanne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61

Ala nimi Keskkonna-

registri

kood

Tõenäoliste mõjude hinnang Järeldus

olulisi maakasutuse muutusi. Üldplaneeringu lahendusega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid

loodusala kaitse-eesmärkidele. Teadaolevad kumulatiivsed mõjud muude kavade või projektidega

puuduvad.

eesmärkidele ja

terviklikkusele on välistatud.

Raespa

loodusala

RAH0000300 Loodusala on tervikuna arvatud rohevõrgustiku tugialasse. Läbi valla rohevõrgustiku (s.h rohekoridoride)

toetab üldplaneering loodusala sidusust teiste kõrge looduskaitselise väärtusega aladega. Loodusalale

ega selle lähiümbrusesse ei ole üldplaneeringuga kavandatud uusi arendusalasid, taristuobjekte ega muid

olulisi maakasutuse muutusi.

Raespa loodusalale jääb üldplaneeringus määratletud sadama maa-ala (sadamakoht). Antud maa-ala on

olemasoleva väikesadama (paadisadama) territoorium, mis ei ole sadamaregistrisse kantud, kuid mis on

olemasolevas olukorras kasutusel (Raespa sadam) ja seega ei ole tegu uue maakasutuse ette nägemisega.

Maa-ala on juba varasema tegevuse käigus oluliselt ümber kujundatud. EELISe andmetel (seisuga

detsember 2024) ei jää sadama maa-alale Raespa loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpe ega

liikide elupaiku. Üldplaneering annab küll põhimõttelise võimaluse sadamakohtade edasiseks

arendamiseks, kuid üldplaneeringuga ei määrata konkreetsele sadama maa-alale täpsemaid edasisi

arenduseesmärke/-suuniseid. Seetõttu ei ole teada sadama maa-alal toimuv võimalik perspektiivne

ehitustegevus, süvendustööd vms. Arvestades, et tegu on juba oluliselt muudetud alaga, kuhu ei jää

loodusala kaitse-eesmärgiks seatud väärtusi, ei ole üldplaneeringu tasemel siiski ette näha olulist mõju

neile kaitse väärtustele või loodusala terviklikkusele.

Üldplaneeringu lahendusega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid loodusala kaitse-eesmärkidele.

Teadaolevad kumulatiivsed mõjud muude kavade või projektidega puuduvad.

Oluline ebasoodne mõju

üldplaneeringu lahendusest

loodusala kaitse-

eesmärkidele ja

terviklikkusele on välistatud.

Sõmeri

loodusala

RAH0000299 Loodusala maismaaterritoorium on tervikuna arvatud rohevõrgustiku tugialasse. Läbi valla

rohevõrgustiku (s.h rohekoridoride) toetab üldplaneering loodusala sidusust teiste kõrge looduskaitselise

väärtusega aladega. Loodusalale ega selle lähiümbrusesse ei ole üldplaneeringuga kavandatud uusi

arendusalasid, taristuobjekte ega muid olulisi maakasutuse muutusi. Üldplaneeringu lahendusega ei ole

ette näha ebasoodsaid mõjusid loodusala kaitse-eesmärkidele. Teadaolevad kumulatiivsed mõjud

muude kavade või projektidega puuduvad.

Oluline ebasoodne mõju

üldplaneeringu lahendusest